01999A0728(03) — ET — 01.07.2013 — 001.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel ( 1 ) (ELT L 196 28.7.1999, lk 48)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU OTSUS, 29. aprill 2004,	L 303	9	1.11.2006
►M2	NÕUKOGU OTSUS, 25. veebruar 2008,	L 205	42	1.8.2008
►M3	Partnerlus- ja koostöölepingule, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel, Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud PROTOKOLL	L 69	3	13.3.2018

---

▼B

PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING,

millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel ( 2 )

Artikkel 1

Käesolevaga pannakse alus partnerlusele ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel. Selle partnerluse eesmärkideks on:

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Demokraatia, rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud inimõiguste ning turumajanduse põhimõtete, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni kohtumise dokumentides avaldatud põhimõtete austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 3

Lepinguosalised leiavad, et heaolu ja stabiilsuse tagamiseks endise Nõukogude Liidu piirkonnas peaksid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemisel tekkinud uued sõltumatud riigid, edaspidi “sõltumatud riigid”, jätkama ja arendama omavahelist koostööd Helsingi lõppakti põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse kohaselt ja heanaaberlike suhete vaimus ning seda tegevust igati soodustama.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 4

Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, mida nad kavatsevad arendada ja süvendada. See täiendab ja tugevdab ühenduse ja Kirgiisi Vabariigi vastastikust lähenemist, toetab Kõrgõzstanis toimuvaid poliitika ja majanduse muutusi ning soodustab uute koostöövormide loomist. Poliitiline dialoog:

Selline dialoog võib toimuda piirkondlikul tasandil.

Artikkel 5

Ministrite tasandil toimub poliitiline dialoog artikliga 75 asutatavas koostöönõukogus ja vastastikusel kokkuleppel ka mujal.

Artikkel 6

Lepinguosalised rakendavad poliitiliseks dialoogiks ka muid menetlusi ja vahendeid, mis on eelkõige järgmised:

Artikkel 7

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikliga 80 asutatavas parlamentaarses koostöökomitees.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUS

Artikkel 8

1.  Kõikides valdkondades kohtlevad lepinguosalised teineteist järgmise suhtes enamsoodustuskorras:

2.  Lõike 1 sätteid ei kohaldata:

3.  Üleminekuajal, mis lõpebKirgiisi Vabariigi ühinemisel GATTiga või 31. detsembril 1998, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev saabub varem, ei kohaldata lõike 1 sätteid I lisas määratletud soodustuste suhtes, mida Kirgiisi Vabariik annab teistele NSVLi lagunemisel tekkinud riikidele.

Artikkel 9

1.  Lepinguosalised leiavad üksmeelselt, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.

Seoses sellega tagab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade piiranguteta transiidi läbi oma territooriumi või selle kaudu.

2.  Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATTi V artikli lõigete 2–5 sätteid.

3.  Käesolevas artiklis sisalduvad sätted ei piira lepinguosaliste vahel kokku lepitud erisätete kohaldamist teatavate valdkondade, eelkõige veonduse, või toodete suhtes.

Artikkel 10

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemat lepinguosalist siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab kumbki lepinguosaline lisaks sellele teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordilõivudest ja -tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja korras, mis on sätestatud mõnes muus asjakohases teda siduvas rahvusvahelises konventsioonis. Arvesse võetakse tingimusi, mille alusel asjaomane lepinguosaline on sellisest konventsioonist tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 11

1.  Kirgiisi Vabariigist pärinevaid kaupu imporditakse ühendusse koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 13, 16 ja 17 ning Hispaania ja Portugali Euroopa Ühendusega ühinemise akti artiklite 77, 81, 244, 249 ja 280 kohaldamist.

2.  Ühendusest pärinevaid kaupu imporditakse Kirgiisi Vabariiki koguseliste piirangute ja samaväärsete meetmeteta.

Artikkel 12

Lepinguosaliste omavahelises kaubavahetuses kasutatakse turuhindu.

Artikkel 13

1.  Kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes või sellistel tingimustel, et see kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaised tootjaid, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Kirgiisi Vabariik võtta asjakohaseid meetmeid järgmises korras ja tingimuste kohaselt.

2.  Enne meetmete võtmist või lõike 4 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist esitab sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Kirgiisi Vabariik koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus IX jaotise kohaselt.

3.  Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised olukorra vältimise meetmetes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast koostöönõukogu poole pöördumist, võib nõupidamist taotlenud lepinguosaline piirata asjakohaste toodete importi sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks, või võtta muid sobivaid meetmeid.

4.  Pakilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti kõrvaldatavat kahju, võivad lepinguosalised võtta meetmeid enne nõupidamist, tingimusel et nõupidamist pakutakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5.  Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel peavad lepinguosalised esmatähtsaks neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

6.  Mitte miski käesolevas artiklis ei piira ega mõjuta emba-kumba lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATTi VI artikli, GATTi VI artikli rakendamise lepingu, GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe või asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 14

Lepinguosalised kohustuvad kaaluma käesoleva lepingu nendevahelist kaubavahetust käsitlevate sätete edasiarendamist vastavalt olukorrale, sealhulgas Kirgiisi Vabariigi GATTiga ühinemisest tulenevale olukorrale. Koostöönõukogu võib lepinguosalistele anda selliste edasiarenduste kohta soovitusi, mida heakskiitmise korral võidakse lepinguosaliste menetluste kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel ellu viia.

Artikkel 15

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või seoses inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, loodusvarade, kunsti-, ajaloo- või muinasväärtusega rahvusliku rikkuse või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste-vahelise kaubanduse varjatud piirangut.

Artikkel 16

Käesolevat jaotist ei kohaldata kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodetega kauplemise suhtes. Nende toodetega kauplemist korraldab eraldi leping, mis parafeeriti 15. oktoobril 1993 ja mida kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist 1994.

Artikkel 17

1.  Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist korraldatakse käesoleva jaotise sätetega, välja arvatud artikkel 11.

2.  Asutatakse söe- ja teraseküsimuste siderühm, kuhu kuuluvad ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi esindajad.

Siderühm vahetab korrapäraselt teavet kõikide lepinguosalisi huvitavate söe- ja teraseküsimuste kohta.

Artikkel 18

Tuumamaterjalidega kaubeldakse Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kirgiisi Vabariigi vahel sõlmitava erilepingu sätete kohaselt.

IV JAOTIS

ÄRITEGEVUST JA INVESTEERIMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

I PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 19

1.  Kui liikmesriigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, püüavad ühendus ja liikmesriigid tagada, et töö- ja palgatingimustes ning töölt vabastamisel ei tehta liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavatel Kõrgõzstani kodanikel ja liikmesriigi kodanikel kodakondsuse põhjal vahet.

2.  Kui Kirgiisi Vabariigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Kõrgõzstan, et töö- ja palgatingimustes ning töölt vabastamisel ei tehta tema territooriumil seaduslikult töötavatel liikmesriigi kodanikel ja Kõrgõzstani kodanikel kodakondsuse põhjal vahet.

Artikkel 20

Koostöönõukogu uurib, milliseid ühismeetmeid saab võtta ebaseadusliku sisserände takistamiseks, võttes arvesse tagasivõtmise põhimõtet ja tavasid.

Artikkel 21

Koostöönõukogu uurib võimalusi parandada eraettevõtjate töötingimusi kooskõlas lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas CSCE Bonni kohtumise dokumendis sätestatud kohustustega.

Artikkel 22

Koostöönõukogu annab soovitusi artiklite 19–21 rakendamiseks.

