This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01991L0439-20070101
Council Directive of 29 July 1991 on driving licences (91/439/EEC)
Consolidated text: Nõukogu direktiiv, 29. juuli 1991, juhilubade kohta (91/439/EMÜ)
Nõukogu direktiiv, 29. juuli 1991, juhilubade kohta (91/439/EMÜ)
- Date of document:
- 01/01/2007
- Date of effect:
- 01/01/2007
- Author:
- Euroopa Liidu Nõukogu
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Additional information:
- LASTMODIN 32006L0103
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 31991L0439
1991L0439 — ET — 01.01.2007 — 008.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 29. juuli 1991, juhilubade kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 337 |
86 |
24.12.1994 |
||
|
L 235 |
1 |
17.9.1996 |
||
|
L 150 |
41 |
7.6.1997 |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2000/56/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 14. september 2000, |
L 237 |
45 |
21.9.2000 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, |
L 226 |
4 |
10.9.2003 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003, |
L 284 |
1 |
31.10.2003 |
|
|
L 363 |
344 |
20.12.2006 |
||
Muudetud:
|
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
||
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
29. juuli 1991,
juhilubade kohta
(91/439/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:ühise transpordipoliitika eesmärkide saavutamiseks ja maanteeliikluse turvalisuse parandamiseks ning selliste isikute liikumise hõlbustamiseks, kes asuvad elama muus liikmesriigis kui selles, kus nad sõidueksami sooritasid, võetakse kasutusele siseriikliku juhiloa ühenduse mudel, mida liikmesriigid vastastikku tunnustavad ja mille vahetus ei ole kohustuslik;
esimene samm nimetatud suunas oli esimene nõukogu 4. detsembri 1980. aasta direktiiv 80/1263/EMÜ ühenduse juhiloa kasutuselevõtu kohta, ( 4 ) milles kehtestati siseriikliku juhiloa ühenduse mudel ja sätestati siseriiklike juhilubade vastastikune tunnustamine liikmesriikide poolt, samuti peamist elu- või töökohta ühest liikmesriigist teise muutvate loaomanike juhilubade vahetamine; samasugune arengusuund peab jätkuma;
direktiiviga 80/1263/EMÜ kehtestatud siseriikliku juhiloa ühenduse mudelit tuleks kohandada, et võtta muu hulgas arvesse sõidukite kategooriate ja alamkategooriate ühtlustamist ning muuta juhiload arusaadavamaks nii ühenduses kui sellest väljaspool;
liiklusohutust arvesse võttes tuleks ette näha juhilubade väljastamise miinimumnõuded;
direktiivi 80/1263/EMÜ artiklis 3 sätestatakse, et selles artiklis nimetatud sõidukikategooriate üldistamist ühenduses ettenägevad lõppsätted ning juhilubade kehtivuse tingimused tuleks vastu võtta erandi kohaldamise võimaluseta;
tuleks ette näha võimalus nimetatud sõidukikategooriad jaotada alamkategooriatesse, et eelkõige liiklusohutuse huvides ja siseriiklike olude arvessevõtmiseks soodustada järkjärgulist juurdepääsu selliste sõidukite juhtimisele;
tuleks vastu võtta erisätted, et parandada füüsilise puudega isikute võimalusi sõidukit juhtida;
direktiivi 80/1263/EMÜ artiklis 10 nähakse ette sõidueksamite sooritamise ja juhilubade väljastamise nõuete üksikasjalikum ühtlustamine; selleks tuleks määratleda mootorveokite juhtimisega seotud teadmised, oskused ja käitumine ning võtta need sõidueksami aluseks; tuleks uuesti määratleda mootorveokite juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuded;
direktiivi 80/1263/EMÜ artiklis 8 ettenähtud sätted ja eelkõige kohustus vahetada juhiluba ühe aasta jooksul alates alalise elukoha muutmisest takistavad isikute vaba liikumist; Euroopa integratsiooni edenemise tõttu on see vastuvõetamatu;
liiklusohutuse ja liiklusega seotud põhjustel peaksid liikmesriigid suutma kohaldada juhilubade äravõtmist, peatamist ja tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid kõigi loaomanike suhtes, kelle peamine elukoht on nende territooriumil,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Liikmesriigid võtavad kasutusele I lisas ►M2 või Ia lisas ◄ kirjeldatud ühenduse mudelil põhineva siseriikliku juhiloa vastavalt käesoleva direktiivi sätetele. ►M1 Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik võivad kuni 31. detsembrini 1997 jätkata praeguse mudeli kohaste juhilubade väljaandmist. ◄
2. Liikmesriikide väljastatud juhilubasid tunnustatakse vastastikku.
3. Kui kehtiva siseriikliku juhiloa omanik asub elama muus kui juhiloa väljastanud liikmesriigis, kohaldab vastuvõttev liikmesriik tema suhtes juhiloa kehtivusaja jooksul oma siseriiklikke eeskirju, meditsiinilist järelevalvet ja maksukorraldust ning võib loale kanda asjaajamiseks möödapääsmatuid andmeid.
Artikkel 2
1. Ühenduse juhiloamudeli 1. leheküljel oleval embleemil peab olema juhiloa väljastava liikmesriigi tunnusmärk.
2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed juhilubade võltsimisriski vältimiseks.
3. Komisjoni nõusolekul võivad liikmesriigid teha I lisas ►M2 või Ia lisas ◄ esitatud mudelisse juhilubade elektrooniliseks andmetöötluseks vajalikke kohandusi.
4. Ilma et see piiraks nõukogu poolt selle kohta vastuvõetavate sätete kohaldamist, ei või I ja Ia lisas toodud juhiloamudelid sisaldada elektroonilisi infotehnoloogiaseadmeid.
Artikkel 3
1. Artiklis 1 sätestatud juhiluba lubab juhtida järgmiste kategooriate sõidukeid:
A kategooria
— külghaagisega või külghaagiseta mootorrattad;
B kategooria
— mootorveokid, mille lubatud täismass ei ületa 3 500 kg ja millel on peale juhiistme kuni kaheksa istekohta; selle kategooria mootorveokeid võib kombineerida haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg,
— B kategooria sadulveduki ja haagise kombinatsioonid, mille lubatud täismass ei ületa 3 500 kg ja millesse kuuluva haagise lubatud täismass ei ületa sadulveduki tühimassi;
B + E kategooria
— B kategooria sadulveduki ja haagise kombinatsioon, mis ei kuulu B kategooriasse;
C kategooria
— muud kui D kategooria mootorveokid, mille lubatud täismass on üle 3 500 kg; selle kategooria mootorveokeid võib kombineerida haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
C + E kategooria
— sõidukikombinatsioonid, mille sadulveduk kuulub C kategooriasse ja mille haagise lubatud täismass on üle 750 kg;
D kategooria
— reisijateveoks ettenähtud mootorveokid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta; selle kategooria mootorveokeid võib kombineerida haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
D + E kategooria
— sõidukikombinatsioonid, mille sadulveduk kuulub D kategooriasse ja mille haagise lubatud täismass on üle 750 kg.
2. A, B, B + E, C, C + E, D ja D + E kategooria raames võib väljastada erijuhiloa järgmiste alamkategooriate sõidukite juhtimiseks:
A1 alamkategooria
— kerged mootorrattad, mille töömaht ei ületa 125 cm3 ja mille võimsus on kuni 11 kW;
B1 alamkategooria
— kolme- või neljarattalised mootorsõidukid;
C1 alamkategooria
— muud kui D kategooria mootorveokid, mille lubatud täismass on üle 3 500 kg, kuid mitte rohkem kui 7 500 kg; selle alamkategooria mootorveokeid võib kombineerida haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
C1 + E alamkategooria
— sõidukikombinatsioon, mille sadulveduk kuulub C1 alamkategooriasse ja mille haagise lubatud täismass ületab 750 kg, kui sellise kombinatsiooni lubatud täismass ei ületa 12 000 kg ja kui haagise lubatud täismass ei ületa sadulveduki tühimassi;
D1 alamkategooria
— reisijateveoks ettenähtud mootorveokid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa, kuid mitte rohkem kui 16 istekohta; selle alamkategooria mootorveokeid võib kombineerida haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg;
D1 + E alamkategooria
— sõidukikombinatsioonid, mille sadulveduk kuulub D1 alamkategooriasse ja mille haagise lubatud täismass on üle 750 kg, kui
—— sellise kombinatsiooni lubatud täismass ei ületa 12 000 kg ja kui haagise lubatud täismass ei ületa sadulveduki tühimassi,
— haagist ei kasutata inimeste veoks.
3. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
— mootorsõiduk — igasugune teel oma jõuallika abil iseliikuv sõiduk, välja arvatud rööbassõiduk,
— kolme- või neljarattaline mootorsõiduk — mis tahes B kategooria kolme- või neljarattaline sõiduk, mille valmistajakiirus on üle ►M3 45 km/h ◄ või millel on sädesüütega sisepõlemismootor töömahuga üle 50 cm3 või muu samaväärse võimsusega mootor. Tühimass ei tohi ületada 550 kg. Elektri abil liikuvate sõidukite tühimassis ei arvestata patarei massi.
— Liikmesriigid võivad sätestada madalamad nõuded tühimassi kohta ja lisada teisi, näiteks mootori maksimaalse töömahu või võimsuse kohta,
— mootorratas — külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 ja/või valmistajakiirus on üle 45 km/h,
— mootorveok — igasugune mootorsõiduk, välja arvatud mootorratas, mida tavaliselt kasutatakse reisijate või kaupade veoks teel või reisijate või kaupade veoks kasutatavate sõidukite vedamiseks teel. See mõiste hõlmab trollibusse, s.t elektrikontaktliiniga ühendatud sõidukeid, mis ei ole rööbassõidukid. See mõiste ei hõlma põllumajandus- või metsatraktoreid,
— põllumajandus- või metsatraktor — igasugune ratastel või roomikutel liikuv mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on konkreetselt ette nähtud vedama, lükkama, kandma või kasutama teatavaid põllumajanduses või metsanduses kasutatavaid tööriistu, masinaid või haagiseid ja mille teisejärguline ülesanne on reisijate või kaupade vedu teel või reisijate või kaupade veoks kasutatavate sõidukite vedamine teel.
4. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist teha erandi lõike 3 teises ja kolmandas taandes nimetatud kiirustest, kui nad näevad ette väiksemad kiirused ja kui seda märgitakse juhiloas.
5. Liikmesriigid võivad kehtestada A1 alamkategooria kohta muid piiravaid eeskirju.
6. Liikmesriigid võivad komisjoni nõusolekul käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta teatavad eri liiki mootorsõidukid, näiteks puuetega inimeste erisõidukid.
Artikkel 4
1. Juhiloas märgitakse, millistel tingimustel loaomanik tohib sõidukit juhtida.
2. Kui füüsilise puude tõttu on lubatud ainult teatavat liiki või kohandatud sõiduki juhtimine, tuleb artiklis 7 ettenähtud oskuste ja käitumise eksam sooritada sellisel sõidukil.
Artikkel 5
1. Juhiluba väljastatakse järgmistel tingimustel:
a) C ja D kategooria juhiluba väljastatakse ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida B kategooria sõidukeid;
b) B + E, C + E ja D + E kategooria juhiluba väljastatakse ainult nendele sõidukijuhtidele, kellel on juba õigus juhtida vastavalt B, C ja D kategooria sõidukeid.
2. Juhiloa kehtivus määratakse kindlaks järgmiselt:
a) C + E või D + E kategooria juhiluba kehtib ka B + E kategooria sõidukikombinatsioonide puhul;
b) C + E kategooria juhiluba kehtib ka D + E kategooria puhul, kui selle omanikul on õigus juhtida D kategooria sõidukeid.
3. Liikmesriigid võivad oma territooriumil lubada järgmisi vastavusi:
a) kolme- või neljarattalisi mootorsõidukeid tohib juhtida A või A1 kategooria juhiloa alusel;
b) kergeid mootorrattaid tohib juhtida B kategooria juhiloa alusel.
4. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lubada oma territooriumil juhtida:
a) D1 kategooria sõidukeid (millel on lisaks juhiistmele kuni 16 istekohta ja mille lubatud täismass on 3 500 kg, välja arvatud puuetega reisijate veoks ettenähtud seadmed), kui loaomanik on üle 21 aasta vana ja tal on vähemalt kaks aastat olnud B kategooria juhiluba ja kui neid sõidukeid kasutavad mittekaubanduslikud asutused ühiskondlikel eesmärkidel ning sõidukijuht osutab teenuseid vabatahtlikult;
b) sõidukeid, mille lubatud täismass ületab 3 500 kg, kui loaomanik on üle 21 aasta vana ja tal on vähemalt kaks aastat olnud B kategooria juhiluba ja kui sõidukid on ette nähtud peamiselt koolitus- või vaba aja veetmise piirkonnas kohapeal kasutamiseks ning neid kasutavad mittetulunduslikud asutused ühiskondlikel eesmärkidel ja neid on muudetud nii, et neid ei saa kasutada rohkem kui üheksa inimese või muude kui nende kasutuse seisukohast tingimata vajalike kaupade veoks.
Artikkel 6
1. Juhiloa väljastamisel kohaldatakse järgmisi vanusepiiranguid:
a) 16 aastat:
— A1 alamkategooria puhul,
— B1 alamkategooria puhul;
b) 18 aastat:
— A kategooria puhul; selliste mootorrataste juhtimiseks, mille võimsus ületab 25 kW või mille võimsuse/kaalu suhe ületab 0,16 kW/kg (või külghaagisega mootorrataste juhtimiseks, mille võimsuse/kaalu suhe ületab 0,16 kW/kg) nõutakse siiski lihtsamate mootorrataste juhtimise kogemust vähemalt kahe aasta jooksul A kategooria juhiloa alusel; eelneva kogemuse nõudest võib loobuda, kui juhiloa taotleja on vähemalt 21-aastane ning sooritab spetsiifilise oskuste ja käitumise eksami,
— B ja B + E kategooria puhul,
— C ja C + E kategooria ning C1 ja C1 + E alamkategooria puhul, ilma et see piiraks teatavate autotranspordiga seotud sotsiaalõigusnormide ühtlustamist käsitleva nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3820/85 ( 5 ) sätteid selliste sõidukite juhtimise kohta;
c) 21 aastat:
— D ja D + E kategooria ning D1 ja D1 + E alamkategooria puhul, ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 3820/85 sätteid selliste sõidukite juhtimise kohta.
2. Liikmesriigid võivad teha erandeid A, B ja B + E kategooria jaoks ettenähtud vanusepiirangutest ja väljastada sellised juhiload juba 17-aastastele, välja arvatud lõike 1 punkti b esimese taande viimases lauses A kategooria jaoks ettenähtud sätete puhul.
3. Liikmesriigid võivad keelduda alla 18-aastastele väljastatud juhilubade kehtivuse tunnustamisest oma territooriumil.
Artikkel 7
1. Lisaks väljastatakse juhiluba ainult neile juhiloa taotlejatele:
a) kes on sooritanud oskuste ja käitumise eksami ja teooriaeksami ning kelle tervislik seisund vastab nõuetele II ja III lisa sätete kohaselt;
b) kelle peamine elukoht on juhiloa väljastava liikmesriigi territooriumil või kes suudab tõendada, et ta on seal õppinud vähemalt kuus kuud.
2. Ilma et see piiraks selles küsimuses nõukogu poolt vastuvõetavaid sätteid, säilib igal liikmesriigil õigus kindlaks määrata väljastatavate juhilubade kehtivusaeg siseriiklike kriteeriumide alusel.
