1974L0151 — ET — 06.07.1998 — 004.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV, 4. märts 1974, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite teatavaid osi ja omadusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (74/151/EMÜ) (EÜT L 084, 28.3.1974, p.25)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU DIREKTIIV, 82/890/EMÜ 17. detsember 1982,	L 378	45	31.12.1982
►M2	KOMISJONI DIREKTIIV, 88/410/EMÜ 21. juuni 1988,	L 200	27	26.7.1988
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 97/54/EÜ, 23. september 1997,	L 277	24	10.10.1997
►M4	KOMISJONI DIREKTIIV 98/38/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 3. juuni 1998,	L 170	13	16.6.1998

---

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

4. märts 1974,

põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite teatavaid osi ja omadusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(74/151/EMÜ)

Artikkel 1

1.  Põllumajandus- või metsatraktor on rataste või roomikutega varustatud mis tahes mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille tähtsaim omadus on veojõud ning mis on mõeldud teatavate põllu- või metsamajanduses kasutatavate tööriistade, masinate või haagiste tõmbamiseks, lükkamiseks, vedamiseks või käitamiseks. See võib olla kohandatud koorma või reisijate veoks.

▼M1

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes selliste esimeses lõikes määratletud traktorite suhtes, mis on varustatud õhkrehvidega ning millel on vähemalt kaks telge ja mille maksimaalne valmistajakiirus on 6– ►M3  40 km/h ◄ .

▼B

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda EMÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest traktorile põhjustel, mis on seotud:

kui need vastavad asjakohastes lisades sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei tohi keelata ega takistada traktorite müümist, kasutuselevõttu või kasutamist artiklis 2 loetletud osade ja omadustega seotud põhjustel, kui need vastavad asjakohases lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Muudatused, mis on vajalikud lisades esitatud nõuete, v.a VI lisa punktides I.1 ja I.4.1.2 esitatud nõuded, kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu nõukogu direktiivi (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnituse kohta) artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 5

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 18 kuu jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

I LISA

SUURIM LUBATUD ►M4  TÄISMASS ◄

1.

Pädevad asutused aktsepteerivad tootja kehtestatud suurimat tehniliselt lubatud ►M4  täismassi ◄ suurima lubatud ►M4  täismassina ◄ tingimusel, et: 1.1. kõik kõnealuse asutuse poolt tehtud katsetused, eriti piduri- ja roolisüsteemi suhtes, on andnud rahuldavaid tulemusi. 1.2. suurim lubatud ►M4  täismass ◄ ei ole üle 14 tonni ja suurim lubatud teljekoormus ei ole üle 10 tonni.

2.	Olenemata traktori koormatusest ei tohi esitelje rataste poolt teele avaldatav surve olla väiksem kui 20 % kõnealuse traktori ►M4  tühimassist ◄ .

---

II LISA

1.   TAGUMISTE REGISTREERIMISNUMBRITE PAIGALDUSKOHA KUJU JA MÕÕTMED

Paigalduskoht peab olema tasane või peaaegu tasane ristkülikukujuline pind vähemalt järgmiste mõõtmetega:

▼M4

Valiku tegemisel tuleb arvestada sihtkoha liikmesriigis kehtivaid mõõtmeid.

▼B

2.   PAIGALDUSKOHA ASUKOHT JA REGISTREERIMISNUMBRITE KINNITAMINE

Paigalduskoha asukoht peab olema selline, et pärast numbri korrektset kinnitamist on registreerimisnumbril järgmised omadused:

▼M4

2.1.   Registreerimisnumbri asukoht traktori laiuse suhtes

Registreerimisnumbri keskkoht ei tohi paikneda traktori sümmeetriatasandist paremal pool.

Numbri vasak serv ei tohi paikneda vasemal pool kui vertikaaltasand, mis on paralleelne traktori sümmeetriatasandiga ja on traktori kõige suurima ristlõike puutuja.

