Go to unilingual display

Hide information about this document


Title and reference	Pealkiri ja viide
Regulation (EU) No 1303/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 laying down common provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund, the Cohesion Fund, the European Agricultural Fund for Rural Development and the European Maritime and Fisheries Fund and laying down general provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund, the Cohesion Fund and the European Maritime and Fisheries Fund and repealing Council Regulation (EC) No 1083/2006 Regulation (EU) No 1303/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 laying down common provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund, the Cohesion Fund, the European Agricultural Fund for Rural Development and the European Maritime and Fisheries Fund and laying down general provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund, the Cohesion Fund and the European Maritime and Fisheries Fund and repealing Council Regulation (EC) No 1083/2006 OJ L 347, 20/12/2013, p. 320–469 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/03/2024 ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1303/oj	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 OJ L 347, 20/12/2013, lk 320—469 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Kehtivad: Seda akti on muudetud. Praegune konsolideeritud versioon: 01/03/2024 ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1303/oj

Dates	Kuupäevad
Date of document: 17/12/2013 Date of effect: Application Partial application See Art 154 Date of effect: 21/12/2013; Entry into force Date pub. +1 See Art 154 Date of effect: 01/01/2014; Application Partial application See Art 154 Deadline: 01/02/2020; See Art 92b.11 Deadline: 31/12/2020; Review Deadline: 19/10/2021; See Art 92b.4 Deadline: 31/12/2022; See Art 92b.8 Deadline: 31/12/2024; See Art 92b.12 Date of end of validity: No end date	Dokumendi kuupäev: 17/12/2013 Jõustumise kuupäev: Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 154 Jõustumise kuupäev: 21/12/2013; jõustumine avaldamise kuupäev +1 vt artikkel 154 Jõustumise kuupäev: 01/01/2014; Kohaldamine Osaline kohaldamine vt artikkel 154 Tähtpäev: 01/02/2020; vt artikkel 92b.11 Tähtpäev: 31/12/2020; Teistmine Tähtpäev: 19/10/2021; vt artikkel 92b.4 Tähtpäev: 31/12/2022; vt artikkel 92b.8 Tähtpäev: 31/12/2024; vt artikkel 92b.12 Kehtetuks muutumise kuupäev: Lõppkuupäev puudub

Miscellaneous information	Muu teave
Author: European Parliament, Council of the European Union Responsible body: Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion Form: Regulation Additional information: COD 2011/0276	Autor: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu Vastutav osakond: Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat Vorm: Määrus Täiendav teave: COD 2011/0276

Procedure	Menetlus
Procedure number: 2011/0276/COD Link European Parliament - Legislative observatory	Menetluse number: 2011/0276/COD Link Euroopa Parlament - Õigusloome jälgimissüsteem

Classifications	Liigitused
EUROVOC descriptor: European Regional Development Fund sea fishing European Social Fund EAFRD economic and social cohesion Cohesion Fund distribution of EU funding Subject matter: Economic, social and territorial cohesion Directory code: 14.50.00.00 Regional policy and coordination of structural instruments / Coordination of structural instruments	EUROVOCi deskriptor: Euroopa Regionaalarengu Fond merekalapüük Euroopa Sotsiaalfond EAFRD majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus Ühtekuuluvusfond ELi rahaliste vahendite jaotus Teema: Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus Loendi kood: 14.50.00.00 Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine / Struktuurivahendite koordineerimine

Text	Tekst

20.12.2013 \| EN \| Official Journal of the European Union \| L 347/320	20.12.2013 \| ET \| Euroopa Liidu Teataja \| L 347/320
REGULATION (EU) No 1303/2013 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1303/2013,
of 17 December 2013	17. detsember 2013,
laying down common provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund, the Cohesion Fund, the European Agricultural Fund for Rural Development and the European Maritime and Fisheries Fund and laying down general provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund, the Cohesion Fund and the European Maritime and Fisheries Fund and repealing Council Regulation (EC) No 1083/2006	millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,	EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 177 thereof,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177,
Having regard to the proposal from the European Commission,	võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,	olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
Having regard to the opinions of the European Economic and Social Committee (1),	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi (1),
Having regard to the opinions of the Committee of the Regions (2),	võttes arvesse Regioonide Komitee arvamusi (2),
Having regard to the opinions of the Court of Auditors (3),	võttes arvesse kontrollikoja arvamusi (3),
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,	toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
Whereas:	ning arvestades järgmist:
(1) \| Article 174 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) provides that, in order to strengthen its economic, social and territorial cohesion, the Union is to aim at reducing disparities between the levels of development of the various regions and the backwardness of the least favoured regions or islands, and that particular attention is to be paid to rural areas, areas affected by industrial transition, and regions which suffer from severe and permanent natural or demographic handicaps. Article 175 TFEU requires that the Union is to support the achievement of these objectives by the action it takes through the European Agricultural Guidance and Guarantee Fund, Guidance Section, the European Social Fund, the European Regional Development Fund, the European Investment Bank and other instruments.	(1) \| Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 174 kohaselt taotleb liit majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, muu hulgas äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese asustustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad. ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega.
(2) \| In order to improve coordination and harmonise implementation of the Funds providing support under cohesion policy, namely the European Regional Development Fund (ERDF), the European Social Fund (ESF) and the Cohesion Fund, with the Fund for rural development, namely the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD), and for the maritime and fisheries sector, namely measures financed under shared management in the European Maritime and Fisheries Fund (EMFF), common provisions should be established for all these Funds (the 'European Structural and Investment Funds' - 'ESI Funds'). In addition this Regulation contains general provisions which apply to the ERDF, the ESF and the Cohesion Fund, but do not apply to the EAFRD and the EMFF as well as general provisions applicable to the ERDF, the ESF, the Cohesion Fund and the EMFF, but do not apply to the EAFRD. Due to the particularities that exist for each ESI Fund, specific rules applicable to each ESI Fund and to the European territorial cooperation goal under the ERDF should be specified in separate Regulations.	(2) \| Et tagada koordineeritus ja ühtlustada ühtekuuluvuspoliitika raames toetusi andvate fondide - Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi - kasutamist maaelu arenguks abi andvate fondide - Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames meetmeid rahastava Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF), tuleb kõigi nende fondide („Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid”) jaoks kehtestada ühissätted. Lisaks sisaldab käesolev määrus üldsätteid, mida kohaldatakse ERFile, ESFile ja Ühtekuuluvusfondile, kuid mis ei kehti EAFRDi ja EMKFi suhtes, samuti üldsätteid, mida kohaldatakse ERFile, ESFile, Ühtekuuluvusfondile ja EMKFile, kuid ei kehti EAFRDi suhtes. Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eripära tõttu on siiski vaja eraldi määrustes ette näha erieeskirjad, mis on kohaldatavad iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi suhtes ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi puhul ERFi raames.
(3) \| In line with the conclusions of the European Council of 17 June 2010, whereby the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth was adopted, the Union and Member States should implement the delivery of smart, sustainable and inclusive growth, while promoting harmonious development of the Union and reducing regional disparities. The ESI Funds should play a significant role in the achievement of the objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth.	(3) \| Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldused, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, näevad ette, et liit ja liikmesriigid peaksid viima ellu arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades samal ajal liidu harmoonilist arengut ja vähendades piirkondade ebavõrdsust. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel peaks liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisel olema oluline osa.
(4) \| As regards the Common Agricultural Policy (CAP), significant synergies have already been obtained by harmonising and aligning management and control rules for the first pillar (European Agricultural Guarantee Fund - EAGF) and the second pillar (EAFRD) of the CAP. The strong link between the EAGF and the EAFRD should therefore be maintained and the structures already in place in the Member States preserved.	(4) \| Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) osas on juba saavutatud märkimisväärne koostoime tänu ÜPP esimese samba (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond – EAGF) ja teise samba (EAFRD) juhtimis- ja kontrollieeskirjade ühtlustamisele ja joondamisele. Tugev seos EAGFi ja EAFRD vahel peaks seetõttu alles jääma ja liikmesriikides juba loodud struktuurid peaksid säilima.
(5) \| The outermost regions should benefit from specific measures and from additional funding to offset their structural social and economic situation together with the handicaps resulting from the factors referred to in Article 349 TFEU.	(5) \| Äärepoolseimatele piirkondadele tuleks kehtestada tulemuslikud erimeetmed ja ka piisav täiendav rahastus, tasakaalustada nende struktuurset ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ning ebasoodsamat olukorda, mis tuleneb ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud teguritest.
(6) \| The northern sparsely populated regions should benefit from specific measures and additional funding to offset the severe and natural or demographic handicaps referred to in Article 2 of Protocol No 6 to the 1994 Act of Accession.	(6) \| Põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele tuleks ette näha erimeetmed ja lisaraha, millega tasakaalustada 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 osutatud raskeid looduslikke või demograafilisi tingimusi.
(7) \| To ensure the correct and consistent interpretation of provisions and to contribute to legal certainty for Member States and beneficiaries, it is necessary to define certain terms that are used in this Regulation.	(7) \| Et tagada eeskirjade õige ja järjepidev tõlgendamine ning suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate õiguskindlust, on vaja määratleda mõned terminid, mida käesolevas määruses kasutatakse.
(8) \| Where a time limit is set for the Commission to adopt or amend a decision, in accordance with this Regulation, the time limit for the adoption or amendment of such a decision should not include the period starting on the date on which the Commission has sent its observations to the Member State and lasting until the Member State has responded to those observations.	(8) \| Kui komisjonile on käesoleva määruse kohaselt seatud mingi otsuse vastuvõtmiseks või muutmiseks ajapiirang, ei tohiks sellise otsuse vastuvõtmiseks ega muutmiseks ette nähtud ajapiirang hõlmata perioodi, mis algab kuupäeval, mil komisjon saadab oma tähelepanekud liikmesriigile, ja mis lõppeb kuupäeval, mil liikmesriik vastab nendele tähelepanekutele.
(9) \| This Regulation consists of five parts, of which the first sets out the subject-matter and definitions, the second contains rules applicable to all ESI Funds, the third includes provisions applicable only to the ERDF, the ESF and the Cohesion Fund (the 'Funds'), the fourth includes provisions applicable only to the Funds and to the EMFF and the fifth includes the final provisions. In order to ensure consistency in the interpretation of the different parts of this Regulation and between this Regulation and the Fund-specific Regulations, it is important to set out clearly the relationships between them. In addition, specific rules established in the Fund-specific rules can be complementary but should derogate from the corresponding provisions in this Regulation only where such derogation is specifically provided for in this Regulation.	(9) \| Käesolev määrus koosneb viiest osast, millest esimeses sätestatakse reguleerimisese ja määratletakse mõisted, teine sisaldab kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes kehtivaid eeskirju, kolmas üksnes ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi (edaspidi „fondid”) suhtes kehtivaid sätteid, neljas sätteid, mida kohaldatakse ainult fondide ja EMKFi suhtes ja viies osa kätkeb endas lõppsätteid. Et käesoleva määruse eri osade ning käesoleva määruse ja fondispetsiifiliste määruste tõlgendamisel oleks võimalik tagada sidusus, tuleb nendevahelised eri seosed selgelt kindlaks määrata. Peale selle saavad fondispetsiifiliste eeskirjade sätted käesolevat määrust täiendada, kuid need võivad käesoleva määruse vastavatest sätetest lahkneda ainult juhtudel, mille puhul see on käesolevas määruses sõnaselgelt ette nähtud.
(10) \| Under Article 317 TFEU, and in the context of shared management, the conditions allowing the Commission to exercise its responsibilities for implementation of the budget of the Union should be specified and the responsibilities of cooperation with the Member States clarified. Those conditions should enable the Commission to obtain assurance that Member States are using the ESI Funds in a legal and regular manner and in accordance with the principle of sound financial management within the meaning of Regulation (EU, Euratom) No 966/2012 of the European Parliament and of the Council (4) (the 'Financial Regulation'). Member States at the appropriate territorial level, in accordance with their institutional, legal and financial framework and the bodies designated by them for that purpose should be responsible for preparing and implementing programmes. Those conditions should also ensure that attention is drawn to the need to ensure complementarity and consistency of relevant Union intervention, to respect the principle of proportionality and take into account the overall aim of reducing administrative burden.	(10) \| ELi toimimise lepingu artikli 317 alusel ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames tuleks täpsustada tingimusi, mis peavad olema täidetud, et komisjon saaks täita oma kohustusi liidu eelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikidega koostöö kohustusi. Need tingimused peaksid võimaldama komisjonil veenduda, et liikmesriigid kasutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde seaduslikult ja korrektselt ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 966/2012 (4) („finantsmäärus”) sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Liikmesriigid sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ja nende selleks otstarbeks nimetatud asutused peaksid vastutama programmide ettevalmistamise ja rakendamise eest. Samuti peaksid need sätted tagama, et tähelepanu pööratakse vajadusele tagada asjaomase liidu sekkumiste vastastikune täiendavus ja järjepidevus, järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning võtta arvesse halduskoormuse vähendamise üldist eesmärki.
(11) \| For the Partnership Agreement and each programme respectively, each Member State should organise a partnership with the representatives of competent regional, local, urban and other public authorities, economic and social partners and other relevant bodies representing civil society, including environmental partners, non-governmental organisations and bodies responsible for promoting social inclusion, gender equality and non-discrimination, including, where appropriate, the umbrella organisations of such authorities and bodies. The purpose of such a partnership is to ensure respect for the principles of multi-level governance, and also of subsidiarity and proportionality and the specificities of the Member States' different institutional and legal frameworks as well as to ensure the ownership of planned interventions by stakeholders and build on the experience and the know-how of relevant actors. The Member States should identify the most representative relevant partners. Those partners should include institutions, organisations and groups which are capable of influencing the preparation or could be affected by the preparation and implementation of the programmes. In this context it should also be possible for Member States to identify, where appropriate, as relevant partners, umbrella organisations which are the associations, federations or confederations of relevant regional, local and urban authorities or other bodies in accordance with applicable national law and practices. \| The Commission should be empowered to adopt a delegated act providing for a European code of conduct on partnership in order to support and facilitate Member States in the organisation of partnership with regard to ensuring the involvement of relevant partners in the preparation, implementation, monitoring and evaluation of Partnership Agreements and programmes in a consistent manner. That adopted delegated act should have under no circumstances and in no way of its interpretation retroactive effect or be the basis for establishing irregularities leading to financial corrections. The adopted delegated act should not specify a date of application that is earlier than the date of its adoption. The adopted delegated act should allow Member States to decide on the most appropriate detailed arrangements for implementing the partnership in accordance with their institutional and legal framework as well as their national and regional competences, provided that its objectives, as laid down in this Regulation, are achieved.	(11) \| Partnerluslepingu ja iga programmi jaoks peaks iga liikmesriik korraldama partnerluse pädeva piirkondliku, kohaliku, linna- ja muude avaliku võimu esindajatega, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning muude asjakohaste kodanikuühiskonda esindavate organitega, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning sotsiaalse kaasamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavate organitega, sealhulgas vajaduse korral nende asutuste ja organite katusorganisatsioonidega. Sellise partnerluse eesmärk on tagada mitmetasandilise valitsemise põhimõtete ja ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ning liikmesriikide erinevate õigus- ja institutsiooniliste ja õigusraamistike eripära austamine, samuti tagada kavandatavate sekkumiste heakskiit sidusrühmade hulgas ja lähtuda vastavate osaliste kogemustest ja erialateadmistest. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama kõige olulisemad asjaomased partnerid. Nende partnerite hulka peaksid kuuluma asutused, organisatsioonid ja rühmad, kes on võimelised mõjutama programmide ettevalmistamist või keda programmide ettevalmistamine ja rakendamine mõjutab. Sellega seoses peaks liikmesriikidel ühtlasi olema võimalik vajaduse korral asjaomaste partneritena kindlaks määrata \| nn katusorganisatsioonid, kes on vastavalt kohaldatavale riiklikule õigusele ja tavale asjakohaste piirkondlike, kohalike ja linnavõimude või muude organite liidud, föderatsioonid või konföderatsioonid. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse Euroopa partnerluse käitumisjuhend, et hõlbustada liikmesriikidel partnerluse korraldamist, tagamaks asjaomaste partnerite järjepideva osalemise partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. Vastu võetud delegeeritud õigusakt ei tohi olla mingil juhul ega mingi tõlgenduse põhjal tagasiulatuva mõjuga ega finantskorrektsioonideni viivate eeskirjadest kõrvalekaldumiste aluseks. Vastu võetud delegeeritud õigusaktiga ei peaks määrama kohaldamiskuupäeva, mis saabub enne selle vastuvõtmise kuupäeva. Vastu võetud delegeeritud õigusakt peaks võimaldama liikmesriikidel otsustada kõige asjakohasema üksikasjaliku korra üle partnerluse rakendamiseks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusliku raamistiku ning riikliku ja kohaliku pädevusega, eeldusel, et käesolevas määruses sätestatud eesmärgid on saavutatud.
(12) \| The activities of the ESI Funds and the operations which they support should comply with applicable Union and the related national law which directly or indirectly implements this Regulation and the Fund-specific rules.	(12) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tegevus ja nendest toetatavad tegevused peaksid olema kooskõlas nii kohaldatava liidu õiguse kui ka seonduva liikmesriikide õigusega, millega otseselt või kaudselt rakendatakse käesolevat määrust ja fondispetsiifilisi eeskirju.
(13) \| In the context of its effort to increase economic, territorial and social cohesion, the Union should, at all stages of implementation of the ESI Funds, aim at eliminating inequalities and at promoting equality between men and women and integrating the gender perspective, as well as at combating discrimination based on sex, racial or ethnic origin, religion or belief, disability, age or sexual orientation as set out in Article 2 of the Treaty on the European Union (TEU), Article 10 TFEU and Article 21 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union, taking into account in particular accessibility for persons with disabilities, as well as Article 5(2) of the Charter of Fundamental Rights stating that no one is to be required to perform forced or compulsory labour.	(13) \| Püüdes suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, peaks liit Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise igas etapis püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise mõõtme lõimimist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või rahvuse, religiooni või usu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2, ELi toimimise lepingu artiklis 10 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21, võttes arvesse eelkõige puudega inimeste juurdepääsu ning samuti põhiõiguste harta artikli 5 lõikes 2, mille kohaselt ei või kelleltki nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist.
(14) \| The objectives of the ESI Funds should be pursued in the framework of sustainable development and the Union's promotion of the aim of preserving, protecting and improving the quality of the environment as set out in Articles 11 and 191(1) TFEU, taking into account the polluter pays principle. To this end, the Member States should provide information on the support for climate change objectives, in line with the ambition to devote at least 20 % of the budget of the Union to those objectives, using a methodology based on the categories of intervention, focus areas or measures adopted by the Commission by means of an implementing act reflecting the principle of proportionality.	(14) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Liikmesriigid peaksid andma selleks teavet kliimamuutuse eesmärgi raames antavate toetuste kohta, mis vastavad kavatsusele suunata vähemalt 20 % liidu eelarvest nimetatud eesmärkide saavutamiseks, kasutades komisjoni poolt rakendusaktiga vastu võetud, sekkumiskategooriatel, tähelepanu all olevatel valdkondadel või meetmetel põhinevat metoodikat, mis kajastab proportsionaalsuse põhimõtet.
(15) \| In order to contribute to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and to the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, including economic, social and territorial cohesion, the ESI Funds should focus their support on a limited number of common thematic objectives. The precise scope of each of the ESI Funds should be set out in Fund-specific rules. It should be possible to limit that scope to only some of the thematic objectives defined in this Regulation.	(15) \| Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu sihtidesse ja eesmärkidesse panustamiseks ning fondispetsiifiliste ülesannete täitmiseks kooskõlas nende aluslepingul põhinevate eesmärkidega, mis hõlmavad ka majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid keskendama oma abi piiratud arvule ühistele valdkondlikele eesmärkidele. Iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi täpne reguleerimisala tuleks sätestada fondispetsiifilistes eeskirjades. Peaks olema võimalik piirata seda üksnes mõne käesolevas määruses piiritletud valdkondliku eesmärgiga.
(16) \| In order to maximise the contribution of the ESI Funds and to establish strategic guiding principles to facilitate the programming process at the level of Member States and the regions, a Common Strategic Framework ('CSF') should be established. The CSF should facilitate the sectoral and territorial coordination of Union intervention under the ESI Funds and with other relevant Union policies and instruments, in line with the targets and objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, taking into account the key territorial challenges of the various types of territories.	(16) \| Et maksimeerida Euroopa struktuuri-ja investeerimisfondidest saadavat toetust ning kehtestada liikmesriikide ja piirkondade tasandil tehtavale programmitööle lihtsustavad strateegilised juhtpõhimõtted, tuleks kehtestada ühine strateegiline raamistik. Ühine strateegiline raamistik peaks hõlbustama liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning samuti muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, mis on kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia sihtide ja eesmärkidega, võttes arvesse eri liiki territooriumide põhilisi territoriaalseid probleeme.
(17) \| The CSF should set out how the ESI Funds are to contribute to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, the arrangements to promote an integrated use of the ESI Funds, the arrangements for coordination between the ESI Funds and other relevant Union policies and instruments, horizontal principles and cross-cutting policy objectives for the implementation of the ESI Funds, the arrangements to address key territorial challenges and priority areas for cooperation activities under the ESI Funds.	(17) \| Seetõttu peaks ühises strateegilises raamistikus olema sätestatud, kuidas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid saavad panustada liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide integreeritud kasutamist edendavasse korda, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide muude asjakohaste liidu poliitikasuundade ja instrumentide vahelise koordineerimise korda, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise horisontaalsetesse põhimõtetesse ja valdkonnaülestesse poliitikaeesmärkidesse, põhiliste territoriaalsete probleemide lahendamise korda, ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koostöötegevuse alla kuuluvatesse prioriteetsetesse valdkondadesse.
(18) \| Member States and regions increasingly face challenges that relate to the impact of globalisation, environmental and energy concerns, population ageing and demographic shifts, technological transformation and innovation demands, and social inequality. Due to the complex and interrelated nature of such challenges, the solutions supported by the ESI Funds should be of an integrated nature, multi-sectoral and multi-dimensional. In this context, and in order to increase the effectiveness and efficiency of the policies, it should be possible for the ESI Funds to be combined into integrated packages which are tailor-made to fit the specific territorial needs.	(18) \| Liikmesriikidel ja piirkondadel tuleb üha enam tegelda ülesannetega, mis on seotud globaliseerumise, keskkonna- ja energiaprobleemide, rahvastiku vananemise ja demograafiliste muutuste, tehnoloogia ümberkujundamise ja innovatsioonivajaduste ning sotsiaalse ebavõrdsusega. Nende ülesannete keerukuse ja vastastikuse seotuse tõttu peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust saavad lahendused olema seostatud, mitmesektorilised ja mitmemõõtmelised. Sellega seoses ning poliitika tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks peaks olema võimalik ühendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde pakettideks, mis on koostatud territoriaalsete erivajaduste järgi.
(19) \| The combination of a shrinking working population and an increasing proportion of retired people in the general population as well as the problems associated with population dispersion, are expected to continue to place strains, inter alia, on Member States' education and social support structures and thus on the Union's economic competitiveness. Adapting to such demographic changes constitutes one of the core challenges that Member States and regions are to face in the years to come, and as such should be given a particularly high level of consideration for the regions most affected by demographic change.	(19) \| Vähenev töö- ja suurenev pensioniealiste osakaal elanikkonnas, samuti elanikkonna hajutatusega seotud probleemid survestavad tõenäoliselt jätkuvalt muu hulgas liikmesriikide haridus- ja sotsiaaltoetuste struktuure ja seega ka liidu majanduslikku konkurentsivõimet. Selliste demograafiliste muutustega kohanemine on lähiaastatel üks liikmesriikide ja piirkondade keskseid probleeme ning sellele tuleks pöörata erilist tähelepanu piirkondades, mida demograafilised muutused kõige rohkem mõjutavad.
(20) \| On the basis of the CSF, each Member State should prepare, in cooperation with its partners, and in dialogue with the Commission, a Partnership Agreement. The Partnership Agreement should translate the elements set out in the CSF into the national context and set out firm commitments to the achievement of Union objectives through the programming of the ESI Funds. The Partnership Agreement should set out arrangements to ensure alignment with the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth as well as with the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, arrangements to ensure effective and efficient implementation of the ESI Funds and arrangements for the partnership principle and an integrated approach to territorial development. A distinction should be made between the essential elements of the Partnership Agreement which are subject to a Commission decision and other elements which are not subject to the Commission decision and can be amended by the Member State. It is necessary to envisage specific arrangements for the submission and adoption of the Partnership Agreement and the programmes should the entry into force of one or more Fund-specific Regulations be delayed or be expected to be delayed. This entails establishing provisions which allow for the submission and adoption of the Partnership Agreement even in the absence of certain elements in relation to the ESI Fund or Funds affected by the delay, and the later submission of a revised Partnership Agreement after the entry into force of the delayed Fund-specific Regulation or Regulations. Since the programmes co-financed by the ESI Fund affected by the delay should in this case be submitted and adopted only after the entry into force of the Fund-specific Regulation concerned, appropriate deadlines for the submission of the affected programmes should also be laid down.	(20) \| Ühise strateegilise raamistiku põhjal peaks iga liikmesriik valmistama koostöös partneritega ja dialoogis komisjoniga ette partnerluslepingu. See peaks asetama ühises strateegilises raamistikus sätestatud elemendid riigisisesesse konteksti ja kehtestama kindlad kohustused saavutada liidu eesmärgid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö kaudu. Partnerluslepingus tuleks sätestada kord, millega tagatakse kooskõlastamine liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga ja konkreetsete fondide ülesannetega vastavalt aluslepingul põhinevatele eesmärkidele; kord, millega tagatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhus ja toimiv rakendamine, partnerluse põhimõtte järgimise kord ja territoriaalse arengu ühtne käsitlus. Partnerluslepingu puhul tuleks eristada olulisi elemente, mille üle peaks otsustama komisjon, ja muid elemente, mis ei ole komisjoni pädevuses ja mida saab muuta liikmesriik. Juhuks, kui ühe või mitme fondispetsiifilise määruse jõustumine peaks viibima või kui eeldatakse, et see viibib, tuleb kavandada partnerluslepingu ja programmide esitamise ja vastuvõtmise kord. See hõlmab selliste sätete kehtestamist, mis võimaldavad partnerluslepingu esitamist ja vastuvõtmist ka siis, kui puuduvad teatavad viivitusest mõjutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi(de)ga seotud elemendid, ja läbivaadatud partnerluslepingu hilisemat esitamist pärast viibiva(te) fondispetsiifilis(t)e määrus(t)e jõustumist. Et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist kaasrahastatud, viivitusest mõjutatud programme tuleks sel juhul esitada ja vastu võtta üksnes pärast asjaomase fondispetsiifilise määruse jõustumist, tuleks ühtlasi kehtestada mõjutatud programmide esitamiseks asjakohased tähtajad.
(21) \| Member States should concentrate support to ensure a significant contribution to the achievement of Union objectives in line with their specific national and regional development needs. Ex ante conditionalities, as well as a concise and exhaustive set of objective criteria for their assessment, should be defined to ensure that the necessary prerequisites for the effective and efficient use of Union support are in place. To this end, an ex ante conditionality should apply to a priority of a given programme only when it has a direct and genuine link to, and a direct impact on, the effective and efficient achievement of a specific objective for an investment priority or a Union priority, given that not every specific objective is necessarily linked to an ex ante conditionality laid down in the Fund-specific rules. The assessment of applicability of an ex ante conditionality should take account of the principle of proportionality having regard to the level of support allocated, where appropriate. The fulfilment of the applicable ex ante conditionalities should be assessed by the Member State in the framework of its preparation of the programmes and, where appropriate, the Partnership Agreement. The Commission should assess the consistency and adequacy of the information provided by the Member State. In cases where there is a failure to fulfil an applicable ex ante conditionality within the deadline laid down, the Commission should have the power to suspend interim payments to the relevant priorities of the programme under precisely defined conditions.	(21) \| Liikmesriigid peaksid keskendama toetuse eesmärgile anda oluline panus liidu eesmärkide saavutamisse kooskõlas oma vastavate riiklike ja piirkondlike arenguvajadustega. Tuleks kindlaks määrata eeltingimused ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks, tagamaks, et liidu toetuse tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks oleksid olemas vajalikud eeldused. Sel eesmärgil tuleks eeltingimusi kohaldada prioriteedi või teatud programmi suhtes ainult siis, kui nendel on investeerimisprioriteedi või liidu prioriteedi konkreetse eesmärgi tulemusliku ja tõhusa saavutamisega otsene ja tõeline seos või sellele otsene mõju, arvestades, et iga konkreetne eesmärk ei ole tingimata seotud fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud eeltingimusega. Eeltingimuste kohaldatavuse hindamises tuleks võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, arvestades vajaduse korral eraldatud toetuse taset. Seda, kas kohaldatavad eeltingimused on täidetud, peaks hindama liikmesriik programmide ettevalmistamise ja vajaduse korral partnerluslepingu raames. Komisjon peaks hindama liikmesriikide esitatud teabe ühtsust ja adekvaatsust. Juhul kui kohaldatavaid eeltingimusi ei ole sätestatud tähtajaks täidetud, peaks komisjonil olema volitus peatada programmi asjaomastele prioriteetidele tehtavad vahemaksed täpselt kindlaksmääratud tingimustel.
(22) \| The Commission should undertake a performance review based on a performance framework and in cooperation with the Member States, in 2019. The performance framework should be defined for each programme with a view to monitoring progress towards the objectives and targets set for each priority over the course of the 2014 - 2020 programming period (the 'programming period'). In order to ensure that the budget of the Union is not used in a wasteful or inefficient way, where there is evidence that a priority has seriously failed to achieve the milestones that relate only to financial indicators, output indicators and key implementation steps, set out in the performance framework, due to clearly identified implementation weaknesses previously communicated by the Commission, and the Member State has failed to take the necessary corrective action, the Commission should be able to suspend payments to the programme or, at the end of the programming period, to apply financial corrections. The application of financial corrections should take into account, with due respect for the principle of proportionality, the absorption level and external factors contributing to the failure. Financial corrections should not be applied where targets are not achieved because of the impact of socio-economic or environmental factors, significant changes in the economic or environmental conditions in a Member State or because of reasons of force majeure seriously affecting the implementation of the priorities concerned. Result indicators should not be taken into account for the purposes of suspensions or financial corrections.	(22) \| Komisjon peaks 2019. aastal koostama koostöös liikmesriikidega tulemusraamistikul põhineva tulemuslikkuse analüüsi. Iga programmi jaoks tuleks kindlaks määrata tulemusraamistik, mille alusel jälgida iga prioriteedi jaoks programmiperioodiks 2014–2020 („programmiperiood”) seatud eesmärkide ja sihtide poole liikumist. Tagamaks, et liidu eelarvet ei raisataks ega kasutataks ebatõhusalt kui on selgunud, et mingi prioriteedi puhul on tulemusraamistikus määratud vahe-eesmärgid, mis on seotud ainult finantsnäitajate, väljundnäitajate ja rakendamise olulisimate etappidega, jäänud olulisel määral saavutamata ja seda rakendamises kindlaks tehtud puuduste tõttu, millest komisjon on eelnevalt teada andnud ning mille osas liikmesriik ei ole võtnud vajalikke parandusmeetmeid, peaks komisjonil olema õigus programmiga seoses tehtavad maksed peatada või kohaldada programmiperioodi lõpus finantskorrektsioone. Finantskorrektsioonide kohaldamisel tuleks proportsionaalsuse põhimõtet järgides võtta arvesse raha kasutamise suutlikkust ning väliseid tegureid, millel oli oma osa selles, et eesmärk jäi saavutamata. Finantskorrektsioone ei tohiks kohaldada juhul, kui eesmärgid on jäänud saavutamata sotsiaal-majanduslike või keskkonnategurite mõju, liikmesriigi majandus- või keskkonnatingimuste oluliste muutuste või vääramatu jõu tõttu, mis mõjutavad tõsiselt asjaomaste prioriteetide rakendamist. Tulemusnäitajaid ei tohiks maksete peatamise ega finantskorrektsioonide kohaldamisel arvesse võtta.
(23) \| In order to facilitate the focus on performance and attainment of the objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, a performance reserve consisting of 6 % of the total allocation for the Investment for growth and jobs goal, as well as for the EARDF and for measures financed under shared management in accordance with a future Union legal act establishing the conditions for the financial support for maritime and fisheries policy for the 2014-2020 programming period (the 'EMFF Regulation'), should be established for each Member State. Due to their diversity and multi-country character, there should be no performance reserve for programmes under the European territorial cooperation goal. The resources allocated to the Youth Employment Initiative (YEI) as defined in the operational programme in accordance with Regulation (EU) No 1304/2013 of the European Parliament and of the Council (5) (the 'ESF Regulation'); to technical assistance at the initiative of the Commission; transfers from the first pillar of the CAP to the EAFRD under Regulation (EU) No 1307/2013 of the European Parliament and of the Council (6); transfers to the EAFRD pursuant to the provisions on voluntary adjustment of direct payments in 2013 and on transfers to the EAFRD, laid down in Council Regulation (EC) No 73/2009 (7) in respect of calendar years 2013 and 2014; transfers to the Connecting Europe Facility from the Cohesion Fund; transfers to the Fund for European Aid for the Most Deprived, as defined in a future Union legal act; and innovative actions for sustainable urban development should be excluded for the purpose of calculating the performance reserve.	(23) \| Et seada tegevuse keskmesse tulemused ja liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamine, tuleks iga liikmesriigi jaoks luua tulemusreserv, mis moodustab 6 % majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning meetmete, mida rahastatakse koostöös liikmesriikidega kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga, millega kehtestatakse programmiperioodiks 2014-2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused („EMKFi määrus”), vahendite kogueraldisest. Et Euroopa territoriaalse koostöö programmid on mitmekesised ja hõlmavad mitut riiki, ei tohiks neile tulemusreservi ette näha. Tulemusreservi arvutamisest tuleks välja jätta noorte tööhõive algatusele eraldatud vahendid, mis on määratletud rakenduskavas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1304/2013 (5) („ESFi määrus”); komisjoni algatusel tehniliseks abiks eraldatavad vahendid; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (6) kohased ülekanded ühtse põllumajanduspoliitika esimesest sambast EAFRDsse; ülekanded EAFRDsse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (7) otsetoetuste vabatahtlikku kohandamist aastal 2013 ja ülekandmist EAFRDsse käsitlevate sätete kohaselt seoses 2013. ja 2014. kalendriaastaga; ülekanded Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastule; ülekanded Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks (nii nagu on määratletud tulevases liidu õigusaktis); ning linnade säästva arengu uuenduslikud meetmed.
(24) \| A closer link between cohesion policy and the economic governance of the Union is needed in order to ensure that the effectiveness of expenditure under the ESI Funds is underpinned by sound economic policies and that the ESI Funds can, if necessary, be redirected to addressing the economic problems a Member State is facing. Under the first strand of measures linking effectiveness of ESI Funds to sound economic governance, the Commission should be able to request amendments to the Partnership Agreement and to the programmes in order to support the implementation of relevant Council recommendations or to maximise the growth and competitiveness impact of the available ESI Funds where Member States are receiving relevant financial assistance. Reprogramming should be used only in cases where it could indeed have a direct impact on the correction of the challenges identified in the relevant Council recommendations under the economic governance mechanisms in order to avoid frequent reprogramming which would disrupt fund management predictability. Under the second strand of measures linking effectiveness of ESI Funds to sound economic governance, where a Member State fails to take effective action in the context of the economic governance process, the Commission should make a proposal to the Council to suspend part or all of the commitments or payments for the programmes of that Member State. It is necessary to establish different procedures for the suspension of commitments and payments. Nevertheless, in both cases, when making a proposal for a suspension, the Commission should take into account all relevant information and give due consideration to any elements arising from, and opinions expressed through, the structured dialogue with the European Parliament. \| The scope and level of a suspension should be proportionate and effective, and respect equality of treatment between Member States. Furthermore, a suspension should take into account the economic and social circumstances of the Member State concerned as well as the possible overall economic impact on a Member State resulting from the different steps of the excessive deficit procedure (EDP) and excessive imbalances procedure (EIP).	(24) \| Tihedam side ühtekuuluvuspoliitika ja liidu majanduse juhtimise vahel on vajalik, tagamaks, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames tehtavate kulutuste tulemuslikkust võimendab usaldusväärne majanduspoliitika ning et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde võib vajaduse korral ümber suunata, et lahendada liikmesriigi ees seisvaid majandusprobleeme. Meetmete, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe usaldusväärse majandusjuhtimisega, esimese tegevussuuna raames peaks komisjonil olema õigus nõuda partnerluslepingus ja programmides muudatuste tegemist, millega toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist või suurendada kasutada olevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju nende liikmesriikide majanduskasvule ja konkurentsivõimele, kes saavad asjaomast rahalist abi. Ümberjaotamist tuleks kasutada ainult siis, kui sel on tõepoolest otsene mõju majandusjuhtimise mehhanismide raames antud asjaomastes nõukogu soovitustes kindlaks tehtud probleemide lahendamisele, et vältida sagedast ümberjaotamist, mis halvendaks fondi haldamise prognoositavust. Kui liikmesriik ei võta majanduse juhtimise protsessis tulemuslikke meetmeid, peaks komisjon tegema meetmete, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe usaldusväärse majandusjuhtimisega, teise tegevussuuna raames nõukogule ettepaneku peatada osa selle liikmesriigi programmidele ettenähtud kulukohustustest või maksetest või kõik \| selle liikmesriigi programmidele ettenähtud kulukohustused või maksed. Kulukohustuste ja maksete peatamiseks tuleb luua eri menetlused. Kummalgi juhul peaks aga komisjon võtma peatamisettepaneku tegemisel arvesse kogu asjakohast teavet ja kõiki Euroopa Parlamendiga peetavast struktureeritud dialoogist tulenevaid aspekte ja selle kaudu esitatud arvamusi. Peatamise ulatus ja tase peaksid olema proportsionaalsed ja mõjusad ja nende puhul tuleks järgida liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet. Peale selle tuleks peatamise puhul võrra arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning võimalikku üldist mõju, mida ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse eri etapid liikmesriigi majandusele avaldavad.
(25) \| By virtue of Protocol No 15 on certain provisions relating to the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, annexed to the TEU and to the TFEU, certain provisions on the excessive deficit and related procedures are not to apply to the United Kingdom. Provisions on suspension of all or part of payments and commitments should therefore not apply to the United Kingdom.	(25) \| Tulenevalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollist nr 15 teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta, ei kohaldata teatavaid ülemäärast eelarvepuudujääki käsitlevaid sätteid ja sellega seotud menetlusi Ühendkuningriigi suhtes. Kulukohustuste ja maksete osalist või täielikku peatamist käsitlevaid sätteid ei tohiks seetõttu Ühendkuningriigi suhtes kohaldada.
(26) \| Due to the paramount importance of the principle of co-financing for the implementation of the ESI Funds, in order to ensure the ownership of the policies on the ground, and in line with the proportional application of suspensions, any decisions on suspensions triggered under the second strand of measures linking effectiveness of ESI Funds to sound economic governance should be made taking into account the specific requirements applicable to the Member State concerned to provide co-financing for the programmes financed from the ESI Funds. The suspensions should be lifted and the funds made available again to the Member State concerned as soon as the Member State takes the necessary action.	(26) \| Et kaasrahastamise põhimõte on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel väga tähtis, tagamaks kohapeal meetmete eest vastutuse võtmist, tuleks kõigi otsuste puhul, mis meetmete, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe usaldusväärse majandusjuhtimisega, teise tegevussuuna raames peatamiste kohta tehakse, võtta kooskõlas peatamiste proportsionaalse kohaldamisega arvesse asjaomase liikmeriigi suhtes kehtivaid kohustusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavaid programme kaasrahastada. Peatamine tuleks tühistada ja vahendid asjaomasele liikmesriigile uuesti kättesaadavaks teha niipea, kui liikmesriik võtab vajalikud meetmed.
(27) \| The ESI Funds should be implemented through programmes covering the programming period in accordance with the Partnership Agreement. Programmes should be drawn up by Member States based on procedures that are transparent, in accordance with their institutional and legal framework. Member States and the Commission should cooperate to ensure coordination and consistency of programming arrangements for the ESI Funds. As the content of programmes is closely interlinked with that of the Partnership Agreement, the programmes should be submitted within three months of the submission of the Partnership Agreement. A deadline of nine months from the date of entry into force of this Regulation should be provided for in relation to the submission of programmes under the European territorial cooperation goal in order to take into account the multi-country character of those programmes. In particular, a distinction should be made between the core elements of the Partnership Agreement and programmes which should be subject to a Commission decision and other elements which are not covered by the Commission decision and can be amended under the responsibility of the Member State. Programming should ensure consistency with the CSF and Partnership Agreement, coordination between the ESI Funds and with the other existing funding instruments and the input of the European Investment Bank if relevant.	(27) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleks rakendada programmiperioodi hõlmavate programmide vahendusel kooskõlas partnerluslepinguga. Programmid peaksid läbipaistvatele menetlustele toetudes koostama liikmesriigid vastavalt nende institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema koostööd, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele programmide koostamise kooskõlastatus ja järjepidevus. Kuna programmide sisu on tihedalt seotud partnerluslepingu sisuga, tuleks programmid esitada kolme kuu jooksul pärast partnerluslepingu esitamist. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide esitamisele tuleks ette näha üheksakuuline tähtaeg alates käesoleva määruse jõustumisest, võtmaks arvesse nende programmide eripära, et need hõlmavad mitut riiki. Eeskätt tuleks eristada neid partnerluslepingu ja programmide põhielemente, mis kuuluvad komisjoni pädevusse, ja teisi elemente, mis ei ole seotud komisjoni otsusega ning mida võib muuta liikmesriigi vastutusel. Programmitöö peaks tagama kooskõla ühise strateegilise raamistiku ja partnerluslepinguga, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelise koordineerimise ning koordineerimise teiste olemasolevate rahastamisvahendite ja Euroopa Investeerimispanga panusega, kui see on asjakohane.
(28) \| With a view to ensuring consistency between programmes supported under different ESI Funds, particularly in the context of ensuring a contribution to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, it is necessary to set out common minimum requirements as regards the content of the programmes, which may be complemented by Fund-specific rules to take into account the specific nature of each ESI Fund.	(28) \| Selleks et tagada kooskõla erinevatest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate programmide vahel, eelkõige liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia täitmisesse panustamise kontekstis, on vaja kehtestada programmide sisuga seoses ühised miinimumnõuded, mida võib täiendada fondispetsiifiliste eeskirjadega, et võtta arvesse iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eripära.
(29) \| It is necessary to lay down clear procedures for the assessment, adoption and amendment of programmes by the Commission. In order to ensure consistency between the Partnership Agreement and programmes, it should be specified that programmes, with the exception of programmes under the European territorial cooperation goal, cannot be approved before the adoption by the Commission of a decision approving the Partnership Agreement. To reduce the administrative burden on Member States, any approval of an amendment of certain parts of a programme by the Commission should result automatically in an amendment of the relevant parts of the Partnership Agreement. Furthermore, the immediate mobilisation of the resources allocated to the YEI should also be ensured by establishing special rules for the submission and the approval procedure of the dedicated operational programmes for the YEI referred to in the ESF Regulation.	(29) \| On vaja kehtestada selged menetlused, mida komisjon kasutab programmide hindamisel, vastuvõtmisel ja muutmisel. Selleks et tagada kooskõla partnerluslepingu ja programmide vahel, tuleks täpsustada, et programme, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohased programmid, ei saa enne heaks kiita, kui komisjon on kiitnud heaks partnerluslepingu. Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks peaks programmide teatud osade muutmise heakskiitmine komisjoni poolt tooma automaatselt kaasa partnerluslepingu asjakohaste osade muutmise. Peale selle tuleks ESFi määruses osutatud noorte tööhõive algatuse spetsiaalsete rakenduskavade esitamis- ja heakskiitmismenetluse jaoks eeskirjade kehtestamise abil tagada ka noorte tööhõive algatusele eraldatud vahendite viivitamatu kasutuselevõtmine.
(30) \| In order to optimise the added value from investments funded wholly or in part through the budget of the Union in the field of research and innovation, synergies should be sought in particular between the operation of the ESI Funds and Horizon 2020, as set up in Regulation (EU) No 1291/2013 of the European Parliament and of the Council (8), whilst respecting their distinct objectives. Key mechanisms for achieving those synergies should be the recognition of flat rates for eligible costs from Horizon 2020 for a similar operation and beneficiary and the possibility of combining funding from different Union instruments, including ESI Funds and Horizon 2020, in the same operation while avoiding double financing. In order to strengthen the research and innovation capacities of national and regional actors and to achieve the goal of building a "Stairway to excellence" in less developed regions and low-performing Research, Development and Innovation (RDI) Member States and regions, close synergies should be developed between the ESI Funds and Horizon 2020 in all relevant programme priorities.	(30) \| Täielikult või osaliselt liidu üldeelarvest tehtavate teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna investeeringute lisaväärtuse optimeerimiseks tuleks taotleda eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (8) loodud programmi „Horisont 2020” koostoimet, tunnustades samal ajal nende eri eesmärke. Koostoime saavutamise peamiseks mehhanismiks peaks olema programmi „Horisont 2020” rahastamiskõlblike kulude ühtse määra tunnustamine sarnaste tegevuste ja toetusesaajate puhul ning võimalus ühendada samas tegevuses liidu erinevatest vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ja programmist „Horisont 2020” saadavaid toetusi, vältides samas kahekordset rahastamist. Riiklike ja piirkondlike osalejate teadusuuringute- ja innovatsioonivõimaluste tugevdamiseks ja et saavutada vähem arenenud piirkondades ja madala teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonisuutlikkusega liikmesriikides ja piirkondades tipptasemeni jõudmise eesmärk, tuleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Horisont 2020” vahel välja töötada tihe koostoime kõikides programmi asjakohastes prioriteetides.
(31) \| Territorial cohesion has been added to the goals of economic and social cohesion by the TFEU, and it is necessary to address the role of cities, functional geographies and sub-regional areas facing specific geographical or demographic problems. To this end, and to better mobilise potential at a local level, it is necessary to strengthen and facilitate community-led local development by laying down common rules and ensuring close coordination for all relevant ESI Funds. Community-led local development should take into account local needs and potential, as well as relevant socio-cultural characteristics. Responsibility for the design and implementation of community-led local development strategies should be given to local action groups representing the interests of the community, as an essential principle. The detailed arrangements concerning the definition of the area and population covered by the community-led local development strategies should be set out in the relevant programmes in accordance with the Fund-specific rules.	(31) \| ELi toimimise lepinguga on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide hulka lisatud territoriaalne ühtekuuluvus ning on tarvis tegeleda linnade rolliga, funktsionaalsete geograafiliste üksustega ja allpiirkondadega, mis seisavad silmitsi eriliste geograafiliste või demograafiliste probleemidega. Sel eesmärgil ning selleks, et paremini kaasata kohaliku tasandi võimalusi, on vaja tugevdada ja hõlbustada kogukonna juhitud kohalikku arengut, sätestades ühised eeskirjad ja tagades kõigi asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tiheda koordineerimise. Kogukonna juhitud kohalik areng peaks võtma arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi, samuti asjakohaseid sotsiaalkultuurilisi tunnusjooni. Kogukonna juhitud kohalike arengustrateegiate kavandamise ja rakendamise eest peaksid üldpõhimõttena vastutama kohalikud algatusrühmad, mis esindavad kogukonna huve. Üksikasjalikud meetmed kogukonna juhitud kohalike strateegiaga hõlmatud piirkonna ja elanikkonna määratlemiseks tuleks sätestada asjakohastes programmides fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt.
(32) \| In order to facilitate a manageable approach to its integration into the programming process, the community-led local development can be carried out under a single thematic objective, either to promote social inclusion and combat poverty, or to promote employment and labour mobility, notwithstanding that actions financed as part of community-led local development could contribute to all other thematic objectives.	(32) \| Selleks et hõlbustada teostatavat lähenemisviisi lõimimisele programmitöö protsessi, võib kogukonna juhitud kohalikku arengut edendada üheainsa valdkondliku eesmärgi raames, kas selleks, et edendada sotsiaalset kaasatust ja võidelda vaesuse vastu, või selleks, et edendada tööhõivet ja tööjõu liikuvust, olenemata sellest, et meetmed, mida rahastatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu osana, saavad kaasa aidata kõigi teiste valdkondlike eesmärkide saavutamisele.
(33) \| Where an urban or territorial development strategy requires an integrated approach because it involves investments under more than one priority axis of one or more operational programmes, it should be possible for action supported by the Funds, that can be complemented with financial support from the EAFRD or the EMFF, to be carried out as an integrated territorial investment within an operational programme or programmes.	(33) \| Kui linna arengu või territoriaalarengu strateegia nõuab integreeritud lähenemisviisi, sest see hõlmab ühe või mitme rakenduskava enam kui ühe prioriteetse suuna investeeringuid, võib fondidelt toetust saavad meetmed, mida võib täiendada EAFRD või EMKFi finantstoetustega, ellu viia integreeritud territoriaalse investeeringuna rakenduskava või rakenduskavade raames.
(34) \| Financial instruments are increasingly important due to their leverage effect on the ESI Funds, their capacity to combine different forms of public and private resources to support public policy objectives, and because revolving forms of finance make such support more sustainable over the longer term.	(34) \| Rahastamisvahendid on omandamas üha suuremat tähtsust, sest nad avaldavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele võimendavat mõju, nende puhul on võimalik kombineerida eri liiki avalikke ja erasektori vahendeid, et toetada avaliku poliitika eesmärke ning ringrahastamisvormid muudavad niisuguse toetuse pikemas perspektiivis jätkusuutlikumaks.
(35) \| Financial instruments supported by the ESI Funds should be used to address specific market needs in a cost effective way, in accordance with the objectives of the programmes, and should not crowd out private financing. The decision to finance support measures through financial instruments should be determined therefore on the basis of an ex ante assessment which has established evidence of market failures or sub-optimal investment situations and the estimated level and scope of public investment needs. The essential elements of the ex ante assessments should be clearly defined in this Regulation. Given the detailed nature of the ex ante assessment, provisions should be made allowing for the performance of the ex ante assessment in stages and also for reviewing and updating the ex ante assessment during implementation.	(35) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavaid rahastamisvahendeid tuleks kasutada nii, et rahuldatakse konkreetsed turuvajadused ning eriti reageerides turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele kulutõhusal viisil kooskõlas programmide eesmärkidega, ning need ei tohiks tõrjuda välja erasektorist tulevat rahastamist. Otsus rahastada abimeetmeid rahastamisvahenditest tuleks seega teha eelhindamise põhjal, mille käigus on leitud tõendeid turutõrgetest ja mitteoptimaalsetest investeerimisolukordadest, ning lähtuvalt avaliku sektori investeerimisvajaduste hinnangulisest tasemest ja ulatusest. Eelhindamise olulised osad tuleks käesolevas määruses selgelt kindlaks määrata. Eelhindamise üksikasjalikkuse tõttu tuleks ette näha võimalus teha eelhindamist mitmes etapis ning samuti eelhindamise läbivaatamine ja ajakohastamine rakendamise käigus.
(36) \| Financial instruments should be designed and implemented so as to promote substantial participation by private sector investors and financial institutions on an appropriate risk-sharing basis. To be sufficiently attractive to the private sector, it is essential that financial instruments are designed and implemented in a flexible manner. Managing authorities should therefore decide on the most appropriate forms for implementing financial instruments in order to address the specific needs of the target regions, in accordance with the objectives of the relevant programme, the results of the ex ante assessment and applicable State aid rules. Where applicable, such flexibility should also include the possibility to reuse part of the resources paid back during the eligibility period in order to provide for the preferential remuneration of private investors or public investors operating under the market economy principle. Such preferential remuneration should take into account market standards and ensure that any State aid complies with applicable Union and national law and is limited to the minimum amount necessary to compensate for the lack of private capital available, taking into account market failures or suboptimal investment situations.	(36) \| Rahastamisvahendid tuleb välja töötada ja neid kasutada nii, et edendatakse erasektori investorite ja rahandusasutuste olulist osalemist sobiva riskijagamisega. Et rahastamisvahendid oleksid erasektorile piisavalt atraktiivsed, on oluline, et need töötataks välja ja neid kasutataks paindlikult. Korraldusasutused peaksid seega leidma kõige sobivamad viisid, kuidas rahastamisvahendeid kasutada, et sihtpiirkondade konkreetseid vajadusi rahuldada, ning seda kooskõlas vastava programmi eesmärkide, eelhindamise tulemuste ja kohaldatavate riigiabieeskirjadega. Vajaduse korral peaks selline paindlikkus hõlmama ka võimalust kasutada osa rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul tagasi makstud vahenditest selleks, et näha ette soodustasu erainvestoritele või avaliku sektori investoritele, kes tegutsevad vastavalt turumajanduse põhimõttele. Sellise soodustasu puhul tuleks võtta arvesse turustandardeid ning tagada, et mis tahes riigiabi vastab kohaldatavale liidu ja riigisisesele õigusele ning piirdub miinimumsummaga, mis on vajalik, et kompenseerida erasektori kasutatava kapitali nappust, võttes arvesse turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimisolukordi.
(37) \| In order to take account of the repayable character of support provided through financial instruments and to align with market practices, support from the ESI Funds provided to final recipients in the form of equity or quasi-equity investments, loans or guarantees, or other risk-sharing instruments should be able to cover the entirety of the investments made by final recipients, without distinction of VAT related costs. Accordingly it should only be in cases where financial instruments are combined with grants that the way in which VAT is taken into account at the level of the final recipient should be relevant for the purposes of determining eligibility of expenditure related to the grant.	(37) \| Selleks et võtta arvesse rahastamisvahenditest makstud rahalise toetuse tagastatavat laadi ja tegutseda kooskõlas turutavadega, peaks Euroopa struktuuri ja investeerimisfondide toetustega lõppsaajale omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute, laenude või tagatiste või muude riskijagamise vahendite vormis olema võimelised katta kogu lõppsaaja investeeringu, ilma käibemaksuga seotud kulude eristamiseta. Seega peaks käibemaksu lõppsaaja tasandil arvessevõtmise viis toetusega seotud kulutuse rahastamiskõlblikkuse asjakohasuse määramisel oluline olema ainult juhtudel, kui finantsvahendid on kombineeritud toetustega.
(38) \| It could be justified where certain parts of an investment do not generate sufficient direct financial returns, to combine financial instruments with grant support, to the extent allowed under the applicable State aid rules, in order for the projects to be economically sustainable. Specific conditions preventing double financing in such a case should be set out.	(38) \| Kui investeeringu teatavad osad ei tooda otsest rahalist tulu, võib osutuda põhjendatuks kombineerida rahastamisvahendeid toetusega ulatuses, mis on lubatud kohaldatavate liidu riigiabieeskirjadega, et projektid oleksid majanduslikult jätkusuutlikud. Selliseks puhuks tuleks kehtestada eritingimused, et hoida ära topeltrahastamist.
(39) \| In order to ensure that resources allocated to financial instruments in favour of SMEs achieve an effective and efficient critical mass of new SME debt finance, it should be possible to use those resources in the entire territory of the Member State concerned regardless of the categories of region therein. However, it should also be possible for negotiation of the funding agreement between the Member State and the EIB to allow for a pro-rata return to a region or group of regions within the same Member State, as part of a single dedicated national programme per financial contribution by the ERDF and EAFRD.	(39) \| Et tagada rahastamisvahenditele eraldatud vahendite puhul uue VKE laenuraha tõhusa ja tulemusliku kriitilise massi saavutamine, peaks olema võimalik kasutada neid vahendeid kogu asjaomase liikmesriigi territooriumil, sõltumata riigis olevatest piirkonnakategooriatest. Liikmesriigi ja EIP vahelise rahastamislepingu läbirääkimistel peaks siiski olema võimalik lubada proportsionaalset tagastamist sama liikmesriigi piirkonnale või piirkondade rühmale osana ühest eriotstarbelisest riiklikust programmist ERFi ja EAFRD rahalise toetuse kohta.
(40) \| The contributions by Member States to joint uncapped guarantee and securitisation financial instruments in favour of SMEs should be phased over the years 2014, 2015 and 2016 and the amounts to be paid by the Member States to the EIB should be scheduled accordingly in the funding agreement, in line with standard banking practice and with a view to spreading the effects on payment appropriations in any individual year.	(40) \| Vastavalt pangandustavale ja selleks, et jagada mõju ühe aasta maksete assigneeringutele pikemale ajale, tuleks liikmesriikide rahaline osalus jagada aastatele 2014, 2015 ja 2016 ning summade kohta, mida liikmesriigid peavad maksma EIP-le, tuleks rahastamislepingus ette näha vastav ajakava.
(41) \| In the case of securitisation transactions it should be ensured at programme closure that at least the amount corresponding to the Union contribution has been used for the objective of supporting SMEs, in line with the principles relating to financial instruments set out in the Financial Regulation.	(41) \| Väärtpaberistamistehingute puhul tuleks programmi lõpetamisel vastavalt finantsmääruses sätestatud, rahastamisvahenditega seotud põhimõtetele tagada, et VKEde toetamiseks kasutatakse vähemalt sellist summat, mis vastab liidu toetusele.
(42) \| Managing authorities should have the flexibility to contribute resources from programmes to financial instruments set up at Union level and managed directly or indirectly by the Commission, or to instruments set up at national, regional, transnational or cross-border level and managed by or under the responsibility of the managing authority. Managing authorities should also have the possibility of implementing financial instruments directly, through existing or newly created funds or through funds of funds.	(42) \| Korraldusasutustele tuleks võimaldada paindlikkus anda programmidest saadavaid ressursse liidu tasandil moodustatud ja komisjoni poolt otse või kaudselt juhitud rahastamisvahenditesse või riiklikul, piirkondlikul, riikide- või piiriülesel tasandil moodustatud ja korraldusasutuse poolt või selle vastutusel juhitud vahenditesse. Korraldusasutustel peaks olema ka võimalus kasutada rahastamisvahendeid otse, olemasolevate või äsja loodud fondide kaudu või fondifondide kaudu.
(43) \| In the interests of ensuring proportionate control arrangements and of safeguarding the added value of financial instruments, intended final recipients should not be deterred by there being an excessive administrative burden. The bodies responsible for the audits of programmes should in the first instance carry out audits at the level of managing authorities and the bodies implementing financial instruments including funds of funds. However, there may be specific circumstances where the necessary documents to complete such audits are not available at the level of the managing authorities or at the level of the bodies implementing financial instruments or where such documents do not represent a true and accurate record of support provided. In such specific cases, it is necessary to lay down certain provisions to also allow for audits at the level of final recipients.	(43) \| Proportsionaalse kontrollikorra tagamise ja rahastamisvahendite lisaväärtuse kindlustamise huvides ei tuleks kavandatud lõppsaajatele panna üleliigset halduskoormust. Programmide auditeerimise eest vastutavad asutused peaksid esmalt viima läbi auditeid korraldusasutuste ning rahastamisvahendeid rakendavate asutuste – sh fondifondide – tasandil. Siiski võib esineda erakorralisi asjaolusid, kus niisuguste auditite lõpuleviimiseks vajalikud dokumendid ei ole korraldusasutuste tasandil või rahastamisvahendeid rakendavate asutuste tasandil kättesaadavad või kus sellised dokumendid ei kajasta antud toetuse tõest ja täpset olukorda. Selliste erijuhtude korral on vajalik ette näha teatavad sätted, mis võimaldavad auditeerimist ka lõppsaajate tasandil.
(44) \| The amount of the resources paid at any time from the ESI Funds to financial instruments should correspond to the amount necessary to implement planned investments and payments to final recipients, including management costs and fees. Accordingly, applications for interim payments should be phased. The amount to be paid as an interim payment should be subject to a maximum ceiling of 25 % of the total amount of programme contributions committed to the financial instrument under the relevant funding agreement, with subsequent interim payments conditional on a minimum percentage of the actual amounts included in previous applications having been spent as eligible expenditure.	(44) \| Ükskõik missugusel hetkel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahenditesse makstavate ressursside summa peaks vastama summale, mis on vajalik planeeritud investeeringute elluviimiseks ja maksete tegemiseks lõppsaajatele, kaasa arvatud halduskulud ja teenustasud. Vahemaksetaotlused peaksid olema seega etapiviisilised. Vahemakse summa ei tohiks ületada 25 % programmist vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud maksete kogusummast ning edasised vahemaksed sõltuvad nende tegelike summade minimaalsest protsendimäärast, mis sisalduvad varasemates taotlustes ning on kulutatud rahastamiskõlblike kuludena.
(45) \| It is necessary to lay down specific rules regarding the amounts to be accepted as eligible expenditure at closure of a programme, to ensure that the amounts, including the management costs and fees, paid from the ESI Funds to financial instruments are effectively used for investments in final recipients. The rules should be sufficiently flexible to make it possible to support equity-based instruments for the benefit of targeted enterprises and should, therefore, take into account certain characteristics specific to equity-based instruments for enterprises, such as market practices in relation to the provision of follow-on finance in the field of venture capital funds. Subject to the conditions laid down in this Regulation, targeted enterprises should be able to benefit from continued support from the ESI Funds to such instruments after the end of the eligibility period.	(45) \| On vaja kehtestada erieeskirjad summade kohta, mida peetakse rahastamiskõlblikeks summadeks programmi lõpetamisel, tagamaks, et neid summasid (kaasa arvatud halduskulud ja teenustasud), mis makstakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahenditesse, kasutatakse tulemuslikult investeeringuteks lõppsaajatele. Need eeskirjad peaksid olema piisavalt paindlikud, et võimaldada ettevõtetele mõeldud omakapitaliinstrumentide toetamist, ning neis tuleks seepärast arvestada teatavaid omadusi, mis on ettevõtetele mõeldud omakapitaliinstrumentidel, näiteks turutavad seoses jätkurahastamise andmisega riskikapitalifondide valdkonnas. Käesolevas määruses kehtestatud tingimustel peaksid sihtettevõtted saama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest sellistele instrumentidele antavat jätkuvat toetust pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu.
(46) \| It is also necessary to lay down specific rules regarding the reuse of resources attributable to support from the ESI Funds until the end of the eligibility period and to lay down further rules regarding the use of resources after the end of the eligibility period.	(46) \| Samuti on tarvis kehtestada erieeskirjad, mis puudutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusest saadud vahendite taaskasutamist kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni, ja lisaeeskirjad, mis puudutavad pärast rahastamiskõlblikkusperioodi järele jäänud vahendite kasutamist.
(47) \| As a general rule, support from the ESI Funds should not be used to finance investments which have already been physically completed or fully implemented at the date of the investment decision. However, in respect of infrastructure investments with the objective of supporting urban development or urban regeneration or similar infrastructure investments with the objective of diversifying non-agricultural activities in rural areas, a certain amount of support could be necessary for the re-organisation of a debt portfolio regarding infrastructure forming part of a new investment. In such cases it should be possible to use the support from the ESI Funds to reorganise a debt portfolio up to a maximum of 20 % of the total amount of programme support from the financial instrument to the investment.	(47) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust ei tohiks üldjuhul kasutada investeerimisotsuse kuupäevaks juba lõpule viidud või täielikult rakendatud investeeringute rahastamiseks. Siiski võib taristuinvesteeringute puhul, mille eesmärk on toetada linna arengut või linna taaselustamist, või sarnaste taristuinvesteeringute puhul, mille eesmärk on mitmekesistada mittepõllumajandustegevust maapiirkondades, osutuda vajalikuks teatav toetus laenuportfelli ümberkorraldamiseks seoses asjaoluga, et taristu moodustab osa uuest investeeringust. Sellistel juhtudel peaks olema võimalik kasutada Euroopa struktuuri -ja investeerimisfondidest antavat toetust laenuportfelli ümberkorraldamiseks kuni 20 % ulatuses rahastamisvahendist investeeringuks antavast programmitoetuse kogusummast.
(48) \| Member States should monitor programmes in order to review implementation and progress towards achieving the programme's objectives. To this end, monitoring committees should be set up by the Member State, in accordance with its institutional, legal and financial framework and their composition and functions defined for the ESI Funds. Given the special nature of programmes under the European territorial cooperation goal, specific rules should be laid down for monitoring committees for those programmes. Joint monitoring committees could be set up to facilitate coordination between the ESI Funds. In order to ensure effectiveness, a monitoring committee should be able to make observations to managing authorities regarding implementation and evaluation of the programme, including actions related to the reduction of the administrative burden on beneficiaries and should monitor actions taken as a result of its observations.	(48) \| Liikmesriigid peaksid jälgima programme, et vaadata läbi programmi rakendamine ja edusammud, mida on tehtud selle eesmärkide saavutamisel. Liikmesriigid peaksid selleks kooskõlas oma institutsioonilise, õigusliku ja finantsraamistikuga moodustama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide seirekomisjonid ning määrama kindlaks nende koosseisu ja ülesanded. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide eriolemuse tõttu tuleks nende programmide seirekomisjonidele sätestada erieeskirjad. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide omavaheliseks koordineerimiseks võiks moodustada ühised seirekomisjonid. Tulemuslikkuse tagamiseks peaks seirekomisjonil olema võimalik teha korraldusasutustele tähelepanekuid programmide elluviimise ja hindamise kohta, sealhulgas meetmete kohta, mis on seotud toetusesaajate halduskoormuse vähendamisega, ning nad peaksid jälgima, milliseid tegevusi tähelepanekute tulemusena tehakse.
(49) \| Alignment of the monitoring and reporting arrangements of the ESI Funds is necessary to simplify management arrangements at all levels. It is important to ensure proportionate reporting requirements but also the availability of comprehensive information on progress made at key review points. Therefore it is necessary that reporting requirements reflect information needs in given years and are aligned with the timing of the performance review.	(49) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide seire- ja aruandekord on vaja omavahel vastavusse viia, et lihtsustada juhtimise korraldamist kõikidel tasanditel. Oluline on tagada proportsionaalsed aruandlusnõuded, aga ka igakülgse teabe olemasolu peamistes läbivaatuspunktides tehtud edusammude kohta. Seepärast on vaja, et aruandlusnõuded kajastaksid teabevajadust antud aastatel ning oleksid kooskõlas tulemuslikkuse analüüsi ajastusega.
(50) \| With a view to monitoring progress of programmes, an annual review meeting should take place between each Member State and the Commission. The Member State and the Commission should however be able to agree not to organise the meeting in years other than 2017 and 2019 in order to avoid an unnecessary administrative burden.	(50) \| Et jälgida programmides tehtud edusamme, peaks iga liikmesriigi ja komisjoni vahel toimuma igal aastal läbivaatuskoosolek. Siiski peaks liikmesriigil ja komisjonil olema võimalik kokku leppida koosolek muudel aastatel kui 2017 ja 2019 korraldamata jätta, et vältida tarbetut halduskoormust.
(51) \| In order for the Commission to monitor progress made towards achieving Union objectives as well as Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, Member States should submit progress reports on the implementation of their Partnership Agreements. On the basis of such reports, the Commission should prepare a strategic report on progress in 2017 and 2019. In order to provide for a regular strategic policy debate on the contribution of the ESI Funds to the achievement of the Union strategy on smart sustainable and inclusive growth, and to improve the quality of spending and the effectiveness of the policy in line with the European Semester, the strategic reports should be debated in the Council. On the basis of that debate the Council should be able to provide input to the assessment made at the spring meeting of the European Council on the role of all Union policies and instruments in delivering sustainable job-creating growth across the Union.	(51) \| Et komisjon saaks jälgida liidu eesmärkide ning aluslepingu eesmärkidele vastavate fondispetsiifiliste missioonide saavutamise alal tehtud edusamme, peaksid liikmesriigid esitama eduaruandeid oma partnerluslepingute rakendamise kohta. Nende aruannete põhjal peaks komisjon aastatel 2017 ja 2019 koostama strateegilise eduaruande. Et näha ette korrapärased strateegilised poliitilised arutelud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse üle liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning parandada kulutuste kvaliteeti ja poliitika tõhusust kooskõlas Euroopa poolaastaga, tuleks strateegilisi aruandeid arutada nõukogus. Nõukogu peaks andma selle arutelu alusel panuse Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel tehtavasse hinnangusse liidu poliitika ja vahendite rolli kohta kestlikus ja töökohti loovas kasvus liidus.
(52) \| It is necessary to evaluate the effectiveness, efficiency and impact of assistance from the ESI Funds in order to improve the quality of design and implementation of programmes, and to determine the impact of programmes in relation to the targets under the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and, having regard to the size of the programme, in relation to gross domestic product (GDP) and unemployment in the programme area concerned, where appropriate. The responsibilities of Member States and the Commission in this regard should be specified.	(52) \| Et parandada programmide väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, on vaja hinnata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava abi tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning määrata kindlaks programmide mõju liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamise raames ning – võttes asjakohasel juhul arvesse programmi mahtu – sisemajanduse kogutoodangule (SKP) ja töötuse määraga seotud sihtidele asjaomases programmialas. Tuleb täpsustada kohustusi, mis liikmesriikidel ja komisjonil selles osas on.
(53) \| In order to improve the quality of the design of each programme, and verify whether its objectives and targets can be reached, an ex ante evaluation of each programme should be carried out.	(53) \| Et parandada iga programmi kvaliteeti ja väljatöötamist ning kontrollida, kas eesmärke ja sihte on võimalik saavutada, on vaja läbi viia iga programmi eelhindamine.
(54) \| An evaluation plan should be drawn up by the managing authority or Member State. It should be possible for that evaluation plan to cover more than one programme. During the programming period managing authorities should ensure that evaluations are carried out to assess the effectiveness, efficiency and impact of a programme. The monitoring committee and the Commission should be informed about the results of evaluations to facilitate management decisions.	(54) \| Korraldusasutus või liikmesriik peaks koostama hindamiskava. Hindamiskavaga peaks olema võimalik hõlmata rohkem kui ühte programmi. Programmiperioodi jooksul peaksid korraldusasutused tagama programmide tulemuslikkuse, tõhususe ja mõju hindamise. Hindamistulemustest tuleks teatada seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile, et hõlbustada juhtimisotsuste tegemist.
(55) \| Ex post evaluations should be carried out in order to assess the effectiveness and efficiency of the ESI Funds and their impact on the overall goals of the ESI Funds and the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, taking account of the targets established for that Union strategy. For each of the ESI Funds, the Commission should prepare a synthesis report outlining the main conclusions of the ex-post evaluations.	(55) \| Tuleks teha järelhindamisi, et hinnata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust ja tõhusust ning nende mõju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu üldeesmärkidele, võttes arvesse liidu strateegias kehtestatud eesmärke. Komisjon peaks koostama iga Euroopa struktuuri-ja investeerimisfondi kohta kokkuvõtva aruande, milles esitatakse peamised järelhindamise järeldused.
(56) \| The types of action that can be undertaken at the initiative of the Commission and of the Member States as technical assistance with support from the ESI Funds should be specified.	(56) \| Tuleks täpsustada, mis liiki meetmeid võib Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusel võtta komisjoni ja liikmesriikide algatusel tehnilise abina.
