EUR-Lex - 01971R1408-20050505 - EN

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 1408/71,

14. juuni 1971,

sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes

(Konsolideeritud tekst — EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1 ( 2 ))

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 51 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

siseriiklike sotsiaalkindlustusaktide kooskõlastamissätted kuuluvad liikmesriikide kodanikest töötajate vaba liikumise valdkonda ning peaksid kaasa aitama kõnealuste töötajate elatustaseme ja töötingimuste paranemisele;

ühenduse nurgakiviks olev isikute vaba liikumine ei piirdu töötajatega, vaid hõlmab asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse raames ka füüsilisest isikust ettevõtjaid;

siseriiklikud õigusaktid on väga erinevad selle poolest, millise isikute ringi suhtes neid kohaldatakse, mistõttu on soovitatav võtta aluseks põhimõte, et käesolev määrus kehtib kõigi isikute suhtes, kes on kindlustatud töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi raames või seetõttu, et nad töötavad või on füüsilisest isikust ettevõtjad;

vaja on arvestada siseriiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide erijooni ning rajada üksnes kooskõlastussüsteem;

kõnealuse kooskõlastamise raames on vaja ühenduse piires tagada liikmesriigis elavate töötajate ja nende ülalpeetavate, samuti pärast töötaja surma nende ülalpidamisel olnud isikute võrdne kohtlemine eri riikide õigusaktide alusel;

kooskõlastussätted peavad tagama, et ühenduse piires liikuvatele töötajatele jääksid alles omandatud ja omandamisel olevad õigused ja hüved;

eelkõige tuleb kõnealused eesmärgid saavutada sel viisil, et liidetakse kõik perioodid, mida eri riikide õigusaktides hüvitise saamise õiguse omandamisel ja säilitamisel ning hüvitise suuruse arvutamisel arvesse võetakse, samuti antakse hüvitist käesoleva direktiiviga hõlmatud isikute eri kategooriatele olenemata sellest, kus on ühenduses nende elukoht;

eri riikide õigusaktide üheaegse kohaldatavuse ning sellest tuleneva kattumise vältimiseks peaksid ühenduse piires liikuvad töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad kuuluma ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alla;

erandjuhte, mille puhul isiku suhtes on üheaegselt kohaldatavad kahe liikmesriigi õigusaktid, peaks esinema võimalikult vähe ja piiratud ulatuses;

selleks et võimalikult tõhusalt tagada kõigi liikmesriigi territooriumil töötavate töötajate võrdne kohtlemine, on asjakohane kindlaks määrata, et üldjuhul on kohaldatavad selle liikmesriigi õigusaktid, kus asjaomane isik töötab või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseb;

sellisest üldreeglist võib teha erandi, kui konkreetne olukord õigustab kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel teistsuguste kriteeriumide kasutamist;

teatavad siseriiklike seadustega ettenähtud hüvitised võivad kuuluda üheaegselt nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalabi alla, nende individuaalse kohaldamise, eesmärkide ja kohaldamisviisi tõttu on vaja kehtestada asjakohaste hüvitiste erijooni arvestav kooskõlastussüsteem, mis peaks sisalduma käesolevas määruses, et vastavalt asutamislepingu sätetele kaitsta võõrtöötajate huve;

selliseid hüvitisi tuleks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele isikutele määrata üksnes vastavalt asjaomase isiku või tema perekonna elukohariigi õigusaktidele, vajaduse korral liites elamisperioodid teistes liikmesriikides ning kodakondsuse alusel diskrimineerimata;

piirialatöötajate ja hooajatöötajate jaoks on vaja kehtestada nende olukorra eripära arvestavad erireeglid, eelkõige sellised, millega on reguleeritud haigestumine ja töötus;

haigestumise või raseduse ja sünnituse korral antavate hüvitiste puhul on vaja tagada nende isikute kaitse, kes elavad või viibivad mõnes muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik;

pensionitaotlejate ja pensionäride ning nende pereliikmete eriseisund nõuab ravikindlustust reguleerivate sätete kohandamist nende olukorraga;

invaliidsushüvitiste puhul tuleb luua kooskõlastussüsteem, mis arvestaks siseriiklike õigusaktide erijooni; seetõttu on vaja eristada riikide õigusakte, milles invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustuse kestusest, nende riikide õigusaktidest, milles invaliidsushüvitise suurus sellest sõltub;

liikmesriikide kindlustusskeemide erinevuse tõttu on vaja vastu võtta kooskõlastusreeglid, mida kohaldatakse invaliidsuse süvenemisel;

otstarbekas on välja töötada vanaduspensionide ja toitjakaotuspensionide määramise kord nendeks juhtudeks, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on olnud kohaldatavad ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid;

on vaja kindlaks määrata pensioni suurus, mis arvutatakse liitmise ja proportsionaalse arvutamise meetodi järgi ning mis on tagatud ühenduse õigusega juhul, kui siseriiklike õigusaktide kohaldamine, sealhulgas vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate sätete kohaldamine oleks kõnealusest meetodist ebasoodsam;

võõrtöötajate ja nende ülalpidamisel olnud pereliikmete kaitsmiseks selle eest, et siseriiklikke vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevaid sätteid ei kohaldataks ülemäära rangelt, on vaja lülitada käesolevasse määrusesse sätted, millega kõnealuste siseriiklike sätete kohaldamiseks kehtestatakse ranged eeskirjad;

tööõnnetuste ja kutsehaigustega seoses antavate hüvitiste puhul on kaitse tagamiseks vajalik, et kehtestataks eeskirjad nende isikute olukorra reguleerimiseks, kes elavad või viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik;

toitjakaotuspensionide suhtes on vaja kehtestada erisätted;

selleks et saavutada paremad tingimused tööjõu liikumisel, on edaspidi vaja tagada kõigi liikmesriikide töötuskindlustusskeemide ja töötute abistamisskeemide suurem kooskõlastatus;

selleks et hõlbustada töö otsimist liikmesriikides, on eriti vajalik anda töötule piiratud aja jooksul töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusele, mis viimati oli tema suhtes kohaldatav;

perehüvitiste suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramist silmas pidades tagab töötamise kriteerium kõigi sama riigi õigusaktidele alluvate töötajate võrdse kohtlemise;

selleks et vältida hüvitiste lubamatut kattumist, on vaja kehtestada prioriteetsuse määramise eeskirjad juhuks, kui perehüvitist on õigus saada nii pädeva riigi õigusaktide alusel kui ka pereliikmete elukohariigi õigusaktide alusel;

liikmesriikide õigusaktid on eripärased ning erinevad riigiti, mistõttu peetakse vajalikuks kehtestada erireeglid selliste riiklike kindlustusskeemide kooskõlastamiseks, mille alusel saavad hüvitisi pensionäride ülalpidamisel olevad lapsed ja orvud;

vaja on asutada halduskomisjon, kuhu kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja ning mille ülesanne on tegelda eelkõige kõigi käesoleva määruse sätetest tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega ning edasise koostööga liikmesriikide vahel;

soovitatav on, et konsultatiivkomitees vaataksid töötajate ja tööandjate esindajad läbi halduskomisjonis käsitletavad küsimused;

kooskõlastusreeglite kohaldamise hõlbustamiseks on vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid riikide õigusaktide erijooni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 (10) (15)

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja:

i) isik, kes on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemide liigid või avalike teenistujate eriskeem;

ii) isik, kes on kohustuslikult kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad käesolevas määruses käsitletud sotsiaalkindlustuse liigid käesolevas määruses käsitletud sotsiaalkindlustuse alusel, kõigi elanike või kogu töötava elanikkonna jaoks mõeldud sotsiaalkindlustusskeemi alusel, kui selline isik:

— võib olla töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja sellise kindlustusskeemi haldamis- või rahastamisviisi põhjal, või

— sellise kriteeriumi puudumisel on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud mõne teise I lisas nimetatud riski suhtes töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud kindlustusskeemi alusel või alapunktis iii osutatud kindlustusskeemi alusel või kui asjaomases liikmesriigis selline kindlustusskeem puudub, vastab I lisas esitatud määratlusele;

iii) isik, kes on kohustuslikult kindlustatud käesolevas määruses käsitletud kindlustusliikidega hõlmatud mitme riski suhtes kogu maaelanikkonnale mõeldud standardse sotsiaalkindlustusskeemi alusel vastavalt I lisas ettenähtud kriteeriumidele;

iv) isik, kes on vabatahtlikult kindlustatud käesolevas määruses käsitletud kindlustusliikidega hõlmatud ühe või mitme riski suhtes töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele või kõigile elanikele või elanike teatavatele kategooriatele mõeldud liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, juhul kui:

— selline isik töötab või kui ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või

— selline isik on varem olnud kohustuslikult kindlustatud sama riski suhtes sama liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, mis on mõeldud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele;

b) piirialatöötaja — töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes töötab või tegutseb ühe liikmesriigi territooriumil ja elab mõne teise liikmesriigi territooriumil, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas; piirialatöötaja, kelle ettevõtja, kellega ta tavaliselt seotud on, paigutab tööle mujale sama või muu liikmesriigi territooriumil, või kes asub teenuseid osutama mujal sama või teise liikmesriigi territooriumil, säilitab piirialatöötaja staatuse kuni neljaks kuuks, seda ka juhul, kui tal pole selle aja jooksul võimalik naasta oma elukohta iga päev või vähemalt kord nädalas;

c) hooajatöötaja — töötaja, kes suundub liikmesriigi territooriumile, mis ei ole tema elukohajärgne liikmesriik, et töötada seal hooajaliselt selle riigi ettevõtja või tööandja juures, kusjuures selline töötamine ei tohi mingil juhul kesta kauem kui kaheksa kuud, ning kes jääb hooajalise töötamise ajaks kõnealuse riigi territooriumile; hooajatööna mõistetakse tööd, mis aastaaegade vahetumise tõttu igal aastal kordub;

ca) õpilane — isik, kes ei ole töötaja ega füüsilisest isikust ettevõtja ega nimetatud isikute pereliige ega ülalpeetav käesoleva määruse tähenduses ja kes õpib või osaleb kutseõppes, millega ta omandab liikmesriigi asutuste poolt ametlikult tunnustatud erialase ettevalmistuse, ning kes on kindlustatud üldise sotsiaalkindlustusskeemi alusel või õpilaste sotsiaalkindlustuse eriskeemi alusel;

d) pagulane — 28. juulil 1951 Genfis alla kirjutatud pagulasseisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud isik;

e) kodakondsuseta isik — 28. septembril 1954 New Yorgis alla kirjutatud kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud isik;

i) pereliige — isik, keda määratletakse või tunnustatakse pereliikmena või loetakse leibkonda kuuluvaks isikuks õigusaktides, mille alusel hüvitisi antakse, või artikli 22 lõike 1 punktis a ja artiklis 31 osutatud juhtudel sellise isiku elukohajärgse liikmesriigi õigusaktides; kui kõnealustes õigusaktides peetakse pereliikmeks või leibkonna liikmeks üksnes isikut, kes elab koos ►M4 töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või õpilane ◄ , loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune isik on peamiselt töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ülalpidamisel. ►M1 Kui liikmesriigi õigusaktid ei võimalda eristada pereliikmeid teistest isikutest, kelle suhtes õigusakte kohaldatakse, kohaldatakse mõistet “pereliige” I lisas määratletud tähenduses; ◄

ii) kui tegemist on invaliidsushüvitistega, mida liikmesriigi õigusaktide alusel antakse kõigile selle riigi kodanikele, kes vastavad ettenähtud tingimustele, tähendab “pereliige” vähemalt ►M4 töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või õpilane ◄ abikaasat ja tema alaealisi lapsi või tema ülalpidamisel olevaid lapsi;

g) ülalpidamisel olnud isik — isik, kes on sellisena määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille alusel hüvitist antakse; kui kõnealustes õigusaktides peetakse ülalpidamisel olnud isikuks üksnes lahkunuga koos elanud isikut, loetakse see tingimus täidetuks, kui selline isik oli peamiselt lahkunu ülalpidamisel;

h) elamine — alaliselt elamine;

i) viibimine — ajutiselt elamine;

j) õigusaktid — liikmesriigi seadused, määrused ja muud õigusaktid ning kõik muud rakendusmeetmed, nii praegu kehtivad kui ka tulevased, mis on seotud artikli 4 lõigetes 1 ja 2 loetletud sotsiaalkindlustusliikide ja -skeemidega või artikli 4 lõikes 2a käsitletud mitteosamakseliste erihüvitistega.

Mõiste ei hõlma töösuhte poolte vaheliste olemasolevate või tulevaste lepingute sätteid, olenemata sellest, kas võimuorganid on teinud nende kohta otsuse, millega need on muudetud kohustuslikuks või on laiendatud nende ulatust. Juhul kui selliste sätetega:

i) jõustatakse eelmises lõigus osutatud seaduste ja määrustega ettenähtud kohustuslik kindlustus või

ii) luuakse kindlustusskeem, mida haldab sama asutus kui see, mis haldab esimeses lõigus osutatud seaduste ja määrustega loodud kindlustusskeeme, võib mõiste piire igal ajal laiendada asjaomase liikmesriigi deklaratsiooni põhjal, millega täpsustatakse kindlustusskeemide liigid, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Selline deklaratsioon tehakse teatavaks ja avaldatakse vastavalt artikli 97 sätetele.

Eelmise lõigu sätted ei lülita käesoleva määruse reguleerimisalast välja kindlustusskeeme, mille suhtes kehtis määrus nr 3.

Mõiste “õigusaktid” ei hõlma ka sätteid, milles käsitletakse füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeeme, mille loomine oleneb asjaomaste isikute algatusest või mis kehtivad üksnes osal liikmesriigi territooriumist, olenemata sellest, kas võimuorganid on otsustanud muuta need kohustuslikuks või laiendada nende ulatust. Kõnealused eriskeemid on täpsustatud II lisas;

ja) avalike teenistujate eriskeem – sotsiaalkindlustusskeem, mis erineb asjaomastes liikmesriikides töötajate suhtes kohaldatavast üldisest sotsiaalkindlustusskeemist ning mida kohaldatakse kõigi avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute või avalike teenistujate teatavate kategooriate suhtes;

k) sotsiaalkindlustuskonventsioon — sotsiaalkindlustusalane kahe- või mitmepoolne kokkulepe, mis on praegu või tulevikus siduv kahele või enamale liikmesriigile, ja muu sotsiaalkindlustusalane mitmepoolne kokkulepe, mis on praegu või tulevikus siduv vähemalt kahele liikmesriigile ja ühele või mitmele kolmandale riigile kõigi või osa artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustusliikide ja -skeemide suhtes, koos kõnealuste kokkulepete alusel sõlmitud mis tahes liiki lepingutega;

l) pädev võimuorgan — vastava liikmesriigi puhul kogu riigis või selle territooriumi osal sotsiaalkindlustusskeemide eest vastutav minister, ministrid või muu samaväärne võimuorgan;

m) halduskomisjon — artiklis 80 osutatud komisjon;

n) asutus — vastava liikmesriigi puhul kõigi või osa õigusaktide kohaldamise eest vastutav organ või asutus;

o) pädev asutus —

i) asutus, kus asjaomane isik on hüvitise taotlemise ajal kindlustatud;

ii) asutus, kellelt asjaomasel isikul on praegu või tulevikus õigus saada hüvitisi, kui tema või tema pereliige või -liikmed elavad asutuse asukohajärgse liikmesriigi territooriumil;

iii) asutus, mille on määranud asjaomase liikmesriigi pädev võimuorgan,

või

iv) kindlustusskeemi puhul, mis on seotud tööandja vastutusega artikli 4 lõikes 1 loetletud hüvitiste suhtes, kas tööandja või asjassepuutuv kindlustusandja või nende puudumisel asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud organ või asutus;

p) elukohajärgne asutus ja viibimiskohajärgne asutus — vastavalt asutus, kes on pädev andma hüvitist asjaomase isiku elukohas, ja asutus, kes on pädev andma hüvitist asjaomase isiku viibimiskohas selle asutuse rakendatavate õigusaktide alusel, või sellise asutuse puudumisel asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus;

q) pädev riik — liikmesriik, mille territooriumil asub pädev asutus;

r) kindlustusperiood — sissemakseperiood või töötamisperiood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, mis on sellisena määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud või loetakse täitunuks, ning kõik selliste perioodidena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need kindlustusperioodiga ►M3 , kindlustusperioodideks peetakse ka avalike teenistujate eriskeemi käigus täitunud perioode ◄ ;

s) töötamisperiood ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood — perioodid, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud, ja kõik sellistena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need töötamisperioodi või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodiga ►M3 , töötamisperioodideks peetakse ka avalike teenistujate eriskeemi käigus täitunud perioode ◄ ;

sa) elamisperiood — periood, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt see on täitunud või täitunuks loetud;

t) hüvitised ja pensionid — kõik hüvitised ja pensionid, sealhulgas kõik sellesihilised eraldised riiklikest fondidest, revalvatsioonilisandid ja täiendavad hüvitised, arvestades III jaotises sätestatut, samuti ühekordsed hüvitised, mida võidakse maksta pensionide asemel, ning sissemaksete tagasimaksed;

i) perehüvitis — kõik perekonna väljaminekute katmiseks antavad rahalised või mitterahalised hüvitised, mida antakse artikli 4 lõike 1 punktis h osutatud õigusaktide alusel, välja arvatud II lisas osutatud spetsiaalsed sünni- või lapsendamistoetused;

ii) peretoetus — korrapärane rahaline toetus, mida antakse sõltuvalt pereliikmete arvust ja vanusest;

v) matusetoetus — ühekordne väljamakse surmajuhtumi korral, välja arvatud punktis t osutatud ühekordne toetus.

Artikkel 2

Isikud, kelle suhtes määrus on kohaldatav

1. Käesolevat määrust kohaldatakse töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja õpilaste suhtes, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid ning kes on mõne liikmesriigi kodanikud või mõne liikmesriigi territooriumil elavad kodakondsuseta isikud või pagulased, samuti nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse sellise töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või õpilase ülalpidamisel olnud isikute suhtes, kelle suhtes on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid, olenemata sellise töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või õpilase kodakondsusest, kui nende ülalpidamisel olnud isikud on mõne liikmesriigi kodanikud või mõne liikmesriigi territooriumil elavad kodakondsuseta isikud või pagulased.

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1. ►M8 ————— ◄ Isikutel, kelle suhtes on kohaldatav käesolev määrus, on liikmesriigi õigusaktide alusel samasugused kohustused ja õigus saada samasuguseid hüvesid kui kõnealuse liikmesriigi kodanikul, arvestades käesoleva määruse erisätteid.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse õiguse suhtes valida liikmeid sotsiaalkindlustusasutuste organitesse või osaleda nende määramises, kuid need sätted ei mõjuta ühegi liikmesriigi õigusnorme, mis reguleerivad isikute õigust kuuluda kõnealustesse organitesse või nendesse määramise viisi.

3. Välja arvatud III lisas sätestatud juhul, kohaldatakse artikli 7 lõike 2 punkti c alusel kehtivate ►M8 ————— ◄ kõigile isikutele, kelle suhtes käesolev määrus on kohaldatav.

Artikkel 4 (10)

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi õigusaktide suhtes, mis reguleerivad järgmisi sotsiaalkindlustusliike:

a) hüvitised haiguse ning raseduse ja sünnituse korral;

b) invaliidsushüvitised, sealhulgas hüvitised, mis on mõeldud töövõime säilitamiseks või parandamiseks;

c) vanadushüvitised;

d) toitjakaotushüvitised;

e) tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised;

f) matusetoetused;

g) töötushüvitised;

h) perehüvitised.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi sotsiaalkindlustuse üld- ja eriskeemide suhtes, olenemata sellest, kas need on osamakselised või mitteosamakselised, samuti kindlustusskeemide suhtes, mis on seotud tööandja või laevaomaniku vastutusega lõikes 1 osutatud hüvitiste suhtes.

