Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01995L0057-20041221

    Consolidated text: Nõukogu direktiiv 95/57/EÜ, 23. november 1995, turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1995/57/2004-12-21

    1995L0057 — ET — 21.12.2004 — 003.001


    Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

    ►B

    NÕUKOGU DIREKTIIV 95/57/EÜ,

    23. november 1995,

    turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta

    (EÜT L 291, 6.12.1995, p.32)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      No

    page

    date

    ►M1

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003,

      L 284

    1

    31.10.2003

    ►M2

    KOMISJONI OTSUS, 10. detsember 2004,

      L 373

    69

    21.12.2004


    Muudetud:

     A1

    Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

      L 236

    33

    23.9.2003




    ▼B

    NÕUKOGU DIREKTIIV 95/57/EÜ,

    23. november 1995,

    turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta



    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 213,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut

    ning arvestades, et:

    Euroopa Parlamendi 11. juuni 1991. aasta ( 1 ) ja 18. jaanuari 1994. aasta ( 2 ) resolutsioonides rõhutatakse, et ühendusel on oluline osa turismistatistika arendamises;

    majandus- ja sotsiaalkomitee ( 3 ) on heaks kiitnud sellise direktiivi väljatöötamise, mille eesmärgiks on suunata praegu siseriiklikul tasandil killustatult tehtavaid jõupingutusi;

    otsuse 90/655/EMÜ ( 4 ) alusel on välja töötatud ühenduse metoodikaraamistik ühenduse turismistatistika koostamiseks;

    otsuse 90/655/EMÜ alusel toimuva ühenduse turismistatistika arendamise kaheaastase (1991–1992) programmi tulemused näitavad, et nii era- kui ka avaliku sektori kasutajad vajavad kiiresti kättesaadavat, usaldusväärset ja võrreldavat statistikat turismi nõudluse ja pakkumise kohta ühenduse tasandil;

    nõukogu 13. juuli 1992. aasta otsusega 92/421/EMÜ ühenduse tegevuskava kohta turismi edendamiseks ( 5 ) tunnustati esmatähtsa ülesandena ühenduse turismistatistika väljatöötamist;

    turismi tunnustatud rolli arengu ja sotsiaal-majandusliku integratsiooni vahendina võib paremini tagada teadmiste abil nimetatud valdkonna põhistatistika, eelkõige piirkondlikul tasandil kehtiva statistika alusel;

    ühenduse turismitööstuse konkurentsivõime hindamiseks on vaja saada ulatuslikumaid teadmisi turismi mahust, tunnustest, turistide tunnusjoontest ja turismiga seotud väljaminekutest;

    vajalik on igakuine teave, mille alusel on võimalik hinnata nõudluse hooajalist mõju ühismajutusettevõtete mahutavusele ning abistada sellega riigiasutusi ja ettevõtjaid, et töötada välja sobivam strateegia ja poliitika puhkuste hooajalise jaotumise ja turismitegevuse parandamiseks;

    ühenduse edasine tegevus selles valdkonnas peab jätkuvalt põhinema pragmaatilisel lähenemisel, mis on kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega;

    tuleb tagada vajalik koostoime turismi mõjutavate siseriiklike, rahvusvaheliste ja ühenduse statistika projektide vahel, et vähendada teabe kogumise kohustust;

    koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Maailma Turismiorganisatsioon, tehtud metoodilist tööd ja ÜRO Statistikakomisjoni poolt 1993. aasta märtsis antud soovitusi tuleks arvesse võtta, et tagada turismistatistika parem võrreldavus kogu maailmas;

    asjakohase ja tunnustatud ühenduse raamistiku kehtestamisega saab märgatavalt parandada usaldusväärset ja tõhusat turismi nõudluse ja pakkumise struktuuri ja arengu jälgimist;

    sellise süsteemiga on võimalik saavutada kokkuhoidu, andes teavet, mis on kasulik kõikidele liikmesriikidele ja asjaomastele osapooltele;

    ühenduse tasandil oleks võimalik hõlbustada võrreldava turismistatistika levitamist;

    nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsusega 93/464/EMÜ esmatähtsate meetmete 1993.–1997. aasta raamprogrammi kohta statistilise teabe alal ( 6 ) nähakse ette turismi nõudluse ja pakkumise teabesüsteemi loomine;

    nõukogu direktiiviga saab luua ühise raamistiku, et tõhustada erinevatest siseriiklikul tasandil võetavatest meetmetest saadavat kasu;

    ühenduse süsteemi alusel kogutud statistiline teave peab olema usaldusväärne ja võrreldav liikmesriikide vahel; seepärast tuleb ühiselt kehtestada kriteeriumid, mis võimaldavad neid nõudeid täita,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



    Artikkel 1

    Eesmärk

    Turismistatistika teabesüsteemi loomiseks ühenduse tasandil peavad liikmesriigid koguma, koostama, töötlema ja edastama ühenduse ühtlustatud statistilist teavet turismi nõudluse ja pakkumise kohta.

