| |
| EUROPEAN COMMISSION | EUROOPA KOMISJON |
| Brussels, 8.7.2020 | Brüssel,8.7.2020 |
| COM(2020) 301 final | COM(2020) 301 final |
| COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS | KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE |
| A hydrogen strategy for a climate-neutral Europe | Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia |
| 1.Introduction – Why we need a strategic road map for hydrogen | 1.Sissejuhatus – miks me vajame vesinikualast strateegilist tegevuskava |
| Hydrogen is enjoying a renewed and rapidly growing attention in Europe and around the world. Hydrogen can be used as a feedstock, a fuel or an energy carrier and storage, and has many possible applications across industry, transport, power and buildings sectors. Most importantly, it does not emit CO2 and almost no air pollution when used. It thus offers a solution to decarbonise industrial processes and economic sectors where reducing carbon emissions is both urgent and hard to achieve. All this makes hydrogen essential to support the EU’s commitment to reach carbon neutrality by 2050 and for the global effort to implement the Paris Agreement while working towards zero pollution. | Vesinikuteema pälvib Euroopas ja kogu maailmas taas üha suuremat tähelepanu. Vesinikku saab kasutada lähteainena, kütusena ning energiakandja ja -salvestina ning sellel on palju võimalikke rakendusi tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris. Kõige olulisem on, et see ei erita CO2 ja sellega ei kaasne peaaegu mingit õhusaastet. Seega on vesinik lahenduseks CO2-heite vähendamisele sellistes tööstusprotsessides ja majandussektorites, kus see on hädavajalik, ent keeruline. Kõik see muudab vesiniku väga oluliseks, et EL saaks täita kohustust saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus, ja toetab üleilmseid jõupingutusi Pariisi kokkuleppe rakendamisel, püüdes samas saavutada nullsaaste-eesmärki. |
| Yet, today, hydrogen represents a modest fraction of the global and EU energy mix, and is still largely produced from fossil fuels 1 , notably from natural gas or from coal, resulting in the release of 70 to 100 million tonnes CO2 annually in the EU. For hydrogen to contribute to climate neutrality, it needs to achieve a far larger scale and its production must become fully decarbonised. | Praegu on vesinikul siiski tagasihoidlik osa üleilmses ja ELi energiaallikate jaotuses ning peamiselt toodetakse seda ikkagi suures osas fossiilkütustest, 1 eelkõige maagaasist või kivisöest, mille tagajärjel paisatakse ELis igal aastal õhku 70–100 miljonit tonni CO2. Selleks et vesinik aitaks kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, peab selle osatähtsus oluliselt suurenema ja selle tootmine peab muutuma täielikult CO2-heitevabaks. |
| In the past, there have been peaks of interest in hydrogen, but it did not take off. Today, the rapid cost decline of renewable energy, technological developments and the urgency to drastically reduce greenhouse emissions, are opening up new possibilities. | Varem on huvi vesinikuteema vastu aeg-ajalt üles kerkinud, kuid siis jälle raugenud. Nüüd on avanemas uued võimalused, sest taastuvenergia maksumus väheneb kiiresti, tehnika areneb ja kasvuhoonegaaside heidet on hädavajalik vähendada. |
| Many indicators signal that we are now close to a tipping point. Every week new investment plans are announced, often at a gigawatt scale. Between November 2019 and March 2020, market analysts increased the list of planned global investments from 3,2 GW to 8,2 GW of electrolysers by 2030 (of which 57% in Europe) 2 and the number of companies joining the International Hydrogen Council has grown from 13 in 2017 to 81 today. | Paljud näitajad annavad tunnistust sellest, et murdepunkt on lähedal. Igal nädalal teatatakse uutest, sageli gigavatt-suurusjärgus investeerimiskavadest. 2019. aasta novembrist kuni 2020. aasta märtsini suurendasid turuanalüütikud 2030. aastaks kavandatud üleilmseid investeeringuid 3,2 GW-lt 8,2 GW-le (sellest 57 % Euroopas) 2 ning rahvusvahelise vesinikunõukoguga liitunud ettevõtjate arv on kasvanud 13-lt 2017. aastal nüüd 81-le. |
| There are many reasons why hydrogen is a key priority to achieve the European Green Deal and Europe’s clean energy transition. Renewable electricity is expected to decarbonise a large share of the EU energy consumption by 2050, but not all of it. Hydrogen has a strong potential to bridge some of this gap, as a vector for renewable energy storage, alongside batteries, and transport, ensuring back up for seasonal variations and connecting production locations to more distant demand centres. In its strategic vision for a climate-neutral EU published in November 2018 3 , the share of hydrogen in Europe’s energy mix is projected to grow from the current less than 2% 4 to 13-14% by 2050 5 . | On mitmeid põhjuseid, miks vesinik on Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopas saastevaba energia kasutamisele ülemineku saavutamise põhiprioriteet. Tänu taastuvallikatest toodetud elektrienergiale peaks 2050. aastaks vähenema suur osa ELi energiatarbimisega seotud CO2-heitest, kuid mitte kogu heide. Vesinik võiks suuresti täita osa sellest vajakajäämisest kui lisaks akudele veel üks taastuvenergia säilitamise ja transportimise võimalus, tagades energiavaru tootmise hooajalise kõikumise korral ja ühendades tootmiskohad kaugemate nõudluskeskustega. Kliimaneutraalse ELi strateegilises tegevuskavas, mis avaldati 2018. aasta novembris, 3 prognoositakse, et 2050. aastaks suureneb vesiniku osakaal Euroopa energiaallikate jaotuses praeguselt vähem kui 2 %-lt 4 13–14 %-le 5 . |
| Furthermore, hydrogen can replace fossil fuels in some carbon intensive industrial processes, such as in the steel or chemical sectors, lowering greenhouse gas emissions and further strengthening global competitiveness for those industries. It can offer solutions for hard to abate parts of the transport system, in addition to what can be achieved through electrification and other renewable and low-carbon fuels. A progressive uptake of hydrogen solutions can also lead to repurposing or re-using parts of the existing natural gas infrastructure, helping to avoid stranded assets in pipelines. | Lisaks võib vesinikuga asendada fossiilkütuseid mõnes CO2-mahukas tööstusprotsessis, näiteks terase- või keemiatööstuses, vähendades kasvuhoonegaaside heidet ja veelgi suurendades nende tööstusharude üleilmset konkurentsivõimet. Lisaks elektrifitseerimisele ning muude taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamisele võib vesinik pakkuda lahendusi selliste transpordisüsteemi osade jaoks, kus heidet on keeruline vähendada. Tänu vesinikulahenduste järkjärgulisele kasutuselevõtule võidakse ka leida uus kasutusotstarve olemasoleva maagaasitaristu osadele või hakata neid taas kasutama, vältides niimoodi gaasitorustike väärtusetuks muutumist. |
| In the integrated energy system of the future hydrogen will play a role, alongside renewable electrification and a more efficient and circular use of resources. Large-scale deployment of clean hydrogen at a fast pace is key for the EU to achieve a higher climate ambition, reducing greenhouse gas emissions by minimum 50% and towards 55% by 2030, in a cost effective way. | Tulevases lõimitud energiasüsteemis on lisaks taastuvallikatest toodetud elektrienergia kasutamisele ning ressursside tõhusamale ja ringluspõhisemale kasutamisele tähtis osa ka vesinikul. Saastevaba vesiniku kiire laialdane kasutuselevõtt on ELi jaoks otsustava tähtsusega, et kulutõhusalt saavutada kõrgem kliimaeesmärk – s.o vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähemalt 50 % ja kuni 55 %. |
| Investment in hydrogen will foster sustainable growth and jobs, which will be critical in the context of recovery from the COVID-19 crisis. The Commission’s recovery plan 6 highlights the need to unlock investment in key clean technologies and value chains. It stresses clean hydrogen as one of the essential areas to address in the context of the energy transition, and mentions a number of possible avenues to support it. | Vesinikusektorisse tehtavate investeeringutega soodustatakse kestlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist, mis COVID-19 kriisist taastumisega seoses on äärmiselt tähtis. Komisjoni esitatud taastekavas 6 rõhutatakse vajadust soodustada investeerimist saastevabadesse tehnoloogialahendustesse ja väärtusahelatesse. Ühe olulise aspektina rõhutatakse selles saastevaba vesiniku valdkonda, millega tuleb tegelda energiasüsteemi ümberkujundamisel, ning nimetatakse mitmeid võimalikke viise, kuidas seda toetada. |
| Moreover, Europe is highly competitive in clean hydrogen technologies manufacturing and is well positioned to benefit from a global development of clean hydrogen as an energy carrier. Cumulative investments in renewable hydrogen in Europe could be up to EUR 180-470 billion by 2050 7 , and in the range of €3-18 billion for low-carbon fossil-based hydrogen. Combined with EU’s leadership in renewables technologies, the emergence of a hydrogen value chain serving a multitude of industrial sectors and other end uses could employ up to 1 million people, directly or indirectly 8 . Analysts estimate that clean hydrogen could meet 24% of energy world demand by 2050, with annual sales in the range of €630 billion 9 . | Peale selle on Euroopa saastevaba vesiniku tehnoloogialahenduste tootmises vägagi konkurentsivõimeline ning saab lõigata kasu saastevaba vesiniku kui energiakandja ülemaailmsest arendamisest. Taastuvallikatest vesiniku tootmisse Euroopas tehtavad investeeringud võiksid 2050. aastaks ulatuda kokku 180–470 miljardi euroni 7 ja vähese CO2-heitega fossiilkütustepõhise vesiniku puhul 3–18 miljardi euroni. Pidades silmas ELi juhtpositsiooni taastuvenergiatehnoloogia valdkonnas, võiks tekkiv vesiniku väärtusahel, mis teenindab arvukaid tööstussektoreid ja muid lõppkasutajaid, anda otse või kaudselt tööd kuni ühele miljonile inimesele 8 . Analüütikute hinnangul suudaks saastevaba vesinik 2050. aastaks rahuldada 24 % energianõudlusest maailmas ning selle aastakäive oleks ligikaudu 630 miljardit eurot 9 . |
| However, today renewable and low-carbon hydrogen are not yet cost competitive compared to fossil-based hydrogen. To harness all the opportunities associated with hydrogen, the European Union needs a strategic approach. EU industry is rising to the challenge and has developed an ambitious plan to reach 2x40 GW of electrolysers by 2030 10 . Almost all Member States have included plans for clean hydrogen in their National Energy and Climate Plans, 26 have signed up to the “Hydrogen Initiative” 11 , and 14 Member States have included hydrogen in the context of their alternative fuels infrastructure national policy frameworks 12 . Some have already adopted national strategies or are in the process of adopting one. | Praegu aga ei ole taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku maksumus fossiilkütustepõhise vesiniku maksumusega võrreldes veel konkurentsivõimeline. Kõigi vesinikuga seotud võimaluste ärakasutamiseks vajab Euroopa Liit strateegilist lähenemisviisi. ELi tööstus on hakanud selle teemaga tegelema ja on välja töötanud ambitsioonika kava saavutada 2030. aastaks eesmärk paigaldada 2 x 40 GW elektrolüüsiseadmed 10 . Peaaegu kõik liikmesriigid on lisanud saastevaba vesinikku käsitleva kava oma riiklikku energia- ja kliimakavva, 26 liikmesriiki on allkirjastanud vesinikualgatuse 11 ja 14 liikmesriiki on lisanud vesiniku oma alternatiivkütuste taristut käsitlevasse riiklikku poliitikaraamistikku 12 . Mõned liikmesriigid on riikliku strateegia juba vastu võtnud või seda vastu võtmas. |
| However, deploying hydrogen in Europe faces important challenges that neither the private sector nor Member States can address alone. Driving hydrogen development past the tipping point needs critical mass in investment, an enabling regulatory framework, new lead markets, sustained research and innovation into breakthrough technologies and for bringing new solutions to the market, a large-scale infrastructure network that only the EU and the single market can offer, and cooperation with our third country partners. | Vesiniku kasutuselevõtt Euroopas on aga seotud oluliste probleemidega, millega ei saa tegeleda ei erasektor ega liikmesriigid üksi. Selleks et vesinikutemaatikaga saaks kiiremini edasi minna ja murdepunkti ületada, on vaja kriitilist massi investeeringuid, toetavat õigusraamistikku, uusi juhtivaid turge, murrangulistele tehnoloogialahendustele keskenduvat pidevat teadustegevust ja innovatsiooni, mis pakuvad turule uusi lahendusi, ning laialdast taristuvõrku, mida saavad pakkuda ainult EL ja ühtne turg, ning koostööd kolmandate riikide partneritega. |
| All actors, public and private, at European national and regional level 13 , must work together, across the entire value chain, to build a dynamic hydrogen ecosystem in Europe. | Euroopa dünaamilise vesinikuökosüsteemi loomiseks peavad tegema koostööd kõik Euroopas riikide ja piirkondade tasandil tegutsevad avaliku ja erasektori osalejad 13 kogu väärtusahela ulatuses. |
| In order to implement the ambition of the European Green Deal 14 and building on the Commission’s New Industrial Strategy for Europe 15 and its recovery plan 16 , this Communication sets out a vision of how the EU can turn clean hydrogen into a viable solution to decarbonise different sectors over time, installing at least 6 GW of renewable hydrogen electrolysers in the EU by 2024 and 40 GW of renewable hydrogen electrolysers by 2030. This Communication identifies the challenges to overcome, lays out the levers that the EU can mobilise and presents a roadmap of actions for the coming years. | Selleks et ellu rakendada ambitsioonikat Euroopa rohelist kokkulepet 14 ning toetudes Euroopa uuele tööstusstrateegiale 15 ja taastekavale 16 , mille komisjon on vastu võtnud, esitatakse käesolevas teatises visioon selle kohta, kuidas EL saab kasutada saastevaba vesinikku arvestatava lahendusena, mille abil aja jooksul vähendada CO2-heidet eri sektorites, paigaldades ELi taastuvallikatest vesiniku tootmiseks 2024. aastaks vähemalt 6 GW elektrolüüsiseadmed ja 2030. aastaks 40 GW elektrolüüsiseadmed. Käesolevas teatises selgitatakse välja lahendamist vajavad probleemid ning esitatakse ELi kasutuses olevad võimalikud vahendid ja järgmiste aastate tegevuskava. |
| As investment cycles in the clean energy sector run for about 25 years, the time to act is now. This strategic roadmap provides a concrete policy framework within which the European Clean Hydrogen Alliance - building on the success of the European Battery Alliance 17 - a collaboration between public authorities, industry and civil society, formally launched today, will develop an investment agenda and a pipeline of concrete projects. It complements the Strategy for Energy System Integration 18 , presented at the same time, which describes how the ongoing work streams of EU energy policy, including hydrogen development, will foster a climate neutral integrated energy system with renewable electricity, circularity and renewable and low-carbon fuels at its core. Both strategies contribute towards the achievement of the Sustainable Development Goals and the objectives of the Paris Agreement. | Kuna saastevaba energeetika sektoris kestavad investeerimistsüklid umbes 25 aastat, tuleb tegutseda praegu. See strateegiline tegevuskava on konkreetne poliitikaraamistik, mille kaudu on avaliku sektori asutuste, tööstussektori ja kodanikuühiskonna koostöös nüüd ametlikult ellu kutsutud Euroopa saastevaba vesiniku liit, tuginedes Euroopa akuliidu edukale tegevusele, 17 mis töötab välja investeerimiskava ja konkreetsed projektid. Sellega täiendatakse samal ajal esitatavat energiasüsteemide lõimimise strateegiat, 18 milles kirjeldatakse, kuidas ELi energiapoliitika praeguste töösuundadega, sealhulgas vesinikuteema edasiarendamisega, hakatakse edendama sellise kliimaneutraalse lõimitud energiasüsteemi loomist, mis tugineb taastuvallikatest toodetud elektrile, ringmajandusele ning taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega kütustele. Mõlemad strateegiad aitavad kaasa kestliku arengu ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. |
| 2.Towards a hydrogen ecosystem in Europe: a Roadmap to 2050 | 2.Tegevuskava vesiniku ökosüsteemi loomiseks Euroopas 2050. aastaks |
| The different ways to produce hydrogen, their greenhouse gas emissions and their relative competitiveness | Mitmesugused vesiniku tootmise võimalused, nendega kaasnev kasvuhoonegaaside heide ja nende suhteline konkurentsivõime |
| Hydrogen may be produced through a variety of processes. These production pathways are associated with a wide range of emissions, depending on the technology and energy source used and have different costs implications and material requirements. In this Communication: | Vesinikku saab toota mitmesuguste eri protsesside abil. Nende protsessidega kaasnev kasvuhoonegaaside heide võib sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja energiaallikast olla väga erinev, samuti erinevad kulud ja materjalivajadused. Käesolevas teatises kasutatakse järgmisi mõisteid: |
| -‘Electricity-based hydrogen’ refers to hydrogen produced through the electrolysis of water (in an electrolyser, powered by electricity), regardless of the electricity source. The full life-cycle greenhouse gas emissions of the production of electricity-based hydrogen depends on how the electricity is produced 19 . | -„elektripõhine vesinik“ – vesinik, mida toodetakse vee elektrolüüsi meetodil (elektritoitega elektrolüüsiseadmes), olenemata elektrienergiaallikast. Elektripõhise vesiniku tootmise täistsükli jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide sõltub elektritootmisviisist 19 ; |
| -‘Renewable hydrogen’ is hydrogen produced through the electrolysis of water (in an electrolyser, powered by electricity), and with the electricity stemming from renewable sources. The full life-cycle greenhouse gas emissions of the production of renewable hydrogen are close to zero 20 . Renewable hydrogen may also be produced through the reforming of biogas (instead of natural gas) or biochemical conversion of biomass 21 , if in compliance with sustainability requirements. | -„taastuvallikatest toodetud vesinik“ – vesinik, mida toodetakse vee elektrolüüsi meetodil (elektritoitega elektrolüüsiseadmes) taastuvallikatest toodetud elektrienergia abil. Taastuvallikatest toodetud vesiniku kogu olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide on nullilähedane 20 . Taastuvallikatest võib vesinikku toota ka biogaasi (maagaasi asemel) reformimise või biomassi biokeemilise muundamise 21 teel, kui see on kooskõlas kestlikkusnõuetega; |
| -‘Clean hydrogen’ refers to renewable hydrogen. | -„saastevaba vesinik“ – taastuvallikatest toodetud vesinik; |
| -‘Fossil-based hydrogen’ refers to hydrogen produced through a variety of processes using fossil fuels as feedstock, mainly the reforming of natural gas or the gasification of coal. This represents the bulk of hydrogen produced today. The life-cycle greenhouse gas emissions of the production of fossil-based hydrogen are high 22 . | -„fossiilkütustepõhine vesinik“ – vesinik, mida toodetakse mitmesuguste selliste eri protsesside abil, kus lähteainena kasutatakse fossiilkütuseid, põhiliselt maagaasi reformimise või kivisöe gaasistamise teel. See moodustab suurema osa tänapäeval toodetavast vesinikust. Fossiilkütustepõhise vesiniku kogu olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide on suur 22 . |
| -‘Fossil-based hydrogen with carbon capture’ is a subpart of fossil-based hydrogen, but where greenhouse gases emitted as part of the hydrogen production process are captured. The greenhouse gas emissions of the production of fossil-based hydrogen with carbon capture or pyrolysis are lower than for fossil-fuel based hydrogen, but the variable effectiveness of greenhouse gas capture (maximum 90%) needs to be taken into account 23 . | -„CO2 sidumisega fossiilkütustepõhine vesinik“ – fossiilkütustepõhise vesiniku alarühm, mille puhul kogutakse kokku vesinikutootmisel tekkiv kasvuhoonegaaside heide. CO2 sidumisega fossiilkütustepõhise vesiniku tootmisel või pürolüüsil tekkiv kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui fossiilkütustepõhise vesiniku puhul, kuid arvesse tuleb võtta kasvuhoonegaaside sidumise eri tõhusust (maksimaalselt 90 %) 23 ; |