3. Liikmesriigid võivad komisjoni nõusolekul teha erandeid III lisa sätetest, kui need erandid vastavad meditsiini arengule ja selles lisas sätestatud põhimõtetele.
4. Ilma et see piiraks siseriiklikku kriminaalõigust ja politsei tegevust käsitlevaid õigusakte, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kohaldada juhilubade väljastamise suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis vastavad muudele kui käesolevas direktiivis nimetatud tingimustele.
5. Igal isikul võib olla ainult ühe liikmesriigi väljastatud juhiluba.
Artikkel 7a
1. I ja Ia lisas sätestatud ühenduse harmoneeritud koodide alajaotis määratakse kindlaks artiklis 7b sätestatud korras, võttes eriti arvesse koode 04, 05, 44 ja 55.
Seda korda järgitakse ka otsustamisel, kas ühenduse harmoneeritud koodi teatavate alajaotiste kasutamine tuleks vajaduse korral muuta kohustuslikuks.
2. Vajalikud muudatused I ja Ia lisa harmoneeritud koode käsitlevate osade ning II ja III lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga võetakse vastu artiklis 7b ette nähtud korras.
Artikkel 7b
1. Komisjoni abistab juhilubade komitee, edaspidi “komitee”.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 6 ) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 8
1. Kui ühe liikmesriigi väljastatud kehtiva siseriikliku juhiloa omanik on oma alalise elukoha sisse seadnud teises liikmesriigis, võib ta taotleda juhiloa vahetamist samaväärse juhiloa vastu; luba vahetav liikmesriik peab vajaduse korral kontrollima esitatud juhiloa kehtivust.
2. Kui kriminaalõiguse ja politsei tegevust käsitlevate õigusaktide territoriaalsuse põhimõttest ei tulene teisiti, võib teises liikmesriigis väljastatud juhiloa omaniku alalise elukoha liikmesriik tema suhtes kohaldada sõidukijuhtimise õiguse piiramist, peatamist, äravõtmist või tühistamist käsitlevaid siseriiklikke sätteid ja vajaduse korral selleks juhiloa vahetada.
3. Juhiluba vahetav liikmesriik tagastab endise juhiloa selle väljastanud liikmesriigile ja põhjendab oma tegu.
4. Liikmesriik võib keelduda ükskõik millise teises liikmesriigis väljastatud juhiloa kehtivuse tunnustamisest sellise isiku puhul, kelle suhtes tema territooriumil kohaldatakse mõnda lõikes 2 nimetatud meedet.
Lisaks võib liikmesriik keelduda juhiloa väljastamisest taotlejale, kelle suhtes teises liikmesriigis on sellist meedet kohaldatud.
5. Kaotatud või varastatud juhiloa asendavad loaomaniku alalise elukoha liikmesriigi pädevad asutused; need asutused asendavad juhiloa olemasoleva teabe või vajaduse korral algse juhiloa väljastanud liikmesriigi pädevate asutuste esitatud tõendusmaterjali alusel.
6. Kui liikmesriik vahetab kolmanda riigi väljastatud juhiloa ühenduse juhiloamudeli vastu, märgitakse selline vahetus, samuti võimalikud hilisemad uuendused või asendused juhiloale.
Selline vahetamine võib toimuda üksnes juhul, kui kolmanda riigi väljastatud juhiluba esitatakse vahetust sooritava liikmesriigi pädevatele asutustele. Kui selle juhiloa omanik seab oma alalise elukoha sisse teises liikmesriigis, ei pea kõnealune liikmesriik artikli 1 lõiget 2 kohaldama.
Artikkel 9
Käesoleva direktiivi tähenduses on “alaline elukoht” koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike ja tööalaste sidemetega või, kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.
Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas liikmesriigis asuvates eri kohtades, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud kohta, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Viimati nimetatud tingimus ei pea olema täidetud, kui isik elab liikmesriigis kindla kestusega ülesande täitmiseks. Koolis või ülikoolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust.
Artikkel 10
Komisjoni nõusolekul kehtestavad liikmesriigid enne käesoleva direktiivi rakendamist väljastatud juhilubade ja artiklis 3 määratletud kategooriate vastavuse.
Komisjoni nõusolekul võivad liikmesriigid teha oma siseriiklikesse õigusaktidesse artikli 8 lõigete 4, 5 ja 6 sätete rakendamiseks vajalikke kohandusi.
Artikkel 11
Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist vaatab nõukogu komisjoni ettepanekul uuesti läbi siseriiklikud sätted, mida võidakse valikuliste alamkategooriate kohta kehtestada artikli 3 kohaselt, et neid vajaduse korral ühtlustada või kaotada.
Artikkel 12
1. Pärast konsulteerimist komisjoniga jõustavad liikmesriigid enne 1. juulit 1994 õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud käesoleva direktiivi järgimiseks alates 1. juulist 1996.
2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
3. Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel ja vahetavad vajaduse korral teavet nende juhilubade kohta, mis nad on registreerinud.
Artikkel 13
Direktiiv 80/1263/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 1996.
Artikkel 14
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
ÜHENDUSE JUHILOAMUDELIT KÄSITLEVAD SÄTTED
|
1. |
Ühenduse juhiloamudel on roosat värvi ja selle üldmõõtmed on järgmised:
|
|
2. |
Juhiloal on kuus lehekülge: 1. leheküljel on: — juhiloa väljastanud liikmesriigi tunnusmärk, — juhiloa väljastanud liikmesriigi nimi (vabatahtlik), — juhiloa välja andnud liikmesriigi tunnusmärk; tunnusmärgid on järgmised —
— suures kirjas trükitud sõna “juhiluba” loa väljastanud liikmesriigi keeles või keeltes; pärast sobivat vahet ja väikeses kirjas sama sõna Euroopa ühenduste teistes keeltes, — sõnad “Euroopa ühenduste mudel”, trükitud loa väljastanud liikmesriigi keeles või keeltes; 2. leheküljel on: 1. loaomaniku perekonnanimi; 2. loaomaniku eesnimed; 3. loaomaniku sünnikoht ja -kuupäev; 4. juhiloa väljastanud pädeva asutuse nimi (sealhulgas väljastamise koht ja kuupäev ning asutuse pitser); 5. juhiloa number; 6. loaomaniku foto; 7. loaomaniku allkiri; 8. loaomaniku alaline elukoht või postiaadress (vabatahtlik); 3. ja 4. leheküljel on: sõiduki kategooria (alamkategooria), kõnealuse kategooria (alamkategooria) juhiloa väljastamise kuupäev, juhiloa kehtivusaeg, asutuse pitser, iga kategooria (alamkategooria) kohta lisaandmed või kitsendused koodina. Liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega hõlmamata alamkategooriad võib selle liikmesriigi väljastatavatest juhilubadest välja jätta. 4. leheküljel kasutatavad koodid on järgmised:
Kõikide kategooriate juhiloa esimese väljastamise kuupäev tuleb juhiloa edaspidisel asendamisel või vahetamisel ümber paigutada 3. leheküljele; 5. leheküljel võib olla järgmine teave: — kõik ajavahemikud, millal juhiloa kehtivus oli peatatud, — alalise elukoha liikmesriigi territooriumil toimepandud tõsised õigusrikkumised, mida võetakse arvesse selle liikmesriigi sõidukijuhtide järelevalve menetluses; 6. leheküljel on: — kehtivuse piiramine selle liikmesriigi territooriumiga, kes loa vastavuse alusel kehtivaks tunnistas, või käesoleva direktiiviga hõlmamata sõidukikategooriate osas (sealhulgas väljastamiskuupäevad ja kehtivusaeg), — ruum loaomaniku alalise elukoha muutuse (vabatahtliku) äramärkimise jaoks. |
|
3. |
Muud kui 1. leheküljel olevad kanded peavad olema juhiloa väljastanud liikmesriigi keeles või keeltes. Kui liikmesriik soovib teha kandeid riigikeeles, mis ei ole bulgaaria, hispaania, tšehhi, taani, saksa, eesti, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, läti, leedu, ungari, malta, hollandi, poola, portugali, rumeenia, slovaki, sloveeni, soome ega rootsi keel, siis koostab ta juhiloa kahes keeles, kasutades üht eespool nimetatud keeltest, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist. |
|
4. |
Kui ühes liikmesriigis väljastatud juhiloa omanik on oma alalise elukoha sisse seadnud teises liikmesriigis, võib see teine liikmesriik märkida: — elukoha muutuse (muutused) 6. leheküljele, — asjaajamise seisukohast olulise teabe, nagu tema territooriumil toimepandud tõsised õigusrikkumised, 5. leheküljele, tingimusel et ta kannab seda liiki teabe ka enda väljastatavatele juhilubadele, millele on jäetud selleks vajalik ruum. |
Erandina käesoleva lisa punktist 2 ei pea Ühendkuningriigi väljastatavatel juhilubadel olema loaomaniku fotot kuni kümne aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.