    Artikkel 2

    Teabe kogumise valdkonnad ja põhimõisted

    Käesolevas direktiivis on kogutavad andmed seotud järgmisega:

    a) ühismajutusettevõtete mahutavus:

    Kõnealuste ühismajutusettevõtete liigid on järgmised:

    1. hotellid ja samalaadsed ettevõtted

    2. muud ühismajutusettevõtted, sealhulgas:

    2.1. puhkekülad ja -laagrid,

    2.2. puhkemajad ja külaliskorterid,

    2.3. muud ühismajutusettevõtted;

    b) ühismajutusettevõtetesse majutatud isikud:

    Kogutav teave hõlmab sisemaist turismi, see tähendab siseturismi ja sissetulevat turismi; “siseturism” tähendab antud riigi residentide reisimist üksnes selle riigi piires ja “sissetulev turism” mitteresidentide reisimist antud riigi piires;

    c) turismi nõudlus:

    Kogutav teave hõlmab rahvuslikku turismi, see tähendab siseturismi ja väljaminevat turismi; “väljaminev turism” tähendab ühe riigi residentide reisimist teistes riikides. Turismi nõudlust käsitlev teave on seotud puhkuse- või tööreisidega, mis sisaldavad vähemalt üht või mitut järjestikkust ööbimist mujal kui alalises elukohas.

    Artikkel 3

    Teabe kogumist iseloomustavad tunnused

    1.  Andmete kogumist iseloomustavate tunnuste loetelu, mis näitab nende perioodilisust ja territoriaalset jaotust, on esitatud lisas.

    2.  Komisjon määrab artiklis 12 sätestatud korras kindlaks andmete kogumist iseloomustavate tunnuste suhtes kohaldatavad mõisted ja andmete kogumist iseloomustavate tunnuste loetelu võimalikud kohandused.

    Artikkel 4

    Statistilise teabe täpsus

    1.  Statistilise teabe kogumisel tuleb võimaluse korral tagada, et tulemused vastaksid vajalikele täpsuse miinimumnõuetele. Komisjon kehtestab artiklis 12 sätestatud korras need täpsusnõuded ja süstemaatiliste nihete ühtlustatud töötlemise menetluse. Täpsuse miinimumnõuded määratakse kindlaks, võttes eelkõige arvesse aastasi ööbimisega reise siseriiklikul tasandil.

    2.  Teabe kogumise aluste suhtes võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, mida peetakse vajalikuks tulemuste kvaliteedi ja võrreldavuse säilitamiseks.

    Artikkel 5

    Statistilise teabe kogumine

    1.  Liikmesriigi võivad vajaduse korral võtta artiklis 3 osutatud statistilise teabe kogumise aluseks olemasoleva teabe ning olemasolevad allikad ja süsteemid.

    2.  Iga-aastaste tunnuste esimene vaatlusperiood algab 1. jaanuaril 1996. Lisa B ja C osas esitatud kuu- ja kvartaliandmete veergudega seotud tunnuste esimene vaatlusperiood algab 1. jaanuaril 1997.

    Artikkel 6

    Andmetöötlus

    Liikmesriigid töötlevad artikli 3 alusel kogutud teavet vastavalt artiklis 4 sätestatud täpsusnõuetele ja artiklis 12 sätestatud korras vastuvõetud üksikasjalikele eeskirjadele. Piirkondlik tasand peab olema kooskõlas Euroopa Ühenduste Statistikaameti statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuriga (NUTS).

    Artikkel 7

    Andmete edastamine

    1.  Liikmesriigid edastavad vastavalt artiklile 6 töödeldud andmed, sealhulgas liikmesriikide statistika konfidentsiaalsust käsitlevate siseriiklike õigusaktide või tavade kohaselt salajaseks kuulutatud andmed vastavalt nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrusele (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta ( 7 ). Kõnealune määrus reguleerib teabe konfidentsiaalset käitlemist.

    2.  Esialgsed aastaandmed edastatakse kuue kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppemist ja läbivaadatud aastatulemused edastatakse hiljemalt 12 kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppemist. Esialgsed kuu- ja kvartaliandmed edastatakse kolme kuu jooksul pärast vastava vaatlusperioodi lõppemist ning läbivaadatud kuu- ja kvartalitulemused edastatakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast vastava vaatlusperioodi lõppemist.