| -‘Low-carbon hydrogen’ encompasses fossil-based hydrogen with carbon capture and electricity-based hydrogen, with significantly reduced full life-cycle greenhouse gas emissions compared to existing hydrogen production. | -„vähese CO2-heitega vesinik“ – hõlmab CO2 sidumisega fossiilkütustepõhist vesinikku ja elektripõhist vesinikku, mille kogu olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide võrreldes praeguse vesinikutootmisega on märkimisväärselt väiksem; |
| -‘Hydrogen-derived synthetic fuels’ refer to a variety of gaseous and liquid fuels on the basis of hydrogen and carbon. For synthetic fuels to be considered renewable, the hydrogen part of the syngas should be renewable. Synthetic fuels include for instance synthetic kerosene in aviation, synthetic diesel for cars, and various molecules used in the production of chemicals and fertilisers. Synthetic fuels can be associated with very different levels of greenhouse gas emissions depending on the feedstock and process used. In terms of air pollution, burning synthetic fuels produces similar levels of air pollutant emissions than fossil fuels. | -„vesinikupõhised sünteetilised kütused“ – mitmesugused vesiniku- ja süsinikupõhised gaas- ja vedelkütused. Selleks et sünteetilisi kütuseid saaks käsitada taastuvallikatest toodetuna, peaks sünteesigaasis sisalduv vesinik olema toodetud taastuvallikatest. Sünteetilised kütused on näiteks lennunduses kasutatav sünteetiline petrool, autode sünteetiline diislikütus ning mitmesugused kemikaalide ja väetiste tootmisel kasutatavad ühendid. Sünteetiliste kütuste puhul võib kasvuhoonegaaside heide lähteainest ja kasutatavast tootmisprotsessist sõltuvalt olla väga erinev. Mis puutub õhusaastesse, siis sünteetiliste kütuste põletamisel on see samaväärne fossiilkütuste põletamisel tekkiva õhusaastega. |
| Today, neither renewable hydrogen nor low-carbon hydrogen, notably fossil-based hydrogen with carbon capture, are cost-competitive against fossil-based hydrogen. Estimated costs today for fossil-based hydrogen are around 1.5 €/kg for the EU, highly dependent on natural gas prices, and disregarding the cost of CO2. Estimated costs today for fossil-based hydrogen with carbon capture and storage are around 2 €/kg, and renewable hydrogen 2.5-5.5 €/kg 24 . Carbon prices in the range of EUR 55-90 per tonne of CO2 would be needed to make fossil-based hydrogen with carbon capture competitive with fossil-based hydrogen today 25 . Costs for renewable hydrogen are going down quickly. Electrolyser costs have already been reduced by 60% in the last ten years, and are expected to halve in 2030 compared to today with economies of scale. 26 In regions where renewable electricity is cheap, electrolysers are expected to be able to compete with fossil-based hydrogen in 2030 27 . These elements will be key drivers of the progressive development of hydrogen across the EU economy. | Praegu ei suuda ei taastuvallikatest toodetud vesiniku ega vähese CO2-heitega vesiniku, eriti vähese CO2-heitega fossiilkütustepõhise vesiniku hind konkureerida fossiilkütustepõhise vesinikuga hinnaga. Praegu on ELis fossiilkütustepõhise vesiniku tootmise hinnanguline maksumus ligikaudu 1,5 eurot/kg, mis suuresti sõltub maagaasihindadest ja mille puhul ei ole arvesse võetud CO2 seotud kulusid. CO2 kogumise ja säilitamisega fossiilkütustepõhise vesiniku tootmise kulud on praegu hinnanguliselt ligikaudu 2 eurot/kg ja taastuvallikatest vesiniku tootmise kulud 2,5–5,5 eurot/kg 24 . Selleks et CO2 sidumisega fossiilkütustepõhine vesinik suudaks praegu konkureerida fossiilkütustepõhise vesinikuga, peaks CO2 tonni hind olema vahemikus 55–90 eurot 25 . Taastuvallikatest vesiniku tootmise kulud vähenevad kiiresti. Elektrolüüsikulud on viimase kümne aastaga vähenenud juba 60 % ja 2030. aastaks peaksid need tänu mastaabisäästule praegusega võrreldes eeldatavalt vähenema veel poole võrra 26 . Piirkondades, kus taastuvallikatest toodetud elekter on odav, peaks elektrolüüsimeetodil toodetud vesinik 2030. aastal eeldatavalt suutma konkureerida fossiilkütustepõhise vesinikuga 27 . Need asjaolud on vesinikutehnoloogia järkjärgulise arengu peamised tõukejõud kogu ELi majanduses. |
| A roadmap for the EU | ELi tegevuskava |
| The priority for the EU is to develop renewable hydrogen, produced using mainly wind and solar energy. Renewable hydrogen is the most compatible option with the EU’s climate neutrality and zero pollution goal in the long term and the most coherent with an integrated energy system. The choice for renewable hydrogen builds on European industrial strength in electrolyser production, will create new jobs and economic growth within the EU and support a cost-effective integrated energy system. On the way to 2050, renewable hydrogen should progressively be deployed at large scale alongside the roll-out of new renewable power generation, as technology matures and the costs of its production technologies decrease. This process must be initiated now. | ELi prioriteet on arendada vesiniku tootmist taastuvallikatest, peamiselt tuule- ja päikeseenergiast. Pikas perspektiivis on taastuvallikatest toodetud vesinik parim lahendus ELi kliimaneutraalsus- ja nullsaaste-eesmärgi saavutamiseks ja sidusaim võimalus energiasüsteeme lõimida. Taastuvallikatest toodetud vesiniku kasuks valiku tegemine põhineb sellel, et Euroopas on tugev elektrolüüsiseadmete tootmise tööstus ning et selle kaudu luuakse ELis uusi töökohti, tagatakse majanduskasv ja toetatakse kulutõhusat lõimitud energiasüsteemi. Kuni 2050. aastani tuleks taastuvallikatest toodetud vesinik võtta järk-järgult laialdaselt kasutusele koos taastuvenergia uue tootmisvõimsuse loomisega, kuna tehnoloogia areneb edasi ja tootmistehnoloogia kulud vähenevad. Sellega tuleb algust teha nüüd kohe. |
| In the short and medium term, however, other forms of low-carbon hydrogen are needed, primarily to rapidly reduce emissions from existing hydrogen production and support the parallel and future uptake of renewable hydrogen. | Lühikeses ja keskpikas perspektiivis on siiski vaja muid vähese CO2-heitega vesinikuliike, seda eelkõige selleks, et kiiresti vähendada praegu vesinikutootmisel tekkivat heidet ning toetada taastuvallikatest toodetud vesiniku samaaegset ja edasist kasutuselevõttu. |
| The hydrogen ecosystem in Europe is likely to develop through a gradual trajectory, at different speeds across sectors and possibly across regions and requiring different policy solutions. | Vesiniku ökosüsteem areneb Euroopas tõenäoliselt järk-järgult – eri sektorites ja võib-olla ka piirkonniti eri kiirusega ning vajab mitmesuguseid erinevaid poliitilisi lahendusi. |
| In the first phase, from 2020 up to 2024, the strategic objective is to install at least 6 GW of renewable hydrogen electrolysers in the EU and the production of up to 1 million tonnes of renewable hydrogen 28 , to decarbonise existing hydrogen production, e.g. in the chemical sector and facilitating take up of hydrogen consumption in new end-use applications such as other industrial processes and possibly in heavy-duty transport. | Esimeses etapis, s.o aastatel 2020–2024, on strateegiliseks eesmärgiks paigaldada ELis vähemalt 6 GW elektrolüüsiseadmed kuni ühe miljoni tonni vesiniku tootmiseks taastuvallikatest, 28 vähendada olemasoleva vesinikutootmise CO2-heidet, näiteks keemiatööstuses, ja soodustada vesinikutarbimist uute lõppkasutusviiside puhul, näiteks muudes tööstusprotsessides ja võimaluse korral ka raskeveokitega tehtavatel vedudel. |
| In this phase, manufacturing of electrolysers, including large ones (up to 100 MW), needs to be scaled up. These electrolysers could be installed next to existing demand centres in larger refineries, steel plants, and chemical complexes. They would ideally be powered directly from local renewable electricity sources. In addition, hydrogen refuelling stations will be needed for the uptake of hydrogen fuel-cell buses and at a later stage trucks. Electrolysers will thus also be needed to locally supply an increasing number of hydrogen refuelling stations. Different forms of low-carbon electricity-based hydrogen, especially those produced with near zero greenhouse gas emissions, will contribute to scale up production and the market for hydrogen. Some of the existing hydrogen production plants should be decarbonised by retrofitting them with carbon capture and storage technologies. | Selles etapis tuleb laiendada elektrolüüsiseadmete, sealhulgas suurte (kuni 100 MW) elektrolüüsiseadmete tootmist. Need elektrolüüsiseadmed võiks paigaldada olemasolevate suuremate rafineerimistehaste, terasetehaste ja keemiakomplekside nõudluskeskuste juurde. Ideaaljuhul saaksid need elektrienergiat otse kohalikest taastuvallikatest. Lisaks on vesinikutanklaid vaja vesinikkütuseelemendiga busside ja hiljem ka selliste veoautode kasutuselevõtuks. Seega on elektrolüüsiseadmeid vaja ka üha arvukamate vesinikutanklate kohapealseks varustamiseks. Vähese CO2-heitega elektripõhise vesiniku eri liigid, eriti need, mille tootmisega kaasnev kasvuhoonegaaside heide on peaaegu nullilähedane, aitavad laiendada tootmist ja vesinikuturgu. Mõne olemasoleva vesinikutootmiskäitise CO2-heidet tuleks vähendada, varustades need CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogiaga. |
| Infrastructure needs for transporting hydrogen will remain limited as demand will be met initially by production close or on site and in certain areas blending with natural gas might occur, but planning of medium range and backbone transmission infrastructure should begin. Infrastructure for carbon capture and use of CO2 will be required to facilitate certain forms of low-carbon hydrogen. | Taristu vajadused vesiniku transportimise järele jäävad piiratuks, kuna nõudlus rahuldatakse esialgu tootmiskoha lähedal või kohapeal ning teatavates piirkondades võiks selle ühendada maagaasitranspordiga, kuid alustada tuleks keskmise ulatusega ja tuumikülekandetaristu kavandamist. Teatavate vähese CO2-heitega vesiniku liikide soodustamiseks on vaja CO2 kogumise ja kasutamise taristut. |
| The policy focus will be on laying down the regulatory framework for a liquid and well-functioning hydrogen market and on incentivising both supply and demand in lead markets, including through bridging the cost gap between conventional solutions and renewable and low-carbon hydrogen and through appropriate State aid rules. Enabling framework conditions will push concrete plans for large wind and solar plants dedicated to gigawatt-scale renewable hydrogen production before 2030. | Poliitika keskendub likviidse ja hästi toimiva vesinikuturu õigusraamistiku kehtestamisele ning pakkumise ja nõudluse stimuleerimisele juhtivatel turgudel, sealhulgas hinnalõhe kõrvaldamisele asjakohaste riigiabieeskirjadega ühelt poolt tavalahenduste ning teiselt poolt taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku vahel. Enne 2030. aastat aitavad soodsad raamtingimused viia ellu konkreetseid kavasid, mille keskmes on suured tuule- ja päikeseelektrijaamad, mis on ette nähtud gigavatt-suurusjärgus vesinikutootmiseks taastuvallikatest. |
| The European Clean Hydrogen Alliance will help build up a robust pipeline of investments. As part of the Commission’s recovery plan, funding instruments of Next Generation EU, including the Strategic European Investment Window of the InvestEU programme and the ETS Innovation Fund, will enhance the funding support and help bridge the investment gap for renewables generated by the COVID-19 crisis. | Euroopa saastevaba vesiniku liit aitab tagada usaldusväärse investeeringutevoo. Osana komisjoni taastekavast suurendavad taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamisvahendid, sealhulgas programmi InvestEU raames ellurakendatava Euroopa strateegiliste investeeringute poliitikaharu ja heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondi raames eraldatavad vahendid, rahalist toetust ja aitavad ületada COVID-19 kriisist tingitud vajakajäämist seoses taastuvenergiaallikatesse investeerimisega. |
| In a second phase, from 2025 to 2030, hydrogen needs to become an intrinsic part of an integrated energy system with a strategic objective to install at least 40 GW of renewable hydrogen electrolysers by 2030 and the production of up to 10 million tonnes of renewable hydrogen in the EU 29 . | Teises etapis, s.o aastatel 2025–2030, peab vesinikust saama lõimitud energiasüsteemi lahutamatu osa ning strateegiline eesmärk on võtta 2030. aastaks taastuvallikatest vesiniku tootmiseks kasutusele vähemalt 40 GW elektrolüüsiseadmed ja toota ELis taastuvallikatest kuni 10 miljonit tonni vesinikku 29 . |
| In this phase, renewable hydrogen is expected to gradually become cost-competitive with other forms of hydrogen production, but dedicated demand side policies will be needed for industrial demand to gradually include new applications, including steel-making, trucks, rail and some maritime transport applications, and other transport modes. Renewable hydrogen will start playing a role in balancing a renewables-based electricity system by transforming electricity into hydrogen when renewable electricity is abundant and cheap and by providing flexibility. Hydrogen will also be used for daily or seasonal storage, as a backup and provide buffering functions 30 , enhancing security of supply in the medium term. | Selles etapis peaks taastuvallikatest toodetud vesinik muutuma hinna poolest järk-järgult konkurentsivõimeliseks muude vesinikutootmisviisidega, kuid selleks, et tööstus, sealhulgas terasetootmine, veokid, raudteesektor ning teatavad mere- ning muud transpordiliigid, hakkaksid järk-järgult nõudma uusi rakendusi, tuleb konkreetselt tegelda nõudluspoolepoliitikaga. Taastuvallikatest toodetud vesinikul hakkab olema tähtis roll taastuvenergiapõhise elektrisüsteemi tasakaalustamisel, muundades elektri vesinikuks, kui taastuvenergiat on piisavalt ja see on odav, ning tagades süsteemi paindlikkuse. Vesinikku kasutatakse ka igapäevaseks või hooajaliseks säilitamiseks tagavaraks ja puhversüsteemis, 30 suurendades sellega keskpika perioodi varustuskindlust. |
| Additionally, the further retrofitting of existing fossil-based hydrogen production with carbon capture should continue to reduce greenhouse gas and other air pollutant emissions in view of the increased 2030 climate ambition. | Lisaks peaks praeguste fosiilkütusepõhiste vesiniku tootmise rajatiste varustamine CO2 sidumise tehnoloogiaga aitama veelgi vähendama kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heidet, pidades silmas 2030. aastaks seatud kõrgemaid kliimaeesmärke. |
| Local hydrogen clusters, such as remote areas or islands, or regional ecosystems – so-called “Hydrogen Valleys” – will develop, relying on local production of hydrogen based on decentralised renewable energy production and local demand, transported over short distances. In such cases, a dedicated hydrogen infrastructure can use hydrogen not only for industrial and transport applications, and electricity balancing, but also for the provision of heat for residential and commercial buildings 31 . | Arendatakse välja kohapealsed vesinikuklastrid, näiteks äärealadel ja saartel, või piirkondlikud ökosüsteemid (nn vesinikuorud), tuginedes kohalikule vesinikutootmisele, mis põhineb taastuvenergia detsentraliseeritud tootmisel ja kohapealsel nõudlusel ning kus toodangut transporditakse lühikesi vahemaid. Sel juhul võib vesinikutaristus kasutada vesinikku mitte ainult tööstus- ja transpordiotstarbel ning elektrienergiavarustuse tasakaalustamiseks, vaid ka elu- ja ärihoonete kütmiseks. 31 . |
| In this phase, the need for an EU-wide logistical infrastructure will emerge, and steps will be taken to transport hydrogen from areas with large renewable potential to demand centres located possibly in other Member States. The back-bone of a pan-European grid will need to be planned and a network of hydrogen refuelling stations to be established. The existing gas grid could be partially repurposed for the transport of renewable hydrogen over longer distances and the development of larger-scale hydrogen storage facilities would become necessary. International trade can also develop, in particular with the EU’s neighbouring countries in Eastern Europe and in the Southern and Eastern Mediterranean countries. | Selles etapis tekib vajadus kogu ELi hõlmava logistikataristu järele ning rakendatakse abinõusid vesiniku transportimiseks suure taastuvenergiapotentsiaaliga piirkondadest nõudluskeskustesse, mis võivad asuda teistes liikmesriikides. Tuleb kavandada üleeuroopaline keskvõrk ja luua vesinikutanklate võrgustik. Olemasoleva gaasivõrgu otstarvet saaks osaliselt muuta taastuvallikatest toodetud vesiniku transportimiseks kaugemale ja selleks oleks vaja arendada suuremahulisi vesinikuhoidlaid. Samuti saaks arendada rahvusvahelist kaubandust, eelkõige ELi naaberriikidega Ida-Euroopas, ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidega. |
| In terms of policy focus, such a sustained scale up over a relatively short period will require gearing up EU’s support and stimulate investments to build a fully-fledged hydrogen ecosystem. By 2030 the EU will aim at completing an open and competitive EU hydrogen market, with unhindered cross-border trade and efficient allocation of hydrogen supply among sectors. | Mis puudutab poliitilist suunitlust, siis selline tegevuse pidev laiendamine suhteliselt lühikese aja jooksul vajab ELilt rohkem toetust ja investeeringute ergutamist, et rajada täiemahuline tööstuslik vesiniku ökosüsteem. ELi eesmärk on kujundada 2030. aastaks välja avatud ja konkurentsivõimeline ELi vesinikuturg, kus on võimalik takistusteta piiriüleselt kaubelda ja tõhusalt tarnida vesinikku eri sektorite vahel. |
| In a third phase, from 2030 onwards and towards 2050, renewable hydrogen technologies should reach maturity and be deployed at large scale to reach all hard-to-decarbonise sectors where other alternatives might not be feasible or have higher costs. | Kolmandas etapis, s.o alates 2030. aastast kuni 2050. aastani, peaks taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia olema väljaarendatud ja see tuleks laialdaselt kasutusele võtta, nii et see jõuaks ka sektoritesse, kus CO2-heidet on keeruline vähendada ja kus muud alternatiivlahendused ei pruugi olla otstarbekad või on kulukamad. |
| In this phase, renewable electricity production needs to massively increase as about a quarter 32 of renewable electricity might be used for renewable hydrogen production by 2050. | Selles etapis peab taastuvallikatest elektrienergia tootmine oluliselt suurenema, kuna 2050. aastaks võidakse umbes neljandikku 32 taastuvallikatest toodetud elektrienergiast kasutada selleks, et toota vesinikku taastuvallikatest. |
| In particular, hydrogen and hydrogen-derived synthetic fuels, based on carbon neutral CO2, could penetrate more largely across a wider range of sectors of the economy, from aviation and shipping to hard-to-decarbonise industrial and commercial buildings. Sustainable biogas may also have a role in replacing natural gas in hydrogen production facilities with carbon capture and storage to create negative emissions, at the condition that biomethane leakage is avoided and only in line with the biodiversity objectives and the principles stated in the EU2030 Biodiversity Strategy 33 . | Eelkõige võiksid vesinik ja vesinikust saadud sünteetilised kütused, millel CO2-heide puudub, olla laialdasemalt kasutusel arvukamates majandussektorites, alates lennundusest ja laevandusest kuni tööstus- ja ärihooneteni, mille puhul on CO2-heidet keerulisem vähendada. CO2 sidumisega vesinikutootmiskäitises võib maagaasi asendada ka säästva biogaasiga, et saavutada negatiivne heide, tingimusel et välditakse biometaani heite ülekandumist ning üksnes kooskõlas biloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2030 sätestatud põhimõtetega 33 . |
