Kohtuasi T-223/06 P

Euroopa Parlament

versus

Ole Eistrup

„Apellatsioonkaebus — Advokaadi allkirjatempliga kinnitatud hagiavaldus — Hagi vastuvõetamatus”

Esimese Astme Kohtu otsus (apellatsioonikoda), 23. mai 2007   II - 1584

Kohtuotsuse kokkuvõte

Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 teine lõik; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 43 lõike 1 esimene lõik ja artikli 44 lõige 6; kohtusekretäri ametijuhend, artikli 6 lõiked 1, 3, 4 ja 5)

Ühenduse kohtumenetluse õiguses on praegusel hetkel advokaadi omakäeline allkiri hagiavalduse originaalil ainus viis, mis võimaldab tagada, et vastutuse menetlusdokumendi koostamise ja sisu eest võtab endale hagejat ühenduse kohtus esindama volitatud isik. Niisiis on Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 43 lõike 1 esimese lõigu tähenduses omakäelise allkirja ülesanne tagada õiguskindluse eesmärki silmas pidades hagiavalduse autentsus ja välistada oht, et see tegelikult ei olegi selleks volitatud isiku koostatud. Seega tuleb seda nõuet käsitleda kui sisulist vorminõuet, mida tuleb kohaldada rangelt, mille järgimata jätmine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse ning mida ei saa Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 teise lõigu, Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 6 ja kohtusekretäri ametijuhendi artikli 6 lõigete 1, 4 ja 5 alusel kõrvaldada.

Sellest järeldub, et hagiavaldusele poole volitatud advokaadi allkirjatempli panemine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse, kuna see kaudne ja mehaaniline „allkirjastamise” viis ei võimalda iseenesest tuvastada, et see oli just advokaat ise, kes kõnealuse menetlusdokumendi allkirjastas. Niisugust sisulist viga ei saa muuta õiguspäraseks advokaadi hiljem esitatud selgitused, mis ei jäta ühtegi kahtlust selles, et ta on ise hagiavalduse allkirjastanud, hageja poolt selle kohta antud kinnitus, hagiavalduse kostjale kätte toimetamine ega ka see, kui kohus saab hiljem hagiavalduse omakäeliselt allkirjastanud versiooni. Nimetatud puuduse kõrvaldamiseks ei saa tugineda ka asjaolule, et kostja ei ole tõendanud, et hagi vastuvõetavaks tunnistamisega kahjustataks kaitseõigusi, kuna sisulise vorminõude rikkumine toob kaasa hagi vastuvõetamatuse, ilma et oleks vaja uurida niisuguse rikkumise mõju, ja eelkõige kontrollida, kas omakäelise allkirja puudumine hagiavaldusel põhjustas vastaspoolele kahju.

Samuti ei ole niisugusel juhul alust viidata vabandatava vea mõistele, kuna sellega ei saaks saavutada ilma omakäelise allkirjata hagiavalduse muutumist vastuvõetavaks, vaid takistada hagi esitamise tähtaja kulgemist huvitatud isiku kahjuks, mis võimaldaks hagiavalduse õiguspäraselt allkirjastatud versiooni esitada hiljem, ilma et see oleks hilinenud. Kui ei esine ühtegi erakorralist asjaolu, mis on advokaati takistanud omakäeliselt hagiavaldust allkirjastamast, siis ei ole ta hagiavaldusel allkirjatemplit kasutades ilmutanud vajalikku hoolsust, mida mõistlikult informeeritud isikult eeldatakse, kuigi asjakohaste dokumentide — eelkõige kohtusekretäri ametijuhendi artikli 6 lõike 3 — lugemine oleks pannud hoolsa ja informeeritud ametiisiku hagiavalduse omakäeliselt allkirjastama.

(vt punktid 48, 50–54, 58–60, 64–66)