This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01962R0031-20220701
Regulation No 31 (EEC), 11 (EAEC), laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community
Consolidated text: Regulation No 31 (EEC), 11 (EAEC), laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community
Regulation No 31 (EEC), 11 (EAEC), laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community
- Date of document:
- 01/07/2022
- Date of effect:
- 01/07/2022
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 31962R0031
01962R0031 — ET — 01.07.2022 — 022.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
REGULATION No 31 (EEC), 11 (EAEC), (ELT P 045 14.6.1962, lk 1385) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
P 35 |
524 |
6.3.1963 |
||
|
P 35 |
526 |
6.3.1963 |
||
|
P 35 |
528 |
6.3.1963 |
||
|
REGULATION No 18/63/EEC OF THE COUNCIL of 26 February 1963 (*) |
P 35 |
529 |
6.3.1963 |
|
|
REGULATION No 5/64/Euratom OF THE COUNCIL of 10 November 1964 (*) |
P 190 |
2971 |
21.11.1964 |
|
|
REGULATION No 182/64/EEC OF THE COUNCIL of 10 November 1964 (*) |
P 190 |
2971 |
21.11.1964 |
|
|
P 18 |
242 |
4.2.1965 |
||
|
P 18 |
242 |
4.2.1965 |
||
|
REGULATION No 4/65/Euratom OF THE COUNCIL of 16 March 1965 (*) |
P 47 |
701 |
24.3.1965 |
|
|
P 47 |
701 |
24.3.1965 |
||
|
P 31 |
461 |
19.2.1966 |
||
|
P 31 |
461 |
19.2.1966 |
||
|
RÈGLEMENTNo 10/66/Euratom DU CONSEIL du 24 novembre 1966 (*) |
P 225 |
3814 |
6.12.1966 |
|
|
P 225 |
3814 |
6.12.1966 |
||
|
L 56 |
1 |
4.3.1968 |
||
|
L 289 |
1 |
17.11.1969 |
||
|
L 15 |
1 |
21.1.1970 |
||
|
L 15 |
4 |
21.1.1970 |
||
|
L 5 |
1 |
7.1.1971 |
||
|
L 276 |
1 |
16.12.1971 |
||
|
L 276 |
6 |
16.12.1971 |
||
|
L 149 |
1 |
1.7.1972 |
||
|
L 160 |
1 |
16.7.1972 |
||
|
L 283 |
1 |
20.12.1972 |
||
|
L 55 |
1 |
28.2.1973 |
||
|
L 223 |
1 |
11.8.1973 |
||
|
L 2 |
1 |
3.1.1974 |
||
|
L 341 |
1 |
20.12.1974 |
||
|
L 71 |
1 |
20.3.1975 |
||
|
L 98 |
1 |
19.4.1975 |
||
|
L 164 |
1 |
27.6.1975 |
||
|
L 263 |
1 |
11.10.1975 |
||
|
L 299 |
1 |
29.10.1976 |
||
|
L 359 |
1 |
30.12.1976 |
||
|
L 359 |
9 |
30.12.1976 |
||
|
L 157 |
1 |
28.6.1977 |
||
|
L 314 |
1 |
8.12.1977 |
||
|
L 330 |
1 |
23.12.1977 |
||
|
L 119 |
1 |
3.5.1978 |
||
|
L 119 |
8 |
3.5.1978 |
||
|
L 328 |
1 |
23.11.1978 |
||
|
L 369 |
1 |
29.12.1978 |
||
|
L 369 |
6 |
29.12.1978 |
||
|
L 336 |
1 |
29.12.1979 |
||
|
L 20 |
1 |
26.1.1980 |
||
|
L 20 |
5 |
26.1.1980 |
||
|
L 21 |
18 |
24.1.1981 |
||
|
L 46 |
1 |
19.2.1981 |
||
|
L 271 |
1 |
26.9.1981 |
||
|
L 386 |
1 |
31.12.1981 |
||
|
L 47 |
8 |
19.2.1982 |
||
|
L 47 |
13 |
19.2.1982 |
||
|
L 331 |
1 |
26.11.1982 |
||
|
L 53 |
1 |
26.2.1983 |
||
|
L 180 |
1 |
5.7.1983 |
||
|
L 203 |
1 |
27.7.1983 |
||
|
L 361 |
1 |
24.12.1983 |
||
|
L 51 |
1 |
21.2.1985 |
||
|
L 51 |
6 |
21.2.1985 |
||
|
L 154 |
1 |
13.6.1985 |
||
|
L 180 |
3 |
12.7.1985 |
||
|
L 265 |
1 |
8.10.1985 |
||
|
L 343 |
1 |
20.12.1985 |
||
|
L 359 |
1 |
19.12.1986 |
||
|
L 359 |
5 |
19.12.1986 |
||
|
L 79 |
1 |
21.3.1987 |
||
|
L 286 |
3 |
9.10.1987 |
||
|
L 307 |
1 |
29.10.1987 |
||
|
L 356 |
1 |
18.12.1987 |
||
|
L 204 |
1 |
29.7.1988 |
||
|
L 204 |
5 |
29.7.1988 |
||
|
L 354 |
1 |
22.12.1988 |
||
|
L 209 |
1 |
21.7.1989 |
||
|
L 364 |
1 |
14.12.1989 |
||
|
L 204 |
1 |
2.8.1990 |
||
|
L 360 |
1 |
22.12.1990 |
||
|
L 204 |
1 |
27.7.1991 |
||
|
L 361 |
1 |
31.12.1991 |
||
|
L 361 |
7 |
31.12.1991 |
||
|
L 361 |
9 |
31.12.1991 |
||
|
L 361 |
10 |
31.12.1991 |
||
|
L 361 |
13 |
31.12.1991 |
||
|
L 62 |
1 |
7.3.1992 |
||
|
L 383 |
1 |
29.12.1992 |
||
|
L 404 |
1 |
31.12.1992 |
||
|
L 328 |
1 |
29.12.1993 |
||
|
L 335 |
1 |
23.12.1994 |
||
|
L 310 |
1 |
22.12.1995 |
||
|
L 175 |
1 |
13.7.1996 |
||
|
L 338 |
1 |
28.12.1996 |
||
|
L 301 |
5 |
5.11.1997 |
||
|
L 351 |
1 |
23.12.1997 |
||
|
L 113 |
4 |
15.4.1998 |
||
|
L 307 |
1 |
17.11.1998 |
||
|
L 325 |
1 |
3.12.1998 |
||
|
L 346 |
1 |
22.12.1998 |
||
|
C 60 |
11 |
2.3.1999 |
||
|
L 78 |
1 |
24.3.1999 |
||
|
L 150 |
1 |
17.6.1999 |
||
|
L 327 |
1 |
21.12.1999 |
||
|
L 24 |
1 |
29.1.2000 |
||
|
L 76 |
1 |
25.3.2000 |
||
|
L 326 |
3 |
22.12.2000 |
||
|
L 326 |
7 |
22.12.2000 |
||
|
L 271 |
1 |
12.10.2001 |
||
|
L 345 |
1 |
29.12.2001 |
||
|
L 77 |
1 |
20.3.2002 |
||
|
L 347 |
1 |
20.12.2002 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 2148/2003, 5. detsember 2003, |
L 323 |
1 |
10.12.2003 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 2181/2003, 8. detsember 2003, |
L 327 |
1 |
16.12.2003 |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2182/2003, 8. detsember 2003, |
L 327 |
3 |
16.12.2003 |
|
|
L 124 |
1 |
27.4.2004 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 23/2005, 20. detsember 2004, |
L 6 |
1 |
8.1.2005 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 31/2005, 20. detsember 2004, |
L 8 |
1 |
12.1.2005 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 1972/2005, 29. november 2005, |
L 317 |
1 |
3.12.2005 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 2104/2005, 20. detsember 2005, |
L 337 |
7 |
22.12.2005 |
|
|
L 194 |
1 |
14.7.2006 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 1895/2006, 19. detsember 2006, |
L 397 |
6 |
30.12.2006 |
|
|
L 90 |
1 |
30.3.2007 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1558/2007, 17. detsember 2007, |
L 340 |
1 |
22.12.2007 |
|
|
L 127 |
1 |
15.5.2008 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1323/2008, 18. detsember 2008, |
L 345 |
10 |
23.12.2008 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1324/2008, 18. detsember 2008, |
L 345 |
17 |
23.12.2008 |
|
|
L 55 |
1 |
27.2.2009 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1295/2009, 22. detsember 2009, |
L 348 |
9 |
29.12.2009 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1296/2009, 23. detsember 2009, |
L 348 |
10 |
29.12.2009 |
|
|
Muudetud: NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1190/2010, 13. detsember 2010, |
L 333 |
1 |
17.12.2010 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1080/2010, 24. november 2010, |
L 311 |
1 |
26.11.2010 |
|
|
L 338 |
1 |
22.12.2010 |
||
|
L 338 |
7 |
22.12.2010 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1023/2013, 22. oktoober 2013, |
L 287 |
15 |
29.10.2013 |
|
|
L 335 |
1 |
14.12.2013 |
||
|
L 353 |
23 |
28.12.2013 |
||
|
L 353 |
24 |
28.12.2013 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 422/2014, 16. aprill 2014, |
L 129 |
5 |
30.4.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 423/2014, 16. aprill 2014, |
L 129 |
12 |
30.4.2014 |
|
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra ajakohastamine alates 1. juulist 2014 ( 1 ) (2014/C 444/05) |
C 444 |
11 |
12.12.2014 |
|
|
C 415 |
3 |
15.12.2015 |
||
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1611, 7. juuli 2016, |
L 242 |
1 |
9.9.2016 |
|
|
C 466 |
5 |
14.12.2016 |
||
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra ajakohastamine alates 1. juulist 2016 ( 2 ) (2016/C 466/10) |
C 466 |
19 |
14.12.2016 |
|
|
C 429 |
9 |
14.12.2017 |
||
|
C 451 |
4 |
14.12.2018 |
||
|
Ajakohastamine – Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määr alates 1. juulist 2018 ( 3 ) (2018/C 451/07) |
C 451 |
19 |
14.12.2018 |
|
|
Personalieeskirjade XII lisa artiklis 12 osutatud tõhus määr liitintressi arvutamiseks alates 1. jaanuarist 2019 ( 4 ) 2019/C 1/08 |
C 1 |
6 |
3.1.2019 |
|
|
C 420 |
9 |
13.12.2019 |
||
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra ajakohastamine alates 1. juulist 2019 ( 5 ) (2019/C 420/08) |
C 420 |
22 |
13.12.2019 |
|
|
C 428 |
12 |
11.12.2020 |
||
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määr alates 1. juulist 2020 ( 6 ) (2020/C 428/13) |
C 428 |
26 |
11.12.2020 |
|
|
C 501 |
11 |
13.12.2021 |
||
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide vahepealne ajakohastamine 2022. aastal ( 7 ) (2022/C 231/04) |
C 231 |
4 |
15.6.2022 |
|
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide ning nimetatud töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide ajakohastamine 2022. aastal ( 8 ) (2022/C 474/10) |
C 474 |
38 |
14.12.2022 |
|
Parandatud:
|
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
REGULATION No 31 (EEC), 11 (EAEC),
laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community
Sole Article
The Staff Regulations of officials and the Conditions of Employment of other servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community are laid down in the Annex, which forms an integral part of this Regulation.
This Regulation shall enter into force on 1 January 1962.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
EUROOPA LIIDU AMETNIKE PERSONALIEESKIRJAD
|
SISUKORD |
|
|
I jaotis: |
Üldsätted 1 – 10c |
|
II jaotis: |
Ametnike õigused ja kohustused 11 – 26a |
|
III jaotis: |
Ametnike teenistuskäik |
|
1. peatükk: |
Töölevõtmine 27 – 34 |
|
2. peatükk: |
Halduslik seisund 35 |
|
1. jagu: |
Teenistus 36 |
|
2. jagu: |
Lähetus 37 – 39 |
|
3. jagu: |
Puhkuse võtmine isiklikel põhjustel 40 |
|
4. jagu: |
Reservi arvamine 41 |
|
5. jagu: |
Puhkus seoses sõjaväeteenistusega 42 |
|
6. jagu: |
Lapsehooldus- või perepuhkus 42a ja 42b |
|
7. jagu: |
Puhkusele saatmine teenistuse huvides 42c |
|
3. peatükk: |
Aruanded, kõrgemale ametijärgule tõusmine ja ametialane edutamine 43 – 46 |
|
4. peatükk: |
Teenistuse lõpetamine 47 |
|
1. jagu: |
Ametist lahkumine 48 |
|
2. jagu: |
Tagandamine 49 |
|
3. jagu: |
Teenistuse huvides teenistusest vabastamine 50 |
|
4. jagu: |
Ebapädevust käsitlevad menetlused 51 |
|
5. jagu: |
Pensionilejäämine 52 ja 53 |
|
6. jagu: |
Aunimetus 54 |
|
IV jaotis: |
Ametnike töötingimused |
|
1. peatükk: |
Tööaeg 55 – 56c |
|
2. peatükk: |
Puhkus 57 – 60 |
|
3. peatükk: |
Riigipühad 61 |
|
V jaotis: |
Ametnike töötasud ja sotsiaalkindlustushüvitised |
|
1. peatükk: |
Töötasu ja kulude korvamine |
|
1. jagu: |
Töötasu 62 – 70 |
|
2. jagu: |
Kulude korvamine 71 |
|
2. peatükk: |
Sotsiaalkindlustushüvitised 72 – 76a |
|
3. peatükk: |
Pensionid ja invaliidsustoetus 77 – 84 |
|
4. peatükk: |
Alusetult makstud summade tagasimaksmine 85 |
|
5. peatükk: |
Õiguste üleminek liidule 85a |
|
VI jaotis: |
Distsiplinaarmeetmed 86 |
|
VII jaotis: |
Edasikaebamine 90 – 91a |
|
VIIIa jaotis: |
Välisteenistuse suhtes kohaldatavad erisätted 95 – 99 |
|
VIIIb jaotis: |
Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted 101a |
|
IX jaotis: |
Ülemineku- ja lõppsätted |
|
1. peatükk: |
Üleminekusätted 107a |
|
2. peatükk: |
Lõppsätted 110 – 113 |
|
I lisa: |
A. Artikli 5 lõikes 4 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses |
|
B. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad |
|
|
II lisa: |
Personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud organite koosseis ja töökord |
|
III lisa |
Konkursid |
|
IV lisa |
Personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 kohaselt antav toetus |
|
IVa lisa |
Osalise tööajaga töö |
|
V lisa |
Puhkus |
|
VI lisa |
Hüvitav puhkus ja tasu ületunnitöö eest |
|
VII lisa |
Töötasu ja kulude hüvitamine |
|
VIII lisa |
Pensioniskeem |
|
IX lisa |
Distsiplinaarmenetlus |
|
X lisa |
Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted |
|
XI lisa |
Personalieeskirjade Artiklite 64 ja 65 rakenduseeskirjad |
|
XII lisa |
Personalieeskirjade artikli 83 a rakenduseeskirjad |
|
XIII lisa |
Liidu ametnike suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed (personalieeskirjade artikkel 107a) |
|
XIII.1 lisa |
Ametikohad üleminekuajal |
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Neid personalieeskirju kohaldatakse ►M128 liidu ◄ ametnike suhtes.
Artikkel 1a
Artikkel 1b
Kui käesolevates personalieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, käsitletakse
Euroopa välisteenistust (edaspidi „välisteenistus”),
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed,
regioonide komiteed,
Euroopa ombudsmani ja
Euroopa andmekaitseinspektorit
käesolevate personalieeskirjade kohaldamisel ►M128 liidu ◄ institutsioonidena.
Artikkel 1c
Mis tahes käesolevate personalieeskirjade viidet meessoost isikule käsitatakse samuti viitena naissoost isikule ja vastupidi, kui kontekstis ei ole selgelt tähistatud teisiti.
Artikkel 1 ►M112 d ◄
Käesolevates personalieeskirjades käsitatakse vabaabielusid abieludena tingimusel, et kõik VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c loetletud tingimused on täidetud.
Puudega inimene vastab artikli 28 punktis e sätestatud tingimustele, kui ta suudab sooritada olulised tööülesanded mõistlike abinõude abil.
„Mõistlikud abinõud” seoses oluliste tööülesannetega tähendavad asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.
Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ei takista institutsioonide ametisse nimetavatel asutustel või ametiisikutel rakendada või vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette erisoodustused, et puudega inimestel oleks lihtsam oma kutsealal töötada või vältida või kompenseerida ebasoodsaid tingimusi nende kutsetegevuses.
Artikkel 1e
Artikkel 2
▼M112 —————
Artikkel 3
Ametnikku ametisse nimetavas dokumendis on märgitud kuupäev, mil ametissenimetamine jõustub; see kuupäev ei tohi olla ametniku tööleasumise kuupäevast varasem.
Artikkel 4
Ametnikke nimetatakse ametisse ja edutatakse üksnes vaba ametikoha täitmiseks ja järgides käesolevaid personalieeskirju.
Institutsioon teatab vabast ametikohast oma töötajatele pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on otsustanud, et koht tuleb täita.
Kui vaba ametikohta ei ole võimalik täita üleviimise, artikli 45a kohase ametisse nimetamise või ametialase edutamise teel, teatatakse sellest teiste institutsioonide töötajatele ja/või korraldatakse sisekonkurss.
Artikkel 5
Ametisse nimetamiseks on nõutav vähemalt:
tegevusüksuse AST ►M131 ja tegevusüksuse AST/SC ◄ puhul:
diplomiga tõendatud keskharidusjärgne haridus, või
diplomiga tõendatud keskharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses, ja vähemalt kolmeaastane asjakohane töökogemus, või
kui see on teenistuse huvides põhjendatud, erialane koolitus või erialane töökogemus samaväärsel tasemel;
tegevusüksuse AD puhul palgaastmetel 5 ja 6:
haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele; või
kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus samaväärsel tasemel;
tegevusüksuse AD puhul palgaastmetel 7-16:
ülikooliõpingutele vastava haridustaseme läbimisel antav diplom, kui ülikooliõpingute tavaline kestus on neli või enam aastat, või
ülikooliõpingutele vastava haridustaseme läbimisel antav diplom ja vähemalt aastane asjaomane töökogemus, kui ülikooliõpingute tavaline kestus on vähemalt kolm aastat, või
kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus samaväärsel tasemel.
Artikkel 6
Artikkel 7
Ametnik võib taotleda üleviimist teisele ametikohale selles institutsioonis, mille teenistuses ta on.
Ajutine töö ei tohi kesta kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui sellise töö otsene või kaudne eesmärk on asendada ametnikku, kes on omakorda saadetud teenistuse huvides mõnele teisele ametikohale, kutsutud ajateenistusse või viibib pikaajalisel haiguspuhkusel.
Artikkel 8
Mõnda teise ►M128 Euroopa Liidu ◄ institutsiooni lähetatud ametnik võib kuue kuu möödudes taotleda oma üleviimist sellesse institutsiooni.
Kui ametniku koduinstitutsioon ja institutsioon, kuhu ta on lähetatud, on mõlemad üleviimisega nõus, loetakse, et ametnik on töötanud kogu oma ►M128 liidu ◄ teenistuskarjääri jooksul viimases institutsioonis. Sellise üleviimise korral ei saa ta rahalisi hüvitisi, mida ametnikul on vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele õigus saada teenistuse lõppemise korral mõnes ►M128 liidu ◄ institutsioonis.
Kui taotlust rahuldava otsuse kohaselt tuleb ametnik määrata kõrgemale palgaastmele kui ta oli oma koduinstitutsioonis, käsitatakse seda ametialase edutamisena; sellist otsust tohib teha üksnes artiklis 45 sätestatud tingimustel.
Artikkel 9
Ilma et see piiraks lõike 1a kohaldamist, moodustatakse igas institutsioonis:
mis täidab talle käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesandeid.
Ametid võivad oma personali koosseisu silmas pidades kõrvale kalduda personalikomiteede koosseisu käsitleva II lisa artikli 1 sätetest. Ametid võivad otsustada jätta nimetamata ühiskomitee või -komiteede asendusliikmed, mis on ette nähtud II lisa artiklis 2.
Institutsiooni töötajatele edastatakse kõnealuste asutuste liikmete loetelu.
Komitee juhib institutsiooni pädevate organite tähelepanu kõigile käesolevate personalieeskirjade tõlgendamise ja rakendamisega seotud üldprobleemidele. Komiteega võib konsulteerida kõigi selliste probleemide ilmnemisel.
Komitee esitab institutsiooni pädevatele organitele ettepanekuid töökorralduse ja töö toimimise kohta ning personali töötingimuste või üldiste elamistingimuste parandamiseks.
Komitee võtab osa institutsiooni poolt oma töötajate huvides moodustatud sotsiaalhoolekandeorganite juhtimisest ja järelevalvest. Ta võib institutsiooni nõusolekul ise selliseid hoolekandeteenuseid luua.
Hindamiskomitee arvamust taotletakse järgmistel juhtudel:
pärast katseaja läbimist võetavate meetmete kohta; ja
nende töötajate väljavalimise korral, keda võib igasugune teenistusüksuse tegevusulatuse vähendamine mõjutada.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib anda juhtnööre tagamaks, et igas institutsioonis koostatakse korralisi aruandeid töötajate kohta ühtlustatud viisil.
Artikkel 10
Personalieeskirjade komitee koosneb ►M128 liidu ◄ institutsioonide esindajatest ja samast arvust nende personalikomiteede esindajatest. Personalieeskirjade komitee liikmete ametissenimetamise kord määratakse kindlaks ►M131 institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel. Asutusi esindatakse ühiselt vastavalt nende ja komisjoni vahel kokkulepitud eeskirjadele.
Komisjon peab komiteega nõu kõikide ettepanekute üle, mis käsitlevad personalieeskirjade läbivaatamist; viimane teeb oma arvamuse teatavaks komisjoni kehtestatava tähtaja jooksul. Lisaks komiteele käesolevate personalieeskirjadega antud ülesannetele võib komitee esitada ettepanekuid personalieeskirjade parandamiseks. Komitee tuleb kokku esimehe, institutsiooni või mõne institutsiooni personalikomitee taotlusel.
Komitee koosolekute protokollid saadetakse asjaomastele organitele.
Artikkel 10a
Institutsioonid näevad ette ajavahemikud, mille jooksul personalikomitee, ühiskomitee ja personalieeskirjade komitee peavad esitama neilt palutud seisukohad; kõnealused ajavahemikud ei tohi olla lühemad kui viisteist tööpäeva. Kui ettenähtud aja jooksul ei ole seisukohta esitatud, teeb institutsioon oma otsuse.
Artikkel 10b
Artiklis 24b nimetatud ametiühingud ja kutseorganisatsioonid tegutsevad töötajate üldistes huvides, ilma et need piiraks personalikomiteede seadusjärgseid volitusi.
Artiklis 10 nimetatud komisjoni ettepanekuid võib esindavate ametiühingute ja kutseorganisatsioonide nõupidamistel arutada.
Artikkel 10c
Iga institutsioon võib sõlmida oma töötajaid käsitlevaid kokkuleppeid teda esindavate ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega. Sellised kokkulepped ei või kaasa tuua personalieeskirjade või mis tahes eelarvekohustuste muutmist ning samuti ei või need mõjutada kõnealuses institutsioonis töötamist. Allakirjutajad esindavad ametiühingud ja kutseorganisatsioonid tegutsevad igas institutsioonis, mille suhtes kehtivad personalikomitee seadusjärgsed volitused.
II JAOTIS
AMETNIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 11
Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades. Ta ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult. Ta täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustusega liidu ees.
Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.
Enne ametniku töölevõtmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik kindlaks, et kandidaadil ei ole tema sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huvisid või muud huvide konflikti. Sel eesmärgil teavitab kandidaat ametisse nimetavat asutust või ametiisikut erivormi kasutades igasugusest olemasolevast või võimalikust huvide konfliktist. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab seda arvesse nõuetekohaselt põhjendatud arvamuses. Vajaduse korral võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik artikli 11a lõikes 2 osutatud meetmeid.
Käesolevat artiklit kohaldatakse analoogia põhjal ametnike suhtes, kes naasevad isiklikel põhjustel võetud puhkuselt.
Artikkel 11a
Artikkel 12
Ametnik hoidub mis tahes tegevusest või käitumisest, mis võib kahjustada tema seisundit.
Artikkel 12a
Artikkel 12b
Artikkel 13
Kui ametniku abikaasa on tasustataval töökohal, teatab ametnik sellest oma institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Kui abikaasa töö laad osutub sobimatuks ametniku tööga ja kui ametnik ei saa kinnitada, et see töö lõpeb kindlaksmääratud aja jooksul, otsustab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega, kas ametnik ►M112 jätkab tööd oma ametikohal või viiakse üle teisele ametikohale ◄ .
▼M112 —————
Artikkel 15
Ametnik, kes kandideerib avalikule ametikohale, teatab sellest ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab teenistuse huvisid silmas pidades, kas:
asjaomane ametnik peaks taotlema puhkust isiklikel põhjustel, või
asjaomasele ametnikule tuleks anda iga-aastane puhkus, või
asjaomane ametnik võib täita oma ülesandeid osalise tööajaga, või
asjaomane ametnik võib täita oma ülesandeid nii nagu enne.
Artikkel 16
Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.
Ametnik, kes kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist kavatseb hakata tegelema palgalise või tasustamata kutsealase tegevusega, teatab sellest oma institutsioonile kasutades erivormi. Kui kõnealune tegevus on seotud ametniku poolt viimasel kolmel aastal teenistuses tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huvisid silmas pidades kas keelata tal sellega tegeleda või anda oma nõusoleku vastavalt tingimustele, mida ta peab kohaseks. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega oma otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui nimetatud ajavahemiku lõpuks ei ole otsusest teatatud, käsitatakse seda kui vaikivat nõusolekut.
Rakendusmeetmetes määratletud endiste kõrgemate ametnike puhul keelab ametisse nimetav asutus või ametiisik põhimõtteliselt neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või nõustamistegevusega oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal.
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 ( 9 ) avaldab iga institutsioon kord aastas kolmanda lõigu kohaldamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu.
Artikkel 17
Artikkel 17a
Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik suudab tõendada, et küsimus piirab märkimisväärselt ►M128 liidu ◄ õigustatud huvisid, teatab ametisse nimetav asutus või ametiisik ametnikule oma otsusest 30 tööpäeva jooksul alates teatise saamisest. Kui sellisest otsusest pole kindlaksmääratud ajal teatatud, tõlgendatakse seda nii, et ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul ei olnud vastuväiteid.
Artikkel 18
Artikkel 19
Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma ametikohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad liidu huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast teenistusest lahkumist.
Esimese lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Liidu Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb Euroopa Liidu teenistujat või endist teenistujat.
Artikkel 20
Ametnik elab kas teenistuskohas või sellele piisavalt lähedal, et korralikult täita oma kohustusi. ►M112 Ametnik teatab ametisse nimetavale asutusele oma aadressi ja teavitab viivitama aadressi muutmisest. ◄
Artikkel 21
Ametiastmest olenemata abistab ametnik oma ülemusi ja annab neile nõu; ta vastutab talle määratud kohustuste täitmise eest.
Teenistusüksuse juhtiv ametnik vastutab oma ülemuste ees talle antud volituste ja juhiste täitmise eest. Tema alluvate vastutus ei vabasta teda mingil viisil tema enda vastutusest.
▼M112 —————
Artikkel 21a
Artikkel 22
Ametnikult võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt ►M128 liidu ◄ kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud tõsisest üleastumisest.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb põhjendatud otsuse distsiplinaarküsimustes sätestatud korra kohaselt.
Selle sätte põhjal tekkivad vaidlused kuuluvad ►M128 Euroopa Liidu ◄ Kohtu piiramatu jurisdiktsiooni alla.
Artikkel 22a
Esimeses lõigus nimetatud teave edastatakse kirjalikult.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka sel juhul, kui institutsiooni töötaja, muu institutsiooni teenistuses olev või institutsiooni heaks töid tegev isik on jätnud kohustused täitmata.
Artikkel 22b
Institutsioon ei tee kahju oma teenistuses olevale ametnikule, kes avalikustab artiklis 22a määratletud teabe komisjoni või kontrollikoja presidendile, nõukogu eesistujale, Euroopa Parlamendi presidendile või Euroopa ombudsmanile, tingimusel et järgmised tingimused on täidetud:
ametnik usub ausalt ja põhjendatult, et avaldatud teave ja selles sisalduvad väited on valdavalt õiged; ja
ametnik on eelnevalt avaldanud sama teabe Euroopa Pettustevastasele Ametile või oma institutsioonile ning on võimaldanud Euroopa Pettustevastasel Ametil või oma institutsioonil võtta asjakohaseid meetmeid ameti või institutsiooni poolt määratud ajavahemiku jooksul, arvestades juhtumi keerukust. Ametnikku teavitatakse kõnealusest ajavahemikust nõuetekohaselt 60 päeva jooksul.
Artikkel 22c
Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi artiklist 22a või 22b tulenevate kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja põhjendatud juhtudel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.
Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sise-eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:
Artikkel 23
Ametnikele on antud privileegid ja immuniteedid üksnes ►M128 liidu ◄ huvides. Kui privileegide ja immuniteetide ►M15 protokollist ei ◄ tulene teisiti, ei ole ametnikud vabastatud oma isiklike kohustuste täitmisest ega kehtivate seaduste ja politseieeskirjade järgimisest.
Kui ametniku privileegid ja immuniteedid on vaidlustatud, teatab asjaomane ametnik sellest kohe ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule.
Privileegide ja immuniteetide protokollis ettenähtud reisiluba väljastatakse üksuste juhatajatele, palgaastmete AD12–AD16 ametnikele, väljaspool Euroopa Liidu territooriumit töötavatele ametnikele ja teistele ametnikele, kelle puhul see on vajalik teenistuse huvides.
Artikkel 24
►M15 ►M128 Liit ◄ aitab iga ametnikku ◄ , eelkõige menetluses sellise isiku vastu, kes esineb ähvarduste, solvavate või laimavate tegude või rünnakutega isiku või omandi vastu, mille all ametnik või tema pereliige kannatab ametniku ametiseisundi ja kohustuste tõttu.
►M15 ►M128 Liit ◄ kompenseerib ametnikule ◄ sellistel juhtudel kantud kahju niivõrd, kuivõrd töötaja ise ei ole teadlikult ega tõsise hooletuse tõttu kahju tekitanud ega ole saanud hüvitist kahju põhjustanud isikult.
Artikkel ►M112 24a ◄
►M128 Liit ◄ hõlbustab ametnike täiendõpet sel määral, mil see on vajalik teenistusüksuse laitmatuks toimimiseks ja on kooskõlas teenistusüksuse enda huvidega.
Sellist täiendõpet võetakse arvesse nende ametialasel edutamisel.
Artikkel ►M112 24b ◄
Ametnikel on õigus kasutada oma ühinemisvabadust; eelkõige võivad nad kuuluda Euroopa ametnike ametiühingutesse või kutseorganisatsioonidesse.
Artikkel 25
Ametnikud võivad esitada käesolevate personalieeskirjadega hõlmatud küsimusi käsitlevaid taotlusi ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule selles institutsioonis, mille teenistuses nad on.
Igast käesolevate personalieeskirjade kohaselt tehtud konkreetsest otsusest teatatakse kohe kirjalikult asjaomasele töötajale. Igas ametniku kahjuks tehtud otsuses peab sisalduma põhjendus.
Konkreetsed otsused ametnike ametisse nimetamise, alaliselt töölevõtmise, ametialase edutamise, üleviimise, haldusliku seisundi määramise ning teenistuse lõpetamise kohta avaldatakse institutsioonis, mille teenistuses ametnik on. Avaldatud andmed on kõikidele töötajatele kättesaadavad sobiva aja jooksul.
Artikkel 26
Ametniku isikutoimik sisaldab järgmist:
kõiki dokumente ametniku haldusliku seisundi kohta ja kõiki aruandeid tema pädevuse, tulemuslikkuse ja käitumise kohta;
kõiki ametniku märkusi nende dokumentide kohta.
Dokumendid registreeritakse, nummerdatakse ja kantakse toimikusse järjekorras; punktis a osutatud dokumente tohib institutsioon ametniku vastu kasutada või tsiteerida üksnes juhul, kui ta on nendest dokumentidest enne nende toimikusse kandmist ametnikule teatanud.
Ametnik tõendab iga talle edastatud dokumendi kättesaamist oma allkirjaga, või siis edastatakse dokument tähtkirja teel ►M112 viimasel aadressil, mille ametnik on teatanud ◄ .
Ametniku isikutoimik ei sisalda ühtki viidet ametniku poliitiliste, ametiühinguga seotud, filosoofiliste ega usuliste tegevuste ja vaadete kohta või tema rassilise või etnilise päritolu ega seksuaalse sättumuse kohta.
Eelmine lõik ei keela siiski ametnikele teadaolevate, käesolevate personalieeskirjade kohaldamiseks vajalike haldusaktide ja -dokumentide toimikusse lisamist.
Iga ametniku kohta on üksnes üks isikutoimik.
Ametnikul on ka pärast teenistusest lahkumist õigus tutvuda kõikide oma toimikus olevate dokumentidega ►M112 ja teha neist koopiaid ◄ .
Isikutoimik on konfidentsiaalne ning sellega võib tutvuda üksnes asutuse ruumides ►M112 või turvalisel elektroonilisel andmekandjal ◄ . Sellegipoolest saadetakse see Euroopa Kohtule, kui seal on algatatud ametnikuga seotud ►M112 ————— ◄ asi.
Artikkel 26a
Ametnikel on õigus tutvuda oma tervisekaartidega ►M131 institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ poolt kehtestatud korras.
III JAOTIS
AMETNIKE TEENISTUSKÄIK
1. PEATÜKK
Töölevõtmine
Artikkel 27
Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.
Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumites peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike rakendamiseks vastavalt artiklile 110.
Kolme aasta möödumisel 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande teise lõigu rakendamise kohta.
Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.
Artikkel 28
Ametnikku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et:
ta on ühe ►M128 Euroopa Liidu ◄ liikmesriigi kodanik, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik ei luba erandit, ja tal on kõik asjaomase liikmesriigi kodaniku õigused;
ta täidab kõiki talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustusi;
ta esitab asjakohased iseloomustused, mis näitavad tema sobivust kõnealuste kohustuste täitmiseks;
ta on vastavalt artikli 29 lõikele 2 läbinud III lisas ettenähtud konkursi, mis põhineb kas kvalifikatsioonidel või katsetel või nii kvalifikatsioonidel kui ka katsetel;
ta on füüsiliselt võimeline täitma oma kohustusi ja
Artikkel 29
Enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:
kas seda kohta on võimalik täita:
üleviimise teel või
ametisse nimetamise teel vastavalt artiklile 45a või
ametialase edutamise teel
institutsiooni sees;
kas teiste institutsioonide sama palgaastme ametnikud on esitanud üleviimistaotlusi ja/või
kui vaba ametikohta ei olnud võimalik täita punktides a ja b nimetatud viisil, kas kaaluda kandidaadi valimist sobivate kandidaatide nimekirjast artikli 30 tähenduses, võttes vajaduse korral arvesse III lisa asjakohaseid sätteid sobivate kandidaatide kohta, ja/või
kas korraldada institutsioonis sisekonkurss, mis on avatud üksnes ametnikele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 määratletud ajutistele töötajatele;
või kas rakendada konkursimenetlust kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.
Nimetatud menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.
Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist d ja ainult erandjuhul korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele. Viimatinimetatud töötajate kategooria suhtes kehtivad kõnealuse võimaluse osas piirangud vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõikele 7, ja piirangud konkreetsete ülesannete osas, mida ta oli volitatud lepingulise töötajana täitma.
Kõnealused konkursid on avatud üksnes ►M128 Euroopa Liidu ◄ muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaselt kõnealuses institutsioonis töötavatele ajutistele töötajatele. Institutsioonid seavad selliste konkursside minimaalseks kvalifikatsiooninõudeks vähemalt kümneaastase teenistusstaaži ajutise teenistujana ja selle, et isik on võetud tööle ajutiseks teenistujaks valikumenetluse põhjal, mis on taganud samade normide kohaldamise, mida kohaldatakse ametnike valimisel muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 4 kohaselt. Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist a kaalub selle institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik, mille teenistuses ajutine teenistuja on, enne vaba ametikoha täitmist kõnealuses institutsioonis nende sisekonkursside võitjate kõrval ka ametnike üleviimist institutsiooni sees.
Artikkel 30
Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab iga konkursi puhuks ametisse valimiskomisjoni. Valimiskomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised kandidaatidest määrata vabadele ametikohtadele.
Kandidaatidel on juurdepääs vastavaid vabasid ametikohtasid käsitlevale asjakohasele teabele, mille institutsioonid ja ametid on avaldanud.
Artikkel 31
►M131 Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. ◄ Konkursiteate palgaastme määrab kindlaks institutsioon järgmiste kriteeriumide alusel:
eesmärk võtta tööle artikli 27 määratluse kohaselt võimalikult kõrgetele normidele vastavad ametnikud;
nõutava töökogemuse kvaliteet.
Institutsioonide erivajaduste rahuldamiseks võib ametnike värbamisel samuti arvesse võtta ►M128 liidus ◄ valitsevaid tööturutingimusi.
Artikkel 32
Ametnik võetakse tööle oma palgaastme esimeses järgus.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib ametniku töökogemuse arvessevõtmiseks võimaldada staažilisa kuni 24 kuud. Käesoleva artikli jõustamiseks võetakse vastu üldised rakendussätted.
►M131 Institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ◄ kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ametnikeks kohe pärast ajutise teenistuse lõppu.
Artikkel 33
Enne ametisse nimetamist vaatab institutsiooni teenistuses olev arst konkursi võitja läbi, tõendamaks institutsioonile, et kõnealune isik vastab artikli 28 punkti e nõuetele.
Kui esimeses lõigus ette nähtud tervisekontrolli põhjal antakse negatiivne meditsiiniline arvamus, võib kandidaat kahekümne päeva jooksul pärast seda, kui institutsioon on talle sellest arvamusest teatanud, taotleda, et tema juhtum esitataks läbivaatamiseks arstlikule komisjonile, mis koosneb kolmest arstist, kelle ametisse nimetav asutus või ametiisik valib institutsiooni teenistuses olevate arstide hulgast. Arstlik komisjon kuulab ära algse negatiivse arvamuse eest vastutava meditsiinitöötaja. Kandidaat võib arstlikule komisjonile esitada enda valitud arsti arvamuse. Kui arstliku komisjoni arvamus kinnitab esimeses lõigus ette nähtud tervisekontrolli otsust, maksab kandidaat 50 % arstitasudest ja lisakuludest.
Artikkel 34
Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artikli 58 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.
Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Katseajal oleva isiku otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamust selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva isiku teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ametniku ülejäänud katseajaks tööle muusse talitusse.
Kui aruandes soovitatakse katseajal olev isik teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral tema katseaega vastavalt lõikele 1 pikendada, edastab katseajal oleva isiku otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta.
Kui katseajal oleva isiku töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.
2. PEATÜKK
Halduslik seisund
Artikkel 35
Ametnikele omistatakse üks järgmistest halduslikest seisunditest:
teenistuses;
lähetuses;
isiklikel põhjustel võetud puhkusel;
reservi arvatud;
puhkusel seoses sõjaväeteenistusega ;
lapsehoolduspuhkusel või perepuhkusel ;
puhkusele saadetud teenistuse huvides.
1. jagu
TEENISTUS
Artikkel 36
Teenistuses olev ametnik on ametnik, kes täidab IV jaotises sätestatud tingimustel kohustusi, mis kaasnevad ametikohaga, millele ta on alaliselt või ajutiselt määratud.
2. jagu
LÄHETUS
Artikkel 37
Lähetuses olev ametnik ►M56 on alaline ametnik ◄ , kes on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega:
suunatud teenistuse huvides:
tema oma soovi kohaselt:
Lähetuses viibivale ametnikule säilivad vastavalt artiklites 38 ja 39 sätestatud tingimustele kõik tema õigused ning ta on kohustatud täitma edasi kõiki oma kohustusi oma koduinstitutsiooni ametnikuna. ►M23 Võttes arvesse artikli 77 kolmanda lõigu pensionialaseid sätteid, kohaldatakse esimese lõigu punkti a teises taandes nimetatud lähetuses olevate ametnike suhtes siiski samu sätteid kui nende ametnike suhtes, kelle palgaaste on sama kui ametikohal, millel asjaomane isik lähetuse ajal töötab. ◄
Iga alaliselt töötav ametnik või isiklikel põhjustel puhkusel viibiv ametnik võib taotleda või talle võib pakkuda lähetust üksuse teenistuse huvides. Kui ametnik on lähetusse saadetud, peatatakse tema isiklikel põhjustel võetud puhkus.
Artikkel 38
Lähetust teenistusüksuse huvides reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:
lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast asjaomase ametniku ärakuulamist;
lähetuse kestuse määrab kindlaks ametisse nimetav asutus või ametiisik;
iga kuue kuu möödudes võib asjaomane ametnik taotleda lähetuse lõpetamist;
artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses oleval ametnikul on õigus saada palgalisa, kui kogu töötasu ametikohal, kuhu ta on lähetatud, on väiksem kui tema palgaastme ja -järgu puhul selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis; lisaks sellele on tal õigus saada hüvitist kõigi muude lähetusega seotud lisakulude katteks;
artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses olev ametnik jätkab pensionimaksete tasumist oma palgast ametikohal, mis vastab tema palgaastmele ja -järgule institutsioonis, mis ta lähetusse saatis;
lähetuses viibivale ametnikule säilib tema ametikoht, õigus tõusta kõrgemale astmele ning õigus ametialasele edutamisele;
lähetuse lõppemise korral ennistatakse ametnik kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust.
Artikkel 39
Lähetust ametniku enda taotlusel reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:
lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik, kes määrab kindlaks lähetuse kestuse;
kuue kuu jooksul alates uuele tööle asumisest võib ametnik taotleda lähetuse lõpetamist; sellisel juhul ennistatakse ta kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust;
pärast kõnealust kuut kuud tohib ametniku ametikohale nimetada kellegi teise;
lähetuse ajal arvutatakse pensionimaksed ja võimalik pensioniõigus palga alusel ametikohal, mis vastab tema palgaastmele ja -järgule institutsioonis, mis ta lähetusse saatis.
Artikli 37 lõike 1 punkti b alusel lähetuses viibiv ametnik, kes omandab pensioniõiguse organis, millesse ta on lähetatud, ei ole kõnealuse lähetuse kestel seotud pensioniskeemiga selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis.
Artikli 37 lõike 1 punkti b teise taande kohases lähetuses viibimise ajal töövõime kaotanud ametnikul ja sama ajavahemiku jooksul surnud ametniku ülalpeetavatel on käesolevate personalieeskirjade alusel õigus saada ►M112 invaliidsustoetust või toitjakaotuspensioni ◄ , millest arvatakse maha summad, mida neile maksab samadel alustel ja samal ajal organ, kuhu ametnik oli lähetatud.
Nimetatud sätte põhjal ei teki ametnikul ega tema ülalpeetavatel õigust saada pensioni, mis on kokku suurem kui maksimumsumma, mida ta käesolevate personalieeskirjade kohaselt võiks saada;
lähetuse ajal säilib ametnikul õigus tõusta kõrgemale ametijärgule;
pärast lähetuse lõppu tuleb ametnik ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema ►M112 tegevusüksuses ◄ vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema ►M112 tegevusüksuses ◄ vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib pärast nõupidamist ühiskomiteega paluda tal teenistusest lahkuda. Kuni tegeliku tööleennistamiseni on ametnik jätkuvalt lähetuses, kuid selle eest ei maksta.
3. jagu
PUHKUSE VÕTMINE ISIKLIKEL PÕHJUSTEL
Artikkel 40
Pikendada võib kuni aasta võrra. Isiklikel põhjustel võetud puhkuse kogukestus ei või ületada ►M131 12 aastat ◄ kogu ametniku ametiaja jooksul.