▼B

2.2.   Registreerimisnumbri asukoht traktori pikisuunalise sümmeetriatelje suhtes

Registreerimisnumber peab olema traktori sümmeetriateljega risti või peaaegu risti.

2.3.   Registreerimisnumbri asukoht vertikaaltasandi suhtes

Registreerimisnumber peab paiknema vertikaalselt, lubatud hälbega 5°. Kui traktori kuju seda nõuab, võib registreerimisnumber olla siiski vertikaali suhtes kaldu:

2.4.   Registreerimisnumbri kõrgus maapinnast

▼M4

Plaadi madalama serva kõrgus maapinnast ei tohi olla väiksem kui 0,3 meetrit; plaadi ülemise serva kõrgus maapinnast ei tohi ületada 4,0 meetrit.

▼B

2.5.   Registreerimisnumbri kõrguse maapinnast kindlaksmääramine

Punktides 2.3 ja 2.4 toodud kõrgused mõõdetakse koormamata traktori korral.

---

III LISA

VEDELKÜTUSE PAAGID

1.

Kütusepaagid peavad olema korrosioonikindlad. Need peavad läbima tootjapoolsed lekkekatsetused, mis tehakse kahekordse töörõhu juures, kuid mitte mingil juhul rõhul alla ►M2  0,3 bar ◄ . Ülerõhu või töörõhku ületava rõhu peavad automaatselt kompenseerima sobivad seadised (ventiilid, kaitseklapid jne). Ventiilide konstruktsioon peab välistama tuleohu. Kütus ei tohi tungida läbi kütusepaagi korgi ega läbi ülerõhu kompenseerimise seadiste isegi paagi täieliku ümberpööramise korral; vähene tilkumine on lubatud.

2.	Kütusepaagid tuleb paigaldada nii, et need oleksid traktori esi- või tagakokkupõrke korral kaitstud; paakide lähedal ei tohi olla väljaulatuvaid osi, teravaid servi vms. ▼M4 Kütusetorustik ja täitesuue tuleb paigaldada väljapoole kabiini.

▼M4

---

IV LISA

LISARASKUSED

Kui muude EÜ tüübikinnitusnõuete täitmiseks peab traktorile asetama lisaraskuse, peab see olema tarnitud traktori tootja poolt, ette nähtud traktorile kinnitamiseks, kandma tootja kaubamärki ning näitama massi kilogrammides täpsusega ±5 %. Eesmiste, sagedaseks kinnitamiseks ja eemaldamiseks ettenähtud lisaraskuste korral peab käepidemetele jätma vähemalt 25 mm ohutusruumi. Lisaraskuse paigutamise viis peab välistama selle soovimatu lahtipääsemise (nt traktori ümbermineku korral).

▼B

---

V LISA

HELISIGNAALSEADE

1.	Signaalseadmel peab olema EMÜ kinnitusmärk, mis on ette nähtud nõukogu 27. juuli 1970. aasta direktiivis liikmesriikide mootorsõidukite helisignaalseadmeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta. ( 4 )

2.

Traktorile paigaldatud helisignaalseadme tehnilised andmed 2.1.   Akustilised katsed Kui traktorile taotletakse tüübikinnitust, katsetatakse kõnealust tüüpi traktorile paigaldatud signaalseadme tehnilisi omadusi järgmiselt: 2.1.1. Traktorile paigaldatud seadme helirõhutaset mõõdetakse traktorist 7 m eespool asuvas punktis avatud ja võimalikult tasase aluspinnaga paigas. Traktori mootor seisatakse. Kasutada tuleb sellist toitepinget, nagu sätestatud eespool punktis 1 osutatud direktiivi I lisa punktis 1.2.1. 2.1.2. Mõõtmisi teostatakse IEC (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon) standardi A-mõõteskaala järgi. 2.1.3. Maksimaalne helirõhutase määratakse kõrgusel 0,5–1,5 m maapinnast. ▼M4 2.1.4. Helirõhutaseme maksimaalne väärtus peab olema vähemalt 93 dB(A) ja mitte rohkem kui 112 dB(A). ▼B