(57) \| In order to ensure an effective use of Union resources, and avoid the over-financing of operations generating net revenue after completion, different methods should be used to determine the net revenue generated by such operations, including a simplified approach based on flat rates for sectors or subsectors. The flat rates should be based on historical data available to the Commission, the potential for cost recovery and the polluter-pays principle, where applicable. There should also be provision to extend flat rates to new sectors, introduce subsectors or review the rates for future operations when new data becomes available, by means of a delegated act. The use of flat rates could be particularly suitable for operations in the fields of information and communication technologies (ICT), RDI and energy efficiency. In addition, to ensure the application of the principle of proportionality and to take account of other regulatory and contractual provisions that could apply, it is necessary to set out the exemptions from those rules.	(57) \| Et tagada liidu ressursside tulemuslik kasutamine ja vältida pärast lõpetamist puhastulu tekitavate tegevuste ülefinantseerimist, tuleks kasutada eri meetodeid, millega saab määrata kindlaks sellistest tegevustest tekkinud puhastulu, sealhulgas lihtsustatud lähenemisviis, mis põhineb sektorite või allsektorite jaoks määratud kindlatel määradel. Need kindlad määrad peaksid põhinema komisjonile kättesaadavatel varasematel andmetel, kulude katmise võimel ning vajaduse korral põhimõttel, et saastaja maksab. Tuleks ette näha ka säte, mille kohaselt kohaldatakse delegeeritud õigusaktidega kindlaid määrasid uute sektorite suhtes, kehtestatakse allsektorid ja vaadatakse määrad läbi tulevaste tegevuste jaoks, kui on saadud uusi andmeid. Kindlate määrade kasutamine võiks olla eriti sobilik info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT), teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni ning energiatõhususe valdkonna tegevuste puhul. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise tagamiseks ja muude võimalike kohaldatavate reguleerivate ja lepinguliste sätete arvessevõtmiseks võibolla samuti vaja kehtestada erandid nendest eeskirjadest.
(58) \| It is important to ensure a proportionate approach and avoid a duplication of the verification of financing needs in the case of operations which generate net revenue after completion which are also subject to State aid rules, given that such rules also establish limits on support which can be granted. Consequently, where there is de minimis aid, compatible State aid to SMEs with an aid intensity or an aid amount limit applied, or compatible State aid to large enterprises where an individual verification of financing needs in accordance with applicable State aid rules has been carried out, the provisions requiring the calculation of net revenue should not apply. Nevertheless, it should be open to a Member State to apply the methods for calculating net revenue where this is provided for in national rules.	(58) \| Oluline on tagada proportsionaalne lähenemisviis ning vältida rahastamisvajaduse kontrolli dubleerimist nende tegevuste puhul, mis tekitavad puhastulu pärast lõpetamist ja mille suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju, arvestades, et selliste eeskirjadega kehtestatakse samuti antava toetuse piirangud. Seega ei tuleks kohaldada sätteid, millega nõutakse puhastulu arvutamist, vähese tähtsusega abi puhul, sarnase riigiabi puhul VKEdele, kui kohaldatakse abi osatähtsuse või summa suuruse piirangut või sarnase riigiabi puhul suurtele ettevõtetele, kui rahastamisvajaduse individuaalne kontroll on viidud läbi kooskõlas kohaldatavate riigiabi eeskirjadega. Sellegipoolest võiksid liikmesriigid kohaldada puhastulu arvutamise meetodit, kui see on ette nähtud riigisiseste eeskirjadega.
(59) \| Public Private Partnerships ("PPPs") can be an effective means of delivering operations which ensure the achievement of public policy objectives by bringing together different forms of public and private resources. In order to facilitate the use of ESI Funds to support operations structured as PPPs this Regulation should take account of certain characteristics specific to PPPs by adapting some of the common provisions on the ESI Funds.	(59) \| Avaliku ja erasektori partnerlused võivad olla tõhus vahend tegevuste teostamiseks, tagades avaliku poliitika eesmärkide saavutamise eri liiki avalike ja erasektori vahendite ühendamise teel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise hõlbustamiseks avaliku ja erasektori partnerluse struktuuriga tegevuste puhul tuleks käesolevas määruses võtta arvesse teatud avaliku ja erasektori partnerlustele iseloomulikke jooni, muutes mõningaid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevaid ühissätteid.
(60) \| The starting and closing dates for the eligibility of expenditure should be defined so as to provide for a uniform and equitable rule applying to the implementation of the ESI Funds across the Union. In order to facilitate the execution of programmes, it is appropriate to specify that the starting date for the eligibility of expenditure can be prior to 1 January 2014 if the Member State concerned submits a programme before that date. Taking into account the urgent need to mobilise the resources allocated to the YEI to support its immediate implementation, exceptionally the starting date for the eligibility of expenditure should be 1 September 2013. With a view to ensuring an effective use of ESI Funds and reducing the risk to the budget of the Union, it is necessary to put in place restrictions on support for completed operations.	(60) \| Tuleks kindlaks määrata kulude rahastamiskõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev, et sätestada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise ühtsed ja õiglased reeglid kogu liidus. Programmide elluviimise hõlbustamiseks on asjakohane näha ette, et kulutuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäev võib olla enne 1. jaanuari 2014, kui asjaomane liikmesriik esitab programmi enne nimetatud kuupäeva. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust kasutada noorte tööhõive algatusele eraldatud vahendeid, et toetada selle viivitamatut rakendamist, peaks kulutuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäev olema erandlikult 1. september 2013. Et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslik kasutamine ja vähendada liidu eelarvele tekitatavat riski, on vaja kehtestada lõpuleviidud tegevuste toetamise piirangud.
(61) \| In accordance with the principle of subsidiarity and subject to exceptions provided for in Regulation (EU) No 1301/2013 of the European Parliament and of the Council (9), the ESF Regulation, Regulation (EU) No 1300/2013 of the European Parliament and of the Council (10), Regulation (EU) No 1299/2013 of the European Parliament and of the Council (11), Regulation (EU) No 1305/2013 of the European Parliament and of the Council (12) and in the EMFF Regulation, Member States should adopt national rules on the eligibility of expenditure.	(61) \| Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013 (9), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1300/2013 (10), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013 (11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013 (12) ning EMKFi määruses ette nähtud erandeid, peaksid liikmesriigid võtma vastu riiklikud eeskirjad kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.
(62) \| With a view to simplifying the use of the ESI Funds and reducing the risk of error, while providing for differentiation where needed to reflect the specificities of policy, it is appropriate to define the forms of support, harmonised conditions for the reimbursement of grants and repayable assistance, flat rate financing, specific eligibility rules for grants and repayable assistance and specific conditions on the eligibility of operations depending on location.	(62) \| Et lihtsustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist ja vähendada veariski, tagades samal ajal diferentseerimise, kui on vaja arvesse võtta poliitika iseärasusi, on asjakohane määrata kindlaks toetuse liigid, toetuste ja tagastatava abi tagastamise ühtlustatud tingimused, kindla määraga rahastamine, rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste ja tagastatava abi puhul ning tegevuste rahastamiskõlblikkuse eritingimused, mis sõltuvad tegevuste teostamise kohast.
(63) \| It should be possible to provide support from the ESI Funds in the form of grants, prizes, repayable assistance or financial instruments, or a combination thereof, in order to provide the bodies responsible with a choice of the most appropriate form of support to address identified needs.	(63) \| Et vastutavatel asutustel oleks kindlaks tehtud vajaduste katmiseks võimalik valida kõige sobivam abi vorm, peaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest olema võimalik abi anda toetustena, auhindadena, tagastatava abina, rahastamisvahenditena või nende kombinatsioonina.
(64) \| To ensure the effectiveness, fairness and sustainable impact of the intervention of the ESI Funds, provisions guaranteeing that investments in businesses and infrastructures are long-lasting and prevent the ESI Funds from being used to undue advantage should be in place. Experience has shown that a period of five years is an appropriate minimum period to be applied, except where State aid rules provide for a different period. Nevertheless, and in line with the principle of proportionality, it is possible that a more limited period of three years would be justified where the investment concerns the maintenance of investments or jobs created by SMEs. In the case of an operation comprising investment in infrastructure or productive investment, and where the beneficiary is not an SME, such an operation should repay the contribution from the ESI Funds if, within 10 years of the final payment to the beneficiary, the productive activity is subject to relocation outside the Union. It is appropriate to exclude actions supported by the ESF and those not entailing productive investment or investment in infrastructure from the general requirement of durability, unless such requirements are derived from applicable State aid rules, and to exclude contributions to or from financial instruments. Sums unduly paid should be recovered and be subject to procedures applicable to irregularities.	(64) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tegevuse tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid äriühingutesse ja taristutesse tehtavate investeeringute pikaajalisuse ja hoiaksid ära Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Kogemused on näidanud, et viis aastat on sobiv periood, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjades on sätestatud teistsugune ajavahemik. On võimalik, et lühem, kolmeaastane periood on siiski põhjendatud väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate investeeringu või nende loodud töökohtade säilitamise puhul, mis on kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega. Juhul kui tegevus sisaldab taristu- või tootmisinvesteeringut, ja kui toetusesaaja ei ole VKE, peaks nimetatud tegevuse jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi maksma, kui 10 aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest paigutatakse tootmistegevus ümber väljapoole liitu. Asjakohane on tegevuste kestvuse üldnõude alt välja jätta ESFi toetatavad meetmed ning meetmed, mis ei hõlma tootlikke investeeringuid või taristuinvesteeringuid, välja arvatud juhul, kui selline nõue tuleneb kehtivatest riigiabi eeskirjadest, ning samuti jätta selle nõude alt välja rahastamisvahenditest või neisse vahenditesse tehtud maksed. Alusetult makstud summad tuleks sisse nõuda ja nende suhtes tuleks kohaldada eeskirjade eiramise puhul kohaldatavat menetlust.
(65) \| Member States should adopt adequate measures to guarantee the proper set up and functioning of their management and control systems to give assurance on the legal and regular use of the ESI Funds. The obligations of Member States as regards the management and control systems of programmes, and in relation to the prevention, detection and correction of irregularities and infringements of Union law should therefore be specified.	(65) \| Liikmesriigid peaksid kehtestama piisavad meetmed, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane struktuur ja toimimine, et need pakuksid kindlust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õiguspärase ja nõuetekohase kasutamise osas. Seepärast tuleks kindlaks määrata liikmesriikide kohustused, mis on seotud programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega.
(66) \| In accordance with the principles of shared management, Member States and the Commission should be responsible for the management and control of programmes. Member States should have the primary responsibility, through their management and control systems, for the implementation and control of the operations in programmes. In order to strengthen the effectiveness of the control over the selection and implementation of operations and the functioning of the management and control system, the functions of the managing authority should be specified.	(66) \| Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele peaksid liikmesriigid ja komisjon vastutama programmide juhtimise ja kontrolli eest. Liikmesriigid peaksid kandma oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust programmides sisalduvate tegevuste rakendamise ja kontrolli eest. Et tugevdada tegevuste väljavalimise ja rakendamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi üle toimuva kontrolli tõhusust, tuleks kindlaks määrata korraldusasutuse ülesanded.
(67) \| Member States should fulfil the management, control and audit obligations and assume the responsibilities as laid down in the rules on shared management set out in this Regulation, the Financial Regulation and in the Fund-specific rules. Member States should ensure that, in accordance with the conditions set out in this Regulation, effective arrangements for the examination of complaints in relation to the ESI Funds are in place. In accordance with the principle of subsidiarity, Member States should, upon request of the Commission, examine complaints submitted to the Commission falling within the scope of their arrangements and should inform the Commission of the results of examinations upon request.	(67) \| Liikmesriigid peaksid täitma juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtma endale sellest tulenevad ülesanded, mis on sätestatud käesolevas määruses, finantsmääruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades kindlaks määratud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise eeskirjades. Liikmesriigid peaksid tagama, et käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt on kehtestatud tõhus, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud kaebuste käsitlemise kord. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaksid liikmesriigid komisjoni taotlusel käsitlema komisjonile esitatud kaebusi, mis on nende kehtestatud korraga hõlmatud, ja teavitama komisjoni taotluse korral käsitlemise tulemustest.
(68) \| The powers and responsibilities of the Commission with regard to verifying the effective functioning of the management and control systems, and to require Member State action, should be laid down. The Commission should also have the power to carry out on-the-spot audits and checks focused on issues relating to sound financial management in order to be able to draw conclusions concerning the performance of the ESI Funds.	(68) \| Tuleks määrata kindlaks komisjoni volitused ja vastutus juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise kontrollimisel ning liikmesriigilt meetmete võtmise nõudmisel. Samuti peaksid komisjonil olema volitused teostada kohapealseid auditeid ja kontrolle, mis keskenduksid usaldusväärse finantsjuhtimise küsimustele, et oleks võimalik teha järeldusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkuse kohta.
(69) \| Budget commitments of the Union should be effected annually. In order to ensure effective programme management, it is necessary to lay down common rules for pre-financing, interim requests for payment and the final balance, without prejudice to specific rules that are required for each of the ESI Funds.	(69) \| Liidu eelarvelised kulukohustused tuleks täita igal aastal. Et tagada tõhus programmijuhtimine, on vaja kehtestada ühised eeskirjad eelmaksete, vahemaksetaotluste ja lõppmakse kohta, ilma et see piiraks iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi puhul nõutavate erieeskirjade kohaldamist.
(70) \| The pre-financing payment at the start of programmes ensures that a Member State has the means to provide support to beneficiaries from the start of the implementation of the programme, so that those beneficiaries receive advances where necessary to make the planned investments and are reimbursed quickly following the submission of payment claims. Therefore, provisions should be made for initial pre-financing amounts from the ESI Funds. Initial pre-financing should be totally cleared at closure of the programme.	(70) \| Programmi alguses tehtava eelmaksega tagatakse, et liikmesriigil on vahendeid, et maksta toetusesaajatele toetust alates programmi rakendamisest, et toetusesaajad saavad vajalikke ettemakseid kavandatud investeeringute tegemiseks ja et hüvitamine toimub kiiresti pärast maksetaotluse esitamist. Seepärast tuleks ette näha Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavad algsed eelmaksesummad. Algne eelmakse peaks olema programmi lõpetamise ajaks täielikult raamatupidamisarvestusest välja kantud.
(71) \| In order to safeguard the Union's financial interests, measures should be provided for that are limited in time and that allow the authorising officer by delegation to interrupt payments where there is clear evidence to suggest a significant deficiency in the functioning of the management and control system, evidence of irregularities linked to a request for payment, or a failure to submit documents for the purpose of examination and acceptance of accounts. The duration of the interruption period should be for a period of up to six months, with a possible extension of that period up to nine months with the agreement of the Member State, to allow sufficient time to resolve the causes of the interruption thereby avoiding the application of suspensions.	(71) \| Liidu finantshuvide kaitseks tuleks ette näha sätted, mis on ajaliselt piiratud, et võimaldada volitatud eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on selgeid tõendeid, mis annavad alust väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega või kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Maksete katkestamise kestus peaks olema kuni kuus kuud, mida võib liikmesriigi nõusolekul pikendada seda perioodi kuni üheksa kuuni, et anda piisavalt aega katkestamise põhjuste lahendamiseks, et vältida peatamise kohaldamist.
(72) \| In order to safeguard the budget of the Union, it is possible that it would be necessary for the Commission to make financial corrections. To ensure legal certainty for the Member States, it is important to define the circumstances under which breaches of applicable Union law, or national law related to its application, can lead to financial corrections by the Commission. In order to ensure that any financial corrections which the Commission imposes on Member States are related to the protection of the Union's financial interests, such corrections should be confined to cases where the breach of applicable Union law or national law related to applying relevant Union law concerns the eligibility, regularity, management or control of operations and the corresponding expenditure declared to the Commission. To ensure proportionality it is important that the Commission consider the nature and the gravity of the breach and the related financial implications for the budget of the Union when deciding on a financial correction.	(72) \| Liidu eelarve kaitseks on võimalik, et komisjonil võib tekkida vajadus teha finantskorrektsioone. Et tagada liikmesriikidele õiguskindlus, on oluline määrata kindlaks asjaolud, mille korral kohaldatava liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumine võib tuua kaasa komisjoni tehtavad mis tahes finantskorrektsioonid. Tagamaks, et finantskorrektsioonid, mida komisjon võib liikmesriikidele kehtestada, oleksid seotud liidu finantshuvide kaitsmisega, peaksid need finantskorrektsioonid piirduma juhtudega, kus kohaldatava liidu õiguse või asjaomase liidu õiguse kohaldamisega seotud riigi õiguse rikkumine puudutab otseselt või kaudselt tegevuste ja vastavate komisjonile deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkust, seaduslikkust, juhtimist või kontrolli. Et tagada proportsionaalsus, on oluline, et komisjon võtab finantskorrektsiooni üle otsustamisel arvesse rikkumise raskust ja sellega seotud rahalist mõju liidu eelarvele.
(73) \| In order to encourage financial discipline, it is appropriate to define the arrangements for decommitment of any part of the budgetary commitment in a programme, in particular where an amount can be excluded from decommitment, in particular where delays in implementation result from circumstances which are independent of the party concerned, abnormal or unforeseeable and the consequences of which cannot be avoided despite the diligence shown, as well as in a situation in which a request for payment has been made but for which the payment deadline has been interrupted or the payment suspended.	(73) \| Et soodustada finantsdistsipliini, on kohane määrata kindlaks programmi mis tahes eelarvelise kulukohustuse osa vabastamise kord, eriti kui summa puhul võib vabastamise suhtes teha erandi, eelkõige siis, kui viivitused programmi rakendamisel tulenevad asjaoludest, mis ei sõltu erandit taotlevast isikust ja on ebatavalised või ettearvamatud ning mille tagajärgi isikul ei ole hoolikusele vaatamata võimalik vältida, samuti olukorras, kus on tehtud maksetaotlus, kuid selle hüvitamine on peatatud.
(74) \| The decommitment procedure is also a necessary part of the mechanism for the allocation of the performance reserve and in such cases it should be possible to reconstitute the appropriations for their subsequent commitment to other programmes and priorities. In addition, in the implementation of certain specific financial instruments in favour of SMEs where decommitments result from the discontinuance of participation by a Member State in such financial instruments, the subsequent reconstitution of the appropriations for commitment in other programmes should be provided for. Given that the introduction of additional provisions in the Financial Regulation will be necessary in order to allow for such reconstitution of appropriations, such procedures should only apply with effect from the date of entry into force of the corresponding amendment to the Financial Regulation.	(74) \| Üks tulemusreservi eraldamise mehhanismi oluline osa on ka kulukohustustest vabastamise menetlus ja selle kohaldamisel peaks olema võimalik kasutada assigneeringuid selleks, et siduda need muude programmide ja prioriteetide kulukohustustega. Peale selle tuleks assigneeringute kasutamine muude programmide kulukohustustega sidumiseks sätestada ka teatavate VKEsid toetavate rahastamisvahendite rakendamise puhul, kui kulukohustustest vabastamine toimub seetõttu, et liikmesriik ei osale enam sellistes rahastamisvahendites. Et assigneeringute uuesti kasutusele võtmiseks tuleb finantsmäärusesse lisada sätteid, peaks selliste menetluste kohaldamine olema lubatud alles finantsmääruse vastava muudatuse jõustumise kuupäevast alates.
(75) \| Additional general provisions are necessary in relation to the specific functioning of the Funds. In particular, in order to increase their added value, and to enhance their contribution to the priorities of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, the functioning of the Funds should be simplified and concentrated on the Investment for growth and jobs goal and European territorial cooperation goal.	(75) \| Täiendavad üldsätted on vajalikud seoses fondide spetsiifilise toimimisega. Eelkõige selleks, et suurendada nende lisaväärtust ja võimendada nende osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetide saavutamises ja konkreetsete fondide aluslepingul põhinevate eesmärkide kohaste ülesannete täitmises, tuleks nende fondide toimimist lihtsustada ja keskendada see majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgile ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgile.
(76) \| Additional provisions for the specific functioning of the EAFRD and the EMFF are set out in the relevant sector-specific legislation.	(76) \| Täiendavad sätted EAFRDi ja EMKFi spetsiifilise toimimise kohta on sätestatud vastavates valdkondlikes õigusaktides.
(77) \| In order to promote the TFEU objectives of economic, social and territorial cohesion, the Investment for growth and jobs goal should support all regions. To provide balanced and gradual support and reflect the level of economic and social development, resources under that goal should be allocated from the ERDF and the ESF among the less developed regions, the transition regions and the more developed regions according to their GDP per capita in relation to the EU-27 average. In order to ensure the long-term sustainability of investment from the Structural Funds, to consolidate the development achieved and to encourage the economic growth and social cohesion of the Union's regions, regions whose GDP per capita for the 2007-2013 programming period was less than 75 % of the average of the EU-25 for the reference period but whose GDP per capita has grown to more than 75 % of the EU-27 average should receive at least 60 % of their indicative average annual 2007-2013 allocation. The total allocation from the ERDF, the ESF and the Cohesion Fund for a Member State should be at least 55 % of its individual 2007-2013 total allocation. Member States whose per capita gross national income (GNI) is less than 90 % of that of the Union average should benefit under the Investment for growth and jobs goal from the Cohesion Fund.	(77) \| ELi toimimise lepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide edendamiseks tuleks majanduskasvu ja tööhõivesse investeeringute eesmärgi alusel toetada kõiki piirkondi. Et anda tasakaalustatud ja järkjärgulist abi vastavalt majandusliku ja ühiskondliku arengu tasemele, tuleks ERFist ja ESFist sellele eesmärgile eraldatavad vahendid jaotada liidu vähem arenenud piirkondade, üleminekupiirkondade ja enam arenenud piirkondade vahel vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta, võrrelduna 27-liikmelise ELi keskmisega. Et tagada struktuurifondidest tehtavate investeeringute jätkusuutlikkus pikas perspektiivis, kindlustada saavutatud arengut ning ergutada majanduskasvu ja Euroopa piirkondade sotsiaalset ühtekuuluvust, peaksid piirkonnad, mille SKP elaniku kohta oli programmiperioodil 2007–2013 alla 75 % 25-liikmelise ELi vaatlusperioodi keskmisest, kuid mille SKP elaniku kohta on kasvanud nii, et ületab 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest, saama vähemalt 60 % summast, mis neile aastail 2007–2013 aasta kohta esialgu keskmiselt eraldati. Liikmesriigile ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist ette nähtud kogueraldis peaks moodustama vähemalt 55 % selle riigi 2007.-2013. aasta kogueraldisest. Liikmesriigid, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu keskmisest, peaksid saama majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi raames Ühtekuuluvusfondist abi.
(78) \| Objective criteria should be fixed for designating eligible regions and areas for support from the Funds. To this end, the identification of the regions and areas at Union level should be based on the common system of classification of the regions established by Regulation (EC) No 1059/2003 of the European Parliament and the Council (13), amended by Commission Regulation (EC) No 105/2007 (14).	(78) \| Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (13), mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 105/2007 (14).
(79) \| In order to set out an appropriate financial framework for the Funds, the Commission should establish, by means of implementing acts, the annual breakdown of available commitment appropriations using an objective and transparent method with a view to targeting the regions whose development is lagging behind, including those receiving transitional support. In order to take account of the particularly difficult situation of Member States suffering from the crisis, and in accordance with Council Regulation (EU, Euratom) No 1311/2013 (15), the Commission should review the total allocations of all Member States in 2016 on the basis of the then available most recent statistics and, where there is a cumulative divergence of more than +/- 5 %, adjust those allocations. The required adjustment should be spread in equal proportions over the years 2017-2020.	(79) \| Et sätestada fondide jaoks asjakohane finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama olemasolevate kulukohustuste assigneeringute soovitusliku jaotuse aastate kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit ning võttes eesmärgiks, et toetus suunataks arengus maha jäänud piirkondadele, sealhulgas piirkondadele, mis saavad üleminekutoetust. Et võtta arvesse kriisi tõttu kannatavate liikmesriikide eriti keerulist olukorda ja järgida nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013 (15), peaks komisjon kõikide liikmesriikide kogueraldised 2016. aastal siis kättesaadavate kõige uuemate statistiliste andmete alusel läbi vaatama ja vajadusel korral neid eraldisi korrigeerima. Korrigeerimiseks vajalikud summad tuleks jaotada võrdsetes osades aastatele 2017-2020.
(80) \| In order to encourage the necessary acceleration of development of infrastructure in transport and energy as well as ICT across the Union, a Connecting Europe Facility (CEF) is created, in accordance with Regulation (EU) 1316/2013 of the European Parliament and of the Council (16). Support should be provided from the Cohesion Fund to projects implementing core networks or for projects and horizontal activities identified in Part I of the Annex to that Regulation.	(80) \| Et innustada kogu liidus transpordi- ja energeetikataristu ja IKT kiiremat arengut, on loodud Euroopa ühendamise rahastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1316/2013 (16). Ühtekuuluvusfondist tuleks toetada projekte, mille raames rakendatakse põhivõrke, või projekte ja horisontaalseid tegevusi, mis on kindlaks määratud nimetatud määruse lisa I osas.
(81) \| The allocation of the annual appropriations from the Funds to a Member State should be limited to a ceiling that would be fixed taking into account the GDP of that particular Member State.	(81) \| Iga-aastased assigneeringud fondidest liikmesriigile peaksid olema piiratud ülemmääraga, mis määratakse kindlaks, võttes arvesse konkreetse liikmesriigi SKPd.
(82) \| It is necessary to fix the limits of resources for the Investment for growth and jobs goal and to adopt objective criteria for their allocation to regions and Member States. Member States should concentrate support to ensure sufficient investment is targeted at youth employment, labour mobility, knowledge, social inclusion and combating poverty, thus ensuring that the share of the ESF as a percentage of total combined resources for the Structural Funds and the Cohesion Fund at Union level, excluding the support from the Cohesion Fund for transport infrastructure under the CEF and support from the Structural Funds for aid for the most deprived, in Member States is not less than 23,1 %.	(82) \| Tuleb kindlaks määrata piirid, mille ulatuses kasutatakse neid ressursse majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames. Liikmesriigid peaksid toetuse koondama, et tagada piisavad investeeringud noorte tööhõivesse, tööjõu liikuvusse, teadmistesse, sotsiaalsesse kaasatusse ja vaesusevastasesse võitlusse, tagades nii, et ESFi osakaal struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi ühendatud vahendite kogusummast liidu tasandil, välja arvatud Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastu raames transporditaristu jaoks antav toetus ja struktuurifondidest enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud abiks antav toetus, moodustab liikmesriikides vähemalt 23,1 %.
(83) \| Given the urgent priority of addressing youth unemployment in the Union's most affected regions, as well as in the Union as a whole, a YEI is created and funded from a specific allocation and from targeted investment from the ESF to add to and reinforce the considerable support already provided through the ESI Funds. The YEI should aim to support young people, in particular those not in employment, education or training residing in the eligible regions. The YEI should be implemented as a part of the Investment for growth and jobs goal.	(83) \| Arvestades, kui tähtis on lahendada noorte töötuse probleem sellest kõige rängemini mõjutatud piirkondades, nagu ka liidus tervikuna, luuakse noorte tööhõive algatus, mida rahastataks sihtotstarbelisest eraldisest ning ESFi sihipärastest investeeringutest, et anda lisa struktuuri- ja investeerimisfondidest juba antavale väga märkimisväärsele toetusele ja selle mõju tugevdada. Noorte tööhõive algatuse kaudu tuleks toetada rahastamiskõlblikes piirkondades elavaid noori, eelkõige neid, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset. Algatust tuleks rakendada majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi saavutamiseks.
(84) \| In addition, in line with the headline target on poverty reduction, it is necessary to reorient the Fund for European Aid for the Most Deprived to promote social inclusion. A mechanism should be envisaged which transfers resources to this instrument from the Structural Funds' allocations of each Member State.	(84) \| Lisaks on peamise, st vaesuse vähendamise eesmärgi täitmiseks vaja Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks ümber orienteerida, et edendada sotsiaalset kaasatust. Tuleks kavandada mehhanism, mille abil sellele vahendile struktuurifondidest eraldatud vahendeid liikmesriikidele üle kanda.
(85) \| Taking into account the present economic circumstances, the maximum level of transfer (capping) from the Funds to each individual Member State should not result in allocations per Member State higher than 110 % of their level in real terms for the 2007–2013 programming period.	(85) \| Võttes arvesse majanduse praegust olukorda, ei tohiks ühele liikmesriigile fondist ülekantavate summade maksimummäär (piiristus) olla liikmesriigi kohta suurem kui 110 % selle liikmesriigi programmiperioodi 2007–2013 tegelikust määrast.
(86) \| With a view to ensuring an appropriate allocation to each category of regions, resources from the Funds should not be transferred between less developed, transition and more developed regions except in duly justified circumstances linked to the delivery of one or more thematic objectives. Such transfers should involve no more than 3 % of the total appropriation for that category of region.	(86) \| Et tagada asjakohane vahendite eraldamine igale piirkonnakategooriale, ei tohiks vähem arenenud, ülemineku- ja enam arenenud piirkonnad fondide vahendeid üksteisele üle kanda, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud olukordades, mis on seotud ühe või mitme valdkondliku eesmärgi saavutamisega. Üle ei tohiks kanda rohkem kui 3 % sellele piirkonnakategooriale eraldatud vahenditest.
(87) \| In order to ensure a genuine economic impact, support from the Funds should not replace public or equivalent structural expenditure by Member States under the terms of this Regulation. In addition, so that the support from the Funds takes into account a broader economic context, the level of public expenditure should be determined with reference to the general macroeconomic conditions in which the financing takes place based on the indicators provided in the stability and convergence programmes submitted annually by Member States in accordance with Council Regulation (EC) No 1466/1997 (17). Verification by the Commission of the principle of additionality should concentrate on the Member States in which less developed regions cover at least 15 % of the population because of the scale of the financial resources allocated to them.	(87) \| Tegeliku majandusliku mõju tagamiseks ei tohiks abi fondidest asendada riiklikke või samaväärseid struktuurikulutusi, mida liikmesriigid teevad käesoleva määruse kohaldamisel. Et fondidest toetuste andmisel võetaks arvesse laiemat majanduslikku konteksti, tuleks ühtlasi kindlaks määrata avalike kulutuste tase, lähtudes üldistest makromajanduslikest tingimustest, milles rahastamine toimub ja mis põhinevad näitajatel, mis on esitatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammides, mida liikmesriigid esitavad igal aastal vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/1997 (17). Kui komisjon kontrollib täiendavuse põhimõtet, peaks ta keskenduma liikmesriikidele, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkondade elanikkond moodustab vähemalt 15 % elanikkonnast, nendele eraldutud rahaliste vahendite ulatuse tõttu.
(88) \| It is necessary to lay down additional provisions concerning the programming, management, monitoring and control of operational programmes supported by the Funds in order to strengthen the focus on results. In particular, it is necessary to set out detailed requirements for the content of the operational programmes. This should facilitate the presentation of a consistent intervention logic to tackle the development needs identified, to set out the framework for performance assessment and to underpin the effective and efficient implementation of the Funds. As a general principle a priority axis should cover one thematic objective, one Fund and one category of region. Where appropriate and in order to increase the effectiveness in a thematically coherent integrated approach, it should be possible for a priority axis to relate to more than one category of region and combine one or more complementary investment priorities from the ERDF, ESF and the Cohesion Fund under one or more thematic objectives.	(88) \| On vaja kehtestada täiendavad normid, mis käsitlevad fondidelt toetust saavate rakenduskavade väljatöötamist, juhtimist, seiret ja kontrolli, et suurendada keskendumist tulemustele. Eelkõige on vaja kehtestada üksikasjalikud nõuded rakenduskavade sisu kohta. See peaks hõlbustama järjekindla sekkumisloogika esitamist, et täita tuvastatud arenguvajadused, sätestada raamistik tulemuslikkuse hindamiseks ja toetada fondide tulemuslikku ja tõhusat rakendamist. Üldpõhimõttena peaks prioriteetne suund hõlmama üht valdkondlikku eesmärki, üht fondi ja üht piirkonnakategooriat. Vajaduse korral ja selleks, et suurendada valdkondlikult ühtse integreeritud lähenemisviisi tulemuslikkust, peaks olema võimalik, et prioriteetne suund hõlmab rohkem kui üht piirkonnakategooriat ning ühendab üht või enamat ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi täiendavat investeerimisprioriteeti ühe või enama valdkondliku eesmärgi raames.
(89) \| In circumstances where a Member State prepares a maximum of one operational programme for each Fund, so that both the programmes and the Partnership Agreement are prepared at national level, specific arrangements should be set out to ensure the complementarity of such documents.	(89) \| Olukorras, kus liikmesriik ei koosta fondi kohta üle ühe rakenduskava, mistõttu nii programmid kui ka partnerlusleping koostatakse riigi tasandil, tuleks kehtestada erikord, et tagada nende dokumentide vastastikune täiendavus.
(90) \| In order to reconcile the need for concise operational programmes setting out clear commitments by the Member States and the need to allow for flexibility for adjustment to changing circumstances, a distinction should be made between the essential elements of the operational programme which are subject to a Commission decision and other elements which are not subject to a Commission decision and can be amended by a Member State. Consequently provision should be made for procedures that allow for the amendment of those non-essential elements at national level without a decision by the Commission.	(90) \| Et ühelt poolt on vaja sisukaid rakenduskavasid, milles on selgelt sätestatud liikmesriikide kohustused, ja teiselt poolt on muutuvate tingimustega kohandamiseks vaja paindlikkust, tuleks rakenduskavade puhul eristada olulisi elemente, mille üle peaks otsustama komisjon, ja muid elemente, mis ei ole komisjoni pädevuses ja mida saab muuta liikmesriik. Seetõttu on vaja sätestada menetlused, mille abil muuta neid vähemolulisi elemente ilma komisjoni otsuseta riigi tasandil.
(91) \| With a view to improving complementarities and simplifying implementation, it should be possible to combine support from the Cohesion Fund and the ERDF with support from the ESF in joint operational programmes under the Investment for growth and jobs goal.	(91) \| Vastastikuse täiendavuse parandamiseks ja rakendamise lihtsustamiseks peaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames olema võimalik kombineerida ühistes rakenduskavades Ühtekuuluvusfondist ja ERFist saadavaid toetusi ESFist saadavate toetustega.
(92) \| Major projects represent a substantial share of Union spending and are frequently of strategic importance with respect to the achievement of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth. Therefore it is justified that operations above certain thresholds continue to be subject to specific approval procedures under this Regulation. The threshold should be established in relation to total eligible cost after taking account of expected net revenues with a higher threshold for transport projects due to the typically larger size of investments in that sector. To ensure clarity, it is appropriate to define the content of a major project application for this purpose. The application should contain the necessary information to provide assurance that the financial contribution from the Funds does not result in a substantial loss of jobs in existing locations within the Union.	(92) \| Suurprojektid moodustavad olulise osa liidu kulutustest ning on sageli liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast strateegilise tähtsusega. Seepärast on õigustatud, et teatud lävendit ületavate tegevuste suhtes kehtiksid käesoleva määruse alusel ka edaspidi heakskiitmise erimenetlused. See lävend tuleks kehtestada seoses rahastamiskõlblike kogukuludega pärast eeldatavate netotulude arvesse võtmist ning transpordiprojektidele tuleks ette näha kõrgem lävend, sest selles sektoris on investeeringute maht tavaliselt suurem. Selguse huvides oleks vaja sel juhul kindlaks määrata suurprojekti taotluse sisu. Taotlus peaks sisaldama teavet, mis on vajalik kindluse saamiseks selle kohta, et fondidest eraldatav rahaline toetus ei põhjusta märkimisväärset töökohtade kaotust nende praeguses asukohas liidus.
(93) \| In order to promote the preparation and implementation of major projects on a sound, economic and technical basis and to encourage the use of expert advice at an early stage, where independent experts supported by technical assistance of the Commission or, in agreement with the Commission, other independent experts, are able to provide clear statements on a major project's feasibility and economic viability, the Commission approval procedure should be streamlined. The Commission should be able to refuse approval of the financial contribution only where it establishes a significant weakness in the independent quality review.	(93) \| Toetamaks suurprojektide koostamist ja rakendamist usaldusväärsel, majanduslikul ja tehnilisel alusel ning soodustamaks ekspertide kaasamist juba varases staadiumis, mil sõltumatud eksperdid, kellele komisjon annab selliste projektide koostamisel tehnilist abi või keda kokkuleppel komisjoniga toetavad teised sõltumatud eksperdid, saavad esitada selgeid seisukohti suurprojekti teostatavuse ja majandusliku elujõulisuse kohta, tuleks komisjoni heakskiitmismenetlust lihtsustada. Komisjonil peaks olema võimalik keelduda rahalise osaluse heakskiitmisest ainult juhul, kui ta teeb kindlaks märkimisväärsed puudused sõltumatus kvaliteedikontrollis.
(94) \| In cases where an independent quality review of a major project has not been undertaken, the Member State should submit all required information and the Commission should appraise the major project to determine whether the requested financial contribution is justified.	(94) \| Kui suurprojektile ei ole tehtud sõltumatut kvaliteedikontrolli, peaks liikmesriik esitama kogu nõutud teabe ning komisjon peaks suurprojekti hindama, et teha kindlaks, kas taotletav rahaline osalus on õigustatud.
(95) \| For the sake of continuity of implementation, in order to avoid an unnecessary administrative burden as well as for the purposes of alignment with the Commission Decision on guidelines on closure of the 2007-2013 programming period, phasing provisions are established for major projects approved under Council Regulation (EC) No 1083/2006 (18) whose implementation period is expected to extend over the programming period covered by this Regulation. Subject to certain conditions, there should be a fast track procedure for the notification and approval of a second or subsequent phase of a major project for which the preceding phase or phases were approved by the Commission under the 2007-2013 programming period. Each individual phase of the phased operation, which serves the same overall objective, should be implemented in accordance with the rules of the relevant programming period.	(95) \| Rakendamise järjepidevuse tagamiseks, et vältida tarbetut halduskoormust, samuti komisjoni otsusega (programmiperioodi 2007–2013 lõpetamist käsitlevate suuniste kohta) kooskõlla viimiseks on kehtestatud etappideks jaotamise sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (18) alusel heaks kiidetud suurprojektide jaoks, mille rakendamise periood kestab eeldatavasti käesoleva määrusega hõlmatud programmiperioodist kauem. Teatud tingimustel peaks olema võimalik kasutada kiirendatud menetlust suurprojekti teisest või järgnevast etapist teatamiseks ja nende heakskiitmiseks, kui komisjon oli selle eelneva etapi või eelnevad etapid programmiperioodil 2007–2013 heaks kiitnud. Kõik etappideks jaotatud tegevuse üksikud etapid, mis teenivad ühte ja sama üldeesmärki, tuleks rakendada kooskõlas asjaomase programmiperioodi eeskirjadega.
(96) \| In order to give Member States the option of implementing part of an operational programme using a result-based approach, it is useful to provide for a joint action plan comprising a project or group of projects to be carried out by a beneficiary to contribute to the objectives of the operational programme. In order to simplify and reinforce the result orientation of the Funds, the management of the joint action plan should be exclusively based on jointly agreed milestones, outputs and results as defined in the Commission decision adopting the joint action plan. Control and audit of a joint action plan should also be limited to whether it achieves its milestones, outputs and results. Consequently, it is necessary to lay down rules on its preparation, content, adoption, financial management and control of joint action plans.	(96) \| Et anda liikmesriikidele võimalus rakendada osa rakenduskavast tulemuspõhist lähenemisviisi kasutades, on kasulik näha ette ühine tegevuskava, mis koosneb projektist või projektide rühmast, mida toetusesaaja viib ellu, et aidata kaasa rakenduskava eesmärkide saavutamisele. Et lihtsustada ja tugevdada fondide orienteeritust tulemustele, peaks ühise tegevuskava juhtimine põhinema ainult ühiselt kokku lepitud vahe-eesmärkidel, väljunditel ja tulemustel, nagu on kindlaks määratud komisjoni otsuses, millega ühine tegevuskava vastu võetakse. Ühise tegevuskava kontrollimine ja audit peaksid samuti piirduma nende vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamise kontrolliga. Seega on tarvis kehtestada reeglid ühiste tegevuskavade väljatöötamise, sisu, vastuvõtmise, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.
(97) \| It is necessary to adopt specific rules in relation to the functions of the monitoring committee and the annual reports on implementation of operational programmes supported by the Funds. Additional provisions for the specific functioning of the EAFRD are set out in the relevant sector specific legislation.	(97) \| On vaja vastu võtta erieeskirjad seirekomisjoni ülesannete kohta ning fondidest toetatavate rakenduskavade rakendamise aastaaruannete kohta. Täiendavad sätted EAFRD toimimise kohta tuleks sätestada vastavates valdkondlikes õigusaktides.
(98) \| To ensure the availability of essential and up to date information on programme implementation, it is necessary that Member States provide the Commission with the key data on a regular basis. In order to avoid an additional burden on Member States, this should be limited to data collected continuously, and the transmission should be performed by way of electronic data exchange.	(98) \| Et tagada programmi käsitleva olulise ja ajakohase teabe kättesaadavus, on vaja, et liikmesriigid esitaksid komisjonile regulaarselt olulisemaid andmeid. Et vältida liikmesriikidele tekkivat täiendavat halduskoormust, peaks see piirduma pidevalt kogutavate andmetega ning andmeedastus peaks toimuma elektroonilise andmevahetuse kaudu.
(99) \| In order to reinforce the monitoring of the progress with regard to the implementation of the Funds and to facilitate financial management, it is necessary to ensure the availability of basic financial data on the progress of implementation in a timely manner.	(99) \| Selleks et tugevdada fondide rakendamise käigu seiret ja hõlbustada finantsjuhtimist, on vaja tagada, et rakendamise kulgu puudutavad põhilised finantsandmed oleksid õigeaegselt kättesaadavad.
(100) \| In accordance with Article 175 TFEU, the Commission is to submit Cohesion Reports to the European Parliament, the Council, the Economic and Social Committee and the Committee of the Regions every three years on the progress made towards achieving the Union's economic, social and territorial cohesion. It is necessary to lay down provisions concerning the content of this report.	(100) \| Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 175 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele iga kolme aasta järel ühtekuuluvusaruanded edusammude kohta, mida on tehtud liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse alal. On vaja kehtestada sätted selle aruande sisu kohta.
(101) \| It is important to bring the achievements of the Funds to the attention of the general public and to raise awareness of the objectives of cohesion policy. Citizens should have the right to know how the Union's financial resources are invested. The responsibility to ensure that the appropriate information is communicated to the public should lie with both the managing authorities and the beneficiaries as well as with Union institutions and advisory bodies. To ensure more efficiency in communication to the public at large and stronger synergies between the communication activities undertaken at the initiative of the Commission, the resources allocated to communication actions under this Regulation should also contribute to covering the corporate communication of the political priorities of the Union in so far as they are related to the general objectives of this Regulation.	(101) \| Liidu fondide saavutusi tuleb tutvustada laiemale avalikkusele ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide kohta tuleb rohkem teavet anda. Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse. Põhiroll avalikkusele asjakohase teabe edastamisel lasub nii korraldusasutustel kui ka toetusesaajatel. Et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel toimuvate teavitustegevuse vahel, tuleb käesoleva määruse alusel rahastada teavitusmeetmetele eraldatud vahenditest ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.
(102) \| With a view to strengthening accessibility and transparency of information about funding opportunities and project beneficiaries, in each Member State a single website or website portal providing information on all the operational programmes, including the lists of operations supported under each operational programme, should be made available.	(102) \| Et parandada rahastamisvõimalusi ja projektide toetusesaajaid käsitleva teabe kättesaadavust ja läbipaistvust, peaks igas liikmesriigis olema üks veebileht või -portaal, millel antakse teavet kõikide rakenduskavade kohta, sealhulgas loetelud tegevustest, mida iga rakenduskava raames toetatakse.
(103) \| For the purpose of ensuring wide dissemination of information about the achievements of the Funds and the role of the Union therein and to inform potential beneficiaries about funding opportunities, detailed rules taking account of the size of the operational programmes in accordance with the principle of proportionality about information and communication measures, as well as certain technical characteristics of such measures, should be defined in this Regulation.	(103) \| Et tagada laialdane infolevik fondide saavutuste kohta ja liidu rolli kohta neis ning informeerida potentsiaalseid toetusesaajaid rahastamisvõimalustest, tuleks käesolevas määruses sätestada üksikasjalikud reeglid teabe- ja teavitamismeetmete kohta ning nende meetmete teatud tehnilised omadused, võttes arvesse rakenduskavade mahtu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
(104) \| In order to ensure that the allocation for each Fund is concentrated on the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, it is necessary to establish ceilings for the allocation to technical assistance of the Member State. It is also necessary to ensure that the legal framework for the programming of technical assistance facilitates the creation of streamlined delivery arrangements in a context where Member States implement multiple Funds in parallel and it should be possible for that framework to comprise several categories of regions.	(104) \| Tagamaks, et iga fondi puhul keskendutakse vahendite eraldamisel liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale ning fondispetsiifilistele ülesannetele vastavalt nende aluslepingupõhistele eesmärkidele, on vaja kehtestada liikmesriigile tehtava tehnilise abi eraldise ülemmäärad. Samuti on vaja tagada, et tehnilise abi kavandamise õigusraamistik aitab luua lihtsustatud abiandmiskorda olukorras, kus liikmesriigid rakendavad samal ajal mitut fondi ja nimetatud raamistikuga peaks olema võimalik hõlmata mitut piirkonnakategooriat.
(105) \| It is necessary to determine the elements for modulating the co-financing rate from the Funds to priority axes, in particular, to increase the multiplier effect of Union resources. It is also necessary to establish the maximum rates of co-financing by category of region in order to ensure that the principle of co-financing is respected through an appropriate level of public or private national support.	(105) \| On vaja määrata kindlaks elemendid, mille alusel kohandatakse fondide kaasfinantseerimise määraprioriteetsete suundadega, eelkõige ühenduse vahendite mitmekordse mõju tugevdamiseks. Samuti on vaja kehtestada kaasrahastamise maksimummäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et tagada sobiva siseriikliku toetuse kaudu, nii avaliku kui ka erasektori tasandil, kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine.
(106) \| It is necessary for Member States to designate a managing authority, a certifying authority and a functionally independent auditing authority for each operational programme. To provide flexibility for Member States in setting up control systems, it is appropriate to provide for the option for the functions of the certifying authority to be carried out by the managing authority. Member States should also be allowed to designate intermediate bodies to carry out certain tasks of the managing authority or the certifying authority. Member States should in that case lay down clearly their respective responsibilities and functions.	(106) \| Liikmesriigid peavad iga rakenduskava puhul nimetama korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja funktsionaalselt sõltumatu auditeerimisasutuse. Et liikmesriikidel oleks kontrollisüsteemide kehtestamisel rohkem paindlikkust, on kohane ette näha võimalus, et sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab korraldusasutus. Liikmesriigil peaks olema ka võimalus nimetada vahendusasutused, mis täidavad mõningaid korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Sellisel juhul peaks liikmesriik selgesti sätestama nende vastavad vastutusalad ja ülesanded.
(107) \| In order to take account of the specific organisation of the management and control systems for the Funds and the EMFF and the need to ensure a proportionate approach, specific provisions should be laid down in relation to the designation of the managing authority and the certifying authority. In order to avoid an unnecessary administrative burden, the ex ante verification of compliance with the designation criteria indicated in this Regulation should be limited to the managing and certifying authority, and, in accordance with the conditions laid down in this Regulation, no additional audit work should be required when the system is essentially the same as in the 2007-2013 programming period. There should be no requirement to approve the designation by the Commission. However, in order to increase legal certainty, Member States should have the option to submit the documents concerning the designation to the Commission subject to certain conditions laid down in this Regulation. The monitoring of compliance with the designation criteria carried out on the basis of audit and control arrangements should, where results show non-compliance with the criteria, give rise to remedial actions, and possibly to the ending of the designation.	(107) \| Et võtta arvesse fondide ja EMKFi juhtimis- ja kontrollisüsteemide spetsiifilist korraldust ning vajadust tagada proportsionaalne lähenemine, on vaja erisätteid korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse määramiseks. Tarbetu halduskoormuse vältimiseks peaks eelkontroll, mille käigus hinnatakse vastavust käesolevas määruses osutatud määramist käsitlevatele kriteeriumidele, piirduma korraldus- ja sertifitseerimisasutusega, ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel ei tohiks nõuda täiendavat auditeerimist, kui süsteem on oma laadilt samasugune nagu programmiperioodil 2007–2013. Määramise puhul ei tohiks nõuda, et komisjon peab selle heaks kiitma. Teatavatel käesolevas määruses sätestatud tingimustel peaks liikmesriikidel olema suurema õiguskindluse huvides aga õigus esitada määramist käsitlevad dokumendid komisjonile. Kui määramiskriteeriumidest kinnipidamise kontrollimisel kontrolli ja auditeerimise korra alusel selgub, et kriteeriumidest ei ole kinni peetud, tuleks võtta parandusmeetmeid ja vajaduse korral ka määramine lõpetada.
(108) \| The managing authority bears the main responsibility for the effective and efficient implementation of the Funds and the EMFF and thus fulfils a substantial number of functions related to programme management and monitoring, financial management and controls as well as project selection. Accordingly, the managing authority's responsibilities and functions should be set out.	(108) \| Korraldusasutus kannab peamist vastutust fondide ja EMKFi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eest ning täidab seega suure hulga funktsioone, mis on seotud programmide juhtimise ja seire, finantsjuhtimise ja kontrolliga ning projektide väljavalimisega. Seega tuleks sätestada korraldusasutuse vastutus ja ülesanded.
(109) \| The certifying authority should draw up and submit to the Commission payment applications. It should draw up the accounts, certifying their completeness, accuracy and veracity and that the expenditure entered in them complies with applicable Union and national rules. The certifying authority's responsibilities and functions should be set out.	(109) \| Sertifitseerimisasutus peaks koostama maksetaotlused ja esitama need komisjonile. Asutus peaks koostama aastaaruande, milles tõendatakse raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et neisse kantud kulutused on vastavuses liidu ja siseriiklike eeskirjadega. Tuleks sätestada seftifitseerimisasutuse vastutus ja ülesanded.
(110) \| The audit authority should ensure that audits are carried out on the management and control systems, on an appropriate sample of operations and on the accounts. The audit authority's responsibilities and functions should be set out. Audits of declared expenditure should be carried out on a representative sample of operations in order to enable the results to be extrapolated. As a general rule, a statistical sampling method should be used in order to provide a reliable representative sample. Nevertheless, audit authorities should be able to use in duly justified circumstances a non-statistical sampling method provided that the conditions laid down in this Regulation are complied with.	(110) \| Auditeerimisasutus peaks tagama, et auditeeritakse juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sobivat tegevusvalimit ning raamatupidamise aastaaruandeid. Tuleks sätestada auditeerimisasutuse vastutus ja ülesanded. Deklareeritud kulude auditeerimist tuleks läbi viia tegevuste esindusliku valimi osas, et tulemusi oleks võimalik ekstrapoleerida. Üldjuhul tuleks usaldusväärse esindusliku valimi saamiseks kasutada statistilise testi meetodit. Auditeerimisasutustel peaks olema võimalik nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel siiski kasutada ka mittestatistilise testi meetodit, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.
(111) \| Without prejudice to the Commission's powers as regards financial control, cooperation between the Member States and the Commission in this field should be increased and criteria should be established which allow the Commission to determine, in the context of its strategy of control of national systems, the level of assurance it should obtain from national audit bodies.	(111) \| Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli alal, tuleks nimetatud valdkonnas tugevdada liikmesriikide ja komisjoni koostööd ning kehtestada kriteeriumid, mille põhjal komisjonil oleks võimalik siseriiklike süsteemide kontrollimise strateegia alusel kindlaks teha, millisel tasemel kindlust liikmesriikide auditeerimisasutused talle pakuvad.
(112) \| In addition to common rules on financial management for the ESI Funds, additional provisions for the Funds and the EMFF should be laid down. In particular, with a view to ensuring reasonable assurance for the Commission prior to the acceptance of accounts, applications for interim payments should be reimbursed, at a rate of 90 % of the amount resulting from applying the co-financing rate for each priority, laid down in the decision adopting the operational programme, to the eligible expenditure for the priority. The outstanding amounts due should be paid to the Member States upon acceptance of accounts, provided that the Commission is able to conclude that the accounts are complete, accurate and true.	(112) \| Lisaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide finantsjuhtimise ühistele eeskirjadele tuleks sätestada lisasätted fondide ja EMKFi kohta. Eelkõige selleks, et anda komisjonile enne raamatupidamisaruannete heakskiitmist piisav kindlus, tuleks vahemaksete taotlused rahuldada 90 % ulatuses summast, mis saadakse, kohaldades prioriteedi rahastamiskõlblike kulutuste suhtes iga prioriteedi kaasrahastamise määra, mis on kindlaks määratud rakenduskava vastuvõtmise otsuses. Tasumata summad tuleks liikmesriigile välja maksta raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise järel, tingimusel et komisjon saab järeldada, et need aruanded on täielikud, täpsed ja õiged.
(113) \| Beneficiaries should receive the support in full no later than 90 days from the date of submission of the payment claim by the beneficiary, subject to the availability of funding from initial and annual pre-financing and interim payments. The managing authority should be able to interrupt the deadline where supporting documents are incomplete or there is evidence of irregularity requiring further investigation. Initial and annual pre-financing should be provided for to ensure that Member States have sufficient means to implement programmes under such arrangements. Annual pre-financing should be cleared each year with the acceptance of accounts.	(113) \| Toetusesaajad peaksid saama toetuse täielikult kätte hiljemalt 90 päeva jooksul alates kuupäevast, mil toetusesaaja on maksenõude esitanud, sõltuvalt esialgsete ja iga-aastaste eelmaksete ja vahemaksetega kättesaadavaks tehtud vahenditest. Korraldusasutusel peaks olema võimalik tähtaja arvestamine katkestada, kui tõendavad dokumendid ei ole täielikud või kui on tõendeid eeskirjade eiramise kohta, mis vajab edasist uurimist. Tuleks ette näha esialgsed ja iga-aastased eelmaksed, et liikmesriikidel oleks piisavalt vahendeid, et sellise korra alusel tegutseda. Iga-aastased eelmaksed tuleks igal aastal raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmise käigus raamatupidamisarvestusest välja kanda.
(114) \| To reduce the risk of irregular expenditure being declared, it should be possible for a certifying authority, without any need for additional justification, to include the amounts which require further verification in an interim payment application after the accounting year in which they were entered into its accounting system.	(114) \| Et vähendada eeskirju eirava kulude deklareerimise riski, peaks sertifitseerimisasutusel olema võimalik lisada täiendavat kontrollimist vajavad summad vahemaksetaotlusesse pärast aruandeaastat, mil need kanti tema raamatupidamissüsteemi, ilma et ta peaks seda täiendavalt põhjendama.
(115) \| To ensure the appropriate application of the general rules on decommitment, the rules established for the Funds and the EMFF should detail how the deadlines for decommitment are established.	(115) \| Et tagada kohustustest vabastamise üldreeglite asjakohane kohaldamine, peaks fondidele ja EMKFile kehtestatud eeskirjades olema üksikasjalikult sätestatud, kuidas kohustustest vabastamise tähtajad kindlaks määratakse.
(116) \| In order to apply the requirements of the Financial Regulation to the financial management of the Funds and the EMFF, it is necessary to set out procedures for the preparation, examination and acceptance of accounts which should ensure a clear basis and legal certainty for these arrangements. In addition, in order to allow a Member State properly to fulfil its responsibilities, it should be possible for the Member State to exclude amounts which are the subject of an ongoing assessment of legality and regularity.	(116) \| Kohaldamaks finantsmääruses sätestatud nõudeid fondide ja EMKFi finantsjuhtimise suhtes, tuleb kehtestada raamatupidamisarvestuse ettevalmistamise, kontrolli ja heakskiitmise menetlus, mis peaks tagama selle korra selge aluse ja õiguskindluse. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks jätta välja summad, mille osas toimub nende seaduslikkuse ja korrektsuse hindamine.
(117) \| In order to reduce the administrative burden on beneficiaries, specific time limits should be set out during which the managing authorities are obliged to ensure the availability of documents for operations following submission of expenditure or completion of an operation. In accordance with the principle of proportionality, the period for keeping the documents should be differentiated depending on the total eligible expenditure of an operation.	(117) \| Et vähendada toetusesaajate halduskoormust, tuleks kehtestada konkreetsed tähtajad, mille jooksul peavad korraldusasutused tagama tegevuse dokumentide kättesaadavuse pärast kulu deklareerimist või tegevuse lõpuleviimist. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peaksid dokumentide säilitamise tähtajad olema erinevad sõltuvalt tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest.
(118) \| As accounts are verified and accepted every year, a significant simplification of the closure procedure should be introduced. The final closure of the programme should therefore be based only on the documents relating to the final accounting year and the final implementation report or the last annual implementation report, without any need to provide any additional documents.	(118) \| Kuna raamatupidamise aastaaruandeid kontrollitakse ja kiidetakse heaks igal aastal, tuleks lõpetamismenetlust märkimisväärselt lihtsustada. Programmi lõplik lõpetamine peaks seetõttu põhinema üksnes viimase aruandeaastaga seotud dokumentidel ja rakendamise lõpparuandel või viimasel rakendamise aastaaruandel, ilma et tuleks esitada mis tahes täiendavaid dokumente.
(119) \| In order to safeguard the Union's financial interests and provide the means to ensure effective programme implementation, provisions should be laid down allowing for the suspension by the Commission of payments at the level of priorities or operational programmes.	(119) \| Et kaitsta liidu finantshuve ja pakkuda võimalust tagada programmide tulemuslik rakendamine, tuleks kehtestada sätted, mis võimaldavad komisjonil maksed prioriteetide või rakenduskavade tasandil peatada.
(120) \| In order to provide legal certainty for Member States, it is appropriate to lay down the specific arrangements and procedures for financial corrections by Member States and by the Commission in respect of the Funds and the EMFF respecting the principle of proportionality.	(120) \| Et tagada liikmesriikidele õiguskindlus, on asjakohane kehtestada erikord ja -menetlused liikmesriikide ja komisjoni finantskorrektsioonide jaoks seoses fondide ja EMKFiga, pidades kinni proportsionaalsuse põhimõttest.
(121) \| It is necessary to establish a legal framework which provides robust management and control systems at national and regional level and an appropriate division of roles and responsibilities in the context of shared management. The role of the Commission should therefore be specified and clarified and proportionate rules set out for the application of financial corrections by the Commission.	(121) \| On vaja kehtestada õigusraamistik, millega nähakse ette kindlad juhtimis- ja kontrollisüsteemid riigi ja piirkondlikul tasandil ning asjakohane ülesannete ja vastutuse jaotus koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kontekstis. Seega tuleks täpsustada ja selgitada komisjoni ülesandeid ning kehtestada proportsionaalsed eeskirjad komisjoni tehtavate finantskorrektsioonide kohaldamise kohta.
(122) \| The frequency of audits on operations should be proportionate to the extent of the Union's support from the Funds and the EMFF. In particular, the number of audits carried out should be reduced where the total eligible expenditure for an operation does not exceed EUR 200 000 for the ERDF and the Cohesion Fund, and EUR 150 000 for the ESF, and EUR 100 000 for the EMFF. Nevertheless, it should be possible to carry out audits at any time where there is evidence of an irregularity or fraud, or, following closure of a completed operation, as part of an audit sample. The Commission should be able to review the audit trail of the audit authority or take part in on-the-spot audits of the audit authority. Where the Commission does not obtain the necessary assurance as to the effective functioning of the audit authority by those means, the Commission should be able to carry out a re-performance of the audit activity where this is in accordance with internationally accepted audit standards. In order that the level of auditing by the Commission is proportionate to the risk, the Commission should be able to reduce its audit work in relation to operational programmes where there are no significant deficiencies or where the audit authority can be relied on. In order to reduce the administrative burden on beneficiaries, specific rules should be introduced to reduce the risk of overlap between audits of the same operations by various institutions, namely the European Court of Auditors, the Commission and the audit authority.	(122) \| Tegevuste auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne fondidest ja EMKFist antava liidu abi ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui tegevuse rahastamiskõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 200 000 eurot ERFi ja Ühtekuuluvusfondi, 150 000 eurot ESFi ja 100 000 eurot EMKFi puhul. Auditeid peab siiski olema võimalik teha igal ajal, kui on märke rikkumisest või pettusest, või auditivalimina pärast lõpuleviidud tegevuse lõpetamist. Komisjonil peaks olema õigus analüüsida auditeerimisasutuse kontrolljälge või võtta osa auditeerimisasutuse kohapealsest kontrollist. Kui komisjon ei saa sel viisil auditeerimisasutuste tulemusliku töö kohta vajalikku kindlust, peaks tal olema õigus auditeerimistegevust korrata, kui see on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Et komisjoni auditeerimistase oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema õigus vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi, või juhtudel, kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Et vähendada toetusesaajate halduskoormust, tuleks kehtestada erieeskirjad, mille abil vähendada erinevate institutsioonide - Euroopa Kontrollikoja, komisjoni ja auditeerimisasutuse - poolt samade tegevuste suhtes tehtud auditite kattumise ohtu.
(123) \| In order to supplement and amend certain non-essential elements of this Regulation, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission in respect of a European code of conduct on partnership, supplements and amendments of Sections 4 and 7 of the CSF, criteria for determining the level of financial correction to be applied, specific rules on the purchase of land and combination of technical support with financial instruments, the role, liabilities and responsibility of bodies implementing financial instruments, the management and control of financial instruments, the withdrawal of payments to financial instruments and the consequent adjustments in respect of applications for payments, the establishment of a system of capitalisation of annual instalments for financial instruments, the specific rules setting out the criteria for determining management costs and fees on the basis of performance and the applicable thresholds as well as rules for the reimbursement of capitalised management costs and fees for equity-based instruments and micro-credit, the adjustment of the flat rate for net revenue generating operations in specific sectors, as well as the establishment of a flat rate for certain sectors or subsectors within the fields of ICT, research, \| development and innovation and energy efficiency and adding sectors or subsectors, the methodology for the calculation of the discounted net revenue for net revenue-generating operations, additional rules on the replacement of a beneficiary under PPP operations, minimum requirements to be included in PPP agreements which are necessary for the application of a derogation concerning eligibility of expenditure, the definition of the flat rate applied to indirect costs for grants based on existing methods and corresponding rates applicable in Union policies, the methodology to be used in carrying out the quality review of a major project, the criteria for determining the cases of irregularity to be reported, the data to be provided and the conditions and procedures to be applied to determine whether amounts which are irrecoverable shall be reimbursed by the responsibilities of Member States, the data to be recorded and stored in computerised form within monitoring systems established by managing authorities, the minimum requirements for audit trails, the scope and content of audits and the methodology for sampling, the use of data collected during audits, and the criteria for determining serious deficiencies in the effective functioning of management and control systems, for establishing the level of financial correction to be applied and for applying flat rates or extrapolated financial corrections. It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level. The Commission, when preparing and drawing up delegated acts, should ensure a simultaneous, timely and appropriate transmission of relevant documents to the European Parliament and to the Council.	(123) \| Et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid vähem olulisi sätteid, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses Euroopa partnerluse käitumisjuhendiga ühise strateegilise raamistiku 4. ja 7. jao muudatustega, kriteeriumitega kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramiseks, konkreetsete eeskirjadega maa ostmise kohta ning tehnilise abi kombineerimise kohta rahastamisvahenditega, rahastamisvahendeid rakendavate asutuste rolli, kohustuste ja vastutusega, rahastamisvahendite juhtimise ja kontrolliga, rahastamisvahenditele tehtavate maksete tühistamisega ning järgnevate maksetaotluste kohandamisega, intressitoetuste ja garantiitasude toetuste iga-aastaste osamaksude kapitaliseerimise süsteemi loomisega, erieeskirjadega halduskulude ja -tasude arvestamise kriteeriumide kohta tulemuste ja kohaldatavate künniste põhjal ning omakapitaliinstrumentide ja mikrokrediidi puhul kapitaliseeritud halduskulude või -tasude hüvitamise eeskirjadega, puhastulu tekitavate tegevuste ühtse määra kohandustega teatud sektorites, ühtsete määrade kehtestamisega IKT, teadus- ja \| arendustöö ning innovatsiooni ja energiatõhususe sektorite või allsektorite jaoks, puhastulu tekitavate tegevuste diskonteeritud puhastulu jooksevväärtuse arvutamise meetodiga, avaliku ja erasektori partnerluse korral toetusesaaja muutmist ja sellega seotud kohustusi käsitlevate täiendavate eeskirjadega, avaliku ja erasektori partnerluse lepingutesse lisatavate miinimumnõuetega, mis on vajalikud kulude rahastamiskõlblikkust puudutava erandi kohaldamiseks, ühtse määra määratlusega ja sellega seotud meetoditega ning ja liidu valdkonnapoliitikas kohaldatavate vastavate määradega, suurprojekti kvaliteedikontrolli teostamisel kasutatava metoodikaga, täiendavate üksikasjalike eeskirjadega teatamist vajavate eiramisjuhtude kindlaksmääramise kriteeriumide, esitatavate andmete ning tingimuste ja menetluste kohta, mida kohaldatakse, et teha kindlaks, kas summad, mida ei ole võimalik tagasi nõuda, tuleb hüvitada liikmesriigil, üksikasjalike eeskirjadega süsteemi jaoks, et koguda ja salvestada elektroonilisel kujul andmeid seiresüsteemi raames, üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje, tegevuste auditite ja raamatupidamisaruannete auditite ulatuse ja sisu ning metoodika kohta, auditeerimise jooksul kogutud andmete kasutamist puudutavate eeskirjadega, üksikasjalike eeskirjadega juhtude kohta, mida loetakse haldus- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise tõsisteks puudusteks, et määrata kindlaks finantskorrektsioonide ulatus ja et kohaldada ühtset määraga või ekstrapoleeritud finantskorrektsioone. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama vastavate dokumentide üheaegse, õigeaegse ja nõuetekohase üleandmise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(124) \| The Commission should be empowered to adopt, by means of implementing acts, as regards all the ESI Funds, decisions approving the elements of Partnership Agreements and their amendments, decisions approving elements of the revised Partnership Agreement, decisions on the programmes and priorities which have achieved their milestones and can benefit from the allocation of the performance reserve, decisions on the amendment of programmes as consequence of corrective actions concerning the transfer of financial allocations to other programmes, decisions on annual plans of actions to be financed from technical assistance at the initiative of the Commission, and, in the case of decommitment, decisions to amend decisions adopting programmes; and as regards the ERDF, the ESF and the Cohesion Fund, decisions identifying the regions and Member States fulfilling the Investment for growth and jobs criteria, decisions setting out the annual breakdown of commitment appropriations to the Member States, decisions setting out the amount to be transferred from each Member State's Cohesion Fund allocation to the CEF, decisions setting out the amount to be transferred from each Member State's Structural Funds allocation to aid for the most deprived, decisions accepting transfers of parts of appropriations for the European territorial cooperation goal to the Investment for growth and jobs goal, decisions whether or not to carry out a financial correction in the case of \| non-compliance with additionality, decisions adopting and amending operational programmes, decisions refusing the financial contribution to a major project, decisions on the approval of a financial contribution to a selected major project and the extension of the period for the realisation of the condition related to the approval of major projects and decisions on joint action plans; and as regards the ERDF, the ESF, the Cohesion Fund and the EMFF, decisions on non-acceptance of the accounts and the amount chargeable if the accounts were not accepted, decisions suspending interim payments and decisions on financial corrections.	(124) \| Seoses kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega peaks komisjonil olema õigus võtta rakendusaktidega vastu partnerluslepingute ja nende muudatuste või läbi vaadatud partnerluslepingute elementide heakskiitmise otsused, otsused vahe-eesmärgid saavutanud programmide ja prioriteetide kohta, millele võib teha eraldisi tulemusreservist, otsused programmide muutmise kohta, mis on tingitud rahaliste eraldiste teistele programmidele ülekandmist puudutavatest parandusmeetmetest, otsused iga-aastaste tegevuskavade kohta, mida rahastatakse komisjoni algatusel antava tehnilise abi raames, ning kohustusest vabastamise korral programmide kehtestamise otsuste muutmise otsused; ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul otsused, milles määratakse kindlaks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi tingimustele vastavad piirkonnad ja liikmesriigid, otsused, milles sätestatakse liikmesriikidele eraldatavate kulukohustuste assigneeringute aastane jaotus, otsused summade kohta, mis tuleb iga liikmesriigi Ühtekuuluvusfondi eraldisest üle kanda Euroopa ühendamise rahastusse, otsused summade kohta, mis tuleb iga liikmesriigi struktuurifondide eraldisest kanda üle abile enim puudust kannatavatele isikutele, otsused, millega kiidetakse heaks osa Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ettenähtud assigneeringute ülekandmine majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla, otsused finantskorrektsiooni tegemise või \| tegemata jätmise kohta, kui ei ole kinni peetud täiendavuse põhimõttest, otsused rakenduskavade vastuvõtmise ja muutmise kohta, otsused suurprojekti rahalisest toetamisest keeldumise kohta, välja valitud suurprojekti rahalise toetamise heakskiitmise ning suurprojektide heakskiitmise tingimuse täitmise perioodi pikendamisega seotud otsused ning otsused ühiste tegevuskavade kohta, ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul otsused raamatupidamisaruannete heakskiitmata jätmise ja sellest tulenevalt tasumisele kuuluva summa kohta, vahemaksete peatamise otsused ja finantskorrektsioone käsitlevad otsused.
(125) \| In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, implementing powers should be conferred on the Commission in respect of the model to be used when submitting the progress report, the model of operational programme for the Funds, methodology to be used in carrying out the cost-benefit analysis on major projects, the format for information on major projects, the model for the joint action plan, the model of the annual and final implementation reports, the frequency of the reporting of irregularities and the reporting format to be used, the model for the management declaration, and the models for the audit strategy, opinion and annual control report. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council (19).	(125) \| Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eduaruande esitamisel kasutatavate näidiste, fondide rakenduskava näidise, suurprojektide kulude-tulude analüüsi tegemisel kasutatava metoodika, suurprojektidega seotud teabe vormingu, ühise tegevuskava standardvormi, rakendamise aasta- ja lõpparuannete näidise, eeskirjade eiramisest teatamise sageduse ning standardse aruandevormi, juhtkonna kinnitava avalduse näidise, auditistrateegia näidise, auditiarvamuse näidise ja iga-aastase kontrolliaruande näidise osas. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (19).