2a. Käesolevat artiklit kohaldatakse õigusaktides ettenähtud rahaliste mitteosamakseliste erihüvitiste suhtes, millel on nende subjektide ringi, eesmärkide ja/või saamise tingimuste tõttu nii lõikes 1 osutatud sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide kui ka sotsiaalabi tunnusjooned.

“Rahalised mitteosamakselised erihüvitised” on hüvitised:

a) mis on ette nähtud:

i) pakkuma täiendavat, asendavat või lisakaitset lõikes 1 osutatud sotsiaalkindlustusliikidega kaetud riskide suhtes ja mis tagavad asjaomastele isikutele asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes elatusmiinimumiga võrdse sissetuleku;

või

ii) üksnes puuetega inimeste erikaitseks, mis on tihedalt seotud nimetatud isiku sotsiaalse keskkonnaga asjaomases liikmesriigis,

b) mille rahalised vahendid saadakse eranditult kohustuslikest maksudest, mis on ette nähtud üldiste avalike kulude katmiseks, ning hüvitiste määramise ja arvutamise tingimused ei sõltu ühestki hüvitisesaaja poolt makstavast maksest. Osamakselise hüvitise täiendamiseks ettenähtud hüvitisi ei loeta siiski osamakselisteks hüvitisteks ainuüksi sel põhjusel,

c) need on loetletud IIa lisas.

2b. Käesolevat määrust ei kohaldata liikmesriikide õigusaktide sätete suhtes, millega on reguleeritud II lisa III jaos loetletud mitteosamakselised erihüvitised, mille kehtivus piirdub liikmesriigi territooriumi osaga.

3. Käesoleva määruse III jaotise sätted ei mõjuta laevaomaniku vastutust reguleerivaid liikmesriikide õigusnorme.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata sotsiaalabi ja arstiabi suhtes, sõja või selle tagajärgede ohvrite hüvitisskeemide suhtes ►M3 ————— ◄ .

Artikkel 5 (10)

Liikmesriikide deklaratsioonid käesoleva määruse reguleerimisala kohta

Vastavalt artiklile 97 teatatud ja avaldatud deklaratsioonides täpsustavad liikmesriigid artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusaktid ja kindlustusskeemid, artikli 4 lõikes 2a osutatud mitteosamakselised hüvitised, artiklis 50 osutatud miinimumhüvitised ja artiklites 77 ja 78 osutatud hüvitised.

Artikkel 6

Sotsiaalkindlustuskonventsioonid, mis asendatakse käesoleva määrusega

Artiklite 7 ja 8 ning artikli 46 lõike 4 sätteid arvestades asendab käesolev määrus reguleerimisalasse kuuluvate isikute ja küsimuste suhtes nende sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätteid, mis on siduvad:

a) üksnes kahe või enama liikmesriigi suhtes või

b) vähemalt kahe liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi suhtes, kui asjakohaste lahenduste tegemisel ei ole vaja kaasata ühtegi kolmanda riigi asutust.

Artikkel 7

Rahvusvahelised sätted, mida käesolev määrus ei mõjuta

1. Käesolev määrus ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad:

a) mõnest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist, mis on jõustunud, olles ühe või mitme liikmesriigi poolt ratifitseeritud;

b) liikmesriikide ja Euroopa Nõukogu vahel 11. detsembril 1953 sõlmitud ajutistest Euroopa sotsiaalkindlustuskokkulepetest.

2. Olenemata artikli 6 sätetest kohaldatakse jätkuvalt järgmisi sätteid:

a) Reini paadimeeste sotsiaalkindlustust käsitlevate 27. juuli 1950. aasta ja 30. novembri 1979. aasta kokkulepete sätteid;

b) rahvusvahelise transporditöötajate sotsiaalkindlustust käsitleva 9. juuli 1956. aasta Euroopa konventsiooni sätteid;

c) sotsiaalkindlustuskonventsioonide, millega liikmesriigid on ühinenud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva, teatud sätteid, tingimusel, et need on hüvitisesaajatele soodsamad või need tulenevad teatud ajaloolistest asjaoludest ja nende mõju on ajaliselt piiratud, ning kui need sätted on loetletud III lisas.

Artikkel 8

Konventsioonide sõlmimine liikmesriikide vahel

1. Vajaduse korral võivad kaks või enam liikmesriiki sõlmida omavahel konventsioone, mis tuginevad käesoleva määruse põhimõtetele ja järgivad selle vaimu.

2. Vastavalt artikli 97 lõike 1 sätetele teatab iga liikmesriik kõigist teise liikmesriigiga lõike 1 alusel sõlmitud konventsioonidest.

Artikkel 9

Vabatahtlik kindlustus või kohustusliku kindlustuse vabatahtlik jätkamine

1. Liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad vabatahtlikku kindlustust või kohustusliku kindlustuse vabatahtlikku jätkamist sõltuvalt elamisest vastava liikmesriigi territooriumil, ei ole kohaldatavad teise liikmesriigi territooriumil elavate isikute suhtes, kui nende suhtes on mingil osal ajast, mil nad töötasid või tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjana, kehtinud esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise võimaldamine kindlustusperioodi täitumisest, arvestatakse vajalikul määral teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- või elamisperioode nii, nagu oleksid need täitunud esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel.

Artikkel 9a

Kontrollperioodi pikendamine

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub hüvitise saamise õigus miinimumkindlustusperioodi täitumisest kindlaks määratud ajavahemiku jooksul enne kindlustusjuhtumit, mille vastu ollakse kindlustatud (kontrollperiood) ja õigusaktid näevad ette kontrollperioodi pikendamise selle aja võrra, mille jooksul on nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitisi makstud või aja võrra, mis on pühendatud laste kasvatamisele kõnealuse liikmesriigi territooriumil, tuleb kontrollperioodi pikendada ka selle aja võrra, mille jooksul on makstud invaliidsus- või vanaduspensione või haigus-, töötus-, tööõnnetus-, või kutsehaigushüvitisi teise liikmesriigi õigusaktide alusel ning aja võrra, mis on pühendatud laste kasvatamisele teise liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 10

Elamisega seotud tingimusest loobumine. Kohustusliku kindlustuse mõju sissemaksete tagasimaksmisele

1. Välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti, ei tohi ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel saadavaid rahalisi invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitisi, tööõnnetus- ja kutsehaiguspensione ning matusetoetusi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tühistada või konfiskeerida seetõttu, et nende saaja elab liikmesriigi territooriumil, mis ei ole see liikmesriik, kus asub hüvitiste maksmise eest vastutav asutus.

Esimest lõiku kohaldatakse ka ühekordsete hüvitiste suhtes, mida antakse uuesti abiellumise korral üleelanud abikaasale, kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub sissemaksete tagasimaksmine asjaomase isiku suhtes kohustusliku kindlustuse lakkamisest, ei loeta seda tingimust täidetuks seni, kuni asjaomane isik on ►M4 ————— ◄ kohustuslikult kindlustatud teise liikmesriigi seaduste alusel.

Artikkel 10a (10)

Mitteosamakselised erihüvitised

1. Artikli 10 ja III jaotise sätteid ei kohaldata artikli 4 lõikes 2a osutatud rahaliste mitteosamakseliste erihüvitiste suhtes. Isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, saavad neid hüvitisi üksnes oma elukohaliikmesriigi territooriumil kõnealuse riigi õigusaktide kohaselt juhul, kui need hüvitised on nimetatud IIa lisas. Hüvitisi maksab elukohajärgne asutus oma kulul.

2. Selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide kohaselt sõltub lõikes 1 käsitletud hüvitiste saamise õigus töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodide täitumisest, tunnustab vajalikul määral teise liikmesriigi territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioode nagu esimesena nimetatud liikmesriigi territooriumil täitunud perioode.

3. Kui õigus saada lõikes 1 käsitletud hüvitist, mida antakse lisahüvitisena, on liikmesriigi õigusaktide kohaselt seatud sõltuvusse artikli 4 lõike 1 punktides a—h nimetatud hüvitiste saamisest ning vastavate õigusaktide alusel ei ole saada ühtegi kõnealust hüvitist, võrdsustatakse mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel saadav analoogiline hüvitis esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel antava hüvitisega lisahüvitise saamise õiguse kohaldamiseks.

4. Kui lõikes 1 käsitletud töövõimetus- või invaliidsushüvitise andmine on liikmesriigi õigusaktide kohaselt seatud sõltuvusse tingimusest, et töövõimetus või invaliidsus oleks esmakordselt diagnoositud kõnealuse liikmesriigi territooriumil, tuleb see tingimus lugeda täidetuks, kui töövõimetus või invaliidsus on esmakordselt diagnoositud teise liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 11

Hüvitiste revalvatsioon

Liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud revalvatsioonireegleid kohaldatakse nimetatud õigusaktide alusel makstavate hüvitiste suhtes, arvestades käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 12 (9) (11)

Hüvitiste kattumise vältimine

1. Käesoleva määrusega ei anta ega säilitata õigust saada mitut samaliigilist hüvitist ühe ja sama kohustusliku kindlustuse perioodi eest. Seda sätet ei kohaldata siiski hüvitiste suhtes, mis on seotud invaliidsuse, vanaduse, toitjakaotusega (pensionid) või kutsehaigusega ning mida määravad kahe või enama liikmesriigi asutused vastavalt artikli 41, artikli 43 lõigete 2 ja 3, artiklite 46, 50 ja 51 või artikli 60 lõike 1 punkti b sätetele.

2. Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, võib tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis reguleerivad hüvitiste vähendamist, peatamist või tühistamist muude sotsiaalkindlustushüvitistega või muu sissetulekuga kattumise juhul, neile võib tugineda ka siis, kui kõnealuste hüvitiste saamise õigus omandati teise liikmesriigi õigusaktide alusel või kui kõnealune sissetulek saadi teise liikmesriigi territooriumil.

3. Liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis reguleerivad hüvitise vähendamist, peatamist või tühistamist, võib tugineda invaliidsushüvitist või varajast vanadushüvitist saava ja kutse- või äritegevusega seotud isiku vastu ka juhul, kui tema tegevus toimub teise liikmesriigi territooriumil.

4. Juhul kui vastav Madalmaade asutus on artikli 57 lõike 5 või artikli 60 lõike 2 punkti b sätete alusel kohustatud kandma teise liikmesriigi õigusaktide alusel antavate kutsehaigushüvitiste kuludest osa, vähendatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavat invaliidsuspensioni summa võrra, mis tuleb tasuda teise liikmesriigi asutusele, kes vastutab kutsehaigushüvitiste andmise eest.

JAOTIS

KOHALDATAVA ÕIGUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 13 (9)

Üldreeglid

1. Vastavalt artiklitele 14c ja 14f alluvad isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ainult ühe liikmesriigi õigusaktidele. Kõnealused õigusaktid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva jaotise sätetele.

2. Arvestades artikleid 14—17:

a) liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandjaks oleva ettevõtja või isiku registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht asub teise liikmesriigi territooriumil;

b) liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil;

c) liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid;

d) avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, kellele allub neid teenistusse võtnud valitsusasutus;

e) liikmesriigi kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või tsiviilteenistusse kutsutud isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid. Kui kõnealuste õigusaktide järgi on hüvitiste saamise õigus seatud sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest enne sellisesse kaitseväe- või tsiviilteenistusse asumist või pärast sealt vabanemist, võetakse vajalikul määral arvesse mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioode, nii nagu oleksid need esimesena nimetatud riigi õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioodid. Kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või tsiviilteenistusse kutsutud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad säilitavad oma staatuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana;

f) isik, kelle suhtes liikmesriigi õigusaktid ei ole enam kohaldatavad, ilma et teise liikmesriigi õigusaktid oleksid muutunud tema suhtes kohaldatavaks vastavalt mõnele eelmistes punktides sätestatud reeglile või vastavalt artiklites 14—17 ettenähtud erisätetele, allub oma elukohajärgse liikmesriigi õigusaktidele üksnes nimetatud õigusaktide sätete kohaselt.

Artikkel 14

Töötajate suhtes, v.a meremehed, kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti a kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

a) Liikmesriigi territooriumil tööle võetud isiku suhtes, kelle tema tööandja lähetab teise liikmesriigi territooriumile tööle sama tööandja heaks, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, tingimusel et kõnealuse töötamise eeldatav kestus ei ületa 12 kuud ning et ta ei ole saadetud asendama teist isikut, kelle ametiaeg seal on lõppenud.

b) Kui töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu kauem kui esialgu eeldatud ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt esimesena nimetatud liikmesriigi õigusakte kuni kõnealuse töö lõppemiseni, tingimusel et selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle territooriumile kõnealune isik lähetati, või pädeva võimuorgani määratud organ annab selleks oma nõusoleku; nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei saa anda kauemaks kui 12 kuuks.

2. Tavaliselt kahe või enama liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid määratakse kindlaks järgmiselt:

a) isiku suhtes, kes töötab transpordivahendil või kuulub lennuekipaaži ettevõtja juures, kes pakub rendi või tasu eest või oma kulul rahvusvahelisi raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetransporditeenuseid reisijate- või kaubaveoks ja kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on liikmesriigi territooriumil, kehtivad nimetatud liikmesriigi õigusaktid järgmiste piirangutega:

i) kui ettevõtjal on filiaal või alaline esindus liikmesriigi territooriumil, kus ei paikne tema registrisse kantud asukoht ega toimu tema peamine äritegevus, kehtivad sellise filiaali või alalise esinduse poolt töölevõetud isikute suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, kelle territooriumil selline filiaal või esindus asub;

ii) kui isik töötab peamiselt selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, kehtivad tema suhtes nimetatud riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui tema tööandjaks oleva ettevõtja registrisse kantud asukoht ja peamine tegevuskoht ei ole kõnealusel territooriumil ega asu seal tema filiaali ega alalist esindust.

b) Punktis a nimetamata isikute suhtes kehtivad:

i) tema elukoha järgse liikmesriigi õigusaktid, kui tema töötamine toimub osaliselt selle territooriumil või kui ta on seotud mitme ettevõtja või mitme tööandjaga, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on eri liikmesriikide territooriumil;

ii) liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil paikneb tema tööandjaks oleva ettevõtja või isiku registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, juhul kui ta ei ela ühegi sellise liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab.

3. Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigi territooriumil sellise ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil ja kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, kehtivad selle liikmesriigi seadused, kus on ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht.

Artikkel 14a

Füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, v.a meremehed, kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti b kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

a) Tavaliselt ühe liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes, kes töötab ka teise liikmesriigi territooriumil, jäävad kohaldatavaks esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, tingimusel et eeldatavad tööd ei kesta kauem kui 12 kuud.

b) Kui tehtav töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu kauem kui esialgu eeldatud ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt esimesena nimetatud liikmesriigi õigusakte kuni sellise töö lõpetamiseni, tingimusel et selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle territooriumile on kõnealune isik nimetatud töö tegemiseks sisenenud, või tema poolt määratud organ annab selleks oma nõusoleku; nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei saa anda kauemaks kui 12 kuuks.

2. Tavaliselt kahe või enama liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kehtivad tema elukohajärgse liikmesriigi õigusaktid, kui mingi osa tema tegevusest toimub selle liikmesriigi territooriumil. Kui sellise isiku tegevus ei toimu üldse tema elukohajärgse liikmesriigi territooriumil, kehtivad tema suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil toimub tema peamine tegevus. Peamise tegevuse kindlaksmääramise kriteeriumid on sätestatud artiklis 98 osutatud määruses.

3. Isiku suhtes, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on ühe liikmesriigi territooriumil ja kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, kus on nimetatud ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht.

4. Kui õigusaktid, mis kehtivad isiku suhtes vastavalt lõigetele 2 ja 3, ei võimalda sellel isikul isegi mitte vabatahtlikult pensioniskeemiga ühineda, siis kehtivad kõnealuse isiku suhtes teise liikmesriigi õigusaktid, mis oleksid ilma nende erisäteteta kohaldatavad, või kui sel juhul oleksid kohaldatavad kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, otsustatakse tema suhtes kehtivad õigusaktid asjaomaste liikmesriikide või nende pädevate võimuorganite ühisel kokkuleppel.

Artikkel 14b

Meremeeste suhtes kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti c kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

1. Isiku suhtes, kelle ettevõtja, kellega ta tavaliselt seotud on, on tööle võtnud kas liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi lipu all sõitvale laevale ning kelle see ettevõtja lähetab enda heaks töötama teise liikmesriigi lipu all sõitvale laevale, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, arvestades artikli 14 lõikes 1 sätestatud tingimusi.

2. Tavaliselt liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi lipu all sõitval laeval füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes, kes teeb enda nimel tööd teise liikmesriigi lipu all sõitval laeval, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, arvestades artikli 14a lõikes 1 sätestatud tingimusi.

3. Isiku suhtes, kes tavaliselt ei tööta merel ja kes teeb tööd liikmesriigi territoriaalvetes või sadamas teise liikmesriigi lipu all sõitval laeval, olemata selle laeva laevapere liige, kehtivad esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid.

4. Liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes selle töö eest saab palka selliselt ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad viimasena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, kui ta elab selle territooriumil; palka maksvat ettevõtjat või isikut käsitatakse kõnealuste õigusaktide kohaldamisel tööandjana.

Artikkel 14c (5)

Erireeglid, mida kohaldatakse isikute suhtes, kes on samaaegselt töötajad ühe liikmesriigi territooriumil ja füüsilisest isikust ettevõtjad teise liikmesriigi territooriumil

Isiku suhtes, kes samaaegselt töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad:

a) kui punktis b ei ole sätestatud teisiti, selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, või kui ta töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil, siis artikli 14 lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud õigusaktid;

b) VII lisas märgitud juhtudel:

— liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, kusjuures juhul, kui ta töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil, määratakse need õigusaktid kindlaks vastavalt artikli 14 lõike 2 või 3 sätetele ning

— liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kusjuures juhul, kui ta tegutseb kahe või enama liikmesriigi territooriumil, määratakse need õigusaktid kindlaks vastavalt artikli 14a lõike 2, 3 või 4 sätetele.

Artikkel 14d (5)

Muud sätted

1. Artikli 14 lõigetes 2 ja 3, artikli 14a lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 14c punktis a ja artiklis 14e osutatud isikuid käsitletakse nimetatud sätete alusel kindlaksmääratud õigusaktide kohaldamisel nii, nagu toimuks kogu nende töötamine vastava liikmesriigi territooriumil.

2. Artikli 14c punktis b osutatud isikuid käsitatakse füüsilisest isikust ettevõtjatelt nõutava sissemaksemäära kindlaksmääramisel vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, nii nagu ta töötaks vastava liikmesriigi territooriumil.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide sätete kohaselt ei pea kutse- või äritegevuse alal tegutsev pensionär olema sellega seoses kohustuslikult kindlustatud, kohaldatakse vastavaid sätteid ka pensionäri suhtes, kes on pensioniõiguse omandanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik seda otseselt palub, pöördudes esimesena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud ja artiklis 98 osutatud määruse lisas 10 märgitud asutuse poole.

Artikkel 14e

Erieeskirjad, mida kohaldatakse avalike teenistujate eriskeemiga kindlustatud isikute suhtes, kes on ühe või mitme liikmesriigi territooriumil samaaegselt töötajad ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad

Isiku suhtes, kes töötab samaaegselt avaliku teenistujana või sellega võrdsustatud isikuna ja on kindlustatud avalike teenistujate eriskeemiga ühes liikmesriigis ning on töötaja ja/või füüsilisest isikust ettevõtja ühe või mitme liikmesriigi territooriumil, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kus ta on avalike teenistujate eriskeemiga kindlustatud.