ÜHENDUSE JUHILOAMUDEL
ÜHENDUSE JUHILOAMUDELI NÄIDIS: BELGIA JUHILUBA
(teadmiseks)
Ia LISA
SÄTTED ÜHENDUSE JUHILOAMUDELI KOHTA
(I lisas kirjeldatud mudeli alternatiiv)
|
1. |
Ühenduse juhiloamudeli kaardi füüsilised omadused vastavad ISO 7810 ja ISO 7816-1 standarditele. Meetodid, millega kontrollitakse juhilubade omadusi, et kinnitada nende vastavust rahvusvahelisele standardile, peavad olema vastavuses ISO 10373 standardiga. |
|
2. |
Juhiloal on kaks külge. Esiküljel on: a) suures kirjas sõna “Juhiluba” loa välja andnud liikmesriigi keeles või keeltes; b) juhiloa välja andnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik); c) juhiloa välja andnud liikmesriigi tunnusmärk negatiivina sinises ristkülikus ja ümbritsetuna kahetestkümnest kollasest tähest; tunnusmärgid on järgmised:
d) teave väljaantud juhiloa kohta järgmises numeratsioonis: 1. loaomaniku perekonnanimi; 2. loaomaniku eesnimi (eesnimed); 3. sünniaeg ja -koht; 4.
a) juhiloa väljaandmise kuupäev; b) juhiloa kehtivuse tähtpäev või kriips, kui juhiloa kehtimisaega ei ole piiratud; c) loa välja andnud asutuse nimi (võib olla trükitud tagaküljele); d) haldusotstarbeline number, mis ei ole rubriigis 5 näidatud number (vabatahtlik); 5. juhiloa number; 6. loaomaniku foto; 7. loaomaniku allkiri; 8. alaline elukoht või postiaadress (vabatahtlik); 9. sõiduki(te) (alam)kategooria(d), mida loaomanikul on lubatud juhtida (siseriiklikud kategooriad trükitakse teises kirjas kui ühtlustatud kategooriad); e) sõnad “Euroopa ühenduste mudel” loa välja andnud liikmesriigi keel(t)es ning sõna “juhiluba” muudes ühenduse keeltes roosas trükis juhiloa taustana: Свидетелство за управление на МПС Permiso de Conducción Řidičský průkaz Kørekort Führerschein Juhiluba Άδεια Οδήγησης Driving Licence Permis de conduire Ceadúnas Tiomána Patente di guida Vadītāja apliecība Vairuotojo pažymėjimas Vezetői engedély Liċenzja tas-Sewqan Rijbewijs Prawo Jazdy Carta de Condução Permis de conducere Vodičský preukaz Vozniško dovoljenje Ajokortti Körkort; f) viitevärvid:
Tagaküljel on: a)
9. sõiduki(te) (alam)kategooria(d), mida loaomanikul on lubatud juhtida (siseriiklikud kategooriad trükitakse teistsuguses kirjas kui ühtlustatud kategooriad); 10. iga (alam)kategooria esmakordse väljaandmise kuupäev (see kuupäev tuleb loa edaspidise asendamise või vahetamise korral uuel juhiloal uuesti esitada); 11. iga (alam)kategooria kehtivuse lõppkuupäev; 12. lisainformatsioon/kitsendus(ed) koodina vastava (alam)kategooria vastas. Koodid on järgmised:
Kui kood kehtib kõigi (alam)kategooriate suhtes, mille jaoks luba on välja antud, võib selle trükkida 9., 10. ja 11. tulpa; 13. ruum juhiloa haldamiseks vajaliku informatsiooni jaoks, mida loa välja andnud liikmesriik võib sinna kanda käesoleva lisa punkti 3 alapunkti a rakendades; 14. ruum juhiloa haldamiseks vajaliku või liiklusohutusega seotud informatsiooni jaoks, mida loa välja andnud liikmesriik võib sinna kanda (vabatahtlik). Kui informatsioon on seotud mõne käesolevas lisas määratletud rubriigiga, peaks sellele eelnema kõnealuse rubriigi number. Konkreetsel kirjalikul kokkuleppel loaomanikuga võib siia kanda ka informatsiooni, mis ei ole seotud juhiloa haldamise ega liiklusohutusega; sellise informatsiooni lisamine ei mõjuta mingil moel mudeli kasutamist juhiloana; b) selgitus juhiloa esi- ja tagaküljel olevate nummerdatud kirjete kohta (vähemalt kirjete 1, 2, 3, kirje 4 punktide a, b, c ning kirjete 5, 10, 11 ja 12 kohta). Kui liikmesriik soovib teha kandeid riigikeeles, mis ei ole bulgaaria, hispaania, tšehhi, taani, saksa, eesti, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, läti, leedu, ungari, malta, hollandi, poola, portugali, rumeenia, slovaki, sloveeni, soome ega rootsi keel, siis koostab ta juhiloa kahes keeles, kasutades üht eespool nimetatud keeltest, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist. c) ühenduse juhiloamudelil jäetakse ruumi mikrokiibi või samalaadse elektroonikaseadme hilisemaks võimalikuks kasutuselevõtuks. |
|
3. |
Erisätted a) Kui liikmesriigi poolt käesoleva lisa kohaselt välja antud juhiloa omaniku alaline elukoht on teises liikmesriigis, võib nimetatud liikmesriik kanda juhiloale selle haldamiseks vajaliku informatsiooni, tingimusel et ta kannab seda tüüpi informatsiooni enda välja antud juhilubadele ja et loal on selleks piisavalt ruumi. b) Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lisada värve või märgistusi, nagu näiteks vöötkoode, riiklikke sümboleid ja turvaelemente, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist. Juhilubade vastastikuseks tunnustamiseks ei või vöötkood sisaldada muud informatsiooni peale selle, mis juhiloal juba olemas on või mis on vajalik loa väljaandmiseks. |
|
Esikülg 
Tagakülg |
|
|
II LISA
I. SÕIDUEKSAMI MIINIMUMNÕUDED
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et juhiloa taotlejatel oleks mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused ning käitumine. Selleks kehtestatud eksamid peavad koosnema:
— teooriaeksamist ning seejärel
— oskuste ja käitumise eksamist.
Allpool on esitatud nende eksamite tegemise tingimused.
A. TEOORIAEKSAM
1. Vorm
Valitud vorm peab tagama, et taotlejal on nõutavad teadmised punktides 2-4 loetletud teemadel.
Isiku, kes taotleb juhiluba ühes kategoorias ning on sooritanud juhiloa teooriaeksami teises kategoorias, võib vabastada punktide 2-4 ühissätete täitmisest.