(126) \| In order to ensure the necessary input and better involvement of Member States when the Commission exercises its implementing powers with regard to this Regulation in certain particularly sensitive policy areas relating to the ESI Funds and in order to strengthen the Member States' role in adopting uniform conditions in such areas or other executive measures with substantial implications or with a potentially significant impact on either the national economy, the national budget or on the proper functioning of the public administration of the Member States, the implementing acts relating to the methodology for providing information on the support for climate change objectives, the detailed arrangements to ensure a consistent approach for determining in the performance framework the milestones and targets for each priority and for assessing the achievement of the milestones and targets, standard terms and conditions for monitoring of financial instruments, the detailed arrangements for the transfer and management of programme contributions managed by the bodies implementing financial instruments, a model of the funding agreement concerning the joint uncapped guarantee and securitisation financial instruments in favour of SMEs, the models to be used when submitting additional information concerning financial instruments with the applications for payments to the Commission and when reporting on financial instruments to the Commission, the terms and conditions for the electronic data exchange system for management and control, the nomenclature, based on which the categories of intervention are to be defined concerning \| the priority axis in operational programmes, the format for notification of the selected major project, the technical characteristics of information and communication measures for the operation and instructions for creating the emblem and the definition of its standard colours, the model to be used when submitting financial data to the Commission for monitoring purposes, detailed rules on the exchange of information between beneficiaries and managing authorities, certifying authorities, audit authorities and intermediate bodies, the model for the report and the opinion of the independent audit body and the description of the functions and procedures in place for the managing authorities and, where appropriate, of the certifying authorities, the technical specifications of the management and control system, the model for payment applications and the model for the accounts should be adopted in accordance with the examination procedure as established in Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011.	(126) \| Tagamaks liikmesriikide vajalikku panust ja paremat kaasatust, kui komisjon kasutab oma rakendamisvolitusi käesoleva määruse rakendamiseks mõnes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud eriti tundlikus poliitikavaldkonnas, ja tugevdamaks liikmesriikide osa sellega seotud ühetaoliste tingimuste või muude rakendusmeetmete vastuvõtmisel, millel on märkimisväärsed tagajärjed või potentsiaalselt oluline mõju kas liikmesriikide majandusele, eelarvele või avaliku halduse nõuetekohasele toimimisele, tuleks rakendusaktid, mis on seotud kliimamuutuste eesmärkide toetuste kohta antava teabe metoodikaga, üksikasjaliku korraga, millega tagatakse ühtne lähenemine tulemusraamistikus kindlaksmääratavatele vahe- ja lõppeesmärkidele kõikide prioriteetide puhul ning vahe- ja lõppeesmärkide saavutamise hindamisele, standardtingimustega rahastamisvahendite seireks, rahastamisvahendeid rakendavate asutuste poolt hallatavate programmi osamaksude ülekandmist ja haldamist käsitlev üksikasjalik kord, näidisvormiga rahastamislepingu jaoks, mis puudutab VKEde toetuseks mõeldud piiristamata garantiide ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumente, näidistega, mida kasutatakse koos maksetaotlustega rahastamisvahendeid puudutava täiendava teabe esitamisel komisjonile, näidistega, mida kasutatakse rahastamisvahendeid käsitlevate aruannete koostamiseks komisjonile, nomenklatuuriga, mille alusel saab määratleda rakenduskavade \| prioriteetse suuna sekkumiskategooriaid, välja valitud suurprojektist teatamise vormiga, tegevusega seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omaduste ning juhistega embleemi loomiseks ja standardvärvide määratlusega, näidisega, mida kasutatakse finantsandmete esitamiseks komisjonile seire eesmärgil, toetusesaajate ning korraldusasutuste, sertifitseerimisasutuste, auditeerimisasutuste ja vahendusasutuste vahelise teabevahetuse korraga, sõltumatu auditeerimisorgani aruande ja auditiarvamuse näidis seoses korraldusasutuse ja asjakohasel juhul sertifitseerimisasutuse määramise menetlustega, juhtimis- ja kontrollisüsteemi tehniline kirjeldus; programmi osamaksude ülekande ja haldamise üksikasjalik kord, tuleks vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 sätestatud kontrollimenetlusega.
(127) \| For certain implementing acts to be adopted in accordance with the examination procedure laid down in Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 the potential impact and implications are of such high significance to Member States that an exception from the general rule is justified. Accordingly, where no opinion is delivered by the committee, the Commission should not adopt the draft implementing act. Those implementing acts relate to setting out the methodology for providing information on the support for climate change objectives; determining the methodology for milestones and targets with regard to the performance framework; establishing the standard terms and conditions in relation to financial instruments; laying down the detailed arrangements for the transfer and management of programme contributions with regard to certain financial instruments; adopting a model of the funding agreement concerning the joint uncapped guarantee and securitisation financial instruments in favour of SMEs; establishing the model to be used when reporting on financial instruments to the Commission; determining the nomenclature, based on which the categories of intervention can be defined concerning the priority axis in operational programmes; concerning the technical characteristics of information and communication measures for the operation and instructions for creating the emblem and a definition of the standard colours; laying down the technical specifications of recording and data-storing in relation to the management and control system. The third subparagraph of Article 5(4) of Regulation (EU) No 182/2011 should therefore apply to those implementing acts.	(127) \| Teatavate rakendusaktide puhul, mis tuleb vastu võtta kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 sätestatud kontrollimenetlusega, on potentsiaalne mõju liikmesriikidele nii suur, et üldistest nõuetest on põhjust teha erandeid. Seega, kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon ei tohiks rakendusakti eelnõu vastu võtta. Need rakendusaktid puudutavad kliimamuutuste eesmärkide toetuste kohta antava teabe metoodika kindlaks määramist; tulemusraamistiku vahe-eesmärkide metoodika kindlaks määramist; rahastamisvahenditega seotud standardtingimuste koostamist; programmi osamaksude ülekande ja haldamise korra sätestamist seoses teatavate rahastamisvahenditega; näidisvormi vastuvõtmist rahastamislepingu jaoks, mis puudutab VKEde toetuseks mõeldud piiristamata garantiide ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumente; näidise koostamist, mida kasutatakse komisjonile esitatavate, rahastamisvahendeid käsitlevate aruannete koostamiseks; nomenklatuuri kindlaksmääramist, mille alusel saab määratleda rakenduskavade prioriteetse suuna sekkumiskategooriaid; tegevusega seotud teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste näitajate kindlaks määramist ning juhiste koostamist embleemi loomiseks ja standardvärvide määratlemist ning tehnilise kirjelduse koostamist andmete salvestamise ja säilitamise kohta seoses juhtimis- ja kontrollisüsteemidega. Seetõttu tuleks nende rakendusaktide suhtes kohaldada määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
(128) \| Since this Regulation replaces Regulation (EC) No 1083/2006, that Regulation should therefore be repealed. Nevertheless, this Regulation should not affect either the continuation or modification of assistance approved by the Commission on the basis of Regulation (EC) No 1083/2006 or any other legislation applying to that assistance on 31 December 2013. Applications made or approved under Regulation (EC) No 1083/2006 should therefore remain valid. Special transitional rules should be also laid down by way of derogation from point (b) of Article 59(1) of Regulation (EC) No 1083/2006 as to when a managing authority can carry out the functions of the certifying authority for operational programmes, implemented under the previous legislative framework, for the purposes of the Commission assessment in accordance with Article 73(3) of the Regulation (EC) No 1083/2006 when applying Article 123(5) of this Regulation and concerning the approval procedure of major projects under point (a) of Article 102(1) of this Regulation.	(128) \| Kuna käesoleva määrusega asendatakse määrus (EÜ) nr 1083/2006, tuleks kõnealune määrus seega kehtetuks tunnistada. Käesolev määrus ei peaks aga mõjutama sellise abi jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1083/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt esitatud või heaks kiidetud taotlused peaksid seetõttu jääma jõusse. Erandina nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 59 lõike 1 punktist b tuleks ette näha ka üleminekuperioodi erieeskirjad selle kohta, millal korraldusasutus võib varasema õigusraamistiku alusel rakendatud rakenduskavade puhul hakata täitma sertifitseerimisasutuse ülesandeid, et komisjon saaks anda hinnangu vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 73 lõikele 3, kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 123 lõiget 5 ja seoses artikli 102 lõike 1 punkti a kohase suurprojektide heakskiitmismenetlusega.
(129) \| Since the objective of this Regulation, namely to strengthen economic, social and territorial cohesion cannot be sufficiently achieved by the Member States by reason of the extent of the disparities between the levels of development of the various regions and the backwardness of the least favoured regions and the limit on the financial resources of the Member States and regions, but can rather be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TEU. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective.	(129) \| Et käesoleva määruse eesmärki, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist, ei suuda liikmesriigid eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(130) \| In order to allow for the prompt application of the measures provided for in this Regulation, this Regulation should enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union,	(130) \| Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete kohest kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:	ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
PART ONE	ESIMENE OSA
SUBJECT-MATTER AND DEFINITIONS	REGULEERIMISESE JA MÕISTED
Article 1	Artikkel 1
Subject-matter	Reguleerimisese
This Regulation lays down the common rules applicable to the European Regional Development Fund (ERDF), the European Social Fund (ESF), the Cohesion Fund, the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and the European Maritime and Fisheries Fund (EMFF), which operate under a common framework (the 'European Structural and Investment' - 'ESI Funds'). It also lays down the provisions necessary to ensure the effectiveness of the ESI Funds and their coordination with one another and with other Union instruments. The common rules applying to the ESI Funds are set out in Part Two.	Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised eeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) („Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid”) – suhtes. Määrusega kehtestatakse ka õigusnormid, mis on vajalikud, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkus ning nende koordineerimine üksteisega ja muude liidu vahenditega. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes kohaldatavad ühiseeskirjad on sätestatud teises osas.
Part Three lays down the general rules governing the ERDF, the ESF (together referred to as the 'Structural Funds') and the Cohesion Fund concerning the tasks, priority objectives and organisation of the Structural Funds and the Cohesion Fund (the 'Funds'), the criteria that Member States and regions are required to fulfil in order to be eligible for support from the Funds, the financial resources available and the criteria for their allocation.	Kolmandas osas nähakse ette ERFi, ESFi (edaspidi koos „struktuurifondid”) ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivad üldeeskirjad, mis käsitlevad struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi (edaspidi „fondid”) ülesandeid, prioriteetseid eesmärke ja korraldust, kriteeriume, millele liikmesriigid ja piirkonnad peavad vastama, et saada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust, olemasolevaid rahastamisvahendeid ja nende eraldamise kriteeriume.
Part Four lays down general rules applicable to the Funds and the EMFF on management and control, financial management, accounts and financial corrections.	Neljandas osas sätestatakse fondide ja EMKFi üldeeskirjad, mis käsitlevad juhtimist ja kontrolli, finantsjuhtimist, arvepidamist ja finantskorrektsioone.
The rules set out in this Regulation shall apply without prejudice to the provisions laid down in Regulation (EU) No 1306/2013 of the European Parliament and of the Council (20) and to the specific provisions laid down in the following Regulations (the 'Fund-specific Regulations') in accordance with the fifth paragraph of this Article:	Käesolevas määruses ette nähtud eeskirju kohaldatakse, ilma et see piiraks sätteid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (20) (EL) nr 1306/2013, ja erisätteid, mis on ette nähtud järgmiste määrustega („fondispetsiifilised määrused”) kooskõlas käesoleva artikli viienda lõiguga:
(1) \| Regulation (EU) No 1301/2013 (the 'ERDF Regulation');	1) \| määrus (EL) nr 1301/2013 (ERFi määrus);
(2) \| Regulation (EU) No 1304/2013 (the 'ESF Regulation');	2) \| määrus (EL) nr 1304/2013 (ESFi määrus);
(3) \| Regulation (EU) No 1300/2013 (the 'CF Regulation');	3) \| määrus (EL) nr 1300/2013 (Ühtekuuluvusfondi määrus);
(4) \| Regulation (EU) No 1299/2013 (the 'ETC Regulation');	4) \| määrus (EL) nr 1299/2013 (ETK määrus);
(5) \| Regulation (EU) No 1305/2013 (the 'EAFRD Regulation'); and	5) \| määrus (EL) nr 1305/2013 (EAFRD määrus) ning
(6) \| a future Union legal act establishing the conditions for the financial support for maritime and fisheries policy for the programming period 2014 - 2020 (the 'EMFF Regulation").	6) \| tulevane liidu õigusakt, millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused programmiperioodiks 2014-2020 (EMKFi määrus).
Part Two of this Regulation shall apply to all the ESI Funds except when it explicitly allows for derogations. Parts Three and Four of this Regulation shall establish complementary rules to Part Two that apply respectively to the Funds and to the Funds and the EMFF and may explicitly allow for derogations in the Fund-specific Regulations concerned. The Fund-specific Regulations may establish complementary rules to Part Two of this Regulation for the ESI Funds, to Part Three of this Regulation for the Funds and to Part Four of this Regulation for the Funds and the EMFF. The complementary rules in the Fund-specific Regulations shall not be in contradiction with Parts Two, Three or Four of this Regulation. In case of doubt about the application between provisions, Part Two of this Regulation shall prevail over the Fund-specific rules, and Parts Two, Three and Four of this Regulation shall prevail over the Fund-specific Regulations.	Käesoleva määruse teist osa kohaldatakse kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes, v.a juhul, kui teises osas on erandid selgelt lubatud. Käesoleva määruse kolmandas osas sätestatakse fondide suhtes kohaldatavad eeskirjad ja neljandas osas fondide ja EMKFi suhtes kohaldatavad eeskirjad, mis täiendavad käesoleva määruse teise osa eeskirju ning milles võib lubada teha erandeid asjaomastest fondispetsiifilistest määrustest. Fondispetsiifilistes määrustes võib sätestada käesoleva määruse teist osa täiendavad eeskirju Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks, käesoleva määruse kolmandat osa täiendavad eeskirju fondide jaoks ja käesoleva määruse neljandat osa täiendavad eeskirju fondide ja EMKFi jaoks. Fondispetsiifilistes määrustes sisalduvad täiendavad eeskirjad ei tohi olla käesoleva määruse teise, kolmanda või neljanda osaga vastuolus. Kui tekib kahtlus, milliseid sätteid kohaldada, on käesoleva määruse teine osa ülimuslik fondispetsiifiliste eeskirjade suhtes ning käesoleva määruse teine, kolmas ja neljas osa on ülimuslikud fondispetsiifiliste eeskirjade suhtes.
Article 2	Artikkel 2
Definitions	Mõisted
For the purposes of this Regulation, the following definitions apply;	Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) \| 'Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth' means the targets and shared objectives guiding the action of Member States and the Union set out in the Conclusions adopted by the European Council of 17 June 2010 as Annex I (New European Strategy for Jobs and Growth, EU Headline Targets), Council Recommendation of 13 July 2010 (21) and in Council Decision 2010/707/EU (22), and any revision of such targets and shared objectives;	1) „liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”– eesmärgid ja ühised sihid, mis annavad suuna liikmesriikide ja liidu tegevusele ning mis on sätestatud Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järelduste I lisas (Euroopa uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, ELi peamised eesmärgid), nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovituses (21) ning nõukogu otsuses 2010/707/EL (22), samuti nende eesmärkide ja ühiste sihtide muudatustes;
(2) \| 'a strategic policy framework' means a document or a set of documents established at national or regional level, which sets out a limited number of coherent priorities established on the basis of evidence and a timeframe for the implementation of those priorities and which may include a monitoring mechanism;	2) „strateegiline poliitiline raamistik”– riigi või piirkonna tasandi kohta kehtestatud dokument või mitu dokumenti, milles sätestatakse piiratud arv ühtseid prioriteete, mis on seatud põhistatud alustel ja kõnealuste prioriteetide elluviimise ajakava, ning milles võib sisalduda seiremehhanism;
(3) \| 'smart specialisation strategy' means the national or regional innovation strategies which set priorities in order to build competitive advantage by developing and matching research and innovation own strengths to business needs in order to address emerging opportunities and market developments in a coherent manner, while avoiding duplication and fragmentation of efforts; a smart specialisation strategy may take the form of, or be included in, a national or regional research and innovation (R&I) strategic policy framework;	3) „aruka spetsialiseerumise strateegia”– riiklik või piirkondlik innovatsioonistrateegia, millega sätestatakse prioriteedid konkurentsieeliste loomiseks, arendades ja sobitades teadustöö ja innovatsiooni tugevaid külgi äriliste vajadustega, et kasutada tekkivaid võimalusi ja turumuutusi ühtsel viisil, vältides dubleerimist ja killustumist; aruka spetsialiseerumise strateegiast võib kujuneda riiklik või piirkondlik teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline poliitikaraamistik või mis võidakse sellise raamistikuga liita;
(4) \| 'Fund-specific rules' means the provisions laid down in, or established on the basis of, Part Three or Part Four of this Regulation or a Regulation governing one or more of the ESI Funds listed in the fourth paragraph of Article 1;	4) „fondispetsiifilised eeskirjad”– sätted, mis on sätestatud käesoleva määruse kolmandas või neljandas osas või kehtestatud kõnealuste osade alusel, või määruses, mis reguleerib üht või enamat artikli 1 neljandas lõigus loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi, või mis on kehtestatud sellise määruse alusel;
(5) \| 'programming' means the process of organisation, decision-making and allocation of financial resources in several stages, with the involvement of partners in accordance with Article 5, intended to implement, on a multi-annual basis, joint action by the Union and the Member States to achieve the objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth;	5) „programmitöö”– mitmeastmeline korralduse, otsustamise ja rahaliste vahendite eraldamise protsess, mis toimub partnerite osalusel kooskõlas artikliga 5 ja mille eesmärk on rakendada mitut aastat hõlmava ajavahemiku vältel liidu ja liikmesriikide ühiseid meetmeid liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamiseks;
(6) \| 'programme' means an 'operational programme' as referred to in Part Three or Part Four of this Regulation and in the EMFF Regulation, and 'rural development programme' as referred to in the EAFRD Regulation;	6) „programm”– käesoleva määruse kolmandas või neljandas osas osutatud „rakenduskava” ning EAFRDi määruses osutatud „maaelu arengukava”;
(7) \| 'programme area' means a geographical area covered by a specific programme or, in the case of a programme covering more than one category of region, the geographical area corresponding to each separate category of region;	7) „programmiala”– eriprogrammiga hõlmatud geograafiline ala või enam kui üht piirkondlikku kategooriat hõlmava programmi korral igale eraldiseisvale piirkondlikule kategooriale vastav geograafiline alal.
(8) \| 'priority' in Parts Two and Four of this Regulation means the 'priority axis' referred to in Part Three of this Regulation for ERDF, ESF and the Cohesion Fund and the 'Union priority' referred to in the EMFF Regulation and in the EAFRD Regulation;	8) „prioriteet” käesoleva määruse teises ja neljandas osas– käesoleva määruse kolmandas osas osutatud „prioriteetne suund” ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul ning EMKFi määruses ja EAFRD määruses osutatud „liidu prioriteet”;
(9) \| 'operation' means a project, contract, action or group of projects selected by the managing authorities of the programmes concerned, or under their responsibility, that contributes to the objectives of a priority or priorities; in the context of financial instruments, an operation is constituted by the financial contributions from a programme to financial instruments and the subsequent financial support provided by those financial instruments;	9) „tegevus”– projekt, leping, toiming või projektide rühm, mille on valinud välja asjaomaste programmi korraldusasutused või mis on valitud nende vastutusel ja mis aitab kaasa prioriteedi või prioriteetide eesmärkide saavutamisele; rahastamisvahendite kontekstis koosneb tegevus rahalistest maksetest programmist rahastamisvahendisse ja sellele järgnevast rahalisest toetusest, mida annavad need rahastamisvahendid;
(10) \| 'beneficiary' means a public or private body and, for the purposes of the EAFRD Regulation and of the EMFF Regulation only, a natural person, responsible for initiating or both initiating and implementing operations; and in the context of State aid schemes, as defined in point 13 of this Article, the body which receives the aid; and in the context of financial instruments under Title IV of Part Two of this Regulation, it means the body that implements the financial instrument or the fund of funds as appropriate;	10) „toetusesaaja”– tegevuse algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik ning ainult EAFRD määruse ja EMKF määruse puhul ka füüsiline isik; käesoleva artikli punktis 13 määratletud riigiabi kavade kontekstis üksus, mis saab toetust; käesoleva määruse teise osa IV jaotise kohaste rahastamisvahendite kontekstis asutus, kes rakendab rahastamisvahendit või, kui see on asjakohane, fondifondi;
(11) \| 'financial instruments' means financial instruments as defined in the Financial Regulation, save where otherwise provided in this Regulation;	11) „rahastamisvahendid”– finantsmääruses määratletud rahastamisvahendid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;
(12) \| 'final recipient' means a legal or natural person receiving financial support from a financial instrument;	12) „lõppsaaja”– juriidiline või füüsiline isik, kes saab rahastamisvahendist rahalist toetust;
(13) \| 'State aid' means aid falling under Article 107(1) TFEU which shall be deemed for the purposes of this Regulation also to include de minimis aid within the meaning of Commission Regulation (EC) No 1998/2006 (23), Commission Regulation (EC) No 1535/2007 (24) and Commission Regulation (EC) No 875/2007 (25);	13) „riigiabi”– ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohane abi, mille puhul käesoleva määruse kohaldamisel loetakse, et see sisaldab ka vähese tähtsusega abi tähenduses, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 (23), komisjoni määruses (EÜ) nr 1535/2007 (24) ning komisjoni määruses (EÜ) nr 875/2007 (25);
(14) \| 'completed operation' means an operation that has been physically completed or fully implemented and in respect of which all related payments have been made by beneficiaries and the corresponding public contribution has been paid to the beneficiaries;	14) „lõpetatud tegevus”– tegevus, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult läbi viidud ning mille puhul on kõik vastavad maksed toetusesaaja poolt tehtud ja vastav avaliku sektori rahaline osalus toetusesaajatele välja makstud;
(15) \| 'public expenditure' means any public contribution to the financing of operations the source of which is the budget of national, regional or local public authorities, the budget of the Union related to the ESI Funds, the budget of public law bodies or the budget of associations of public authorities or of public law bodies and, for the purpose of determining the co-financing rate for ESF programmes or priorities, may include any financial resources collectively contributed by employers and workers;	15) „avaliku sektori kulud”– igasugune avaliku sektori rahaline osalus, et rahastada tegevused, mille aluseks on riigi- või piirkondlike või kohalike ametiasutuste eelarve, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud liidu eelarve, avalik-õiguslike asutuste või avalik-õiguslike asutuste ühingute eelarve, ja mis võib ESFi programmide või prioriteetide kaasfinantseerimismäära kindlaksmääramiseks hõlmata tööandjate ja töötajate mis tahes ühiselt panustatud rahalisi ressursse;
(16) \| 'public law body' means any body governed by public law within the meaning of point 9 of Article 1 of Directive 2004/18/EC of the European Parliament and of the Council (26) and any European grouping of territorial cooperation (EGTC) established in accordance with Regulation (EC) No 1082/2006 of the European Parliament and of the Council (27), regardless of whether the EGTC is considered to be a public law body or a private law body under the relevant national implementing provisions;	16) „avalik-õiguslik isik”– avalik-õiguslik isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (26) artikli 1 punkti 9 tähenduses ja iga Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR), mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1082/2006 (27), sõltumata sellest, kas asjakohastes siseriiklikes rakendusnormides peetakse ETKRi avalik-õiguslikuks või eraõiguslikuks isikuks;
(17) \| 'document' means a paper or an electronic medium bearing information of relevance in the context of this Regulation;	17) „dokument”– paberkandjal või elektroonilisel andmekandjal teave, mis on käesoleva määruse kontekstis asjakohane;
(18) \| 'intermediate body' means any public or private body which acts under the responsibility of a managing or certifying authority, or which carries out duties on behalf of such an authority, in relation to beneficiaries implementing operations;	18) „vahendusasutus”– mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud tegevusi läbi viivate toetusesaajatega;
(19) \| 'community-led local development strategy' means a coherent set of operations the purpose of which is to meet local objectives and needs, and which contributes to achieving the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, and which is designed and implemented by a local action group;	19) „kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia”– ühtne kogum tegevusi kohaliku tasandi eesmärkide saavutamiseks ja vajaduste rahuldamiseks, mis panustab liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisse ning mille töötab välja ja mida rakendab kohalik algatusrühm;
(20) \| 'Partnership Agreement' means a document prepared by a Member State with the involvement of partners in line with the multi-level governance approach, which sets out that Member State's strategy, priorities and arrangements for using the ESI Funds in an effective and efficient way so as to pursue the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, and which is approved by the Commission following assessment and dialogue with the Member State concerned;	20) „partnerlusleping”– dokument, mille liikmesriik on partnerite kaasabil ette valmistanud kooskõlas mitmetasandilise valitsemise meetodiga ning milles on sätestatud liikmesriigi strateegia, prioriteedid ja meetmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks tulemuslikult ja tõhusalt, et järgida liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaid, ning mille komisjon on pärast hindamist ja dialoogi liikmesriigiga heaks kiitnud;
(21) \| 'category of regions' means the categorisation of regions as 'less developed regions', 'transition regions' or 'more developed regions' in accordance with Article 90(2);	21) „piirkonnakategooria”– piirkondade liigitus vähem arenenud piirkondadeks, üleminekupiirkondadeks või enam arenenud piirkondadeks vastavalt artikli 90 lõikele 2;
(22) \| 'request for payment' means a payment application or declaration of expenditure submitted by the Member State to the Commission;	22) „maksetaotlus”– taotlus makse saamiseks või kulude deklaratsioon, mille liikmesriik on komisjonile esitanud;
(23) \| 'EIB' means the European Investment Bank, the European Investment Fund or any subsidiary of the European Investment Bank;	23) „EIP”– Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispanga tütarettevõte;
(24) \| 'Public private partnerships' (PPPs) means forms of cooperation between public bodies and the private sector, which aim to improve the delivery of investments in infrastructure projects or other types of operations, delivering public services through risk sharing, pooling of private sector expertise or additional sources of capital;	24) „avaliku ja erasektori partnerlus”– avalik-õiguslike asutuste ja erasektori vahelised koostöövormid, mille eesmärk on riskijagamise, erasektori oskusteadmiste koondamise või kapitali lisaallikate kaudu parandada investeerimist taristuprojektidesse või muud tüüpi tegevustesse avalike teenuste osutamiseks;
(25) \| 'PPP operation' means an operation which is implemented or intended to be implemented under a public-private-partnership structure;	25) „avaliku ja erasektori partnerlustegevus”– tegevus, mida viiakse läbi või mis on mõeldud läbiviimiseks avaliku ja erasektori partnerluse raames;
(26) \| 'escrow account' means a bank account covered by a written agreement between a managing authority or an intermediate body and the body implementing a financial instrument, or, in the case of a PPP operation, a written agreement between a public body beneficiary and the private partner approved by the managing authority or an intermediate body, set up specifically to hold funds to be paid out after the eligibility period, exclusively for the purposes provided for in point (c) of Article 42(1), Article 42(2), Article 42(3) and Article 64, or a bank account set up on terms providing equivalent guarantees on the payments out of the funds;	26) „tinghoiukonto”– pangakonto, mille kohta sõlmitakse kirjalik leping korraldusasutuse või vahendusasutuse ja rahastamisvahendit rakendava asutuse vahel, või avaliku ja erasektori partnerluse puhul kirjalik leping toetusesaajast avaliku sektori asutuse ja erasektori partneri vahel, mille on heaks kiitnud korraldusasutus või vahendusasutus, ning mis luuakse spetsiaalselt selleks, et hoida sellel pärast rahastamiskõlblikkusperioodi väljamakstavaid summasid eranditult artikli 42 lõike 1 punktis c, artikli 42 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 64 ette nähtud eesmärkidel, või pangakonto, mis luuakse tingimustel, millega nähakse ette samaväärsed tagatised fondidest makstavate summade kohta;
(27) \| 'fund of funds' means a fund set up with the objective of contributing support from a programme or programmes to several financial instruments. Where financial instruments are implemented through a fund of funds, the body implementing the fund of funds shall be considered to be the only beneficiary within the meaning of point 10 of this Article;	27) „fondifond”– fond, mis on loodud eesmärgiga anda programmi(de)st toetust mitmele rahastamisvahendile. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse fondifondi kaudu, käsitletakse fondifondi rakendavat asutust käesoleva artikli punkti 10 tähenduses ainsa toetusesaajana;
(28) \| 'SME' means a micro, small or medium sized enterprise as defined in Commission Recommendation 2003/361/EC (28);	28) „VKE”– mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (28);
(29) \| 'accounting year', means, for the purposes of Part Three and Part Four, the period from 1 July to 30 June, except for the first accounting year of the programming period, in respect of which it means the period from the start date for eligibility of expenditure until 30 June 2015. The final accounting year shall be from 1 July 2023 to 30 June 2024;	29) „aruandeaasta”– kolmanda ja neljanda osa kohaldamisel tähendab see ajavahemikku 1. juulist 30. juunini, välja arvatud programmiperioodi esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015. Viimane aruandeaasta kestab 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024;
(30) \| 'financial year', means, for the purposes of Part Three and Part Four, the period from 1 January to 31 December;	30) „majandusaasta”– kolmanda ja neljanda osa kohaldamisel ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
(31) \| 'macroregional strategy' means an integrated framework endorsed by the European Council, which may be supported by the ESI Funds among others, to address common challenges faced by a defined geographical area relating to Member States and third countries located in the same geographical area which thereby benefit from strengthened cooperation contributing to achievement of economic, social and territorial cohesion;	31) „makropiirkondlik strateegia”– Euroopa Ülemkogu poolt kinnitatud integreeritud raamistik, mida võivad muu hulgas toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mis on ette nähtud kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiste probleemide käsitlemiseks, mis on seotud samas geograafilises piirkonnas asuvate liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes saavad seetõttu kasu tihedamast koostööst, millega antakse panus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;
(32) \| 'sea basin strategy' means a structured framework of cooperation in relation to a given geographical area, developed by Union institutions, Member States, their regions and where appropriate third countries sharing a sea basin; a sea basin strategy takes into account the geographic, climatic, economic and political specificities of the sea basin;	32) „mere vesikonna strateegia”– teatava geograafilise alaga seotud struktureeritud koostööraamistik, mille on välja töötanud liidu institutsioonid, liikmesriigid, nende piirkonnad ja vajaduse korral vesikonda jagavad kolmandad riigid; strateegias arvestatakse mere vesikonna geograafilist, klimaatilist, majanduslikku ja poliitilist eripära;
(33) \| 'applicable ex ante conditionality' means a concrete and precisely pre-defined critical factor, which is a prerequisite for and has a direct and genuine link to, and direct impact on, the effective and efficient achievement of a specific objective for an investment priority or a Union priority;	33) „kohaldatav eeltingimus”– konkreetne ja täpselt eelmääratletud oluline tegur, mis on eeltingimuseks ning millel on otsene ja tegelik seos investeerimisprioriteedi või liidu prioriteedi erieesmärgi tõhusa ja tulemusliku saavutamisega ja otsene mõju sellele;
(34) \| 'specific objective' means the result to which an investment priority or Union priority contributes in a specific national or regional context through actions or measures undertaken within such a priority;	34) „erieesmärk”– tulemus, mille saavutamist investeerimisprioriteedid või liidu prioriteedid toetavad konkreetse riigi või piirkonna kontekstis tegevuse või meetmete kaudu prioriteedi raames.
(35) \| 'relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU' and 'relevant Council recommendations adopted in accordance with Article 148(4) TFEU' mean recommendations relating to structural challenges which it is appropriate to address through multiannual investments that fall directly within the scope of the ESI Funds as set out in the Fund-specific Regulations;	35) „asjaomased riigipõhised soovitused, mis on vastu võetud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2” ja „asjakohased nõukogu soovitused, mis on vastu võetud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4”– struktuursete probleemidega seotud soovitused, mida on asjakohane käsitleda mitmeaastaste investeeringute kaudu, mis kuuluvad otseselt fondispetsiifilistes määrustes sätestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohaldamisalasse;
(36) \| 'irregularity' means any breach of Union law, or of national law relating to its application, resulting from an act or omission by an economic operator involved in the implementation of the ESI Funds, which has, or would have, the effect of prejudicing the budget of the Union by charging an unjustified item of expenditure to the budget of the Union.	36) „eeskirjade eiramine”– liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumine, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu.
(37) \| 'economic operator' means any natural or legal person or other entity taking part in the implementation of assistance from the ESI Funds, with the exception of a Member State exercising its prerogatives as a public authority;	37) „ettevõtja”– füüsiline või juriidiline isik või muu üksus, mis osaleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadava toetuse rakendamises, välja arvatud riigivõimu teostav liikmesriik;
(38) \| 'systemic irregularity' means any irregularity, which may be of a recurring nature, with a high probability of occurrence in similar types of operations, which results from a serious deficiency in the effective functioning of a management and control system, including a failure to establish appropriate procedures in accordance with this Regulation and the Fund-specific rules;	38) „süstemaatiline eeskirjade eiramine”– eeskirjade eiramine, mis võib olla korduvat laadi, ja mis võib suure tõenäosusega toimuda sarnast liiki tegevuste puhul, tuleneb suurtest puudustest juhtimis- ja kontrollsüsteemi tõhusas toimimises, sealhulgas käesoleva määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjade kohaste asjakohaste menetluste loomata jätmisest;
(39) \| 'serious deficiency in the effective functioning of a management and control system' means, for the purposes of implementation of the Funds and the EMFF under Part Four, a deficiency for which substantial improvements in the system are required, which exposes the Funds and the EMFF to a significant risk of irregularities, and the existence of which is incompatible with an unqualified audit opinion on the functioning of the management and control system.	39) „suur puudus juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises”– neljanda osa kohase fondide ja EMKFi rakendamise mõistes puudus, mille puhul on vajalikud süsteemi põhjalikud parandused, mille puhul ohustavad fonde ja EMKFi olulised süstemaatilised eeskirjade eiramised ning mille olemasolu ei ole kooskõlas märkusteta auditiarvamusega juhtimis- ja kontrollsüsteemi nõuetekohase toimimise kohta.
Article 3	Artikkel 3
Calculation of time limits for Commission decisions	Komisjoni otsuste vastuvõtmise tähtaja arvutamine
Where, pursuant to Articles 16(2) and (3), 29(3), 30 (2) and (3), 102(2), 107(2), and 108(3), a time limit is set for the Commission to adopt or amend a decision, by means of an implementing act, that time limit shall not include the period which starts on the date following the date on which the Commission sends its observations to the Member State and lasts until the Member State responds to the observations.	Kui artikli 16 lõigete 2 ja 3, artikli 29 lõike 3, artikli 30 lõigete 2 ja 3, artikli 102 lõike 2, artikli 107 lõike 2 ja artikli 108 lõike 3 kohaselt on komisjonile antud tähtaeg otsuse vastuvõtmiseks või muutmiseks rakendusaktiga, ei arvestata tähtaja sisse ajavahemikku, mis algab järgmisel päeval pärast seda, kui komisjon on saatnud liikmesriigile oma tähelepanekud, ja kestab seni, kuni liikmesriik on neile tähelepanekutele vastanud.
PART TWO	TEINE OSA
COMMON PROVISIONS APPLICABLE TO THE ESI FUNDS	EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDIDE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISSÄTTED
TITLE I	I JAOTIS
PRINCIPLES OF UNION SUPPORT FOR THE ESI FUNDS	EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDIDELE ANTAVA LIIDU TOETUSE PÕHIMÕTTED
Article 4	Artikkel 4
General principles	Üldpõhimõtted
1. The ESI Funds shall provide support, through multi-annual programmes, which complements national, regional and local intervention, to deliver the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, as well as the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, including economic, social and territorial cohesion taking account of the relevant Europe 2020 Integrated Guidelines and the relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU, and of the relevant Council recommendations adopted in accordance with Article 148(4) TFEU and where appropriate at national level, the National Reform Programme.	1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antakse toetust mitmeaastaste programmide kaudu, mis täiendavad riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid, et viia ellu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, ning ka konkreetsete fondide ülesannete kaudu vastavalt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide aluslepingul põhinevatele, sealhulgas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidele, võttes arvesse asjaomaseid strateegia „Euroopa 2020” koondsuuniseid ja asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt, ning vastavaid nõukogu soovitusi, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 alusel, ja kui see on riiklikul tasandil asjakohane, siis riiklikku reformiprogrammi.
2. The Commission and the Member States shall ensure, taking account of the specific context of each Member State, that support from the ESI Funds is consistent with the relevant policies, horizontal principles referred to in Articles 5, 7 and 8 and priorities of the Union, and that it is complementary to other instruments of the Union.	2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad iga liikmesriigi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika, artiklites 5, 7 ja 8 osutatud horisontaalsete põhimõtete ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.
3. Support from the ESI Funds shall be implemented in close cooperation between the Commission and the Member States in accordance with the principle of subsidiarity.	3. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadavat toetust rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele.
4. Member States, at the appropriate territorial level, in accordance with their institutional, legal and financial framework, and the bodies designated by them for that purpose shall be responsible for preparing and implementing programmes and carrying out their tasks, in partnership with the relevant partners referred to in Article 5, in compliance with this Regulation and the Fund-specific rules.	4 Liikmesriigid – asjakohasel territoriaalsel tasandil kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga – ja nende selleks määratud asutused vastutavad programmide ettevalmistamise ning rakendamise ja oma ülesannete täitmise eest koostöös asjaomaste artiklis 5 osutatud partneritega, vastavalt käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele eeskirjadele.
5. Arrangements for the implementation and use of the ESI Funds, and in particular the financial and administrative resources required for the preparation and implementation of programmes, in relation to monitoring, reporting, evaluation, management and control, shall respect the principle of proportionality having regard to the level of support allocated and shall take into account the overall aim of reducing the administrative burden on bodies involved in the management and control of the programmes.	5. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt programmide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajalikud finants- ja haldusressursid, mis on seotud seire, aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga, järgib eraldatud toetust arvestades proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse programmide juhtimise ja kontrollimisega tegelevate asutuste halduskoormuse vähendamise üldist eesmärki.
6. In accordance with their respective responsibilities, the Commission and the Member States shall ensure coordination between the ESI Funds and between the ESI Funds and other relevant Union policies, strategies and instruments, including those in the framework of the Union's external action.	6. Kooskõlas oma vastavate kohustustega tagavad komisjon ja liikmesriigid koordineerimise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade, strateegiate ja vahendite vahel, sealhulgas nende vahel, mis kuuluvad liidu välistegevuse raamistikku.
7. The part of the budget of the Union allocated to the ESI Funds shall be implemented within the framework of shared management between the Member States and the Commission, in accordance with Article 59 of the Financial Regulation, with the exception of the amount of support from the Cohesion Fund transferred to the CEF referred to in Article 92(6) of this Regulation, innovative actions at the initiative of the Commission under Article 8 of the ERDF Regulation, technical assistance at the initiative of the Commission and the support for direct management under the EMFF Regulation.	7. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele eraldatud osa Euroopa Liidu eelarvest rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühisjuhtimise raamistikus vastavalt finantsmääruse artiklile 59, välja arvatud Ühtekuuluvusfondist käesoleva määruse artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav summa, komisjoni algatusel ERFi määruse artikli 8 kohaselt võetavad uuenduslikud meetmed, ja komisjoni algatusel antav tehniline abi ja EMKFi määruse alusel otse haldamise korralantav toetus.
8. The Commission and the Member States shall respect the principle of sound financial management in accordance with Article 30 of the Financial Regulation.	8. Komisjon ja liikmesriigid rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 30.
9. The Commission and the Member States shall ensure the effectiveness of the ESI Funds during preparation and implementation, in relation to monitoring, reporting and evaluation.	9. Komisjon ja liikmesriigid tagavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkuse ettevalmistamise ja rakendamise faasis seoses seire, aruandluse ja hindamisega.
10. The Commission and the Member States shall carry out their respective roles in relation to the ESI Funds with the aim of reducing the administrative burden on beneficiaries.	10. Komisjon ja liikmesriigid täidavad oma vastavat rolli Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes, eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust.
Article 5	Artikkel 5
Partnership and multi-level governance	Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine
1. For the Partnership Agreement and each programme, each Member State shall in accordance with its institutional and legal framework organise a partnership with the competent regional and local authorities. The partnership shall also include the following partners:	1. Partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks korraldab liikmesriik kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega. Partnerlus peab hõlmama järgmisi partnereid:
(a) \| competent urban and other public authorities;	a) \| pädevad linnade ja muud avaliku sektori asutused;
(b) \| economic and social partners; and	b) \| majandus- ja sotsiaalpartnerid ja
(c) \| relevant bodies representing civil society, including environmental partners, non-governmental organisations, and bodies responsible for promoting social inclusion, gender equality and non-discrimination.	c) \| asjaomased kodanikuühiskonda esindavad organid, sealhulgas keskkonnapartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ning sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid.
2. In accordance with the multi-level governance approach, the partners referred to in paragraph 1 shall be involved by Member States in the preparation of Partnership Agreements and progress reports and throughout the preparation and implementation of programmes, including through participation in the monitoring committees for programmes in accordance with Article 48.	2. Kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega kaasavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistusse ja eduaruannetesse kogu programmide ettevalmistuse ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 42.
3. The Commission shall be empowered to adopt a delegated act in accordance with Article 149 to provide for a European code of conduct on partnership (the 'code of conduct') in order to support and facilitate Member States in the organisation of partnership in accordance with paragraphs 1 and 2 of this Article. The code of conduct shall set out the framework within which the Member States, in accordance with their institutional and legal framework as well as their national and regional competences, shall pursue the implementation of partnership. The code of conduct, while fully respecting the principles of subsidiarity and proportionality, shall lay down the following elements:	3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada Euroopa partnerluse käitumisjuhend („käitumisjuhend”), millega toetatakse ja hõlbustatakse liikmesriikides partnerluse korraldamist vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2. Käitumisjuhendis nähakse ette raamistik, mille kohaselt liikmesriigid hakkavad neid partnerlusi kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga ning riikliku ja piirkondliku pädevusega ellu viima. Järgides täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, sätestatakse käitumisjuhendis järgmised elemendid:
(a) \| the main principles concerning transparent procedures to be followed for the identification of the relevant partners including, where appropriate, their umbrella organisations in order to facilitate Member States in designating the most representative relevant partners, in accordance with their institutional and legal framework;	a) \| läbipaistvate menetluste peamised põhimõtted, mida järgitakse asjaomaste partnerite, seejuures vajaduse korral nende katusorganisatsioonide kindlaksmääramisel, et hõlbustada liikmesriikidel kõige esinduslikumate asjaomaste partnerite nimetamist kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga;
(b) \| the main principles and good practices concerning the involvement of the different categories of relevant partners set out in paragraph 1 in the preparation of the Partnership Agreement and programmes, the information to be provided concerning their involvement, and at the various stages of implementation;	b) \| peamised põhimõtted ja head tavad seoses asjaomaste partnerite eri kategooriate osalemisega vastavalt lõikes 1 sätestatule partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, nende osalemise kohta ning rakendamise eri etappides antav teave;
(c) \| the good practices concerning the formulation of the rules of membership and internal procedures of monitoring committees to be decided, as appropriate, by the Member States or the monitoring committees of programmes in accordance with the relevant provisions of this Regulation and the Fund-specific rules;	c) \| head tavad seoses seirekomisjonide liikmesuseeskirjade ja sisemenetluste koostamisega, mille üle otsustavad vastavalt kas liikmesriigid või programmide seirekomisjonid kooskõlas käesoleva määruse asjaomaste sätetega ja fondispetsiifiliste eeskirjadega;
(d) \| the main objectives and good practices in cases where the managing authority involves the relevant partners in the preparation of calls for proposals and in particular good practices for avoiding potential conflicts of interest in cases where there is a possibility of relevant partners also being potential beneficiaries, and for the involvement of the relevant partners in the preparation of progress reports and in relation to monitoring and evaluation of programmes in accordance with the relevant provisions of this Regulation and the Fund-specific rules;	d) \| peamised eesmärgid ja head tavad juhtudel, kui korraldusasutus kaasab asjaomaseid partnereid projektikonkursside ettevalmistamisse, ning eeskätt head tavad võimalike huvikonfliktide vältimiseks juhtudel, kui on võimalus, et asjaomased partnerid on ka võimalikud toetusesaajad, ning asjaomaste partnerite kaasamisel eduaruannete ettevalmistamisse ning seoses programmide seire ja hindamisega kooskõlas käesoleva määruse asjaomaste sätete ja fondispetsiifiliste eeskirjadega;
(e) \| the indicative areas, themes and good practices concerning how the competent authorities of the Member States may use the ESI Funds including technical assistance to strengthen the institutional capacity of relevant partners in accordance with the relevant provisions of this Regulation and the Fund-specific rules;	e) \| soovituslikud valdkonnad, teemad ja head tavad, et liikmesriigi pädevad asutused võiksid kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, sealhulgas tehnilist abi asjaomaste partnerite institutsioonilise suutlikkuse suurendamisel kooskõlas käesoleva määruse asjaomaste sätetega ja fondispetsiifiliste eeskirjadega;
(f) \| the role of the Commission in the dissemination of good practices;	f) \| komisjoni roll heade tavade levitamisel;
(g) \| the main principles and good practices that are apt to facilitate the Member States' assessment of the implementation of partnership and its added value.	g) \| peamised põhimõtted ja head tavad, mis hõlbustavad liikmesriikidel partnerluse rakendamise ja selle lisandväärtuse hindamist.
The provisions of the code of conduct shall not in any way contradict the relevant provisions of this Regulation or the Fund-specific rules.	Käitumisjuhendi sätted ei lähe ühelgi viisil vastuollu käesoleva määruse asjaomaste sätete või fondispetsiifiliste eeskirjadega.
4. The Commission shall notify the delegated act, referred to in paragraph 3 of this Article, on the European code of conduct on partnership, simultaneously to the European Parliament and to the Council by 18 April 2014. That delegated act shall not specify a date of application that is earlier than the date of its adoption.	4. Komisjon teavitab partnerlusalast käitumisjuhendit käsitleva käesoleva artikli lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest üheaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.18. aprill 2014 Nimetatud delegeeritud õigusaktis ei määratleta selle kohaldamiskuupäevana varasemat kuupäeva kui selle vastuvõtmise kuupäev.
5. An infringement of any obligation imposed on Member States either by this Article or by the delegated act adopted pursuant to paragraph 3 of this Article, shall not constitute an irregularity leading to a financial correction pursuant to Article 85.	5. Liikmesriigile kas käesoleva artikliga või kooskõlas lõikega 3 vastu võetud delegeeritud õigusaktiga pandud mis tahes kohustuse rikkumist ei või käsitleda eeskirjade eiramisena, mille tagajärjeks on artikli 85 kohane finantskorrektsioon.
6. At least once a year, for each ESI Fund, the Commission shall consult the organisations which represent the partners at Union level on the implementation of support from that ESI Fund and shall report to the European Parliament and the Council on the outcome.	6. Komisjon konsulteerib iga Euroopa sotsiaal- ja investeerimisfondi puhul vähemalt korra aastas organisatsioonidega, mis esindavad partnereid liidu tasandil, Euroopa sotsiaal- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse rakendamise teemal ning annab tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Article 6	Artikkel 6
Compliance with Union and national law	Vastavus liidu ja liikmesriikide õigusele
Operations supported by the ESI Funds shall comply with applicable Union law and the national law relating to its application ('applicable law').	Tegevused, mida toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu õiguse ja selle kohaldamisega seotud riikliku õigusega (edaspidi „kohaldatav õigus”).
Article 7	Artikkel 7
Promotion of equality between men and women and non-discrimination	Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine
The Member States and the Commission shall ensure that equality between men and women and the integration of gender perspective are taken into account and promoted throughout the preparation and implementation of programmes, including in relation to monitoring, reporting and evaluation.	Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal võetakse arvesse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning sooküsimuste lõimimist seoses programmide seire, aruandluse ja hindamisega.
The Member States and the Commission shall take appropriate steps to prevent any discrimination based on sex, racial or ethnic origin, religion or belief, disability, age or sexual orientation during the preparation and implementation of programmes. In particular, accessibility for persons with disabilities shall be taken into account throughout the preparation and implementation of programmes.	Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu.
Article 8	Artikkel 8
Sustainable development	Säästev areng
The objectives of the ESI Funds shall be pursued in line with the principle of sustainable development and with the Union's promotion of the aim of preserving, protecting and improving the quality of the environment, as set out in Article 11 and Article 191(1) TFEU, taking into account the polluter pays principle.	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas säästva arengu põhimõttega ning seejuures peab liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.
The Member States and the Commission shall ensure that environmental protection requirements, resource efficiency, climate change mitigation and adaptation, biodiversity, disaster resilience, and risk prevention and management are promoted in the preparation and implementation of Partnership Agreements and programmes. Member States shall provide information on the support for climate change objectives using a methodology based on the categories of intervention, focus areas or measures, as appropriate, for each of the ESI Funds. That methodology shall consist of assigning a specific weighting to the support provided under the ESI Funds at a level which reflects the extent to which such support makes a contribution to climate change mitigation and adaptation goals. The specific weighting assigned shall be differentiated on the basis of whether the support makes a significant or a moderate contribution towards climate change objectives. Where the support does not contribute towards those objectives or the contribution is insignificant, a weighting of zero shall be assigned. In the case of the ERDF, the ESF and the Cohesion Fund weightings shall be attached to categories of intervention established within the nomenclature adopted by the Commission. In the case of the EAFRD weightings shall be attached to focus areas set out in the EAFRD Regulation and in the case of the EMFF to measures set out in the EMFF Regulation.	Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust, vastupidavust katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist. Liikmesriigid annavad teavet kliimamuutuse eesmärkide toetuste kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb sekkumis-, tähelepanu all olevate valdkondade või meetmekategooriatel vastavalt iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eripärale. See metoodika hõlmab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse kaalu määramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkidesse. Määratud kaalu liigendatakse vastavalt sellele, kas toetuse panus kliimamuutuste eesmärkide saavutamisse on märkimisväärne või mõõdukas. Kui toetus ei anna panust nimetatud eesmärkide saavutamisse või on panus tühine, määratakse kaaluks null. ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal komisjoni vastuvõetud nomenklatuuris kehtestatud sekkumiskategooriatega. EAFRD puhul seotakse kaal EAFRD määruses sätestatud tähelepanu all olevate valdkondadega ning EMKFi puhul EMKF määruses sätestatud meetmetega.
The Commission shall set out uniform conditions for each of the ESI Funds for the application of the methodology referred to in the second paragraph by means of an implementing act. That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	Komisjon sätestab rakendusakti teel iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks teises lõigus osutatud metoodika kohaldamise ühetaolised tingimused. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
TITLE II	II JAOTIS
STRATEGIC APPROACH	STRATEEGILINE LÄHENEMISVIIS
CHAPTER I	I PEATÜKK
Thematic objectives for the ESI Funds and Common Strategic Framework	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja ühise strateegilise raamistiku valdkondlikud eesmärgid
Article 9	Artikkel 9
Thematic objectives	Valdkondlikud eesmärgid
In order to contribute to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth as well as the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, including economic, social and territorial cohesion, each ESI Fund shall support the following thematic objectives:	Selleks et aidata kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale ning fondispetsiifilistele ülesannetele kooskõlas nende aluslepingul põhinevate eesmärkidega, mis hõlmavad ka majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetavad kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid järgmisi valdkondlikke eesmärke:
(1) \| strengthening research, technological development and innovation;	1) \| teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine;
(2) \| enhancing access to, and use and quality of, ICT;	2) \| IKTle juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine;
(3) \| enhancing the competitiveness of SMEs, of the agricultural sector (for the EAFRD) and of the fishery and aquaculture sector (for the EMFF);	3) \| VKEde ja põllumajandussektori (EAFRD puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine;
(4) \| supporting the shift towards a low-carbon economy in all sectors;	4) \| vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites;
(5) \| promoting climate change adaptation, risk prevention and management;	5) \| kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine;
(6) \| preserving and protecting the environment and promoting resource efficiency;	6) \| keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine;
(7) \| promoting sustainable transport and removing bottlenecks in key network infrastructures;	7) \| säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine;
(8) \| promoting sustainable and quality employment and supporting labour mobility;	8) \| kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine;
(9) \| promoting social inclusion, combating poverty and any discrimination;	9) \| sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine;
(10) \| investing in education, training and vocational training for skills and lifelong learning;	10) \| investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse;
(11) \| enhancing institutional capacity of public authorities and stakeholders and efficient public administration.	11) \| riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine.
Thematic objectives shall be translated into priorities that are specific to each of the ESI Funds and are set out in the Fund-specific rules.	Valdkondlikud eesmärgid kantakse üle iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi konkreetsetesse prioriteetidesse ja sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.
Article 10	Artikkel 10
Common Strategic Framework	Ühine strateegiline raamistik
1. In order to promote the harmonious, balanced and sustainable development of the Union, a Common Strategic Framework ('CSF') is hereby established, as set out in Annex I. The CSF establishes strategic guiding principles to facilitate the programming process and the sectoral and territorial coordination of Union intervention under the ESI Funds and with other relevant Union policies and instruments, in line with the targets and objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, taking into account the key territorial challenges of the various types of territories.	1. Edendamaks liidu harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat arengut, kehtestatakse käesolevaga ühine strateegiline raamistik, mis on sätestatud I lisas. Ühise strateegilise raamistikuga kehtestatakse strateegilised juhtpõhimõtted, et hõlbustada programmitöö protsessi ja liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel ning samuti muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, lähtudes liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidest ja sihtidest ning võttes arvesse eri liiki territooriumide põhilisi territoriaalseid probleeme.
2. The strategic guiding principles as set out in the CSF shall be established in line with the purpose and within the scope of the support provided by each ESI Fund, and in line with the rules governing the operation of each ESI Fund, as defined in this Regulation and the Fund-specific rules. The CSF shall not impose additional obligations upon Member States beyond those set out within the framework of the relevant sectoral Union policies.	2. Ühises strateegilises raamistikus sätestatud strateegilised juhtpõhimõtted kehtestatakse vastavalt igast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist antava toetuse eesmärgile ja ulatusele ning vastavalt iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi toimimist reguleerivatele eeskirjadele, nagu on määratletud käesolevas määruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades. Ühise strateegilise raamistikuga ei panda liikmesriikidele täiendavaid kohustusi lisaks liidu asjakohase valdkondliku poliitika raamistikus ettenähtud kohustustele.
3. The CSF shall facilitate the preparation of the Partnership Agreement and programmes in accordance with the principles of proportionality and subsidiarity and taking into account national and regional competences, in order for the specific and appropriate policy and coordination measures to be decided.	3. Ühine strateegiline raamistik hõlbustab partnerluslepingu ja programmide ettevalmistamist vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning võttes arvesse riikide ja piirkondade pädevust otsustada konkreetsete ja asjakohaste poliitika- ja koordineerimismeetmete üle.
Article 11	Artikkel 11
Content	Sisu
The CSF shall establish:	Ühise strateegilise raamistikuga kehtestatakse:
(a) \| mechanisms for ensuring the contribution of the ESI Funds to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, and the coherence and consistency of the programming of the ESI Funds in relation to the relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU, the relevant Council recommendations adopted in accordance with 148(4) TFEU, and where appropriate at national level, to the National Reform Programme;	a) \| mehhanismid, millega tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö sidusus ja järjepidevus asjaomaste riigipõhiste soovitustega, mis on vastu võetud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2 ning ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 alusel vastu võetud asjaomaste nõukogu soovitustega ja kui see on riiklikul tasandil asjakohane, siis riiklike reformiprogrammidega;
(b) \| arrangements to promote an integrated use of the ESI Funds;	b) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide integreeritud kasutamise edendamise korra;
(c) \| arrangements for coordination between the ESI Funds and other relevant Union policies and instruments, including external instruments for cooperation;	c) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahendite, sealhulgas väliskoostöövahendite vahelise koordineerimise korra;
(d) \| horizontal principles referred to in Articles 5, 7 and 8 and cross-cutting policy objectives for the implementation of the ESI Funds;	d) \| artiklites 5, 7 ja 8 osutatud horisontaalsed põhimõtted ja valdkonnaülesed poliitikaeesmärgid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks;
(e) \| arrangements to address the key territorial challenges for urban, rural, coastal and fisheries areas, the demographic challenges of regions or specific needs of geographical areas which suffer from severe and permanent natural or demographic handicaps as referred to in Article 174 TFEU, and the specific challenges of outermost regions within the meaning of Article 349 TFEU;	e) \| linnade, maapiirkondade ja rannikualade ning kalastuspiirkondade peamiste territoriaalsete probleemide ja piirkondade demograafiliste probleemide lahendamise või selliste geograafiliste alade, mis kannatavad ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste all, erivajadustega arvestamise korra ning äärpoolseimate regioonide (ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud tähenduses) eriomaste väljakutsete lahendamise korra;
(f) \| priority areas for cooperation activities under the ESI Funds, where appropriate, taking account of macro-regional and sea basin strategies.	f) \| vajaduse korral Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koostöötegevuse prioriteetsed valdkonnad, võttes arvesse makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiaid.
Article 12	Artikkel 12
Review	Läbivaatamine
Where there are major changes in the social and economic situation in the Union, or changes are made to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, the Commission may submit a proposal to review the CSF, or the European Parliament or the Council, acting in accordance with Articles 225 or 241 TFEU respectively, may request the Commission to submit such a proposal.	Kui liidu sotsiaalne ja majanduslik olukord muutub olulisel määral või olulisel määral muudetakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat, võib komisjon teha ettepaneku ühise strateegilise raamistiku läbivaatamiseks või võivad Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides kooskõlas kas ELi toimimise lepingu artikliga 225 või 241, nõuda komisjonilt sellise ettepaneku tegemist.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 in order to supplement or amend Sections 4 and 7 of Annex I where it is necessary to take account of changes in the Union policies or instruments referred to in Section 4 or changes in the cooperation activities referred to in Section 7 or to take account of the introduction of new Union policies, instruments or cooperation activities.	Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta I lisa 4. ja 7. jagu, kui on vaja võtta arvesse muutusi 4. jaos osutatud liidu poliitikavaldkondades või vahendites või muutusi 7. jaos osutatud koostöötegevustes või kui on vaja arvesse võtta liidu uute poliitikavaldkondade, vahendite või koostöötegevuse rakendamist.
Article 13	Artikkel 13
Guidance for beneficiaries	Juhendid toetusesaajatele
1. The Commission shall prepare guidance on how to effectively access and use the ESI Funds, and on how to exploit complementarities with other instruments of relevant Union policies.	1. Komisjon koostab juhendid selle kohta, kuidas Euroopa struktuuri-. ja investeerimisfondidele tõhusalt juurde pääseda ja neid kasutada ning kuidas kasutada ära vastastikuseid täiendavusi teiste asjakohaste liidu poliitikate vahenditega.
2. The guidance shall be drawn up by 30 June 2014 and shall provide, for each thematic objective, an overview of the available relevant instruments at Union level with detailed sources of information, examples of good practices for combining available funding instruments within and across policy areas, a description of relevant authorities and bodies involved in the management of each instrument, a checklist for potential beneficiaries to help them to identify the most appropriate funding sources.	2. Juhendid koostatakse 30. juuniks 2014 ning need sisaldavad iga valdkondliku eesmärgi kohta ülevaadet olemasolevatest asjakohastest vahenditest liidu tasandil, üksikasjalikke teabeallikaid, näiteid heade tavade kohta, kuidas kombineerida olemasolevaid rahastamisvahendeid poliitikavaldkondade piires ja nende vahel, iga vahendi juhtimises osalevate asjakohaste ametiasutuste ja organite kirjeldust ning kontroll-loendit potentsiaalsetele toetusesaajatele, et aidata neil kindlaks määrata kõige asjakohasemad rahastamisvahendid.
3. The guidance shall be made public on the websites of the relevant Directorate Generals of the Commission. The Commission and managing authorities, acting in accordance with the Fund-specific rules, and in cooperation with the Committee of the Regions, shall ensure dissemination of the guidance to potential beneficiaries.	3. Juhendid avaldatakse asjakohaste komisjoni peadirektoraatide veebisaitidel. Komisjon ja vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele tegutsevad korraldusasutused tagavad koostöös Regioonide Komiteega juhendite levitamise potentsiaalsete toetusesaajate seas.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Partnership Agreement	Partnerlusleping
Article 14	Artikkel 14
Preparation of the Partnership Agreement	Partnerluslepingu ettevalmistamine
1. Each Member State shall prepare a Partnership Agreement for the period from 1 January 2014 to 31 December 2020.	1. Iga liikmesriik valmistab ette partnerluslepingu ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
2. The Partnership Agreement shall be drawn up by Member States in cooperation with the partners referred to in Article 5. The Partnership Agreement shall be prepared in dialogue with the Commission. The Member States shall draw up the Partnership Agreement based on procedures that are transparent for the public, and in accordance with their institutional and legal framework.	2. Liikmesriigid koostavad partnerluslepingu koostöös artiklis 5 osutatud partneritega. Partnerlusleping valmistatakse ette dialoogis komisjoniga. Liikmesriigid koostavad partnerluslepingu üldsusele läbipaistvate menetluste kohaselt, kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga.
3. The Partnership Agreement shall cover all support from the ESI Funds in the Member State concerned.	3. Partnerlusleping hõlmab asjaomase liikmesriigi kogu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadavat toetust.
4. Each Member State shall submit its Partnership Agreement to the Commission by 22 April 2014.	4. Iga liikmesriik edastab oma partnerluslepingu komisjonile 22. aprill 2014.
5. Where one or more of the Fund-specific Regulations does not enter into force or is not expected to enter into force by 22 February 2014, the Partnership Agreement submitted by a Member State as referred to in paragraph 4 shall not be required to contain the elements referred to in points (a)(ii), (iii), (iv) and (vi) of Article 15(1) for the ESI Fund affected by such a delay or expected delay in the entry into force of the Fund-specific Regulation.	5. Kui üks või mitu fondispetsiifilistest määrustest ei jõustu või ei eeldata, et see jõustuks hiljemalt 22. veebruar 2014, ei pea lõikes 4 osutatud liikmesriigi esitatud partnerlusleping sisaldama artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktides ii, iii, iv ja v osutatud elemente selle Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi puhul, mida mõjutab fondispetsiifilise määruse jõustumise viivitus.
Article 15	Artikkel 15
Content of the Partnership Agreement	Partnerluslepingu sisu
1. The Partnership Agreement shall set out:	1. Partnerluslepingus nähakse ette:
(a) \| arrangements to ensure alignment with the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth as well as the Fund-specific missions pursuant to their Treaty-based objectives, including economic, social and territorial cohesion, including: \| (i) \| an analysis of disparities, development needs and growth potential with reference to the thematic objectives and the territorial challenges, and taking account of the National Reform Programme, where appropriate, and relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU and relevant Council recommendations adopted in accordance with Article 148(4) TFEU; \| (ii) \| a summary of the ex ante evaluations of the programmes, or key findings of the ex ante evaluation of the Partnership Agreement, where the latter evaluation is undertaken by the Member State at its own initiative; \| (iii) \| selected thematic objectives, and for each of the selected thematic objectives a summary of the main results expected for each of the ESI Funds; \| (iv) \| the indicative allocation of support by the Union by thematic objective at national level for each of the ESI Funds, as well as the total indicative amount of support envisaged for climate change objectives; \| (v) \| the application of the horizontal principles referred to in Articles 5, 7 and 8 and policy objectives for the implementation of the ESI Funds; \| (vi) \| the list of the programmes under the ERDF, the ESF and the Cohesion Fund, except those under the European territorial cooperation goal, and of the programmes of the EAFRD and the EMFF, with the respective indicative allocations by ESI Fund and by year; \| (vii) \| information on the allocation related to the performance reserve, broken down by ESI Fund and, where appropriate, by category of region, and on the amounts excluded for the purpose of calculating the performance reserve in accordance with Article 20;	a) \| kord, millega tagatakse vastavus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale, samuti fondispetsiifilistele ülesannetele kooskõlas nende aluslepingul põhinevate eesmärkidega, mis hõlmavad ka majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, sealhulgas: \| i) \| erinevuste, arenguvajaduste ja kasvupotentsiaali analüüs lähtuvalt valdkondlikest eesmärkidest ja territoriaalsetest probleemidest ning võttes vajaduse korral arvesse riiklikku reformikava ja asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on vastu võetud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2, ning vastavaid nõukogu soovitusi, mis on vastu võetud kooskõlas ELI toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4; \| ii) \| programmide eelhindamise või partnerluslepingu eelhindamise põhijärelduste kokkuvõte, kui eelhindamise tegi liikmesriik omal algatusel; \| iii) \| valitud valdkondlikud eesmärgid ja iga valitud valdkondliku eesmärgi peamiste eeldatavate tulemuste kokkuvõte iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kohta; \| iv) \| liidu toetuse soovituslik eraldis valdkondlike eesmärkide kaupa riigi tasandil iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kohta, samuti kliimameetmetega seotud eesmärkide jaoks kavandatud toetuse soovituslik kogusumma; \| v) \| artiklites 5, 7 ja 8 osutatud horisontaalsete põhimõtete ja poliitikaeesmärkide kohaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks; \| vi) \| loetelu programmidest, mida rahastatakse ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmid, ning EAFRD ja EMKFi programmidest koos vastavate soovituslike eraldistega, jaotatuna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja aastate kaupa; \| vii) \| teave tulemusreserviga seotud eraldise kohta, mis on välja toodud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja, kui see on asjakohane, piirkonnakategooriate kaupa, ning teave summade kohta, mis on tulemusreservi arvutamisest artikli 20 kohaselt välja arvatud;
(b) \| arrangements to ensure effective implementation of the ESI Funds, including: \| (i) \| arrangements, in line with the institutional framework of the Member States, that ensure coordination between the ESI Funds and other Union and national funding instruments and with the EIB; \| (ii) \| the information required for ex ante verification of compliance with the rules on additionality as they are defined in Part Three; \| (iii) \| a summary of the assessment of the fulfilment of applicable ex ante conditionalities in accordance with Article 19 and Annex XI at national level and, in the event that the applicable ex ante conditionalities are not fulfilled, of the actions to be taken, the bodies responsible and the timetable for implementation of those actions; \| (iv) \| the methodology and mechanisms to ensure consistency in the functioning of the performance framework in accordance with Article 21; \| (v) \| an assessment of whether there is a need to reinforce the administrative capacity of the authorities involved in the management and control of the programmes and, where appropriate, of beneficiaries as well as, where necessary, a summary of actions to be taken for that purpose; \| (vi) \| a summary of the actions planned in the programmes, including an indicative timetable for achievement of a reduction in the administrative burden on beneficiaries;	b) \| kord, millega tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslik rakendamine, sealhulgas: \| i) \| liikmesriikide institutsioonilise raamistikuga kooskõlas olev kord, millega tagatakse koordineerimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP vahel; \| ii) \| vajalik teave kolmandas osas määratletud täiendavuse eeskirjadele vastavuse eelkontrolli tegemiseks; \| iii) \| kokkuvõte kohaldatavate eeltingimuste täitmise hindamisest riiklikul tasandil kooskõlas artikliga 19 ja XI lisaga ning, kui eeltingimused ei ole täidetud, võetavatest meetmetest, vastutavatest asutustest ja kõnealuste meetmete rakendamise ajakavast; \| iv) \| metoodika ja mehhanismid, millega tagada artikli 21 kohase tulemusraamistiku järjepidev toimimine; \| v) \| hinnang selle kohta, kas on vaja tugevdada programmide juhtimise ja kontrollimisega tegelevate asutuste ja asjakohasel juhul ka toetusesaajate haldussuutlikkust ning vajaduse korral sel eesmärgil võetavate meetmete kokkuvõte; \| vi) \| kokkuvõte programmides kavandatud meetmetest, sealhulgas toetusesaajate halduskoormuse vähendamise soovituslik ajakava;
(c) \| arrangements for the partnership principle as referred in Article 5;	c) \| partnerluse korraldus, nagu osutatud artiklis 5;
(d) \| an indicative list of the partners referred to in Article 5 and a summary of the actions taken to involve them in accordance with Article 5 and of their role in the preparation of the Partnership Agreement and the progress report as referred to in Article 52.	d) \| artiklis 5 osutatud partnerite soovituslik nimekiri ja kokkuvõte artikli 5 kohaseks partnerite kaasamiseks võetud meetmetest ja nende rollist partnerluslepingu ning eduaruande ettevalmistamisel, nagu on osutatud artiklis 52.
2. The Partnership Agreement shall also indicate:	2. Partnerluslepingus sätestatakse muu hulgas järgmine:
(a) \| an integrated approach to territorial development supported by the ESI Funds or a summary of the integrated approaches to territorial development based on the content of the programmes, setting out: \| (i) \| the arrangements to ensure an integrated approach to the use of the ESI Funds for the territorial development of specific subregional areas, in particular the implementation arrangements for Articles 32, 33 and 36 accompanied by the principles for identifying the urban areas where integrated actions for sustainable urban development are to be implemented; \| (ii) \| the main priority areas for cooperation under the ESI Funds, taking account, where appropriate, of macro-regional strategies and sea basin strategies; \| (iii) \| where appropriate, an integrated approach to addressing the specific needs of geographical areas most affected by poverty or of target groups at highest risk of discrimination or social exclusion, with special regard to marginalised communities, persons with disabilities, the long term unemployed and young people not in employment, education or training; \| (iv) \| where appropriate, an integrated approach to address the demographic challenges of regions or specific needs of geographical areas which suffer from severe and permanent natural or demographic handicaps as referred to in Article 174 TFEU;	a) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatava territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis või kokkuvõte programmide sisul põhinevatest territoriaalse arengu integreeritud käsitlustest, millega kehtestatakse: \| i) \| kord, millega tagatakse integreeritud lähenemisviis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisele konkreetsete allpiirkondade territoriaalseks arendamiseks, eeskätt artiklite 32, 33 ja 36 rakendamise kord, millega kaasnevad selliste linnapiirkondade väljaselgitamise põhimõtted, kus linnade säästva arengu jaoks tuleb rakendada integreeritud meetmeid; \| ii) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koostöö peamised eelisvaldkonnad, võttes vajadusel arvesse makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiaid; \| iii) \| vajaduse korral integreeritud lähenemisviis vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste piirkondade või kõige suurema diskrimineerimis- või tõrjutusriskiga sihtrühmade erivajadustega tegelemiseks, pöörates eriti suurt tähelepanu marginaliseerunud kogukondadele, puuetega inimestele, pikaajalistele töötutele ning noortele, kes ei tööta ega õpi; \| iv) \| vajaduse korral integreeritud lähenemisviis rahvastikuprobleemide või selliste geograafiliste alade erivajadustega tegelemiseks, mis kannatavad raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste all, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 174;
(b) \| arrangements to ensure efficient implementation of the ESI Funds, including an assessment of the existing systems for electronic data exchange, and a summary of the actions planned to gradually permit all exchanges of information between beneficiaries, and authorities responsible for management and control of programmes, to be carried out by electronic data exchange.	b) \| kord, millega tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslik rakendamine, sealhulgas: hinnang olemasolevate elektrooniliste andmevahetussüsteemide kohta ja kokkuvõte kavandatud meetmetest, et võimaldada järkjärgulist üleminekut toetusesaajate ning programmide juhtimise ja kontrolli eest vastutavate asutuste elektroonilisele teabevahetusele.
Article 16	Artikkel 16
Adoption and amendment of the Partnership Agreement	Partnerluslepingu vastuvõtmine ja muutmine
1. The Commission shall assess the consistency of the Partnership Agreement with this Regulation taking account of the National Reform Programme, where appropriate, and the relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU and relevant Council recommendations adopted in accordance with Article 148 (4) TFEU, as well as of the ex ante evaluations of the programmes, and shall make observations within three months of the date of submission by the Member State of its Partnership Agreement. The Member State concerned shall provide all necessary additional information and, where appropriate, shall revise the Partnership Agreement.	1. Komisjon hindab partnerluslepingu vastavust käesolevale määrusele, võttes vajaduse korral arvesse riiklikku reformikava ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt vastu võetud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjakohaseid nõukogu soovitusi, samuti programmide eelhindamisi, ning teeb oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates partnerluslepingu esitamisest liikmesriigi poolt. Asjaomane liikmesriik esitab kogu vajaliku lisateabe ja vajaduse korral teeb partnerluslepingusse parandused.
