Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (ELT L 182 16.7.1999, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003,	L 284	1	31.10.2003
M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008,	L 311	1	21.11.2008
►M3	NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/97/EL, 5. detsember 2011,	L 328	49	10.12.2011
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/850, EMPs kohaldatav tekst 30. mai 2018,	L 150	100	14.6.2018

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/31/EÜ,

26. aprill 1999,

prügilate kohta

Artikkel 1

Üldine eesmärk

▼M4

1. Selleks et toetada liidu üleminekut ringmajandusele ning täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ ( 1 ), eelkõige selle artiklite 4 ja 12 nõudeid, on käesoleva direktiivi eesmärk tagada jäätmete prügilas ladestamise järkjärguline vähendamine, eelkõige jäätmete osas, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, näha jäätmeid ja prügilaid käsitlevate rangete tehniliste ja käitamise nõuete abil ette meetmed, menetlused ja juhised, mis võimaldavad vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul jäätmete ladestamisest tuleneda võivat kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee ja pinnase reostust ning õhu saastamist, ning maailma keskkonnale üldiselt, sealhulgas kasvuhooneefekti, ning kõiki sellest mõjust tulenevaid ohtusid inimese tervisele.

▼B

2. Prügilate tehniliste näitajate osas sisaldab käesolev direktiiv asjakohaseid tehnilisi nõudeid prügilatele, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 96/61/EÜ, et esitada nimetatud direktiivi üldnõuded konkreetses vormis. Direktiivi 96/61/EÜ asjakohased nõuded loetakse täidetuks, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M4

a) kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „ohtlikud jäätmed”, „tavajäätmed”, „olmejäätmed”, „jäätmetekitaja”, „jäätmevaldaja”, „jäätmekäitlus”, „liigiti kogumine”, „taaskasutamine”, „korduskasutamiseks ettevalmistamine”, „ringlussevõtt” ja „kõrvaldamine”;

▼M4 —————

▼B

e) püsijäätmed — jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või ohtu inimeste tervisele. Jäätmete üldleostuvus ja saasteainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ja eelkõige ei tohi need ohustada pinnavee ja/või põhjavee kvaliteeti;

f) maa-alune hoidla — püsirajatis jäätmete hoidmiseks sügavas geoloogilises süvendis, näiteks soola- või kaalisoolakaevanduses;

g) prügila — jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa sisse (st maa alla), sealhulgas:

— käitisesisene jäätmekäitluskoht (st prügila, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed nende tekkekohal) ja

— alaline jäätmekäitluskoht (st rohkem kui üheks aastaks), mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks,

kuid mille hulka ei kuulu:

— rajatised, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse taaskasutamis-, töötlemis- või kõrvaldamiskohta ja

— jäätmete ladustamiskoht enne nende taaskasutamist või töötlemist üldjuhul mitte kauemaks kui kolmeks aastaks või

— jäätmete ladustamiskoht enne nende kõrvaldamist mitte kauemaks kui üks aasta;

h) töötlemine — mehaanilised, termilised, keemilised või bioloogilised protsessid, sealhulgas sortimine, mis muudavad jäätmete omadusi, et vähendada nende kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist;

i) nõrgvesi — igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse;

j) prügilagaas — igasugune prügilasse ladestatud jäätmetest tekkiv gaas;

k) eluaat — laboratoorsetes leostuvustestides saadud lahus;

l) käitaja — füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab prügila eest kooskõlas prügila asukoha liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega; see isik võib prügila rajamise ajast kuni järelhoolduseni muutuda;

m) biolagunevad jäätmed — anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, näiteks toidu- ja aiajäätmed, paber ja papp;

▼M4 —————

▼B

o) loataotleja — isik, kes taotleb käesoleva direktiivi kohast prügilaluba;

p) pädev asutus — asutus, mille liikmesriik on määranud vastutavaks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;

q) vedelad jäätmed — vedelas olekus jäätmed, sealhulgas heitvesi, kuid välja arvatud heitveesetted;

r) isoleeritud asula — asustusüksus,

— kus on kuni 500 elanikku valla või asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril ja

— mis asub vähemalt 50 km kaugusel lähimast linnastust, kus on vähemalt 250 elanikku ruutkilomeetril või millele ligipääs teed mööda on suurema osa aastast raskendatud karmide ilmastikutingimuste tõttu.

▼M4

Liikmesriigid võivad asutamislepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseimates piirkondades otsustada kohaldada järgmist määratlust:

„isoleeritud asula” – asula,

— kus on kuni 2 000 elanikku asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril või rohkem kui 2 000 , kuid vähem kui 5 000 elanikku asula kohta ja kuni viis elanikku ruutkilomeetril ning kus ei teki üle 3 000 tonni jäätmeid aastas, ning

— mille kaugus lähimast linnastust, kus on vähemalt 250 elanikku ruutkilomeetril on vähemalt 100 km ja millele ligipääs teed mööda puudub.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat direktiivi kõikide artikli 2 punktis g määratletud prügilate suhtes.

2. Ilma et see piiraks kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja:

— heitveesetete, sealhulgas reoveesetted, ja süvendustööde muda laotamine ning samasuguste setete laotamine pinnasele väetamiseks või maaparanduseks,

— korrastus-/taastamis- ja täitetöödel või prügilates ehituslikel eesmärkidel kasutamiseks sobivate püsijäätmete kasutamine,

— tavajäätmeteks liigitatava süvendustööde muda ladestamine väikeste veeteede äärde, kust see on süvendustööde käigus välja võetud, ja sellise süvendustööde muda juhtimine pinnaveekogusse, sealhulgas selle sängi või põhja pinnasesse.

▼M4 —————

▼M4

3. Maismaal tegutsevatest kaevandustööstustest pärit jäätmete käitlemine, see tähendab selliste jäätmete käitlemine, mis tekivad maavarade uuringute, kaevandamise (sealhulgas ettevalmistav etapp), rikastamise ja ladustamise käigus ning karjääride töö tulemusel, jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja, kui see kuulub teiste liidu õigusaktide kohaldamisalasse.

▼B

4. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 6 punkti d, artikli 7 punkti i, artikli 8 punkti a alapunkti iv, artiklit 10, artikli 11 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 12 punkte a ja c, I lisa punkte 3 ja 4, II lisa (välja arvatud punkti 3 3. taset ja punkti 4) ja III lisa punkte 3-5 ei kohaldata tervikuna või osaliselt:

a) saari teenindava tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila suhtes, mille kogumahutavus ei ületa 15 000 tonni või mis võtavad aastas vastu kuni 1 000 tonni jäätmeid, kui see on saare ainuke prügila ja ette nähtud üksnes sellel saarel tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks. Kui nimetatud prügila kogumahutavus on kasutatud, peab saarele rajatav uus prügila vastama käesoleva direktiivi nõuetele;

b) isoleeritud asula tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila suhtes, kui see prügila on ette nähtud ainult selles asulas tekkinud jäätmete kõrvaldamiseks.

Hiljemalt kahe aasta möödumisel artikli 18 lõikes 1 nimetatud kuupäevast edastavad liikmesriigid komisjonile saarte ja isoleeritud asulate loetelu, mis on vabastatud käesoleva direktiivi sätete järgimisest. Komisjon avaldab saarte ja isoleeritud asulate loetelu.

5. Ilma et see piiraks direktiivi 75/442/EMÜ kohaldamist, võivad liikmesriigid omal valikul teatavaks teha, et käesoleva direktiivi artikli 2 punktis f määratletud maa-aluse hoidla suhtes võib käesoleva direktiivi artikli 13 punkti d, I lisa punkti 2, välja arvatud esimene taane, punkte 3-5 ja III lisa punkte 2, 3 ja 5 mitte kohaldada.