II PEATÜKK

ÄRIÜHINGUTE ASUTAMIST JA TEGEVUST KÄSITLEVAD TINGIMUSED

Artikkel 23

1.  Ühendus ja selle liikmesriigid kohtlevad artiklis 25 määratletud Kõrgõzstani äriühinguid tütarettevõtjate ja filiaalidena asutamisel vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki ja nende territooriumil asutatud Kõrgõzstani äriühingute tütarettevõtjaid ja filiaale nende tegevuse osas vähemalt sama soodsalt kui vastavalt mis tahes kolmanda riigi äriühinguid või filiaale, järgides seejuures oma õigusnorme.

2.  Ilma et see piiraks artiklite 35 ja 84 kohaldamist, kohtleb Kirgiisi Vabariik ühenduse äriühinguid ja nende filiaale artiklis 25 määratletud tähenduses asutamise ja tegevuse osas Kõrgõzstani territooriumil vähemalt sama soodsalt kui Kõrgõzstani äriühinguid ja nende filiaale või mis tahes kolmanda riigi äriühinguid ja nende filiaale, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam, järgides seejuures oma õigusnorme.

Artikkel 24

Artiklit 23 ei kohaldata õhu-, sisevee- ega merevedude suhtes.

Artikkel 25

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

Rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Kirgiisi Vabariiki asuvate liikmesriigi või Kõrgõzstani kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Kirgiisi Vabariiki asutatud ja vastavalt liikmesriigi või Kõrgõzstani kodanike kontrollitavate laevandusettevõtjate suhtes, kui nende laevad on vastavalt selles liikmesriigis või Kirgiisi Vabariigis registreeritud kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

Artikkel 26

1.  Käesoleva lepingu muudest sätetest hoolimata ei takistata lepinguosalist võtmast meetmeid järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kui sellised meetmed on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, ei kasutata neid lepinguosalise lepingujärgsete kohustuste täitmisest hoidumiseks.

2.  Mitte midagi käesolevas lepingus ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalike asutuste valduses olevat konfidentsiaalset või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 27

Käesoleva lepingu sätted ei takista kumbagi lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega välditakse seda, et lepingu sätete abil hoitakse kõrvale lepinguosalise meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide pääsu tema turgudele.

Artikkel 28

1.  Olenemata käesoleva jaotise I peatüki sätetest on vastavalt Kirgiisi Vabariigi või ühenduse territooriumil asutatud ühenduse või Kõrgõzstani äriühingul õigus vastuvõtjariigi kehtivate õigusnormide alusel vastavalt Kirgiisi Vabariigi või ühenduse territooriumil tööle võtta või lasta oma tütarettevõtjal või filiaalil tööle võtta töötajaid, kes on vastavalt ühenduse liikmesriigi või Kõrgõzstani kodanikud, tingimusel et need töötajad on lõikes 2 määratletud võtmeisikud ja neid võtavad tööle üksnes äriühingud või filiaalid. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks neid on tööle võetud.

2.  Eespool nimetatud äriühingute (edaspidi “organisatsioonid”) võtmeisikud on punktis c määratletud “äriühingusiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse, tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta:

Artikkel 29

Lepinguosalised tunnustavad tähtsust, mida omab võrdse kohtlemise võimaldamine teineteise äriühingute asutamise ja tegevuse osas nende territooriumil, ning nõustuvad kaaluma võimalust saavutada see eesmärk vastastikku rahuldaval viisil, võttes arvesse koostöönõukogu soovitusi.

Artikkel 30

1.  Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et vältida selliste meetmete võtmist, mis käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga võrreldes kitsendavad teineteise äriühingute asutamise ja tegevusega seotud tingimusi.

2.  Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 38 sätete kohaldamist: artikliga 38 hõlmatud juhtudel kohaldatakse üksnes nimetatud artikli sätteid.

3.  Partnerluse ja koostöö vaimus ning artikli 44 sätteid silmas pidades teatab Kirgiisi Vabariigi valitsus ühendusele oma kavatsustest esitada uusi õigusaktide eelnõusid või võtta vastu uusi õigusnorme, mis lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga võrreldes kitsendavad ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide asutamise ja tegevusega seotud tingimusi Kirgiisi Vabariigis. Ühendus võib nõuda Kirgiisi Vabariigilt selliste õigusaktide eelnõude või õigusnormide edastamist ja neid käsitleva nõupidamise alustamist.

4.  Kui Kirgiisi Vabariigis kehtestatavad uued õigusnormid kitsendaksid tema territooriumil asutatud ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide tegevusega seotud tingimusi võrreldes lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga, ei kohaldata neid õigusnorme asjakohase õigusakti jõustumise kuupäevaks Kirgiisi Vabariigis juba asutatud tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes seni, kuni kõnealusest jõustumisest on möödunud kolm aastat.

III PEATÜKK

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE ÜHENDUSE JA KIRGIISI VABARIIGI VAHEL

Artikkel 31

1.  Lepinguosalised kohustuvad käesoleva peatüki sätete kohaselt astuma vajalikke samme, et järk-järgult lubada teenuseid osutada ühenduse ja Kõrgõzstani äriühingutel, kes asuvad muu lepinguosalise territooriumil kui teenuse tarbija, võttes arvesse lepinguosaliste teenindusala arengut.

2.  Koostöönõukogu annab soovitusi lõike 1 rakendamiseks.

Artikkel 32

Lepinguosalised teevad koostööd, et arendada Kirgiisi Vabariigis turusuunitlusega teenindusvaldkondi.

Artikkel 33

1.  Lepinguosalised kohustuvad tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel alustel piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele:

2.  Lõike 1 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

Artikkel 34

Et tagada lepinguosaliste-vahelise veonduse kooskõlaline areng, mis on kohandatud nende kaubandusvajadustele, võivad lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist sõlmida vajaduse korral erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi maantee-, raudtee- ja sisevee- ning vajaduse korral õhuveonduses.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 35

1.  Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2.  Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on emma-kumma asjaomase lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 36

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista mitte miski käesolevas lepingus selle osalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute elama asumist ja teenuste osutamist, tingimusel et sellega ei kaotata ega vähendata soodustusi, mida emmal-kummal lepinguosalisel on õigus käesoleva lepingu erisätte alusel saada. Eespool esitatud säte ei piira artikli 35 kohaldamist.

Artikkel 37

Kõrgõzstani ja ühenduse äriühingute ühiselt kontrollitavate ja nende ainuomanduses olevate äriühingute suhtes kohaldatakse samuti II–IV peatüki sätteid.

Artikkel 38

Kohtlemine, mida üks lepinguosaline võimaldab teisele käesoleva lepingu alusel, ei ole alates üks kuu enne teenustekaubanduse üldlepingust (GATS) tulenevate kohustuste jõustumise kuupäeva GATSiga hõlmatud valdkondade ja meetmete osas soodsam kui see, mida selline esimene lepinguosaline võimaldab GATSi sätete kohaselt iga teenindusvaldkonna, allvaldkonna ja teenindusviisi osas.

Artikkel 39

II–IV peatüki kohaldamisel ei võeta arvesse kohtlemist, mida ühendus, selle liikmesriigid või Kirgiisi Vabariik võimaldavad majandusintegratsiooni lepingutega võetud kohustuste alusel GATSi V artikli põhimõtete kohaselt.

Artikkel 40

1.  Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustuskorda ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2.  Mitte midagi käesolevas jaotises ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalistel võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohane maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidumise takistamine.

3.  Mitte midagi käesolevas jaotises ei tõlgendata nii, nagu takistaks see liikmesriikidel või Kirgiisi Vabariigil eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest.