2. The Commission shall adopt a decision, by means of implementing acts, approving the elements of the Partnership Agreement falling under Article 15(1) and those falling under Article 15(2) in the event that a Member State has made use of the provisions of Article 96(8), for the elements requiring a Commission decision under Article 96(10), no later than four months after the date of submission by the Member State of its Partnership Agreement, provided that any observations made by the Commission have been adequately taken into account. The Partnership Agreement shall not enter into force before 1 January 2014.	2. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, millega kiidetakse heaks partnerluslepingu artikli 15 lõikega 1 hõlmatud elemendid ja artikli 15 lõikega 2 hõlmatud elemendid juhul, kui liikmesriik on kasutanud artikli 96 lõike 8 sätteid selliste elementide puhul, mille suhtes artikli 96 lõike 10 kohaselt on vaja komisjoni otsust, hiljemalt neli kuud pärast seda kuupäeva, mil liikmesriik on oma partnerluslepingu esitanud, eeldusel, et kõiki komisjoni tähelepanekuid on vajalikul määral arvesse võetud. Partnerlusleping ei jõustu enne 1. jaanuari 2014.
3. The Commission shall prepare a report on the outcome of the negotiations concerning the Partnership Agreements and the programmes, including an overview of the key issues, for each Member State, by 31 December 2015. That report shall be submitted to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions simultaneously.	3. Komisjon koostab 31. detsembriks 2015 aruande partnerluslepingut ja programme puudutavate läbirääkimiste tulemuste kohta, sh üksikasjaliku ülevaate iga liikmesriigi põhiprobleemide kohta. Nimetatud aruanne esitatakse üheaegselt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
4. Where a Member State proposes an amendment to the elements of the Partnership Agreement covered by the Commission decision as referred to in paragraph 2, the Commission shall carry out an assessment in accordance with paragraph 1 and, where appropriate, shall adopt a decision, by means of implementing acts, approving the amendment within three months of the date of submission of the proposal for amendment by the Member State.	4. Kui liikmesriik teeb ettepaneku partnerluslepingu selliste elementide muutmiseks, mis on hõlmatud lõikes 2 nimetatud komisjoni otsusega, korraldab komisjon hindamise kooskõlas lõikega 1 ja võtab vajaduse korral kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil liikmesriik on muudatusettepaneku esitanud, rakendusaktidega vastu muudatusettepanekut heaks kiitva otsuse.
5. Where a Member State amends elements of the Partnership Agreement not covered by the Commission decision as referred to in paragraph 2, it shall notify the Commission thereof within one month of the date of the decision to make the amendment.	5. Kui liikmesriik muudab selliseid partnerluslepingu elemente, mis ei ole hõlmatud lõikes 2 osutatud komisjoni otsusega, teatab ta sellest komisjonile ühe kuu jooksul alates muutmisotsuse vastuvõtmise kuupäevast.
Article 17	Artikkel 17
Adoption of the revised Partnership Agreement in the event of delay in the entry into force of a Fund-specific Regulation	Läbivaadatud partnerluslepingu vastuvõtmine fondispetsiifilise määruse jõustumise viivituse korral
1. Where Article 14(5) applies, each Member State shall submit to the Commission a revised Partnership Agreement that includes the elements missing from the Partnership Agreement for the ESI Fund concerned, within two months of the date of entry into force of the Fund-specific Regulation that was subject to the delay.	1. Artikli 14 lõike 5 kohaldamisel esitab iga liikmesriik komisjonile läbivaadatud partnerluslepingu, mis hõlmab partnerluslepingust puuduvaid asjaomase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi elemente, kahe kuu jooksul alates selle fondispetsiifilise määruse jõustumise kuupäevast, mille puhul esines viivitus.
2. The Commission shall assess the consistency of the revised Partnership Agreement with this Regulation in accordance with Article 16(1) and shall adopt a decision, by means of implementing acts, approving the revised Partnership Agreement in accordance with Article 16(2).	2. Komisjon hindab läbivaadatud partnerluslepingu vastavust kõnealusele määrusele kooskõlas artikli 16 lõikega 1 ning võtab rakendusaktidega vastu otsuse läbivaadatud partnerluslepingu heakskiitmise kohta kooskõlas artikli 16 lõikega 2.
CHAPTER III	III PEATÜKK
Thematic concentration, ex ante conditionalities and performance review	Valdkondlik kontsentreerumine, eeltingimused ja tulemuslikkuse hindamine
Article 18	Artikkel 18
Thematic concentration	Valdkondlik kontsentreerumine
Member States shall concentrate support, in accordance with the Fund-specific rules, on interventions that bring the greatest added value in relation to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth taking into account the key territorial challenges of the various types of territories in line with the CSF, the challenges identified in the National Reform Programmes, where appropriate, and relevant country-specific recommendations under Article 121(2) TFEU and the relevant Council recommendations adopted under Article 148(4) TFEU. Provisions on thematic concentration under the Fund-specific rules shall not apply to technical assistance.	Liikmesriigid keskendavad fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt toetuse sekkumistele, millega kaasneb suurim lisaväärtus seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidega, võttes arvesse eri liiki territooriumide põhilisi territoriaalseid probleeme vastavalt ühisele strateegilisele raamistikule, probleeme, mis on esile tõstetud riiklikus reformikavas, kui see on asjakohane, ja vastavaid ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud riigipõhiseid soovitusi ning nõukogu soovitusi, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 alusel. Sätteid fondispetsiifiliste eeskirjade alusel valdkondliku kontsentreerumise kohta ei kohaldata tehnilise abi suhtes.
Article 19	Artikkel 19
Ex ante conditionalities	Eeltingimused
1. Member States shall assess in accordance with their institutional and legal framework and in the context of the preparation of the programmes and, where appropriate, the Partnership Agreement, whether the ex ante conditionalities laid down in the respective Fund-specific rules and the general ex ante conditionalities set out in Part II of Annex XI are applicable to the specific objectives pursued within the priorities of their programmes and whether the applicable ex ante conditionalities are fulfilled.	1. Liikmesriigid hindavad oma institutsioonilise ja õigusraamistiku kohaselt ja programmide, või vajaduse korral partnerluslepingute ettevalmistamise raames, kas fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud eeltingimused ja XI lisa II osas esitatud üldised eeltingimused on nende programmide prioriteetidega taotletavate konkreetsete eesmärkide suhtes kohaldatavad ning kas kohaldatavad eeltingimused on täidetud.
Ex ante conditionalities shall apply only to the extent and provided that they comply with the definition laid down in point (33) of Article 2 regarding the specific objectives pursued within the priorities of the programme. The assessment of applicability shall, without prejudice to the definition laid down in point (33) of Article 2, take account of the principle of proportionality in accordance with Article 4(5) having regard to the level of support allocated, where appropriate. The assessment of fulfilment shall be limited to the criteria laid down in the Fund-specific rules and in Part II of Annex XI.	Eeltingimusi kohaldatakse ainult juhul kui ja tingimusel, et peetakse kinni artikli 2 punktis 33 sätestatud määratlusest seoses programmi prioriteetide raames taotletavate konkreetsete eesmärkidega. Kohaldatavuse hindamises võetakse kooskõlas artikli 4 lõikega 5 arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, arvestades vajaduse korral eraldatud toetuse taset, mis ei piira artikli 2 punktis 33 sätestatud määratluse kohaldamist. Täitmise hindamine piirdub fondispetsiifilistes eeskirjades ning XI lisa II osas sätestatud kriteeriumidega.
2. The Partnership Agreement shall set out a summary of the assessment of the fulfilment of applicable ex ante conditionalities at national level and for those which, pursuant to the assessment referred to in paragraph 1, are not fulfilled at the date of submission of the Partnership Agreement, the actions to be taken, the bodies responsible and the timetable for the implementation of those actions. Each programme shall identify which of the ex ante conditionalities laid down in the relevant Fund-specific rules and the general ex ante conditionalities set out in Part II of Annex XI are applicable to it and, which of them, pursuant to the assessment referred to in paragraph 1, are fulfilled at the date of submission of the Partnership Agreement and programmes. Where the applicable ex ante conditionalities are not fulfilled, the programme shall contain a description of the actions to be taken, the bodies responsible and the timetable for their implementation. Member States shall fulfil those ex ante conditionalities not later than 31 December 2016 and report on their fulfilment not later than in the annual implementation report in 2017 in accordance with Article 50(4) or the progress report in 2017 in accordance with point (c) of Article 52(2).	2. Partnerluslepingus esitatakse riigi tasandil kohaldatavate eeltingimuste täitmise hinnangu kokkuvõte ning nende puhul, mis ei ole partnerluslepingu esitamise päeval lõikes 1 osutatud hindamise kohaselt täidetud, esitatakse võetavad meetmed, vastutavad asutused ning nende meetmete elluviimise ajakava. Igas programmis määratakse kindlaks, millised asjaomastes fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud eeltingimused ja XI lisa II osas esitatud üldised eeltingimused on programmi suhtes kohaldatavad, ning millised neist on lõikes 2 osutatud hindamise kohaselt täidetud partnerluslepingu ja programmide esitamise kuupäevaks. Juhuks kui kohaldatavad eeltingimused ei ole täidetud, sisaldab programm võetavate meetmete kirjeldust, vastutavaid asutusi ja meetmete elluviimise ajakava. Liikmesriigid täidavad need eeltingimused hiljemalt 31. detsembriks 2016 ja annavad aru nende täitmisest hiljemalt iga-aastases rakendusaruandes 2017. aastal vastavalt artikli 50 lõikele 4 või eduaruandes 2017. aastal vastavalt artikli 52 lõike 2 punktile c.
3. The Commission shall assess the consistency and the adequacy of the information provided by the Member State on the applicability of ex ante conditionalities and on the fulfilment of applicable ex ante conditionalities in the framework of its assessment of the programmes and, where appropriate, of the Partnership Agreement.	3. Komisjon hindab liikmesriigi poolt eeltingimuste kohaldatavuse ja kohaldatavate eeltingimuste täitmise kohta esitatud teabe järjepidevust ja adekvaatsust programmide ning vajaduse korral partnerluslepingu hindamise raames.
That assessment of applicability by the Commission shall, in accordance with Article 4(5), take account of the principle of proportionality having regard to the level of support allocated, where appropriate. The assessment of fulfilment by the Commission shall be limited to the criteria laid down in the Fund-specific rules and in Part II of Annex XI, and shall respect national and regional competences to decide on the specific and adequate policy measures including the content of strategies.	Kohaldatavuse hindamises võtab komisjon kooskõlas artikli 4 lõikega 5 arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, arvestades vajaduse korral eraldatud toetuse taset. Komisjon piirdub täitmise hindamisel fondispetsiifilistes eeskirjades ja XI lisa II osas sätestatud kriteeriumidega ning selles ei puudutata riikide ja piirkondade pädevust otsustada konkreetsete ja asjakohaste poliitikameetmete, sealhulgas strateegiate sisu üle.
4. In the event of disagreement between the Commission and a Member State on the applicability of an ex ante conditionality to the specific objective of the priorities of a programme or its fulfilment, both the applicability in accordance with the definition in point (33) of Article 2 and the non-fulfilment shall be proven by the Commission.	4. Juhul kui komisjon ja liikmesriik ei saavuta kokkulepet eeltingimuste kohaldatavuses programmi prioriteetide erieesmärgi või programmi täitmise suhtes, tõendab nii artikli 2 punktis 33 määratletud kohaldatavuse kui ka mittetäitmise komisjon.
5. The Commission may decide, when adopting a programme, to suspend all or part of interim payments to the relevant priority of that programme pending the completion of actions referred to in paragraph 2 where necessary to avoid significant prejudice to the effectiveness and efficiency of the achievement of the specific objectives of the priority concerned. The failure to complete actions to fulfil an applicable ex ante conditionality which has not been fulfilled at the date of submission of the Partnership Agreement and the respective programmes, by the deadline set out in paragraph 2, shall constitute a ground for suspending interim payments by the Commission to the priorities of the programme concerned that are affected. In both cases, the scope of suspension shall be proportionate, taking into account the actions to be taken and the funds at risk.	5. Komisjon võib programmi vastuvõtmisel otsustada vajaduse korral peatada kõik programmi asjaomasele prioriteedile tehtavad vahemaksed või osa vahemaksetest kuni lõikes 3 nimetatud meetmete nõuetekohase rakendamiseni, et vältida asjaomase prioriteedi konkreetsete eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse ja tõhususe märkimisväärset kahjustamist. Suutmatus viia lõikes 2 sätestatud tähtajaks lõpule meetmed, mida on vaja vastavate programmide esitamise kuupäevaks täitmata jäänud kohaldatava eeltingimuse täitmiseks, annab komisjonile alust peatada vahemaksed kõnealuse programmi asjaomastele prioriteetidele. Mõlemal juhul peab peatamise ulatus olema proportsionaalne, võttes arvesse võetavaid meetmeid ja ohustatud fonde.
6. Paragraph 5 shall not apply in the event of agreement between the Commission and the Member State on the non-applicability of an ex ante conditionality or on the fact that an applicable ex ante conditionality has been fulfilled, as indicated by the approval of the programme and the Partnership Agreement, or in the absence of Commission observations within 60 days of the submission of the relevant report referred to in paragraph 2.	6. Lõiget 5 ei kohaldata, kui komisjon ja asjaomane liikmesriik on ühel arvamusel eeltingimuse mittekohaldatavuses või selles, et kohaldatav eeltingimus on täidetud, millele viitab programmi ja partnerluslepingu heakskiitmine või see, et komisjon ei ole 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud asjaomase aruande esitamist tähelepanekuid esitanud.
7. The Commission shall without delay lift the suspension of interim payments for a priority where a Member State has completed actions relating to the fulfilment of ex ante conditionalities applicable to the programme concerned and which had not been fulfilled at the time of the decision of the Commission on the suspension. It shall also without delay lift the suspension where, following amendment of the programme related to the priority concerned, the ex ante conditionality concerned is no longer applicable.	7. Komisjon tühistab viivitamata prioriteedile tehtavate osamaksude peatamise, kui liikmesriik on viinud lõpule meetmed, mis on seotud asjaomase programmi suhtes kohaldatavate eeltingimuste täitmisega ja mis ei olnud peatamist käsitleva komisjoni otsuse tegemise ajal täidetud. Samuti tühistab komisjon viivitamata peatamise, kui eeltingimus ei ole asjaomase prioriteediga seotud programmi muutmise tõttu enam kohaldatav.
8. Paragraphs 1 to 7 shall not apply to programmes under the European territorial cooperation goal.	8. Lõikeid 1–7 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes.
Article 20	Artikkel 20
Performance reserve	Tulemusreserv
6 % of the resources allocated to the ERDF, ESF and the Cohesion Fund under the Investment for Growth and Jobs goal referred to in point (a) of Article 89(2) of this Regulation, as well as to the EAFRD and to measures financed under shared management in accordance with the EMFF Regulation shall constitute a performance reserve which shall be established in the Partnership Agreement and programmes and allocated to specific priorities in accordance with Article 22 of this Regulation.	6 % vahenditest, mis on eraldatud ERFile, ESFile ja Ühtekuuluvusfondile käesoleva määruse artikli 89 lõike 2 punktis a osutatud majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alusel, ja mis on eraldatud EAFRD-le ja meetmetele, mida vastavalt EMKF määrusele rahastatakse koostöös liikmesriikidega, moodustavad tulemusreservi, mis luuakse partnerluslepingus ja programmides ja eraldatakse konkreetsetele prioriteetidele vastavalt käesoleva määruse artiklile 22.
The following resources are excluded for the purpose of calculating the performance reserve:	Tulemusreservi arvutamisel ei võeta arvesse järgmiseid vahendeid:
(a) \| resources allocated to the YEI as defined in the operational programme in accordance with Article 18 of the ESF Regulation;	a) \| noorte tööhõive algatusele eraldatud vahendid, nagu on määratletud rakenduskavas kooskõlas ESFi määruse artikliga 18;
(b) \| resources allocated to technical assistance at the initiative of the Commission;	b) \| komisjoni algatusel tehniliseks abiks eraldatud vahendid;
(c) \| resources transferred from the first pillar of the CAP to the EAFRD under Articles 7(2) and 14(1) of Regulation (EU) No 1307/2013;	c) \| ühtse põllumajanduspoliitika esimesest sambast määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 7 lõike 2 ja artikli 14 lõike 1 kohaselt EAFRDsse üle kantud vahendid;
(d) \| transfers to the EAFRD in application of Articles 10b, 136 and 136b of Council Regulation (EC) No 73/2009 in respect of calendar years 2013 and 2014 respectively;	d) \| ülekanded EAFRDsse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 10b, 136 ja 136b kohaldamisel seoses vastavalt 2013. ja 2014. kalendriaastaga;
(e) \| resources transferred to the CEF from the Cohesion Fund in accordance with Article 92(6) of this Regulation;	e) \| Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastule kooskõlas käesoleva määruse artikli 92 lõikega 6 üle kantud vahendid;
(f) \| resources transferred to the Fund for European Aid for the Most Deprived in accordance with Article 92(7) of this Regulation;	f) \| Euroopa abifondile enim puudust kannatavatele isikutele kooskõlas käesoleva määruse artikli 92 lõikega 7 üle kantud vahendid;
(g) \| resources allocated for innovative actions for sustainable urban development in accordance with Article 92(8) of this Regulation.	g) \| linnade säästva arengu valdkonna uuenduslikele meetmetele kooskõlas käesoleva määruse artikli 92 lõikega 8 eraldatud vahendid.
Article 21	Artikkel 21
Performance review	Tulemuslikkuse analüüs
1. The Commission, in cooperation with the Member States, shall undertake a review of the performance of the programmes in each Member State in 2019 (the 'performance review'), with reference to the performance framework set out in the respective programmes. The method for establishing the performance framework is set out in Annex II.	1. Komisjon viib igas liikmesriigis 2019. aastal koostöös liikmesriikidega läbi programmide tulemuslikkuse analüüsi („tulemuslikkuse analüüs”), võttes aluseks programmides sätestatud tulemusraamistiku. Tulemusraamistiku kehtestamise meetod on sätestatud II lisas.
2. The performance review shall examine the achievement of the milestones of the programmes at the level of priorities, on the basis of the information and the assessments presented in the annual implementation report submitted by the Member States in the year 2019.	2. Tulemuslikkuse analüüsi käigus vaadatakse läbi programmide vahe-eesmärkide saavutamine prioriteetide tasandil liikmesriikide 2019. aastal esitatud rakendamise aastaaruandes toodud teabe ja hinnangute alusel.
Article 22	Artikkel 22
Application of the performance framework	Tulemusraamistiku kohaldamine
1. The performance reserve shall constitute between 5 and 7 % of the allocation to each priority within a programme, with the exception of priorities dedicated to technical assistance and programmes dedicated to financial instruments in accordance with Article 39. The total amount of the performance reserve allocated by ESI Fund and category of region shall be 6 %. The amounts corresponding to the performance reserve shall be set out in the programmes broken down by priority and, where appropriate, by ESI Fund and by category of region.	1. Tulemusreserv moodustab programmi iga prioriteedi eraldisest 5-7 %, v.a tehnilise abiga seotud prioriteetide puhul ja programmide puhul, mis on mõeldud rahastamisvahendite jaoks vastavalt artiklile 39. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi ja piirkonnakategooria kohta eraldatud tulemusreservi kogusumma moodustab 6 %. Tulemusreservile vastavad summad sätestatakse programmides prioriteetide kaupa ja, kui see on asjakohane, ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja piirkonnakategooriate kaupa.
2. On the basis of the performance review, the Commission shall within two months of the receipt of the respective annual implementation reports in the year 2019 adopt a decision, by means of implementing acts, to determine for each ESI Fund and Member State, the programmes and priorities which have achieved their milestones, setting out that information by ESI Fund and by category of region, where a priority covers more than one ESI Fund or category of region.	2. Tulemuslikkuse analüüsi põhjal võtab komisjon kahe kuu jooksul pärast 2019. aastal vastavate iga-aastaste rakendusaruannete kättesaamist rakendusaktidega vastu otsuse, milles tehakse iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi ja liikmesriigi puhul kindlaks programmid ja prioriteedid, mille vahe-eesmärgid on saavutatud, ning milles on see teave esitatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui prioriteet hõlmab rohkem kui üht Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi või piirkonnakategooriat.
3. The performance reserve shall be allocated only to programmes and priorities which have achieved their milestones. Where priorities have achieved their milestones the amount of the performance reserve established for the priority shall be considered to be definitively allocated on the basis of the Commission decision referred to in paragraph 2.	3. Tulemusreserv eraldatakse ainult sellistele programmidele ja prioriteetidele, mille vahe-eesmärgid on saavutanud. Prioriteetide puhul, mille vahe-eesmärgid on saavutanud, loetakse vastava prioriteedi jaoks moodustatud tulemusreservi summa lõikes 2 osutatud komisjoni otsuse alusel lõplikult eraldatuks.
4. Where priorities have not achieved their milestones, the Member State shall propose the reallocation of the corresponding amount of the performance reserve to priorities set out in the Commission decision referred to in paragraph 2, and other amendments to the programme which result from the reallocation of the performance reserve, no later than three months after the adoption of the decision referred to in paragraph 2.	4. Prioriteetide puhul, mille vahe-eesmärgid on saavutamata, teeb liikmesriik kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud otsuse vastuvõtmist ettepaneku jagada vastav tulemusreservi summa ümber prioriteetidele, mis on sätestatud lõikes 2 osutatud komisjoni otsuses, ja teha programmides muid muudatusi, mis on vajalikud tulemusreservi ümberjagamise tõttu.
The Commission shall approve, in accordance with Article 30(3) and (4), the amendment of the programmes concerned. Where a Member State fails to submit the information in accordance with Article 50(5) and (6), the performance reserve for the programmes or the priorities concerned shall not be allocated to the programmes or the priorities concerned.	Komisjon kiidab asjaomaste programmide muudatused heaks kooskõlas artikli 30 lõigetega 3 ja 4. Kui liikmesriik ei esita teavet kooskõlas artikli 50 lõigetega 5 ja 6, siis asjaomastele programmidele ega prioriteetidele asjaomaste programmide või prioriteetide tulemusreservi ei eraldata.
5. The Member State's proposal to reallocate the performance reserve shall be consistent with thematic concentration requirements and minimum allocations set out in this Regulation and the Fund-specific rules. By way of derogation, where one or more of the priorities linked to thematic concentration requirements or minimum allocations have not achieved their milestones, the Member State may propose a reallocation of the reserve, which does not comply with the aforementioned requirements and minimum allocations.	5. Ettepanek, mille liikmesriik teeb tulemusreservi ümberjagamise kohta, on kooskõlas käesolevas määruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud valdkondliku kontsentreerumise nõuetega ja miinimumeraldistega. Kui ühe või mitme valdkondliku kontsentreerumise nõuetega või miinimumeraldistega seotud prioriteedi vahe-eesmärgid on saavutamata, võib liikmesriik teha reservi ümberjagamise kohta erandina ettepaneku, mis ei ole ülalnimetatud nõuete ega miinimumeraldistega kooskõlas.
6. Where there is evidence, resulting from the performance review for a priority, that there has been a serious failure in achieving that priority's milestones relating only to the financial and output indicators and key implementation steps set out in the performance framework and that that failure is due to clearly identified implementation weaknesses, which the Commission had previously communicated pursuant to Article 50(8) following close consultations with the Member State concerned, and that Member State has failed to take the necessary corrective action to address such weaknesses, the Commission may, not earlier than five months after such communication, suspend all or part of an interim payment of a priority of a programme in accordance with the procedure laid down in the Fund-specific rules.	6. Kui prioriteedi tulemuslikkuse analüüs toob esile tõendeid selle kohta, et prioriteedi rakenduskavas määratud vahe-eesmärkide saavutamisel on tõsiseid vajakajäämisi, mis seonduvad üksnes finants- ja väljundnäitajate ning rakendamise olulisimate etappidega, ning et need vajakajäämised on põhjustatud selgelt kindlaks tehtud rakendamispuudustest, millest komisjon on eelnevalt pärast asjaomase liikmesriigiga põhjalikku konsulteerimist artikli 50 lõike 8 kohaselt teada andnud ning mille kõrvaldamiseks liikmesriik ei ole võtnud vajalikke parandusmeetmeid, võib komisjon – mitte varem kui viis kuud pärast kõnealust teavitamist – fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud korras peatada programmi kõik vahemaksed või osa vahemaksetest.
The Commission shall without delay lift the suspension of interim payments when the Member State has taken the necessary corrective action. Where the corrective action concerns the transfer of financial allocations to other programmes or priorities, which have achieved their milestones, the Commission shall approve, by means of an implementing act, the necessary amendment of the programmes concerned in accordance with Article 30(2). By way of derogation from Article 30(2), in such case the Commission shall decide on the amendment no later than two months after the submission of the Member State request for amendment.	Komisjon lõpetab viivitamata vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on võtnud vajalikud parandusmeetmed. Kui parandusmeede puudutab rahaliste eraldiste ülekandmist teistele programmidele või prioriteetidele, mille vahe-eesmärgid on saavutatud, kiidab komisjon kooskõlas artikli 30 lõikega 2 asjaomaste programmide vajaliku muudatuse rakendusaktiga heaks. Erandina artikli 30 lõikest 2 teeb komisjon sellisel juhul muudatuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik taotluse esitab.
7. Where the Commission, based on the examination of the final implementation report of the programme, establishes a serious failure to achieve the targets relating only to financial indicators, output indicators and key implementation steps set out in the performance framework due to clearly identified implementation weaknesses, which the Commission had previously communicated pursuant to Article 50(8) following close consultations with the Member State concerned, and the Member State has failed to take the necessary corrective action to address such weaknesses, the Commission may notwithstanding Article 85 apply financial corrections in respect of the priorities concerned in accordance with the Fund-specific rules.	7. Kui komisjon teeb programmi rakendamise lõpparuannet kontrollides kindlaks olulise vajakajäämise tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel, mis seonduvad üksnes finants- ja väljundnäitajate ning rakendamise olulisimate etappidega, ning kui need vajakajäämised on põhjustatud konkreetselt väljaselgitatud rakendamispuudustest, millest komisjon on eelnevalt pärast asjaomase liikmesriigiga põhjalikku konsulteerimist artikli 50 lõike 8 kohaselt teada andnud, ning kui liikmesriik ei ole võtnud vajalikke parandusmeetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks, võib komisjon fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud korra kohaselt rakendada prioriteetide suhtes finantskorrektsioone, olenemata artiklist 85.
When applying financial corrections, the Commission shall take into account, with due regard to the principle of proportionality, the absorption level and external factors contributing to the failure.	Finantskorrektsioonide kohaldamisel võtab komisjon arvesse – pidades nõuetekohaselt kinni proportsionaalsuse põhimõttest – vastuvõtmise taset ning eesmärgi saavutamata jätmist soodustanud väliseid tegureid.
Financial corrections shall not be applied where the failure to achieve targets is due to the impact of socio-economic or environmental factors, significant changes in the economic or environmental conditions in the Member State concerned or because of reasons of force majeure seriously affecting implementation of the priorities concerned.	Finantskorrektsioone ei kohaldata juhul, kui vajakajäämised eesmärkide saavutamisel tulenevad sotsiaal-majanduslike või keskkonnategurite mõjust, asjaomase liikmesriigi majandus- või keskkonnatingimuste olulistest muutustest või vääramatust jõust, mis mõjutab tõsiselt asjaomaste prioriteetide rakendamist.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 to establish detailed rules on criteria for determining the level of financial correction to be applied.	Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks üksikasjalikud kriteeriumid kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramiseks.
The Commission shall adopt implementing acts, laying down the detailed arrangements to ensure a consistent approach for determining the milestones and targets in the performance framework for each priority and for assessing the achievement of the milestones and targets. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalik kord, mille abil tagada iga prioriteedi jaoks tulemusraamistikus vahe-eesmärkide ja eesmärkide määramisel ning vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise hindamisel sidusus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
CHAPTER IV	IV PEATÜKK
Measures linked to sound economic governance	Usaldusväärse majandusjuhtimisega seonduvad meetmed
Article 23	Artikkel 23
Measures linking effectiveness of ESI Funds to sound economic governance	Meetmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega
1. The Commission may request a Member State to review and propose amendments to its Partnership Agreement and relevant programmes, where this is necessary to support the implementation of relevant Council Recommendations or to maximise the growth and competitiveness impact of the ESI Funds in Member States receiving financial assistance.	1. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda, et see vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks muudatusettepanekuid, kui see on vajalik nõukogu asjakohaste soovituste rakendamise toetamiseks või mõju maksimeerimiseks, mida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid rahalist abi saavate liikmesriikide majanduskasvule ja konkurentsivõimele avaldavad.
Such a request may be made for the following purposes:	Kõnealuse nõude võib esitada järgmistel eesmärkidel:
(a) \| to support the implementation of a relevant country-specific recommendation adopted in accordance with Article 121(2) TFEU and of a relevant Council recommendation adopted in accordance with Article 148(4) TFEU, addressed to the Member State concerned;	a) \| toetamaks liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud asjakohase soovituse rakendamist või asjakohase nõukogu soovituse rakendamist, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt ning adresseeritud asjaomasele liikmesriigile;
(b) \| to support the implementation of relevant Council Recommendations addressed to the Member State concerned and adopted in accordance with Articles 7(2) or 8(2) of Regulation (EU) No 1176/2011 (29) of the European Parliament and of the Council provided that these amendments are deemed necessary to help correct the macro-economic imbalances; or	b) \| toetamaks asjaomasele liikmesriigile antud nõukogu asjakohaste soovituste rakendamist, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (29) artikli 7 lõike 2 või artikli 8 lõike 2 kohaselt; või
(c) \| to maximise the growth and competitiveness impact of the available ESI Funds, if a Member State meets one of the following conditions: \| (i) \| Union financial assistance is made available to it under Council Regulation (EU) No 407/2010 (30); \| (ii) \| financial assistance is made available to it in accordance with Council Regulation (EC) No 332/2002 (31); \| (iii) \| financial assistance is made available to it that triggers a macroeconomic adjustment programme in accordance with Regulation (EU) No 472/2013 of the European Parliament and of the Council (32) or that triggers a decision of the Council in accordance with Article 136(1) TFEU.	c) \| maksimeerimaks olemasolevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele, kui liikmesriik vastab ühele järgmistest tingimustest: \| i) \| liikmesriigile on liidu finantsabi kättesaadavaks tehtud nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 (30) alusel; \| ii) \| liikmesriigile on finantsabi kättesaadavaks tehtud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002 (31); \| iii) \| liikmesriigile antakse finantsabi, mille tõttu tuleb rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (32) kohast makromajanduslikku kohandamisprogrammi või teha ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt nõukogu otsus.
For the purposes of point (b) of the second subparagraph, each of those conditions shall be deemed to be satisfied where such assistance has been made available to the Member State before or after 21 December 2013 and remains available to it.	Teise lõigu punkti b kohaldamisel loetakse iga tingimus täidetuks, kui selline abi on liikmesriigile tehtud kättesaadavaks enne või pärast 21. detsember 2013 ja on jätkuvalt kättesaadav.
2. A request by the Commission to a Member State in accordance with paragraph 1 shall be justified, with reference to the need to support the implementation of the relevant recommendations or to maximise the growth and competitiveness impact of the ESI Funds as appropriate, and shall indicate the programmes or priorities which it considers are concerned and the nature of the amendments expected. Such a request shall not be made before 2015 or after 2019, nor in relation to the same programmes in two consecutive years.	2. Lõike 1 kohaselt komisjoni poolt liikmesriigile esitatud taotlus peab olema põhjendatud ja selles peab olema viidatud vajadusele toetada asjakohaste soovituste rakendamist või suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele, samuti peavad seal olema ära toodud programmid ja prioriteedid, mis komisjoni arvates on asjakohased, ja eeldatavate muudatuste laad. Sellist taotlust ei esitata enne 2015. ega pärast 2019. aastat ega seoses samade programmidega kahel järjestikusel aastal.
3. The Member State shall submit its response to the request referred to in paragraph 1 within two months of its receipt, setting out the amendments it considers necessary in the Partnership Agreement and programmes, the reasons for such amendments, identifying the programmes concerned and outlining the nature of the amendments proposed and their expected effects on the implementation of recommendations and on the implementation of the ESI Funds. If necessary, the Commission shall make observations within one month of the receipt of that response.	3. Liikmesriik esitab oma vastuse lõikes 1 osutatud taotlusele kahe kuu jooksul alates selle saamisest, esitades muudatused, mida ta peab partnerluslepingus ja programmides vajalikuks, selliste muudatuste põhjendused, tuues ära asjaomased programmid ning näidates, milline on kavandatavate muudatuste laad ja nende eeldatav mõju soovituste täitmisele ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisele. Kui vaja, teeb komisjon ühe kuu jooksul alates vastuse saamisest tähelepanekuid.
4. The Member State shall submit a proposal to amend the Partnership Agreement and the relevant programmes within two months of the date of submission of the response referred to in paragraph 3.	4. Liikmesriik esitab ettepaneku partnerluslepingu muutmiseks ja asjaomased programmid kahe kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud vastuse esitamise kuupäevast.
5. Where the Commission has not submitted observations or where the Commission is satisfied that any observations submitted have been duly taken into account, the Commission shall adopt a decision approving the amendments to the Partnership Agreement and the relevant programmes without undue delay and in any event not later than three months after their submission by the Member State in accordance with paragraph 3.	5. Kui komisjon ei ole tähelepanekuid esitanud või kui komisjon on veendunud, et esitatud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud, võtab komisjon ilma asjatult viivitamata, kuid igal juhul mitte hiljem kui kolm kuud pärast lõike 3 kohast muudatuste esitamist liikmesriigi poolt vastu otsuse, millega kiidetakse partnerluslepingu ja vastavate programmide muudatused heaks.
6. Where the Member State fails to take effective action in response to a request made in accordance with paragraph 1, within the deadlines set out in paragraphs 3 and 4, the Commission may, within three months following its observations under paragraph 3 or following the submission of the proposal of the Member State under paragraph 4, propose to the Council that it suspend part or all of the payments for the programmes or priorities concerned. In its proposal, the Commission shall set out the grounds for concluding that the Member State has failed to take effective action. In making its proposal, the Commission shall take account of all relevant information, and shall give due consideration to any elements arising from and opinions expressed through the structured dialogue under paragraph 15.	6. Kui liikmesriik ei võta lõikes 1 osutatud taotlusele reageerimiseks lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegade jooksul tulemuslikke meetmeid, võib komisjon kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta on esitanud oma tähelepanekud lõike 3 kohaselt või liikmesriik on esitanud lõike 4 kohase ettepaneku, teha nõukogule ettepaneku peatada asjaomastele programmidele või prioriteetidele kõik maksed või osa makseid. Komisjon põhjendab oma ettepanekus, miks ta jõudis järeldusele, et liikmesriik ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid. Komisjon võtab ettepaneku esitamisel arvesse kogu asjakohast teavet ja arvestab nõuetekohaselt kõiki lõike 15 kohasest struktureeritud dialoogist tulenevaid aspekte ja selle kaudu esitatud arvamusi.
The Council shall decide on that proposal, by means of an implementing act. That implementing act shall only apply with respect to requests for payment submitted after the date of the adoption of that implementing act.	Nõukogu teeb otsuse kõnealuse ettepaneku kohta rakendusaktiga. Seda rakendusotsust kohaldatakse üksnes maksetaotlustele, mis on esitatud pärast kõnealuse rakendusakti vastuvõtmise kuupäeva.
7. The scope and level of the suspension of payments imposed in accordance with paragraph 6, shall be proportionate and effective, and respect equality of treatment between Member States, in particular with regard to the impact of the suspension on the economy of the Member State concerned. The programmes to be suspended shall be determined on the basis of the needs identified in the request referred to in paragraphs 1 and 2.	7. Vastavalt lõikele 5 kohaldatud maksete peatamise ulatus ja määr peavad olema proportsionaalsed ja mõjusad ja nendes tuleb arvesse võtta liikmesriikide võrdset kohtlemist, eelkõige mis puudutab peatamise mõju asjaomase liikmesriigi majandusele. Peatatavad programmid määratakse kindlaks lõigetes 1 ja 2 osutatud taotluses nimetatud vajaduste põhjal.
The suspension of payments shall not exceed 50 % of the payments of each of the programmes concerned. The decision may provide for an increase in the level of the suspension up to 100 % of payments if the Member State fails to take effective action in response to a request made in accordance with paragraph 1, within three months of the decision to suspend payments referred to in paragraph 6.	Maksete peatamine ei ületa 50 % ühegi asjaomase programmi maksetest. Otsuses võidakse sätestada maksete peatamise suurendamine kuni 100 % maksetest, kui liikmesriik ei võta kolme kuu jooksul alates lõikes 6 osutatud maksete peatamise otsuse tegemisest lõike 1 kohaselt esitatud taotlusele reageerimiseks tulemuslikke meetmeid.
8. Where the Member State has proposed amendments to the Partnership Agreement and the relevant programmes as requested by the Commission, the Council acting on a proposal from the Commission shall decide on the lifting of the suspension of payments.	8. Kui liikmesriik on teinud komisjoni taotlusel partnerluslepingu ja asjakohaste programmide muutmiseks ettepanekuid, teeb nõukogu komisjoni ettepanekul otsuse maksete peatamise lõpetamise kohta.
9. The Commission shall make a proposal to the Council to suspend part or all of the commitments or payments for the programmes of a Member State in the following cases:	9. Komisjon teeb nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused ja maksed või osa kulukohustusi ja makseid liikmesriigi programmidele juhul, kui:
(a) \| where the Council decides in accordance with Article 126(8) or Article 126(11) TFEU that a Member State has not taken effective action to correct its excessive deficit;	a) \| nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 või artikli 126 lõike 11 kohaselt, et liikmesriik ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid ülemäärase puudujäägi likvideerimiseks;
(b) \| where the Council adopts two successive recommendations in the same imbalance procedure, in accordance with Article 8(3) of Regulation (EU) No 1176/2011 on the grounds that a Member State has submitted an insufficient corrective action plan;	b) \| nõukogu võtab määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt sama tasakaalustamatuse menetluse kohta vastu kaks järjestikust soovitust põhjusel, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava;
(c) \| where the Council adopts two successive decisions in the same imbalance procedure in accordance with Article 10(4) of Regulation (EU) No 1176/2011 establishing non-compliance by a Member State on the grounds that it has not taken the recommended corrective action;	c) \| kui nõukogu teeb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõike 4 kohaselt sama tasakaalustamatuse menetluse kohta kaks järjestikust otsust, milles ta leiab, et liikmesriik ei ole täitnud nõudeid seetõttu, et ta ei ole võtnud parandusmeetmeid;
(d) \| where the Commission concludes that a Member State has not taken measures to implement the adjustment programme referred to in Regulation (EU) No 407/2010 or Regulation (EC) No 332/2002 and as a consequence decides not to authorise the disbursement of the financial assistance granted to that Member State;	d) \| kui komisjon teeb järelduse, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid, et rakendada määruses (EL) nr 407/2010 või määruses (EÜ) nr 332/2002 osutatud kohandamisprogrammi, ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud finantsabi väljamaksmist;
(e) \| where the Council decides that a Member State does not comply with the macro-economic adjustment programme referred to in Article 7 of Regulation (EU) No 472/2013, or with the measures requested by a Council decision adopted in accordance with Article 136(1) TFEU.	e) \| kui nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid või ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuses nõutud meetmeid.
In making its proposal, the Commission shall respect the provisions of paragraph 11 and shall take account of all relevant information in that regard, and it shall give due consideration to any elements arising from and opinions expressed through the structured dialogue under paragraph 15.	Komisjon võtab ettepaneku tegemisel arvesse lõike 7 sätteid ja kogu asjakohast teavet ja arvestab nõuetekohaselt kõiki lõike 15 kohasest struktureeritud dialoogist tulenevaid aspekte ja selle kaudu esitatud arvamusi.
Priority shall be given to the suspension of commitments: payments shall be suspended only when immediate action is sought and in the case of significant non-compliance. The suspension of payments shall apply to requests for payment submitted for the programmes concerned after the date of the decision to suspend.	Esmatähtsaks peetakse kulukohustuste peatamist: maksed peatatakse ainult juhul, kui taotletakse koheseid meetmeid ja nõuete olulisel määral täitmata jätmise korral. Maksete peatamist kohaldatakse maksetaotlustele, mis asjaomaste programmide suhtes on esitatud pärast peatamise otsuse tegemise kuupäeva.
10. A proposal by the Commission referred to in paragraph 9 in relation to the suspension of commitments shall be deemed adopted by the Council unless the Council decides, by means of an implementing act, to reject such a proposal by qualified majority within one month of the submission of the Commission proposal. The suspension of commitments shall apply to the commitments from the ESI Funds for the Member State concerned from 1 January of the year following the decision to suspend.	10. Lõikes 9 osutatud komisjoni ettepanek kulukohustuste peatamiseks loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks, välja arvatud kui nõukogu lükkab ühe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku esitamisest sellise ettepaneku rakendusakti kaudu kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi. Kulukohustuste peatamist kohaldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulukohustustele asjaomaste liikmesriikide suhtes alates peatamise otsusele järgneva aasta 1. jaanuarist.
The Council shall adopt a decision, by means of an implementing act, on a proposal by the Commission referred to in paragraph 9 in relation to the suspension of payments.	Nõukogu võtab rakendusaktiga vastu otsuse lõikes 9 osutatud maksete peatamist käsitleva komisjoni ettepaneku kohta.
11. The scope and level of the suspension of commitments or payments to be imposed on the basis of paragraph 10, shall be proportionate, respect the equality of treatment between Member States and take into account the economic and social circumstances of the Member State concerned, in particular the level of unemployment of the Member State concerned in relation to the Union average and the impact of the suspension on the economy of the Member State concerned. The impact of suspensions on programmes of critical importance to address adverse economic or social conditions shall be a specific factor to be taken into account.	11. Lõike 10 kohaselt kohaldatava kulukohustuste või maksete peatamise ulatus ja määr on proportsionaalsed ja mõjusad, need tagavad liikmesriikide võrdse kohtlemise ja nendes võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, eelkõige tööpuuduse määra asjaomases liikmesriigis võrreldes liidu keskmisega ja peatamise mõju asjaomase liikmesriigi majandusele. Eriti tuleb arvesse võtta peatamise mõju kriitilise tähtsusega programmidele, millega püütakse leida lahendust negatiivsetele majandus- ja sotsiaaltingimustele.
Detailed provisions for determining the scope and level of suspensions are set out in Annex III.	Üksikasjalikud sätted peatamise ulatuse ja määra kindlaksmääramiseks on toodud III lisas.
The suspension of commitments shall be subject to the lower of the following ceilings:	Kulukohustuste peatamisel lähtutakse sellest, milline järgmistest piirmääradest on madalam:
(a) \| A maximum of 50 % of the commitments relating to the next financial year for the ESI Funds in the first case of non-compliance with an excessive deficit procedure as referred to in point (a) of the first subparagraph of paragraph 9 and a maximum 25 % of the commitments relating to the next financial year for the ESI Funds in the first case of non-compliance relating to a corrective action plan under an excessive imbalances procedure as referred to in point (b) of the first subparagraph of paragraph 9 or non-compliance with the recommended corrective action pursuant to an excessive imbalances procedure as referred to in point (c) of the first subparagraph of paragraph 9. \| The level of the suspension shall increase gradually up to a maximum of 100 % of the commitments relating to the next financial year for the ESI Funds in the case of an excessive deficit procedure and up to 50 % of the commitments relating to the next financial year for the ESI Funds in the case of an excessive imbalance procedure, in line with the seriousness of the non-compliance;	a) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul maksimaalselt 50 % järgmise majandusaastaga seotud kulukohustustest lõike 9 esimese lõigu punktis a osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuete täitma jätmise esimese juhtumi korral ja maksimaalselt 25 % järgmise majandusaastaga seotud kulukohustustest lõike 9 esimeses lõigus punktis b osutatud ülemäärase tasakaalustamatuse menetlusega seotud parandusmeetmete kava puudutavate nõuete või lõike 9 esimeses lõigu punktis c osutatud ülemäärase tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitatud parandusmeetmeid puudutavate nõuete täitmata jätmise esimese juhtumi korral. \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul suureneb peatamise määr vastavalt nõuete täitmata jätmise raskusastmele ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse korral järk-järgult kuni 100 % järgmise majandusaasta kulukohustustest ja ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse korral kuni 50 % järgmise majandusaasta kulukohustustest;
(b) \| a maximum of 0,5 % of nominal GDP applying in the first case of non-compliance with an excessive deficit procedure as referred to in point (a) of the first subparagraph of paragraph 9 and a maximum of 0,25 % of nominal GDP applying in the first case of non-compliance relating to a corrective action plan under an excessive imbalances procedure as referred to in point (b) of the first subparagraph of paragraph 9 or non-compliance with recommended corrective action under an excessive imbalances procedure as referred to in point (c) of the first subparagraph of paragraph 9. \| If non-compliance relating to corrective actions referred to in points (a), (b) and (c) of the first subparagraph of paragraph 9 persists, the percentage of that GDP cap shall be gradually increased up to: \| — \| a maximum of 1 % of nominal GDP applying in the event of persistent non-compliance with an excessive deficit procedure in accordance with point (a) of the first subparagraph of paragraph 9; and \| — \| a maximum of 0,5 % of nominal GDP applying in the event of persistent non-compliance with an excessive imbalance procedure in accordance with point (b) or (c) of the first subparagraph of paragraph 9, in line with the seriousness of the non-compliance;	b) \| maksimaalselt 0,5 % nominaalsest SKPst, mida kohaldatakse lõike 9 esimese lõigu punktis a osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuete täitmata jätmise korral, ja maksimaalselt 0,25 % nominaalsest SKPst, mida kohaldatakse lõike 9 esimese lõigu punktis b osutatud ülemäärase tasakaalustamatuse menetlusega seotud parandusmeetmete kava puudutavate nõuete või lõike 9 esimese lõigu punktis c osutatud ülemäärase tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitatud parandusmeetmeid puudutavate nõuete täitmata jätmise esimese juhtumi korral. \| Kui lõike 9 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud parandusmeetmetega seotud nõuete täitmata jätmine jätkub, suurendatakse nimetatud piirmäära SKPst kuni: \| — \| maksimaalselt 1 %ni nominaalsest SKPst, mida kohaldatakse lõike 9 esimese lõigu punktis a osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuete jätkuva täitmata jätmise korral; ning \| — \| vastavalt nõuete täitmata jätmise raskusastmele maksimaalselt 0,5 %ni nominaalsest SKPst, mida kohaldatakse lõike 9 esimese lõigu punktide b või c kohaselt ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse nõuete jätkuva täitmata jätmise korral.
(c) \| a maximum of 50 % of the commitments relating to the next financial year for the ESI Funds or a maximum of 0,5 % of nominal GDP in the first case of non-compliance as referred to in points (d) and (e) of the first subparagraph of paragraph 9. \| In determining the level of the suspension and whether to suspend commitments or payments, the stage of the programme cycle shall be taken into account having regard in particular to the period remaining for using the funds following the re-budgeting of suspended commitments.	c) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul maksimaalselt 50 % järgmise majandusaastaga seotud kulukohustustest või maksimaalselt 0,5 % nominaalsest SKPst lõike 9 esimese lõigu punktides d ja e osutatud nõuete täitmata jätmise esimese juhtumi korral. \| Peatamise määra ja selle kindlaksmääramisel, kas kulukohustused või maksed peatada, võetakse arvesse programmitsüklit, arvestades eriti ajavahemikku, mil rahalisi vahendeid pärast peatatud kulukohustuste ümberpaigutamist veel kasutada saab.
12. Without prejudice to de-commitment rules set out in Articles 86 to 88 the Commission shall lift the suspension of commitments, without delay, in the following cases:	12. Ilma et see piiraks artiklites 86 ja 88 sätestatud kohustustest vabastamise eeskirju, tühistab komisjon kulukohustuste või maksete peatamise viivitamata järgmistel juhtudel:
(a) \| where the excessive deficit procedure is held in abeyance in accordance with Article 9 of Council Regulation (EC) No 1467/97 (33) or the Council has decided in accordance with Article 126(12) TFEU to abrogate the decision on the existence of an excessive deficit;	a) \| kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (33) artiklile 9 või nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tühistada ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu sedastava otsuse;
(b) \| where the Council has endorsed the corrective action plan submitted by the Member State concerned in accordance with Article 8(2) of Regulation (EU) No 1176/2011 or the excessive imbalance procedure is placed in a position of abeyance in accordance with Article 10(5) of that Regulation or the Council has closed the excessive imbalance procedure in accordance with Article 11 of that Regulation;	b) \| kui nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille asjaomane liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikele 2 või ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11;
(c) \| where the Commission has concluded that the Member State concerned has taken adequate measures to implement the adjustment programme referred to in Article 7 of Regulation (EU) No 472/2013 or the measures requested by a decision of the Council in accordance with Article 136(1) TFEU.	c) \| kui komisjon on teinud järelduse, et asjaomane liikmesriik on võtnud piisavalt meetmeid, et rakendada määruse (EL, Euratom) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud kohandamisprogramm, või meetmed, mida nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohases nõukogu otsuses.
When lifting the suspension of commitments, the Commission shall re-budget the suspended commitments in accordance with Article 8 of Council Regulation (EU, Euratom) No 1311/2013.	Kulukohustuste peatamise tühistamisel paigutab komisjon peatatud kulukohustused eelarves ümber vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 8.
A decision concerning the lifting of the suspension of payments shall be taken by the Council on a proposal from the Commission where the applicable conditions set out in points (a), (b) and (c) of the first subparagraph are fulfilled.	Otsuse maksete peatamise tühistamise kohta teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal juhul, kui on täidetud esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud tingimused.
13. Paragraphs 6 to 12 shall not apply to the United Kingdom in so far as the suspension of commitments or of payments relate to matters covered by points (a), (b) and (c)(iii) of the second subparagraph of paragraph 1 or points (a), (b) or (c) of the first subparagraph of paragraph 9.	13. Lõikeid 6 kuni 12 ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes, kui kulukohustuste või maksete peatamine on seotud lõike 1 teise lõigu punkti a, b või punkti c alapunktiga iii või lõike 9 esimese lõigu punktiga a, b või d hõlmatud küsimustega.
14. This Article shall not apply to programmes under the European territorial cooperation goal.	14. Käesolevat artiklit ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvatele programmidele.
15. The Commission shall keep the European Parliament informed of the implementation of this Article. In particular the Commission shall, when one of the conditions set out in paragraph 6 or points (a) to (e) of the first subparagraph of paragraph 9 is fulfilled for a Member State, immediately inform the European Parliament and provide details of the ESI Funds and programmes which could be subject to a suspension of commitments or payments.	15. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata eelkõige juhul, kui üks lõikes 6 või lõike 9 esimese lõigu punktides a–e sätestatud tingimus osutub liikmesriigi puhul täidetuks, ning annab üksikasjalikud andmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmide kohta, mille kulukohustused või maksed võidakse peatada.
The European Parliament may invite the Commission for a structured dialogue on the application of this Article, having regard in particular to the transmission of the information referred to in the first sub-paragraph.	Võttes eriti arvesse esimeses lõigus osutatud teabe edastamise kohustust, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni käesoleva artikli kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile.
The Commission shall transmit the proposal for suspension of commitments or payments or the proposal to lift such a suspension to the European Parliament and the Council immediately after its adoption. The European Parliament may invite the Commission to explain the reasons for its proposal.	Komisjon edastab kulukohustuste või maksete peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata pärast selle vastuvõtmist. Euroopa Parlament võib paluda komisjonil ettepanekut põhjendada.
16. In 2017, the Commission shall carry out a review of the application of this Article. To this end, the Commission shall prepare a report which it shall transmit to the European Parliament and the Council, accompanied where necessary by a legislative proposal.	16. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaldamise 2017. aastal läbi. Komisjon koostab selle põhjal aruande ja edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
17. Where there are major changes in the social and economic situation in the Union, the Commission may submit a proposal to review the application of this Article, or the European Parliament or the Council, acting in accordance with Articles 225 or 241 TFEU respectively, may request the Commission to submit such a proposal.	17. Kui liidu sotsiaalne ja majanduslik olukord muutub olulisel määral, võib komisjon teha ettepaneku käesoleva artikli kohaldamine läbi vaadata, või Euroopa Parlament ja nõukogu võivad, toimides kooskõlas kas ELi toimimise lepingu artikliga 225 või 241, nõuda komisjonilt sellise ettepaneku tegemist.
Article 24	Artikkel 24
Increase in payments for Member State with temporary budgetary difficulties	Ajutiste eelarveraskustega liikmesriigi maksete suurendamine
1. On the request of a Member State, interim payments may be increased by 10 percentage points above the co-financing rate applicable to each priority for the ERDF, ESF and the Cohesion Fund or to each measure for the EAFRD and the EMFF. If a Member State meets one of the following conditions after 21 December 2013, the increased rate, which may not exceed 100 %, shall apply to its requests for payments for the period until 30 June 2016:	1. Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle kaasfinantseerimismäära, mis kehtib ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi iga prioriteedi suhtes või EAFRD ja EMKFi iga meetme suhtes. Kui liikmesriik vastab mõnele järgmistest tingimustest pärast 21. detsember 2013., kohaldatakse suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100 %, liikmesriigi selliste maksetaotluste suhtes, mis on esitatud 30. juunini 2016 kestvaks ajavahemikuks:
(a) \| where the Member State concerned receives a loan from the Union under Council Regulation (EU) No 407/2010;	a) \| kui asjaomane liikmesriik saab liidult laenu nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 raames;
(b) \| where the Member State concerned receives medium-term financial assistance in accordance with Regulation (EC) No 332/2002 conditional on the implementation of a macro-economic adjustment programme;	b) \| kui asjaomane liikmesriik saab keskmise tähtajaga finantsabi määruse (EÜ) nr 332/2002 raames, mis sõltub makromajandusliku kohandamisprogrammi elluviimisest;
(c) \| where financial assistance is made available to the Member State concerned conditional on the implementation of a macroeconomic adjustment programme as specified in Regulation (EU) No 472/2013.	c) \| kui finantsabi tehakse asjaomasele liikmesriigile kättesaadavaks sõltuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 472/2013 sätestatud makromajandusliku kohandamisprogrammi elluviimisest.
This paragraph shall not apply to programmes under the ETC Regulation.	Käesolevat lõiget ei kohaldata ETK määruse kohaldamisalasse jäävate programmide suhtes.
2. Notwithstanding paragraph 1, Union support through interim payments and payments of the final balance shall not be higher than the public support or the maximum amount of support from the ESI Funds for each priority for the ERDF, ESF and the Cohesion Fund, or for each measure for the EAFRD and the EMFF, as laid down in the decision of the Commission approving the programme.	2. Lõikest 1 olenemata ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori toetus või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksimaalne toetussumma, mis eraldatakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul igale prioriteedile ja EAFRD ja EMKFi puhul igale meetmele, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks kiidetakse.
3. The Commission shall examine the application of paragraphs 1 and 2 and shall submit to the European Parliament and the Council a report with its assessment and, if necessary, a legislative proposal before 30 June 2016.	3. Komisjon uurib lõigete 1 ja 2 kohaldamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos oma hinnanguga ning vajaduse korral seadusandliku ettepaneku enne 30. juunit 2016.
Article 25	Artikkel 25
Management of technical assistance for Member States with temporary budgetary difficulties	Ajutiste eelarveraskustega liikmesriikidele antava tehnilise abi haldamine
1. On the request of a Member State with temporary budgetary difficulties which meets the conditions set out in Article 24(1), a part of the resources provided for under Article 59 and programmed in accordance with Fund-specific rules may, in agreement with the Commission, be transferred to technical assistance at the initiative of the Commission for implementation of measures in relation to the Member State concerned in accordance with point (k) of the third subparagraph of Article 58(1) through direct or indirect management.	1. Artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava, ajutiste eelarveraskustega liikmesriigi taotlusel võib komisjoni nõusolekul kanda osa artikliga 59 sätestatud ja fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt programmile eraldatud vahenditest komisjoni algatusel üle tehniliseks abiks, et rakendada asjaomase liikmesriigiga seotud meetmeid vastavalt artikli 58 lõike 1 kolmanda lõigu punktile k otsese või koostöös liikmesriikidega toimuva haldamise abil.
2. The resources referred to in paragraph 1 shall be additional to the amounts established in accordance with the ceilings set out in the Fund-specific rules for technical assistance at the initiative of the Commission. Where a ceiling on technical assistance at the initiative of the Member State is set out in the Fund-specific rules, the amount to be transferred shall be included for the purposes of the calculation of compliance with that ceiling.	2. Lõikes 1 osutatud vahendid täiendavad summasid, mis on komisjoni algatusel kehtestatud tehniliseks abiks kooskõlas fondispetsiifilistes eeskirjades esitatud ülemmääradega. Kui liikmesriigi algatusel antava tehnilise abi ülemmäär on esitatud fondispetsiifilistes eeskirjades, lisatakse üle kantav summa, et arvutada sellele ülemmäärale vastavust.
3. A Member State shall request the transfer referred to in paragraph 2 for a calendar year in which it meets the conditions set out in Article 24(1) by 31 January of the year in which a transfer is to be made. The request shall be accompanied by a proposal to amend the programme or programmes from which the transfer will be made. Corresponding amendments shall be made to the Partnership Agreement in accordance with Article 30 (2) which shall set out the total amount transferred each year to the Commission.	3. Liikmesriigid taotlevad lõikes 2 osutatud ülekannet kalendriaastal, mil nad täidavad artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimusi selle aasta 31. jaanuariks, mil ülekanne tehakse. Taotlusele lisatakse ettepanek selle programmi või nende programmide muutmise kohta, millest ülekanne tehakse. Vastavad muudatused tehakse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 partnerluslepingusse, milles esitatakse igal aastal komisjonile üle kantav kogusumma.
Where a Member States meets the conditions set out in Article 24(1) on 1 January 2014, it may transmit the request for that year at the same time as the submission of its Partnership Agreement, which shall set out the amount to be transferred to technical assistance at the initiative of the Commission.	Kui liikmesriik täidab artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimusi 1. jaanuaril 2014, võib ta edastada selle aasta taotluse samaaegselt partnerluslepingu esitamisega, milles esitatakse komisjoni algatusel tehniliseks abiks üle kantav summa.
TITLE III	III JAOTIS
PROGRAMMING	PROGRAMMITÖÖ
CHAPTER I	I PEATÜKK
General provisions on the ESI Funds	Üldsätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta
Article 26	Artikkel 26
Preparation of programmes	Programmide ettevalmistamine
1. The ESI Funds shall be implemented through programmes in accordance with the Partnership Agreement. Each programme shall cover the period from 1 January 2014 to 31 December 2020.	1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutatakse programmide kaudu kooskõlas partnerluslepinguga. Kõik programmid hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
2. Programmes shall be drawn up by Member States or any authority designated by them, in cooperation with the partners referred to in Article 5. Member States shall draw up the programmes based on procedures that are transparent for the public, in accordance with their institutional and legal framework.	2. Programme töötavad välja liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös artiklis 5 nimetatud partneritega. Liikmesriigid koostavad programmid üldsusele läbipaistvate menetluste põhjal, kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga.
3. The Member States and the Commission shall cooperate to ensure effective coordination in the preparation and implementation of programmes for the ESI Funds, including, where appropriate, multi-fund programmes for the Funds, taking account of the proportionality principle.	3. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et tagada tulemuslik koordineerimine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide, sealhulgas asjakohasel juhul ka mitmest fondist rahastatavate programmide ettevalmistamisel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.
4. Programmes shall be submitted by the Member States to the Commission within three months of the submission of the Partnership Agreement. European territorial cooperation programmes shall be submitted by 22 September 2014. All programmes shall be accompanied by the ex ante evaluation as set out in Article 55.	4. Liikmesriigid esitavad programmid komisjonile kolme kuu jooksul pärast partnerluslepingu esitamist. Euroopa territoriaalse koostöö programmid esitatakse 22. september 2014. Kõikidele programmidele lisatakse eelhindamised, nagu on sätestatud artiklis 55.
5. Where one or more of the Fund-specific Regulations for the ESI Funds enters into force between 22 February 2014 and 22 June 2014, the programme or programmes supported by the ESI Fund affected by the delay in the entry into force of the Fund-specific Regulation shall be submitted within three months of the submission of the revised Partnership Agreement referred to in Article 17(1).	5. Kui üks või mitu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide fondispetsiifilistest määrustest jõustub 22. veebruar 2014 kuni 22. juuni 2014, esitatakse fondispetsiifilise määruse jõustumise viivitusest mõjutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist toetatav programm või toetatavad programmid kolme kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud läbivaadatud partnerluslepingu esitamisest.
6. Where one or more of the Fund-specific Regulations for the ESI Funds enters into force later than on 22 June 2014, the programme or programmes supported by the ESI Fund affected by the delay in the entry into force of the Fund-specific Regulation shall be submitted within three months of the date of entry into force of the Fund-specific Regulation that was subject to the delay.	6. Kui üks või mitu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide fondispetsiifilistest määrustest jõustub hiljemalt 22. juuni 2014, esitatakse fondispetsiifilise määruse jõustumise viivitusest mõjutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist toetatav programm või toetatavad programmid kolme kuu jooksul alates fondispetsiifilise määruse jõustumisest, mille puhul esines viivitus.
Article 27	Artikkel 27
Content of programmes	Programmide sisu
1. Each programme shall set out a strategy for the programme's contribution to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth consistent with this Regulation, the Fund-specific rules, and with the content of the Partnership Agreement.	1. Igas programmis sätestatakse strateegia programmi panuse jaoks liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse, mis on kooskõlas käesolevas määrusega, fondispetsiifiliste eeskirjade ja partnerluslepingu sisuga.
Each programme shall include arrangements to ensure effective, efficient and coordinated implementation of the ESI Funds and actions to achieve a reduction of the administrative burden on beneficiaries.	Iga programm sisaldab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemusliku, tõhusa ja koordineeritud rakendamise tagamise korda ning toetusesaajate halduskoormuse vähendamise meetmeid.
2. Each programme shall define priorities setting out specific objectives, financial appropriations of support from the ESI Funds and corresponding national co-financing, including amounts related to the performance reserve, which may be public or private in accordance with the Fund-specific rules.	2. Igas programmis määratakse kindlaks prioriteedid, milles sätestatakse erieesmärgid, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadavad rahalised assigneeringud ja vastav riiklik kaasfinantseerimine, sealhulgas tulemusreserviga seonduvad summad, mida võib pakkuda nii avalik kui ka erasektor kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.
3. Where Member States and regions participate in macro-regional strategies or sea basin strategies, the relevant programme, in accordance with the needs of the programme area as identified by the Member State, shall set out the contribution of the planned interventions to those strategies.	3. Kui liikmesriigid ja piirkonnad osalevad makropiirkondlikes strateegiates või mere vesikonna strateegiates, sätestatakse asjaomases programmis – vastavalt programmi valdkonna vajadustele, mille liikmesriigid on välja selgitanud – kavandatavate sekkumiste panus kõnealustesse strateegiatesse.
4. Each priority shall set out indicators and corresponding targets expressed in qualitative or quantitative terms, in accordance with the Fund-specific rules, in order to assess progress in programme implementation aimed at achievement of objectives as the basis for monitoring, evaluation and review of performance. Those indicators shall include:	4. Iga prioriteedi juures sätestatakse näitajad ning vastavad kvalitatiivselt või kvantitatiivselt esitatud sihid kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega, mille abil hinnatakse programmi rakendamisel tehtud edusamme eesmärkide saavutamisel ning mis on aluseks seirele, hindamisele ja tulemuslikkuse analüüsile. Nende näitajate hulka kuuluvad:
(a) \| financial indicators relating to expenditure allocated;	a) \| eraldatud kuludega seotud finantsnäitajad;
(b) \| output indicators relating to the operations supported;	b) \| toetatud tegevustega seotud väljundnäitajad;
(c) \| result indicators relating to the priority concerned.	c) \| kõnealuse prioriteediga seotud asjaomased tulemusnäitajad.
For each ESI Fund, the Fund-specific rules shall set out common indicators and may set out provisions related to programme-specific indicators.	Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi jaoks ühised näitajad ja võidakse sätestada ka konkreetset programmi puudutavad näitajad.
5. Each programme, except those which cover exclusively technical assistance, shall include a description, in accordance with the Fund-specific rules, of the actions to take into account the principles set out in Articles 5, 7 and 8.	5. Igas programmis, välja arvatud üksnes tehnilist abi hõlmavad programmid, tuleb vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele kirjeldada meetmeid, mida tuleb võtta, et võtta arvesse artiklites 5, 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid.
6. Each programme, except those where technical assistance is undertaken under a specific programme, shall set out the indicative amount of support to be used for climate change objectives, based on the methodology referred to in Article 8.	6. Igas programmis, välja arvatud nendes, kus konkreetse programmi raames antakse tehnilist abi, sätestatakse soovituslik toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks vastavalt artiklis 8 osutatud metoodikale.
7. Member States shall draft the programme in accordance with the Fund-specific rules.	7. Liikmesriigid koostavad programmi kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.
Article 28	Artikkel 28
Specific provisions on the content of programmes dedicated to joint instruments for uncapped guarantees and securitisation providing capital relief implemented by the EIB	Erisätted selliste eriotstarbeliste programmide sisu kohta, mis käsitlevad piiristamata garantii ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumente, mille abil vähendatakse nõudeid EIP kaasatavale kapitalile
1. By way of derogation from Article 27, the dedicated programmes referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 39(4) shall include:	1. Erandina artiklist 27 hõlmavad artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud eriotstarbelised programmid järgmist:
(a) \| the elements set out under the first subparagraph of Article 27(1), and under paragraphs 2, 3 and 4 of that Article as regards the principles set out under Article 5;	a) \| elemendid, mis on sätestatud artikli 27 lõike 1 esimeses lõigus ning kõnealuse artikli lõigetes 2, 3 ja 4 ja mis puudutavad artiklis 5 sätestatud põhimõtteid;
(b) \| an identification of the bodies referred to under Articles 125, 126 and 127 of this Regulation and Article 65(2) of the EAFRD Regulation as relevant for the Fund concerned;	b) \| käesoleva määruse artiklites 125, 126 ja 127 ning EAFRD määruse artikli 65 lõikes 2 osutatud asutuste andmed, kui need on asjaomase fondi puhul asjakohased;
(c) \| for each ex ante conditionality, established in accordance with Article 19 and Annex XI, which is applicable to the programme, an assessment of whether the ex ante conditionality is fulfilled at the date of submission of the Partnership Agreement and programme, and where ex ante conditionalities are not fulfilled, a description of the actions to fulfil the ex ante conditionality, the bodies responsible and a timetable for such actions in accordance with the summary submitted in the Partnership Agreement.	c) \| hindamine programmi iga artikli 19 ja XI lisa kohaselt määratletud eeltingimuse puhul, kas eeltingimus on partnerluslepingu ja programmi esitamise päeval täidetud, ning kui eeltingimused ei ole täidetud, siis meetmete kirjeldus, mis tuleb eeltingimuste täitmiseks võtta, selliste meetmete eest vastutavad organid ja ajakava vastavalt partnerluslepingus esitatud kokkuvõttele.
2. By way of derogation from Article 55, the ex ante assessment referred to in point (a) of the first subparagraph of Article 39(4) shall be considered as the ex ante evaluation of such programmes.	2. Erandina artiklist 55 käsitatakse artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis a osutatud eelhindamist selliste programmide eelhindamisena.
3. For the purposes of programmes referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 39(4) of this Regulation, Article 6(2) and Article 59(5) and (6) of the EAFRD Regulation shall not apply. In addition to the elements referred to in paragraph 1 of this Article, only the provisions set out in points (c)(i), (f), (h), (i) and (m)(i) to (iii) of Article 8(1) of the EAFRD Regulation shall apply for programmes under the EAFRD.	3. Käesoleva määruse artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud programmide suhtes ei kohaldata EAFRD määruse artikli 6 lõiget 2 ning artikli 59 lõikeid 5 ja 6. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud elementidele kohaldatakse EAFRDga hõlmatud programmide suhtes ainult EAFRD määruse artikli 8 lõike 1 punkti c alapunkti i, punktide f, h, i ning punkti m alapunktide i kuni iii sätteid.
Article 29	Artikkel 29
Procedure for the adoption of programmes	Programmide vastuvõtmise kord
1. The Commission shall assess the consistency of programmes with this Regulation and with the Fund-specific rules, their effective contribution to the selected thematic objectives and to the Union priorities specific to each ESI Fund, and also the consistency with the Partnership Agreement, taking account of the relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU and relevant Council recommendations adopted in accordance with Article 148(4) TFEU as well as of the ex ante evaluation. The assessment shall address, in particular, the adequacy of the programme strategy, the corresponding objectives, indicators, targets and the allocation of budgetary resources.	1. Komisjon hindab programmide kooskõla käesoleva määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjadega, nende tulemuslikku panust valitud valdkondlike eesmärkide saavutamisse ja iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi konkreetsete liidu prioriteetide täitmisse ning ka partnerluslepingusse, võttes arvesse ELI toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid nõukogu soovitusi, samuti eelhindamist. Hindamine käsitleb eeskätt programmi strateegia adekvaatsust, vastavaid eesmärke, näitajaid, sihte ja eelarvevahendite eraldamist.
2. By way of derogation from paragraph 1, the Commission shall not need to assess the consistency of the dedicated operational programmes for the YEI referred to in point (a) of the second paragraph of Article 18 of the ESF Regulation and dedicated programmes referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 39(4) of this Regulation with the Partnership Agreement in the absence of the submission by the Member State of its Partnership Agreement at the date of submission of such dedicated programmes.	2. Erandina lõikest 1 ei pea komisjon hindama ESF määruse artikli 18 teise lõigu punktis a osutatud spetsiaalsete noorte tööhõive algatuse rakenduskavade ega käesoleva määruse artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud spetsiaalsete rakenduskavade kooskõla partnerluslepinguga, kui liikmesriik ei ole oma partnerluslepingut esitanud sellise rakenduskava esitamise kuupäevaks.
3. The Commission shall make observations within three months of the date of submission of the programme. The Member State shall provide to the Commission all necessary additional information and, where appropriate, revise the proposed programme.	3. Komisjon esitab oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates programmi esitamise kuupäevast. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral esitatud programmi parandused.
4. In accordance with the Fund-specific rules, the Commission shall approve each programme no later than six months following its submission by the Member State concerned, provided that any observations made by the Commission have been adequately taken into account, but not before 1 January 2014 or before adoption by the Commission of a decision approving the Partnership Agreement.	4. Komisjon võtab vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele vastu otsuse iga programmi heakskiitmise kohta hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik (liikmesriigid) on programmi esitanud, eeldusel, et komisjoni kõiki märkusi on piisaval määral arvesse võetud, kuid mitte enne 1. jaanuari 2014 või enne, kui komisjon on võtnud vastu partnerluslepingut heaks kiitva otsuse.
By way of derogation from the requirement referred to in the first subparagraph, programmes under the European territorial cooperation goal may be approved by the Commission before the adoption of the decision approving the Partnership Agreement and dedicated operational programmes for the YEI referred to in point (a) of the second paragraph of Article 18 of the ESF Regulation and dedicated programmes referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 39(4) of this Regulation may be approved by the Commission before the submission of the Partnership Agreement.	Erandina esimeses lõigus osutatud nõuetest võib komisjon Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvad programmid heaks kiita enne partnerluslepingut heaks kiitva otsuse vastuvõtmist ning ESFi määruse artikli 18 teise lõigu punktis a osutatud spetsiaalsed noorte tööhõive algatuse rakenduskavad ja käesoleva määruse artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud spetsiaalsed programmid võib komisjon heaks kiita enne partnerluslepingu esitamist.