Artikkel 14f

Erieeskirjad, mida kohaldatakse avalike teenistujate suhtes, kes töötavad samaaegselt rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil ja on ühes neist riikidest eriskeemiga kindlustatud

Isiku suhtes, kes töötab avaliku teenistujana või sellega võrdsustatud isikuna samaaegselt kahes või enamas liikmesriigis ja on kindlustatud vähemalt ühe sellise liikmesriigi avalike teenistujate eriskeemiga, kohaldatakse kõigi asjaomaste liikmesriikide õigusakte.

Artikkel 15

Vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamisega seotud reeglid

1. Artikleid 13—14d ei kohaldata vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise suhtes, välja arvatud juhul, kui mõne artiklis 4 nimetatud kindlustusliigi kohta on mõnes liikmesriigis üksnes vabatahtlik kindlustusskeem.

2. Kui kahe või enama liikmesriigi õigusaktide kohaldamisega kaasneb kindlustuse kattumine:

— kohustusliku kindlustusskeemi ja ühe või enama vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise alusel, kehtib vastava isiku suhtes üksnes kohustuslik kindlustusskeem,

— kahe või enama vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise alusel, võib vastav isik ühineda omal valikul vaid ühe vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega.

3. Invaliidsuse, vanaduse ja toitjakaotuse korral (pensionid) võib asjaomane isik ühineda liikmesriigi vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega ka juhul, kui tema suhtes kehtivad kohustuslikult teise liikmesriigi õigusaktid, kui selline kattumine on otseselt või kaudselt lubatud esimesena nimetatud liikmesriigis.

Artikkel 16

Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste teenistusse võetud isikute ja Euroopa ühenduste abiteenistujatega seotud erireeglid

1. Artikli 13 lõike 2 punkti a sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad diplomaatilistes ja konsulaaresindustes või kes on selliste esinduste ametnike isiklikus teenistuses.

2. Lõikes 1 käsitletud töötajad, kes on akrediteerinud või lähetanud liikmesriigi kodanikud, võivad valida, kas nende suhtes kohaldatakse nimetatud riigi õigusakte. Sellist valikuõigust võib iga kalendriaasta lõpul uuesti kasutada ning sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

3. Euroopa ühenduste abiteenistujad võivad valida, kas nende suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, mille territooriumil nad töötavad, või selle liikmesriigi õigusakte, mis viimati nende suhtes kehtisid, või selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on, välja arvatud sätted peretoetuse kohta, mille andmine on reguleeritud selliste teenistujate suhtes kohaldatavate teenistustingimustega. See valikuõigus, mida võib kasutada vaid korra, jõustub töösuhte alguskuupäeval.

Artikkel 17 (9)

Erandid artiklitest 13—16

Kaks või enam liikmesriiki, nende pädevad võimuorganid või selliste võimuorganite määratud organid võivad ühisel kokkuleppel sätestada teatavate isikukategooriate või teatavate isikute huvides erandid artiklite 13—16 sätetest.

Artikkel 17a (9)

Erireeglid ühe või enama liikmesriigi alusel makstavate pensionide saajate kohta

Ühe liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saava või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel pensione saava isiku, kes elab mõne muu liikmesriigi territooriumil, võib tema taotluse korral välja arvata viimati nimetatud liikmesriigi õigusaktide kohaldamise alast, tingimusel et nimetatud õigusaktid ei kehti tema suhtes seoses tema tööga.

III

JAOTIS

ERI LIIKI HÜVITISTEGA SEOTUD ERISÄTTED

PEATÜKK

HAIGUS NING RASEDUS JA SÜNNITUS

jagu

Ühissätted

Artikkel 18

Kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodide liitmine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide täitumisest, peab vajalikul määral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt rakendatavate õigusaktide alusel.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse hooajatöötajate suhtes, seda ka perioodide puhul, mis eelnevad kindlustuse katkemisele, mis on kestnud kauem kui pädeva liikmesriigi õigusaktides lubatud, tingimusel et kõnealune isik ei ole olnud kindlustamata kauem kui neli kuud.

jagu

Töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende pereliikmed

Artikkel 19

Elamine muus liikmesriigis kui pädev riik. Üldreeglid

1. Muus liikmesriigis kui pädev riik elav töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab pädeva riigi õigusaktide tingimustele õiguse kohta saada hüvitist, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, saab oma elukohariigis:

a) elukohajärgselt asutuselt pädeva asutuse nimel mitterahalisi hüvitisi, mida antakse vastavalt kõnealuse asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele nii, nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud;

b) pädevalt asutuselt rahalisi hüvitisi vastavalt selle asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib kõnealuseid hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse analoogia põhjal pereliikmete suhtes, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik, kui neil ei ole õigust saada selliseid hüvitisi oma elukohariigi õigusaktide alusel.

Kui pereliikmed elavad sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei sõltu mitterahaliste hüvitiste saamise õigus kindlustus- või töötamistingimusest, loetakse nende saadavad mitterahalised hüvitised selle asutuse antuks, kes on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud, välja arvatud juhul, kui abikaasa või laste eest hoolitsev isik töötab või tegutseb ettevõtjana kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 20

Piirialatöötajad ja nende pereliikmed. Erireeglid

Piirialatöötaja võib samuti saada hüvitisi pädeva riigi territooriumil. Selliseid hüvitisi annab pädev asutus vastavalt nimetatud riigi õigusaktidele, nii nagu elaks kõnealune isik selles riigis. Tema pereliikmed võivad saada hüvitisi samadel tingimustel; välja arvatud kiireloomulised juhud, sõltub selliste hüvitiste saamine siiski asjaomaste riikide või nende pädevate võimuorganite vahelisest kokkuleppest või selle puudumisel pädeva asutuse antud eelnevast loast.

Artikkel 21

Viibimine pädevas riigis või sinna elama asumine

1. Artikli 19 lõikes 1 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes viibib pädeva riigi territooriumil, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele nii, nagu ta elaks seal, seda ka juhul, kui ta on juba enne seal viibimist saanud hüvitist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest.

2. Lõiget 1 kohaldatakse analoogia põhjal artikli 19 lõikes 2 osutatud pereliikmete suhtes.

Kui viimasena nimetatud isikud elavad muu liikmesriigi territooriumil kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, annab mitterahalisi hüvitisi viibimiskohajärgne asutus asjaomase isiku elukoha järgse asutuse nimel.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piirialatöötajate ja nende pereliikmete suhtes.

4. Pädeva riigi territooriumile elama asuvad artiklis 19 osutatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende pereliikmed saavad hüvitisi vastavalt nimetatud riigi õigusaktide sätetele, seda ka juhul, kui nad on juba enne oma elukoha muutmist saanud hüvitist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest.

Artikkel 22

Viibimine väljaspool pädevat riiki. Naasmine või elama asumine teise liikmesriiki haiguse või raseduse ajal või sünnitusjärgsel ajal. Vajadus minna teise liikmesriiki, et saada asjakohast ravi

1. Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kes vastab pädeva riigi õigusaktide tingimustele õiguse kohta saada hüvitist, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, ning

a) kellel on tervisliku seisundi tõttu meditsiinilistel põhjustel vaja teise liikmesriigi territooriumil viibimise ajal hüvitisi, võttes arvesse hüvitiste olemust ja liikmesriigis viibimise eeldatavat aega või

b) kellel on tekkinud õigus saada hüvitist pädevalt asutuselt ja kes on saanud nimetatud asutuselt loa naasta liikmesriigi territooriumile, kus ta elab, või asuda elama teise liikmesriigi territooriumile või

c) kellele pädev asutus on andnud loa minna teise liikmesriigi territooriumile, et saada seal vajalikku ravi,

on õigus saada:

i) mitterahalisi hüvitisi, mida pädeva asutuse nimel annab viibimis- või elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud; hüvitiste andmise kestus on siiski reguleeritud pädeva riigi õigusaktidega;

ii) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja viibimis- või elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib kõnealuseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

1a. Halduskomisjon määrab kindlaks mitterahaliste hüvitiste loetelu, mille osas, selleks et teises liikmesriigis viibimise ajal oleks võimalus neid hüvitisi saada, on praktilistel põhjustel vajalik eelnev kokkulepe kõnealuse isiku ja tervishoiuteenust osutava asutuse vahel;

2. Lõike 1 punkti b alusel nõutava loa andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et asjaomase isiku ümberasumine kahjustaks tema tervislikku seisundit või tema ravi.

Lõike 1 punkti c alusel nõutava loa andmisest ei või keelduda, kui kõnealune ravi kuulub hüvitiste hulka, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil asjaomane isik elab ja kus tal puudub võimalus saada sellist ravi aja jooksul, mis harilikult kulub kõnealuse ravi saamiseks elukohajärgses liikmesriigis, võttes arvesse tema tervislikku hetkeseisundit ja haiguse eeldatavat kulgu.

3. ►M7 Lõikeid 1, 1a ja 2 kohaldatakse analoogia alusel ka töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmete suhtes. ◄

Lõike 1 punkti a ja punkti c alapunkti i kohaldamisel artikli 19 lõikes 2 osutatud pereliikmete suhtes, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus elab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja:

a) annab mitterahalisi hüvitisi pereliikmete elukoha järgse liikmesriigi asutuse nimel nende viibimiskoha järgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele nii, nagu töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oleks seal kindlustatud. Hüvitiste andmise kestus on siiski määratud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil pereliikmed elavad;

b) lõike 1 punkti c alusel nõutava loa annab välja selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil pereliikmed elavad.

4. Lõike 1 sätete kohaldamine töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ei mõjuta nende pereliikmete õigust saada hüvitist.

Artikkel 22a

Erireeglid teatud isikukategooriatele

Olenemata artiklis 2 sätestatust kohaldatakse artikli 22 lõike 1 punkte a ja c ning lõiget 1a samuti isikute suhtes, kes on ühe liikmesriigi kodanikud ja kes on kindlustatud vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, samuti nendega koos elavatele pereliikmetele.

▼M7 —————

▼M4 —————

Artikkel 23 (a)

Rahaliste hüvitiste arvutamine

1. Kui liikmesriigi õigusaktid sätestavad, et rahaliste hüvitiste arvutamine peab põhinema keskmisel töötasul või keskmistel sissemaksetel, määrab sellise liikmesriigi pädev asutus sellise keskmise töötasu või keskmised sissemaksed kindlaks üksnes sellise töötasu või selliste sissemaksete põhjal, mis on saadud või tehtud nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid sätestavad, et rahaliste hüvitiste arvutamine peab põhinema normtöötasul, arvestab sellise liikmesriigi pädev asutus üksnes sellist normtöötasu või vajadusel keskmist normtöötasu, mis on saadud nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud perioodide eest.

2a. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse samuti siis, kui pädevate asutuste kohaldatavad õigusaktid näevad ette teatud kontrollperioodi ja see periood kattub, ühe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel asjaomase isiku täitunud kindlustusperioodidega või osaga nendest.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt oleneb rahaliste hüvitiste suurus pereliikmete arvust, võtab sellise liikmesriigi pädev asutus arvesse ka asjaomase isiku neid pereliikmeid, kes elavad mõne teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 24

Olulised mitterahalised hüvitised

1. Kui liikmesriigi asutus on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliikme õigust saada protees, oluline abivahend või muu oluline mitterahaline hüvitis tunnustanud enne, kui teise liikmesriigi asutus on kõnealuse isiku kindlustanud, saab nimetatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja sellise hüvitise esimesena nimetatud asutuse arvelt, seda ka juhul, kui hüvitis antakse pärast seda, kui teisena nimetatud asutus on ta kindlustanud.

2. Halduskomisjon koostab loetelu hüvitistest, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 sätteid.

jagu

Töötud ja nende pereliikmed

Artikkel 25

1. Töötu isik, kes varem töötas või oli füüsilisest isikust ettevõtja, ja kelle suhtes kohaldatakse artikli 69 lõike 1 või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii teise lause sätteid ning kes vastab pädeva riigi õigusaktides kehtestatud tingimustele õiguste saamiseks rahalistele ja mitterahalistele hüvitistele, võttes vajadusel arvesse artikli 18 sätteid, saab artikli 69 lõike 1 punktis c nimetatud ajavahemikus:

a) mitterahalisi hüvitisi, mis on antud isikule meditsiinilistel põhjustel vajalikud liikmesriigi territooriumil viibimise ajal, kus ta otsib tööd, võttes arvesse hüvitiste olemust ja eeldatavat riigis viibimise aega. Neid mitterahalisi hüvitisi osutatakse pädeva asutuse poolt selle liikmesriigi, kus isik tööd otsib, asutuse arvel vastavalt viimatinimetatud asutuse suhtes kehtivate õigusaktide sätetele, kui isik on kindlustatud;

b) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt selle suhtes kehtivatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja selle liikmesriigi, kus töötu isik tööd otsib, asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib hüvitisi siiski anda viimatinimetatud asutus esimesena nimetatud asutuse arvel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele. Artikli 69 lõike 1 alusel sätestatud töötushüvitisi ei anta ajavahemikus, mil isik saab rahalist toetust.

1a. Artikli 22 lõiget 1a kohaldatakse analoogia alusel.

2. Täielikult töötu, kes varem töötas ja kelle suhtes on kohaldatavad artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkti ii sätted või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimene lause, saab mitterahalisi ja rahalisi hüvitisi vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil ta elab, nii nagu oleksid need õigusaktid tema suhtes kehtinud tema viimasel töötamisajal, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid; selliste hüvitiste kulud kannab elukohariigi asutus.

3. Kui töötu vastab haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitise saamise tingimustele, mis on selle liikmesriigi õigusaktides, kes on vastutav töötushüvitise kulude katmise eest, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, saavad tema pereliikmed kõnealuseid hüvitisi, olenemata liikmesriigist, mille territooriumil nad elavad või viibivad. Selliseid hüvitisi annab:

i) mitterahaliste hüvitiste puhul elu- või viibimiskohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele töötushüvitise kulude katmise eest vastutava liikmesriigi pädeva asutuse nimel;

ii) rahaliste hüvitiste puhul töötushüvitise kulude katmise eest vastutava liikmesriigi pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

4. Lõikes 1 ettenähtud aega võib pädev asutus pikendada vääramatu jõu puhul tema poolt kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tähtaja võrra, ilma et see piiraks liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamist, mis lubavad pikendada haigushüvitiste andmise aega.

Artikkel 25a (12)

Täielikult töötute sissemaksed

Artikli 25 lõikes 2 osutatud töötutele mitterahaliste ja rahaliste hüvitiste andmise eest vastutav asutus, kes allub liikmesriigile, mille õigusaktid näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste katmiseks, võib neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

jagu

Pensionitaotlejad ja nende pereliikmed

Artikkel 26

Õigus saada mitterahalisi hüvitisi juhul, kui õigus saada hüvitisi viimatiselt pädevalt asutuselt on lõppenud

1. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, tema pereliikmed või tema ülalpidamisel olnud isikud, kelle õigus saada mitterahalisi hüvitisi viimatise pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel lõpeb pensionitaotluse menetlemise ajal, saab siiski kõnealuseid hüvitisi järgmistel tingimustel: mitterahalisi hüvitisi antakse vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, kelle territooriumil asjaomased isikud elavad, tingimusel et neil on õigus saada selliseid hüvitisi nimetatud õigusaktide alusel või neil oleks õigus saada selliseid hüvitisi mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel, kui nad elaksid selle territooriumil, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid.

2. Pensionitaotleja, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kes kohustab asjaomast isikut ennast tasuma ravikindlustusmakseid pensionitaotluse menetlemise ajal, kaotab õiguse saada mitterahalisi hüvitisi pärast kahe kuu möödumist, mille eest ta pole tasunud sissemakseid.

3. Vastavalt lõike 1 sätetele antud mitterahalised hüvitised makstakse selle asutuse arvelt, kes on vastavalt lõike 2 sätetele kogunud sissemakseid; kui lõike 2 sätete alusel ei tule tasuda sissemakseid, maksab mitterahaliste hüvitiste kulude eest vastutav asutus pärast pensioni määramist vastavalt artikli 28 sätetele väljaantud hüvitiste summa elukohajärgsele asutusele tagasi.

jagu

Pensionärid ja nende pereliikmed

Artikkel 27

Mitme riigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, kui elukohariigis on õigus saada hüvitisi

Pensionär, kellel on õigus saada pensioni kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, millest ühe territooriumil ta elab, ja kellel on õigus saada hüvitisi oma elukohariigi õigusaktide alusel, arvestades vajadusel artikli 18 ja VI lisa sätteid, saab selliseid hüvitisi koos oma pereliikmetega elukohajärgselt asutuselt ja selle asutuse kulul, nii nagu asjaomane isik oleks pensionär, kelle pensioni makstaks üksnes tema elukohariigi õigusaktide alusel.

Artikkel 28

Ühe või enama riigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, kui elukohariigis ei ole õigust saada hüvitisi

1. Pensionär, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel ning kellel ei ole õigus saada hüvitisi liikmesriigi õigusaktide alusel, mille territooriumil ta elab, saab selliseid hüvitisi siiski endale ja oma pereliikmetele nii, nagu oleks tal, arvestades vajadusel artikli 18 ja VI lisa sätteid, õigus saada hüvitisi pensionide suhtes pädeva liikmesriigi või vähemalt ühe pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel, juhul kui ta elaks sellise riigi territooriumil. Hüvitisi antakse järgmistel tingimustel:

a) mitterahalisi hüvitisi annab lõikes 2 osutatud asutuse nimel elukohajärgne asutus, nii nagu asjaomane isik oleks pensionär oma elukohariigi õigusaktide alusel ja tal oleks õigus saada selliseid hüvitisi;

b) rahalisi hüvitisi annab vajaduse korral lõike 2 reeglite kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

2. Lõikes 1 käsitletud juhtudel kannab hüvitiste kulud asutus, mis määratakse kindlaks järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui pensionäril on õigus saada kõnealuseid hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, kannab kulud selle riigi pädev asutus;

b) kui pensionäril on õigus saada kõnealuseid hüvitisi kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, kannab need kulud selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid on pensionäri suhtes kõige kauem kehtinud; kui nimetatud reegli kohaldamisel on hüvitiste kulude kandmise eest vastutavad mitu asutust, kannab kulud see asutus, kes kohaldab pensionäri suhtes viimasena kehtinud õigusakte.

Artikkel 28a

Ühe või mitme muu liikmesriigi peale elukohariigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, juhul kui elukohariigis on õigus saada hüvitisi

Kui pensionär, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või on õigus saada pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elab sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei ole mitterahaliste hüvitiste saamise õigus seatud sõltuvusse kindlustus- või töötamistingimusest ning puudub õigus saada pensioni, kannab talle ja tema pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste kulud ühe sellise liikmesriigi asutus, kes on pädev pensioni suhtes, ning mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 28 lõikes 2 sätestatud reeglitele, tingimusel et pensionäril ja tema pereliikmetel oleks olnud õigus saada selliseid hüvitisi nimetatud asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel juhul, kui nad elaksid selle liikmesriigi territooriumil, kus nimetatud asutus asub.