Kui aga ametnik taotleb sellist puhkust selleks, et:
tegeleda sellise lapse kasvatamisega, kes on ametniku ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ja kellel on institutsiooni meditsiinitöötaja tuvastatud raske vaimne või füüsiline puue ja kes vajab pidevat hooldamist või järelevalvet; või
saata oma abikaasat, kes on samuti liidu ametnik või muu teenistuja ning kes peab oma tööülesannete tõttu asuma alaliselt elama sedavõrd kaugele taotluse esitanud ametniku teenistuskohast, et ühise kodu loomine sellisesse kohta kahjustaks taotluse esitanud ametniku töökohustuste täitmist, või
abistada oma abikaasat, ülenejat sugulast, alanejat sugulast, venda või õde arstitõendiga kinnitatud raske haiguse või puude korral,
võib puhkust pikendada piiranguteta, tingimusel et iga pikendamise ajal on täidetud tingimused, mille tõttu puhkust anti.
►M112 Ametnik, kes ei tee tasustatavat tööd, võib pärast isiklikel põhjustel võetud puhkuse alguskuule järgneva kuu jooksul siiski taotleda, et tema suhtes jätkataks nende artiklite kohase kindlustuse kohaldamist, tingimusel et ta teeb isiklikel põhjustel võetud puhkuse esimese aasta jooksul pooled artikli 72 lõikes 1 ja artikli 73 lõikes 1 osutatud riskide katmiseks mõeldud sissemaksetest ja ülejäänud puhkuse jooksul kõik sissemaksed. Artikli 73 kohane kindlustuskate on olemas üksnes siis, kui tal on artikli 72 kohane kindlustuskate. Sissemaksed arvutatakse ametniku viimase põhipalga alusel. ◄ Peale selle võib ametnik, kes tõendab, et tal ei ole võimalik omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, taotluse korral omandada kuni ühe aasta jooksul uuesti pensioniõiguse, tingimusel et ta teeb sissemakse, mis võrdub kolmekordse ►M56 artikli 83 lõikes 2 ettenähtud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja -järgule vastava põhipalga alusel ◄ .
Isiklikel põhjustel antakse puhkust järgmiste eeskirjade kohaselt:
selle annab asjaomase ametniku taotlusel ametisse nimetav asutus või ametiisik;
pikendustaotlus tuleb esitada kaks kuud enne puhkuse lõppu;
ametniku kohale võib määrata kellegi teise;
pärast puhkuse lõppu tuleb ametnik ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema ►M112 tegevusüksuses ◄ vabanevale ametikohale, tingimusel et vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema ►M112 tegevusüksuses ◄ vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib pärast nõupidamist ühiskomiteega paluda tal teenistusest lahkuda. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni ►M112 või lähetusse saatmiseni ◄ on ametnik jätkuvalt isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusel.
4. jagu
RESERVI ARVAMINE
Artikkel 41
Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab pärast nõupidamist ühiskomiteega, mis liiki ametikohti sellised meetmed mõjutavad.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab pärast nõupidamist ühiskomiteega nimekirja ametnikest, keda sellised meetmed mõjutavad, võttes arvesse ametnike pädevust, tulemuslikkust, tööalast käitumist, pereolusid ja teenistusstaaži. Iga ametnik, kes töötab mõnel eelmises lõigus osutatud ametikohal ja kes avaldab soovi, et ta kantaks reservi, kantakse kohe sellesse nimekirja.
Selles nimekirjas olevad ametnikud kantakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega reservi.
Kahe aasta jooksul alates reservi arvamise kuupäevast on ametnikul eesõigus olla ennistatud oma ►M112 tegevusüksuse ◄ mis tahes vabanevale või tekkivale ametikohale, mis vastab tema palgaastmele, tingimusel et tal on selleks vajalik erialane ettevalmistus.
Reservi arvatud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa järgi.
Eelmises lõigus sätestatud toetusest arvatakse maha kõnealusel ajavahemikul ametniku uuel ametikohal makstav töötasu, kui see töötasu koos toetusega ületab kogutöötasu, mida ametnik viimati sai ja mis on arvutatud palgatabeli põhjal sellisena, nagu see tabel kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.
Ametnik esitab vastavalt vajadusele kirjalikud tõendid ja teatab institutsioonile asjaoludest, mis võivad mõjutada tema õigusi.
Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.
Käesoleva artikli neljandas lõigus osutatud toetuse ja viimati saadud kogutöötasu suhtes kohaldatakse ►C2 XI lisa artikli 3 lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud paranduskoefitsienti, ◄ mis on kehtestatud liikmesriigi jaoks, kus toetuse või töötasu saaja tõendab oma viimase elukoha olevat, tingimusel et kõnealune liikmesriik oli saaja viimane teenistuskoht. Sellisel juhul, kui liikmesriigi vääringuks ei ole euro, arvutatakse kõnealune toetus käesolevate personalieeskirjade artiklis 63 sätestatud vahetuskursside alusel.
5. jagu
PUHKUS SEOSES SÕJAVÄETEENISTUSEGA
Artikkel 42
Ametnik, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse või kordusõppustele või kes kutsutakse relvajõudude teenistusse, määratakse eriseisundisse „puhkus seoses sõjaväeteenistusega”.
Ametnik, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse, lakkab saamast töötasu, kuid säilitab oma õiguse tõusta kõrgemale ametijärgule või saada ametialast edutust vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele. Samuti säilib tema õigus vanaduspensionile, kui ta pärast ajateenistuse lõppu maksab tagantjärele oma pensionimaksed.
Ametnik, kes kutsutakse kordusõppustele või relvajõudude teenistusse, saab õppuste ajal või relvajõudude teenistuses olles jätkuvalt oma töötasu, millest lahutatakse tema teenistustasuga võrdne summa.
6. jagu
LAPSEHOOLDUS- VÕI PEREPUHKUS
Artikkel 42a
Ametnikul on õigus saada iga lapse kohta kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust, mis tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastu võetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei või olla lühem kui üks kuu.
Lapsehoolduspuhkuse ajal kehtib ametniku suhtes jätkuvalt sotsiaalkindlustusskeem; ametnikul jätkub pensioniõiguste kogumine ning säilivad ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele. Puhkust võib võtta täisajaga või töötades edasi poole kohaga. Kui lapsehoolduspuhkust võetakse poole kohaga töötamist jätkates, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikul õigus saada ►M152 1 123,91 eurot ◄ suurust toetust kuus või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei tohi teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga alusel. Kui puhkuse ajal töötatakse poole kohaga, kohaldatakse käesolevat sätet üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.
Üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on esimeses lõigus osutatud institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või ükskõik kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust, on toetus ►M140 üksikvanemale ►M152 1 498,55 eurot ◄ ◄ kuus või vastavalt 50 % sellest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga.
Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % teises lõigus osutatud summast. Esimeses lõigus osutatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % kolmandas lõigus osutatud summast.
Käesolevas artiklis nimetatud summasid ajakohastatakse samadel tingimustel nagu töötasu.
Artikkel 42b
Kui ametniku abikaasal, ülenejal sugulasel, alanejal sugulasel, vennal või õel on arstitõendiga kinnitatud raske haigus või puue, on ametnikul õigus saada põhipalgata perepuhkust. Sellise puhkuse kogukestus ei ületa üheksat kuud kogu ametniku ametiaja jooksul.
Kohaldatakse artikli 42a teist lõiku.
7.
jagu
Puhkusele saatmine teenistuse huvides
Artikkel 42c
Kõige varem viis aastat enne ametniku pensioniiga võib vähemalt kümme aastat teenistuses olnud ametniku saata ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega teenistuse huvides puhkusele organisatsiooniliste vajaduste tõttu, mis on seotud uute pädevuste omandamisega institutsioonides.
Igal aastal teenistuse huvides puhkusele saadetavate ametnike koguarv ei ole suurem kui 5 % kõikide institutsioonide ametnike arvust, kes jäid pensionile sellele eelnenud aastal. Selliselt arvutatud koguarv jagatakse institutsioonide vahel vastavalt eelnenud aasta 31. detsembri seisuga institutsioonis töötanud ametnike arvule. Igale institutsioonile määratud arv ümardatakse suurenemise suunas lähima täisarvuni.
Selline puhkus ei ole distsiplinaarmeede.
Kõnealune puhkus kestab üldjuhul seni, kuni ametnik jõuab pensioniikka. Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada puhkuse katkestada ja ametniku tööle tagasi kutsuda.
Kui ametnik jõuab teenistuse huvides puhkusel viibimise ajal pensioniikka, jääb ta automaatselt pensionile.
Teenistuse huvides puhkusele saatmise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:
ametniku kohale võib määrata teise ametniku;
teenistuse huvides puhkusele saadetud ametnikul ei ole õigust tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele.
Puhkusele saadetud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa kohaselt.
Toetusest tehakse ametniku taotlusel pensioniskeemi sissemakseid, mis arvutatakse kõnealuse toetuse alusel. Sellisel juhul võetakse arvesse teenistuse huvides puhkusele saadetud ametniku teenistuse kestust, et arvutada VIII lisa artikli 2 kohaselt pensioniõiguslik staaž.
Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.
3. PEATÜKK
Aruanded, kõrgemale ametijärgule tõusmine ja ametialane edutamine
Artikkel 43
Ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse igal aastal hindamisaruanne institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastavalt artiklile 110 kehtestatud tingimustel. Kõnealuses aruandes märgitakse, kas ametnik on oma tööülesandeid täitnud rahuldaval tasemel. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted, millega antakse õigus esitada aruandemenetluse käigus kaebus ning seda õigust tuleb kasutada enne artikli 90 lõikes 2 osutatud kaebuse esitamist.
Palgaastmest AST 5 alates võib aruandes esitada ametniku töö tulemuslikkuse põhjal arvamuse ka selle kohta, kas ametnik on võimeline täitma administraatori ülesandeid.
Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta peab seda vajalikuks.
Artikkel 44
Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud juhul, kui tema tööülesannete täitmist on artiklis 43 osutatud viimase iga-aastase aruande kohaselt hinnatud mitterahuldavaks. Ametnik tõuseb oma palgaastme järgmisesse järku hiljemalt nelja aasta pärast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlust.
Kui ametnik nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks samal palgaastmel, tõuseb ta ametisse nimetamise jõustumisel tagasiulatavalt ühe järgu võrra samal palgaastmel, tingimusel et tema töö tulemuslikkus on esimese üheksa kuu jooksul pärast ametisse nimetamist olnud rahuldav artikli 43 tähenduses. Sellise tõusuga kaasneb igakuise põhipalga tõus, mis vastab iga palgaastme esimese ja teise järgu vahelisele protsendimäärale. Kui palgatõus on väiksem või kui ametnik on sel ajal juba oma palgaastme viimases järgus, tõuseb tema põhipalk selliselt, et tagatakse tõus esimese ja teise palgajärgu vahel kuni järgmise edutamise jõustumiseni.
Artikkel 45
Artikkel 45a
Erandina artikli 5 lõike 3 punktidest b ja c võib tegevusüksuse AST ametniku alates palgaastmest 5 nimetada tegevusüksuse AD ametikohale, tingimusel et:
ta on valitud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras osalema kohustuslikus koolituskavas, mis on kehtestatud käesoleva lõike punktis b;
ta on läbinud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratletud koolituskava, mis sisaldab kohustuslikke koolitusetappe; ja
ta on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku koostatud selliste kandidaatide nimekirjas, kes on läbinud suulise ja kirjaliku eksami, tõestades, et ta on edukalt osalenud käesoleva lõike punktis b nimetatud koolituskavas. Kõnealuse eksami sisu määratakse kindlaks III lisa artikli 7 lõike 2 punkti c kohaselt.
Kõnealune komitee võib ära kuulata ametnikud, kes on taotlenud osalemist eespool nimetatud koolituskavas, ja ametisse nimetava asutuse või ametiisiku esindajad. Komitee võtab häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku esitatud esialgse loetelu kohta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab vastu nende ametnike loetelu, kellel on õigus osaleda eespool nimetatud koolituskavas.
Artikkel 46
Artikli 45 kohaselt kõrgemale palgaastmele nimetatud ametnik liigitatakse kõnealuse palgaastme esimesse järku. Palgaastmete AD 9-AD 13 ametnikud, kellel on üksuse juhataja kohustused ja kes on kõrgemale palgaastmele nimetatud artikli 45 kohaselt, liigitatakse uue palgaastme teise järku. Sama korda kohaldatakse mis tahes ametniku suhtes:
kes ametialase edutamise järel on nimetatud direktoriks või peadirektoriks, või
kes on direktor või peadirektor ja kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu viimast lauset.
4. PEATÜKK
Teenistuse lõpetamine
Artikkel 47
Teenistus lõpeb:
ametist lahkumise korral,
tagandamise korral,
teenistuse huvides teenistusest vabastamise korral,
ebapädevuse tõttu teenistusest vabastamise korral,
teenistusest vabastamise korral,
pensionilejäämise korral või
surma korral.
1. jagu
AMETIST LAHKUMINE
Artikkel 48
Ametist lahkuda sooviv ametnik avaldab oma selgesõnalise kavatsuse lahkuda lõplikult institutsiooni teenistusest kirjalikult.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse ametist lahkumise kinnitamise kohta ühe kuu jooksul alates lahkumisavalduse saamisest. ►M23 Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski keelduda ametist lahkumist heaks kiitmast, kui lahkumisavalduse vastuvõtmise kuupäeval on ametniku vastu käimas distsiplinaarmenetlus või kui selline menetlus algatatakse järgmise kolmekümne päeva jooksul. ◄
Lahkumine jõustub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud kuupäeval; see ei ole tegevusüksuse AD ametnike puhul hiljem kui kolm kuud ning ►M131 tegevusüksuste AST ja AST/SC ◄ ametnike puhul hiljem kui üks kuu pärast ametniku lahkumisavalduses pakutud kuupäeva.
2. jagu
TAGANDAMINE
Artikkel 49
Ametnikku tohib tagandada üksnes juhul, kui ta ei vasta enam artikli 28 punktis a ►M23 sätestatud tingimustele, või artiklites ►M112 ————— ◄ 39 ja 40, artikli 41 lõigetes 4 ja 5 ning VIII lisa artikli 14 teises lõigus ettenähtud juhtudel. ◄
Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb ametniku tagandamise otsuse koos põhjendustega pärast nõupidamist ühiskomiteega ja asjaomase ametniku ärakuulamist.
3. jagu
TEENISTUSE HUVIDES TEENISTUSEST VABASTAMINE
Artikkel 50
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib oma otsusega vabastada teenistuse huvides teenistusest ►M112 artikli 29 lõikes 2 määratletud vanemametniku ◄ .
Selline teenistuses vabastamine ei ole distsiplinaarmeede.
Kui sel moel teenistusest vabastatud ametnikku ei määrata ►M112 ————— ◄ mõnele teisele ametikohale, mis vastab tema palgaastmele, saab ta hüvitist, mida arvutatakse vastavalt IV lisale.
Eelmises lõigus sätestatud hüvitisest arvatakse maha kõnealusel ajavahemikul ametniku uuel ametikohal makstav töötasu, kui see töötasu koos toetusega ületab kogutöötasu, mida ametnik viimati sai ja mis on arvutatud palgatabeli põhjal sellisena, nagu see tabel kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.
Kõnealune isik on kohustatud esitama taotluse korral kirjalikud tõendid ja teatama oma institutsioonile mis tahes teguritest, mis võivad mõjutada õigust hüvitisele.
Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.
VIII lisa artikli 45 kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.
Kui ametniku õigus hüvitist saada lõpeb ja ta on saanud ►M131 58-aastaseks ◄ , on tal õigus saada pensioni, millest ei tehta VIII lisa artikli 9 kohaseid mahaarvamisi.
4. jagu
EBAPÄDEVUST KÄSITLEVAD MENETLUSED
Artikkel 51
Sise-eeskirjade vastuvõtmisel järgib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik järgmiseid nõudeid:
ametnik, kes artiklis 43 osutatud kolme järjestikuse mitterahuldava iga-aastase aruande kohaselt ei tee ikka veel edusamme ametialase pädevuse osas, viiakse ühe astme võrra madalamale palgaastmele. Kui kahes järgmises iga-aastases aruandes on märgitud, et ametniku töötulemused on endiselt mitterahuldavad, vabastatakse ametnik teenistusest;
ametniku madalamale palgaastmele viimise või teenistusest vabastamise ettepanekus esitatakse selle põhjendused ja ettepanekust teavitatakse asjaomast ametnikku. Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ettepanek edastatakse artikli 9 lõikes 6 sätestatud ühisele nõuandekomiteele.
Toetust ei maksta juhul, kui ametnik lahkub teenistusest pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste alustamist või kui tal on õigus kohe makstavale täispensionile. Kui tal on õigus riiklikule töötushüvitisele, arvatakse kõnealuse hüvitise summa eespool nimetatud toetusest maha.
Lõikes 5 osutatud toetusi makstakse järgmise ajavahemiku jooksul:
kolm kuud, kui ametnik on teenistusest vabastamist käsitleva otsuse tegemise päevaks töötanud vähem kui viis aastat;
kuus kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt viis aastat, kuid vähem kui 10 aastat;
üheksa kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt 10 aastat, kuid vähem kui 20 aastat;
12 kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt 20 aastat.
5. jagu
PENSIONILEJÄÄMINE
Artikkel 52
Ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, jääb ametnik pensionile:
kas automaatselt selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 66-aastaseks, või
tema enda taotluse põhjal selle kuu viimasel päeval, mille kohta on taotlus esitatud, kui ta on jõudnud pensioniikka või kui tema vanus on 58 aasta ja pensioniea vahel ja vastab kohe makstava pensioni saamise tingimustele vastavalt VIII lisa artiklile 9. Artikli 48 teise lõigu teist lauset kohaldatakse analoogia põhjal.
Ametnik võib oma taotluse kohaselt ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda teenistuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni või erandkorras 70-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta jõuab kõnealusesse ikka.
Kui ametisse nimetava asutus või ametiisik annab loa jääda ametnikul teenistusse pärast 66. eluaastat, antakse luba kõige rohkem üheks aastaks. Luba võib ametniku taotlusel pikendada.
Artikkel 53
Ametnik, kelle suhtes tuleb töövõimetuskomitee arvates kohaldada artikli 78 sätteid, ►M62 läheb pensionile automaatselt selle kuu viimasel päeval, mil ametisse nimetav asutus või ametiisik tunnistab, et töötaja on püsivalt võimetu oma kohuseid täitma. ◄
6. jagu
AUNIMETUS
Artikkel 54
Teenistuse lõppemisel võidakse ametnikule ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega anda aunimetus kas tema enda ►M112 palgaastmelt või sellest järgmiselt kõrgemalt palgaastmelt ◄ .
Aunimetusega ei kaasne rahalisi hüvesid.
IV JAOTIS
AMETNIKE TÖÖTINGIMUSED
1. PEATÜKK
Tööaeg
Artikkel 55
Peale ►M31 ————— ◄ selle võidakse ametnikult teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt nõuda, et ta täidaks väljaspool tööaega töökohal või kodus valveajakohustust. ►M131 Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab pärast nõupidamist personalikomiteega käesoleva lõike rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. ◄
◄
Artikkel 55a
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib anda sellise loa juhul, kui see vastab üksuse huvidele.
Ametnikul on õigus saada luba järgmistel juhtudel:
alla 9-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks;
9–12-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 20 % tavalisest tööajast;
alla 14-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui ametnik on üksikvanem;
raske olukorra puhul alla 14-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 5 % tavalisest tööajast. Sellisel juhul IVa lisa artikli 3 esimest kahte lõiku ei kohaldata. Kui mõlemad vanemad töötavad liidu teenistuses, lubatakse tööaega vähendada vaid ühel vanemal;
raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, õe või venna eest hoolitsemiseks;
täiendkoolitusel osalemiseks või
alates 58. eluaastast viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist.
Kui osalise tööajaga töötamise luba taotletakse täiendkoolitusel osalemiseks või viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist, kuid mitte enne 58. eluaastat, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik keelduda loa andmisest või lükata loa andmise jõustumiskuupäeva edasi üksnes erandjuhtudel ning kaalukatel teenistuse huvidest tingitud põhjustel.
Kui loa saamise õigust kasutatakse raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks või täiendkoolitusel osalemiseks, ei tohi sellised ajavahemikud kokku ületada viit aastat kogu ametniku ametiaja vältel.
Artikkel 55b
Ametnik võib taotleda luba töötada poole kohaga ametikohta jagades, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda ametikohta sel eesmärgil sobivaks. Poole kohaga töötamise lubamine töö jagamise teel ei ole ajaliselt piiratud. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski selle loa tühistada üksuse huvides, teatades ametnikule sellest kuus kuud ette. Samamoodi võib ametisse nimetav asutus või ametiisik tühistada loa asjaomase ametniku taotluse korral ja kuuekuulise etteteatamisega. Sel juhul võib ametniku üle viia teisele ametikohale.
Kohaldatakse artiklit 59a ja IVa lisa artiklit 3, välja arvatud teise lõigu kolmas lause.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kehtestada üksikasjaliku korra käesoleva artikli kohaldamiseks.
Artikkel 56
Ametnikult võib nõuda ületunnitööd ainult edasilükkamatutel juhtudel või eriti tungiva töö puhul; töötamist öösel ning pühapäevadel või riigipühadel lubatakse ainult ametisse nimetava asutuse või ametiisiku sätestatud korra kohaselt. ►M23 Kogu ületunnitöö, mida ametnikult võidakse nõuda, ei tohi kuue kuu jooksul ületada 150 tundi. ◄
►M112 Tegevusüksuse AD ning tegevusüksuste AST 5-11 ◄ töötajate ületunnitöö ei anna õigust mingile hüvitisele või lisatasule.
Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastmete SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistuse vajadused ei võimalda anda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.
Artikkel 56a
Ametnikul, ►M30 ————— ◄ kes peab töötama korrapäraselt öösiti, laupäeviti, pühapäeviti või riigipühadel, on õigus erihüvitistele, kui ta teeb vahetustega tööd, mida institutsioon nõuab teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt ning mida ta peab korraliseks ja alaliseks tööks.
Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.
Vahetustega töötava ametniku tavaline tööaeg ei tohi ületada tavalist aastast tööaega.
Artikkel 56b
Ametnikul ►M31 ————— ◄ on õigus erihüvitistele, kui ta ►C5 peab vastavalt ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusele väljaspool tööaega teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt täitma töökohal või kodus regulaarselt valveajakohustust. ◄
Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.
Artikkel 56c
Teatavatele ametnikele antakse eritoetusi eriti raskete töötingimuste hüvitamiseks.
Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid erihüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.
2. PEATÜKK
Puhkus
Artikkel 57
Ametnikel on õigus saada igal kalendriaastal puhkust, mille pikkus on vähemalt 24 tööpäeva ja kõige rohkem 30 tööpäeva, vastavalt eeskirjadele, mis sätestatakse ►M128 liidu ◄ ►M131 institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.
Peale põhipuhkuse võib ametnikule erandjuhtudel taotluse põhjal anda eripuhkust. Sellise puhkusega seotud eeskirjad on sätestatud V lisas.
Artikkel 58
Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 sätestatud puhkusele õigus saada 20 nädalat puhkust. Kõnealune puhkus algab kõige varem kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmike, enneaegse sünnituse või puude või raske haigusega lapse sünni korral kestab puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünnitus” sünnitus, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.
Artikkel 59
Asjaomane ametnik teatab oma töövõimetusest oma institutsioonile niipea kui võimalik ning teatab seejuures ka oma hetkel kehtiva aadressi. Ta esitab arstitõendi, kui ta puudub töölt rohkem kui kolm päeva. Kõnealune tõend tuleb saata hiljemalt viiendal puudumise päeval; arvestatakse postitemplil olevat kuupäeva. Kui seda ei tehta ja kui tõendi mittesaatmine ei ole tingitud ametnikust sõltumatutest põhjustest, käsitatakse ametniku puudumist loata puudumisena.
Ametnikult võib igal ajal nõuda institutsiooni korraldatud tervisekontrolli läbimist. Kui kontrolli ei saa läbi viia ametnikust sõltuvatel põhjustel, käsitatakse tema puudumist loata puudumisena alates kuupäevast, mil kontroll oleks pidanud toimuma.
Kui kontrolli käigus tuvastatakse, et ametnik suudab oma kohustusi täita, käsitatakse tema puudumist vastavalt järgmisele lõigule põhjendamatuna alates kontrolli tegemise kuupäevast.
Kui ametnik peab ametisse nimetava asutuse või ametiisiku korraldatud tervisekontrolli tulemusi meditsiiniliselt põhjendamatuteks, võib tema või tema nimel tegutsev arst kahe päeva jooksul esitada institutsioonile taotluse, et asi suunataks sõltumatule arstile arvamuse esitamiseks.
Institutsioon edastab viivitamata taotluse ametniku arsti ja institutsiooni meditsiinitöötaja vahel kokku lepitud teisele arstile. Kui sellist kokkulepet ei saavutata viie päeva jooksul alates taotluse esitamisest, valib institutsioon isiku sõltumatute arstide loetelust, mille sel eesmärgil koostavad ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee igal aastal ühisel nõusolekul. Ametnik võib kahe tööpäeva jooksul institutsiooni valiku vaidlustada, mille järel valib institutsioon loetelust uue isiku ja see valik on lõplik.
Sõltumatu arsti arvamus, mille ta esitab pärast ametniku arsti ja institutsiooni meditsiinitöötajaga nõupidamist, on siduv. Kui sõltumatu arsti arvamus kinnitab institutsiooni korraldatud kontrolli tulemusi, käsitatakse puudumist põhjendamatuna alates kõnealuse kontrolli toimumise päevast. Kui sõltumatu arsti arvamus ei kinnita kõnealuse kontrolli tulemusi, käsitatakse puudumist kõikidel eesmärkidel põhjendatuna.
Vaidluse korral kohaldatakse lõike 1 lõikudes 5-7 sätestatud menetlust.
Viimasel juhul tasub arsti tasud institutsioon maksimaalselt kuni summani, mille ametisse nimetav asutus või ametiisik määrab kuni kolmeks aastaks kindlaks pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.
Artikkel 59a
Kui ametnikul on lubatud töötada osalise tööajaga, lühendatakse tema põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga senikaua, kui tal on see luba.
Artikkel 60
Välja arvatud haiguse või õnnetusjuhtumi korral, ei või ametnik puududa töölt ilma oma vahetu ülemuse eelneva loata. Piiramata võimalikke kohaldatavaid distsiplinaarmeetmeid, lahutatakse kõik asjakohaselt tõendatud loata puudumised asjaomase ametniku põhipuhkusest. Kui töötaja on oma põhipuhkuse ära kasutanud, kaotab ta selle ajavahemiku eest oma tasu.
Kui ametnik soovib veeta puhkuse mujal kui kohas, kus ta töötab, peab ta selleks saama ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eelneva nõusoleku.
3. PEATÜKK
Riigipühad
Artikkel 61
Riigipühade loetelud koostatakse liidu institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel pärast konsulteerimist personalieeskirjade komiteega.
V JAOTIS
AMETNIKE TÖÖTASUD JA SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED
1. PEATÜKK
Töötasu ja kulude korvamine
1. jagu
TÖÖTASU
Artikkel 62
Vastavalt VII lisale on nõuetekohaselt ametisse nimetatud ametnikul õigus oma palgaastmele ja -järgule vastavale töötasule, välja arvatud juhul, kui selgesõnaliselt on sätestatud teisiti.
Ametnik ei tohi oma õigust töötasule loovutada.
Töötasu koosneb põhipalgast, peretoetustest ja muudest toetustest.
Artikkel 63
Ametniku töötasu väljendatakse eurodes. Seda makstakse selle riigi vääringus, kus ametnik oma kohuseid täidab, või eurodes.
Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel vastava aasta 1. juulil.
Vahetuskursse uuendatakse igal aastal tagasiulatuvalt artiklis 65 ette nähtud töötasude iga-aastase ajakohastamise ajal.
Artikkel 64
Ametniku eurodes väljendatud töötasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %-ga, sõltuvalt elamistingimustest eri teenistuskohtades.
Paranduskoefitsiente arvutatakse või tühistatakse ning ajakohastatakse igal aastal kooskõlas XI lisaga. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsiente ei kohaldata, kuna nendes riikides asuvad enamiku institutsioonide peamised ja esialgsed teenistuskohad, mistõttu on neil eriline roll võrdlusalusena.
Artikkel 65
Artikli 42a teises ja kolmandas lõigus, artiklites 66 ja 69, VII lisa artikli 1 lõikes 1, artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 ning XIII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud summasid, VII lisa endises artiklis 4a osutatud summasid, mida ajakohastatakse vastavalt XIII lisa artikli 18 lõikele 1, muude teenistujate töötingimuste artikli 24 lõikes 3, artikli 28a lõike 3 teises lõigus, artikli 28a lõikes 7, artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 3 teises lõigus, artikli 96 lõikes 7 ning artiklites 133, 134 ja 136 osutatud summasid, nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 ( 10 ) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud summasid ning nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 ( 11 ) artiklis 4 osutatud summade koefitsienti ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Artikkel 65a
Artiklite 64 ja 65 rakenduseeskirjad on sätestatud XI lisas.
Artikkel 66
Tegevusüksustes AD ja AST määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:
|
1.7.2022 |
PALGAJÄRK |
||||
|
PALGAASTE |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
16 |
20 856,62 |
21 733,04 |
22 646,29 |
|
|
|
15 |
18 433,77 |
19 208,39 |
20 015,53 |
20 572,40 |
20 856,62 |
|
14 |
16 292,34 |
16 976,99 |
17 690,38 |
18 182,55 |
18 433,77 |
|
13 |
14 399,73 |
15 004,82 |
15 635,33 |
16 070,35 |
16 292,34 |
|
12 |
12 726,95 |
13 261,75 |
13 819,04 |
14 203,49 |
14 399,73 |
|
11 |
11 248,49 |
11 721,16 |
12 213,70 |
12 553,51 |
12 726,95 |
|
10 |
9 941,81 |
10 359,56 |
10 794,90 |
11 095,21 |
11 248,49 |
|
9 |
8 786,88 |
9 156,12 |
9 540,89 |
9 806,31 |
9 941,81 |
|
8 |
7 766,14 |
8 092,48 |
8 432,53 |
8 667,15 |
8 786,88 |
|
7 |
6 863,97 |
7 152,41 |
7 452,95 |
7 660,31 |
7 766,14 |
|
6 |
6 066,59 |
6 321,53 |
6 587,16 |
6 770,43 |
6 863,97 |
|
5 |
5 361,87 |
5 587,18 |
5 821,96 |
5 983,94 |
6 066,59 |
|
4 |
4 739,00 |
4 938,12 |
5 145,63 |
5 288,80 |
5 361,87 |
|
3 |
4 188,45 |
4 364,48 |
4 547,89 |
4 674,40 |
4 739,00 |
|
2 |
3 701,91 |
3 857,46 |
4 019,56 |
4 131,40 |
4 188,45 |
|
1 |
3 271,87 |
3 409,35 |
3 552,61 |
3 651,48 |
3 701,91 |
Tegevusüksuses AST/SC määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:
|
1.7.2022 |
PALGAJÄRK |
||||
|
PALGAASTE |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
6 |
5 319,31 |
5 542,85 |
5 775,76 |
5 936,43 |
6 018,46 |
|
5 |
4 701,38 |
4 898,94 |
5 105,53 |
5 246,82 |
5 319,31 |
|
4 |
4 155,24 |
4 329,84 |
4 511,80 |
4 637,32 |
4 701,38 |
|
3 |
3 672,53 |
3 826,85 |
3 987,69 |
4 098,60 |
4 155,24 |
|
2 |
3 245,90 |
3 382,31 |
3 524,45 |
3 622,49 |
3 672,53 |
|
1 |
2 868,84 |
2 989,40 |
3 115,02 |
3 201,66 |
3 245,90 |
Artikkel 66a
Solidaarsusmaks põhineb töötasu arvutamiseks kasutataval põhipalgal, millest on maha arvatud:
sotsiaalkindlustusmaks ja pensionimaksed ning maksud, mida sama palgaastme ja -järgu ametnik, kellel ei ole ülalpeetavaid VII lisa artikli 2 tähenduses, maksab enne solidaarsusmaksu tasumist, ning
palgaastme AST 1 esimese järgu ametniku põhipalga suurune summa.
Solidaarsusmaksu lähtesumma määramiseks kasutatavaid tegureid väljendatakse eurodes ja nende suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 100.
Artikkel 67
Kui sellisele isikule makstakse peretoetusi, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.
Artikkel 68
Artikli 67 lõikes 1 sätestatud peretoetuste maksmist jätkatakse, kui ametnikul on õigus saada toetust Euroopa Söe- ja Teraseühenduse endiste personalieeskirjade artikli 41 või artikli 34 või 42 alusel.
Asjaomane isik teatab sama lapse jaoks mujalt saadavatest samalaadsetest toetustest; sellised toetused arvatakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 alusel makstavatest toetustest maha.
Artikkel 68a
Ametnikul, kellel on lubatud töötada osalise tööajaga, on õigus saada töötasu, mis arvutatakse IVa lisas sätestatud korras.
Artikkel 69
Kodumaalt lahkumise toetus moodustab 16 % ametniku põhipalga, ►M25 majapidamistoetuse ja ülalpeetava ◄ lapse toetuse kogusummast, mida ametnikul on õigus saada. Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt ►M152 623,01 eurot ◄ kuus.
Artikkel 70
Ametniku surma korral makstakse tema elusolevale abikaasale või ülalpeetavatele lastele lahkunu täistöötasu kolme kuu vältel alates tema surma kuule järgnevast kuust.
Kui sureb isik, kellel on õigus saada pensioni või invaliidsustoetust, kohaldatakse eespool esitatud sätteid lahkunu pensioni või toetuse suhtes.
▼M112 —————
2. jagu
KULUDE KORVAMINE
Artikkel 71
Ametnikul on vastavalt VII lisa sätetele õigus saada tööleasumisel, üleviimisel või teenistusest lahkumisel talle tekkinud kulude eest hüvitist, samuti on tal õigus saada hüvitist kohustuste täitmise käigus või sellega seoses tekkinud kulude eest.
2. PEATÜKK
Sotsiaalkindlustushüvitised
Artikkel 72
Ametniku elukaaslast käsitatakse ravikindlustusskeemis abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c esimesed kolm tingimust on täidetud.
►M131 Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ võivad esimeses lõigus nimetatud eeskirjade kohaselt anda ühele ►M131 institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ◄ volitused kehtestada kulude hüvitamist reguleerivad eeskirjad artiklis 110 sätestatud menetluse kohaselt.;
Üks kolmandik sellise kindlustuskaitse jaoks vajalikust sissemaksest tuleb maksta ametnikul, kuid nõutav summa ei tohi ületada 2 % tema põhipalgast.
Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega, mille see teeb pärast nõupidamist institutsiooni meditsiinitöötajaga, ei kohaldata eelmises lõigus sätestatud taotluse esitamise ühekuulist tähtaega ja kuuekuulist tähtaega, kui asjaomasel isikul on raske või pikaajaline haigus, millesse ta on haigestunud enne teenistusest lahkumist ja millest ta on institutsioonile teatanud enne eelmises lõigus ettenähtud kuuekuulise tähtaja lõppu, tingimusel et asjaomane isik läbib institutsiooni korraldatud tervisekontrolli.
Neid hüvitisi kohaldatakse ka isiku suhtes, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni pärast sellise ametniku surma, kes oli korralises teenistuses või oli ►M128 liidu ◄ teenistuses ►M131 kuni pensioniikka jõudmiseni ◄ või sai invaliidsustoetust. Sissemakse suurus arvutatakse tema toitjakaotuspensioni alusel.
Järgmistel isikutel on samuti õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad ei tee tasustatavat tööd:
Lõikes 1 nimetatud sissemakse suurus arvutatakse endise ametniku pensioni alusel enne personalieeskirjade VIII lisa artiklis 9 sätestatud vähenduskoefitsiendi kohaldamist vajaduse korral.
Orvupensioni saama õigustatud isikud ei saa siiski lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad seda ei taotle. Sissemakse suurus arvutatakse orvupensioni alusel.
Kui saadavate hüvitiste kogusumma ületab lõikes 1 sätestatud hüvitiste summa, lahutatakse vahe lõike 1 kohaselt hüvitatavast summast, välja arvatud ►M128 liidu ◄ ravikindlustusskeemi kohaselt mittehüvitatavaid kulusid hõlmava täiendava eraravikindlustusskeemi alusel saadud hüvitised.
Artikkel 73
Kõnealustes eeskirjades täpsustatakse, milliseid riske ei kindlustata.
a) surma korral:
alljärgnevalt loetletud isikutele makstakse ühekordne summa, mis võrdub lahkunu viiekordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal:
b) püsiva täieliku töövõimetuse korral:
ametnikule makstakse ühekordne summa, mis võrdub tema kaheksakordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal;
c) püsiva osalise töövõimetuse korral:
ametnikule makstakse punktis b sätestatud hüvitisest summa, mis arvutatakse lõikes 1 nimetatud eeskirjades sätestatud skaala kohaselt.
Nagu nimetatud eeskirjades on sätestatud, võib eespool ettenähtud maksed asendada annuiteediga.
Eespool loetletud hüvitisi võib maksta lisaks 3. peatükis ettenähtud hüvitistele.
Kulud hüvitatakse ainult juhul, kui artikli 72 alusel ametnikule makstav summa ei kata täielikult tekkinud kulusid.
▼M62 —————
Artikkel 74
Sama toetust makstakse ametnikule, kes lapsendab alla viieaastase lapse, kes on ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses
Artikkel 75
Ametniku, tema abikaasa, ülalpeetava lapse või mõne muu tema majapidamises elanud VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetava isiku surma korral hüvitab institutsioon kulud, mis tekivad seoses surnu viimisega ametniku teenistuskohast tema päritolukohta.
Ametniku surma korral lähetuse ajal hüvitab institutsioon kulud, mis tekivad seoses surnu viimisega ametniku surmakohast päritolukohta.
Artikkel 76
Ametnikule, endisele ametnikule või ametniku surma korral tema õigusjärglastele, kes muu hulgas ►M112 puude või ◄ raske või pikaajalise haiguse või perekondike põhjuste tõttu,on eriti raskes olukorras, võib teha kingitusi, anda laenu või maksta avanssi.
Artikkel 76a
Elusolev abikaasa, kellel on raske või pikaajaline haigus või kes on puudega, võib institutsioonilt saada pensioni suurendavat rahalist abi haiguse või puude kestuse ajal asjaomase isiku sotsiaalsete ja meditsiiniliste asjaolude uurimise põhjal. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad kinnitatakse ►M131 institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel pärast personalieeskirjade komiteega nõupidamist.
3. PEATÜKK
Pensionid ja invaliidsustoetus
Artikkel 77
Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on õigus saada pensioni teenistuse pikkusest olenemata, kui tema vanus ületab pensioniea, kui teda ei ole olnud võimalik tööle ennistada tema reservis viibimise ajal või kui ta on teenistuse huvides teenistusest vabastatud.
Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimasest põhipalgast viimasel palgaastmel, millel ametnik oli vähemalt ühe aasta jooksul. Ametnikule makstakse 1,80 % tema viimasest põhipalgast iga VIII lisa artikli 3 kohaselt arvestatud teenistuses oldud aasta eest.
Kui tegemist on ametnikuga, kes on assisteerinud isikut, kes töötab Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga ette nähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi fraktsiooni valitud esimeest, arvutatakse pensioni suurus vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõiguslikule staažile kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk.
Vanaduspension ei või olla väiksem kui 4 % elatusmiinimumist iga teenistuses oldud aasta kohta.
Pensioniiga algab 66-aastaselt.
Alates 1. jaanuarist 2014 hinnatakse pensioniiga iga viie aasta järel aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse eelkõige liikmesriikide avaliku teenistuse töötajate pensioniea muutusi ning institutsioonide töötajate oodatava eluea muutusi.
Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku pensioniea muutmiseks vastavalt kõnealuse aruande järeldustele, võttes eelkõige arvesse muutusi liikmesriikides.
Artikkel 78
Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ette nähtud korras õigus invaliidsustoetusele püsiva täieliku invaliidsuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi.
Artiklit 52 kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne 66. eluaastat, ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb ametniku palgaastmel ja -järgul, mis ametnikul oli invaliidiks jäämise hetkel.
Invaliidsustoetus võrdub 70 %-ga ametniku viimasest põhipalgast, kuid ei või olla väiksem kui elatusmiinimum.
Invaliidsustoetusest tehakse sissemakseid pensioniskeemi, maksete suurus arvutatakse kõnealuse toetuse põhjal.
Kui invaliidsus on tekkinud tööülesannete täitmise ajal või seoses tööülesannete täitmisega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse või ühiskasuliku tegevuse tõttu või teise inimese päästmisel eluga riskides, ei või invaliidsustoetus olla väiksem kui 120 % elatusmiinimumist. Sellisel juhul tehakse sissemakseid pensioniskeemi täies mahus artiklis 1b osutatud institutsiooni või asutuse eelarvest.
Artikkel 79
Ametniku või endise ametniku ►M112 elusoleval abikaasal ◄ on VIII lisa 4. peatükis ettenähtud korras õigus toitjakaotuspensionile, mis on ►M5 60 % ◄ sellest ►M112 vanaduspensionist või invaliidsustoetusest ◄ , mida maksti ►M112 lahkunule ◄ ►M62 või mida ◄ oleks teenistuse pikkusest või east olenemata ►M112 lahkunule ◄ makstud, kui tal oleks surma ajal sellele õigus olnud.
Toitjakaotuspension, mida makstakse selle ametniku ►M112 elusolevale abikaasale ◄ , kes suri ühes artiklis 35 ►M62 ————— ◄ määratletud halduslikest seisunditest viibimise ajal, on vähemalt elatusmiinimumi suurune ja vähemalt ►M23 35 % ◄ selle ametniku viimasest põhipalgast.
See summa ei tohi olla alla 42 % ametniku viimasest põhipalgast, kui surma on põhjustanud üks ►M112 artikli 78 viiendas lõigus ◄ nimetatud asjaoludest.
▼M112 —————
Artikkel 80
Kui ametnik või vanaduspensioni või invaliidsustoetust saama õigustatud isik sureb, jätmata maha abikaasat, kellel oleks õigus saada toitjakaotuspensioni, on lahkunu ülalpeetavatel lastel VII lisa artikli 2 tähenduses õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklis 21 nimetatud tingimustele.
Sama õigus saada pensioni on lastel, kes vastavad eespool nimetatud tingimustele, kui toitjakaotuspensioni saav ►M62 abikaasa ◄ sureb või abiellub uuesti.
Kui ametnik või ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saama õigustatud isik sureb, kuid esimeses lõikes sätestatud tingimused pole täidetud, on VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatel lastel õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklile 21; pension võrdub siiski poolega nimetatud artikli kohaselt arvutatud pensionist.
VII lisa artikli 2 lõike 4 tähenduses ülalpeetavate lastena käsitatud isikute orvupension ei või ületada summat, mis võrdub ülalpeetava lapse kahekordse toetusega.
Kui laps on lapsendatud, ei ole põhjendatud orvutoetuse maksmine bioloogilise vanema surma korral, kui teda asendab kasuvanem.
Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ette nähtud õigus kehtib ka sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus toetusele personalieeskirjade artikli 50, nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 12 ) artikli 5, nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 ( 13 ) artikli 3 või nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 ( 14 ) artikli 3 alusel, ning sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja taotles oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale.
Orvupensioni saajad ei või saada rohkem kui üht ►M128 liidu ◄ orvupensioni. Kui elusoleval lapsel on õigus rohkem kui ühele ►M128 liidu ◄ pensionile, makstakse talle pensioni, mis on suurem.
Artikkel 81
Isikul, kellel on õigus saada vanaduspensioni või invaliidsustoetust või toitjakaotuspensioni, on VII lisas sätestatud tingimustel õigus saada artiklis 67 määratletud peretoetusi; majapidamistoetus arvutatakse saaja pensioni või toetuse alusel. Neid toetusi makstakse toitjakaotuspensioni saajatele üksnes siis, kui surnud ametnikul või endisel ametnikul oli surma hetkel ülalpeetavaid lapsi.