| 3. An investment agenda for the EU | 3. ELi investeerimiskava |
| Achieving the deployment goals outlined in this strategic roadmap by 2024 and 2030 requires a strong investment agenda exploiting synergies and ensuring coherence of public support across the different EU funds and EIB financing, harnessing the leverage effect and avoiding excessive support. | From now to 2030, investments in electrolysers could range between €24 and €42 billion. In addition, over the same period, €220-340 billion would be required to scale up and directly connect 80-120 GW of solar and wind energy production capacity to the electrolysers to provide the necessary electricity. Investments in retrofitting half of the existing plants with carbon capture and storage are estimated at around €11 billion. In addition, investments of €65 billion will be needed for hydrogen transport, distribution and storage, and hydrogen refuelling stations 34 . From now to 2050, investments in production capacities would amount to €180-470 billion in the EU 35 . | Finally, adapting end-use sectors to hydrogen consumption and hydrogen-based fuels will also require significant investments. For instance, it takes some €160-200 million to convert a typical EU steel installation coming to end-of-life to hydrogen. In the road transport sector, rolling out an additional 400 small-scale hydrogen refuelling stations (compared to 100 today) could require investments of €850-1000 million 36 . | Käesolevas strateegilises tegevuskavas vesiniku kasutuselevõtu kohta seatud eesmärkide saavutamine 2024. ja 2030. aastaks vajab kindlat investeerimiskava, milles kasutatakse ära eri valdkondade koostoimet ning tagatakse avaliku sektori toetuse sidusus ELi eri fondidega ja EIP rahastamisega, kasutades ära finantsvõimendust ja vältides ülemäärast toetamist. | Alates praegusest kuni 2030. aastani võiks elektrolüüsiseadmetesse investeerida 24–42 miljardit eurot. Lisaks oleks samal ajal vaja 220–340 miljardit eurot, et vajaliku elektrienergiamahu saamiseks suurendada päikese- ja tuuleenergia tootmise võimsust ning suunata sellest 80–120 GW otse elektrolüüsiseadmetesse. Selleks et paigaldada pooltesse olemasolevatesse elektrijaamadesse CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia, on hinnanguliselt vaja ligikaudu 11 miljardit eurot. Peale selle on vaja investeerida 65 miljardit eurot vesiniku transportimise, ülekandmise ja säilitamise rajatistesse ning vesinikutanklatesse 34 . Alates praegusest kuni 2050. aastani tuleb ELis tootmisvõimsustesse investeerida 180–470 miljardit eurot 35 . | Märkimisväärseid investeeringuid nõuab ka lõppkasutussektorite kohandamine vesinikutarbimise ja vesinikupõhiste kütustega. Näiteks on vaja umbes 160–200 miljonit eurot, et muuta ELi tüüpiline terasetööstuskäitis, mille olelusring hakkab lõppema, vesiniku baasil käitatavaks. Maanteetranspordisektorisse oleks vaja investeerida 850–1000 miljonit eurot, et võtta seal täiendavalt kasutusele 400 väikesemahulist vesinikutanklat (võrreldes praeguse 100ga) 36 . |
| To support these investments and the emergence of a whole hydrogen eco-system, the Commission kick-starts today the European Clean Hydrogen Alliance – announced in the Commission’s New Industrial Strategy. The Alliance will play a crucial role in facilitating and implementing the actions of this Strategy and supporting investments to scale up production and demand for renewable and low-carbon hydrogen. It is strongly anchored in the hydrogen industrial value chain from production via transmission to mobility, industry, energy, and heating applications, and supports the related skills and labour market adjustments where needed. It will bring together the industry, national, regional and local public authorities and the civil society. Through interlinked, sector-based CEO round tables and a policy-makers’ platform, the Alliance will provide a broad forum to coordinate investment by all stakeholders and engage civil society. | Nende investeeringute ja kogu vesinikuökosüsteemi tekkimise toetamiseks kutsub komisjon ellu Euroopa saastevaba vesiniku liidu, mis on välja kuulutatud uues komisjoni tööstusstrateegias. Liidu tegevusel on oluline roll kõnealuses strateegias esitatud meetmete soodustamisel ja elluviimisel ning investeeringute toetamisel, et suurendada vesiniku tootmist taastuvallikatest ja vähese CO2-heitega vesiniku tootmist ning nõudlust nende järele. Liidu tegevus on tugevalt seotud vesiniku tööstusliku väärtusahelaga alates vesiniku tootmisest ja transportimisest kuni liikuvus-, tööstus- ja energeetikasektorini ning küttesüsteemideni ning vajaduse korral toetab sellekohaseid oskusi ja tööturu kohandamist. Selle tegevusse on kaasatud tööstussektor, riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi ametiasutused ning kodanikuühiskond. Korraldades oma tegevust omavahel seotud eri sektorite tegevjuhtide ümarlaudades ja poliitikakujundajate platvormil, on see liit laialdaseks foorumiks, et koordineerida kõigi sidusrühmade investeeringuid ja kaasata tegevusse ka kodanikuühiskond. |
| The key deliverable of the Alliance will be to identify and build up a clear pipeline of viable investment projects. This will facilitate coordinated investments and policies along the hydrogen value chain, and cooperation across private and public stakeholders across the EU, providing public support where appropriate and crowding in private investment. It will also give visibility to these projects and allow them to find appropriate support where necessary. At this point, already 1.5-2.3 GW of new renewable hydrogen production projects are under construction or announced, and an additional 22 GW of electrolyser projects 37 are envisaged and would require further elaboration and confirmation. | Liidu põhieesmärk on määratleda ja luua elujõuliste investeerimisprojektide register. See aitab koordineerida investeeringuid ja otsuste tegemist vesiniku väärtusahelas ning lihtsustab koostööd era- ja avaliku sektori sidusrühmade vahel kogu ELis, pakkudes vajaduse korral avaliku sektori toetust ja kaasates erainvesteeringuid. Samuti muudab see need projektid nähtavaks ja vajaduse korral tagab neile asjakohase toetuse. Praegu on juba ellurakendamisel või välja kuulutatud uued taastuvallikatest vesiniku tootmise elektrolüüsiseadmete projektid kogumahus 1,5–2,3 GW ja kavas on käivitada elektrolüüsiseadmete projekte täiendavas mahus 22 GW, 37 mis nõuaksid veel täpsustamist ja kinnitamist. |
| The Commission will also follow up on the recommendations identified in a report by the Strategic Forum for Important Projects of Common European Interest (IPCEI) 38 to promote well-coordinated or joint investments and actions across several Member States aimed at supporting a hydrogen supply chain. The cooperation initiated within the hydrogen ecosystem in the Strategic Forum will contribute to a swift uptake of activity in the Clean Hydrogen Alliance. In turn, the Alliance will simultaneously facilitate cooperation in a range of large investment projects, including IPCEI projects, along the hydrogen value chain. The specific IPCEI instrument enables State aid to address market failures for large cross-border integrated projects for hydrogen and fuels derived from hydrogen that significantly contribute to achieve climate goals. | Komisjon jälgib ka nende soovituste rakendamist, mis on esitatud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi 38 aruandes, et edendada hästi koordineeritud ning ühisinvesteeringuid ja -meetmeid mitmes liikmesriigis eesmärgiga toetada vesinikutarneahelat. Vesiniku ökosüsteemi raames strateegilisel foorumil algatatud koostöö aitab sujuvalt käivitada saastevaba vesiniku liidu tegevust. Liit omakorda hõlbustab koostööd paljude ulatuslike investeerimisprojektidega, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega kogu vesinikuväärtusahelas. Konkreetne üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide vahend võimaldab anda riigiabi, et kõrvaldada turutõrkeid selliste vesinikku ja vesinikupõhiseid kütuseid hõlmavate suurte piiriüleste lõimitud projektide puhul, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. |
| Additionally, as part of the new recovery instrument Next Generation EU, the InvestEU programme will see its capacities more than doubled. It will continue to support the deployment of hydrogen, in particular by incentivising private investment, with a strong leverage effect, through its original four policy windows and the new Strategic Investment Window. | Majandustaaste uue rahastu „NextGenerationEU“ raames rohkem kui kahekordistub ka programmi InvestEU suutlikkus. Selle programmi nelja algse poliitikaharu ja uue strateegilise poliitikaharu kaudu jätkatakse vesiniku kasutuselevõtu toetamist, eelkõige stimuleeritakse suure finantsvõimendusega erainvesteeringuid. |
| The renewed sustainable finance strategy to be adopted by the end of 2020 and the EU sustainable finance taxonomy 39 will guide investments in hydrogen across key economic sectors by promoting activities and projects that will provide a substantial contribution to de-carbonisation. | Kestliku rahanduse läbivaadatud strateegias, mis võetakse vastu 2020. aasta lõpuks, ja ELi kestliku rahanduse taksonoomias 39 antakse suuniseid investeerimise kohta vesinikuvaldkonda kõikides peamistes majandussektorites ning edendatakse meetmeid ja projekte, mis aitavad märgatavalt kaasa CO2-heite vähendamisele. |
| A number of Member States have identified renewable and low-carbon hydrogen as a strategic element of their National Energy and Climate Plans. The Commission will exchange with Member States on their hydrogen plans through the Hydrogen Energy Network (HyNet) 40 . Member States will need to build, among others, on these plans, and on the priorities identified in the context of the European Semester, when designing their national recovery and resilience plans in the context of the new Recovery and Resilience Facility, which will aim to support Member States’ investment and reforms that are essential for a sustainable recovery. | Mitu liikmesriiki on oma riikliku energia- ja kliimakava strateegilise aspektina nimetanud taastuvallikatest toodetud vesinikku ja vähese CO2-heitega vesinikku. Komisjon vahetab liikmesriikidega teavet nende vesinikukavade kohta vesinikuenergiavõrgu (HyNet) 40 kaudu. Kui liikmesriigid koostavad oma riiklikku taaste- ja vastupidavuskava, lähtudes uuest taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, mille eesmärk on toetada liikmesriikide majanduse jätkusuutlikuks taastamiseks vajalikke investeeringuid ja reforme, peavad nad muu hulgas tuginema nendele vesinikukavadele ja Euroopa poolaasta raames kindlaks määratud prioriteetidele. |
| Furthermore, the European Regional Development Fund and the Cohesion Fund, which will benefit from a top-up in the context of the new initiative REACT-EU, will continue to be available to support the green transition. In the framework of the next funding period 2021-2027, the Commission will work with Member States, regional and local authorities, the industry and other stakeholders so that these funds contribute to support innovative solutions in the field of renewable and low-carbon hydrogen, with technology transfer, public-private partnerships, as well as pilot lines to test new solutions or perform early product validation. The possibilities offered to carbon intensive regions under the Just Transition Mechanism should also be fully explored. Finally, synergies between the Connecting Europe Facility Energy and the Connecting Europe Facility Transport will be harnessed to fund dedicated infrastructure for hydrogen, repurposing of gas networks and carbon capture projects, and finance hydrogen refuelling stations. | Lisaks saavad rohepööret jätkuvalt toetada ka Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond, millele antakse lisatoetust uue algatuse REACT-EU raames. Järgmisel rahastamisperioodil (2021–2027) teeb komisjon koostööd liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku tasandi ametiasutuste, tööstussektori esindajate ja muude sidusrühmadega, et need fondid aitaksid toetada innovatiivseid lahendusi taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku valdkonnas, kasutades selleks tehnosiiret, avaliku ja erasektori partnerlusvorme ning uusi katseprojekte lahenduste testimiseks või toodete varaseks valideerimiseks. Põhjalikult tuleks uurida ka võimalusi, mida pakutakse CO2-mahukatele piirkondadele õiglase ülemineku mehhanismi raames. Peale selle kasutatakse ära Euroopa ühendamise rahastu energeetikavaldkonna ja Euroopa ühendamise rahastu transpordivaldkonna koostoimet, et sihtotstarbeliselt rahastada vesinikutaristut, gaasivõrkudele uue otstarbe andmist, CO2 kogumise projekte ja vesinikutanklaid. |
| 4.Boosting demand and scaling up production | 4.Nõudluse suurendamine ja tootmise laiendamine |
| Building up a hydrogen economy in Europe requires a full value chain approach. The production of hydrogen from renewable or low-carbon sources, the development of infrastructure to supply hydrogen to the end-consumers, and the creation of market demand need to go in parallel, activating a virtuous circle of increased supply and demand for hydrogen. It also requires reduced supply costs – through declining costs for clean production and distribution technologies and affordable costs of renewable energy input, ensuring cost competitiveness with fossil fuels. Off-grid renewable hydrogen production is a further option in this context. | Euroopa vesinikumajanduse ülesehitamine nõuab tarneahela igakülgset arvessevõtmist. Vesiniku tootmine taastuvatest või vähese CO2-heitega allikatest, taristu arendamine vesiniku tarnimiseks lõpptarbijatele ning turunõudluse loomine peavad toimuma ühel ja samal ajal, käivitades niiviisi vesiniku pakkumise ja nõudluse positiivse mõjuringi. Selleks peavad ka vähenema tarnekulud – seda tänu saastevaba tootmis- ja ülekandetehnoloogia kulude vähenemisele ning taskukohastele taastuvenergiasisendi kuludele, tagades nii kulupõhise konkurentsivõime fossiilkütustega. Veel üks võimalus on toota taastuvallikatest vesinikku väljaspool võrku. |
| In addition, it will require a large amount of raw materials 41 . Securing these raw materials should, therefore, be also looked at in the Critical Raw Materials Action Plan, the implementation of the new Circular Economy Action Plan, and EU’s trade policy approach to ensure undistorted, fair trade and investments in those raw materials. A life-cycle approach is also needed to minimise the negative climate and environmental impacts of the hydrogen sector. | Lisaks nõuab see suurt toorainekogust 41 . Nende toorainetega varustamist tuleks seepärast käsitleda ka kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskavas, ringmajanduse tegevuskava rakendamisel ja ELi kaubanduspoliitika lähenemisviisis, et tagada moonutamata ja õiglane kauplemine nende toorainetega ning investeeringud neisse. Vesinikusektorile avalduva negatiivsete kliima- ja keskkonnamõju minimeerimiseks on vaja teemat käsitleda ka olelusringipõhiselt. |
| Boosting demand and supply of hydrogen is likely to require various forms of support, differentiated in line with the vision of this strategy to prioritise the deployment of renewable hydrogen. While in a transition phase, appropriate support will be needed for low carbon hydrogen, this should not lead to stranded assets. The revision of the State aid framework, including the State aid guidelines for energy and environmental protection, foreseen in 2021, will be an opportunity to create a comprehensive enabling framework to advance the European Green Deal and in particular decarbonisation, including with respect to hydrogen while limiting potential distortions of competition and adverse effects in other Member States. | Vesiniku nõudluse ja pakkumise suurendamine vajab tõenäoliselt mitmesuguseid toetusvorme, mida eristatakse vastavalt käesoleva strateegia põhimõttele seada esikohale taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõtt. Kui üleminekuetapis võibki olla vaja asjakohaselt toetada vähese CO2-heitega vesiniku valdkonda, ei tohiks seetõttu varad väärtusetuks muutuda. Riigiabiraamistiku, sealhulgas energiasektorile ja keskkonnakaitseks antava riigiabi suuniste läbivaatamine, mis on kavandatud 2021. aastaks, võimaldab luua tervikliku tugiraamistiku, et paremini saavutada Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärgid, eelkõige vähendada CO2-heidet, sealhulgas seoses vesinikuvaldkonnaga, vähendades samal ajal võimalikke konkurentsimoonutusi ja kahjulikku mõju teistele liikmesriikidele. |
| Boosting demand in end-use sectors | Nõudluse suurendamine lõppkasutussektorites |
| The creation of new lead markets goes hand in hand with the scaling up of the production of hydrogen. Two main lead markets, industrial applications and mobility, can be gradually developed to use the potential of hydrogen for a climate-neutral economy cost-effectively. | Uute juhtivate turgude teke käib käsikäes vesinikutootmise laiendamisega. Kaht peamist juhtivat turgu, s.o tööstusrakendusi ja liikuvusvaldkonda, on võimalik järk-järgult suunata vesiniku potentsiaali kulutõhusale ärakasutamisele kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks. |
| An immediate application in industry is to reduce and replace the use of carbon-intensive hydrogen in refineries, the production of ammonia, and for new forms of methanol production, or to partially replace fossil fuels in steel making. In a second phase, hydrogen can form the basis for investing in and constructing zero-carbon steel making processes in the EU, envisioned under the Commission’s new industrial strategy. | Kõigepealt on vaja tööstussektoris vähendada CO2-mahuka vesiniku kasutamist rafineerimistehastes, ammoniaagitootmises ja uute metanoolitootmisviiside puhul ning asendada see millegi muuga või osaliselt asendada fossiilkütuseid terasetootmises. Teises etapis võib vesiniku võtta aluseks ELis CO2-vabasse terasetootmisse investeerimisel ja sellise tootmise ülesehitamisel, nagu on ette nähtud komisjoni uue tööstusstrateegiaga. |
| In transport, hydrogen is also a promising option where electrification is more difficult. In a first phase, early adoption of hydrogen can occur in captive uses, such as local city buses, commercial fleets (e.g. taxis) or specific parts of the rail network, where electrification is not feasible. Hydrogen refuelling stations can easily be supplied by regional or local electrolysers, but their deployment will need to build on clear analysis of fleet demand and different requirements for light- and heavy-duty vehicles. | Transpordisektoris on vesinik hea lahendus just sellistes valdkondades, kus elektrienergia kasutamine on keerulisem. Esimeses etapis võib vesiniku võtta varakult kasutusele kohapeal tarbimiseks, näiteks kohalikes linnaliinibussides, kommertssõidukites (nt taksod) ja mõnes konkreetses raudteevõrguosas, kus elektrienergiat ei ole otstarbekas kasutada. Vesinikutanklaid on võimalik vesinikuga hõlpsasti varustada piirkonnas või kohapeal asuvate elektrolüüsiseadmete abil, kuid nende kasutuselevõtt peab põhinema selgel analüüsil, missugune on nõudlus sõidukipargi järele ning millised eri nõuded kehtivad kerg- ja raskeveokite kohta. |
| Hydrogen fuel cells should be further encouraged in heavy-duty road vehicles, alongside electrification, including coaches, special purpose vehicles, and long-haul road freight given their high CO2 emissions. The 2025 and 2030 targets set out in the CO2 Emission Standards Regulation are an important driver to create a lead market for hydrogen solutions, once fuel cell technology is sufficiently mature and cost-effective. Projects of the Horizon 2020 Fuel Cells and Hydrogen Joint Undertaking (FCH-JU) are aiming to accelerate Europe’s technological lead. | Lisaks elektrienergia kasutamisele tuleks raskeveokite, sealhulgas busside, eriotstarbeliste sõidukite ja pikamaa-kaubavedude puhul arvestades nende suurt CO2-heidet, veelgi rohkem soodustada ka vesinikkütuseelementide kasutamist. CO2-heitenormide määruse 2025. ja 2030. aastaks kehtestatud sihttasemed on oluline tõukejõud vesinikulahenduste juhtiva turu väljaarendamiseks, kui kütuseelementide tehnoloogia on juba piisavalt arenenud ja kulutõhus. Programmi „Horisont 2020“ raames kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte (FCH-JU) poolt käivitatud projektide eesmärk on veelgi edendada Euroopa juhtrolli selle tehnoloogia valdkonnas. |