Artikkel 4

Prügila liigid

Prügilad jagunevad järgmiselt:

— ohtlike jäätmete prügila,

— tavajäätmeprügila,

— püsijäätmeprügila.

Artikkel 5

Jäätmed, mida prügilas vastu ei võeta, ja prügilas sobimatu jäätmetöötlus

1. Liikmesriigid koostavad siseriikliku strateegia prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva ja teavitavad komisjoni sellest strateegiast. See strateegia peab sisaldama meetmeid, mille abil saavutada lõikes 2 nimetatud sihtkoguseid eelkõige ringlussevõtu, kompostimise, biogaasi tootmise või materjalide/energia taastootmise abil. Kolmekümne kuu jooksul alates artikli 18 lõikes 1 ettenähtud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles on kokkuvõtvalt esitatud siseriiklikud strateegiad.

2. Selle strateegiaga tagatakse, et:

a) hiljemalt viie aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 75 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed;

b) hiljemalt kaheksa aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 50 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed;

c) hiljemalt 15 aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete üldkogust 35 protsendini (massi järgi) 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogusest, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed.

▼M4 —————

▼B

Liikmesriigid, kes 1995. aastal või kõige hilisemal aastal enne 1995. aastat, mille kohta on olemas Eurostati standarditud andmed, ladestasid üle 80 % kogutud olmejäätmetest prügilasse, võivad punktides a, b või c sätestatud sihtkoguste saavutamise edasi lükata kuni neljaks aastaks. Liikmesriigid, kes kavatsevad käesolevat sätet kasutada, teavitavad komisjoni eelnevalt oma otsusest. Komisjon teavitab nendest otsustest teisi liikmesriike ja Euroopa Parlamenti.

Eelmises lõigus ettenähtud sätete rakendamine ei tohi mitte mingil juhul põhjustada punktis c sätestatud sihtkoguse saavutamist hiljem kui neli aastat pärast punktis c ettenähtud kuupäeva.

3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilasse ei võeta vastu järgmisi jäätmeid:

a) vedeljäätmed;

b) jäätmed, mis prügila tingimustes on plahvatusohtlikud, sööbivad, oksüdeerivad, kergestisüttivad või süttivad, nagu on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ III lisas;

c) tervishoiu- või veterinaarasutustes tekkivad haigla- ja muud tervishoiuasutuste jäätmed, mis on nakkusttekitavad direktiivi 91/689/EMÜ (omadus H9 III lisas) määratluse kohaselt ja nimetatud direktiivi (I. A lisa) kategooriasse 14 kuuluvad jäätmed.

d) kasutatud terved rehvid kahe aasta jooksul alates artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäevast, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavad kasutatud rehvid, ja tükeldatud kasutatud rehvid viie aasta jooksul alates artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäevast (mõlemal juhul välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1 400 mm);

e) kõik muud liiki jäätmed, mis ei vasta II lisa kohaselt kindlaksmääratud vastuvõtukriteeriumidele;

▼M4

f) jäätmed, mis on direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 1 ja artikli 22 kohaselt kogutud liigiti korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete edasise töötlemise toimingute käigus ja mille puhul prügilasse ladestamine annab nimetatud direktiivi artikli 4 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.

3a. Liikmesriigid püüavad tagada, et alates 2030. aastast ei võeta prügilasse vastu ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, välja arvatud jäätmed, mille puhul prügilas ladestamine annab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.

Liikmesriigid lisavad teabe käesoleva lõike kohaselt võetud meetmete kohta jäätmekavadesse, millele on osutatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 28, või muudesse strateegilistesse dokumentidesse, mis hõlmavad kogu asjaomase liikmesriigi territooriumi.

▼B

4. Jäätmete lahjendamine või segamine ainult jäätmete vastuvõtukriteeriumide täitmiseks on keelatud.

▼M4

5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aastaks 2035 vähendatakse prügilas ladestatavate olmejäätmete kogust vähemalt 10 %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest (massi järgi).

6. Liikmesriik võib käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud sihtkoguse saavutamise tähtaja kuni viis aastat edasi lükata, tingimusel et kõnealune liikmesriik

a) ladestas OECD ja Eurostati ühisele küsimustikule antud vastuste kohaselt 2013. aastal prügilas rohkem kui 60 % oma tekitatud olmejäätmetest ning

b) annab komisjonile hiljemalt 24 kuud enne käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tähtaja möödumist teada, et ta kavatseb vastava tähtaja edasi lükata, ja esitab kooskõlas käesoleva direktiivi IV lisaga rakenduskava. See kava võidakse ühendada direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt esitatava rakenduskavaga.

7. Kolme kuu jooksul pärast lõike 6 punkti b kohaselt esitatud rakenduskava kättesaamist võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks nimetatud kava, kui komisjon leiab, et kava ei vasta IV lisa nõuetele. Asjaomane liikmesriik esitab muudetud kava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist.

8. Tähtaja edasilükkamise korral kooskõlas lõikega 6 võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed, et vähendada aastaks 2035 prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust vähemalt 25 %-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest (arvestatuna kaalust).

9. Hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatab komisjon lõikes 5 sätestatud sihtkoguse läbi, et jätta see samaks või võimaluse korral seda vähendada, kaaluda jäätmete ladestamise kvantitatiivse sihtkoguse kehtestamist inimese kohta ja kehtestada piirangud muude tavajäätmete (v.a olmejäätmed) prügilasse ladestamisele. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandliku akti ettepanek.

Artikkel 5a

Sihtkoguste saavutamise arvutamise kord

1. Selleks et arvutada, kas artikli 5 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sihtkogused on saavutatud:

a) arvutatakse vastaval kalendriaastal tekitatud ja prügilasse ladestamiseks suunatud olmejäätmete mass;

b) arvatakse prügilasse ladestatava jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka selliste jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete ringlussevõtule või muule taaskasutamisele eelneva töötlemise toimingute tagajärjel, näiteks sortimise või mehaanilise biotöötluse käigus, ning mis seejärel ladestatakse prügilasse;

c) märgitakse prügilasse ladestatud jäätmetena nende olmejäätmete mass, mis lähevad kõrvaldamisele põletamise teel, ja nende jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete biolaguneva osa stabiliseerimise toimingute tagajärjel ning mis seejärel prügilasse ladestatakse;

d) ei arvata prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka olmejäätmete ringlussevõtu või muude taaskasutamise toimingute käigus tekkinud jäätmete massi, mis on seejärel prügilasse ladestatud.

2. Liikmesriigid kehtestavad olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmine. Liikmesriigid võivad selleks kasutada süsteemi, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikega 3.

3. Kui olmejäätmed saadetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1013/2006 ( 2 ) teise liikmesriiki või eksporditakse liidust prügilasse ladestamise eesmärgil, arvestatakse see lõike 1 kohaselt selle liikmesriigi prügilasse ladestatud jäätmete koguse hulka, kus kõnealused jäätmed koguti.

4. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon hiljemalt 31. märtsiks 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise kord. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5b

Varajase hoiatamise aruanne

1. Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruande artikli 5 lõigetes 5 ja 6 sätestatud sihtkoguste saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on nimetatud lõigetes ette nähtud.

2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:

a) hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugele on jõutud sihtkoguste saavutamisel;

b) nende liikmesriikide loetelu, kelle puhul on oht, et neid sihtkoguseid ei saavutata vastava tähtaja jooksul, koos asjakohaste soovitustega asjaomasele liikmesriigile;

c) näited headest tavadest, mida kasutatakse kogu liidus ja millest võib olla abi sihtkoguste saavutamisel.

Artikkel 5c

Teabe ja heade tavade vahetamine

Komisjon korraldab käesoleva direktiivi nõuete praktilist rakendamist käsitleva teabe ja heade tavade korrapärase vahetamise liikmesriikide, sealhulgas kohasel juhul piirkondlike ja kohalike omavalitsusasutuste vahel.

