Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02014L0104-20141205

    Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014, teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (EMPs kohaldatav tekst)

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/104/2014-12-05

    02014L0104 — ET — 05.12.2014 — 000.001


    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/104/EL,

    26. november 2014,

    teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (ELT L 349 5.12.2014, lk 1)


    Parandatud:

    ►C1

    Parandus, ELT L 90348, 11.6.2024, lk  1 (2014/104/EL)




    ▼B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/104/EL,

    26. november 2014,

    teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral

    (EMPs kohaldatav tekst)



    I PEATÜKK

    REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

    Artikkel 1

    Reguleerimisese ja kohaldamisala

    1.  
    Käesolev direktiiv sätestab teatavad eeskirjad, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kõik isikud, kes on kahju kannatanud selle tõttu, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus on rikkunud konkurentsiõigust, saaksid tõhusalt kasutada oma õigust nõuda, et see ettevõtja või ühendus nimetatud kahju täielikult hüvitaks. See sätestab eeskirjad, millega soodustatakse moonutamata konkurentsi siseturul ja kõrvaldatakse selle nõuetekohase toimimise takistused, tagades kõikjal liidus võrdväärse kaitse kõigile, kes sellist kahju on kannatanud.
    2.  
    Käesolev direktiiv sätestab eeskirjad, millega koordineeritakse konkurentsieeskirjade täitmise tagamist konkurentsiasutuste poolt ja kõnealuste eeskirjade täitmist kahju hüvitamise hagi esitamisel liikmesriigi kohtule.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „konkurentsiõiguse rikkumine” – ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumine või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumine;

    2)

    „õigusrikkumise toime pannud ettevõtja” – ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kes on toime pannud konkurentsiõiguse rikkumise;

    3)

    „liikmesriigi konkurentsiõigus” – liikmesriigi õiguse sätted, mille põhieesmärk on sama nagu ELi toimimise lepingu artiklitel 101 ja 102 ning mida kohaldatakse sama juhtumi suhtes paralleelselt liidu konkurentsiõigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikele 1, mis ei hõlma liikmesriigi õiguse sätteid, milles on ette nähtud kriminaalkaristused füüsilistele isikutele, välja arvatud juhul, kui selliste kriminaalkaristuste abil tagatakse ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade täitmine;

    4)

    „kahju hüvitamise hagi” – liikmesriigi õiguse kohane hagi, millega väidetavalt kahju kannatanud isik või ühe või mitme väidetavalt kahju kannatanud isiku nimel tegutsev isik, kui selline võimalus on liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud, või kahju kannatanud isiku õigused üle võtnud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas nõude üle võtnud isik, esitab liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõude;

    5)

    „kahju hüvitamise nõue” – konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue;

    6)

    „kahju kannatanud isik” – konkurentsiõiguse rikkumise tagajärjel kahju kannatanud isik;

    7)

    „liikmesriigi konkurentsiasutus” – asutus, mille liikmesriik on vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 35 määranud vastutama ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest;

    8)

    „konkurentsiasutus” – komisjon või liikmesriigi konkurentsiasutus või mõlemad, sõltuvalt kontekstist;

    9)

    „liikmesriigi kohus” – liikmesriigi kohus ELi toimimise lepingu artikli 267 tähenduses;

    10)

    „asja läbi vaatav kohus” – liikmesriigi kohus, mis on tavalises edasikaebuse korras pädev vaatama läbi liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuseid või kõnealuseid otsuseid käsitlevaid kohtuotsuseid, olenemata sellest, kas kõnealune kohus iseenesest on pädev tuvastama konkurentsiõiguse rikkumist;

    11)

    „otsus õigusrikkumise kohta” – konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu otsus, millega tuvastatakse konkurentsiõiguse rikkumine;

    12)

    „lõplik otsus õigusrikkumise kohta” – otsus õigusrikkumise kohta, mida ei saa või enam ei saa tavalises korras edasi kaevata;

    13)

    „tõendid” – igat liiki tõendid, mida on lubatud kasutada liikmesriigi kohtus, kuhu on pöördutud, eelkõige dokumendid ja kõik muud teavet sisaldavad esemed, olenemata andmekandjast, millele teave on salvestatud;

    14)

    „kartell” – kahe või enama konkurendi vahel sõlmitud kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on koordineerida turul oma konkureerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid sellise tegevuse kaudu nagu ostu- või müügihindade või muude kauplemistingimuste fikseerimine või kooskõlastamine, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste puhul, tootmis- või müügikvootide määramine, turgude ja klientide jagamine, sealhulgas riigihankes osalemisel, impordi- või ekspordipiirangute seadmine või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes;