| Hydrogen fuel-cell trains, could be developed to other viable train commercial routes that are difficult or not cost-effective to electrify: about 46 % of the mainline network is still being served by diesel technology today. Certain fuel-cell hydrogen train applications (e.g. Multiple Units) can already be cost competitive with diesel today. | Vesinikkütuseelemendiga ronge võiks kasutada ka muudel olulistel kaubaveomarsruutidel, kus elektrienergiat on keeruline või kulukas kasutada: umbes 46 % põhivõrgust teenindavad praegu ikkagi veel diiselrongid. Teatavad vesinikkütuseelemendiga rongid (nt mootorrongid) suudavad maksumuse poolest diiselrongidega juba praegu konkureerida. |
| For inland waterways and short-sea shipping, hydrogen can become an alternative low emission fuel, especially since the Green Deal emphasises that CO2 emission in the maritime sector must have a price. Scaling up fuel cell power from one 42 to multiple megawatts and using renewable hydrogen for the production of synthetic fuels, methanol or ammonia - with higher energy density – are required for longer-distance and deep-sea shipping. | Siseveetranspordis ja lähimerevedudel võib vesinikust saada vähese CO2-heitega alternatiivkütus, eriti kuna rohelises kokkuleppes rõhutatakse, et merendussektori tekitataval CO2-heitel peab olema hind. Kaug- ja ookeanivedudeks tuleb suurendada kütuseelementide võimsust ühelt MW-lt 42 mitmele MW-le ning sünteetiliste kütuste, metanooli või ammoniaagi tootmiseks kasutada taastuvallikatest toodetud vesinikku, mille energiatihedus on suurem. |
| Hydrogen can become in the longer-term an option to decarbonise the aviation and maritime sector, through the production of liquid synthetic kerosene or other synthetic fuels. These are “drop-in” fuels that can be used with existing aircraft technology, but implications in terms of energy efficiency have to be taken into account. In the longer-term, hydrogen-powered fuel cells, requiring adapted aircraft design, or hydrogen-based jet engines may also constitute an option for aviation. To realise these ambitions will require a roadmap for the considerable long-term research and innovation efforts 43 , including under Horizon Europe, the Fuel Cell and Hydrogen Joint Undertaking and possible initiatives as part of the Hydrogen Alliance. | Pikemas perspektiivis võib vesinik olla ka üks võimalus, mille abil vähendada lennundus- ja merendussektori tekitatavat CO2-heidet ning kasutada seda sünteetilise vedelpetrooli või muude sünteetiliste kütuste tootmisel. Tegemist on nn tagavarakütustega, mida on võimalik olemasolevas õhusõidukitehnikas kasutada, kuid mille puhul tuleb arvesse võtta energiatõhususega seotud mõju. Pikemas perspektiivis võib lennundussektoris olla üks võimalus ka kasutada vesinikkütuseelemente, mille jaoks tuleb kohandada õhusõiduki konstruktsiooni või on vaja vesinikul töötavaid reaktiivmootoreid. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja koostada tegevuskava pikema aja jooksul oluliste jõupingutuste tegemiseks teadusuuringutes ja innovatsiooni alal, 43 eelkõige programmi „Euroopa horisont“, vesiniku kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte tegevuse ning vesinikuliidu käivitatavate algatuste raames. |
| The Commission will address the use of hydrogen in the transport sector in the upcoming Sustainable and Smart Mobility Strategy, announced in the European Green Deal and due to be presented before the end of 2020. | Komisjon käsitleb vesiniku kasutamist transpordisektoris kavandatavas säästva ja aruka liikuvuse strateegias, mis kuulutati välja Euroopa rohelises kokkuleppes ja esitatakse enne 2020. aasta lõppu. |
| The key limiting factor for the use of hydrogen in industrial applications and transport is often the higher costs, including additional investments into hydrogen-based equipment, storage and bunkering facilities. Furthermore, the potential impact of supply chain risks and market uncertainty are amplified by the tight margins for final industrial products due to international competition. | Sageli on suuremad kulud, sealhulgas vesinikupõhistesse seadmetesse ning säilitamis- ja punkerdamisseadmetesse tehtavad lisainvesteeringud, just peamine asjaolu, mis piirab vesiniku kasutamist tööstuses ja transpordis. Lisaks võimendab tarneahelaga seotud riskide ja turu ebakindluse võimalikku mõju tööstuslike lõpptoodete väike kasumimarginaal, mis tuleneb rahvusvahelisest konkurentsist. |
| Demand side support policies will therefore be needed. The Commission will consider various options for incentives at EU level, including the possibility of minimum shares or quotas of renewable hydrogen or its derivatives in specific end-use sectors 44 (for instance certain industries as the chemical sector, or transport applications), allowing demand to be driven in a targeted way. In this context, the concept of virtual blending 45 could be explored. | Seetõttu on vaja nõudluspoole toetamise poliitikat. Komisjon kaalub mitmesuguseid ELi tasandil stimuleerimise võimalusi, sealhulgas võimalust kehtestada taastuvallikatest toodetud vesinikule või selle derivaatidele konkreetsetes lõppkasutussektorites kohustuslik miinimumnõue või kvoodid 44 (näiteks keemiatööstuses või transpordirakenduste puhul), millega võimaldatakse suunata nõudlust soovitud suunas. Sellega seoses võiks uurida virtuaalse segamise 45 kontseptsiooni. |
| Scaling up production | Tootmise laiendamine |
| Whilst around 280 companies 46 are active in the production and supply chain of electrolysers and more than 1 GW of electrolyser projects are in the pipeline, the total European production capacity for electrolysers is currently below 1 GW per year. To reach the strategic objective of 40 GW electrolyser capacity by 2030, a coordinated effort with the European Clean Hydrogen Alliance, Member States and front-runner regions is needed as well as support schemes before hydrogen becomes cost-competitive. The technologies for scaling up hydrogen production such as solar and wind-based electricity as well as carbon capture use and storage continue to get increasingly competitive as the supply chain develops. | Kuigi elektrolüüsiseadmete tootmise ja tarnimise ahelas tegutseb ligikaudu 280 äriühingut 46 ja järge on ootamas üle 1 GW elektrolüüsiseadmete projektid, siis praegu on elektrolüüsiseadmete tootmise võimsus Euroopas alla 1 GW aastas. Selleks et 2030. aastaks saavutada strateegiline eesmärk, s.o 40 GW elektrolüüsivõimsus, peavad Euroopa saastevaba vesiniku liit, liikmesriigid ja selles valdkonnas esirinnas olevad piirkonnad tegutsema kooskõlastatult ning kehtestada tuleb toetuskavad, enne kui vesinik muutub maksumuse poolest konkurentsivõimeliseks. Vesinikutootmise suurendamise tehnoloogialahendused, näiteks päikese- ja tuuleenergia ning CO2 kogumine ja säilitamine, muutuvad tarneahela arenedes üha konkurentsivõimelisemaks. |
| To kick-start hydrogen development, European industry needs clarity and investors need certainty in the transition, notably a clear understanding across the Union on (i) the hydrogen production technologies that need to be developed in Europe, as well as (ii) what can be considered as renewable and low-carbon hydrogen. The end goal for the EU is clear: climate-neutral energy system integration with renewable hydrogen and renewable electricity at its core. As this will be a challenge taking a long period of time, the EU will need to plan this transition carefully, taking into account today’s starting points and infrastructure that may differ across Member States. | Vesinikuvaldkonna arendamise käivitamiseks vajab Euroopa tööstus selgust ja investorid vajavad vesinikukasutusele üleminekuks kindlust, eelkõige selget arusaama kogu liidus i) arendamist vajavast vesinikutootmistehnoloogiast ning ii) sellest, mida võib pidada taastuvallikatest toodetud vesinikuks ja vähese CO2-heitega vesinikuks. ELi lõppeesmärk on selge: kesksel kohal on taastuvallikatest toodetud vesiniku ja taastuvallikatest toodetud elektrienergia lõimimine kliimaneutraalsesse energiasüsteemi. Kuna selleks kulub aega, peab EL sellist pööret hoolikalt kavandama ning võtma arvesse praeguseid lähtekohti ja taristut, mis võivad liikmesriigiti erineda. |
| In order to tailor a supportive policy framework in function of the carbon emission reduction benefits of hydrogen in a transitional phase, and to inform customers, the Commission will work to swiftly introduce, based on impact assessments, EU-wide instruments. This would include a common low-carbon threshold/standard for the promotion of hydrogen production installations based on their full life-cycle greenhouse gas performance, which could be defined relative to the existing ETS benchmark 47 for hydrogen production. In addition, it would include a comprehensive terminology and European-wide criteria for the certification of renewable and low-carbon hydrogen possibly building on the existing ETS monitoring, reporting and verification and the provisions set out in the Renewable Energy Directive 48 . This framework could be based on the full life-cycle greenhouse gas emissions 49 , considering the already existing CertifHy 50 methodologies developed by industry initiatives, in consistency with the EU taxonomy for sustainable investments. The specific, complementary functions that Guarantees of Origin (GOs) and sustainability certificates already play in the Renewable Energy Directive can facilitate the most cost-effective production and EU-wide trading. | Selleks et toetavat poliitikaraamistikku kohandada vastavalt kasule, mis üleminekuetapis saadakse vesinikukasutusest tulenevale CO2-heite vähenemisele, ja tarbijaid teavitada, töötab komisjon selle nimel, et võtta mõjuhinnangute põhjal kiiresti kasutusele kogu ELi hõlmavad vahendid. See hõlmab vähesele CO2-heitele ühtse künnisväärtuse/normi kehtestamist, et edendada selliste vesinikutootmiskäitiste tegevust, mille kogu olelusringi jooksul võetakse arvesse kasvuhoonegaaside heidet, ning sellise väärtuse/normi kindlaksmääramisel võiks lähtuda vesinikutootmise suhtes kehtivast HKSi võrdlusalusest 47 . Lisaks sisaldaks see põhjalikku terminoloogiat ning taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku sertifitseerimise üleeuroopalisi kriteeriume, tuginedes võimaluse korral kehtivatele HKSi raames kohaldatavatele seire-, aruandlus- ja tõendamisnõuetele ning taastuvenergia direktiivi sätetele 48 . See raamistik võiks põhineda kogu olelusringi jooksul tekkival kasvuhoonegaaside heitel, 49 võttes arvesse juba olemasolevaid CertifHy 50 meetodeid, mis on välja töötatud tööstusalgatuste raames kooskõlas ELi kestlike investeeringute taksonoomiaga. Konkreetsed lisafunktsioonid, mis taastuvenergia direktiiviga on päritolutunnistustele ja säästlikkustõenditele juba antud, võivad hõlbustada vesiniku kõige kulutõhusamat tootmist ja kauplemist kogu ELis. |
| As regards electricity-based hydrogen, the growing share of renewables in power generation together with the ETS cap on the CO2 emissions of electricity for the EU as a whole will over time lead to lower CO2 emissions upstream while the use of hydrogen is replacing fossil fuels downstream in end-use sectors. The CO2 emissions of electricity remain relevant for policies stimulating hydrogen production as it should be avoided that electricity production as such is supported indirectly; demand for electricity for hydrogen should be enabled in particular at times of abundant supply of renewable electricity in the grid. In the case of fossil-based hydrogen with carbon capture, the Commission will address upstream methane emissions occurring during the production and transport of natural gas and propose mitigating measures as part of the upcoming EU Strategy on Methane. | Mis puudutab elektripõhist vesinikku, siis tänu taastuvallikate osakaalu suurenemisele elektrienergiatootmises ja heitkogustega kauplemise süsteemi raames kogu ELis elektrienergiatootmisele kehtestatud CO2-heite ülemmäärale väheneb CO2-heide aja jooksul tootmisele eelnevates etappides ning samal ajal asendatakse vesinikuga fossiilkütuseid sellele järgnevates etappides lõppkasutussektorites. Elektriga seotud CO2-heide on vesinikutootmist stimuleeriva poliitika puhul jätkuvalt asjakohane, kuna elektrienergiatootmise kui sellise kaudset toetamist tuleks vältida; toetada tuleks nõudlust vesinikutootmiseks vajaliku elektrienergia järele, seda eriti ajal, mil võrgu varustamine taastuvallikatest toodetud elektriga on piisav. CO2 sidumisega fossiilkütustepõhise vesiniku puhul käsitleb komisjon metaaniheidet, mis tekib eelnevas etapis maagaasi tootmisel ja transportimisel, ning esildab leevendusmeetmed, mis on osa tulevasest ELi metaanistrateegiast. |
| A supportive policy framework for scaling up hydrogen | Toetav poliitikaraamistik vesiniku kasutamise suurendamiseks |
| An incentivising, supportive policy framework needs to enable renewable and, in a transitional period, low-carbon hydrogen to contribute to decarbonisation at the lowest possible cost, whilst considering other important aspects, such as industrial competitiveness and its value chain implications for the energy system. The EU already has the basis for a supportive policy-framework, notably with the Renewable Energy Directive and the Emission Trading System (ETS), while the Next Generation EU, the 2030 Climate Target Plan, and the Industrial Policy provide the instruments and financial resources to accelerate our efforts towards a sustainable recovery. | Stimuleeriv ja toetav poliitikaraamistik peab võimaldama taastuvallikatest toodetud vesinikul ja üleminekuperioodil ka vähese CO2-heitega vesinikul anda panus CO2-heite vähendamisse võimalikult väikeste kuludega, võttes samal ajal arvesse muid olulisi aspekte, nagu tööstuse konkurentsivõime ja selle mõju energiasüsteemi väärtusahelale. Toetava poliitikaraamistiku alus on ELil on juba olemas, eelkõige taastuvenergia direktiivi ja heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) näol, samal ajal kui taasterahastu „NextGenerationEU“, 2030. aasta kliimaeesmärgi kava ja tööstuspoliitika pakuvad vahendeid, sh rahalisi vahendeid majanduse kestliku taastamise kiirendamiseks. |
| The ETS, as a market based instrument, already provides a technology-neutral, EU-wide incentive towards cost-effective decarbonisation in all its covered sectors through carbon pricing. A strengthened ETS, with potential expansion in scope as announced as part of the Green Deal, will gradually reinforce that role. Almost all existing fossil based hydrogen production is covered by the ETS, but the sectors concerned 51 are deemed to be at a significant risk of carbon leakage and therefore receive free allocation at 100% of benchmark levels. As foreseen in the ETS Directive 52 , the benchmark used for free allocation will be updated for phase 4. In the forthcoming revision of the ETS, the Commission may consider how the production of renewable and low-carbon hydrogen could be further incentivised, while taking due account of the risk for sectors exposed to carbon leakage. Should differences in climate ambition levels around the world persist, the Commission will propose a Carbon Border Adjustment Mechanism in 2021 to reduce the risk of carbon leakage, in full compatibility with WTO rules, and will also look at the implications for hydrogen. | HKS kui turupõhine vahend pakub CO2-heite maksustamise kaudu juba praegu kogu ELi hõlmavat tehnoloogianeutraalset stiimulit CO2-heite kulutõhusaks vähendamiseks kõigis hõlmatud sektorites. HKSi tugevdamine koos selle kohaldamisala võimaliku laiendamisega, nagu kuulutati välja rohelise kokkuleppe raames, aitab seda poliitikavaldkonda järk-järgult veelgi tugevdada. Peaaegu kogu praegune fossiilkütusepõhine vesinikutootmine on hõlmatud HKSiga, kuid asjaomaste sektorite 51 puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks ja seetõttu eraldatakse neile tasuta kvoote 100 % ulatuses võrdlustasemest. HKSi direktiivi 52 kohaselt ajakohastatakse LHÜde tasuta eraldamiseks kasutatavat võrdlusalust 4. etapis. HKSi eelseisva läbivaatamise käigus võib komisjon kaaluda, kuidas taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku tootmist veelgi ergutada, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse riski kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektoritele. Kui maailmas säilivad erinevused kliimaeesmärkide tasemetes, teeb komisjon 2021. aastal ettepaneku süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi kohta, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu täielikus kooskõlas WTO eeskirjadega, samuti uurib komisjon ka selle mõju vesinikule. |
| With the need to scale-up renewable and low-carbon hydrogen before they are cost-competitive, support schemes are likely to be required for some time, subject to compliance with competition rules. A possible policy instrument would be to create tendering systems for carbon contracts for difference (‘CCfD’). Such a long term contract with a public counterpart would remunerate the investor by paying the difference between the CO2 strike price and the actual CO2 price in the ETS in an explicit way, bridging the cost gap 53 compared to conventional hydrogen production. Areas where a pilot scheme for carbon contracts for difference can be applied is to accelerate the replacement of existing hydrogen production in refineries and fertiliser production, low carbon and circular steel and basic chemicals, and to support the deployment in the maritime sector of hydrogen and derived fuels such as ammonia and the deployment of synthetic low-carbon fuels in the aviation sector. It could be implemented at EU, or national level, including with the support of the ETS Innovation Fund. The proportionality of such measures and their market impact should be assessed carefully ensuring that these comply with the State aid guidelines for energy and environmental protection. | Kuna taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku kasutamist on vaja kiirendada enne, kui need muutuvad kulude poolest konkurentsivõimeliseks, on konkurentsieeskirjadele vastavaid toetuskavasid tõenäoliselt vaja veel mõnda aega. Üks võimalik poliitikavahend oleks CO2-heite hinnavahe lepingute pakkumise süsteemide loomine. Avaliku sektoripartneriga sõlmitud sellise pikaajalise lepinguga teeniks investor vahetult CO2-lepingutäitmishinna ja HKSi kohase tegeliku CO2-hinna vahelt, mis aitaks lähendada kulusid võrreldes tavapärase vesiniku tootmise kuludega 53 . Valdkondades, kus saab rakendada CO2-heite hinnavahe lepingute katseprojekti, tuleks kiirendada rafineerimis- ja väetisetehastes praeguse vesinikutootmise asendamist vähese CO2-heitega ja ringlussevõetava terase ning põhikemikaalide tootmisega ja soodustada vesiniku ja sellest saadud kütuste, näiteks ammoniaagi kasutuselevõttu merendussektoris ning vähese CO2-heitega sünteetiliste kütuste kasutamist lennundussektoris. Seda saab rakendada ELi või riigi tasandil, sealhulgas HKSi innovatsioonifondi toetusel. Selliste meetmete proportsionaalsust ja turule avalduvat mõju tuleks hoolikalt hinnata, tagades nende kooskõla energeetikasektoris ja keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suunistega. |
| Finally, direct and transparent, market-based support schemes for renewable hydrogen, allocated through competitive tenders, could be envisaged. Market-compatible support should be coordinated within a transparent, efficient and competitive hydrogen and electricity market that provides price signals that reward electrolysers for the services they provide to the energy system (e.g. flexibility services, augmenting renewable production levels, reducing burden from renewable incentives). | Lisaks võiks taastuvallikatest toodetud vesiniku jaoks ette näha otsesed ja läbipaistvad turupõhised toetuskavad, mille vahendeid eraldatakse võistupakkumiste kaudu. Turuga kokkusobivat toetust tuleks koordineerida läbipaistval, tõhusal ja konkurentsivõimelisel vesiniku- ja elektriturul, mis annab hinnasignaale, millega premeeritakse elektrolüüsiseadmeid energiasüsteemile osutavate teenuste eest (nt paindlikkusteenused, taastuvenergia tootmise mahu suurendamine, taastuvenergia stiimulitega seotud halduskoormuse vähendamine). |