    3.  Komisjon võib artiklis 12 sätestatud korras kehtestada teabe esitamise eest vastutavate isikute ülesande lihtsustamiseks standarditud andmeedastusmenetluse ning luua tingimused automaatse andmetöötluse ja elektroonilise andmeedastuse laiemaks kasutamiseks.

    Artikkel 8

    Aruandlus

    1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile tema taotluse korral teabe, mis on vajalik statistilise teabe kvaliteedi, võrreldavuse ja täielikkuse hindamiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile ka üksikasjaliku teabe kasutatud meetodite hilisema muutmise kohta.

    2.  Komisjon saadab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi täitmisel omandatud kogemuste kohta, kui andmeid on kogutud kolme aasta jooksul.

    Artikkel 9

    Tulemuste levitamine

    Komisjonipoolne andmete levitamise kord määratakse kindlaks artiklis 12 sätestatud korras.

    Artikkel 10

    Üleminekuperiood

    1.  Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik meetmed, mis on vajalikud ühenduse teabesüsteemi käivitamiseks üleminekuperioodil, mis lõpeb kuu- ja aastaandmete puhul kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ning kvartaliandmete puhul viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

    2.  Üleminekuperioodi jooksul võib komisjon artiklis 12 sätestatud korras kinnitada erandeid käesoleva direktiivi sätetest, kui siseriiklikke turismialaseid statistikasüsteeme tuleb kohandada.

    Artikkel 11

    Komitee

    Käesoleva direktiivi rakendamise menetluse, sealhulgas majandusliku ja tehnilise arenguga kohandamise meetmete puhul, mis on seotud eelkõige:

     andmete kogumist iseloomustavate tunnuste suhtes kohaldatavate mõistete ja andmete kogumist iseloomustavate tunnuste loetelu võimalike kohandustega (artikkel 3), kuivõrd need kohandused ei muuda kogumisprotsessi raskemaks,

     täpsusnõuete ja süstemaatiliste nihete ühtlustatud töötlemise menetlusega (artikkel 4),

     andmete töötlemise (artikkel 6), andmeedastusmenetluse (artikkel 7) ja tulemuste levitamisega (artikkel 9),

     eranditega käesoleva direktiivi sätetest üleminekuperioodil (artikkel 10),

    abistab komisjoni artiklis 12 sätestatud korras otsusega 89/382/EMÜ, Euratom ( 8 ) asutatud statistikaprogrammi komitee, edaspidi “komitee”.

    ▼M1

    Artikkel 12

    1.  Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 9 ) rtikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

    Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

    2.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

    ▼B

    Artikkel 13

    Direktiivi rakendamine

    Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 23. novembrit 1996.

    Artikkel 14

    Jõustumine

    Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

    Artikkel 15

    Lõppsäte

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




    LISA

    TURISMIVALDKONDA KÄSITLEV STATISTILINE TEAVE

    NB: Numbrite B.1.3, C.1.1.2 ja C.1.1.4 all nõutud teabe puhul kohaldatakse käesoleva lisa lõpus esitatud geograafilist jaotust.

    A.   Ühismajutusettevõtete mahutavus: riigi territooriumil asuvad kohalikud üksused

    A.1.   Igal aastal edastatav teave



    Number

    Ühismajutusettevõtete jaotus

    Muutujad

    Geograafiline jaotus (1)

    A.1.1.

    Hotellid ja samalaadsed ettevõtted

    Ettevõtete arv

    Tubade arv

    Voodikohtade arv

    Kogu riik ja NUTS III piirkonnad

    A.1.2.

    Muud ühismajutusettevõtted:

    — puhkekülad ja -laagrid

    — puhkemajad ja külaliskorterid

    — muud ühismajutusettevõtted

    Ettevõtete arv

    Tubade arv (2)

    Kogu riik ja NUTS III piirkonnad

    (1)   Tubade ja voodikohtade andmed NUTS III tasandil võivad sisaldada kalkulatsioone; kalkulatsioonid tuleb eraldi ära märkida.

    (2)   Kui liikmesriigil ei ole sellekohast standardit, käsitletakse puhkeküla ja -laagri puhul telkimisplatsi nelja voodikohana.

    B.   Ühismajutusettevõtete hõivatus: siseturism ja sissetulev turism

    B.1.   Igal aastal edastatav teave



    Number

    Ühismajutusettevõtete jaotus

    Muutujad

    Geograafiline jaotus

    B.1.1.

    Hotellid ja samalaadsed ettevõtted

    Saabunud residendid

    Residentide ööbimised

    Saabunud mitteresidendid

    Mitteresidentide ööbimised

    Kogu riik ja NUTS II piirkonnad

    B.1.2.