    15)

    „leebusprogramm” – programm, mis käsitleb ELi toimimise lepingu artikli 101 või liikmesriigi õiguse vastava sätte kohaldamist ning mille alusel salajases kartellis osaleja teeb teistest kartellis osalevatest ettevõtjatest sõltumatult koostööd konkurentsiasutuse uurimises, esitades vabatahtlikult teavet kartelli ja oma osa kohta selles, mille eest vabastatakse ta vastava otsusega või menetluse lõpetamisega kartellis osalemise eest määratavast trahvist või vähendatakse sellise trahvi määra;

    16)

    „leebusavaldus” – konkurentsiasutusele ettevõtja või füüsilise isiku poolt või nende nimel tehtud vabatahtlik suuline või kirjalik avaldus või selle salvestis, milles kirjeldatakse teavet, mis kõnealusel ettevõtjal või füüsilisel isikul on kartelli ja tema enda osa kohta selles, ning mis on koostatud spetsiaalselt konkurentsiasutusele esitamiseks eesmärgiga mitte saada trahvi või saavutada selle määra vähendamine leebusprogrammi raames; see ei hõlma olemasolevat teavet;

    17)

    „olemasolev teave” – tõendid, mis on olemas konkurentsiasutuse menetlusest sõltumata olenemata sellest, kas selline teave sisaldub konkurentsiasutuse toimikus või mitte;

    18)

    „kokkuleppe sõlmimise taotlus” – ettevõtja poolt või tema nimel konkurentsiasutusele tehtud vabatahtlik avaldus, milles ettevõtja tunnistab oma osalemist konkurentsiõiguse rikkumises või loobub oma osalemise vaidlustamisest ja tunnistab oma vastutust kõnealuse konkurentsiõiguse rikkumise eest ning mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et konkurentsiasutusel oleks võimalik kohaldada lihtsustatud või kiirmenetlust;

    19)

    „trahvidest vabastatud isik” – ettevõtja või füüsiline isik, kelle konkurentsiasutus on vabastanud trahvidest leebusprogrammi raames;

    20)

    „ülemäärane ostuhind” – erinevus tegelikult tasutud hinna ja hinna vahel, mis oleks tasutud juhul, kui konkurentsiõiguse rikkumist ei oleks toime pandud;

    21)

    „vaidluse konsensuslik lahendamine” – mehhanism, mis võimaldab pooltel jõuda kahju hüvitamise nõuet käsitlevas vaidluses kohtuvälise lahenduseni;

    22)

    „konsensuslik kokkulepe” – kokkulepe, milleni jõutakse vaidluse konsensusliku lahendamise teel;

    23)

    „otsene ostja” – füüsiline või juriidiline isik, kes omandas õigusrikkumise toime pannud ettevõtjalt otse tooteid või teenuseid, mille puhul oli rikutud konkurentsiõigust;

    24)

    „kaudne ostja” – füüsiline või juriidiline isik, kes omandas tooteid või teenuseid, mille puhul oli rikutud konkurentsiõigust, või omandas selliseid tooteid või teenuseid sisaldavaid või neist saadud tooteid või teenuseid mitte otse õigusrikkumise toime pannud ettevõtjalt, vaid otseselt ostjalt või järgnevalt ostjalt.

    Artikkel 3

    Õigus täielikule hüvitamisele

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et igal konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kahju kannatanud füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus nõuda ja saada kõnealuse kahju täielikku hüvitamist.
    2.  
    Kahju täielik hüvitamine taastab olukorra, milles kahju kannatanud isik oleks olnud, kui konkurentsiõiguse rikkumist ei oleks toimunud. See hõlmab seega õigust otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamisele ning lisaks õigust intressidele.
    3.  
    Käesoleva direktiivi kohane täielik hüvitamine ei tohi põhjustada ülemäärast hüvitamist karistuslike, mitmekordsete või muud liiki kahjuhüvitiste näol.

    Artikkel 4

    Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted

    Liikmesriigid tagavad kooskõlas tõhususe põhimõttega, et kõik kahju hüvitamise hagidega seotud siseriiklikud eeskirjad ja menetlused töötatakse välja ja neid kohaldatakse nii, et need ei muuda praktiliselt võimatuks ega liiga keerukaks võimalust kasutada liidu õiguses sätestatud õigust konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju täielikule hüvitamisele. Võrdväärsuse põhimõtte kohaselt ei tohi ükski ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagidega seonduv siseriiklik eeskiri või menetlus olla väidetavalt kahju kannatanud isikute jaoks ebasoodsam kui eeskiri või menetlus, mida kohaldatakse samalaadsete liikmesriigi õiguse rikkumisest tulenevate kahju hüvitamise hagide suhtes.