▼B

Artikkel 6

Jäätmed, mis tuleb eri liiki prügilatesse vastu võtta

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et:

a) prügilasse ladestatakse ainult töödeldud jäätmed. Käesolevat sätet ei või kohaldada püsijäätmete suhtes, mille töötlemine ei ole tehniliselt teostatav, ega muude jäätmete suhtes, mille töötlemine ei aita kaasa käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmisele jäätmete koguse või inimeste tervisele või keskkonnale tekkivate ohtude vähendamisega.

▼M4

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva punkti kohaselt võetud meetmed ei kahjusta direktiivi 2008/98/EÜ eesmärkide saavutamist, eelkõige neid, mis käsitlevad jäätmehierarhiat ning korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu suurendamist, nagu on sätestatud nimetatud direktiivi artiklis 11;

b) ohtlike jäätmete prügilas ladestatakse ainult need ohtlikud jäätmed, mis vastavad II lisa kohaselt sätestatud kriteeriumidele;

c) tavajäätmeprügilas võib ladestada:

i) olmejäätmeid;

ii) muu päritoluga tavajäätmeid, mis vastavad tavajäätmete tavajäätmeprügilasse vastuvõtu kriteeriumidele, mis on sätestatud II lisa kohaselt;

iii) stabiilseid, mittereageerivaid ohtlikke jäätmeid (nt tahkestatud, klaasistatud), mille leostuvusomadused on samasugused nagu punktis ii nimetatud tavajäätmetel, mis vastavad II lisa kohaselt sätestatud asjakohastele vastuvõtukriteeriumidele. Neid ohtlikke jäätmeid ei ladestata prügila eraldatud ladestusalale, mis on ette nähtud biolagunevatele tavajäätmetele,

d) püsijäätmeprügilaid kasutatakse ainult püsijäätmete jaoks.

Artikkel 7

Loa taotlemine

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilaloa taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) loataotleja ja käitaja isikuandmed, kui need on erinevad isikud;

b) ladestatavate jäätmeliikide kirjeldus ja üldkogus;

c) prügila kavandatav mahutavus;

d) prügila asukoha kirjeldus, sealhulgas selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus;

e) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmed;

f) käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;

g) sulgemis- ja järelhoolduskava;

h) kui nõutakse keskkonnamõju hindamist nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) ( 3 ) alusel, teave, mille esitab prügila arendaja nimetatud direktiivi artikli 5 kohaselt;

i) loataotleja rahaline tagatis või muu samaväärne tagatis, nagu on nõutud käesoleva direktiivi artikli 8 punkti a alapunktis iv.

Kui loataotlus rahuldatakse, tehakse see teave kättesaadavaks pädevatele siseriiklikele ja ühenduse statistikaasutustele, kui seda nõutakse statistilistel eesmärkidel.

Artikkel 8

Loa tingimused

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et:

a) pädev asutus ei anna enne välja prügilaluba, kui ta on veendunud, et:

i) ilma et see piiraks artikli 3 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, peab prügila projekt vastama kõikidele käesoleva direktiivi, sealhulgas lisade, asjakohastele nõuetele;

ii) prügila haldamise eest vastutab füüsiline isik, kes on tehniliselt pädev prügilat haldama; prügila käitajate ja personali kutsealane ja tehniline väljaõpe ja koolitamine on tagatud;

iii) prügila käitamisel rakendatakse vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

iv) loataotleja on enne jäätmete ladestamistoimingute alustamist liikmesriikide määratud korras esitanud või peab esitama rahalise tagatise või muu sarnase tagatise, millega tagatakse, et täidetakse käesoleva direktiivi sätete kohaselt väljaantud loast tulenevad kohustused (sealhulgas järelhooldust käsitlevad sätted) ja järgitakse artiklis 13 nõutud sulgemiskorda. Seda tagatist või samaväärset tagatist hoitakse nii kaua, kui see on vajalik prügila kasutamise ja järelhoolduse ajal artikli 13 punkti d kohaselt. Liikmesriigid võivad omal valikul teatavaks teha, et seda punkti ei kohaldata püsijäätmeprügilate suhtes;

b) prügila projekt on kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud asjakohase jäätmekavaga või -kavadega;

c) enne kõrvaldamistoimingute alustamist kontrollib pädev asutus prügilat, et kindlaks teha, kas see vastab asjakohastele loatingimustele. See ei vähenda mingil määral käitaja vastutust.

Artikkel 9

Loa sisu

Piiritledes ja täiendades direktiivi 75/442/EMÜ artikliga 9 ja direktiivi 96/61/EÜ artikliga 9 ettenähtud sätteid, peavad prügiloaloas olema vähemalt järgmised andmed:

a) prügilaliik;

b) jäätmeliikide nimistu ja üldkogus, mida on lubatud prügilasse ladestada;

c) prügila rajamise, käitamise ning seire ja kontrolli nõuded, sealhulgas situatsiooniplaanid (III lisa punkt 4. B) ning ajutised nõuded sulgemise ja järelhoolduse kohta;

d) loataotleja kohustus vähemal üks kord aastas aru anda pädevale asutusele ladestatud jäätmete liikide ja koguste kohta ning seireprogrammi tulemuste kohta, nagu on nõutud artiklites 12 ja 13 ning III lisas.

Artikkel 10

Prügila kulud

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügila rajamise ja kasutamisega seotud kulud, sealhulgas võimaluse korral artikli 8 punkti a alapunktis iv nimetatud finantstagatise või sellega võrdväärse tagatisega seotud kulud, ning prügila sulgemise ja järelhooldusega seotud hinnangulised kulud kaetakse vähemalt 30 aasta jooksul hinnaga, mille võtab prügila käitaja igat liiki prügi ladestamise eest sellesse prügilasse. Nõuete kohaselt, mis on esitatud nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiivis 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele, ( 4 ) tagavad liikmesriigid igasuguse kuludega seotud teabe kogumise ja kasutamise läbipaistvuse.

Artikkel 11

Jäätmete vastuvõtmine

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et enne prügi vastuvõtmist prügilasse:

a) enne jäätmekoorma või sama liiki jäätmete esimese koorma kohaletoimetamist või selle ajal, võib valdaja või käitaja näidata asjakohaste dokumentide abil, et kõnealused jäätmed võib loas sätestatud tingimuste kohaselt prügilasse vastu võtta ja et need vastavad II lisas ettenähtud vastuvõtukriteeriumidele

b) käitaja järgib järgmist vastuvõtukorda:

— kontrollib direktiivi 91/689/EMÜ artikli 5 lõikes 3 nõutavaid dokumente ning vajaduse korral Euroopa Ühendusse sisse ja sealt välja veetavate jäätmete järelevalvet käsitleva nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 ( 5 ) nõutavaid jäätmedokumente;

— kontrollib visuaalselt jäätmeid prügila pääslas ja ladestuskohas ja vajaduse korral nende vastavust valdaja poolt esitatud dokumentides esitatud kirjeldusele. Kui tuleb võtta iseloomustavaid proove II lisa punkti 3 tasandi 3 rakendamiseks, analüüside tulemused säilitatakse ja proovivõtmine toimub II lisa punkti 5 kohaselt. Neid proove säilitatakse vähemalt üks kuu;

— peab ladestatud jäätmete koguste ja omaduste arvestust, milles märgitakse jäätmete päritolu, ladestamise kuupäev, tekitaja või olmejäätmete korral koguja andmed ning ohtlike jäätmete puhul nende täpne asukoht ladestusalal. See teave tehakse kättesaadavaks pädevatele siseriiklikele ja ühenduse statistikaasutustele, kui seda nõutakse statistilistel eesmärkidel;

c) prügila käitaja annab alati iga prügilasse vastuvõetud saadetise kohta kirjaliku vastuvõtuteatise;

d) kui jäätmeid prügilasse vastu ei võeta, teatab prügila käitaja viivitamatult pädevale asutusele, et jäätmeid ei ole vastu võetud, ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 259/93 sätete kohaldamist.