Artikkel 41

Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist, ei tõlgendata II–IV peatüki ühtegi sätet nii, nagu annaks see:

V PEATÜKK

JOOKSVAD MAKSED JA KAPITAL

Artikkel 42

1.  Lepinguosalised kohustuvad lubama igasuguseid ühenduses ja Kirgiisi Vabariigis asuvate isikute vahel vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid maksebilansi jooksva konto kohaseid makseid, mis on seotud kaupade, teenuste või isikute liikumisega ja tehtud käesoleva lepingu sätete kohaselt.

2.  Käesoleva lepingu jõustumisest tagatakse maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumine vastuvõtjariigi õigusnormide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ja II peatüki sätete kohasel investeerimisel ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmine või kodumaale tagasi viimine.

3.  Ilma et see piiraks lõike 2 või 5 kohaldamist, ei kehtestata käesoleva lepingu jõustumisest uusi valuutapiiranguid ühenduse ja Kirgiisi Vabariigi residentide vahelisele kapitali liikumisele ja sellega seotud jooksvatele maksetele ning kehtivat korda ei karmistata.

4.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks hõlbustada muude kui lõikes 2 nimetatud kapitalivormide liikumist ühenduse ja Kirgiisi Vabariigi vahel.

5.  Käesoleva artikli sätete kohaselt ja oma vääringu täieliku konverteeritavuse saavutamiseni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamislepingu VIII artikli tähenduses võib Kirgiisi Vabariik erandjuhtudel kohaldada lühikese ja keskpika tähtajaga krediitide andmise ja võtmisega seotud valuutapiiranguid ulatuses, mis on Kirgiisi Vabariigile kehtestatud sellise krediidi andmiseks ja mida lubab Kõrgõzstani seisund IMFis. Kirgiisi Vabariik kohaldab neid piiranguid mittediskrimineerivalt. Neid kohaldatakse nii, et see segaks käesoleva lepingu täitmist võimalikult vähe. Kirgiisi Vabariik teatab koostöönõukogule viivitamata selliste meetmete kehtestamisest ja nendes tehtavatest muudatustest.

6.  Kui ühenduse ja Kirgiisi Vabariigi vaheline kapitali liikumine põhjustab erandlikel asjaoludel suuri raskusi ühenduse või Kõrgõzstani vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises või ähvardab neid põhjustada, võib vastavalt kas ühendus või Kõrgõzstan võtta ühenduse ja Kõrgõzstani vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

VI PEATÜKK

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE

Artikkel 43

1.  Käesoleva artikli ja II lisa sätete kohaselt parandab Kirgiisi Vabariik jätkuvalt intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitset, et pakkuda viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist samasuguse tasemega kaitset kui ühenduses, sealhulgas tõhusaid vahendeid selliste õiguste kaitsmiseks. Koostöönõukogu võib otsustada eespool osutatud tähtaega pikendada, pidades silmas Kirgiisi Vabariigis valitsevaid eritingimusi.

2.  Viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ühineb Kirgiisi Vabariik II lisa punktis 1 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad nende konventsioonide asjakohaste sätete kohaselt.

V JAOTIS

ÕIGUSKOOSTÖÖ

Artikkel 44

1.  Lepinguosalised tunnustavad, et Kirgiisi Vabariigi praeguste ja tulevaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega on tähtis eeltingimus Kõrgõzstani ja ühenduse vaheliste majandussidemete tugevdamiseks. Kirgiisi Vabariik püüab tagada oma õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ühenduse omadega.

2.  Õigusaktide ühtlustamine hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi: tolliõigus, äriühinguõigus, pangandusõigus, äriühingute raamatupidamine ja maksud, intellektuaalomand, töökaitse, finantsteenused, konkurentsieeskirjad, riigihanked, inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, keskkond, tarbijakaitse, kaudne maksustamine, tehnilised eeskirjad ja normid, tuumaalased õigusnormid ja veondus.

3.  Ühendus annab Kirgiisi Vabariigile nende meetmete rakendamiseks tehnilist abi, mis võib muu hulgas hõlmata:

4.  Lepinguosalised lepivad kokku, et kumbki uurib oma konkurentsiõiguse kooskõlastatud kohaldamise viise juhtudel, mis mõjutavad nendevahelist kaubandust.

VI JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 45

1.  Ühendus ja Kirgiisi Vabariik seavad sisse majanduskoostöö, et toetada Kõrgõzstani majanduse ümberkujunemist ja taastumist ning püsivat arengut. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid, mis on kasuks mõlemale lepinguosalisele.

2.  Kirgiisi Vabariigi majanduse ja ühiskonna ümberkujundamiseks ning majandussüsteemi ümberkorraldamiseks töötatakse välja tegevuspõhimõtteid ja muid meetmeid lähtuvalt püsivuse põhimõttest ja ühiskonna kooskõlalisest arengust; need hõlmavad täiel määral ka keskkonnakaalutlusi.

3.  Selleks keskendutakse koostöös eelkõige järgmisele: majanduse ja ühiskonna areng, tööjõu arendamine, ettevõtluse toetamine (sealhulgas erastamine, investeerimine ja finantsteenuste arendamine), põllumajandus ja toiduainetööstus, energeetika ja mittesõjaline tuumaohutus, veondus, turism, keskkonnakaitse ja piirkondlik koostöö.

4.  Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis võivad soodustada koostööd sõltumatute riikide vahel, et edendada piirkonna kooskõlalist arengut.

5.  Ühendus võib vajaduse korral anda käesoleva lepinguga ette nähtud majanduskoostööks ja muudeks koostöövormideks tehnilist abi, võttes arvesse sõltumatute riikide tehnilist abistamist käsitlevat ühenduse asjakohast nõukogu määrust, Kirgiisi Vabariigile antavat ühenduse tehnilist abi käsitlevas programmis kokku lepitud rõhuasetusi ja selleks kehtestatud kooskõlastus- ja rakenduskorda.

Artikkel 46

Tööstuskoostöö

1.  Koostöö eesmärk on edendada eelkõige:

2.  Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ettevõtjaid käsitlevate ühenduse konkurentsieeskirjade rakendamist.

Artikkel 47

Investeeringute soodustamine ja kaitse

1.  Pidades silmas ühenduse ja liikmesriikide asjakohaseid volitusi ja pädevust, on koostöö eesmärk luua kodu- ja välismaistele erainvesteeringutele soodsad olud, eelkõige luues paremad tingimused investeeringute kaitseks, kapitaliülekanneteks ja investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamiseks.

2.  Koostöö eesmärkideks on eelkõige:

Artikkel 48

Riigihanked

Lepinguosalised töötavad koos välja tingimused kauba- ja teenuslepingute sõlmimiseks avatult ja võistupakkumise põhjal, eelkõige pakkumismenetluse abil.

Artikkel 49

Koostöö standardite ja vastavushindamise alal

1.  Lepinguosaliste-vaheline koostöö edendab ühtlustumist rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide, põhimõtete ja suunistega, mida järgitakse kvaliteedi vallas. Vajalikud meetmed edendavad vastastikust tunnustamist vastavushindamise alal ja parandavad Kõrgõzstani toodete kvaliteeti.

2.  Selleks püüavad lepinguosalised teha koostööd tehnilise abi projektide raames, mis:

Artikkel 50

Kaevandamine ja toormed

1.  Lepinguosalised püüavad suurendada kaevandamise ja toormetega seotud investeeringuid ja kaubavahetust.

2.  Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

Artikkel 51

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö

1.  Lepinguosalised edendavad koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas vastastikuse kasu põhimõttel ja piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjakohastele programmidele, võttes arvesse vahendite kättesaadavust, kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse nõuetest ei tulene teisiti.

2.  Teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlmab:

Kui see koostöö hõlmab haridust ja/või koolitust, tuleks seda teha artikli 52 sätete kohaselt.

Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel teha muus vormis teadus- ja tehnoloogiakoostööd.