2. Teooriaeksami sisu kõigi sõidukikategooriate puhul
|
2.1. |
Küsimusi tuleb esitada kõikide allpool loetletud punktide kohta, kusjuures küsimuste sisu ja vorm jääb iga liikmesriigi enda otsustada: 2.1.1. Liikluseeskirjad: — eelkõige liiklusmärgid, teemärgised, märguanded, sõidueesõigus ja lubatud sõidukiirus; 2.1.2. Juht: — tähelepanelikkuse ja teiste liiklejatega arvestamise tähtsus, — taju, hindamine ja otsustamine, eelkõige reageerimisaeg, ning alkoholi, narkootikumide, ravimite, vaimse seisundi ja väsimuse mõjust tulenevad muutused juhi käitumises; 2.1.3. Tee: — ohutu pikivahe hoidmise, pidurdusteekonna ja teelpüsimise kõige tähtsamad põhimõtted erinevate ilmastiku- ja teeolude puhul, — liikluse ohutegurid, mis on seotud erinevate teeoludega, eelkõige nende muutumisega ilmastiku muutudes ning päeva ja öö vaheldudes, — erinevate teeliikide omadused ning sellega seonduvad nõuded; 2.1.4. Teised liiklejad: — spetsiifilised ohutegurid, mis on seotud teiste liiklejate kogenematusega, ning kõige ohualtimad liiklejate kategooriad, nagu lapsed, jalakäijad, jalgratturid ning liikumispuudega inimesed, — eri sõidukiliikide liikumisel ja juhtimisel esinevad ohud ning nende juhtide erinev nägemisväli; 2.1.5. Üldeeskirjad ja muud küsimused: — eeskirjad sõiduki kasutamiseks nõutavate dokumentide kohta, — üldeeskirjad, mis määravad kindlaks, kuidas juht peab käituma õnnetuse korral (hoiatusseadiste paigaldamine ja õnnetusest teatamine) ning meetmed, mida ta võib võtta, et vajaduse korral liiklusõnnetuses kannatanuid abistada, — sõiduki, veose ja reisijatega seotud ohutustegurid; 2.1.6. Sõidukist väljumisel vajalikud ettevaatusabinõud; 2.1.7. Liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid; taotlejad peavad suutma kindlaks teha kõige tavalisemad puudused, eelkõige rooliseadme, vedrustus- ja pidurdussüsteemi, rehvide, tulede ja suunatulede, helkurite, tahavaatepeeglite, tuuleklaasi ja klaasipuhastite, heitgaasisüsteemi, turvavööde ja helisignaalseadme juures; 2.1.8. Sõiduki turvavarustus, eelkõige turvavööde, peatugede ja laste turvavarustuse kasutamine; 2.1.9. Keskkonnaga seonduvad sõiduki kasutamiseeskirjad (helisignaali kohane kasutus, mõõdukas kütusetarbimine, saasteainete väljalaske piiramine jne). |
3. Erisätted A- ja A1-kategooria kohta
|
3.1. |
Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll: 3.1.1. Kaitsevarustuse nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja kaitsekiivri kasutamine; 3.1.2. Mootorratturite nähtavus teistele liiklejatele; 3.1.3. Eespool esitatud erinevate teeoludega seotud ohutegurid eritähelepanuga libedatel teeosadel nagu kanalisatsioonikaevude kaaned, teemärgised, nagu näiteks jooned ja nooled, ja trammirööpad; 3.1.4. Liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid, pöörates täiendavat tähelepanu hädaseiskamislülitile, õlitasemele ja ketile. |
4. Erisätted C-, C+E, C1, C1+E, D-, D+E, D1- ja D1+E-kategooria kohta
|
4.1. |
Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll: 4.1.1. Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3820/85 ( 7 ) kindlaks määratud eeskirjad sõidu- ja puhkeaja kohta; nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3821/85 ( 8 ) kindlaks määratud sõidumeeriku kasutamine; 4.1.2. Eeskirjad asjaomase transpordiliigi kohta: kauba- või reisijatevedu; 4.1.3. Riigisiseseks ja rahvusvaheliseks kauba- ja reisijateveoks nõutavad sõiduki- ja veodokumendid; 4.1.4. Kuidas käituda avarii korral; teadmised pärast avariid või samalaadset juhtumit võetavate meetmete, sealhulgas erakorraliste meetmete kohta, nagu reisijate evakueerimine, ning põhiteadmised esmaabi kohta; 4.1.5. Rattavahetuse käigus võetavad ettevaatusabinõud; 4.1.6. Eeskirjad veoki massi ja mõõtmete kohta; eeskirjad kiiruspiirikute kohta; 4.1.7. Sõidukite omadustest põhjustatud takistused nägemisväljas; 4.1.8. Teedekaardi lugemine, marsruudi kavandamine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik); 4.1.9. Sõidukile veose pealelaadimise ohutus: veose kontrollimine (paigutamine ja kinnitamine), eri liiki veostega (nt vedelikud, väljaulatuvad veosed jms) seotud probleemid, kauba peale- ja mahalaadimine ning laadimisseadmete kasutamine (üksnes C-, C+E-, C1-, C1+E-kategooriad); 4.1.10. Juhi vastutus reisijateveol; reisijate mugavus ja turvalisus; laste vedu; enne teeleasumist vajalik kontroll; teooriaeksamisse peaksid kuuluma kõik bussitüübid (avalikus teenistuses olevad linnaliini- ja kaugsõidubussid, erimõõtmetega bussid jms) (üksnes D-, D+E-, D1-, D1+E-kategooriad). |
|
4.2. |
Kohustuslik üldteadmiste kontroll järgmiste, C-, C+E-, D- ja D+E-kategooriat käsitlevate lisasätete kohta: 4.2.1. Järgmiste seadmete ja süsteemide ehitus- ja tööpõhimõtted: sisepõlemismootorid, vedelikud (nt mootoriõli, jahutusvedelik, pesuvedelik), toitesüsteem, elektrisüsteem, süüteseade, käiguvahetussüsteem (sidur, käigukast jne); 4.2.2. Määrdeained ja antifriisid; 4.2.3. Rehvide ehituspõhimõtted, paigaldamine, õige kasutus ja hooldus; 4.2.4. Piduriseadmete ja kiirusregulaatorite tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus ning mitteblokeeruvate pidurite kasutus; 4.2.5. Haakeseadmete tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus (üksnes C+E-, D+E-kategooria puhul); 4.2.6. Rikete põhjuste kindlakstegemise meetodid; 4.2.7. Sõidukite ennetav hooldus ja vajalik jooksev remont; 4.2.8. Juhi vastutus kaupade vastuvõtmise, veo ja üleandmise eest vastavalt kokkulepitud tingimustele (üksnes C- ja C+E-kategooria puhul). |
B. OSKUSTE JA KÄITUMISE EKSAM
5. Sõiduk ja selle varustus
|
5.1. |
Käsikäigukastiga sõiduki juhtimiseks tuleb sooritada oskuste ja käitumise eksam käsikäigukastiga sõidukil. Kui taotleja teeb oskuste ja käitumise eksami automaatkäigukastiga sõidukil, märgitakse see ära sellise eksami põhjal välja antud juhiloal. Sellise märkega lubasid võib kasutada üksnes automaatkäigukastiga sõiduki juhtimiseks. Automaatkäigukastiga sõiduk - sõiduk, mille mootori ja rataste vahelist ülekandearvu võib muuta üksnes gaasi- või piduripedaali kasutades. |
|
5.2. |
Oskuste ja käitumise eksamil kasutatavad sõidukid vastavad allpool esitatud miinimumnõuetele. Liikmesriigid võivad ette näha rangemaid nõudeid või lisada muid nõudeid. A-kategooria: — Järkjärguline luba (artikli 6 lõike 1 punkti b esimese taande esimene klausel): ilma külgkorvita mootorratas töömahuga üle 120 cm3 ja suurima kiirusega vähemalt 100 km/h; — Otsene luba (artikli 6 lõike 1 punkti b esimese taande teine klausel): ilma külgkorvita mootorratas mootori võimsusega vähemalt 35 kW; A1-alamkategooria: Külgkorvita mootorratas töömahuga vähemalt 75 cm3; B-kategooria: Neljarattaline B-kategooria sõiduk suurima kiirusega vähemalt 100 km/h; B+E-kategooria: B kategooria eksamisõiduki koos vähemalt 1 000kilogrammise lubatud täismassiga haagisega, mille suurim kiirus on vähemalt 100 km/h ja mis ei kuulu B-kategooriasse; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on mootorsõidukiga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui mootorsõiduk, tingimusel et tahavaade on võimalik üksnes mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu; haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kilogrammi; B1-alamkategooria: Kolme- või neljarattaline mootorsõiduk suurima kiirusega vähemalt 60 km/h; C-kategooria: C-kategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 12 000 kilogrammi, pikkus vähemalt kaheksa meetrit, laius vähemalt 2,40 meetrit ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; sõiduki tegelik kogumass peab olema vähemalt 10 000 kilogrammi; C+E-kategooria: kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 meetri pikkuse haagisega; nii poolhaagisautorongi kui ka eksamisõiduki ja haagise lubatud täismass on vähemalt 20 000 kilogrammi, pikkus vähemalt 14 meetrit, laius vähemalt 2,40 meetrit ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h, sõidukil on mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; nii poolhaagisautorongi kui ka sõiduki ja haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 15 000 kilogrammi; C1-alamkategooria: C1-alamkategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4 000 kilogrammi, pikkus vähemalt viis meetrit ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; C1+E-alamkategooria: C1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1 250kilogrammise lubatud täismassiga haagisega; nende pikkus on kokku vähemalt kaheksa meetrit ja suurim kiirus vähemalt 80 km/h; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui juhikabiin, tingimusel, et tahavaade on võimalik üksnes mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu; haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kilogrammi; D-kategooria: D-kategooria sõiduk, mille pikkus on vähemalt 10 meetrit, laius vähemalt 2,40 meetrit ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; D+E-kategooria: D-kategooria eksamisõiduk ja vähemalt 1 250kilogrammise lubatud täismassiga haagis laiusega vähemalt 2,40 meetrit ja suurima kiirusega vähemalt 80 km/h; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt kaks meetrit lai ja kaks meetrit kõrge; haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kilogrammi; D1-alamkategooria: D1-alamkategooria sõiduk, mille lubatud täismass on vähemalt 4 000 kilogrammi, pikkus vähemalt viis meetrit ning suurim kiirus vähemalt 80 km/h; sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; D1+E-alamkategooria: D1-alamkategooria eksamisõiduk koos vähemalt 1 250kilogrammise lubatud täismassiga haagisega, suurima kiirusega vähemalt 80 km/h; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt kaks meetrit lai ja kaks meetrit kõrge; haagise tegelik kogumass peab olema vähemalt 800 kilogrammi; B+E-, C-, C-+E, C1, C1+E-, D-, D+E-, D1- ja D1+E- kategooria eksamisõidukeid, mis ei vasta eespool esitatud miinimumnõuetele, kuid mida on kasutatud käesoleva komisjoni direktiivi jõustumise ajal või enne seda, võib siiski edasi kasutada kuni kümme aastat pärast kõnealust kuupäeva. Liikmesriigid võivad rakendada nende sõidukite veoseid käsitlevad nõuded kuni kümne aasta jooksul käesoleva direktiivi jõustumisest. |
6. A- ja A1-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
|
6.1. |
Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
|
|
6.2. |
Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll
|
|
6.3. |
Käitumine liikluses Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, rakendades kõik järgmised toimingud: 6.3.1. Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit; 6.3.2. Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas kitsal alal; 6.3.3. Kurvis sõitmine; 6.3.4. Ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine; 6.3.5. Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine; 6.3.6. Kiirteele või samalaadsele teele (kui neid on) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine; 6.3.7. Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on kohane); 6.3.8. Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud; raudteeületuskohad; trammi-/bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; 6.3.9. Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukist väljumisel. |
7. B-, B1- ja B+E-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
|
7.1. |
Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded: 7.1.1. Juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks; 7.1.2. Tahavaatepeeglite, turvavööde ning vajaduse korral peatugede kohandamine; 7.1.3. Kontrollimine, et uksed oleksid suletud; 7.1.4. Rehvide, rooliseadme, piduri, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku), tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll; 7.1.5. Sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: sõidukikere, katted, laadimisluugid, kabiinilukustus, pealelaadimisviis, veose kinnitamine (üksnes B+E-kategooria puhul); 7.1.6. Haakeseadme ning piduri ja elektriühenduste kontrollimine (üksnes B+E-kategooria puhul). |
|
7.2. |
B- ja B1-kategooria: liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll Kontrollitavad manöövrid valitakse järgmiste hulgast (vähemalt kaks manöövrit järgmisest neljast punktist, sealhulgas üks tagasikäigul): 7.2.1. Tagurdamine otse või pöördega paremale või vasakule ümber nurga, jäädes õigele sõidurajale; 7.2.2. Tagasipööramine edasi- ja tagasikäiku kasutades; 7.2.3. Sõiduki parkimine ja parkimiskohalt lahkumine (parkimine rööpselt, kaldu või esiotsaga või tagaotsaga risti kaldeta teel, tõusul või langusel); 7.2.4. Täpne pidurdamine kuni seiskumiseni; hädaseiskamise sooritamine on vabatahtlik. |
|
7.3. |
B+E-kategooria: liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll 7.3.1. Haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti mootorsõiduki külge haakimine; manöövri puhul peab veduk olema pargitud haagise kõrvale (s.o mitte ühele joonele); 7.3.2. Tagurdamine kurvi mööda, mille trajektoor jääb liikmesriikide otsustada; 7.3.3. Ohutu parkimine veose peale-/mahalaadimiseks. |
|
7.4. |
Käitumine liikluses Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, rakendades kõik järgmised toimingud: 7.4.1. Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit; 7.4.2. Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas piiratud alal; 7.4.3. Kurvis sõitmine; 7.4.4. Ristmik: ristmikule lähenemine ja selle ületamine; 7.4.5. Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine; 7.4.6. Kiirteele või samalaadsele teele (kui neid on) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine; 7.4.7. Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on kohane); 7.4.8. Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud; raudteeületuskohad; trammi-/bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; 7.4.9. Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukist väljumisel. |
8. C-, C+E-, C1-, C1+E-, D-, D+E, D1- ja D1+E-kategooria puhul kontrollitavad oskused ja käitumine
|
8.1. |
Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast Taotleja peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded: 8.1.1. Juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks; 8.1.2. Tahavaatepeeglite, turvavööde ning vajaduse korral peatugede kohandamine; 8.1.3. Rehvide, rooliseadme, piduri, tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll; 8.1.4. Võimendiga piduri- ja roolisüsteemi kontroll; velgede, rattamutrite, poritiibade, tuuleklaasi, akende ja klaasipuhastite, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku) kontroll; lülituspuldi, sealhulgas määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeeriku kontroll ja kasutamine; 8.1.5. Õhusurve, õhupaakide ja vedrustuse kontroll; 8.1.6. Sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: sõidukikere, katted, laadimisluugid, laadimismehhanism (kui on), kabiinilukustus (kui on), pealelaadimisviis, veose kinnitamine (üksnes C-, C+E-, C1-, C1+E-kategooria puhul); 8.1.7. Haakeseadme ning piduri ja elektriühenduste kontroll (üksnes C+E-, C1+E-, D+E-, D1+E-kategooria puhul); 8.1.8. Oskus rakendada spetsiaalseid sõidukiohutuse abinõusid; sõidukikere, teenindususte, avariiväljapääsude, esmaabivahendite, tulekustutite ja muu turvavarustuse kontroll (üksnes D-, D+E-, D1-, D1+E-kategooria puhul); 8.1.9. Teedekaardi lugemine, marsruudi planeerimine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik). |