2. Prügilate osas, mis on vabastatud käesoleva direktiivi sätete täitmisest artikli 3 lõigete 4 ja 5 alusel, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et kehtestada:

— jäätmete korrapärane visuaalne kontroll ladestamiskohas, et tagada ainult saartelt või isoleeritud asulatest pärinevate tavajäätmete vastuvõtmine nimetatud prügilas; ja

— prügilas ladestatud jäätmete koguste arvestuse pidamine.

▼M4 —————

▼B

Artikkel 12

Kontroll ja seire prügila kasutusajal

Liikmesriigid võtavad meetmeid, et kontroll ja seire prügila kasutusajal vastaks vähemalt järgmistele kriteeriumidele:

a) prügila käitaja viib prügila kasutusajal ellu kontrolli- ja seireprogrammi, mis on ette nähtud III lisas;

b) käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis on avastatud kontrolli ja seire käigus, ja täidavad pädeva asutuse otsust võetavate parandusmeetmete laadi ja aja kohta. Need meetmed rakendatakse käitaja kulul.

Pädeva asutuse kindlaksmääratud sagedusega, kuid igal juhul vähemalt üks kord aastas, esitab käitaja pädevatele asutustele koondandmete alusel aruande kõikide seiretulemuste kohta, et tõendada loatingimustele vastavust ja täiendada teadmisi jäätmete käitumise kohta prügilates;

c) kontrolli- ja seirekorra ja/või artikli 11 lõike 1 punktis b nimetatud analüüside kvaliteedikontrolli teevad pädevad laborid.

Artikkel 13

Sulgemine ja järelhooldus

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et vajaduse korral loa kohaselt:

a) alustatakse prügila või selle osa sulgemist,

i) kui loas nimetatud asjakohased tingimused on täidetud,

ii) pädeva asutuse loal käitaja taotlusel või

iii) pädeva asutuse põhjendatud otsusega;

b) võib prügila või selle osa lugeda lõplikult suletuks, kui pädev asutus on teinud lõpliku kohapealse kontrolli, hinnanud kõiki käitaja esitatud aruandeid ja andnud käitajale loa prügila sulgeda. See ei vähenda mingil määral käitaja vastutust;

c) kui prügila on lõplikult suletud, vastutab käitaja selle korrashoiu, seire ja kontrolli eest järelhoolduse ajal nii kaua, kui pädev asutus seda nõuab, võttes arvesse ajavahemikku, mille jooksul prügila võib põhjustada ohtu.

Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest negatiivsetest keskkonnamõjudest, mis on kontrolli käigus avastatud ja täidab pädeva asutuse otsust võetavate parandusmeetmete laadi ja aja kohta;

d) nii kaua kui pädev asutus leiab, et prügila tõenäoliselt ohustab keskkonda ja ilma et see piiraks ühenduse või siseriiklike õigusaktide kohaldamist seoses jäätmete valdaja vastutusega, vastutab prügila käitaja prügilas tekkiva prügilagaasi ja nõrgvee seire ja analüüsimise ning põhjaveerežiimi eest prügila läheduses III lisa kohaselt.

Artikkel 14

Olemasolevad prügilad

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilad, millele on antud luba või mis tegutsevad käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal, ei või tegutsemist jätkata, kui allpool esitatud meetmed ei ole võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaheksa aasta möödu misel artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäevast rakendatud:

a) ühe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva prügila käitaja koostab ja esitab pädevatele asutustele kinnitamiseks prügila vastavusse viimise kava, milles on artiklis 8 loetletud andmed, ja kõik parandusmeetmed, mida käitaja peab vajalikuks, et täita käesoleva direktiivi nõudeid, välja arvatud I lisa punkti 1 nõuded;

b) prügila vastavusse viimise kava esitamise järel teevad pädevad asutused lõpliku otsuse, kas käitamist võib nimetatud kava ja käesoleva direktiivi alusel jätkata. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et artikli 7 punkti g ja artikli 13 kohaselt sulgeda nii kiiresti kui võimalik prügilad, millele ei ole antud artikli 8 kohaselt luba tegevust jätkata;

c) heakskiidetud prügila vastavusse viimise kava alusel kinnitavad pädevad asutused vajalikud tööd ja kehtestavad kava täitmiseks vajalikku üleminekuaja. Kõik olemasolevad prügilad peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele, välja arvatud I lisa nõuded, kaheksa aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva;

i) ühe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva kohaldatakse artikleid 4, 5 ja 11 ning II lisa ohtlike jäätmete prügilate suhtes;

ii) kolme aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva kohaldatakse artiklit 6 ohtlike jäätmete prügilate suhtes.

▼M4

Artikkel 15

Aruandlus

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 5 lõigete 2, 5 ja 6 rakendamise andmed.

Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 5.

Esimene aruandlusperiood artikli 5 lõigete 5 ja 6 rakendamise kohta algab esimesel täispikal kalendriaastal pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse andmete esitamise vorm vastavalt käesoleva artikli lõikele 5, ning see hõlmab kõnealuse aruandlusperioodi andmeid.

2. Liikmesriigid esitavad artikli 5 lõike 2 rakendamise andmeid kuni 1. jaanuarini 2025.

3. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne.

4. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriigi andmekogumise korraldust, andmeallikaid ja metoodikat, samuti andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel.

5. Komisjon võtab hiljemalt 31. märtsiks 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete esitamise vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M4

Artikkel 15a

Ringmajandusele ülemineku toetamise vahendid

Et aidata saavutada käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke, kasutavad liikmesriigid jäätmehierarhia kohaldamise stimuleerimiseks majandushoobasid ja muid meetmeid. Sellisteks vahenditeks ja meetmeteks võivad olla direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud või muud asjakohased vahendid ja meetmed.

Artikkel 15b

Prügilate filtratsioonimooduli kindlaksmääramine

Komisjon võtab vastu rakendusakti, et sätestada meetod, mida tuleb kasutada prügilate filtratsioonimooduli kindlaksmääramiseks välitingimustes ja kogu prügila ulatuses. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15c

Jäätmeproovi võtmise liidu standard

Komisjon võtab vastu rakendusakti, et töötada välja jäätmeproovi võtmise standard. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nimetatud rakendusakti vastuvõtmiseni võivad liikmesriigid kohaldada riiklikke standardeid ja menetlusi.

▼M4

Artikkel 16

Lisade läbivaatamine

Komisjon vaatab lisad korrapäraselt läbi ja esitab vajaduse korral asjakohase seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee. Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 6 ) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

▼B

Artikkel 18

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kahe aasta möödumisel direktiivi jõustumisest. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti komisjonile.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 20

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA

ÜLDNÕUDED KÕIKIDELE PRÜGILALIIKIDELE

1. Asukoht

1.1.

Prügila asukoha osas tuleb arvesse võtta nõudeid, mis on seotud:

a) kaugusega prügila piiri ning elamu- ja puhkepiirkondade, veeteede, veekogude ja muude põllumajandus- või linnarajoonide vahel;

b) piirkonna põhjavee, rannikuvee või looduskaitsealadega;

c) piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega;

d) üleujutuse, pinnase vajumise, maalihke või laviiniohuga prügila alal;

e) piirkonna looduskaitse- või kultuuripärandiga.

1.2.	Prügila tegutsemiseks võib loa anda ainult siis, kui asukoha omadused eespool nimetatud nõuete osas või võetavad parandusmeetmed näitavad, et prügila ei kujuta endast tõsist ohtu keskkonnale.