Ülalpeetava lapse toetuse summa, mida makstakse toitjakaotuspensioni saama õigustatud isikule, on siiski kahekordne võrreldes artikli 67 lõike 1 punktis b sätestatud toetusega.
Artikkel 81a
Olenemata kõigist muudest sätetest, eelkõige nendest, mis on seotud toitjakaotuspensioni miinimumsumma maksmisega isikule, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, ei tohi lesele ja teistele õigustatud isikutele toitjakaotuspensionina makstav kogusumma koos peretoetustega, millest on lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipidamised, ületada:
artiklis 35 sätestatud staatusega ametniku surma korral töötasu, mida ametnik oleks saanud vastavalt samale palgaastmele ja -järgule, kui ta oleks endiselt teenistuses olnud, koos kõigi peretoetustega, mida ta sel juhul oleks saanud ja millest oleks lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipeetavad summad;
pärast kuupäeva, mil punktis a nimetatud ametnik oleks saanud ►M131 66- aastaseks ◄ , tema surmaaegsele palgaastmele ja -järgule vastavat vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada, koos kõigi peretoetustega, mida ta oleks saanud ja millest oleks lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipeetavad summad;
sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus saada ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ , pensionisummat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada, võttes arvesse punktis b nimetatud toetusi ja kinnipidamisi;
sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja oli taotlenud oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimese kuupäevani, vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus pensioniikka jõudmise korral saada, võttes arvesse punktis b osutatud toetusi ja kinnipidamisi;
sellise ametniku või endise ametniku surma korral, kellel oli oma surma päeval õigus saada toetust käesolevate personalieeskirjade ►M131 artiklite 41, 42c või 50 ◄ , määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 5, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 artikli 3, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 artikli 3, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2150/82 artikli 2 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1679/85 artikli 3 alusel, toetuse summat, mida ametnikul elus olles oleks olnud õigus saada, võttes arvesse punktis b nimetatud toetusi ja kinnipidamisi;
ajavahemikul, mis järgneb kuupäevale, mil oleks lõppenud punktis e nimetatud endise ametniku õigus saada toetust, vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada kõnealusel kuupäeval, kui ta oleks vastanud pensioniõiguste saamise vanusenõuetele, võttes arvesse punktis b sätestatud toetusi ja kinnipidamisi.
Sellisel viisil jaotatud summade suhtes kohaldatakse artikli 82 lõike 1 teist ►M112 ja kolmandat ◄ lõiku.
Artikkel 82
Pensionide suhtes ei kohaldata paranduskoefitsiente.
Eurodes väljendatud pensionid makstakse ühes personalieeskirjade VIII lisa artiklis 45 nimetatud vääringus.
Artikkel 83
▼M131 —————
▼M112 —————
Artikkel 83a
Artikkel 84
Üksikasjalikud eeskirjad eespool kirjeldatud pensioniskeemi kohta on VIII lisas.
4. PEATÜKK
Alusetult makstud summade tagasimaksmine
Artikkel 85
Töötajale enammakstud summa nõutakse sisse, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada.
Sissenõudmistaotlus tuleb teha hiljemalt viis aastat pärast summa maksmise kuupäeva. Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik suudab näidata, et toetuse saaja tahtlikult eksitas haldusasutust asjaomase summa saamiseks, ei tunnistata sissenõudmistaotlust kehtetuks isegi siis, kui kõnealune ajavahemik on lõppenud.
5. PEATÜKK
Õiguste üleminek ►M128 liidule ◄
Artikkel 85a
Lõikes 1 sätestatud õiguste ülemineku kohaldamisalasse kuuluvad muu hulgas:
VI JAOTIS
DISTSIPLINAARMEETMED
Artikkel 86
▼M112 —————
VII JAOTIS
EDASIKAEBAMINE
Artikkel 90
Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kaebuse teda kahjustava meetme kohta, kui nimetatud asutus või ametiisik on teinud otsuse või kui ta pole võtnud personalieeskirjades ettenähtud meedet. Kaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul. See tähtaeg algab:
Asutus või ametiisik teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva. Kui kaebusele pole selle tähtaja lõpuks vastatud, loetakse seda kaebuse kaudseks tagasilükkamise otsuseks, mille vastu võib esitada kaebuse vastavalt artiklile 91.
▼M112 —————
Artikkel 90a
Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 1 tähenduses taotluse tema kohta käiva otsuse tegemiseks seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusega. Kõnealune isik võib samuti esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 2 tähenduses kaebuse teda kahjustava meetme kohta seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusega.
Artikkel 90b
Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada Euroopa andmekaitseinspektorile artikli 90 lõikes 1 nimetatud taotluse või lõikes 2 nimetatud kaebuse oma pädevusalas.
Artikkel 90c
Taotlused ja kaebused valdkondade kohta, mille suhtes on kohaldatud artikli 2 lõiget 2, esitatakse ametisse nimetavale volitatud asutusele või ametiisikule.
Artikkel 91
►M128 Euroopa Liidu ◄ Kohtule esitatud kaebust käsitletakse ainult juhul, kui:
Kaebused vastavalt lõikele 2 esitatakse kolme kuu jooksul. Tähtaeg algab:
Artikkel 91a
Mis tahes kaebused valdkondade kohta, mille suhtes on kohaldatud artikli 2 lõiget 2, esitatakse selle institutsiooni kohta, kelle haldusalasse ametisse nimetav volitatud asutus või ametiisik kuulub.
▼M131 —————
VIIIa JAOTIS
VÄLISTEENISTUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED
Artikkel 95
Artikli 43 kohaldamisel konsulteeritakse komisjoniga.
Artikkel 96
Olenemata artiklist 11, järgib liidu delegatsioonis töötav komisjoni ametnik juhtnööre, mis ta on saanud delegatsiooni juhilt vastavalt viimase rollile, mis on sätestatud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine)* artiklis 5 ( 15 ).
Oma kohustuste raames komisjonilt saadud ülesandeid täitev välisteenistuse ametnik saab komisjonilt juhtnööre seoses talle usaldatud ülesannetega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 221 lõikele 2.
Komisjon ja välisteenistus lepivad kokku käesoleva artikli rakendamise üksikasjaliku korra.
Artikkel 97
Kuni 30. juunini 2014 võivad asjaomaste institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud erandjuhtudel ja ühisel kokkuleppel ning ainult teenistuse huvides viia ametniku, kes on viidud välisteenistusse üle otsusega 2010/427/EL, erandina käesolevate personalieeskirjade artiklitest 4 ja 29 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustel, pärast tema eelnevat ärakuulamist üle välisteenistusest sama palgaastme vabale ametikohale nõukogu peasekretariaadis või komisjonis ilma töötajatele eelnevalt vabast ametikohast teatamata.
Artikkel 98
Siiski võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandjuhtudel ja pärast kõnealuste sätete alusel töölevõtmise võimaluste ärakasutamist otsustada võtta väljastpoolt esimese lõigu esimeses lauses loetletud allikaid tööle AD tasandi tehnilisi tugitöötajaid, kes on vajalikud välisteenistuse nõuetekohaseks toimimiseks, näiteks kriisiohjamise, julgeoleku- ja IT-spetsialiste.
Alates 1. juulist 2013 võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse ka muude kui esimeses lõigus osutatud institutsioonide ametnike taotlusi.
Artikkel 99
Kuni välisteenistuse distsiplinaarnõukogu asutamiseni nimetatakse IX lisa artikli 5 lõikes 2 osutatud kaks lisaliiget välisteenistuse ametnike seast. IX lisa artikli 5 lõikes 5 ja artikli 6 lõikes 4 osutatud ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee on välisteenistuse ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee.
VIIIb JAOTIS
KOLMANDATES RIIKIDES TÖÖTAVATE AMETNIKE SUHTES KOHALDATAVAD ERI- JA ERANDSÄTTED
Artikkel 101a
Ilma et see piiraks personalieeskirjade muude sätete kohaldamist, nähakse X lisaga ette eri- ja erandsätted kolmandates riikides töötavate ametnike jaoks.
IX JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
1. PEATÜKK
Üleminekusätted
▼M112 —————
▼M23 —————
▼M62 —————
▼M112 —————
Artikkel 107a
Üleminekusätted on sätestatud XIII lisas.
▼M23 —————
2. PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 110
Rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele nende vastuvõtmisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet otsustada, et rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.
Erandina võib amet enne käesoleva lõike teises lõigus nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjonilt nõusolekut teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Viimatinimetatud juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.
Käesoleva lõike teises lõigus osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjonilt nõusoleku saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.
Pärast konsulteerimist personalikomiteega võib amet esitada komisjonile nõusoleku saamiseks ka rakenduseeskirjad küsimustes, mida komisjoni rakenduseeskirjades ei käsitata.
Rakenduseeskirjade vastuvõtmisel esindab ametit kas juhatus või samaväärne organ, millele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas liidu õigusaktis.
Artikkel 111
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse töötingimuste teatavaid aspekte ning tasude maksmist ja sotsiaalkindlustusskeemi käsitlevate eeskirjade rakendamise teatavaid aspekte.
Artikkel 112
Artikkel 113
Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate personalieeskirjade toimimist.
I LISA
A. Artikli 5 lõikes 4 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses
1. Tegevusüksus AD
|
Peadirektor |
AD 15 – AD 16 |
|
Direktor |
AD 14 – AD 15 |
|
Nõunik või samaväärne |
AD 13 – AD 14 |
|
Üksuse juhataja või samaväärne |
AD 9 – AD 14 |
|
Administraator |
AD 5 – AD 12 |
2. Tegevusüksus AST
|
Vanemassistent Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust ja suurt vastutust personali juhtimisel, eelarve täitmisel või poliitika koordineerimisel. |
AST 10 – AST 11 |
|
Assistent Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega või institutsiooni liikme, liikme isikliku büroo juhi, (ase)peadirektori või nendega samaväärse kõrgema astme juhi abina. |
AST 1 – AST 9 |
3. Tegevusüksus AST/SC
|
Sekretär/kantseleitöötaja Täidab sekretäri ja kantseleitöötaja ülesandeid, ameti toimimisega seotud ja muid taolisi ülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust (1). |
SC 1 – SC 6 |
|
(1)
Saaliteenindaja ametikohtade arv Euroopa Parlamendis ei ületa 85. |
|
B. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad
1. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad tegevusüksustes AST ja AD:
|
Palgaaste |
Assistendid |
Administraatorid |
|
13 |
— |
15 % |
|
12 |
— |
15 % |
|
11 |
— |
25 % |
|
10 |
20 % |
25 % |
|
9 |
8 % |
25 % |
|
8 |
25 % |
33 % |
|
7 |
25 % |
36 % |
|
6 |
25 % |
36 % |
|
5 |
25 % |
36 % |
|
4 |
33 % |
— |
|
3 |
33 % |
— |
|
2 |
33 % |
— |
|
1 |
33 % |
— |
2. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad tegevusüksuses AST/SC:
|
Palgaaste |
Sekretärid/kantseleitöötajad |
|
SC 6 |
— |
|
SC 5 |
12 % |
|
SC 4 |
15 % |
|
SC 3 |
17 % |
|
SC 2 |
20 % |
|
SC 1 |
25 % |
II LISA
Personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud organite koosseis ja töökord
|
SISUKORD |
|
|
1. jagu: |
Personalikomitee Artikkel 1 |
|
2. jagu: |
Ühiskomitee 2 – 3a |
|
3. jagu: |
Distsiplinaarnõukogu 7 – 9 |
|
4. jagu: |
Hindamiskomitee 10 ja 11 |
|
5. jagu: |
Ametialast ebapädevust käsitlev ühine nõuandekomitee 12 |
1. jagu
PERSONALIKOMITEE
Artikkel 1
Personalikomitee koosneb selle liikmetest koos võimalike asendusliikmetega, kelle ametiaeg on kolm aastat. ►M131 Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik ◄ võib siiski otsustada kinnitada lühema ametiaja, mis ei tohi olla lühem kui üks aasta. Kõigil institutsiooni ametnikel on õigus valimistel hääletada ja kandideerida.
Personalikomiteesse valimise tingimused, kui personalikomitee töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalikesse sektsioonidesse valimise tingimused, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, määratakse kindlaks vastavas teenistuskohas teenivate institutsiooni ametnike üldkoosolekul. ►M131 Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski otsustada, et valimistingimused määratakse kindlaks vastavalt institutsiooni töötajatele korraldatud hääletusel väljendatud eelistusele. ◄ Valitakse salajase hääletuse teel.
Kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, sätestatakse keskkomitee liikmete nimetamise viis iga teenistuskoha puhul vastavas teenistuskohas teenivate institutsiooni ametnike üldkoosolekul. Keskkomitee liikmeks võib nimetada ainult asjaomase piirkondliku sektsiooni liikmeid.
Personalikomitee koosseis, kui komitee töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalike sektsioonide koosseis, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, on selline, et tagatud oleks ►M131 kõigi kolme personalieeskirjade artiklis 5 sätestatud tegevusüksuse ◄ ning kõigi ►M128 liidu ◄ muude teenistujate teenistustingimuste artikli 7 esimeses lõigus nimetatud teenistujate esindatus. Kohalike sektsioonide kaupa tegutseva personalikomitee keskkomitee on moodustatud siis, kui enamus selle liikmeist on ametisse nimetatud.
Valimised personalikomiteesse, kui selle töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalikesse sektsioonidesse, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, loetakse toimunuks ainult siis, kui osaleb vähemalt kaks kolmandikku hääleõiguslikest ametnikest. Kui see tingimus ei ole täidetud, loetakse valimised toimunuks teises hääletusvoorus, kui sellest võtab osa hääleõiguslike ametnike enamus.
Kohustusi, mille võtavad personalikomitee liikmed ja personalieeskirjade alusel loodud organitesse või institutsioonide loodud organitesse komitee poolt nimetatud ametnikud, loetakse nende tavaliseks teenistuseks institutsioonis, mille teenistuses nad on. Selliste kohustuste täitmine ei tohi asjaomast isikut mingil juhul seada ebasoodsasse olukorda.
2. jagu
ÜHISKOMITEE
Artikkel 2
Institutsiooni ühe või mitme ühiskomitee koosseis on järgmine:
Kahe või enama institutsiooni ühtse ühiskomitee koosseis on järgmine:
Ühtse ühiskomitee asutamise kord võetakse vastu ühtses ühiskomitees esindatud institutsioonide omavahelise kokkuleppega pärast konsulteerimist personalikomiteega.
Asendusliige hääletab ainult siis, kui liiget ei ole kohal.
Artikkel 3
Ühiskomitee tuleb kokku ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kutsel või personalikomitee taotlusel.
Komitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on kõik liikmed või nende äraolekul nende asendusliikmed.
Komitee esimees hääletab ainult menetlusküsimustes.
▼M23 —————
Komitee ►M23 arvamus ◄ saadetakse kirjalikult viie päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning personalikomiteele.
Kõik komitee liikmed võivad nõuda, et nende seisukohad protokollitaks komitee arvamuses.
Artikkel 3a
Ühtne ühiskomitee tuleb kokku kas personalieeskirjade ►M112 artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku või ühe ühtses ühiskomitees esindatud institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku või personalikomitee taotlusel.
Ühtne ühiskomitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on kõik liikmed või nende asendusliikmed.
Ühtse ühiskomitee esimees hääletab ainult menetlusküsimustes.
Ühtse ühiskomitee arvamus edastatakse kirjalikult personalieeskirjade ►M112 artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, teistele ametisse nimetavatele asutustele või ametiisikutele ja nende personalikomiteedele viie päeva jooksul pärast vastuvõtmist.
Kõik ühtse ühiskomitee liikmed võivad nõuda, et nende seisukohad protokollitaks ühiskomitee arvamuses.
3. jagu
TÖÖVÕIMETUSKOMITEE
Artikkel 7
Töövõimetuskomitee koosneb kolmest arstist:
Kui asjaomane ametnik ei nimeta arsti, nimetab selle ►M128 Euroopa Liidu ◄ Kohtu president.
Kui kolmanda arsti nimetamises ei suudeta kokku leppida kahe kuu jooksul pärast teise arsti nimetamist, määrab kolmanda arsti ►M128 Euroopa Liidu ◄ Kohtu president ühe asjaomase osapoole taotluse põhjal.
Artikkel 8
Töövõimetuskomitee tegevusest tulenevad kulud kannab institutsioon, mille juurde ametnik kuulub.
Kui ametniku nimetatud arst elab mujal kui ametniku teenistuskohas, kannab ametnik selle tõttu tekkivad lisakulud, välja arvatud esimese klassi sõidukulud, mille hüvitab institutsioon.
Artikkel 9
Ametnik võib esitada töövõimetuskomiteele kõik arvamused või tõendid, mille ta on saanud oma arstilt või muult samasuguselt arstilt, kelle poole ta on pöördunud.
Töövõimetuskomitee otsused tehakse teatavaks ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule.
Komitee menetlus on konfidentsiaalne.
4. jagu
HINDAMISKOMITEE
Artikkel 10
Hindamiskomitee liikmed nimetab igal aastal ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee; kumbki nimetab ametisse ühepalju liikmeid institutsiooni tegevusüksusesse AD kuuluvate ametnike hulgast. Komitee valib esimehe. Ühiskomitee liikmed ei tohi kuuluda hindamiskomiteesse.
Kui hindamiskomiteelt palutakse soovitust ametniku kohta, kelle vahetu ülemus on komitee liige, siis see liige ei osale kõnealuse ametniku asja arutamisel.
Artikkel 11
Hindamiskomitee menetlus on konfidentsiaalne.
5. jagu
AMETIALAST EBAPÄDEVUST KÄSITLEV ÜHINE NÕUANDEKOMITEE
Artikkel 12
Ametialast ebapädevust käsitlev ühine nõuandekomitee koosneb esimehest ja vähemalt kahest liikmest, kes on vähemalt palgaastme AD 14 ametnikud. Komitee esimees ja liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Pooled liikmetest määrab ametisse personalikomitee ja pooled ametisse nimetav asutus või ametiisik. Esimehe nimetab ametisse nimetav asutus või ametiisik personalikomiteega üheskoos koostatud kandidaatide loetelust.
Kui juhtum käsitleb palgaastme AD 14 või madalama astme ametnikku, kuuluvad ühisesse nõuandekomiteesse kaks lisaliiget samast tegevusüksusest ja samalt palgaastmelt, kuhu kuulub asjaomane ametnik, ja kes määratakse samamoodi nagu alalised liikmed.
Kui ühisel nõuandekomiteel palutakse uurida personalieeskirjade artikli 29 lõikes 2 nimetatud juhtival kohal olevat vanemametnikku käsitlevat juhtumit, moodustatakse eriline ja ajutine ühine nõuandekomitee, mis koosneb kahest personalikomitee määratud liikmest ja kahest ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud liikmest, kelle palgaaste on vähemalt sama kõrge kui asjaomasel ametnikul.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee lepivad kokku ajutises menetluses, et määrata teises lõigus nimetatud lisaliikmed, kes osalevad selliste juhtumite käsitlemisel, mis hõlmavad Euroopa Liidust väljaspool asuvas riigis töötavat ametnikku või lepingulist töötajat.
III LISA
Konkursid
Artikkel 1
See peab sisaldama järgmist:
konkursi liik (institutsioonisisene konkurss, institutsioonidesisene konkurss, avatud konkurss ►M85 , vajaduse korral kahe või enama institutsiooni ühiskonkurss ◄ );
konkursi laad (kas kvalifikatsiooni või katsete põhjal või nii kvalifikatsiooni kui ka katsete põhjal);
täidetava ametikohaga seonduvate kohustuste ja ülesannete laad ►M112 ning tegevusüksus ja pakutud palgaaste ◄ ;
täidetavate ametikohtade puhul nõutavad ►M112 personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 kohased ◄ diplomid ja muud formaalsed tõendid kvalifikatsiooni või kogemuste kohta;
kui konkurss põhineb katsetel, siis millised need on ja millist hindamissüsteemi neis kasutatakse;
vajaduse korral keeled, mida tuleb täidetavate ametikohtade eripära arvestades osata;
vajaduse korral vanusepiir ja võimalik vanusepiiri nihutamine ►M128 liidu ◄ teenistujate puhul, kelle teenistusaeg on kestnud vähemalt aasta;
avalduste vastuvõtmise viimane kuupäev;
personalieeskirjade artikli 28 punkti a kohased erandid.
Kahe või enama institutsiooni ühise avatud konkursi teate koostab personalieeskirjade ►M112 artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühtse ühiskomiteega.
Artikkel 2
Kandidaadid peavad täitma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud blanketi.
Neilt võidakse nõuda täiendavaid dokumente või lisateavet.
Artikkel 3
Valimiskogu koosneb ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud esimehest ning ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ja personalikomitee nimetatud liikmetest; kumbki nimetab ühepalju liikmeid.
Kahe või enama institutsiooni ühise avatud konkursi puhul koosneb valimiskogu personalieeskirjade ►M112 artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud esimehest ja institutsioonide ettepaneku põhjal sama asutuse või ametiisiku ametissenimetatud liikmetest ning institutsioonide personalikomiteede ühise kokkuleppega ametissenimetatud liikmetest viisil, mis tagab võrdse esindatuse.
Valimiskogu võib teatavate katsete puhul kasutada ühe või mitme eksamineerija abi, kes osalevad katsetel nõuandvas pädevuses.
Valimiskogu koostatakse ametnikest, kelle ►M112 tegevusüksus ja ◄ ametiaste on vähemalt sama, mis täidetava ametikoha oma.
Kui valimiskokku kuulub üle nelja liikme, koosneb see vähemalt kahest mõlemast soost liikmest.
Artikkel 4
Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab nimekirja kandidaatidest, kes vastavad personalieeskirjade artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele, ning saadab selle koos kandidaatide toimikutega valimiskogu esimehele.
Artikkel 5
Pärast kõnealuste toimikute läbivaatamist koostab valimiskogu nimekirja kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates sätestatud nõuetele.
Kui konkurss viiakse läbi katsete põhjal, lubatakse katsetele kõik nimekirjas olevad kandidaadid.
Kui konkurss viiakse läbi kvalifikatsioonide põhjal, kontrollib valimiskogu pärast seda, kui on otsustanud, kuidas kandidaatide kvalifikatsioone hinnata, esimeses lõigus ettenähtud nimekirja kantud kandidaatide kvalifikatsioone.
Kui konkurss viiakse läbi nii katsete kui ka kvalifikatsioonide põhjal, otsustab valimiskogu, millised nimekirja kantud kandidaatidest lubatakse katsetele.
Menetluse lõpus koostab valimiskogu sobivatest kandidaatidest personalieeskirjade artiklis 30 ettenähtud nimekirja; nimekirja tuleb kanda võimaluse korral vähemalt kaks korda rohkem kandidaate kui on täidetavaid kohti.
Valimiskogu saadab selle nimekirja ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, lisades sellele põhjendatud aruande koos kõigi märkustega, mida tema liikmed soovivad teha.
Artikkel 6
Valimiskogu menetlus on konfidentsiaalne.
Artikkel 7
►C3 Ameti ülesanne on: ◄
korraldada konkreetsete institutsioonide taotluse korral avatud konkursse;
anda konkreetsete institutsioonide taotluse korral tehnilist abi nende institutsioonide korraldatud sisekonkurssidel;
määrata institutsioonide korraldatud kõikide läbivaatuste sisu selle tagamiseks, et personalieeskirjade artikli 45a lõike 1 punkti c nõuded on täidetud ühtsel ja järjepideval viisil;
vastutada üldiselt keeleoskuse määratlemise ja selle hindamise korraldamise eest selleks, et tagada, et personalieeskirjade artikli 45 lõike 2 nõuded on täidetud ühtsel ja järjepideval viisil.
IV LISA
Personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 kohaselt antav toetus
Ainus artikkel
Ametnikul, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 41 või artiklit 50, on õigus:
saada kolme kuu jooksul igakuist toetust, mis on võrdne tema põhipalgaga;
saada ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks lõikes 3 sisalduva tabeli kohaselt vastavalt eluea ja teenistuse pikkusele, igakuist hüvitist, mille suurus on:
Toetuse andmine katkestatakse päeval, mil ametnik saab ►M131 66-aastaseks ◄ .
▼M131 —————
Käesoleva artikli kohaldamisel on põhipalgaks personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud tabelis esitatud põhipalk, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.
Aeg, mil ametnik saab personalieeskirjade artiklis 41 või 50 ette nähtud toetust, määratakse nii, et korrutatakse tema teenistusaja pikkus tema eale vastava suhtarvuga, mis võetakse järgmisest tabelist; vajaduse korral ümardatakse see aeg lähima eelneva kuuni.
|
Iga |
% |
|
20 |
18 |
|
21 |
19,5 |
|
22 |
21 |
|
23 |
22,5 |
|
24 |
24 |
|
25 |
25,5 |
|
26 |
27 |
|
27 |
28,5 |
|
28 |
30 |
|
29 |
31,5 |
|
30 |
33 |
|
31 |
34,5 |
|
32 |
36 |
|
33 |
37,5 |
|
34 |
39 |
|
35 |
40,5 |
|
36 |
42 |
|
37 |
43,5 |
|
38 |
45 |
|
39 |
46,5 |
|
40 |
48 |
|
41 |
49,5 |
|
42 |
51 |
|
43 |
52,5 |
|
44 |
54 |
|
45 |
55,5 |
|
46 |
57 |
|
47 |
58,5 |
|
48 |
60 |
|
49 |
61,5 |
|
50 |
63 |
|
51 |
64,5 |
|
52 |
66 |
|
53 |
67,5 |
|
54 |
69 |
|
55 |
70,5 |
|
56 |
72 |
|
57 |
73,5 |
|
58 |
75 |
|
►M131 59–65 ◄ |
►M23 76,5 ◄ |
Esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumisel ja kõnealuses lõigus sätestatud tingimustel võib asjaomane ametnik pärast taotluse esitamist saada jätkuvalt hüvitisi kõnealuse ravikindlustusskeemi alusel, tingimusel et ta teeb kõik personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 nimetatud sissemaksed.
Kui ametniku õigus toetust saada lõpeb, arvutatakse tema sissemakse viimase igakuise toetuse põhjal.
Kui ametnik saab pensioni personalieeskirjades ettenähtud pensioniskeemi alusel, võrdsustatakse ta personalieeskirjade artikli 72 kohaldamisel ametnikuga, kes on olnud teenistuses kuni ►M131 66-aastaseks ◄ saamiseni.
IVa LISA
Osalise tööajaga töö
Artikkel 1
Ametnik taotleb luba osalise tööajaga töötamiseks ametniku vahetu ülemuse kaudu vähemalt kaks kuud enne taotletavat kuupäeva, v.a nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel.
Luba võidakse anda vähemalt üheks kuuks ja maksimaalselt kolmeks aastaks, ilma et see piiraks artiklis 15 ja ►M131 artikli 55a lõike 2 punktis g ◄ nimetatud juhtusid.
Luba võib siiski samadel tingimustel pikendada. Asjaomane ametnik esitab pikendamistaotluse vähemalt kaks kuud enne loa kehtivusaja lõppu. Osalise tööajaga töö ei või olla lühem kui pool tavalisest tööajast.
Osalise tööajaga töötamise periood algab kuu esimesel päeval, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Artikkel 2
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib asjaomase ametniku taotlusel tühistada loa enne selle kehtivusaja lõppu. Tühistamiskuupäev ei või olla hiljem kui kaks kuud pärast ametniku pakutud kuupäeva või neli kuud pärast kuupäeva, mil osalise tööajaga töötamiseks anti luba pikemaks ajaks kui üks aasta.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib erandjuhtudel ja teenistuse huvides tühistada loa enne selle kehtivusaja lõppu, teatades sellest ametnikule kaks kuud ette.
Artikkel 3
Ametnikul on selle aja jooksul, mil tal on lubatud töötada osalise tööajaga, õigus saada töötasu, mille protsendimäär vastab protsendimäärale normaalsest tööajast. Protsendimäära ei kohaldata siiski ülalpeetava lapse toetuse, majapidamistoetuse põhisumma ja õppetoetuse suhtes.
Sissemaksed ravikindlustusskeemi arvutatakse ametnikule täistööajaga töötamise korral makstava põhipalga põhjal. Sissemaksed pensioniskeemi arvutatakse ametnikule osalise tööajaga töötamise korral saadud põhipalga põhjal. Ametnik võib samuti taotleda, et pensioniskeemi sissemaksed arvutataks ametnikule täistööajaga töötamise korral makstava põhipalga põhjal personalieeskirjade artikli 83 kohaselt. VIII lisa artiklite 2, 3 ja 5 kohaldamisel arvutatakse omandatud pensioniõigused proportsionaalselt tasutud sissemaksetega.
Osalise tööajaga töötamise ajal ei või ametnik teha ületunnitööd või muud tasustatavat tööd, v.a personalieeskirjade artiklile 15 vastav töö.
Artikkel 4
Olenemata artikli 3 esimese lõigu esimesest lausest, ►M131 ametnikud, kellel on personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti g kohaselt lubatud töötada poole kohaga ◄ , saavad vähendatud põhipalka, mis võrdub täistööajaga põhipalga järgmiste protsendimäärade kohaldamisel saadud kahest summast suurimaga:
kas 60 %;
või protsendimäär, mis vastab teenistusaastatele VIII lisa artiklite 2, 3, 4, 5, 9 ja 9a tähenduses poole kohaga töötamise ajavahemiku alguses, ning sellele lisandub 10 %.
Ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli sätteid, peavad poole kohaga töötamise lõpetamisel jääma kas pensionile või maksma tagasi summa, mis ületab 50 % poole kohaga töötamise ajavahemikul saadud põhipalgast.
Artikkel 5
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kehtestada üksikasjaliku korra käesolevate sätete kohaldamiseks.
V LISA
Puhkus
|
SISUKORD |
|
|
1. jagu: |
Põhipuhkus 1 – 5 |
|
2. jagu: |
Eripuhkus 6 |
|
3. jagu: |
Sõiduaeg 7 |
1. jagu
PÕHIPUHKUS
Artikkel 1
Aastal, mil ametnik asub teenistusse või lahkub teenistusest, on tal õigus saada puhkust kaks tööpäeva iga töötatud täiskuu kohta, kaks tööpäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl üle 15 päeva, ja üks tööpäev mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl kuni 15 päeva.
Artikkel 2
Põhipuhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt ametniku soovile ja teenistusüksuse vajadustele. Üks puhkuseosa peab siiski sisaldama kaks järjestikust nädalat. Uutele ametnikele antakse põhipuhkus alles kolm kuud pärast tööleasumist; erandjuhtudel võivad nad asjakohastel põhjustel saada puhkust varem.
Artikkel 3
Kui ametnik põhipuhkuse ajal haigestub ja see oleks teda takistanud oma kohustusi täitmast, kui ta poleks olnud puhkusel, pikendatakse arstitõendi esitamisel tema põhipuhkust töövõimetusaja võrra.
Artikkel 4
Kui ametnik ei ole teenistusest sõltumatutel põhjustel kasutanud oma põhipuhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, võib puhkust järgmisse aastasse üle kanda kuni 12 kalendripäeva ulatuses.
Kui ametnik pole teenistusest lahkumise ajaks kogu oma põhipuhkust ära kasutanud, makstakse talle iga kasutamata päeva eest hüvitist, mis võrdub ühe kolmekümnendikuga tema kuutasust teenistusest lahkumise ajal.
Eelmises lõigus sätestatud viisil arvutatud summa arvatakse maha palgast, mille saab teenistusest lahkuv ametnik, kes on võtnud välja pikema põhipuhkuse, kui tal oli selleks kuupäevaks õigus saada.
Artikkel 5
Kui ametnik kutsutakse teenistuslikel põhjustel põhipuhkuse ajal tagasi tööle või jäetakse tema puhkus ära, hüvitatakse talle asjakohaste tõendite esitamisel kõik tema kantud kulud ja sõiduaeg hüvitatakse uue puhkusega.
2. jagu
ERIPUHKUS
Artikkel 6
Lisaks põhipuhkusele võib ametnik taotluse korral saada eripuhkust. Eripuhkust antakse eelkõige järgmistel juhtudel järgmiselt:
Täiendõppe puhul võib institutsioon anda eripuhkust institutsiooni poolt personalieeskirjade artikli 24a kohaselt koostatud täiendõppe programmiga ettenähtud piires.
Lisaks võib erandkorras eripuhkust anda ametnikule erandliku töö korral, mis ei kuulu ametniku tavapäraste kohustuste hulka. Sellist eripuhkust antakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on teinud otsuse ametniku töö erandliku iseloomu kohta.
Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse ametniku elukaaslast abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud kolm esimest tingimust on täidetud.
Kui vastavalt käesolevale jaole antakse eripuhkust, määratakse sõiduaeg eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.
3. jagu
SÕIDUAEG
Artikkel 7
Ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on õigus saada igal aastal kaks ja pool päeva lisapuhkust kodumaal käimiseks.
Esimest lõiku kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Kui töötamiskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, määratakse kodumaapuhkuse kestus eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.
VI LISA
Hüvitav puhkus ja tasu ületunnitöö eest
Artikkel 1
Personalieeskirjade artiklis 56 sätestatud piirides on palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnikul õigus saada ületunnitöö eest hüvituseks puhkust või tasu vastavalt järgmistele tingimustele:
iga ületunni eest on õigus saada hüvituseks poolteist vaba tundi; kui ületunnitöö tehakse kella 22 ja kella 7 vahel või pühapäeval või riigipühal, on iga tunni eest õigus saada hüvituseks kaks tundi puhkust; hüvitava puhkuse andmisel võetakse arvesse teenistusüksuse vajadusi ja asjaomase ametniku eelistusi;
kui teenistusüksuse vajadused ei võimalda võtta hüvitavat puhkust kahe kuu jooksul pärast kuud, mil ületunnitöö tehti, lubab ametisse nimetav asutus või ametiisik tasuda hüvitamata ületunnid määraga 0,56 % igakuisest põhipalgast iga ületunni eest punktis a sätestatu alusel;
ületunnitöö eest hüvitava puhkuse või tasu saamiseks peab täiendavalt töötatud aeg kestma üle 30 minuti.
Artikkel 2
Lähetuses viibides ei käsitata käesoleva lisa tähenduses ületunnitööna aega, mis kulub lähetuskohta jõudmiseks. Lähetuskohas üle tavalise tööaja töötatud tundide eest võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega vastavalt vajadusele hüvitada puhkuse või tasuga.
Artikkel 3
Olenemata käesoleva lisa eelnevatest sätetest, võib teatavate palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnike eritingimustes tehtud ületunnitöö eest maksta hüvitist kindlasummalise toetuse kujul, mille summa ja maksmistingimused määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega.
VII LISA
Töötasu ja kulude hüvitamine
|
SISUKORD |
|
|
1. jagu: |
Peretoetused 1 – 3 |
|
2. jagu: |
Kodumaalt lahkumise toetus 4 |
|
3. jagu: |
Kulude hüvitamine |
|
A — |
Sisseseadmistoetus 5 |
|
B — |
Ümberasumistoetus 6 |
|
C — |
Sõidukulud 7 ja 8 |
|
D — |
Kolimiskulud 9 |
|
E — |
Päevaraha 10 |
|
F — |
Lähetuskulud 11 – 13a |
|
G — |
Kulude hüvitamine kindlaksmääratud summas 14 ja 15 |
|
4. jagu: |
Tasumisele kuuluvate summade maksmine 16 ja 17 |
1. jagu
PERETOETUSED
Artikkel 1
Majapidamistoetust antakse järgmistele isikutele:
abielus ametnik;
ametnik, kes on lesk, lahutatud, seaduslikult lahus elav või vallaline ja kellel on üks või mitu artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülalpeetavat last;
ametnik, kes on püsivas vabaabielus, tingimusel et:
paar esitab õigusdokumendi, mida tunnustab liikmesriik või liikmesriigi mis tahes pädev asutus, teadvustades nende staatust vabaabielupartneritena,
kumbki partner ei ole abielus või muus vabaabielus,
partnerid ei ole järgmistes sugulussuhetes: vanem, laps, vanavanem, lapselaps, vend, õde, tädi, onu, venna- või õelaps, väimees, minia,
paar ei saa sõlmida seaduslikku abielu liikmesriigis; käesoleva punkti kohaldamisel leitakse paaril olevat võimalus seaduslikult abielluda üksnes sel juhul, kui osapooled täidavad kõiki liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi, mis võimaldavad sellisel paaril abielluda;
Kui ametniku lapsed on antud mitme isiku hooldada, jagatakse majapidamistoetus nende vahel vastavalt nende hooldatavate laste arvule.
Kui isikul, kellel on eelmiste sätete põhjal õigus saada ametniku nimel majapidamistoetust, on õigus saada sama toetust ka seepärast, et ta on ametnik või muu teenistuja, saab kõnealune isik kahest nimetatud toetusest ainult suuremat.
Artikkel 2
Sama kohaldatakse lapse suhtes, kelle puhul on esitatud lapsendamistaotlus ja alustatud lapsendamismenetlust.
Mis tahes last, keda ametnik on kohustatud ülal pidama liikmesriikide alaealiste kaitset käsitlevatel õigusaktidel põhineva kohtuotsuse kohaselt, käsitatakse ülalpeetava lapsena.
Toetust antakse:
automaatselt alla 18aastaste laste puhul;
ametniku põhjendatud taotluse põhjal koos tõendavate dokumentidega 18–26aastaste laste puhul, kes käivad üld- või kutsekoolis.
Artikkel 3
Õigus kõnealust toetust saada algab selle kuu esimesel päeval, mil laps hakkab õppima põhikoolis, ja lõpeb selle kuu lõpus, mil laps lõpetab hariduse omandamise, või selle kuu lõpus, mil laps saab 26-aastaseks, olenevalt sellest, kumb toimub varem.
Toetust makstakse maksimaalselt kahekordses esimeses lõigus ettenähtud ülemmääras:
Tasulises koolis käimist käsitlevat nõuet ei kohaldata kolmanda lõigu kohaste maksete suhtes.
Kui laps, kelle eest makstakse õppetoetust, on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega antud teise isiku hooldada, makstakse õppetoetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule. Sellisel juhul arvutatakse eelmises lõigus nimetatud kauguseks vähemalt 50 km last hooldava isiku elukohast.
2. jagu
KODUMAALT LAHKUMISE TOETUS
Artikkel 4
ametnikele, kes on või on olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil asub tema töökoht, kuid kes enne institutsiooni teenistusse asumise kuupäeva lõppenud kümne aasta jooksul elas alaliselt väljaspool selle riigi Euroopas asuvat territooriumi põhjusel, mis ei ole seotud tööga mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni teenistuses.
Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt kui ►M152 623,01 eurot ◄ kuus.
▼M25 —————
▼M112 —————
3. jagu
KULUDE HÜVITAMINE
A.
Sisseseadmistoetus
Artikkel 5
Kui mõlemad abikaasad on ►M128 Euroopa Liidu ◄ ametnikud ►M112 või muud teenistujad ◄ ja neil mõlemal on õigus saada sisseseadmistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.
Sisseseadmistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.
Sisseseadmistoetust makstakse dokumentide esitamise korral, millest nähtub, et ametnik – ja kui tal on õigus ►M25 saada majapidamistoetust ◄ , siis ka tema pere – on asunud elama kohta, kus ta töötab.
B.
Ümberasumistoetus
Artikkel 6
Ametniku teenistusaja pikkuse arvutamisel võetakse arvesse aastaid, mille ametnik on veetnud mis tahes personalieeskirjade artiklis 35 loetletud halduslikus seisundis, välja arvatud puhkus isiklikel põhjustel.
See miinimumaja nõue ei kehti teenistusest teenistuse huvides lahkumise korral.
Ümberasumistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku viimase teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.
Ametniku või surnud ametniku perekond peab ümber asuma kolme aasta jooksul pärast ametniku teenistuse lõppemist.
Seda tähtaega ei kohaldata ametniku pärijate suhtes, kes tõendavad, et nad ei olnud eeltoodud sätetest teadlikud.
C.
Sõidukulud
Artikkel 7
Ametnikul on õigus saada kindlasummalist hüvitist tema enda ning abikaasa ja tegelikult perekonnas elavate ülalpeetavate isikute sõidukulude eest:
tööle asudes: töölevõtmiskohast töökohta;
teenistuse lõpetamisel personalieeskirjade artikli 47 tähenduses: töökohast käesoleva artikli lõikes 4 määratletud päritolukohta;
iga üleviimise korral, millega kaasneb töökoha vahetus.
Ametniku surma korral on lesel ja ülalpeetavatel õigus saada kindlasummalist hüvitist sõidukulude eest samadel tingimustel.
Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.
Kilomeetrite eest makstav toetus on:
|
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
0–200 km |
|
0,2317 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
201–1 000 km |
|
0,3863 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
1 001 –2 000 km |
|
0,2317 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
2 001 –3 000 km |
|
0,0771 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
3 001 –4 000 km |
|
0,0372 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
4 001 –10 000 km |
|
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selle osa puhul, mis ületab |
10 000 km. |
Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisatakse kindlasummaline lisahüvitis:
Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.
Muutmisotsusega ei saa ametniku põhiliseks viibimiskohaks tunnistada kohta väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi.
Artikkel 8
Kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; igal ülalpeetaval on õigus üksnes ühele hüvitisele. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.
Kui ametnik abiellub aasta kestel ja omandab seetõttu õiguse saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.
Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole ametnik kohustatud neid tagasi maksma.
Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.
Kui artiklis 7 määratletud päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi, põhineb kindlasummaline hüvitis ametniku töötamiskoha ja selle liikmesriigi pealinna, mille kodakondsus tal on, vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel. Ametnikul, kelle päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi ja kes ei ole nende liikmesriikide kodanik, ei ole õigust kindlasummalisele hüvitisele.
Kilomeetrite põhjal makstav toetus on:
|
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
0–200 km |
|
0,4672 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
201–1 000 km |
|
0,7787 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
1 001 –2 000 km |
|
0,4672 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
2 001 –3 000 km |
|
0,1556 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
3 001 –4 000 km |
|
0,0751 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
4 001 –10 000 km |
|
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selle osa puhul, mis ületab |
10 000 km. |
Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavale toetusele lisandub kindlasummaline lisahüvitis:
Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.
Kindlasummalise hüvitise aluseks on lennukulud turistiklassis.
D.
Kolimiskulud
Artikkel 9
Ülemmäärad lähtuvad ametniku perekondlikust olukorrast kolimise ajal ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.
Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab käesoleva lõike jõustamiseks vastu üldised rakendussätted.
E.
Päevaraha
Artikkel 10
Kui ametnik tõendab, et ta peab personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks elukohta vahetama, on sellisel ametnikul lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul õigus saada päevaraha kalendripäeva eest järgmiselt:
Eespool sätestatud skaala vaadatakse läbi iga kord, kui vaadatakse läbi töötasud vastavalt personalieeskirjade artiklile 65.
Kui mõlemad abikaasad on ►M128 Euroopa Liidu ◄ ametnikud ►M112 või muud teenistujad ◄ ja neil mõlemal on õigus saada päevaraha, kohaldatakse punktis b sätestatud ajavahemikku selle abikaasa suhtes, kelle põhipalk on suurem. Teise abikaasa suhtes kohaldatakse punktis a sätestatud ajavahemikku.
Mingil juhul ei anta päevaraha pärast kuupäeva, mil ametnik personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks kolib.
▼M112 —————
F.
Lähetuskulud
Artikkel 11
▼M112 —————
Artikkel 12
1. Rongireis
Raudtee kaudu toimunud lähetuse sõidukulud hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel esimese klassi rongipileti hinna põhjal teenistuskoha ja lähetuskoha vahelise kõige lühema marsruudi järgi.
2. Lennureis
Ametnikel on lubatud reisida lennukiga, kui edasi-tagasi rongireisi pikkus oleks kokku vähemalt 800 kilomeetrit.
3. Merereis
Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab kasutatavad klassid ja lisahüvitised kajuti eest iga juhtumi puhul ja reisi pikkuse ja maksumuse põhjal.