Sellises koostöös pööratakse erilist tähelepanu teadlaste, inseneride, uurijate ja tehnikute ümberpaigutamisele, kes tegelevad või on tegelenud teadusuuringute ja/või tootmisega massihävitusrelvade vallas.

3.  Käesoleva artikliga hõlmatud koostööd tehakse erikokkulepete kohaselt, mis räägitakse läbi ja sõlmitakse kummagi lepinguosalise vastuvõetud korras ning mis sisaldavad muu hulgas asjakohaseid intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevaid sätteid.

Artikkel 52

Haridus ja koolitus

1.  Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada üldhariduse ja erialaoskuste taset Kirgiisi Vabariigis nii avalikus kui ka erasektoris.

2.  Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

3.  Ühe lepinguosalise võimalikku osalemist teise asjakohastes õppe- ja koolituskavades võiks kaaluda lepinguosaliste asjakohaste menetluste kohaselt ja seejärel luua vajaduse korral institutsiooniline raamistik ja teha koostööplaanid, mille aluseks on Kirgiisi Vabariigi osalemine ühenduse programmis Tempus.

Artikkel 53

Põllumajandus ja sellega seotud tööstus

Koostöö eesmärk selles vallas on põllumajandusreformi läbiviimine, põllumajanduse ja sellega seotud tööstuse ja teeninduse ajakohastamine, erastamine ja ümberkorraldamine Kirgiisi Vabariigis ning Kõrgõzstani toodete sise- ja välisturgude arendamine tingimustel, millega tagatakse keskkonnakaitse, võttes arvesse vajadust tagada varustatus toiduainetega ning arendada põllumajanduslikku äri ja põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist. Samuti püüavad lepinguosalised järk-järgult ühtlustada Kõrgõzstani standardeid tööstuslikke ja põllumajanduslikke toiduaineid käsitlevate ühenduse tehniliste eeskirjade, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega.

Artikkel 54

Energeetika

1.  Lepinguosalised teevad koostööd turumajanduse ja Euroopa energiaharta põhimõtetest lähtuvalt ning silmas pidades Euroopa energiaturgude järkjärgulist integreerumist.

2.  Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

Artikkel 55

Keskkond

1.  Pidades silmas Euroopa energiahartat, arendavad ja tugevdavad lepinguosalised oma koostööd keskkonna ja inimeste tervise vallas.

2.  Koostöö eesmärk on võidelda keskkonnaseisundi halvenemise vastu, hõlmates eelkõige järgmist:

3.  Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

Artikkel 56

Veondus

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd veonduse vallas.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Kirgiisi Vabariigi veosüsteemide ja -võrkude ümberkorraldamine ja ajakohastamine ning vajaduse korral veosüsteemide ühtlustamise edendamine ja tagamine ulatuslikuma veosüsteemi loomiseks.

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

Artikkel 57

Postiteenused ja elekterside

Oma volituste ja pädevuse piires laiendavad ja tugevdavad lepinguosalised koostööd järgmistes valdkondades:

Artikkel 58

Finantsteenused

Koostöö abil püütakse eelkõige hõlbustada Kirgiisi Vabariigi osalemist kogu maailmas tunnustatud vastastikustes arveldussüsteemides. Tehnilisel abistamisel keskendutakse:

Eelkõige soodustab see koostöö Kirgiisi Vabariigi ja liikmesriikide vaheliste suhete arengut finantsteenuste vallas.

Artikkel 59

Rahapesu

1.  Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja teha pingutusi ja koostööd vältimaks oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegevusest, eeskätt uimastikuritegudest saadud raha pesuks.

2.  Koostöö selles vallas hõlmab haldus- ja tehnilist abi selliste rahapesu vältimiseks vajalike normide kehtestamiseks, mis on samaväärsed ühenduse ja sellel alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas rahapesuvastase koostöö organisatsiooni (FATF) vastuvõetud normidega.

Artikkel 60

Piirkondlik areng

1.  Lepinguosalised tugevdavad koostööd piirkondliku arengu ja maakasutuse kavandamise vallas.

2.  Selleks soodustavad nad riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelist teabevahetust, mis käsitleb regionaalpoliitikat, maakasutuse kavandamise poliitikat ja regionaalpoliitika koostamise viise, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsate alade arendamisele.

Nad edendavad otsesidemeid asjakohaste piirkondade ja piirkondliku arengu kavandamise eest vastutavate riiklike organisatsioonide vahel, et vahetada muu hulgas teavet piirkondliku arengu edendamise viiside ja vahendite kohta.

Artikkel 61

Sotsiaalkoostöö

1.  Lepinguosalised arendavad omavahelist koostööd tervisekaitse ja ohutuse vallas, et parandada töökaitset.

Koostöö hõlmab eelkõige:

2.  Tööhõive vallas hõlmab koostöö eelkõige tehnilist abi:

3.  Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu koostööle sotsiaalkaitse vallas, mis hõlmab muu hulgas koostööd Kirgiisi Vabariigi sotsiaalkaitse ümberkujundamise kavandamisel ja rakendamisel.

Selle ümberkujundamise eesmärk on Kirgiisi Vabariigis välja töötada turumajandusele omased kaitseviisid, hõlmates seejuures kogu sotsiaalkaitset.

Artikkel 62

Turism

Lepinguosalised laiendavad ja arendavad koostööd, mis hõlmab:

Artikkel 63

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

1.  Lepinguosalised püüavad arendada ja tugevdada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) ja nende liite ning ühenduse ja Kirgiisi Vabariigi VKEde vahelist koostööd.

2.  Koostöö hõlmab tehnilist abi eelkõige järgmistes valdkondades:

Artikkel 64

Teave ja side

Lepinguosalised toetavad tänapäevaste teabetöötlusviiside, sealhulgas teabevahendite arendamist ning soodustavad tõhusat vastastikust teabevahetust. Eelistatakse programme, mille eesmärk on anda üldsusele ühendust ja Kirgiisi Vabariiki käsitlevat põhiteavet, sealhulgas võimaldada võimaluse korral juurdepääsu andmekogudele, järgides seejuures kõiki intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 65

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad tihedat koostööd, et sobitada kokku oma tarbijakaitsesüsteemid. See koostöö võib hõlmata seadusandlust ja institutsioonilist ümberkujundamist käsitlevat teabevahetust, alaliste süsteemide loomist ohtlikke tooteid käsitlevaks vastastikuseks teabevahetuseks, tarbijatele antava teabe parandamist eriti hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste osas, tarbijate huvide esindajate vahelise teabevahetuse arendamist ja tarbijakaitsepoliitika ühtlustamist ning seminaride ja koolituse korraldamist.

Artikkel 66

Toll

1.  Koostöö eesmärk on tagada kõikide kavandatavate kaubavahetust ja head kaubandustava käsitlevate sätete täitmine ja saavutada Kirgiisi Vabariigi tollisüsteemi ühtlustumine ühenduse omaga.

2.  Koostöö hõlmab eelkõige:

Vajaduse korral antakse tehnilist abi.

3.  Ilma et see piiraks käesolevas lepingus, eelkõige artiklis 69 sätestatud laiemat koostööd, annavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi tolliküsimustes lepingule lisatud protokolli sätete kohaselt.

Artikkel 67

Statistikakoostöö

Koostöö eesmärk selles vallas on arendada tõhusaid statistikasüsteeme, et anda usaldusväärset statistikat, mida on vaja majanduse ümberkujundamise toetamiseks ja jälgimiseks ning eraettevõtluse arengu edendamiseks Kirgiisi Vabariigis.

Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

Ühendus annab Kirgiisi Vabariigile selleks tehnilist abi.

Artikkel 68

Majandusteadus

Lepinguosalised hõlbustavad majanduse ümberkujundamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist koostöö abil, mille eesmärk on parandada kummagi majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses. Selleks vahetavad lepinguosalised teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete kohta.