| Overall, this approach allows for differentiated support for boosting demand and supply, taking into account the type of hydrogen and different starting points of Member States, in line with State aid policy. Investments into renewable and low-carbon hydrogen production installations and technologies, such as electrolysers, can apply for EU funding. Furthermore, carbon contracts for difference for renewable and low-carbon hydrogen could provide initial support for early deployment in various sectors until they have become sufficiently mature and cost-competitive in their own right. For renewable hydrogen, direct market based support schemes and quotas could also be considered. This should allow to kick-start a hydrogen ecosystem of significant scale throughout the EU in the coming decade and towards full commercial deployment afterwards. | Üldiselt võimaldab selline lähenemisviis kooskõlas riigiabipoliitikaga diferentseeritult toetada nõudluse ja pakkumise suurendamist, võttes arvesse vesiniku liiki ja liikmesriikide eri lähtepositsioone. Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku tootmiseks kasutatavatesse rajatistesse ja tehnoloogiasse (nt elektrolüüsiseadmed) tehtavate investeeringute rahastamiseks saab taotleda ELilt rahalisi vahendeid. Lisaks saaks taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku valdkonna CO2-heite hinnavahe lepingute raames anda esialgset toetust nende kütuste varajaseks kasutuselevõtuks eri sektorites, kuni need on piisavalt arenenud ja maksumuse poolest konkurentsivõimelised. Taastuvallikatest toodetud vesiniku puhul võiks kaaluda ka otseseid turupõhiseid toetuskavasid ja kvoote. See peaks võimaldama käivitada märkimisväärse ulatusega vesinikuökosüsteemi kogu ELis järgmisel kümnendil ja liikuda seejärel täieliku kommerts kasutuse suunas. |
| 5.Designing a framework for hydrogen infrastructure and market rules | 5.Vesinikutaristu raamistiku ja turueeskirjade väljatöötamine |
| The role of infrastructure | Taristu roll |
| A condition for a widespread use of hydrogen as an energy carrier in the EU is the availability of energy infrastructure for connecting supply and demand. Hydrogen may be transported via pipelines, but also via non-network based transport options, e.g. trucks or ships docking at adapted LNG terminals, insofar as technically feasible. Transport can happen as pure gaseous or liquid hydrogen, or bound in bigger molecules that are easier to transport (e.g. ammonia or liquid organic hydrogen carriers). Hydrogen can also provide cyclical or seasonal storage, e.g. in salt caverns 54 , to produce electricity to cover peak demand, secure hydrogen supply, and allow electrolysers to operate flexibly. | Vesiniku kui energiakandja laialdase kasutamise tingimuseks ELis on energiataristu olemasolu pakkumise ja nõudluse ühendamiseks. Vesinikku saab transportida torujuhtmete kaudu, aga saab kasutada ka võrguväliseid transpordivõimalusi, nt veoautod või kohandatud LNG-terminalides silduvad laevad, kui see on tehniliselt teostatav. Vesinikku võib transportida puhtas gaasilises või vedelas olekus või ühenditena, mida on lihtsam transportida (nt ammoniaak või vedelad orgaanilise vesiniku kandjad). Vesinikku on võimalik ka tsükliliselt või hooajaliselt säilitada, näiteks soolakaevanduses, 54 et toota elektrienergiat tippnõudluse katmiseks, tagada vesinikuvaru ja võimaldada elektrolüüsiseadmetel paindlikult töötada. |
| The infrastructure needs for hydrogen will ultimately depend on the pattern of hydrogen production and demand and transportation costs and are linked to the different phases of the development of hydrogen production, increasing significantly after 2024. Furthermore, infrastructure to support carbon capture use and storage may be needed for the production of low-carbon hydrogen and synthetic fuels. Following the stepwise approach outlined above demand for hydrogen may initially be met by production on-site (from local renewables sources or natural gas) in industrial clusters and coastal areas through existing “point-to-point” connections between production and demand. The existing rules for so-called closed distribution systems, direct lines or exemptions in the gas and electricity markets may provide guidance on how to address this 55 . | Vesinikutaristu vajadused sõltuvad vesiniku tootmise, nõudluse ja transpordi kulude struktuurist ning on seotud vesiniku tootmise arendamise eri etappidega, kusjuures tootmine peaks pärast 2024. aastat oluliselt suurenema. Lisaks võib vähese CO2-heitega vesiniku ja sünteetiliste kütuste tootmiseks vaja minna taristut, mis toetab süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist. Eespool kirjeldatud etapiviisilist lähenemisviisi järgides on esialgu võimalik rahuldada nõudlus vesiniku järele kohapealse tootmisega (kohalikest taastuvallikatest või maagaasist) tööstusklastrites ja rannikualadel, kasutades olemasolevaid allikast-tarbijani-ühendusi tootmise ja nõudluse vahel. Olemasolevad eeskirjad, mis käsitlevad nn suletud jaotusvõrke, otseliine või gaasi- ja elektriturgu erandeid, võivad olla eeskujuks selle probleemi lahendamisel 55 . |
| In the second phase, local hydrogen networks would emerge to cater for additional industrial demand. With increasing demand, the optimisation of the production, use and transport of hydrogen will have to be secured and is likely to require longer-range transportation to ensure that the entire system is efficient through the revision of the Trans-European Networks for Energy (TEN-E) and the review of the internal gas market legislation for competitive decarbonised gas markets 56 . To ensure interoperability of markets for pure hydrogen, common quality standards (e.g. for purity and thresholds for contaminants) or cross-border operational rules may be necessary. | Teises etapis luuakse kohalik vesinikuvõrk, mis rahuldaks tööstuse lisanõudlust. Nõudluse kasvades tuleb tagada vesiniku tootmise, kasutamise ja transportimise optimeerimine ning kogu süsteemi tõhususe tagamiseks on tõenäoliselt vaja pikamaatransporti; selleks vaadatakse läbi üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) ja gaasi siseturgu käsitlevad õigusaktid, et luua konkurentsivõimelised CO2-heitevabad gaasiturud 56 . Puhta vesiniku turgude koostalitluse tagamiseks võib olla vaja ühtseid kvaliteedistandardeid (nt puhtus ja saasteainete piirmäärad) või piiriüleseid käidueeskirju. |
| This process should be combined with a strategy to meet the transport demand through a network of refuelling stations, linked to the review of the Alternative Fuels Infrastructure Directive and the revision of the Trans-European Transport Network (TEN-T). | See protsess tuleks ühendada strateegiaga, mille eesmärk on tanklavõrgu kaudu rahuldada transpordinõudlust ja mis on seotud alternatiivkütuste taristu direktiivi ja üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika läbivaatamisega. |
| With the imminent phase-out of low calorific gas and with the demand for natural gas declining after 2030, elements of the existing pan-European gas infrastructure could be repurposed to provide the necessary infrastructure for large-scale cross-border transport of hydrogen. Repurposing may provide an opportunity for a cost-effective energy transition in combination with (relatively limited) newly built hydrogen dedicated infrastructure 57 . | Madala kütteväärtusega gaasi peatse järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ja maagaasinõudluse vähenemise tõttu pärast 2030. aastat võiks olemasoleva üleeuroopalise gaasitaristu otstarvet muuta, et tagada vesiniku ulatuslikuks piiriüleseks transpordiks vajalik taristu. Otstarbe muutmine annaks võimaluse energiasüsteemi kulutõhusaks ümberkujundamiseks koos (suhteliselt piiratud) uue vesinikutaristuga 57 . |
| However, existing natural gas pipelines are owned by network operators that are often not allowed to own, operate and finance hydrogen pipelines. To enable repurposing of existing assets, its technical suitability must be assessed as well as a review of the regulatory framework for competitive decarbonised gas markets should allow such financing and operation with an overall energy system perspective in mind. Sound infrastructure planning, such as on the basis of ten year network development plans (‘TYNDP’), is needed on the basis of which decisions to invest can be taken. Such planning should also inform and be the basis for incentivising investments by private investors in electrolysers at the best locations. The Commission will thus ensure the full integration of hydrogen infrastructure in the infrastructure planning, including through the revision of the Trans-European Networks for Energy and the work on Ten-Year Network Development Plans (TYNDPs), taking into account also the planning of a network of fuelling stations. | Olemasolevad maagaasijuhtmed kuuluvad aga võrguettevõtjatele, kellel sageli ei ole lubatud vesinikujuhtmeid omada, käitada ega rahastada. Olemasoleva taristu otstarbe muutmiseks tuleb hinnata selle tehnilist sobivust; konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega gaasituru õigusraamistiku läbivaatamine peaks võimaldama taristut niimoodi rahastada ja käitada, pidades silmas energiasüsteemi üldist perspektiivi. Vaja on taristu usaldusväärset kavandamist, näiteks võttes aluseks kümneaastased võrgu arengukavad, mille põhjal saab teha investeerimisotsuseid. Selline kavandamine peaks ka andma erainvestoritele teavet ja olema parimates asukohtades asuvatesse elektrolüüsiseadmetesse tehtavate investeeringute hoogustamise aluseks. Komisjon tagab seega vesinikutaristu täieliku lõimimise taristu kavandamisse, sealhulgas üleeuroopaliste energiavõrkude poliitika läbivaatamise ja kümneaastaste võrgu arengukavadega tehtava töö kaudu, võttes arvesse ka tanklavõrgu kavandamist. |
| The blending of hydrogen in the natural gas network at a limited percentage may enable decentralised renewable hydrogen production in local networks in a transitional phase 58 . However, blending is less efficient and diminishes the value of hydrogen. Blending also changes the quality of the gas consumed in Europe and may affect the design of gas infrastructure, end-user applications, and cross-border system interoperability. Blending thus risks fragmenting the internal market if neighbouring Member States accept different levels of blending and cross-border flows are hindered. To mitigate such a situation, the technical feasibility of adjusting the quality and cost of handling the differences in gas quality need to be assessed. Current gas quality standards – national and CEN – would need to be updated. Moreover, reinforcement of instruments may be needed to secure cross-border coordination and system interoperability for an unhindered flow of gases across Member States. These options require careful consideration in terms of their contribution to the decarbonisation of the energy system as well as economic and technical implications. | Vesiniku segamine maagaasivõrgus piiratud protsendimäära ulatuses võib üleminekuetapis võimaldada toota vesinikku taastuvaallikatest detsentraliseeritult kohalikes võrkudes 58 . Segamine on siiski vähem tõhus ja vähendab vesiniku väärtust. Segamine muudab ka Euroopas tarbitava gaasi kvaliteeti ning võib mõjutada gaasitaristu kavandamist, lõppkasutajarakendusi ja süsteemi piiriülest koostalitlust. Seega võib segamine siseturgu killustada, kui naaberliikmesriigid aktsepteerivad teistsugust segamismäära ja piiriülesed vood on takistatud. Sellise olukorra leevendamiseks tuleb hinnata gaasi kvaliteedi erinevuste ja käitlemiskulude kohandamise tehnilist teostatavust. Kehtivaid gaasi kvaliteedi standardeid (riiklikud ja CENi standardid) tuleks ajakohastada. Lisaks võib piiriülese koordineerimise ja süsteemi koostalitluse tagamiseks olla vaja tugevdada vahendeid, et tagada takistamatu gaasivoog liikmesriikide vahel. Neid võimalusi tuleb hoolikalt kaaluda, pidades silmas nende panust energiasüsteemi CO2-heite vähendamisse ning nende majanduslikke ja tehnilisi tagajärgi. |
| Fostering liquid markets and competition | Likviidsete turgude ja konkurentsi edendamine |
| As EU Member States have different potential for the production of renewable hydrogen, an open and competitive EU market with unhindered cross-border trade has important benefits for competition, affordability, and security of supply. | Kuna potentsiaal toota taastuvallikatest vesinikku on ELi liikmesriikides erinev, on avatud ja konkurentsivõimeline ELi turg koos takistusteta piiriülese kaubandusega väga oluline konkurentsi, taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast. |
| Moving towards a liquid market with commodity-based hydrogen trading would facilitate entry of new producers and would be beneficial for deeper integration with other energy carriers. It would create viable price signals for investments and operational decisions. Whilst recognising the inherent differences, existing rules that enable efficient commercial operations developed for the electricity and gas markets, such as access to trading points and standard product definitions, could be considered for a hydrogen market under the review of the gas legislation for competitive decarbonised gas markets. | Liikumine likviidse turu suunas, kus vesinikuga kaubeldakse kaubapõhiselt, hõlbustaks uute tootjate turuletulekut ja aitaks kaasa süsteemi tihedamale lõimimisele teiste energiakandjatega. See annaks usaldusväärseid hinnasignaale investeeringuteks ja käitamisotsusteks. Tunnistades küll olemuslikke erinevusi, võiks gaasialaste õigusaktide läbivaatamise raames kaaluda võimalust kohaldada vesinikuturu suhtes juba olemas olevaid eeskirju, mis võimaldavad elektri- ja gaasiturgude jaoks välja töötatud tõhusat äritegevust, nagu juurdepääs kauplemispunktidele ja standardsed tootemääratlused, et luua konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega gaasiturg. |
| To facilitate the deployment of hydrogen and develop a market where also new producers have access to customers 59 , hydrogen infrastructure should be accessible to all on a non-discriminatory basis. In order not to distort the level playing field for market-based activities, network operators must remain neutral. Third-party access rules, clear rules on connecting electrolysers to the grid and streamlining of permitting and administrative hurdles will need to be developed to reduce undue burden to market access. Providing clarity now will avoid sunk investments and the costs of ex-post interventions later. | Vesiniku kasutuselevõtu hõlbustamiseks ja sellise turu arendamiseks, kus ka uutel tootjatel on juurdepääs klientidele, 59 peaks kõikidel olema võimalus mittediskrimineerival viisil pääseda juurde vesinikutaristule . Selleks et mitte moonutada turupõhise tegevuse võrdseid tingimusi, peaksid võrguettevõtjad jääma neutraalseks. Turulepääsuga seotud põhjendamatu koormuse vähendamiseks tuleb välja töötada kolmandate isikute juurdepääsueeskirjad, selged eeskirjad elektrolüüsiseadmete võrku ühendamise ning lubade andmise kohta ja lihtsustada halduskoormust. Praegu selguse loomine aitab vältida investeeringute kaotamist ja hilisemaid sekkumiskulusid. |
| An open and competitive EU market with prices that reflect energy carriers’ production costs, carbon costs, and external costs and benefits would efficiently provide clean and safe hydrogen to end users who value it most 60 . Equal treatment of hydrogen with other carriers must be ensured to not distort the relative prices of different energy carriers 61 . Solid relative price signals not only allow energy users to make informed decisions about what energy carrier to use where, it also means that they can make efficient decisions between consuming energy or not, i.e. to make an optimal trade-off when investing in energy efficiency measures. | Avatud ja konkurentsivõimeline ELi turg, kus hinnad kajastavad energiakandjate tootmiskulusid, CO2-kulusid ning väliskulusid ja saadavat tulu, tagaks tõhusalt saastevaba ja ohutu vesiniku lõppkasutajatele, kes seda kõige rohkem väärtustavad 60 . Tuleb tagada vesiniku võrdne kohtlemine teiste energiakandjatega, et vältida eri energiakandjate suhteliste hindade moonutamist 61 . Kindlad suhtelise hinna signaalid mitte ainult ei võimalda energiatarbijatel teha teadlikke otsuseid selle kohta, millist energiakandjat kasutada, vaid see tähendab ka seda, et nad saavad paremini otsustada, kas energiat tarbida või mitte, st teha energiatõhususmeetmetesse investeerimisel optimaalseid kompromisse. |
| 6. Promoting research and innovation in hydrogen technologies | 6. Vesinikutehnoloogiaalaste teadusuuringute ja sellealase innovatsiooni edendamine |
| The EU has supported research and innovation on hydrogen for many years, starting through traditional collaborative projects 62 , and subsequently mainly with the Fuel Cell and Hydrogen Joint Undertaking (FCH JU) 63 . These efforts have enabled several technologies to come close to maturity 64 , alongside the development of high-profile projects in promising applications 65 , and to achieve EU global leadership for future technologies, notably on electrolysers, hydrogen refuelling stations and megawatt-scale fuel cells. EU funded projects also allowed improvement in the understanding of the applicable regulation for boosting the production and utilisation of hydrogen in the EU. | EL on juba aastaid toetanud vesinikualaseid teadusuuringuid ja sellealast innovatsiooni; alguses toetati traditsioonilisi koostööprojekte 62 ning seejärel peamiselt Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõtet (FCH ühisettevõte) 63 . Need jõupingutused on võimaldanud mitmel tehnoloogial jõuda väljakujunemisetappi 64 koos paljutõotavatele rakendustele 65 keskenduvate kõrgetasemeliste projektide arendamisega ning ELil saavutada juhtpositsioon maailmas tulevikutehnoloogia valdkonnas, eelkõige elektrolüüsiseadmete, vesinikutanklate ja megavatiste kütuseelementide valdkonnas. ELi rahastatud projektid on võimaldanud ka paremini mõista kohaldatavat määrust, mille eesmärk on edendada ELis vesiniku tootmist ja kasutamist. |
| To ensure a full hydrogen supply chain to serve the European economy, further research and innovation efforts are required. | Selleks et tagada täielik vesinikutarneahel, mis teenib Euroopa majandust, on vaja teha täiendavaid teadusuuringuid ja innovatsioonialaseid jõupingutusi. |
| First, on the generation side, this will entail upscaling to larger size, more efficient and cost-effective electrolysers in the range of gigawatts that, together with mass manufacturing capabilities and new materials, supply hydrogen to large consumers. As a first step, a call for proposals for a 100 MW electrolyser will be launched this year. Solutions at lower technology readiness level need also to be incentivised and developed such as, for example, hydrogen production from marine algae, from direct solar water splitting, or from pyrolysis processes with solid carbon as side product, while paying due attention to sustainability requirements. | Esiteks hõlmab see tootmise poolel suuremate, tõhusamate ja kulutõhusamate gigavatiste elektrolüüsiseadmete kasutuselevõttu, mis koos masstootmise suutlikkuse ja uute materjalidega võimaldab varustada vesinikuga suurtarbijaid. Esimese sammuna kuulutatakse sel aastal välja projektikonkurss 100 MW elektrolüüsiseadme kasutuselevõtuks. Samuti tuleb ergutada ja arendada madalama tehnoloogilise valmidusastmega lahendusi, näiteks vesiniku tootmist merevetikatest, vesiniku tootmist veest päikeseenergia abil või pürolüüsiprotsessidest, mille kõrvalsaaduseks on tahke süsinik, pöörates nõuetekohast tähelepanu kestlikkusnõuetele. |