|
8.2. |
Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontrollimine 8.2.1. Haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti mootorsõiduki külge haakimine; manöövri puhul peab veduk olema pargitud haagise kõrvale (s.o mitte ühele joonele) (üksnes C+E-, C1+E-, D+E-, D1+E-kategooria puhul); 8.2.2. Tagurdamine kurvi mööda, mille trajektoor jääb liikmesriikide otsustada; 8.2.3. Ohutu parkimine laadimisrambi/-platvormi või samalaadse rajatise ääres veose maha-/pealelaadimiseks (üksnes C-, C+E-, C1-, C1+E-kategooria puhul); 8.2.4. Bussi parkimine reisijate ohutuks peale- või mahaminekuks (üksnes D, D+E, D1, D1+E puhul); |
|
8.3. |
Käitumine liikluses Taotlejad peavad sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, rakendades kõik järgmised toimingud: 8.3.1. Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit; 8.3.2. Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas piiratud alal; 8.3.3. Kurvis sõitmine; 8.3.4. Ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine; 8.3.5. Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine; 8.3.6. Kiirteele või samalaadsele teele (kui neid on) sõitja sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine; 8.3.7. Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on kohane); 8.3.8. Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud; raudteeületuskohad; trammi-/bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles-/allamäge sõitmine; 8.3.9. Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukist väljumisel. |
9. Oskuste ja käitumise eksami hindamine
|
9.1. |
Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama taotleja oskust käsitseda sõidukit ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab end kogu eksami vältel turvaliselt tundma. Vigu ja ohtlikku käitumist juhtimisel, mis ohustavad vahetult eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, karistatakse eksami mittesooritamisega, olenemata sellest, kas eksamineerija või kaasasolev isik peab sekkuma või mitte. Siiski on eksamineerijal õigus otsustada, kas oskuste ja käitumise eksam lõpule viia või mitte. Sõidueksami vastuvõtjatel peab olema väljaõpe, mis võimaldab neil õigesti hinnata taotlejate oskust ohutult sõidukit juhtida. Sõidueksami vastuvõtjate töö järele valvab ja seda kontrollib liikmesriigi poolt volitatud asutus, tagamaks vigade õige ja järjekindla hindamise vastavalt käesolevas lisas sätestatud standarditele. |
|
9.2. |
Hindamise käigus pööravad sõidueksami vastuvõtjad erilist tähelepanu sellele, kas taotleja ilmutab sõidukit kaalutletult ja teisi arvestades. See peaks peegeldama üldist sõidukijuhtimisstiili ja sõidueksami vastuvõtja peaks seda taotlejast üldettekujutuse saamisel arvesse võtma. Siia kuulub kohanduv ja kindel (ohutu) juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejate huvidega arvestamine ning ettenägelikkus. |
|
9.3. |
Peale selle hindab sõidueksami vastuvõtja taotleja järgmisi oskusi: 9.3.1. sõiduki valitsemine võttes arvesse järgmist: turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget kasutust; tulede ja muude seadmete õiget kasutust; siduri, käigukasti, gaasi- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õiget kasutust; sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades, eri kiirustel; kindlat teelpüsimist; sõiduki massi ja mõõtmeid ning omadusi; veose massi ja liiki (üksnes B+E-, C-, C+E-, C1-, C1+E-, D+E- ja D1+E-kategooria puhul); reisijate mugavust (üksnes D-, D+E-, D1-, D1+E-kategooria puhul) (järsust kiirendamisest hoidumine, sujuv sõit, järsust pidurdamisest hoidumine); 9.3.2. kokkuhoidliku ja keskkonnasäästlik sõidustiil, võttes arvese pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist (üksnes B+E-, C-, C+E-, C1-, C1+E-, D-, D+E-, D1-, D1+E-kategooria puhul); 9.3.3. tähelepanelikkus: kõigi suundade jälgimine; peeglite õige kasutamine; kaugel, keskmisel kaugusel ja lähedal asuva märkamine; 9.3.4. sõidueesõigus/teeandmine: sõidueesõigus ristmikel; teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel); 9.3.5. õige asend teel: sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asend teel, sõidurajal, ringristmikel, kurvis; asendi ennetav võtmine; 9.3.6. vahe hoidmine: piisava vahemaa hoidmine ees ja küljel liikuvatest sõidukitest; piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest; 9.3.7. kiirus: ei ületa suurimat lubatud kiirust; kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni siseriikliku piirkiiruseni; sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul; kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele; 9.3.8. valgusfoorid, liiklusmärgid ja muud märguanded: õige käitumine valgusfoori ees; liikluse reguleerijate korralduste täitmine; liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine; teemärgiste kohane järgimine; 9.3.9. märguanded: õige ja õigeaegne märguandmine vajaduse korral; õige suunanäitamine; kohane tegutsemine kõigi teiste liiklejate märguannete puhul; 9.3.10. pidurdamine ja peatumine: õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele; ettenägelikkus; mitmesuguste pidurdussüsteemide kasutamine (üksnes C-, C+E-, D-, D+E-kategooria puhul); teiste kiiruse vähendamise süsteemide kasutamine peale pidurite (üksnes C-, C+E-, D-, D+E- kategooria puhul). |
10. Eksami kestus
Eksami kestus ja läbitav vahemaa peavad olema piisavad, et hinnata käesoleva lisa B osas sätestatud oskusi ja käitumist. Teelsõitmiseks kulunud aeg ei võiks mingil juhul olla A, A1, B, B1 ja B+E kategooria puhul alla 25 minuti ning muude kategooriate puhul alla 45 minuti. Siia hulka ei kuulu taotleja vastuvõtmine, sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohalt, erimanöövrid ja praktilise eksami tulemuse teatavakstegemine.
11. Eksami toimumise koht
See osa eksamist, mille käigus hinnatakse erimanöövreid, võib toimuda spetsiaalsel eksamiks kohandatud platsil. Võimaluse korral peaks see osa eksamist, mille käigus hinnatakse liikluskäitumist, toimuma teedel väljaspool asulaid, kiirliiklusega teedel ja kiirteedel (või samalaadsetel teedel) ja mitmesugustel linnatänavatel (elamurajoonides, kiirusepiiranguga 30 ja 50 km/h aladel, linnasisestel kiirliiklusega teedel), kus esineb eri tüüpi probleeme, millega juhid tõenäoliselt kokku puutuvad. Samuti on soovitav, et eksam toimuks mitmesuguse liiklustiheduse tingimustes. Teelsõidu aega tuleks kasutada optimaalselt, et hinnata taotlejat kõikidel liiklusealadel, mis võivad ette tulla, pöörates erilist tähelepanu ühelt alalt teisele üleminekule.
II. MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISEKS VAJALIKUD TEADMISED, OSKUSED JA KÄITUMINE
Kõikide mootorsõidukite juhtidel peavad alati olema punktides 1-9 kirjeldatud teadmised, oskused ja käitumisviis, et nad suudaksid:
— ära tunda liiklusohtlikud olukorrad ja hinnata nende tõsidust,
— valitseda piisavalt oma sõidukit, et mitte tekitada ohtlikke olukordi, ja reageerida selliste olukordade tekkimisel kohaselt,
— järgida liikluseeskirju, eelkõige neid, mis on mõeldud liiklusõnnetuste ärahoidmiseks ja sujuva liiklusvoo hoidmiseks,
— avastada oma sõidukil olulisemad tehnilised puudused, eelkõige need, mis seavad ohtu turvalisuse, ning parandada need kohasel viisil,
— võtta arvesse kõiki tegureid, mis mõjutavad sõiduki juhtimist (nt alkohol, väsimus, halb nägemine jms), et kasutada täiel määral ohutuks sõiduks vajalikke võimeid,
— aidata tagada kõigi liiklejate, eelkõige kõige nõrgemate ja ohualtimate ohutust, osutades kohast tähelepanu teistele.