Ühendus annab tehnilist abi, et:

Artikkel 69

Uimastid

Oma volituste ja pädevuse piires teevad lepinguosalised koostööd, et suurendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tootmise, pakkumise ja vedamise vastase tegevuse ja meetmete, sealhulgas lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamise tulemuslikkust ja mõjusust ning aidata kaasa uimastinõudluse vältimisele ja vähendamisele. Koostöö selles vallas põhineb uimastitega seotud mitmesuguste valdkondade eesmärkide ja meetmete üle vastastikusel nõupidamisel ja nende põhjalikul kooskõlastamisel lepinguosaliste vahel.

VII JAOTIS

KULTUURIKOOSTÖÖ

Artikkel 70

Lepinguosalised kohustuvad edendama, soodustama ja hõlbustama kultuurikoostööd. Koostöö võib vajaduse korral hõlmata ühenduse või ühe või mitme liikmesriigi kultuurikoostööprogramme või muude vastastikust huvi pakkuvat tegevuste arendamist.

VIII JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ TEHNILISE ABI VALLAS

Artikkel 71

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks saab Kirgiisi Vabariik ühenduselt artiklite 72–74 kohaselt ajutist rahalist abi tagastamatu tehnilise abina, et kiirendada Kõrgõzstani majanduse ümberkujunemist.

Artikkel 72

Rahalist abi antakse programmi TACIS raames, mis on sätestatud ühenduse asjakohases nõukogu määruses.

Artikkel 73

Ühenduse rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad nähakse ette soovitusliku programmiga, mis kajastab lepinguosaliste vahel kokku lepitavaid rõhuasetusi, võttes arvesse Kirgiisi Vabariigi vajadusi, iga valdkonna suutlikkust abi vastu võtta ja ümberkujundamise edenemist. Lepinguosalised teatavad sellest koostöönõukogule.

Artikkel 74

Olemasolevate vahendite parima kasutamise võimaldamiseks tagavad lepinguosalised, et ühenduse tehniline abi kooskõlastatakse põhjalikult abiga, mis tuleb muudest allikatest, nagu liikmesriigid, muud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

IX JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 75

Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu täitmist. Ta tuleb ministrite tasandil kokku kord aastas. Ta vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada lepingu eesmärgid. Lepinguosaliste kokkuleppel võib ta anda ka asjakohaseid soovitusi.

Artikkel 76

1.  Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi valitsuse liikmed.

2.  Koostöönõukogu kehtestab oma töökorra.

3.  Koostöönõukogu eesistujaks on vaheldumisi ühenduse esindaja ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse liige.

Artikkel 77

1.  Koostöönõukogule on tema ülesannete täitmisel abiks koostöökomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete esindajad ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi valitsuse esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil. Koostöökomitee eesistujaks on vaheldumisi ühendus ja Kirgiisi Vabariik.

Oma töökorras määrab koostöönõukogu kindlaks koostöökomitee töökorralduse ja ülesanded, mis hõlmavad koostöönõukogu kohtumiste ettevalmistamist.

2.  Koostöönõukogu võib oma volitused edasi anda koostöökomiteele, kes tagab koostöönõukogu kohtumiste vahelisel ajal järjepidevuse.

Artikkel 78

Koostöönõukogu võib otsustada asutada mis tahes erikomitee või -organi, kes abistab teda ülesannete täitmisel, ja kindlaks määrata selliste komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

Artikkel 79

Selliste käesoleva lepingu raames kerkivate küsimuste uurimisel, mis on seotud mõne GATTi artiklile viitava sättega, võtab koostöönõukogu võimalikult palju arvesse tõlgendust, mida GATTi osalised GATTi asjakohase artikli puhul üldiselt kasutavad.

Artikkel 80

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne koostöökomitee. Komitees kohtuvad ja vahetavad arvamusi Kõrgõzstani parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Artikkel 81

1.  Parlamentaarsesse koostöökomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt Kõrgõzstani parlamendi liikmed.

2.  Parlamentaarne koostöökomitee kehtestab oma töökorra.

3.  Parlamentaarse koostöökomitee eesistujaks on töökorras sätestatu kohaselt vaheldumisi Euroopa Parlament ja Kõrgõzstani parlament.

Artikkel 82

Parlamentaarne koostöökomitee võib koostöönõukogult nõuda käesoleva lepingu täitmisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel komiteele esitab.

Parlamentaarsele koostöökomiteele teatatakse koostöönõukogu soovitustest.

Parlamentaarne koostöökomitee võib anda koostöönõukogule soovitusi.

Artikkel 83

1.  Kumbki lepinguosaline kohustub käesoleva lepingu kehtivusalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilised ja juriidilised isikud pääsevad tema enda kodanikega võrreldes diskrimineerimisvabalt lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi.

2.  Oma volituste ja pädevuse piires lepinguosalised:

Artikkel 84

Mitte miski käesolevas lepingus ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid:

Artikkel 85

1.  Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

2.  Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha osas ühesuguses olukorras.

Artikkel 86

1.  Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2.  Koostöönõukogu võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

3.  Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele lepitaja määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise lepitaja. Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidlusosalisena.

Koostöönõukogu määrab kolmanda lepitaja.

Lepitajate soovitused antakse häälteenamusega. Sellised soovitused ei ole lepinguosalistele siduvad.

Artikkel 87

Lepinguosalised lepivad kokku, et emma-kumma lepinguosalise taotlusel peavad nad sobival viisil viivitamata nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja omavaheliste suhete muid asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 13, 86 ja 92 kohaldamist.

Artikkel 88

Käesolevaga Kirgiisi Vabariigile võimaldatud kohtlemine ei ole mingil juhul soodsam kui see, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.

Artikkel 89

Käesoleva lepingu kohaldamisel on “lepinguosalisteks” ühelt poolt Kirgiisi Vabariik ja teiselt poolt ühendus või liikmesriigid või ühendus ja liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt.

Artikkel 90

Kuivõrd käesoleva lepinguga hõlmatud küsimused on hõlmatud energiaharta lepingu ja selle protokollidega, kohaldatakse selliste küsimuste suhtes nimetatud lepingut ja protokolle nende jõustumisel, kuid üksnes niivõrd, kui selline kohaldamine on nendes sätestatud.

Artikkel 91

Käesolev leping sõlmitakse esialgu kümneks aastaks. Leping uueneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele lepingu denonsseerimisest kirjalikult kuus kuud enne lepingu tähtaja möödumist.

Artikkel 92

1.  Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2.  Kui emb-kumb lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise lepinguosalise nõudel teatatakse nendest meetmetest viivitamata koostöönõukogule.

Artikkel 93

I ja II lisa ning protokoll moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 94

Üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kohaselt ei mõjuta käesolev leping õigusi, mis tagatakse isikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Kirgiisi Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega, välja arvatud ühenduse pädevusvaldkondades, ilma et see piiraks liikmesriikide käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi nende pädevusvaldkondades.

Artikkel 95

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 96

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 97

Käesoleva lepingu originaaleksemplar, mille hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsus-, rootsi-, saksa-, soome-, taani-, kirgiisi- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 98

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Jõusutmisel asendab käesolev leping Kirgiisi Vabariigi ja ühenduse vaheliste suhete osas 18. detsembril 1989 Brüsselis sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelist kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlevat lepingut.

Artikkel 99

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavate osade sätteid 1994. aastal ühenduse ja Kirgiisi Vabariigi vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste “lepingu jõustumise kuupäev” sel juhul vahelepingu jõustumise kuupäeva.

Hecho en Bruselas, el nueve de febrero de mil novecientos noventa y cinco.