Artikkel 29

Pereliikmete elamine muus riigis kui see, kus elab pensionär. Ümberasumine riiki, kus elab pensionär

1. Kui sellise pensionäri pereliikmed, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või õigus saada pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elavad teise liikmesriigi territooriumil kui see, kus elab pensionär, saavad nad juhul, kui pensionäril on õigus saada hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, hüvitisi nii, nagu elaks pensionär nendega samal territooriumil. Hüvitist antakse järgmistel tingimustel:

▼M2

a) mitterahalisi hüvitisi annab pereliikmete elukoha järgne asutus õigusaktide kohaselt, mida ta rakendab, kusjuures kulud kannab artikli 27 või artikli 28 lõike 2 sätete kohaselt määratud asutus; kui elukoht asub pädevas liikmesriigis, annab mitterahalised hüvitised ja kannab kulud pädev asutus;

b) rahalisi hüvitisi annab vajaduse korral artikli 27 või artikli 28 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja pereliikmete elukoha järgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

2. Lõikes 1 osutatud pereliikmed, kes asuvad elama selle liikmesriigi territooriumile, kus pensionär elab, saavad:

a) mitterahalisi hüvitisi nimetatud riigi õigusaktide sätete alusel, seda ka juhul, kui nad on juba saanud hüvitist enne elukoha muutmist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest;

b) rahalisi hüvitisi, mida vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele vajaduse korral annab artikli 27 või artikli 28 lõike 2 sätete kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus. Pädeva asutuse ja pensionäri elukoha järgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

Artikkel 30

Olulised mitterahalised hüvitised

Artikli 24 sätteid kohaldatakse pensionäride suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 31

Pensionäri ja/või tema pereliikmete viibimine liikmesriigis, mis ei ole tema elukohariik

1. Pensionär, kellel on õigus pensionile või pensionidele ühe liikmesriigi õigusaktidele alusel või õigus pensionidele kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, ning kellel on õigus saada hüvitisi ühe nimetatud riigi õigusaktide alusel, saab koos oma pereliikmetega, kes viibivad liikmesriigi territooriumil, mis ei ole nende elukohariik:

a) meditsiinilistel põhjustel vajalikke mitterahalisi hüvitisi oma viibimise ajal liikmesriigi territooriumil, mis ei ole tema elukohariik, võttes arvesse hüvitiste iseloomu ja eeldatavat riigis viibimise aega. Neid mitterahalisi hüvitisi annab asukohariigi asutus vastavalt selle suhtes kehtivate õigusaktide sätetele pensionäri või tema pereliikmete elukohariigi asutuse arvel;

b) rahalisi hüvitisi antakse, kui see on asjakohane, pädeva asutuse poolt, nagu on kindlaks määratud artiklis 27 või artikli 28 lõikes 2, vastavalt antud asutuse suhtes kehtivate õigusaktide sätetele. Pädeva asutuse ja asukohariigi asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib neid hüvitisi siiski anda viimatinimetatud asutus esimesena nimetatud asutuse arvel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

2. Artikli 22 lõiget 1a kohaldatakse analoogia alusel.

Artikkel 32 (15)

…

Artikkel 33 (7)

Pensionäride sissemaksed

1. Liikmesriigi asutus, kes on vastutav pensioni maksmise eest ja kes kohaldab õigusakte, mis sätestavad pensionäride sissemaksete kinnipidamise haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste katmiseks, võib teha selliseid asjakohaste õigusaktide järgi arvutatud kinnipidamisi sellise asutuse väljamakstavatest pensionidest selle määrani, mis kõnealuse liikmesriigi asutusel tuleb kanda artiklite 27, 28, 28a, 29, 31 ja 32 alusel antavate hüvitiste kuludena.

2. Kui artiklis 28a osutatud juhul sõltub haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitise saamine sissemaksete või samalaadsete maksete tasumisest elamise alusel vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil pensionär elab, ei tule selliseid sissemakseid tasuda.

Artikkel 34

Üldsätted

1. Artiklite 28, 28a, 29 ja 31 kohaldamisel võrdsustatakse pensionär, kes saab ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahte või enamat pensioni, nimetatud sätete tähenduses pensionäriga, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel.

2. Artikleid 27—33 ei kohaldata pensionäri või tema pereliikmete suhtes, kellel liikmesriigi õigusaktide alusel on kutse- või äritegevusest tulenevalt õigus saada hüvitisi. Sellisel juhul võrdsustatakse asjaomane isik käesoleva peatüki kohaldamisel töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga või töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmega.

5a.

jagu

Isikud, kes õpivad või osalevad kutseõppes, ja nende pereliikmed

Artikkel 34a

Erisätted õpilaste ja nende pereliikmete kohta

Artikleid 18, 19, artikli 22 lõike 1 punkte a ja c ning lõiget 1a, artikli 22 lõike 2 teist lõiku, artikli 22 lõiget 3, artikleid 23 ja 24 ning 6. ja 7. jagu kohaldatakse analoogia alusel õpilaste ja nende pereliikmete suhtes, vastavalt vajadusele.

▼M7 —————

jagu

Muud sätted

Artikkel 35

Kohaldatav kindlustusskeem mitme skeemi olemasolu korral viibimis- või elukohariigis. Varasem haigestumine. Hüvitiste andmise maksimumperiood

1. Arvestades lõikes 2 sätestatut, kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on mitu kindlustusskeemi haiguse või raseduse ja sünnituse korral, kohaldatakse artikli 19, artikli 21 lõike 1, artiklite 22, 25, 26, artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõike 1 või artikli 31 alusel selle kindlustusskeemi sätteid, milles käsitletakse terasetööstuse töölisi. Kui kõnealused õigusaktid sisaldavad eriskeemi kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate jaoks, kohaldatakse sellise skeemi sätteid selle kategooria töötajate ja nende pereliikmete suhtes, tingimusel et viibimis- või elukohajärgne asutus, kellele esitatakse avaldus, on pädev kohaldama sellist skeemi.

▼M8 —————

3. Kui liikmesriigi õigusaktide alusel on hüvitiste andmine seatud sõltuvusse haiguse päritolust, ►M4 ei kohaldata nimetatud tingimust isikute suhtes ◄ , kellele laieneb käesolev määrus, olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil nad elavad.

4. Kui liikmesriigi õigusaktides on määratud hüvitiste andmise maksimumperiood, võib nimetatud õigusakte kohaldav asutus vajaduse korral võtta arvesse aja, mille eest on sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse tõttu teise liikmesriigi asutus juba andnud hüvitist.

jagu

Tagasimaksed asutuste vahel

Artikkel 36 (15)

1. Ühe liikmesriigi asutuse poolt teise liikmesriigi asutuse nimel vastavalt käesolevale peatükile antud mitterahalised hüvitised makstakse täielikult tagasi.

2. Lõikes 1 osutatud tagasimaksed määratakse kindlaks ja tasutakse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras kas tõendite esitamisel tegelike kulude kohta või ühekordse maksena.

Viimasel juhul peavad ühekordsed maksed olema sellised, mis tagaksid, et tagasimakse vastaks võimalikult tegelike kulude suurusele.

3. Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad ette näha teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda igasugusest tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel.

PEATÜKK (11)

INVALIIDSUS

jagu

Töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad üksnes õigusaktid, mille alusel invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest

Artikkel 37 (11)

Üldsätted

1. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes on järjestikuselt või vahelduvalt kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid ja kelle kindlustusperioodid on täitunud üksnes õigusaktide alusel, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest, saab hüvitisi vastavalt artiklile 39. See artikkel ei mõjuta pensioni suurendamist või pensionilisasid laste eest vastavalt 8. peatükile.

2. VI lisa A osa loetleb lõikes 1 osutatud laadi õigusaktid, mis kehtivad iga asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 38 (11)

Kindlustus- või elamisperioodide arvestamine, mis on täitunud õigusaktide alusel, mis kehtisid töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel

1. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad muu skeemi kui lõikes 2 või 3 määratletud tähenduses eriskeemi alusel hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, peab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus vajaduse korral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, olgu need täitunud üld- või eriskeemi alusel, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana. Selleks võtab nimetatud asutus neid perioode arvesse nii, nagu oleksid need täitunud tema enda õigusaktide alusel.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib töötajate eriskeem, või asjakohasel juhul teatavat tööd tehes, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes juhul, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul sama tööd tehes.

Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

3. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodi täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeem, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes siis, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul samal kutsealal. Käesolevas lõikes osutatud füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid on iga asjaomase liikmesriigi puhul loetletud IV lisa B osas.

Artikkel 39 (11) (14)

Hüvitiste määramine

1. Asjaomase isiku vastavuse hüvitise saamise tingimustele määrab kindlaks selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktid olid kohaldatavad invaliidsusega lõppenud töövõimetuse tekkimise ajal, vastavalt nimetatud õigusaktidele ning arvestades vajaduse korral artiklit 38.

2. Lõikes 1 osutatud tingimustele vastav isik saab hüvitist üksnes nimetatud asutuselt vastavalt selle asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

3. Isik, kellel ei ole õigust saada lõike 1 alusel hüvitist, saab hüvitist, millele tal ikka veel on õigus, teise liikmesriigi õigusaktide alusel, arvestades vajaduse korral artiklit 38.

4. Kui lõigetes 2 või 3 osutatud õigusaktid sätestavad, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse peale laste muude pereliikmete olemasolu, võtab pädev asutus arvesse ka asjaomase isiku need pereliikmed, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

5. Kui lõigetes 2 või 3 osutatud õigusaktid näevad ette hüvitiste vähendamise, peatamise või tühistamise muu sissetuleku või muude eri liiki hüvitistega kattumise korral artikli 46a lõikes 2 määratletud tähenduses, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 46a lõiget 3 ja artikli 46c lõiget 5.

6. Täielikult töötu töötaja, kelle suhtes on kohaldatav artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkt ii või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkt ii, saab invaliidsushüvitist selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kelle territooriumil ta elab, vastavalt nimetatud asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes viimatise töötamise ajal, vajaduse korral arvestades artiklit 38 ja/või artikli 25 lõiget 2. Elukohariigi asutus on vastutav selliste hüvitiste maksmise eest.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise invaliidsushüvitiste katmiseks, võib see asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Kui nimetatud asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid näevad ette, et hüvitised arvutatakse palga põhjal, võtab see asutus arvesse palga, mis saadi viimatise töötamise riigis ja elukohariigis vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Kui elukohariigis ei ole mingit palka saadud, võtab pädev asutus vajaduse korral arvesse vastavalt tema õigusaktides sätestatud reeglitele palga, mis saadi viimatise töötamise riigis.

jagu

Töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad üksnes õigusaktid, mille alusel invaliidsushüvitise suurus sõltub kindlustus- või elamisperioodi kestusest, või nii seda kui ka 1. jaos osutatud laadi õigusaktid

Artikkel 40 (11)

Üldsätted

1. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes on järjestikuselt või vahelduvalt kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, millest vähemalt ühe liikmesriigi õigusaktid on olnud artikli 37 lõikes 1 osutatud laadi õigusaktid, saab hüvitist 3. peatüki sätete alusel, mida lõike 4 sätteid arvesse võttes kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtivad IV lisa A osas loetletud õigusaktid ajal, kui ta on töövõimetu ja see lõpeb invaliidsusega, saab hüvitisi vastavalt artikli 37 lõike 1 sätetele järgmistel tingimustel:

— ta vastab nimetatud õigusaktide või muude samalaadsete õigusaktide tingimustele, arvestades vajaduse korral artikli 38 sätteid, ilma et arvestataks kindlustusperioode, mis on täitunud IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel,

— ta ei vasta tingimustele, mis annavad õiguse saada hüvitist IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel, ning

— ta ei taotle vanadushüvitist, võttes arvesse artikli 44 lõike 2 teist lauset.

a) Selleks et kindlaks määrata õigus saada hüvitist IV lisa A osas loetletud liikmesriigi õigusaktide alusel, mis seavad invaliidsushüvitiste andmise sõltuvusse rahalise haigushüvitise saamisest asjaomase isiku poolt või tema töövõimetusest teatava aja jooksul, tuleb juhul, kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kelle suhtes on nimetatud õigusaktid kehtinud, on invaliidsusega lõppev töövõimetus ajal, kui tema suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, arvesse võtta, ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 kohaldamist:

i) iga ajavahemik, mille eest ta on kõnealuse töövõimetuse põhjal saanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel rahalist haigushüvitist või on selle asemel saanud jätkuvalt palka;

ii) iga ajavahemik, mille eest ta on kõnealusele töövõimetusele järgnenud invaliidsuse põhjal saanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitist määruse käesolevas, 2. peatükis ja järgmises, 3. peatükis määratletud tähenduses,

nii nagu oleks tegemist ajavahemikuga, mille eest ta sai rahalist haigushüvitist esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel või mille jooksul ta oli töövõimetu nimetatud õigusaktides määratletud tähenduses.

b) Õigus saada invaliidsushüvitist esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel omandatakse kas nimetatud õigusaktides nõutava esialgse perioodi möödumise järel, mille eest saadakse haiguskompensatsiooni, või nimetatud õigusaktides nõutava esialgse töövõimetusperioodi möödumise järel, kuid mitte enne:

i) kuupäeva, kui on omandatud õigus saada punkti a alapunktis ii osutatud invaliidsushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel või

ii) päeva, mis järgneb viimasele päevale, mil asjaomasel isikul on õigus saada rahalist haigushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

4. Liikmesriigi asutuse otsus taotleja invaliidsusgrupi kohta on kõigi teiste asjaomaste liikmesriikide asutustele siduv, tingimusel et V lisas on tunnustatud nende riikide õigusaktide kooskõla seoses invaliidsusgrupiga.

jagu

Invaliidsuse süvenemine

Artikkel 41 (11)

1. Sellise invaliidsuse süvenemisel, mille eest töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja saab hüvitist ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) kui asjaomase isiku suhtes ei ole alates hüvitiste saamisest kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid, annab hüvitist esimese riigi pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele ning arvestades invaliidsuse süvenemist;

b) kui asjaomase isiku suhtes on alates hüvitiste saamisest kehtinud ühe või mitme muu liikmesriigi õigusaktid, antakse talle hüvitist vastavalt artikli 37 lõikele 1 või artikli 40 lõikele 1 või 2, võttes arvesse invaliidsuse süvenemist;

c) kui punkti b alusel makstava hüvitise või makstavate hüvitiste kogusumma on väiksem kui hüvitise summa, mida asjaomane isik sai varem maksmise eest vastutava asutuse arvelt, maksab selline asutus talle lisaraha kahe summa vahe ulatuses;

d) kui punktis b osutatud juhul vastutab algse töövõimetuse eest Madalmaade asutus ja kui:

i) invaliidsuse süvenemise põhjuseks on sama haigus kui see, mille tõttu anti hüvitist Madalmaade õigusaktide alusel,

ii) tegemist on kutsehaigusega selle liikmesriigi õigusaktides määratletud tähenduses, mis viimati kehtisid asjaomase isiku suhtes ja see annab talle õiguse saada artikli 60 lõike 1 punktis b osutatud lisaraha ning

iii) õigusaktid, mis on asjaomase isiku suhtes kehtinud alates hüvitise saamisest, on loetletud IV lisa A osas,

jätkab Madalmaade asutus pärast invaliidsuse süvenemist algse hüvitise maksmist ning hüvitist, mida tuleb maksta selle liikmesriigi õigusaktide alusel, mis asjaomase isiku suhtes viimati kehtisid, vähendatakse Madalmaade hüvitise võrra;

e) kui punktis b osutatud juhul ei ole asjaomasel isikul õigust saada hüvitist teise liikmesriigi asutuse arvelt, annab hüvitist esimese riigi pädev asutus vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, arvestades invaliidsuse süvenemist ning vajaduse korral artiklit 38.

2. Sellise invaliidsuse süvenemise korral, mille eest töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja saab hüvitist kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, antakse talle hüvitist vastavalt artikli 40 lõikele 1, võttes arvesse invaliidsuse süvenemist.

jagu

Hüvitiste andmise jätkamine pärast peatamist või tühistamist. Invaliidsushüvitiste muutmine vanadushüvitisteks. Artikli 39 alusel antavate hüvitiste ümberarvutamine

Artikkel 42 (11)

Hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse kindlaksmääramine invaliidsushüvitiste andmise jätkamise korral

1. Kui pärast peatamist jätkatakse hüvitiste andmist, vastutab hüvitiste andmise eest see asutus või need asutused, kes vastutasid hüvitiste andmise eest hüvitiste peatamise ajal, ilma et see piiraks artikli 43 kohaldamist.

2. Kui pärast hüvitiste tühistamist on asjaomase isiku seisundi tõttu õigustatud edasiste hüvitiste andmine, antakse neid vastavalt artikli 37 lõikele 1 või artikli 40 lõikele 1 või 2.

Artikkel 43 (11)

Invaliidsushüvitiste muutmine vanadushüvitisteks. Artikli 39 alusel antavate hüvitiste ümberarvutamine

1. Vajaduse korral muudetakse invaliidsushüvitised vanadushüvitisteks tingimuste kohaselt, mis on kehtestatud nende andmise aluseks olevates õigusaktides, ning vastavalt 3. peatükile.

2. Kui invaliidsushüvitist saav isik võib esitada taotluse vanadushüvitise saamiseks ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel vastavalt artiklile 49, jätkab iga asutus, kes on liikmesriigi õigusaktide alusel vastutav invaliidsushüvitise maksmise eest, sellisele isikule invaliidsushüvitiste maksmist, millele nimetatud isikul on selle asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel õigus, seni, kuni lõike 1 sätted muutuvad selle asutuse suhtes kohaldatavaks, või seni, kuni asjaomane isik vastab selliste hüvitiste saamise tingimustele.

3. Kui vastavalt artiklile 39 liikmesriigi õigusaktide alusel antavad invaliidsushüvitised muudetakse vanadushüvitiseks ja kui asjaomane isik ei vasta veel ühe või mitme riigi õigusaktide tingimustele sellise hüvitise saamiseks, saab asjaomane isik alates hüvitise muutmise kuupäevast sellelt või nendelt liikmesriikidelt vastavalt 3. peatükile antavaid invaliidsushüvitisi, nii nagu oleks nimetatud peatükk olnud kohaldatav ajal, kui ta oli töövõimetu ning see lõppes invaliidsusega, seni, kuni asjaomane isik vastab asjaomaste riikide õigusaktides sätestatud vanadushüvitise saamise tingimustele, või kui sellist hüvitise muutmist ei ole ette nähtud, niikaua, kui tal on õigus saada invaliidsushüvitist asjaomase riigi või asjaomaste riikide õigusaktide alusel.

4. Artikli 39 alusel ettenähtud invaliidsushüvitised arvutatakse ümber vastavalt 3. peatükile niipea, kui hüvitisesaaja vastab invaliidsushüvitise saamise tingimustele IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel, või niipea, kui ta hakkab saama vanadushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

jagu

Avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikud

Artikkel 43a

1. Artikli 37, artikli 38 lõike 1, artikli 39 ning 2., 3. ja 4. jao sätteid kohaldatakse analoogia põhjal avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad avalike teenistujate eriskeemi alusel hüvitiste saamisõiguse tekkimise, lõppemise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kõnesoleva liikmesriigi avalike teenistujate ühe või mitme eriskeemi kõigi kindlustusperioodide täitmisest või sellest, et neid peetakse kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide kohaselt selliste perioodidega samaväärseks, võetakse arvesse ainult neid perioode, mida saab kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide alusel tunnustada.

Kui sel viisil täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode hüvitiste andmisel arvesse üldskeemi alusel või kui see ei õnnestu, siis tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt arvutatakse hüvitised vaatlusperioodil saadud viimase palga või viimaste palkade alusel, lähtub selle riigi pädev asutus arvutamisel ainult nendest nõuetekohaselt ümber hinnatud palkadest, mis on saadud sellisel perioodil või sellistel perioodidel, mil asjaomase isiku suhtes kehtisid kõnesolevad õigusaktid.

PEATÜKK (11)

VANADUS JA TOITJAKAOTUS (PENSIONID)

Artikkel 44 (11)

Hüvitiste andmise üldtingimused, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid

1. Kahe või enama liikmesriigi õigusaktidele allunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või nende ülalpidamisel olnud isikute õigus saada hüvitist määratakse kindlaks vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

2. Välja arvatud juhul, kui artiklis 49 on sätestatud teisiti, arvestatakse asjaomase isiku esitatud hüvitise määramise taotluse menetlemisel kõigi riikide õigusakte, mis on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud. Sellest reeglist tehakse erand, kui asjaomane isik otseselt palub vanadushüvitiste määramise edasi lükata, millele tal oleks õigus ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata pensionide suurendamise ega pensionilisandite suhtes laste eest ega vastavalt 8. peatüki sätetele antavate orvupensionide suhtes.