    Muud ühismajutusettevõtted:

    — puhkekülad ja -laagrid

    — puhkemajad ja külaliskorterid

    — muud ühismajutusettevõtted

    Saabunud residendid

    Residentide ööbimised

    Saabunud mitteresidendid

    Mitteresidentide ööbimised

    Kogu riik ja NUTS II piirkonnad

    B.1.3.

    Hotellid ja samalaadsed ettevõtted

    Muud ühismajutusettevõtted

    Elukohariigi järgi (jaotus kalendrikuude kaupa):

    — Saabunud mitteresidendid

    — Mitteresidentide ööbimised

    Kogu riik

    B.2.   Igal kuul edastatav teave



    Number

    Ühismajutusettevõtete jaotus

    Muutujad

    Geograafiline jaotus

    B.2.1.

    Hotellid ja samalaadsed ettevõtted

    Muud ühismajutusettevõtted

    Saabunud residendid

    Residentide ööbimised

    Saabunud mitteresidendid

    Mitteresidentide ööbimised

    Kogu riik

    B.2.2.

    Hotellid ja samalaadsed ettevõtted

    Voodikohtade kasutus:

    — bruto

    — neto

    Kogu riik

    C.   Turismi nõudlus: siseturism ja väljaminev turism (välja arvatud ühepäevareisid)

    C.1.   Riiklikul tasandil esitatav teave



    Number

    Muutujad

    Jaotus

    Aastaandmed

    Kvartaliandmed

    Vabaajareisid vähemalt 4 ööbimisega (1)

    Puhkused (2)

    Tööreisid (3)

    C.1.1.

    Andmed turismi mahu kohta

     
     
     
     

    C.1.1.1.

    Turistide arv (turismis osalevad isikud)

    Kokku

    — siseturism

    — väljaminev turism

    — siseturism ja väljaminev turism

     
     
     

    C.1.1.2.

    Ööbimisega reiside arv

    Kokku

    — siseturism

    — väljaminev turism:

    — 

    maailma geograafiline jaotus (riigi tasand)

     

    AD

    AD

    C.1.1.3

    Ööbimisega reiside arv (lähtekuu alusel)

    Kalendrikuu jooksul:

    — kokku

    — siseturism

    — väljaminev turism

     
     
     

    C.1.1.4.

    Ööbimiste arv

    Kokku

    — siseturism

    — väljaminev turism:

    — 

    maailma geograafiline jaotus (riigi tasand)

     

    AD

    AD

    C.1.2.

    Reisitunnuste andmed

     
     
     
     

    C.1.2.1.

    Reisi kestus

    Ööd

     
     
     

    — 1–3

    NR

     
     

    — 4 või rohkem järjestikust ööd

    NR

     
     

    — 4–7

     

    NR

    NR

    — 8–14

     

    NR

    NR

    — 15–28

     

    NR

    NR

    — 29–91

     

    NR

    NR

    — 92–365

     

    NR

    NR

    C.1.2.2.

    Reisi korraldamine

    Otsene reserveerimine transpordiettevõtja juures/ühismajutusettevõttes

     

    NR

    NR

    Reisibüroo või reisikorraldaja kasutamine:

     

    NR

    NR

    — sealhulgas reisipaketid

     

    NR

    NR

    C.1.2.3.

    Peamine kasutatud transpordiliik

    Lennuk

     

    NR

    NR

    Laev

     

    NR

    NR

    Maismaal:

     

    NR

    NR

    — raudtee

     

    NR

    NR

    — buss (liini- või reisibuss)

     

    NR

    NR

    — isiklikud ja rendisõidukid

     

    NR

    NR

    — muu

     

    NR

    NR

    C.1.2.4.

    Peamine kasutatud majutusviis:

    — siseturism

    — väljaminev turism

    Hotellid ja samalaadsed ettevõtted

    Muud majutusettevõtted:

     
     
     

    — puhkekülad ja -laagrid

     

    NR

    NR

    — puhkemajad ja külaliskorterid

     

    NR

    NR

    — muud majutus-ettevõtted

     

    NR

    NR

    Spetsialiseerunud ühismajutusettevõtted

    Eramajutus:

     
     
     

    — üürimajutus

     

    NR

    NR

    — lisaeluase

     

    NR

    NR

    — muud liiki eramajutus

     

    NR

    NR

    C.1.3.

    Andmed turistide kohta

     
     
     
     

    C.1.3.1.

    Turistide arv

    Soo alusel:

    — mehed

    — naised

     
     
     

    C.1.3.2.