Udfærdiget i Bruxelles, den niende februar nitten hundrede og femoghalvfems.

Geschehen zu Brüssel am neunten Februar neunzehnhundertfünfundneunzig.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις εννέα Φεβρουαρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα πέντε.

Done at Brussels, on the ninth day of February in the year one thousand nine hundred and ninety-five.

Fait à Bruxelles, le neuf février mil neuf cent quatre-vingt-quinze.

Fatto a Bruxelles, addì nove febbraio millenovecentonovantacinque.

Gedaan te Brussel, de negende februari negentienhonderd vijfennegentig.

Feito em Bruxelas, em nove de Fevereiro de mil novecentos e noventa e cinco.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenä päivänä helmikuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäviisi.

Som skedde i Bryssel den nionde februari nittonhundranittiofem.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolesta

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por las Comunidades Europeas

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Voor de Europese Gemeenschappen

Pelas Comunidades Europeias

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

LISATUD DOKUMENTIDE LOEND

I lisa	Soovituslik loend soodustustest, mida Kirgiisi Vabariik annab sõltumatutele riikidele artikli 8 lõike 3 kohaselt
II lisa	Artiklis 43 osutatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad konventsioonid

Protokoll haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes

LISA I

SOOVITUSLIK LOEND SOODUSTUSTEST, MIDA KIRGIISI VABARIIK ANNAB SÕLTUMATUTELE RIIKIDELE ARTIKLI 8 LÕIKE 3 KOHASELT

1.

Kõik sõltumatud riigid: imporditollimakse ei rakendata, välja arvatud alkoholile ja tubakatoodetele; imporditollimakse ei rakendata kaupadele, mida tarnitakse tasaarvestus- või riikidevaheliste lepingute alusel nendes lepingutes sätestatud koguste piires; ekspordi ja impordi suhtes käibemaksu ei rakendata. Ekspordi suhtes aktsiisimaksu ei rakendata; ekspordikvoote ei rakendata.

2.	Kõik sõltumatud riigid, kes ei võtnud kasutusele omavääringut: makseid võib teha rublades. Kõik sõltumatud riigid: mittekaubanduslike tehingute, sealhulgas nendest tehingutest tulenevate maksete erisüsteem.

3.	Kõik sõltumatud riigid: jooksvate maksete erisüsteem.

4.	Kõik sõltumatud riigid: erilised transiiditingimused.

5.	Kõik sõltumatud riigid: erilised tolliprotseduuritingimused.

II LISA

ARTIKLIS 43 OSUTATUD INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDIT KÄSITLEVAD KONVENTSIOONID

1.

Artikli 43 lõige 2 käsitleb järgmisi mitmepoolseid konventsioone: —  kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon (1971. aasta Pariisi akt), —  teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961), —  märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989), —  märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nice'i kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal), —  mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal), —  rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1991. aasta Genfi akt).

2.

Koostöönõukogu võib soovitada hõlmata artikli 43 lõikega 2 ka muid mitmepoolseid konventsioone. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

3.

Lepinguosalised kinnitavad tähtsust, mida nad omistavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevatele kohustustele: —  tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal), —  märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal), —  patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal).

4.	Käesoleva lepingu jõustumisest alates kohtleb Kirgiisi Vabariik ühenduse äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.

5.	Punkti 4 sätteid ei kohaldata soodustuste suhtes, mis Kirgiisi Vabariik on tegelikult ja vastastikku andnud kolmandatele riikidele, ega soodustuste suhtes, mis ta on andnud mõnele teisele endisesse NSVLi kuulunud riigile.

PROTOKOLL

haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires käesolevas protokollis sätestatud viisil ja tingimustel tollialaste õigusaktide õige rakendamise tagamisel, eelkõige nende õigusaktide rikkumiste vältimisel, avastamisel ja uurimisel.

2.  Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega korraldatakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui need organid sellega ei nõustu.

Artikkel 3

Taotlusest tingitud abistamine

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatud toiminguid, millega rikutakse või võidakse rikkuda neid õigusakte.

2.  Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle, kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on nõuetekohaselt imporditud teise lepinguosalise territooriumile, piiritledes vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.  Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus vajalikke samme tagamaks, et eriti hoolikalt jälgitakse:

Artikkel 4

Omaalgatuslik abistamine

Lepinguosalised abistavad teineteist oma siseriiklike õigusnormide kohaselt, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui nad saavad teavet, mis käsitleb:

Artikkel 5

Edastamine/teatamine

Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

mis kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse, tema territooriumil elavale või asuvale adressaadile. Sel juhul kohaldatakse artikli 6 lõiget 3.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1.  Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

4.  Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus või, kui see asutus ei saa ise toimida, siis haldusasutus, kellele taotluse saanud asutus on taotluse suunanud, oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist.

2.  Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaste õigusaktide rikkumistega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4.  Lepinguosalise ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastusvorm

1.  Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud koopiate, aruannete jms kujul.

2.  Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada mis tahes elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.

Artikkel 9

Abistamiskohustuse erandid

1.  Lepinguosalised võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, kui see:

2.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3.  Kui abist keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsuskohustus

1.  Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele vastuvõtva lepinguosalise asjakohaste õigusnormide ja ühenduse ametiasutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

2.  Isikuandmeid ei edastata, kui on alust arvata, et andmete üleandmine või kasutamine oleks vastuolus lepinguosalise õiguspõhimõtetega, eriti siis, kui asjaomased isikud võivad seetõttu alusetult kannatada. Taotluse korral teatab vastuvõttev lepinguosaline edastavale lepinguosalisele, kuidas ta esitatud teavet kasutas ja millised olid tulemused.

3.  Isikuandmeid võib edastada üksnes tollile ning, kui see on vajalik süüdistuse esitamiseks, riigiprokuratuurile ja kohtuorganitele. Muud isikud või ametiasutused võivad sellist teavet saada üksnes edastava ametiasutuse eelneval loal.

4.  Edastav lepinguosaline veendub üleantava teabe õigsuses. Kui selgub, et esitatud teave oli ebaõige või kuulub hävitamisele, teatatakse sellest viivitamata vastuvõtvale lepinguosalisele. Viimane on kohustatud teavet parandama või teabe hävitama.

5.  Kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega, võib asjaomane isik taotluse korral saada teavet säilitatavate andmete ja säilitamise eesmärgi kohta.

Artikkel 11

Teabe kasutamine

1.  Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli kohaldamiseks ja seda võib kummagi lepinguosalise territooriumil muudel eesmärkidel kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.

2.  Lõige 1 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis hiljem algatatakse tollialaste õigusaktide täitmata jätmise tõttu.

3.  Lepinguosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse antud asjades ja süüdistustes.

Artikkel 12

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana teise lepinguosalise pädevusse kuuluvas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Kohtus esinemise taotluses tuleb piiritleda, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.

Artikkel 13

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 14

Rakendamine

1.  Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Kirgiisi Vabariigi tolli keskasutused ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ja vajaduse korral Euroopa Liidu liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõik selle rakendamiseks vajalikud asjakohased meetmed ja korra, võttes arvesse andmekaitsenorme. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates vaja käesolevas protokollis teha.

2.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 15

Täiendavus

1.  Käesolev protokoll täiendab ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja Kirgiisi Vabariigi vahel sõlmitud või sõlmitavaid vastastikuse abistamise lepinguid, takistamata nende kohaldamist. Samuti ei välista protokoll nende lepingute alusel antavat ulatuslikumat vastastikust abi.

2.  Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei piira need lepingud ühenduse sätteid, millega korraldatakse tolli valdkonnas saadud ühendusele huvi pakkuva teabe edastamist komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahel.