2. Vee kontroll ja nõrgvee käitlemine

Prügila omaduste ja ilmastikutingimuste osas tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et:

— kontrollida jäätmemassi imenduvat sademevett,

— takistada pinnavee ja/või põhjavee voolu prügilasse ladestatud jäätmetesse,

— koguda saastunud vett ja nõrgvett. Kui prügila asukohal ja vastuvõetavatel jäätmetel põhinev hindamine näitab, et prügila ei kujuta endast võimalikku ohtu keskkonnale, võib pädev asutus otsustada, et seda sätet ei kohaldata,

— töödelda prügilast kogutud saastunud vett ja nõrgvett nende prügilast ärajuhtimisele esitatavate asjakohaste standardite kohaselt.

Eespool nimetatud sätteid ei või kohaldada püsijäätmeprügilate suhtes.

3. Pinnase ja vee kaitse

3.1.

Prügila peab asetsema ja olema projekteeritud nii, et pinnase, põhjavee või pinnavee reostamise vältimiseks ja punkti 2 kohase nõrgvee tõhusa kogumise tagamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Pinnase, põhjavee ja pinnavee kaitse tuleb saavutada geoloogilise barjääri ja põhjavooderdise kombineeritud kasutamisega aktiivsel kasutusajal ja geoloogilise barjääri ja katteekraani kombineeritud kasutamisega passiivsel ajal/sulgemisjärgselt.

3.2.

Geoloogiline barjäär määratakse prügila all ja läheduses valitsevate geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, millel on piisavalt suur saasteainete kontsentratsiooni vähendamise võime, et vältida võimalikku ohtu pinnasele ja põhjaveele.

Prügila põhi ja küljed peavad koosnema mineraalsest kihist, mis vastab filtratsiooni ja paksuse nõuetele, mille koosmõju pinnase, põhjavee ja pinnavee kaitsele on vähemalt samaväärne järgmiste nõuete täitmisest tuleneva mõjuga:

— ohtlike jäätmete prügila: K ≤ = 1,0 × 10— 9 m/s; paksus ≥ 5 m,

— tavajäätmeprügila: K ≤ = 1,0 × 10— 9 m/s; paksus ≥ 1 m,

— püsijäätmeprügila: K ≤ = 1,0 × 10— 7 m/s; paksus ≥ 1 m,

m/s: meetrit sekundis.

Kui geoloogiline barjäär ei vasta looduslikult eespool nimetatud tingimustele, võib seda kunstlikult täiendada ja tugevdada muude vahenditega, mis annavad samasuguse kaitse. Kunstlikult rajatud geoloogiline barjäär peab olema vähemalt 0,5 meetri paksune.

3.3.

Lisaks eespool kirjeldatud geoloogilisele barjäärile tuleb lisada nõrgvee kogumise ja vooderdussüsteem järgmiste põhimõtete kohaselt, millega tagatakse, et nõrgvett koguneb prügila põhja võimalikult vähe:

Nõrgvee kogumine ja põhja vooderdamine

Prügila kategooria	Tavajäätmed	Ohtlikud jäätmed
Isolatsioonikiht	nõutav	nõutav
Dreenikiht ≥ 0,5 m	nõutav	nõutav

Liikmesriigid võivad kehtestada püsijäätmeprügilatele ja eespool nimetatud tehniliste vahendite omadustele üld- või erinõudeid.

Kui pädev asutus leiab pärast võimalikke keskkonnaohtude läbivaatamist, et nõrgvee moodustumise takistamine on vajalik, võib ette näha prügila katmise. Soovitused prügila katmise osas on järgmised:

Prügila kategooria	Tavajäätmed	Ohtlikud jäätmed
Gaasikogumiskiht	nõutav	ei ole nõutav
Isolatsioonikiht	ei ole nõutav	nõutav
Vettpidav mineraalkiht	nõutav	nõutav
Dreenikiht >0,5 m	nõutav	nõutav
Kattepinnasekiht > 1 m	nõutav	nõutav

3.4.

Kui keskkonnariskide hindamise alusel, võttes eelkõige arvesse direktiivi 80/68/EMÜ, ( 7 ) on pädev asutus otsustanud 2. jaotise kohaselt („Vee kontroll ja nõrgvee käitlemine”), et nõrgvee kogumine ja töötlemine ei ole vajalik, või on kindlaks tehtud, et prügila ei kujuta endast ohtu pinnasele, põhjaveele või pinnaveele, võib punktide 3.2 ja 3.3 nõudeid vastavalt leevendada. Püsijäätmeprügilate osas võib neid nõudeid kohandada siseriiklike õigusaktidega.

▼M4 —————

▼B

4. Gaasi kontroll

4.1.	Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid prügilagaasi kogunemise ja väljaimbumise kontrollimiseks (III lisa).

4.2.	Prügilagaasi kogutakse kõikidest prügilatest, mis võtavad vastu biolagunevaid jäätmeid ning prügilagaasi tuleb töödelda ja kasutada. Kui kogutud gaasi ei ole võimalik kasutada energia tootmiseks, tuleb see ära põletada.

4.3.	Punkti 4.2 kohane prügilagaasi kogumine, töötlemine ja kasutamine teostatakse viisil, mis vähendab keskkonnakahjusid ja keskkonnaseisundi halvenemist ning ohtu inimeste tervisele.

5. Häiringud ja ohud

Võetakse meetmeid prügilast tulenevate häiringute ja ohtude vähendamiseks, mida põhjustavad:

— haisu ja tolmu eraldumine,

— tuulega edasikanduvad materjalid,

— müra ja liiklus,

— linnud, kahjurid ja putukad,

— aerosoolide moodustumine,

— tulekahjud.

Prügila peab olema seadmestatud nii, et prügilast pärinevad jäätmed ei kanduks üldkasutatavatele teedele ja prügilat ümbritsevatele maadele.

6. Stabiilsus

Jäätmete lõplik ladestamine prügilas toimub nii, et tagatakse jäätmelademe ja sellega seotud struktuuride stabiilsus, eelkõige seoses varingute vältimisega. Kui rajatakse tehisbarjäär, tuleb kindlaks teha, kas geoloogiline aluspind on prügila morfoloogiat arvestades piisavalt stabiilne, et vältida vajumist, mis võib barjääri kahjustada.

7. Barjäärid

Prügila peab olema kaitstud, et vältida prügilale vaba sissepääsu. Väljaspool tööaega peavad väravad olema lukus. Prügila valve- ja sissepääsusüsteem peab sisaldama meetmete programmi jäätmete ebaseadusliku ladestamine avastamiseks ja vältimiseks.

▼M3

8. Metallilise elavhõbeda vaheladustamine

Metallilise elavhõbeda vaheladustamise suhtes kauem kui üheks aastaks kohaldatakse järgmisi nõudeid:

— metallilist elavhõbedat ladustatakse muudest jäätmetest eraldi;

— mahuteid hoitakse kogumisreservuaaris, mis on kaetud sobiva mõradeta ja pideva kattekihiga, on metallilise elavhõbeda suhtes lekkekindel ning mille maht on ladustatava elavhõbedakoguse jaoks piisav;

— hoidla on varustatud insenertehniliste või looduslike tõketega, mis on piisavad selleks, et kaitsta keskkonda elavhõbedaheite eest, ja hoidla kogumismaht on piisav kogu ladustatava elavhõbedakoguse jaoks;

— hoidla põrand on kaetud elavhõbedakindla hermeetikuga. Põrand on kallaku ja kogumiskaevuga;

— hoidla on varustatud tuletõrjesüsteemiga;

— ladustatakse nii, et iga mahutit oleks võimalik kergesti üles leida.