    Turistide arv

    Vanuse järgi:

     
     
     

    — 0–14 aastat (ei ole kohustuslik)

     

    NR

    NR

    — 15–24

     

    NR

    NR

    — 25–44

     

    NR

    NR

    — 45–64

     

    NR

    NR

    — 65 ja enam

     

    NR

    NR

    C.1.4.

    Andmed reisikulutuste kohta

     
     
     
     

    C.1.4.1.

    Kulutused ööbimisega reiside puhul (omavääringus):

    — siseturism

    — väljaminev turism

    Kokku

    sealhulgas:

    — ringreisid, puhkusereisid ja reisipaketid

     

    NR

    NR

    (1)   Käesolev veerg hõlmab pikki reise (st neli või enam järjestikust ööd veedetakse mujal kui alalises elukohas, kusjuures peamine eesmärk on puhkus, rekreatsioon või vaba aja veetmine).

    (2)   Käesolev veerg hõlmab kõiki puhkusereise (st üks või enam järjestikust ööd veedetakse mujal kui alalises elukohas, kusjuures peamine eesmärk on puhkus, rekreatsioon või vaba aja veetmine).

    (3)   Käesolev veerg hõlmab tööreise (st üks või enam järjestikust ööd veedetakse mujal kui alalises elukohas, kusjuures peamine eesmärk on töö- või erialane).

    NB:

    AD tähendab, et need andmed tuleb esitada IGAL AASTAL, mitte igas kvartalis. NR (not requested) tähendab, et kõnealuse turismivaldkonna puhul andmeid ei nõuta.

    ▼M2

    GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE JAOTUS

    1.   Pakkumise statistika

    Maailm (kokku)

    Euroopa Majanduspiirkond (kokku)

    Belgia

    Tšehhi Vabariik

    Taani

    Saksamaa

    Eesti

    Kreeka

    Hispaania

    Prantsusmaa

    Iiri

    Itaalia

    Küpros

    Läti

    Leedu

    Luksemburg

    Ungari

    Malta

    Madalmaad

    Austria

    Poola

    Portugal

    Sloveenia

    Slovaki Vabariik

    Soome

    Rootsi

    Ühendkuningriik

    Island

    Norra

    Šveits (Lichtenstein kaasa arvatud)

    neist:

    Venemaa

    Türgi

    Ukraina

    Aafrika (kokku)

    sellest:

    Lõuna-Aafrika

    Põhja-Ameerika (kokku)

    sellest:

    Ameerika Ühendriigid

    Kanada

    Lõuna- ja Kesk-Ameerika (kokku)

    sellest:

    Brasiilia

    Aasia (kokku)

    sellest:

    Hiina Rahvavabariik

    Jaapan

    Korea Vabariik

    Austraalia, Okeaania ning muud territooriumid (kokku)

    neist:

    Austraalia

    Määratlemata

    2.   Nõudmise statistika

    Maailm (kokku)

    Euroopa Majanduspiirkond (kokku)

    Belgia

    Tšehhi Vabariik

    Taani

    Saksamaa

    Eesti

    Kreeka

    Hispaania

    Prantsusmaa

    Iiri

    Itaalia

    Küpros

    Läti

    Leedu

    Luksemburg

    Ungari

    Malta

    Madalmaad

    Austria

    Poola

    Portugal

    Sloveenia

    Slovaki Vabariik

    Soome

    Rootsi

    Ühendkuningriik

    Island

    Norra

    Šveits (Lichtenstein kaasa arvatud)

    neist:

    Bulgaaria

    Rumeenia

    Venemaa

    Türgi

    Aafrika (kokku)

    sellest:

    Lõuna-Aafrika

    Maghrebi riigid

    Põhja-Ameerika (kokku)

    sellest:

    Ameerika Ühendriigid

    Lõuna- ja Kesk-Ameerika (kokku)

    sellest:

    Argentina

    Brasiilia

    Aasia (kokku)

    sellest:

    Hiina Rahvavabariik

    Jaapan

    Korea Vabariik

    Austraalia, Okeaania ning muud territooriumid (kokku)

    neist:

    Austraalia

    Määratlemata



    ( 1 ) EÜT C 183, 15.7.1991, lk 74.

    ( 2 ) EÜT C 44, 14.2.1994, lk 61.

    ( 3 ) EÜT C 52, 19.2.1994, lk 22.

    ( 4 ) EÜT L 358, 21.12.1990, lk 89.

    ( 5 ) EÜT L 231, 13.8.1992, lk 26.

    ( 6 ) EÜT L 219, 28.8.1993, lk 1.

    ( 7 ) EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

    ( 8 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

    ( 9 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

    Top