| Second, infrastructure needs further development to distribute, store and dispense hydrogen at large volumes and possibly over long distances. The repurposing of existing gas infrastructure for transporting hydrogen or hydrogen-based fuels also needs further research, development and innovation activities. | Teiseks tuleb edasi arendada taristut, et jaotada, hoiustada ja tarnida vesinikku suurtes kogustes ja võib-olla ka pikkade vahemaade taha. Olemasoleva gaasitaristu otstarbe muutmine vesiniku või vesinikupõhiste kütuste transpordiks vajab samuti täiendavat teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. |
| Third, large scale end-use applications need to be further developed, notably in industry (e.g. using hydrogen to replace coking coal in steel-making or upscaling renewable hydrogen in chemical and petrochemical industry) and in transport (e.g. heavy duty road transport, rail, waterborne and aviation). Pre-normative research, including the safety dimension, should be tailored to assist deployment plans and enable improved, harmonised standards. | Kolmandaks tuleb edasi arendada suuremahulisi lõppkasutajarakendusi, eelkõige tööstuses (nt vesiniku kasutamine koksisöe asendamiseks terasetootmises või taastuvallikatest toodetud vesiniku osakaalu suurendamine keemia- ja naftakeemiatööstuses) ja transpordis (nt raskeveokid maanteetranspordis, raudtee-, vee- ja lennutransport). Normide kehtestamisele eelnevaid teadusuuringuid ja sealhulgas ohutusmõõdet tuleks kohandada, et toetada kasutuselevõtukavasid ja võimaldada täpsemate ühtlustatud standardite loomist. |
| Finally, further research is needed to support policy making on a number of cross-cutting areas, in particular to enable improved and harmonised (safety) standards and monitoring and assess social and labour market impacts. Reliable methodologies have to be developed for assessing the environmental impacts of hydrogen technologies and their associated value chains, including their full life-cycle greenhouse gas emissions and sustainability. Importantly, securing the supply of critical raw materials in parallel to material reduction, substitution, reuse, and recycling needs a thorough assessment in the light of their future expected increasing deployment, with due account being paid to ensuring security of supply and high levels of sustainability in Europe. | Lisaks on vaja täiendavaid teadusuuringuid, et toetada poliitika kujundamist mitmes valdkonnaüleses valdkonnas, eelkõige selleks, et võimaldada täpsemaid ja ühtlustatud (ohutus-) standardeid ning jälgida ja hinnata ühiskonnale ja tööturule avalduvat mõju. Tuleb välja töötada usaldusväärsed meetodid, mille alusel hinnata vesinikutehnoloogia ja selle väärtusahelate mõju keskkonnale, sealhulgas tuleb hinnata kogu olelusringi jooksul tekkivat kasvuhoonegaaside heidet ja kestlikkust. Samuti tuleb põhjalikult hinnata kriitilise tähtsusega toorainetega varustamise kindlustamist samaaegselt materjalikoguse vähendamise ning materjali asendamise ja ringlussevõtuga nende eeldatava tulevase suureneva kasutuselevõtu kontekstis, võttes nõuetekohaselt arvesse varustuskindluse tagamist ja kestlikkuse kõrget taset Euroopas. |
| Coordinated EU research and innovation support is also needed for large-scale high-impact projects across the entire hydrogen value chain, including large scale electrolysers (hundreds of megawatts connected to clean electricity production and supplying renewable hydrogen for example to industrial areas or green airports and ports (as proposed in the Green Deal Call), that are able to test technology in real life environment. | ELi koordineeritud teadus- ja innovatsioonitoetust on vaja ka kogu vesiniku väärtusahelat hõlmavatele suure mõjuga suuremahulistele projektidele, sealhulgas suuremahulistele elektrolüüsiseadmetele (nende maht on sadu megavatte), mis on seotud saastevaba elektri tootmisega ja aitavad tarnida taastuvallikatest toodetud vesinikku näiteks tööstuspiirkondadesse või keskkonnahoidlikesse lennujaamadesse ja sadamatesse (nagu on välja pakutud rohelise kokkuleppe alusel korraldatava konkursi kutses), mille käigus katsetatakse tehnoloogiat tegelikes tingimustes. |
| To address all these challenges the Commission will carry out a set of actions targeting research, innovation, and relevant international cooperation 66 , supporting the energy and climate policy objectives. | Kõigi nende probleemide lahendamiseks võtab komisjon meetmeid, mis keskenduvad teadusuuringutele, innovatsioonile ja asjakohasele rahvusvahelisele koostööle, 66 toetades energia- ja kliimapoliitika eesmärke. |
| Under the Research and Innovation framework Programme Horizon Europe, an institutionalized Clean Hydrogen Partnership was proposed with main focus on renewable hydrogen production, transmission, distribution and storage, alongside selected fuel cell end-use technologies 67 . While the Clean Hydrogen Partnership will support research, development and demonstration of technologies to bring them to market readiness, the Clean Hydrogen Alliance will pool resources to bring scale and impact to industrialisation efforts, in order to achieve further cost reductions and competitiveness. The Commission also proposes to increase the support for research and innovation in the end-use of hydrogen in key sectors through synergies with important partnerships proposed under Horizon Europe, notably on transport 68 and on industry 69 . Close cooperation between these partnerships would support the development of supply chains for hydrogen and jointly scale-up investments. | Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames tehti ettepanek luua institutsiooniline saastevaba vesiniku partnerlus, mis keskenduks peamiselt vesiniku tootmisele taastuvallikatest, selle ülekandmisele, jaotamisele ja säilitamisele ning kütuseelemendi lõppkasutuseks valitud tehnoloogiale 67 . Kui saastevaba vesiniku partnerlus toetab tehnoloogiaalast teadus-, arendus- ja tutvustamistegevust, et viia see turule, siis saastevaba vesiniku liit koondab ressursse, et saavutada tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajalik mastaapsus ja mõju, mis aitab kulusid veelgi vähendada ja konkurentsivõimet suurendada. Samuti teeb komisjon ettepaneku suurendada vesiniku lõppkasutuslahenduste alasteks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks antavat toetust peamistes sektorites, luues koostoimet programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatavate oluliste partnerlusprojektidega, eriti transpordi 68 - ja tööstusvaldkonnas 69 . Tihe koostöö nende partnerlusprojektide vahel toetaks vesiniku tarneahelate arendamist ja investeeringute ühist suurendamist. |
| In addition, the ETS Innovation Fund, which will pool together around €10 billion to support low-carbon technologies over the period 2020-2030, has the potential to facilitate first-of-a-kind demonstration of innovative hydrogen-based technologies. The Fund can substantially reduce the risks of large and complex projects, and therefore offers a unique opportunity to prepare such technologies for a wide-scale roll out. A first call for proposals under the Fund was launched on 3 July 2020. | Lisaks võib ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond, kuhu aastatel 2020–2030 koondatakse vähese CO2-heitega tehnoloogialahenduste toetuseks ligikaudu kümme miljardit eurot, hõlbustada innovaatiliste vesinikupõhiste tehnoloogialaheduste esmakordset tutvustamist. Fond aitaks oluliselt vähendada suurte ja keerukate projektidega seotud riske ning pakub seetõttu ainulaadset võimalust valmistada selline tehnoloogia ette ulatuslikuks kasutuselevõtuks. Fondi raames korraldatav esimene projektikonkurss kuulutati välja 3. juulil 2020. |
| The Commission will also provide targeted support to build the necessary capacity for preparation of financially sound and viable hydrogen projects, where this is identified as a priority in the relevant national and regional programmes, through dedicated instruments (e.g. InnovFin Energy Demonstration Projects, InvestEU) possibly in combination with advisory and technical assistance from the Cohesion Policy, from the European Investment Bank Advisory Hubs or under Horizon Europe. For example, the Hydrogen Valleys Partnership 70 is already supporting innovation hydrogen eco-systems. In the next funding period, a dedicated Interregional Innovation Investment Instrument with a pilot action on hydrogen technologies in carbon-intensive regions will support the development of innovative value chains in the context of the European Regional Development Fund. | Komisjon annab sihtotstarbelist toetust ka selleks, et tagada vajalik suutlikkus rahaliselt usaldusväärsete ja elujõuliste vesinikuprojektide ettevalmistamiseks, kui selline suutlikkus on asjaomastes riiklikes ja piirkondlikes programmides seatud prioriteediks, ning kasutab selleks sihtotstarbelisi vahendeid (nt InnovFini energiavaldkonna näidisprojektid, InvestEU), mida võib kombineerida ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Investeerimispanga nõustamiskeskuste või programmi „Euroopa horisont“ raames antava nõustamis- ja tehnilise abiga. Näiteks projekti „Hydrogen Valleys Partnership“ 70 alt juba toetatakse innovaatilisi vesiniku ökosüsteeme. Järgmisel rahastamisperioodil toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi raames uuenduslike väärtusahelate arendamist sihtotstarbelise piirkondadevahelise innovatsiooniinvesteeringute vahendiga, mis hõlmab vesinikutehnoloogia katsemeedet CO2-mahukates piirkondades. |
| The cooperation with research and innovation efforts of Member States in the context of the Strategic Energy Technologies (SET) Plan priorities 71 will also be ensured. Synergies with other instruments such as the Innovation Fund or Structural Funds will be sought in order to bridge the valley-of-death through first-of-a-kind demonstration projects reflecting the diversity of opportunities for renewable and low-carbon hydrogen across the EU. | Samuti tagatakse koostöö liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni alaste jõupingutustega energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) prioriteetide 71 raames. Taotletakse koostoimet muude vahenditega, nagu innovatsioonifond või struktuurifondid, et ületada nn surmaorg esmakordsete näidisprojektidega, mis kajastavad taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku pakutavate võimaluste mitmekesisust kogu ELis. |
| 7. The international dimension | 7. Rahvusvaheline mõõde |
| The international dimension is an integral part of the EU approach. Clean hydrogen offers new opportunities for re-designing Europe’s energy partnerships with both neighbouring countries and regions and its international, regional and bilateral partners, advancing supply diversification and helping design stable and secure supply chains. | ELi poliitikat iseloomustab selle rahvusvahelisus. Saastevaba vesinik pakub uusi võimalusi Euroopa energiapartnerluse ümberkujundamiseks nii naaberriikide ja piirkondadega, rahvusvaheliste ja piirkondlike partneritega ja kahepoolselt, tarnete mitmekesistamiseks ning püsivate ja turvaliste tarneahelate loomiseks. |
| In line with the external dimension of the European Green Deal, the EU has a strategic interest in placing hydrogen high on its external energy policy agenda, continuing to invest in international cooperation on climate, trade and research activities but also broadening its agenda to new areas. | Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtmega on ELil strateegiline huvi seada vesinik oma energiaalase välispoliitika tegevuskavas tähtsale kohale, jätkates investeerimist kliima-, kaubandus- ja teadusuuringutealasesse rahvusvahelisse koostöösse ning laiendades oma tegevuskava ka allpool nimetatud valdkondadele. |
| For many years, research has been the basis for international cooperation on hydrogen. The EU, together with the US and Japan, developed the most ambitious research programmes addressing different segments of the hydrogen value-chain, and the International Partnership for a Hydrogen Economy (IPHE) was established as a first vehicle in this respect. | Juba aastaid on teadusuuringud olnud aluseks rahvusvahelisele vesinikualasele koostööle. EL töötas koos USA ja Jaapaniga välja kõige ambitsioonikamad uurimisprogrammid, mis käsitlevad vesiniku väärtusahela eri segmente, ning sellega seoses loodi esimese vahendina vesinikumajanduse rahvusvaheline koostöö (IPHE). |
| The interest in clean hydrogen is now growing globally. Several countries are developing ambitious research programmes along national hydrogen strategies 72 , and an international hydrogen trade market is likely to develop. The US and China are investing massively in hydrogen research and industrial development. Some of EU’s current gas suppliers and countries with a strong potential for renewables are considering opportunities to export renewable electricity or clean hydrogen to the EU. For example Africa, due to its abundant renewables potential and in particular North Africa due to geographic proximity, is a potential supplier of cost-competitive renewable hydrogen to the EU 73 requiring that the deployment of renewable power generation in these countries strongly accelerates. | Huvi saastevaba vesiniku vastu kasvab nüüd kogu maailmas. Mitmed riigid töötavad välja ambitsioonikaid uurimisprogramme riiklik vesinikustrateegia 72 raames ning tõenäoliselt areneb välja rahvusvaheline vesinikuga kauplemise turg. USA ja Hiina teevad suuri investeeringuid vesinikualastesse teadusuuringutesse ja vesinikutööstuse arendamisse. Mõned ELi praegused gaasitarnijad ja riigid, kellel on suur taastuvenergia potentsiaal, kaaluvad võimalusi eksportida taastuvallikatest toodetud elektrit või saastevaba vesinikku ELi. Näiteks Aafrika on tänu oma rikkalikule taastuvallikate potentsiaalile ja eelkõige Põhja-Aafrika geograafilise läheduse tõttu potentsiaalne partner ELile, 73 kes tarniks kulupõhiselt konkurentsivõimelist taastuvallikatest toodetud vesinikku; selleks peaks taastuvenergia tootmine nendes riikides märgatavalt edenema. |
| In this context, the EU should actively promote new opportunities for cooperation on clean hydrogen with neighbouring countries and regions, as a way to contribute to their clean energy transition and foster sustainable growth and development. Taking into account natural resources, physical interconnections and technological development, the Eastern Neighbourhood, in particular Ukraine, and the Southern Neighbourhood countries should be priority partners. Cooperation should range from research and innovation to regulatory policy, direct investments and undistorted and fair trade in hydrogen, hydrogen, its derivatives, and the associated technologies and services. According to industry’s estimate 40 GW of electrolysers could be potentially installed in the Eastern and Southern Neighbourhood by 2030, ensuring a sustained cross-border trade with the EU. Realising the ambition and supplying significant amounts of renewable hydrogen to the EU should be addressed in energy cooperation and diplomacy. | EL peaks saastevaba vesiniku valdkonnas aktiivselt edendama uusi koostöövõimalusi naaberriikide ja -piirkondadega, et aidata neil üle minna saastevaba energia kasutamisele ning soodustada kestlikku majanduskasvu ja uute töökohtade loomist. Võttes arvesse loodusvarasid, füüsilisi ühendusi ja tehnoloogia arengut, peaksid idanaabruses (eelkõige Ukraina) ja lõunanaabruses asuvad riigid olema prioriteetsed partnerid. Koostöö peaks ulatuma teadusuuringutest ja innovatsioonist õiguspoliitika, otseinvesteeringute ning vesiniku, selle derivaatide ning nendega seotud tehnoloogia ja teenuste moonutamata ja õiglase kaubanduseni. Tööstussektori hinnangul oleks 2030. aastaks võimalik ida- ja lõunanaabruses paigaldada 40 GW elektrolüüsiseadmeid, et tagada pidev piiriülene kaubandus ELiga. Ambitsioonide realiseerimist ja ELi varustamist taastuvaallikatest toodetud vesinikuga märkimisväärses koguses tuleks käsitleda energiaalases koostöös ja diplomaatias. |
| To support investments in clean hydrogen in the European Neighbourhood, the Commission will mobilise the available financing instruments including the Neighbourhood Investment Platform, which has financed for many years projects accompanying the clean energy transition of partner countries. The Commission would also be ready to support new hydrogen-related project proposals by international financial institutions, for potential co-financing through this blending facility, for example in the context of the Western Balkans Investment Framework 74 . | Selleks et toetada investeeringuid saastevabasse vesinikku Euroopa naabruses, võtab komisjon kasutusele olemasolevad rahastamisvahendid, sealhulgas naabruspoliitika investeerimisplatvormi, millest on juba aastaid rahastatud projekte, mis on seotud üleminekuga saastevaba energia kasutamisele partnerriikides. Komisjon oleks ka valmis toetama rahvusvaheliste finantseerimisasutuste uusi vesinikuga seotud projektiettepanekuid, et neid segarahastamisvahendi kaudu kaasrahastada, eelkõige Lääne-Balkani investeerimisraamistiku 74 kontekstis. |
| The EU Stabilisation and Association Agreements with the Western Balkans, as well as the Association Agreements with Neighbourhood countries, provide the political framework for the participation of those countries in joint hydrogen research and development programmes with the EU. The Energy Community and the Transport Community will have a critical role to play for the promotion of EU regulations, standards and clean hydrogen, including the deployment of new infrastructure, such as refuelling networks and the re-use, where relevant, of existing natural gas grids, as the regional sectorial international cooperation fora. Participation of the Western Balkans and Ukraine in the Clean Hydrogen Alliance will be encouraged. | Lääne-Balkani riikidega sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud ning assotsieerimislepingud naaberriikidega moodustavad poliitikaraamistiku nende riikide osalemiseks ühistes ELi vesinikualastes teadus- ja arendusprogrammides. Energiaühendusel ja transpordiühendusel kui rahvusvahelistel, piirkondlikel ja valdkondlikel koostööfoorumitel on otsustav roll ELi eeskirjade, standardite ja saastevaba vesiniku edendamisel, sealhulgas uue taristu, näiteks tanklavõrkude kasutuselevõtmisel ja vajaduse korral olemasolevatele maagaasivõrkudele uue otstarbe andmisel. Soodustatakse Lääne-Balkani riikide ja Ukraina osalemist saastevaba vesiniku liidu tegevuses. |
| The energy dialogues with partners in the Southern Neighbourhood will help define and advance a common agenda and identify projects and joint activities. Cooperation with the industry should also be promoted through regional cooperation fora such as the “Observatoire Méditerranéen de l’Energie”. The Commission will explore in the context of the Africa-Europe Green Energy Initiative 75 the opportunity to support awareness raising of clean hydrogen opportunities amongst public and private partners, including joint research and innovation projects. It will also consider potential projects through the European Fund for Sustainable Development 76 . | Lõunanaabruse partneritega peetavad energiadialoogid aitavad kindlaks määrata ühise tegevuskava ja seda edendada ning teha kindlaks projekte ja ühistegevusi. Koostööd tööstusega tuleks edendada ka selliste piirkondlike koostööfoorumite kaudu nagu Observatoire Méditerranéen de l’Energie. Komisjon uurib Aafrika-Euroopa taastuvenergiaalgatuse 75 raames, kuidas suurendada avaliku ja erasektori partnerite teadlikkust saastevaba vesiniku võimalustest, sealhulgas ühistest teadus- ja innovatsiooniprojektidest. Samuti kaalutakse võimalikke projekte Euroopa Kestliku Arengu Fondi 76 kaudu. |