Artikkel 45 (11) (14)

Hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel kindlustus- või elamisperioodide arvessevõtmine, mis on täitunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud õigusaktide alusel

1. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise kindlustusskeemi alusel, mis ei ole eriskeem lõikes 2 või 3 määratletud tähenduses, sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, peab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus vajaduse korral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, olgu need täitunud üld- või eriskeemi alusel, töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana. Selleks arvestab ta kõnealuseid perioode nii, nagu oleksid need täitunud tema enda õigusaktide alusel.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes teataval kutsealal, mille suhtes kehtib töötajate eriskeem, või asjakohasel juhul teatavat tööd tehes, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes juhul, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul sama tööd tehes. Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

3. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeem, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes siis, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul samal kutsealal. Käesolevas lõikes osutatud füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid on iga asjaomase liikmesriigi puhul loetletud IV lisa B osas. Kui käesolevas lõikes osutatud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

4. Liikmesriigi eriskeemi alusel täitunud kindlustusperioode võetakse arvesse hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava teise liikmesriigi kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest, seda ka juhul, kui viimasena nimetatud riik on juba arvestanud neid perioode lõikes 2 või lõike 3 esimeses lauses osutatud kindlustusskeemi alusel.

5. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse asjaomase isiku kindlustatusest riski realiseerumise ajal, loetakse see tingimus täidetuks, kui isik oli kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, iga asjaomase riigi puhul VI lisas ettenähtud korras.

6. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil asjaomane töötaja elab, võtab arvesse vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele töötaja puhul, kelle suhtes on kohaldatav artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii või punkti b alapunkti ii esimene lause, täistööajaga töötamise perioodi nii, nagu oleks nimetatud asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid kehtinud selle töötaja suhtes tema viimatise töötamise ajal.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise vanadus- ja toitjakaotuspensionide katmiseks, võib see asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Kui asjaomase isiku täistööajaga töötamise perioodi saab tema elukohariigis võtta arvesse vaid juhul, kui sissemakseperioodid on täitunud nimetatud riigis, loetakse see tingimus täidetuks, kui sissemakseperioodid on täitunud mõnes teises liikmesriigis.

Artikkel 46 (11)

Hüvitiste määramine

1. Kui liikmesriigi õigusaktide tingimused hüvitise saamiseks on täidetud, ilma et oleks vaja kohaldada artiklit 45 või artikli 40 lõiget 3, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) pädev asutus arvutab makstava hüvitise summa:

i) üksnes nende õigusaktide alusel, mida ta kohaldab;

ii) vastavalt lõikele 2;

b) pädev asutus võib loobuda arvutuste tegemisest punkti a alapunkti ii alusel, kui sellise arvutuse tulemusel saadav summa, arvestamata numbrite ümardamisest tulenevaid erinevusi, on sama või väiksem kui punkti a alapunkti i alusel tehtud arvutuste tulemusel saadud summa, niivõrd kuivõrd kõnealune asutus ei kohalda õigusakte, mis sisaldavad reegleid artiklites 46b ja 46c osutatud kattumiste vältimiseks, või kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis sisaldavad reegleid artiklis 46c osutatud kattumiste vältimiseks, tingimusel et kõnealused õigusaktid sätestavad, et eri liiki hüvitisi võetakse arvesse, tuginedes üksnes selliste õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide ja sellistes õigusaktides täishüvitise saamiseks nõutavate kindlustus- ja elamisperioodide suhtele.

IV lisa C osas loetletakse iga asjaomase liikmesriigi puhul juhud, mil need kaks arvutusviisi võiksid anda sellise tulemuse.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide tingimused hüvitise saamiseks on täidetud üksnes pärast artikli 45 või artikli 40 lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) pädev asutus arvutab hüvitise teoreetilise suuruse, mida asjaomane isik saaks taotleda tingimusel, kui kõik kindlustus- ja/või elamisperioodid, mis on täitunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud liikmesriigi õigusaktide alusel, oleksid täitunud kõnealuses riigis pädeva asutuse poolt hüvitise määramise päeval kohaldatavate õigusaktide alusel. Kui kõnealuste õigusaktide järgi ei sõltu hüvitise suurus täitunud perioodide kestusest, loetakse selline hüvitise suurus käesolevas punktis osutatud teoreetiliseks suuruseks;

b) seejärel määrab pädev asutus kindlaks hüvitise tegeliku suuruse, tuginedes eelmises punktis osutatud teoreetilisele suurusele, vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel enne riski realiseerumist täitunud kindlustus- või elamisperioodide kestuse ja kõigi asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel enne riski realiseerumist täitunud kindlustus- ja elamisperioodide kogukestuse suhtele.

3. Asjaomasel isikul on õigus saada iga liikmesriigi pädevalt asutuselt suurim summa, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 1 ja 2, ilma et eelöeldu piiraks vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate sätete kohaldamist, mis on ette nähtud hüvitiste aluseks olevates õigusaktides.

Sellisel juhul tehakse võrdlus summade alusel, mis on kindlaks määratud pärast kõnealuste sätete kohaldamist.

4. Kui invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensionide puhul ei ületa hüvitiste kogusumma, mis tuleb maksta kahe või enama liikmesriigi pädevatel asutustel artikli 6 punktis b osutatud mitmepoolsete sotsiaalkindlustuskonventsioonide alusel, kogusummat, mis tuleks maksa sellistel liikmesriikidel lõigete 1—3 alusel, kohaldatakse asjaomase isiku suhtes tema jaoks soodsamaid, käesoleva peatüki sätteid.

Artikkel 46a (11)

Liikmesriikide õigusaktide alusel antavate invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitiste vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevad üldsätted

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel mõistetakse samaliigiliste hüvitiste kattumisena igasugust invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotushüvitiste kattumist, mida arvutatakse või antakse ühe ja sama isiku täitunud kindlustus- ja/või elamisperioodide alusel.

2. Käesoleva peatüki kohaldamisel mõistetakse eriliigiliste hüvitiste kattumisena igasugust selliste hüvitiste kattumist, mida ei saa pidada samaliigilisteks lõikes 1 määratletud tähenduses.

3. Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise samaliigilise või eriliigilise hüvitise või muu sissetulekuga kattumise korral kehtivad järgmised reeglid:

a) teise liikmesriigi õigusaktide alusel saadavaid hüvitisi või teises liikmesriigis saadavat sissetulekut võetakse arvesse üksnes juhul, kui esimese liikmesriigi õigusaktid näevad ette välismaal saadavate hüvitiste või sissetulekute arvessevõtmise;

b) teise liikmesriigi õigusaktide alusel antavate hüvitiste suurust võetakse arvesse enne maksude, sotsiaalkindlustusmaksete ja muude individuaalsete kinnipidamiste mahaarvamist;

c) arvesse ei võeta nende teise liikmesriigi õigusaktide alusel määratavate hüvitiste suurust, mida makstakse vabatahtliku jätkuva kindlustuse põhjal;

d) kui vähendamis-, peatamis- või tühistamissätted on kohaldatavad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktide alusel ning sel põhjusel, et asjaomane isik saab teiste liikmesriikide õigusaktide alusel makstavaid sama- või eriliigilisi hüvitisi või teiste liikmesriikide territooriumil muud sissetulekut, võib esimese liikmesriigi õigusaktide alusel makstavat hüvitist vähendada vaid summa piires, mis vastab teiste liikmesriikide alusel makstavate hüvitiste või teiste liikmesriikide territooriumil saadava sissetuleku suurusele.

Artikkel 46b (11)

Kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel antavate samaliigiliste hüvitiste kattumisel kohaldatavad erisätted

1. Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid ei kohaldata hüvitise suhtes, mis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõikele 2.

2. Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid kohaldatakse hüvitise suhtes, mis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktile i üksnes juhul, kui vastav hüvitis on:

a) IV lisa D osas osutatud hüvitis, mille suurus ei sõltu täitunud kindlustus- või elamisperioodide kestusest, või

b) hüvitis, mille suurus on kindlaks määratud riski realiseerumiskuupäeva ja hilisema kuupäeva vahel täitunuks loetud arvestusliku perioodi alusel. Viimasena mainitud juhul kohaldatakse kõnealuseid sätteid sellise hüvitise kattumisel:

i) samaliigilise hüvitisega, välja arvatud juhul, kui kahe või enama liikmesriigi vahel on sõlmitud kokkulepe, mis näeb ette, et üht ja sama arvestuslikku perioodi ei või arvestada korduvalt, või

ii) punktis a osutatud liiki hüvitisega.

Punktides a ja b ning kokkulepetes osutatud hüvitised on loetletud IV lisa D osas.

Artikkel 46c (11)

Erisätted, mida kohaldatakse artikli 46a lõikes 1 osutatud ühe või mitme hüvitise kattumisel ühe või mitme teiseliigilise hüvitisega või muu hüvitisega, juhul kui sellega on seotud kaks või enam liikmesriiki

1. Kui eri liiki hüvitiste või muu sissetuleku saamine toob kaasa kahe või enama artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud hüvitise vähendamise, peatamise või tühistamise, jagatakse summa, mida ei makstaks asjaomaste liikmesriikide õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete rangel kohaldamisel, vähendamisele, peatamisele või tühistamisele kuuluvate hüvitiste arvuga.

2. Kui kõnealune hüvitis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõikele 2, võetakse vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel arvesse teistelt liikmesriikidelt saadavaid eri liiki hüvitisi või muid sissetulekuid ja kõiki muid elemente, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusaktides, proportsionaalselt artikli 46 lõike 2 punktis b osutatud kindlustus- või elamisperioodidega ning kasutatakse kõnealuse hüvitise arvutamisel.

3. Kui eri liiki hüvitiste või muu sissetuleku saamine toob kaasa ühe või mitme artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i ja artikli 46 lõikes 2 osutatud hüvitise vähendamise, peatamise või tühistamise, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud hüvitise või hüvitiste puhul jagatakse summa, mida ei makstaks asjaomaste liikmesriikide õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete rangel kohaldamisel, vähendamisele, pea amisele või tühistamisele kuuluvate hüvitiste arvuga;

b) artikli 46 lõike 2 alusel arvutatud hüvitiste puhul toimub vähendamine, peatamine või tühistamine vastavalt lõikele 2.

4. Kui lõike 1 ja lõike 3 punktis a osutatud juhul näevad liikmesriigi õigusaktid ette, et vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel tuleb võtta eri liiki hüvitisi ja/või muid sissetulekuid ning kõiki muid elemente proportsionaalselt artikli 46 lõike 2 punktis b osutatud kindlustusperioodidega, ei kohaldata selle liikmesriigi puhul kõnealustes sätetes ettenähtud jagamist.

5. Kõiki eespool mainitud sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et õigust hüvitisele ei saa omandada juhul, kui asjaomane isik saab teise liikmesriigi õigusaktide alusel makstavat eri liiki hüvitist või muud sissetulekut.

Artikkel 47 (11)

Hüvitiste arvutamise lisasätted

1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud teoreetilise ja pro rata suuruse arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui enne riski realiseerumist kõigi asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- ja elamisperioodide kogukestus on pikem kui täishüvitise saamiseks nõutav maksimumperiood ühe sellise riigi õigusaktides, arvestab selle riigi pädev asutus täitunud perioodide kogukestuse asemel seda maksimumperioodi; see arvutusviis ei tohi põhjustada nimetatud asutusele suuremat maksekohustust kui tema poolt kohaldatavates õigusaktides ettenähtud täishüvitis. See ei kehti hüvitiste suhtes, mille suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest;

b) kattuvate perioodide arvestamise kord on sätestatud artiklis 98 osutatud rakendusmääruses;

c) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi keskmise töötasu, keskmise sissemakse või keskmise suurendamise alusel või taotleja kogu töötasu ja kõigi kindlustatute (v.a õpilased) keskmise kogutöötasu kindlustusperioodiaegse suhte alusel, määrab sellised keskmised näitajad kindlaks vastava riigi pädev asutus üksnes kõnealuse riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide alusel või üksnes asjaomase isiku nimetatud perioodidel saadud kogutöötasu alusel;

d) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi töötasu, sissemaksete või suurendamiste suuruse alusel, määrab selle riigi pädev asutus kindlaks töötasu, sissemaksed ja suurendamised, mis võetakse arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest, tuginedes tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodide eest arvestatud keskmistele töötasudele, sissemaksetele ja suurendamistele;

e) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitised normtöötasu või kindlaksmääratud summa alusel, loeb selle riigi pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest tema poolt arvesse võetavad normtöötasud või kindlaksmääratud summad võrdseks tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodidele vastavate normtöötasude või kindlaksmääratud summadega või vajaduse korral keskmise standartöötasu või keskmise kindlaksmääratud summaga;

f) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse mõne perioodi eest hüvitised töötasu suuruse alusel ja teiste perioodide eest normtöötasu või kindlaksmääratud summa alusel, võtab selle riigi pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest arvesse töötasu või kindlaksmääratud summat, mis on kindlaks määratud vastavalt punktis a või e osutatud sätetele või vajaduse korral keskmist töötasu või keskmist kindlaksmääratud summat; kui hüvitisi arvutatakse normtöötasu või kindlaksmääratud summa põhjal kõigi perioodide eest, mis on täitunud selle asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, loeb pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest tema poolt arvessevõetava töötasu võrdseks normtöötasule või kindlaksmääratud summale vastava arvestusliku töötasuga;

g) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitised keskmiste sissemaksete alusel, määrab pädev asutus sissemaksete keskmise kindlaks üksnes nende kindlustusperioodide põhjal, mis on täitunud kõnealuse riigi õigusaktide alusel.

2. Liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis käsitlevad hüvitiste arvutamisel arvessevõetavate tegurite revalvatsiooni, kohaldab vajadusel selle riigi pädev asutus vastavalt lõikele 1 arvessevõetavate tegurite suhtes teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide puhul.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide järgi võetakse hüvitiste suuruse kindlaksmääramisel arvesse peale laste muude pereliikmete olemasolu, võtab selle riigi pädev asutus arvesse ka neid asjaomase isiku pereliikmeid, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

4. Kui liikmesriigi pädeva asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid nõuavad hüvitiste arvutamisel palga arvessevõtmist ja kui on kohaldatud artikli 45 lõike 6 esimest ja teist lõiku ning kui pensionide maksmisel võetakse kõnealuses liikmesriigis arvesse üksnes neid täieliku töötuse perioode, mille eest on saadud hüvitist vastavalt artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktile ii või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimesele lausele, maksab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus pensioni selle palga alusel, mida ta kasutas töötushüvitise arvutamisel vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

Artikkel 48 (11)

Alla aasta kestvad kindlustus- või elamisperioodid

1. Olenemata artikli 46 lõikest 2 ei ole liikmesriigi pädev asutus kohustatud määrama hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodide eest, mida võetakse riski realiseerumisel arvesse, kui:

— kõnealused perioodid kestavad vähem kui aasta ja

— üksnes kõnealuseid perioode arvesse võttes ei näe nimetatud õigusaktid ette hüvitise saamise õiguse tekkimist.

2. Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab lõikes 1 osutatud perioode arvesse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel, välja arvatud punkti b kohaldamisel.

3. Kui lõike 1 kohaldamise tagajärjel vabaneksid kõik asjaomaste liikmesriikide asutused oma kohustustest, määratakse hüvitist üksnes neist riikidest viimase õigusaktide alusel, kelle tingimused on täidetud, nii nagu kõik täitunud ja vastavalt artikli 45 lõigetele 1—4 arvessevõetavad kindlustus- ja elamisperioodid oleksid täitunud selle riigi õigusaktide alusel.

Artikkel 49 (11) (15)

Hüvitiste arvutamine, kui asjaomane isik ei vasta üheaegselt kõigi õigusaktide tingimustele, mille alusel on kindlustus- või elamisperioodid täitunud, või kui ta on otseselt palunud vanadushüvitiste andmise edasi lükata

1. Kui asjaomane isik ei vasta teataval ajal hüvitise määramise tingimustele kõigi liikmesriikide õigusaktide kohaselt, mis on tema suhtes kehtinud, arvestades vajaduse korral artiklit 45 ja/või artikli 40 lõiget 3, kuid vastab üksnes ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide tingimustele, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) iga pädev asutus, kes kohaldab neid õigusakte, mille tingimused on täidetud, arvutab makstava hüvitise suuruse vastavalt artiklile 46;

b) siiski:

i) kui asjaomane isik vastab vähemalt kahe riigi õigusaktide tingimustele, ilma et oleks arvesse võetud nende õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mille tingimused ei ole täidetud, ei võeta nimetatud perioode arvesse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel, välja arvatud juhul, kui kõnealuste perioodide arvessevõtmine võimaldab määrata suurema hüvitise;

ii) kui asjaomane isik vastab üksnes ühe riigi õigusaktide tingimustele, ilma et oleks arvesse võetud nende õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mille tingimused ei ole täidetud, arvutatakse artikli 46 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel makstava hüvitise suurus üksnes vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, mille tingimused on täidetud, ning arvesse võetakse üksnes nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioode, välja arvatud juhul, kui nende õigusaktide alusel täitunud perioodide arvessevõtmine, mille tingimused ei ole täidetud, võimaldab vastavalt artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktile ii määrata suurema hüvitise.

Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui asjaomane isik on otseselt palunud vanadushüvitiste andmise edasi lükata vastavalt artikli 44 lõike 2 teisele lausele.

2. Lõikes 1 osutatud juhul ühe või mitme asjaomase riigi õigusaktide alusel määratud hüvitis või hüvitised arvutatakse automaatselt ümber vastavalt artiklile 46 niipea, kui on täidetud ühe või mitme riigi õigusaktide tingimused, mis on asjaomase isiku suhtes kehtinud, arvestades vajaduse korral artiklit 45 ning arvestades vajadusel uuesti lõiget 1. Käesolevat lõiget kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui asjaomane isik taotleb vanadushüvitiste määramist, mida tal on õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel ning mille määramine oli vastavalt artikli 44 lõike 2 teisele lausele seniajani edasi lükatud.

3. Kui ühe või mitme asjaomase riigi õigusaktide tingimused ei ole enam täidetud, tehakse automaatselt ümberarvutus vastavalt lõikele 1, ilma et see piiraks artikli 40 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 50 (11)

Lisahüvitise andmine, kui eri liikmesriikide õigusaktide alusel makstavate hüvitiste summa on väiksem kui miinimumhüvitis, mis on ette nähtud selle hüvitisesaaja elukohariigi õigusaktides

Hüvitisesaajale, kelle suhtes kehtib käesolev peatükk, ei või riigis, kelle territooriumil ta elab ja kelle õigusaktide alusel talle hüvitist makstakse, määrata väiksemat hüvitist kui nimetatud õigusaktides kindlaksmääratud miinimumhüvitis kindlustus- või elamisperioodi eest, mis võrdub kõigi kindlustus- või elamisperioodidega, mida vastavalt eelmistele artiklitele maksmisel arvestatakse. Nimetatud riigi pädev asutus peab vajaduse korral maksma talle kõnealuse riigi territooriumil elamise ajal lisahüvitist, mis on võrdne käesoleva peatüki alusel makstavate hüvitiste kogusumma ja miinimumhüvitise vahega.

Artikkel 51 (11)

Hüvitiste revalvatsioon ja ümberarvutamine

1. Kui elukalliduse tõusu või palgataseme muutumise tõttu või muul põhjusel tekkinud korrigeerimisvajaduse tõttu muudetakse asjaomaste riikide hüvitisi kindlaksmääratud protsendimäära või summa võrra, tuleb sellist protsendimäära või summat vahetult kohaldada artikli 46 alusel kindlaksmääratud hüvitiste suhtes, ilma et oleks vaja teha ümberarvutusi vastavalt nimetatud artiklile.

2. Kui aga muudetakse hüvitiste kindlaksmääramise viisi või hüvitiste ümberarvutamise reegleid, tehakse ümberarvutus vastavalt artiklile 46.