Article 30	Artikkel 30
Amendment of programmes	Programmide muutmine
1. Requests for amendment of programmes submitted by a Member State shall be duly justified and shall in particular set out the expected impact of the changes to the programme on achieving the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and the specific objectives defined in the programme, taking account of this Regulation and the Fund-specific rules, the horizontal principles referred to in Articles 5, 7 and 8, as well as of the Partnership Agreement. They shall be accompanied by the revised programme.	1. Liikmesriigi esitatud programmide läbivaatamise taotlus peab olema põhjendatud ning tooma eeskätt esile programmi muutuste eeldatava mõju liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele ning programmis määratletud konkreetsetele eesmärkidele, võttes arvesse käesolevat määrust ja fondispetsiifilisi eeskirju, artiklites 5, 7 ja 8 osutatud horisontaalpõhimõtteid ja partnerluslepingut. Lisada tuleb muudetud programm.
2. The Commission shall assess the information provided in accordance with paragraph 1, taking account of the justification provided by the Member State. The Commission may make observations within one month of the submission of the revised programme and the Member State shall provide to the Commission all necessary additional information. In accordance with the Fund-specific rules, the Commission shall approve requests for amendment of a programme as soon as possible but no later than three months after their submission by the Member State provided that any observations made by the Commission have been adequately taken into account.	2. Komisjon hindab lõike 1 kohaselt esitatud teavet, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi. Komisjon võib teha oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist ja liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe. Kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega kiidab komisjon programmide muutmise taotlused heaks nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on taotluse esitanud, tingimusel, et kõiki komisjoni tehtud tähelepanekuid on vajalikul määral arvesse võetud.
Where the amendment of a programme affects the information provided in the Partnership Agreement in accordance with points (a)(iii), (iv) and (vi) of Article 15(1)), the approval of the amendment of the programme by the Commission shall at the same time constitute an approval for the consequential revision of the information in the Partnership Agreement.	Kui programmi muutmine mõjutab partnerluslepingus artikli 15 lõike 1 punkti a alapunktide iii, iv ja vii kohaselt esitatud teavet, tähendab programmi muutmise heakskiitmine komisjoni poolt ka sellest tuleneva partnerluslepingus sisalduva teabe muutmise heakskiitmist.
3. By way of derogation from paragraph 2, where the request for amendment is submitted to the Commission in order to reallocate the performance reserve following the performance review, the Commission shall make observations only where it considers that the allocation proposed is not in compliance with applicable rules, is not consistent with the development needs of the Member State or the region, or entails a significant risk that the objectives and targets included in the proposal cannot be achieved. The Commission shall approve the request for amendment of a programme as soon as possible and no later than two months after the submission of the request by the Member State provided that any observations made by the Commission have been adequately taken into account. The approval of the amendment of the programme by the Commission shall at the same time constitute an approval for the consequential revision of the information in the Partnership Agreement.	3. Erandina lõikest 2, kui muutmise taotlus esitatakse komisjonile selleks, et pärast tulemuslikkuse hindamist jagataks ümber tulemusreserv, esitab komisjon tähelepanekud ainult siis, kui ta leiab, et kavandatav eraldis ei ole kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, ei vasta liikmesriigi või piirkonna arenguvajadustele või sellega kaasneb oluline risk, et ettepanekus nimetatud eesmärke ja sihte ei suudeta saavutada. Komisjon kiidab programmi muutmise taotlused heaks nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast seda, kui liikmesriik on taotluse esitanud, tingimusel et kõiki komisjoni tehtud tähelepanekuid on vajalikul määral arvesse võetud. Programmi muutmise heakskiitmine komisjoni poolt tähendab ka sellest tuleneva partnerluslepingus sisalduva teabe läbivaatamise heakskiitmist.
4. By way of derogation from paragraph 2, specific procedures for the amendment of operational programmes may be established in the EMFF Regulation.	4. Erandina lõikest 2 võib rakenduskavade muutmiseks vajalikud konkreetsed menetlused kehtestada EMKFi määruses.
Article 31	Artikkel 31
Participation of the EIB	EIP osalus
1. The EIB may, at the request of Member States, participate in the preparation of the Partnership Agreement, as well as in activities relating to the preparation of operations, in particular major projects, financial instruments and PPPs.	1. Liikmesriikide taotluse korral võib EIP osaleda partnerluslepingu ja tegevuste ettevalmistamisel, eeskätt suurprojektide, finantsvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluste puhul.
2. The Commission may consult the EIB before the adoption of the Partnership Agreement or the programmes.	2. Komisjon võib EIPga enne partnerluslepingu või programmide vastuvõtmist konsulteerida.
3. The Commission may request the EIB to examine the technical quality, economic and financial sustainability, and the viability of major projects and to assist it as regards the financial instruments to be implemented or developed.	3. Komisjon võib paluda EIP-l läbi vaadata suurprojektide tehniline kvaliteet, majanduslik ja rahaline jätkusuutlikkus ja elujõulisus ning abistada komisjoni rakendatavate või väljatöötatavate finantsvahenditega.
4. The Commission, in implementing the provisions of this Regulation, may award grants or service contracts to the EIB covering initiatives implemented on a multi-annual basis. The commitment of the contributions of the budget of the Union in respect of such grants or service contracts shall be effected annually.	4. Komisjon võib käesoleva määruse sätete rakendamisel sõlmida EIPga mitme aasta jooksul rakendatavaid algatusi hõlmavaid toetus- või teenuslepinguid. Niisuguste toetus- või teenuslepingutega seotud väljamaksed liidu eelarvest tehakse kord aastas.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Community-led local development	Kogukonna juhitud kohalik areng
Article 32	Artikkel 32
Community-led local development	Kogukonna juhitud kohalik areng
1. Community-led local development shall be supported by the EAFRD, which shall be designated as LEADER local development and may be supported by the ERDF, ESF or EMFF. For the purposes of this Chapter, those Funds are hereinafter referred to as the "ESI Funds concerned".	1. Kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse EAFRDist, seda nimetatakse programmi LEADER kohalikuks arenguks ja seda võivad toetada ERF, ESF ja EMKF. Käesoleva peatüki kohaldamisel osutatakse nendele fondidele edaspidi kui asjaomastele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele.
2. Community-led local development shall be:	2. Kogukonna juhitud kohalik areng on:
(a) \| focused on specific subregional areas;	a) \| suunatud konkreetsetele allpiirkondadele;
(b) \| led by local action groups composed of representatives of public and private local socio-economic interests, in which, at the decision-making level neither public authorities, as defined in accordance with national rules, nor any single interest group represents more than 49 % of the voting rights;	b) \| juhitud kohalike algatusrühmade poolt, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ja mille otsustamistasandil ei esinda riiklike eeskirjade alusel määratletud riigiasutused ega ükski huvirühm üle 49 % hääleõigusest;
(c) \| carried out through integrated and multi-sectoral area-based local development strategies;	c) \| ellu viidud integreeritud ja mitmesektoriliste piirkonnapõhiste kohaliku arengu strateegiate kaudu;
(d) \| designed taking into consideration local needs and potential, and shall include innovative features in the local context, networking and, where appropriate, cooperation.	d) \| kavandatud kohalikke vajadusi ja potentsiaali arvesse võttes ning hõlmab kohaliku konteksti uuenduslikke jooni, võrgustikke ja vajaduse korral koostööd.
3. Support from the ESI Funds concerned to community-led local development shall be consistent and coordinated between the ESI Funds concerned. This shall be ensured inter alia through coordinated capacity-building, selection, approval and funding of community-led local development strategies and local action groups.	3. Asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule peab olema järjepidev ja asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel kooskõlastatud. Selle tagab muu hulgas kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate ja kohalike tegevusrühmade koordineeritud suutlikkuse suurendamine, valik, heakskiit ja rahastamine.
4. Where the selection committee for the community-led local development strategies set up under Article 33(3) determines that the implementation of the community-led local development strategy selected requires support from more than one Fund, it may designate in accordance with national rules and procedures, a lead Fund to support all running and animation costs under points (d) and (e) of Article 35(1) for the community-led local development strategy.	4. Kui artikli 33 lõike 3 alusel moodustatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate valikukomisjon otsustab, et valitud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine vajab toetust rohkem kui ühest fondist, võib ta kooskõlas riiklike eeskirjade ja menetlustega määrata kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia jaoks juhtfondi, et rahastada artikli 35 lõike 1 punktides d ja e osutatud jooksvaid ja elavdamisega seotud kulusid.
5. Community-led local development supported by the ESI Funds concerned shall be carried out under one or more priorities of the relevant programme or programmes in accordance with Fund-specific rules of the ESI Funds concerned.	5. Asjaomastest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust saav kogukonna juhitud kohalik areng viiakse ellu vastavalt asjakohas(t)e programmi(de) ühele või enamale prioriteedile kooskõlas asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide spetsiifiliste eeskirjadega.
Article 33	Artikkel 33
Community-led local development strategies	Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad;
1. A community-led local development strategy shall contain at least the following elements:	1. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente:
(a) \| the definition of the area and population covered by the strategy;	a) \| strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku piiritlemine;
(b) \| an analysis of the development needs and potential of the area, including an analysis of strengths, weaknesses, opportunities and threats;	b) \| piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs, sealhulgas tugevuste, nõrkuste, võimaluste ning ohtude analüüs;
(c) \| a description of the strategy and its objectives, a description of the integrated and innovative features of the strategy and a hierarchy of objectives, including measurable targets for outputs or results. In relation to results, targets may be expressed in quantitative or qualitative terms. The strategy shall be consistent with the relevant programmes of all the ESI Funds concerned that are involved;	c) \| strateegia ja selle eesmärkide kirjeldus, strateegia integreeritud ja uuendusliku olemuse kirjeldus ning eesmärkide pingerida, sealhulgas mõõdetavad eesmärgid väljundite või tulemuste osas. Tulemuseesmärgid võivad olla väljendatud kvantitatiivselt või kvalitatiivselt. Strateegia peab olema kooskõlas kõikide kaasatud asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vastavate programmidega;
(d) \| a description of the community involvement process in the development of the strategy;	d) \| strateegia arendamisse kogukonna kaasamise protsessi kirjeldus;
(e) \| an action plan demonstrating how objectives are translated into actions;	e) \| rakenduskava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid meetmetena ellu viiakse;
(f) \| a description of the management and monitoring arrangements of the strategy, demonstrating the capacity of the local action group to implement the strategy and a description of specific arrangements for evaluation;	f) \| strateegia juhtimise ja seire korra kirjeldus, milles näidatakse strateegiat rakendava kohaliku algatusrühma suutlikkust, ja konkreetse hindamise korra kirjeldus;
(g) \| the financial plan for the strategy, including the planned allocation from each of the ESI Funds concerned.	g) \| strateegia rahastamiskava, sealhulgas igast asjaomasest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist kavandatud eraldis.
2. Member States shall define criteria for the selection of community-led local development strategies.	2. Liikmesriigid kehtestavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid.
3. Community-led local development strategies shall be selected by a committee set up for that purpose by the managing authority or authorities responsible and approved by the managing authority or authorities responsible.	3. Vastutava(te) korraldusasutus(t)e poolt selleks otstarbeks moodustatud komisjon valib välja kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad ja need kiidab/kiidavad heaks vastutav(ad) korraldusasutus(ed).
4. The first round of selection of community-led local development strategies shall be completed within two years of the date of the approval of the Partnership Agreement. Member States may select additional community-led local development strategies after that date but no later than 31 December 2017.	4. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate valimise esimene voor viiakse lõpule hiljemalt kahe aasta jooksul alates partnerluslepingu heakskiitmise kuupäevast. Pärast seda kuupäeva, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2017 võivad liikmesriigid valida täiendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad.
5. The decision approving a community-led local development strategy shall set out the allocations of each of the ESI Funds concerned. The decision shall also set out the responsibilities for the management and control tasks under the programme or programmes in relation to the community-led local development strategy.	5. Otsuses, millega kiidetakse heaks kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia, sätestatakse iga asjaomase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eraldised. Otsuses sätestatakse ka programmist või programmidest tulenevad juhtimis- ja kontrolliülesanded seoses kohaliku arengu strateegiaga.
6. The population of the area referred to in point (a) of paragraph 1 shall be not less than 10 000 and not more than 150 000 inhabitants. However, in duly justified cases and on the basis of a proposal by a Member State the Commission may adopt or amend those population limits in its decision under Article 15(2) or (3) to approve or amend respectively the Partnership Agreement in the case of that Member State, in order to take account of sparsely or densely populated areas or in order to ensure the territorial coherence of areas covered by the community-led local development strategies.	6. Lõike 1 punktis a osutatud piirkonnas ei tohi olla vähem kui 10 000 ega rohkem kui 150 000 elanikku. Siiski võib komisjon põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi ettepaneku alusel neid rahvastikupiiranguid kehtestada või muuta oma artikli 15 lõike 2 või 3 kohase otsusega, millega kõnealuse liikmesriigi osas kiidetakse partnerlusleping heaks või seda muudetakse, et võtta arvesse hõredalt või tihedalt asustatud alasid, tagamaks kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud territoriaalset ühtekuuluvust.
Article 34	Artikkel 34
Local action groups	Kohalikud algatusrühmad
1. Local action groups shall design and implement the community-led local development strategies.	1. Kohalikud algatusrühmad kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid.
Member States shall define the respective roles of the local action group and the authorities responsible for the implementation of the relevant programmes, concerning all implementation tasks relating to the community-led local development strategy.	Liikmesriigid määravad kindlaks kohaliku algatusrühma rollid ja vastavate programmide elluviimise eest vastutavad asutused kõikide kogukondlikult juhitava strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmiseks.
2. The managing authority or authorities responsible shall ensure that the local action groups either select one partner within the group as a lead partner in administrative and financial matters, or come together in a legally constituted common structure.	2. Vastutav korraldusasutus tagab või vastutavad korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri.
3. The tasks of local action groups shall include the following:	3. Kohalike algatusrühmade ülesanded hõlmavad järgmist:
(a) \| building the capacity of local actors to develop and implement operations including fostering their project management capabilities;	a) \| kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas nende projektijuhtimise suutlikkuse edendamine;
(b) \| drawing up a non-discriminatory and transparent selection procedure and objective criteria for the selection of operations, which avoid conflicts of interest, ensure that at least 50 % of the votes in selection decisions are cast by partners which are not public authorities, and allow selection by written procedure;	b) \| mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning tegevuste objektiivsete valikukriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte, tagatakse, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest partneritelt, kes ei ole riigiasutused, ja võimaldatakse kasutada kirjalikku valikuprotseduuri;
(c) \| ensuring coherence with the community-led local development strategy when selecting operations, by prioritising those operations according to their contribution to meeting that strategy's objectives and targets;	c) \| tegevuste valikul kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaga sidususe tagamine, seades tegevusi prioriteetideks vastavalt nende panusele strateegiate eesmärkide ja sihtide täitmisse;
(d) \| preparing and publishing calls for proposals or an ongoing project submission procedure, including defining selection criteria;	d) \| projektikonkursside või käimasoleva projekti esitamise korra ettevalmistamine ja avaldamine, sealhulgas valikukriteeriumide määratlemine;
(e) \| receiving and assessing applications for support;	e) \| toetusetaotluste vastuvõtmine ja hindamine;
(f) \| selecting operations and fixing the amount of support and, where relevant, presenting the proposals to the body responsible for final verification of eligibility before approval;	f) \| tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning vajaduse korral pakkumuste suunamine toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele;
(g) \| monitoring the implementation of the community-led local development strategy and the operations supported and carrying out specific evaluation activities linked to that strategy.	g) \| kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamise ja toetust saanud tegevuste seire ning kõnealuse strateegiaga seotud eriomane hindamistegevus.
4. Without prejudice to point (b) of paragraph 3, the local action group may be a beneficiary and implement operations in accordance with the community-led local development strategy.	4. Ilma et see piiraks lõike 3 punkti b kohaldamist, võib kohalik algatusrühm olla toetusesaaja ning teha tegevusi kooskõlas kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaga.
5. In the case of cooperation activities of local action groups as referred to in point (c) of Article 35(1), the tasks set out in point (f) of paragraph 3 of this Article may be carried out by the managing authority responsible.	5. Artikli 35 lõike 1 punktis c osutatud kohalike algatusrühmade koostöömeetmete puhul võib käesoleva artikli lõike 3 punktis f sätestatud ülesandeid täita vastutav korraldusasutus.
Article 35	Artikkel 35
Support from the ESI Funds for community-led local development	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule
1. Support from the ESI Funds concerned for community-led local development shall cover:	1. Asjaomaste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus kogukondlikult juhitavale kohalikule arengule hõlmab järgmist:
(a) \| the costs of preparatory support consisting of capacitybuilding, training and networking with a view to preparing and implementing a community-led local development strategy. \| Such costs may include one or more of the following elements: \| (i) \| training actions for local stakeholders; \| (ii) \| studies of the area concerned; \| (iii) \| costs related to the design of the community-led local development strategy, including consultancy costs and costs for actions related to consultations of stakeholders for the purposes of preparing the strategy; \| (iv) \| administrative costs (operating and personnel costs) of an organisation that applies for preparatory support during the preparation phase; \| (v) \| support for small pilot projects. \| Such preparatory support shall be eligible regardless of whether the community-led local development strategy designed by the local action group benefitting from the support is selected for funding by the selection committee set up under Article 33(3).	a) \| ettevalmistava toetuse kulud, mis hõlmavad haldussuutlikkuse parandamist, koolitust ja võrgustiku arendamist kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia ettevalmistamisel ning rakendamisel. \| Kõnealused kulud võivad hõlmata üht või mitut järgmist elementi: \| i) \| kohalike sidusrühmade koolitustegevus; \| ii) \| asjaomast piirkonda käsitlevad uuringud; \| iii) \| kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia väljatöötamisega seotud kulud, sealhulgas konsulteerimiskulud ja strateegia ettevalmistamiseks sidusrühmadega peetud konsultatsioonidega seotud tegevuse kulud; \| iv) \| ettevalmistusetapis ettevalmistavat toetust taotleva organisatsiooni halduskulud (tegevus- ja personalikulud); \| v) \| toetus väikestele katseprojektidele. \| Selline ettevalmistav toetus on kõlblik, olenemata sellest, kas artikli 33 lõike 3 kohaselt moodustatud valikukomisjon valib toetust saava kohaliku algatusrühma kavandatud kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia rahastamiseks välja.
(b) \| implementation of operations under the community-led local development strategy;	b) \| tegevuste teostamine kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia raames;
(c) \| preparation and implementation of the local action group's cooperation activities;	c) \| kohaliku algatusrühma koostöömeetmete ettevalmistamine ja rakendamine;
(d) \| running costs linked to the management of the implementation of the community-led local development strategy consisting of operating costs, personnel costs, training cost, costs linked to public relations, financial costs as well as the costs linked to monitoring and evaluation of that strategy as referred to in point (g) of Article 34(3);	d) \| jooksvad kulud, mis on seotud kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia rakendamise juhtimisega, sealhulgas tegevuskulud, personalikulud, koolituskulud, avalike suhetega seotud kulud, finantskulud ning artikli 34 lõike 3 punktis g osutatud strateegia seire ja hindamisega seotud kulud;
(e) \| animation of the community-led local development strategy in order to facilitate exchange between stakeholders to provide information and to promote the strategy and to support potential beneficiaries with a view to developing operations and preparing applications.	e) \| kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamine, et soodustada sidusrühmade teabevahetust ja edendada strateegiat ning toetada potentsiaalseid toetusesaajaid tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel.
2. Support for running costs and animation as referred to in points (d) and (e) of paragraph 1 shall not exceed 25 % of the total public expenditure incurred within the community-led local development strategy.	2. Lõike 1 punktides d ja e osutatud jooksvate kulude ja elavdamise toetus ei tohi olla suurem kui 25 % kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia raames riigi kantud kulude kogusummast.
CHAPTER ΙΙΙ	III PEATÜKK
Territorial development	Territoriaalne areng
Article 36	Artikkel 36
Integrated territorial investment	Integreeritud territoriaalsed investeeringud
1. Where an urban development strategy or other territorial strategy, or a territorial pact referred to in Article 12(1) of the ESF Regulation, requires an integrated approach involving investments from the ESF, ERDF or Cohesion Fund under more than one priority axis of one or more operational programmes, actions may be carried out as an integrated territorial investment (an 'ITI').	1. Kui ESFi määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud linna arengustrateegia või muu territoriaalne strateegia või territoriaalne pakt nõuab integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab investeeringuid ESFist, ERFist või Ühtekuuluvusfondist ühe või mitme rakenduskava rohkem kui ühe prioriteetse suuna raames, võib meetmed ellu viia integreeritud territoriaalse investeeringuna („ITI”).
Actions carried out as an ITI may be complemented with financial support from the EAFRD or the EMFF.	ITIna võetud meetmeid võib täiendada EAFRDi või EMKFi finantstoetusega.
2. Where an ITI is supported by ESF, ERDF or Cohesion Fund, the relevant operational programme or programmes shall describe the approach to the use of the ITI instrument and the indicative financial allocation from each priority axis in accordance with the Fund-specific rules.	2. Kui ITI-d toetatakse ESFi, ERFi või Ühtekuuluvusfondi kaudu, kirjeldatakse asjaomas(t)es rakenduskava(de)s kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega ITI kasutamise põhimõtet ning iga prioriteetse suuna soovituslikku rahaeraldist.
Where an ITI is complemented with financial support from the EAFRD or the EMFF, the indicative financial allocation and the measures covered shall be set out in the relevant programme or programmes in accordance with the Fund-specific rules.	Kui ITI-d täiendatakse EAFRD või EMKFi rahalise toetusega, sätestatakse asjaomases programmis või asjaomastes programmides kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega soovituslik eraldiste jaotus ja hõlmatavad meetmed.
3. The Member State or the managing authority may designate one or more intermediate bodies, including local authorities, regional development bodies or non-governmental organisations, to carry out the management and implementation of an ITI in accordance with the Fund-specific rules.	3. Liikmesriik või korraldusasutus võib kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohalikud asutused, piirkondlikud arendusasutused või valitsusvälised organisatsioonid, kes korraldavad ja rakendavad ITI-t.
4. The Member State or the relevant managing authorities shall ensure that the monitoring system for the programme or programmes provides for the identification of operations and outputs of a priority contributing to an ITI.	4. Liikmesriik või asjaomased korraldusasutused tagavad, et programmi või programmide seiresüsteem määrab kindlaks ITI-t toetava prioriteetse suuna või liidu prioriteedi tegevused ja väljundid.
TITLE IV	IV JAOTIS
FINANCIAL INSTRUMENTS	RAHASTAMISVAHENDID
Article 37	Artikkel 37
Financial instruments	Rahastamisvahendid
1. The ESI Funds may be used to support financial instruments under one or more programmes, including when organised through funds of funds, in order to contribute to the achievement of specific objectives set out under a priority.	1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde võib kasutada rahastamisvahendite toetamiseks ühe või mitme programmi raames, sealhulgas ka siis, kui see on korraldatud fondifondide kaudu, et aidata kaasa eesmärkide saavutamisele, mis on sätestatud prioriteedi raames.
Financial instruments shall be implemented to support investments which are expected to be financially viable and do not give rise to sufficient funding from market sources. When applying this Title, the managing authorities, the bodies implementing funds of funds, and the bodies implementing financial instruments shall comply with applicable law, in particular on State aid and public procurement.	Rahastamisvahendeid kasutatakse selliste investeeringute toetamiseks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks ja mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid. Käesoleva jaotise kohaldamisel järgivad korraldusasutus, fondifond ja rahastamisvahendit rakendavad asutused kohaldatavat õigust, eelkõige riigiabi ja riigihankeid käsitlevat õigust.
2. Support of financial instruments shall be based on an ex ante assessment which has established evidence of market failures or suboptimal investment situations, and the estimated level and scope of public investment needs, including types of financial instruments to be supported. Such ex ante assessment shall include:	2. Rahastamisvahendite toetus põhineb eelhindamistel, mille käigus on kindlaks tehtud tõendid turutõrgete või ebaoptimaalsete olukordade kohta ning avaliku sektori investeeringu vajaduste hinnangulise taseme ja ulatuse kohta, sealhulgas toetatavate rahastamisvahendite tüübid. Sellised eelhindamised hõlmavad järgmist:
(a) \| an analysis of market failures, suboptimal investment situations, and investment needs for policy areas and thematic objectives or investment priorities to be addressed with a view to contributing to the achievement of specific objectives set out under a priority and to be supported through financial instruments. That analysis shall be based on available good practices methodology;	a) \| turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ning poliitikavaldkondade ja valdkondlike eesmärkide investeerimisvajaduste või käsitletavate investeerimisprioriteetide analüüs, eesmärgiga aidata kaasa sellise prioriteedi puhul kehtestatud konkreetsete eesmärkide saavutamisele, mida toetatakse rahastamisvahenditest. Analüüs põhineb kättesaadaval hea tava metoodikal;
(b) \| an assessment of the added value of the financial instruments that are being considered for support from the ESI Funds, consistency with other forms of public intervention addressing the same market, possible State aid implications, the proportionality of the envisaged intervention and measures to minimise market distortion;	b) \| nende rahastamisvahendite lisaväärtuse hinnang, mida kavatsetakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetada, hinnang kooskõla kohta samale turule suunatud teiste avaliku sektori sekkumisvormidega, riigiabi võimalik mõju, kavandatud sekkumise proportsionaalsuse ja turumoonutuste minimeerimise meetmete hinnang;
(c) \| an estimate of additional public and private resources to be potentially raised by the financial instrument down to the level of the final recipient (expected leverage effect), including as appropriate an assessment of the need for, and level of, preferential remuneration to attract counterpart resources from private investors and/or a description of the mechanisms which will be used to establish the need for, and extent of, such preferential remuneration, such as a competitive or appropriately independent assessment process;	c) \| rahastamisvahendi abil potentsiaalselt kaasatavate täiendavate avaliku ja erasektori vahendite hinnanguline suurus toetuse lõppsaaja tasandil (eeldatav võimendav mõju), sealhulgas vajaduse korral hinnanguline vajadus erainvestorite vahendite kaasamiseks makstava soodustasu järele ja selle suurus ja/või mehhanismide kirjeldus, mida kasutatakse sellise soodustasu vajaduse ja suuruse kindlakstegemiseks, näiteks konkureeriv või nõuetekohaselt sõltumatu hindamisprotsess;
(d) \| an assessment of lessons learnt from similar instruments and ex ante assessments carried out by the Member State in the past, and how such lessons will be applied in the future;	d) \| hinnang samalaadsete vahendite kasutamisest ja liikmesriikide poolt teostatud varasematest eelhindamistest saadud kogemuste ja selle kohta, kuidas neid kogemusi edaspidi rakendada;
(e) \| the proposed investment strategy, including an examination of options for implementation arrangements within the meaning of Article 38, financial products to be offered, final recipients targeted and envisaged combination with grant support as appropriate;	e) \| kavandatud investeerimisstrateegia, sealhulgas artikli 38 tähenduses rakendamiskorra valikute analüüs, pakutavad finantstooted, lõppsaajate sihtrühm ja vajaduse korral kavandatud kombineerimine toetuse vormis rahastamisega;
(f) \| a specification of the expected results and how the financial instrument concerned is expected to contribute to the achievement of the specific objectives set out under the relevant priority including indicators for that contribution;	f) \| eeldatavad tulemused ja kuidas asjaomane rahastamisvahend aitab kaasa prioriteedi konkreetsete eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, sealhulgas sellise panuse näitajad;
(g) \| provisions allowing for the ex ante assessment to be reviewed and updated as required during the implementation of any financial instrument which has been implemented based upon such assessment, where during the implementation phase, the managing authority considers that the ex ante assessment may no longer accurately represent the market conditions existing at the time of implementation.	g) \| sätted, mis võimaldavad eelhindamist vajaduse korral üle vaadata ja ajakohastada sellise eelhindamise alusel rakendatava rahastamisvahendi rakendamise käigus, kui korraldusasutus leiab rakendamisetapi ajal, et eelhindamine ei pruugi enam täpselt kajastada rakendamise ajal kehtivaid turutingimusi.
3. The ex ante assessment referred to in paragraph 2 may be performed in stages. It shall, in any event, be completed before the managing authority decides to make programme contributions to a financial instrument.	3. Lõikes 2 osutatud eelhindamise võib läbi viia etapiviisi. Igal juhul tuleb see lõpule viia enne, kui korraldusasutus otsustab teha programmist makseid rahastamisvahendisse.
The summary findings and conclusions of ex ante assessments in relation to financial instruments shall be published within three months of their date of finalisation.	Rahastamisvahendeid käsitlevate eelhinnangute tulemuste ja järelduste kokkuvõte avaldatakse kolme kuu jooksul pärast nende lõplikku kinnitamist.
The ex ante assessment shall be submitted to the monitoring committee for information purposes in accordance with the Fund-specific rules.	Vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele esitatakse eelhinnang teavitamise eesmärgil seirekomisjonile.
4. Where financial instruments support financing to enterprises, including SMEs, such support shall target the establishment of new enterprises, early stage-capital, i.e. seed capital and start-up capital, expansion capital, capital for the strengthening of the general activities of an enterprise, or the realisation of new projects, penetration of new markets or new developments by existing enterprises, without prejudice to applicable Union State aid rules, and in accordance with the Fund-specific rules. Such support may include investment in both tangible and intangible assets as well as working capital within the limits of applicable Union State aid rules and with a view to stimulating the private sector as a supplier of funding to enterprises. It may also include the costs of transfer of proprietary rights in enterprises provided that such transfers take place between independent investors.	4. Kui rahastamisvahenditest toetatakse ettevõtete, sealhulgas VKEde rahastamist, siis on sellise toetuse eesmärk eelkõige uute ettevõtete asutamine, varajase kasvuetapi kapitali, st seemne- ja stardikapitali, arengukapitali või ettevõtte üldise tegevuse tugevdamiseks kapitali andmine või uute projektide elluviimine, uutele turgudele sisenemine või olemasolevate ettevõtete uusarendused, ilma et see mõjutaks kehtivate liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist ning kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Toetus võib sisaldada investeeringuid nii materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse kui ka käibekapitali kehtivate liidu riigiabi eeskirjade piires ning eesmärgiga pakkuda stiimuleid erasektorile kui ettevõtete rahastajale. See võib sisaldada ka ettevõtete omandiõiguste üleandmise kulusid, tingimusel et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel.
5. Investments that are to be supported through financial instruments shall not be physically completed or fully implemented at the date of the investment decision.	5. Rahastamisvahenditest toetatavad investeeringud ei tohi olla investeerimisotsuse kuupäevaks lõpule viidud ega täielikult rakendatud.
6. Where financial instruments provide support to final recipients in respect of infrastructure investments with the objective of supporting urban development or urban regeneration or similar infrastructure investments with the objectives of diversifying non-agricultural activities in rural areas, such support may include the amount necessary for the reorganisation of a debt portfolio regarding infrastructure forming part of the new investment, up to a maximum of 20 % of the total amount of programme support from the financial instrument to the investment.	6. Kui rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust seoses taristuinvesteeringutega, mille eesmärk on toetada linna arengut või linna taaselustamist, või sarnaste taristuinvesteeringutega, mille eesmärk on mitmekesistada mittepõllumajandustegevust maapiirkondades, võib niisugune toetus hõlmata summat, mis on vajalik laenuportfelli ümberkorraldamiseks seoses asjaoluga, et taristu moodustab osa uuest investeeringust, ja mis moodustab kuni 20 % rahastamisvahendist investeeringuks antavast programmitoetuse kogusummast.
7. Financial instruments may be combined with grants, interest rate subsidies and guarantee fee subsidies. Where support from ESI Funds is provided by means of financial instruments and combined in a single operation, with other forms of support directly related to financial instruments targeting the same final recipients, including technical support, interest rate subsidies and guarantee fee subsidies, the provisions applicable to financial instruments shall apply to all forms of support within that operation. In such cases, applicable Union State aid rules shall be respected and separate records shall be maintained for each form of support.	7. Rahastamisvahendeid võib kombineerida toetuste, intressitoetuste ja garantiitasude toetustega. Kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antakse toetust rahastamisvahendite abil ja kombineerituna üheks tegevuseks, kusjuures muud toetusvormid on vahetult seotud rahastamisvahenditega, mis on suunatud samadele lõppsaajatele, sealhulgas tehniline abi, intressitoetused ja garantiitasude toetused, siis kohaldatakse rahastamisvahendite suhtes kehtivaid sätteid nimetatud tegevuse kõigi toetusvormide suhtes. Sellisel juhul järgitakse kehtivaid liidu riigiabi eeskirju ja iga toetusvormi kohta peetakse eraldi arvet.
8. Final recipients supported by an ESI Fund financial instrument may also receive assistance from another ESI Funds priority or programme or from another instrument supported by the budget of the Union in accordance with applicable Union State aid rules. In that case, separate records shall be maintained for each source of assistance and the ESI Funds financial instrument support shall be part of an operation with eligible expenditure distinct from the other sources of assistance.	8. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendi toetuse lõppsaajad võivad saada abi ka muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide prioriteetide või programmide raames või muust vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest kooskõlas kohaldatavate liidu riigiabi eeskirjadega. Sel juhul tuleb pidada arvet iga abiallika üle eraldi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendist antav toetus peab olema osa tegevusest, mille rahastamiskõlblikud kulud hoitakse teistest abiallikatest lahus.
9. The combination of support provided through grants and financial instruments as referred to in paragraphs 7 and 8 may, subject to applicable Union State aid rules, cover the same expenditure item provided that the sum of all forms of support combined does not exceed the total amount of the expenditure item concerned. Grants shall not be used to reimburse support received from financial instruments. Financial instruments shall not be used to pre-finance grants.	9. Lõigetes 5 ja 7 osutatud toetuste ja rahastamisvahendite kaudu antav kombineeritud toetus võib, kui kohalduvatest liidu riigiabi eeskirjadest ei tulene teisiti, hõlmata sama kuluartiklit tingimusel, et kõigi toetusevormide kogusumma ei ole suurem asjaomase kuluartikli kogusummast. Toetusi ei kasutata rahastamisvahenditest saadud abi hüvitamiseks. Rahastamisvahendeid ei kasutata toetuste eelrahastamiseks.
10. Contributions in kind shall not constitute eligible expenditure in respect of financial instruments, except for contributions of land or real estate in respect of investments with the objective of supporting rural development, urban development or urban regeneration, where the land or real estate forms part of the investment. Such contributions of land or real estate shall be eligible provided that the conditions laid down in Article 69(1) are met.	10. Mitterahalised sissemaksed ei kuulu rahastamisvahendite puhul rahastamiskõlblike kulutuste hulka, välja arvatud juhul, kui sissemakseks on maa või kinnisvara seoses investeeringutega, mille eesmärk on toetada maaelu arengut, linna arengut või linna taaselustamist ning kui maa või kinnisvara moodustab osa investeeringust. Sellised sissemaksed maa või kinnisvara näol on rahastamiskõlblikud, kui artikli 69 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.
11. VAT shall not constitute eligible expenditure of an operation, except in the case of VAT which is non-recoverable under national VAT legislation. The treatment of VAT at the level of investments made by final recipients shall not be taken into account for the purposes of determining the eligibility of expenditure under the financial instrument. However, where financial instruments are combined with grants under paragraphs 7 and 8 of this Article, the provisions of Article 69(3) shall apply to the grant.	11. Käibemaks ei ole tegevuse rahastamiskõlblik kulu, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav. Lõppsaajate tehtavate investeeringute puhul ei võeta käibemaksukäsitlust arvesse rahastamisvahendist rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramisel. Kui rahastamisvahendeid kombineeritakse toetustega vastavalt lõikele 7 ja 8, kohaldatakse toetuse suhtes artikli 69 lõiget 3.
12. For the purposes of the application of this Article, the applicable Union State aid rules shall be those in force at the time when the managing authority or the body that implements the fund of funds contractually commits programme contributions to a financial instrument, or when the financial instrument contractually commits programme contributions to final recipients, as applicable.	12. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse kohaldatavateks liidu riigiabi eeskirjadeks need eeskirjad, mis on jõus ajal, kui korraldav asutus või fondifondi rakendav organ teeb lepingu kohaselt programmist makseid rahastamisvahendisse või kui rahastamisvahendist määratakse lepinguga lõppsaajatele programmist tehtavad maksed.
13. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 laying down additional specific rules on the purchase of land and on combining technical support with financial instruments.	13. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse täiendavad konkreetsed eeskirjad maa ostmise kohta ning tehnilise abi kombineerimise kohta rahastamisvahenditega.
Article 38	Artikkel 38
Implementation of financial instruments	Rahastamisvahendite rakendamine
1. In implementing Article 37, managing authorities may provide a financial contribution to the following financial instruments:	1. Artiklit 37 rakendades võivad korraldusasutused anda rahalist toetust järgmistele rahastamisvahenditele:
(a) \| financial instruments set up at Union level, managed directly or indirectly by the Commission;	a) \| liidu tasandil loodud rahastamisvahendid, mida komisjon juhib otse või kaudselt;
(b) \| financial instruments set up at national, regional, transnational or cross-border level, managed by or under the responsibility of the managing authority.	b) \| riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahendid, mida juhib korraldusasutus või mida juhitakse tema alluvuses.
2. Contributions from the ESI Funds to financial instruments under point (a) of paragraph 1 shall be placed in separate accounts and used, in accordance with the objectives of the respective ESI Funds, to support actions and final recipients consistent with the programme or programmes from which such contributions are made.	2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse osamaks rahastamisvahenditele lõike 1 punkti a alusel paigutatakse eraldi kontodele ning neid kasutatakse vastava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi eesmärkide kohaselt, et toetada meetmeid ja lõppsaajaid vastavalt programmi või programmidega, millest taolisi toetuse osamaksu tehakse.
Contributions to the financial instruments referred to in the first subparagraph shall be subject to this Regulation unless exceptions are expressly provided for.	Esimeses lõigus osutatud rahastamisvahenditesse makstava rahalise osaluse suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, kui nende suhtes ei kehti sõnaselgelt sätestatud erand.
The second subparagraph is without prejudice to the rules governing the set up and functioning of the financial instruments under the Financial Regulation, unless those rules conflict with the rules of this Regulation, in which case this Regulation prevails.	Teine lõik ei piira rahastamisvahendite kehtestamist ja toimimist reguleerivate finantsmääruse eeskirjade kohaldamist, välja arvatud juhul, kui kõnealused eeskirjad on vastuolus käesoleva määruse sätetega – sel juhul on ülimuslik käesolev määrus.
3. For financial instruments under point (b) of paragraph 1, the managing authority may provide a financial contribution to the following financial instruments:	3. Lõike 1 punktist b lähtuvate rahastamisvahendite puhul võib korraldusasutus anda rahalist toetust järgmistele rahastamisvahenditele:
(a) \| financial instruments complying with the standard terms and conditions laid down by the Commission, in accordance with the second subparagraph of this paragraph;	a) \| rahastamisvahendid, mis vastavad standardtingimustele, mille komisjon kehtestab vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule;
(b) \| already existing or newly created financial instruments which are specifically designed to achieve the specific objectives set out under the relevant priority.	b) \| olemasolevad või äsja loodud rahastamisvahendid, mis on kavandatud konkreetselt vastava prioriteediga seotud kindlate eesmärkide saavutamiseks.
The Commission shall adopt implementing acts concerning the standard terms and conditions with which the financial instruments under point (a) of the first subparagraph shall comply. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad standardtingimusi, millele esimese lõigu punkti a kohased rahastamisvahendid peavad vastama. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
4. When supporting financial instruments referred to in point (b) of paragraph 1 the managing authority may:	4. Lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendeid toetades võib korraldusasutus:
(a) \| invest in the capital of existing or newly created legal entities, including those financed from other ESI Funds, dedicated to implementing financial instruments consistent with the objectives of the respective ESI Funds, which will undertake implementation tasks; the support to such entities shall be limited to the amounts necessary to implement new investments in accordance with Article 37 and in a manner that is consistent with the objectives of this Regulation;	a) \| investeerida selliste olemasolevate või äsja loodud õigussubjektide (kaasa arvatud õigussubjektid, mida rahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest) kapitali, kes on pühendunud rahastamisvahendite rakendamisele kooskõlas vastavate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkidega ning täidavad rakendamisega seotud ülesandeid; toetus taolistele õigussubjektidele piirdub summadega, mida on vaja käesoleva määruse eesmärkidele vastavate uute investeeringute rakendamiseks kooskõlas artikliga 37;
(b) \| entrust implementation tasks to: \| (i) \| the EIB; \| (ii) \| international financial institutions in which a Member State is a shareholder, or financial institutions established in a Member State aiming at the achievement of public interest under the control of a public authority; \| (iii) \| a body governed by public or private law; or	b) \| delegeerida rakendusülesanded: \| i) \| EIPle; \| ii) \| rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele, milles liikmesriigil on osalus, või liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioonidele, mille eesmärk on saavutada avalike huvidega seotud sihid avaliku sektori asutuse seire all; \| iii) \| avalik-õiguslikule või eraõiguslikule isikule või
(c) \| undertake implementation tasks directly, in the case of financial instruments consisting solely of loans or guarantees. In that case the managing authority shall be considered to be the beneficiary as defined in point (10) of Article 2.	c) \| võtta rakendusülesandeid enda peale, juhul kui rahastamisvahendid koosnevad ainult laenudest või tagatistest. Sellisel juhul loetakse korraldusasutus artiklis 2 määratletud toetusesaajaks.
When implementing the financial instrument, the bodies referred to in points (a),(b) and (c) of the first subparagraph shall ensure compliance with applicable law, including rules covering the ESI Funds, State aid, public procurement and relevant standards and applicable legislation on the prevention of money laundering, the fight against terrorism and tax fraud. Those bodies shall not be established and shall not maintain business relations with entities incorporated in territories, whose jurisdictions do not cooperate with the Union in relation to the application of the internationally agreed tax standards and shall transpose such requirements in their contracts with the selected financial intermediaries.	Rahastamisvahendi rakendamisel tagavad esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud asutused kohaldatava õiguse järgimise, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavate eeskirjade ning rahapesu tõkestamist, terrorismivastast võitlust ja maksupettuse vastast võitlust käsitlevate standardite ning kohaldatavate õigusaktide järgimise. Nimetatud asutused ei tohi asuda territooriumidel, kus ei tehta liiduga koostööd rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardite rakendamise valdkonnas, neil ei tohi olla ärisuhteid sellistel territooriumidel asuvate üksustega ning nad sätestavad sellised nõuded valitud finantsvahendajatega sõlmitavates lepingutes.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 laying down additional specific rules on the role, liabilities and responsibility of bodies implementing financial instruments, related selection criteria and products that may be delivered through financial instruments in accordance with Article 37. The Commission shall notify those delegated acts simultaneously to the European Parliament and the Council by 22 april 2014.	Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse täiendavad erieeskirjad rahastamisvahendeid rakendavate asutuste rolli, kohustuste ja vastutuse kohta, mis on seotud valikukriteeriumide ja toodetega, mida võib rahastamisvahendite abil anda vastavalt artiklile 37. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõnealustest delegeeritud õigusaktidest samaaegselt 22. aprill 2014.
5. The bodies referred to in points (a) and (b) of the first subparagraph of paragraph 4, when implementing funds of funds may further entrust part of the implementation to financial intermediaries provided that such entities ensure under their responsibility that the financial intermediaries satisfy the criteria laid down in Article 140(1),(2) and (4) of the Financial Regulation. Financial intermediaries shall be selected on the basis of open, transparent, proportionate and non-discriminatory procedures, avoiding conflicts of interest.	5. Lõike 4 esimese lõigu punktides a ja b osutatud asutused võivad fondifondide rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi finantsvahendajatele, tingimusel, et need isikud tagavad oma vastutusel, et finantsvahendajad vastavad finantsmääruse artikli 140 lõigetes 1, 2 ja 4 kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte.
6. The bodies referred to in point (b) of the first subparagraph of paragraph 4 to which implementation tasks have been entrusted shall open fiduciary accounts in their name and on behalf of the managing authority, or set up the financial instrument as a separate block of finance within the financial institution. In the case of a separate block of finance, an accounting distinction shall be made between programme resources invested in the financial instrument and the other resources available in the financial institution. The assets held on fiduciary accounts and such separate blocks of finance shall be managed in accordance with the principle of sound financial management following appropriate prudential rules and shall have appropriate liquidity.	6. Lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud asutused, kellele rakendusülesanded on usaldatud, avavad enda ja korraldusasutuse nimel usalduskontod või loovad finantseerimisasutuses eraldiseisva rahastamisblokina rahastamisvahendi. Eraldi rahastamisbloki puhul peetakse programmist rahastamisvahendisse investeeritud vahendite üle eraldi arvestust ja eristada neid finantseerimisasutuse muudest olemasolevatest vahenditest. Usalduskontodel hoitavaid varasid ja selliseid eraldi rahastamisblokke hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus.
7. Where a financial instrument is implemented under points (a) and (b) of the first subparagraph of paragraph 4, subject to the implementation structure of the financial instrument, the terms and conditions for contributions from programmes to financial instruments shall be set out in funding agreements in accordance with Annex III at the following levels:	7. Kui rahastamisvahendit rakendatakse vastavalt lõike 4 esimese lõigu punktidele a ja b, sõltuvalt rahastamisvahendi rakendamise struktuurist, kehtestatakse programmidest rahastamisvahenditesse tehtavate maksete tingimused rahastamislepingutes kooskõlas III lisaga järgmistel tasanditel:
(a) \| where applicable, between the duly mandated representatives of the managing authority and the body that implements the fund of funds; and	a) \| korraldusasutuse nõuetekohaselt volitatud esindajate ja fondifondi rakendava asutuse vahel, kui see on asjakohane, ning
(b) \| between the duly mandated representatives of the managing authority, or where applicable, the body that implements the fund of funds, and the body that implements the financial instrument.	b) \| korraldusasutuse nõuetekohaselt volitatud esindajate või fondifondi rakendava asutuse, kui see on asjakohane, ning rahastamisvahendit rakendava asutuse vahel.
8. For financial instruments implemented under point (c) of the first subparagraph of paragraph 4, the terms and conditions for contributions from programmes to financial instruments shall be set out in a strategy document in accordance with Annex IV to be examined by the monitoring committee.	8. Lõike 4 esimese lõigu punkti c kohaselt rakendatavate rahastamisvahendite puhul kehtestatakse programmidest rahastamisvahenditesse tehtavate maksete tingimused vastavalt IV lisale strateegiadokumendis, mille vaatab läbi seirekomisjon.
9. National public and private contributions, including where relevant contributions in kind as referred to in Article 37(10), may be provided at the level of the fund of funds, at the level of the financial instrument or at the level of final recipients, in accordance with the Fund-specific rules.	9. Riikide avaliku ja erasektori makseid, sealhulgas vajadusel artikli 37 lõikes 10 osutatud mitterahalisi sissemakseid, võib teha fondifondi, rahastamisvahendi või lõppsaajate tasandil kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.
10. The Commission shall adopt implementing acts laying down uniform conditions regarding the detailed arrangements for the transfer and management of programme contributions managed by the bodies referred to in the first subparagraph of paragraph 4. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	10. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse ühetaolised tingimused lõike 4 esimeses lõigus osutatud asutuste poolt hallatavate programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise üksikasjaliku korra kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Article 39	Artikkel 39
Contribution of ERDF and EAFRD to joint uncapped guarantee and securitisation financial instruments in favour of SMEs, implemented by the EIB	ERFi ja EAFRDi osalus piiristamata garantiide ja väärtpaberistamises seisnevates ühistes rahastamisvahendites VKEde kasuks, mida viib ellu EIP
1. For the purposes of this Article, 'debt finance' means loans, leasing or guarantees.	1. Käesolevas artiklis käsitatakse laenurahana laene, liisingut ja garantiisid.
2. Member States may use the ERDF and EAFRD to provide a financial contribution to financial instruments referred to in point (a) of Article 38(1) of this Regulation, managed indirectly by the Commission with implementation tasks entrusted to the EIB pursuant to point (c)(iii) of Article 58(1) and Article 139(4) of the Financial Regulation, in respect of the following activities:	2. Liikmesriigid võivad ERFi ja EAFRDd kasutada rahalise osaluse maksmiseks käesoleva määruse artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud rahastamisvahenditesse, mida juhib kaudselt komisjon ja mille rakendamine on finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iii ja artikli 139 lõike 4 kohaselt tehtud järgmiste tegevustega seoses ülesandeks EIP-le:
(a) \| uncapped guarantees providing capital relief to financial intermediaries for new portfolios of debt finance to eligible SMEs in accordance with Article 37(4) of this Regulation;	a) \| piiristamata garantiid, mille abil vähendatakse finantsvahendajate kapitalinõudeid rahastamiskõlblike VKEde uute laenuvahendite rahastamise portfellide jaoks kooskõlaskäesoleva määruse artikli 37 lõikega 4;
(b) \| securitisation, as defined in point (61) of Article 4 (1) of Regulation (EU) 575/2013 of the European Parliament and of the Council (34), of any of the following: \| (i) \| existing portfolios of debt finance to SMEs and other enterprises with less than 500 employees; \| (ii) \| new portfolios of debt finance to SMEs.	b) \| Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 575/2013 (34) artikli 4 lõike 1 punktis 61 määratletud väärtpaberistamine järgmistel juhtudel: \| i) \| olemasolevad laenuvahendite rahastamise portfellid VKEde ja muude ettevõtete jaoks kus on vähem kui 500 töötajat; \| ii) \| uued laenuvahendite rahastamise portfellid VKEde jaoks.
The financial contribution referred to in points (a) and (b) of the first subparagraph of this paragraph shall contribute to junior and/or mezzanine tranches of portfolios mentioned therein provided that the relevant financial intermediary retains a sufficient part of the risk of the portfolios at least equal to the risk retention requirement set out in Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council (35) and in Regulation (EU) No 575/2013 to ensure adequate alignment of interest. In the case of securitisation under point (b) of the first subparagraph of this paragraph, the financial intermediary is obliged to originate new debt finance to eligible SMEs in accordance with Article 37(4) of this Regulation.	Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud rahaline osalus aitab kaasa seal mainitud portfellide madalama nõudeõiguse järguga ja/või keskmise nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriale, kui asjaomane finantsvahendaja säilitab piisava osa portfelli riskist vähemalt võrdväärsena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (35) ja (EL) nr 575/2013 sätestatud riski säilitamise nõudele, et tagada intresside nõuetekohane vastavus. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud väärtpaberistamise puhul on finantsvahendaja kohustatud looma rahastamiskõlblike VKEde jaoks vastavalt käesoleva määruse artikli 37 lõikele 4 uue laenuraha.
Each Member State intending to participate in such financial instruments shall contribute an amount which is in line with SMEs' debt financing needs in that Member State and the estimated demand for such SME debt finance, taking into account the ex ante assessment referred to in point (a) of the first subparagraph of paragraph 4 and in any case which is not higher than 7 % of the allocation from the ERDF and EAFRD to the Member State. The aggregate ERDF and EAFRD contribution by all participating Member States shall be subject to a global ceiling of EUR 8 500 000 000 (in 2011 prices).	Iga liikmesriik, kes kavatseb sellistes rahastamisvahendites osaleda, teeb osamaksu, mis vastab VKEde laenurahastamise vajadusele asjaomases liikmesriigis ja hinnangulisele nõudlusele sellise VKEde laenurahastamise järele, võttes arvesse lõike 4 esimese lõigu punktis a osutatud eelhindamist, ja mis ei ületa mingil juhul 7 % Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja EAFRD eraldisest liikmesriigile. Kõikide osalevate liikmesriikide ERFi ja EAFRDsse tehtavate osamaksude kogusumma ei või ületada maksimaalset summat, mis on 8 500 000 000 eurot (2011. aasta hindades).
Where it is considered by the Commission in consultation with the EIB that the aggregate minimum contribution to the instrument representing the sum of the contributions of all participating Member States is insufficient taking due account of the minimum critical mass defined in the ex ante assessment referred to in point (a) of the first subparagraph of paragraph 4, implementation of the financial instrument shall be discontinued and the contributions returned to the Member States.	Kui komisjon leiab EIPga konsulteerides, et minimaalne koguosamaks vahendis, mis moodustub kõigi osalevate liikmesriikide rahalise osaluse summast, ei ole piisav, võttes nõuetekohaselt arvesse lõike 4 esimese lõigu punktis a osutatud eelhindamises määratletud minimaalset kriitilist massi, siis rahastamisvahendi rakendamine lõpetatakse ning osamaksud tagastatakse liikmesriikidele.
Where the Member State and the EIB are not able to agree the conditions of the funding agreement referred to in point (c) of the first subparagraph of paragraph 4 the Member State shall submit a request for amendment of the programme referred to in point (b) of the first subparagraph of paragraph 4 and reallocate the contribution to other programmes and priorities in accordance with requirements for thematic concentration.	Kui liikmesriik ja EIP ei suuda jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud rahastamislepingu tingimustes, esitab liikmesriik taotluse lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud programmi muutmiseks ning jaotab rahalise osaluse ümber teiste programmide ja prioriteetide vahel vastavalt valdkondliku kontsentreerumise nõuetele.
Where the conditions for the termination of the Member State's contribution to the instrument established in the funding agreement between the Member State concerned and the EIB referred to in point (c) of the first subparagraph of paragraph 4 have been satisfied, the Member State shall submit a request for amendment of the programme referred to in point (b) of the first subparagraph of paragraph 4 and reallocate the remaining contribution to other programmes and priorities in accordance with requirements for thematic concentration.	Kui lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud asjaomase liikmesriigi ja EIP vahelises rahastamislepingus sätestatud vahendisse liikmesriigi poolt tehtava panuse lõpetamise tingimused on täidetud, esitab liikmesriik taotluse lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud programmi muutmiseks ning jaotab järelejäänud rahalise osaluse ümber teiste programmide ja prioriteetide vahel vastavalt valdkondliku keskendumise nõuetele.
Where the participation of a Member State is discontinued, that Member State shall submit a request for amendment of the programme. Where unused appropriations are decommitted, the decommitted appropriations shall be made available again to the Member State concerned, in order to be re-programmed for other programmes and priorities in accordance with the requirements for thematic concentration.	Kui liikmesriigi osalemine rahastamisvahendis on lõppenud, esitab asjaomane liikmesriik taotluse programmi muutmiseks. Kui kasutamata kulukohustused vabastatakse, tehakse need taas kättesaadavaks asjaomasele liikmesriigile ümberpaigutamiseks teiste programmide ja prioriteetide vahel vastavalt valdkondliku kontsentreerumise nõuetele.
3. The SMEs which receive new debt finance, as a result of the new portfolio built up by the financial intermediary in the context of the financial instrument referred to in paragraph 2 shall be considered the final recipients of the contribution of the ERDF and EAFRD to the financial instrument concerned.	3. Lõikes 2 osutatud rahastamisvahendiga seoses finantsvahendaja poolt uue portfelli loomise tagajärjel uut laenuraha saavaid VKEsid käsitatakse asjaomasesse rahastamisvahendisse tehtud ERFi ja EAFRD osamaksu lõppsaajatena.
4. The financial contribution referred to in paragraph 2 shall comply with the following conditions:	4. Lõikes 2 osutatud rahaline osalus peab vastama järgmistele tingimustele:
(a) \| by way of derogation from Article 37(2), it shall be based on one ex ante assessment at Union level carried out by the EIB and the Commission. \| On the basis of available data sources on bank debt finance and SMEs, the ex ante assessment shall cover, inter alia, an analysis of the SME financing needs at Union level, SME financing conditions and needs as well as an indication of the SME financing gap in each Member State, a profile of the economic and financial situation of the SME sector at Member State level, minimum critical mass of aggregate contributions, a range of estimated total loan volume generated by such contributions, and the added value;	a) \| erandina artikli 37 lõike 2 nõuetest põhineb see ühel EIP ja komisjoni poolt liidu tasandil tehtud eelhindamisel; \| Eelhindamine hõlmab pangalaenude rahastamist ja VKEsid puudutavatest olemasolevatest andmeallikatest lähtudes muu hulgas analüüsi, mis käsitleb VKEde rahastamisvajadust liidu tasandil, VKEde rahastamistingimusi ja -vajadusi ning VKEde rahastamise erinevust liikmesriikide kaupa, VKE sektori majandus- ja finantsolukorra ülevaadet liikmesriigi tasandil, osamaksete kogusumma minimaalset kriitilist massi, selliste osamaksete tulemusena tekkivat hinnangulist laenu kogumahtu ja lisandväärtust;
(b) \| it shall be provided by each participating Member State as part of a single dedicated national programme per financial contribution by ERDF and EAFRD supporting the thematic objective set out in point (3) of the first paragraph of Article 9;	b) \| seda teeb iga osalev liikmesriik osana ühest eriotstarbelisest riiklikust programmist ERFi ja EAFRD rahalise osaluse kohta, millega toetatakse artikli 9 esimese lõigu punktis 3 esitatud valdkondlikku eesmärki;
(c) \| it shall be subject to the conditions set out in a funding agreement concluded between each participating Member State and the EIB including, inter alia: \| (i) \| tasks and obligations of the EIB including remuneration; \| (ii) \| minimum leverage to be achieved at clearly defined milestones within the eligibility period indicated in Article 65(2); \| (iii) \| conditions for the new debt finance; \| (iv) \| provisions relating to non-eligible activities and exclusion criteria; \| (v) \| schedule of payments; \| (vi) \| penalties in the event of non-performance by financial intermediaries; \| (vii) \| selection of financial intermediaries; \| (viii) \| monitoring, reporting and auditing; \| (ix) \| visibility; \| (x) \| the conditions for termination of the agreement. \| For the purposes of implementation of the instrument, the EIB will enter into contractual arrangements with selected financial intermediaries;	c) \| see peab vastama iga osaleva liikmesriigi ja EIP vahel sõlmitavas rahastamislepingus osutatud tingimustele, mis hõlmavad muu hulgas järgmist: \| i) \| EIP ülesanded ja kohustused, sh tasustamine; \| ii) \| minimaalne finantsvõimendus, mis tuleb saavutada selgelt määratletud vahetähtaegadeks artikli 65 lõikes 2 osutatud rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul; \| iii) \| uue laenurahastamise tingimused; \| iv) \| rahastamiskõlbmatute tegevustega seotud sätted ja erandi tegemise kriteeriumid; \| v) \| maksete ajakava; \| vi) \| trahvid finantsvahendajatele nõuete täitmata jätmise puhul; \| vii) \| finantsvahendajate valimine; \| viii) \| seire, aruandlus ja audit; \| ix) \| nähtavus; \| x) \| lepingu lõpetamise tingimused. \| Vahendi rakendamiseks sõlmib EIP lepingulised suhted valitud finantsvahendajatega;
(d) \| in the event that the funding agreement referred to in point (c) is not concluded within six months of the adoption of the programme referred to in point (b), the Member State shall have the right to reallocate such contribution to other programmes and priorities in accordance with requirements for thematic concentration.	d) \| juhul kui punktis c osutatud rahastamislepingut ei sõlmita kuue kuu jooksul alates punktis b osutatud programmi vastuvõtmisest, on liikmesriigil õigus jaotada rahaline osalus ümber teiste programmide ja prioriteetide vahel vastavalt valdkondliku keskendumise nõuetele.
The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt an implementing act laying down the model of the funding agreement referred to in point (c) of the first subparagraph. That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste kehtestamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sätestatakse esimese lõigu punktis c osutatud rahastamislepingu näidisvormi. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
5. A minimum leverage shall be achieved in each participating Member State at the milestones set out in the funding agreement referred to in point (c) of the first subparagraph of paragraph 4, calculated as the ratio between the new debt finance to eligible SMEs to be originated by the financial intermediaries and the corresponding contribution of the ERDF and EAFRD from the relevant Member State to the financial instruments. Such minimum leverage may vary between participating Member States.	5. Iga osalev liikmesriik peab saavutama lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud rahastamislepingus esitatud vahetähtaegadeks minimaalse finantsvõimenduse, mida arvutatakse finantsvahendajate poolt rahastamiskõlblikele VKEdele loodava laenuraha ning asjaomase liikmesriigi poolt ERFi ja EARFD rahastamisvahenditesse tehtava osamaksu suhtena. Selline minimaalne finantsvõimendus võib osalevates liikmesriikides olla erinev.
In the event that the financial intermediary does not achieve the minimum leverage set out in the funding agreement referred to in point (c) of the first subparagraph of paragraph 4 it shall be contractually bound to pay penalties for the benefit of the participating Member State, in accordance with the terms and conditions set out in the funding agreement.	Kui finantsvahendaja ei saavuta käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud rahastamislepingus esitatud minimaalset finantsvõimendust, peab ta lepingust tulenevate kohustuste tõttu maksma trahvi osaleva liikmesriigi kasuks kooskõlas rahastamislepingus esitatud tingimustega.
Neither the guarantees issued nor the relevant securitisation transactions shall be affected by a failure by the financial intermediary to reach the minimum leverage set out in the funding agreement.	Finantsvahendaja suutmatus saavutada rahastamislepingus esitatud minimaalne finantsvõimendus ei mõjuta välja antud garantiisid ega asjaomaseid väärtpaberistamise alaseid tehinguid.
6. By way of derogation from the first subparagraph of Article 38(2), financial contributions referred to in paragraph 2 of this Article may be placed in separate accounts per Member State or, if two or more participating Member States give their consent, in a single account covering all such Member States and used in accordance with the specific objectives of the programmes from which the contributions are made.	6. Erandina artikli 38 lõike 2 esimesest lõigust võib käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahalist osalust hoiustada eraldi arvetel liikmesriikide kaupa või, kui kaks või enam osalevat liikmesriiki annavad selleks oma nõusoleku, ühtsel arvel, mis hõlmab kõiki selliseid liikmesriike ja mida kasutatakse kooskõlas nende programmide konkreetsete eesmärkidega, kust tuleb rahaline osalus.
7. By way of derogation from Article 41(1) and (2) as regards the financial contributions referred to in paragraph 2 of this Article, the Member State's request for payment to the Commission shall be made on the basis of 100 % of the amounts to be paid by the Member State to the EIB in accordance with the schedule defined in the funding agreement referred to in point (c) of the first subparagraph of paragraph 4 of this Article. Such requests for payment shall be based on the amounts requested by the EIB deemed necessary to cover commitments for guarantee contracts or securitisation transactions to be finalised within the three following months. Payments from Member States to the EIB shall be made without delay and in any case before commitments are entered into by the EIB.	7. Erandina artikli 41 lõigetest 1 ja 2 seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahalise osalusega tehakse liikmesriigi maksetaotlus komisjonile, võttes aluseks 100 % summadest, mida liikmesriik peab maksma EIP-le kooskõlas käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud rahastamislepingus määratud ajakavaga. Maksetaotlused põhinevad EIP nõutud summadel, mida peetakse vajalikuks, et katta järgmise kolme kuu jooksul garantiilepingute või väärtpaberistamise tehingute lõpuleviimisega seotud kohustusi. Liikmesriikide maksed EIP-le tehakse viivitamata ning igal juhul enne, kui EIP on kohustused võtnud.
8. At closure of the programme, the eligible expenditure shall be the total amount of programme contributions paid to the financial instrument, corresponding:	8. Programmi lõppemisel on rahastamiskõlblikeks kuludeks rahastamisvahendisse tehtud programmimaksete kogusumma, mis vastab:
(a) \| for the activities referred to in point (a) of the first subparagraph of paragraph 2 of this Article, to the resources referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 42(3);	a) \| käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud tegevuste puhul artikli 42 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud vahenditele;
(b) \| for the activities referred to in point (b) of the first subparagraph of paragraph 2 of this Article, to the aggregate amount of new debt finance resulting from the securitisation transactions, paid to or to the benefit of eligible SMEs within the eligibility period indicated in Article 65(2).	b) \| käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud tegevuste puhul väärtpaberistamistehingute tulemusena saadud uue laenurahastamise kogusummale, mis makstakse rahastamiskõlblikele VKEdele või nende kasuks artikli 65 lõikes 2 osutatud rahastamiskõlblikkusperioodil.
9. For the purpose of Articles 44 and 45, the uncalled guarantees and the amounts recovered in relation to, respectively, the uncapped guarantees and the securitisation transactions, shall be deemed to be resources paid back to the financial instruments. At the winding up of the financial instruments, the net liquidation proceeds, after deduction of costs, fees and payment of amounts due to creditors ranking senior to those contributed by the ERDF and EAFRD, shall be returned to the relevant Member States pro rata to their contributions to the financial instrument.	9. Artiklite 44 ja 45 kohaldamisel käsitatakse realiseerimata garantiisid ning summasid, mis on tagasi saadud seoses vastavate piiristamata garantiide ja väärtpaberistamise tehingutega, vahenditena, mis tuleb rahastamisvahenditele tagasi maksta. Rahastamisvahendite tegevuse lõpetamisel tagastatakse likvideerimise netojaotis pärast selliste kulude, tasude ja maksete mahaarvamist, mis tuleb maksta tähtsuse järjekorras ERFi ja EARFD rahalisele osalusele eelnevatele võlausaldajatele, asjaomastele liikmesriikidele võrdeliselt nende rahastamisvahendile eraldatud rahalise osalusega.
10. The report referred to in Article 46(1) shall include the following additional elements:	10. Artikli 46 lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab järgmisi täiendavaid elemente:
(a) \| the total amount of ERDF and EAFRD support paid to the financial instrument in relation to uncapped guarantees or securitisation transactions, by programme and priority or measure;	a) \| ERFi ja EAFRD toetuse kogusumma, mis maksti rahastamisvahendisse seoses piiristamata garantiidega või väärtpaberistamise alaste tehingutega programmist ja prioriteedist või meetmest;
(b) \| progress in creating the new debt finance in accordance with Article 37(4), for eligible SMEs.	b) \| edusammud uue laenuraha loomisel kooskõlas artikli 32 lõikega 3 rahastamiskõlblike VKEde jaoks.
11. Notwithstanding Article 93(1), the resources allocated to instruments under paragraph 2 of this Article may be used for the purpose of giving rise to new SME debt finance in the entire territory of the Member State without regard to the categories of region, unless otherwise provided for in the funding agreement referred to in point (c) of the first subparagraph of paragraph 4.	11. Olenemata artikli 93 lõikest 1, võib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud rahastamisvahenditele eraldatud vahendeid kasutada uue VKE laenuraha loomiseks kogu liikmesriigi territooriumil, sõltumata piirkonnakategooriatest, kui käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu punktis c osutatud rahastamislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
12. Article 70 shall not apply to programmes set up to implement financial instruments under this Article.	12. Artiklit 70 ei kohaldata programmide suhtes, mis on loodud käesoleva artikli kohaste rahastamisvahendite rakendamiseks.
Article 40	Artikkel 40
Management and control of financial instruments	Rahastamisvahendite juhtimine ja kontroll
1. Bodies designated in accordance with Article 124 of this Regulation for ERDF, Cohesion Fund, ESF, EMFF and with Article 65 of the EAFRD Regulation for the EAFRD shall not carry out on-the spot verifications of operations comprising financial instruments implemented under point (a) of Article 38(1). Those designated bodies shall receive regular control reports from the bodies entrusted with the implementation of those financial instruments.	1. Asutused, kes on ERFi, Ühtekuuluvusfondi, ESFi ja EMKFi puhul määratud käesoleva määruse artikli 124a kohaselt ning EAFRDi puhul EAFRD määruse artikli 72 kohaselt, ei tee kohapealseid kontrolle tegevustele, mis hõlmavad artikli 38 lõike 1 punkti a alusel rakendatavaid rahastamisvahendeid. Nimetatud määratud asutused saavad korrapäraseid kontrolliaruandeid asutustelt, kellele on usaldatud rahastamisvahendite rakendamine.
2. The bodies responsible for the audit of programmes shall not carry out audits of operations comprising financial instruments implemented under point (a) of Article 38(1) and of management and control systems relating to those financial instruments. They shall receive regular control reports from the auditors designated in the agreements setting up those financial instruments.	2. Programmide auditeerimise eest vastutavad organid ei tohi teostada auditeid artikli 38 lõike 1 punkti a alusel rakendatud rahastamisvahendeid hõlmavate tegevuste kohta ega nende rahastamisvahenditega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta. Nad saavad korrapäraseid kontrolliaruandeid audiitoritelt, kes on määratud lepingutes, millega rahastamisvahendid on loodud.
3. The bodies responsible for the audit of programmes may conduct audits at the level of final recipients only when one or more of the following situations occur:	3. Programmide auditi eest vastutavad asutused võivad korraldada auditi lõppsaajate tasandil ainult siis, kui esineb üks või mitu järgmistest olukordadest:
(a) \| supporting documents, providing evidence of the support from the financial instrument to final recipients and of its use for the intended purposes in line with applicable law, are not available at the level of the managing authority or at the level of the bodies that implement financial instruments;	a) \| tõendavad dokumendid, mis annavad tõendust selle kohta, et lõppsaajad said rahastamisvahendist toetust ja et seda kasutati ettenähtud otstarbel kooskõlas kohaldatava õigusega, ei ole kättesaadavad korraldusasutuse tasandil või nende asutuste tasandil, kes rakendavad rahastamisvahendeid;
(b) \| there is evidence that the documents available at the level of the managing authority or at the level of the bodies that implement financial instruments do not represent a true and accurate record of the support provided.	b) \| on tõendeid, et korraldusasutuse või rahastamisvahendeid rakendavate asutuste tasandil kättesaadavad dokumendid ei kajasta antud toetuse tõest ja täpset olukorda.
4. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 149, concerning the management and control of financial instruments referred to in point (b) of Article 38(1), including controls to be performed by managing and audit authorities, arrangements for keeping supporting documents, elements to be evidenced by supporting documents, and management and control and audit arrangements. The Commission shall notify those delegated acts simultaneously to the European Parliament and the Council by 22 April 2014.	4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendite juhtimist ja kontrolli, sealhulgas kontrolle, mida teostavad korraldus- ja auditeerimisasutused, tõendavate dokumentide säilitamise korda, tõendavates dokumentides esitatavaid andmeid ning juhtimise, kontrolli ja auditeerimise korda. Komisjon teavitab nendest delegeeritud aktidest samaaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu 22. aprill 2014.
5. The bodies implementing financial instruments shall be responsible for ensuring that supporting documents are available and shall not impose on final recipients record-keeping requirements that go beyond what is necessary to enable them to fulfil that responsibility.	5. Rahastamisvahendeid rakendavad asutused vastutavad selle eest, et tõendavad dokumendid oleksid kättesaadavad ega kehtesta lõppsaajatele andmete säilitamise nõudeid, mis ületavad nende kohustuse täitmiseks vajalikud nõuded.