| More broadly hydrogen could be mainstreamed in the EU’s international, regional and bilateral energy and diplomacy efforts, but also on climate, research, trade and international cooperation. Broad agreement with international partners will be essential to establish conditions for the emergence of a global, rules-based market that contributes to a secure and competitive hydrogen supply for the EU market. Early action will be key to prevent the emergence of market barriers and trade distortions. In this context, an assessment of how to address possible distortions and barriers to trade and investment in hydrogen will be carried out in the context of the ongoing EU Trade Policy review. Furthermore, bilateral dialogues promoting EU regulations, standards and technologies could be facilitated. | Üldisemalt võiks vesiniku lõimida ELi rahvusvahelistesse, piirkondlikesse ja kahepoolsetesse energia- ja diplomaatiaalastesse jõupingutustesse, aga ka kliima-, teadus-, kaubandus- ja rahvusvahelise koostöö alastesse jõupingutustesse. Laiapõhjaline kokkulepe rahvusvaheliste partneritega on oluline, et luua tingimused sellise üleilmse, eeskirjadel põhineva turu tekkeks, mis aitab kaasa turvalisele ja konkurentsivõimelisele vesinikutarnele ELi turul. Turutõkete ja kaubandusmoonutuste vältimisel on põhiteguriks varajane tegutsemine. Sellega seoses hinnatakse ELi kaubanduspoliitika käimasoleva läbivaatamise raames, kuidas käsitleda võimalikke moonutusi ja tõkkeid vesinikuga kauplemisel ja vesinikusse investeerimisel. Lisaks võiks soodustada kahepoolseid dialooge, millega edendatakse ELi eeskirju, standardeid ja tehnoloogiat. |
| Furthermore, the EU should promote in multilateral fora the development of international standards and the setting up common definitions and methodologies for defining overall emissions from each unit of hydrogen produced and carried to final use as well as international sustainability criteria. The EU is already highly involved in IPHE, and co-leads the new clean hydrogen mission under Mission Innovation and the Clean Energy Ministerial Hydrogen initiative (CEM H2I). International collaboration could also be expanded through international standardisation bodies and global technical regulations of the United Nations (UN-ECE, International Maritime Organisation), including harmonisation of automotive regulation for hydrogen vehicles. Cooperation under G20, as well as with the International Energy Agency (IEA) and the International Renewable Energy Agency (IRENA), creates further opportunities for exchange of experiences and best practices. | Teiseks peaks EL mitmepoolsetel foorumitel edendama rahvusvaheliste standardite väljatöötamist ning ühiste määratluste ja meetodite kehtestamist iga toodetud ja lõppkasutusse viidud vesinikuühiku üldise heite kindlaksmääramiseks, samuti rahvusvahelisi kestlikkuskriteeriume. EL on juba aktiivselt kaasatud IPHE tegevusse ning aitab juhtida innovatsioonimissiooni ja saastevaba energia alase ministrite tasandi vesiniku algatuse (CEM H2I) raames toimuvat uut saastevaba vesiniku missiooni. Rahvusvahelist koostööd võiks laiendada ka rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide ja ÜRO (ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) üleilmsete tehniliste normide kaudu, sealhulgas vesinikkütusega sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu. G20 raames ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ja Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuriga (IRENA) tehtav koostöö loob uusi võimalusi kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks. |
| Finally, to reduce the foreign exchange risks for EU market operators, both on imports and exports, it is important to facilitate the development of a structured international hydrogen market in euro. Hydrogen being a nascent market, the Commission will develop a benchmark for euro denominated transactions in hydrogen thus contributing to consolidate the role of the euro in trade of sustainable energy. | Selleks et vähendada ELi turuosaliste välisvaluutariske nii impordi kui ka ekspordi puhul, on oluline hõlbustada struktureeritud rahvusvahelise vesinikuturu arengut eurodes. Kuna vesinikuturg alles hakkab tekkima, töötab komisjon välja võrdlusaluse eurodes nomineeritud vesinikutehingute jaoks, aidates seeläbi tugevdada euro rolli säästva energiaga kauplemisel. |
| 8. Conclusions | 8. Järeldused |
| Renewable and low-carbon hydrogen can contribute to reduce greenhouse gas emissions ahead of 2030, to the recovery of the EU economy, and is a key building block towards a climate-neutral and zero pollution economy in 2050, by replacing fossil fuels and feedstock in hard-to-decarbonise sectors. Renewable hydrogen also offers a unique opportunity for research and innovation, maintaining and expanding Europe’s technological leadership, and creating economic growth and jobs across the full value chain and across the Union. | Taastuvallikatest toodetud vesinik ja vähese CO2-heitega vesinik võivad aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet enne 2030. aastat, elavdada ELi majandust ning on oluliseks aspektiks kliimaneutraalse ja saastevaba majanduse saavutamisel 2050. aastaks, asendades fossiilkütused ja lähteained sektorites, kus CO2-heidet on keeruline vähendada. Samuti pakub see ainulaadset võimalust teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, säilitades ja laiendades Euroopa juhtpositsiooni tehnoloogia valdkonnas ning luues majanduskasvu ja töökohti kogu väärtusahelas ja kogu liidus. |
| This requires ambitious and well-coordinated policies at national and European levels, as well as diplomatic outreach on energy and climate with international partners. This strategy brings different strands of policy action together, covering the entire value chain, as well as the industrial, market and infrastructure angles together with the research and innovation perspective and the international dimension, in order to create an enabling environment to scale up hydrogen supply and demand for a climate-neutral economy. The Commission invites the Parliament, the Council, other EU institutions, social partners and all stakeholders to discuss how to leverage the potential of hydrogen to decarbonise our economy while making it more competitive, building on the actions set out in this Communication. | See eeldab ambitsioonikat ja hästi koordineeritud poliitikat riikide tasandil ja kogu Euroopas, samuti energia- ja kliimadiplomaatiat rahvusvaheliste partneritega. See strateegia ühendab poliitikameetmete eri harud, hõlmates kogu väärtusahelat, samuti tööstuse, turu ja taristu vaatenurka, teadusuuringute ja innovatsiooni perspektiivi ning rahvusvahelist mõõdet, et luua keskkond, mis võimaldab suurendada vesiniku pakkumist ja nõudlust kliimaneutraalse majanduse jaoks. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu, teisi ELi institutsioone ja kõiki sidusrühmi üles arutama, kuidas võimendada vesiniku potentsiaali meie majanduse CO2-heite vähendamisel, muutes selle samal ajal konkurentsivõimelisemaks, tuginedes käesolevas teatises esitatud meetmetele. |
| KEY ACTIONS | PEAMISED MEETMED |
| An investment agenda for the EU | ELi investeerimiskava |
| ·Through the European Clean Hydrogen Alliance, develop an investment agenda to stimulate the roll out of production and use of hydrogen and build a concrete pipeline of projects (by end of 2020). | ·Töötada Euroopa saastevaba vesiniku liidu kaudu välja investeerimiskava vesiniku tootmise ja kasutamise stimuleerimiseks ning luua konkreetne projektide register (2020. aasta lõpuks). |
| ·Support strategic investments in clean hydrogen in the context of the Commission’s recovery plan, in particular through the Strategic European Investment Window of InvestEU (from 2021). | ·Toetada komisjoni taastekava raames strateegilisi investeeringuid saastevabasse vesinikku, eelkõige projekti „InvestEU“ strateegilise investeerimisvahendi kaudu (alates 2021. aastast). |
| Boosting demand for and scaling up production | Nõudluse suurendamine ja tootmise laiendamine |
| ·Propose measures to facilitate the use of hydrogen and its derivatives in the transport sector in the Commission’s upcoming Sustainable and Smart Mobility Strategy, and in related policy initiatives (2020). | ·Pakkuda komisjoni tulevases säästva ja aruka liikuvuse strateegias ning sellega seotud poliitilistes algatustes välja meetmeid vesiniku ja selle derivaatide kasutamise hõlbustamiseks transpordisektoris (2020). |
| ·Explore additional support measures, including demand-side policies in end-use sectors, for renewable hydrogen building on the existing provisions of Renewable Energy Directive (by June 2021). | ·Uurida taastuvenergia direktiivi olemasolevatele sätetele tuginedes täiendavaid toetusmeetmeid, sealhulgas nõudlusega seotud põhimõtteid lõpptarbimissektorites (2021. aasta juuniks). |
| ·Work to introduce a common low-carbon threshold/standard for the promotion of hydrogen production installations based on their full life-cycle GHG performance (by June 2021). | ·Teha tööd, et kehtestada ühine vähese CO2-heite künnis/standard vesinikutootmiskäitiste edendamiseks, võttes aluseks kasvuhoonegaaside heite näitajad kogu olelusringi jooksul (2021. aasta juuniks). |
| ·Work to introduce a comprehensive terminology and European-wide criteria for the certification of renewable and low-carbon hydrogen (by June 2021). | ·Töötada välja põhjalik terminoloogia ja üleeuroopalised kriteeriumid taastuvallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2-heitega vesiniku sertifitseerimiseks (2021. aasta juuniks). |
| ·Develop a pilot scheme – preferably at EU level – for a Carbon Contracts for Difference programme, in particular to support the production of low carbon and circular steel, and basic chemicals. | ·Töötada välja katseprojekt (eelistatavalt ELi tasandil) CO2-heite hinnavahe lepingute programmi jaoks, eelkõige selleks, et toetada vähese CO2-heitega ja ringlussevõetava terase ja põhikemikaalide tootmist. |
| Designing an enabling and supportive framework: support schemes, market rules and infrastructure | Stimuleerimis- ja tugiraamistiku loomine: toetuskavad, turueeskirjad ja taristu |
| ·Start the planning of hydrogen infrastructure, including in the Trans-European Networks for Energy and Transport and the Ten-Year Network Development Plans (TYNDPs) (2021) taking into account also the planning of a network of fuelling stations. | ·Hakata kavandama vesinikutaristut, sealhulgas üleeuroopalistes energia- ja transpordivõrkudes ning kümneaastastes võrgu arengukavades, võttes arvesse ka tanklavõrgu kavandamist (2021). |
| ·Accelerate the deployment of different refuelling infrastructure in the revision of the Alternative Fuels Infrastructure Directive and the revision of the Regulation on the Trans-European Transport Network (2021). | ·Kiirendada eri tankimistaristute kasutuselevõttu alternatiivkütuste taristu direktiivi läbivaatamisega ja üleeuroopalist transpordivõrku käsitleva määruse läbivaatamisega (2021). |
| ·Design enabling market rules to the deployment of hydrogen, including removing barriers for efficient hydrogen infrastructure development (e.g. via repurposing) and ensure access to liquid markets for hydrogen producers and customers and the integrity of the internal gas market, through the upcoming legislative reviews (e.g. review of the gas legislation for competitive decarbonised gas markets (2021). | ·Kavandada vesiniku kasutuselevõtmise turueeskirjad, sealhulgas kõrvaldada vesinikutaristu tõhusat arendamist takistavad asjaolud (nt taristu otstarbe muutmise abil) ning tagada vesinikutootjatele ja -tarbijatele pääs likviidsetele turgudele ja gaasi siseturu terviklikkus õigusaktide eelseisva läbivaatamiste kaudu (nt gaasialaste õigusaktide läbivaatamine konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega gaasituru jaoks (2021). |
| Promoting research and innovation in hydrogen technologies | Vesinikutehnoloogiaalaste teadusuuringute ja sellealase innovatsiooni edendamine |
| ·Launch a 100 MW electrolyser and a Green Airports and Ports call for proposals as part of the European Green Deal call under Horizon 2020 (Q3 2020). | ·Käivitada programmi „Horisont 2020“ raames Euroopa rohelise kokkuleppe osana 100 MW elektrolüüsiseadmete ning keskkonnahoidlike lennujaamade ja sadamate projektikonkurss (2020. aasta kolmas kvartal). |
| ·Establish the proposed Clean Hydrogen Partnership, focusing on renewable hydrogen production, storage, transport, distribution and key components for priority end-uses of clean hydrogen at a competitive price (2021). | ·Luua kavandatav saastevaba vesiniku partnerlus, mis keskendub vesiniku tootmisele taastuvallikatest, selle säilitamisele, transportimisele ja jaotamisele ning konkurentsivõimelise hinnaga saastevaba vesiniku esmatähtsatele lõppkasutuskomponentidele (2021). |
| ·Steer the development of key pilot projects that support Hydrogen value chains, in coordination with the SET Plan (from 2020 onwards). | ·Juhtida vesiniku väärtusahelaid toetavate peamiste katseprojektide väljatöötamist kooskõlas SET-kavaga (alates 2020. aastast). |
| ·Facilitate the demonstration of innovative hydrogen-based technologies through the launch of calls for proposals under the ETS Innovation Fund (first call launched in July 2020). | ·Hõlbustada vesinikupõhiste innovaatiliste tehnoloogialahenduste tutvustamist, milleks kuulutatakse HKSi innovatsioonifondi raames välja projektikonkursid (esimene konkurss kuulutati välja 2020. aasta juulis). |
| ·Launch a call for pilot action on interregional innovation under cohesion policy on Hydrogen Technologies in carbon-intensive regions (2020). | ·Kuulutada ühtekuuluvuspoliitika raames välja piirkondadevahelise innovatsiooni katsemeetmete projektikonkurss, mis keskendub vesinikutehnoloogiale CO2-mahukates piirkondades (2020). |
| The international dimension | Rahvusvaheline mõõde |
| ·Strengthen EU leadership in international fora for technical standards, regulations and definitions on hydrogen. | ·Tugevdada ELi juhtpositsiooni rahvusvahelistel foorumitel, mille keskmes on vesinikku käsitlevad tehnilised standardid, eeskirjad ja määratlused. |
| ·Develop the hydrogen mission within the next mandate of Mission Innovation (MI2). | ·Arendada vesinikumissiooni innovatsioonimissiooni (MI2) järgmise mandaadi raames. |
| ·Promote cooperation with Southern and Eastern Neighbourhood partners and Energy Community countries, notably Ukraine on renewable electricity and hydrogen. | ·Edendada koostööd lõuna- ja idanaabruse partnerite ning energiaühenduse riikidega, eelkõige Ukrainaga, taastuvallikatest toodetud elektri ja vesiniku valdkonnas. |
| ·Set out a cooperation process on renewable hydrogen with the African Union in the framework of the Africa-Europe Green Energy Initiative. | ·Seada sisse taastuvallikatest toodetud vesiniku alane koostöö Aafrika Liiduga Aafrika-Euroopa taastuvenergiaalgatuse raames. |
| ·Develop a benchmark for euro denominated transactions by 2021. | ·Töötada 2021. aastaks välja eurodes nomineeritud tehingute võrdlusalus. |
| (1) | (1) |
| Within the EU, the currently operating 300 electrolyses produce less than 4% of total hydrogen production -Fuel Cells and Hydrogen Joint Undertaking, 2019, Hydrogen Roadmap Europe. | Praegu on ELis käitatava 300 elektrolüüsiseadme osakaal vesiniku kogutootmises alla 4 % – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte, 2019, Euroopa vesinikualane tegevuskava. |
| (2) | (2) |
| Wood Mackenzie, Green hydrogen pipeline more than doubles in five months, April 2020. | Wood Mackenzie „Green hydrogen pipeline more than doubles in five months“, aprill 2020. |
| (3) | (3) |
| A Clean Planet for All. A European strategic long-term vision for a prosperous, modern, competitive and climate neutral economy, COM(2018) 773. | „Puhas planeet kõigi jaoks“. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni (COM(2018) 773). |
| (4) | (4) |
| FCH JU (2019) Hydrogen Roadmap Europe. This includes the use of hydrogen as feedstock. | FCH ühisettevõte (2019), Euroopa vesinikualane tegevuskava. Selles käsitletakse vesiniku kasutamist lähteainena. |
| (5) | (5) |
| Considering hydrogen consumption for energy purposes only, the shares in different scenarios range from less than 2% to more than 23% in 2050 (Moya et al. 2019, JRC116452). | Vaadeldes vesinikutarbimist üksnes energia seisukohast, siis eri stsenaariumide kohaselt kõigub selle osakaal 2050. aastal alla 2 %st kuni üle 23%ni (Moya jt, 2019, JRC116452). |
| (6) | (6) |
| ‘Europe's moment: Repair and Prepare for the Next Generation’, COM(2020) 456 final. | Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks, COM(2020) 456 final. |
| (7) | (7) |
| IRENA estimates that to achieve the Paris agreement around 8% of global energy consumption will be provided by hydrogen (IRENA, Global Renewables Outlook, 2020). | IRENA hinnangul peaks Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks olema vesiniku osakaal üleilmses energiatarbimises umbes 8 % (IRENA, Global Renewables Outlook, 2020). |
| (8) | (8) |
| FCH JU (2019) Hydrogen Roadmap Europe. Based on the ambitious scenario of 20 MT (665 TWh) of hydrogen consumption. | FCH ühisettevõte (2019), Euroopa vesinikualane tegevuskava. Põhineb kõrge eesmärgiga (vesinikutarbimine 20 MT (665 TWh) stsenaariumil. |
| (9) | (9) |
| BNEF (2020) Hydrogen Economy Outlook. Expected sales of USD 696 billion (2019 dollars). | BNEF (2020), Hydrogen Economy Outlook. Eeldatav käive on 696 miljardit USA dollarit (2019. aasta vääringus). |
| (10) | (10) |
| 40 GW in Europe and 40 GW in Europe’s neighbourhood with export to the EU. | Euroopas 40 GW ja selle naabruses 40 GW koos vesiniku ekspordiga Euroopasse. |
| (11) | (11) |
| Linz declaration, 17-18 September 2018. https://www.eu2018.at/calendar-events/political-events/BMNT-2018-09-17-Informal-TTE.html. | Linzi deklaratsioon, 17.–18. september 2018. https://www.eu2018.at/calendar-events/political-events/BMNT-2018-09-17-Informal-TTE.html. |
| (12) | (12) |
| Submitted under Directive 2014/94/EU. | Esitatud direktiivi 2014/94/EL alusel. |
| (13) | (13) |
| European Committee of the Regions, Towards a Roadmap for Clean Hydrogen- the contribution of local and regional authorities to a climate-neutral Europe. | Euroopa Regioonide Komitee, „Puhta vesiniku tegevuskava – kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus kliimaneutraalsesse Euroopasse“. |
| (14) | (14) |
| COM(2019) 640 final. | COM(2019) 640 final. |
| (15) | (15) |
| COM(2020) 102 final. | COM(2020) 102 final. |
| (16) | (16) |
| ‘Europe's moment: Repair and Prepare for the Next Generation’, COM(2020) 456 final. | Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks, COM(2020) 456 final. |
| (17) | (17) |
| https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/european-battery-alliance_en | https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/european-battery-alliance_en |
| (18) | (18) |
| COM(2020) 299 final. | COM(2020) 299 final. |
| (19) | (19) |
| The well-to-gate greenhouse gas emissions for the EU electricity mix are 14 kgCO2eq/kgH2 (based on 2018 EUROSTAT data, 252 t CO2eq/GWh), while the world’s average electricity mix would result in 26 kgCO2eq/kgH2 (IEA, 2019). | ELi energiaallikate jaotuses on kasvuhoonegaaside heide allikast tarbijani 14 kgCO2eq/kgH2 (EUROSTATi 2018. aasta andmed, 252 t CO2eq/GWh), samal ajal kui maailmas on see keskmiselt 26 kgCO2eq/kgH2 (IEA, 2019). |
| (20) | (20) |
| The well-to-gate greenhouse gas emissions for renewable hydrogen from renewable electricity are close to zero (IEA, 2019). | Taastuvallikatest toodetud elektrienergiast vesiniku tootmisel tekkiv kasvuhoonegaaside heide allikast tarbijani on nullilähedane (IEA, 2019). |
| (21) | (21) |
| 22 Ongoing Commission assessment of the EU and global biomass supply and demand and related sustainability and a planned study announced in the EU Biodiversity Strategy (COM(2020) 380 final) on sustainability of the use of forest biomass for energy production. | 22 Komisjonis käimasolev hindamine biomassi pakkumise ja nõudluse ning selle kestlikkuse kohta ELis ja maailmas ning kavandatud uuring, mis kuulutati välja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias (COM(2020) 380 final), milles käsitletakse metsa biomassist energia tootmise kestlikkust. |
| (22) | (22) |
| The well-to-gate greenhouse gas emissions of steam reforming of natural gas are 9 kgCO2eq/kgH2 (IEA, 2019). | ELi energiaallikate jaotuses on kasvuhoonegaaside heide allikast tarbijani 9 kgCO2eq/kgH2 (IEA, 2019). |
| (23) | (23) |