Artikkel 51a

Avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikud

1. Artikli 44, artikli 45 lõigete 1, 5 ja 6 ning artiklite 46—51 sätteid kohaldatakse analoogia põhjal avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad avalike teenistujate eriskeemi alusel hüvitiste saamisõiguse tekkimise, lõppemise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kõnesoleva liikmesriigi avalike teenistujate ühe või mitme eriskeemi kõigi kindlustusperioodide täitumisest või sellest, et neid peetakse kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide kohaselt selliste perioodidega samaväärseks, võetakse arvesse ainult neid perioode, mida saab kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide alusel tunnustada.

PEATÜKK

TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED

jagu

Õigus saada hüvitist

Artikkel 52

Elamine muus liikmesriigis kui pädev riik. Üldreeglid

Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kellega juhtub tööõnnetus või kes haigestub kutsehaigusesse ning kes elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, saab oma elukohariigis:

a) mitterahalisi hüvitisi, mida annab pädeva asutuse nimel elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud;

b) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

Artikkel 53

Piirialatöötajad. Erireeglid

Piirialatöötaja võib samuti saada hüvitisi pädeva riigi territooriumil. Selliseid hüvitisi annab pädev asutus vastavalt kõnealuse riigi õigusaktide sätetele, nii nagu asjaomane isik elaks selles riigis.

Artikkel 54

Viibimine pädevas riigis või sinna elama asumine

1. Artiklis 52 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes viibib pädeva riigi territooriumil, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele ka juhul, kui ta on juba enne seal viibimist saanud hüvitisi. See säte ei kehti siiski piirialatöötajate suhtes.

2. Artiklis 52 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes asub elama pädeva riigi territooriumile, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele ka juhul, kui ta on juba enne oma elukoha muutmist saanud hüvitisi.

Artikkel 55

Viibimine väljaspool pädevat riiki. Naasmine või elama asumine teise liikmesriiki pärast tööõnnetuse juhtumist või kutsehaigusse haigestumist. Vajadus minna teise liikmesriiki, et saada vajalikku ravi

1. Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kellega on juhtunud tööõnnetus või kes on haigestunud kutsehaigusse ning:

a) kes viibib muu liikmesriigi territooriumil kui pädev liikmesriik või

b) kellele pärast õiguse omandamist saada pädeva asutuse arvelt hüvitisi on nimetatud asutus andnud loa naasta liikmesriigi territooriumile, kus ta elab, või asuda elama teise liikmesriigi territooriumile või

c) kellele pädev asutus on andnud loa minna teise liikmesriigi territooriumile, et saada seal oma seisundile vastavat ravi;

on õigus saada:

i) mitterahalisi hüvitisi, mida annab pädeva asutuse nimel viibimis- või elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud; hüvitiste andmise kestus on siiski reguleeritud pädeva riigi õigusaktidega;

2. Lõike 1 punkti b alusel nõutava loa andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et asjaomase isiku ümberasumine kahjustaks tema tervislikku seisundit või tema ravi.

Lõike 1 punkti c alusel nõutava loa andmisest ei või keelduda juhul, kui asjaomasel isikul puudub võimalus saada kõnealust ravi liikmesriigi territooriumil, kus ta elab.

Artikkel 56

Õnnetused reisimise ajal

Õnnetus reisimise ajal, mis juhtub muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, loetakse juhtunuks pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 57 (7)

Kutsehaigushüvitised, kui asjaomane isik on töötanud sama ohu tingimustes mitmes liikmesriigis

1. Kui kutsehaigusesse haigestunud isik on kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada sellise haiguse, määratakse hüvitised, mida tal või tema ülalpidamisel olnud isikutel on õigus taotleda, üksnes nendest riikidest viimase õigusaktide alusel, mille tingimused on täidetud, arvestades vajaduse korral lõikeid 2—5.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealune haigus oleks esmakordselt diagnoositud tema territooriumil, loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune haigus diagnoositi esmakordselt teise liikmesriigi territooriumil.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealune haigus oleks diagnoositud teatava tähtaja jooksul pärast viimatise töötamise või tegutsemise lõppu, mis tõenäoliselt võis kõnealuse haiguse põhjustada, võtab selle riigi pädev asutus sellise töötamis- või tegutsemisaja kontrollimisel vajalikul määral arvesse samasugust töötamist või tegutsemist mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleks töötatud või tegutsetud esimesena nimetatud riigi õigusaktide alusel.

4. Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealuse haiguse tõenäoliselt põhjustanud töötamine või tegutsemine oleks kestnud teatava aja, võtab selle riigi pädev asutus vajalikul määral arvesse sellise töötamise või tegutsemise aega mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleks töötatud või tegutsetud esimese riigi õigusaktide alusel.

5. Sklerootilise pneumokonioosi puhul jagatakse rahaliste hüvitiste, sealhulgas pensionide kulud nende liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kelle territooriumil toimus asjaomase isiku nimetatud haiguse tõenäoliselt põhjustanud töötamine või tegutsemine. Selline jagamine toimub suhte põhjal, mis on iga sellise riigi õigusaktide alusel täitunud artikli 45 lõikes 1 osutatud vanaduskindlustuse või elamisperioodide kestuse ja kõigi selliste riikide õigusaktide alusel täitunud vanaduskindlustuse või elamisperioodide kogukestuse vahel kuupäeval, millal hakati hüvitist maksma.

6. Nõukogu määrab ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks kutsehaigused, mille suhtes kohaldatakse lõike 5 sätteid.

Artikkel 58

Rahaliste hüvitiste arvutamine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahaliste hüvitiste arvutamise keskmise töötasu põhjal, määrab sellise keskmise töötasu kindlaks üksnes lähtuvalt töötasust, mille maksmine nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodide eest on kinnitust leidnud.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahaliste hüvitiste arvutamise normtöötasu põhjal, võtab arvesse üksnes normtöötasu või vajadusel keskmist normtöötasu nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodide eest.

3. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahalise hüvitise suuruse varieerumise sõltuvalt pereliikmete arvust, võtab arvesse ka teise liikmesriigi territooriumil elavaid asjaomase isiku pereliikmeid, nii nagu elaksid nad pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 59

Tööõnnetuse all kannatanud või kutsehaigust põdeva isiku transportimise kulud

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette tööõnnetuse all kannatanud või kutsehaigust põdeva isiku elukohta või haiglasse transportimise kulude hüvitamise, kannab vastavad kulud ka isiku transportimise puhul elukohta või haiglasse sellise teise liikmesriigi territooriumil, kus see isik elab, tingimusel et kõnealune asutus on andnud selliseks transportimiseks eelnevalt loa, arvestades nõuetekohaselt transportimist õigustavaid asjaolusid. Selline luba ei ole nõutav piirialatöötaja puhul.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette tööõnnetuse tõttu hukkunu laiba matusepaika transportimise kulude hüvitamise, hüvitab vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele samasugusesse paika transportimise kulud sellise teise liikmesriigi territooriumil, kus oli kõnealuse isiku elukoht õnnetuse toimumise ajal.

jagu

Sellise kutsehaiguse süvenemine, mille tõttu on määratud hüvitis

Artikkel 60 (7) (11)

1. Sellise kutsehaiguse süvenemise korral, mille tõttu töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on saanud või saab hüvitist liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui asjaomane isik ei ole hüvitise saamise ajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada või süvendada kõnealust haigust, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud kandma hüvitiste kulud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist;

b) kui asjaomane isik on hüvitise saamise ajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada või süvendada kõnealust haigust, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud kandma hüvitise kulud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, arvestamata haiguse süvenemist. Teise liikmesriigi pädev asutus määrab asjaomasele isikule lisahüvitise, mille suurus võrdub vahega pärast haiguse süvenemist maksta oleva hüvitise suuruse ja hüvitise suuruse vahel, mis oleks tulnud maksta tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel enne haiguse süvenemist juhul, kui kõnealune haigus oleks tekkinud selle liikmesriigi õigusaktide alusel;

c) kui punktis b käsitletud juhul ei ole sklerootilist pneumokonioosi või artikli 57 lõike 6 alusel kindlaksmääratud haigust põdeval töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal õigust saada hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud andma hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist. Esimese liikmesriigi pädeva asutuse poolt haiguse süvenemist arvesse võttes makstava rahalise hüvitise suuruse, kaasa arvatud pensioni, ja enne haiguse süvenemist makstavate analoogiliste hüvitiste suuruse vahe katab siiski teise liikmesriigi pädev asutus;

d) liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes saavad kahe liikmesriigi asutuste määratud hüvitisi vastavalt punktile b.

2. Artikli 57 lõike 5 sätete kohaldamisel kutsehaiguse süvenemise korral kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) vastavalt artikli 57 lõikele 1 hüvitise määranud pädev asutus on kohustatud andma hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist;

b) rahaliste hüvitiste kulud, kaasa arvatud pensionid, jagatakse jätkuvalt asutuste vahel, kes vastavalt artikli 57 lõikele 5 jagasid omavahel varasemate hüvitiste kulud. Kui aga isik on jätkanud töötamist või tegutsemist, mis tõenäoliselt võis põhjustada või süvendada kõnealust kutsehaigust, kas siis selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus ta on juba töötanud või tegutsenud samal alal või mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel, katab sellise riigi pädev asutus haiguse süvenemist arvestades makstava hüvitise ja enne haiguse süvenemist makstava hüvitise suuruse vahe.

jagu

Muud sätted

Artikkel 61

Reeglid teatavate riikide õigusaktide erijoonte arvestamiseks

1. Kui liikmesriigi territooriumil, kus asjaomane isik juhtub olema, puudub tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustus või kui selline kindlustus on olemas, kuid puudub mitterahaliste hüvitiste andmise eest vastutav asutus, annab selliseid hüvitisi see viibimis- või elukohajärgne asutus, kes on vastutav mitterahaliste hüvitiste andmise eest haiguse korral.

2. Kui pädeva riigi õigusaktid seavad tasuta mitterahalise hüvitise saamise sõltuvusse tööandja korraldatud arstiabi kasutamisest, loetakse artiklis 52 ja artikli 55 lõikes 1 osutatud juhul antavad mitterahalised hüvitised sellise arstiabi hulka kuuluvaks.

3. Kui pädeva riigi õigusaktid näevad ette tööandja kohustustega seotud kindlustusskeemi, loetakse artiklis 52 ja artikli 55 lõikes 1 osutatud juhul antavad mitterahalised hüvitised antuks pädeva asutuse palvel.

4. Kui pädeva riigi tööõnnetushüvitistega seotud kindlustusskeemi puhul ei ole tegemist kohustusliku kindlustusega, annab mitterahalisi hüvitisi otse vastav tööandja või kindlustusandja.

5. Kui liikmesriigi õigusaktid näevad otseselt või kaudselt ette varasemate või varem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste arvessevõtmise töövõimetuse astme hindamisel, hüvitise saamise õiguse kinnitamisel või hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, võtab selle liikmesriigi pädev asutus arvesse ka varasemaid või varem tuvastatud tööõnnetusi või kutsehaigusi, mille suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, nii nagu need oleksid esinenud või tuvastatud vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

6. Kui liikmesriigi õigusaktid näevad otseselt või kaudselt ette hilisemate või hiljem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste arvessevõtmise töövõimetuse astme hindamisel, hüvitise saamise õiguse kinnitamisel või hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, võtab selle liikmesriigi pädev asutus arvesse ka hilisemaid või hiljem tuvastatud tööõnnetusi või kutsehaigusi, mille suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, nii nagu need oleksid esinenud või tuvastatud vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, kuid üksnes juhul, kui:

1) tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel ei ole makstud mingit hüvitist varasemate või varem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste eest ning

2) hilisemate või hiljem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste eest ei ole makstud mingit hüvitist tulenevalt teise liikmesriigi õigusaktidest, mis kehtisid kõnealuste tööõnnetuste või kutsehaiguste suhtes, arvestades lõike 5 sätteid.

Artikkel 62

Viibimis- või elukohariigis mitme kindlustusskeemi olemasolu puhul kohaldatav skeem. Hüvitiste maksmise maksimumkestus

1. Kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on mitu kindlustusskeemi, kohaldatakse artiklis 52 või artikli 55 lõikes 1 osutatud töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes terasetööstuse tööliste kindlustusskeemi. Kui aga kõnealustes õigusaktides on eriskeem kaevanduse ja samalaadiliste ettevõtete töötajate jaoks, kohaldatakse sellise kindlustusskeemi sätteid selle kategooria töötajate suhtes, kui nimetatud skeemi on pädev kohaldama viibimis- või elukohajärgne asutus, kellele nad oma taotluse esitavad.

2. Kui liikmesriigi õigusaktides on määratud maksimaalne aeg, mille kestel võib anda hüvitisi, võib kõnealuseid õigusakte kohaldav asutus võtta arvesse iga perioodi, mille eest on juba saadud hüvitist teise liikmesriigi asutuselt.

jagu

Tagasimaksed asutuste vahel

Artikkel 63

1. Pädev asutus on kohustatud maksma tagasi tema nimel vastavalt artikli 52 ja artikli 55 lõike 1 sätetele antavate mitterahaliste hüvitiste summa.

2. Lõikes 1 osutatud tagasimaksed määratakse kindlaks ja tasutakse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras tõendite esitamisel tegelike kulude kohta.

jagu

Õpilased

Artikkel 63a

1.– 4. jao sätteid kohaldatakse õpilaste suhtes analoogia põhjal.

PEATÜKK

MATUSETOETUSED

Artikkel 64

Kindlustus- või elamisperioodide liitmine

Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad matusetoetuse saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 65

Õigus saada toetust juhul, kui surm saabub või toetust saama õigustatud isik elab muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik

1. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, pensionär või pensionitaotleja või tema pereliige sureb sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole pädev riik, loetakse surm saabunuks pädeva riigi territooriumil.

2. Pädev asutus on kohustatud määrama matusetoetuse, mis kuulub maksmisele tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, seda ka juhul, kui toetust saama õigustatud isik elab muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka juhul, kui surm saabub tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.

Artikkel 66

Toetuse andmine pensionäri surma korral, kes oli elanud muu liikmesriigi territooriumil kui see liikmesriik, kelle asutus oli vastutav mitterahaliste hüvitiste andmise eest

Kui pensionär, kellel oli õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elas surma saabumisel muu liikmesriigi territooriumil kui see, mille pädev asutus vastutas pensionärile mitterahaliste hüvitiste andmise eest artikli 28 sätete alusel, annab nimetatud asutus oma kulul matusetoetust, mis kuulub maksmisele tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, nii nagu oleks kõnealune pensionär oma surma saabumise ajal elanud selle liikmesriigi territooriumil.

Eelmise lõigu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal pensionäri pereliikmete suhtes.

Artikkel 66a

Õpilased

Artiklite 64–66 sätteid kohaldatakse õpilaste ja nende pereliikmete suhtes analoogia põhjal.

PEATÜKK

TÖÖTUSHÜVITISED

jagu

Ühissätted

Artikkel 67

Kindlustus- või töötamisperioodide liitmine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitise saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse kindlustus- või töötamisperioode, mis on töötajana täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleksid need tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid, tingimusel et kõnealuste õigusaktide alusel täitumise korral oleks nimetatud töötamisperioode arvestatud kindlustusperioodidena.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitise saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse töötamisperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana täitunud kindlustus- või töötamisperioode, nii nagu oleksid need tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud töötamisperioodid.

3. Välja arvatud artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja punkti b alapunktis ii osutatud juhud, sõltub lõigete 1 ja 2 kohaldamine tingimusest, et asjaomasel isikul peaks olema viimati täitunud:

— lõike 1 korral kindlustusperiood,

— lõike 2 korral töötamisperiood

vastavalt nende õigusaktide sätetele, mille alusel taotletakse hüvitist.

4. Kui perioodi kestus, mille jooksul võib saada hüvitist, oleneb kindlustus- või töötamisperioodi kestusest, kohaldatakse vastavalt vajadusele lõike 1 või lõike 2 sätteid.

Artikkel 68

Hüvitise arvutamine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette, et hüvitise arvutamine peab põhinema eelmise palga suurusel, võtab arvesse üksnes asjaomase isiku palka, mis ta on saanud viimase töötamise eest kõnealuse riigi territooriumil. Kui aga asjaomase isiku viimane töötamine sel territooriumil on kestnud alla nelja nädala, arvutatakse hüvitis hariliku palga põhjal, mis vastab palgale samaväärse või sarnase töötamise eest töötu elu- või viibimiskohas, nagu oli tema viimane töötamine teise liikmesriigi territooriumil.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette, et hüvitise suurus varieerub sõltuvalt pereliikmete arvust, võtab arvesse ka neid asjaomase isiku pereliikmeid, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu elaksid nad pädeva riigi territooriumil. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui pereliikmete elukohariigis on teisel isikul õigus saada töötushüvitist, mille arvutamiseks pereliikmeid arvesse võetakse.

jagu

Töötud, kes lähevad muusse liikmesriiki kui pädev riik

Artikkel 69

Hüvitise saamise õiguse säilitamise tingimused ja piirid

1. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on täielikult töötu ja kes vastab liikmesriigi õigusaktide tingimustele hüvitise saamise kohta ning kes läheb ühte või mitmesse liikmesriiki, selleks et leida seal tööd, säilitab õiguse saada kõnealust hüvitist järgmistel tingimustel ja järgmistes piirides:

a) enne lahkumist peab ta olema tööotsijana registreeritud ja olnud kättesaadav pädeva riigi tööhõivetalitustele vähemalt nelja nädala jooksul pärast töötuks jäämist. Pädevad talitused või asutused võivad siiski anda talle loa lahkuda enne nimetatud tähtaja möödumist;

b) igas liikmesriigis, kuhu ta läheb, peab ta end tööotsijana registreerima ning alluma seal kehtivale kontrollimiskorrale. Nimetatud tingimus loetakse registreerimisele eelnenud perioodi suhtes täidetuks, kui asjaomane isik registreerib end seitsme päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta ei ole enam kättesaadav selle riigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus. Erandjuhul võivad nimetatud tähtaega pikendada pädevad talitused või asutused;

c) õigus saada hüvitist jätkub maksimaalselt kolm kuud alates kuupäevast, mil asjaomane isik ei olnud enam kättesaadav selle riigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus, tingimusel et hüvitise saamise kogukestus ei ületa hüvitise saamise kestust, milleks tal oli õigus kõnealuse riigi õigusaktide järgi. Hooajatöötaja puhul on selline kestus piiratud ajaga, mis jääb selle hooaja lõpuni, milleks ta tööle võetud oli.

2. Kui asjaomane isik naaseb pädevasse riiki enne aja möödumist, mille jooksul tal on õigus saada hüvitist lõike 1 punkti c alusel, on tal õigus saada jätkuvalt hüvitist nimetatud riigi õigusaktide alusel; ta kaotab igasuguse õiguse saada hüvitist pädeva riigi õigusaktide alusel, kui ta ei naase sinna enne kõnealuse aja möödumist. Erandjuhul võivad kõnealust tähtaega pikendada pädevad talitused või asutused.