▼M1

Partnerlus ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kõrgõzstani Vabariigi vahel)

PROTOKOLL,

et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

Artikkel 1

Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia on 9. veebruaril 1995. aastal Brüsselis alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmiti partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kõrgõzstani Vabariigi vahel (edaspidi “leping”)) lepinguosalised ning võtavad samal viisil nagu ühenduse teised liikmesriigid vastu ja arvesse lepingu ja sellele lisatud dokumentide tekstid.

Artikkel 2

Võttes arvesse hiljutist institutsionaalset arengut Euroopa Liidus, lepivad lepinguosalised kokku, et pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemist käsitletakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Söe- ja Teraseühendusele viidetena Euroopa Ühendusele, mis on üle võtnud kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

1.  Ühendused, Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Kõrgõzstani Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluse kohaselt.

2.  Lepinguosalised teatavad üksteisele eelmises lõikes osutatud asjakohaste menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 5

1.  Käesolev protokoll jõustub 2003. aasta ühinemislepingu jõustumise kuupäeval, tingimusel et kõik käesoleva protokolli heakskiitmiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.

2.  Juhul kui kõiki käesoleva protokolli heakskiitmiskirju ei ole enne kõnealust kuupäeva hoiule antud, jõustub käesolev protokoll viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

3.  Juhul kui kõiki käesoleva protokolli heakskiitmiskirju ei ole hoiule antud enne 1. maid 2004, kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates 1. maist 2004.

Artikkel 6

Lepingu, lõppakti ja kõigi sellele lisatud dokumentide tekstid koostatakse eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keeles.

Need tekstid ( 3 ) lisatakse käesolevale protokollile ning on võrdselt autentsed teistes keeltes koostatud lepingu, lõppakti ja sellele lisatud dokumentide tekstiga.

Artikkel 7

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja kirgiisi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Hecho en Bruselas, el treinta de abril de dos mil cuatro.

V Bruselu dne třicátého dubna dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Bruxelles den tredivte april to tusind og fire.

Geschehen zu Brüssel am dreißigsten April zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta kolmekümnendal aprillil Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Απριλίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Brussels on the thirtieth day of April in the year two thousand and four.

Fait à Bruxelles, le trente avril deux mille quatre.

Fatto a Bruxelles, addì trenta aprile duemilaquattro.

Briselē, divi tūkstoši ceturtā gada trīsdesmitajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų balandžio trisdešimtą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-negyedik év április havának tizenharmadik napján.

Magħmul fi Brussel fit-tletin jum ta' April tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Brussel, de dertigste april tweeduizendvier.

Sporządzono w Brukseli, dnia trzynastego kwietnia roku dwa tysiące czwartego.

Feito em Bruxelas, em trinta de Abril de dois mil e quatro.

V Bruseli dňa tridsiateho apríla dvetisícštyri.

V Bruslju, dne tridesetega aprila leta dva tisoč štiri.

Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Bryssel den trettionde april tjugohundrafyra.

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Za Európske spoločenstvá

Za Evropski skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

Por la República de Kirguistán

Za Kyrgyzskou republiku

For Den Kirgisiske Republik

Für die Kirgisische Republik

Kirgiisi Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία τον Κιργιστάν

For the Republic of Kyrgyzstan

Pour la République du Kirghizstan

Per la Repubblica del Kirghizistan

Kirgizstānas Republikas vārdā

Kirgizijos Respublikos vardu

Kirgizisztán részéről

Għar-Repubblika tal-Kirġizstan

Voor de Republiek Kirgizstan

W imieniu Republiki Kirgijskiej

Pela República do Quirguizistão

Za Kirgizskú republiku

Za Kirgiško republiko

Kirgisian tasavallan puolesta

På Republiken Kirgizistans vägnar

▼M2

Partnerlus- ja koostöölepingu (millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel)

PROTOKOLL,

et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

Artikkel 1

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on 9. veebruaril 1995. aastal Brüsselis alla kirjutatud ning 1. juulil 1999. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel, edaspidi „leping”) lepinguosalised ning võtavad samal viisil nagu ühenduse teised liikmesriigid vastu lepingu ja lepinguga samal kuupäeval alla kirjutatud ning lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonide, kirjavahetuse ja Kirgiisi Vabariigi deklaratsiooni ning lepingu 30. aprilli 2004. aasta protokolli, mis jõustus 1. juunil 2006, ja võtavad neid arvesse.

Artikkel 2

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 3

1.  Ühendused, Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Kirgiisi Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluse kohaselt.

2.  Lepinguosalised teavitavad üksteist eelmises lõikes osutatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 4

1.  Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

2.  Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007 kuni selle jõustumise kuupäevani.

Artikkel 5

1.  Lepingu, lõppakti ja kõigi sellele lisatud dokumentide ning lepingu 30. aprilli 2004. aasta protokolli tekst koostatakse bulgaaria ja rumeenia keeles.

2.  Need lisatakse käesolevale protokollile ning on võrdselt autentsed teistes keeltes koostatud lepingu, lõppakti ja sellele lisatud dokumentide ning lepingu 30. aprilli 2004. aasta protokolli tekstiga.

Artikkel 6

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja kirgiisi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на единадесети юни две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el once de junio de dosmile ocho.

V Bruselu dne jedenáctého června dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den ellevte juni to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am elften Juni zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta juunikuu üheteistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις ένδεκα Ιουνίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the eleventh day of June in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le onze juin deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì undici giugno duemilaotto.

Briselé, divtūkstoš astotā gada vienpadsmitajā jūnijā.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų birželio vienuoliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év június tizenegyedik napján.

Maghmul fi Brussell, fil-ħdax-il jum ta' Ġunju tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de elfde juni tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli, dnia jedenastego czerwca dwa tysiące ósmego roku.

Feito em Bruxelas, em onze de Junho de dois mil e oito.

Încheiat la Bruxelles, la unsprezece iunie două mii opt.

V Bruseli dňa jedenásteho júna dvetisícosem.

V Bruslju, dne enajstega junija leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä yhdentenätoista päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den elfte juni tjugohundraåtta.

Составлено в Брюсселе одинадцатого июня две тысячи восьмого года.

За дьржавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalīvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

За Государства-Члены

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europenă

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

За Европейские Сообщества

За Киргизката република

Por la República Kirguisa

Za Kyrgyzskou Republiku

For den Kirgisiske Republik

Für die Kirgisische Republik

Kirgiisi Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία του Κιργιζιστάν

For the Kyrgyz Republic

Pour la République kirghize

Per la Repubblica del Kirghizistan

Kirgizijos Respublikos vardu

Kirgizstānas Republikas vārdā

A Kirgiz Köztársaság részéről

Għar-Repubblika Kirgιża

Voor de Republiek Kirgizstan

W imieniu Republiki Kirgiskiej

Pela República do Quirguizistão

Pentru Republica Kârgâzstan

Za Kirgizskú republiku

Za Kirgiško Republiko

Kirgisian tasavallan puolesta

För Republiken Kirgizistan

Зa Кыргызскую Республику

▼M3

Partnerlus- ja koostöölepingule, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel, Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud

PROTOKOLL

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik ühineb Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Kirgiisi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga. Horvaatia Vabariik võtab samal viisil nagu teisedki liikmesriigid vastu ja teadmiseks samal kuupäeval allakirjutatud lõppaktile lisatud lepingu, ühisdeklaratsioonide, deklaratsioonide ja kirjavahetuse tekstid.

Artikkel 2

Liit edastab mõistliku aja jooksul pärast käesolevale protokollile allakirjutamist liikmesriikidele ja Kirgiisi Vabariigile lepingu horvaadikeelse teksti. Käesoleva artikli esimeses lauses osutatud tekst on autentne samadel tingimustel kui lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi-, ungari-, kirgiisi- ja venekeelsed tekstid, tingimusel et käesolev protokoll jõustub.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

1.  Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt ja lepinguosalised teatavad üksteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.  Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil esitati viimane lõikes 1 osutatud teatis.