    II PEATÜKK

    TÕENDITE AVALDAMINE

    Artikkel 5

    Tõendite avaldamine

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et liidus toimuvas kahju hüvitamise hagiga seotud menetluses osaleva hageja taotlusel, kes on esitanud põhjendatud selgituse, mis sisaldab mõistlikult kättesaadavaid fakte ja piisavaid tõendeid, mis kinnitavad usutavalt tema kahju hüvitamise nõuet, on liikmesriikide kohtutel võimalik nõuda kostjalt või kolmandalt isikult tema käsutuses olevate asjakohaste tõendite avaldamist vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele. Liikmesriigid tagavad, et nende kohtutel on võimalik nõuda kostja taotlusel asjakohaste tõendite avaldamist ka hagejalt või kolmandalt isikult.

    Käesolev lõige ei piira liikmesriikide kohtute õigusi ega kohustusi, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 1206/2001.

    2.  
    Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud saavad nõuda, et avaldataks üksikud tõendid või tõendite asjakohased kategooriad, mis on määratletud nii täpselt ja kitsalt, kui see on põhjendatud selgituses esitatud mõistlikult kättesaadavate faktide põhjal võimalik.
    3.  

    Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud nõuavad tõendite avaldamist üksnes proportsionaalsel määral. Selle hindamisel, kas teatava poole nõutav tõendite avaldamine on proportsionaalne, võtavad liikmesriikide kohtud arvesse kõikide asjaomaste poolte ja kolmandate isikute õigustatud huve. Nad võtavad eelkõige arvesse järgmist:

    a) 

    millises ulatuses kinnitavad nõuet või vastuväidet kättesaadavad faktid ja tõendid, mis põhjendavad tõendite avaldamise taotlust;

    b) 

    avaldamise ulatus ja kulu, eelkõige asjaomastele kolmandatele isikutele, sealhulgas sellise teabe mittespetsiifilise otsingu vältimine, mis tõenäoliselt ei ole menetluse poolte jaoks asjakohane;

    c) 

    kas tõendid, mille avaldamist taotletakse, sisaldavad konfidentsiaalset teavet, eelkõige kolmandaid isikuid puudutavat konfidentsiaalset teavet, ja sellise konfidentsiaalse teabe kaitsmise kord.

    4.  
    Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldava tõendi avaldamist, kui nad leiavad, et see on kahju hüvitamise hagi puhul asjakohane. Liikmesriigid tagavad, et sellise teabe avaldamise nõudmisel on liikmesriikide kohtute käsutuses tõhusad meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks.
    5.  
    Ettevõtjate huvi vältida konkurentsiõiguse rikkumisele järgnevaid kahju hüvitamise hagisid ei kujuta endast kaitset väärivat huvi.
    6.  
    Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtud võtavad tõendite avaldamise nõudmisel täielikult arvesse liidu või liikmesriigi õiguse alusel kohaldatavat kutsesaladust.
    7.  
    Liikmesriigid tagavad, et nendele isikutele, kellelt nõutakse teabe avaldamist, antakse võimalus nad ära kuulata enne, kui liikmesriigi kohus nõuab neilt teabe avaldamist käesoleva artikli alusel.
    8.  
    Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 7 ning artikli 6 kohaldamist, ei takista käesolev artikkel liikmesriikidel selliste eeskirjade säilitamist või kehtestamist, millega kaasneks tõendite ulatuslikum avaldamine.

    Artikkel 6

    Konkurentsiasutuse toimikus sisalduvate tõendite avaldamine

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et kui liikmesriikide kohtud nõuavad kahju hüvitamise hagidega seoses konkurentsiasutuse toimikus sisalduvate tõendite avaldamist, kohaldatakse lisaks artiklile 5 käesolevat artiklit.
    2.  
    Käesoleva artikli kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaseid eeskirju ja tavasid üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele.
    3.  
    Käesoleva artikli kohaldamine ei piira liidu või liikmesriigi õiguse kohaseid eeskirju ja tavasid konkurentsiasutuste sisedokumentide ja konkurentsiasutuste vahelise kirjavahetuse kaitse kohta.
    4.  