4. Autoreis
Sõidukulud hüvitatakse rongipileti hinna põhjal kindlas summas punkti 1 kohaselt; muid hüvitisi ei maksta.
Ametnikule, kes reisib lähetuses olles erioludes, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik siiski otsustada maksta hüvitist vastavalt läbitud kilomeetrite arvule eespool nimetatud sõidukulude tavapärase hüvitamise asemel, kui ühistranspordi kasutamine on selgelt ebasoodne.
Artikkel 13
Liikmesriike käsitlev skaala on järgmine:
|
Sihtriik |
Majutuskulude (hotell) ülemmäär |
Päevaraha |
|
Belgia |
148 |
102 |
|
Bulgaaria |
135 |
57 |
|
Tšehhi Vabariik |
124 |
70 |
|
Taani |
173 |
124 |
|
Saksamaa |
128 |
97 |
|
Eesti |
105 |
80 |
|
Iirimaa |
159 |
108 |
|
Kreeka |
112 |
82 |
|
Hispaania |
128 |
88 |
|
Prantsusmaa |
180 |
102 |
|
Horvaatia |
110 |
75 |
|
Itaalia |
148 |
98 |
|
Küpros |
140 |
88 |
|
Läti |
116 |
73 |
|
Leedu |
117 |
69 |
|
Luksemburg |
148 |
98 |
|
Ungari |
120 |
64 |
|
Malta |
138 |
88 |
|
Madalmaad |
166 |
103 |
|
Austria |
132 |
102 |
|
Poola |
116 |
67 |
|
Portugal |
101 |
83 |
|
Rumeenia |
136 |
62 |
|
Sloveenia |
117 |
84 |
|
Slovaki Vabariik |
100 |
74 |
|
Soome |
142 |
113 |
|
Rootsi |
187 |
117 |
|
Ühendkuningriik |
209 |
125 |
Kui üks ►M128 liidu ◄ institutsioonidest, haldusasutus või väljaspool ►M128 liitu ◄ olev asutus pakub lähetuses viibivale ametnikule tasuta toitlustust ja majutust või hüvitab need, tuleb see deklareerida. Seejärel tehakse vastav mahaarvamine.
Väljaspool liikmesriikide Euroopa territooriumi asuvates riikides toimuvaid lähetusi käsitleva skaala kinnitab ja seda korrigeerib korrapäraselt ametisse nimetav asutus või ametiisik.
Artikkel 13a
Käesoleva lisa artiklite 11, 12 ja 13 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestavad ►M131 eri institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ üldiste rakendussätete alusel.
G.
Kulude hüvitamine kindlaksmääratud summas
Artikkel 14
Erandjuhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik peale selle otsustada, et institutsioon kannab ka osa kõnealuste ametnike elamiskuludest.
▼M112 —————
Artikkel 15
Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega võivad ►M112 personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses juhtival kohal olevad vanemametnikud ◄ , kel ei ole ametiautot, saada oma töökoha linnas sõitmise katteks kindlaksmääratud hüvitist summas kuni ►M97 892,42 eurot ◄ aastas.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib selle hüvitise anda oma otsusega ametnikule, kes on oma kohustuste tõttu sunnitud pidevalt tegema sõite, mille jaoks ta on volitatud kasutama oma isiklikku autot.
4. jagu
TASUMISELE KUULUVATE SUMMADE MAKSMINE
Artikkel 16
Kui töötasu on vaja maksta vähem kui terve kuu eest, jagatakse see summa kolmekümnendikeks ning
kui tegelikult tuleb maksta 15 või vähema arvu päevade eest, võrdub maksmisele kuuluvate kolmekümnendike arv tasustatavate päevade tegeliku arvuga;
kui tegelikult tuleb maksta rohkem kui 15 päeva eest, võrdub maksmisele kuuluvate kolmekümnendike arv 30 ja mittetasustatavate päevade arvu vahega.
Artikkel 17
Tingimustel, mis on sätestatud institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, võivad ametnikud taotleda osa oma töötasu korrapärast ülekandmist erikorras.
◄
Eespool toodud sätte kohaselt võib ülekanne käsitleda emba-kumba või mõlemat:
teise liikmesriigi õppeasutuses õppiva ülalpeetava lapse kohta maksimumsumma, mis võrdub kõnealuse lapse eest tegelikult saadud õppetoetusega;
kehtivate tõendavate dokumentide esitamisel korrapärased maksed kõikidele muudele asjaomases liikmesriigis elavatele isikutele, kelle puhul ametnik esitab tõendeid selle kohta, et tal on kohustus selliste isikute ees kohtu või pädeva haldusasutuse otsuse põhjal.
Punktis b nimetatud ülekanded ei või ületada 5 % ametniku põhipalgast.
VIII LISA
Pensioniskeem
|
SISUKORD |
|
|
1. peatükk: |
Üldsätted 1 |
|
2. peatükk: |
Vanaduspension ja lahkumistoetus |
|
1. jagu: |
Vanaduspension 2 – 11 |
|
2. jagu: |
Lahkumistoetus 12 |
|
3. peatükk: |
Invaliidsustoetus 13 – 15 |
|
4. peatükk: |
Toitjakaotuspension 17 – 29 |
|
5. peatükk: |
Ajutised pensionid 30 – 33 |
|
6. peatükk: |
Pensioni suurendamine ülalpeetavate laste puhul 34 ja 35 |
|
7. peatükk: |
|
|
1. jagu: |
Pensioniskeemi rahastamine 36 – 38 |
|
2. jagu: |
Pensioni arvutamine 40 – 44 |
|
3. jagu: |
Hüvitiste maksmine 45 ja 46 |
|
8. peatükk: |
Üleminekusätted 48 – 51 |
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Ametnik võib selle otsuse töövõimetuskomiteele edasi kaevata.
2. PEATÜKK
Vanaduspension ja lahkumistoetus
1. jagu
VANADUSPENSION
Artikkel 2
Vanaduspensioni makstakse ametnikule kogunenud pensioniõigusliku staaži aastate koguarvu põhjal. Iga artikli 3 sätete kohaselt arvestatud aasta annab talle õiguse ühele aastale tööstaažile ja iga täielik kuu ühele kaheteistkümnendikule tööstaaži aastast.
Vanaduspensioniõiguse arvutamisel arvestatav maksimaalne tööstaaž ►M112 maksimumpensioni saamiseks vajalik aastate arv personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu tähenduses ◄ .
Artikkel 3
Tingimusel, et asjaomased teenistujad on tasunud oma pensionisissemakseid asjaomase teenistusaja eest, võetakse artikli 2 tähenduses pensioniõigusliku staaži arvutamisel arvesse järgmist:
aeg, mil ametnik on olnud ühe institutsiooni teenistuses ühes personalieeskirjade artikli 35 punktides a, b, c, e ja f sätestatud halduslikest seisunditest. Personalieeskirjade artikliga 40 hõlmatud ametnike suhtes kohaldatakse selle artikli lõike 3 teise lõigu viimases lauses sätestatud nõudeid;
aeg, mil ametnikul on olnud õigus personalieeskirjade ►M131 artiklite 41, 42c ja 50 ◄ järgsele hüvitisele ja mis ei tohi ületada viit aastat;
aeg, mil ametnikul on õigus saada invaliidsustoetust;
aeg, mil teenistuja on olnud teenistuses mis tahes muus pädevuses vastavalt muude teenistujate teenistustingimustele. Kui nendes teenistustingimustes nimetatud lepingulistest töötajatest saavad ametnikud, siis tööstaaž lepinguliste töötajatena annab neile õiguse saada ametniku tööstaaži, mis arvutatakse lepingulise töötajana saadud viimase põhipalga ja ametnikuna saadud esimese põhipalga vahelises suhte põhjal tegelikult teenistuses oldud aja piires. Võimalikud üleliigsed sissemaksed, mis vastavad arvutatud pensioniõigusliku staaži ja tegelike teenistusaastate vahelisele erinevusele, hüvitatakse asjaomasele isikule lepingulise töötajana saadud viimase põhipalga põhjal. Käesolevat sätet koos vajalike muudatustega kohaldatakse siis, kui ametnikest saavad lepingulised töötajad.
Artikkel 4
Ametnik, kes on varem olnud ühe institutsiooni teenistuses kas ametniku, ajutise töötaja või lepingulise töötajana ja kes naaseb mõne ►M128 liidu ◄ institutsiooni teenistusse, omandab uuesti pensioniõiguse. Ta võib taotleda, et tema pensioniõiguse arvutamisel võetaks arvesse käesoleva lisa artikli 3 kohaselt kogu ametniku, ajutise töötaja või lepingulise töötajana teenistuses oldud aega, mille eest on tasutud sissemaksed, tingimusel et:
makstakse tagasi artikli 12 kohaselt makstud lahkumistoetus, millele lisandub liitintress ►M145 2,9 % ◄ aastas. Kui asjaomase ametniku puhul kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikleid 42 või 112, palutakse asjaomasel ametnikul samuti tagasi maksta kõnealuse artikli kohaselt makstud summa koos eespool mainitud intressiga;
selleks on kõrvale pandud summa enne artikli 11 lõikes 2 sätestatud teenistusaastate hüvitise arvutamist ja tingimusel, et ametnik on taotlenud kõnealuse artikli kohaseid õigusi ja ta on need saanud pärast seda, kui ta on uuesti teenistusse võetud; see summa on võrdne ►M128 liidu ◄ pensioniskeemi ülekantud summa osaga, mis vastab artikli 11 lõike 1 või artikli 12 lõike 1 punkti b kohaselt kindlustusmatemaatiliselt arvutatud ja algsesse skeemi ülekantud summale ja millele on liidetud liitintress ►M145 2,9 % ◄ aastas.
Kui asjaomase ametniku puhul kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikleid 42 või 112, võetakse kõrvalepandava summa arvutamisel arvesse ka nimetatud artiklite kohaselt makstud summat, millele on lisatud liitintress ►M145 2,9 % ◄ aastas.
Kui ►M128 liidu ◄ skeemi ülekantavast summast ei piisa kogu varasema teenistusajaga seotud pensioniõiguste täiendamiseks, võib ametnik taotluse korral täiendada esimese lõigu punktis b määratletud summat.
Artikkel 5
Olenemata käesoleva lisa artiklist 2, kui ametnik jääb pärast pensioniikka jõudmist teenistusse, on tal õigus pensionitõusule, mis on võrdne 1,5 %-ga tema pensioni arvutamisel arvesse võetavast põhipalgast iga pärast pensioniiga töötatud aasta kohta, tingimusel et kogupension koos tõusuga ei ületa 70 % tema personalieeskirjade artikli 77 teises või kolmandas lõigus osutatud viimasest põhipalgast.
Selline pensionitõus kuulub väljamaksmisele ka pärast pensioniikka jõudmist liidu teenistusse jäänud ametniku surma korral.
Artikkel 6
Pensionihüvitiste arvutamiseks kasutatav elatusmiinimum vastab ►M131 palgaastme AST 1 esimese järgu ◄ ametniku põhipalgale.
▼M112 —————
Artikkel 8
Vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline väärtus on ametnikule laekuvate hüvitiste kogumaksumus, mis arvutatakse XII lisa artiklis 9 nimetatud suremustabeli järgi ja ►M145 2,9 %-lise ◄ aastaintressi kohaselt, mille määr võidakse läbi vaadata XII lisa artiklis 10 sätestatud eeskirjade kohaselt.
Artikkel 9
Enne pensioniikka jõudmist teenistusest lahkuv ametnik võib taotleda, et tema vanaduspensioni hakataks maksma:
edasilükatuna alates tema pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kuu esimese päevast või
kohe, kui ta on saanud vähemalt 58-aastaseks. Sel juhul vähendatakse vanaduspensioni summa võrra, mis arvutatakse ametniku vanuse põhjal pensioni saamise alguse ajal.
Pensioni vähendatakse 3,5 % iga aasta kohta, mis jääb vanuseni, mil ametnik omandaks õiguse jääda vanaduspensionile personalieeskirjade artikli 77 tähenduses. Kui personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni saamise õigust andva ea ja asjaomase isiku tegeliku vanuse vahe ületab täisaastate arvu, lisatakse vähendusele üks aasta.
Artikkel 9a
Vähendatud pensioni määramiseks ametnikele, kes on omandanud õiguse saada pensioni, mis ületab 70 % nende viimasest põhipalgast, ja kes taotleb oma vanaduspensioni kohest maksmist artikli 9 kohaselt, vähendatakse artikli 9 kohaselt nominaalnäitajat, mis vastab pigem tööstaažile kui 70 %-le viimasest põhipalgast. Siiski ei tohi selliselt arvutatud vähendatud pensionid ületada 70 % viimasest põhipalgast personalieeskirjade artikli 77 tähenduses.
Artikkel 10
Õigus saada vanaduspensioni tekib selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil ametnikule kas automaatselt või oma taotluse põhjal määratakse pension; ta saab oma töötasu edasi, kuni talle hakatakse maksma pensioni.
Artikkel 11
Ametnikul, kes lahkub ►M128 liidu ◄ teenistusest, et:
on õigus lasta oma ►M128 liidu ◄ teenistuses kogutud pensioniõiguste ►M112 tegeliku ülekandekuupäeva kohane ◄ kindlustusmatemaatiline ekvivalent kanda üle selle juhtkonna või organisatsiooni hallatud pensionifondi või sellesse pensionifondi, milles ta kogub pensioniõigusi seoses oma tegevusega töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Ametnikul, kes asub ►M128 liidu ◄ teenistusse:
on õigus pärast ametissenimetamist, kuid enne personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni maksmise õiguse saamist, tasuda ►M128 liidule ◄ tegeliku ülekandekuupäeva kohaselt sellise teenistuse või tegevustega omandatud pensioniõiguste kogumaksumus.
Sellisel juhul määrab ►M131 institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik ◄ , mille teenistuses ametnik on, kindlaks ametniku endisest teenistusajast tuleneva pensioniõigusliku staaži aastate arvu oma pensioniskeemi raames üldiste rakendussätetena, arvestades ametniku põhipalka, vanust ja ülekande tegemise päeval kehtivat vahetuskurssi ja võttes aluseks ülekantud kapitali, pärast ülekande tegemise kuupäeva ja tegeliku ülekandekuupäeva vahel kapitalikasvu näitava summa mahaarvamist.
Ametnikud võivad kasutada käesolevat korda üksnes üks kord iga liikmesriigi ja asjaomase pensionifondi puhul.
2. jagu
LAHKUMISTOETUS
Artikkel 12
Pensioniikka mittejõudnud ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel ei ole õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on teenistusest lahkudes õigus saada:
lahkumistoetust, mis võrdub tema põhipalgast pensionimakseteks kinnipeetud summa kolmekordse väärtusega pärast muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 42 ja 112 kohaselt tasutud summade mahaarvamist, kui ta on olnud teenistuses vähem kui üks aasta ja tema suhtes ei ole kohaldatud artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korda;
muudel juhtudel artikli 11 lõikes 1 sätestatud hüvitisi või oma valikul eraõigusliku kindlustusseltsi või pensionifondi hüvitiste kindlustusmatemaatilisi ekvivalente, tingimusel et kindlustusselts või fond tagab, et:
kapitali ei maksta tagasi;
igakuist elatist makstakse kõige varem alates 60. eluaastast ja hiljemalt 66. eluaastast;
nähakse ette perepension või toitjakaotuspensionid;
üleminekut teise kindlustusseltsi või muusse fondi lubatakse üksnes juhul, kui selline fond täidab punktides i, ii ja iii kehtestatud tingimusi.
▼M112 —————
3. PEATÜKK
Invaliidsustoetus
Artikkel 13
Toetuse saaja peab esitama taotluse korral nõutavad kirjalikud tõendid ja teatama oma institutsioonile kõik tegurid, mis võivad mõjutada toetuse saamist.
Artikkel 14
Õigus saada ►M112 invaliidsustoetust ◄ jõustub selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb ametniku pensionilejäämisele vastavalt personalieeskirjade artiklile 53.
Kui ►M62 endise ametniku ◄ puhul ei ole ►M112 toetuse ◄ maksmise tingimused enam täidetud, tuleb ta ennistada tööle esimesele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib paluda tal teenistusest lahkuda ►M112 ————— ◄ .
Kui ►M112 invaliidsustoetust ◄ saav endine ►M62 ametnik ◄ sureb, lõpeb õigus saada ►M112 toetust ◄ selle kalendrikuu lõpus, mille jooksul ta suri.
Artikkel 15
Kui invaliidsuspensioni saav endine ►M62 ametnik ◄ ►M131 ei ole veel jõudnud pensioniikka ◄ , võib institutsioon kohustada teda korrapäraselt läbima tervisekontrolli, veendumaks et ta vastab endiselt ►M112 toetuse ◄ maksmise nõuetele.
▼M112 —————
4. PEATÜKK
Toitjakaotuspension
Artikkel 17
►M23 Kui ametnik sureb, olles ühes personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud halduslikest seisunditest, on tema lesel, kui ta on ametniku surma hetkeks olnud temaga abielus vähemalt ühe aasta ja kui artikli 1 lõike 1 ning artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus ►M112 toitjakaotuspensionile ◄ ◄ , mis moodustab ►M5 60 % ◄ ►M62 sellest ◄ vanaduspensionist, mida oleks ametnikule makstud olenemata tema teenistusstaažist või east, kui tal oma surma hetkel sellele õigus olnud.
Abielu kestust ei arvestata, kui ametnikul on sellest või varasemast abielust üks või mitu last ja kui ►M112 elusolev abikaasa ◄ peab neid ülal või on neid ülal pidanud, või kui ametniku surm tulenes kas kohustuste täitmisel saadud füüsilistest vigastusest või haigusest või õnnetusjuhtumist.
Artikkel 17a
Kui artikli 1 lõikest 1 ja artiklist 22 ei tulene teisiti, on sellise endise ametniku lesel, kes vabastati ametist või kelle teenistus lõpetati määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 alusel ning kes suri ajal, mil ta sai igakuist toetust personalieeskirjade artikli 50 või ühe eespool nimetatud määruse alusel, õigus saada ►M112 toitjakaotuspensioni ◄ 60 % ulatuses vanaduspensionist, mida tema abikaasal olnud õigus saada, kui ta olenemata teenistusstaažist ja vanusest oleks oma surma ajal vastanud sellise pensioni saamise tingimustele, ►M112 tingimusel et nad olid juba abielus, enne kui ametnik lahkus institutsiooni teenistusest, ja et abielu oli kestnud vähemalt aasta ◄ .
Esimeses lõigus sätestatud ►M112 toitjakaotuspensioni ◄ summa on vähemalt sama suur kui personalieeskirjade artikli 79 teises lõigus sätestatud summa. ►M112 Toitjakaotuspensioni ◄ summa ei tohi siiski mingil juhul olla suurem kui selle vanaduspensioni esimene väljamakse, mida endisel ametnikul oleks olnud õigus saada, kui ta oleks elanud ja kui tal oleks pärast eespool nimetatud toetuste saamise õiguse lõppemist olnud õigus saada vanaduspensioni.
Esimeses lõigus sätestatud abielu kestuse tingimust ei arvestata, kui ametnikul oli enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust üks või mitu last ja kui ►M112 elusolev abikaasa ◄ peab selliseid VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ülalpeetavaid lapsi ülal või on neid ülal pidanud.
Abielu kestust ei arvestata ka siis, kui endise ametniku surm leiab aset artikli 17 teises lõigus kirjeldatud asjaoludel.
Artikkel 18
Kui endine ametnik sai vanaduspensioni, on tema elusoleval abikaasal, kui ta oli ametnikuga abielus olnud juba enne ametniku lahkumist institutsiooni teenistusest ja kui abielu oli kestnud vähemalt ühe aasta, õigus saada toitjakaotuspensioni, mis võrdub 60 %-ga vanaduspensionist, mida ametnik sai oma surma ajal, kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti. Minimaalne toitjakaotuspension on 35 % viimasest põhipalgast; toitjakaotuspension ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida abikaasa sai surma ajal.
Abielu kestust ei arvestata, kui ametnikul on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust laps või lapsed ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud.
Artikkel 18a
Kui endine ametnik oli lahkunud teenistusest enne ►M131 pensioniikka jõudmist ◄ ja taotlenud oma vanaduspensioni edasilükkamist ►M131 pensioniikka jõudmise ◄ kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale, on tema lesel, ►M112 kui nad olid juba abielus, enne kui ametnik lahkus institutsiooni teenistusest, ja abielu on kestnud vähemalt ühe aasta ◄ ja kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus saada ►M112 toitjakaotuspensioni ◄ , mis võrdub 60 %ga vanaduspensionist, mida tema abikaasale makstud ►M131 pensioniikka jõudmisel ◄ . Minimaalne ►M112 toitjakaotuspension ◄ on 35 % viimasest põhipalgast; ►M112 toitjakaotuspension ◄ ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida ametnikul oleks olnud õigus saada ►M131 pensioniikka jõudmisel ◄ .
Abielu kestust ei arvestata, kui endisel ►M62 ametnikul ◄ on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust laps või lapsed ja kui ►M112 elusolev abikaasa ◄ peab neid ülal või on neid ülal pidanud.
Artikkel 19
Kui endine ametnik sai invaliidsustoetust, on tema elusoleval abikaasal, kui nad olid abielus sel ajal, kui ametnikul tekkis õigus toetusele, õigus saada toitjakaotuspensioni, mis võrdub 60 %-ga invaliidsustoetusest, mida abikaasa sai surma ajal, kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti.
Minimaalne toitjakaotuspension on 35 % viimasest põhipalgast; toitjakaotuspension ei või siiski mingil juhul ületada invaliidsustoetuse summat, mida abikaasa sai surma ajal.
Artikkel 20
►M62 Artiklite 17a, 18, 18a ja 19 ◄ kohaldamisel ei võeta abielu kestust arvesse, kui abielu, mis on küll sõlmitud pärast ametniku teenistusest lahkumist, on kestnud vähemalt viis aastat.
Artikkel 21
Kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, on see pension vähemalt elatusmiinimumi suurune.
Orbudel on õigus saada õppetoetust vastavalt VII lisa artiklile 3.
Artikkel 22
Kui ametnikust jäävad maha ►M112 elusolev abikaasa ◄ , samuti orvud varasemast abielust või teised tema pärijad, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu ►M112 elusolev abikaasa ◄ kõik need isikud lese ülalpeetavad, asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.
Kui ametnikust jäävad maha orvud mitmest abielust, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu oleksid kõik lapsed samast abielust, asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.
Kõnealuse jaotuse arvutamisel arvatakse kummagi abikaasa eelmisest abielust pärit lapsed, kes on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatena, ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud ametniku või endise ametniku abielust pärit laste kategooriasse.
Teises lõigus kirjeldatud juhul käsitatakse ülenejaid sugulasi, kes on ülalpeetavad personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses, samal viisil kui ülalpeetavaid lapsi ning jaotuspõhimõtte arvutamiseks arvatakse nad järeltulijate kategooriasse.
▼M62 —————
Artikkel 24
Toitjakaotuspensioni saamise õigus jõustub selle kalendrikuu esimesest päevast, mis järgneb kalendrikuule, mil ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud ametnik ►M62 või endine ametnik suri ◄ . ►M23 Kui aga ametniku või pensioni saama õigustatud isiku surma korral tehakse personalieeskirjade artiklis 70 sätestatud makse, tekib selline õigus alles surmakuule järgneva neljanda kuu esimesel päeval. ◄
Õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb selle kalendrikuu lõpus, mil pensionisaaja sureb või lakkab vastamast pensioni saamise tingimustele. ►M112 Samamoodi lõpeb õigus orvupensionile, kui selle saajat ei käsitata enam ülalpeetava lapsena VII lisa artikli 2 tähenduses. ◄
Artikkel 25
►M62 Kui surnud ametniku või ◄ ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud endise ametniku ja ellujäänud abikaasa vanusevahe, millest on lahutatud nende abielus oldud aeg, on üle kümne aasta, vähendatakse eelnenud sätete kohaselt arvutatud toitjakaotuspensioni iga vanusevahe täisaasta kohta järgmiselt:
Artikkel 26
►M112 Elusoleva abikaasa ◄ õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb taasabiellumise korral. Tal on õigus saada kohe kogusumma, mis võrdub tema kahe aasta toitjakaotuspensioniga, juhul kui ei kohaldata personalieeskirjade artikli 80 lõiget 2.
Artikkel 27
Ametniku või endise ametniku lahutatud abikaasal on õigus saada käesolevas peatükis määratletud toitjakaotuspensioni, kui ta võib oma endise abikaasa surma korral tõendada, et tal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamistoetust kas kohtuotsuse või siis tema ja tema endise abikaasa vahelise ametlikult registreeritud ja kehtiva kokkuleppe alusel.
Toitjakaotuspension ei või siiski ületada ülalpidamistoetuse summat, mida maksti endise abikaasa surma ajal ja mida on ►M131 ajakohastatud ◄ personalieeskirjade artiklis 82 sätestatud korras.
Lahutatud abikaasa kaotab oma õiguse, kui ta abiellub uuesti enne oma endise abikaasa surma. Kui ta abiellub uuesti pärast endise abikaasa surma, kohaldatakse artiklit 26.
Artikkel 28
Kui surnud ametnikul on mitu ►M112 lahutatud abikaasat ◄ , kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, või üks või mitu lahutatud abikaasat ja ►M112 elusolev abikaasa ◄ , kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, jaotatakse kõnealune pension võrdeliselt abielude kestusega. Kohaldatakse artikli 27 teise ja kolmanda lõigu sätteid.
Kui keegi isikutest, kellel on õigus saada pensioni, sureb või loobub oma osast, suurendatakse tema osa arvelt teiste isikute osi, välja arvatud juhul, kui pensioniõigus läheb üle orbudele vastavalt personalieeskirjade artikli 80 lõikele 2.
Artiklis 25 sätestatud mahaarvamisi vanusevahe tõttu kohaldatakse pensionidele eraldi vastavalt käesolevas artiklis sätestatud jaotuspõhimõttele.
Artikkel 29
Kui ►M112 lahutatud abikaasa ◄ õigus saada pensioni lõpeb vastavalt artiklile 42, makstakse kogu pension ►M112 elusolevale abikaasale ◄ , kui ei kohaldata personalieeskirjade artikli 80 teist lõiku.
5. PEATÜKK
Ajutised pensionid
Artikkel 30
Kui ametnik, ►M62 kes on ühes personalieeskirjade artiklis 35 loetletud halduslikest seisunditest ◄ , on juba üle ühe aasta olnud teadmata kadunud, saavad tema abikaasa või tema ülalpeetavateks tunnistatud isikud ajutiselt toitjakaotuspensioni, millele neil oleks õigus käesoleva lisa kohaselt.
Artikkel 31
Kui ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saav ►M62 ————— ◄ endine ametnik on olnud üle ühe aasta teadmata kadunud, võivad tema abikaasa või tema ülalpeetavateks tunnistatud isikud saada ajutiselt toitjakaotuspensioni, millele neil oleks õigus käesoleva lisa kohaselt.
Artikkel 31a
Kui endine ametnik VIII lisa artikli 18a tähenduses või endine ametnik, kellel on õigus saada hüvitist kas personalieeskirjade artikli 50 järgi ►M112 või määruse (EMÜ) nr 1857/89, ( 16 ) määruse (EÜ, Euratom) nr 1746/2002, ( 17 ) määruse (EÜ, Euratom) nr 1747/2002 ( 18 ) või määruse (EÜ, Euratom) nr 1748/2002 ( 19 ) järgi ◄ , on olnud teadmata kadunud üle ühe aasta, võivad tema abikaasa või tema ülalpeetavateks tunnistatud isikud saada ajutiselt toitjakaotuspensioni, millele neil oleks õigus käesoleva lisa kohaselt.
Artikkel 32
Artikli 31 sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes on tunnistatud sellise isiku ülalpeetavateks, kes saab toitjakaotuspensioni ►M62 ————— ◄ või kellel on õigus seda saada ning kelle asukoht on üle ühe aasta olnud teadmata.
Artikkel 33
Artiklite 30, 31 ►M62 , 31a ◄ ja 32 kohased ajutised pensionid muudetakse lõplikuks, kui ametnik või ►M62 endine ametnik ◄ on ametlikult surnuks või teadmata kadunuks tunnistatud.
6. PEATÜKK
Pensioni suurendamine ülalpeetavate laste puhul
Artikkel 34
Personalieeskirjade artikli 81 teise lõigu sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes saavad ajutist pensioni.
Personalieeskirjade artikleid 80 ja 81 kohaldatakse samuti laste suhtes, kes sünnivad vähem kui 300 päeva pärast ametniku või vanaduspensioni või invaliidsustoetust saanud endise ametniku surma.
▼M23 —————
Artikkel 35
►M112 Vanadus- või toitjakaotuspensioni või invaliidsustoetuse ◄ või ajutise pensioni määramisega ei kaasne pensionäri jaoks õigust saada kodumaalt lahkumise toetust.
7. PEATÜKK
1. jagu
PENSIONISKEEMI RAHASTAMINE
Artikkel 36
Igast palgast ►M112 ja invaliidsustoetusest ◄ arvatakse maha personalieeskirjade artiklites 77–84 ettenähtud pensioniskeemi sissemakse.
Artikkel 37
Lähetuses viibiv ametnik maksab eelmises artiklis osutatud sissemakset oma palgaastmele ja -järgule vastavast palgast. See kehtib vastavalt artiklile 3 kuni viis aastat ka ametnike suhtes, kes saavad reservi arvatud või teenistusest teenistuse huvides lahkunud ametnikele ettenähtud hüvitist, samuti ametnike suhtes ►M39 , kes viibivad isiklikel põhjustel puhkusel, kuid jätkavad pensioniõiguste kogumist personalieeskirjade artikli 40 lõikes 3 sätestatud tingimustel. ◄
Kõik hüvitised, millele sellisel ametnikul või tema pärijatel võib õigus olla, arvutatakse välja selle palga põhjal.
Artikkel 38
Ettenähtud korra kohaselt maha arvatud sissemakseid ei hüvitata. Ettenähtud korra vastaselt lahutatud sissemaksed ei anna õigust pensioni saada; need hüvitatakse ilma intressita ametniku või tema pärijate taotluse põhjal.
▼M112 —————
2. jagu
PENSIONI ARVUTAMINE
Artikkel 40
Institutsioon, mille teenistuses ametnik oli aktiivse teenistussuhte lõppedes, vastutab ►M112 vanadus- või toitjakaotus- või ajutise pensioni või invaliidsustoetuse ◄ suuruse arvutamise eest. Üksikasjaline aruanne arvutuste kohta edastatakse ametnikule või tema pärijatele ning ►M128 Euroopa Komisjonile ◄ kui makseasutusele koos pensioni määramise otsusega.
Vanaduspensioni või invaliidsustoetust ei maksta, kui asjaomane isik saab samal ajal Euroopa Liidu üldeelarvest või ühe asutuse käest palka või personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 järgset hüvitist. Samamoodi ei saa neid ühitada mõne institutsiooni või asutuse ametikohalt saadava töötasuga.
Artikkel 41
Pensionisumma võib mis tahes ajal uuesti arvutada igasuguse vea või arvestamatajätmise tõttu.
Pensionit võib muuta või ära võtta, kui see on antud vastuolus personalieeskirjade või käesoleva lisa sätetega.
Artikkel 42
Kui ametnik ►M62 või ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saav endine ametnik sureb ◄ ja tema pärijad ei ole taotlenud oma pensioni ►M112 või toetust ◄ ühe aasta jooksul tema surma kuupäevast, kaotavad nad oma õiguse, kui nad ei tõenda, et tegemist oli vääramatu jõuga.
Artikkel 43
►M62 Endine ametnik ◄ või tema pärijad, kellel on õigus saada käesolevas pensioniskeemis sätestatud hüvitisi, esitavad kirjaliku tõendi, mida võidakse nõuda, ja teatavad artikli 45 lõikes 2 nimetatud asutusele kõigist asjaoludest, mis võivad nende õigust mõjutada.
Artikkel 44
Kui ametnik on ►M112 ajutiselt ◄ või osaliselt jäänud ►M112 IX lisa artikli 9 alusel ◄ ilma oma pensioniõigustest, on tal õigus nõuda nende hüvitamist summas, mis moodustab tema pensioni ning tema poolt tehtud sissemaksete vahe.
3. jagu
HÜVITISTE MAKSMINE
Artikkel 45
Käesoleva pensioniskeemi kohased hüvitised makstakse iga kuu tagantjärele.
Need hüvitised ►M15 tagab ►M128 liidu ◄ ◄ nimel eelarvepädevate asutuste poolt määratud institutsioon; mitte ükski teine institutsioon ei tohi mitte mingitel asjaoludel maksta välja käesoleva pensioniskeemi alusel ettenähtud hüvitisi oma vahenditest.
Euroopa Liidus elavatele pensionäridele makstakse hüvitisi eurodes ►M131 mõnda Euroopa Liidu ◄ panka.
Väljaspool Euroopa Liitu elavatele pensionäridele makstakse hüvitisi eurodes elukohariigi ►M131 või mõnda Euroopa Liidu ◄ panka. Erandkorras võib pensioni maksta ►M131 ————— ◄ välisvaluutas pensioni saaja elukohariiki, kasutades Euroopa Liidu üldeelarve rakendamiseks kasutatavaid viimaseid vahetuskursse.
Käesolevat artiklit kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes.
▼M62 —————
Artikkel 46
Kõik summad, mida ►M62 ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saav ametnik või endine ametnik peaks ◄ maksma ►M128 liidule ◄ , kui talle tuleb välja maksta mõni käesoleva pensioniskeemi kohane hüvitis, arvatakse maha sellest hüvitisest või hüvitistest, mis tuleb maksta tema pärijatele. Lahutatava summa võib jaotada mitmele kuule.
▼M62 —————
8. PEATÜKK
Üleminekusätted
Artikkel 48
Ametnikul, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju üleminekusätete järgi, on õigus pensionile, mida arvutatakse alates kuupäevast, mil ta ühines ►M128 liidu ◄ institutsioonide ajutise ühise abistamisskeemiga.
Ametniku taotlusel arvutatakse tema pensioni alates kuupäevast, mil ta asus mis tahes ülesannetes ►M128 Euroopa Liidu ◄ institutsiooni teenistusse, olenemata mis tahes sätetest personalieeskirjades, mis võiksid seda takistada. Kui ta on terve või osa oma eelnevast teenistusajast jätnud oma sissemaksed abistamisskeemi tegemata, on tal õigus osta endale osade kaupa see pensioniosa, mille sissemakseid ei olnud tal võimalik teha. Ametniku sissemaksed loetakse ajutise abistamisskeemi kohaselt koos institutsiooni tehtud sissemaksetega ametniku konto krediidipoolel olevateks alates käesolevate personalieeskirjade jõustumise kuupäevast.
Artikkel 49
Kui ametnik on kasutanud oma õigust võtta oma ►M128 liidu ◄ institutsioonide ajutises ühises abistamisskeemis avatud kontolt välja summasid, mille ta on pidanud tegema sissemakseteks oma päritoluriigis, et säilitada seal oma pensioni, vähendatakse tema pensioni aja suhtes, mil ta oli ajutise abistamisskeemi liige, võrdeliselt summadega, mille ta oli oma kontolt välja võtnud.
Eelmist lõiku ei kohaldata, kui ametnik on kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil personalieeskirju hakati tema suhtes kohaldama, palunud luba maksta kõnealused summad tagasi koos liitintressiga 3,5 % aastas.
Artikkel 50
Kui ametnik, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju üleminekusätete järgi, lahkub teenistusest 65aastaseks saades, kuid ei ole täitnud personalieeskirjade artikli 77 esimeses lõigus sätestatud 10 aasta nõuet, on tal õigus taotleda toetust, mida arvutatakse käesoleva lisa artikli 12 järgi, või saada võrdelist pensioni, mis arvutatakse personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu järgi.
Artikkel 51
Käesolevat pensioniskeemi kohaldatakse iga enne käesolevate personalieeskirjade jõustumist ►M128 liidu ◄ teenistuses olles surnud teenistuja lese ja pärijate suhtes ning iga sellise ►M128 liidu ◄ teenistuja suhtes, kes oli enne personalieeskirjade jõustumist püsivalt täielikult töövõimetu personalieeskirjade artikli 78 tähenduses, kusjuures tema ajutises ►M128 liidu ◄ institutsioonide ühises abistamisskeemis avatud konto krediidipoolel olevad summad kantakse üle ühendustele. ►M128 Liit ◄ vastutab käesoleva pensioniskeemi kohaste hüvitiste maksmise eest.
IX LISA
Distsiplinaarmenetlus
1. jagu
Üldsätted
Artikkel 1
Artikkel 2
Artikkel 3
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib juurdlusaruande põhjal pärast asjaomase ametniku teavitamist kõikidest toimikutes esitatud tõenditest ja pärast asjaomase ametniku ärakuulamist:
otsustada, et ametniku suhtes ei või mitte mingil juhul algatada kohtuasja; ametnikule teatatakse sellest kirjalikult; või
otsustada isegi siis, kui kohustused on või on ilmselt jäetud täitmata, et ei kohaldata ühtegi distsiplinaarmeedet, ja vajaduse korral tehakse ametnikule hoiatus; või
personalieeskirjade artiklis 86 nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral:
otsustada algatada käesoleva lisa 4. jaos sätestatud distsiplinaarmenetlus, või
otsustada algatada distsiplinaarmenetlus distsiplinaarnõukogus.
Artikkel 4
Ametnikul, keda objektiivsetel põhjustel ei saa käesoleva lisa sätete kohaselt ära kuulata, võidakse paluda väljendada oma seisukohta kirjalikult või teda võib esindada tema enda valitud esindaja.
2. jagu
Distsiplinaarnõukogu
Artikkel 5
Artikkel 6
Käesoleva lisa artikli 5 lõike 2 kohaselt laiendatud nõukogu kaks lisaliiget nimetatakse järgmiselt:
ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab nimekirja, kus on võimaluse korral kahe ametniku nimi iga tegevusüksuse iga palgaastme kohta. Samal ajal saadab personalikomitee ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule samadel alustel koostatud loetelu;
kümne päeva jooksul pärast distsiplinaarmenetluse või personalieeskirjade artiklis 22 sätestatud menetluse algatamise otsust sisaldavast aruandest teatamist, valib nõukogu esimees asjaomase isiku juuresolekul loosimise teel eespool nimetatud loeteludest kaks nõukogu liiget, ühe kummastki loetelust. Esimees võib otsustada, et selles menetluses asendab teda sekretär. Esimees teavitab asjaomast ametnikku ja üksikliikmeid nõukogu lõplikust koosseisust.
Sama tähtaja jooksul võivad nõukogu liikmed paluda end vabastada ülesannete täitmisest õigustatud põhjusel ja astuda tagasi huvide konflikti korral.
Vajadusel korraldab nõukogu esimees uue loosimise lõike 4 kohaselt nimetatud liikmete asendamiseks.
Artikkel 7
Nõukogu abistab ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud sekretär.
Artikkel 8
3. jagu
Distsiplinaarmeetmed
Artikkel 9
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib määrata järgmised karistused:
kirjalik hoiatus;
noomitus;
kõrgemasse järku tõusmise edasilükkamine üheks kuni 23 kuuks;
madalamasse järku tagandamine;
palgaastme ajutine alandamine 15 päevaks kuni üheks aastaks;
palgaastme alandamine samas tegevusüksuses;
liigitamine madalamasse tegevusüksusesse koos palgaastme alandamisega või ilma selleta;
ametist kõrvaldamine ning vajaduse korral pensioni ajutine vähendamine või invaliidsustoetuse teatava osa kinnipidamine kindlaksmääratud ajaks; sellise meetme mõju ei laiene ametniku ülalpeetavatele. Sellise vähenduse korral ei või endise ametniku tulu olla siiski väiksem kui VIII lisa artiklis 6 kehtestatud elatusmiinimum, millele lisanduvad mis tahes makstavad peretoetused.
Artikkel 10
Kehtestatud distsiplinaarkaristuse raskusaste peab vastama süüteo raskusastmele. Süüteo raskusastme kindlaksmääramisel ja kehtestatava distsiplinaarkaristuse üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse:
süüteo laadi ja asjaolusid, milles see aset leidis,
institutsioonide usaldatavusele, mainele või huvidele süüteost tuleneva kahju suurust,
seda, mil määral süütegu tuleneb tahtlikust tegevusest või hooletust,
ametniku süüteo motiive,
ametniku palgaastet ja staaži,
ametniku isikliku vastutuse astet,
ametniku tööülesannete ja vastutuste taset,
seda, kas süütegu hõlmab korduvat tegevust või käitumist,
ametniku käitumist kogu tema teenistuskäigu jooksul.
4. jagu
Distsiplinaarmenetlus ilma distsiplinaarnõukogus käsitlemiseta
Artikkel 11
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib ilma nõukoguga konsulteerimata määrata karistuseks kirjaliku hoiatuse või noomituse. Enne selle meetme võtmist kuulab ametisse nimetav asutus või ametiisik ära asjaomase ametniku.
5. jagu
Distsiplinaarmenetlus distsiplinaarnõukogus
Artikkel 12
Artikkel 13
Artikkel 14
Kui asjaomane ametnik tunnistab nõukogu esimehe juuresolekul oma süütegu ja nõustub tingimusteta käesoleva lisa artiklis 12 nimetatud aruandega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik vastavalt süüteo laadile ja määratava karistuse vahelisele proportsionaalsuse põhimõttele juhtumi nõukogust tagasi võtta. Kui juhtum võetakse nõukogust tagasi, edastab esimees arvamuse määratava karistuse kohta.
Erandina käesoleva lisa artiklist 11 võib ametisse nimetav asutus või ametiisik selle menetluse alusel määrata ühe käesoleva lisa artikli 9 lõike 1 punktides a-d sätestatud karistustest.
Asjaomast ametnikku teavitatakse, enne kui ta tunnistab oma süütegu, sellise tunnistamise võimalikest tagajärgedest.
Artikkel 15
Enne distsiplinaarnõukogu esimest istungit teeb esimees ühele liikmele ülesandeks koostada asja kohta üldine aruanne ja sellest teatatakse distsiplinaarnõukogu liikmetele.
Artikkel 16
Artikkel 17
Artikkel 18
Pärast esitatud dokumentide läbivaatamist ning võttes arvesse kõiki suulisi või kirjalikke ütlusi ning võimaliku uurimise tulemusi, võtab distsiplinaarnõukogu häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse selle kohta, kas kaebuse aluseks olevad faktid on olemas ja kas need faktid toovad kaasa karistuse. Kõnealusele arvamusele kirjutavad alla kõik distsiplinaarnõukogu liikmed. Iga liige võib lisada arvamusele eriarvamuse. Distsiplinaarnõukogu edastab ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule arvamuse kahe kuu jooksul pärast ametisse nimetava asutuse või ametiisiku aruande saamist, tingimusel et kõnealune tähtaeg vastab juhtumi keerukuse astmele. Kui juurdlus viiakse läbi distsiplinaarnõukogu algatusel, on tähtaeg neli kuud, tingimusel et kõnealune ajavahemik vastab juhtumi keerukuse astmele.
Artikkel 19
Artikkel 20
Sekretär protokollib distsiplinaarnõukogu koosolekuid. Tunnistajad allkirjastavad protokolli, mis sisaldab nende ütlusi.
Artikkel 21
Artikkel 22
6. jagu
Ametikohustustest kõrvaldamine
Artikkel 23
Artikkel 24
7. jagu
Paralleelne kriminaalvastutusele võtmine
Artikkel 25
Kui ametnikule esitatakse samade tegude eest süüdistus, tehakse lõplik otsus pärast seda, kui asja arutav kohus on teinud oma lõpliku otsuse.
8. jagu
Lõppsätted
Artikkel 26
Käesoleva lisa artiklites 11, 14, 22 ja 23 nimetatud otsused esitatakse Euroopa Pettustevastasele Ametile teadmiseks juhul, kui juurdluse algatas amet.