Liikmesriigid võivad rakendada kohaseid meetmeid tagamaks, et juhid, kes on minetanud punktides 1-9 kirjeldatud teadmised, oskused ja käitumise, võivad uuesti omandada teadmised ja oskused ning ilmutada käitumist, mis on nõutav mootorsõiduki juhtimiseks.
III LISA
MOOTORSÕIDUKI JUHTIMISEKS VAJALIKU FÜÜSILISE JA VAIMSE SOBIVUSE MIINIMUMNÕUDED
MÕISTED
|
1. |
Käesolevas lisas liigitatakse sõidukijuhid kahte rühma: 1.1. 1. rühm: A, B ja B + E kategooria ning A1 ja B1 alamkategooria sõidukite juhid; 1.2. 2. rühm: C, C + E, D ja D + E kategooria ning C1, C1 + E, D1 ja D1 + E alamkategooria sõidukite juhid.
|
|
2. |
Esmast juhiluba või juhiloa uuendamist taotlevad isikud liigitatakse sellesse rühma, millesse nad hakkavad kuuluma, kui juhiluba on väljastatud või uuendatud. |
ARSTLIK LÄBIVAATUS
3. 1. rühm:
juhiloa taotlejad peavad läbima arstliku läbivaatuse, kui vajalike formaalsuste täitmisel või juhiloa väljastamise eelduseks olevate eksamite sooritamisel ilmneb, et neil on üks või mitu käesolevas lisas nimetatud meditsiinilist puuet.
4. 2. rühm:
juhiloa taotlejad peavad läbima arstliku läbivaatuse enne esmase juhiloa väljastamist ja seejärel siseriiklikes õigusaktides ettenähtud korra kohaselt.
|
5. |
Liikmesriigid võivad juhilubade väljastamiseks või uuendamiseks ette näha käesolevas lisas sätestatud nõuetest rangemad nõuded. |
NÄGEMINE
|
6. |
Kõik juhiloa taotlejad läbivad asjakohase kontrolli, millega tehakse kindlaks, kas neil on mootorsõidukite juhtimiseks vajalik küllaldane nägemisteravus. Kui on põhjust kahelda, et juhiloa taotleja nägemine ei ole küllaldane, vaadatakse ta läbi pädevas meditsiiniasutuses. Sellel läbivaatusel pööratakse eelkõige tähelepanu järgmisele: nägemisteravus, vaateväli, nägemine hämaras ja progresseeruvad silmahaigused. Käesolevas lisas ei loeta kontaktläätsi korrektiivklaasideks. 1. rühm:
2. rühm:
|
KUULMINE
|
7. |
Juhiloa taotlejate või sõidukijuhtide puhul, kes kuuluvad rühma 2, võib juhiloa väljastada või uuendada ainult pädeva meditsiiniasutuse arvamuse alusel; arstlikul läbivaatusel võetakse eelkõige arvesse nõrgenenud kuulmise kompenseerimise võimalust. |
LIIKUMISPUUDEGA ISIKUD
|
8. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata sellistele juhiloa taotlejatele ega sõidukijuhtidele, kes kannatavad liikumissüsteemi vaevuste või kõrvalekallete all, mis muudavad mootorsõiduki juhtimise ohtlikuks. 1. rühm:
2. rühm:
|
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED
|
9. |
Iga haigus, mille korral esimese juhiloa või juhiloa uuendamise taotleja südame-veresoonkonna tegevus võib äkitselt halveneda, põhjustades tema ajutegevuse äkilist nõrgenemist, võib olla liikluses ohtlik. 1. rühm:
2. rühm:
|
MELLIITDIABEET
|
10. |
Melliitdiabeeti põdevatele juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele võib juhiloa väljastada või uuendada kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja iga juhtumi kohaste korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. 2. rühm:
|
NEUROLOOGILISED HAIGUSED
|
11. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsist neuroloogilist haigust põdevatele juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kui lisaks taotlusele ei esitata kinnitatud meditsiinilist arvamust. Haigustega või kesk- või perifeerset närvisüsteemi mõjutava kirurgilise sekkumisega seotud neuroloogilisi häireid, mis põhjustavad meeleelundite puudulikkust või liikumisvaegust ning mõjutavad tasakaalu ja koordinatsiooni, tuleb arvestada vastavalt nende tagajärgedele ja progresseerumisohule. Sellistel juhtudel toimub juhiloa väljastamine või uuendamine seisundi halvenemise ohu korrapärase hindamise alusel. |
|
12. |
Mootorsõidukijuhi epilepsiahood või muud äkilised teadvusehäired on suur oht liiklusohutusele. 1. rühm:
2. rühm:
|
VAIMSED HÄIRED
1. rühm:
|
13.1. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes kannatavad järgmiste terviseprobleemide all: — tõsised vaimsed häired, olenemata sellest, kas need on kaasa sündinud või põhjustatud haigusest, traumast või neurokirurgilistest operatsioonidest, — raske vaimse arengu peetus, — rasked east tingitud käitumisprobleemid; isiksusehäired, mis põhjustavad tõsiseid hindamisvõime, käitumise või kohanemisvõime kõrvalekaldeid, juhiluba väljastatakse või uuendatakse ainult taotlusele lisatud kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja vajaduse korral korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
2. rühm:
|
13.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
ALKOHOL
|
14. |
Alkoholi tarbimine on liiklusohutusele väga ohtlik. Selle probleemi tõsiduse tõttu peavad meditsiiniasutused olema eriti valvsad. 1. rühm:
2. rühm:
|
NARKOOTIKUMID JA RAVIMID
15. Kuritarvitus:
Ühegi kategooria juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes on sõltuvad psühhotroopsetest ainetest või kes ei ole neist ainetest küll sõltuvad, aga kuritarvitavad neid korrapäraselt.
Korrapärane kasutus:
1. rühm:
|
15.1. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes mis tahes kujul korrapäraselt kasutavad psühhotroopseid aineid, mis võivad kahjustada liiklusohutust, kui nende kasutatud kogus on selline, et sellel on sõidukijuhtimisele kahjulik toime. See kehtib kõikide sõiduki juhtimise võimet mõjutavate ravimite või ravimikombinatsioonide suhtes. |
2. rühm:
|
15.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
NEERUHÄIRED
1. rühm:
|
16.1. |
Juhiloa võib väljastada või uuendada tõsise neerupuudulikkusega juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
2. rühm:
|
16.2. |
Juhiluba ei väljastata ega uuendata tõsise ja pöördumatu neerupuudulikkusega juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel. |
MUUD SÄTTED
1. rühm:
|
17.1. |
Kinnitatud meditsiinilise arvamuse ja vajaduse korral korrapäraste arstlike läbivaatuste alusel võib juhiloa väljastada või uuendada neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kellele on tehtud organi siirdamine või kellel on sõiduki juhtimise võimet mõjutav tehisimplantaat. |
2. rühm:
|
17.2. |
Pädev meditsiiniasutus peab nõuetekohaselt arvestama käesoleva rühma määratlusega hõlmatud sõidukite juhtimisega seotud lisariske ja -ohtu. |
|
18. |
Üldreeglina ei väljastata ega uuendata juhiluba neile juhiloa taotlejatele või sõidukijuhtidele, kes kannatavad mingi muu eespool nimetamata häire all, mis võib olla liiklusohutust mõjutav talitluslik häire või seda põhjustada, välja arvatud juhul, kui taotlusele on lisatud kinnitatud meditsiiniline arvamus ja vajaduse korral toimuvad korrapärased arstlikud läbivaatused. |
( 1 ) EÜT C 48, 27.2.1989, lk 1.
( 2 ) EÜT C 175, 16.7.1990, lk 40.
( 3 ) EÜT C 159, 26.6.1989, lk 21.
( 4 ) EÜT L 375, 31.12.1980, lk 1.
( 5 ) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1.
( 6 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).
( 7 ) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1.
( 8 ) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.