| The well-to-gate greenhouse gas emissions of steam reforming of natural gas with CCS with 90% capture is 1 kgCO2eq/kgH2, and 4 kgCO2eq/kgH2 with a capture rate of 56% (IEA, 2019) | Maagaasi aurreformimise algetapist lõppetapini (koos CO2 kogumise ja säilitamisega) tekkiv kasvuhoonegaaside heide on 90 % sidumismäära puhul 1 kgCO2eq/kgH2 ja 56% sidusmismäära puhul 4 kgCO2eq/kgH2 (IEA, 2019). |
| (24) | (24) |
| IEA 2019 Hydrogen report (page 42), and based on IEA assumed natural gas prices for the EU of 22 €/MWh, electricity prices between 35-87 €//MWh, and capacity costs of €600/kW. | IEA 2019. aasta vesinikuteemaline aruanne (lk 42) ja IEA prognoos – ELi maagaasihinnad 22 eurot/MWh, elektrihinnad 35–87 eurot/MWh ja võimsuskulud 600 eurot/kW. |
| (25) | (25) |
| However, at this stage, costs can be only estimated given that no such project has started construction or operation in the EU today. | Praegu saab kulusid siiski üksnes prognoosida, sest ühegi sellise projektiga ei ole ELis algust tehtud ning ükski selline seade veel ei tööta. |
| (26) | (26) |
| Based on cost assessments of IEA, IRENA and BNEF. Electrolyser costs to decline from €900/kW to €450/KW or less in the period after 2030, and €180/kW after 2040. Costs of CCS increases the costs of natural gas reforming from €810/kWh2 to €1512/kWh2. For 2050, the costs are estimated to be €1152/kWh2 (IEA, 2019). | Tuginedes IEA, IRENA ja BNEFi kuluhinnangutele. Elektrolüüsikulud vähenevad pärast 2030. aastat 900 eurolt/kW 450 eurole/kW või alla selle ja pärast 2040. aastat 180 eurole/kW. CO2 kogumise ja säilitamise kulud suurendavad maagaasi aurreformimise kulusid 810 eurolt/kWh2 1512 eurole/kWh2. 2050. aastal on kulud hinnanguliselt 1152 eurot/kWh2 (IEA, 2019). |
| (27) | (27) |
| Assuming current electricity and gas prices, low-carbon fossil-based hydrogen is projected to cost in 2030 between €2-2.5/kg in the EU, and renewable hydrogen are projected to cost between €1.1-2.4/kg (IEA, IRENA, BNEF). | Praegustest elektri- ja gaasihindadest lähtudes prognoositakse, et 2030. aastal maksab vähese CO2-heitega fossiilkütustepõhine vesinik ELis 2–2,5 eurot/kg ja taastuvallikatest toodetud vesinik 1,1–2,4 eurot/kg (IEA, IRENA, BNEF). |
| (28) | (28) |
| Up to 33 TWh of renewable hydrogen could be produced by either directly connecting renewable electricity to the electrolysers, or by ensuring that certain conditions are met, including the additionally of the renewable electricity used. | Taastuvallikatest võiks kuni 33 TWh vesinikku toota kas taastuvallikatest toodetud elektrienergia otsese suunamisega elektrolüüsiseadmetesse või teatavate tingimuste, sealhulgas taastuvallikatest toodetud elektri täiendavuse tingimuse täitmisel. |
| (29) | (29) |
| Up to 333 TWh of renewable hydrogen could be produced by either directly connecting renewable electricity to the electrolysers, or by ensuring that certain conditions are met, including the additionally of the renewable electricity used. | Taastuvallikatest võiks kuni 333 TWh vesinikku toota kas taastuvallikatest toodetud elektrienergia otsese suunamisega elektrolüüsiseadmetesse või teatavate tingimustel, sealhulgas taastuvallikatest toodetud elektrienergia täiendavuse tingimuse täitmisel. |
| (30) | (30) |
| Energy buffering realized through renewable hydrogen is a function very much beyond the renewable electricity storage. Buffering makes energy available across different regions via hydrogen transportation and hydrogen stocking facilities. Hydrogen buffering may interlink different end-use sectors and energy markets (as opposed to electricity storage) and it could allow to re-price energy in specific hydrogen markets. | Taastuvallikatest toodetud vesiniku säilitamisega nn puhversüsteemis on võimalik säilitada taastuvenergiat veelgi suuremas koguses. Tänu vesiniku transportimise ja säilitamise rajatistele muudab selline puhversüsteem energia eri piirkondades kättesaadavaks. Vesinikupuhversüsteem võib omavahel ühendada eri lõppkasutussektoreid ja energiaturge (erinevalt elektrienergia säilitamisest) ning võimaldaks energiahinda konkreetsetel vesinikuturgudel korrigeerida. |
| (31) | (31) |
| Pilot projects are ongoing to analyse the potential to replace natural gas boilers with hydrogen boilers. | Praegu on käimas katseprojektid, mille raames analüüsitakse võimalust asendada maagaasikatlad vesinikukuteldega. |
| (32) | (32) |
| Assuming all renewable hydrogen would be produced by renewable electricity. Based on the 1.5 TECH long-term decarbonisation scenario COM(2018) 773 final). | Eeldades, et kogu taastuvallikatest toodetud vesinik toodetakse taastuvallikatest toodetud elektrienergia abil. Põhineb pikaajalisel CO2-heite vähendamise stsenaariumil 1.5 TECH (COM(2018) 773 final). |
| (33) | (33) |
| COM(2020) 380 final. | COM(2020) 380 final. |
| (34) | (34) |
| Hydrogen Roadmap Europe, based on an ambitious scenario of 665 TWh by 2030 (FCH JU, 2019) | , Euroopa vesinikualane tegevuskava, põhineb kõrge eesmärgiga (vesinikutarbimine 665 TWh 2030. aastaks) stsenaariumil (FCH ühisettevõte, 2019) |
| (35) | (35) |
| Asset study (2020). Hydrogen generation in Europe: Overview of costs and key benefits. Investment projections assume 40 GW of renewable hydrogen as well as 5 MT of low-carbon hydrogen by 2030, and 500 GW of renewable electrolysers by 2050. | Asseti uuring (2020). Hydrogen generation in Europe: Overview of costs and key benefits (Vesinikutootmine Euroopas: ülevaade kuludest ja peamistest eelistest). Investeerimisprognooside kohaselt on 2030. aastaks paigaldatud taastuvallikatest vesiniku tootmiseks 40 GW ja vähese CO2-heitega vesiniku tootmiseks 5 MT elektrolüüsiseadmed ning 2050. aastaks taastuvallikatest vesiniku tootmiseks 500 GW elektrolüüsiseadmed. |
| (36) | (36) |
| Asset study (2020). Hydrogen generation in Europe: Overview of costs and key benefits. Assuming a steel production plant of 400,000 tonnes/year. | Asseti uuring (2020). Hydrogen generation in Europe: Overview of costs and key benefits (Vesinikutootmine Euroopas: ülevaade kuludest ja peamistest eelistest). Eeldades, et terasetootmisettevõtte tootmismaht on 400 000 tonni aastas. |
| (37) | (37) |
| Short-term projects collected from the TYNDP ENTSOs, the IEA hydrogen project database, and presented to the ETS Innovation Fund. Future project pipeline is based on industry estimates in Hydrogen Europe (2020) Post Covid-10 and the Hydrogen Sector. https://hydrogeneurope.eu/sites/default/files/Post%20COVID-19%20for%20the%20Hydrogen%20Sector%20(2).pdf. | Lühiajalised projektid, mille kohta on andmed saadud võrgu kümneaastase arengukava raames elektripõhivõrgu ettevõtjatelt ja maagaasi ülekandesüsteemi halduritel ning IEA vesinikuprojektide andmebaasist ja mis on esitatud HKSi innovatsioonifondile. Tulevane projektide register põhineb Hydrogen Europe’i esitatud tööstusprognoosidel „Post Covid-10 and the Hydrogen Sector“ (2020). https://hydrogeneurope.eu/sites/default/files/Post%20COVID-19%20for%20the%20Hydrogen%20Sector%20(2).pdf |
| (38) | (38) |
| Strengthening Strategic Value Chains for a future-ready EU Industry. Report of the Strategic Forum for Important Projects of Common European Interest. https://ec.europa.eu/docsroom/documents/37824. | Strateegiliste väärtusahelate tugevdamine ELi tööstuse tulevikukindluse huvides. Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi aruanne: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/37824. |
| (39) | (39) |
| Regulation on establishment of a framework to facilitate sustainable investment. | Määrus, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks. |
| (40) | (40) |
| HyNet is an informal platform set up by DG ENER to support national authorities on hydrogen issues. https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-system-integration/hydrogen_en. | HyNet on energeetika peadirektoraadi loodud mitteametlik platvorm, mille eesmärk on toetada liikmesriikide ametiasutusi vesinikuküsimustes: https://ec.europa.eu/energy/topics/energy-system-integration/hydrogen_en. |
| (41) | (41) |
| Europe is fully dependent on the supply of 19 of 29 raw materials relevant to fuel cells and electrolyser technologies (such as the platinum group metals), and also relies on several critical raw materials for various renewable power generation technologies. | Euroopa on täielikult sõltuv kütuseelementide ja elektrolüüsiseadmete tehnoloogia jaoks olulisest 29 toorainest 19 tarnetest (nt plaatinarühma metallid) ning mitmesuguste taastuvenergia tootmise tehnoloogia lahenduste puhul mitme kriitilise tähtsusega tooraine tarnetest. |
| (42) | (42) |
| The FLAGSHIP project is developing two commercial hydrogen-power fuel cell vessels in France and in Norway, with hydrogen produced on-site with 1 MW electrolysers powered by renewable electricity. | Projekti FLAGSHIP raames arendatakse Prantsusmaal ja Norras välja kaht vesinikkütuseelemendiga kaubalaeva, mille puhul vesinikku toodetakse kohapeal 1 MW elektrolüüsiseadmega, mis tarbib taastuvallikatest toodetud elektrienergiat. |
| (43) | (43) |
| Hydrogen-powered aviation. A fact-based study of hydrogen technology, economics and climate impact by 2050. May 2020. https://www.fch.europa.eu/sites/default/files/FCH%20Docs/20200507_Hydrogen%20Powered%20Aviation%20report_FINAL%20web%20%28ID%208706035%29.pdf. | Hydrogen-powered aviation. A fact-based study of hydrogen technology, economics and climate impact by 2050. Mai 2020. https://www.fch.europa.eu/sites/default/files/FCH%20Docs/20200507_Hydrogen%20Powered%20Aviation%20report_FINAL%20web%20%28ID%208706035%29.pdf. |
| (44) | (44) |
| The Renewable Energy Directive already provides support for renewable hydrogen and includes it explicitly as a means of meeting the sectorial target for renewables in the transport sector. | Taastuvenergia direktiiviga on juba ette nähtud toetus taastuvallikatest toodetud vesinikule ja selgelt sätestatud, et see on üks võimalus, mille abil saavutada transpordivaldkonnale seatud kohustus kasutada taastuvallikates toodetud energiat. |
| (45) | (45) |
| ‘Virtual blending’ refers to a share of hydrogen in the overall volume of gaseous energy carriers (i.e. methane) regardless as to whether these gases are blended physically in the same infrastructure or in separate, dedicated infrastructures. | „Virtuaalne segamine“ – vesiniku osakaal gaasiliste energiakandjate (nt metaani) kogumahus, olenemata sellest, kas neid gaase segatakse füüsiliselt ühes ja samas taristus või selleks ettenähtud eraldi asuvas taristutes. |
| (46) | (46) |
| 60% of EU companies active are small- and medium-size enterprises. | 60 % ELis tegutsevatest ettevõtjatest on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. |
| (47) | (47) |
| Only refers to steam methane reforming. | Käib üksnes metaani aurreformimise kohta. |
| (48) | (48) |
| The Renewable Energy Directive allows hydrogen produced from installations connected to the grid (even if the electricity mix has low shares of renewable electricity) to be statistically accounted for as 100% renewable, provided that certain conditions are met, including the additionally of the renewable electricity used. The Commission will table a delegated act laying out the conditions in 2021. | Taastuvenergia direktiivi kohaselt võib võrguga ühendatud käitistes toodetud vesinikku (isegi kui taastuvallikatest toodetud elektrienergia osakaal energiaallikate jaotuses on väike) statistiliselt arvestada 100 % taastuvenergiana, kui on täidetud teatavad tingimused, sealhulgas taastuvallikatest toodetud elektrienergia täiendavuse nõue. Komisjon esitab tingimusi sätestava delegeeritud õigusakti ettepaneku 2021. aastal. |
| (49) | (49) |
| See Energy System Integration Strategy COM(2020) 299 final. | Vt energiasüsteemide lõimise strateegia, COM (2020) 299 final. |
| (50) | (50) |
| E.g. CertifHy sets a life-cycle GHG emission threshold based on the existing ETS benchmark and an emission reduction target derived from the Renewable Energy Directive. | Nt CertifHy lähtub olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite künnise kehtestamisel olemasolevast heitkogustega kauplemise süsteemi võrdlusalusest ja taastuvenergia direktiivist tulenevast heitkoguste vähendamise eesmärgist. |
| (51) | (51) |
| Notably for refineries and fertiliser production. | Eelkõige rafineerimistehased ja väetisetootmine. |
| (52) | (52) |
| DIRECTIVE (EU) 2018/410. | DIREKTIIV (EL) 2018/410. |
| (53) | (53) |
| The contract would cover the difference between the CO2 strike price and the actual CO2 price in the ETS in an explicit way. | Leping kataks vahetult CO2-lepingutäitmishinna ja HKSi kohase tegeliku CO2-hinna vahe. |
| (54) | (54) |
| In the UK, at Teesside in Yorkshire, a British company stores 1 million m3 of pure hydrogen (95% H2 and 3–4% CO2) in three salt caverns at a depth about 400 m at 50 bar. Europe’s technical potential to store hydrogen in salt caverns is around 85 PWh (Caglayan et al. 2020). | Üks briti ettevõte hoiustab Ühendkuningriigis Yorkshire’is Teesside’is kolmes soolakaevanduses umbes1 miljonit m³ puhast vesinikku (95 % H2 ja 3–4 % CO2) 400 m sügavusel ja 50baarise rõhu all. Euroopa tehniline potentsiaal vesiniku hoiustamiseks soolakaevandustes on ligikaudu 85 PWh (Caglayan jt, 2020). |
| (55) | (55) |
| See Articles 28 and 38 of Directive 2009/73/EC (OJ 211/94 of 14.08.2009) and Articles 7 and 38 of Directive (EU) 2019/944 (OJ 158/125 of 14.06.2019). | Vt direktiivi 2009/73/EÜ (ELT 211/94, 14.08.2009) artiklid 28 ja 38 ning direktiivi (EL) 2019/944 (ELT 158/125, 14.6.2019) artiklid 7 ja 38. |
| (56) | (56) |
| Review of Directive 2009/73/EC concerning common rules for the internal market in natural gas and Regulation (EC) 715/2009 on conditions for access to the natural gas transmission networks. | Direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) ning määruse (EÜ) 715/2009 (maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta) läbivaatamine. |
| (57) | (57) |
| E.g. it is expected that a hydrogen network in Germany and the Netherlands may consist of up to 90% of the of repurposed natural gas infrastructure. Repurposed pipelines are often already to a large extent depreciated. | Näiteks eeldatakse, et Saksamaal ja Madalmaades võib vesinikuvõrk koosneda kuni 90 % ulatuses maagaasitaristust, millele on antud uus otstarve. Torujuhtmed, millele kavatsetakse anda uus otstarve, on sageli juba suures osas amortiseerunud. |
| (58) | (58) |
| It would provide a reliable evacuation route, and, if combine with support schemes, guarantees revenues to kick-start production. Particularly for electrolysers located at optimal production sites, rather than in proximity to demand, a lack of sufficient dedicated hydrogen infrastructure may imply increased investments in on-site storage and/or curtailment of production. | See tagaks usaldusväärse varutrassi ja kui seda kombineerida toetuskavadega, tagaks see tootmise käivitamiseks vajaliku tulu. Eelkõige optimaalsetes tootmiskohtades, kuid mitte nõudluskoha lähedal asuvate elektrolüüsiseadmete puhul, võib piisava sihtotstarbelise vesinikutaristu puudumine nõuda suuremaid investeeringuid kohapeal säilitamisse ja/või tootmise piiramisse. |
| (59) | (59) |
| In line with the European Pillar of Social Rights (principle 20),where technology promotes the affordability of, and access to essential services for all. | Kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga (põhimõte 20), mille kohaselt edendatakse tehnoloogia abil esmatähtsate teenuste taskukohasust ja kättesaadavust kõigi jaoks. |
| (60) | (60) |
| This would be in line with the energy efficiency first principle. | See oleks kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega. |
| (61) | (61) |
| For instance, energy losses from hydrogen production or conversion should not be socialised if it generates undue advantage compared to other carriers. | Näiteks vesiniku tootmisel või muundamisel tekkivaid energiakadusid ei tohiks jätta ühiskonna õlule, kui see annab põhjendamatu eelise võrreldes teiste energiakandjatega. |
| (62) | (62) |
| First examples are the hydrogen bus demonstration through the CUTE projects (started in 2003) and its successor HyFLEET: CUTE, which made major advances in proving fuel cell and hydrogen propulsion technologies. | Esimesed näited on vesinikubussi tutvustamine CUTE projektide kaudu (algatati 2003. aastal) ja selle järeltulija HyFLEET: CUTE on teinud suuri edusamme kütuseelementide ja vesinikul töötavate jõuseadmete tehnoloogia arendamisel. |
| (63) | (63) |
| FCH JU is a public private partnership aligning European research and industry to a common research agenda. Over the last decade, the EU contributed around €900 million to FCH JU. | FCH ühisettevõte on avaliku ja erasektori partnerlus, mille raames viiakse Euroopa teadusuuringud ja tööstus kokku ühises teadusuuringute kavas. Viimase kümne aasta jooksul on EL eraldanud ühisettevõttele umbes 900 miljonit eurot. |
| (64) | (64) |
| E.g. buses, passenger cars, vans, material-handling vehicles, and refuelling stations. | Nt bussid, sõiduautod, kaubikud, tõstukid ja tanklad. |
| (65) | (65) |
| E.g. e-fuels for aviation, hydrogen in rail, and the maritime sector. | Nt e-kütused lennunduses, vesinik raudtee- ja merendussektoris. |
| (66) | (66) |
| For international actions in Research and Innovation please refer to part 7. | Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna rahvusvaheliste meetmete kohta vt punkt 7. |
| (67) | (67) |
| As fuel cell and electrolyser technologies have many similarities. | Arvestades, et kütuseelemendi- ja elektrolüüsitehnoloogial on palju sarnasusi. |
| (68) | (68) |
| For example, the proposal of Transport R&I partnerships like 2Zero, Zero Emission Waterborne Transport, and Clean Aviation under Horizon Europe will establish further R&I research on Hydrogen applications for Transport. | Näiteks transpordile keskenduvate selliste kavandatavate teadus- ja innovatsioonialaste partnerlusprojektide nagu 2Zero, Zero Emission Waterborne Transport ja programmi „Euroopa horisont“ alla kuuluva saastevaba lennunduse partnerluse raames tehakse täiendavaid teadusuuringuid, mis käsitlevad vesinikurakendusi transpordis. |
| (69) | (69) |
| For example on clean steel, circular and climate neutral industries. | Näiteks saastevaba terase, ringmajanduse ja kliimaneutraalse tööstuse valdkonnas. |
| (70) | (70) |
| This is supported under the S3 Platform on Industrial Modernisation. | Seda toetatakse aruka spetsialiseerumise strateegia tööstuse ajakohastamise platvormi raames. |
| (71) | (71) |
| In particular the SET Plan actions where hydrogen use is addressed, such as the actions on industry, on fuels and on CCSU. | Eelkõige vesiniku kasutamist käsitlevad SET-kava meetmed, mis hõlmava näiteks tööstust, kütuseid ja sektorilepet kliimamuutuste kohta. |
| (72) | (72) |
| E.g. Australia, Canada, Norway, South Korea, and several EU Member States. | Nt Austraalia, Kanada, Norra, Lõuna-Korea ja mitu ELi liikmesriiki. |
| (73) | (73) |
| This would require that the deployment of renewable power generation in these countries strongly accelerates. | See nõuaks taastuvenergia tootmise märkimisväärset kiirendamist nendes riikides. |
| (74) | (74) |
| Which is endowed with funds of the EU Instrument for Pre-accession Assistance, as well as with contributions from the International Financing Institutions belonging to its platform. | Mida rahastatakse ELi ühinemiseelse abi rahastamisvahendist ja selles platvormis osalevate rahvusvaheliste finantseerimisasutuste vahenditest. |
| (75) | (75) |
| The Africa Europe Green Energy Initiative was laid out in the Communication ‘Towards a comprehensive Strategy with Africa’ JOIN(2020) 4 final of 09.03.2020. | Aafrika-Euroopa taastuvenergiaalgatus esitati teatises „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“, JOIN(2020) 4 final, 9.3.2020. |
| (76) | (76) |
| The European Fund for Sustainable Development (EFSD) supports investments in Africa and the EU’s neighbouring countries to help achieve the UN 2030 Agenda, its Sustainable Development Goals and the Paris Agreement on Climate Change. | Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD) toetab investeeringuid Aafrikas ja ELi naaberriikides, et aidata saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärke ja järgida Pariisi kliimakokkulepet. |