Artikkel 27
Ametnik, kellele on määratud muu distsiplinaarkaristus kui ametist kõrvaldamine, võib kirjaliku hoiatuse või noomituse korral kolme aasta möödudes või ülejäänud karistuste korral kuue aasta möödudes taotleda, et tema isikutoimikust kustutataks kõik viited sellisele karistusele. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse, kas rahuldada kõnealune taotlus.
Artikkel 28
Kui ilmnevad uued faktid, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik distsiplinaarmenetluse omal algatusel või asjaomase ametniku taotlusel uuesti algatada.
Artikkel 29
Kui ametniku vastu ei ole käesoleva lisa artikli 1 lõike 3 ja artikli 22 lõike 2 kohaselt esitatud süüdistusi, on ametnikul õigus taotleda, et kantud kahjud hüvitataks nii, et ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsus avaldataks sobival viisil.
Artikkel 30
Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, võtab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist oma personalikomiteega vajaduse korral vastu käesoleva lisa rakenduskorra.
X LISA
Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Käesolevas lisas sätestatakse kolmandates riikides töötavate ►M128 Euroopa Liidu ◄ ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted.
Nendes riikides võib teenistusse võtta ainult ►M128 liidu ◄ liikmesriikide kodanikke ning ametisse nimetav asutus või ametiisik ei või rakendada personalieeskirjade artikli 28 punktis a sätestatud erandit.
Üldised rakendussätted võetakse vastu vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.
Artikkel 2
Teenistuse huvides võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega ametnikke regulaarselt üle viia teisele ametikohale, olenemata vabade ametikohtade olemasolust.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb sellised üleviimised erimenetluse teel, edaspidi „liikuvusmenetlus”;, mille kohaldamiseks kehtestab ta üksikasjalikud rakenduseeskirjad pärast nõupidamist personalikomiteega.
Artikkel 3
►M112 Kolmandasse riiki määratud ametniku võib liikuvusmenetluse kohaselt oma ametikohal ajutiselt ümber määrata ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega institutsiooni asukohta või muusse teenistuskohta ►M128 liidus ◄ ; sellisel viisil võib ametisse nimetada kõige rohkem neljaks aastaks ning ametisse nimetamisele ei pea eelnema vaba ametikoha väljakuulutamist. ◄ Erandina artikli 1 esimesest lõigust võib ametisse nimetav asutus või ametiisik üldiste rakendussätete põhjal otsustada, et ametniku suhtes kohaldatakse ka kõnealuse ajutise ametisoleku ajal teatavaid käesoleva lisa sätteid, välja arvatud selle artikleid 5, 10 ja 12.
2. peatükk
KOHUSTUSED
Artikkel 4
Ametnik täidab oma ülesandeid kohas, kuhu ta on ametisse nimetatud või teenistuse huvides vastavalt liikuvusmenetlusele üle viidud.
Artikkel 5
3. peatükk
TÖÖTINGIMUSED
Artikkel 6
Ametnikul on õigus saada kalendriaasta jooksul iga teenistuses oldud kuu eest põhipuhkust kaks tööpäeva.
Olenemata käesoleva artikli esimesest lõigust on 1. jaanuaril 2014 kolmandas riigis juba töötaval ametnikul õigus saada:
Artikkel 7
Aastal, mil ametnik alustab teenistust või lõpetab teenistuse kolmandas riigis, on tal õigus saada puhkust kaks tööpäeva iga täispikkuses töötatud kuu kohta, kaks tööpäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mil ta on töötanud rohkem kui 15 päeva, ning üks tööpäev mittetäieliku teenistuskuu kohta, mil ta on töötanud vähem kui 15 päeva.
Kui ametnik ei ole muudel kui teenistusest sõltuvatel põhjustel kasutanud oma põhipuhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, võib puhkust järgmisse aastasse üle kanda kuni 14 tööpäeva ulatuses.
Artikkel 8
Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik põhjendatud eriotsusega anda ametnikule lisapuhkust, kui elamistingimused ametniku teenistuskohas on eriti rasked. Iga sellise koha puhul määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik, millises linnas või millistes linnades tohib sellise puhkuse välja võtta.
Ametnik, kes osaleb täiendkoolitusel vastavalt personalieeskirjade artiklile 24a ja kellele on antud käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt lisapuhkust, kohustub ühendama täiendõppeaja lisapuhkusega, kui see on asjakohane.
Artikkel 9
Lisapuhkus pikeneb liidetava reisimisaja võrra, mis arvutatakse vastavalt personalieeskirjade V lisa artiklile 7.
Artikkel 9a
Personalieeskirjade artiklitega 42a ja 42b ette nähtud lapsehooldus- ja perepuhkuse ajal jätkatakse käesoleva lisa artiklite 5, 23 ja 24 kohaldamist kumulatiivselt kuni kuue kuu jooksul iga kahe kolmandas riigis töötamise aasta kohta ning käesoleva lisa artikli 15 kohaldamist kumulatiivselt kuni üheksa kuu jooksul iga kahe kolmandas riigis töötamise aasta kohta.
4. peatükk
TÖÖTASU JA SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED
1. jagu
TÖÖTASU JA PERETOETUSED
Artikkel 10
Seda toetust ei maksta, kui ametnik töötab riigis, mille elamistingimusi peetakse samaväärseks Euroopa Liidus tavaliselt valitsevate elamistingimustega.
Muude teenistuskohtade puhul määratakse elamistingimuste eest makstav toetus kindlaks, võttes muu hulgas arvesse järgmisi näitajaid:
Igal aastal vaatab ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuskohtade jaoks määratud elamistingimuste eest makstava toetuse uuesti läbi ning muudab seda vajaduse korral pärast personalikomiteelt arvamuse saamist.
Juhul kui ametnik on rohkem kui ühel korral lähetatud raskeks või väga raskeks peetavasse teenistuskohta, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada määrata elamistingimuste eest makstavale toetusele täiendava lisatasu. Kõnealune lisatasu ei tohi ületada 5 % esimeses lõigus osutatud võrdlussummast ning ametisse nimetav asutus või ametiisik peab võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamiseks iga sellist otsust nõuetekohaselt põhjendama, tuginedes eelmise lähetuse raskusastmele.
Kui elamistingimused teenistuskohas seavad ohtu ametniku isikliku julgeoleku, makstakse talle ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega ajutist lisatoetust. Kõnealuse toetuse suurus määratakse kindlaks protsendimäärana lõike 1 esimeses lõigus osutatud võrdlussummast:
Põhjendatud juhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määratleda, et konkreetse ametikoha puhul ei ole tegemist perekonda hõlmava lähetusega. Eespool nimetatud toetust makstakse töötajatele, kes nimetatud määratlusest kinni peavad.
Artikkel 11
Töötasu ja artiklis 10 nimetatud toetust makstakse ►M94 eurodes ◄ ►M131 Euroopa Liidus ◄ . Nimetatud summade suhtes kohaldatakse Belgias töötavate ametnike töötasu suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente.
Artikkel 12
Ametniku taotluse korral võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada maksta ametniku töötasu osaliselt või täielikult välja teenistuskoha riigi vääringus. Sellisel juhul kohaldatakse summa suhtes teenistuskoha paranduskoefitsienti ja summa konverteeritakse vastava vahetuskursi põhjal.
Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik maksta kõnealuse summa osaliselt või täielikult välja mõnes muus vääringus peale teenistuskoha riigi vääringu viisil, mis tagab raha ostujõu säilimise.
Artikkel 13
Et tagada ametnike võimalikult samaväärne ostujõud nende teenistuskohast olenemata, ajakohastatakse artiklis 12 osutatud paranduskoefitsienti kord aastas vastavalt XI lisale. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi, mis sätestatakse asjakohastes õigusaktides, võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Kui teatava riigi puhul on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi alusel mõõdetud elukallidus viimase ajakohastamisega võrreldes muutunud rohkem kui 5 %, tehakse paranduskoefitsiendi kohandamiseks vahe-ajakohastamine esimeses lõigus sätestatud korras.
Artikkel 14
Komisjon esitab nõukogule igal aastal aruande käesoleva lisa kohaldamise ja eriti artiklis 10 sätestatud elamistingimuste eest makstava toetuse määra kindlaksmääramise kohta.
Artikkel 15
Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku sätestatud tingimustel saab ametnik tegelike õppekulude katmiseks õppetoetust, mida makstakse tõendavate dokumentide esitamise korral. Kui ametisse nimetava asutuse või ametiisiku arvates ei ole tegemist erandjuhuga, ei tohi kõnealune toetus ületada kahekordset maksimumõppetoetust rohkem kui kolm korda.
Artikkel 16
Ametnike kulud hüvitatakse ►M112 eurodes, töökohariigi vääringus või vääringus, milles kulud on tekkinud ◄ .
Ametnikud võivad valida, kas sisseseadmistoetust ja ümberasumistoetust makstakse ►M94 eurodes ◄ või sisseseadmis- või ümberasumiskoha vääringus; viimasena nimetatud juhul kohaldatakse kõnealuste summade suhtes asjaomase koha jaoks määratud paranduskoefitsienti ning need arvestatakse ümber vastava vahetuskursi alusel.
2. jagu
KULUDE HÜVITAMISE EESKIRJAD
Artikkel 17
Kui ametnik ►M112 elab käesoleva lisa artiklite 5 või 23 kohaselt antud eluruumis ja ◄ ja peab endast sõltumata põhjustel muutma oma elukohta teenistuskohas, hüvitatakse talle ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud otsusega mööbli ja isiklike asjade kolimisega seotud kulud tõendavate dokumentide esitamise korral kooskõlas kolimiseeskirjadega.
Sellisel juhul hüvitatakse ametnikule ►M112 elukoha vahetusega seotud muud kulud ◄ poole sisseseadmistoetusega võrduva ülemmäära piires tõendavate dokumentide esitamise korral.
Artikkel 18
Kui ametnik elab oma teenistuskohas hotellis, sest talle ei ole eraldatud artiklis 5 sätestatud eluruume või ta ei saa neid enam kasutada või ta ei ole saanud temast olenemata põhjustel asuda talle mõeldud eluruumidesse, hüvitatakse talle tema enda ja tema perekonna hotellis elamise kulud hotelliarvete esitamise korral, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on andnud selleks eelnevalt oma loa.
Ametnikule makstakse lisaks 50 % VII lisa artiklis 10 sätestatud päevarahast, v.a siis, kui ametisse nimetava asutuse või ametiisiku arvates on tegu vääramatu jõuga.
Kui ametnikule ei ole võimalik pakkuda hotellimajutust, on tal õigus saada hüvitist ajutise eluruumi üürimise tegelike kulude katteks, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on andnud selleks eelnevalt oma loa.
Artikkel 19
Ametnikud, kellel ei ole otseselt oma ametikohustuste täitmisega seoses võimalik kasutada ametiautot, saavad oma auto kasutamise eest läbisõiduhüvitist. Hüvitise suuruse määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik.
Artikkel 20
Ametnikul on õigus saada hüvitist lisapuhkuse reisikulude katteks oma teenistuskohast kuni lubatud puhkamiskohani enda jaoks ja, kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis ka oma abikaasa ja ülalpeetavate jaoks, kui need elavad koos temaga.
Kui rongiga reisimine on võimatu või ebaotstarbekas, makstakse eriotsuse põhjal hüvitist lennukipiletite esitamise korral, olenemata vahemaa pikkusest.
Artikkel 21
Kui ametnik peab muutma oma elukohta selleks, et järgida personalieeskirjade artikli 20 sätteid, kannab institutsioon teenistuse alustamisel või üleviimisel, võttes arvesse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud tingimusi ja sõltuvalt talle teenistuskohas pakutava eluruumi liigist:
osa või kogu mööbli ja isiklike asjade kolimise kulud praegusest kohast teenistuskohta ja isiklike asjade transpordikulud, kui kolitakse möbleerimata eluruumi;
isiklike asjade transpordikulud ning mööbli ja isiklike asjade hoiukulud, kui kolitakse möbleeritud eluruumi.
Teenistuse lõppemise või surma korral katab institutsioon ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud tingimusi arvesse võttes ametniku mööbli ja isiklike asjade esialgsest asukohast ametniku päritolukohta kolimise tegelikud kulud või isiklike asjade teenistuskohast päritolukohta vedamise tegelikud kulud. Hüvitada võib ühe nimetatud kuludest või need kõik.
Vallalise ametniku surma korral makstakse hüvitist ametniku pärijatele.
Artikkel 22
Institutsioon maksab ajutise majutustoetuse ning abikaasa ja ülalpeetavate isiklike asjade vedamise kulud katseajal olevale ametnikule ettemaksuna.
Kui katseajal olevat ametnikku ei võeta katseaja lõpul teenistusse, võib institutsioon erandjuhtudel võtta meetmeid selleks, et nõuda ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ettenähtud sätete alusel sisse kuni poole nimetatud summadest.
Artikkel 23
Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud riikide nimekirja alusel, ja juhul kui institutsioon ei paku ametnikule elamispinda, maksab ametisse nimetav asutus või ametiisik ametnikule majutustoetust või hüvitab ametnikule tema poolt makstava üüri.
Majutustoetust makstakse üürilepingu esitamisel, välja arvatud juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik loobub kõnealusest nõudest nõuetekohaselt motiveeritud põhjustel, mis on seotud kohalike tavade ja tingimustega asjaomases kolmandas riigis asuvas teenistuskohas. Majutustoetuse arvutamisel arvestatakse eelkõige ametniku tööülesannete taset ja seejärel tema ülalpeetava pere koosseisu.
Üürikulud hüvitatakse tingimusel, et ametisse nimetav asutus või ametiisik on andnud loa konkreetse eluaseme üürimiseks ning see vastab eelkõige ametniku tööülesannete tasemele ja seejärel tema ülalpeetava pere koosseisule.
Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad kehtestab ametisse nimetav asutus või ametiisik. Majutustoetuse suurus ei tohi mingil juhul ületada ametniku majutuskulusid.
3. jagu
SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED
Artikkel 24
Ametniku, tema abikaasa, laste ja muude ülalpeetavate isikute suhtes kohaldatakse täiendavat ravikindlustust, et katta tegelike kulude ja personalieeskirjade artiklis 72 sätestatud skeemi maksete vahe; artikli 72 lõike 3 alusel hüvitisi ei maksta.
Ametnik maksab kindlustusmaksest poole ja institutsioon teise poole. Ametniku sissemakse suurus ei tohi siiski olla suurem kui 0,6 % tema põhipalgast ning puudujääva osa tasub institutsioon.
Ametnik, tema abikaasa, lapsed ja muud ülalpeetavad isikud kindlustatakse hädaolukorras või äärmises hädaolukorras tervislikel põhjustel kodumaale tagasiviimise puhuks; institutsioon tasub kindlustusmakse täies ulatuses.
Artikkel 25
Ametniku abikaasa, lapsed ja muud ülalpeetavad kindlustatakse õnnetusjuhtumite vastu, mis toimuvad väljaspool ►M128 liitu ◄ riikides, mis on loetletud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku selle eesmärgiga vastuvõetud nimekirjas.
Ametnik maksab kindlustusmaksest poole ja institutsioon teise poole.
▼M112 —————
XI LISA
PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLITE 64 JA 65 RAKENDUSEESKIRJAD
1. PEATÜKK
PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIKES 1 ETTENÄHTUD TÖÖTASU IGA-AASTANE AJAKOHASTAMINE
Tegurid, mille alusel määratakse kindlaks iga-aastased ajakohastused
Artikkel 1
1. Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne
Personalieeskirjade artikli 65 lõikes 1 ja X lisa artiklis 13 ettenähtud ajakohastamise eesmärgil koostab Euroopa Liidu Statistikaamet enne iga aasta oktoobri lõppu aruande, mis käsitleb elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis, Brüsseli ning teatavate liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide asukohtade vahelisi ostujõu pariteete ning muutusi keskvalitsuse riigiteenistujate palkade ostujõus.
2. Elukalliduse muutumine Belgias ja Luksemburgis
Euroopa Liidu Statistikaamet koostab indeksi, mille abil mõõdetakse liidu ametnike elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis. Kõnealuse indeksi („ühisindeks”) arvutamiseks kaalutakse nende riikide inflatsiooni (Belgia puhul tarbijahindade harmoneeritud indeks ja Luksemburgi puhul tarbijahinnaindeks) eelnenud aasta juunist kuni jooksva aasta juunini vastavalt töötajate jaotumisele kõnealustes liikmesriikides.
3. Elukalliduse muutumine mujal kui Brüsselis
Euroopa Liidu Statistikaamet arvutab kokkuleppel liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutustega, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 ( 20 ) („liikmesriikide statistikaametid või muud siseriiklikud asutused”), ostujõu pariteedid, mille põhjal tehakse kindlaks:
liikmesriikide pealinnades (välja arvatud Madalmaad, mille puhul võetakse Amsterdami asemel aluseks Haag) ja muudes töötamiskohtades töötavate liidu ametnike palkade ostujõud võrreldes Brüsseliga,
liikmesriikides ametnikele makstavate pensionide ostujõud võrreldes Brüsseliga.
Ostujõu pariteedid arvutatakse iga aasta juuni kohta.
Ostujõu pariteedid arvutatakse nii, et iga põhikomponenti on võimalik ajakohastada kaks korda aastas ja kontrollida otsevaatluse abil vähemalt kord iga viie aasta jooksul. Euroopa Liidu Statistikaamet ajakohastab ostujõu pariteete, kasutades muutust liikmesriikide tarbijahindade harmoneeritud indeksis ning kõige asjakohasemaid artiklis 13 osutatud personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 töörühma määratletud indekseid.
Mujal kui Belgias ja Luksemburgis mõõdetakse elukalliduse muutumist võrdlusperioodi jooksul kaudsete indeksite abil. Kõnealuste indeksite arvutamiseks korrutatakse ühisindeks ostujõu pariteedi muutusega.
4. Muutused keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõus (erinäitajad)
Riigiteenistujate palkade ostujõu suurenemise või vähenemise mõõtmiseks protsentides arvutab Euroopa Liidu Statistikaamet liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutuste poolt enne septembri lõppu edastatavate andmete põhjal erinäitajad, mis kajastavad muutusi keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate tegelikus töötasus eelmise aasta juuli ja jooksva aasta juuli vahel. Mõlemad peavad sisaldama ühte kaheteistkümnendikku igal aastal makstavatest osadest.
Erinäitajaid on kahesuguseid:
üks näitaja kummagi tegevusüksuse jaoks, mis on määratletud personalieeskirjades,
keskmine näitaja, mida kaalutakse nii, et see kajastaks igale tegevusüksusele vastavate riigiteenistujate arvu.
Kõnealused näitajad koostatakse tegeliku bruto- ja netosummana. Brutosummade ümberarvestamisel netosummadeks võetakse arvesse kohustuslikke kinnipidamisi ja üldisi maksustamistingimusi.
Kogu Euroopa Liidu bruto- ja netonäitajate kehtestamiseks kasutab Euroopa Liidu Statistikaamet järgmistest liikmesriikidest koosnevat valimit: Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 kohaselt esitatud ettepaneku alusel võtta vastu uue valimi, mis esindab vähemalt 75 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning mida kohaldatakse alates selle vastuvõtmisele järgnevast aastast. Liikmesriike käsitlevaid tulemusi kaalutakse proportsionaalselt vastava riigi sisemajanduse koguprodukti määrosaga, mille mõõtmisel kasutatakse ostujõu pariteete, nagu on esitatud kõige viimases statistikas, mis on avaldatud kehtiva Euroopa arvepidamissüsteemi rahvamajanduse arvepidamiste määratluste kohaselt.
Euroopa Liidu Statistikaameti nõudmisel esitavad liikmesriikide statistikaametid või muud siseriiklikud asutused lisateavet, mida ta peab vajalikuks erinäitaja koostamiseks, millega mõõdetakse täpselt muutusi riigiteenistujate ostujõus.
Kui Euroopa Liidu Statistikaamet leiab pärast täiendavat nõupidamist liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutustega statistilisi kõrvalekaldeid saadud andmetes või peab võimatuks selliste näitajate koostamist, mis mõõdavad teatava liikmesriigi riigiteenistujate tegelikus sissetulekus toimunud muutusi statistiliselt täpselt, esitab Euroopa Liidu Statistikaamet komisjonile aruande ja edastab viimasele kogu materjali, mis on vajalik hinnangu koostamiseks.
Lisaks erinäitajatele arvutab Euroopa Liidu Statistikaamet välja asjakohased kontrollnäitajad. Üks selline näitaja on kehtiva Euroopa arvepidamissüsteemi rahvamajanduse arvepidamise määratluste kohaselt koostatud andmed, mis käsitlevad tegelikku kogutöötasu isiku kohta keskvalitsuses.
Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne erinäitajate kohta sisaldab ka selgitusi kõnealuste näitajate ja käesolevas punktis osutatud kontrollnäitajate vaheliste erinevuste kohta.
Artikkel 2
Käesoleva lisa artikli 15 kohaldamiseks koostab komisjon regulaarselt ülevaateid institutsioonide vajadustest uute töötajate töölevõtmiseks.
Töötasude ja pensionide iga-aastase ajakohastamise kord
Artikkel 3
1. Vastavalt personalieeskirjade artiklile 65 ajakohastatakse töötasusid ja pensioneid enne iga aasta lõppu käesoleva lisa 1. jaos sätestatud kriteeriumite alusel; ajakohastus jõustub 1. juulil.
2. Ajakohastuse suurus saadakse ühisindeksi korrutamisel erinäitajaga. Ajakohastus esitatakse netosummas ühtse üldprotsendina.
3. Sel viisil kindlaks määratud ajakohastuse suurus arvatakse personalieeskirjade artiklis 66 ja XIII lisas ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 20, 93 ja 133 esitatud põhipalkade tabelitesse järgmise meetodi kohaselt:
netotöötasu ja -pensioni suurendatakse või vähendatakse paranduskoefitsienti arvestamata eespool osutatud ajakohastuse võrra,
uus põhipalkade tabel koostatakse, arvutades brutosumma, mis pärast maksude kinnipidamist lõike 4 kohaselt ning kohustuslike sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksete kinnipidamist vastab netosummale,
netosummade ümberarvestamisel brutosummadeks võetakse aluseks vallalise ametniku olukord, kes ei saa personalieeskirjadega ettenähtud toetusi.
4. Määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 kohaldamisel korrutatakse kõnealuse määruse artiklis 4 osutatud summasid teguriga, mis koosneb:
eelnevast ajakohastusest tulenevast tegurist ja/või
lõikes 2 osutatud töötasu ajakohastusmäärast.
5. Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsienti ei kohaldata. Paranduskoefitsiendid, mida kohaldatakse:
teistes liikmesriikides ja muudes töötamiskohtades töötavate Euroopa Liidu ametnike palkade suhtes,
erandina personalieeskirjade artikli 82 lõikest 1 Euroopa Liidu pensionide suhtes, mida makstakse teistes liikmesriikides enne 1. maid 2004 saadud õigustele vastava osa alusel,
määratakse kindlaks käesoleva lisa artiklis 1 osutatud vastavate ostujõu pariteetide ja personalieeskirjade artiklis 63 asjaomaste riikide suhtes kindlaksmääratud vahetuskursside vaheliste suhete põhjal.
Suure inflatsioonimääraga töötamiskohtade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklis 8 sätestatud menetlust, mis käsitleb paranduskoefitsiendi kohaldamist tagasiulatuvalt.
6. Institutsioonid teevad ametnike, endiste ametnike ja muude asjaomaste isikute töötasudes ja pensionides asjakohase positiivse või negatiivse ajakohastuse, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt järgmise ajakohastamise kohaldamise algkuupäeva ja jõustumise kuupäeva vahelises ajavahemikus.
Kui kõnealuse tagasiulatuvalt kohaldatava ajakohastusega kaasneb enammakstud summade tagasimaksmise vajadus, võib tagasimaksed jaotada maksimaalselt 12 kuu peale, mis järgnevad järgmise iga-aastase ajakohastuse jõustumiskuupäevale.
2. PEATÜKK
TÖÖTASUDE JA PENSIONIDE VAHEPEALSED AJAKOHASTUSED (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIGE 2)
Artikkel 4
1. Personalieeskirjade artikli 65 lõike 2 kohaseid töötasude ja pensionide vahepealseid ajakohastusi, mis jõustuvad 1. jaanuaril, tehakse juhul, kui elukallidus juuni ja detsembri vahel muutub oluliselt (arvestades käesoleva lisa artiklis 6 määratletud tundlikkusläve), ja võttes arvesse prognoosi ostujõu muutumise kohta jooksval iga-aastasel vaatlusperioodil.
2. Selliseid vahepealseid ajakohastusi võetakse arvesse palkade iga-aastasel ajakohastamisel.
Artikkel 5
1. Iga aasta märtsis koostab Euroopa Liidu Statistikaamet käesoleva lisa artiklis 13 sätestatud nõupidamisel esitatud andmete põhjal prognoosi ostujõu muutumise kohta kõnealusel perioodil.
Kui selle prognoosi tulemusena saadav protsendimäär on negatiivne, võetakse vahepealsete ajakohastuste arvutamisel arvesse pool kõnealuse protsendimäära väärtusest.
2. Elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis mõõdetakse eelnenud kalendriaasta juunist detsembrini kestnud perioodi hõlmava ühisindeksiga.
3. Iga koha puhul, mille jaoks on kehtestatud paranduskoefitsient (v.a Belgia ja Luksemburg), arvutatakse detsembri kohta artikli 1 lõikes 3 osutatud ostujõu pariteedid. Elukalliduse muutus arvutatakse vastavalt artikli 1 lõikes 3 sätestatud eeskirjadele.
Artikkel 6
1. Käesoleva lisa artikli 5 lõikes 2 osutatud tundlikkuslävi kuuekuulise perioodi jaoks vastab 12 kuu kohta arvutatud 6 %-le.
2. Kui käesoleva lisa artikli 5 lõike 1 teisest lõigust ei tulene teisiti, kohaldatakse läve vastavalt järgmisele menetlusele:
kui Belgias ja Luksemburgis saavutatakse tundlikkuslävi või see ületatakse (mõõdetuna ühisindeksiga juuni ja detsembri vahel), ajakohastatakse kõikide kohtade töötasusid iga-aastase ajakohastamiskorra kohaselt,
kui Belgias ja Luksemburgis tundlikkusläve ei saavutata, ajakohastatakse ainult nende kohtade paranduskoefitsiente, kus elukalliduse muutus (mõõdetuna kaudsete indeksitega juuni ja detsembri vahel) on läve ületanud.
Artikkel 7
Käesoleva lisa artikli 6 kohaldamisel:
Ajakohastuse suurus on ühisindeks, mida korrutatakse vajaduse korral poolega prognoositavast erinäitaja väärtusest juhul, kui see on negatiivne.
Paranduskoefitsient on asjakohase ostujõu pariteedi ja personalieeskirjade artiklis 63 ettenähtud vahetuskursi vaheline suhe, mida juhul, kui ajakohastuseks vajalikku läve ei ole Belgias ja Luksemburgis saavutatud, korrutatakse ajakohastuse väärtusega.
3. PEATÜKK
PARANDUSKOEFITSIENDI JÕUSTUMISKUUPÄEV (SUURE ELUKALLIDUSE TÕUSUGA TÖÖTAMISKOHAD)
Artikkel 8
1. Suure elukalliduse tõusuga (mõõdetuna kaudsete indeksite muutustega) kohtade puhul jõustub paranduskoefitsient enne 1. jaanuari vahepealse ajakohastuse või 1. juulil iga-aastase ajakohastuse puhul. Selle eesmärk on viia ostujõu vähenemine kooskõlla ostujõu vähenemisega sellises töötamiskohas, kus elukalliduse muutus vastab tundlikkuslävele.
2. Iga-aastase ajakohastuse jõustumiskuupäevad on järgmised:
16. mai töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 6 %, ja
1. mai töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 10 %.
3. Vahepealse ajakohastuse jõustumiskuupäevad on järgmised:
16. november töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 6 %, ja
1. november töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 10 %.
4. PEATÜKK
PARANDUSKOEFITSIENTIDE KEHTESTAMINE JA KOHALDAMISE LÕPETAMINE (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKKEL 64)
Artikkel 9
1. Asjaomaste liikmesriikide asjakohased ametiasutused, liidu institutsioonide haldusteenistused või liidu ametnike esindajad konkreetses töötamiskohas võivad taotleda paranduskoefitsiendi kehtestamist kõnealuse koha jaoks.
Sellist taotlust tuleks põhjendada objektiivsete teguritega, millest ilmneb, et töötamiskoha ja asjaomase liikmesriigi pealinna (v.a Madalmaad, mille puhul võetakse Amsterdami asemel aluseks Haag) elukallidus on mitme aasta jooksul olnud märkimisväärselt erinev. Kui Euroopa Liidu Statistikaamet kinnitab, et erinevus on oluline (üle 5 %) ja püsiv, kehtestab komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kõnealuse koha suhtes paranduskoefitsiendi.
2. Komisjon võtab vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega vastu otsuse lõpetada konkreetse koha puhul paranduskoefitsiendi kasutamine. Sel juhul põhineb otsus ühel järgmistest asjaoludest:
asjaomase liikmesriigi asjakohase ametiasutuse, liidu institutsiooni haldusteenistuse või konkreetses kohas töötavate liidu ametnike esindajate taotlus, millest nähtub, et elukallidus kõnealuses kohas ei erine enam märkimisväärselt (alla 2 %) asjaomase liikmesriigi pealinna elukallidusest. Selline lähenemine peaks olema püsiv ja Euroopa Liidu Statistikaameti poolt valideeritud,
asjaolu, et liidu ametnikud või ajutised töötajad kõnealuses kohas enam ei tööta.
5. PEATÜKK
MÕÕDUKUS- JA ERANDIKLAUSLID
Artikkel 10
Iga-aastasel ajakohastamisel kasutatava erinäitaja väärtuse ülempiir on 2 % ja alampiir on – 2 %. Kui erinäitaja väärtus ületab nimetatud ülempiiri või jääb alla alampiiri, kasutatakse ajakohastuse väärtuse arvutamisel vastavalt ülem- või alampiiri väärtust.
Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse artiklit 11.
Iga-aastase ajakohastuse ülejäänud osa, mis tuleneb erinäitaja abil arvutatud ajakohastuse väärtuse ja ülem- või alampiiri abil arvutatud ajakohastuse väärtuse vahest, kohaldatakse alates järgmise aasta 1. aprillist.
Artikkel 11
1. Kui komisjoni prognoositud reaalne liidu sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksval aastal väheneb ja erinäitaja väärtus on positiivne, kasutatakse ajakohastuse väärtuse arvutamisel vaid osa erinäitaja väärtusest. Ülejäänud ajakohastuse väärtust, mis vastab kasutamata jäänud erinäitaja osale, kohaldatakse alates hilisemast kuupäevast järgmisel aastal. Ülejäänud ajakohastuse väärtust ei võeta arvesse artikli 10 kohaldamisel. Liidu SKP väärtus, mõju erinäitaja kaheks osaks jagamisele ning kohaldamise kuupäev määratakse kindlaks vastavalt järgmisele tabelile:
|
Liidu SKP |
Mõju erinäitajale |
Teise osa väljamaksmise kuupäev |
|
[– 0,1 %; – 1 %] |
33 %; 67 % |
1. aprill aastal n + 1 |
|
[– 1 %; – 3 %] |
0 %; 100 % |
1. aprill aastal n + 1 |
|
alla – 3 % |
0 % |
— |
2. Kui lõikes 1 osutatud prognoos ja komisjoni poolt teatavaks tehtud liidu SKP lõplikud andmed on erinevad ning kõnealuste lõplike andmete tõttu muutuks lõike 1 all olevas tabelis esitatud mõju erinäitajale, viiakse vajalikud parandused, sh nii positiivsed kui ka negatiivsed tagasiulatuvad kohandused sisse sama tabeli alusel.
3. Komisjon avaldab paranduste tõttu ajakohastatud võrdlussummad kahe nädala jooksul pärast paranduste tegemist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
4. Kui lõigete 1 või 2 kohaldamine on põhjustanud olukorra, kus erinäitaja väärtust ei saanud kasutada töötasude ja pensionide ajakohastuseks, muutub see väärtus järgmise ajakohastuse arvestamise aluseks hetkest, kui liidu SKP kumulatiivne kasv, mõõdetuna aastast, mil kohaldati lõiget 1 või 2, muutub positiivseks. Igal juhul kohaldatakse esimeses lauses osutatud väärtuse suhtes analoogia põhjal käesoleva lisa artiklis 10 sätestatud piirmäärasid ja põhimõtteid. Sel eesmärgil mõõdab Euroopa Liidu Statistikaamet regulaarselt liidu SKP arengut.
5. Kui see on asjakohane, kehtivad artikli 10 ja käesoleva artikli kohaldamisest tulenevad õiguslikud tagajärjed ka pärast artiklis 15 osutatud käesoleva lisa sätete kohaldamisaja lõppemist.
6. PEATÜKK
EUROOPA LIIDU STATISTIKAAMETI ROLL JA SUHTED LIIKMESRIIKIDE STATISTIKAMETITE VÕI MUUDE SISERIIKLIKE ASUTUSTEGA
Artikkel 12
Euroopa Liidu Statistikaameti ülesanne on teostada järelevalvet töötasude ajakohastamisel arvesse võetavate näitajate koostamiseks kasutatavate alusandmete ja statistiliste meetodite kvaliteedi üle. Euroopa Liidu Statistikaamet koostab kõik hinnangud ja teostab kõik uuringud, mis on selliseks järelevalveks vajalikud.
Artikkel 13
Iga aasta märtsis kutsub Euroopa Liidu Statistikaamet kokku liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutuste ekspertidest koosneva töörühma („personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 töörühm”) nõupidamise.
Kõnealusel nõupidamisel uuritakse eri- ja kontrollnäitajate, ühisindeksi ja ostujõu pariteetidega seotud statistilisi meetodeid ja nende rakendamist.
Samuti esitatakse teave, mis on vajalik ostujõu muutumist käsitleva prognoosi koostamiseks töötasude vahepealse ajakohastamise eesmärgil, koos andmetega keskvalitsuse asutuste tööaja pikkuse kohta.
Artikkel 14
Liikmesriik teavitab Euroopa Liidu Statistikaametit viimase taotlusel kõikidest teguritest, millel on otsene või kaudne mõju keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate töötasude koostisele ja muutustele töötasudes.
7. PEATÜKK
LÕPPSÄTE JA LÄBIVAATAMISKLAUSEL
Artikkel 15
1. Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023.
2. Komisjon esitab hiljemalt 31. märtsiks 2022 aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuses aruandes võetakse arvesse käesoleva lisa artikli 2 alusel koostatud ülevaadet ning antakse eelkõige hinnang sellele, kas liidu ametnike töötasude ja pensionide ostujõu areng on kooskõlas muutustega keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõus. Kõnealuse aruande põhjal esitab komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 336 vajadusel ettepaneku käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a muutmiseks.
3. Seni kuni Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni esitatud ettepaneku alusel määrust vastu võtnud, jätkatakse ajutiselt käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a kohaldamist ka pärast käesoleva artikli lõikes 1 ja personalieeskirjade artiklis 66a sätestatud kohaldamisaja lõppemist.
4. Komisjon esitab 2018. aasta lõpus Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a kohaldamise kohta.
XII LISA
Personalieeskirjade artikli 83 a rakenduseeskirjad
1. PEATÜKK
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 1
Artikkel 2
2. PEATÜKK
KINDLUSTUSMATEMAATILISE TASAKAALU ARVUTAMINE
Artikkel 3
Viieaastastes kindlustusmatemaatilistes hinnangutes sätestatakse tasakaalutingimused, võttes skeemi kuludena arvesse personalieeskirjade artiklis 77 määratletud vanaduspensioni, artiklis 78 määratletud invaliidsustoetust ning artiklites 79 ja 80 määratletud toitjakaotuspensioni.
Artikkel 4
Kindlustusmatemaatiliste väärtuste kindlaksmääramisel:
võetakse arvesse iga ametniku põhipalga hilisemaid muutusi arvutamiskuupäeva ja eeldatava pensioniea vahel;
ei võeta arvesse enne arvutamiskuupäeva omandatud pensioniõigusi (varasema teenistusega seotud pensionivastutus).
Artikkel 5
Finantskulud on järgmiste määrajate summa:
pensionile jäämise kulud (täpsustatud käesoleva lisa artiklis 6), st nende pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline väärtus, mis omandatakse aastal n, sealhulgas kõnealuse pensioni selle osa väärtus, mida makstakse elusolevale abikaasale või ülalpeetavatele lastele pensionile jäänud ametniku surma korral (elatis);
invaliidsushüvitise maksmisega seotud kulud (täpsustatud käesoleva lisa artiklis 7), st nende pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline väärtus, mida makstakse töötavale ametnikule, kelle puhul võib invaliidiks jäämist eeldada aasta n jooksul; ja
toitjakaotuspensioni maksmisega seotud kulud (täpsustatud käesoleva lisa artiklis 8), st nende pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline väärtus, mida makstakse töötava ametniku puhul, kelle surma võib eeldada aasta n jooksul.
Need pensionikindlustused annavad praeguseks kindlustusmatemaatiliseks väärtuseks 1 euro aastas, võttes arvesse intressimäära, palgaastmestiku iga-aastast muutmise määra ja tõenäosust, et ametnik on pensioniikka jõudes veel elus.
Artikkel 6
Kui kogunenud pensioniõigused (õigused alates töölevõtmisest, sealhulgas üleviimised), mis on ametniku heaks krediteeritud aasta n–1 31. detsembril, on vähemalt 70 %, ei loeta teda aastal n pensioniõigusi saanuks.
Hinnanguline põhipalk (projected basic salary, PS) pensionile jäämise eas arvutatakse, võttes aluseks põhipalga eelneva aasta 31. detsembril ning võttes arvesse palgaastmestiku iga-aastast suurenemise määra ning töötatud ajast ja ametialasest edutamistest tulenevaid hinnangulisi iga-aastaseid suurenemise määrasid järgmiselt:
kus
SAL = praegune palk
GSG = üldise palgatõusu hinnanguline aastamäär, (palgaastmestiku iga-aastase muutumise määr)
ISP = staažist ja ametialastest edutamistest tulenev hinnanguline iga-aastane määr
m = eeldatava pensioniea (r) ja ametniku tegeliku vanuse (x) vahe
Kuna arvutused tehakse püsihindades, millest inflatsioon on maha arvestatud, on palgaastmestiku iga-aastase muutumise määr ning staažist ja ametialastest edutamistest tulenev iga-aastane kasvumäär suurenemise määrad, millest inflatsioon on maha arvestatud.
Konkreetse ametniku omandatud pensioniõiguste arvutamise alusel arvutatakse nende pensioniõiguste (ja nendega seotud elatiste) kindlustusmatemaatiline väärtus, korrutades eespool määratletud iga-aastased pensioniõigused järgmiste näitajate summaga:
kohe algav hilisem pensionikindlustus eas x, aastateks m:
kus
x = ametniku vanus aasta n–1 31. detsembril
τ = intressimäär
kΡx = tõenäosus, et vanusesse x jõudnud isik on endiselt elus aastate k jooksul
m = eeldatava pensioniea (r) ja ametniku tegeliku vanuse (x) vahe
GSG = üldise palgatõusu hinnanguline aastamäär, (palgaastmestiku iga-aastase muutumise määr)
ω = suremustabeli ülempiir;
ja
kohe algav hilisem soodustatud isikule tagatud pensionikindlustus vanuses x ja y, kus y on abikaasa eeldatav iga. See hilisem pensionikindlustus korrutatakse ametniku abielus olemise tõenäosusega ning kohaldatava elatise määraga, mis kehtestatakse VIII lisa kohaselt:
kus
x = ametniku vanus aasta n–1 31. detsembril
y = ametniku abikaasa vanus aasta n–1 31. detsembril
τ = intressimäär
kΡx = tõenäosus, et vanusesse x jõudnud ametnik on endiselt elus aastate k jooksul
kPy = tõenäosus, et vanusesse y jõudnud isik (vanusesse x jõudnud ametniku abikaasa) on endiselt elus aastate k jooksul
m = eeldatava pensioniea (r) ja ametniku tegeliku vanuse (x) vahe
GSG = üldise palgatõusu hinnanguline aastamäär, (palgaastmestiku iga-aastase muutumise määr)
ω = suremustabeli ülempiir.
Pensionile jäämise finantskulude arvutamisel võetakse arvesse:
nende ametnike lisastiimul, kes jäävad pärast pensioniiga teenistusse;
vähenduskoefitsient enne pensioniiga teenistusest lahkuvate ametnike jaoks.
Artikkel 7
Alates aastast n makstavate invaliidsuspensionite kindlustusmatemaatilise väärtuse arvutamisel kasutatakse järgmiseid pensionikindlustusi:
kohe algav pensionikindlustus vanuses x:
kus
x = ametniku vanus aasta n–1 31. detsembril
τ = intressimäär
kPx = tõenäosus, et vanusesse x jõudnud isik on endiselt elus aastate k jooksul
m = eeldatava pensioniea (r) ja ametniku tegeliku vanuse (x) vahe
GSG = üldise palgatõusu hinnanguline aastamäär, (palgaastmestiku iga-aastane muutumise määr),
ja
kohe algav soodustatud isikule tagatud pensioniõigus. See hilisem elatis korrutatakse ametniku abielus olemise tõenäosusega ning kohaldatava elatise määraga:
kus
x = ametniku vanus aasta n–1 31. detsembril
y = ametniku abikaasa vanus aasta n–1 31. detsembril
τ = intressimäär
kPx = tõenäosus, et vanusesse x jõudnud isik on endiselt elus aastate k jooksul
m = eeldatava pensioniea (r) ja ametniku tegeliku vanuse (x) vahe
kPy = tõenäosus, et vanusesse y jõudnud isik (vanusesse x jõudnus isiku abikaasa) on endiselt elus aastate k jooksul
GSG = üldise palgatõusu hinnanguline aastamäär, (palgaastmestiku iga-aastane muutumise määr).
Artikkel 8
Toitja ülalpidamisel olnud isikule aasta n jooksul makstava pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtuse arvutamisel kasutatakse kohe algavat pensionikindlustust. See elatis korrutatakse ametniku abielus olemise tõenäosusega:
kus
y = ametniku abikaasa vanus aasta n–1 31. detsembril
τ = intressimäär
kPy = tõenäosus, et vanusesse y jõudnud isik (vanusesse x jõudnud isiku abikaasa) on endiselt elus aastate k jooksul
GSG = üldise palgatõusu hinnanguline aastamäär, (palgaastmestiku iga-aastane muutumise määr)
ω = suremustabeli ülempiir.
3. PEATÜKK
ARVUTUSMEETOD
Artikkel 9
Selle elanikkonna hindamise põhjal tuletatakse elanikkonna struktuur, keskmine pensioniiga ja invaliidsustabel.
Artikkel 10
Artikkel 11
Artikkel 11a
Kuni 2020. aastani arvutatakse liikuv keskmine käesoleva lisa artikli 4 lõike 6, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaldamisel järgmise ajakava alusel:
Artikkel 12
VIII lisa artiklites 4 ja 8 osutatud määr liitintressi arvutamiseks on käesoleva lisa artiklis 10 osutatud tegelik määr ning vajaduse korral ajakohastatakse seda viieaastase kindlustusmatemaatilise hinnangu arvutamisel.
Ajakohastamisel käsitatakse VIII lisa artiklites 4 ja 8 osutatud määra viitemäärana. Komisjon avaldab ajakohastatud tegeliku määra kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
4. PEATÜKK
RAKENDAMINE
Artikkel 13
5. PEATÜKK
ÜLEVAATAMISKLAUSEL
Artikkel 14
XIII LISA
►M128 Liidu ◄ ametnike suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed (personalieeskirjade artikkel 107a)
1. jagu
Artikkel 1
Ajavahemikus 1. mai 2004 - 30. aprill 2006 asendatakse personalieeskirjade artikli 5 lõiked 1 ja 2 järgmistega:
Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse nendega seotud ülesannete laadi ja tähtsuse järgi alanevas järjekorras neljaks kategooriaks: A*, B*, C* ja D*.