3.  Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. juulist 2013 kuni selle jõustumiseni.

Artikkel 5

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari, kirgiisi ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на шести февруари две хиляди и осемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el seis de febrero de dos mil dieciocho.

V Bruselu dne šestého února dva tisíce osmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den sjette februar to tusind og atten.

Geschehen zu Brüssel am sechsten Februar zweitausendachtzehn.

Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta veebruarikuu kuuendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις έξι Φεβρουαρίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.

Done at Brussels on the sixth day of February in the year two thousand and eighteen.

Fait à Bruxelles, le six février deux mille dix-huit.

Sastavljeno u Bruxellesu šestog veljače godine dvije tisuće osamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì sei febbraio duemiladiciotto.

Briselē, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada sestajā februārī.

Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų vasario šeštą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennyolcadik év február havának hatodik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sitt jum ta' Frar fis-sena elfejn u tmintax.

Gedaan te Brussel, zes februari tweeduizend achttien.

Sporządzono w Brukseli dnia szóstego lutego roku dwa tysiące osiemnastego.

Feito em Bruxelas, em seis de fevereiro de dois mil e dezoito.

Întocmit la Bruxelles la șase februarie două mii optsprezece.

V Bruseli šiesteho februára dvetisícosemnásť.

V Bruslju, dne šestega februarja leta dva tisoč osemnajst.

Tehty Brysselissä kuudentena päivänä helmikuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.

Som skedde i Bryssel den sjätte februari år tjugohundraarton.

Составлено в Брюсселе шестого февраля две тысячи восемнадцатого года.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Европейский Союз

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Za države članice

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā –

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

För medlemsstaterna

За государства-члены

За Европейската общност за атомна енергия

Por la Comunidad Europea de la Energía Atómica

Za Evropské společenství pro atomovou energii

For Det Europæiske Atomenergifællesskab

Für die Europäische Atomgemeinschaft

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Ατομικής Ενέργειας

For the European Atomic Energy Community

Pour la Communauté européenne de l'énergie atomique

Za Europsku zajednicu za atomsku energiju

Per la Comunità europea dell'energia atomica

Eiropas Atomenerģijas Kopienas vārdā –

Europos atominės energijos bendrijos vardu

Az Európai Atomenergia-közösség részéről

F'isem il-Komunità Ewropea tal-Enerġija Atomika

Voor de Europese Gemeenschap voor Atoomenergie

W imieniu Europejskiej Wspólnoty Energii Atomowej

Pela Comunidade Europeia da Energia Atómica

Pentru Comunitatea Europeană a Energiei Atomice

Za Európske spoločenstvo pre atómovú energiu

Za Evropsko skupnost za atomsko energijo

Euroopan atomienergiajärjestön puolesta

För Europeiska atomenergigemenskapen

За Европейское сообщество по атомной энергии

За киргизката република

Por la república kirguisa

Za kyrgyzskou republiku

For den Kirgisiske Republik

Für die Kirgisische Republik

Kirgiisi vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία του Κιργιζιστάν

For the Kyrgyz Republic

Pour la République Kirghize

Za kirgisku republiku

Per la repubblica del kirghizistan

Kirgizstānas Republikas vārdā –

Kirgizijos respublikos vardu

A Kirgiz köztársaság részéről

Għall-Repubblika Kirgiża

Voor de Kirgizische Republiek

W imieniu Republiki Kirgiskiej

Pela república do quirguistão

Pentru Republica Kârgâzstan

Za Kirgizskú Republiku

Za Kirgiško republiko

Kirgisian tasavallan puolesta

För Republiken Kirgizistan

Зa Кыргызcкую Республику

▼B

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad; kes esindavad

BELGIA KUNINGRIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

IIRIMAAD,

ITAALIA VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIAT JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised,

edaspidi “liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUSE, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE, edaspidi “ühendus”,

ühelt poolt ja

KIRGIISI VABARIIGI täievolilised esindajad

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Brüsselis tuhande üheksasaja üheksakümne viienda aasta üheksandal veebruaril, et alla kirjutada partnerlus- ja koostöölepingule, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel, edaspidi “leping”, on vastu võtnud järgmised dokumendid:

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Kirgiisi Vabariigi täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Kirgiisi Vabariigi täievolilised esindajad on lisaks võtnud arvesse Prantsusmaa valitsuse deklaratsiooni, mis on lisatud käesolevale lõppaktile:

Hecho en Bruselas, el nueve de febrero de mil novecientos noventa y cinco.

Udfærdiget i Bruxelles, den niende februar nitten hundrede og femoghalvfems.

Geschehen zu Brüssel am neunten Februar neunzehnhundertfünfundneunzig.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις εννέα Φεβρουαρίου χίλια εννιακόσια ενενήντα πέντε.

Done at Brussels, on the ninth day of February in the year one thousand nine hundred and ninety-five.

Fait à Bruxelles, le neuf février mil neuf cent quatre-vingt-quinze.

Fatto a Bruxelles, addì nove febbraio millenovecentonovantacinque.

Gedaan te Brussel, de negende februari negentienhonderd vijfennegentig.

Feito em Bruxelas, em nove de Fevereiro de mil novecentos e noventa e cinco.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenä päivänä helmikuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäviisi.

Som skedde i Bryssel den nionde februari nittonhundranittiofem.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolesta

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por las Comunidades Europeas

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Voor de Europese Gemeenschappen

Pelas Comunidades Europeias

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

Ühisdeklaratsioon artikli 23 kohta

Ilma et see piiraks artiklite 38 ja 41 sätete kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et artikli 23 lõigetes 1 ja 2 sisalduvad sõnad “järgides seejuures oma õigusnorme” tähendavad, et kumbki lepinguosaline võib korraldada äriühingute asutamist ja tegevust oma territooriumil, tingimusel et need õigusnormid ei sea teise lepinguosalise äriühingute asutamisele ja tegevusele uusi reservatsioone, millest tulenev kohtlemine on ebasoodsam kui nende endi äriühingutele või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele või nende filiaalidele või tütarettevõtjatele võimaldatav.

Ühisdeklaratsioon artikli 25 punktis b ja artiklis 37 sisalduva mõiste “kontroll” kohta

1.	Lepinguosalised kinnitavad üksmeelselt, et kontroll sõltub asjaoludest.

2.

Näiteks käsitletakse ühte äriühingut teise äriühingu “kontrolli all olevana” ja seega sellise teise äriühingu tütarettevõtjana, kui: —  teisel äriühingul on häälteenamus otse või kaude või —  teisel äriühingul on õigus määrata või vallandada enamik haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest ja ta on samas tütarettevõtja aktsionär või osanik.

3.	Mõlemad lepinguosalised käsitlevad lõikes 2 esitatud aluseid mitteammendavatena.

Ühisdeklaratsioon artikli 43 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja kaasnevaid õigusi, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset.

Ühisdeklaratsioon artikli 92 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et lepingu õigeks kohaldamiseks ja tegelikuks rakendamiseks tähendab selle artiklis 92 sisalduv mõiste “eriti pakilised juhud” juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluline rikkumine seisneb:

Prantsusmaa valitsuse deklaratsioon

Prantsuse Vabariik märgib, et partnerlus- ja koostööleping Kirgiisi Vabariigiga ei kehti ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt assotsieerunud Euroopa Ühendusega.

---

( 1 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 196, 28.7.1999, lk 48.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

( 2 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 196, 28.7.1999, lk 48.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

( 3 ) Lepingu tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelne tekst avaldatakse hiljem Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.