3. Lõike 1 sätetele võib kahe töötamise vahelise aja jooksul tugineda vaid üks kord.

▼M8 —————

Artikkel 70

Hüvitise maksmine ja tagasimaksmine

1. Artikli 69 lõikes 1 osutatud juhtudel maksab hüvitist iga sellise riigi asutus, kuhu töötu läheb tööd otsima.

Sellise hüvitise summa peab tagasi maksma sellise liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid kehtisid töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes tema viimase töötamise ajal.

jagu

Töötud, kes oma viimase töötamise ajal elasid muus liikmesriigis kui pädev riik

Artikkel 71

1. Töötu, kes on varem töötanud ja kes oma viimase töötamise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev riik, saab hüvitist vastavalt järgmistele sätetele:

i) piirialatöötaja, kes on teda palganud ettevõttes osaliselt või aeg-ajalt töötu, saab hüvitist vastavalt pädeva riigi õigusaktidele, nii nagu elaks ta selle riigi territooriumil; nimetatud hüvitist maksab pädev asutus;

ii) piirialatöötaja, kes on täielikult töötu, saab hüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil ta elab, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes tema viimase töötamise ajal; nimetatud hüvitist maksab elukohajärgne asutus oma arvel;

i) töötaja, kes ei ole piirialatöötaja ning kes on osaliselt, aeg-ajalt või täielikult töötu ning kes on jätkuvalt kättesaadav oma tööandjale või tööhõivetalitustele pädeva riigi territooriumil, saab hüvitist vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, nii nagu elaks ta selle riigi territooriumil; nimetatud hüvitist maksab pädev asutus;

ii) töötaja, kes ei ole piirialatöötaja ning kes on täielikult töötu ja on kättesaadav tööhõivetalitustele liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, või kes naaseb nimetatud territooriumile, saab hüvitist vastavalt selle riigi õigusaktidele, nii nagu oleks ta seal viimati töötanud; nimetatud hüvitist maksab elukohajärgne asutus oma arvel. Kui aga sellisel töötajal on tekkinud õigus saada hüvitist selle liikmesriigi pädeva asutuse arvel, kelle õigusaktid tema suhtes viimati kehtisid, saab ta hüvitist artikli 69 alusel. Hüvitise saamine elukohariigi õigusaktide alusel peatatakse ajavahemikuks, mille jooksul töötu võib artikli 69 sätete alusel esitada taotluse hüvitise saamiseks selle riigi õigusaktide alusel, mis tema suhtes viimati kehtisid.

2. Ajal, mil töötul on õigus saada hüvitist lõike 1 punkti a alapunkti i või punkti b alapunkti i sätete alusel, ei või ta taotleda hüvitist selle liikmesriigi õigusaktide alusel, mille territooriumil ta elab.

jagu

Avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikud

Artikkel 71a

1. 1. ja 2. jao sätteid kohaldatakse analoogia põhjal avalike teenistujate töötaoleku eriskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

2. Avalike teenistujate töötaoleku eriskeemiga hõlmatud isikute suhtes ei kohaldata 3. jao sätteid. Avalike teenistujate töötaoleku eriskeemiga hõlmatud tööta isik, kes on osaliselt või täielikult ilma tööta ja kes viimase tööloleku ajal ei elanud pädeva riigi, vaid mõne muu liikmesriigi territooriumil, saab abiraha pädeva riigi õigusaktide alusel nagu siis, kui ta elaks selle riigi territooriumil; nimetatud abiraha maksab pädev asutus oma kulul.

PEATÜKK (8)

PEREHÜVITISED

Artikkel 72 (8)

Kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide liitmine

Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise sõltuvusse kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide täitumisest, võtab kõnealuse riigi pädev asutus vajalikul määral arvesse teises liikmesriigis täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, nii nagu oleksid need täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 72a (9) (14)

Töötajad, kes on muutunud täielikult töötuks

Täielikult töötuks muutunud töötaja, kelle suhtes on kohaldatav artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkt ii või punkti b alapunkti ii esimene lause, saab koos endaga sama liikmesriigi territooriumil elavate pereliikmete eest perehüvitist vastavalt selle riigi õigusaktidele, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes tema viimase töötamise ajal, võttes vajaduse korral arvesse artikli 72 sätteid. Selliseid hüvitisi annab elukohajärgne asutus oma kulul.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise perehüvitiste katmiseks, võib nimetatud asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Artikkel 73 (8)

Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle pereliikmed elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kelle suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid, on õigus saada teise liikmesriigi territooriumil elavate pereliikmete eest esimese riigi õigusaktides ettenähtud perehüvitisi, nii nagu elaksid pereliikmed selles riigis ning arvestades VI lisa sätteid.

Artikkel 74 (8)

Töötu, kelle pereliikmed elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

Varem töötanud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud töötul, kes saab liikmesriigi õigusaktide alusel töötushüvitist, on õigus saada teises liikmesriigis elavate pereliikmete eest esimese riigi õigusaktides ettenähtud perehüvitisi, nii nagu elaksid pereliikmed selles riigis ning arvestades VI lisa sätteid.

Artikkel 75 (8)

Hüvitiste maksmine

1. Artiklis 73 osutatud juhtudel annab perehüvitisi selle riigi pädev asutus, kelle õigusaktid kehtivad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, ning artiklis 74 osutatud juhtudel selle riigi pädev asutus, kelle õigusaktide alusel saab töötushüvitist varem töötanud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud töötu. Hüvitisi antakse vastavalt selliste asutuste poolt kohaldatavatele sätetele, olenemata sellest, kas füüsiline või juriidiline isik, kellele selliseid hüvitisi tuleb maksta, elab või viibib pädeva riigi või muu liikmesriigi territooriumil.

2. Kui aga isik, kellele tuleks anda perehüvitisi, ei kasuta neid pereliikmete ülalpidamiseks, täidab pädev asutus oma juriidilise kohustuse, makstes kõnealused hüvitised pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule pereliikmete elukoha järgse asutuse või nende elukohariigi pädeva võimuorgani poolt selleks määratud asutuse või organi taotlusel ja vahendusel.

3. Kaks või enam liimesriiki võivad vastavalt artikli 8 sätetele kokku leppida, et nende riikide või ühe sellise riigi õigusaktide alusel maksta olevaid perehüvitisi annab pädev asutus pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule kas otse või pereliikmete elukoha järgse pädeva asutuse vahendusel.

Artikkel 76 (8)

Prioriteetsusreeglid juhul, kui õigus saada perehüvitisi pädeva riigi õigusaktide alusel ja selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus pereliikmed elavad, kattuvad

1. Kui ühel ja samal ajavahemikul antakse perehüvitisi sama pereliikme eest ja töötamise või tegutsemise tõttu selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kelle territooriumil pereliikmed elavad, peatatakse õigus saada hüvitisi teise liikmesriigi õigusaktide alusel asjakohasel juhul artikli 73 või 74 alusel selle summa ulatuses, mida antakse esimese liikmesriigi õigusaktide alusel.

2. Kui hüvitisi ei taotleta liikmesriigis, mille territooriumil pereliikmed elavad, võib teise liikmesriigi pädev asutus lõike 1 sätteid kohaldada nii, nagu oleksid hüvitised määratud esimeses liikmesriigis.

Artikkel 76a

Õpilased

Artikli 72 sätteid kohaldatakse õpilaste suhtes analoogia põhjal.

PEATÜKK

HÜVITISED PENSIONÄRIDE ÜLALPEETAVATELE LASTELE JA ORBUDELE

Artikkel 77

Pensionäride ülalpidamist vajavad lapsed

1. Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse terminit “hüvitised” kui vanadus-, invaliidsus- või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni saavatele isikutele makstavat peretoetust ning nende laste eest makstavat pensionisuurendit või pensionilisa, välja arvatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusskeemi alusel määratav pensionilisa.

2. Olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil elab pensionär või elavad tema lapsed, antakse hüvitisi vastavalt järgmistele reeglitele:

a) üksnes ühe liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saavale pensionärile vastavalt pensioni eest vastutava liikmesriigi õigusaktidele;

b) kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saavale pensionärile:

i) vastavalt selle riigi õigusaktidele, kelle territooriumil ta elab, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selle riigi õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest, või

ii) muudel juhtudel vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis on tema suhtes kõige kauem kehtinud, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selliste õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest; kui selliste õigusaktide alusel ei ole omandatud õigust saada hüvitisi, uuritakse sellise õiguse omandamise tingimusi teiste asjaomaste liikmesriikide õigusaktides nende liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kahanevas järjekorras.

Artikkel 78

Orvud

1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste “hüvitis” peretoetusi ja vajaduse korral orbude lisa- või eritoetusi.

2. Olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil orb või teda tegelikult ülalpidav füüsiline või juriidiline isik elab või asub, antakse orvuhüvitisi vastavalt järgmistele reeglitele:

a) sellise surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtisid üksnes ühe liikmesriigi õigusaktid, orvule vastavalt selle riigi õigusaktidele;

b) sellise surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtisid mitme liikmesriigi õigusaktid, orvule:

i) vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil orb elab, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selle riigi õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitist;

ii) muudel juhtudel vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis on surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kõige kauem kehtinud, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on õigus saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest omandatud selle riigi õigusaktide alusel; kui selliste õigusaktide alusel ei ole omandatud õigust saada hüvitisi, uuritakse sellise õiguse omandamise tingimusi teiste liikmesriikide õigusaktides nende liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kahanevas järjekorras.

Artiklis 77 osutatud pensionäri lastega seotud hüvitiste andmisele kohaldatavad liikmesriigi õigusaktid jäävad siiski kohaldatavaks ka pärast kõnealuse pensionäri surma tema orbudele hüvitiste andmise suhtes.

Artikkel 78a

Orvupensione, välja arvatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusskeemi alusel makstav pension, käsitatakse artikli 78 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvate “hüvitistena”, kui surnu suhtes kehtis mingil ajal skeem, millega on ette nähtud ainult peretoetused või orbude lisa- või eritoetused. Kõnealused toetuskavad on loetletud VIII lisas.

Artikkel 79 (7)

Ühissätted pensionäri ülalpeetavate laste ja orbude hüvitiste suhtes

1. Artiklites ►M5 77, 78 ja 78a ◄ määratletud hüvitisi antakse vastavalt nimetatud artiklite sätete kohaldamisel kindlaksmääratud õigusaktidele selliste õigusaktide kohaldamise eest vastutava asutuse poolt ja arvel, nii nagu oleksid pensionäri või surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud üksnes pädeva riigi õigusaktid.

Siiski:

a) kui sellised õigusaktid näevad ette, et hüvitiste saamise õiguse omandamine, säilitamine või ennistamine sõltub kindlustus-, töötamis-, füüsilise ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodide kestusest, määratakse nende kestus vajaduse korral artikli 45 või artikli 72 sätteid arvestades;

b) kui sellised õigusaktid näevad ette, et hüvitiste suurus arvutatakse pensioni suuruse põhjal või et see sõltub kindlustuspe rioodide kestusest, arvutatakse nende hüvitiste suurus vastavalt artikli 46 lõike 2 sätetele kindlaksmääratud teoreetilise suuruse põhjal.

2. Juhul kui artikli 77 lõike 2 punkti b alapunktis ii ja artikli 78 lõike 2 punkti b alapunktis ii sätestatud reeglite kohaldamise tagajärjeks oleks mitme liikmesriigi pädevus, kusjuures perioodide kestus on võrdne, antakse artiklis ►M5 77, 78 või 78a ◄ määratletud hüvitisi vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis pensionäri või surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena kehtisid.

3. Õigus saada hüvitisi üksnes siseriiklike õigusaktide või lõike 2 sätete ja artiklite ►M5 77, 78 ja 78a ◄ alusel peatatakse juhul, kui lastel tekib õigus saada perehüvitisi või peretoetust liikmesriigi õigusaktide alusel tulenevalt kutse- või äritegevusest. Sellisel juhul võrdsustatakse asjaomased isikud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetega.

Artikkel 79a

Sätted, mis käsitlevad hüvitisi orbudele, kellel on õigus saada hüvitist avalike teenistujate eriskeemi alusel

1. Olenemata ►M5 artikli 78a ◄ sätetest arvutatakse avalike teenistujate eriskeemi alusel makstavad orvupensionid vastavalt 3. peatüki sätetele.

2. Kui lõikes 1 sätestatud juhul on kindlustus-, töötamis-, füüsilise ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodid ka üldskeemi alusel täitunud, makstakse selle üldskeemi alusel maksmisele kuuluvad hüvitised vastavalt 8. peatüki sätetele ►M5 kui artikli 44 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti ◄ . Avalike teenistujate eriskeemi sätete kohaselt täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilise ettevõtjana tegutsemise perioode või kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide kohaselt selliste perioodidega samaväärseks peetavaid perioode võetakse vajaduse korral arvesse hüvitiste saamisõiguse tekkimisel, säilitamisel või ennistamisel vastavalt selle üldskeemi sätetele.

JAOTIS

VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON

Artikkel 80

Moodustamine ja töömeetod

1. Komisjoni juurde luuakse võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon (edaspidi “halduskomisjon”), kuhu kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad eksperdid. Komisjoni esindaja võtab halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

2. Tehnilistes küsimustes abistab halduskomisjoni Rahvusvaheline Tööbüroo sel eesmärgil Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt.

3. Halduskomisjoni reeglid koostatakse tema liikmete vastastikusel kokkuleppel.

Otsused artikli 81 punktis a osutatud tõlgendusküsimuste kohta tehakse ühehäälselt. Need avaldatakse vajalikus ulatuses.

4. Sekretariaaditeenused tagab halduskomisjonile komisjon.

Artikkel 81

Halduskomisjoni ülesanded

Halduskomisjonil on järgmised ülesanded:

a) tegelda kõigi käesolevast määrusest ja sellele järgnevatest määrustest või nende põhjal sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega, ilma et eelöeldu piiraks asjaomaste võimuorganite, asutuste ja isikute õigust kasutada liikmesriikide õigusaktides, käesolevas määruses või asutamislepingus ettenähtud menetlusi ja võimalust pöörduda kohtusse;

b) korraldada liikmesriikide pädevate võimuorganite, asutuste ja kohtute palvel kõigi käesoleva määrusega seotud dokumentide tõlkimine, eelkõige taotluste tõlkimine, mida on esitanud isikud, kellel võib olla õigus saada hüvitist käesoleva määruse sätete alusel;

c) tugevdada ja arendada liikmesriikidevahelist koostööd sotsiaalkindlustusküsimustes, eelkõige ühist huvi pakkuvate tervishoiu- ja sotsiaalmeetmete alal;

▼M1

d) tugevdada ja arendada liikmesriikidevahelist koostööd teabevahetuse korra nüüdisajastamise abil, eelkõige sellega, et teabe liikumist asutuste vahel kohandatakse telemaatilise teabevahetuse jaoks, võttes arvesse andmetöötlust igas liikmesriigis. Sellise nüüdisajastamise peaeesmärk on kiirendada hüvitiste andmist;

e) koondada tegurid, mida tuleks arvesse võtta raamatupidamisaruannete koostamisel, mis on seotud liikmesriikide asutuste poolt kantavate kuludega käesoleva määruse sätete alusel, ning kinnitada kõnealuste asutuste vahelised raamatupidamise aastaaruanded;

f) täita muid funktsioone, mis käesoleva määruse ja sellele järgnevate määruste sätete või nende põhjal sõlmitud lepingute või kokkulepete järgi kuuluvad tema pädevusse;

g) esitada komisjonile ettepanekuid järgnevate määruste väljatöötamise ning käesoleva määruse ja järgnevate määruste muutmise kohta.

JAOTIS

VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE KONSULTATIIVKOMITEE

Artikkel 82 (B)

Asutamine, moodustamine ja töömeetodid

1. Käesolevaga asutatakse võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse konsultatiivkomitee (edaspidi “konsultatiivkomitee”), mis koosneb ►A1 150 ◄ liikmest, kusjuures sinna kuulub igast liikmesriigist:

a) kaks valitsuse esindajat, kellest vähemalt üks peab olema halduskomisjoni liige;

b) kaks ametiühingute esindajat;

c) kaks tööandjate organisatsioonide esindajat.

Iga eespool nimetatud kategooria kohta määratakse üks asendusliige igast liikmesriigist.

2. Konsultatiivkomitee liikmed ja asendusliikmed määrab nõukogu, kes ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajaid valides püüab saavutada eri asjaomaste sektorite võrdse esindatuse komitees.

Nõukogu avaldab liikmete ja asendusliikmete nimekirja Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on kaks aastat. Neid võib ametisse tagasi määrata. Ametiaja möödudes jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse, kuni nad asendatakse või määratakse tagasi.

4. Konsultatiivkomitee eesistujaks on komisjoni esindaja. Eesistuja ei osale hääletamisel.

5. Konsultatiivkomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas. Konsultatiivkomitee kutsub kokku selle eesistuja kas omal algatusel või vähemalt kolmandiku liikmete kirjalikul taotlusel. Sellises taotluses peavad olema konkreetsed ettepanekud päevakorra kohta.

6. Erandjuhul võib konsultatiivkomitee eesistuja ettepaneku põhjal otsustada võtta vastu nõuandeid isikutelt või organisatsioonide esindajatelt, kellel on sotsiaalkindlustusküsimustes ulatuslikud kogemused. Lisaks saab komitee samadel tingimustel kui halduskomisjon tehnilist abi Rahvusvaheliselt Tööbüroolt Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

7. Konsultatiivkomitee arvamused ja ettepanekud peavad olema motiveeritud. Arvamused antakse ja ettepanekud esitatakse antud häälte absoluutse enamusega.

Komitee võtab liikmete häälteenamusega vastu oma kodukorra, mille kinnitab nõukogu pärast komisjoni arvamuse saamist.

8. Sekretariaaditeenused tagab konsultatiivkomiteele komisjon.

Artikkel 83

Konsultatiivkomitee ülesanded

Euroopa Ühenduste Komisjoni või halduskomisjoni taotlusel või oma algatusel on konsultatiivkomitee pädev:

a) uurima üldisi küsimusi või põhimõttelisi küsimusi ja probleeme, mis tulenevad asutamislepingu artikli 51 sätete raames vastuvõetud määruste rakendamisest;

b) andma arvamusi halduskomisjonile ja esitama ettepanekuid kõnealuste määruste muutmise kohta.

JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 84 (7)

Pädevate võimuorganite vaheline koostöö

1. Liikmesriikide pädevad võimuorganid edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud:

a) käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmetega;

b) nende õigusaktides tehtud muudatustega, mis võivad mõjutada käesoleva määruse rakendamist.

2. Käesoleva määruse rakendamiseks osutavad liikmesriikide võimuorganid ja asutused häid teeneid ja toimivad nii, nagu rakendaksid nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste võimuorganite ja asutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta. Liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad aga kokku leppida teatavate kulude tagasimaksmises.

3. Liikmesriikide võimuorganid ja asutused võivad käesoleva määruse rakendamiseks suhelda üksteisega ja asjaomaste isikute või nende esindajatega vahetult.

4. Liikmesriigi võimuorganid, asutused ja kohtud ei või keelduda neile esitatud taotluste või muude dokumentide vastuvõtmisest põhjusel, et need on koostatud teise liikmesriigi ametlikus keeles. Vajadusel võivad nad kohaldada artikli 81 punkti b sätteid.

a) Kui käesoleva määruse või artiklis 98 osutatud rakendusmääruse alusel edastavad liikmesriigi võimuorganid või asutused teise liikmesriigi võimuorganitele või asutustele isikuandmeid, kehtivad sellise edastamise suhtes andmeid edastava liikmesriigi õigusnormid andmekaitse kohta.

Iga järgneva edastamise, samuti kõnealuste andmete talletamise, muutmise ja kustutamise suhtes kehtivad andmeid saava liikmesriigi õigusnormid andmekaitse kohta.

b) Isikuandmete kasutamine muul kui sotsiaalkindlustuse eesmärgil sõltub asjaomase isiku nõusolekust või toimub vastavalt siseriiklikes õigusaktides ettenähtud muudele tagatistele.

Artikkel 84a

Käesoleva määrusega hõlmatud asutuste ja isikute vahelised suhted

1. Käesoleva määrusega hõlmatud asutused ja isikud on kohustatud vahetama vastastikku teavet ja tegema koostööd, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine.

Vastavalt headele haldustavadele vastavad asutused mõistliku ajavahemiku jooksul kõigile järelepärimistele ning annavad asjaomastele isikutele teavet, mida viimased vajavad neile käesoleva määrusega antud õiguste teostamiseks.

Asjaomased isikud teavitavad pädeva riigi asutusi ja elukohariigi asutusi nii kiiresti kui võimalik mistahes muutustest nende isiklikus või perekondlikus olukorras, mis mõjutavad nende õigusi käesoleva määrusega sätestatud hüvitistele.