A*-kategooria koosneb 12 palgaastmest, B*-kategooria üheksast palgaastmest, C*-kategooria seitsmest palgaastmest ja D*-kategooria viiest palgaastmest.”
Artikkel 2
1. mail 2004 nimetatakse mõne personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud administratiivse staatusega ametnike palgaastmed ümber järgmiselt, kui käesoleva lisa artiklist 8 ei tulene järgmiselt:
|
Endine palgaaste |
Uus (vahepealne) palgaaste |
Endine palgaaste |
Uus (vahepealne) palgaaste |
Endine palgaaste |
Uus (vahepealne) palgaaste |
Endine palgaaste |
Uus (vahepealne) palgaaste |
|
A1 |
A*16 |
|
|
|
|
|
|
|
A2 |
A*15 |
|
|
|
|
|
|
|
A3/LA3 |
A*14 |
|
|
|
|
|
|
|
A4/LA4 |
A*12 |
|
|
|
|
|
|
|
A5/LA5 |
A*11 |
|
|
|
|
|
|
|
A6/LA6 |
A*10 |
B1 |
B*10 |
|
|
|
|
|
A7/LA7 |
A*8 |
B2 |
B*8 |
|
|
|
|
|
A8/LA8 |
A*7 |
B3 |
B*7 |
C1 |
C*6 |
|
|
|
|
|
B4 |
B*6 |
C2 |
C*5 |
|
|
|
|
|
B5 |
B*5 |
C3 |
C*4 |
D1 |
D*4 |
|
|
|
|
|
C4 |
C*3 |
D2 |
D*3 |
|
|
|
|
|
C5 |
C*2 |
D3 |
D*2 |
|
|
|
|
|
|
|
D4 |
D*1 |
Kui käesoleva lisa artiklist 7 ei tulene teisiti, määratakse igakuised põhipalgad iga palgaastme ja -järgu jaoks kindlaks vastavalt järgmisele tabelile (eurodes):
|
Endised palgaastmed |
Uus vahepealne palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
|
A1 |
A*16 |
14 822,86 |
15 445,74 |
16 094,79 |
16 094,79 |
16 094,79 |
16 094,79 |
|
|
|
|
|
12 717,09 |
13 392,63 |
14 068,1 |
14 743,71 |
15 419,25 |
16 094,79 |
|
|
|
|
|
0,8579377 |
0,8670760 |
0,8740822 |
0,9160548 |
0,9580274 |
1,0 |
|
|
|
A2 |
A*15 |
13 100,93 |
13 651,45 |
14 225,11 |
14 620,87 |
14 822,86 |
15 445,74 |
|
|
|
|
|
11 285,38 |
11 930,01 |
12 574,64 |
13 219,27 |
13 863,90 |
14 508,53 |
|
|
|
|
|
0,8614182 |
0,8739006 |
0,8839749 |
0,9041370 |
0,9353053 |
0,9393224 |
|
|
|
A3 |
A*14 |
11 579,04 |
12 065,60 |
12 572,62 |
12 922,41 |
13 100,93 |
13 651,45 |
14 225,11 |
14 822,86 |
|
|
|
9 346,34 |
9 910,20 |
10 474,06 |
11 037,92 |
11 601,78 |
12 165,64 |
12 729,50 |
13 293,36 |
|
|
|
0,8071775 |
0,8213599 |
0,8330849 |
0,8541688 |
0,8855692 |
0,8911610 |
0,8948613 |
0,8968148 |
|
|
A*13 |
10 233,93 |
10 663,98 |
11 112,09 |
11 421,25 |
11 579,04 |
|
|
|
|
A4 |
A*12 |
9 045,09 |
9 425,17 |
9 821,23 |
10 094,47 |
10 233,93 |
10 663,98 |
11 112,09 |
11 579,04 |
|
|
|
7 851,92 |
8 292,03 |
8 732,14 |
9 172,25 |
9 612,36 |
10 052,47 |
10 492,58 |
10 932,69 |
|
|
|
0,8680864 |
0,8797751 |
0,8891086 |
0,9086411 |
0,9392638 |
0,9426565 |
0,9442490 |
0,9441793 |
|
A5 |
A*11 |
7 994,35 |
8 330,28 |
8 680,33 |
8 921,83 |
9 045,09 |
9 425,17 |
9 821,23 |
10 233,93 |
|
|
|
6 473,51 |
6 857,02 |
7 240,53 |
7 624,04 |
8 007,55 |
8 391,06 |
8 774,57 |
9 158,08 |
|
|
|
0,8097606 |
0,8231440 |
0,8341307 |
0,8545377 |
0,8852925 |
0,8902821 |
0,8934288 |
0,8948742 |
|
A6 |
A*10 |
7 065,67 |
7 362,57 |
7 671,96 |
7 885,41 |
7 994,35 |
8 330,28 |
8 680,33 |
9 045,09 |
|
|
|
5 594,32 |
5 899,56 |
6 204,80 |
6 510,04 |
6 815,28 |
7 120,52 |
7 425,76 |
7 731,00 |
|
|
|
0,7917607 |
0,8012909 |
0,8087633 |
0,8255804 |
0,8525121 |
0,8547756 |
0,8554698 |
0,8547179 |
|
|
A*9 |
6 244,87 |
6 507,29 |
6 780,73 |
6 969,38 |
7 065,67 |
|
|
|
|
A7 |
A*8 |
5 519,42 |
5 751,35 |
5 993,03 |
6 159,77 |
6 244,87 |
6 507,29 |
|
|
|
|
|
4 815,59 |
5 055,21 |
5 294,83 |
5 534,45 |
5 774,07 |
6 013,69 |
|
|
|
|
|
0,8724812 |
0,8789606 |
0,8834980 |
0,8984832 |
0,9246101 |
0,9241466 |
|
|
|
A8 |
A*7 |
4 878,24 |
5 083,24 |
5 296,84 |
5 444,21 |
5 519,42 |
|
|
|
|
|
|
4 258,95 |
4 430,71 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,8730505 |
0,8716311 |
|
|
|
|
|
|
|
|
A*6 |
4 311,55 |
4 492,73 |
4 681,52 |
4 811,77 |
4 878,24 |
|
|
|
|
|
A*5 |
3 810,69 |
3 970,82 |
4 137,68 |
4 252,80 |
4 311,55 |
|
|
|
|
(1)
Kursiivis esitatud arvud osutavad personalieeskirjade artiklis 66 enne 1. maid 2004 sätestatud varasematele palkadele. Need arvud on lisatud siia ainult selgitavatel eesmärkidel ja neil ei ole õiguslikku mõju.
(2)
Iga järgu kohta kolmandas reas esitatud arv on koefitsient, mis väljendab põhipalga suhet enne ja pärast 1. maid 2004. |
|||||||||
|
Endised palgaastmed |
Uus vahepealne palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
|
|
B*11 |
7 994,35 |
8 330,28 |
8 680,33 |
8 921,83 |
9 045,09 |
|
|
|
|
B1 |
B*10 |
7 065,67 |
7 362,57 |
7 671,96 |
7 885,41 |
7 994,35 |
8 330,28 |
8 680,33 |
9 045,09 |
|
|
|
5 594,32 |
5 899,56 |
6 204,80 |
6 510,04 |
6 815,28 |
7 120,52 |
7 425,76 |
7 731,00 |
|
|
|
0,7917607 |
0,8012909 |
0,8087633 |
0,8255804 |
0,8525121 |
0,8547756 |
0,8554698 |
0,8547179 |
|
|
B*9 |
6 244,87 |
6 507,29 |
6 780,73 |
6 969,38 |
7 065,67 |
|
|
|
|
B2 |
B*8 |
5 519,42 |
5 751,35 |
5 993,03 |
6 159,77 |
6 244,87 |
6 507,29 |
6 780,73 |
7 065,67 |
|
|
|
4 847,05 |
5 074,29 |
5 301,53 |
5 528,77 |
5 756,01 |
5 983,25 |
6 210,49 |
6 437,73 |
|
|
|
0,8781810 |
0,8822781 |
0,8846160 |
0,8975611 |
0,9217181 |
0,9194688 |
0,9159029 |
0,9111280 |
|
B3 |
B*7 |
4 878,24 |
5 083,24 |
5 296,84 |
5 444,21 |
5 519,42 |
5 751,35 |
5 993,03 |
6 244,87 |
|
|
|
4 065,67 |
4 254,62 |
4 443,57 |
4 632,52 |
4 821,47 |
5 010,42 |
5 199,37 |
5 388,32 |
|
|
|
0,8334297 |
0,8369898 |
0,8389096 |
0,8509077 |
0,8735465 |
0,8711729 |
0,8675695 |
0,8628394 |
|
B4 |
B*6 |
4 311,55 |
4 492,73 |
4 681,52 |
4 811,77 |
4 878,24 |
5 083,24 |
5 296,84 |
5 519,42 |
|
|
|
3 516,44 |
3 680,31 |
3 844,18 |
4 008,05 |
4 171,92 |
4 335,79 |
4 499,66 |
4 663,53 |
|
|
|
0,8155860 |
0,8191701 |
0,8211393 |
0,8329679 |
0,8552101 |
0,8529580 |
0,8494989 |
0,8449312 |
|
B5 |
B*5 |
3 810,69 |
3 970,82 |
4 137,68 |
4 252,80 |
4 311,55 |
4 492,73 |
4 681,52 |
4 878,24 |
|
|
|
3 143,24 |
3 275,85 |
3 408,46 |
3 541,07 |
3 673,68 |
3 806,29 |
3 938,90 |
4 071,51 |
|
|
|
0,8248480 |
0,8249807 |
0,8237611 |
0,8326444 |
0,8520555 |
0,8472109 |
0,8413720 |
0,8346268 |
|
|
B*4 |
3 368,02 |
3 509,54 |
3 657,02 |
3 758,76 |
3 810,69 |
|
|
|
|
|
B*3 |
2 976,76 |
3 101,85 |
3 232,19 |
3 322,12 |
3 368,02 |
|
|
|
|
(1)
Kursiivis esitatud arvud osutavad personalieeskirjade artiklis 66 enne 1. maid 2004 sätestatud varasematele palkadele. Need arvud on lisatud siia ainult selgitavatel eesmärkidel ja neil ei ole õiguslikku mõju.
(2)
Iga järgu kohta kolmandas reas esitatud arv on koefitsient, mis väljendab põhipalga suhet enne ja pärast 1. maid 2004. |
|||||||||
|
Endised palgaastmed |
Uus vahepealne palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
|
|
C*7 |
4 878,24 |
5 083,24 |
5 296,84 |
5 444,21 |
5 519,42 |
|
|
|
|
C1 |
C*6 |
4 311,55 |
4 492,73 |
4 681,52 |
4 811,77 |
4 878,24 |
5 083,24 |
5 296,84 |
5 519,42 |
|
|
|
3 586,63 |
3 731,26 |
3 875,89 |
4 020,52 |
4 165,15 |
4 309,78 |
4 454,41 |
4 599,04 |
|
|
|
0,8318656 |
0,8305106 |
0,8279127 |
0,8355595 |
0,8538223 |
0,8478411 |
0,8409561 |
0,8332470 |
|
C2 |
C*5 |
3 810,69 |
3 970,82 |
4 137,68 |
4 252,80 |
4 311,55 |
4 492,73 |
4 681,52 |
4 878,24 |
|
|
|
3 119,61 |
3 252,15 |
3 384,69 |
3 517,23 |
3 649,77 |
3 782,31 |
3 914,85 |
4 047,39 |
|
|
|
0,8186470 |
0,8190122 |
0,8180164 |
0,8270387 |
0,8465100 |
0,8418734 |
0,8362348 |
0,8296824 |
|
C3 |
C*4 |
3 368,02 |
3 509,54 |
3 657,02 |
3 758,76 |
3 810,69 |
3 970,82 |
4 137,68 |
4 311,55 |
|
|
|
2 910,01 |
3 023,56 |
3 137,11 |
3 250,66 |
3 364,21 |
3 477,76 |
3 591,31 |
3 704,86 |
|
|
|
0,8640121 |
0,8615260 |
0,8578323 |
0,8648224 |
0,8828349 |
0,8758292 |
0,8679526 |
0,8592873 |
|
C4 |
C*3 |
2 976,76 |
3 101,85 |
3 232,19 |
3 322,12 |
3 368,02 |
3 509,54 |
3 657,02 |
3 810,69 |
|
|
|
2 629,42 |
2 735,93 |
2 842,44 |
2 948,95 |
3 055,46 |
3 161,97 |
3 268,48 |
3 374,99 |
|
|
|
0,8833161 |
0,8820317 |
0,8794161 |
0,8876711 |
0,9071977 |
0,9009642 |
0,8937550 |
0,8856638 |
|
C5 |
C*2 |
2 630,96 |
2 741,52 |
2 856,72 |
2 936,20 |
2 976,76 |
|
|
|
|
|
|
2 424,48 |
2 523,83 |
2 623,18 |
2 722,53 |
|
|
|
|
|
|
|
0,9215191 |
0,9205951 |
0,9182489 |
0,9272291 |
|
|
|
|
|
|
C*1 |
2 325,33 |
2 423,04 |
2 524,86 |
2 595,11 |
2 630,96 |
|
|
|
|
(1)
Kursiivis esitatud arvud osutavad personalieeskirjade artiklis 66 enne 1. maid 2004 sätestatud varasematele palkadele. Need arvud on lisatud siia ainult selgitavatel eesmärkidel ja neil ei ole õiguslikku mõju.
(2)
Iga järgu kohta kolmandas reas esitatud arv on koefitsient, mis väljendab põhipalga suhet enne ja pärast 1. maid 2004. |
|||||||||
|
Endised palgaastmed |
Uus vahepealne palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
|
|
D*5 |
3 810,69 |
3 970,82 |
4 137,68 |
4 252,8 |
4 311,55 |
|
|
|
|
D1 |
D*4 |
3 368,02 |
3 509,54 |
3 657,02 |
3 758,76 |
3 810,69 |
3 970,82 |
4 137,68 |
4 311,55 |
|
|
|
2 740,03 |
2 859,83 |
2 979,63 |
3 099,43 |
3 219,23 |
3 339,03 |
3 458,83 |
3 578,63 |
|
|
|
0,8135433 |
0,8148732 |
0,8147699 |
0,8245884 |
0,8447893 |
0,8408918 |
0,8359346 |
0,8300101 |
|
D2 |
D*3 |
2 976,76 |
3 101,85 |
3 232,19 |
3 322,12 |
3 368,02 |
3 509,54 |
3 657,02 |
3 810,69 |
|
|
|
2 498,38 |
2 604,79 |
2 711,20 |
2 817,61 |
2 924,02 |
3 030,43 |
3 136,84 |
3 243,25 |
|
|
|
0,8392951 |
0,8397537 |
0,8388121 |
0,8481361 |
0,8681718 |
0,8634835 |
0,8577585 |
0,8510926 |
|
D3 |
D*2 |
2 630,96 |
2 741,52 |
2 856,72 |
2 936,20 |
2 976,76 |
3 101,85 |
3 232,19 |
3 368,02 |
|
|
|
2 325,33 |
2 424,85 |
2 524,37 |
2 623,89 |
2 723,41 |
2 822,93 |
2 922,45 |
3 021,97 |
|
|
|
0,8838333 |
0,8844911 |
0,8836603 |
0,8936346 |
0,9148907 |
0,9100795 |
0,9041702 |
0,8972542 |
|
D4 |
D*1 |
2 325,33 |
2 423,04 |
2 524,86 |
2 595,11 |
|
2 630,96 |
|
|
|
|
|
2 192,47 |
2 282,38 |
2 372,29 |
2 462,20 |
|
|
|
|
|
|
|
0,9428640 |
0,9419476 |
0,9395718 |
0,9487849 |
|
|
|
|
|
(1)
Kursiivis esitatud arvud osutavad personalieeskirjade artiklis 66 enne 1. maid 2004 sätestatud varasematele palkadele. Need arvud on lisatud siia ainult selgitavatel eesmärkidel ja neil ei ole õiguslikku mõju.
(2)
Iga järgu kohta kolmandas reas esitatud arv on koefitsient, mis väljendab põhipalga suhet enne ja pärast 1. maid 2004. |
|||||||||
Artikkel 3
Käesoleva lisa artikli 2 lõikes 1 kirjeldatud menetlus ei mõjuta ametniku palgajärku ega palgaastmel või -järgul omandatud staaži. Palgad määratakse kindlaks käesoleva lisa artikli 7 kohaselt.
Artikkel 4
Nende sätete kohaldamisel käesoleva lisa artikli 1 sissejuhatavas lauses määratletud ajavahemikus:
asendatakse sõna „tegevusüksus” sõnaga „kategooria”:
personalieeskirjade:
personalieeskirjade II lisa artikli 1 neljandas lõigus;
personalieeskirjade III lisa:
personalieeskirjade IX lisa:
asendatakse sõnad „tegevusüksus AD” sõnadega „kategooria A*”:
personalieeskirjade:
personalieeskirjade II lisa artikli 10 esimeses lõigus;
asendatakse sõnad „tegevusüksus AD” sõnadega „B*-, C*- ja D*-kategooria”:
personalieeskirjade:
personalieeskirjade VI lisa artiklites 1 ja 3;
personalieeskirjade artikli 56 kolmandas lõigus asendatakse sõnad „palgaastmed AST 1- AST 4” sõnadega „C*- ja D*-kategooria palgaastmed 1-4”;
personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punktis a asendatakse sõnad „tegevusüksus AST” sõnadega „B*- ja C*-kategooria”;
personalieeskirjade artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlament korraldab enne 1. maid 2006 vähemalt ühe konkursi C*-, B*- ja A*-kategooria jaoks.”;
personalieeskirjade artikli 43 teises lõigus asendatakse sõnad „administraatori ülesanded” sõnadega „ülesanded järgmisel kõrgemal kategoorial”;
personalieeskirjade artikli 45a lõikes 1 asendatakse sõnad „tegevusüksus AST võib” sõnadega „B*-kategooria võib” ja sõnad „tegevusüksus AD” sõnadega „A*-kategooria ametikoht”;
personalieeskirjade artiklis 46 asendatakse sõnad „AD 9-AD 14” sõnadega „A*9-A*14”;
personalieeskirjade artikli 29 lõikes 2 asendatakse sõnad „palgaastmed AD 16 või AD 15” sõnadega „palgaastmed A*16 või A*15” ja sõnad „palgaastmed AD 15 või 14” sõnadega „palgaastmed A*15 või A*14”;
personalieeskirjade II lisa artikli 12 esimeses lõigus asendatakse sõnad „AD 14” sõnadega „A*14”;
personalieeskirjade IX lisa artikli 5:
lõikes 2 asendatakse sõnad „AD 13” sõnadega „A*13”;
lõikes 3 asendatakse sõnad „AD 14” sõnadega „A*14 või kõrgem” ja sõnad „AD 16 või AD 15” sõnadega „A*16 või A*15”;
lõikes 4 asendatakse sõnad „AD 16” sõnadega „A*16” ja sõnad „AD 15” sõnadega „A*15”;
personalieeskirjade artikli 43 teises lõigus jäetakse välja sõnad „alates palgaastmest 4”;
personalieeskirjade artikli 5 lõikes 4 asendatakse viide „I lisa punktis A” viitega „XIII.1 lisas”;
kui personalieeskirjades viidatakse palgaastme AST 1 ametniku igakuisele põhipalgale, asendatakse see viitega palgaastme D*1 ametniku igakuisele põhipalgale.
Artikkel 5
Artikkel 6
Enne 1. maid 2004 töölevõetud ametnike esimesel ametialasel edutamisel kohandatakse personalieeskirjade artikli 6 lõikes 2 ja I lisa punktis B osutatud protsendimäärasid, et need vastaksid enne kõnealust kuupäeva igas institutsioonis kehtinud korrale, ilma et see piiraks käesoleva lisa artiklite 9 ja 10 kohaldamist.
Kui ametnik edutatakse enne 1. maid 2004, kohaldatakse edutamise suhtes edutamiskuupäeval kehtinud personalieeskirjade sätteid.
Artikkel 7
Enne 1. maid töölevõetud ametnike igakuised põhipalgad määratakse kindlaks vastavalt järgmistele eeskirjadele:
Käesoleva lisa artikli 2 lõike 1 kohase palgaastmete ümbernimetamise tulemusel ei muutu ühelegi ametnikule makstav igakuine põhipalk.
Iga ametniku jaoks arvutatakse 1. mail 2004 korrutustegur. See korrutustegur on võrdne ametnikule enne 1. maid 2004 makstava igakuise põhipalga ja käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud kohaldatava summa vahelise suhtega.
Ametnikule 1. mail 2004 makstav igakuine põhipalk on võrdne kohaldatava summa ja korrutusteguri tulemusega.
Korrutustegurit kohaldatakse selleks, et määrata kindlaks ametniku igakuine põhipalk kõrgemasse järku viimisel või töötasu ►M131 ajakohastamisel ◄ .
Olenemata eespool sätestatust, ei ole pärast 1. maid 2004 ametnikule makstav igakuine põhipalk väiksem sellest, mida ta oleks saanud enne kõnealust kuupäeva kehtinud süsteemi alusel automaatse kõrgemasse järku viimise korral sama palgaastme piires. Iga palgaastme ja -järgu puhul on arvessevõetav endine põhipalk võrdne pärast 1. maid 2004 kohaldatava summaga, mida on korrutatud käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud koefitsiendiga.
Palgaastmete A*10-A*16 ja AD 10-16 ametnikul, kes on 30. aprillil 2004 üksuse juhataja, direktor või peadirektor või kes pärast seda nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks ning kes on oma uusi ülesandeid täitnud rahuldavalt esimese üheksa kuu jooksul, on õigus igakuise põhipalga tõusule, mis vastab iga palgaastme esimese ja teise järgu vahelisele protsendile, nagu on sätestatud käesoleva lisa artikli 2 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 tabelites.
Olenemata lõikest 3, suureneb iga ametniku esimese ametialase edutamise tulemusel pärast 1. maid 2004, olenevalt enne 1. maid 2004 hõivatud kategooriast ja ametialase edutamise ajal hõivatud järgust, tema igakuine põhipalk vastavalt järgmisele tabelile:
|
Järk |
||||||||
|
Palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
|
A |
13,1 % |
11,0 % |
6,8 % |
5,7 % |
5,5 % |
5,2 % |
5,2 % |
4,9 % |
|
B |
11,9 % |
10,5 % |
6,4 % |
4,9 % |
4,8 % |
4,7 % |
4,5 % |
4,3 % |
|
C |
8,5 % |
6,3 % |
4,6 % |
4,0 % |
3,9 % |
3,7 % |
3,6 % |
3,5 % |
|
D |
6,1 % |
4,6 % |
4,3 % |
4,1 % |
4,0 % |
3,9 % |
3,7 % |
3,6 % |
Kohaldatava protsendimäära kindlaksmääramiseks jagatakse iga palgaaste mõttelisteks järkudeks, mis vastavad kahele teenistuskuule, ja mõttelisteks protsendimääradeks, mida iga mõttelise järgu puhul vähendatakse kõnealuse järgu protsendimäära ja järgmise kõrgema järgu protsendimäära vahelise erinevuse ühe kaheteistkümnendiku võrra.
Palga arvutamiseks enne selle ametniku ametialast edutamist, kes ei ole oma palgaastme viimasel järgul, võetakse arvesse nominaalse järgu väärtust. Selle sätte kohaldamisel jagatakse iga palgaaste samuti nominaalseteks palkadeks, mis tõusevad ühe kaheteistkümnendiku võrra selle astmepalga kaheaastasest lisasummast kõigi tegelike järkude vältel.
Sellel esimesel ametialasel edutamisel määratakse kindlaks uus korrutustegur. See korrutustegur on võrdne lõike 5 kohaldamisest tuleneva uue põhipalga ja käesoleva lisa artikli 2 lõike 2 kohase kohaldatava summa vahelise suhtega. Korrutustegurit kohaldatakse palga suhtes pärast kõrgemasse järku viimist ja töötasu kohandamist, kui lõikest 7 ei tulene teisiti.
Kui pärast ametialast edutamist on korrutustegur väiksem kui 1, jääb ametnik erandina personalieeskirjade artiklist 44 oma uue palgaastme esimesele järgule seni, kuni korrutustegur on väiksem kui 1 või kuni ametniku ametialase edutamiseni. Uus korrutustegur arvutatakse, et võtta arvesse kõrgemasse järku viimist, millele ametnikul oleks olnud õigus käesoleva artikli alusel. Kui korrutustegur jõuab väärtuseni 1, viiakse ametnik kõrgemasse järku vastavalt personalieeskirjade artiklile 44. Kui korrutustegur on suurem kui 1, arvutatakse vahe ümber staažiks selles järgus.
Korrutustegurit kohaldatakse hilisemal ametialasel edutamisel.
Artikkel 8
Alates 1. maist 2006 nimetatakse artikli 2 lõikega 1 kehtestatud palgaastmed ümber järgmiselt:
|
Endine (vahepealne) palgaaste |
Uus palgaaste |
Endine (vahepealne) palgaaste |
Uus palgaaste |
|
A*16 |
AD 16 |
|
|
|
A*15 |
AD 15 |
|
|
|
A*14 |
AD 14 |
|
|
|
A*13 |
AD 13 |
|
|
|
A*12 |
AD 12 |
|
|
|
A*11 |
AD 11 |
B*11 |
AST 11 |
|
A*10 |
AD 10 |
B*10 |
AST 10 |
|
A*9 |
AD 9 |
B*9 |
AST 9 |
|
A*8 |
AD 8 |
B*8 |
AST 8 |
|
A*7 |
AD 7 |
B*7/C*7 |
AST 7 |
|
A*6 |
AD 6 |
B*6/C*6 |
AST 6 |
|
A*5 |
AD 5 |
B*5/C*5/D*5 |
AST 5 |
|
|
|
B*4/C*4/D*4 |
AST 4 |
|
|
|
B*3/C*3/D*3 |
AST 3 |
|
|
|
C*2/D*2 |
AST 2 |
|
|
|
C*1/D*1 |
AST 1 |
Ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 7 sätete kohaldamist, määratakse igakuised põhipalgad iga astme ja järgu jaoks kindlaks personalieeskirjade artikli 66 tabeli põhjal. Ametnike jaoks, kes on tööle võetud enne 1. maid 2004, kehtib kuni nende esimese ametialase edutamiseni pärast seda kuupäeva järgmine tabel:
|
1.7.2022 |
PALGAJÄRK |
|||||||
|
PALGAASTE |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
|
16 |
20 856,62 |
21 733,04 |
22 646,29 |
|
|
|
|
|
|
15 |
18 433,77 |
19 208,39 |
20 015,53 |
20 572,40 |
20 856,62 |
21 733,04 |
|
|
|
14 |
16 292,34 |
16 976,99 |
17 690,38 |
18 182,55 |
18 433,77 |
19 208,39 |
20 015,53 |
20 856,62 |
|
13 |
14 399,73 |
15 004,82 |
15 635,33 |
16 070,35 |
16 292,34 |
|
|
|
|
12 |
12 726,95 |
13 261,75 |
13 819,04 |
14 203,49 |
14 399,73 |
15 004,82 |
15 635,33 |
16 292,34 |
|
11 |
11 248,49 |
11 721,16 |
12 213,70 |
12 553,51 |
12 726,95 |
13 261,75 |
13 819,04 |
14 399,73 |
|
10 |
9 941,81 |
10 359,56 |
10 794,90 |
11 095,21 |
11 248,49 |
11 721,16 |
12 213,70 |
12 726,95 |
|
9 |
8 786,88 |
9 156,12 |
9 540,89 |
9 806,31 |
9 941,81 |
|
|
|
|
8 |
7 766,14 |
8 092,48 |
8 432,53 |
8 667,15 |
8 786,88 |
9 156,12 |
9 540,89 |
9 941,81 |
|
7 |
6 863,97 |
7 152,41 |
7 452,95 |
7 660,31 |
7 766,14 |
8 092,48 |
8 432,53 |
8 786,88 |
|
6 |
6 066,59 |
6 321,53 |
6 587,16 |
6 770,43 |
6 863,97 |
7 152,41 |
7 452,95 |
7 766,14 |
|
5 |
5 361,87 |
5 587,18 |
5 821,96 |
5 983,94 |
6 066,59 |
6 321,53 |
6 587,16 |
6 863,97 |
|
4 |
4 739,00 |
4 938,12 |
5 145,63 |
5 288,80 |
5 361,87 |
5 587,18 |
5 821,96 |
6 066,59 |
|
3 |
4 188,45 |
4 364,48 |
4 547,89 |
4 674,40 |
4 739,00 |
4 938,12 |
5 145,63 |
5 361,87 |
|
2 |
3 701,91 |
3 857,46 |
4 019,56 |
4 131,40 |
4 188,45 |
4 364,48 |
4 547,89 |
4 739,00 |
|
1 |
3 271,87 |
3 409,35 |
3 552,61 |
3 651,48 |
3 701,91 |
|
|
|
Artikkel 9
Alates 1. maist 2004 kuni 30. aprillini 2011 ja erandina personalieeskirjade I lisa B jaos on palgaastmete AD 12 ja 13 ja AST 10 ametnike puhul personalieeskirjade artikli 6 lõikes 2 osutatud protsendimäärad järgmised:
|
Palgaaste |
Alates 1. maist 2004 |
||||||
|
|
30.4.2005 |
30.4.2006 |
30.4.2007 |
30.4.2008 |
30.4.2009 |
30.4.2010 |
30.4.2011 |
|
A*/AD 13 |
– |
– |
5 % |
10 % |
15 % |
20 % |
20 % |
|
A*/AD 12 |
5 % |
5 % |
5 % |
10 % |
15 % |
20 % |
25 % |
|
B*/AST 10 |
5 % |
5 % |
5 % |
10 % |
15 % |
20 % |
20 % |
▼M131 —————
Artikkel 11
Artikli 45 lõiget 2 ei kohaldata enne 1. maid 2006 toimuvate ametialaste edutamiste suhtes.
2. jagu
Artikkel 12
Viited personalieeskirjade artikli 31 lõigete 2 ja 3 tegevusüksuste AST ja AD palgaastmetele on ajavahemikus 1. mai 2004 - 30. aprill 2006 järgmised:
Ametnikud, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ja kes on tööle võetud ajavahemikus 1. mai 2004 - 30. aprill 2006:
|
Konkursi palgaaste |
Palgaaste töölevõtmisel |
|
A8/LA8 |
A*5 |
|
A7/LA7 ja A6/LA6 |
A*6 |
|
A5/LA5 ja A4/LA4 |
A*9 |
|
A3/LA3 |
A*12 |
|
A2 |
A*14 |
|
A1 |
A*15 |
|
|
|
|
B5 ja B4 |
B*3 |
|
B3 ja B2 |
B*4 |
|
|
|
|
C5 ja C4 |
C*1 |
|
C3 ja C2 |
C*2 |
Artikkel 13
Ametnikud, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ning kes on võetud tööle pärast kõnealust kuupäeva, määratakse palgaastmetesse järgmise tabeli kohaselt:
|
Konkursi palgaaste |
Palgaaste töölevõtmisel |
|
|
|
|
|
|
A8/LA8 |
A*5 |
AD 5 |
|
A7/LA7 ja A6/LA6 |
A*6 |
AD 6 |
|
|
A*7 |
AD 7 |
|
|
A*8 |
AD 8 |
|
A5/LA5 ja A4/LA4 |
A*9 |
AD 9 |
|
|
A*10 |
AD 10 |
|
|
A*11 |
AD 11 |
|
A3/LA3 |
A*12 |
AD 12 |
|
A2 |
A*14 |
AD 14 |
|
A1 |
A*15 |
AD 15 |
|
B5 ja B4 |
B*3 |
AST 3 |
|
B3 ja B2 |
B*4 |
AST 4 |
|
C5 ja C4 |
C*1 |
AST 1 |
|
C3 ja C2 |
C*2 |
AST 2 |
3. jagu
▼M131 —————
Artikkel 18
▼M131 —————
Artikkel 19
Olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1023/2013 ( 21 ) sätetest jäävad personalieeskirjade artiklid 63, 64, 65, 82 ja 83a, XI ja XII lisa ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 20 lõige 1 ja artiklid 64, 92 ja 132 jõusse enne 1.11.2013 jõus oleval kujul üksnes kohandamiseks, mis on nõutav selleks, et järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 alusel tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsust nimetatud artiklite kohaldamise kohta.
4. jagu
Artikkel 20
Minimaalne kohaldatav paranduskoefitsient on 100.
Kui pensionisaaja elukoht on kolmandas riigis, on kohaldatav paranduskoefitsient 100.
Erandina VIII lisa artiklist 45 makstakse liikmesriigis elavate ametnike pensionid elukohaks oleva liikmesriigi vääringus personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus sätestatud tingimustel.
▼M131 —————
Ametnike puhul, kes on tööle võetud enne 1. maid 2004 ja kes ei ole 1. mail läinud pensionile, kohaldatakse eelmistes lõigetes sätestatud arvutamismeetodeid pensioniõiguste kindlaksmääramise ajal:
enne 1. maid 2004 VIII lisa artikli 3 tähenduses omandatud pensioniõigusliku staaži suhtes, ja
sellise pensioniõigusliku staaži suhtes, mis tuleneb VIII lisa artikli 11 alusel enne 1. maid 2004 teenistuses olnud ametnike poolt enne 1. maid kehtinud esialgse süsteemi alusel omandatud pensioniõiguste ülekandmisest.
Selliste ametnike pensionide suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti ainult juhul, kui ametnik elab oma viimases töötamiskohas või päritolukohas VII lisa artikli 7 lõike 4 tähenduses. Perekondlikel või tervisega seotud põhjustel võib pensioni saav ametnik taotleda ametisse nimetavalt asutuselt või ametiisikult oma päritolukoha muutmist; otsus selle kohta tehakse asjaomase ametniku esitatud tõendite põhjal.
Erandina VIII lisa artiklist 45 makstakse liikmesriigis elavate ametnike pensionid elukohaks oleva liikmesriigi vääringus personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus sätestatud tingimustel.
Artikkel 21
Olenemata personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu teisest lausest, on enne 1. maid 2004 teenistusse asunud ametnikel õigus 2 protsendile eelnimetatud artiklis osutatud palgast iga pensioniõigusliku aasta kohta, mis on arvutatud VIII lisa artikli 3 kohaselt.
Perioodil alates 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2013 teenistusse asunud ametnikel on õigus 1,9 protsendile oma eelnimetatud artiklis osutatud palgast iga pensioniõigusliku aasta kohta, mis on arvutatud VIII lisa artikli 3 kohaselt.
Artikkel 22
Ametnikel, kes on 1. mail 2014 kas 35-aastased või vanemad ja kes asusid teenistusse enne 1. jaanuari 2014, on õigus jääda vanaduspensionile järgmises tabelis näidatud vanuses:
|
Vanus 1. mail 2014 |
Pensioniiga |
Vanus 1. mail 2014 |
Pensioniiga |
|
60 aastat ja rohkem |
60 aastat |
47 aastat |
62 aastat ja 6 kuud |
|
59 aastat |
60 aastat ja 2 kuud |
46 aastat |
62 aastat ja 8 kuud |
|
58 aastat |
60 aastat ja 4 kuud |
45 aastat |
62 aastat ja 10 kuud |
|
57 aastat |
60 aastat ja 6 kuud |
44 aastat |
63 aastat ja 2 kuud |
|
56 aastat |
60 aastat ja 8 kuud |
43 aastat |
63 aastat ja 4 kuud |
|
55 aastat |
61 aastat |
42 aastat |
63 aastat ja 6 kuud |
|
54 aastat |
61 aastat ja 2 kuud |
41 aastat |
63 aastat ja 8 kuud |
|
53 aastat |
61 aastat ja 4 kuud |
40 aastat |
63 aastat ja 10 kuud |
|
52 aastat |
61 aastat ja 6 kuud |
39 aastat |
64 aastat ja 3 kuud |
|
51 aastat |
61 aastat ja 8 kuud |
38 aastat |
64 aastat ja 4 kuud |
|
50 aastat |
61 aastat ja 11 kuud |
37 aastat |
64 aastat ja 5 kuud |
|
49 aastat |
62 aastat ja 2 kuud |
36 aastat |
64 aastat ja 6 kuud |
|
48 aastat |
62 aastat ja 4 kuud |
35 aastat |
64 aastat ja 8 kuud |
Ametnikel, kes on 1. mail 2014 alla 35-aastased, on õigus jääda vanaduspensionile 65-aastaselt.
Ametnikel, kes on 1. mail 2014 kas 45-aastased või vanemad ja asusid teenistusse ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2013, jääb pensionieaks endiselt 63 aastat.
Enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud ametnike pensioniiga, mida võetakse arvesse kõikides viidetes käesolevates personalieeskirjades esitatud pensionieale, määratakse kindlaks eespool esitatud sätete kohaselt, kui käesolevate personalieeskirjadega ei ole sätestatud teisiti.
1. maiks 2004. aastaks 50-aastaste või vanemate ametnike või üle 20-aastase staažiga ametnike puhul on eelmises lõigus ettenähtud pensionitõus vähemalt 5 % 60. eluaastaks omandatud pensioniõiguste summast.
See tõus tagatakse ka surma korral, kui ametnik jäi teenistusse pärast iga, mil tal oleks olnud õigus vanaduspensionile jääda.
Kui osaajalise tööajaga töötav ametnik, kes asus teenistusse enne 1. jaanuari 2014, teeb IVa lisa kohaldamisel pensioniskeemi sissemakseid vastavalt töötatud ajale, kohaldatakse käesolevas artiklis ettenähtud pensioniõiguste tõusu ainult samas proportsioonis.
Pärast nimetatud vanusesse jõudmist ja kuni 65-aastaseks saamiseni saab ametnik edasi toetust kuni ajani, mil ta hakkab saama maksimaalset vanaduspensioni, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 42c.
Artikkel 23
Olenemata personalieeskirjade artiklist 52, võib ametnik, kes asus teenistusse enne 1. jaanuari 2014 ja lahkub teenistusest enne käesoleva lisa artiklis 22 osutatud pensioniikka jõudmist, taotleda VIII lisa artikli 9 punkti b kohaldamist
kuni 31. detsembrini 2015 alates vanusest 55 aastat;
kuni 31. detsembrini 2016 alates vanusest 57 aastat.
Erandina personalieeskirjade artikli 50 kaheksandast lõigust on vastavalt personalieeskirjade artikli 50 esimesele lõigule teenistuse huvides teenistusest vabastatud ametnikul õigus saada VIII lisa artikli 9 kohast pensioni vastavalt allpool esitatud tabelile:
|
Artikli 50 esimese lõigu kohase otsuse kuupäev |
Vanus |
|
Kuni 31. detsembrini 2016 |
55 aastat |
|
Pärast 31. detsembrit 2016 |
58 aastat |
Artikkel 24
Olenemata esimesest lõigust, võivad invaliidsus- või toitjakaotuspensioni saajad taotleda alates 1. maist 2004 kohaldatavate sätete kohaldamist.
Esimese lõigu kohaldamisel, kui kehtivate sätete alusel arvutatud pension on väiksem kui allpool määratletud nominaalpension, makstakse vahega võrdne hüvitissumma.
Enne 1. maid 2004 pensionisaajate nominaalpension arvutatakse igal kuul, võttes arvesse pereolusid ja elukohariiki arvutamise ajal ning enne 1. maid 2004 kehtinud personalieeskirju.
Ajavahemikus 1. mai 2004 - 31. detsember 2007. pensionile jäänud ametnike nominaalpension arvutatakse igal kuul, võttes arvesse pereolusid ja elukohariiki arvutamise ajal ning pensionile jäämise kuupäeval kehtinud personalieeskirju.
Kui enne 1. maid 2004 kindlaksmääratud pensioni saaja sureb pärast kõnealust kuupäeva, määratakse toitjakaotuspension kindlaks kadunu poolt saadud tagatud nominaalpensioni arvestades.
Artikkel 24a
Kui pension on kindlaks määratud enne 1. jaanuari 2014, jätkatakse pärast kõnealust kuupäeva pensionisaaja pensioniõiguse kindlaksmääramist vastavalt nendele eeskirjadele, mida kohaldati esialgse õiguse määramiseks. Sama kehtib ühise ravikindlustusskeemi katte kohta.
Artikkel 25
Pensionisaaja pensioni arvutamisel arvessevõetav põhipalk on sama suur kui personalieeskirjade artikli 66 tabelis niiviisi kindlaksmääratud uue palgaastme sama järgu palk, mida kaalutakse protsendimääraga, mis on võrdne vana skaala põhipalga ja personalieeskirjade artikli 66 tabelis sama järgu jaoks uue skaala alusel kehtestatud põhipalga vahelise suhtega.
Kui vana skaala palgajärgule ei ole personalieeskirjade artikli 66 tabelis vastavat järku, arvutatakse teises lõigus osutatud protsendimäär sama palgaastme viimast järku kasutades.
Vana skaala palgaastme D4 järkude puhul kasutatakse teises lõigus osutatud protsendimäära arvutamisel esimese palgaastme esimest järku.
Kui vana skaala palgajärgule ei ole personalieeskirjade artikli 66 tabelis vastavat järku, arvutatakse korrutustegur sama palgaastme viimast järku kasutades.
Ajavahemikus 1. mai 2004 - 30. aprill 2006 kindlaksmääratud vanaduspensionide ja invaliidsushüvitiste suhtes kohaldatakse artikli 8 lõiget 1.
Artikkel 26
Artikkel 27
Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 1 ja artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud kindlustusmatemaatilise väärtuse arvutamisel kohaldatakse ametnike ja ajutiste töötajate suhtes 1. maile 2004 eelneva teenistusajaga seotud õiguste osa puhul järgmiseid sätteid.
ametnike põhipalgast pensionikindlustusmaksetena kinnipeetud summad koos liitintressiga 3,5 % aastas;
tegeliku teenistusajaga seotud lahkumistoetus, mis arvutatakse viimase pooleteist kuu põhipalga alusel, vähendades seda teenistusaasta kohta;
personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 kohaselt ►M128 liidule ◄ makstud kogusumma koos liitintressiga 3,5 % aastas.
Artikkel 28
Artikkel 29
Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 lõike c kohaselt enne 1. maid 2004 Euroopa Parlamendi poliitilise fraktsiooni abistamiseks tööle võetud ajutiste teenistujate puhul ei kohaldata personalieeskirjade artikli 29 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt peavad ajutised teenistujad läbima teenistustingimuste artikli 12 lõikele 4 vastava valikumenetluse.
5.
jagu
Artikkel 30
Erandina I lisa A jao punktist 2 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate ametnike suhtes järgmist tegevusüksuse AD ametikohtade liikide tabelit:
|
Peadirektor |
AD 15 – AD 16 |
|
Direktor |
AD 14 – AD 15 |
|
Üksuse juhataja või samaväärne |
AD 9 – AD 14 |
|
Nõunik või samaväärne |
AD 13 – AD 14 |
|
Ülemineku-vanemadministraator |
AD 14 |
|
Ülemineku-administraator |
AD 13 |
|
Administraator |
AD 5 – AD 12 |
Alates 1. jaanuarist 2014 liigitab ametisse nimetav asutus või ametiisik 31. detsembril 2013 teenistuses olevad tegevusüksuse AD ametnikud ametikohtade liikide alusel järgmiselt:
ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 14 ja kes ei olnud direktori, üksuse juhataja, nõuniku või nendega samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „ülemineku-vanemadministraator”;
ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 13 ja kes ei olnud üksuse juhataja, nõuniku või nendega samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „ülemineku-administraator”;
ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 9 – AD 14 ja kes olid üksuse juhataja või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „üksuse juhataja või samaväärne”;
ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 13 või AD 14 ja kes olid nõuniku või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „nõunik või samaväärne”;
ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 5 – AD 12 ja kes ei olnud üksuse juhataja või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „administraator”;
Erandina lõikest 5 kohaldatakse administraatori ametikohal olevate palgaastme AD 12 ametnike suhtes, kes on tööle võetud enne 1. maid 2004 ja keda ei ole ajavahemikus 1. mai 2004 – 30. detsember 2013 edutatud, järgmisi sätteid:
eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse järgu 8 ametnikele alates 1. jaanuarist 2016 põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 4 ja palgaastme AD 12 järgu 3 palga erinevusega;
eeldusel et nende suhtes kohaldatakse punktis a nimetatud meedet, tagatakse järgu 8 ametnikele kahe aasta järel täiendav põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 5 ja palgaastme AD 12 järgu 4 palga erinevusega.