    Teabe avaldamise nõudmise proportsionaalsuse hindamisel vastavalt artikli 5 lõikele 3 kaaluvad liikmesriikide kohtud lisaks järgmist:

    a) 

    kas taotluses on märgitud konkreetselt nende dokumentide laad, eesmärk või sisu, mis on esitatud konkurentsiasutusele või mis sisalduvad selle toimikus, või on tegemist üldise taotlusega, mis puudutab konkurentsiasutusele esitatud dokumente;

    b) 

    kas teabe avaldamist nõudev menetlusosaline teeb seda seoses liikmesriigi kohtule esitatud kahju hüvitamise hagiga ning

    c) 

    seoses lõigetega 5 ja 10 või lõike 11 kohasel konkurentsiasutuse taotlusel vajadust kindlustada konkurentsiõiguse tõhus täitmine avalik-õiguslike meetmete kaudu.

    5.  

    Liikmesriikide kohtud võivad nõuda järgmiste tõendite kategooriate avaldamist üksnes pärast seda, kui konkurentsiasutus on oma menetluse lõpetanud otsuse vastuvõtmisega või muul viisil:

    a) 

    teave, mille füüsiline või juriidiline isik koostas konkreetselt konkurentsiasutuse menetluse jaoks;

    b) 

    teave, mille konkurentsiasutus koostas ja saatis menetlusosalistele oma menetluse käigus, ning

    c) 

    kokkuleppe sõlmimise taotlused, mis on tagasi võetud.

    6.  

    Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi raames ei tohi liikmesriikide kohtud igal ajal nõuda, et menetlusosaline või kolmas isik avaldaks mis tahes järgmistesse kategooriatesse kuuluvad tõendid:

    a) 

    leebusavaldused ning

    b) 

    kokkuleppe sõlmimise taotlused.

    7.  
    Hageja võib esitada põhjendatud taotluse, et liikmesriigi kohus saaks tutvuda lõike 6 punktis a või b osutatud tõenditega üksnes selle tagamiseks, et nende sisu vastab artikli 2 punktides 16 ja 18 esitatud määratlustele. Selle hindamisel võivad liikmesriikide kohtud taotleda abi üksnes pädevalt konkurentsiasutuselt. Asjaomaste tõendite koostajatel võib samuti olla võimalus, et nad kuulatakse ära. Mingil juhul ei luba liikmesriigi kohus teistel pooltel või kolmandatel isikutel kõnealuste tõenditega tutvuda.
    8.  
    Kui lõige 6 hõlmab ainult mõnda taotletud tõendi osa, siis sõltuvalt sellest, millisesse kategooriasse ülejäänud tõendi osad kuuluvad, avaldatakse need vastavalt käesoleva artikli asjakohastele lõigetele.
    9.  
    Selliste konkurentsiasutuse toimikus sisalduvate tõendite avaldamist, mis ei kuulu ühessegi käesolevas artiklis loetletud kategooriasse, võib nõuda kahju hüvitamise hagide raames igal ajal, ilma et see piiraks käesoleva artikli kohaldamist.
    10.  
    Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi kohtud nõuavad konkurentsiasutuselt tema toimikus sisalduvate tõendite avaldamist üksnes juhul, kui ühelgi menetlusosalisel või kolmandal isikul ei ole võimalik kõnealuseid tõendeid mõistlikul viisil esitada.
    11.  
    Kui konkurentsiasutus on valmis esitama oma seisukohti avaldamisnõude proportsionaalsuse kohta, võib ta esitada omal algatusel märkused liikmesriigi kohtule, mille kaudu avaldamist taotletakse.

    Artikkel 7

    Üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus saadud tõendite kasutamise piiramine

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et tõendid, mis kuuluvad artikli 6 lõikes 6 loetletud kategooriasse ja mille füüsiline või juriidiline isik on saanud üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, loetakse kahju hüvitamise hagide menetlemises lubamatuks või muul viisil kaitstuks kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega, selleks et tagada artiklis 6 sätestatud tõendite avaldamispiirangute täielik mõju.
    2.  
    Liikmesriigid tagavad seni, kuni asjaomane konkurentsiasutus on lõpetanud oma menetluse otsuse vastuvõtmisega või muul viisil, et tõendid, mis kuuluvad artikli 6 lõikes 5 loetletud kategooriasse ja mille füüsiline või juriidiline isik on saanud üksnes kõnealuse konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus, loetakse kahju hüvitamise hagide menetlemises lubamatuks või muul viisil kaitstuks kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega, selleks et tagada artiklis 6 sätestatud tõendite avaldamispiirangute täielik mõju.
    3.  
    Liikmesriigid tagavad, et tõendeid, mille füüsiline või juriidiline isik on saanud üksnes konkurentsiasutuse toimikuga tutvumise käigus ja mis ei kuulu lõikesse 1 või 2, võib kasutada kahju hüvitamise hagis ainult kõnealune isik või tema õigused üle võtnud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas tema nõude üle võtnud isik.