▼B

II LISA

JÄÄTMETE VASTUVÕTUKRITEERIUMID JA KORD

1. Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse:

— jäätmete eri prügilaliikidesse vastuvõtmise üldpõhimõtteid. Tulevikus peaks jäätmete liigitamiskord rajanema nendel põhimõtetel,

— juhiseid, milles esitatakse lühikokkuvõte jäätmete vastuvõtmise esialgse korra kohta, mida tuleb järgida kuni ühtne jäätmete liigitamis- ja vastuvõtukord on välja töötatud. Selle korra koos asjakohaste proovivõtumenetlustega töötab välja käesoleva direktiivi artiklis 16 nimetatud tehniline komitee. Tehniline komitee töötab välja kriteeriumid, millele teatavad ohtlikud jäätmed peavad vastama, kui need võetakse vastu tavajäätmeprügilasse. Nende kriteeriumide puhul tuleb eelkõige arvesse võtta nende jäätmete lühiajalisi, keskmisi ja pikaajalisi leostuvusomadusi. Need kriteeriumid tuleb välja töötada kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Tehniline komitee töötab välja ka kriteeriumid, millele jäätmed peavad vastama, kui need võetakse vastu maa-aluseks ladustamiseks. Nende kriteeriumide puhul tuleb eelkõige arvesse võtta, et jäätmed ei tohi reageerida ei omavahel ega kivimiga.

Tehniline komitee peab selle töö, välja arvatud ettepanekud seoses käesoleva direktiivi lisadega seotud kontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodite standardimise kohta, mis tuleb vastu võtta kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest, lõpule viima kolme aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest ning käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärke arvestades.

2. Üldpõhimõtted

Prügilasse ladestatavate jäätmete koostis, leostuvus, pikaajaline käitumine ja üldised omadused peavad olema võimalikult täpselt teada. Jäätmete vastuvõtmine prügilas võib põhineda vastuvõetavate jäätmete nimistutel või nimistutel jäätmetest, mille vastuvõtmisest keeldutakse, mis on määratletud nende jäätmete laadi või päritolu järgi, ning jäätmete analüüsimeetoditel ja vastuvõetavate jäätmete omaduste piirväärtustel. Käesolevas direktiivis kirjeldatud tulevane jäätmete vastuvõtmise kord põhineb nii palju kui võimalik jäätmete analüüsimeetoditel ja vastuvõetavate jäätmete omaduste piirväärtustel.

Enne niisuguste analüüsimeetodite ja piirväärtuste määratlemist peaksid liikmesriigid kehtestama vähemalt igas prügilaliigis vastuvõetavate jäätmete siseriikliku nimistu ja nimistu sellistest jäätmetest, mille vastuvõtmisest keeldutakse, või määratlema nimistusse kandmise kriteeriumid. Teatavasse prügilaliiki vastuvõtmiseks peab jäätmeliik kuuluma asjakohasesse siseriiklikku nimistusse või vastama kriteeriumidele, mis on sarnased nimistusse kandmise kriteeriumidega. Need nimistud või samaväärsed kriteeriumid ning analüüsimeetodid ja piirväärtused saadetakse komisjonile kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi ülevõtmisest või kui need võetakse vastu siseriiklikul tasandil.

Neid nimistuid või vastuvõtukriteeriume tuleks kasutada konkreetse prügilaliigi nimistute koostamiseks, st käesoleva direktiivi artikli 9 kohaselt loas täpsustatud vastuvõetud jäätmete nimistu koostamiseks.

Kriteeriumid, mille alusel võib jäätmed kanda kontrollnimistusse või vastu võtta teatavat liiki prügilas, võivad põhineda muudel õigusaktidel ja/või jäätmete omadustel.

Teatavasse prügilaliiki vastuvõtukriteeriumide määratlemisel tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest:

— ümbritseva keskkonna kaitse (eelkõige põhjavee ja pinnavee kaitse),

— keskkonnakaitsesüsteemide kaitsmine (nt vooderdised ja nõrgvee käitlemise süsteemid),

— soovitavate jäätmete stabiliseerimisprotsesside kaitse prügilas,

— kaitse ohtude eest inimeste tervisele.

Jäätmete omadustel põhinevate kriteeriumide näiteid:

— nõue, et tuleb teada jäätmete üldkoostist,

— jäätmetes sisalduvate orgaaniliste ainete piirangud,

— nõuded või piirangud orgaaniliste jäätmete komponentide biolagundatavuse kohta,

— määratletud, eeldatavalt kahjulike/ohtlike komponentide koguse piirangud (seoses eespool nimetatud kaitsekriteeriumidega),

— määratletud, potentsiaalselt kahjulike/ohtlike komponentide võimaliku ja oodatava leostuvuse piirangud (seoses eespool nimetatud kaitsekriteeriumidega),

— jäätmete ökotoksikoloogilised omadused ja sellest tulenev nõrgvesi.

Jäätmete omadustel põhinevad vastuvõtukriteeriumid peavad üldiselt olema kõige täpsemad püsijäätmeprügilate osas, vähem täpsemad tavajäätmeprügilate osas ja kõige üldisemad ohtlike jäätmete prügilate osas, mis tuleneb kahe viimati nimetatud liigi kõrgemast keskkonnakaitse tasemest.

3. Jäätmete kontrollimise ja vastuvõtmise üldine kord

Jäätmete üldine iseloomustamine ja kontrollimine peab põhinema kolmetasandilisel hierarhial:

1. tas

Üldiseloomustus.See on jäätmete lühiajaliste ja pikaajaliste leostuvusomaduste ja/või iseloomulike omaduste põhjalik kindlaksmääramine standarditud analüüsimeetodite ja käitumise katsemeetodite abil.

2. tse

Vastavuskontroll.ee on perioodiline kontrollimine lihtsamate standarditud analüüsimeetodite ja käitumise katsemeetodite abil, et kindlaks määrata, kas jäätmed vastavad loatingimustele ja/või konkreetsetele kontrollikriteeriumidele. Kontrollimisel keskendutakse üldiseloomustuses määratletud põhimuutujatele ja käitumisele.

3. tase

Kohapealne kontroll.ee koosneb kiirkontrollimeetoditest, et kinnitada, et jäätmed on samad, millele tehti vastavuskontroll ja mida on kirjeldatud saatedokumentides. See võib koosneda üksnes jäätmekoorma visuaalsest kontrollimisest enne ja pärast prügilas mahalaadimist.

Teatavat jäätmeliiki tuleb tavaliselt iseloomustada 1. tasemel ja kontrollnimistusse kandmiseks peavad need vastama asjakohastele kriteeriumidele. Kohaspetsiifilises nimistus püsimiseks tuleb teatavat jäätmeliiki korrapäraste ajavahemike järel (nt üks kord aastas) kontrollida 2. tasemel ja need peavad vastama asjakohastele kriteeriumidele. Igale jäätmekoormale tuleb prügila väravas teha 3. taseme kontroll.

Teatavad jäätmeliigid võib alaliselt või ajutiselt vabastada 1. taseme kontrollist. See võib tuleneda kontrollimise teostamatusest, asjakohaste kontrollimenetluste ja vastuvõtukriteeriumide puudumisest või ülimuslikest õigusaktidest.

4. Juhised jäätmete vastuvõtuks ettevalmistamise kohta

Kuni käesoleva lisa lõpliku valmimiseni on kohustuslik ainult 3. taseme kontroll ning 1. ja 2. taseme kontrolli tehakse nii suures ulatuses kui võimalik. Nimetatud ettevalmistavas etapis peab teatavasse prügilaliiki vastuvõetav jäätmeliik kuuluma selle prügilaklassi piiravasse siseriiklikku või konkreetse prügila nimistusse või vastama kriteeriumidele, mis on sarnased nimistusse kandmise kriteeriumidega.

Jäätmete vastuvõtuks kolme peamisse prügilaliiki või vastavatesse nimistutesse kandmiseks vajalike eelkriteeriumide kehtestamiseks võib kasutada järgmisi üldkriteeriume.