Article 41	Artikkel 41
Requests for payment including expenditure for financial instruments	Maksetaotlused, sealhulgas rahastamisvahenditega seotud kulud
1. As regards financial instruments referred to in point (a) of Article 38(1) and financial instruments referred to in point (b) of Article 38(1) implemented in accordance with points (a) and (b) of Article 38(4), phased applications for interim payments shall be made for programme contributions paid to the financial instrument during the eligibility period laid down in Article 65(2) (the 'eligibility period") in accordance with the following conditions:	1. Artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud rahastamisvahendite ja artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendite puhul, mida rakendatakse kooskõlas artikli 38 lõike 4 punktidega a ja b, tehakse etapiviisilised vahemaksete taotlused programmimakseteks, mida makstakse rahastamisvahendisse artikli 65 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkusperioodi („rahastamiskõlblikkusperiood”) jooksul kooskõlas järgmiste tingimustega:
(a) \| the amount of the programme contribution paid to the financial instrument included in each application for interim payment submitted during the eligibility period shall not exceed 25 % of the total amount of programme contributions committed to the financial instrument under the relevant funding agreement, corresponding to expenditure within the meaning of points (a), (b) and (d) of Article 42(1) expected to be paid during the eligibility period. Applications for interim payment submitted after the eligibility period shall include the total amount of eligible expenditure within the meaning of Article 42;	a) \| programmist rahastamisvahendisse tehtava makse suurus rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud igal vahemaksetaotlusel ei tohi ületada 25 % programmist vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud maksete kogusummast, mis vastab kuludele artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses ja mille maksmist eeldatakse rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul. Pärast rahastamiskõlblikkusperioodi esitatud vahemaksetaotlused hõlmavad artikli 42 tähenduses rahastamiskõlblike kulude kogusummat;
(b) \| each application for interim payment referred to in point (a) of this paragraph may include up to 25 % of the total amount of the national co-financing as referred to in Article 38(9) expected to be paid to the financial instrument, or at the level of final recipients for expenditure in the meaning of points (a), (b) and (d) of Article 42(1), within the eligibility period;	b) \| iga käesoleva lõike punktis a osutatud vahemakse taotlus võib sisaldada kuni 25 % riikliku kaasrahastamise kogusummast, nagu on osutatud artikli 38 lõikes 9, mis oodatavalt makstakse rahastamisvahendisse või lõppsaaja tasandil kuludeks artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul;
(c) \| subsequent applications for interim payment submitted during the eligibility period shall only be made: \| (i) \| for the second application for interim payment, when at least 60 % of the amount included in the first application for interim payments has been spent as eligible expenditure within the meaning of points (a), (b) and (d) of Article 42(1); \| (ii) \| for the third and subsequent applications for interim payment, when at least 85 % of the amounts included in the previous applications for interim payments have been spent as eligible expenditure within the meaning of points (a), (b) and (d) of Article 42(1);	c) \| rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud korduvad vahemaksete taotlused tehakse ainult: \| i) \| teiseks vahemaksetaotluseks, kui vähemalt 60 % esimeses vahemaksete taotluses sisalduvast summast on kulutatud rahastamiskõlbliku kuluna artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses; \| ii) \| kolmandaks ja järgnevateks vahemaksetaotlusteks, kui vähemalt 85 % eelmistes vahemaksetaotlustes sisalduvatest summadest on kulutatud rahastamiskõlbliku kuluna artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses;
(d) \| each application for interim payment, which includes expenditure related to financial instruments, shall separately disclose the total amount of programme contributions paid to the financial instrument and the amounts paid as eligible expenditure within the meaning of points (a), (b) and (d) of Article 42(1). \| At closure of a programme, the application for payment of the final balance shall include the total amount of eligible expenditure as referred to in Article 42.	d) \| igas vahemakse taotluses, mis sisaldab rahastamisvahendiga seotud kulusid, tuuakse eraldi välja rahastamisvahendisse makstud programmimaksete kogusumma ja artikli 42 lõike 1 punktide a, b ja d tähenduses rahastamiskõlblike kuludena makstud summad. \| Programmi lõpetamisel sisaldab makse ja lõppmakse taotlus rahastamiskõlblike kulude kogusummat, nagu on osutatud artiklis 42.
2. As regards financial instruments referred to in point (b) of Article 38(1) implemented in accordance with point (c) of Article 38(4), the applications for interim payments and for payment of the final balance shall include the total amount of the payments effected by the managing authority for investments in final recipients as referred to in points (a) and (b) of Article 42(1).	2. Artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud ja kooskõlas artikli 38 lõike 4 punktiga c rakendatavate rahastamisvahendite puhul sisaldavad vahemaksetaotlused ja lõppmaksetaotlus maksete kogusummat, mille korraldusasutus on maksnud lõppsaajatesse investeeringute tegemiseks, nagu on osutatud artikli 42 lõike 1 punktides a ja b.
3. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149, laying down the rules for withdrawal of payments to financial instruments and consequent adjustments in respect of applications for payments.	3. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad rahastamisvahenditele tehtavate maksete tühistamist ning järgnevaid maksetaotluste kohandamisi.
4. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts laying down the models to be used when submitting additional information concerning financial instruments with the applications for payments to the Commission. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	4. Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste kehtestamiseks võtab komisjon rakendusaktide teel vastu näidised, mida kasutatakse koos maksetaotlustega rahastamisvahendeid puudutava täiendava teabe esitamisel komisjonile. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Article 42	Artikkel 42
Eligible expenditure at closure	Rahastamiskõlblikud kulud lõpetamisel
1. At closure of a programme, the eligible expenditure of the financial instrument shall be the total amount of programme contributions effectively paid or, in the case of guarantees, committed by the financial instrument within the eligibility period, corresponding to:	1. Programmi lõpetamisel peavad rahastamisvahendi rahastamiskõlblikud kulud vastama programmist tehtud maksete kogusummale, mis on rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul rahastamisvahendist tegelikult makstud või – garantiide puhul – mille suhtes on tegelikult võetud kulukohustusi, ning mis vastab järgmistele summadele:
(a) \| payments to final recipients, and in the cases referred to in Article 37(7) payments to the benefit of final recipients;	a) \| maksed lõppsaajatele ja artikli 37 lõikes 7 osutatud juhtudel maksed lõppsaajate kasuks;
(b) \| resources committed for guarantee contracts, whether outstanding or already come to maturity, in order to honour possible guarantee calls for losses, calculated on the basis of a prudent ex ante risk assessment, covering a multiple amount of underlying new loans or other risk-bearing instruments for new investments in final recipients;	b) \| garantiilepingutele eraldatud vahendid, mis on veel välja maksmata või juba välja makstud ning mis on ette nähtud selleks, et tasuda võimalikke garantiihüvitisi kahjude eest, mis on arvutatud mõistliku riskide eelhindamise alusel, mis hõlmab mitut uute laenudega või muid riske kandvate investeeringutega koormatud summat uute investeeringute jaoks lõppsaajasse;
(c) \| capitalised interest rate subsidies or guarantee fee subsidies, due to be paid for a period not exceeding 10 years after the eligibility period, used in combination with financial instruments, paid into an escrow account specifically set up for that purpose, for effective disbursement after the eligibility period, but in respect of loans or other risk-bearing instruments disbursed for investments in final recipients within the eligibility period;	c) \| kapitaliseeritud intressitoetused või garantiitasude toetused, mida makstakse kuni 10-aastaseks perioodiks pärast rahastamiskõlblikkusperioodi, mida kasutatakse kombineerituna rahastamisvahenditega, mis kantakse spetsiaalselt sel otstarbel loodud tinghoiukontole tegelikuks väljamaksmiseks pärast rahastamiskõlblikkusperioodi, kuid mis on seotud laenude ja teisi riske kandvate investeeringutega, mis makstakse välja investeeringuteks lõppsaajatesse rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul;
(d) \| reimbursement of management costs incurred or payment of management fees of the financial instrument.	d) \| seoses rahastamisvahendiga tehtud halduskulude või haldustasude maksete hüvitamine.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 laying down the specific rules concerning the establishment of a system of capitalisation of annual instalments for interest rate subsidies and guarantee fee subsidies referred to in point (c) of the first subparagraph.	Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, milles on sätestatud erieeskirjad, mis käsitlevad esimese lõigu punktis c osutatud intressitoetuste ja garantiitasude toetuste iga-aastaste osamaksude kapitaliseerimise süsteemi loomist.
2. In the case of equity-based instruments and micro-credit, capitalised management costs or fees due to be paid for a period not exceeding six years after the eligibility period, in respect of investments in final recipients which occurred within the eligibility period, which cannot be covered by Articles 44 or 45, may be considered as eligible expenditure when paid into an escrow account specifically set up for that purpose.	2. Kui tegemist on omakapitaliinstrumentidega või mikrokrediidiga, võib kapitaliseeritud halduskulusid või -tasusid, mis kuuluvad tasumisele kõige rohkem kuue aasta jooksul pärast rahastamiskõlblikkusperioodi ning on seotud investeeringutega lõppsaajatesse, mis on tehtud nimetatud rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul ja mida ei saa hõlmata artikli 44 või artikli 45 sätetega, pidada rahastamiskõlblikeks kuludeks, kui need on makstud spetsiaalselt selleks loodud tinghoiukontole.
3. In the case of equity-based instruments targeting enterprises referred to in Article 37(4) for which the funding agreement referred to in point (b) of Article 38(7) was signed before 31 December 2017, which by the end of the eligibility period invested at least 55 % of the programme resources committed in the relevant funding agreement, a limited amount of payments for investments in final recipients to be made for a period not exceeding four years after the end of eligibility period may be considered as eligible expenditure, when paid into an escrow account specifically set up for that purpose, provided that State aid rules are complied with and that all of the conditions set out below are fulfilled.	3. Kui tegemist on omakapitaliinstrumentidega, mis on suunatud artikli 37 lõikes 4 osutatud ettevõtetele ja mille artikli 38 lõike 7 punktis b osutatud rahastamisleping allkirjastati enne 31. detsembrit 2017, ja mis investeerisid artikli 55 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuks vähemalt 55 % asjakohases rahastamislepingus määratud programmivahenditest, võib piiratud hulka makseid investeeringuteks lõppsaajatesse, mida tuleb teha ajavahemiku jooksul, mis ei ületa nelja aastat pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu, pidada rahastamiskõlblikeks kuludeks, kui need on makstud spetsiaalselt selleks loodud tinghoiukontole, juhul kui kõiki riigiabi eeskirju on järgitud ning kõik järgnevalt esitatud tingimused on täidetud.
The amount paid into the escrow account:	Tinghoiukontole makstud summa:
(a) \| shall be used solely for follow-on investments in final recipients having received initial equity investments from the financial instrument within the eligibility period, which are still wholly or partially outstanding;	a) \| võetakse kasutusele ainult jätkuinvesteeringuteks lõppsaajatesse, kes said rahastamisvahendist rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul algsed omakapitaliinvesteeringud, mis on veel täielikult või osaliselt välja maksmata;
(b) \| shall be used solely for follow-on investments to be made in accordance with market standards and market standard contractual arrangements and limited to the minimum necessary to stimulate private sector co-investment, while ensuring continuity of financing for the target enterprises so that both public and private investors can benefit from investments;	b) \| võetakse kasutusele ainult jätkuinvesteeringuteks, mida tehakse kooskõlas turustandarditega ja turustandarditele vastavate lepinguliste tingimustega ning mis piirduvad erasektori kaasinvesteeringute stimuleerimiseks minimaalselt vajalike summadega, tagades samal ajal sihtettevõtete jätkuva rahastamise, et investeeringutest saaksid kasu nii avaliku kui ka erasektori investorid;
(c) \| shall not exceed 20 % of the eligible expenditure of the equity-based instrument referred to in point (a) of the first subparagraph of paragraph 1 from which ceiling capital resources and gains returned to that equity-based instrument during the eligibility period shall be deducted.	c) \| ei tohi ületada 20 % lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud omakapitalil põhineva rahastamisvahendi rahastamiskõlblikest kuludest, millest on maha arvatud rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul sellesse omakapitalil põhinevasse rahastamisvahendisse tagastatud kapitalivahendite ülemmäär ja tulud.
Any amounts paid into the escrow account which are not used for investments in final recipients paid in the period referred to in the first subparagraph shall be used in accordance with Article 45.	Tinghoiukontole makstud summasid, mis on kasutamata esimeses lõigus osutatud perioodi jooksul lõppsaajatesse tehtavateks investeeringuteks, kasutatakse vastavalt artiklile 45.
4. The eligible expenditure disclosed in accordance with paragraphs 1 and 2 shall not exceed the sum of the:	4. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 avalikustatud rahastamiskõlblikud kulud ei ületa järgmist summat:
(a) \| total amount of the support from the ESI Funds paid for the purposes of paragraphs 1 and 2; and	a) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel makstud toetuse kogusumma ning
(b) \| corresponding national co-financing.	b) \| vastav riiklik kaasfinantseering.
5. Management cost and fees as referred to in point (d) of the first subparagraph of paragraph 1 and in paragraph 2 of this Article may be charged by the body implementing the fund of funds or bodies implementing financial instruments pursuant to points (a) and (b) of Article 38(4) and shall not exceed the thresholds defined in the delegated act referred to in paragraph 6 of this Article. Whereas management costs shall comprise direct or indirect cost items reimbursed against evidence of expenditure, management fees shall refer to an agreed price for services rendered established via a competitive market process, where applicable. Management costs and fees shall be based on a performance based calculation methodology.	5. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis d ja lõikes 2 nimetatud halduskulud ja -tasud võib sisse nõuda fondifondi rakendav asutus või artikli 38 lõike 4 punktide a ja b kohased rahastamisvahendeid rakendavad asutused ning need ei tohi ületada käesoleva artikli lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis määratud künniseid. Halduskulud hõlmavad otseseid või kaudseid kuluartikleid, mis hüvitatakse kulusid tõendavate dokumentide alusel, haldustasude puhul viidatakse aga osutatud teenuste eest makstavale kokkulepitud hinnale, mis vajaduse korral kehtestatakse turukonkurentsi põhjal. Halduskulud ja -tasud tuginevad tulemuspõhisele arvutusmetoodikale.
Management costs and fees may comprise arrangement fees. Where arrangement fees, or any part thereof, are charged to final recipients, they shall not be declared as eligible expenditure.	Halduskulud ja -tasud võivad sisaldada korraldustasusid. Kui korraldustasud või osa neist nõutakse sisse lõppsaajatelt, ei deklareerita neid rahastamiskõlblike kuludena.
Management costs and fees, including those incurred for preparatory work in relation to the financial instrument before the signature of the relevant funding agreement, shall be eligible as from the date of signature of the relevant funding agreement.	Halduskulud ja -tasud, sealhulgas enne asjaomase rahastamislepingu allkirjastamist rahastamisvahendiga seotud ettevalmistustöö eest kantud kulud, on rahastamiskõlblikud alates asjaomase rahastamislepingu allkirjastamise kuupäevast.
6. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 149, laying down the specific rules setting out the criteria for determining management costs and fees on the basis of performance and the applicable thresholds as well as rules for the reimbursement of capitalised management costs and fees for equity-based instruments and micro-credit.	6. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse erieeskirjad halduskulude ja -tasude arvestamise kriteeriumide kohta tulemuste ja kohaldatavate künniste põhjal ning omakapitaliinstrumentide ja mikrokrediidi puhul kapitaliseeritud halduskulude või -tasude hüvitamise eeskirjad.
Article 43	Artikkel 43
Interest and other gains generated by support from the ESI Funds to financial instruments	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusest rahastamisvahendile tekkiv intress ja muud tulud
1. Support from the ESI Funds paid to financial instruments shall be placed in accounts domiciled within financial institutions in Member States and shall be invested on a temporary basis in accordance with the principles of sound financial management.	1. Rahastamisvahenditele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest makstud toetus pannakse liikmesriikides asuvate rahandusasutuste kontodele ning seda võidakse tähtajaliselt investeerida kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
2. Interest and other gains attributable to support from the ESI Funds paid to financial instruments shall be used for the same purposes, including the reimbursement of management costs incurred or payment of management fees of the financial instrument in accordance with point (d) of the first subparagraph of Article 42(1), and expenditure paid in accordance with Article 42(2), as the initial support from the ESI Funds either within the same financial instrument, or following the winding up of the financial instrument, in other financial instruments or forms of support in accordance with the specific objectives set out under a priority, until the end of the eligibility period.	2. Intresse ja muid tulusid, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahenditesse makstud toetusele, kasutatakse samal otstarbel (sealhulgas rahastamisvahendi halduskulude hüvitamiseks või haldustasude maksmiseks vastavalt artikli 42 lõike 1 esimese lõigu punktile d ning artikli 42 lõike 2 kohaselt makstavateks kuludeks, nagu algset Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetust, kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muudes rahastamisvahendites või toetusvormides kooskõlas prioriteedi raames ette nähtud konkreetsete eesmärkidega kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni.
3. The managing authority shall ensure that adequate records of the use of interest and other gains are maintained.	3. Korraldusasutus peab tagama, et intresside ja muude tulude kasutamise üle peetakse piisavat arvestust.
Article 44	Artikkel 44
Re-use of resources attributable to the support from the ESI Funds until the end of the eligibility period	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamine kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni
1. Resources paid back to financial instruments from investments or from the release of resources committed for guarantee contracts, including capital repayments and gains and other earnings or yields, such as interest, guarantee fees, dividends, capital gains or any other income generated by investments, which are attributable to the support from the ESI Funds, shall be re-used for the following purposes, up to the amounts necessary and in the order agreed in the relevant funding agreements:	1. Rahastamisvahenditele investeeringutest või tagatislepingutele määratud vabanenud vahenditest tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimaksed ning tulud ja muud sissetulekud või kasum, nagu intress, garantiitasud, dividendid, kapitalikasum või mis tahes muu investeeringutest tulenev tulu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele, kasutatakse uuesti vajaliku summa ulatuses ja asjaomastes rahastamislepingutes kokku lepitud järjekorras järgmistel eesmärkidel:
(a) \| further investments through the same or other financial instruments, in accordance with the specific objectives set out under a priority;	a) \| edasised investeeringud sama või muu rahastamisvahendi kaudu kooskõlas prioriteedi raames ette nähtud konkreetsete eesmärkidega.
(b) \| where applicable, preferential remuneration of private investors, or public investors operating under the market economy principle, who provide counterpart resources to the support from the ESI Funds to the financial instrument or who co-invest at the level of final recipients;	b) \| vajaduse korral soodustasu erainvestoritele või avaliku sektori investoritele, kes toimivad vastavalt turumajanduse põhimõttele ja pakuvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastamisvahendile antavale toetusele vastuseks vahendeid või kaasinvesteerivad lõppsaajate tasandil;
(c) \| where applicable, reimbursement of management costs incurred and payment of management fees of the financial instrument.	c) \| vajaduse korral seoses rahastamisvahendiga tehtud halduskulude ja haldustasude maksete hüvitamine.
The need and the level for preferential remuneration pursuant to point (b) of the first subparagraph shall be established in the ex-ante assessment. The preferential remuneration shall not exceed what is necessary to create the incentives for attracting private counterpart resources and shall not over-compensate private investors, or public investors operating under the market economy principle. The alignment of interest shall be ensured through an appropriate sharing of risk and profit and shall be carried out on a normal commercial basis and be compatible with Union State aid rules.	Esimese lõigu punkti b kohase soodustasu vajadus ja tase tehakse kindlaks eelhindamisega. Soodustasu ei tohi olla suurem erasektori vahendite kaasamise stiimulite loomiseks vajalikust ja sellega ei kompenseerita ülemääraselt erainvestoreid ega avaliku sektori investoreid, kes toimivad vastavalt turumajanduse põhimõttele. Intresside vastavus tagatakse riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise abil ning see peab toimuma tavapäraste äripõhimõtete alusel ja kooskõlas liidu riigiabi eeskirjadega.
2. The managing authority shall ensure that adequate records of the use of the resources referred to in paragraph 1 are maintained.	2. Korraldusasutus peab tagama, et lõikes 1 osutatud vahendite ja muude tulude kasutamise üle peetakse piisavat arvestust.
Article 45	Artikkel 45
Use of resources after the end of the eligibility period	Vahendite kasutamine pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu
Member States shall adopt the necessary measures to ensure that resources paid back to financial instruments, including capital repayments and gains and other earnings or yields generated during a period of at least eight years after the end of the eligibility period, which are attributable to the support from the ESI Funds to financial instruments pursuant to Article 37, are used in accordance with the aims of the programme or programmes, either within the same financial instrument or, following the exit of those resources from the financial instrument, in other financial instruments provided that, in both cases, an assessment of market conditions demonstrates a continuing need for such investment, or in other forms of support.	Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed, et tagada tagasimakstavate rahastamisvahendite, sealhulgas põhiosa tagasimaksete ja kasumi ning muude sissetulekute või tulude, mis on tekkinud vähemalt kaheksa-aastase perioodi jooksul pärast rahastamiskõlblikkusperioodi lõppu, mis lisanduvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusele vastavalt artiklile 37, kasutamine kooskõlas programmi või programmide eesmärkidega kas sama rahastamisvahendi või, kõnealuste ressursside eraldamisel rahastamisvahendi koosseisust, muude rahastamisvahendite raames, mõlemal juhul tingimusel, et turutingimuste hindamine näitab jätkuvat vajadust selliste investeeringute järele, või muude toetuste raames.
Article 46	Artikkel 46
Report on implementation of financial instruments	Aruandlus rahastamisvahendite rakendamise kohta
1. The managing authority shall send to the Commission a specific report covering the operations comprising financial instruments as an annex to the annual implementation report.	1. Korraldusasutus saadab komisjonile rahastamisvahendi alla kuuluvaid tegevusi hõlmava eriaruande rakendamise aastaaruande lisana.
2. The specific report referred to in paragraph 1 shall include, for each financial instrument, the following information:	2. Lõikes 1 osutatud eriaruanne sisaldab iga rahastamisvahendi kohta järgmist teavet:
(a) \| identification of the programme and of the priority or measure from which support from the ESI Funds is provided;	a) \| andmed programmi ja selle prioriteedi või meetme kohta, mille kaudu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest abi antakse;
(b) \| description of the financial instrument and implementation arrangements;	b) \| rahastamisvahendi ja rakenduskorra kirjeldus;
(c) \| identification of the bodies implementing financial instruments, and the bodies implementing funds of funds where applicable, as referred to under point (a) of Article 38(1), points (a), (b) and (c) of Article 38(4), and the financial intermediaries referred to under Article 38(6);	c) \| andmed asutuste kohta, kes rakendavad rahastamisvahendeid või kes rakendavad fondifonde artikli 38 lõike 1 punkti a ja artikli 38 lõike 4 punktide a, b ja c kohaselt, ning artikli 38 lõikes 6 osutatud finantsvahendajate kohta;
(d) \| total amount of programme contributions by priority or measure paid to the financial instrument;	d) \| programmist rahastamisvahendisse tehtud maksete kogusumma prioriteetide või meetmete kaupa;
(e) \| total amount of support paid to the final recipients or to the benefit of final recipients, or committed in guarantee contracts by the financial instrument for investments in final recipients, as well as management costs incurred or management fees paid, by programme and priority or measure;	e) \| rahastamisvahendist lõppsaajatele või lõppsaajate kasuks makstud või tagatislepingutega lõppsaajate investeeringuteks ja kantud halduskuludeks või makstud haldustasudeks määratud toetuse kogusumma programmi ja prioriteedi või meetme kaupa;
(f) \| the performance of the financial instrument including progress in its set-up and in selection of bodies implementing the financial instrument, including the body implementing a fund of funds;	f) \| rahastamisvahendi tulemuslikkus, sealhulgas edusammud selle loomisel ning rahastamisvahendeid rakendavate asutuste (sh fondifonde rakendava asutuse) valimisel;
(g) \| interest and other gains generated by support from the ESI Funds to the financial instrument and programme resources paid back to financial instruments from investments as referred to in Articles 43 and 44;	g) \| intressid ja muud tulud, mis on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusega rahastamisvahendisse kogunenud ning programmivahendid, mis on rahastamisvahenditele investeeringutest tagasi makstud, nagu osutatud artiklites 43 ja 44;
(h) \| progress in achieving the expected leverage effect of investments made by the financial instrument and value of investments and participations;	h) \| rahastamisvahendist tehtud investeeringute eeldatava võimendava mõju saavutamisel tehtud edusammud ning investeeringute ja osaluste väärtus;
(i) \| the value of equity investments, with respect to previous years;	i) \| omakapitaliinvesteeringute väärtus võrreldes eelnevate aastatega;
(j) \| contribution of the financial instrument to the achievement of the indicators of the priority or measure concerned.	j) \| rahastamisvahendi panus asjaomase prioriteedi või meetme näitajate saavutamisse.
The information in points (h) and (j) of the first subparagraph may be included only in the annex to the annual implementation reports submitted in 2017 and 2019 as well as in the final implementation report. The reporting obligations set out in points (a) to (j) of the first subparagraph shall not be applied at the level of final recipients.	Esimese lõigu punktides h ja j nimetatud teabe võib esitada vaid 2017. ja 2019. aastal esitatavate rakendamise aastaaruannete lisas ning rakendamise lõpparuandes. Esimese lõigu punktides a-j sätestatud aruandekohustusi ei kohaldata lõppsaajate tasandil.
3. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts establishing the models to be used when reporting on financial instruments to the Commission. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	3. Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon rakendusaktide teel vastu näidised, mida tuleb kasutada rahastamisvahendite kohta aruannete esitamisel komisjonile. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Each year, starting in 2016, the Commission shall, within six months of the deadline for the submission of the annual implementation reports referred to in Article 111(1) for the ERDF, ESF and the Cohesion Fund, Article 75 of the EAFRD Regulation for the EAFRD, and the relevant provisions of Funds-specific rules for the EMFF, provide summaries of the data on the progress made in financing and implementing the financial instruments, sent by the managing authorities in accordance with this Article. Those summaries shall be transmitted to the European Parliament and the Council and shall be made public.	4. Alates 2016. aastast esitab komisjon igal aastal kuue kuu jooksul arvates rakendamise aastaaruannete esitamise tähtajast, millele on osutatud ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul artikli 111 lõikes 1 ning EAFRDi puhul EAFRD määruse artiklis 75 ja EMKFi puhul fondispetsiifiliste eeskirjade asjaomastes sätetes, kokkuvõtte korraldusasutuste poolt käesoleva artikli kohaselt saadetud andmetest rahastamisel ja rahastamisvahendite rakendamisel tehtud edusammudest. Nimetatud kokkuvõte edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning see avaldatakse.
TITLE V	V JAOTIS
MONITORING AND EVALUATION	SEIRE JA HINDAMINE
CHAPTER I	I PEATÜKK
Monitoring	Seire
Section I	I Jagu
Monitoring of programmes	Programmide seire
Article 47	Artikkel 47
Monitoring committee	Seirekomisjon
1. Within three months of the date of notification to the Member State of the Commission decision adopting a programme, the Member State shall set up a committee, in accordance with its institutional, legal and financial framework, to monitor implementation of the programme, in agreement with the managing authority (the "monitoring committee").	1. Kolme kuu jooksul alates päevast, mil liikmesriigile teatatakse programmi kehtestavast komisjoni otsusest, moodustab liikmesriik kokkuleppel korraldusasutusega kooskõlas institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga komisjoni, mis seirab programmi elluviimist („seirekomisjon”).
A Member State may set up a single monitoring committee to cover more than one programme co-financed by the ESI Funds.	Liikmesriik võib asutada ühe seirekomisjoni rohkem kui ühe programmi jaoks, mida kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.
2. Each monitoring committee shall draw up and adopt its rules of procedure in accordance with the institutional, legal and financial framework of the Member State concerned.	2. Iga seirekomisjon koostab ja võtab vastu oma töökorra asjaomase liikmesriigi institutsioonilises, õigus- ja finantsraamistikus.
3. The monitoring committee of a programme under the European territorial cooperation goal shall be set up by the Member States participating in the cooperation programme and by third countries, in the event that they have accepted the invitation to participate in the cooperation programme, in agreement with the managing authority within three months of the date of notification of the decision adopting the cooperation programme to the Member States. That monitoring committee shall draw up and adopt its rules of procedure.	3. Euroopa territoriaalse koostöö programmi seirekomisjoni moodustavad koostööprogrammis osalevad liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes on vastu võtnud kutse osaleda koostööprogrammis kokkuleppel korraldusasutusega kolme kuu jooksul alates liikmesriikidele koostööprogrammi rakendusotsuse teatamise kuupäevast. Nimetatud seirekomisjon koostab ja võtab vastu oma töökorra.
Article 48	Artikkel 48
Composition of the monitoring committee	Seirekomisjoni koosseis
1. The composition of the monitoring committee shall be decided by the Member State, provided that the monitoring committee is composed of representatives of the relevant Member State authorities and intermediate bodies and of representatives of the partners referred to in Article 5. Representatives of the partners shall be delegated to be part of the monitoring committee by the respective partners through transparent processes. Each member of the monitoring committee may have a voting right.	1. Seirekomisjoni koosseisu kohta teeb otsuse liikmesriik, tingimusel et seirekomisjon koosneb liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste esindajatest ja vahendusasutustest ning artiklis 5 osutatud partnerite esindajatest. Partnerite esindajad määratakse seirekomisjoni asjaomaste partnerite poolt läbipaistva menetluse teel. Seirekomisjoni igal liikmel võib olla hääleõigus.
The composition of the monitoring committee of a programme under the European territorial goal shall be agreed by the Member States participating in the programme and by third countries in the event that they have accepted the invitation to participate in the cooperation programme. The monitoring committee shall include relevant representatives of those Member States and third countries. The monitoring committee may include representatives of the EGTC carrying out activities related to the programme within the programme area.	Euroopa territoriaalse koostöö programmi seirekomisjoni koosseis lepitakse kokku programmis osalevate liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, kui nad on vastu võtnud kutse koostööprogrammis osaleda. Seirekomisjoni kuuluvad kõnealuste liikmesriikide ja kolmandate riikide esindajad. Seirekomisjoni võivad kuuluda ETKRi esindajad, kes täidavad programmipiirkonnas programmiga seonduvaid tegevusi.
2. The list of the members of the monitoring committee shall be published.	2. Seirekomisjoni liikmete nimekiri avalikustatakse.
3. The Commission shall participate in the work of the monitoring committee in an advisory capacity.	3. Euroopa Komisjon osaleb seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
4. If the EIB contributes to a programme, it may participate in the work of the monitoring committee in an advisory capacity.	4. Kui programmi toetatakse EIPist, võib ta osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
5. The monitoring committee shall be chaired by a representative of the Member State or of the managing authority.	5. Seirekomisjoni eesistuja on liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja.
Article 49	Artikkel 49
Functions of the monitoring committee	Seirekomisjoni ülesanded
1. The monitoring committee shall meet at least once a year and shall review implementation of the programme and progress made towards achieving its objectives. In doing so, it shall have regard to the financial data, common and programme-specific indicators, including changes in the value of result indicators and progress towards quantified target values, and the milestones defined in the performance framework referred to in Article 21(1), and, where relevant, the results of qualitative analyses.	1. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi programmi elluviimise ja edusammud selle eesmärkide saavutamisel. Seda tehes võtab ta arvesse finantsandmeid, ühiseid ja programmi eriomaseid näitajaid, sealhulgas muutusi tulemusnäitajate väärtuses ja edusamme kvantifitseeritud sihtväärtuste saavutamisel, samuti artikli 21 lõikes 1 osutatud tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärke ning vajaduse korral kvalitatiivse analüüsi tulemusi.
2. The monitoring committee shall examine all issues that affect the performance of the programme, including the conclusions of the performance reviews.	2. Seirekomisjon uurib asjaolusid, mis mõjutavad programmi täitmist, sealhulgas tulemuslikkuse analüüsi järeldusi.
3. The monitoring committee shall be consulted and shall, if it considers it to be appropriate, give an opinion on any amendment of the programme proposed by the managing authority.	3. Kui korraldusasutus esitab programmi muutmise ettepaneku, konsulteeritakse seirekomisjoniga, kes esitab selle kohta arvamuse, kui ta peab seda asjakohaseks.
4. The monitoring committee may make observations to the managing authority regarding implementation and evaluation of the programme including actions related to the reduction of the administrative burden on beneficiaries. The monitoring committee shall monitor actions taken as a result of its observations.	4. Seirekomisjon võib esitada korraldusasutusele tähelepanekuid programmi täitmise ja selle hindamise kohta, kaasa arvatud meetmed toetusesaajate halduskulude vähendamiseks. Seirekomisjon seirab oma tähelepanekute tulemusel võetud meetmeid.
Article 50	Artikkel 50
Implementation reports	Rakendamise aruanded
1. From 2016 until and including 2023, each Member State shall submit to the Commission an annual report on implementation of the programme in the previous financial year. Each Member State shall submit to the Commission a final report on implementation of the programme for the ERDF, the ESF and the Cohesion Fund and an annual implementation report for the EAFRD and the EMFF by the deadline established in the Fund-specific rules.	1. Alates 2016. aastast kuni 2023. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile eelmise majandusaasta programmi rakendamise aastaaruande. Iga liikmesriik esitab komisjonile ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul programmi rakendamise lõpparuande ning EAFRD ja EMKFi puhul rakendamise aastaaruande fondispetsiifiliste eeskirjadega kehtestatud tähtaja jooksul.
2. Annual implementation reports shall set out key information on implementation of the programme and its priorities by reference to the financial data, common and programme-specific indicators and quantified target values, including changes in the value of result indicators where appropriate, and, beginning from the annual implementation report to be submitted in 2017, the milestones defined in the performance framework. The data transmitted shall relate to values for indicators for fully implemented operations and also, where possible, having regard to the stage of implementation, for selected operations. They shall also set out a synthesis of the findings of all evaluations of the programme that have become available during the previous financial year, any issues which affect the performance of the programme, and the measures taken. The annual implementation report to be submitted in 2016 may also set out, where relevant, actions taken to fulfil ex ante conditionalities.	2. Rakendamise aastaaruannetes esitatakse põhiline teave programmi ja selle prioriteetide rakendamise kohta finantsandmete, ühiste ja programmi eriomaste näitajate ning kvantifitseeritud sihtväärtuste, sealhulgas tulemusnäitajate väärtuse muutuste ning alates 2017. aastal esitatavast rakendamise aastaaruandest ka tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärkide alusel. Edastatud andmed on seotud täielikult teostatud tegevuste ja samuti võimaluse korral, võttes arvesse rakendamise seisu, valitud tegevuste näitajate väärtustega. Nendes esitatakse samuti kõigi eelmisel majandusaastal kättesaadavate programmi hindamiste tulemuste süntees ja probleemid, mis võivad programmi täitmist mõjutada, ning võetud parandusmeetmed. 2016. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes võidakse vajaduse korral esitada ka eeltingimuste täitmiseks võetud meetmete kirjeldus.
3. By way of derogation from paragraph 2, specific rules on the data to be transmitted for the ESF may be established in the ESF Regulation.	3. Erandina lõikest 2 võib ESFile esitatavate andmete erieeskirjad kehtestada ESFi määrusega.
4. The annual implementation report to be submitted in 2017 shall set out and assess the information referred to in paragraph 2 and progress made towards achieving the objectives of the programme, including the contribution of the ESI Funds to changes in the value of result indicators, when evidence is available from relevant evaluations. That annual implementation report shall set out the actions taken to fulfil the ex-ante conditionalities not fulfilled at the time of adoption of the programmes. It shall also assess the implementation of actions to take into account the principles set out in Articles 7 and 8, the role of the partners referred to in Article 5 in the implementation of the programme and report on support used for climate change objectives.	4. 2017. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes ja rakendamise lõpparuandes esitatakse ja hinnatakse lõikes 2 osutatud teavet ning programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panust tulemusnäitajate väärtuse muutustesse, kui tõendid on asjaomastest hinnangutest kättesaadavad. Nimetatud rakendamise aastaaruandes kirjeldatakse meetmeid, mis on võetud programmide heakskiitmise ajal täitmata eeltingimuste täitmiseks. Samuti antakse hinnang selliste meetmete rakendamisele, millega võetakse arvesse artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid ja artiklis 5 sätestatud partnerite rolli programmi rakendamisel, ning esitatakse aruanne kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse kohta.
5. The annual implementation report to be submitted in 2019 and the final implementation report for the ESI Funds shall, in addition to the information and assessment referred to in paragraphs 2 and 3, include information on, and assess progress towards, achieving the objectives of the programme and its contribution to achieving the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth.	5. 2019. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise lõpparuandes esitatakse ja hinnatakse lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabele ka teavet edusammude kohta programmi eesmärkide saavutamisel ning selle panuse kohta liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidesse.
6. In order to be deemed admissible, the annual implementation reports referred to in paragraphs 1 to 5 shall contain all the information required in those paragraphs and in the Fund-specific rules.	6. Lõigetes 1–4 osutatud rakendamise aastaaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu teavet, mis on nõutud nendes lõigetes ja fondispetsiifilistes eeskirjades.
The Commission shall inform the Member State within 15 working days of the date of receipt of the annual implementation report if it is not admissible, failing which it shall be deemed admissible.	Kui rakendamise aastaaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon sellest liikmesriigile 15 tööpäeva jooksul alates aruande kättesaamisest; vastasel juhul loetakse aruanne vastuvõetavaks.
7. The Commission shall examine the annual and final implementation report and inform the Member State of its observations within two months of the date of receipt of the annual implementation report and within five months of the date of receipt of the final implementation report. Where the Commission does not provide observations within those deadlines, the reports shall be deemed to be accepted.	7. Komisjon vaatab rakendamise aastaaruande ja lõpliku rakendamise aruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest kahe kuu jooksul alates rakendamise aastaaruande kättesaamise kuupäevast ning viie kuu jooksul alates rakendamise lõpparuande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaegade jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.
8. The Commission may make observations to the managing authority concerning issues which significantly affect the implementation of the programme. Where such observations are made, the managing authority shall provide all necessary information with regard to those observations and, where appropriate, inform the Commission, within three months, of measures taken.	8. Komisjon võib esitada korraldusasutusele tähelepanekuid probleemide kohta, mis oluliselt mõjutavad programmi rakendamist. Kui sellised tähelepanekud esitatakse, edastab korraldusasutus kogu vajaliku teabe seoses kõnealuste tähelepanekutega ning vajaduse korral teavitab ta komisjoni kolme kuu jooksul võetud meetmetest.
9. The annual and final implementation reports, as well as a summary for citizens of their content, shall be made available to the public.	9. Rakendamise aasta- ja lõpparuanded ning nende sisu kokkuvõte kodanikele avalikustatakse.
Article 51	Artikkel 51
Annual review meeting	Aastakoosolek
1. An annual review meeting shall be organised every year from 2016 until and including 2023 between the Commission and each Member State to examine the performance of each programme, taking account of the annual implementation report and the Commission's observations where applicable.	1. Aastakoosolek korraldatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2023. aastani (kaasa arvatud) komisjoni ja iga liikmesriigi vahel, et vaadata läbi iga programmi täitmine, võttes arvesse rakendamise aastaaruannet ning komisjoni tähelepanekuid, kui neid on.
2. The annual review meeting may cover more than one programme. In 2017 and 2019, the annual review meeting shall cover all programmes in the Member State and shall also take account of the progress reports submitted by the Member State, in accordance with Article 52, in those years.	2. Aastakoosolek võib hõlmata rohkem kui üht programmi. 2017. ja 2019. aasta aastakoosolek hõlmab liikmesriigi kõiki programme ja arvesse võetakse ka eduaruandeid, mille liikmesriik on nendel aastatel vastavalt artiklile 52 esitanud.
3. By way of derogation from paragraph 1, the Member State and the Commission may agree not to organise an annual review meeting for a programme in years other than 2017 and 2019.	3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriik ja komisjon leppida kokku, et korraldavad aastakoosoleku ainult 2017. ja 2019. aastal.
4. The annual review meeting shall be chaired by the Commission or, if the Member State so requests, co-chaired by the Member State and the Commission.	4. Aastakoosolekut juhatab komisjon või kui liikmesriik soovib, juhatavad seda asjaomane liikmesriik ja komisjon ühiselt.
5. The Member State shall ensure that appropriate follow-up is given to comments of the Commission following the annual review meeting concerning issues which significantly affect the implementation of the programme and, where appropriate, inform the Commission, within three months, of the measures taken.	5. Liikmesriigid tagavad, et pärast aastakoosolekut võetakse komisjoni märkustest lähtuvad asjakohased järelmeetmed programmi rakendamist oluliselt mõjutavates küsimustes ning asjakohasel juhul teavitatakse komisjoni kolme kuu jooksul võetud meetmetest.
Section II	II Jagu
Strategic progress	Strateegilised edusammud
Article 52	Artikkel 52
Progress report	Eduaruanne
1. By 31 August 2017 and by 31 August 2019, the Member State shall submit to the Commission a progress report on implementation of the Partnership Agreement as at 31 December 2016 and 31 December 2018 respectively.	1. Liikmesriik esitab 31. augustiks 2017 ja 31. augustiks 2019 komisjonile eduaruande partnerluslepingu täitmise kohta vastavalt 31. detsembri 2016. aasta ja 31. detsembri 2018. aasta seisuga.
2. The progress report shall set out information on and assess:	2. Eduaruandes esitatakse teave ja antakse hinnang alljärgneva kohta:
(a) \| changes in the development needs in the Member State since the adoption of the Partnership Agreement;	a) \| muutused liikmesriigi arenguvajadustes alates partnerluslepingu vastuvõtmisest;
(b) \| progress made towards achievement of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, as well as of the Fund-specific missions referred to in Article 4(1), through the contribution of the ESI Funds to the thematic objectives selected, and in particular with regard to the milestones set out in the performance framework for each programme, and to the support used for climate change objectives;	b) \| edusammud liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia täitmisel ja artikli 4 lõikes 1 viidatud fondispetsiifiliste ülesannete täitmisel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse kaudu valitud valdkondlikele eesmärkidele ja eeskätt seoses iga programmi jaoks tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkidega ning kliimamuutuste eesmärgi raames kasutatud toetusega;
(c) \| whether the actions taken to fulfil the applicable ex ante conditionalities set out in the Partnership Agreement not fulfilled at the date of adoption of the Partnership Agreement have been implemented in accordance with the timetable established. This point shall only apply to the progress report to be submitted in 2017;	c) \| kas meetmed, mis on võetud, et täita partnerluslepingus kehtestatud kohaldatavad eeltingimused, mis on partnerluslepingu vastuvõtmise kuupäeval veel täitmata, on vastavalt kehtestatud ajakavale ellu viidud. Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes 2017. aastal esitatava eduaruande suhtes;
(d) \| implementation of mechanisms to ensure coordination between the ESI Funds and other Union and national funding instruments and with the EIB;	d) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning teiste liidu ja riiklike rahastamisvahendite ning EIP vahelise koordineerimise tagamise mehhanismide rakendamine;
(e) \| implementation of the integrated approach to territorial development, or a summary of the implementation of the integrated approaches that are based on the programmes, including progress towards achievement of priority areas established for cooperation;	e) \| integreeritud lähenemisviisi rakendamine territoriaalsele arengule või programmide rakendamisel põhinevate integreeritud lähenemisviiside kokkuvõte, sealhulgas edusammud koostöö jaoks kehtestatud prioriteetvaldkondades;
(f) \| where appropriate, actions taken to reinforce the capacity of the Member State authorities and beneficiaries to administer and use the ESI Funds;	f) \| vajaduse korral meetmed, mis on võetud, et parandada liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate suutlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde hallata ja kasutada;
(g) \| actions taken, and progress made, with regard to reducing the administrative burden on beneficiaries;	g) \| võetud meetmed ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamisel saavutatud edusammud;
(h) \| the role of the partners referred to in Article 5 in the implementation of the Partnership Agreement;	h) \| artiklis 5 osutatud partnerite roll partnerluslepingu rakendamisel;
(i) \| a summary of the actions taken in relation to the application of the horizontal principles referred to in Articles 5, 7 and 8 and policy objectives for the implementation of the ESI Funds.	i) \| kokkuvõte Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide artiklites 5, 7 ja 8 osutatud horisontaalsete põhimõtete ja poliitikaeesmärkide rakendamiseks võetud meetmetest.
3. Where the Commission determines, within two months of the date of submission of the progress report, that the information submitted is incomplete or unclear in a manner which significantly affects the quality and reliability of the assessment concerned, it may request additional information from the Member State, on condition that that request does not cause unjustified delays and that the Commission provides reasons to substantiate the alleged lack of quality and reliability. The Member State shall provide to the Commission the information requested within three months and, where appropriate, shall revise the progress report accordingly.	3. Kui komisjon otsustab kahe kuu jooksul alates eduaruande esitamise kuupäevast, et esitatud teave on puudulik või ebaselge ning võib oluliselt mõjutada asjakohase hinnangu kvaliteeti ja usaldusväärsust, võib ta nõuda liikmesriigilt täiendavat teavet tingimusel, et see ei tekita põhjendamatuid viivitusi ning tingimusel, et ta esitab põhjendused väidetava kvaliteedi ja usaldusväärsuse puudumise tõendamiseks. Liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul nõutud teabe ja teeb vajaduse korral eduaruandesse vastavad parandused.
4. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts establishing the model to be used when submitting the progress report. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	4. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon rakendusaktide teel vastu eduaruande esitamisel kasutatava näidise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Article 53	Artikkel 53
Reporting by the Commission and debate on the ESI Funds	Komisjoni aruanne ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise arutelud
1. The Commission shall transmit each year from 2016 to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, a summary report in relation to ESI Fund programmes based on the annual implementation reports of the Member States submitted under Article 50 as well as a synthesis of the findings of the available evaluations of programmes. In 2017 and 2019 the summary report shall form a part of the strategic report referred to in paragraph 2.	1. Alates 2016. aastast edastab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programme käsitleva koondaruande, mille aluseks on liikmesriikide iga-aastased rakendusaruanded vastavalt artiklile 50, samuti kõigi kättesaadavate programmide hindamiste tulemuste sünteesi. Aastatel 2017 ja 2019 moodustab koondaruanne lõikes 2 osutatud strateegilise aruande osa.
2. In 2017 and 2019, the Commission shall prepare a strategic report summarising the progress reports of the Member States, which by 31 December 2017 and 31 December 2019, respectively, it shall submit to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions and those institutions shall be invited to hold a debate on it.	2. Komisjon koostab 2017. ja 2019. aastal liikmesriikide eduaruannete kokkuvõttena strateegilise aruande, mille ta esitab vastavalt 31. detsembriks 2017 ja 31. detsembriks 2019 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, ja neil asutustel palutakse korraldada sellekohane arutelu.
3. The Council shall debate the strategic report in particular with regard to the contribution of the ESI Funds to the achievement of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and shall be invited to provide input to the spring meeting of the European Council.	3. Nõukogu arutab strateegilist aruannet eelkõige seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panusega liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisse ning nõukogul palutakse esitada oma seisukohad kevadisel Euroopa Ülemkogul.
4. Every two years from 2018, the Commission shall include in its Annual Progress Report to the spring meeting of the European Council a section summarising the most recent of the reports referred to in paragraphs 1 and 2, in particular with regard to the contribution of the ESI Funds to progress made towards the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth.	4. Iga kahe aasta järel alates aastast 2018 lisab komisjon kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel esitatavasse iga-aastasesse eduaruandesse jao, milles tehakse kokkuvõte uusimatest lõigetes 1 ja 2 viidatud aruannetest, käsitledes eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia edusammudesse.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Evaluation	Hindamine
Article 54	Artikkel 54
General Provisions	Üldsätted
1. Evaluations shall be carried out to improve the quality of the design and implementation of programmes, as well as to assess their effectiveness, efficiency and impact. The impact of programmes shall be evaluated, in the light of the mission of each ESI Fund, in relation to the targets under the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and, having regard to the size of the programme, in relation to GDP and unemployment in the programme area concerned, where appropriate.	1. Hindamisi viiakse läbi selleks, et parandada programmide väljatöötamise ja elluviimise kvaliteeti ning hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Programmide mõju hinnatakse asjaomaste Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide missiooni alusel seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidega ning võttes asjakohasel juhul arvesse programmi mahtu seoses SKPga ja töötusega seotud eesmärkidega programmi asjaomases valdkonnas.
2. Member States shall provide the resources necessary for carrying out evaluations, and shall ensure that procedures are in place to produce and collect the data necessary for evaluations, including data related to common and where appropriate programme-specific indicators.	2. Liikmesriigid peavad eraldama vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagama menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas üldiste ja vajaduse korral programmile eriomaste näitajatega seotud andmed.
3. Evaluations shall be carried out by internal or external experts that are functionally independent of the authorities responsible for programme implementation. The Commission shall provide guidance on how to carry out evaluations, immediately following the entry into force of this Regulation.	3. Hindamisi viivad läbi sise- või väliseksperdid, kes tegutsevad programmi rakendamise eest vastutavatest asutustest sõltumatult. Komisjon esitab kohe pärast käesoleva määruse jõustumist suunised selle kohta, kuidas hindamisi läbi viia.
4. All evaluations shall be made available to the public.	4. Kõik hindamised tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
Article 55	Artikkel 55
Ex ante evaluation	Eelhindamine
1. Member States shall carry out ex ante evaluations to improve the quality of the design of each programme.	1. Liikmesriigid viivad läbi eelhindamisi, et parandada iga programmi väljatöötamise kvaliteeti.
2. Ex ante evaluations shall be carried out under the responsibility of the authority responsible for the preparation of the programmes. They shall be submitted to the Commission at the same time as the programme, together with an executive summary. The Fund-specific rules may establish thresholds below which the ex ante evaluation may be combined with the evaluation for another programme.	2. Eelhindamised toimuvad programmide ettevalmistamise eest vastutava ametiasutuse vastutusel. Need esitatakse komisjonile programmiga ühel ajal koos kommenteeritud kokkuvõttega. Fondispetsiifiliste eeskirjadega võib kehtestada künnised, allpool mida võib eelhindamise kombineerida mõne muu programmi hindamisega.
3. Ex ante evaluations shall appraise:	3. Eelhindamiste käigus hinnatakse järgmist:
(a) \| the contribution to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, having regard to the selected thematic objectives and priorities, taking into account national and regional needs and potential for development as well as lessons drawn from previous programming periods;	a) \| panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia täitmisse, arvestades valitud valdkondlikke eesmärke ja prioriteete ning võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi ning arengupotentsiaali, samuti eelmistel programmitöö perioodidel saadud kogemusi;
(b) \| the internal coherence of the proposed programme or activity and its relationship with other relevant instruments;	b) \| kavandatava programmi või tegevuse sisemine sidusus ja seosed muude asjakohaste meetmetega;
(c) \| the consistency of the allocation of budgetary resources with the objectives of the programme;	c) \| eelarveliste vahendite eraldamise kooskõla programmi eesmärkidega;
(d) \| the consistency of the selected thematic objectives, the priorities and corresponding objectives of the programmes with the CSF, the Partnership Agreement and the relevant country specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU and where appropriate at national level, the National Reform Programme;	d) \| valitud valdkondlike eesmärkide, prioriteetide ja vastavate programmieesmärkide vastavus ühisele strateegilisele raamistikule, partnerluslepingule ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel vastu võetud asjaomastele riigipõhistele soovitustele, ning, kui see on riiklikul tasandil asjakohane, riikide reformikavadele;
(e) \| the relevance and clarity of the proposed programme indicators;	e) \| esitatud programmi näitajate asjakohasus ja selgus;
(f) \| how the expected outputs will contribute to results;	f) \| kuidas eeldatavad väljundid tulemustele kaasa aitavad;
(g) \| whether the quantified target values for indicators are realistic, having regard to the support envisaged from the ESI Funds;	g) \| kas näitajate kvantifitseeritud sihtväärtused on realistlikud, võttes arvesse kavandatavat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust;
(h) \| the rationale for the form of support proposed;	h) \| kavandatud toetusvormi põhjendus;
(i) \| the adequacy of human resources and administrative capacity for management of the programme;	i) \| programmi juhtimiseks vajaliku personali ja haldussuutlikkuse piisavus;
(j) \| the suitability of the procedures for monitoring the programme and for collecting the data necessary to carry out evaluations;	j) \| programmi seiremenetluste ja hindamiste läbiviimiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus;
(k) \| the suitability of the milestones selected for the performance framework;	k) \| tulemusraamistiku jaoks valitud vahe-eesmärkide sobivus;
(l) \| the adequacy of planned measures to promote equal opportunities between men and women and to prevent any discrimination, in particular as regards accessibility for persons with disabilities;	l) \| meeste ja naiste võrdsete võimaluste edendamiseks ning igasuguse diskrimineerimise ennetamiseks kavandatud meetmete piisavus, eelkõige seoses puuetega inimeste juurdepääsuga;
(m) \| the adequacy of planned measures to promote sustainable development;	m) \| säästva arengu edendamiseks kavandatud meetmete piisavus;
(n) \| measures planned to reduce the administrative burden on beneficiaries.	n) \| toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks kavandatud meetmed.
4. Ex ante evaluations shall incorporate, where appropriate, the requirements for strategic environmental assessment set out in Directive 2001/42/EC of the European Parliament and of the Council (36) taking into account climate change mitigation needs.	4. Eelhindamised sisaldavad vajaduse korral nõudeid keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ (36), pidades silmas vajadust leevendada kliimamuutuste mõju.
Article 56	Artikkel 56
Evaluation during the programming period	Hindamine programmiperioodi jooksul
1. An evaluation plan shall be drawn up by the managing authority or Member State and may cover more than one programme. It shall be submitted in accordance with the Fund-specific rules.	1. Korraldusasutus või liikmesriik koostab hindamiskava, mis võib hõlmata rohkem kui ühte programmi. See esitatakse kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.
2. Member States shall ensure that appropriate evaluation capacity is available.	2. Liikmesriigid tagavad vajaliku hindamissuutlikkuse olemasolu.
3. During the programming period, the managing authority shall ensure that evaluations, including evaluations to assess effectiveness, efficiency and impact, are carried out for each programme on the basis of the evaluation plan and that each evaluation is subject to appropriate follow-up in accordance with the Fund-specific rules. At least once during the programming period, an evaluation shall assess how support from the ESI Funds has contributed to the objectives for each priority. All evaluations shall be examined by the monitoring committee and sent to the Commission.	3. Programmiperioodi jooksul tagab korraldusasutus hindamiste, sealhulgas iga rakenduskava tulemuslikkuse, tõhususe ja mõju hindamiste läbiviimise hindamiskava alusel kõikide programmide kohta ning kõikide hindamiste puhul asjakohaste järelmeetmete võtmise kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Vähemalt üks kord programmiperioodi jooksul vaadeldakse hindamise käigus, kuidas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on aidanud kaasa iga prioriteedi eesmärkide saavutamisele. Seirekomisjon kontrollib kõiki hindamisi ja need saadetakse komisjonile.
4. The Commission may carry out, at its own initiative, evaluations of programmes. It shall inform the managing authority and the results shall be sent to the managing authority and provided to the monitoring committee concerned.	4. Komisjon võib programmide hindamisi teha oma algatusel. Ta teavitab sellest korraldusasutust ning tulemused saadetakse korraldusasutusele ja esitatakse asjaomasele seirekomisjonile.
5. Paragraphs 1, 2 and 3 of this Article shall not apply to the dedicated programmes referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 39(4).	5. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud eriotstarbeliste programmide suhtes.
Article 57	Artikkel 57
Ex post evaluation	Järelhindamine
1. The ex post evaluations shall be carried out by the Commission, or by the Member States in close cooperation with the Commission. Ex post evaluations shall examine the effectiveness and efficiency of the ESI Funds and their contribution to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth taking account of the targets established in that Union strategy and in accordance with specific requirements established in the Fund-specific rules.	1. Järelhindamisi viib läbi komisjon või liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga. Järelhindamistes hinnatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkust ja tõhusust ning nende panust liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse, võttes arvesse liidu strateegias kehtestatud eesmärke ja lähtudes fondispetsiifilistes eeskirjades kehtestatud erinõuetest.
2. Ex post evaluations shall be completed by 31 December 2024.	2. Järelhindamised viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
3. The ex-post evaluation of the dedicated programmes referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 39(4) shall be carried out by the Commission and completed by 31 December 2019.	3. Artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud eriotstarbeliste programmide järelhindamise viib läbi komisjon 31. detsembriks 2019.
4. For each of the ESI Funds, the Commission shall prepare, by 31 December 2025, a synthesis report outlining the main conclusions of ex-post evaluations.	4. Komisjon koostab iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kohta hiljemalt 31. detsembriks 2025 kokkuvõtva aruande, milles kirjeldatakse järelhindamiste peamisi tulemusi.
TITLE VI	VI JAOTIS
TECHNICAL ASSISTANCE	TEHNILINE ABI
Article 58	Artikkel 58
Technical assistance at the initiative of the Commission	Tehniline abi komisjoni algatusel
1. At the initiative of the Commission, the ESI Funds may support the preparatory, monitoring, administrative and technical assistance, evaluation, audit and control measures necessary for implementing this Regulation.	1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest võib komisjoni algatusel toetada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku ettevalmistustööd, seiret, haldus- ja tehnilist abi, hindamist, auditeerimist ning kontrollimeetmeid.
The measures referred to in the first subparagraph may be implemented either directly by the Commission or indirectly, by entities and persons other than Member States in accordance with Article 60 of the Financial Regulation.	Esimeses lõigus osutatud meetmeid võivad rakendada kas otse komisjon või kaudselt üksused ja isikud, kes ei ole liikmesriigid finantsmääruse artikli 60 kohaselt.
The measures referred to in the first subparagraph may include in particular:	Esimeses lõigus osutatud meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:
(a) \| assistance for project preparation and appraisal, including with the EIB;	a) \| abi projektide ettevalmistamisel ja hindamisel, sealhulgas EIP abil;
(b) \| support for institutional strengthening and administrative capacity-building for the effective management of the ESI Funds;	b) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusa halduse institutsioonilise tugevdamise ja haldusvõimekuse suurendamise toetamine;
(c) \| studies linked to the Commission's reporting on the ESI Funds and the cohesion report;	c) \| uuringud, mis on seotud komisjoni aruandlusega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta ja ühtekuuluvusaruandega;
(d) \| measures related to the analysis, management, monitoring, information exchange and implementation of the ESI Funds, as well as measures relating to the implementation of control systems and technical and administrative assistance;	d) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide analüüsi, halduse, seire, teabevahetuse ja rakendamisega seotud meetmed ning samuti kontrollisüsteemide ja tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;
(e) \| evaluations, expert reports, statistics and studies, including those of a general nature, concerning the current and future operation of the ESI Funds, which may be carried out where appropriate by the EIB;	e) \| hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas sellised, mis käsitlevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toimimist üldiselt ja mida võib vajaduse korral ellu viia EIP;
(f) \| actions to disseminate information, support networking, carry out communication activities, raise awareness and promote cooperation and exchange of experience, including with third countries;	f) \| meetmed, mis hõlmavad teabe levitamist, võrgustike tegevuse toetamist, teavitamistoiminguid, teadlikkuse suurendamist ja koostöö edendamist ning kogemuste vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega;
(g) \| the installation, operation and interconnection of computerised systems for management, monitoring, audit, control and evaluation;	g) \| juhtimiseks, seireks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ning omavahel ühendamine;
(h) \| actions to improve evaluation methods and the exchange of information on evaluation practices;	h) \| meetmed, mis hõlmavad hindamismeetodite täiendamist ja teabevahetust hindamistavade valdkonnas;
(i) \| actions related to auditing;	i) \| auditeerimisega seotud meetmed;
(j) \| the strengthening of national and regional capacity regarding investment planning, needs assessment, preparation, design and implementation of financial instruments, joint action plans and major projects, including joint initiatives with the EIB;	j) \| riikliku ja piirkondliku suutlikkuse tugevdamine seoses investeeringute kavandamise, vajaduste hindamise, ettevalmistustööde, rahastamisvahendite kavandamise ja rakendamise, ühiste tegevuskavade ning suurprojektide, sealhulgas EIPga tehtavate ühisalgatustega;
(k) \| the dissemination of good practices in order to assist Member States to strengthen the capacity of the relevant partners referred to in Article 5 and their umbrella organisations;	k) \| heade tavade levitamine, et aidata liikmesriikidel suurendada artiklis 5 osutatud asjaomaste partnerite ja nende katusorganisatsioonide suutlikkust;
(l) \| measures to identify, prioritize and implement structural and administrative reforms in response to economic and social challenges in Member States which meet the conditions set out in Article 24(1).	l) \| meetmed, millega määratakse kindlaks, seatakse esmatähtsaks ja rakendatakse struktuuri- ja haldusreforme vastusena selliste liikmesriikide majandus- ja sotsiaalsetele probleemidele, kes vastavad artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
To bring about greater efficiency in communication to the public at large and stronger synergies between the communication activities undertaken at the initiative of the Commission, the resources allocated to communication actions under this Regulation shall also contribute to the corporate communication of the political priorities of the Union as far as they are related to the general objectives of this Regulation.	Et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel toimuvate teavitustoimingute vahel, tuleb käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.
2. The Commission shall set out each year its plans on the type of actions related to the measures listed in paragraph 1, when a contribution from the ESI Funds is envisaged, by means of implementing acts.	2. Komisjon esitab igal aastal rakendusaktide abil oma kavad lõikes 1 loetletud meetmetega seotud tegevuste liigi kohta, kui nähakse ette toetus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.
Article 59	Artikkel 59
Technical assistance at the initiative of the Member States	Tehniline abi liikmesriikide algatusel
1. At the initiative of a Member State, the ESI Funds may support actions for preparation, management, monitoring, evaluation, information and communication, networking, complaint resolution, and control and audit. The ESI Funds may be used by the Member State to support actions for the reduction of the administrative burden on beneficiaries, including electronic data exchange systems, and actions to reinforce the capacity of Member State authorities and beneficiaries to administer and use those Funds. The ESI Funds may also be used to support actions to reinforce the capacity of relevant partners in line with point (e) of Article 5(3) and to support exchange of good practices between such partners. The actions referred to in this paragraph may concern previous and subsequent programming periods.	1. Liikmesriikide algatusel võidakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastada ettevalmistus-, juhtimis-, seire-, hindamis-, teabe- ja teavitamismeetmeid, võrgustikutegevust, kaebuste lahendamist ning kontrolli ja auditeid. Liikmesriigid võivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutada, et toetada toetusesaajate halduskoormuse vähendamise meetmeid, sealhulgas elektroonilisi andmevahetussüsteeme, meetmeid, millega suurendatakse liikmesriikide ametiasutuste ja toetusesaajate suutlikkust nende fondide haldamisel ja kasutamisel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest võib rahastada meetmeid, millega tugevdada asjaomaste partnerite suutlikkust kooskõlas artikli 5 lõike 3 punktiga e ja toetada nendevahelist heade tavade vahetamist. Käesolevas lõikes osutatud meetmed võivad puudutada eelnevaid ja järgnevaid programmiperioode.
2. The Fund-specific rules may add or exclude actions which may be financed by the technical assistance of each ESI Fund.	2. Fondispetsiifiliste eeskirjadega võib lisada või arvata välja meetmeid, mida võib rahastada iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi tehnilisest abist.
TITLE VII	VII JAOTIS
FINANCIAL SUPPORT FROM THE ESI FUNDS	EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDIDEST SAADAV RAHALINE TOETUS
CHAPTER I	I PEATÜKK
Support from the ESI Funds	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadav toetus
Article 60	Artikkel 60
Determination of co-financing rates	Kaasfinantseerimise määrade kehtestamine
1. The Commission decision adopting a programme shall fix the co-financing rate or rates and the maximum amount of support from the ESI Funds in accordance with the Fund-specific rules.	1. Komisjoni otsuses, millega programm vastu võetakse, määratakse kindlaks kaasfinantseerimismäär või -määrad ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antav maksimumtoetus vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele.
2. Technical assistance measures implemented at the initiative of, or on behalf of, the Commission may be financed at the rate of 100 %.	2 Komisjoni algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.
Article 61	Artikkel 61
Operations generating net revenue after completion	Tegevused, mis tekitavad pärast lõpetamist puhastulu
1. This Article shall apply to operations which generate net revenue after their completion. For the purposes of this Article 'net revenue' means cash in-flows directly paid by users for the goods or services provided by the operation, such as charges borne directly by users for the use of infrastructure, sale or rent of land or buildings, or payments for services less any operating costs and replacement costs of short-life equipment incurred during the corresponding period. Operating cost-savings generated by the operation shall be treated as net revenue unless they are offset by an equal reduction in operating subsidies.	1. Käesolevat artiklit kohaldatakse tegevustele, mis tekitavad pärast nende lõpetamist puhastulu. Käesolevas artiklis käsitatakse mõistet „puhastulu” rahavoona, mis tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest, näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud. Tegevusest saadud tegevuskulude kokkuhoidu käsitatakse puhastuluna, välja arvatud juhul, kui kokkuhoid tasaarvestatakse tegevustoetuste samaväärse vähendamisega.
Where not all the investment cost is eligible for co-financing, the net revenue shall be allocated pro rata to the eligible and non-eligible parts of the investment cost.	Kui kõik investeerimiskulud ei ole kaasrahastamiseks rahastamiskõlblikud, jaotatakse puhastulu võrdeliselt investeerimiskulude rahastamiskõlblike ja rahastamiskõlbmatute osadega.
2. The eligible expenditure of the operation to be co-financed from the ESI Funds shall be reduced in advance taking into account the potential of the operation to generate net revenue over a specific reference period that covers both implementation of the operation and the period after its completion.	2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid vähendatakse eelnevalt, võttes arvesse tegevuse puhastulu tekitamise võimet konkreetse võrdlusperioodi jooksul, mis hõlmab nii tegevuse rakendamist kui ka tegevuse lõpetamise järgset perioodi.
3. The potential net revenue of the operation shall be determined in advance by one of the following methods chosen by the managing authority for a sector, subsector or type of operation:	3. Tegevuse võimalik puhastulu määratakse eelnevalt kindlaks meetodi alusel, mille korraldusasutus valib sektori, allsektori või tegevuse liigi jaoks. Meetodid on järgmised:
(a) \| application of a flat rate net revenue percentage for the sector or subsector applicable to the operation as defined in Annex V or in any of the delegated acts referred to in the second, third and fourth subparagraphs;	a) \| kindlamääralise puhastulu protsendi kohaldamine sektori või allsektori jaoks, kusjuures seda kohaldatakse tegevusele V lisa või teises, kolmandas ja neljandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktide määratluse kohaselt.
(b) \| calculation of the discounted net revenue of the operation, taking into account the reference period appropriate to the sector or subsector applicable to the operation, the profitability normally expected of the category of investment concerned, the application of the polluter-pays principle and, if appropriate, considerations of equity linked to the relative prosperity of the Member State or region concerned.	b) \| tegevuse diskonteeritud puhastulu arvutamine, võttes arvesse tegevuse sektorile või allsektorile asjakohast võrdlusperioodi, kõnealuse investeeringuliigi puhul tavaliselt eeldatavat kulutasuvust, põhimõtet, et saastaja maksab, ning asjakohasel juhul asjaomase liikmesriigi või piirkonna suhtelise jõukusega seotud õigluse kaalutlusi.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 in duly justified cases to amend Annex V by adjusting the flat rates established therein taking into account historical data, the potential for cost recovery and the polluter-pays principle where applicable.	Komisjonile antakse õigus võtta põhjendatud juhtudel kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta V lisa ja kohandada selles kehtestatud ühtseid määrasid, võttes arvesse ajaloolisi andmeid ja kulude tagasiteenimise võimet ning vajadusel põhimõtet, et saastaja maksab.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 establishing flat rates for sectors or subsectors within the fields of ICT, RDI and energy efficiency. The Commission shall notify the delegated acts to the European Parliament and the Council not later than 30 June 2015.	Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühtsed määrad sektoritele või allsektoritele IKT, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja energiatõhususe valdkonnas. Komisjon teavitab kõnealustest delegeeritud õigusaktidest Euroopa Parlamenti ja nõukogu hiljemalt 30. juuniks 2015.
In addition, the Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 in duly justified cases with regard to adding sectors or subsectors, including subsectors for sectors in Annex V, falling under the thematic objectives defined in the first paragraph of Article 9 and supported by the ESI Funds.	Lisaks antakse komisjonile õigus võtta põhjendatud juhtudel kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte täiendavate sektorite või allsektorite, sealhulgas sektorite allsektorite jaoks, lisamise kohta V lisasse, mis vastavad artiklis 9 esimeses lõigus määratletud valdkondlikele eesmärkidele ja neid toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.
Where the method referred to in point (a) of the first subparagraph is applied, all the net revenue generated during implementation and after completion of the operation shall be considered to be taken into account by the application of the flat rate and shall therefore not be deducted subsequently from the eligible expenditure of the operation.	Esimese lõigu punktis a osutatud meetodi kohaldamise korral eeldatakse, et kogu tegevusest selle rakendamise jooksul ja pärast tegevuse lõpetamist saadud puhastulu on ühtse määra kohaldamisel arvesse võetud ja seetõttu ei arvutata seda hiljem maha tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.
When a flat rate for a new sector or subsector has been established by the adoption of a delegated act in accordance with the third and fourth subparagraphs, a managing authority may choose to apply the method set out in point (a) of the first subparagraph for new operations in relation to the sector or subsector concerned.	Kui ühtne määr uue sektori või allsektori jaoks on kehtestatud delegeeritud õigusaktiga kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt, võib korraldusasutus kohaldada asjaomase sektori või allsektoriga seotud uutele tegevustele esimese lõigu punktis a osutatud meetodit.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 149, laying down the method referred to in point (b) of the first subparagraph. Where that method is applied, the net revenue generated during implementation of the operation, resulting from sources of revenue not taken into account in determining the potential net revenue of the operation, shall be deducted from the eligible expenditure of the operation, no later than in the final payment claim submitted by the beneficiary.	Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse esimese lõigu punktis b osutatud meetod. Meetodi kohaldamise korral arvutatakse hiljemalt toetusesaaja esitatud lõplikus maksenõudes tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest maha tegevuse rakendamise jooksul saadud puhastulu, mis on saadud tuluallikatest, mida ei võetud tegevuse võimaliku puhastulu kindlaksmääramise käigus arvesse.
4. The method by which the net revenue is deducted from the expenditure of the operation included in the request for payment submitted to the Commission shall be determined in accordance with national rules.	4. Meetod, millega puhastulu komisjonile esitatud maksetaotluses sisalduvatest tegevuse kuludest maha arvestatakse, määratakse kindlaks kooskõlas riiklike eeskirjadega.
5. As an alternative to the application of the methods laid down in paragraph 3, the maximum co-financing rate referred to in Article 60(1) may, at the request of a Member State, be decreased at the moment of adoption of a programme for a priority or measure under which all operations supported under that priority or measure could apply a uniform flat rate in accordance with point (a) of the first subparagraph of paragraph 3. The decrease shall be not less than the amount calculated by multiplying the maximum Union co-financing rate applicable under the Fund-specific rules by the relevant flat rate referred to in point (a) of the first subparagraph of paragraph 3.	5. Alternatiivina lõikes 3 sätestatud meetodite kohaldamisele võidakse artikli 60 lõikes 1 osutatud maksimaalset kaasfinantseerimismäära liikmesriigi taotlusel prioriteetse programmi või meetme vastuvõtmise ajal vähendada, nii et kõigile vastava prioriteedi või meetme alusel toetatavatele tegevustele oleks võimalik kohaldada ühesugust kindlat määra kooskõlas lõike 3 esimese lõigu punktiga a. Vähendamine ei ole väiksem kui summa, mis saadakse fondispetsiifiliste eeskirjade kohaselt kasutatava liidu maksimaalse kaasfinantseerimismäära korrutamisel lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud asjakohase kindla määraga.