    Artikkel 8

    Karistused

    1.  

    Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on võimalik määrata tõhusalt karistusi menetlusosalistele, kolmandatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele järgmistel juhtudel:

    a) 

    nende poolt liikmesriigi kohtu avaldamisnõude täitmata jätmine või täitmisest keeldumine;

    b) 

    nende poolt oluliste tõendite hävitamine;

    c) 

    nende poolt konfidentsiaalse teabe kaitset käsitleva liikmesriigi kohtu korraldusega kehtestatud kohustuste täitmata jätmine või täitmisest keeldumine või

    d) 

    nende poolt käesolevas peatükis sätestatud tõendite kasutamisele seatud piirangute rikkumine.

    2.  
    Liikmesriigid tagavad, et karistused, mida liikmesriikide kohtud võivad määrata, oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kahju hüvitamise hagi menetlusosalise käitumise küsimuses on liikmesriikide kohtutel võimalik kasutada karistusena muu hulgas võimalust teha negatiivseid järeldusi, näiteks lugeda asjaomane väide tõendatuks või jätta nõue tervikuna või osaliselt rahuldamata ja kaitseargumendid tervikuna või osaliselt arvestamata, ning võimalust nõuda kulude hüvitamist.

    III PEATÜKK

    SISERIIKLIKE OTSUSTE MÕJU, AEGUMISTÄHTAJAD JA SOLIDAARVASTUTUS

    Artikkel 9

    Siseriiklike otsuste mõju

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu lõplikus otsuses tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumine loetakse vaieldamatuks ELi toimimise lepingu artiklite 101 või 102 või liikmesriigi konkurentsiõiguse alusel esitatud kahju hüvitamise hagi menetlemisel nende liikmesriikide kohtutes.
    2.  
    Liikmesriigid tagavad, et kui lõikes 1 osutatud lõplik otsus on tehtud teises liikmesriigis, võib kõnealuse lõpliku otsuse esitada oma liikmesriigi kohtule liikmesriigi õiguse kohaselt vähemalt prima facie tõendina selle kohta, et konkurentsiõiguse rikkumine on aset leidnud, ning seda lõplikku otsust võib asjakohasel juhul hinnata koos menetlusosaliste esitatud muude tõenditega.
    3.  
    Käesolev artikkel ei piira ELi toimimise lepingu artiklist 267 tulenevaid õigusi ja kohustusi.

    Artikkel 10

    Aegumistähtajad

    1.  
    Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas käesoleva artikliga eeskirjad, mida kohaldatakse kahju hüvitamise hagide esitamise aegumistähtaegade suhtes. Kõnealuste eeskirjadega määratakse kindlaks, millal aegumistähtaeg kulgema hakkab, selle kestus ja tingimused, mille alusel aegumistähtaja kulgemine katkestatakse või peatatakse.
    2.  

    Aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne, kui konkurentsiõiguse rikkumine on lõppenud ja hageja on teada saanud või võib põhjendatult eeldada, et ta on teadlik järgmisest:

    a) 

    käitumine ja asjaolu, et see kujutab endast konkurentsiõiguse rikkumist;

    b) 

    asjaolu, et konkurentsiõiguse rikkumine tekitas talle kahju, ning

    c) 

    õigusrikkumise toime pannud ettevõtja isik.

    3.  
    Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi aegumistähtaeg on vähemalt viis aastat.

    ▼C1

    4.  
    Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaja kulgemine peatatakse või – sõltuvalt liikmesriigi õigusest – katkestatakse, kui konkurentsiasutus võtab meetmeid seoses uurimise või oma menetlusega, mis käsitleb kahju hüvitamise hagiga seonduvat konkurentsiõiguse rikkumist. Peatamine lõppeb kõige varem üks aasta pärast seda, kui otsus õigusrikkumise kohta on jõustunud või kui menetlus on muul viisil lõpetatud.

    ▼B

    Artikkel 11

    Solidaarvastutus

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad, kes on rikkunud konkurentsiõigust ühiselt, vastutavad solidaarselt konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest: iga õigusrikkumise toime pannud ettevõtja peab kahju täies ulatuses hüvitama ja kahju kannatanud isikul on õigus nõuda neist igaühelt täielikku hüvitamist, kuni kogu kahju on talle täielikult hüvitatud.
    2.  

    Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artiklis 3 sätestatud õigust kahju täielikule hüvitamisele, tagavad liikmesriigid juhul, kui õigusrikkumise on toime pannud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ ( 1 ) määratletud väike või keskmise suurusega ettevõtja (VKE), et õigusrikkumise toime pannud ettevõtja kannab vastutust üksnes enda otseste ja kaudsete ostjate ees, kui

    a) 

    tema turuosa asjaomasel turul oli konkurentsiõiguse rikkumise toimepanemise ajal väiksem kui 5 % ning

    b) 

    solidaarvastutust käsitlevate tavaeeskirjade kohaldamine kahjustaks pöördumatult tema majanduslikku elujõulisust ja põhjustaks selle, et tema aktivad kaotaksid täielikult väärtuse.

    3.  

    Lõikes 2 sätestatud erandit ei kohaldata, kui

    a) 

    VKE on juhtinud konkurentsiõiguse rikkumise toimepanemist või kallutanud teisi ettevõtjaid selles osalema või

    b) 

    varem on leitud, et VKE on konkurentsiõigust rikkunud.

    4.  

    Erandina lõikest 1 tagavad liikmesriigid, et trahvidest vabastatud isik vastutab solidaarselt

    a) 

    oma otseste ja kaudsete ostjate või tarnijate ees ning

    b) 

    teiste kahju kannatanud isikute ees üksnes juhul, kui kahju täielikku hüvitamist ei toimu teiste ettevõtjate poolt, kes olid sama konkurentsiõiguse rikkumisega seotud.

    Liikmesriigid tagavad, et käesolevas lõikes sätestatud juhtudel kohaldatav aegumistähtaeg on mõistlik ja piisav selleks, et kahju kannatanud isikutel oleks võimalik selliseid hagisid esitada.

    5.  
    Liikmesriigid tagavad, et õigusrikkumise toime pannud ettevõtja võib saada teistelt õigusrikkumise toime pannud ettevõtjatelt tagasi osa hüvitisest, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt nende suhtelisele vastutusele konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahjus. Leebusprogrammi raames trahvidest vabastatud õigusrikkumise toime pannud ettevõtja osa hüvitises ei ületa tema enda otsestele ega kaudsetele ostjatele ega tarnijatele tekitatud kahju suurust.
    6.  
    Liikmesriigid tagavad, et kui konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kannatasid kahju isikud, kes ei ole õigusrikkumise toime pannud ettevõtjate otsesed ega kaudsed ostjad ega tarnijad, määratakse trahvidest vabastatud isiku osa hüvitises teistele rikkumise toime pannud ettevõtjatele kindlaks vastavalt tema suhtelisele vastutusele kõnealuses kahjus.

    IV PEATÜKK

    ÜLEMÄÄRASE OSTUHINNA EDASISUUNAMINE

    Artikkel 12

    Ülemäärase ostuhinna edasisuunamine ja õigus täielikule hüvitamisele

    1.  
    Selleks et tagada täielikult artiklis 3 sätestatud õigus kahju täielikule hüvitamisele, tagavad liikmesriigid, et kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadega võib kahju hüvitamist nõuda igaüks, kes on kahju kannatanud, olenemata sellest, kas ta on õigusrikkumise toime pannud ettevõtja otsene või kaudne ostja, ning et välditakse nii sellise kahju hüvitamist, mis ületab konkurentsiõiguse rikkumisega hagejale tekitatud kahju, kui ka õigusrikkumise toime pannud ettevõtja vastutuse puudumist.
    2.  
    Ülemäärase hüvitamise vältimiseks kehtestavad liikmesriigid asjakohased menetluseeskirjad selle tagamiseks, et otsese varalise kahju hüvitamine tarneahela mis tahes tasandil ei ületaks kõnealusel tasandil ülemäärase ostuhinna tõttu kantud kahju.
    3.  
    Käesolev peatükk ei piira kahju kannatanud isiku õigust nõuda ja saada ülemäärase ostuhinna täieliku või osalise edasisuunamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist.
    4.  
    Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud eeskirju kohaldatakse vastavalt ka siis, kui konkurentsiõiguse rikkumine seondub õigusrikkumise toime pannud ettevõtjale tehtud tarnetega.
    5.  
    Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi kohtul on õigus hinnata kooskõlas siseriiklike menetlustega, milline osa ülemäärasest ostuhinnast kaudsele ostjale edasi suunati.