Püsijäätmeprügilad : nimistusse võib kanda ainult artikli 2 punktis e määratletud jäätmeid.

Tavajäätmeprügilad : nimistusse kandmiseks ei tohi jäätmed kuuluda direktiivi 91/689/EMÜ reguleerimisalasse.

Ohtlike jäätmete prügilad : ohtlike jäätmete prügilas vastuvõetavate jäätmete esialgne täpsustamata nimistu koosneb ainult direktiivi 91/680/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvatest jäätmeliikidest. Niisuguseid jäätmeliike ei tohiks siiski nimistusse kanda ilma eeltöötluseta, kui nende eeldatavalt ohtlike komponentide üldkogus või leostuvus on piisavalt suur, et põhjustada lühiajalist ohtu töökeskkonnale või keskkonnale või takistavad jäätmete piisavat stabiliseerimist prügila kavandatud tegevusaja jooksul.

▼M4 —————

▼M3

6. Metallilise elavhõbedaga seotud erinõuded

Metallilise elavhõbeda vaheladustamise suhtes kauem kui üheks aastaks kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Elavhõbeda koostis

Metalliline elavhõbe peab vastama järgmisele kirjeldusele:

— elavhõbedasisaldus on suurem kui 99,9 massiprotsenti;

— ei sisalda lisandeid, mis võiksid korrodeerida süsinikterast või roostevaba terast (nt lämmastikhappe lahus, kloriidisoolade lahused).

B. Mahuti

Metallilise elavhõbeda ladustamiseks kasutatavad mahutid on korrosiooni- ja põrutuskindlad. Seepärast peavad need olema keevisõmblusteta. Mahutid vastavad eelkõige järgmisele kirjeldusele:

— mahuti materjal: süsinikteras (vähemalt ASTM A36) või roostevaba teras (AISI 304, 316L);

— mahutid on gaasi- ja vedelikukindlad;

— mahuti väliskiht on ladustamistingimuste suhtes vastupidav;

— mahuti on projekteeritud nii, et suudab läbida kukkumiskatse ja lekkekindluse katsed, mida on kirjeldatud ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu (UN Recommendations on the Transport of Dangerous Goods, Manual of Tests and Criteria) peatükkides 6.1.5.3 ja 6.1.5.4.

Mahuti suurim täitmise suhtarv on 80 % mahust, et tagada piisav vabamaht ja vältida mahuti lekkimahakkamist või püsivat deformatsiooni, kui vedelik kõrge temperatuuri tõttu paisub.

C. Vastuvõtumenetlus

Vastu võetakse ainult selliseid mahuteid, millel on tunnistus, et need vastavad käesolevas punktis sätestatud nõuetele.

Vastuvõtumenetlus hõlmab järgmist:

— vastu võetakse üksnes sellist metallilist elavhõbedat, mis vastab eespool esitatud vastuvõtu miinimumkriteeriumidele;

— mahutit kontrollitakse enne ladustamist visuaalselt; kahjustatud, lekkivat või korrodeerunud mahutit vastu ei võeta;

— mahutil on kulumiskindel pitser (stantsitud), millel on märgitud mahuti tunnusnumber, materjal, tühikaal, tootja andmed ja valmistamise kuupäev;

— mahutil on püsivalt kinnitatud plaat, millele on märgitud tunnistuse tunnusnumber.

D. Tunnistus

Alapunktis C nimetatud tunnistusele on märgitud järgmised andmed:

— jäätmetekitaja nimi ja aadress;

— mahuti täitmise eest vastutava isiku nimi ja aadress;

— täitmise aeg ja koht;

— elavhõbeda kogus;

— elavhõbeda puhtuseaste ja vajaduse korral lisandite kirjeldus, sealhulgas analüüsiaruanne;

— kinnitus, et mahuteid on kasutatud eranditult üksnes elavhõbeda transpordiks või ladustamiseks;

— mahutite tunnusnumbrid;

— muud erimärkused.

Tunnistuse annab välja jäätmetekitaja või selle puudumise korral jäätmetekitaja juhtimise eest vastutav isik.

▼B

III LISA

KONTROLL JA SEIRE KASUTUSAJAL JA JÄRELHOOLDE PERIOODIL

1. Sissejuhatus

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada minimaalne seirekord, et kontrollida:

— kas jäätmed on ladestamiseks vastu võetud kõnealusele prügilaliigile ettenähtud kriteeriumide kohaselt,

— protsessid pürgilas toimuvad ootuspärasel viisil,

— keskkonnakaitsesüsteemid toimivad kavakohaselt,

— prügila loatingimusi täidetakse.

2. Meteoroloogilised andmed

▼M4 —————

▼B

Kui liikmesriigid otsustavad, et veetaseme mõõtmine on tõhus vahend, mille abil hinnata, kas prügila jäätmemassis tekib nõrgvett või see nõrgub sealt välja, on soovitav, et järgmisi andmeid kogutakse prügila seire käigus või saadakse need lähimast ilmajaamast, nii kaua kui pädev asutus nõuab seda käesoleva direktiivi artikli 13 punkti c kohaselt:

	Kasutusajal	Järelhoolde perioodil
1.1. Sademete hulk	Iga päev	Igapäevane, lisatud kuu keskmisele
1.2. Temperatuur (minimaalne, maksimaalne, kell 14.00 Kesk-Euroopa aja järgi)	Iga päev	Kuu keskmine
1.3. Valitsev tuule suund ja tugevus	Iga päev	Ei ole nõutav
1.4. Vee aurumine (lüsimeeter) (1)	Iga päev	Igapäevane, lisatud kuu keskmisele
1.5. Õhuniiskus (kell 14.00 Kesk-Euroopa aja järgi)	Iga päev	Kuu keskmine
(1) Või mõne muu sobiva meetodi abil.

3. Heidete andmed: vee, nõrgvee ja gaasi seire

Kui nõrgvett ja pinnavett esineb, tuleb nende proovid võtta iseloomustavates punktides. Nõrgvee proovide võtmine ja mõõtmine (hulk ja koostis) tuleb teha eraldi igas punktis, kust nõrgvesi prügilast välja juhitakse. Viide: proovide võtmise tehnika üldjuhised, ISO 5667-2 (1991).

Kui pinnavett esineb, teostatakse selle seiret vähemalt kahes punktis, üks prügilast ülesvoolu ja teine allavoolu.

Gaasi seire peab olema iseloomustav igas prügila osas. Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus on esitatud järgmises tabelis. Nõrgvee ja vee seireks võetakse proov, mis iseloomustab keskmist koostist.

Proovide võtmise sagedust võib kohandada prügila morfoloogia alusel (künkana, täidisena jne). See tuleb loas määratleda.

	Kasutusajal	Järelhoolde perioodil (3)
2.1. Nõrgvee maht	kuus (1), (3)	kuue kuu tagant
2.2. Nõrgvee koostis (2)	kvartalis (3)	kuue kuu tagant
2.3. Pinnavee maht ja koostis (7)	kvartalis (3)	kuue kuu tagant
2.4. Võimalikud gaasi heitkogused ja atmosfäärirõhk (4) (CH4, COZ, OZ, H2S, Hz jt)	kuus (3), (5)	kuue kuu tagant (6)
(1) Proovide võtmise sagedust võib kohandada prügila morfoloogia alusel (künkana, täidisena jne). See tuleb loas määratleda. (2) Mõõdetavad parameetrid ja analüüsitavad ained varieeruvad olenevalt ladestatud jäätmete koostisest; need peavad olema loas sätestatud ja iseloomustama jäätmete leostuvusomadusi. (3) Kui hindamisandmed näitavad, et pikemad ajavahemikud on sama tõhusad, võib neid kohandada. Nõrgvee osas peab elektrijuhtivust mõõtma vähemalt üks kord aastas. (4) Need mõõtmised on seotud peamiselt jäätmetes esineva orgaanilise materjali sisaldusega. (5) CH4, CO2, OZ korrapäraselt, muud gaasid vajaduse korral ladestatud jäätmete koostise alusel nende leostuvusomadustest ülevaate saamiseks. (6) Gaasieemaldussüsteemi tõhusust tuleb korrapäraselt kontrollida. (7) Prügila omaduste alusel võib pädev asutus kindlaks teha, et neid mõõtmisi ei ole vaja teha ja esitab selle kohta aruande direktiivi artiklis 15 ettenähtud viisil. 2.1 ja 2.2 kohaldatakse, kui toimub nõrgvee kogumine (vt lisa 1 punkti 2).