Artikkel 31
Erandina I lisa A jao punktist 2 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate ametnike suhtes järgmist tegevusüksuse AST ametikohtade liikide tabelit:
|
Ülemineku-vanemassistent |
AST 10 – AST 11 |
|
Ülemineku-assistent |
AST 1 – AST 9 |
|
Ülemineku-haldusassistent |
AST 1 – AST 7 |
|
Ülemineku-tugitöötaja |
AST 1 – AST 5 |
Alates 1. jaanuarist 2014 liigitab ametisse nimetav asutus või ametiisik 31. detsembril 2013 teenistuses olevad tegevusüksuse AST ametnikud ametikohtade liikide alusel järgmiselt:
ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AST 10 või AST 11, määratakse ametikohale „ülemineku-vanemassistent”;
ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktiga a ja kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse B-kategooriasse või kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse C- või D-kategooriasse ja on ilma piiranguteta siirdunud tegevusüksusesse AST, ning alates 1. maist 2004 tööle võetud tegevusüksuse AST ametnikud määratakse ametikohale „ülemineku-assistent”;
ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a ja b ning kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse C-kategooriasse, määratakse ametikohale „ülemineku-haldusassistent”;
ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a ja b ning kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse D-kategooriasse, määratakse ametikohale „ülemineku-tugitöötaja”.
Erandina personalieeskirjade artikli 6 lõikest 1 ja I lisa B jaost arvutatakse edutamiseks vajalike järgmise kõrgema palgaastme vabade ametikohtade arv ülemineku-tugitöötajate jaoks eraldi. Kohaldatakse järgmisi protsendimäärasid:
|
|
Palgaaste |
Määr |
|
Ülemineku-tugitöötajad |
5 |
— |
|
4 |
10 % |
|
|
3 |
22 % |
|
|
2 |
22 % |
|
|
1 |
— |
Seoses ülemineku-tugitöötajatega kasutatakse edutamisel (personalieeskirjade artikli 45 lõige 1) edutamiseks kõlblike sama palgaastmega ja sama liiki ametnike teenete võrdlemist.
Artikkel 32
Erandina personalieeskirjade II lisa artikli 1 neljanda lõigu esimesest lausest ei pea tegevusüksuse AST/SC esindatus personalikomitees olema tagatud kuni järgmiste uue personalikomitee valimisteni, kus tegevusüksuse AST/SC töötajad on esindatud.
Artikkel 33
Erandina personalieeskirjade artikli 40 lõikest 2 ei või isiklikel põhjustel võetud puhkuse kogukestus, kui ametnik on olnud 31. detsembril 2013 kogu ametiaja jooksul isiklikel põhjustel võetud puhkusel üle 10 aasta, ületada 15 aastat kogu ametniku ametiaja jooksul.
XIII.1 LISA
Ametikohad üleminekuajal
Käesoleva lisa artikli 4 punktis n ettenähtud iga kategooria ametikohad.
|
A-kategooria |
C-kategooria |
||
|
A*5 |
Administraator/ |
C*1 |
Sekretär/kantseleiametnik |
|
|
Teadustöö administraator/ |
C*2 |
Sekretär/kantseleiametnik |
|
|
Keeleadministraator |
C*3 |
Sekretär/kantseleiametnik |
|
A*6 |
Administraator/ |
C*4 |
Sekretär/kantseleiametnik |
|
|
Teadustöö administraator/ |
C*5 |
Sekretär/kantseleiametnik |
|
|
Keeleadministraator |
C*6 |
Sekretär/kantseleiametnik |
|
A*7 |
Administraator/ |
C*7 |
Sekretär/kantseleiametnik |
|
|
Teadustöö administraator/ |
|
|
|
|
Keeleadministraator |
|
|
|
A*8 |
Administraator/ |
|
|
|
|
Teadustöö administraator/ |
|
|
|
|
Keeleadministraator |
|
|
|
A*9 |
Üksuse juhataja |
|
|
|
|
Administraator/ |
|
|
|
|
Teadustöö administraator/ |
|
|
|
|
Keeleadministraator |
|
|
|
A*10 |
Üksuse juhataja |
|
|
|
|
Administraator/ |
|
|
|
|
Teadustöö administraator/ |
|
|
|
|
Keeleadministraator |
|
|
|
A*11 |
Üksuse juhataja |
|
|
|
|
Administraator/ |
|
|
|
|
Teadustöö administraator/ |
|
|
|
|
Keeleadministraator |
|
|
|
A*12 |
Üksuse juhataja |
|
|
|
|
Administraator/ |
|
|
|
|
Teadustöö administraator/ |
|
|
|
|
Keeleadministraator |
|
|
|
A*13 |
Üksuse juhataja |
|
|
|
|
Administraator/ |
|
|
|
|
Teadustöö administraator/ |
|
|
|
|
Keeleadministraator |
|
|
|
A*14 |
Teadustöö administraator/ |
|
|
|
|
Keeleadministraator |
|
|
|
|
Administraator/Üksuse juhataja |
|
|
|
|
Direktor |
|
|
|
A*15 |
Direktor/Peadirektor |
|
|
|
A*16 |
Peadirektor |
|
|
|
B-kategooria |
D-kategooria |
||
|
B*3 |
Assistent/Teadustöö assistent |
D*1 |
Tööline |
|
B*4 |
Assistent/Teadustöö assistent |
D*2 |
Tööline |
|
B*5 |
Assistent/Teadustöö assistent |
D*3 |
Tööline |
|
B*6 |
Assistent/Teadustöö assistent |
D*4 |
Tööline |
|
B*7 |
Assistent/Teadustöö assistent |
D*5 |
Tööline |
|
B*8 |
Assistent/Teadustöö assistent |
|
|
|
B*9 |
Assistent/Teadustöö assistent |
|
|
|
B*10 |
Assistent/Teadustöö assistent |
|
|
|
B*11 |
Assistent/Teadustöö assistent |
|
|
EUROOPA LIIDU MUUDE TEENISTUJATE TEENISTUSTINGIMUSED
|
SISUKORD |
|
|
I jaotis: |
Üldsätted 1 – 7a |
|
II jaotis: |
Ajutised töötajad |
|
1. peatükk: |
Üldsätted 8 – 10 |
|
2. peatükk: |
Õigused ja kohustused 11 |
|
3. peatükk: |
Töölevõtmise tingimused 12 – 15 |
|
4. peatükk: |
Töötingimused 16 – 18 |
|
5. peatükk: |
Töötasu ja kulude korvamine 19 – 27 |
|
6. peatükk: |
Sotsiaalkindlustushüvitised |
|
A jagu: |
Ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus ning sotsiaalkindlustushüvitised 28 – 30 |
|
B jagu: |
Kindlustus invaliidsuse ja surma puhuks 31 – 38a |
|
C jagu: |
Vanaduspension ja lahkumistoetuS 39 – 40 |
|
D jagu: |
Invaliidsus- ja elukindlustusskeemi ning pensioniskeemi rahastamine 41 ja 42 |
|
E jagu: |
Ajutiste töötajate nõuete lahendamine 43 |
|
F jagu: |
Hüvitiste maksmine 44 |
|
G jagu: |
Õiguste üleminek liidule 44a |
|
7. peatükk: |
Enammakstud summade tagasinõudmine 45 |
|
8. peatükk: |
Edasikaebamine 46 |
|
9. peatükk: |
Töösuhte lõpetamine 47 – 50a |
|
10. peatükk: |
Artikli 2 punktis e osutatud ajutiste töötajate suhtes kohaldatavad erisätted 50b – 50c |
|
11. peatükk: |
Artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid käsitlevad erisätted 51 – 56 |
|
IV jaotis: |
Lepingulised töötajad |
|
1. peatükk: |
Üldsätted 79 ja 80 |
|
2. peatükk: |
Õigused ja kohustused 81 |
|
3. peatükk: |
Töölevõtmise tingimused 82 – 84 |
|
4. peatükk: |
Artiklis 3 a osutatud lepingulisi töötajaid käsitlevad erisätted 85 – 87 |
|
5. peatükk: |
Artiklis 3b osutatud lepingulisi töötajaid käsitlevad erisätted 88 – 90 |
|
6. peatükk: |
Töötingimused 91 |
|
7. peatükk: |
Töötasu ja kulud 92 – 94 |
|
8. peatükk: |
Sotsiaalkindlustushüvitised |
|
A jagu: |
Ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus, sotsiaalkindlustushüvitised 95 – 98 |
|
B jagu: |
Kindlustus invaliidsus-ja surmaohu vastu 99 – 108 |
|
C jagu: |
Vanaduspension ja lahkumistoetus 109 ja 110 |
|
D jagu: |
Invaliidsus- ja elukindlustusskeemi ning pensioniskeemi rahastamine 111 ja 112 |
|
E jagu: |
Lepinguliste töötajate nõuete lahendamine 113 |
|
F jagu: |
Hüvitiste maksmine 114 |
|
G jagu: |
Õiguste üleminek liidule 115 |
|
9. peatükk: |
Alusetult makstud summade sissenõudmine 116 |
|
10. peatükk: |
Kaebused 117 |
|
11. peatükk: |
Kolmandates riikides töötavate lepinguliste töötajate suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted 118 |
|
12. peatükk: |
Töösuhte lõpetamine 119 |
|
V jaotis: |
Kohalikud töötajad 120 – 122 |
|
VI jaotis: |
Erinõustajad 123 ja 124 |
|
VII jaotis: |
Parlamendiliikme Registreeritud Assistendid |
|
1. peatükk: |
Üldsätted 125 ja 126 |
|
2. peatükk: |
Õigused ja kohustused 127 |
|
3. peatükk: |
Töölevõtmise tingimused 128 – 130 |
|
4. peatükk: |
Töötingimused 131 |
|
5. peatükk: |
Töötasu ja kulude hüvitamine 132 – 134 |
|
6. peatükk: |
Sotsiaalkindlustus 135 ja 136 |
|
7. peatükk: |
Alusetult makstud summade tagasimaksmine 137 |
|
8. peatükk: |
Kaebused 138 |
|
9. peatükk: |
Töösuhte lõppemine 139 |
|
►M124 VIII ◄ jaotis: |
Üleminekusätted ►M124 140 ◄ |
|
►M124 IX ◄ jaotis: |
Lõppsätted 141 – 142a |
|
Lisa |
Teenistustingimustega hõlmatud töötajate suhtes kohaldatavad üleminekusätted |
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Käesolevaid teenistustingimusi kohaldatakse ►M128 liidu ◄ lepinguliste teenistujate suhtes.
Sellised teenistujad on:
▼M131 —————
▼M33 —————
Mis tahes nendes teenistustingimustes esinevat viidet meessoost isikule võib käsitada samuti viitena naissoost isikule ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
Artikkel 2
Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on „ajutised töötajad”:
töötajad, kes on võetud ametikohtadele, mis kuuluvad iga institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu ja mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks;
töötajad, kes on võetud ajutiselt alalistele ametikohtadele, mis kuuluvad iga institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu;
töötajad, kes ei ole ►M128 Euroopa Liidu ◄ ametnikud ja kes on võetud tööle selleks, et nad abistaksid kas isikut, kes töötab ►M128 Euroopa Liidu lepingus või Euroopa Liidu toimimise lepingus ettenähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud eesistujat ◄ ►M112 või mõne Euroopa Parlamendi poliitilise fraktsiooni või regioonide komitee või majandus- ja sotsiaalkomitee gruppi ◄ ;
teenistujad, kes on võetud ajutiselt tööle teadusuuringute ja investeeringute eelarvest tasustatavatele alalistele ametikohtadele, mis kuuluvad asjaomase institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu;
töötajad, kelle on lähetanud liikmesriikide diplomaatilised teenistused ja kes on võetud ajutiselt tööle välisteenistuse alalistele ametikohtadele;
töötajad, kes on tööle võetud ametikohtadele, mis kuuluvad personalieeskirjade artikli 1a lõikes 2 osutatud ameti eelarvele lisatud ametikohtade loetellu ja mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks, välja arvatud ametite juhid ja nende asetäitjad, kellele on osutatud asjaomase ameti loomist käsitlevas liidu õigusaktis, ja ametnikud, kes on lähetatud ametisse teenistuse huvides.
▼M131 —————
Artikkel 3a
Nende teenistustingimuste kohaldamisel on „lepingulised töötajad” sellised töötajad, keda ei ole nimetatud ametikohale, mis on lisatud eelarve asjaomast institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelusse ja kes on võetud tööle täis- või osaajalise tööajaga:
institutsiooni, et teha füüsilist tööd või anda haldusabi,
personalieeskirjade artikli 1a lõikes 2 osutatud ametitesse,
muudesse Euroopa Liidu asutustesse, mis on asutatud pärast personalieeskirjade komiteega konsulteerimist, ühe või enama institutsiooni vastuvõetud konkreetse õigusaktiga, mis lubab selliseid töötajaid kasutada,
►M128 liidu ◄ institutsioonide esindustesse või delegatsioonidesse,
muudesse väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse asutustesse.
Liidu delegatsioonidesse täis- või osalise tööajaga tööle võetud töötajaid võib määrata personalieeskirjade X lisa artiklites 2 ja 3 sätestatud liikuvusmenetluse raames ajutiselt tööle institutsiooni asukohta.
Artikkel 3b
Nende teenistustingimuste kohaldamisel on „abiülesandeid sooritavad lepingulised töötajad” ►C2 sellised töötajad, kes on artiklis 88 sätestatud tähtaegade piires institutsioonis võetud tööle mõnda artiklis 89 osutatud tegevusüksusesse: ◄
muude kui artikli 3a lõike 1 punktis a osutatud täis- või osaajalise tööajaga ülesannete sooritamiseks, ilma neid eelarve asjaomast institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelusse kandmata,
asendama pärast seda, kui ametnike ajutiste töökohtade võimalusi institutsioonis on uuritud, teatavaid isikuid, kes ei suuda mõnda aega oma tööülesandeid täita, nimelt:
ametnikud või ajutised töötajad tegevusüksustes AST/SC ja AST;
erandjuhul ametnikud või ajutised töötajad tegevusüksuses AD, kes töötavad kõrget spetsialiseeritust nõudval ametikohal, välja arvatud üksuse juhatajad, direktorid, peadirektorid ja samalaadsed ametikohad.
Välja arvatud artikli 3a lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel, on artikli 3a kohaldamisel lepinguliste töötajate kasutamine abiülesannete täitmiseks välistatud.
Artikkel 4
Käesolevate teenistustingimuste puhul tähendab „kohalik töötaja” vastavalt kohalikele tavadele sellise töö tegemiseks või ülesande täitmiseks töölevõetud töötajat, kes on määratud ametikohale, mis ei sisaldu eelarve asjaomast institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loetelus, ja keda tasustatakse eelarves selleks otstarbeks ettenähtud assigneeringute kogusummast. Väljaspool Euroopa Liitu asuvate ametikohtade töötajaid, kes tegelevad eespool nimetamata ülesannetega, mida teenistuse huvides ei saa määrata artikli 1 tähenduses muul ametikohal olevale ametnikule ega teenistujale, võib samuti käsitada kohalike töötajatena.
Artikkel 5
Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on „erinõustaja” isik, kes oma erikvalifikatsioonist tulenevalt ja olenemata tasulisest tööst mõnes muus ametis, teeb kas korrapäraselt või kindlaksmääratud aja jooksul tööd selleks, et abistada mõnda Euroopa ►M15 ►M128 Liidu ◄ institutsiooni ◄ , ja keda tasustatakse selle institutsiooni eelarves, mille teenistuses ta on, selleks otstarbeks ettenähtud assigneeringute kogusummast.
Artikkel 5a
Käesolevate teenistustingimuste kohaselt mõistetakse „parlamendiliikme registreeritud assistentide” all isikuid, kelle on valinud üks või mitu parlamendiliiget ja kes sõlmivad Euroopa Parlamendiga otselepingu, et pakkuda otsest abi ühes kolmest Euroopa Parlamendi töökoha tööruumidest parlamendiliikmele või -liikmetele Euroopa Parlamendi liikme ametikohustuste täitmisel, nende juhtimisel ja volitusel ning vastastikuse usalduse alusel, mis põhineb Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsuse 2005/684/EÜ, Euratom (millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus) ( 24 ) artiklis 21 sätestatud valikuvabadusel.
Artikkel 6
Iga institutsioon määrab kindlaks, kes on volitatud sõlmima artiklis 1 osutatud lepinguid.
Personalieeskirjade ►M112 artikli 1a lõike 2, artikli 1b ◄ ja ►M112 artikli 2 lõike 2 sätteid ◄ kohaldatakse analoogia põhjal.
Artikkel 7
Teenistujal, kelle tööleping on sõlmitud rohkem kui üheks aastaks või tähtajatult, on õigus hääletada ja kandideerida personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud personalikomitee valimistel.
Kui teenistuja on võetud teenistusse vähem kui üheks aastaks, on tal õigus hääletada, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud.
Institutsioon või personalikomitee võib personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud ühiskomiteega konsulteerida üldist laadi küsimustes, mis on seotud teenistujatega, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 1.
Artikkel 7a
Artiklis 1 nimetatud teenistujate suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit ►M112 24b ◄ .
II JAOTIS
AJUTISED TÖÖTAJAD
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 8
Ajutisi töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse ►M131 artikli 2 punkti a või f ◄ , võib tööle võtta tähtajaliselt või tähtajatult. Tähtajalisi töölepinguid võib selle tähtaja jooksul pikendada ainult üks kord. Seejärel pikendatakse lepingut tähtajatult.
Ajutisi töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkte b või d, ei võeta tööle kauemaks kui neljaks aastaks, kuid neid võib tööle võtta ka mis tahes lühemaks ajaks. Nende lepinguid võib pikendada maksimaalselt kaheks aastaks, kui pikendamise võimalus on esialgses lepingus ette nähtud ja kõnealuses lepingus sätestatud tähtaegade piires. Selle tähtaja lõppedes ei saa nad töötada enam ajutiste töötajatena nende sätete alusel. Lepingute lõppemisel võib sellised teenistujad nimetada institutsioonides koosseisulistele ametikohtadele ainult siis, kui nad määratakse ametnikeks vastavalt personalieeskirjadele.
Ajutised töötajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti c, võetakse tööle tähtajatult.
Artikkel 9
Ajutise töötaja võib võtta tööle ainult iga institutsiooni eelarvele lisatud töökohtade nimekirjas sisalduvate vabade töökohtade täitmiseks vastavalt käesolevale jaotisele.
Artikkel 9a
Komisjon esitab ajutiste töötajate kasutamise kohta aastaaruande, milles on märgitud töötajate arv, ametikohtade aste ja liik, geograafiline tasakaal ja eelarvelised vahendid seoses iga tegevusüksusega.
Artikkel 10
▼M131 —————
2. PEATÜKK
Õigused ja kohustused
Artikkel 11
Personalieeskirjade ►M131 artikleid 11-26a ◄ ametnike õiguste ja kohustuste kohta kohaldatakse analoogia põhjal. Kui ajutise töötajaga on sõlmitud tähtajaline leping, piirdub personalieeskirjade artikli 15 teises lõigus nimetatud isiklikel põhjustel võetava puhkuse kestus lepingu kehtivuse allesjäänud ajaga.
Iga personalieeskirjade artiklis 22 ettenähtud otsuse, millega nõutakse ►M128 liidule ◄ tõsise üleastumisega tekitatud kahju hüvitamist, teeb artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik pärast seda, kui ta on täitnud tõsise üleastumise eest vallandamise puhuks ettenähtud formaalsused.
Üksikute ajutiste töötajate kohta tehtud otsused avaldatakse personalieeskirjade artikli 25 ►M131 kolmandas lõigus ◄ ettenähtud korras.
3. PEATÜKK
Töölevõtmise tingimused
Artikkel 12
Ajutiste töötajate valimisel ei tehta vahet rassi, poliitiliste, filosoofiliste või usuliste tõekspidamiste, soo või seksuaalse sättumuse põhjal ning ei võeta arvesse perekonnaseisu ega pereolusid.
Ühtegi töökohta ei reserveerita konkreetse liikmesriigi kodanikele. Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab institutsioonil võtta asjakohaseid meetmeid, kui ajutiste töötajate kodakondsuse vahel täheldatakse olulist tasakaalustamatust, mis ei ole objektiivsete kriteeriumitega põhjendatud. Kõnealused asjakohased meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi kaasa tuua muid töölevõtukriteeriume peale tulemustel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.
Kolme aasta möödudes 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmise lõigu rakendamise kohta.
Eesmärgiga aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.
Ajutise töötaja võib tööle võtta ainult tingimusel, et:
ta on ühe ►M128 Euroopa Liidu ◄ liikmesriigi kodanik, kui artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ei luba erandit, ja tal on kõik asjaomase liikmesriigi kodaniku õigused;
tal on täidetud kõik talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustused;
ta esitab asjakohased iseloomustused, mis näitavad tema sobivust kõnealuste kohustuste täitmiseks;
ta on füüsiliselt võimeline oma kohustusi täitma ning
Artikkel 13
Enne töölevõtmist vaatab institutsiooni arst ajutise töötaja läbi, et institutsioon võiks olla kindel, et kõnealune isik vastab artikli 12 lõike 2 punkti d nõuetele.
Personalieeskirjade artiklit 33 kohaldatakse analoogia põhjal.
Artikkel 14
Kui ajutine töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu vähemalt kuu aega järjest oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.
Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Ajutise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte ajutise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ajutise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse.
Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab ajutise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule.
Kui ajutise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.
Lõplik otsus tehakse käesolevas lõigus osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal ajutise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades.
Artikkel 15
Kui ajutine töötaja määratakse artikli 10 kolmanda lõigu kohaselt kõrgemale palgaastmele vastavale ametikohale, määratakse tema palgaaste kindlaks personalieeskirjade artikli 46 järgi.
4. PEATÜKK
Töötingimused
Artikkel 16
Personalieeskirjade artikleid 42a, 42b ja 55–61, mis käsitlevad puhkust, tööaega, ületunnitööd, vahetustega tööd, valveaega töökohal või kodus ning riiklikke pühi, kohaldatakse analoogia põhjal. Eripuhkuse ning lapsehooldus- ja perepuhkuse kestus ei ületa lepingu tähtaega. Lisaks kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 41, 42, 45 ja 46 analoogia põhjal personalieeskirjade XIII lisa artiklis 29 osutatud ajutiste teenistujate suhtes, olenemata nende lepingu sõlmimise kuupäevast.
Personalieeskirjade artiklis 59 sätestatud tasulised haiguspäevad ei või kesta üle kolme kuu või ajutise töötaja töötatud aja, kui viimane on pikem. Haiguspuhkus ei jätku pärast lepingu lõppemist.
Nende tähtaegade lõppemisel antakse teenistujale, kelle lepingut ei ole veel lõpetatud, hoolimata tema võimetusest oma kohustusi täita, palgata puhkust.
Kui teenistuja on haigestunud kutsehaigusse või kui temaga on juhtunud tööõnnetus, saab ta edasi täistasu kogu töövõimetusaja eest niikaua, kuni talle ei ole määratud artiklis 33 sätestatud invaliidsuspensioni.
Artikkel 17
Erandjuhtudel võib ajutisele töötajale tema taotluse põhjal anda palgata puhkust mõjuvatel isiklikel põhjustel. Isiklikel põhjustel võetud palgata puhkuse ajal jätkatakse personalieeskirjade artikli 12b kohaldamist.
Artikli 12b kohast luba ei anta ajutisele töötajale palgalise või tasustamata kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab tema institutsioonile suunatud lobitööd või nõustamistegevust ja mis võib tuua kaasa konflikti institutsiooni õigustatud huvidega või niisuguse konflikti võimaluse.
Sellise puhkuse pikkuse otsustab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ja see ei ole pikem kui veerand ajast, mille teenistuja on juba töötanud, või:
Personalieeskirjade artikli 44 esimese lõigu kohaldamisel ei arvestata esimese lõigu kohaselt antud puhkuse aega.
Ajaks, mil ajutine tööaja on palgata puhkusel, peatatakse tema liikmesus artiklis 28 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemis.
Ajutine töötaja, kes ei tee tasustatavat tööd, võib hiljemalt ühe kuu jooksul pärast palgata puhkuse alguse kuud taotleda, et jätkuks tema kindlustuskate artiklis 28 osutatud riskide vastu, tingimusel et ta maksab oma puhkuse ajal poole nimetatud artikli kohaseks kindlustamiseks nõutavatest sissemaksetest; sissemakse arvutatakse tema viimase põhipalga alusel.
Ajutine töötaja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti c või d ja kes tõendab, et ta ei saa omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, võib taotleda palgata puhkuse ajal pensioniõiguste kogumise jätkamist tingimusel, et ta maksab sissemaksed, mis võrduvad kolmekordse artiklis 41 sätestatud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja järgule vastava põhipalga alusel.
Naistel, kelle rasedus- ja sünnituspuhkus algab enne lepingu lõppu, on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitist.
Artikkel 18
Ajutisele töötajale, kes kutsutakse ajateenistusse, asendusteenistusse, õppekogunemisele või tagasi tegevteenistusse, määratakse töövabastus sõjaväeteenistuseks; tähtajaliselt tööle võetud ajutise töötaja puhul ei või selline töövabastus mingil juhul olla pikem lepingu kestusest.
Ajutine töötaja, kes kutsutakse ajateenistusse või asendusteenistusse, ei saa töötasu, kuid tal säilib õigus tõusta kõrgemale astmele vastavalt käesolevatele teenistustingimustele. Samuti säilib tema õigus vanaduspensionile, kui ta pärast ajateenistuse või asendusteenistuse lõppu maksab tagantjärele oma pensionimaksed.
Ajutine töötaja, kes kutsutakse õppekogunemisele või tagasi tegevteenistusse, saab õppekogunemise ajal või tegevteenistuses olles jätkuvalt oma töötasu, millest lahutatakse tema teenistustasuga võrdne summa.
5. PEATÜKK
Töötasu ja kulude korvamine
Artikkel 19
Ajutiste töötajate töötasu koosneb põhipalgast, peretoetustest ja muudest toetustest.
Artikkel 20
Artikkel 21
Personalieeskirjade VII lisa artikleid 1, 2, ►M112 3 ja 4 ◄ , mis käsitlevad ►M112 peretoetuste ja kodumaalt lahkumise toetuse ◄ maksmist, kohaldatakse analoogia põhjal.
Artikkel 22
Kui artiklitest 23–26 ei tulene teisiti, on ajutisel töötajal vastavalt personalieeskirjade VII lisa artiklitele 5–15 õigus saada tagasi kulud, mis on talle tekkinud seoses tema tööleasumise, üleviimise või teenistusest lahkumisega, ning samuti kulud, mis on tekkinud tema kohustuste täitmise käigus või sellega seoses.
Artikkel 23
Ajutisel töötajal, kes on tööle võetud tähtajaliselt vähemalt 12 kuuks või keda artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik käsitab tähtajatu lepingu puhul samaväärseks ajaks teenistusse võetuna, on personalieeskirjade VII lisa artikli 9 kohaselt õigus saada tagasi oma teenistusest lahkumise kulud.
Artikkel 24
|
— vähemalt üks aasta, aga vähem kui kaks aastat: |
|
personalieeskirjade VII lisa artiklis 5 sätestatud määrast. |
||
|
— vähemalt kaks aastat, aga vähem kui kolm aastat: |
|
|||
|
– kolm aastat või rohkem: |
|
Kui mõlemad abikaasad on ►M128 liidu ◄ ametnikud ja neil mõlemal on õigus saada sisseseadmistoetust või ümberasumistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.
Artikkel 25
Kohaldatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 10 sätteid päevarahade kohta. ►M60 Ajutisel töötajal, kellega on sõlmitud tähtajaline leping vähem kui 12 kuuks või keda artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik käsitab tähtajatu lepingu puhul samaväärseks ajaks teenistusse võetuna ning kes tõendab, et ta ei saa mingil juhul oma alalises elukohas edasi elada, on siiski õigus saada lepingu kestuse ajal või kuni ühe aasta jooksul päevaraha. ◄
Artikkel 26
Personalieeskirjade VII lisa artiklit 8, mis käsitleb iga-aastast töötamiskohast päritolukohta sõitmise kulude hüvitamist, kohaldatakse üksnes nende ajutiste töötajate suhtes, kes on teenistuses olnud vähemalt üheksa kuud.
Artikkel 27
Personalieeskirjade VII lisa artikleid 16 ja 17 tasumisele kuuluvate summade maksmise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.
6. PEATÜKK
Sotsiaalkindlustushüvitised
A jagu
RAVI- JA ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS NING SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED
Artikkel 28
►M60 Personalieeskirjade artikleid 72 ja 73 ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustuskaitse kohta kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal töötamise, haiguspuhkuse ning artiklites 11 ja 17 nimetatud palgata puhkuse ajal vastavalt nimetatud artiklites sätestatud tingimustele; personalieeskirjade artiklit 72 ravikindlustuskaitse kohta kohaldatakse analoogia põhjal ►M112 invaliidsustoetust ◄ saavate ajutiste töötajate ja toitjakaotuspensioni saajate suhtes. ◄ ►M33 Artiklit 72 kohaldatakse ka artikli 39 lõikes 2 osutatud teenistujate suhtes, kes saavad vanaduspensioni. ◄
Kui aga artikliga 13 ettenähtud tervisekontroll näitab, et töötaja on haige või töövõimetu, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada, et sellise haiguse või töövõimetuse tõttu tekkivaid kulusid ei arvestata personalieeskirjade artiklis 72 sätestatud kulude hüvitamisel.
Kui ajutine töötaja tõendab, et ta ei saa end kindlustada ühegi muu õigusaktidega ettenähtud ravikindlustusskeemi alusel, võib ta kuni kuu aja jooksul pärast lepingu lõppemist esitada avalduse selle kohta, et esimeses lõikes sätestatud ravikindlustust kohaldataks jätkuvalt kuni kuue kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 sätestatud sissemaksete aluseks võetakse ajutise töötaja viimane põhipalk ning ajutine töötaja tasub poole kõnealustest sissemaksetest.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib pärast institutsiooni meditsiinitöötajaga konsulteerimist otsustada, et eelmises lõigus sätestatud ühekuulist taotluse esitamise tähtaega ja kuuekuulist tähtaega ei kohaldata, kui asjaomasel isikul on raske või pikaajaline haigus, millesse ta on haigestunud enne teenistusest lahkumist ja millest ta on institutsioonile teatanud enne eelmises lõigus sätestatud kuuekuulise tähtaja lõppu, tingimusel et asjaomane isik läbib institutsiooni korraldatud arstliku läbivaatuse.
Artikkel 28a
Endisel ajutisel töötajal, kes jääb töötuks pärast seda, kui tema teenistus ►M128 Euroopa Liidu ◄ institutsioonis lõpeb, ning
Kui tal on õigus saada töötuskindlustushüvitist riikliku skeemi alusel, peab ta sellest teatama institutsioonile, kelle teenistuses ta oli, kes omakorda teatab sellest kohe komisjonile. Sellistel juhtudel lahutatakse kõnealuste hüvitiste summa lõike 3 kohaselt makstavast toetusest.
Et olla õigustatud saama kõnealust töötuskindlustushüvitist, peab endine ajutine töötaja:
olema isikliku taotluse põhjal tööotsijana registreeritud selle liikmesriigi tööhõiveasutuses, kus on tema elukoht;
täitma kõnealuse liikmesriigi seaduses sätestatud kohustusi, mis on ette nähtud selle seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saava isiku jaoks;
kord kuus edastama institutsioonile, kelle teenistuses ta oli, pädeva siseriikliku tööhõiveasutuse väljaantud tõendi selle kohta, kas ta on täitnud punktides a ja b nimetatud kohustusi ja tingimusi; institutsioon edastab nimetatud tõendi kohe komisjonile.
►M128 Liit ◄ võib toetust anda ja selle säilitada ka siis, kui punktis b nimetatud siseriiklikke kohustusi ei täideta haiguse, õnnetuse, raseduse ja sünnituse, invaliidsuse või samalaadseks peetava olukorra puhul või juhul, kui pädev siseriiklik asutus on isiku vabastanud nende kohustuste täitmisest.
Komisjon kehtestab pärast ekspertide komitee arvamuse saamist käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud sätted.
Töötuskindlustushüvitis kinnitatakse põhipalga alusel, mida endine ajutine töötaja sai teenistuse lõppemise ajal. See hüvitis on:
esimese 12 kuu jooksul 60 % põhipalgast,
13.-24. kuul 45 % põhipalgast,
25.-36. kuul 30 % põhipalgast.
Sel viisil arvutatud summad peavad olema vähemalt ►M152 1 648,40 eurot (alampiir) ◄ ja mitte rohkem kui ►M152 3 296,81 eurot (ülempiir) ◄ pärast esialgse kuue kuu möödumist, mille jooksul kohaldatakse allpool sätestatud alampiiri, kuid mille jaoks ülempiiri pole kehtestatud. Neid piirmäärasid ►M131 ajakohastatakse ◄ samal viisil nagu personalieeskirjade artiklis 65 sätestatud palgaastmestikku.
Asjaomane isik on kohustatud teatama kõigist muudest samasugustest toetustest, mida talle või tema abikaasale mujalt makstakse; sellised toetused lahutatakse käesoleva artikli põhjal makstavatest toetustest.
Endisel ajutisel töötajal, kes vastab töötuskindlustushüvitise saamise nõuetele, on õigus personalieeskirjade artikli 72 kohasele ravikindlustusele, ilma et ta peaks ise sissemakseid tasuma.
Komisjon esitab iga kahe aasta järel töötuskindlustusskeemi finantsolukorda käsitleva aruande. Olenemata kõnealusest aruandest, võib komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kohandada käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud sissemakseid, kui see on skeemi tasakaalu jaoks vajalik.
◄
Artikkel 29
Personalieeskirjade artiklit 74 sünnitoetuse kohta ning personalieeskirjade artiklit 75, mis käsitleb samas osutatud kulude ülevõtmist institutsiooni poolt, kohaldatakse analoogia põhjal.
Artikkel 30
Personalieeskirjade artiklit 76 kingete, laenude ja avansside kohta kohaldatakse analoogia põhjal ajutiste töötajate suhtes nende lepingu kehtivusaja jooksul või pärast selle lõppu, kui teenistuja on oma teenistuse ajal jäänud mõne tõsise haiguse ►M112 või puude ◄ või õnnetuse tagajärjel töövõimetuks ning tõestab, et ükski teine sotsiaalkindlustusskeem sellist haigust või õnnetust ei hõlma.
B jagu
KINDLUSTUS INVALIIDSUSE JA SURMA PUHUKS
Artikkel 31
Ajutised töötajad on töötamise ajal esineva surma- või invaliidsusohu vastu kindlustatud vastavalt järgmistele sätetele.
Käesolevas jaos sätestatud maksed ja hüvitised peatatakse, kui vastavalt käesolevatele teenistustingimustele peatatakse töötasu maksmine töötajale.
Artikkel 32
Kui enne teenistuja tööleasumist läbitud tervisekontrolli põhjal selgub, et teenistuja on haige või töövõimetu, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus kõnealusest haigusest või töövõimetusest tulenevaid riske arvesse võttes otsustada võimaldada talle invaliidsuse või surmaga seotud garanteeritud hüvitisi alles viis aastat pärast seda, kui ta on institutsiooni teenistusse asunud.
Teenistuja võib kaevata kõnealuse otsuse edasi personalieeskirjade artikli 9 lõikes 1 sätestatud töövõimetuskomiteesse.
Artikkel 33
Personalieeskirjade artiklit 52 kohaldatakse invaliidsustoetuse saajate suhtes analoogia põhjal. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne ►M131 66. eluaastat ◄ , ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb sellel palgaastmel ja -järgul, mis teenistujal oli invaliidiks jäämise ajal.
Invaliidsustoetus on 70 % ajutise töötaja viimasest põhipalgast. Invaliidsustoetus on siiski vähemalt 120 % personalieeskirjade VIII lisa artiklis 6 määratletud elatusmiinimumist. Invaliidsustoetusest tehakse sissemakseid pensioniskeemi, maksete suurus arvutatakse toetuse põhjal.
Kui invaliidsus on tekkinud kohustuste täitmise ajal või seoses kohustustega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse, ühiskasuliku teo või oma eluga riskides teise inimese päästmise tõttu, on invaliidsustoetus vähemalt 120 % elatusmiinimumist. Sellisel juhul tasutakse pensionikindlustusmaksed endise tööandja eelarvest.
Kui teenistuja on invaliidsuse ise tahtlikult põhjustanud, võib artikli 6 esimeses lõigus nimetatud asutus otsustada, et teenistuja saab ainult artiklis 39 sätestatud toetust.
Invaliidsustoetust saama õigustatud isikutel on õigus saada ka personalieeskirjade artiklis 67 sätestatud peretoetusi vastavalt personalieeskirjade VII lisale; majapidamistoetus määratakse toetusesaaja toetuse alusel.
Kui asjaomast isikut ei ole võimalik ►M128 liidu ◄ teenistusse tagasi võtta, võib lepingu lõpetada, tingimusel et sellisele isikule makstakse hüvitist, mis vastab töötasule, mida ta oleks saanud etteteatamisaja jooksul, ning vajadusel artiklis 47 ettenähtud lepingu lõpetamise korral makstavale hüvitisele. Samuti kohaldatakse artiklit 39.
Artikkel 34
Surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses on õigus toitjakaotuspensionile artiklite 35–38 alusel.
Endise teenistuja, kes sai invaliidsustoetust, või endise teenistuja artikli 2 punkti a, c, d, e või f tähenduses, kes sai vanaduspensioni või kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, surma korral on surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses õigus saada nimetatud lisas sätestatud toitjakaotuspensioni.
Kui ajutine töötaja või invaliidsustoetust või vanaduspensioni saav endine ajutine töötaja või endine ajutine töötaja, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist tema pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on olnud teadmata kadunud üle aasta, kohaldatakse personalieeskirjade VIII lisa 5. ja 6. peatüki ajutist pensioni käsitlevaid sätteid tema abikaasa ja tema ülalpeetavateks tunnistatud isikute suhtes analoogia põhjal.
Artikkel 35
Õigus saada pensioni tekib surmakuule järgneva kuu esimesel päeval või, olenevalt olukorrast, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ajavahemikule, mil ►M112 elusolev abikaasa ◄ , orvud või ülalpeetavad saavad surnud teenistuja tasu vastavalt personalieeskirjade artiklile 70.
Artikkel 36
Teenistuja ►M112 elusoleval abikaasal ◄ on õigus saada ►M112 toitjakaotuspensioni ◄ vastavalt personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükile. Pension on vähemalt 35 % teenistuja viimasest igakuisest põhipalgast ega tohi olla väiksem kui personalieeskirjade VIII lisa artiklis 6 määratletud elatusmiinimum. Kui ►M131 artikli 2 punktis a, c, d, e või f ◄ nimetatud teenistuja sureb, tõstetakse ►M112 toitjakaotuspensioni ◄ suurus 60 %ni vanaduspensionist, mida teenistuja oleks saanud, kui tal oleks surma ajal teenistusstaažist või vanusest olenemata olnud õigust sellist pensioni saada.
►M112 Toitjakaotuspensioni ◄ saaval isikul on personalieeskirjade VII lisas sätestatud tingimustel õigus saada personalieeskirjade artiklis 67 määratletud peretoetusi. Ülalpeetava lapse toetus on siiski võrdne personalieeskirjade artikli 67 lõike 1 punktis b sätestatud toetuse kahekordse summaga.
▼M62 —————
Artikkel 37
Kui teenistuja või vanaduspenisoni või invaliidsustoetust saama õigustatud isik sureb, jätmata maha abikaasat, kellel oleks õigus saada toitjakaotuspensioni, on teenistuja surma ajal ülalpeetud lastel õigus saada orvupensioni vastavalt personalieeskirjade artiklile 80.
Sama õigus on eespool nimetatud tingimustele vastavatel lastel ka juhul, kui abikaasa, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, sureb või abiellub uuesti.
Kui teenistuja või vanaduspensioni või invaliidsustoetust saama õigustatud isik sureb, kuid esimeses lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse personalieeskirjade artikli 80 kolmanda lõigu sätteid.
Kui sureb ►M131 artikli 2 punktis a, c, d, e või f ◄ nimetatud endine ajutine töötaja, kes lahkub teenistusest enne ►M131 pensioniikka jõudmist ◄ ja taotleb oma vanaduspensioni edasilükkamist tema ►M131 pensioniikka jõudmise ◄ kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 kohaselt tema ülalpeetavateks tunnistatud lastel õigus saada orvupensioni samadel tingimustel, mis on vastavalt ette nähtud eelmistes lõikudes.
Personalieeskirjade artikli 2 lõikes 4 määratletud ülalpeetava lapsena käsitatava isiku orvupension ei või olla üle kahe korra suurem ülalpeetava lapse toetusest.
Orvupensioni ei maksta, kui sureb lapse bioloogiline vanem, kelle on asendanud kasuvanem.
Orbudel on õigus saada õppetoetust vastavalt personalieeskirjade VII lisa artiklile 3.
Artikkel 38
Lahutuse korral või juhul, kui toitjakaotuspensioni saama õigustatud isikuid on enam kui ühest kategooriast, jaotatakse kõnealune pension personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis ettenähtud viisil.
Artikkel 38a
Personalieeskirjade artiklis 81a sätestatud eeskirju ülemmäärade ja jaotamise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.
C jagu
VANADUSPENSION JA LAHKUMISTOETUS
Artikkel 39
Artikkel 40
Kui teenistuja määratakse ►M128 Euroopa Liidu ◄ ametnikuks, ei saa ta artikli 39 esimeses lõigus ettenähtud toetust.
Personalieeskirjade VIII lisas ettenähtud pensioniõigusliku staaži arvutamisel võetakse arvesse kogu ►M128 Euroopa Liidu ◄ institutsioonide ajutise töötajana teenistuses oldud aega.
Kui teenistuja on kasutanud artiklis 42 ettenähtud võimalust, vähendatakse tema vanaduspensioni õigusi vastavalt ajale, mil kõnealuseid summasid kinni peeti.
Eelmist lõiku ei kohaldata teenistujate suhtes, kes on kolme kuu jooksul pärast seda, kui tema suhtes hakati kohaldama personalieeskirju, palunud luba maksta need summad tagasi koos liitintressiga, mille määr on ►M145 2,9 % ◄ aastas, mille võib üle vaadata personalieeskirjade XII lisa artiklis 12 sätestatud korras.
D jagu
INVALIIDSUS- JA ELUKINDLUSTUSSKEEMI NING PENSIONISKEEMI RAHASTAMINE
Artikkel 41
B ja C jaos sätestatud sotsiaalkindlustusskeemi rahastamise puhul kohaldatakse personalieeskirjade artikli 83 ►M112 ja artikli 83a ◄ ning personalieeskirjade VIII lisa artiklite 36 ja 38 sätteid analoogia põhjal.
Artikkel 42
Tingimustel, mille sätestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik, võib teenistuja taotleda, et asustus või ametiisik teeks tema eest maksed, mida ta peab tegema selleks, et saada või säilitada pensioniõigusi oma päritoluriigis.
Sellised maksed ei ületa ►M112 kaks korda personalieeskirjade artikli 83 lõikes 2 ettenähtud määra ◄ ja võetakse ►M128 Euroopa Liidu ◄ eelarvest.
E jagu
AJUTISTE TÖÖTAJATE NÕUETE LAHENDAMINE
Artikkel 43
Personalieeskirjade VIII lisa artikleid 40–44 kohaldatakse analoogia põhjal.
F jagu
HÜVITISTE MAKSMINE
Artikkel 44
Personalieeskirjade artikleid 81a ja 82 ning personalieeskirjade VIII lisa artiklit 45 hüvitiste maksmise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.