    Artikkel 13

    Ülemäärase ostuhinna edasisuunamine kaitseargumendina

    Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi kostja saab kahjunõude vastase kaitseargumendina kasutada asjaolu, et hageja suunas konkurentsiõiguse rikkumisest tuleneva ülemäärase ostuhinna tervikuna või osaliselt edasi. Ülemäärase ostuhinna edasisuunamise tõendamise kohustus lasub kostjal, kes võib mõistlikul viisil nõuda hagejalt või kolmandatelt isikutelt teabe avaldamist.

    Artikkel 14

    Kaudsed ostjad

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et kui kahju hüvitamise hagis sõltub kahju hüvitamise nõude olemasolu või makstava hüvitise suurus sellest, kas või millises ulatuses suunati ülemäärane ostuhind edasi hagejale, lasub sellise edasisuunamise olemasolu ja ulatuse tõendamise kohustus — võttes arvesse äritavasid, mille kohaselt suunatakse hinnatõus mööda tarneahelat edasi — hagejal, kes võib mõistlikul viisil nõuda kostjalt või kolmandatelt isikutelt teabe avaldamist.
    2.  

    Lõikes 1 osutatud olukorras loetakse, et kaudne ostja on tõendanud, et ülemäärane ostuhind suunati talle edasi, kui ta on näidanud, et

    a) 

    kostja on toime pannud konkurentsiõiguse rikkumise;

    b) 

    konkurentsiõiguse rikkumine on toonud kaasa ülemäärase ostuhinna kostja otsesele ostjale ning

    c) 

    ta ostis kaupu või teenuseid, mille suhtes konkurentsiõiguse rikkumine toime pandi, või ostis kaupu või teenuseid, mis olid neist saadud või sisaldasid neid.

    Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kostja suudab veenvalt ja kohtu nõudeid rahuldavalt tõendada, et ülemäärast ostuhinda ei suunatud või ei suunatud täielikult edasi kaudsele ostjale.

    Artikkel 15

    Tarneahela eri tasanditel olevate hagejate kahju hüvitamise hagid

    1.  

    Vältimaks seda, et tarneahela eri tasanditel olevate hagejate kahju hüvitamise hagid toovad kaasa õigusrikkumise toime pannud ettevõtja mitmekordse vastutuse või vastutuse puudumise, tagavad liikmesriigid, et selle hindamisel, kas artiklite 13 ja 14 kohaldamisest tulenev tõendamiskohustus on täidetud, on liikmesriikide kohtutel, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, võimalik võtta liidu või liikmesriigi õiguses ette nähtud vahenditega nõuetekohaselt arvesse mis tahes järgmist asjaolu:

    a) 

    kahju hüvitamise hagid, mis on seotud sama konkurentsiõiguse rikkumisega, kuid mille on esitanud tarneahela teistel tasanditel tegutsevad hagejad;

    b) 

    punktis a osutatud kahju hüvitamise hagidest tulenevad kohtuotsused;

    c) 

    asjakohane üldkättesaadav teave, mis on saadud konkurentsiõiguse avalik-õiguslike meetmete võtmise tulemusel.

    2.  
    Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide kohtute õigusi ega kohustusi, mis tulenevad määruse (EL) nr 1215/2012 artiklist 30.

    Artikkel 16

    Suunised liikmesriikide kohtutele

    Komisjon annab liikmesriikide kohtutele suunised selle kohta, kuidas hinnata kaudsele ostjale edasi suunatud ülemäärase ostuhinna osa.

    V PEATÜKK

    KAHJU SUURUSE KINDLAKSTEGEMINE

    Artikkel 17

    Kahju suuruse kindlakstegemine

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et ei kahju suuruse kindlakstegemiseks nõutav tõendamiskoormis ega tõendamisstandard ei muuda kahju hüvitamise õiguse kasutamist praktiliselt võimatuks ega ülemäära keeruliseks. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on siseriiklike menetluste kohaselt õigus hinnata kahju suurust, kui on tuvastatud, et hageja on kannatanud kahju, ent kahju suuruse täpne kindlakstegemine on kättesaadavate tõendite põhjal praktiliselt võimatu või ülemäära keeruline.
    2.  
    Kehtib eeldus, et kartellikokkuleppealased õigusrikkumised tekitavad kahju. Õigusrikkumise toime pannud ettevõtjal on õigus kõnealune eeldus ümber lükata.
    3.  
    Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagiga seotud menetluses võib liikmesriigi konkurentsiasutus osutada liikmesriigi kohtu nõudmisel kõnealusele liikmesriigi kohtule abi kahju suuruse kindlakstegemisel, kui kõnealune liikmesriigi konkurentsiasutus peab sellist abi asjakohaseks.