Where the method referred to in the first subparagraph is applied, all net revenue generated during implementation, and after completion, of the operation shall be considered to be taken into account by application of the decreased co-financing rate and shall therefore not be deducted subsequently from the eligible expenditure of the operations.	Esimeses lõigus osutatud meetodi kohaldamise korral eeldatakse, et kogu tegevusest selle rakendamise jooksul ja pärast selle lõpetamist saadud puhastulu on vähendatud kaasfinantseerimismäära kohaldamisel arvesse võetud ja seetõttu ei arvutata seda hiljem maha tegevuste rahastamiskõlblikest kuludest.
6. Where it is objectively not possible to determine the revenue in advance based on any of the methods set out in paragraphs 3 or 5, the net revenue generated within three years of the completion of an operation, or by the deadline for the submission of documents for programme closure fixed in the Fund-specific rules, whichever is the earlier, shall be deducted from the expenditure declared to the Commission.	6. Kui ühe lõigetes 3 või 5 sätestatud meetodi alusel ei ole võimalik tulusid eelnevalt objektiivselt hinnata, tuleb puhastulu, mis saadakse kolme aasta jooksul pärast tegevuse lõpetamist või programmi lõpetamisel dokumentide esitamiseks fondispetsiifilistes eeskirjades kindlaks määratud tähtpäeva– olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – komisjonile deklareeritud kuludest maha arvata.
7. Paragraphs 1 to 6 shall not apply to:	7. Lõikeid 1–6 ei kohaldata:
(a) \| operations or parts of operations supported solely by the ESF;	a) \| tegevustele või tegevuste osadele, mida toetatakse üksnes ESFist;
(b) \| operations whose total eligible cost before application of paragraphs 1 to 6 does not exceed EUR 1 000 000;	b) \| tegevustele, mille rahastamiskõlblikud kogukulud enne lõigete 1–6 kohaldamist ei ületa 1 000 000 eurot;
(c) \| repayable assistance subject to an obligation for full repayment and prizes;	c) \| tagastatavale abile, mille suhtes kehtib täieliku tagasimakse kohustus, ning auhinnarahadele;
(d) \| technical assistance;	d) \| tehnilisele abile;
(e) \| support to or from financial instruments;	e) \| rahastamisvahenditele antavale või neilt saadavale toetusele;
(f) \| operations for which public support takes the form of lump sums or standard scale unit costs;	f) \| tegevustele, millele antakse avaliku sektori toetust ühekordsete maksetena või ühikuhindade standardiseeritud astmiku põhjal;
(g) \| operations implemented under a joint action plan;	g) \| ühise tegevuskava alusel rakendatud tegevustele;
(h) \| operations for which amounts or rates of support are defined in Annex II to the EAFRD Regulation.	h) \| tegevustele, mille toetussummad või -määrad on määratletud EAFRD määruse II lisas.
Notwithstanding point (b) of the first subparagraph of this paragraph, where a Member State applies paragraph 5, it may include in the relevant priority or measure operations whose total eligible cost before application of paragraphs 1 to 6 does not exceed EUR 1 000 000.	Olenemata käesoleva lõike esimese lõigu punktist b võib liikmesriik lõike 5 kohaldamisel arvata asjaomase prioriteedi või meetme hulka tegevusi, mille rahastamiskõlblikud kogukulud enne lõigete 1 – 6 kohaldamist ei ületa 1 000 000 eurot.
8. In addition, paragraphs 1 to 6 shall not apply to operations for which support under the programme constitutes:	8. Lisaks ei kohaldata lõikeid 1–6 tegevustele, millele programmi raames antav abi on:
(a) \| de minimis aid;	a) \| vähese tähtsusega abi;
(b) \| compatible State aid to SMEs, where an aid intensity or an aid amount limit is applied in relation to State aid;	b) \| nõuetekohane riigiabi VKEdele, mille puhul kohaldatakse kas abi osatähtsuse või suuruse piirangut;
(c) \| compatible State aid, where an individual verification of financing needs in accordance with the applicable State aid rules has been carried out.	c) \| nõuetekohane riigiabi, mille puhul on kohaldatud vastavalt riigiabi eeskirjadele üksikute tegevuste rahastamisvajaduse kontrolli.
Notwithstanding the first subparagraph, a managing authority may apply the paragraphs 1 to 6 to operations which fall under points (a) to (c) of the first subparagraph of this paragraph where this is provided for in national rules.	Olenemata esimesest lõigust võib korraldusasutus kohaldada käesoleva lõike lõigete 1–6 sätteid esimese lõigu punktide a–c alla kuuluvate tegevuste suhtes, kui see on riigisiseste eeskirjadega ette nähtud.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Special rules on support from the ESI Funds to PPPs	Erieeskirjad avaliku ja erasektori partnerluse toetamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest
Article 62	Artikkel 62
PPPs	Avaliku ja erasektori partnerlus
The ESI Funds may be used to support PPP operations. Such PPP operations shall comply with applicable law, in particular concerning State aid and public procurement.	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde võib kasutada avaliku ja erasektori partnerluses toimuva tegevuse toetamiseks. Avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul järgitakse kohaldatavat õigust, eelkõige riigiabi ja riigihankeid käsitlevat õigust.
Article 63	Artikkel 63
Beneficiary under PPP operations	Toetusesaaja avaliku ja erasektori partnerlustegevuste puhul
1. In relation to a PPP operation, and by way of derogation from point (10) of Article 2, a beneficiary may be either:	1. Avaliku ja erasektori partnerlustegevuste puhul ja erandina artikli 2 punktist 10 võib toetusesaajaks olla kas
(a) \| the public law body initiating the operation; or	a) \| tegevuse algatanud avalik-õiguslik isik või
(b) \| a body governed by private law of a Member State (the "private partner") selected or to be selected for the implementation of the operation.	b) \| liikmesriigi eraõiguslik isik („erasektori partner”), kes on tegevuse läbiviimiseks valitud või valitakse.
2. The public law body initiating the PPP operation may propose that the private partner, to be selected after approval of the operation, be the beneficiary for the purposes of support from the ESI Funds. In that event, the approval decision shall be conditional on the managing authority satisfying itself that the selected private partner fulfils and assumes all the corresponding obligations of a beneficiary under this Regulation.	2. Avaliku ja erasektori partnerlustegevuse algatanud avalik-õiguslik asutus võib teha ettepaneku, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadava toetuse puhul on toetusesaajaks pärast tegevuse heakskiitmist valitav erasektori partner. Sel juhul on heakskiitva otsuse tingimuseks, et korraldusasutus veendub ise, et valitud erasektori partner täidab ja võtab enda peale kõik käesoleva määrusega toetusesaajale pandud kohustused.
3. The private partner selected to implement the operation may be replaced as beneficiary during implementation where this is required under the terms and conditions of the PPP or the financing agreement between the private partner and the financial institution co-financing the operation. In that event the replacement private partner or public law body shall become the beneficiary provided that the managing authority satisfies itself that the replacement partner fulfils and assumes all the corresponding obligations of a beneficiary under this Regulation.	3. Erasektori partner, kes on valitud tegevust läbi viima, võidakse tegevuse rakendamise ajal asendada teise toetusesaajaga, kui seda nõuavad avaliku ja erasektori partnerluse tingimused või erasektori partneri ja tegevust kaasrahastava finantsinstitutsiooni vahelise rahastamislepingu sätted. Sellisel juhul saab toetusesaajaks uus erasektori partner või valik-õiguslik asutus, tingimusel et korraldusasutus on veendunud, et uus partner täidab ja võtab enda peale kõik käesoleva määrusega toetusesaajale pandud kohustused.
4. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 laying down additional rules on the replacement of a beneficiary and on the related responsibilities.	4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 142 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse toetusesaaja muutmist ja sellega seotud kohustusi käsitlevad täiendavad eeskirjad.
5. The replacement of a beneficiary shall not be considered a change in ownership within the meaning of point (b) of Article 71(1) if that replacement satisfies the applicable conditions set out in paragraph 3 of this Article and in a delegated act adopted pursuant to paragraph 4 of this Article.	5. Toetusesaaja asendamist ei peeta omandisuhte muutuseks artikli 71 lõike 1 punkti b tähenduses, kui asendamine vastab käesoleva artikli lõikele 3 ja lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud kohaldatavatele tingimustele.
Article 64	Artikkel 64
Support for PPP operations	Avaliku ja erasektori partnerlustegevuste toetamine
1. In the case of a PPP operation where the beneficiary is a public law body, expenditure under a PPP operation which has been incurred and paid by the private partner may, by way of derogation from Article 65(2), be considered as incurred and paid by a beneficiary and included in a request for payment to the Commission provided that the following conditions are met:	1. Avaliku ja erasektori partnerlustegevuste puhul, kus toetusesaajaks on avaliku sektori asutus, võib erandina artikli 65 lõikest 2 avaliku ja erasektori partnerlusetegevuse käigus erasektori partneri kantud ja tasutud kulud lugeda toetusesaaja kantud ja tasutud kuludeks ja lisada need komisjonile esitatavasse maksetaotlusse tingimusel, et täidetud on järgmised tingimused:
(a) \| the beneficiary has entered into a PPP agreement with a private partner;	a) \| toetusesaaja on sõlminud erasektori partneriga avaliku ja erasektori partnerluse lepingu;
(b) \| the managing authority has verified that the expenditure declared by the beneficiary has been paid by the private partner and that the operation complies with applicable Union and national law, the programme and the conditions for support of the operation.	b) \| korraldusasutus on kontrollinud, et erasektori partner on tasunud toetusesaaja deklareeritud kulud ning et tegevus vastab kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusnormidele, kavale ning tegevuse toetamise tingimustele.
2. Payments to beneficiaries made in respect of expenditure included in a request for payment in accordance with paragraph 1 shall be paid into an escrow account set up for that purpose in the name of the beneficiary.	2. Maksed toetusesaajatele, mis tehakse lõike 1 kohaselt maksetaotlusse kantud kulude eest, kantakse spetsiaalselt sel otstarbel toetusesaaja nimele loodud tinghoiukontole.
3. The funds paid into the escrow account referred to in paragraph 2 shall be used for payments in accordance with the PPP agreement, including any payments to be made in the event of termination of the PPP agreement.	3. Lõikes 2 nimetatud tinghoiukontole kantud rahalisi vahendeid kasutatakse maksete tegemiseks kooskõlas avaliku ja erasektori partnerluse lepinguga, muu hulgas maksete tegemiseks avaliku ja erasektori partnerluse lepingu lõpetamisel.
4. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 laying down the minimum requirements to be included in PPP agreements which are necessary for the application of the derogation laid down in paragraph 1 of this Article, including provisions related to termination of the PPP agreement and for the purpose of ensuring an adequate audit trail.	4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada avaliku ja erasektori partnerluse lepingusse lisatavad miinimumnõuded, mis on vajalikud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamiseks, kaasa arvatud avaliku ja erasektori partnerluse lepingu lõpetamist ja piisava kontrolljälje tagamist käsitlevad sätted.
CHAPTER III	III PEATÜKK
Eligibility of expenditure and durability	Kulude rahastamiskõlblikkus ja kestlikkus
Article 65	Artikkel 65
Eligibility	Rahastamiskõlblikkus
1. The eligibility of expenditure shall be determined on the basis of national rules, except where specific rules are laid down in, or on the basis of, this Regulation or the Fund-specific rules.	1. Kulude rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks riiklike eeskirjade põhjal, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes eeskirjades või käesoleva määruse või nende eeskirjade alusel on kehtestatud erieeskirjad.
2. Expenditure shall be eligible for a contribution from the ESI Funds if it has been incurred by a beneficiary and paid between the date of submission of the programme to the Commission or from 1 January 2014, whichever is earlier, and 31 December 2023. In addition, expenditure shall only be eligible for a contribution from the EAFRD if the relevant aid is actually paid by the paying agency between 1 January 2014 and 31 December 2023.	2. Kulud on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on tasutud ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2014 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2023. Lisaks on kulud EAFRDist toetuse saamiseks kõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase abi tegelikult välja ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023.
3. By way of derogation from paragraph 2, expenditure under the YEI shall be eligible as of 1 September 2013.	3. Erandina lõikest 2 on noorte tööhõive algatuse raames tehtavad kulutused rahastamiskõlblikud alates 1. septembrist 2013.
4. In the case of costs reimbursed pursuant to points (b) and (c) of the first subparagraph of Article 67(1), the actions constituting the basis for reimbursement shall be carried out between 1 January 2014 and 31 December 2023.	4. Kulude korral, mille eest makstakse toetust vastavalt artikli 57 lõike 1 esimese lõigu punktidele b ja c, teostatakse toetuse maksmise aluseks olevad meetmed ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023.
5. By way of derogation from paragraph 4, the starting date in relation to costs reimbursed on the basis of (b) and (c) of the first subparagraph of Article 67(1) for actions under the YEI shall be 1 September 2013.	5. Erandina lõikest 4 on artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktide b ja c alusel ning noorte tööhõive algatuse meetmete hüvitatavate kulude alguskuupäev 1. september 2013.
6. Operations shall not be selected for support by the ESI Funds where they have been physically completed or fully implemented before the application for funding under the programme is submitted by the beneficiary to the managing authority, irrespective of whether all related payments have been made by the beneficiary.	6. Tegevusi ei valita Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad maksed ära teinud või mitte.
7. This Article shall be without prejudice to the rules on eligibility of technical assistance at the initiative of the Commission set out in Article 58.	7. Käesolev artikkel ei piira artiklis 58 sätestatud, komisjoni algatusel antava tehnilise abi kõlblikkuse eeskirju.
8. This paragraph shall apply to operations which generate net revenue during their implementation and to which paragraphs 1 to 6 of Article 61 do not apply.	8. Käesolevat lõiget kohaldatakse tegevuste suhtes, mille teostamise jooksul saadakse puhastulu ja mille suhtes ei kohaldata artikli 61 lõikeid 1–6.
The eligible expenditure of the operation to be co-financed from the ESI Funds shall be reduced by the net revenue not taken into account at the time of approval of the operation directly generated only during its implementation, not later than at the final payment claim submitted by the beneficiary. Where not all the costs are eligible for co-financing, the net revenue shall be allocated pro rata to the eligible and non-eligible parts of the cost.	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatava tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra, mida pole tegevuse heakskiitmise ajal arvesse võetud ja mis saadi otseselt üksnes tegevuse teostamise käigus kuni toetusesaaja lõpliku maksenõude esitamiseni. Kui kõik kulud ei ole kaasrahastamiseks kõlblikud, jaguneb puhastulu proportsionaalselt vastavalt rahastamiskõlbliku ja rahastamiskõlbmatu kulu osale.
This paragraph shall not apply to:	Käesolevat lõiget ei kohaldata järgmistel juhtudel:
(a) \| technical assistance;	a) \| tehniline abi;
(b) \| financial instruments;	b) \| rahastamisvahendid;
(c) \| repayable assistance subject to an obligation for full repayment;	c) \| täieliku tagasimaksmise kohustusega tagastatav abi;
(d) \| prizes;	d) \| auhinnad;
(e) \| operations subject to the State aid rules;	e) \| tegevused, mille suhtes kehtivad riigiabi eeskirjad;
(f) \| operations for which public support takes the form of lump sums or standard scale unit costs provided that the net revenue has been taken into account ex ante;	f) \| tegevused, mida avalik sektor toetab ühekordse maksena või ühikuhindade standardiseeritud astmestiku alusel, tingimusel et puhastulu on eelnevalt arvesse võetud;
(g) \| operations implemented under a joint action plan provided that the net revenue has been taken into account ex ante;	g) \| ühise tegevuskava raames teostatud tegevused, tingimusel et puhastulu on eelnevalt arvesse võetud;
(h) \| operations for which amounts or rates of support are defined in Annex II to the EAFRD Regulation; or	h) \| tegevused, mille toetussummad ja -määrad on määratletud EAFRD määruse I lisas; või
(i) \| operations for which the total eligible cost does not exceed EUR 50 000.	i) \| tegevused, mille rahastamiskõlblike kulude kogusumma ei ületa 50 000 eurot.
For the purposes of this Article and Article 61, any payment received by the beneficiary arising from contractual penalties as a result of a breach of contract between the beneficiary and a third party or third parties or that has occurred as a result of the withdrawal of an offer by a third party chosen under public procurement rules (the 'deposit') shall not be considered as revenue and shall not be deducted from the eligible expenditure of the operation.	Käesoleva artikli ja artikli 61 kohaldamisel ei loeta tuluks ega arvutata tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest maha toetusesaajale tehtud makseid, mille aluseks on toetusesaaja ja kolmanda isiku või kolmandate isikute vahelise lepingu rikkumisest tulenev leppetrahv või mis on saadud, kui avaliku hanke eeskirjade kohaselt valitud kolmas isik võtab oma pakkumuse tagasi (tagatis).
9. Expenditure that becomes eligible as a result of an amendment to a programme shall only be eligible from the date of submission to the Commission of the request for amendment or, in the event of application of Article 96(11), from the date of entry into force of the decision amending the programme.	9. Programmi muudatuse tõttu rahastamiskõlblikuks muutuvad kulud rahastamiskõlblikud ainult alates muudatustaotluse komisjonile esitamise kuupäevast või artikli 96 lõike 11 kohaldamise korral programmi muutva otsuse jõustumise kuupäevast.
The Fund-specific rules for the EMFF may derogate from the first subparagraph.	EMKFi fondispetsiifiliste eeskirjadega võib teha esimesest lõigust erandeid.
10. By way of derogation from paragraph 9, specific provisions on the starting date of eligibility may be established in the EAFRD Regulation.	10. Erandina lõikest 9 võib rahastamiskõlblikkuse alguskuupäeva käsitlevad erisätted kehtestada EAFRD määruses.
11. An operation may receive support from one or more ESI Funds or from one or more programmes and from other Union instruments, provided that the expenditure item included in a request for payment for reimbursement by one of the ESI Funds does not receive support from another Fund or Union instrument, or support from the same Fund under another programme.	11. Tegevus võib saada toetust ühest või enamast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist või ühest või enamast programmist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et kuluartiklid, mis kantakse maksetaotlusse hüvitise saamiseks ühest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist, ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt mõne teise programmi raames.
Article 66	Artikkel 66
Forms of support	Toetuse vormid
The ESI Funds shall be used to provide support in the form of grants, prizes, repayable assistance and financial instruments, or a combination thereof.	Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutatakse toetuse andmiseks toetustena, auhindadena, tagastatava abina, rahastamisvahenditena või nende kombinatsioonina.
In the case of repayable assistance, the support repaid to the body that provided it, or to another competent authority of the Member State, shall be kept in a separate account or separated with accounting codes and reused for the same purpose or in accordance with the objectives of the programme.	Tagastatava abi korral hoitakse abi andnud asutusele või liikmesriigi muule pädevale asutusele tagasi makstud toetust eraldi kontol või eraldatuna raamatupidamiskoodidega ja kasutatakse uuesti samal eesmärgil või kooskõlas programmi eesmärkidega.
Article 67	Artikkel 67
Forms of grants and repayable assistance	Toetuste ja tagastatava abi vormid
1. Grants and repayable assistance may take any of the following forms:	1. Toetuste ja tagastatava abi vormid võivad olla järgmised:
(a) \| reimbursement of eligible costs actually incurred and paid, together with, where applicable, contributions in kind and depreciation;	a) \| tegelikult tehtud ja välja makstud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine, vajaduse korral koos mitterahaliste sissemaksete ja amortisatsioonikuludega;
(b) \| standard scales of unit costs;	b) \| ühikuhindade standardiseeritud astmik;
(c) \| lump sums not exceeding EUR 100 000 of public contribution;	c) \| avaliku sektori toetuse ühekordsed maksed, mis ei ületa 100 000 eurot;
(d) \| flat-rate financing, determined by the application of a percentage to one or more defined categories of costs.	d) \| kindlamääraline rahastamine, mille korral kohaldatakse ühe või enama konkreetse kulukategooria suhtes protsendimäära.
Fund-specific rules may limit the forms of grants or repayable assistance applicable to certain operations.	Fondispetsiifilistest eeskirjadest võivad tuleneda piirangud teatud tegevustele antava toetuse või tagastatava abi vormidele.
2. By way of derogation from paragraph 1, additional forms of grants and methods of calculation may be established in the EMFF Regulation.	2. Erandina lõikest 1 võib täiendavad toetuse vormid ja arvutamismeetodid kehtestada EMKF määruses.
3. The options referred to in paragraph 1 may be combined only where each option covers different categories of costs or where they are used for different projects forming a part of an operation or for successive phases of an operation.	3. Lõikes 1 osutatud võimalusi võib kombineerida ainult juhul, kui igaüks neist hõlmab eri kulukategooriaid või kui neid kasutatakse eri projektide jaoks, mis moodustavad osa tegevusest, või tegevuse järjestikuste etappide jaoks.
4. Where an operation or a project forming a part of an operation is implemented exclusively through the public procurement of works, goods or services, only point (a) of the first subparagraph of paragraph 1 shall apply. Where the public procurement within an operation or project forming part of an operation is limited to certain categories of costs, all the options referred to in paragraph 1 may be applied.	4. Kui tegevust või selle osaks olevat projekti rakendatakse ainuüksi ehitustööde, kaupade või teenuste avaliku hanke kaudu, kohaldatakse ainult lõike 1 esimese lõigu punkti a. Kui tegevuse või selle osaks oleva projekti raames toimuv hange piirdub üksnes teatavate kulukategooriatega, võib kohaldada kõiki lõikes 1 nimetatud variante.
5. The amounts referred to in points (b), (c) and (d) of the first subparagraph of paragraph 1 shall be established in one of the following ways:	5. Lõike 1 esimese lõigu punktides b, c ja d osutatud kulud määratakse kindlaks ühel alljärgnevatest viisidest:
(a) \| a fair, equitable and verifiable calculation method based on: \| (i) \| statistical data or other objective information; \| (ii) \| the verified historical data of individual beneficiaries; or \| (iii) \| the application of the usual cost accounting practices of individual beneficiaries;	a) \| aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod, mis põhineb: \| i) \| statistilistel andmetel või muul objektiivsel teabel; \| ii) \| toetusesaajate varasemat tegevust puudutavatel kontrollitud andmetel; või \| iii) \| üksiku toetusesaaja tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel;
(b) \| in accordance with the rules for application of corresponding scales of unit costs, lump sums and flat rates applicable in Union policies for a similar type of operation and beneficiary;	b) \| kooskõlas rakenduseeskirjadega vastavatele ühikuhindade astmikele, ühekordsetele maksetele ja kindlatele määradele, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajate suhtes;
(c) \| in accordance with the rules for application of corresponding scales of unit costs, lump sums and flat rates applied under schemes for grants funded entirely by the Member State for a similar type of operation and beneficiary;	c) \| kooskõlas rakenduseeskirjadega vastavatele ühikuhindade astmikele, ühekordsetele maksetele ja kindlatele määradele, mida kohaldatakse sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid;
(d) \| rates established by this Regulation or the Fund-specific rules;	d) \| käesoleva määruse või fondispetsiifiliste eeskirjadega kehtestatud määrad,
(e) \| specific methods for determining amounts established in accordance with the Fund-specific rules.	e) \| konkreetsed meetodid fondispetsiifiliste eeskirjadega kooskõlas kehtestatud summade kindlaksmääramiseks.
6. The document setting out the conditions for support for each operation shall set out the method to be applied for determining the costs of the operation and the conditions for payment of the grant.	6. Dokumendis, kus sätestatakse iga tegevuse toetuse tingimused, sätestatakse ka meetod, mida tuleb rakendada tegevuse kulude ja toetuse maksmise tingimuste määramisel.
Article 68	Artikkel 68
Flat rate financing for indirect costs and staff costs concerning grants and repayable assistance	Toetuste ja tagastatava abi kaudsete kulude ja personalikulude kindlamääraline rahastamine
1. Where the implementation of an operation gives rise to indirect costs, they may be calculated at a flat rate in one of the following ways:	1. Kui tegevuse elluviimisel tekib kaudseid kulusid, võib need arvutada kindla määrana ühel järgmistest viisidest:
(a) \| a flat rate of up to 25 % of eligible direct costs, provided that the rate is calculated on the basis of a fair, equitable and verifiable calculation method or a method applied under schemes for grants funded entirely by the Member State for a similar type of operation and beneficiary;	a) \| kindel määr kuni 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et määr arvutatakse ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi alusel või meetodi alusel, mida kasutatakse toetuseskeemide puhul, mida rahastavad täielikult liikmesriigid ja mis on ette nähtud sarnast tüüpi tegevustele ja toetusesaajatele;
(b) \| a flat rate of up to 15 % of eligible direct staff costs without there being a requirement for the Member State to perform a calculation to determine the applicable rate;	b) \| kindel määr kuni 15 % rahastamiskõlblikest personalikuludest ilma nõudeta liikmesriigile teha arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks;
(c) \| a flat rate applied to eligible direct costs based on existing methods and corresponding rates, applicable in Union policies for a similar type of operation and beneficiary.	c) \| kindel määr otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, mis põhinevad olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus poliitikas sarnast tüüpi tegevuste ja toetusesaajate suhtes.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 concerning the definition of the flat rate and the related methods referred to in point (c) of the first subparagraph of this paragraph.	Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ühtse määra määratlust ja sellega seotud meetodeid.
2. For the purposes of determining staff costs relating to the implementation of an operation, the hourly rate applicable may be calculated by dividing the latest documented annual gross employment costs by 1 720 hours.	2. Tegevuse teostamisega seotud personalikulude määramiseks võib kohaldatava tunnimäära arvutada, jagades viimase dokumenteeritud aasta tööjõukulude brutosumma 1 720 tunniga.
Article 69	Artikkel 69
Specific eligibility rules for grants and repayable assistance	Toetuste ja tagastatava abi rahastamiskõlblikkuse erieeskirjad
1. Contributions in kind in the form of provision of works, goods, services, land and real estate for which no cash payment supported by invoices, or documents of equivalent probative value, has been made, may be eligible on condition that the eligibility rules of the ESI Funds and the programme so provide and that all the following criteria are fulfilled:	1. Mitterahalised sissemaksed tööde, kaupade, teenuste, maa ja kinnisvara pakkumise vormis, mille kohta ei ole sularahamakseid tõendavaid arveid ega samaväärse tõendusjõuga dokumente, võivad olla rahastamiskõlblikud tingimusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi rahastamiskõlblikkuse eeskirjad ette näevad ja et kõik järgmised kriteeriumid on täidetud:
(a) \| the public support paid to the operation which includes contributions in kind does not exceed the total eligible expenditure, excluding contributions in kind, at the end of the operation;	a) \| avaliku sektori toetused, mida makstakse tegevustele, mis sisaldavad mitterahalisi sissemakseid, ei ületa rahastamiskõlblikke kogukulutusi (v.a mitterahalised sissemaksed) tegevuse lõpus;
(b) \| the value attributed to contributions in kind does not exceed the costs generally accepted on the market in question;	b) \| mitterahaliste sissemaksete väärtus ei ületa kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid;
(c) \| the value and the delivery of the contribution can be independently assessed and verified;	c) \| mitterahaliste sissemaksete väärtust ja tegelikku tegemist saab sõltumatult hinnata ja kontrollida;
(d) \| in the case of provision of land or real estate, a cash payment, for the purposes of a lease agreement of a nominal amount per annum not exceeding a single unit of the currency of the Member State, may be made;	d) \| maa või kinnisvara pakkumise puhul võib teha sularaha sissemakse rendilepinguks, mille aastane nimisumma ei ületa liikmesriigi vääringu ühtset ühikut;
(e) \| in the case of contributions in kind in the form of unpaid work, the value of that work is determined by taking into account the verified time spent and the rate of remuneration for equivalent work.	e) \| tasustamata töö vormis mitterahalise sissemakse korral määratakse selle töö väärtus, võttes arvesse kontrollitud kulutatud aega ja samaväärse töö eest makstava tasu määra.
The value of the land or real estate referred to in point (d) of the first subparagraph of this paragraph shall be certified by an independent qualified expert or duly authorised official body and shall not exceed the limit laid down in point (b) of paragraph 3.	Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud maa või kinnisvara väärtust tõendab sõltumatu kvalifitseeritud ekspert või nõuetekohaselt volitatud ametiasutus ning see väärtus ei ületa lõike 3 punktis b sätestatud piiri;
2. Depreciation costs may be considered as eligible where the following conditions are fulfilled:	2. Amortisatsioonikulusid võib käsitada rahastamiskõlblikena juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
(a) \| the eligibility rules of the programme allow for it;	a) \| programmi rahastamiskõlblikkuse eeskirjad lubavad seda;
(b) \| the amount of the expenditure is duly justified by supporting documents having equivalent probative value to invoices for eligible costs where reimbursed in the form referred to in point (a) of the first subparagraph of Article 67(1);	b) \| kulude summa on nõuetekohaselt põhjendatud tõendavate dokumentidega, millel on arvetega võrdväärne tõendusjõud, kui hüvitamine toimub artikli 57 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kujul;
(c) \| the costs relate exclusively to the period of support for the operation;	c) \| kulud puudutavad ainuüksi tegevuse toetuse perioodi;
(d) \| public grants have not contributed towards the acquisition of the depreciated assets.	d) \| avaliku sektori toetust ei ole panustatud amortiseerunud vara soetamiseks.
3. The following costs shall not be eligible for a contribution from the ESI Funds and from the amount of support transferred from the Cohesion Fund to the CEF as referred to in Article 92(6):	3. Järgmised kulud ei ole rahastamiskõlblikud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt ning artikli 92 lõikes 6 osutatud Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastusse üle kantud toetussummast toetuse saamiseks:
(a) \| interest on debt, except in relation to grants given in the form of an interest rate subsidy or guarantee fee subsidy;	a) \| laenuintress, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;
(b) \| the purchase of land not built on and land built on in the amount exceeding 10 % of the total eligible expenditure for the operation concerned. For derelict sites and for those formerly in industrial use which comprise buildings, that limit shall be increased to 15 %. In exceptional and duly justified cases, the limit may be raised above the respective aforementioned percentages for operations concerning environmental conservation;	b) \| hoonestamata maa ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab üle 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest. Mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned, tõuseb see piir 15 %-ni. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral määrata eelnimetatust kõrgemad protsendimäärad;
(c) \| value added tax except where it is non-recoverable under national VAT legislation.	c) \| käibemaks, välja arvatud juhtudel, kui see ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav.
Article 70	Artikkel 70
Eligibility of operations depending on location	Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast
1. Operations supported by the ESI Funds, subject to the derogations referred to in paragraphs 2 and 3, and the Fund-specific rules, shall be located in the programme area.	1. Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud eranditest ja fondispetsiifilistest eeskirjadest ei tulene teisiti, peavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt toetust saanud tegevused toimuma programmipiirkonnas.
2. The managing authority may accept that an operation is implemented outside the programme area but within the Union, provided that all the following conditions are satisfied:	2. Korraldusasutus võib nõustuda, et tegevust teostatakse väljaspool programmipiirkonda, kuid liidu piires, tingimusel, et kõik järgmised tingimused on täidetud:
(a) \| the operation is for the benefit of the programme area;	a) \| tegevus edendab programmipiirkonda;
(b) \| the total amount allocated under the programme to operations located outside the programme area does not exceed 15 % of the support from the ERDF, Cohesion Fund and EMFF at the level of the priority, or 5 % of the support from the EAFRD at the level of the programme;	b) \| kogusumma, mis on programmi raames eraldatud väljaspool programmipiirkonda toimuvatele tegevustele, ei ületa 15 % ERFi, Ühtekuuluvusfondi või EMKFi toetusest prioriteedi tasandil või 5 % EAFRD toetusest programmi tasandil;
(c) \| the monitoring committee has given its agreement to the operation or types of operations concerned;	c) \| seirekomisjon on asjaomased tegevused või tegevustüübid heaks kiitnud;
(d) \| the obligations of the authorities for the programme in relation to management, control and audit concerning the operation are fulfilled by the authorities responsible for the programme under which that operation is supported or they enter into agreements with authorities in the area in which the operation is implemented.	d) \| programmi ametiasutuste kohustusi seoses tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega täidavad selle programmi eest vastutavad ametiasutused, mille raames tegevust toetatakse, või nad sõlmivad kokkulepped piirkonna ametiasutustega, kus tegevust teostatakse.
3. For operations concerning technical assistance or promotional activities, expenditure may be incurred outside the Union provided that the conditions set out in point (a) of paragraph 2 and the obligations in relation to management, control and audit concerning the operation are fulfilled.	3. Tegevuste puhul, mis on seotud tehnilise abi või reklaamitegevusega, võib kulutusi teha väljaspool liitu tingimusel, et lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ning tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud.
4. Paragraphs 1 to 3 shall not apply to programmes under the European territorial cooperation goal and paragraphs 2 and 3 shall not apply to operations supported by the ESF.	4. Lõikeid 1–3 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes ning lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata ESFist toetatavate tegevuste suhtes.
Article 71	Artikkel 71
Durability of operations	Tegevuste kestvus
1. An operation comprising investment in infrastructure or productive investment shall repay the contribution from the ESI Funds if within five years of the final payment to the beneficiary or within the period of time set out in State aid rules, where applicable, it is subject to any of the following:	1. Tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristut või tootlikku investeeringut, peab maksma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades kehtestatud aja jooksul leiab sellega aset mõni alljärgnev sündmus:
(a) \| a cessation or relocation of a productive activity outside the programme area;	a) \| tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine programmipiirkonnast välja;
(b) \| a change in ownership of an item of infrastructure which gives to a firm or a public body an undue advantage;	b) \| selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avalik-õiguslikule isikule põhjendamatu eelise; või
(c) \| a substantial change affecting its nature, objectives or implementation conditions which would result in undermining its original objectives.	c) \| oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke.
Sums unduly paid in respect of the operation shall be recovered by the Member State in proportion to the period for which the requirements have not been fulfilled.	Sellise tegevuse eest alusetult makstud summad peab liikmesriik proportsionaalselt selle ajavahemiku eest, mil nõuded ei ole täidetud, tagasi nõudma.
Member States may reduce the time limit set out in the first subparagraph to three years in cases concerning the maintenance of investments or jobs created by SMEs.	Liikmesriigid võivad lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega.
2. An operation comprising investment in infrastructure or productive investment shall repay the contribution from the ESI Funds if within 10 years of the final payment to the beneficiary the productive activity is subject to relocation outside the Union, except where the beneficiary is an SME. Where the contribution from the ESI Funds takes the form of State aid, the period of 10 years shall be replaced by the deadline applicable under State aid rules.	2. Tegevuse puhul, mis hõlmab investeerimist taristut või tootlikku investeeringut, peab maksma Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetuse tagasi, kui 10 aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest paigutatakse tootmistegevus ümber väljapoole liitu, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja on VKE. Kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadav toetus kujutab endast riigiabi, asendatakse 10-aastane tähtaeg riigiabi eeskirjade järgi kohalduva tähtajaga.
3. Operations supported by the ESF and operations supported by the other ESI Funds that are not investments in infrastructure or productive investments shall repay the contribution from the Fund only where they are subject to an obligation for maintenance of investment under the applicable State aid rules and where they undergo a cessation or relocation of a productive activity within the period laid down in those rules.	3. ESFist toetust saanud tegevused ja teistest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust saanud tegevused, mis ei ole investeeringud taristut või tootlikud investeeringud, peavad maksma fondi toetuse tagasi ainult siis, kui nende suhtes kehtib kohaldatavate riigiabieeskirjade alusel investeeringu säilitamise kohustus ja kui nende tootmistegevus lõpetatakse või paigutatakse ümber nendes eeskirjades sätestatud perioodi jooksul.
4. Paragraphs 1, 2 and 3 shall not apply to contributions to or by financial instruments or to any operation which undergoes cessation of a productive activity due to a non-fraudulent bankruptcy.	4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata rahastamisvahenditele antud toetuste või rahastamisvahenditelt saadud toetuste suhtes või mis tahes tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.
5. Paragraphs 1, 2 and 3 shall not apply to natural persons who are beneficiaries of investment support and, after the completion of the investment operation, become eligible for and receive support under Regulation (EU) No 1309/2013 of the European Parliament and of the Council where the investment concerned is directly linked to the type of activity identified as eligible for support from the European Globalisation Adjustment Fund.	5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata füüsiliste isikute suhtes, kes saavad investeerimistoetust ja muutuvad pärast investeerimistegevuse lõpetamist rahastamiskõlblikuks toetuse saamiseks ja saavad toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1309/2013 raames, juhul kui asjaomane investeering on otseses seoses tegevusetüübiga, mis on tunnistatud kõlblikuks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist toetust saama.
TITLE VIII	VIII JAOTIS
MANAGEMENT AND CONTROL	JUHTIMINE JA KONTROLL
CHAPTER I	I PEATÜKK
Management and control systems	Juhtimis- ja kontrollisüsteemid
Article 72	Artikkel 72
General principles of management and control systems	Juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldpõhimõtted
Management and control systems shall, in accordance with Article 4(8), provide for:	Juhtimis- ja kontrollisüsteem hõlmab vastavalt artikli 4 lõikele 8 järgmist:
(a) \| a description of the functions of each body involved in management and control, and the allocation of functions within each body;	a) \| asjassepuutuvate juhtimis- ja kontrolliorganite ülesannete kirjeldus ja nende ülesannete asutusesisene jaotus;
(b) \| compliance with the principle of separation of functions between and within such bodies;	b) \| vastavus selliste organite omavaheliste ja organisiseste ülesannete lahususe põhimõttele;
(c) \| procedures for ensuring the correctness and regularity of expenditure declared;	c) \| deklareeritud kulude õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord;
(d) \| computerised systems for accounting, for the storage and transmission of financial data and data on indicators, for monitoring and for reporting;	d) \| finantsandmete ja näitajate raamatupidamise, salvestamise, edastamise, seire ja aruandluse elektroonilised andmesüsteemid
(e) \| systems for reporting and monitoring where the body responsible entrusts execution of tasks to another body;	e) \| aruandlus- ja seiresüsteemid, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;
(f) \| arrangements for auditing the functioning of the management and control systems;	f) \| juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise auditeerimise kord;
(g) \| systems and procedures to ensure an adequate audit trail;	g) \| piisava kontrolljälje tagamise süsteemid ja menetlused;
(h) \| the prevention, detection and correction of irregularities, including fraud, and the recovery of amounts unduly paid, together with any interest on late payments.	h) \| eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse ärahoidmine, avastamine ja parandamine ning põhjendamatult makstud summade ja kogunenud viivisintressi tagasinõudmine.
Article 73	Artikkel 73
Responsibilities under shared management	Kohustused ühise juhtimise raames
In accordance with the principle of shared management, Member States and the Commission shall be responsible for the management and control of programmes in accordance with their respective responsibilities laid down in this Regulation and in the Fund-specific rules.	Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele vastutavad liikmesriigid ja komisjon programmide juhtimise ja kontrollimise eest kooskõlas oma vastavate kohustustega, mis on sätestatud käesolevas määruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades.
Article 74	Artikkel 74
Responsibilities of Member States	Liikmesriikide kohustused
1. Member States shall fulfil the management, control and audit obligations, and assume the resulting responsibilities, which are laid down in the rules on shared management set out in the Financial Regulation and the Fund-specific rules.	1. Liikmesriigid täidavad juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning võtavad endale sellest tulenevad ülesanded, mis on sätestatud finantsmääruses ja fondispetsiifilistes eeskirjades kindlaks määratud ühise juhtimise eeskirjades.
2. Member States shall ensure that their management and control systems for programmes are set up in accordance with the Fund-specific rules and that those systems function effectively.	2. Liikmesriigid tagavad, et nende programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemid luuakse kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega ning et need süsteemid toimivad tõhusalt.
3. Member States shall ensure that effective arrangements for the examination of complaints concerning the ESI Funds are in place. The scope, rules and procedures concerning such arrangements shall be the responsibility of Member States in accordance with their institutional and legal framework. Member States shall, upon request by the Commission, examine complaints submitted to the Commission falling within the scope of their arrangements. Member States shall inform the Commission, upon request, of the results of those examinations.	3. Liikmesriigid tagavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde puudutavate kaebuste läbivaatamise tõhusa korra kehtestamise. Sellise korra ulatuse, eeskirjade ja menetluste eest vastutavad liikmesriigid vastavalt oma institutsioonilisele ja õigusraamistikule. Komisjoni palvel kontrollivad liikmesriigid oma korra kohaselt komisjonile esitatud kaebusi. Taotluse korral teavitavad liikmesriigid nende kontrollide tulemustest komisjoni.
4. All official exchanges of information between the Member State and the Commission shall be carried out using an electronic data exchange system. The Commission shall adopt implementing acts establishing the terms and conditions with which that electronic data exchange system is to comply. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	4. Kogu liikmesriikide ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu. Komisjoni võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kehtivad tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Commission powers and responsibilities	Komisjoni volitused ja vastutusalad
Article 75	Artikkel 75
Commission powers and responsibilities	Komisjoni volitused ja vastutusalad
1. The Commission shall satisfy itself, on the basis of available information, including information on the designation of bodies responsible for the management and control, the documents provided each year, in accordance with Article 59(5) of the Financial Regulation, by those designated bodies, control reports, annual implementation reports and audits carried out by national and Union bodies, that the Member States have set up management and control systems that comply with this Regulation and the Fund-specific rules and that those systems function effectively during the implementation of programmes.	1. Komisjon veendub kättesaadava teabe, sealhulgas juhtimise ja kontrollimise eest vastutavate asutuste määramist puudutava teabe, igal aastal määratud asutuste poolt vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõikele 5 esitatud dokumentide, kontrolliaruannete, rakendamise aastaaruannete ja riiklike ning liidu asutuste auditite alusel, et liikmesriigid on loonud juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis vastavad käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele eeskirjadele ning et need süsteemid toimivad programmide rakendamise ajal tõhusalt.
2. Commission officials or authorised Commission representatives may carry out on-the-spot audits or checks subject to giving at least 12 working days notice to the competent national authority, except in urgent cases. The Commission shall respect the principle of proportionality by taking into account the need to avoid unjustified duplication of audits or checks carried out by Member States, the level of risk to the budget of the Union and the need to minimise the administrative burden on beneficiaries in accordance with the Fund-specific rules. The scope of such audits or checks may include, in particular, verification of the effective functioning of management and control systems in a programme or a part thereof, in operations and assessment of the sound financial management of operations or programmes. Officials or authorised representatives of the Member State may take part in such audits or checks.	2. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad võivad teostada kohapealseid auditeid või kontrolle, teatades sellest liikmesriigi pädevale asutusele ette vähemalt 12 tööpäeva, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel. Komisjon austab proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse vajadust vältida liikmesriikide tehtavate auditite või kontrollide põhjendamatut dubleerimist, liidu eelarvele avalduva riski taset ning vajadust vähendada nii palju kui võimalik toetusesaajate halduskoormust kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Taolised auditid võivad hõlmata programmi või selle osa juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrolli ning tegevuste või programmide usaldusväärse finantsjuhtimise hindamist. Taolistes auditites või kontrollides võivad osaleda liikmesriigi ametnikud või volitatud esindajad.
Commission officials or authorised Commission representatives, duly empowered to carry out on-the-spot audits or checks, shall have access to all necessary records, documents and metadata, irrespective of the medium in which they are stored, relating to operations supported by the ESI Funds or to management and control systems. Member States shall provide copies of such records, documents and metadata to the Commission upon request.	Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad, kes on nõuetekohaselt volitatud kohapealseid auditeid või kontrolle teostama, peavad pääsema ligi kõikidele vajalikele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate tegevustega või juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud andmikele, dokumentidele ja metaandmetele, olenemata kandjast, millele need on salvestatud. Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse alusel selliste andmike, dokumentide ja metaandmete koopiad.
The powers set out in this paragraph shall not affect the application of national provisions which reserve certain acts for agents specifically designated by national legislation. Commission officials and authorised representatives shall not take part, inter alia, in home visits or the formal questioning of persons within the framework of national legislation. However, such officials and representatives shall have access to the information thus obtained without prejudice to the competences of national courts and in full respect of the fundamental rights of the legal subjects concerned.	Käesolevas artiklis kirjeldatud õigused ei mõjuta siseriiklike õigusnormide kohaldamist, milles teatavate tegevuste tegemise õigus on siseriiklike õigusaktidega selleks määratud ametnikel. Komisjoni ametnikud ja volitatud esindajad ei osale muu hulgas liikmesriigi õigussätete raames koduvisiitidel ega isikute ametlikul küsitlemisel. Ametnikel ja esindajatel on siiski juurdepääs sel teel saadud teabele, ilma et see piiraks liikmesriikide kohtute pädevust ja austades täielikult asjaomaste õigussubjektide põhiõigusi.
3. The Commission may require a Member State to take the actions necessary to ensure the effective functioning of their management and control systems or the correctness of expenditure in accordance with the Fund-specific rules.	3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega.
TITLE IX	IX JAOTIS
FINANCIAL MANAGEMENT, EXAMINATION AND ACCEPTANCE OF ACCOUNTS AND FINANCIAL CORRECTIONS, DECOMMITMENT	FINANTSJUHTIMINE, RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLL JA HEAKSKIITMINE, FINANTSKORREKTSIOONID NING KULUKOHUSTUSTEST VABASTAMINE
CHAPTER I	I PEATÜKK
Financial management	Finantsjuhtimine
Article 76	Artikkel 76
Budget commitments	Eelarvelised kulukohustused
The budget commitments of the Union in respect of each programme shall be made in annual instalments for each Fund during the period between 1 January 2014 and 31 December 2020. The budget commitments relating to the performance reserve in each programme shall be made separately from the remaining allocation to the programme.	Liidu eelarvelised kulukohustused iga programmi suhtes määratakse iga fondi iga-aastaste osamaksudena ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Iga programmi tulemusreserviga seotud eelarvelised kulukohustused määratakse programmi muudest eraldisest eraldi.
The decision of the Commission adopting a programme shall constitute a financing decision within the meaning of Article 84 of the Financial Regulation and once notified to the Member State concerned, a legal commitment within the meaning of that Regulation.	Komisjoni otsus, millega programm vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 84 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses.
For each programme, the budget commitments for the first instalment shall follow the adoption of the programme by the Commission.	Iga programmi puhul võetakse esimese osamaksu eelarveline kulukohustused pärast seda, kui komisjon programmi vastu võtab.
The budget commitments for subsequent instalments shall be made by the Commission before 1 May of each year, on the basis of the decision referred to in the second paragraph of this Article, except where Article 16 of the Financial Regulation applies.	Järgnevate osamaksude eelarvelised kulukohustused võtab komisjon igal aastal enne 1. maid, lähtudes käesoleva artikli teises ja kolmandas lõigus osutatud otsusest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse finantsmääruse artiklit 16.
Following application of the performance framework in accordance with Article 22, where priorities have not achieved their milestones, the Commission shall where necessary decommit the corresponding appropriations committed to the programmes concerned as part of the performance reserve and shall make them available again for the programmes for which the allocation is increased as a result of an amendment approved by the Commission in accordance with Article 22(5).	Pärast tulemusraamistiku rakendamist vastavalt artiklile 22, juhul kui prioriteetide vahe-eesmärgid on jäänud täitmata, vabastab komisjon vajaduse korral asjaomastele programmidele tulemusreservi osana eraldatud vastavad kulukohustuste assigneeringud ja teeb need uuesti kättesaadavaks programmidele, mille eraldist suurendatakse muudatusega, mille komisjon kooskõlas artikli 22 lõikega 5 on heaks kiitnud.
Article 77	Artikkel 77
Common rules for payments	Ühised makse-eeskirjad
1. Payments by the Commission of the contribution from the ESI Funds to each programme shall be made in accordance with budget appropriations and subject to available funding. Each payment shall be posted to the earliest open budget commitment of the Fund concerned.	1. Komisjon teeb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse osamaksu igale programmile kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Iga makse kirjendatakse asjaomase fondi varaseimatele avatud eelarvelistele kulukohustustele.
2. Payments related to the commitments of the performance reserve shall not be made prior to the definitive allocation of the performance reserve, in accordance with Article 22(3) and (4).	2. Tulemusreservi kulukohustustega seotud makseid ei tehta enne tulemusreservi lõplikku eraldamist kooskõlas artikli 22 lõigetega 3 ja 4.
3. Payments shall take the form of pre-financing, interim payments and payment of the final balance.	3. Maksed tehakse eel- ja vahemaksetena ning lõppmaksena.
4. For forms of support under points (b), (c) and (d) of the first subparagraph of Article 67(1) and under Articles 68 and 69, costs calculated on the applicable basis shall be regarded as eligible expenditure.	4. Toetuse vormide puhul, mis lähtuvad artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktidest b, c ja d ning artiklitest 68 ja 69, loetakse kohaldataval alusel arvutatud kulud rahastamiskõlblikeks kuludeks.
Article 78	Artikkel 78
Common rules for calculating interim payments, and payment of the final balance	Ühised reeglid vahemaksete ning lõppmakse arvutamise kohta
The Fund-specific rules shall lay down rules for the calculation of the amount reimbursed as interim payments, and of the final balance. That amount shall be a function of the specific co-financing rate applicable to the eligible expenditure.	Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse reeglid, mille kohaselt arvutatakse vahemaksetena ning lõppmaksena hüvitatav summa. Nimetatud summa sõltub rahastamiskõlblike kulude suhtes kohaldatavast konkreetsest kaasrahastamismäärast.
Article 79	Artikkel 79
Requests for payment	Maksetaotlused
1. The specific procedure and information to be submitted for requests for payment in relation to each ESI Fund shall be laid down in the Fund-specific rules.	1. Konkreetse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondiga seotud maksetaotluste puhul rakendatav konkreetne menetlus ja esitatav teave sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.
2. The request for payment to be submitted to the Commission shall provide all the information necessary for the Commission to produce accounts in accordance with Article 68(3) of the Financial Regulation.	2. Komisjonile esitatavas maksetaotluses esitatakse kogu teave, mida on komisjonil vaja raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 68 lõikega 3.
Article 80	Artikkel 80
Use of the euro	Euro kasutamine
Amounts set out in programmes submitted by Member States, forecasts of expenditure, statements of expenditure, requests for payment, accounts and expenditure mentioned in the annual and final implementation reports shall be denominated in euro.	Liikmesriigi esitatud programmides sätestatud summade, kulude prognooside, kuluaruannete, maksetaotluste, raamatupidamise aastaaruannete ning rakendamise aasta- ja lõpparuandes esitatud kulude vääring on euro.
Article 81	Artikkel 81
Payment of initial pre-financing	Esialgsed eelmaksed
1. Following the Commission decision adopting the programme, an initial pre-financing amount for the whole programming period shall be paid by the Commission. The initial pre-financing amount shall be paid in instalments according to budgetary needs. The level of the instalments shall be defined in the Fund-specific rules.	1. Pärast komisjoni otsust, millega programm vastu võetakse, tasub komisjon terve programmiperioodi esialgse eelmaksete summa. Esialgsete eelmaksete summa tasutakse osamaksudena lähtuvalt vajadustest eelarvevahendite järele. Osamaksude tase määratletakse fondispetsiifilistes eeskirjades.
2. Initial pre-financing shall be used only for payments to beneficiaries in the implementation of the programme. It shall be made available without delay to the body responsible for that purpose.	2. Esialgseid eelmakseid kasutatakse ainult makseteks toetusesaajatele programmi rakendamisel. Need tehakse vastutavale asutusele sellel otstarbel viivitamatult kättesaadavaks.
Article 82	Artikkel 82
Clearance of initial pre-financing	Esialgsete eelmaksete väljakandmine
The amount paid as initial pre-financing shall be totally cleared from the Commission accounts not later than when the programme is closed.	Esialgse eelmaksena makstud summad kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja tervikuna hiljemalt programmi lõpetamisel.
Article 83	Artikkel 83
Interruption of the payment deadline	Maksetähtaja edasilükkamine
1. The payment deadline for an interim payment claim may be interrupted by the authorising officer by delegation within the meaning of the Financial Regulation for a maximum period of six months if:	1. Volitatud eelarvevahendite käsutaja finantsmääruse tähenduses võib vahemakse nõude maksetähtaja maksimaalselt kuueks kuuks edasi lükata, kui:
(a) \| following information provided by a national or Union audit body, there is clear evidence to suggest a significant deficiency in the functioning of the management and control system;	a) \| pärast seda, kui liikmesriigi või liidu auditeerimisasutus on andmed esitanud, on selgeid tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi;
(b) \| the authorising officer by delegation has to carry out additional verifications following information that has come to that officer's attention alerting him or her that expenditure in a request for payment is linked to an irregularity having serious financial consequences;	b) \| volitatud eelarvevahendite käsutaja peab korraldama täiendava kontrollimise pärast volitatud eelarvevahendite käsutajani jõudnud teavet, et maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed;
(c) \| there is a failure to submit one of the documents required under Article 59(5) of the Financial Regulation.	c) \| jäetakse esitamata üks finantsmääruse artikli 59 lõikes 5 nõutavatest dokumentidest.
The Member State may agree to an extension of the interruption period for another three months.	Liikmesriigid võivad kokku leppida, et maksetähtaja edasilükkamist pikendatakse kolme kuu võrra.
The Fund-specific rules for the EMFF may lay down specific bases for interruption of payments linked to non-compliance with rules applicable under the Common Fisheries Policy, which shall be proportionate, having regard to the nature, gravity, duration and recurrence of the non-compliance.	EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavaid aluseid maksete katkestamiseks, juhul kui liikmesriik ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad ühisest kalanduspoliitikast ning mis on proportsionaalsed arvestades rikkumise olemust, raskust, kestust ja korduvust.
2. The authorising officer by delegation shall limit the interruption to the part of the expenditure covered by the payment claim affected by the elements referred to in the first subparagraph of paragraph 1, unless it is not possible to identify the part of the expenditure affected. The authorising officer by delegation shall inform the Member State and the managing authority in writing immediately of the reason for interruption and shall ask them to remedy the situation. The interruption shall be ended by the authorising officer by delegation as soon as the necessary measures have been taken.	2. Volitatud eelarvevahendite käsutaja piirab edasilükkamist nii, et see puudutab ainult kulude seda osa, mis on hõlmatud lõike 1 esimeses lõigus osutatud asjaoludega seotud maksenõudega, välja arvatud kui ei ole võimalik teha kindlaks kulude hõlmatud osa. Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab liikmesriigile ja korraldusasutusele viivitamata kirjalikult edasilükkamise põhjusest ja palub neil olukorda parandada. Volitatud eelarvevahendite käsutaja lõpetab edasilükkamise niipea, kui on võetud vajalikud meetmed.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Examination and acceptance of accounts	Raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine
Article 84	Artikkel 84
Deadline for the examination and acceptance of accounts by the Commission	Raamatupidamisarvestuse komisjonipoolse kontrollimise ja heakskiitmise tähtajad
By 31 May of the year following the end of the accounting period, the Commission shall, in accordance with Article 59(6) of the Financial Regulation, apply procedures for the examination and acceptance of the accounts and inform the Member State as to whether it accepts that the accounts are complete, accurate and true in accordance with Fund-specific rules.	Aruandeperioodi lõpule järgneva aasta 31. maiks viib komisjon vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele kooskõlas finantsmääruse artikli 59 lõikega 6 läbi raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise menetluse ning teavitab liikmesriiki, kas ta tunnistab raamatupidamise aastaaruanded terviklikuks, täpseks ja õigeks.
CHAPTER III	III PEATÜKK
Financial corrections	Finantskorrektsioonid
Article 85	Artikkel 85
Financial corrections by the Commission	Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid
1. The Commission shall make financial corrections by cancelling all or part of the Union contribution to a programme and effecting recovery from the Member State, in order to exclude from Union financing expenditure which is in breach of applicable law.	1. Komisjon teeb finantskorrektsioone, tühistades osa liidu eraldisest programmile või kogu sellise eraldise ning nõudes liikmesriigilt summad tagasi, et välistada liidu vahenditest selliste kulutuste finantseerimine, mis rikuvad kohaldatavat õigust.
2. A breach of applicable law shall lead to a financial correction only in relation to expenditure which has been declared to the Commission and where one of the following conditions is met:	2. Kohaldatava õiguse rikkumisega kaasneb finantskorrektsioon ainult komisjonile teatatud kulutuste osas ning juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
(a) \| the breach has affected the selection of an operation by the body responsible for support from the ESI Funds or in cases where, due to the nature of the breach, it is not possible to establish that impact but there is a substantiated risk that the breach has had such an effect;	a) \| rikkumine on mõjutanud vastutava asutuse otsust tegevuse väljavalimise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks või juhul, kui rikkumise laadist tulenevalt ei ole võimalik sellist mõju kindlaks teha, kuid esineb põhjendatud oht, et rikkumine omas sellist mõju;
(b) \| the breach has affected the amount of expenditure declared for reimbursement by the budget of the Union or in cases where, due to the nature of the breach, it is not possible to quantify its financial impact but there is a substantiated risk that the breach has had such an effect.	b) \| rikkumine on mõjutanud kulude summat, mis deklareeriti hüvitamiseks liidu eelarvest või juhul, kui rikkumise laadist tulenevalt ei ole võimalik selle finantsmõju suurust hinnata, esineb põhjendatud oht, et rikkumisel oli selline mõju.
3. When deciding on a financial correction under paragraph 1, the Commission shall respect the principle of proportionality by taking account of the nature and gravity of the breach of applicable law and its financial implications for the budget of the Union. The Commission shall keep the European Parliament informed of decisions taken to apply financial corrections.	3. Lõikest 1 tuleneva finantskorrektsiooni üle otsustades järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse kohaldatavate õigusnormide rikkumise olemust ja raskust ning rahalisi tagajärgi liidu eelarvele. Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti finantskorrektsioonide kohaldamisotsustega kursis.
4. The criteria and the procedures for applying financial corrections shall be laid down in the Fund-specific rules.	4. Finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja kord sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.
CHAPTER IV	IV PEATÜKK
Decommitment	Kulukohustustest vabastamine
Article 86	Artikkel 86
Principles	Põhimõtted
1. All programmes shall be submitted to a decommitment procedure established on the basis that amounts linked to a commitment which are not covered by pre-financing or by a request for payment within a defined period, including any request for payment for which all or part is subject to an interruption of the payment deadline or a suspension of payments, shall be decommitted.	1. Kõik programmid läbivad kulukohustustest vabastamise menetluse, mille kohaselt kulukohustusega seotud summad, mida kindlaksmääratud perioodi jooksul ei hõlma eelrahastamine ega maksetaotlus, sealhulgas kõik maksetaotlused, mille suhtes või mille osa suhtes kohaldatakse maksetähtaja katkestamist või maksete peatamist, vabastatakse kulukohustustest.
2. The commitment related to the last year of the period shall be decommitted in accordance with the rules to be followed for the closure of the programmes.	2. Perioodi viimase aastaga seotud kulukohustus vabastatakse kooskõlas programmide lõpetamisel järgitavate eeskirjadega.
3. The Fund-specific rules shall specify the precise application of the decommitment rule for each ESI Fund.	3. Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse kulukohustusest vabastamise eeskirja täpne kohaldamine iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi puhul.
4. The part of commitments still open shall be decommitted if any of the documents required for the closure have not been submitted to the Commission by the deadlines established in the Fund-specific rules.	4. See osa kulukohustustest, mis on ikka veel avatud, vabastatakse kulukohustustest juhul, kui fondispetsiifilistes eeskirjades kehtestatud tähtpäevadeks ei ole komisjonile esitatud lõpetamiseks nõutavaid dokumente.
5. The budgetary commitments in respect of the performance reserve shall be subject only to the decommitment procedure set out in paragraph 4.	5. Tulemusreserviga seotud eelarveliste kulukohustuste suhtes kohaldatakse üksnes lõikes 4 osutatud kulukohustustest vabastamise menetlust.
Article 87	Artikkel 87
Exception to the decommitment	Erand kulukohustustest vabastamisel
1. The amount concerned by decommitment shall be reduced by the amounts equivalent to that part of the budget commitment for which:	1. Kulukohustustest vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mis on võrdsed selle osaga eelarvelisest kulukohustusest:
(a) \| the operations are suspended by a legal proceeding or by an administrative appeal having suspensory effect; or	a) \| millega seotud tegevused on peatatud kohtumenetluse või halduskaebusega, millel on peatav toime, või
(b) \| it has not been possible to make a request for payment for reasons of force majeure seriously affecting implementation of all or part of the programme.	b) \| mille kohta pole olnud võimalik koostada maksetaotlust vääramatu jõu tõttu, mis mõjutab oluliselt kogu programmi või selle osa rakendamist.
The national authorities claiming force majeure under point (b) of the first subparagraph shall demonstrate the direct consequences of the force majeure on the implementation of all or part of the programme.	Esimese lõigu punkti b alusel vääramatu jõu esinemisele tuginevad riiklikud ametiasutused peavad tõendama vääramatu jõu otsest mõju kogu programmi või selle osa rakendamisele.
For the purpose of points (a) and (b) of the first subparagraph, the reduction may be requested once, if the suspension or force majeure lasted no longer than one year, or a number of times that corresponds to the duration of the force majeure or the number of years between the date of the legal or administrative decision suspending the implementation of the operation and the date of the final legal or administrative decision.	Esimese lõigu punktide a ja b kohaldamisel võib vähendamist taotleda ühe korra, kui peatamine või vääramatu jõud ei ole kestnud kauem kui ühe aasta, või nii mitu korda kui vastab vääramatu jõu kestusele või aastate arvule alates sellise kohtu- või haldusotsuse kuupäevast, millega tegevuse rakendamine peatati, kuni lõpliku kohtu- või haldusotsuse kuupäevani.
2. By 31 January, the Member State shall send to the Commission information on the exceptions referred to in points (a) and (b) of the first subparagraph of paragraph 1 for the amount to be declared by the end of the preceding year.	2. Selleks et summa deklareeritaks eelneva aasta lõpuks, saadab liikmesriik lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud erandeid puudutavad andmed komisjonile 31. jaanuariks.
Article 88	Artikkel 88
Procedure	Menetlus
1. The Commission shall inform the Member State and the managing authority in good time whenever there is a risk of application of the decommitment rule under Article 86.	1. Kui on oht, et rakendatakse artikli 86 kohast kulukohustustest vabastamise eeskirja, teatab komisjon sellest liikmesriigile ja korraldusasutusele aegsasti.
2. On the basis of the information it has received as of 31 January, the Commission shall inform the Member State and the managing authority of the amount of the decommitment resulting from that information.	2. Lähtudes andmetest, mis on ta on saanud 31. jaanuari seisuga, teeb komisjon liikmesriigile ja korraldusasutusele teatavaks nendest andmetest tuleneva kulukohustustest vabastamise summa.
3. The Member State shall have two months to agree to the amount to be decommitted or to submit its observations.	3. Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud.
4. By 30 June, the Member State shall submit to the Commission a revised financing plan reflecting, for the financial year concerned, the reduced amount of support over one or more priorities of the programme taking into account the allocation by Fund and by category of region, where appropriate. Failing such submission, the Commission shall revise the financing plan by reducing the contribution from the ESI Funds for the financial year concerned. That reduction shall be allocated to each priority proportionately.	4. Liikmesriik esitab komisjonile 30. juuniks muudetud rahastamiskava, mis kajastab asjaomaseks majandusaastaks programmi ühel või mitmel prioriteetsel suunal vähendatud toetuse summat ja milles võetakse vajaduse korral arvesse vahendite eraldamist fondi ja piirkonnakategooria alusel. Kui muudetud rahastamiskava ei esitata, muudab komisjon rahastamiskava, vähendades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest makstavaid toetuse osamakse asjaomaseks majandusaastaks. Vähendamine määratakse igale prioriteedile proportsionaalselt.
5. The Commission shall amend the decision adopting the programme, by means of implementing acts, not later than 30 September.	5. Komisjon muudab programmi vastuvõtmise otsust rakendusaktidega hiljemalt 30. septembril.
PART THREE	KOLMAS OSA
GENERAL PROVISIONS APPLICABLE TO THE ERDF, THE ESF AND THE COHESION FUND	ERFi, ESFi JA ÜHTEKUULUVUSFONDI SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDSÄTTED
TITLE I	I JAOTIS
OBJECTIVES AND FINANCIAL FRAMEWORK	EESMÄRGID JA FINANTSRAAMISTIK
CHAPTER I	I PEATÜKK
Mission, goals and geographical coverage of support	Missioon, eesmärgid ja toetuse geograafiline ulatus
Article 89	Artikkel 89
Mission and goals	Missioon ja eesmärgid
1. The Funds shall contribute to developing and pursuing the actions of the Union leading to strengthening of its economic, social and territorial cohesion in accordance with Article 174 TFEU.	1. Fondid toetavad liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tugevdavate meetmete väljatöötamist ning jätkuvat rakendamist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174.
The actions supported by the Funds shall also contribute to the delivery of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth.	Fondidest abi saavad meetmed aitavad kaasa ka liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimisele.
2. For the purpose of the mission referred to in paragraph 1, the following goals shall be pursued:	2. Lõikes 1 osutatud missiooni saavutamiseks tuleb järgida järgmisi eesmärke:
(a) \| Investment for growth and jobs in Member States and regions, to be supported by the Funds; and	a) \| liikmesriikides ja regioonides tehtavad investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse, mida toetavad fondid; ning
(b) \| European territorial cooperation, to be supported by the ERDF.	b) \| Euroopa territoriaalne koostöö, mida toetatakse ERFist.
Article 90	Artikkel 90
Investment for growth and jobs goal	Investeerimine majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidesse
1. The Structural Funds shall support the Investment for growth and jobs goal in all regions corresponding to level 2 of the common classification of territorial units for statistics ('NUTS level 2 regions') established by Regulation (EC) No 1059/2003 amended by Regulation (EC) No 105/2007.	1. Struktuurifondid toetavad investeeringuid majanduskasvu ja tööhõivesse kõigis piirkondades vastavalt määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 105/2007) kehtestatud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (NUTS 2. tasandi piikonnad).
2. Resources for the Investment for growth and jobs goal shall be allocated among the following three categories of NUTS level 2 regions:	2. Vahendid majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks eraldatakse järgmisele kolmele NUTS 2. tasandi piirkonna kategooriale:
(a) \| less developed regions, whose GDP per capita is less than 75 % of the average GDP of the EU-27;	a) \| vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst;
(b) \| transition regions, whose GDP per capita is between 75 % and 90 % of the average GDP of the EU-27;	b) \| üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst;
(c) \| more developed regions, whose GDP per capita is above 90 % of the average GDP of the EU-27.	c) \| enamarenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on suurem kui 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst.
The classification of regions under one of the three categories of regions shall be determined on the basis of how the GDP per capita of each region, measured in purchasing power parities (PPS) and calculated on the basis of Union figures for the period 2007 - 2009, relates to the average GDP of the EU-27 for the same reference period.	Piirkondade klassifitseerimine ühte kolmest piirkonnakategooriast on kindlaks määratud selle alusel, kuidas iga piirkonna ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu 2007.–2009. aasta arvandmete alusel arvutatud SKP elaniku kohta on seotud 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmise SKPga.
3. The Cohesion Fund shall support those Member States whose GNI per capita, measured in PPS and calculated on the basis of Union figures for the period 2008 - 2010, is less than 90 % of the average GNI per capita of the EU-27 for the same reference period.	3. Ühtekuuluvusfondist toetatakse neid liikmesriike, mille ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu 2008.–2010. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmisest kogurahvatulust.
The Member States eligible for funding from the Cohesion Fund in 2013, but whose nominal GNI per capita exceeds 90 % of the average GNI per capita of the EU-27 as calculated under the first subparagraph shall receive support from the Cohesion Fund on a transitional and specific basis.	Liikmesriigid, mis vastavad 2013. aastal Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele, kuid mille esimese lõigu kohaselt arvutatud nominaalne kogurahvatulu elaniku kohta ületab 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest kogurahvatulust, saavad üleminekuperioodil Ühtekuuluvusfondist eritoetust.
4. Immediately following the entry into force of this Regulation, the Commission shall adopt a decision, by means of an implementing act, setting out the list of regions fulfilling the criteria of the three categories of regions referred to in paragraph 2 and of Member States fulfilling the criteria of paragraph 3. That list shall be valid from 1 January 2014 to 31 December 2020.	4. Komisjon võtab kohe pärast määruse jõustumist rakendusaktiga vastu otsuse, millega avaldatakse lõike 2 piirkondade kolme kategooria kriteeriumidele vastavate piirkondade ja lõike 3 kriteeriumidele vastavate liikmesriikide loetelu. Loetelu kehtib 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.
5. In 2016, the Commission shall review the eligibility of Member States for support from the Cohesion Fund on the basis of Union GNI figures for the period 2012 - 2014 for the EU-27. Those Member States whose nominal GNI per capita falls below 90 % of the average GNI per capita of the EU-27 shall become newly eligible for support from the Cohesion Fund and those Member States which were eligible for the Cohesion Fund and whose nominal GNI per capita exceeds 90 %, shall lose their eligibility and shall receive support from the Cohesion Fund on a transitional and specific basis.	5. 2016. aastal vaatab komisjon läbi liikmesriikide vastavuse Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, lähtudes 27-liikmelise ELi aastate 2012–2014 kogurahvatulu andmetest. Liikmesriigid, mille nominaalne kogurahvatulu elaniku kohta jääb alla 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest kogurahvatulust, loetakse Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks uuesti rahastamiskõlblikuks, ning liikmesriigid, mis olid Ühtekuuluvusfondi puhul rahastamiskõlblikud ja mille nominaalne kogurahvatulu elaniku kohta ületab 90 %, ei ole enam rahastamiskõlblikud ning saavad üleminekuperioodil Ühtekuuluvusfondist eritoetust.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Financial framework	Finantsraamistik
Article 91	Artikkel 91
Resources for economic, social and territorial cohesion	Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendid
1. The resources for economic, social and territorial cohesion available for budgetary commitment for the period 2014 - 2020 shall be EUR 325 145 694 739 in 2011 prices, in accordance with the annual breakdown set out in Annex VI, of which EUR 322 145 694 739 represents the global resources allocated to the ERDF, the ESF and the Cohesion Fund and EUR 3 000 000 000 represents a specific allocation for the YEI. For the purposes of programming and subsequent inclusion in the budget of the Union, the amount of resources for economic, social and territorial cohesion shall be indexed at 2 % per year.	1. Eelarveliste kulukohustuste täitmiseks perioodil 2014–2020 ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahalised vahendid on 325 145 694 739 eurot 2011. aasta hindades vastavalt VI lisas toodud jaotusele aastate kaupa; sellest 322 145 694 739 eurot on eraldatud ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks ning 3 000 000 000 eurot on sihtotstarbeline eraldis noorte tööhõive algatuse jaoks. Programmitöös kasutamiseks ja edasiseks liidu üldeelarvesse lisamiseks indekseeritakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ettenähtud vahendid aastas 2 % võrra
2. The Commission shall adopt a decision, by means of implementing acts, setting out the annual breakdown of the global resources per Member State under the Investment for growth and jobs goal and the European territorial cooperation goal, and the annual breakdown of the resources from the specific allocation for the YEI per Member State together with the list of eligible regions in accordance with the criteria and methodology set out in Annexes VII and VIII respectively, without prejudice to paragraph 3 of this Article or to Article 92(8).	2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 või artikli 92 lõike 8 kohaldamist, võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse, milles on sätestatud igale liikmesriigile majanduskasvu ja tööhõive investeeringute ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane kogueraldis ning igale liikmesriigile noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud iga-aastane sihtotstarbeline eraldis ja rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt VII ja VIII lisas esitatud kriteeriumidele ja meetodile.