4. Põhjavee kaitse

A. Proovi võtmine

Mõõtmised peavad andma teavet põhjavee kohta, mida vette juhitud jäätmed tõenäoliselt mõjutavad, kusjuures pealevoolu peab olema vähemalt üks mõõtepunkt ja allavoolu kaks mõõtepunkti. Seda arvu võib suurendada hüdrogeoloogilise eriuuringu põhjal ja kui on vaja varakult kindlaks teha nõrgvee juhuslikku sattumist põhjavette.

Proove tuleb võtta vähemalt kolmes kohas enne jäätmetega täitmist, et kindlaks määrata tulevaste proovide kontrollväärtused. Viide: Põhjavee proovide võtmine, ISO 5667, 11. osa, 1993

B. Seire

Proovides analüüsitavad parameetrid tuleb saada nõrgvee arvatavast koostisest ja piirkonna põhjavee kvaliteedist. Analüüsiks vajalike parameetrite valimisel tuleb arvesse võtta ainete liikuvust põhjaveetsoonis. Parameetrid võivad hõlmata indikaatorparameetreid, et tagada veekvaliteedi muutuste kiire tuvastamine. ( 8 )

	Kasutusajal	Järelhoolde perioodil
Põhjavee tase	kuue kuu tagant (1)	Põhjavee koostis (1)
kuue kuu tagant	konkreetsele prügilale omane sagedus (2), (3)	konkreetsele prügilale omane sagedus (2), (3)
(1) Kui põhjavee tase kõigub, tuleb sagedust suurendada. (2) Sagedus peab põhinema võimalusel rakendada parendusmeetmeid kahe proovivõtu vahel, kui künnistase on saavutatud, st sagedus tuleb kindlaks määrata põhjavee voolukiirust käsitlevate andmete hindamise alusel. (3) Kui künnistase on saavutatud (vt C), tuleb seda kinnitada teise proovivõtmisega. Kui tase on kinnitatud, tuleb järgida (loas sätestatud) situatsiooniplaani.

C. Künnistasemed

Kui põhjavee proovi analüüs näitab olulist muutust vee kvaliteedis, tuleb kaaluda võimalust, et põhjavee puhul on ilmnenud artiklites 12 ja 13 nimetatud oluline negatiivne keskkonnamõju. Tuleb kindlaks määrata künnistase, võttes arvesse konkreetset hüdrogeoloogilist ehitust prügila asukohas ja põhjavee kvaliteeti. Künnistase tuleb alati loas sätestada, kui see on võimalik.

Vaatlusi tuleb hinnata kontrollkaartide abil, milles on kinnitatud kontrollieeskirjad ja tasemed igale allavoolu asuvale kaevule. Kontrollitasemed tuleb kindlaks määrata põhjavee kvaliteedi kohalike variatsioonide alusel.

5. Prügila topograafia: andmed jäätmelademe kohta

	Kasutusajal	Järelhoolde perioodil
5.1. Jäätmelademe struktuur ja koostis (1)	üks kord aastas
5.2. Jäätmelademe taseme vajumine	üks kord aastas	Aastalugem
(1) Asjaomase prügila seisundi iseloomustus: jäätmete all olev pindala, jäätmete maht ja koostis, ladestamise viisid, ladestamise aeg ja kestus, prügila vaba mahu arvutus.

▼M3

6. Metallilise elavhõbedaga seotud erinõuded

Metallilise elavhõbeda vaheladustamise suhtes kauem kui üheks aastaks kohaldatakse järgmisi nõudeid.

A. Seire-, kontrolli- ja hädaolukorra nõuded

Hoidlasse paigaldatakse elavhõbedaaurude pidevseiresüsteem, mille tundlikkus on vähemalt 0,02 mg elavhõbedat/m3. Andurid pannakse kogumiskoha põrandale ja lae alla. Seiresüsteemi kuulub visuaalne ja akustiline häiresüsteem. Süsteemi hooldatakse kord aastas.

Volitatud isik kontrollib visuaalselt hoidlat ja mahuteid vähemalt kord kuus. Kui tuvastatakse leke, võtab käitaja viivitamata kõik vajalikud meetmed, et vältida elavhõbedaheidet keskkonda ja taastada elavhõbedahoidla ohutus. Igasugust leket loetakse artikli 12 punktis b nimetatud oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks.

Hoidlas on olemas hädaolukorra lahendamise plaan ja metallilise elavhõbeda käitlemiseks vajalikud kaitsevahendid.

B. Andmete säilitamine

Kõik dokumendid, mis sisaldavad II lisa punktis 6 ja käesoleva punkti alapunktis A nimetatud teavet, sealhulgas mahutiga kaasas olev tunnistus ning dokumendid, milles käsitletakse metallilise elavhõbeda hoidlast väljaviimist ja ärasaatmist pärast vaheladustamist ning sihtkohta ja kavandatavat käitlemist, kuuluvad säilitamisele vähemalt kolm aastat pärast ladustamise lõppu.

▼M4

IV LISA

ARTIKLI 5 LÕIKE 6 KOHASELT ESITATAV RAKENDUSKAVA

Artikli 5 lõike 6 kohaselt esitatav rakenduskava sisaldab järgmist:

1) olmejäätmete ja seda moodustavate jäätmevoogude ringlussevõtu, prügilasse ladestamise ja muu töötlemise varasemate, praeguste ja prognoositavate määrade hinnang;

2) direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 28 ja 29 alusel kehtestatud jäätmekäitluskavade ja jäätmetekke vältimise programmide rakendamise hinnang;

3) põhjused, miks liikmesriik leiab, et ta ei ole suuteline saavutama artikli 5 lõikes 5 sätestatud asjaomast sihtkogust kindlaksmääratud tähtaja jooksul, ja hinnang ajapikendusele, mis on selle sihtkoguse saavutamiseks vajalik;

4) käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 8 sätestatud sihtkoguste saavutamiseks vajalikud meetmed, mida kohaldatakse liikmesriigis ajapikenduse jooksul, sealhulgas asjakohased majandushoovad ja muud meetmed, millega stimuleerida direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja IVa lisas sätestatud jäätmehierarhia kohaldamist;

5) käesoleva lisa punktis 4 kindlaks määratud meetmete rakendamise ajakava, nende rakendamiseks pädeva asutuse määramine ja hinnang nende individuaalsele panusele ajapikenduse puhul kohaldatavate sihtkoguste saavutamisse;

6) teave jäätmekäitluse rahastamise kohta kooskõlas „saastaja maksab” põhimõttega;

7) meetmed andmete kvaliteedi parandamiseks, kui see on asjakohane, et saavutada paremaid kavandamis- ja järelevalvetulemusi jäätmekäitluses.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

( 3 ) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on muudetud direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5).

( 4 ) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.

( 5 ) EÜT L 30, 6.2.1993, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 120/97 (EÜT L 22, 24.1.1997, lk 14).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide tehtava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( 7 ) EÜT L 20, 26.1.1980, lk 43. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

( 8 ) Soovitavad parameetrid: pH, TOC, fenoolid, raskmetallid, fluoriid, As, õli/süsivesinikud.

Top

All