---

VI LISA

I.   LUBATUD MÜRATASEMED

I.1.   Piirmäärad

Käesoleva direktiivi artiklis 1 osutatud traktorite müratase, mõõdetuna käesolevas lisas sätestatud tingimustel, ei tohi ületada järgmisi tasemeid:

I.2.   Mõõteriistad

Traktorite poolt tekitatud müra mõõdetakse müramõõturi abil, mille tüüp on kirjeldatud Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni toimetistes nr 179, esimeses väljaandes (1965).

I.3.   Mõõtmistingimused

Mõõtmisi teostatakse koormamata traktoritel piisavalt vaikses ja avatud kohas (välismüra ja tuulemüra peavad olema mõõdetavast mürast vähemalt 10 dB (A) väiksemad).

Nimetatud kohaks võib olla näiteks avatud ala raadiusega 50 m, mille keskosa, raadiusega vähemalt 20 m on praktiliselt tasane; selle pinnakatteks võib olla betoon, asfalt või muu sellesarnane materjal ning see ei tohi olla kaetud tuhkja lume, pika rohu, lahtise pinnase ega tuhaga.

Katseraja pind ei tohi põhjustada ülemäärast rehvimüra. See tingimus kehtib ainult liikuvate traktorite poolt tekitatud müra mõõtmise korral.

Mõõtmisi tuleb teostada hea ilma ja nõrga tuulega. Traktori või mikrofoni lähedal ei tohi olla muid isikuid peale aparaadi näite lugeva vaatleja, sest pealtvaatajate viibimine traktori või mikrofoni läheduses võib aparaadi näite märkimisväärselt mõjutada. Osuti märkimisväärseid värelemisi, mis pole üldise mürataseme omadustega seotud, näitude lugemisel arvesse ei võeta.

I.4.   Mõõtemeetod

I.4.1.

Liikuvate traktorite mürataseme mõõtmine (tüübikinnituse jaoks). Teostada tuleb vähemalt kaks mõõtmist traktori mõlemal küljel. Reguleerimise eesmärgil võib teostada eelmõõtmisi, ent neid arvesse ei võeta. Mikrofon peab paiknema 1,2 meetri kõrgusel maapinnast 7,5 meetri kaugusel traktori kesksirge pikendusest CC, mõõdetuna piki selle sirgega ristuvat sirget PP’ (joonis 1). Katserajal tähistatakse kaks sirgega PP’ paralleelset sirget AA’ ja BB’, mis paiknevad sirgest PP’ vastavalt 10 meetrit eespool ja 10 meetrit tagapool. Traktorid lähenevad sirgele AA’ ühtlase kiirusega, nagu kirjeldatud allpool. Seejärel avatakse seguklapp täielikult nii kiiresti, kui võimalik ning hoitakse täielikult avatud asendis seni, kuni traktori tagaosa ( 5 ) ületab sirge BB’; seejärel suletakse seguklapp uuesti nii kiiresti, kui võimalik. Suurim registreeritud müratase ongi mõõtmise tulemuseks. I.4.1.1. Katsetuskiiruseks on kolm neljandikku maksimaalsest kiirusest, mis on võimalik saavutada tänavasõiduks kasutatava kõrgeima käiguga. I.4.1.2. Tulemuste tõlgendamine I.4.1.2.1. Arvestades mõõteriistade ebatäpsusi, vähendatakse igal mõõtmisel saadud tulemuse määramiseks mõõturi näitu 1 dB (A) võrra. I.4.1.2.2. Mõõtmisi loetakse kehtivaks, kui kahe järjestikuse samal pool traktorit teostatud mõõtmise vahe ei ületa 2 dB (A). I.4.1.2.3. Katsetulemuseks loetakse kõrgeimat mõõdetud mürataset. Kui see tulemus ületab katsetatud traktoritüübi suurima lubatud mürataseme 1 dB (A) võrra, teostatakse veel kaks mõõtmist. Neljast sel moel saadud mõõtmistulemusest peavad kolm jääma lubatud piiridesse. ▼M2 Joonis 1

I.4.2.