2. Lõike 1 kolmandas lõigus viidatud teavitamiskohustuse mittetäitmine võib kaasa tuua võrdeliste meetmete rakendamise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Sellele vaatamata on need meetmed samaväärsed nendega, mida rakendatakse sarnastes situatsioonides siseriiklike õigusaktide alusel, ning ei muuda taotlejatele käesoleva määrusega antud õiguste teostamist võimatuks või ületamatult raskeks.

3. Raskuste korral käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel, mis võivad kahjustada käesoleva määrusega hõlmatud isikute õigusi, võtab pädeva riigi asutus või asjassepuutuva isiku elukohariigi asutus kontakti asjaomas(t)e liikmesriigi (liikmesriikide) asutustega. Kui mõistliku ajavahemiku jooksul ei leita lahendust, võivad asjaomased ametivõimud paluda halduskomisjonil menetlusse astuda.

Artikkel 85

Maksudest vabastamine või maksude vähendamine. Õigsuse tõestamisest vabastamine

1. Ühe liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vabastamist maksudest, riigilõivust, notari- või registreerimistasust või nende vähendamist tõendite või dokumentide puhul, mille esitamist nõutakse selle riigi õigusaktide kohaldamisel, laiendatakse samasugustele dokumentidele, mille esitamist nõutakse teise liikmesriigi õigusaktide või käesoleva määruse kohaldamisel.

2. Kõik teatised, dokumendid ja tõendid, mille esitamist nõutakse käesoleva määruse kohaldamisel, on vabastatud nende õigsuse tõestamisest diplomaatiliste või konsulaarasutuste poolt.

▼M1

3. Kui asutus on saatnud elektroonilise sõnumi kooskõlas käesoleva määruse ja rakendusmääruse sätetega, ei või ükski teise liikmesriigi võimuorgan ega asutus seda tagasi lükata seetõttu, et sõnum on vastu võetud elektrooniliselt, kui vastuvõttev asutus on kinnitanud oma suutlikkust võtta vastu elektroonilisi sõnumeid. Eeldatakse, et selliste sõnumite taasesitamine ja salvestamine on algdokumendi või selles käsitletava teabe õige ja täpne taasesitamine, kui ei ole tõendeid vastupidise kohta.

Elektroonilist sõnumit peetakse kehtivaks, kui sõnumi salvestamiseks kasutatud arvutisüsteemis on olemas turvaabinõud selleks, et välistada salvestatud sõnumi muutmine, edasisaatmine või juurdepääs sellele. Salvestatud teavet peab olema võimalik alati loetaval kujul taasesitada. Kui elektrooniline sõnum saadetakse ühest sotsiaalkindlustusasutusest teise, võetakse kõik vajalikud turvameetmed vastavalt asjaomastele ühenduse sätetele.

Artikkel 86 (14)

Taotlused, avaldused või kaebused, mis on esitatud muu liikmesriigi kui pädeva riigi võimuorganile, asutusele või kohtule

1. Iga taotlus, avaldus või kaebus, mis ühe liikmesriigi õigusaktide järgimiseks tuleks esitada selle riigi võimuorganile, asutusele või kohtule teatava tähtaja jooksul, loetakse õigeaegselt esitatuks, kui see on sama tähtaja jooksul esitatud teise liikmesriigi vastavale võimuorganile, asutusele või kohtule. Sellisel juhul saadab taotluse, avalduse või kaebuse saanud võimuorgan, asutus või kohus selle viivitamata edasi esimesena nimetatud riigi pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule kas otse või asjaomase liikmesriigi pädevate võimuorganite kaudu. Selliste taotluste, avalduste või kaebuste esitamise kuupäev teise riigi võimuorganile, asutusele või kohtule loetakse nende pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule esitamise kuupäevaks.

2. Kui isik, kellel liikmesriigi õigusaktide alusel on selleks õigus, on esitanud sellele riigile taotluse perehüvitise saamiseks, seda ka juhul, kui nimetatud riik ei ole vastavalt prioriteediõigusele pädev, loetakse esmataotluse esitamise kuupäev pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule taotluse esitamise kuupäevaks, tingimusel et liikmesriigis, mis on pädev vastavalt prioriteediõigusele, esitab selle riigi õigusaktide põhjal selleks õigust omav isik uue taotluse. Teine taotlus tuleb esitada aasta jooksul pärast seda, kui on teatatud esimese taotluse tagasilükkamisest, või pärast hüvitiste maksmise lõpetamist esimeses liikmesriigis.

Artikkel 87

Arstlik läbivaatus

1. Ühe liikmesriigi õigusaktides ettenähtud arstlikku läbivaatust võib pädeva asutuse taotlusel teise liikmesriigi territooriumil teha hüvitist saama õigustatud isiku viibimis- või elukoha järgne asutus tingimustel, mis on kehtestatud artiklis 98 osutatud rakendusmääruses või nende puudumisel asjaomaste liikmesriikide pädevate võimuorganite vahel kokkulepitud tingimustel.

2. Lõikes 1 sätestatud tingimustel tehtud arstlik läbivaatus loetakse toimunuks pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 88

Käesoleva määruse alusel makstavate rahasummade ülekandmine ühest liikmesriigist teise

Vajaduse korral tehakse käesoleva määruse põhjal sooritatavad rahaülekanded asjaomaste liikmesriikide vahel ülekande ajal kehtivate sellealaste kokkulepete kohaselt. Kui kahe liikmesriigi vahel ei kehti selliseid kokkuleppeid, määravad kõnealuste riikide pädevad võimuorganid või rahvusvaheliste maksete eest vastutavad võimuorganid vastastikusel kokkuleppel selliste ülekannete sooritamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 89

Erikord teatavate õigusaktide rakendamiseks

Teatavate liikmesriikide õigusaktide rakendamise erikord on sätestatud VI lisas.

Artikkel 90 (8)

…

Artikkel 91

Sellistelt tööandjatelt või ettevõtetelt võetavad sissemaksed, mis ei asu pädevas riigis

Tööandja ei ole kohustatud maksma suurendatud sissemakseid sel põhjusel, et tema peamine tegevuskoht või registrisse kantud asukoht või tema ettevõtte peamine tegevuskoht on muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 92

Sissemaksete kogumine

1. Ühe liikmesriigi asutusele tasutavaid sissemakseid võib koguda teise liikmesriigi territooriumil vastavalt halduskorrale ja tagatistele ning privileegidele, mida kohaldatakse viimasena nimetatud riigi vastavale asutusele tasutavate sissemaksete kogumisel.

2. Lõike 1 sätete rakendamise kord on vajalikul määral reguleeritud artiklis 98 osutatud rakendusmäärusega või liikmesriikidevaheliste kokkulepete abil. Selline rakenduskord võib hõlmata ka sissemaksete tagasisaamise korra.

Artikkel 93

Hüvitiste maksmise eest vastutavate asutuste õigused vastutust kandvate kolmandate isikute suhtes

1. Kui isik saab hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahju eest, mille põhjustas teise riigi territooriumil aset leidnud juhtum, määratakse hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse õigused kahju hüvitama kohustatud kolmanda isiku suhtes järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui hüvitiste maksmise eest vastutavale asutusele lähevad tema poolt kohaldatavate õigusaktide põhjal üle hüvitisesaaja õigused kolmanda isiku suhtes, tunnustavad sellist üleminekut kõik liikmesriigid;

b) kui kõnealusel asutusel on otsesed õigused kolmanda isiku suhtes, tunnustavad neid õigusi kõik liikmesriigid.

2. Kui isik saab hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahju eest, mille põhjustas teise liikmesriigi territooriumil aset leidnud juhtum, kohaldatakse kõnealuse isiku või pädeva asutuse suhtes esimese liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis määravad kindlaks, millisel juhul on tööandjate või nende poolt töölevõetud isikute tsiviilvastutus välistatud.

Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka hüvitise maksmise eest vastutava asutuse õiguste suhtes tööandja või tema poolt töölevõetud isiku vastu juhtudel, kui nende tsiviilvastutus ei ole välistatud.

3. Kui vastavalt artikli 36 lõike 3 ja/või artikli 63 lõike 3 sätetele on kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid sõlminud kokkuleppe loobuda tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel, määratakse vastutust kandva kolmanda isiku suhtes tekkivad õigused järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui viibimis- või elukohajärgse liikmesriigi asutus annab isikule hüvitist kahju eest, mis tulenes tema territooriumil aset leidnud juhtumist, kasutab see asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele hageja kohale asumise õigust või vahetut hagemisõigust kõnealuse kahju hüvitamise eest vastutava kolmanda isiku vastu;

b) punkti a rakendamisel:

i) loetakse hüvitist saav isik viibimis- või elukohajärgse asutuse poolt kindlustatuks

ning

ii) see asutus loetakse deebitorasutuseks.

c) Lõigete 1 ja 2 sätted jäävad kohaldatavaks kõigi hüvitiste suhtes, mida ei hõlma käesolevas lõikes osutatud loobumiskokkulepe.

VII

JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 94 (7) (8) (11) (12)

Üleminekusätted töötajate kohta

1. Käesoleva määruse alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. oktoobrit 1972 või enne määruse kohaldamise kuupäeva asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal.

2. Kõiki kindlustusperioode või vajaduse korral töötamis- või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, võetakse arvesse käesoleva määruse alusel omandatud õiguste kindlaksmääramiseks.

3. Käesoleva määruse alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, arvestades lõike 1 sätteid.

4. Iga hüvitis, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. oktoobrist 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäevast, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste artiklis 78 osutatud hüvitiste suhtes.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. oktoobrist 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse kohaldamise kuupäevast, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast, ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. oktoobrist 1972 või alates asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse kohaldamise kuupäevast, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, taotluse esitamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

8. Sklerootilise pneumokonioosi puhul kohaldatakse artikli 57 lõikes 5 sätestatut kutsehaiguse tõttu antava rahalise hüvitise suhtes, mille kulusid ei saa asjaomaste asutuste vahelise kokkuleppe puudumise korral jagada nende asutuste vahel enne 1. oktoobrit 1972.

9. Prantsusmaal töötavatele töötajatele või Prantsusmaa õigusaktide alusel töötushüvitist saavatele töötutele nende teises liikmesriigis elavate pereliikmete jaoks 15. novembril 1989 makstava peretoetuse maksmist jätkatakse nimetatud kuupäeval kehtiva määra, tähtaja ja korra järgi seni, kuni nende summa ületab hüvitiste summa, mida tuleks maksta alates 16. novembrist 1989, ja seni, kuni asjaomase isiku suhtes kehtivad Prantsusmaa õigusaktid. Arvesse ei võeta katkestusi, mis on lühemad kui üks kuu, ega töötus- või haigusperioode.

Käesoleva lõike rakendamise kord, eelkõige nimetatud hüvitiste kulude jagamise kord määratakse kindlaks asjaomaste liikmesriikide vahelise kokkuleppega pärast seda, kui halduskomisjon on esitanud arvamuse.

10. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne artikli 45 lõike 6 jõustumise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, arvestades artikli 45 lõike 6 sätteid.

Artikkel 95 (6) (12)

Üleminekusätted füüsilisest isikust ettevõtjate kohta

1. Käesoleva määruse alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva.

2. Kõiki kindlustus- või vajaduse korral töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, võetakse arvesse käesoleva määruse alusel omandatud õiguste kindlaksmääramiseks.

3. Käesoleva määruse alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, arvestades lõike 1 sätteid.

4. Iga hüvitis, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäevast, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste artiklis 78 osutatud hüvitiste suhtes.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse rakendamise kuupäevast, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse rakendamise kuupäevast, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, taotluse esitamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

Artikkel 95a (11)

Üleminekusätted määruse (EMÜ) nr 1248/92 ( 3 ) kohaldamiseks

1. Määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. juunit 1992.

2. Kõiki kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. juunit 1992, võetakse arvesse hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel.

3. Määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juunit 1992, arvestades lõike 1 sätteid.

4. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juunit 1992, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse määruse (EMÜ) nr 1248/92 sätteid.

5. Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992, jõustuvad määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

6. Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

Artikkel 95b (14)

Üleminekusätted määruse (EMÜ) nr 1247/92 ( 4 )

1. Määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel ei omandata mingeid õigusi perioodide eest enne 1. juunit 1992.

2. Elamis- ja töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, mis on täitunud liikmesriigi territooriumil enne 1. juunit 1992, võetakse arvesse hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel.

3. Määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juunit 1992, arvestades lõike 1 sätteid.

4. Kõik mitteosamakselised erihüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. juunist 1992, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juunit 1992, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse määruse (EMÜ) nr 1247/92 sätteid.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992, jõustuvad määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

8. Määruse (EMÜ) nr 1247/92 sätete kohaldamine ei või põhjustada enne 1. juunit 1992 liikmesriigi pädevate asutuste poolt määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise alusel nende määratud hüvitiste tühistamist, mille suhtes on kohaldatavad viimase määruse artikli 10 sätted.

9. Määruse (EMÜ) nr 1247/92 artikli 1 kohaldamine ei või põhjustada sellise taotluse tagasilükkamist, mis on esitatud pensionilisana antava mitteosamakselise erihüvitise saamiseks ning mille esitas selle hüvitise saamise tingimustele vastav asjaomane isik enne 1. juunit 1992, seda ka juhul, kui asjaomane isik elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, tingimusel et taotlus hüvitise saamiseks on esitatud viie aasta jooksul alates 1. juunist 1992.

10. Olenemata lõike 1 sätetest, kõik pensionilisana määratavad mitteosamakselised erihüvitised, mis on jäänud määramata seetõttu, et asjaomane isik elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal 1. juunist 1992, esimesel juhul alates kuupäevast, mil hüvitis oleks tulnud määrata, ja teisel juhul hüvitise peatamise kuupäevast.

11. Kui määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 4 lõikes 2a osutatud mitteosamakselisi erihüvitisi võib samal ajavahemikul ja samale isikule määrata nimetatud määruse artikli 10a kohaselt selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil kõnealune isik elab, ja nimetatud artikli lõigete 1—10 kohaselt teise liikmesriigi pädev asutus, võib asjaomane isik need hüvitised liita üksnes kuni suurima erihüvitise määrani, mida ta võiks taotleda ühe kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel.

12. Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni otsusega või vajadusel asjaomaste liikmesriikide või nende pädevate võimuorganite ühise kokkuleppega kehtestatakse üksikasjalikud reeglid lõike 11 kohaldamiseks, eelkõige selles lõikes osutatud hüvitiste suhtes vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamiseks, mida näevad ette ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid, samuti diferentseeritud lisasummade jagamiseks.

Artikkel 95c

Üleminekusätted määruse (EÜ) nr 1606/98 kohaldamiseks

1. Määruse (EÜ) nr 1606/98 ( 5 ) alusel ei teki mingeid õigusi perioodide suhtes enne 25. oktoobrit 1998.

2. Kõiki enne 25. oktoobrit 1998 liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode ning vajaduse korral ka töötamis-, elamis- ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode võetakse arvesse hüvitise saamisõiguse kindlaksmääramiseks määruse (EÜ) nr 1606/98 sätete alusel.

3. Vastavalt lõike 1 sätetele omandatakse õigus määruse (EÜ) nr 1606/98 alusel ka juhul, kui see on seotud kindlustusjuhtumiga, mis toimus enne 25. oktoobrit 1998.

4. Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 25. oktoobrist 1998 tingimusel, et õiguste põhjal, mille alusel on varem hüvitisi määratud, ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset.

5. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 25. oktoobrit 1998, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1606/98 sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste artiklites 78 ja 79 osutatud hüvitiste suhtes niivõrd, kui see on kohaldatav artiklite 78 ja 79a puhul.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 25. oktoobrist 1998, jõustuvad määrusest (EÜ) nr 1606/98 tulenevad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku suhtes ei või kohaldada ühegi liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis on seotud õiguste lõppemise või aegumisega.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 25. oktoobrist 1998, jõustuvad lõppemata või aegumata õigused alates taotluse esitamise kuupäevast, kui mõne liikmesriigi õigusaktides ei ole soodsamaid sätteid.

Artikkel 95d

Õpilaste suhtes kohaldatavad üleminekusätted

1. Käesoleva määruse alusel ei teki õpilastel, nende pereliikmetel ega nende ülalpidamisel olnud isikutel mingeid õigusi perioodi suhtes, mis eelneb 1. maile 1999.

2. Kõiki enne 1. maid 1999 liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode ning vajaduse korral ka töötamis-, elamis- ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode võetakse arvesse käesoleva määruse sätete kohase hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramisel.

3. Vastavalt lõike 1 sätetele omandatakse käesoleva määruse kohane õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. maid 1999.

4. Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal 1. mail 1999 tingimusel, et varasemate hüvitiste määramise aluseks olevate õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. maist 1999, jõustuvad käesolevast määrusest tulenevad õpilaste, nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku suhtes ei või kohaldada ühegi liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis on seotud õiguste lõppemise või aegumisega.

6. Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. maist 1999, jõustuvad lõppemata või aegumata õigused alates sellise taotluse esitamise kuupäevast, kui mõne liikmesriigi õigusaktidega ei ole ette nähtud soodsamaid sätteid.

Artikkel 95e

Üleminekusätted määruse (EÜ) nr 1399/1999 ( 6 ) kohaldamiseks

1. Määruse (EÜ) nr 1399/1999 sätteid kohaldatakse orbude õiguste suhtes siis, kui vanem, kellega seoses on orvul teatavad õigused, on surnud pärast 1. septembrit 1999.

2. Kõiki kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. septembrit 1999, võetakse arvesse määruse (EÜ) nr 1399/1999 kohaste õiguste kindlaksmääramiseks.

3. Kui vanem, kellega seoses orvul on tekkinud õigused, on surnud enne 1. septembrit 1999, võib orvu õigused tema taotluse korral läbi vaadata vastavalt määrusele (EÜ) nr 1399/1999.

4. Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. septembrist 1999, jõustuvad määrusest (EÜ) nr 1399/1999 tulenevad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku suhtes ei või kohaldada ühegi liikmesriigi sätteid õiguste lõppemise või aegumise kohta.

5. Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. septembrist 1999, jõustuvad lõppemata või aegumata õigused alates sellise taotluse esitamise kuupäevast, kui mõne liikmesriigi õigusaktidega ei ole ette nähtud soodsamaid sätteid.

Artikkel 95f

Üleminekusätted, mis on seotud II lisa I jao jaotistega “D. SAKSAMAA” ja “R. AUSTRIA”

1. II lisa I jao jaotised “D. SAKSAMAA” ja “R. AUSTRIA”, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 647/2005, millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, ( 7 ) ei kehtesta ühtki õigust hüvitise saamiseks 1. jaanuarile 2005 eelnenud perioodi eest.

2. Käesoleva määruse sätete kohaselt omandatavate õiguste kindlaksmääramiseks võetakse arvesse kõiki enne 1. jaanuari 2005 liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodid ning kohasel juhul ka töötamis-, elamis- ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid.

3. Vastavalt lõike 1 sätetele omandatakse käesoleva määruse kohane õigus ka juhul, kui see on seotud kindlustusjuhtumiga, mis toimus enne 1. jaanuari 2005.

4. Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mille maksmine on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. jaanuarist 2005 tingimusel, et varasemate hüvitiste määramise aluseks olevate õiguste alusel ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Isikute, kellele pension määrati enne 1. jaanuari 2005, õigused võib asjaomaste isikute taotlusel läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste hüvitiste suhtes vastavalt artiklile 78.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2005, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. jaanuarist 2005, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamaid sätteid.

Artikkel 95 g

Austria hooldustoetuse (Pflegegeld) kohta IIa lisasse tehtud kande kehtetuks tunnistamise üleminekusätted

Kui Austria föderaalseaduse (Bundespflegegeldgesetz) kohaste hooldustoetuste taotlused esitati käesoleva määruse artikli 10a lõike 3 alusel hiljemalt 8. märtsil 2001, kohaldatakse nimetatud sätet aja jooksul, mil hooldustoetuse saaja elab jätkuvalt Austrias pärast 8. märtsi 2001.