    VI PEATÜKK

    VAIDLUSE KONSENSUSLIK LAHENDAMINE

    Artikkel 18

    Vaidluse konsensusliku lahendamise peatav toime ja muu mõju

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtaja kulgemine peatatakse vaidluse konsensusliku lahendamise menetluse ajaks. Aegumistähtaja kulgemine peatatakse üksnes nende poolte jaoks, kes osalevad või osalesid või olid või on esindatud vaidluse konsensuslikus lahendamises.
    2.  
    Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguse kohaldamist vahekohtu küsimustes, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide kohtud, kellele on esitatud kahju hüvitamise hagi, võivad oma menetluse kuni kaheks aastaks peatada, kui asjaomase menetluse osalised on seotud sellise vaidluse konsensusliku lahendamisega, mis käsitleb kõnealuse kahju hüvitamise hagiga hõlmatud nõuet.
    3.  
    Konkurentsiasutus võib leida, et hüvitis, mis makstakse konsensusliku kokkuleppemenetluse raames ja enne, kui ta on teinud otsuse määrata trahv, on kergendavaks asjaoluks.

    Artikkel 19

    Konsensuslike kokkulepete mõju hilisematele kahju hüvitamise hagidele

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et pärast konsensusliku kokkuleppe saavutamist vähendatakse vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kahju kannatanud isiku nõuet kahju võrra, mille vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtja kannatanud isikule konkurentsiõiguse rikkumisega tekitas.
    2.  
    Vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kahju kannatanud isiku ülejäänud nõue esitatakse üksnes vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalenud õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtjatele. Vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalevad õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtjad ei saa nõuda, et vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtja hüvitaks neile ülejäänud nõude.
    3.  
    Erandina lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et kui vaidluse konsensuslikul lahendamisel mitteosalenud õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtjad ei suuda vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kahju kannatanud isiku ülejäänud nõudele vastavat hüvitist maksta, võib vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud kahju kannatanud isik esitada ülejäänud nõude vaidluse konsensuslikul lahendamisel osalenud õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtjale.

    Esimeses lõigus osutatud erand võidakse konsensusliku kokkuleppe tingimustes sõnaselgelt välistada.

    4.  
    Määrates kindlaks hüvitise osa, mille õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtja võib saada teiselt õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtjalt vastavalt viimase suhtelisele vastutusele konkurentsiõiguse õigusrikkumisega tekitatud kahju eest, võtavad liikmesriikide kohtud nõuetekohaselt arvesse mis tahes kahjuhüvitist, mis on makstud asjaomast õigusrikkumise ühiselt toime pannud ettevõtjat hõlmavate varasemate konsensuslike kokkulepete alusel.

    VII PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 20

    Läbivaatamine

    1.  
    Komisjon vaatab käesoleva direktiivi läbi ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 27. detsembriks 2020.
    2.  

    Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab muu hulgas kogu järgmist teavet:

    a) 

    konkurentsiasutuse poolt konkurentsiõiguse rikkumise eest määratud trahvide maksmisest tulenevate finantsraskuste võimalik mõju kahju kannatanud isikute võimalusele saada kõnealuse konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju täielikku hüvitamist;

    b) 

    millises ulatuses ei olnud hagejatel, kes esitasid liikmesriigi konkurentsiasutuse poolt vastu võetud otsuses õigusrikkumise kohta tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagi, võimalik teise liikmesriigi kohtus tõendada, et selline konkurentsiõiguse rikkumine on aset leidnud;

    c) 

    millises ulatuses ületas otsese varalise kahju hüvitis ülemäärase ostuhinna tõttu kantud kahju, mis tulenes konkurentsiõiguse rikkumisest, või ületas tarneahela mis tahes tasandil makstud ülemäärase ostuhinna poolt tekitatud kahju.

    3.  
    Asjakohasel juhul lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele seadusandlik ettepanek.

    Artikkel 21

    Ülevõtmine

    1.  
    Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 27. detsembriks 2016. Nad edastavad nende teksti viivitamata komisjonile.

    Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

    2.  
    Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

    Artikkel 22

    Ajaline kohaldatavus

    1.  
    Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi materiaalõigusnormide järgimiseks artikli 21 kohaselt vastu võetud siseriiklikke meetmeid ei kohaldata tagasiulatuvalt.
    2.  
    Liikmesriigid tagavad, et artikli 21 kohaselt vastu võetud siseriiklikke meetmeid, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed, ei kohaldata selliste kahju hüvitamise hagide suhtes, mis on liikmesriigi kohtule esitatud enne 26. detsembrit 2014.

    Artikkel 23

    Jõustumine

    Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Artikkel 24

    Adressaadid

    Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



    ( 1 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

    Top