Seisva traktori mürataseme mõõtmine (mitte tüübikinnituseks, kuid tuleb registreerida). ▼B I.4.2.1. Müramõõturi asukoht Mõõtmisi teostatakse punktis X (esitatud joonisel 2) 7 meetri kaugusel lähimast traktori pinnast. Mikrofon peab asetsema 1,2 meetri kõrgusel maapinnast. I.4.2.2. Mõõtmiste arv Teostada tuleb vähemalt kaks mõõtmist. I.4.2.3. Traktori katsetamistingimused Pöörlemissageduse regulaatorita traktorimootor peab töötama kolmveerandi juures pöörete arvust, mille juures saavutab traktor tootja andmetel maksimaalvõimsuse. Mootori pöörete arvu mõõdetakse sõltumatu mõõteriista abil, näiteks rullikaluse või tahhomeetriga. Kui mootorile on paigaldatud pöörlemissageduse regulaator, mis takistab mootoril maksimaalvõimsuse saavutamiseks vajamineva kiiruse ületamist, peab mootor töötama maksimaalsel regulaatori poolt võimaldataval kiirusel. Enne mõõtmisi peab mootori viima tavalisele töötemperatuurile. I.4.2.4. Tulemuste tõlgendamine Aruandes tuleb esitada kõik mõõdetud mürataseme näidud. Võimaluse korral tuleb ära näidata ka mootori võimsuse arvutamiseks kasutatud meetod. Esitada tuleb ka traktori koormatuse aste. Mõõtmisi loetakse kehtivaks, kui kahe järjestikuse samal pool traktorit teostatud mõõtmise vahe ei ületa 2 dB (A). Mõõtmistulemuseks loetakse suurimat mõõdetud mürataset. ▼M2 Joonis 2 ▼B

II.   HEITGAASISÜSTEEM (SUMMUTI)

II.1.

Kui traktoril on väljalaskemüra vähendamiseks ette nähtud seade (summuti), kohaldatakse käesoleva punkti II nõudeid. Kui mootori sisselaskeaval on õhufilter, mis on vajalik vastavuse tagamiseks lubatud müratasemega, loetakse filtrit summuti osaks ning käesoleva punkti II nõudeid kohaldatakse ka kõnealusele filtrile. ▼M4 Väljalasketoru peab asetsema nii, et heitgaasid ei saaks tungida kabiini. ▼B

II.2.

Traktori tüübikinnitustunnistuse juurde tuleb lisada heitgaasisüsteemi joonis.

II.3.

Summutil peab olema selgelt loetav ja kustutamatu märge selle margi ja tüübi kohta.

II.4.

Kiudse imava materjali kasutamine summutite konstruktsioonis on lubatud ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: II.4.1. Kiudset imavat materjali ei tohi kasutada neis summuti osades, mida läbivad gaasid; II.4.2. Sobivate vahenditega tuleb tagada, et kiudne imav materjal püsiks kogu summuti kasutamise aja jooksul paigal; II.4.3. Kiudne imav materjal peab taluma töötemperatuurist vähemalt 20 % kõrgemat temperatuuri (°C), mis võib esineda summuti selles osas, kus paiknevad kõnealused kiudsed imavad materjalid.

---

( 1 ) EÜT 28, 17.2.1967, lk 462/67.

( 2 ) EÜT 42, 7.3.1967, lk 620/67.

( 3 ) EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10.

( 4 ) EÜT L 176, 10.8.1970, lk 12.

( 5 ) Kui traktoril on haagis, siis ei võeta seda sirge BB’ ületamise hetke määramisel arvesse.