Kõik summad, mis ►M128 liidu ◄ ajutine töötaja võlgneb ►M128 liidule ◄ ajutisele töötajale hüvitiste maksmise kuupäeval kõnealuse kindlustusskeemi alusel, arvatakse maha ajutisele töötajale või tema pärijatele makstavate hüvitiste summast viisil, mille määrab kindlaks personalieeskirjade VIII lisa artiklis 45 nimetatud institutsioon. Lahutatava summa võib jaotada mitmele kuule.
G jagu
ÕIGUSTE ÜLEMINEK ►M128 LIIDULE ◄
Artikkel 44a
Personalieeskirjade artikli 85a sätteid õiguste ülemineku kohta ►M128 liidule ◄ kohaldatakse analoogia põhjal.
7. PEATÜKK
Enammakstud summade tagasinõudmine
Artikkel 45
Kohaldatakse personalieeskirjade artikli 85 sätteid enammakstud summade tagasinõudmise kohta.
8. PEATÜKK
Edasikaebamine
Artikkel 46
Personalieeskirjade VII jaotist edasikaebamise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.
9. PEATÜKK
Töösuhte lõpetamine
Artikkel 47
Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:
selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 66-aastaseks, või vajaduse korral vastavalt personalieeskirjade artikli 52 teisele ja kolmandale lõigule kindlaksmääratud kuupäeval, või
kui leping on tähtajaline:
lepingus märgitud kuupäeval;
lepingus kindlaks määratud etteteatamistähtaja lõppemisel, andes teenistujale või institutsioonile võimaluse lõpetada leping varem. Etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu teenistusaasta kohta ning on minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud. Töötaja puhul, kelle lepingut on pikendatud, on maksimumperiood kuus kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire. Kui lepingu lõpetab institutsioon, on teenistujal õigus saada kohustuste lõppemise kuupäevast kuni lepingu lõppemise kuupäevani kestva ajavahemiku eest hüvitust, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast;
kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi lubamise võimalust. Kui erandiks luba ei anta, kohaldatakse alapunktis ii osutatud etteteatamistähtaega või
kui leping on tähtajatu:
lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel; etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu iga täitunud teenistusaasta kohta ning on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt kümme kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire, või
kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi lubamise võimalust. Kui erandiks luba ei anta, kohaldatakse alapunktis i osutatud etteteatamistähtaega.
Artikkel 48
Tähtajalise või tähtajatu teenistussuhte võib institutsioon lõpetada ette teatamata:
katseaja jooksul või selle lõppedes artiklis 14 ettenähtud tingimustel;
▼M112 —————
kui teenistuja ei ole artiklis 16 nimetatud tasulise haiguspuhkuse järel võimeline oma kohustusi täitma. Sellisel juhul makstakse teenistujale toetust, mis võrdub tema põhipalgaga, ja peretoetusi kahe päeva eest iga töötatud täiskuu kohta.
Artikkel 48a
Euroopa Parlamendi igal ametiajal võib personalieeskirjade artiklit 50 kohaldada analoogia põhjal maksimaalselt viie Euroopa Parlamendi fraktsioonide palgaastmel AD 15 või AD 16 oleva kõrgema astme ajutise töötaja suhtes, tingimusel et nad on saanud 55-aastaseks ja on olnud kakskümmend aastat institutsioonide teenistuses ning vähemalt 2,5 aastat oma viimasel palgaastmel.
Artikkel 49
Enne töösuhte lõpetamist võib ajutise töötaja töölt kõrvaldada vastavalt personalieeskirjade ►M112 IX lisa artiklitele 23 ja 24 ◄ , mida kohaldatakse analoogia põhjal.
►M62 Kui töösuhe lõpetatakse lõike 1 alusel ◄ , võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada:
piirata artiklis 39 sätestatud lahkumistoetust personalieeskirjade artiklis 83 sätestatud sissemaksete tagasimaksmisega koos liitintressiga, mille määr on 3,5 % aastas;
pidada täielikult või osaliselt kinni artikli 24 lõikes 1 sätestatud hüvitise.
Artikkel 50
Institutsioon lõpetab töösuhte ajutise töötajaga ette teatamata, kui artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik leiab:
et ajutine töötaja on töölevõtmisel teadlikult andnud väärteavet oma ametialaste võimete või artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuete kohta ja
see väärteave on tema töölevõtmisel olnud määrav tegur.
Enne töösuhte lõpetamist võib ajutise töötaja töölt kõrvaldada vastavalt personalieeskirjade ►M112 IX lisa artiklitele 23 ja 24 ◄ , mida kohaldatakse analoogia põhjal.
Kohaldatakse artikli 49 lõiget 2.
Artikkel 50a
Kui ajutine töötaja või endine ajutine töötaja on tahtlikult või hooletuse tõttu jätnud täitmata oma käesolevatest teenistustingimustest tulenevad kohustused, võib tema suhtes rakendada distsiplinaarmeedet vastavalt personalieeskirjade VI jaotisele ja võimaluse korral vastavalt personalieeskirjade IX lisale, mille sätteid kohaldatakse analoogia põhjal, ilma et see piiraks artiklite 49 ja 50 kohaldamist.
10. PEATÜKK
Artikli 2 punktis e osutatud ajutiste töötajate suhtes kohaldatavad erisätted
Artikkel 50b
Artikkel 50c
▼M131 —————
11.
PEATÜKK
ARTIKLI 2 PUNKTIS F OSUTATUD AJUTISI TÖÖTAJAID KÄSITLEVAD ERISÄTTED
Artikkel 51
Personalieeskirjade artiklit 37, välja arvatud selle esimese lõigu punkti b, ja artiklit 38 kohaldatakse artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.
Artikkel 52
Erandina artikli 17 kolmandast lõigust võivad artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad, kelle leping on sõlmitud määramata ajaks, staažist olenemata saada palgata puhkust kuni üheaastaseks ajavahemikuks.
Sellise puhkuse kogukestus ei või ületada kahtteist aastat kogu töötaja ametiaja jooksul.
Ajutise töötaja ametikohale võib tööle võtta teise isiku.
Pärast puhkuse lõppu tuleb ajutine töötaja ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ajutine töötaja keeldub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ta keeldub teist korda, võib institutsioon teenistussuhte ette teatamata lõpetada. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni või lähetusse saatmiseni jääb töötaja isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusele.
Artikkel 53
Artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad võetakse tööle ühe või mitme ameti korraldatud valikumenetluse alusel. Euroopa Personalivaliku Amet osutab asjaomase ameti või asjaomaste ametite taotlusel neile abi, määrates eelkõige katsete sisu ja korraldades valikumenetluse. Euroopa Personalivaliku Amet tagab valikumenetluse läbipaistvuse.
Välise valikumenetluse korral võetakse artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Amet võib vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel anda loa vastavate töökohustustega ametikohtade puhul ja kinnitatud ametikohtade loetelu piires töölevõtmiseks palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Ametis palgaastmetele AD 9–AD 12 tööle võetud ajutiste töötajate arv ei ületa jooksval viieaastasel ajavahemikul 20 % ajutiste töötajate koguarvust tegevusüksuses AD.
Artikkel 54
Artikli 2 punktis f osutatud ajutistele töötajatele määratakse järgmine kõrgem palgaaste üksnes nende töötajate seast valiku tegemisel, kes on oma palgaastmel töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes selliste ajutiste töötajate teeneid ja võttes arvesse nende kohta koostatud aruandeid. Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 viimast lauset ja artikli 45 lõiget 2 kohaldatakse analoogia põhjal. Ametnikele personalieeskirjade I lisa B jaos sätestatud keskmisele teenistuskäigule vastavaid protsendimäärasid ei tohi ületada.
Vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 võtab iga amet vastu üldsätted käesoleva artikli rakendamiseks.
Artikkel 55
Kui artikli 2 punktis f osutatud ajutine töötaja vahetab ametikohale korraldatud sisekonkursi tulemusena ametikohta tegevusüksuse piires, ei määrata talle tema eelmisest ametikohast madalamat palgaastet või -järku, tingimusel et tema palgaaste on üks palgaastmetest, millele osutati vaba ametikoha väljakuulutamise teates.
Samu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal juhul, kui selline ajutine töötaja sõlmib ametiga uue lepingu kohe pärast muu ametiga sõlmitud eelmist ajutist töölepingut.
Artikkel 56
Vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2 võtab iga amet vastu artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate töölevõtmise korra üldsätted.
▼M131 —————
IV JAOTIS
LEPINGULISED TÖÖTAJAD
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 79
Artikkel 80
Kohustuste laad ja vastavad tegevusüksused on esitatud järgmises tabelis:
|
Tegevusüksus |
Palgaaste |
Kohustused |
|
IV |
13–18 |
Administratiivsed, nõuandvad, keelelised ja muud tehnilised ülesanded, mida tehakse ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all. |
|
III |
8–12 |
Täidesaatvad, kavandavad, raamatupidamisega seotud ja muud tehnilised ülesanded, mida tehakse ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all. |
|
II |
4–7 |
Abistavad ja sekretäride ülesanded, ameti toimimisega seotud ja muud taolised ülesanded, mida tehakse ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all. |
|
I |
1–3 |
Füüsiline töö või haldusabi andmine, mida tehakse ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all. |
2. PEATÜKK
Õigused ja kohustused
Artikkel 81
Artiklit 11 kohaldatakse analoogia põhjal.
3. PEATÜKK
Töölevõtmise tingimused
Artikkel 82
Lepingulise töötajana töölevõtmiseks peab töötajal olema:
tegevusüksuses I edukalt lõpetatud kohustuslik koolikursus;
tegevusüksustes II ja III:
diplomiga tõendatud keskharidusjärgne haridus, või
diplomiga tõendatud keskharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses, ning kolme aasta pikkune asjakohane töökogemus, või
kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus või erialane töökogemus samaväärsel tasemel;
tegevusüksuses IV:
haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele, või
kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus samaväärsel tasemel.
Töötaja võib tööle võtta ainult tingimusel, et ta:
on ühe liikmesriigi kodanik, kui artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus ei luba erandit, ja tal on kõik kodaniku õigused;
täidab kõiki talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustusi;
esitab sobivad iseloomustused, mida on vaja kõnealuste kohustuste täitmiseks;
on füüsiliselt võimeline täitma oma kohustusi; ning
Artikkel 83
Enne töölevõtmist läbib lepinguline töötaja ühe institutsiooni meditsiinitöötaja tehtava tervisekontrolli selle tagamiseks, et töötaja täidab artikli 82 lõike 3 punkti d nõudeid.
Personalieeskirjade artiklit 33 kohaldatakse analoogia põhjal.
Artikkel 84
Kui lepinguline töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu katkematult kuu aega oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.
Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Lepingulise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte lepingulise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata lepingulise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse.
Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab lepingulise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule.
Kui lepingulise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.
Lõplik otsus tehakse käesolevas lõikes osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal lepingulise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades.
4. PEATÜKK
Artiklis 3 a osutatud lepingulisi töötajaid käsitlevad erisätted
Artikkel 85
Artiklis 3b osutatud lepinguliste töötajate lepinguga hõlmatud ajavahemikke ei loeta käesoleva artikli alusel lepingute sõlmimiseks või pikendamiseks.
Artikkel 86
Artiklis 3a osutatud lepingulisi töötajaid võib võtta tööle ainult:
palgaastmetesse 13, 14 või 16 tegevusüksuse IV puhul,
palgaastmetesse 8, 9 või 10 tegevusüksuse III puhul,
palgaastmetesse 4 või 5 tegevusüksuse II puhul,
palgaastmesse 1 tegevusüksuse I puhul.
Selliste lepinguliste töötajate liigitamisel iga tegevusüksuse piires võetakse arvesse asjaomaste isikute kvalifikatsiooni ja kogemusi. Institutsioonide erivajaduste arvessevõtmiseks võib samuti arvestada ►M128 liidus ◄ valitsevaid tööturutingimusi. Sellised lepingulised töötajad võetakse tööle oma palgaastme esimesele järgule. ►M131 Palgaastmesse 1 tööle võetud lepinguliste töötajate suhtes kohaldatakse analoogia põhjal siiski personalieeskirjade artikli 32 teist lõiku. ◄
Käesolevat lõiget jõustavad üldsätted kehtestatakse vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.
Kui selline lepinguline töötaja siirdub kõrgemasse tegevusüksusesse, määratakse talle selline palgaaste või -järk, et tema töötasu oleks vähemalt võrdne sellega, millele tal oli õigus varasema lepingu alusel.
Samu sätteid kohaldatakse siis, kui selline lepinguline töötaja sõlmib institutsiooni või asutusega uue lepingu kohe pärast teise institutsiooniga või asutusega sõlmitud lepingut.
Artikkel 87
5. PEATÜKK
Artiklis 3b osutatud lepingulisi töötajaid käsitlevad erisätted
Artikkel 88
Artiklis 3b osutatud lepinguliste töötajate puhul:
sõlmitakse tähtajalised lepingud; neid saab pikendada;
tegelik teenistusaeg koos lepingu pikendamisest tuleneva ajaga ei ületa ►M131 kuut aastat ◄ .
Artiklis 3a osutatud lepinguliste töötajate lepinguga hõlmatud ajavahemikke ei võeta arvesse lepingute sõlmimisel või pikendamisel käesoleva artikli kohaselt.
Artikkel 89
Artikkel 90
Erandina käesoleva jaotise sätetest kohaldatakse konverentsitõlkide suhtes, kelle võtab tööle Euroopa Parlament või komisjon ►M128 liidu ◄ institutsioonide ja asutuste nimel, ühelt poolt institutsioonide nimel tegutseva Euroopa Parlamendi, komisjoni ja Euroopa Kohtu ning teiselt poolt kutseala esindavate organisatsioonide vahel 28. juulil 1999 sõlmitud kokkuleppes sätestatud tingimusi.
Kõnealuse kokkuleppe muudatused, mis tulenevad nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 723/2004 ( 25 ) jõustumisest, võetakse vastu enne 31. detsembrit 2006 artiklis 78 osutatud korras. Pärast 31. detsembrit 2006 kõnealusesse kokkuleppesse tehtavad muudatused võetakse vastu institutsioonide kokkuleppel.
6. PEATÜKK
Töötingimused
Artikkel 91
Artikleid 16–18 kohaldatakse analoogia põhjal.
Personalieeskirjade artikli 55 lõike 4 teist lauset ei kohaldata analoogia põhjal lepinguliste töötajate suhtes.
Tegevusüksuste III ja IV lepinguliste töötajate ületunnitöö ei anna õigust hüvitisele ega lisatasule.
Personalieeskirjade VI lisas sätestatud tingimuste kohaselt on tegevusüksuste I ja II lepingulistel töötajatel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistusüksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust anda ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.
7. PEATÜKK
Töötasu ja kulud
Artikkel 92
Artikleid 19-27 kohaldatakse analoogia põhjal, kui artiklitest 93 ja 94 ei tulene teisiti.
Artikkel 93
Põhipalkade astmed sätestatakse järgmises tabelis:
|
TEGEVUSÜKSUS |
1.7.2022 |
PALGAJÄRK |
||||||
|
TEGEVUSÜKSUS |
PALGAASTE |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
IV |
18 |
7 189,80 |
7 339,32 |
7 491,93 |
7 647,74 |
7 806,79 |
7 969,13 |
8 134,84 |
|
|
17 |
6 354,54 |
6 486,67 |
6 621,57 |
6 759,28 |
6 899,84 |
7 043,32 |
7 189,80 |
|
|
16 |
5 616,29 |
5 733,08 |
5 852,31 |
5 974,01 |
6 098,26 |
6 225,09 |
6 354,54 |
|
|
15 |
4 963,81 |
5 067,04 |
5 172,43 |
5 279,99 |
5 389,80 |
5 501,87 |
5 616,29 |
|
|
14 |
4 387,16 |
4 478,39 |
4 571,53 |
4 666,59 |
4 763,67 |
4 862,69 |
4 963,81 |
|
|
13 |
3 877,47 |
3 958,12 |
4 040,42 |
4 124,46 |
4 210,22 |
4 297,78 |
4 387,16 |
|
III |
12 |
4 963,75 |
5 066,96 |
5 172,35 |
5 279,89 |
5 389,68 |
5 501,76 |
5 616,17 |
|
|
11 |
4 387,13 |
4 478,34 |
4 571,47 |
4 666,52 |
4 763,57 |
4 862,63 |
4 963,75 |
|
|
10 |
3 877,46 |
3 958,09 |
4 040,40 |
4 124,43 |
4 210,19 |
4 297,75 |
4 387,13 |
|
|
9 |
3 427,03 |
3 498,29 |
3 571,04 |
3 645,32 |
3 721,12 |
3 798,48 |
3 877,46 |
|
|
8 |
3 028,92 |
3 091,91 |
3 156,21 |
3 221,83 |
3 288,84 |
3 357,23 |
3 427,03 |
|
II |
7 |
3 426,95 |
3 498,24 |
3 570,98 |
3 645,25 |
3 721,10 |
3 798,48 |
3 877,47 |
|
|
6 |
3 028,79 |
3 091,76 |
3 156,08 |
3 221,72 |
3 288,72 |
3 357,13 |
3 426,95 |
|
|
5 |
2 676,85 |
2 732,52 |
2 789,36 |
2 847,38 |
2 906,59 |
2 967,06 |
3 028,79 |
|
|
4 |
2 365,82 |
2 415,03 |
2 465,27 |
2 516,55 |
2 568,88 |
2 622,31 |
2 676,85 |
|
I |
3 |
2 914,51 |
2 974,99 |
3 036,75 |
3 099,76 |
3 164,08 |
3 229,76 |
3 296,81 |
|
|
2 |
2 576,55 |
2 630,02 |
2 684,61 |
2 740,32 |
2 797,20 |
2 855,26 |
2 914,51 |
|
|
1 |
2 277,79 |
2 325,07 |
2 373,31 |
2 422,56 |
2 472,85 |
2 524,17 |
2 576,55 |
Artikkel 94
Olenemata artikli 24 lõikest 3, ei ole lõikes 1 ettenähtud siseseadmistoetus ja kõnealuse artikli lõikes 2 ettenähtud ümberasumistoetus väiksem kui:
8. PEATÜKK
Sotsiaalkindlustushüvitised
A jagu
Ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus, sotsiaalkindlustushüvitised
Artikkel 95
Artiklit 28 kohaldatakse analoogia põhjal. Personalieeskirjade artikli 72 lõikeid 2 ja 2a ei kohaldata siiski lepinguliste töötajate suhtes, kes on olnud ►M128 liidu ◄ teenistuses kuni ►M131 pensioniikka jõudmiseni ◄ , kui tema teenistusaeg lepingulise töötajana ei ole kestnud üle kolme aasta.
Artikkel 96
Endisel lepingulisel töötajal, kes jääb töötuks pärast seda, kui tema teenistus ►M128 liidu ◄ institutsioonis lõpetatakse, ning:
kes ei saa ►M128 liidult ◄ vanaduspensioni ega invaliidsustoetust,
kelle teenistus ei lõppenud omal soovil lahkumise ega distsiplinaarpõhjustel töölepingu lõpetamise tõttu,
kes on teenistuses olnud vähemalt kuus kuud,
kelle elukoht on liikmesriigis,
on allpool sätestatud tingimustel õigus saada igakuist töötuskindlustushüvitist.
Kui tal on õigus saada töötuskindlustushüvitist riikliku skeemi alusel, peab ta sellest teatama institutsioonile, kelle teenistuses ta oli, kes omakorda teatab sellest kohe komisjonile. Sellistel juhtudel lahutatakse kõnealuste hüvitiste summa lõike 3 kohaselt makstavast toetusest.
Et olla õigustatud saama kõnealust töötuskindlustushüvitist, peab endine lepinguline töötaja:
olema isikliku taotluse põhjal tööotsijana registreeritud selle liikmesriigi tööhõiveasutuses, kus on tema elukoht;
täitma kõnealuse liikmesriigi seaduses sätestatud kohustusi, mis on ette nähtud selle seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saava isiku jaoks;
edastama pädeva siseriikliku tööhõiveasutuse väljaantud tõendi selle kohta, kas ta on täitnud punktides a ja b nimetatud kohustusi ja tingimusi, kord kuus institutsioonile, kelle teenistuses ta oli ja kes edastab nimetatud tõendi kohe komisjonile.
►M128 Liit ◄ võib toetust anda ja selle säilitada ka siis, kui punktis b nimetatud siseriiklikke kohustusi ei täideta haiguse, õnnetuse, raseduse, invaliidsuse või samasuguseks peetava olukorra puhul või juhul, kui pädev siseriiklik asutus on isiku vabastanud nende kohustuste täitmisest.
Komisjon kehtestab pärast ekspertide komitee arvamuse saamist käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud sätted.
Töötuskindlustushüvitis kinnitatakse põhipalga alusel, mida endine lepinguline töötaja sai teenistuse lõppemise ajal. See hüvitis on:
esimese 12 kuu jooksul 60 % põhipalgast,
13.-24. kuul 45 % põhipalgast,
25.-36. kuul 30 % põhipalgast.
Sellisel viisil kindlaksmääratud summad ei või olla alla ►M152 1 236,30 eurot (alampiir) ◄ ega ületada ►M152 2 472,57 eurot (ülempiir) ◄ pärast esialgse kuue kuu möödumist, mille jooksul kohaldatakse allpool sätestatud alampiiri, kuid mille jaoks ülempiiri pole kehtestatud. Neid piirmäärasid ►M131 ajakohastatakse ◄ samal viisil nagu personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud palgaastmestikku vastavalt personalieeskirjade artiklile 65.
Asjaomane isik on kohustatud teatama kõigist muudest samasugustest toetustest, mida talle või tema abikaasale mujalt makstakse; sellised toetused lahutatakse käesoleva artikli põhjal makstavatest toetustest.
Endisel lepingulisel töötajal, kes vastab töötuskindlustushüvitise saamise nõuetele, on õigus personalieeskirjade artikli 72 kohasele ravikindlustusele, ilma et ta peaks ise sissemakseid tasuma.
Artikkel 97
Personalieeskirjade artiklit 74 sünnitoetuse kohta ja artiklit 75, mille kohaselt institutsioon maksab seal määratletud kulud, kohaldatakse analoogia põhjal.
Artikkel 98
Personalieeskirjade artiklit 76 kingituste, laenude ja avanssi andmise kohta kohaldatakse analoogia põhjal lepinguliste töötajate suhtes nende lepingu tähtaja jooksul või pärast lepingu lõppu, kui lepinguline töötaja on pikaajalise raske haiguse, puude või õnnetuse tõttu võimetu oma teenistuse ajal töötama ning kui ta tõendab, et selline haigus või õnnetus ei ole hõlmatud mõne muu sotsiaalkindlustusskeemiga.
B jagu
Kindlustus invaliidsus-ja surmaohu vastu
Artikkel 99
Lepingulised töötajad on töötamise ajal esineva surma- või invaliidsusohu vastu kindlustatud vastavalt järgmistele sätetele.
Käesolevas jaos sätestatud maksed ja hüvitised peatatakse, kui vastavalt käesolevatele teenistustingimustele peatatakse töötasu maksmine töötajale.
Artikkel 100
Kui enne lepingulise töötaja tööleasumist läbitud tervisekontrolli põhjal selgub, et töötaja on haige või invaliid, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus kõnealusest haigusest või invaliidsusest tulenevaid riske arvesse võttes otsustada võimaldada sellele töötajale invaliidsuse või surmaga seotud hüvitisi alles viis aastat pärast seda, kui ta on institutsiooni teenistusse asunud.
Lepinguline töötaja võib kaevata kõnealuse otsuse edasi personalieeskirjade artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud töövõimetuskomiteesse.
Artikkel 101
Personalieeskirjade artiklit 52 kohaldatakse invaliidsustoetuse saajate suhtes analoogia põhjal. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne ►M131 66. eluaastat ◄ , ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb sellel palgaastmel ja -järgul, mis lepingulisel töötajal oli invaliidiks jäämise ajal.
Artikkel 102
Kui asjaomast isikut ei ole võimalik ►M128 liidu ◄ teenistusse tagasi võtta, võib lepingu lõpetada, tingimusel et sellisele isikule makstakse hüvitist, mis vastab töötasule, mida ta oleks saanud etteteatamisaja jooksul, ning vajadusel artiklis 47 ettenähtud lepingu lõpetamise korral makstavale hüvitisele. Samuti kohaldatakse artiklit 109.
Artikkel 103
Artikkel 104
Õigus saada pensioni tekib surmakuule järgneva kuu esimesel päeval või vajaduse korral sellele ajavahemikule järgneva kuu esimesel päeval, mil elusolev abikaasa, orvud või ülalpeetavad saavad surnud töötaja töötasu vastavalt personalieeskirjade artiklile 70.
Artikkel 105
Teenistuja elusoleval abikaasal on õigus saada toitjakaotuspensioni vastavalt personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükile. Pension ei ole väiksem kui 35 % lepingulisele töötajale viimati makstud igakuisest põhipalgast ega väiksem kui tegevusüksuses I esimese palgaastme esimesel järgul oleva töötaja igakuine põhipalk. Kui lepinguline töötaja sureb, suurendatakse toitjakaotuspensioni summat 60 protsendini vanaduspensionist, mida oleks makstud lepingulisele töötajale, kui ta surma ajal teenistusstaažist või vanusest olenemata oleks vastanud sellise pensioni saamise tingimustele.
Toitjakaotuspensioni saaval isikul on personalieeskirjade VII lisas sätestatud tingimustel õigus saada personalieeskirjade artiklis 67 määratletud peretoetusi. Ülalpeetava lapse toetus on siiski personalieeskirjade artikli 67 lõike 1 punktis b ettenähtud summa kahekordne väärtus.
Artikkel 106
Artikkel 107
Lahutuse korral või juhul, kui toitjakaotuspensioni saama õigustatud isikuid on enam kui ühest kategooriast, jaotatakse selline pension personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis sätestatud viisil.
Artikkel 108
Personalieeskirjade artiklis 81a sätestatud eeskirju ülemmäärade ja jaotamise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.
C jagu
Vanaduspension ja lahkumistoetus
Artikkel 109
Artikkel 110
►M128 Liidu ◄ lepinguliste töötajate mis tahes teenistusaega võetakse arvesse pensioniõigusliku staaži arvutamisel, nagu on ette nähtud personalieeskirjade VIII lisas.
D jagu
Invaliidsus- ja elukindlustusskeemi ning pensioniskeemi rahastamine
Artikkel 111
B ja C jaos sätestatud sotsiaalkindlustusskeemi rahastamise puhul kohaldatakse personalieeskirjade artiklite 83 ja 83a ning personalieeskirjade VIII lisa artiklite 36 ja 38 sätteid analoogia põhjal.
Artikkel 112
Vastavalt institutsiooni kehtestatud tingimustele võib lepinguline töötaja institutsioonilt taotleda mis tahes maksete tegemist, mida temalt nõutakse pensioniõiguste, töötuskindlustushüvitise, invaliidsus-, elu- ja ravikindlustuse omandamiseks või säilitamiseks selles riigis, kus töötaja on viimati olnud selliste skeemidega hõlmatud. Selliste maksete tegemise ajal ei saa lepinguline töötaja kuuluda ►M128 liidu ◄ ravikindlustusskeemi alla. Lisaks sellele ei ole lepinguline töötaja nende maksete tegemise ajal hõlmatud ►M128 liidu ◄ elu- ja invaliidsuskindlustusskeemidega ning ta ei omanda õigusi ►M128 liidu ◄ töötus- ja pensionikindlustusskeemide alusel.
Selliste maksete tegemise tegelik periood mis tahes lepingulise töötaja puhul ei ületa kuut kuud. Institutsioon võib siiski otsustada pikendada seda perioodi ühe aastani. Maksed tehakse ►M128 liidu ◄ üldeelarvest. Pensioniõiguste omandamiseks või säilitamiseks tehtavate maksete suurus ei ole üle kahe korra suurem personalieeskirjade artikli 83 lõikes 2 ettenähtud määrast.
E jagu
Lepinguliste töötajate nõuete lahendamine
Artikkel 113
Personalieeskirjade VIII lisa artikleid 40–44 kohaldatakse analoogia põhjal.
F jagu
Hüvitiste maksmine
Artikkel 114
G jagu
Õiguste üleminek ►M128 liidule ◄
Artikkel 115
Personalieeskirjade artikli 85a sätteid õiguste ülemineku kohta ►M128 liidule ◄ kohaldatakse analoogia põhjal.
9. PEATÜKK
Alusetult makstud summade sissenõudmine
Artikkel 116
Personalieeskirjade artikli 85 sätteid alusetult makstud summade sissenõudmise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.
10. PEATÜKK
Kaebused
Artikkel 117
Personalieeskirjade VII jaotist kaebuste kohta kohaldatakse analoogia põhjal.
11. PEATÜKK
Kolmandates riikides töötavate lepinguliste töötajate suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted
Artikkel 118
Personalieeskirjade X lisa kohaldatakse analoogia põhjal kolmandas riigis teenistuses viibivate lepinguliste töötajate suhtes. Kõnealuse lisa artiklit 21 kohaldatakse siiski ainult juhul, kui leping sõlmitakse vähemalt üheks aastaks.
12. PEATÜKK
Töösuhte lõpetamine
Artikkel 119
Artikleid 47-50a kohaldatakse lepinguliste töötajate suhtes analoogia põhjal.
Lepingulise töötaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse korral täiendatakse personalieeskirjade IX lisas ja käesolevate teenistustingimuste artiklis 49 osutatud distsiplinaarnõukogu kahe lisaliikmega, kes töötavad samas tegevusüksuses ja samal palgaastmel kui lepinguline töötaja. Need kaks lisaliiget määratakse käesolevate teenistustingimuste artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutuse ja personalikomitee vahel kokku lepitava ad hoc menetluse teel.
►M112 V ◄ JAOTIS
KOHALIKUD TÖÖTAJAD
Artikkel ►M112 120 ◄
Kui käesoleva jaotise sätetest ei tulene teisiti, määrab kohalike töötajate teenistustingimused, eelkõige:
töölevõtmise ja töölepingu lõpetamise viisi,
puhkuse ja
töötasu
►M131 artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ◄ vastavalt selles kohas kehtivatele eeskirjadele ja tavadele, kus kohalikud töötajad oma kohustusi täitma asuvad.
Artikkel 121
Kui tegevuskoha lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, vastutab institutsioon tööandja sotsiaalkindlustusmaksete eest vastavalt selles kohas kehtivatele eeskirjadele, kus teenistuja oma kohustusi täidab. Selliste riikide jaoks, kus sotsiaalkindlustusskeem puudub või on ebapiisav, loob institutsioon sõltumatu või täiendava sotsiaalkindlustusskeemi.
Artikkel 122
Vaidlused institutsiooni ja kolmandas riigis oma ametiülesandeid täitva kohaliku töötaja vahel esitatakse vahekohtule vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud teenistuja lepingu vahekohtuklauslis.
►M112 VI ◄ JAOTIS
ERINÕUSTAJAD
Artikkel ►M112 123 ◄
Enne lepingu lõplikku sõlmimist vahetatakse eelarvepädeva asutusega arvamusi kavandatava töötasu kohta, kui nimetatud asutuse esindaja või asjaomane institutsioon seda ühe kuu jooksul pärast teatamiskuupäeva taotleb.
Artikkel 124
Personalieeskirjade artiklit 1c, 1d, 11, 11a, 12 ja 12a, artikli 16 esimest lõiku, artikleid 17, 17a, 19, 22, 22a ja 22b, ►M128 artiklit 23 ◄ ning artikli 25 teist lõiku ametnike õiguste ja kohustuste kohta ning personalieeskirjade artikleid 90 ja 91 kaebuste kohta kohaldatakse analoogia põhjal.
▼M112 —————
VII
JAOTIS
PARLAMENDILIIKME REGISTREERITUD ASSISTENDID
1.
PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 125
Artikkel 126
Erandina artiklist 7 kehtestatakse parlamendiliikme registreeritud assistentide sõltumatu esindatuse kord artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetega, võttes arvesse, et personali seadusjärgse esindamise ja assistentide sõltumatu esindamise vahel tuleb luua ametlik seos.
2.
PEATÜKK
Õigused ja kohustused
Artikkel 127
Analoogia põhjal kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 11–26a. Võttes rangelt arvesse parlamendiliikme registreeritud assistentide tööülesannete ja kohustuste erilist laadi ning vastastikust usaldust, mis peab iseloomustama assistentide ja nende poolt abistatava(te) Euroopa Parlamendi liikme(te) vahelist töösuhet, võetakse artikli 125 lõike 1 kohaselt vastu võetud selle valdkonnaga seotud rakendusmeetmetes arvesse parlamendiliikmete ja nende registreeritud assistentide vahelise töösuhte erilist laadi.
3.
PEATÜKK
Töölevõtmise tingimused
Artikkel 128
Parlamendiliikme registreeritud assistendi valib (valivad) Euroopa Parlamendi liige (liikmed), keda assistent abistama asub. Ilma et see piiraks võimalust kohaldada lisanõudeid, mis võidakse kehtestada artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetega, võib assistendi tööle võtta tingimusel, et:
ta on ►M128 liidu ◄ ühe liikmesriigi kodanik, välja arvatud juhul, kui artikli 6 esimeses lõigus osutatud ametiisik või asutus lubab teha erandi, ja tal on kõik kodaniku õigused;
ta on täitnud kõik talle sõjaväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad kohustused;
ta esitab nõuetekohased iseloomustused, mis on vajalikud tema töökohustuste täitmiseks;
ta on füüsiliselt võimeline täitma oma kohustusi;
tal on:
diplomiga tõendatud kõrgharidus;
diplomiga tõendatud keskharidus, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrgharidust andvas õppeasutuses, ning vähemalt kolmeaastane asjakohane töökogemus või
kui see on teenistuse huvides põhjendatud, erialane koolitus või erialane töökogemus samaväärsel tasemel.
Artikkel 129
Artikkel 130
4.
PEATÜKK
Töötingimused
Artikkel 131
5.
PEATÜKK
Töötasu ja kulude hüvitamine
Artikkel 132
Kui artiklites 133 ja 134 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse analoogia põhjal teenistustingimuste artiklit 19, artikli 20 lõikeid 1–3 ja artiklit 21 ning personalieeskirjade VII lisa artiklit 16, mis käsitlevad töötasu ja kulude hüvitamist. Lähetuskulude hüvitamise kord määratakse kindlaks artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetega.
Artikkel 132a
Vastavalt artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetele ja assistendi poolt abistatava(te) parlamendiliikme(te) sõnaselge taotluse korral võib parlamendiliikme registreeritud assistendile maksta ainult üks kord kas sisseseadmistoetust või ümberasumistoetust, mida makstakse asjaomase parlamendiliikme assisteerimise hüvitisest, tuginedes tõenditele, et elukohavahetus oli vajalik. Toetuse summa ei ületa assistendi ühe kuu põhipalka.
Artikkel 133
Töötasu astmed sätestatakse järgmises tabelis:
|
Palgaaste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
Põhipalk täisajaga töötamisel |
2 071,92 |
2 413,79 |
2 617,04 |
2 837,43 |
3 076,35 |
3 335,44 |
3 616,32 |
|
Palgaaste |
8 |
9 |
10 |
11 |
12 |
13 |
14 |
|
Põhipalk täisajaga töötamisel |
3 920,88 |
4 251,04 |
4 609,01 |
4 997,14 |
5 417,97 |
5 874,21 |
6 368,88 |
|
Palgaaste |
15 |
16 |
17 |
18 |
19 |
|
|
|
Põhipalk täisajaga töötamisel |
6 905,20 |
7 486,70 |
8 117,17 |
8 800,70 |
9 541,84 |
|
|
Artikkel 134
Erandina personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 viimasest lõigust ei või kodumaalt lahkumise toetus olla väiksem kui ►M152 447,87 eurot ◄ .
6.
PEATÜKK
Sotsiaalkindlustus
Artikkel 135
Kui artiklis 136 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse sotsiaalkindlustuse suhtes analoogia põhjal artikleid 95–115.
Artikkel 136
7.
PEATÜKK
Alusetult makstud summade tagasimaksmine
Artikkel 137
Analoogia põhjal kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 85 alusetult makstud summade tagasimaksmise kohta.
8.
PEATÜKK
Kaebused
Artikkel 138
Analoogia põhjal kohaldatakse kaebuste suhtes personalieeskirjade VII jaotist. Artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetega võidakse kehtestada lisaeeskirjad institutsioonisisese menetluse kohta.
9.
PEATÜKK
Töösuhte lõppemine
Artikkel 139
Parlamendiliikme registreeritud assistendi töösuhe lõpeb surma korral ning järgmistel juhtudel:
lepingus nimetatud kuupäeval vastavalt artikli 130 lõikele 1;
selle kuu lõpus, mille jooksul parlamendiliikme registreeritud assistent saab 66-aastaseks, või erandjuhul kuupäeval, mis määratakse kindlaks vastavalt personalieeskirjade artikli 52 teisele ja kolmandale lõigule;
assistendi puhul, kes vastavalt artikli 128 lõikele 2 abistab ainult üht Euroopa Parlamendi liiget, selle kuu lõpus, mille jooksul lõpeb surma või tagasiastumise tõttu või muul põhjusel asjaomase parlamendiliikme ametiaeg;
sellise lepingus sätestatud etteteatamistähtaja lõppemisel, millega on parlamendiliikme registreeritud assistendil ja Euroopa Parlamendil, kes tegutseb selle Euroopa Parlamendi liikme või nende liikmete nimel, kelle abistamiseks parlamendiliikme registreeritud assistent tööle võeti, õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, võttes arvesse asjaolu, et parlamendiliikme ja tema registreeritud assistendi vaheline töösuhe põhineb usaldusel. Etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu teenistusaasta kohta ning on minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse nimetatud piire;
kui parlamendiliikme registreeritud assistent ei vasta enam artikli 128 lõike 2 punktis a sätestatud tingimustele, ilma et see piiraks kõnealuse artikli alusel erandi tegemise võimalust. Kui erandit ei lubata teha, kohaldatakse punktis d osutatud etteteatamist.
Erisätted distsiplinaarmenetluse kohta kehtestatakse artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetega.
►M124 VIII ◄ JAOTIS
ÜLEMINEKUSÄTTED
▼M112 —————
Artikkel ►M124 140 ◄
Ilma et see piiraks teenistustingimuste muude sätete kohaldamist, nähakse lisas ette käesolevate teenistustingimustega hõlmatud lepingute alusel tööle võetud töötajate suhtes kohaldatavad üleminekusätted.
►M124 IX ◄ JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel ►M124 141 ◄
►M124 Kui artiklist 142 ei tulene teisiti ◄ , võtab üldsätted käesolevate teenistustingimuste jõustamiseks vastu ►M131 artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ◄ pärast konsulteerimist oma personalikomiteega ning personalieeskirjade artiklis 10 ettenähtud personalieeskirjade komiteega.
►M128 Euroopa Liidu ◄ institutsioonide juhatused teevad käesolevate teenistustingimuste ühtse kohaldamise tagamiseks koostööd.
Artikkel ►M124 142 ◄
Käesolevate teenistustingimustega hõlmatud teenistujate suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklis 110 osutatud personalieeskirjade jõustamise üldsätteid, kui nende teenistujate suhtes kohaldatakse käesolevatest teenistustingimustest tulenevalt personalieeskirju.
Artikkel 142a
Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate muude teenistujate teenistustingimuste toimimist.
LISA
Teenistustingimustega hõlmatud töötajate suhtes kohaldatavad üleminekusätted
Artikkel 1
Ajavahemikus 1. mai 2004 - 30. aprill 2006 asendatakse muude teenistujate teenistustingimustes:
artikli 3 punkti b esimeses taandes sõnad „abiteenistujate tegevusüksus (AST)” sõnadega „B- ja C-kategooria”;
artikli 3 punkti b teises taandes sõnad „administraatorite tegevusüksus (AD)” sõnadega „A-kategooria”, sõnad „AD 16 või AD 15” sõnadega „A*16 või A*15” ja sõnad „AD 15 või AD 14” sõnadega „A*15 või A*14”.
Artikkel 2
Artikkel 3
Nõukogu peadirektoraadi kohalikud või lepingulised töötajad, kellel oli kõnealuse peadirektoraadi kohaliku töötaja staatus enne 1. maid 2004, võivad viie aasta jooksul alates kõnealusest kuupäevast võtta osa nõukogu sisekonkurssidest samadel tingimustel kui institutsiooni ametnikud ja ajutised töötajad.
Artikkel 4
Teenistustingimuste artikli 2 punktiga d hõlmatud ajutiste töötajate tähtajalisi lepinguid võib 1. mail 2004 pikendada. Kui lepingut on juba üks kord pikendatud, sõlmitakse uus leping tähtajatult. Teenistustingimuste artikli 2 punktiga d hõlmatud ajutiste töötajate kehtivaid tähtajatuid lepinguid ei muudeta.
Artikkel 5
Artikkel 6
Alates 1. jaanuarist 2014 muudetakse nende ajutiste töötajate lepingud, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a ja kes on teenistuses 31. detsembril 2013, ilma valikumenetluseta käesolevate teenistustingimuste artikli 2 punkti f kohasteks lepinguteks. Ülejäänud töötajate lepingutingimused ei muutu. Käesolevat artiklit ei kohaldata nende ajutiste töötajate lepingute suhtes, kes on tööle võetud ametite juhtide või ametite juhtide asetäitjatena, kellele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas Euroopa Liidu õigusaktis, või ametnike suhtes, kes on lähetatud ametisse teenistuse huvides.
( 1 ) Eurostati 1. septembri 2014. aasta aruanne Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi 2014. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta.
( 2 ) Eurostati aruanne Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi 2016. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta (1. september 2016).
( 3 ) Eurostati aruanne Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi 2018. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta (1. september 2018).
( 4 ) Eurostati aruanne Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi 2018. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta (1. september 2018).
( 5 ) Eurostati aruanne Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi 2019. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta (1. september 2019).
( 6 ) Eurostati aruanne Euroopa Liidu ametnike pensioniskeemi 2020. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta (1. september 2020).
( 7 ) Vastavalt Eurostati 10. mai 2022. aasta aruandele ELi ametnike töötasude ja pensionide vahepealse ajakohastamise kohta Ares(2022)3565929
( 8 ) Eurostati 28. oktoobri 2022. aasta aruanne ELi ametnike töötasude ja pensionide iga-aastase ajakohastamise kohta 2022. aastal kooskõlas Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavate personalieeskirjade artiklitega 64 ja 65 ning XI lisaga, kohandades alates 1. juulist 2022 ELi töötajate töötasusid ja pensionile jäänud töötajate pensione ning ajakohastades alates 1. juulist 2022 paranduskoefitsiente, mida kohaldatakse ELis ja EList väljaspool asuvates teenistuskohtades töötavate töötajate töötasude suhtes, pensionile jäänud töötajate pensionide suhtes vastavalt nende elukohariigile ja pensionide ülekannete suhtes (Ares(2022)7485371).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
( 10 ) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1).
( 11 ) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).
( 12 ) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).
( 13 ) Nõukogu 4. detsembri 1972. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72, millega kehtestatakse seoses uute liikmesriikide liitumisega eri- ja ajutised meetmed Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmise ja nimetatud ühenduste ametnike teenistusest lahkumise kohta (EÜT L 272, 5.12. 1972, lk 1).
( 14 ) Nõukogu 4. juuni 1973. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73, millega kehtestatakse teadusuuringute ja investeerimisfondidest tasustatavate Euroopa ühenduste ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 155, 11.6.1973, lk 1).
( 15 ) ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.
►M112 ( 16 ) EÜT L 181, 28.6.1989, lk 2. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2458/98 (EÜT L 307, 17.11.1998, lk 1).
( 17 ) EÜT L 264, 2.10.2002, lk 1.
( 18 ) EÜT L 264, 2.10.2002, lk 5.
( 19 ) EÜT L 264, 2.10.2002, lk 9. ◄
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
( 21 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013 määrus (EL) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15)
( 22 ) EÜT L 280, 23.11.1995, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2458/98 (EÜT L 307, 17.11.1998, lk 1).
( 23 ) EÜT L 280, 23.11.1995, lk 4. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2458/98.
( 24 ) ELT L 262, 7.10.2005, lk 1.
( 25 ) ELT L 124, 27.4.2004, lk 1.