3. 0,35 % of the global resources after the deduction of the support to the CEF referred to in Article 92(6), and to the aid for the most deprived referred to in Article 92(7) shall be allocated to technical assistance at the initiative of the Commission.	3. 0,35 % koguvahenditest eraldatakse pärast artikli 92 lõikes 6 osutatud Euroopa ühendamise rahastule antava toetuse ja artikli 92 lõikes 7 osutatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi mahaarvamist komisjoni algatusel tehniliseks abiks.
Article 92	Artikkel 92
Resources for the Investment for growth and jobs goal and for the European territorial cooperation goal	Vahendid investeerimiseks majanduskasvu ja tööhõivesse eesmärki ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki
1. Resources for the Investment for growth and jobs goal shall amount to 96,33 % of the global resources (i.e., a total of EUR 313 197 435 409) and shall be allocated as follows:	1. Majanduskasvu ja tööhõive eesmärki investeerimise eesmärgi kohased vahendid moodustavad koguvahenditest 96,33 % (st kokku 313 197 435 409 eurot) ja need jaotatakse järgmiselt:
(a) \| 52,45 % (i.e., a total of EUR 164 279 015 916) for less developed regions;	a) \| 52,45 % (st kokku 313 197 435 409 eurot) vähem arenenud piirkondadele;
(b) \| 10,24 % (i.e., a total of EUR 32 084 931 311) for transition regions;	b) \| 10,24 % (st kokku 164 279 015 916 eurot) üleminekupiirkondadele;
(c) \| 15,67 % (i.e., a total of EUR 49 084 308 755) for more developed regions;	c) \| 15,67 % (st kokku 32 084 931 311 eurot) enamarenenud piirkondadele;
(d) \| 21,19 % (i.e., a total of EUR 66 362 384 703) for Member States supported by the Cohesion Fund;	d) \| 21,19 % (st kokku 66 362 384 703 eurot) Ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmesriikidele;
(e) \| 0,44 % (i.e., a total of EUR 1 386 794 724) as additional funding for the outermost regions identified in Article 349 TFEU and the NUTS level 2 regions fulfilling the criteria laid down in Article 2 of Protocol No 6 to the 1994 Act of Accession.	e) \| 0,44 % (st kokku 1 386 794 724 eurot) täiendava toetusena ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis täidavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriume.
2. In addition to the amounts set out in Article 91 and paragraph 1 of this Article, for the years 2014 and 2015, a further amount of EUR 94 200 000 and of EUR 92 400 000 respectively shall be made available as set out in the "Additional adjustments" under Annex VII. Those amounts shall be identified in the decision of the Commission referred to in Article 91(2).	2. Lisaks artiklis 91 ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud summadele tehakse aastateks 2014 ja 2015 kättesaadavaks veel vastavalt 94 200 000 ja 92 400 000 eurot, nagu on sätestatud VII lisas „Lisasummade” all. Need summad määratakse kindlaks artikli 91 lõikes 2 osutatud komisjoni otsusega.
3. In 2016, the Commission shall, in its technical adjustment for the year 2017 in accordance with Articles 4 and 5 of Regulation (EU, Euratom) No 1311/2013, review the total allocations under the Investment for growth and jobs goal of each Member State for 2017-2020, applying the allocation method set out in paragraphs 1 to 16 of Annex VII on the basis of the most recent statistics available and of the comparison, for the capped Member States, between the cumulated national GDP observed for the years 2014-2015 and the cumulated national GDP for the same period estimated in 2012 in accordance with paragraph 10 of Annex VII. Where there is a cumulative divergence of more than +/-5 % between the revised allocations and the total allocations, the total allocations shall be adjusted correspondingly. In accordance with Article 5 of Regulation (EU, Euratom) No 1311/2013, adjustments shall be spread in equal proportions over the years 2017-2020 and the corresponding ceilings of the financial framework shall be modified accordingly. The total net effect of the adjustments, whether positive or negative, shall not exceed EUR 4 000 000 000. Following the technical adjustment, the Commission, shall adopt a decision, by means of implementing acts, setting out a revised annual breakdown of the global resources for each Member State.	3. Komisjon vaatab 2016. aastal vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklitele 4 ja 5 aastat 2017 puudutava tehnilise kohandamise käigus iga liikmesriigi jaoks aastatel 2017-2020 majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohaselt ettenähtud kogueraldised läbi ja kohaldab selleks VII lisa punktides 1 kuni 6 sätestatud eraldamismeetodit kõige uuema kättesaadava statistika ja piiristatud liikmesriikide puhul aastate 2014-2015 summeeritud tegeliku SKP ja 2012. aastal sama perioodi kohta prognoositud summeeritud SKP vahelist võrdlust vastavalt VII lisa punktile 10. Kui läbivaadatud eraldiste ja kogueraldiste vaheline kumulatiivne erinevus on suurem kui +/-5 %, tehakse kogueraldistes vastav kohandus. Vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 5 jaotatakse kohandused võrdsetes osades aastate 2017–2020 vahel ja vastavalt muudetakse ka finantsraamistiku vastavaid ülemmäärasid. Nimetatud kohanduste kas positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei tohi ületada 4 000 000 000 eurot. Pärast tehnilise kohanduse tegemist võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse, milles sätestatakse iga liikmesriigi koguvahendite iga-aastane muudetud jaotus.
4. In order to ensure that sufficient investment is targeted at youth employment, labour mobility, knowledge, social inclusion and combating poverty, the share of Structural Funds resources available for programming for operational programmes, under the Investment for growth and jobs goal allocated to the ESF in each Member State, shall not be lower than the corresponding ESF share for that Member State laid down in the operational programmes for the Convergence and Regional competitiveness and employment objectives for the 2007-2013 programming period. To that share shall be added an additional amount for each Member State determined in accordance with the method set out in Annex IX in order to ensure that the share of the ESF as a percentage of total combined resources for the Funds at Union level, excluding the support from the Cohesion Fund for transport infrastructure under the CEF referred to in paragraph 6 and support from the Structural Funds for aid for the most deprived referred to in paragraph 7, in Member States is not less than 23,1 %. For the purposes of this paragraph, investment provided from the ESF to the YEI shall be considered to be part of the share of Structural Funds allocated to the ESF.	4. Selleks et tagada piisavad investeeringud noorte tööhõivesse, tööjõu liikuvusse, teadmiste suurendamisse, sotsiaalsesse kaasatusse ja vaesuse vastu võitlemisse, ei tohi ESFi majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames rakenduskavade programmitööks eraldatud struktuurifondide vahendite osa üheski liikmesriigis olla väiksem, kui vastav ESFi vahendite osa, mis nähti liikmesriigile ette lähenemise ja piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi rakenduskavadeks programmiperioodiks 2007–2013. Sellele osale lisatakse täiendav osa iga liikmesriigi kohta, mis määratakse kindlaks IX lisas esitatud meetodil, tagamaks, et ESFi proportsionaalne osa liidu tasandil fondide ühendatud vahenditest kokku, millest on maha arvatud lõikes 4 osutatud Ühtekuuluvusfondi toetus transporditaristule Euroopa ühendamise rahastu raames ja lõikes 5 osutatud struktuurifondidest antav toetus enim puudustkannatavatele isikutele, ei ole liikmesriikides väiksem kui 23,1 %. Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse noorte tööhõive algatusele ettenähtud ESFi investeeringud osaks ESFile eraldatud struktuurifondide osast.
5. Resources for the YEI shall amount to EUR 3 000 000 000 from the specific allocation for the YEI and at least EUR 3 000 000 000 from ESF targeted investment.	5. Noorte tööhõive algatusele ettenähtud vahendid on 3 000 000 000 eurot noorte tööhõive algatusele ette nähtud sihtotstarbelisest eraldisest ja vähemalt 3 000 000 000 eurot ESFi sihipärastest investeeringutest.
6. The amount of support from the Cohesion Fund to be transferred to the CEF shall be EUR 10 000 000 000. It shall be spent for transport infrastructure projects in line with Regulation (EU) No 1316/2013 exclusively in Member States eligible for funding from the Cohesion Fund.	6. Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav toetussumma on 10 000 000 eurot. Toetusest rahastatakse transporditaristu projekte kooskõlas määrusega (EL) nr 1316/2013, kuid üksnes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele.
The Commission shall adopt a decision, by means of an implementing act, setting out the amount to be transferred from each Member State's Cohesion Fund allocation to the CEF, which amount shall be determined on a pro rata basis for the whole period. The Cohesion Fund allocation of each Member State shall be reduced accordingly.	Komisjon võtab rakendusaktide teel vastu otsuse, milles sätestatakse summa, mis kantakse Euroopa ühendamise rahastusse üle eraldisest, mis on igale liikmesriigile proportsionaalselt ettenähtud Ühtekuuluvusfondist kogu perioodi jaoks. Ühtekuuluvusfondist liikmesriigile tehtavaid eraldisi vähendatakse vastavalt.
The annual appropriations corresponding to the support from the Cohesion Fund referred to in the first subparagraph shall be entered in the relevant budget lines of the CEF as of the 2014 budgetary exercise.	Esimeses lõigus osutatud Ühtekuuluvusfondi toetustele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada Euroopa ühendamise rahastu asjakohastele eelarveridadele alates 2014. aasta eelarve menetlemisest.
The amount transferred from the Cohesion Fund to the CEF, referred to in the first subparagraph, shall be implemented by launching specific calls for projects implementing the core networks or for projects and horizontal activities identified in Part I of Annex I to Regulation (EU) No 1316/2013.	Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantavat esimeses lõigus osutatud summat, rakendatakse spetsiaalsete projektikonkursside abil, mis kuulutatakse välja projektide jaoks, mis puudutavad põhivõrkude rakendamist või määruse (EL) nr 1316/2013 määruse I lisa I osas kindlaks määratud projekte ja horisontaalseid meetmeid.
Rules applicable for the transport sector under Regulation (EU) No 1316/2013 shall apply to the specific calls referred to in the fourth subparagraph. Until 31 December 2016, the selection of projects eligible for financing shall respect the national allocations under the Cohesion Fund. As of 1 January 2017, resources transferred to the CEF which have not been committed to a transport infrastructure project shall be made available to all Member States eligible for funding from the Cohesion Fund to finance transport infrastructure projects in accordance with Regulation (EU) No 1316/2013.	Neljandas lõikes osutatud eriprojektikonkursside suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1316/2013 alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2016 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Alates 1. jaanuarist 2017 tehakse kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, määruse (EL) nr 1316/2013 kohaselt transporditaristu projektide rahastamiseks kättesaadavaks Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei olnud ettenähtud transporditaristu projektile.
In order to support Member States eligible for funding from the Cohesion Fund, which may experience difficulties in designing projects that are of a sufficient maturity, quality, or both, and which have sufficient added value for the Union, particular attention shall be given to programme support actions aimed at strengthening institutional capacity and the efficiency of public administrations and public services in relation to the development and implementation of projects listed in Part I of Annex I to the Regulation (EU) No 1316/2013. To ensure the highest possible absorption of the transferred funds in all Member States eligible for funding from the Cohesion fund, the Commission may organise additional calls.	Selleks et toetada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike, kellel võib olla probleeme piisava valmidusastmega, kvaliteetsete ning liidu jaoks piisava lisaväärtusega projektide või mõlemi väljatöötamisel, tuleks pöörata erilist tähelepanu programmi tugimeetmetele, mille eesmärk on suurendada haldusasutuste ja avalike teenistuste institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust seoses määruse (EL) nr 1316/2013 lisa I osas loetletud projektide väljatöötamise ja rakendamisega. Komisjon võib korraldada lisaprojektikonkursse, et tagada ümberpaigutatud vahendite võimalikult suur kasutusvõime kõigis Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides.
7. The support from the Structural Funds for aid for the most deprived under the Investment for Growth and Jobs goal shall be not less than EUR 2 500 000 000 and may be increased by up to EUR 1 000 000 000 by additional support decided on a voluntary basis by Member States.	7. Struktuurifondidest majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud abiks antav toetus on vähemalt 2 500 000 000 eurot ja liikmesriigid võivad seda vabatahtlikult antava lisatoetuse abil kuni 1 000 000 euro võrra suurendada.
The Commission shall adopt a decision, by means of an implementing act, setting out the amount to be transferred from each Member State's Structural Funds allocation to aid for the most deprived for the whole period. The Structural Funds allocation of each Member State shall be reduced accordingly, on the basis of a pro-rata reduction by category of region.	Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse summa, mille iga liikmesriik peab oma kogu perioodi struktuurifondide eraldistest enim puudustkannatavate isikute abistamiseks üle kandma. Struktuurifondide eraldist igale liikmesriigile vähendatakse vastavalt. Vähendamisel võetakse aluseks piirkonnakategooriate kaupa tehtav proportsionaalne vähendamine.
The annual appropriations corresponding to the support from the Structural Funds referred to in the first subparagraph shall be entered in the relevant budget lines of the aid for the most deprived instrument with the 2014 budgetary exercise.	Esimeses lõigus osutatud struktuurifondide toetustele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud abi rahastu asjakohastele eelarveridadele alates 2014. aasta eelarve menetlemisest.
8. EUR 330 000 000 of the Structural Funds resources for the Investment for growth and jobs goal shall be allocated to innovative actions under direct or indirect management by the Commission in the area of sustainable urban development.	8. 330 000 000 eurot struktuurifondide majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevatele linnade säästva arengu valdkonna uuenduslikele meetmetele.
9. Resources for the European territorial cooperation goal shall amount to 2,75 % of the global resources available for budgetary commitment from the Funds for the period 2014-2020 (i.e., a total of EUR 8 948 259 330).	9. Ajavahemikul 2014–2020 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 2,75 % (st kokku 8 948 259 330 eurot).
10. For the purposes of this Article, Articles 18, 91, 93, 95, 99, 120, Annex I and Annex X of this Regulation, Article 4 of the ERDF Regulation, Article 4 and Articles 16 to 23 of the ESF Regulation, Article 3(3) of the ETC Regulation, the outermost region of Mayotte shall be considered to be a NUTS level 2 region falling into the category of less developed regions. For the purposes of Article 3(1) and (2) of the ETC Regulation, the regions of Mayotte and Saint Martin shall be considered to be NUTS level 3 regions.	10. Käesoleva artikli, käesoleva määruse artiklite 18, 91, 93, 95, 99, 120, I ja X lisa, ERFi määruse artikli 4, ESFi määruse artikli 4 ja artiklite 16 kuni 23, ETK määruse artikli 3 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse äärepoolseimat piirkonda Mayotte’i NUTS 2. tasandi piirkonnana, mis kuulub vähem arenenud piirkondade kategooriasse. ETK määruse artikli 3 lõigete 1 ja 2 mõistes käsitatakse Mayotte’i ja Saint-Martini NUTS 3. tasandi piirkonnana.
Article 93	Artikkel 93
Non-transferability of resources between categories of regions	Vahendite piirkonnakategooriate vahel ülekandmise keeld
1. The total appropriations allocated to each Member State in respect of less developed regions, transition regions and more developed regions shall not be transferable between those categories of regions.	1. Assigneeringute kogusumma, mis eraldatakse igale liikmesriigile vähem arenenud piirkondade, üleminekupiirkondade ja enam arenenud piirkondade jaoks, ei ole nende piirkonnakategooriate vahel ülekantav.
2. By way of derogation from paragraph 1, the Commission may accept, in duly justified circumstances which are linked to the implementation of one or more thematic objectives, a proposal by a Member State in its first submission of the Partnership Agreement or, in duly justified circumstances, at the time of allocation of the performance reserve, or in a major revision of the Partnership Agreement, to transfer up to 3 % of the total appropriation for a category of regions to other categories of regions.	2. Erandina lõikest 1 võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis on seotud ühe või enama valdkondliku eesmärgi elluviimisega, nõustuda partnerluslepingu esmakordsel esitamisel või nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel tulemusreservi eraldamise ajal või partnerluslepingu olulise muutmise korral liikmesriigi ettepanekuga kanda kuni 3 % piirkonnakategooria assigneeringu kogusummast üle teistele piirkonnakategooriatele.
Article 94	Artikkel 94
Non-transferability of resources between goals	Vahendite ülekandmise keeld ühelt eesmärgilt teisele
1. The total appropriations allocated to each Member State in respect of the Investment for growth and jobs goal and the European territorial cooperation goal shall not be transferable between those goals.	1. Assigneeringute kogusumma, mis eraldatakse igale liikmesriigile majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ei ole nende eesmärkide vahel ülekantav.
2. By way of derogation from paragraph 1, the Commission may in order to uphold the effective contribution of the Funds to the missions referred to in Article 89(1), in duly justified circumstances, and subject to the condition laid down in paragraph 3, accept by means of an implementing act a proposal by a Member State in its first submission of the Partnership Agreement to transfer a part of its appropriations for the European territorial cooperation goal to the Investment for growth and jobs goal.	2. Erandina lõikest 1 võib komisjon selleks, et tagada ka edaspidi fondide tõhus panus artikli 89 lõikes 1 osutatud missioonide täitmisse, kiita põhjendatud juhtudel ja kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, partnerluslepingu esmakordsel esitamisel rakendusaktide abil heaks liikmesriigi ettepaneku kanda osa talle Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ettenähtud assigneeringutest üle majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla.
3. The share of the European territorial cooperation goal in the Member State making the proposal referred to in paragraph 2 shall be not less than 35 % of the total allocated to that Member State in respect of the Investment for growth and jobs goal and the European territorial cooperation goal, and after transfer shall be not less than 25 % of that total.	3. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi osa moodustab liikmesriigis, kes teeb lõikes 2 osutatud ettepaneku, sellele liikmesriigile majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ettenähtud kogueraldisest vähemalt 35 % ja pärast ülekandmist kogueraldisest vähemalt 25 %.
Article 95	Artikkel 95
Additionality	Täiendavus
1. For the purposes of this Article and Annex X, the following definitions apply:	1. Käesolevas artiklis ja X lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) \| 'gross fixed capital formation' means all the resident producers' acquisitions, less disposals, of fixed assets during a given period and certain additions to the value of non-produced assets realised by the productive activity of producer or institutional units, as defined in Council Regulation (EC) No 2223/96 (37);	1) „kapitali kogumahutus põhivarasse”– kõik residentidest tootjate põhivara soetused, miinus realiseerimine, konkreetsel perioodil, millele lisandub teatav mittetoodetud varade väärtuse suurenemine tulenevalt tootja või institutsiooniliste üksuste tootmistegevusest, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 2223/96 (37);
(2) \| 'fixed assets' means all tangible or intangible assets produced as outputs from processes of production that are themselves used repeatedly, or continuously, in processes of production for more than one year;	2) „põhivara”– tootmisprotsesside tulemusena tekkiv materiaalne või immateriaalne vara, mida kasutatakse korduvalt või jätkuvalt tootmisprotsessides enam kui ühe aasta jooksul;
(3) \| 'general government' means the totality of institutional units which, in addition to fulfilling their political responsibilities and their role of economic regulation, produce principally non-market services (possibly goods) for individual or collective consumption and redistribute income and wealth;	3) „valitsemissektor”– kõik institutsioonilised üksused, mis toodavad lisaks oma poliitiliste kohustuste täitmisele ja majandust reguleerivale rollile põhimõtteliselt turuväliseid teenuseid (teatud juhtudel ka kaupu) individuaalseks või kollektiivseks tarbimiseks ning tulude ja rikkuse ümberjaotamiseks;
(4) \| 'public or equivalent structural expenditure' means the gross fixed capital formation of the general government.	4) „avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised kulud”– valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse.
2. Support from the Funds for the Investment for growth and jobs goal shall not replace public or equivalent structural expenditure by a Member State.	2. Fondide toetus majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgile ei asenda liikmesriigi avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid.
3. Member States shall maintain for the period 2014-2020 a level of public or equivalent structural expenditure on average per year at least equal to the reference level set in the Partnership Agreement.	3. Liikmesriigid hoiavad ajavahemikul 2014–2020 aasta keskmised avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised kulud vähemalt partnerluslepingus sätestatud kontrolltasemel.
In setting the reference level referred to in the first subparagraph, the Commission and the Member States shall take into account the general macroeconomic conditions and specific or exceptional circumstances, such as privatisations, an exceptional level of public or equivalent structural expenditure by a Member State in the 2007-2013 programming period and the evolution of other public investment indicators. They shall also take into account changes in the national allocations from the Funds as compared to the years 2007-2013.	Esimeses lõigus osutatud kontrolltaseme määramisel võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse üldisi makromajanduslikke tingimusi ja spetsiifilisi või erandlikke asjaolusid, näiteks erastamist, liikmesriigi avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude erandlikku taset programmiperioodil 2007–2013 ning riiklike investeeringute muude näitajate muutust. Nad võtavad samuti arvesse muutusi fondidelt saadud riiklikes eraldistes, võrreldes aastatega 2007–2013.
4. Verification of whether the level of public or equivalent structural expenditure under the Investment for growth and jobs goal has been maintained for the period shall only take place in those Member States in which less developed regions cover at least 15 % of the total population.	4. Seda, kas majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alusel tehtavaid avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid on perioodi vältel hoitud samal tasemel, kontrollitakse ainult liikmesriikides, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad vähemalt 15 % kogurahvastikust.
In those Member States in which less developed regions cover at least 65 % of the total population, the verification shall take place at national level.	Liikmesriikides, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad vähemalt 65 % kogurahvastikust, tehakse kontroll riigi tasandil.
In those Member States in which less developed regions cover more than 15 % and less than 65 % of the total population, the verification shall take place at regional level. For that purpose, those Member States shall provide to the Commission information about the expenditure in the less developed regions at each stage of the verification process.	Liikmesriikides, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkonnad hõlmavad üle 15 % ja alla 65 % kogurahvastikust, tehakse kontroll riigi ja piirkonna tasandil. Selleks annab liikmesriik kontrollimenetluse igas etapis komisjonile teavet vähem arenenud ja üleminekupiirkondade kulude kohta.
5. The verification of whether the level of public or equivalent structural expenditure under the Investment for growth and jobs goal has been maintained shall take place at the time of submission of the Partnership Agreement (the "ex ante verification"), in 2018 (the "mid-term verification"), and in 2022 (the "ex post verification").	5. Seda, kas majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alusel tehtavaid avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid on hoitud samal tasemel, kontrollitakse partnerluslepingu esitamise ajal (eelkontroll), 2018. aastal (vahekontroll) ning 2022. aastal (järelkontroll).
The detailed rules relating to the verification of additionality are set out in point 2 of Annex X.	Täiendavuse kontrolli üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud X lisa punktis 2.
6. If it is established by the Commission in the ex post verification that a Member State has not maintained the reference level of public or equivalent structural expenditure under the Investment for growth and jobs goal set out in the Partnership Agreement and as set out in Annex X, the Commission may, in relation to the degree of non-compliance, carry out a financial correction by adoption of a decision by means of implementing act. In determining whether to carry out a financial correction the Commission shall take into account whether the economic situation of the Member State has significantly changed since the mid-term verification. The detailed rules relating to financial correction rates are set out in point 3 of Annex X.	6. Kui komisjon teeb järelkontrolli käigus kindlaks, et liikmesriik ei ole hoidnud majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alusel tehtavaid avaliku sektori struktuurilisi või samaväärseid kulusid vastavalt X lisale partnerluslepingus sätestatud kontrolltasemel, võib komisjon teha eeskirjade mittetäitmise ulatust arvestades finantskorrektsiooni, võttes rakendusaktiga vastu otsuse. Finantskorrektsiooni tegemise üle otsustamisel võtab komisjon arvesse seda, kas liikmesriigi majanduslik olukord on vahekontrollist saadik märkimisväärselt muutunud. Finantskorrektsiooni üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud X lisa punktis 3.
7. Paragraphs 1 to 6 shall not apply to programmes under the European territorial cooperation goal.	7. Lõikeid 1–6 ei kohaldata programmide suhtes, mis kuuluvad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla.
TITLE II	II JAOTIS
PROGRAMMING	PROGRAMMITÖÖ
CHAPTER I	I PEATÜKK
General provisions on the Funds	Üldsätted fondide kohta
Article 96	Artikkel 96
Content, adoption and amendment of operational programmes under the Investment for growth and jobs goal	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade sisu, vastuvõtmine ja muutmine
1. An operational programme shall consist of priority axes. A priority axis shall concern one Fund and one category of region, except in the case of the Cohesion Fund, and shall correspond, without prejudice to Article 59, to a thematic objective and comprise one or more of the investment priorities of that thematic objective, in accordance with the Fund-specific rules. Where appropriate and in order to increase its impact and effectiveness through a thematically coherent integrated approach, a priority axis may:	1. Rakenduskava koosneb prioriteetsetest suundadest. Prioriteetne suund puudutab ühte fondi ja ühte piirkonnakategooriat, välja arvatud Ühtekuuluvusfondi puhul, ja vastab valdkondlikule eesmärgile, ilma et see piiraks artikli 59 kohaldamist, ning hõlmab selle valdkondliku eesmärgi ühte või enamat investeerimisprioriteeti vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele. Asjakohasel juhul ning selle mõju ja tõhususe suurendamiseks valdkondlikult sidusas integreeritud lähenemisviisis võib prioriteetne suund:
(a) \| concern more than one category of region;	a) \| hõlmata enamat kui ühte piirkonnakategooriat;
(b) \| combine one or more complementary investment priorities from the ERDF, the Cohesion Fund and the ESF under one thematic objective;	b) \| kombineerida ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi ühte või enamat üksteist täiendavat investeerimisprioriteeti ühe ja sama valdkondliku eesmärgi all;
(c) \| in duly justified cases combine one or more complementary investment priorities from different thematic objectives in order to achieve the maximum contribution to that priority axis;	c) \| nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kombineerida täiendavaid investeerimisprioriteete erinevatest valdkondlikest eesmärkidest, et saavutada maksimaalne panus sellesse prioriteetsesse suunda;
(d) \| for the ESF, combine investment priorities from different thematic objectives set out in points (8), (9), (10) and (11) of the first paragraph of Article 9 in order to facilitate their contribution to other priority axes and in order to implement social innovation and transnational cooperation.	d) \| ESFi puhul kombineerida artikli 9 esimese lõigu punktides 8, 9, 10 ja 11 sätestatud eri valdkondlike eesmärkide investeerimisprioriteete, et aidata kaasa nende panusele teistesse prioriteetsetesse suundadesse ning viia ellu sotsiaalset innovatsiooni ja riikidevahelist koostööd.
Member States may combine two or more of the options in points (a) to (d).	Liikmesriigid võivad kombineerida kahte või enamat punktides a–d esitatud võimalust.
2. An operational programme shall contribute to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and to the achievement of economic, social and territorial cohesion and shall set out:	2. Rakenduskava aitab kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele ning selles sätestatakse:
(a) \| a justification for the choice of thematic objectives, corresponding investment priorities and financial allocations having regard to the Partnership Agreement, based on an identification of regional and, where appropriate, national needs including the need to address the challenges identified in relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU and the relevant Council recommendations adopted in accordance with Article 148(4) TFEU, taking into account the ex ante evaluation in accordance with Article 55;	a) \| valdkondlike eesmärkide, vastavate investeerimisprioriteetide ja rahaliste eraldiste valiku põhjendused (võttes arvesse partnerluslepingut), mis põhinevad kindlaks tehtud piirkondlikel ja vajaduse korral riiklikel vajadustel, sealhulgas vajadustel selliste probleemide lahendamiseks, mis on esile tõstetud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt vastu võetud asjakohastes riigipõhistes soovitustes ning ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 alusel vastu võetud asjakohastes nõukogu soovitustes, võttes artikli 55 kohaselt arvesse eelhindamist;
(b) \| for each priority axis other than technical assistance: \| (i) \| the investment priorities and corresponding specific objectives; \| (ii) \| in order to strengthen the result-orientation of the programming, the expected results for the specific objectives, and the corresponding result indicators, with a baseline value and a target value, where appropriate quantified in accordance with the Fund-specific rules; \| (iii) \| a description of the type and examples of actions to be supported under each investment priority and their expected contribution to the specific objectives referred to in point (i) including the guiding principles for the selection of operations and where appropriate, the identification of main target groups, specific territories targeted, types of beneficiaries, the planned use of financial instruments and major projects; \| (iv) \| the output indicators, including the quantified target value, which are expected to contribute to the results, in accordance with the Fund-specific rules, for each investment priority; \| (v) \| identification of implementation steps and financial and output indicators, and where appropriate, result indicators, to be used as milestones and targets for the performance framework in accordance with Article 21(1) and Annex II; \| (vi) \| the corresponding categories of intervention based on a nomenclature adopted by the Commission, and an indicative breakdown of the programmed resources; \| (vii) \| where appropriate, a summary of the planned use of technical assistance including, where necessary, actions to reinforce the administrative capacity of authorities involved in the management and control of the programmes and beneficiaries;	b) \| iga prioriteetse suuna puhul, mis ei ole tehniline abi: \| i) \| investeerimisprioriteedid ja vastavad erieesmärgid; \| ii) \| programmitöö tulemustele orienteerituse suurendamiseks erieesmärkide eeldatavad tulemused ja vastavad tulemusnäitajad koos algväärtuse ja sihtväärtusega, mis on vajaduse korral kvantifitseeritud vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele; \| iii) \| iga investeerimisprioriteedi raames toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus alapunktis i osutatud erieesmärkide saavutamiseks, sealhulgas juhtpõhimõtted, millest lähtutakse tegevuste osas valiku tegemisel, ning vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid, toetusesaajate liigid, rahastamisvahendite plaanitud kasutamine ja põhilised projektid; \| iv) \| tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundinäitajad, sealhulgas kvantifitseeritud sihtväärtus, mis esitatakse kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega ja iga investeerimisprioriteedi kohta; \| v) \| kindlaksmääratud rakendamisetapid ning finants- ja väljundinäitajad, ja tulemusnäitajad, kui see on asjakohane, mis vastavalt artikli 21 lõikele 1 ja II lisale toimivad tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkidena; \| vi) \| vastavad sekkumiskategooriad, lähtuvalt nomenklatuurist, mille komisjon on vastu võtnud ning programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus; \| vii) \| vajaduse korral tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks;
(c) \| for each priority axis concerning technical assistance: \| (i) \| specific objectives; \| (ii) \| the expected results for each specific objective, and, where objectively justified given the content of the actions, the corresponding result indicators, with a baseline value and a target value, in accordance with the Fund-specific rules; \| (iii) \| a description of actions to be supported and their expected contribution to the specific objectives referred to in point (i); \| (iv) \| the output indicators which are expected to contribute to the results; \| (v) \| the corresponding categories of intervention based on a nomenclature adopted by the Commission, and an indicative breakdown of the programmed resources. \| Point (ii) shall not apply where the Union contribution to the priority axis or axes concerning technical assistance in an operational programme does not exceed EUR 15 000 000.	c) \| iga prioriteetse suuna puhul, mis käsitleb tehnilist abi: \| i) \| erieesmärgid; \| ii) \| iga erieesmärgi eeldatavad tulemused ning, meetmete sisu arvestades objektiivselt põhjendatud juhtudel, vastavad tulemusnäitajad koos algväärtuse ja sihtväärtusega, kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega; \| iii) \| toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus alapunktis i osutatud erieesmärkide saavutamisse; \| iv) \| tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundinäitajad; \| v) \| vastavad sekkumiskategooriad, lähtuvalt nomenklatuurist, mille komisjon vastu võtab ning programmile eraldatud vahendite soovituslik jaotus. \| Alapunkti ii ei kohaldata, kui liidu panus prioriteetsesse suunda või prioriteetsetesse suundadesse, mis on seotud tehnilise abiga rakenduskavas, ei ületa 15 000 000 eurot.
(d) \| a financing plan containing the following tables: \| (i) \| tables specifying for each year, in accordance with Articles 60, 120 and 121, the amount of the total financial appropriation envisaged for the support from each of the Funds, identifying the amounts related to the performance reserve; \| (ii) \| tables specifying, for the whole programming period, for the operational programme and for each priority axis, the amount of the total financial appropriation of the support from each of the Funds and the national co-financing, identifying the amounts related to the performance reserve. For priority axes, which concern several categories of region, the tables shall specify the amount of total financial appropriation from the Funds and the national co-financing for each category of region. \| For priority axes, which combine investment priorities from different thematic objectives, the table shall specify the amount of total financial appropriation from each of the Funds and the national co-financing for each of the corresponding thematic objectives. \| Where the national co-financing is made up of public and private co-financing, the table shall give the indicative breakdown between the public and the private components. It shall show, for information purposes, the envisaged participation from the EIB;	d) \| rahastamiskava järgmiste tabelitega: \| i) \| tabelid, kus on vastavalt artiklitele 60, 120 ja 121 aastate kaupa esitatud igast fondist saadava kavandatud toetuse rahalise assigneeringute kogusumma, määratledes tulemusreserviga seonduvad summad; \| ii) \| tabelid, kus iga rakenduskava ja prioriteetse suuna puhul on kogu programmitöö ajaks märgitud igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma, määratledes tulemusreserviga seonduvad summad. Selliste prioriteetsete suundade puhul, mis puudutavad piirkonna mitut kategooriat, märgitakse tabelitesse fondidest eraldatava rahalise assigneeringu kogusumma ning riiklik kaasfinantseering piirkonna iga kategooria kohta. \| Selliste prioriteetsete suundade puhul, milles kombineeritakse erinevate valdkondlike eesmärkide investeerimisprioriteete, märgitakse tabelisse igast fondist makstava rahalise assigneeringu kogusumma ning riiklik kaasfinantseering iga vastava valdkondliku eesmärgi puhul. \| Kui riigi kaasfinantseerimine koosneb avaliku ja erasektori kaasfinantseerimisest, näidatakse tabelis soovituslik jaotus avaliku ja erasektori komponentide vahel. Informatsiooniks esitatakse tabelis ka, kui suur on EIP kavandatud osalus;
(e) \| a list of major projects for which the implementation is planned during the programming period. \| The Commission shall adopt implementing acts concerning the nomenclature referred to in points (b)(vi) and (c)(v)of the first subparagraph. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	e) \| selliste suurprojektide nimekiri, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks. \| Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis käsitlevad esimese lõigu punkti b alapunktis vi osutatud nomenklatuuri. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatus kontrollimenetlusega.
3. Taking into account its content and objectives, an operational programme shall describe the integrated approach to territorial development, having regard to the Partnership Agreement, and showing how that operational programme contributes to the accomplishment of its objectives and expected results, specifying, where appropriate, the following:	3. Võttes arvesse selle sisu ja eesmärke, kirjeldatakse rakenduskavas territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviisi, võttes arvesse partnerluslepingut, ning näidatakse, kuidas rakenduskava aitab saavutada selle eesmärke ja oodatavaid tulemusi, ning märgitakse asjakohasel juhul:
(a) \| the approach to the use of community-led local development instruments and the principles for identifying the areas where it will be implemented;	a) \| lähenemised, mille abil kohalikku arengut hakatakse edendama kogukonna eestvedamisel ning vahendid ja põhimõtted tuvastamaks alad, kus seda rakendada;
(b) \| the indicative amount of the ERDF support for integrated actions for sustainable urban development, to be implemented in accordance with Article 7(3) of the ERDF Regulation and the indicative allocation of ESF support for integrated actions;	b) \| ERFi toetuse soovituslik summa linnade säästva arengu integreeritud meetmete jaoks, mis rakendatakse vastavalt ERFi määruse artikli 7 lõikele 3, ning ESFi toetuse soovituslik eraldis integreeritud meetmete jaoks;
(c) \| the approach to the use of the ITI instrument other than in cases covered by point (b), and their indicative financial allocation from each priority axis;	c) \| integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendi kasutamisel järgitav lähenemisviis muudel kui punktis b osutatud juhtudel ja iga prioriteetse suuna soovituslik rahaeraldis;
(d) \| the arrangements for interregional and transnational actions, within the operational programmes, with beneficiaries located in at least one other Member State;	d) \| piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine rakenduskavade raames toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes teises liikmesriigis;
(e) \| where Member States and regions participate in macro-regional strategies and sea-basin strategies, subject to the needs of the programme area as identified by the Member State, the contribution of the planned interventions under the programme to such strategies.	e) \| kui liikmesriigid ja piirkonnad osalevad makropiirkondlikes strateegiates ja mere vesikonna strateegiates, mis on hõlmatud liikmesriigi poolt tuvastatud programmipiirkonna vajadustega, siis kavandatud programmikohaste meetmete panus nendesse strateegiatesse.
4. In addition, the operational programme shall specify the following:	4. Lisaks täpsustatakse rakenduskavas järgmist:
(a) \| where appropriate, the identification of whether and how it addresses the specific needs of geographical areas most affected by poverty or target groups at highest risk of discrimination or social exclusion, with special regard to marginalised communities, and persons with disabilities, and where relevant the contribution to the integrated approach set out in the Partnership Agreement;	a) \| vajaduse korral selle määratlemine, kas ja kuidas rakenduskavas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadusi, pöörates erilist tähelepanu marginaliseerunud kogukondadele, puudega inimestele, ning vajadusel ka partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi osas antava panuse määratlemine;
(b) \| where appropriate, the identification of whether and how it addresses the demographic challenges of regions or specific needs of areas which suffer from severe and permanent natural or demographic handicaps, as referred to in Article 174 TFEU and the contribution to the integrated approach set out in the Partnership Agreement to this end.	b) \| vajaduse korral selle määratlemine, kas ja kuidas rakenduskavas käsitletakse piirkondade demograafilisi väljakutseid või ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadusi ning sellega seotud partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi osas antava panuse määratlemine.
5. The operational programme shall identify:	5. Rakenduskavaga määratakse kindlaks:
(a) \| the managing authority, the certifying authority, where applicable, and the audit authority;	a) \| korraldusasutus, sertifitseerimisasutus (kui see on olemas) ning auditeerimisasutus;
(b) \| the body to which payments are to be made by the Commission;	b) \| organ, kellele komisjon peab makseid tegema;
(c) \| the actions taken to involve the relevant partners referred to in Article 5 in the preparation of the operational programme, and the role of those partners in the implementation, monitoring and evaluation of the operational programme.	c) \| meetmed, mida võetakse, et kaasata artiklis 5 osutatud asjaomased partnerid rakenduskava ettevalmistusse, ning partnerite roll rakenduskava elluviimises, seires ja hindamises.
6. The operational programme shall also set out the following, having regard to the content of the Partnership Agreement and taking into account the institutional and legal framework of the Member States:	6. Rakenduskavas sätestatakse partnerluslepingute sisu ja liikmesriikide institutsioonilist ja õigusraamistikku arvesse võttes ka järgmised elemendid:
(a) \| mechanisms to ensure coordination between the Funds, the EAFRD, the EMFF and other Union and national funding instruments, and with the EIB taking into account the relevant provisions laid down in the CSF;	a) \| mehhanismid, mis tagavad fondide, EAFRDi, EMKFi ning muude liidu ja riiklike rahastamisvahendite ja EIP vahelise koordineerimise, võttes arvesse ÜSRis sätestatud sätteid;
(b) \| for each ex ante conditionality, established in accordance with Article 19 and Annex XI, which is applicable to the operational programme, an assessment of whether the ex ante conditionality is fulfilled at the date of submission of the Partnership Agreement and operational programme, and where ex ante conditionalities are not fulfilled, a description of the actions to fulfil the ex ante conditionality, the bodies responsible and a timetable for such actions in accordance with the summary submitted in the Partnership Agreement;	b) \| hindamine iga artikli 19 ja XI lisa kohaselt määratletud eeltingimuse puhul, mida kohaldatakse rakenduskava suhtes, kas eeltingimus on partnerluslepingu ja rakenduskava esitamise päeval täidetud, ning kui eeltingimused ei ole täidetud, siis meetmete kirjeldus, mis tuleb eeltingimuste täitmiseks võtta, selliste meetmete eest vastutavad organid ja ajakava vastavalt partnerluslepingus esitatud kokkuvõttele;
(c) \| a summary of the assessment of the administrative burden on beneficiaries and, where necessary, the actions planned, accompanied by an indicative timeframe, to reduce the administrative burden.	c) \| toetusesaajate halduskoormuse hindamise kokkuvõte ja vajadusel kavandatud meetmed selle vähendamiseks koos soovitusliku ajakavaga.
7. Each operational programme, except those where technical assistance is undertaken under a specific operational programme, shall, subject to the Member State's duly justified assessment of their relevance to the content and objectives of the operational programmes, include a description of:	7. Kõik rakenduskavad, välja arvatud need, mille puhul tehnilist abi antakse eraldi rakenduskava raames, sisaldavad tingimusel, et liikmesriik hindab nõuetekohaselt põhjendades need rakenduskavade sisu ja eesmärkide seisukohalt asjakohaseks, järgmist kirjeldust:
(a) \| the specific actions to take into account environmental protection requirements, resource efficiency, climate change mitigation and adaptation, disaster resilience and risk prevention and management, in the selection of operations;	a) \| meetmed võtmaks tegevuste valimisel arvesse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist, kliimamuutustega kohanemist, vastupidavust katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist;
(b) \| the specific actions to promote equal opportunities and prevent discrimination based on sex, racial or ethnic origin, religion or belief, disability, age or sexual orientation during the preparation, design and implementation of the operational programme and in particular in relation to access to funding, taking account of the needs of the various target groups at risk of such discrimination and in particular the requirements to ensure accessibility for persons with disabilities;	b) \| erimeetmed, millega edendatakse võrdseid võimalusi ja ennetatakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel rakenduskava ettevalmistuse, kavandamise ja elluviimise ajal ning eriti seoses rahastamisele juurdepääsuga, võttes arvesse mitmesuguste diskrimineerimisohus olevate sihtrühmade vajadusi ja eriti puuetega inimestele juurdepääsu tagamise nõudeid;
(c) \| the contribution of the operational programme to the promotion of equality between men and women and, where appropriate, the arrangements to ensure the integration of gender perspective at operational programme and operation level.	c) \| tegevusprogrammi panus meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele, ja vajaduse korral sooperspektiivi integreerimise tagamise kord rakenduskava ja tegevuse tasandil.
Member States may submit an opinion from the national equality bodies on the measures set out in points (b) and (c) of the first subparagraph with the proposal for an operational programme under the Investment for growth and jobs goal.	Liikmesriigid võivad esitada majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames koos rakenduskava ettepanekuga võrdõiguslikkusega tegelevate riiklike asutuste arvamuse esimese lõigu punktides b ja c sätestatud meetmete kohta.
8. When a Member State prepares a maximum of one operational programme for each Fund, the elements of the operational programme falling under point (a) of the first subparagraph of paragraph 2, points (a), (c) and (d) of paragraph 3, paragraph 4 and paragraph 6 may be incorporated solely under the relevant provisions of the Partnership Agreement.	8. Kui liikmesriik koostab iga fondi osas maksimaalselt ühe rakenduskava, võib lõike 2 esimese lõigu punkti a, lõike 3 punktide a, c ja d ning lõigete 4 ja 6 kohased rakenduskava elemendid lisada üksnes partnerluslepingu asjakohastesse sätetesse.
9. The operational programme shall be prepared in accordance with a model. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article adopt an implementing act laying down that model. That implementing act shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	9. Rakenduskava koostatakse vastavalt näidisele. Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon rakendusaktina vastu näidise. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
10. The Commission shall adopt a decision, by means of implementing acts, approving all the elements, including any of its future amendments, of the operational programme falling under this Article, except those falling under points (b)(vi), (c)(v) and (e) of the first subparagraph of paragraph 2, paragraphs 4 and 5, points (a) and (c) of paragraph 6 and paragraph 7, which remain under the responsibility of the Member States.	10. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse, millega kiidab heaks kõik käesoleva artikli kohased rakenduskava elemendid (sealhulgas kõik selles tulevikus tehtavad muudatused), välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkti vi, punkti c alapunkti v, punkti e, lõiked 4 ja 5, lõike 6 punktid a ja c ning lõike 7 kohased elemendid, mille osas vastutus jääb liikmesriikidele.
11. The managing authority shall notify the Commission of any decision amending the elements of the operational programme not covered by the Commission decision, referred to in paragraph 10, within one month of the date of that amending decision. The amending decision shall specify the date of its entry into force, which shall not be earlier than the date of its adoption.	11. Korraldusasutus teavitab komisjoni kõigist otsustest, millega muudetakse rakenduskava elemente, mis ei ole hõlmatud lõikes 10 osutatud komisjoni otsusega, ning teeb seda ühe kuu jooksul kõnealuse otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Muutvas otsuses määratakse kindlaks selle jõustumise kuupäev, mis ei ole varasem otsuse vastuvõtmise kuupäevast.
Article 97	Artikkel 97
Specific provisions on the programming of support for the joint instruments for uncapped guarantees and securitisation under the Investment for growth and jobs goal	Erisätted piiristamata tagatiste ja väärtpaberistamisega seotud ühisinstrumentidele mõeldud toetuse kavandamise kohta majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames
In accordance with Article 28, operational programmes referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 39(4) shall include only the elements referred to in point (b)(i), (ii) and (iv) and point (d) of the first subparagraph of Article 96(2), Article 96(5) and point (b) of Article 96(6).	Kooskõlas artikliga 28 sisaldavad artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud rakenduskavad ainult neid elemente, millele on osutatud artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktides i, ii ja iv ning, artikli 96 lõikes 5 ja artikli 96 lõike 6 punktis b.
Article 98	Artikkel 98
Joint support from the Funds under the Investment for growth and jobs goal	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvatelt fondidelt saadav ühistoetus
1. The Funds may jointly provide support for operational programmes under the Investment for growth and jobs goal.	1. Fondid võivad anda ühistoetust rakenduskavadele majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames.
2. The ERDF and the ESF may finance, in a complementary manner and subject to a limit of 10 % of Union funding for each priority axis of an operational programme, a part of an operation for which the costs are eligible for support from the other Fund on the basis of eligibility rules applied to that Fund, provided that such costs are necessary for the satisfactory implementation of the operation and are directly linked to it.	2. ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa tegevusest, mille kulud vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel, et need kulud on vajalikud tegevuse nõuetekohaseks elluviimiseks ja sellega otseselt seotud; seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul kehtivast liidu rahastamise 10 % ülempiirist.
3. Paragraphs 1 and 2 shall not apply to programmes under the European territorial cooperation goal.	3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes.
Article 99	Artikkel 99
Geographical scope of operational programmes under the Investment for growth and jobs goal	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade geograafiline ulatus
Unless otherwise agreed between the Commission and the Member State, operational programmes for the ERDF and the ESF shall be drawn up at the appropriate geographical level and at least at NUTS level 2, in accordance with the institutional and legal framework of the Member State.	Kui komisjon ja liikmesriigid ei ole teistmoodi kokku leppinud, koostatakse programmid ERFi ja ESFi jaoks sobival geograafilised tasandil ning vähemalt NUTS 2. tasandil vastavalt konkreetse liikmesriigi institutsioonilisele ja õigusraamistikule.
Operational programmes with support from the Cohesion Fund shall be drawn up at national level.	Ühtekuuluvusfondist toetust saavad rakenduskavad koostatakse riigi tasandil.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Major projects	Suurprojektid
Article 100	Artikkel 100
Content	Sisu
As part of an operational programme or operational programmes, which have been subject to a Commission decision under Article 96(10) of this Regulation or under Article 8(12) of the ETC Regulation, the ERDF and the Cohesion Fund may support an operation comprising a series of works, activities or services intended in itself to accomplish an indivisible task of a precise economic or technical nature which has clearly identified goals and for which the total eligible cost exceeds EUR 50 000 000 and in the case of operations contributing to the thematic objective under point (7) of the first paragraph of Article 9 where the total eligible cost exceeds EUR 75 000 000 (the 'major project'). Financial instruments shall not be considered to be major projects.	Osana rakenduskavast või rakenduskavadest, mille puhul on kohaldatud komisjoni otsust käesoleva määruse artikli 96 lõike 10 või ETK määruse artikli 8 lõike 12 kohaselt, võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond toetada tegevust, mis seisneb ehitustöödes, tegevustes või teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või tehnilise olemusega jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille puhul on rahastamiskõlblike kulude kogusumma suurem kui 50 000 000 eurot, ning tegevuste puhul, mis aitavad kaasa artikli 9 esimese lõigu punkti 7 kohaste valdkondlike eesmärkide saavutamisele ning mille puhul on rahastamiskõlblike kulude kogusumma suurem kui 75 000 000 eurot („suurprojekt”). Rahastamisvahendeid ei käsitata suurprojektidena.
Article 101	Artikkel 101
Information necessary for the approval of a major project	Suurprojektide heakskiitmiseks vajalik teave
Before a major project is approved, the managing authority shall ensure that the following information is available:	Enne suurprojekti heakskiitmist tagab korraldusasutus järgmise teabe kättesaadavuse:
(a) \| details concerning the body to be responsible for implementation of the major project, and its capacity;	a) \| suurprojekti elluviimise eest vastutavat organit puudutavad üksikasjad ja selle suutlikkus;
(b) \| a description of the investment and its location;	b) \| investeeringu ja selle asukoha kirjeldus;
(c) \| the total cost and total eligible cost, taking account of the requirements set out in Article 61;	c) \| kogukulud ja rahastamiskõlblikud kogukulud, võttes arvesse artiklis 61 sätestatud nõudeid;
(d) \| feasibility studies carried out, including the options analysis, and the results;	d) \| tehtud teostatavusuuringud, sealhulgas variantide analüüs ja tulemused;
(e) \| a cost-benefit analysis, including an economic and a financial analysis, and a risk assessment;	e) \| kulude-tulude analüüs, sealhulgas majanduslik ja finantsanalüüs ning riskianalüüs;
(f) \| an analysis of the environmental impact, taking into account climate change adaptation and mitigation needs, and disaster resilience;	f) \| keskkonnamõju analüüs, milles on võetud arvesse kliimamuutusega kohanemise ja kliimamuutuse mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet;
(g) \| an explanation as to how the major project is consistent with the relevant priority axes of the operational programme or operational programmes concerned, and its expected contribution to achieving the specific objectives of those priority axes and the expected contribution to socio-economic development;	g) \| selgitus selle kohta, kuidas suurprojekt on kooskõlas asjaomas(t)e rakenduskava(de) vastavate prioriteetsete suundadega ja suurprojekti eeldatav panus nende prioriteetsete suundade konkreetsete eesmärkide saavutamisse ja eeldatav panus sotsiaalmajanduslikku arengusse;
(h) \| the financing plan showing the total planned financial resources and the planned support from the Funds, the EIB, and all other sources of financing, together with physical and financial indicators for monitoring progress, taking account of the identified risks;	h) \| rahastamiskava, milles on näidatud rahaliste vahendite kavandatav kogumaht ning kavandatav toetus fondidest, EIPst ja kõigist teistest rahastamisallikatest koos füüsiliste ja finantsnäitajatega edusammude jälgimiseks;
(i) \| the timetable for implementing the major project and, where the implementation period is expected to be longer than the programming period, the phases for which support from the Funds is requested during the programming period.	i) \| suurprojekti rakendamise ajakava ja juhul, kui rakendamisperiood on eeldatavalt pikem kui programmiperiood, etapid, mille jaoks programmiperioodil taotletakse fondidest kaasrahastamist.
The Commission shall adopt implementing acts establishing the methodology to be used based on recognised best practices, in carrying out the cost-benefit analysis referred to in point (e) of the first paragraph. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	Komisjon võtab vastu rakendusaktid esimese lõigu punktis e nimetatud kulude-tulude analüüsil kasutatava tunnustatud headel tavadel põhineva metoodika kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
At the initiative of a Member State, the information in points (a) to (i) of the first paragraph may be assessed by independent experts supported by technical assistance of the Commission or, in agreement with the Commission, by other independent experts ("quality review"). In other cases, the Member State shall submit to the Commission the information set out in points (a) to (i) of the first paragraph as soon as it is available.	Liikmesriigi algatusel võivad esimese lõigu punktides a kuni i käsitletud teavet hinnata sõltumatud eksperdid, kellele osutab tehnilist abi komisjon või kokkuleppel komisjoniga teised sõltumatud eksperdid („kvaliteedikontroll”). Muudel juhtudel esitab liikmesriik esimese lõigu punktides a kuni i käsitletud teabe komisjonile niipea, kui see on kättesaadav.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 149, laying down the methodology to be used in carrying out the quality review of a major project.	Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse suurprojekti kvaliteedikontrolli teostamisel kasutatav metoodika.
The Commission shall adopt implementing acts establishing the format for submission of the information set out in points (a) to (i) of the first paragraph. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	Komisjoni poolt vastu võetud rakendusaktide teel määratakse kindlaks esimese lõigu punktides a kuni i käsitletud teabe esitamise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Article 102	Artikkel 102
Decision on a major project	Otsus suurprojekti kohta
1. Where a major project has been appraised positively by a quality review by independent experts, on the basis of their assessment of the information referred to in the first paragraph of Article 101, the managing authority may proceed with the selection of the major project in accordance with Article 125(3). The managing authority shall notify the Commission of the selected major project. That notification shall consist of the following elements:	1. Kui sõltumatute ekspertide teostatud kvaliteedikontroll annab artikli 101esimeses lõigus osutatud teabe alusel suurprojektile positiivse hinnangu, võib korraldusasutus kooskõlas artikli 125 lõikega 3 suurprojekti valimise juurde asuda. Korraldusasutus teavitab komisjoni valitud suurprojektist. Edastatav teave hõlmab järgmist:
(a) \| the document referred to in point (c) of Article 125(3) setting out: \| (i) \| the body to be responsible for implementation of the major project; \| (ii) \| a description of the investment, its location, timetable and expected contribution of the major project to the specific objectives of the relevant priority axis or axes; \| (iii) \| the total cost and total eligible cost, taking account of the requirements set out in Article 61; \| (iv) \| the financing plan, and the physical and financial indicators for monitoring progress, taking account of the identified risks;	a) \| artikli 125 lõike 3 punktis c nimetatud dokument, milles on märgitud järgmised andmed: \| i) \| suurprojekti rakendamise eest vastutav organ; \| ii) \| investeeringu kirjeldus, asukoht, ajakava ning suurprojekti eeldatav panus asjakohase prioriteetse suuna või asjakohaste prioriteetsete suundade erieesmärkide saavutamisse; \| iii) \| kogukulud ja rahastamiskõlblikud kogukulud, võttes arvesse artiklis 61 sätestatud nõudeid; \| iv) \| rahastamiskava ning füüsilised ja finantsnäitajad edusammude jälgimiseks, võttes arvesse tuvastatud riske;
(b) \| the quality review of the independent experts, providing clear statements on the investment's feasibility and the economic viability of the major project.	b) \| sõltumatute ekspertide kvaliteedikontroll, milles on esitatud selged seisukohad investeeringu teostatavuse ja suurprojekti majandusliku elujõulisuse kohta.
The financial contribution to the major project selected by the Member State shall be deemed to be approved by the Commission in the absence of a decision, by means of an implementing act, refusing the financial contribution within three months of the date of the notification referred to in the first subparagraph. The Commission shall refuse the financial contribution only on the grounds that it has established a significant weakness in the independent quality review.	Liikmesriigi valitud suurprojekti rahaline toetamine loetakse komisjoni poolt heakskiidu saanuks, kui kolme kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teabe esitamist ei ole komisjon rakendusaktiga vastu võtnud otsust, millega keeldutakse rahalist toetust lubamast. Komisjon keeldub rahalisest toetusest üksnes siis, kui ta on kindlaks teinud märkimisväärsed puudused sõltumatus kvaliteedikontrollis.
The Commission shall adopt implementing acts establishing the format for the notification referred to in the first subparagraph. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse esimeses lõigus osutatud teabe edastamise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
2. In cases other than those referred to in paragraph 1 of this Article, the Commission shall appraise the major project on the basis of the information referred to in Article 101 in order to determine whether the requested financial contribution for the major project selected by the managing authority in accordance with Article 125(3) is justified. The Commission shall adopt a decision on the approval of the financial contribution to the selected major project, by means of an implementing act, no later than three months after the date of submission of the information referred to in Article 101.	2. Muudel juhtudel annab komisjon artiklis 101 osutatud teabe alusel suurprojektile hinnangu, et teha kindlaks, kas taotletud rahaline toetus korraldusasutuse poolt kooskõlas artikli 125 lõikega 3 valitud suurprojektile on õigustatud. Komisjon võtab suurprojekti rahalise toetamise heakskiitmise otsuse vastu rakendusaktiga hiljemalt kolm kuud pärast artikli 101 kohaselt teabe esitamise kuupäeva.
3. The approval by the Commission under the second subparagraph of paragraph 1 and paragraph 2 shall be conditional on the first works contract being concluded, or, in the case of operations implemented under PPP structures, on the signing of the PPP agreement between the public body and the private sector body, within three years of the date of the approval. At the duly motivated request of the Member State, in particular in the case of delays resulting from administrative and legal proceedings related to the implementation of major projects, and made within the three year period, the Commission may adopt a decision, by means of an implementing act, on the extension of the period by not more than two years.	3. Komisjon teeb lõike 1 teise lõigu ja lõike 2 kohaselt heakskiitva otsuse tingimusel, et esimene ehitustööde leping või avaliku ja erasektori partnerluse struktuuride raames rakendatavate tegevuste puhul avaliku ja erasektori partnerlusleping avaliku sektori asutuse ja erapartneri vahel sõlmitakse kolme aasta jooksul alates heakskiitmise kuupäevast. Kui liikmesriik esitab kolme aasta jooksul nõuetekohaselt põhjendatud taotluse, eelkõige suurprojektide rakendamisega seotud haldus- ja kohtumenetlustest tulenevate viivituste puhul, võib komisjon võtta rakendusaktiga vastu otsuse perioodi pikendamiseks mitte kauemaks kui kaheks aastaks.
4. Where the Commission does not approve the financial contribution to the selected major project, it shall give in its decision the reasons for its refusal.	4. Kui komisjon keeldub suurprojektile rahalist toetust lubamast, teatab ta oma otsuses keeldumise põhjustest.
5. Major projects notified to the Commission under paragraph 1 or submitted for approval under paragraph 2 shall be contained in the list of major projects in an operational programme.	5. Komisjonile lõike 1 kohaselt teatatud või lõike 2 kohaselt heakskiitmiseks esitatud suurprojektid peavad olema toodud rakenduskava suurprojektide loendis.
6. Expenditure relating to a major project may be included in a request for payment after the notification referred to in paragraph 1 or after the submission for approval referred to in paragraph 2. Where the Commission does not approve the major project selected by the managing authority, the declaration of expenditure following the adoption of the Commission decision shall be rectified accordingly.	6. Suurprojektiga seotud kulud võib lisada maksetaotlusesse pärast lõikes 1 nimetatud teavitamist või pärast lõikes 2 nimetatud heakskiitmist käsitleva taotluse esitamist. Kui komisjon korraldusasutuse valitud suurprojekti heaks ei kiida, muudetakse vastavalt ka komisjoni otsuse vastuvõtmisele järgnevat kuludeklaratsiooni.
Article 103	Artikkel 103
Decision on a major project subject to phased implementation	Otsus etapipõhiselt rakendatava suurprojekti kohta
1. By way of derogation from the third paragraph of Article 101 and Article 102(1) and (2), the procedures set out in paragraphs 2, 3 and 4 of this Article shall apply to an operation which satisfies the following conditions:	1. Erandina artikli 101 kolmandast lõigust ning artikli 102 lõigetest 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlusi tegevustele, mis vastab järgmistele tingimustele:
(a) \| the operation consists of the second or subsequent phase of a major project under the previous programming period for which the preceding phase or phases are approved by the Commission not later than 31 December 2015 pursuant to Regulation (EC) No 1083/2006; or in the case of Member States which acceded to the Union after 1 January 2013, no later than 31 December 2016;	a) \| tegevus kujutab endast eelmise programmperioodi suurprojekti teist või hilisemat etappi, mille eelmine etapp või eelmised etapid olid komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt heaks kiidetud hiljemalt 31. detsembril 2015, või hiljemalt 31. detsembril 2016 liikmesriikide puhul, kes ühinesid liiduga pärast 1. jaanuari 2013;
(b) \| the sum of the total eligible costs of all phases of the major project exceeds the respective levels set out in Article 100;	b) \| suurprojekti kõigi etappide rahastamiskõlblike kogukulude summa ületab artiklis 100 sätestatud vastavaid summasid;
(c) \| the major project application and assessment by the Commission under the previous programming period covered all the planned phases;	c) \| suurprojekti taotlus ja komisjonipoolne hindamine eelmisel programmiperioodil hõlmas kõiki kavandatavaid etappe;
(d) \| there are no substantial changes in the information referred to in the first paragraph of Article 101 of this Regulation for the major project compared to the information provided for the major project application submitted under Regulation (EC) No 1083/2006, in particular as regards the total eligible cost;	d) \| käesoleva määruse artikli 101 lõike 1 esimeses lõigus osutatud teabes suurprojekti kohta ei ole olulisi muudatusi võrreldes määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt esitatud suurprojekti taotluses esitatud teabega, eelkõige rahastamiskõlblike kulutuste osas;
(e) \| the phase of the major project to be implemented under the previous programming period is or will be ready to be used for its intended purpose as specified in the Commission decision by the deadline of the submission of the closure documents for the relevant operational programme or programmes.	e) \| eelmise programmiperioodi raames rakendatav suurprojekti etapp on valmis või saab valmis kasutamiseks komisjoni otsuses esitatud ettenähtud otstarbel asjakohase rakenduskava või asjakohaste rakenduskavade lõpetamisdokumentide esitamise tähtajaks.
2. The managing authority may proceed with the selection of the major project in accordance with Article 125(3) and submit the notification containing all the elements set out in point (a) of the first subparagraph of Article 102(1) together with its confirmation that the condition under point (d) of paragraph 1 of this Article is fulfilled. No quality review of the information by independent experts shall be required.	2. Korraldusasutus võib kooskõlas artikli 1125 lõikega 3 suurprojekti valimise juurde asuda ja esitada kõiki artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud elemente sisaldava teatise koos kinnitusega, et käesoleva artikli lõike 1 punkti d kohane tingimus on täidetud. Teabe kvaliteedi kontrollimist sõltumatute ekspertide poolt ei nõuta.
3. The financial contribution to the major project selected by the managing authority shall be deemed to be approved by the Commission in the absence of a decision, by means of an implementing act, refusing the financial contribution to the major project within three months of the date of the notification referred to in paragraph 2. The Commission shall refuse the financial contribution only on the grounds that there have been substantial changes in the information referred to in point (d) of paragraph 1 or that the major project is not consistent with the relevant priority axis of the operational programme or programmes concerned.	3. Korraldusasutuse valitud suurprojekti rahaline toetamine loetakse komisjoni poolt heakskiidu saanuks, kui kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe esitamist ei ole komisjon rakendusaktiga vastu võtnud otsust, millega keeldutakse suurprojektile rahalist toetust lubamast. Komisjon keeldub rahalisest toetamisest ainult siis, kui lõike 1 punktis d osutatud teabes on tehtud olulisi muudatusi või kui suurprojekt ei ole kooskõlas asjaomase rakenduskava või asjaomaste rakenduskavade vastava prioriteetse suunaga.
4. Article 102(3) to (6) shall apply to decisions on a major project subject to phased implementation.	4. Artikli 102 lõikeid 3–6 kohaldatakse suurprojektide etapiviisilise rakendamise otsuste suhtes.
CHAPTER III	III PEATÜKK
Joint action plan	Ühine tegevuskava
Article 104	Artikkel 104
Scope	Kohaldamisala
1. A joint action plan is an operation the scope of which is defined and which is managed in relation to the outputs and results to be achieved. It comprises a project or a group of projects, not consisting of the provision of infrastructure, carried out under the responsibility of the beneficiary, as part of an operational programme or programmes. The outputs and results of a joint action plan shall be agreed between a Member State and the Commission and shall contribute to specific objectives of the operational programmes and form the basis of support from the Funds. Results shall refer to direct effects of the joint action plan. The beneficiary of a joint action plan shall be a public law body. Joint action plans shall not be considered to be major projects.	1. Ühine tegevuskava on tegevus, mille ulatus on määratletud ja mida juhitakse sellega saavutatavate väljundite ja tulemustega. See koosneb projektist või projektide rühmast, mis ei seisne taristu tagamises ning mida viiakse ellu toetusesaaja vastutusel osana rakenduskavast või -kavadest. Ühise tegevuskava väljundid ja tulemused lepitakse kokku liikmesriikide ja komisjoni vahel ning need aitavad kaasa rakenduskavade konkreetsetele eesmärkidele ja on fondidelt saadava toetuse aluseks. Tulemused viitavad ühise tegevuskava otsesele mõjule. Toetusesaaja on avalik-õiguslik isik. Ühiseid tegevuskavasid ei loeta suurprojektideks.
2. The public expenditure allocated to a joint action plan shall be a minimum of EUR 10 000 000 or 20 % of the public support of the operational programme or programmes, whichever is lower. For the purpose of undertaking a pilot project, the minimum public expenditure allocated to one joint action plan for each operational programme may be reduced to EUR 5 000 000.	2. Ühisele rakenduskavale eraldatud avaliku sektori kulud peavad olema vähemalt 10 000 000 eurot või 20 % rakenduskavale või -kavadele antavast riigi toetusest, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Katseprojekti läbiviimise eesmärgil võib avaliku sektori miinimumkulusid ühele ühisele rakenduskavale iga rakenduskava puhul vähendada 5 000 000 euroni.
3. Paragraph 2 shall not apply to operations supported under the YEI.	3. Lõige 2 ei kohaldu noorte tööhõive algatuse suhtes.
Article 105	Artikkel 105
Preparation of joint action plans	Ühiste tegevuskavade ettevalmistamine
1. The Member State, the managing authority or any designated public law body may submit a proposal for a joint action plan at the same time as or subsequent to the submission of the operational programmes concerned. That proposal shall contain all the information referred to in Article 106.	1. Liikmesriik, korraldusasutus või määratud avalik-õiguslik isik võib esitada ühise tegevuskava ettepaneku samal ajal asjaomaste rakenduskavade esitamisega või pärast seda. Ettepanek peab sisaldama kogu artiklis 106 osutatud teavet.
2. A joint action plan shall cover part of the period between 1 January 2014 and 31 December 2023. The outputs and results of a joint action plan shall give rise to reimbursement only if attained after the date of the decision of approval of the joint action plan referred to in Article 107 and before the end of the implementation period defined in that decision.	2. Ühine tegevuskava hõlmab osa ajavahemikust 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2022. Ühise tegevuskava väljundite ja tulemuste eest makstakse hüvitist ainult siis, kui need on saavutatud pärast artiklis 107 osutatud ühise tegevuskava heakskiitva otsuse tegemise kuupäeva ja enne selles otsuses määratletud rakendusperioodi lõppu.
Article 106	Artikkel 106
Content of joint action plans	Ühiste tegevuskavade sisu
A joint action plan shall contain:	Ühine tegevuskava peab sisaldama järgmist:
(1) \| an analysis of the development needs and objectives justifying it, taking into account the objectives of the operational programmes and, where applicable, the relevant country-specific recommendations and the broad guidelines of the economic policies of the Member States and of the Union under Article 121(2) TFEU and the relevant Council recommendations which the Member States are to take into account in their employment policies under Article 148(4) TFEU;	1) \| arenguvajaduste ja -eesmärkide analüüs, milles esitatakse selle põhjendused, võttes arvesse rakenduskavade eesmärke ja vajaduse korral ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikest 2 tulenevaid vastavaid riigipõhiseid soovitusi ning liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikest 4 tulenevaid vastavaid nõukogu soovitusi, mida liikmesriigid võtavad arvesse tööhõivepoliitikas;
(2) \| the framework describing the relationship between the general and specific objectives of the joint action plan, the milestones and the targets for outputs and results, and the projects or types of projects envisaged;	2) \| ühise tegevuskava üldiste ja konkreetsete eesmärkide vahelist seost, väljundite ja tulemuste vahe-eesmärke ning kavandatud projekte või projektitüüpe kirjeldav raamistik;
(3) \| the common and specific indicators used to monitor outputs and results, where relevant, by priority axis;	3) \| väljundite ja tulemuste seires kasutatavad üldised ja konkreetsed näitajad, kui see on asjakohane, prioriteetsete suundade kaupa;
(4) \| information on its geographic coverage and target groups;	4) \| teave selle geograafilise ulatuse ja sihtrühmade kohta;
(5) \| its expected implementation period;	5) \| selle eeldatav rakendusperiood;
(6) \| an analysis of its effects on the promotion of equality between men and women and the prevention of discrimination;	6) \| analüüs selle mõju kohta meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele ja diskrimineerimise ennetamisele;
(7) \| an analysis of its effects on the promotion of sustainable development, where appropriate;	7) \| vajaduse korral analüüs selle mõju kohta säästva arengu edendamisele;
(8) \| its implementing provisions, including the following: \| (a) \| the designation of the beneficiary responsible for the implementation of the joint action plan, providing guarantees of its competence in the domain concerned as well as its administrative and financial management capacity; \| (b) \| the arrangements for steering the joint action plan, in accordance with Article 108; \| (c) \| the arrangements for monitoring and evaluating the joint action plan including arrangements ensuring the quality, collection and storage of data on the achievement of milestones, outputs and results; \| (d) \| the arrangements ensuring the dissemination of information and communication in relation to the joint action plan and to the Funds;	8) \| selle rakendussätted, sealhulgas järgmised: \| a) \| ühise tegevuskava rakendamise eest vastutava toetusesaaja määramine ja tõendite esitamine tema pädevuse kohta asjaomases valdkonnas ning haldus- ja finantsjuhtimise alal; \| b) \| ühise tegevuskava juhtimise kord vastavalt artiklile 108; \| c) \| ühise tegevuskava seire ja hindamise kord, sealhulgas vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamist puudutavate andmete kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise kord; \| d) \| ühise tegevuskava ja fondidega seotud teabe levitamise ja edastamise kord;
(9) \| its financial arrangements, including the following: \| (a) \| the costs of achieving milestones, outputs and result targets with reference to point (2), based on the methods set out in Article 67(5) of this Regulation and in Article 14 of the ESF Regulation; \| (b) \| an indicative schedule of payments to the beneficiary linked to the milestones and targets; \| (c) \| the financing plan by operational programme and priority axis, including the total eligible amount and the amount of public expenditure.	9) \| selle rahastamismeetmed, sealhulgas järgmised: \| a) \| vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuseesmärkide saavutamise kulud punkti 2 põhjal, lähtudes käesoleva määruse artikli 67 lõikes 5 ning ESFi määruse artiklis 14 sätestatud metoodikast; \| b) \| toetusesaajale tehtavate maksete soovituslik ajakava, mis on seotud vahe- ja lõppeesmärkidega; \| c) \| rahastamiskava rakenduskavade ja prioriteetsete suundade kaupa, sealhulgas rahastamiskõlblike kulude kogusumma ja riiklike kulutuste summa.
The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts laying down the format of the model for the joint action plan. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühise tegevuskava vormingu näidis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Article 107	Artikkel 107
Decision on the joint action plan	Otsus ühise tegevuskava kohta
1. The Commission shall appraise the joint action plan on the basis of the information referred to in Article 106 in order to determine whether support from the Funds is justified.	1. Artiklis 106 osutatud teabe alusel annab komisjon ühisele tegevuskavale hinnangu, et teha kindlaks, kas fondidelt toetuse saamine on põhjendatud.
Where the Commission, within two months following the submission of a joint action plan proposal, considers that it does not meet the appraisal requirements referred to in Article 104, it shall make observations to the Member State. The Member State shall provide to the Commission all necessary additional information requested and, where appropriate, revise the joint action plan accordingly.	Kui komisjon leiab kahe kuu jooksul pärast ühise tegevuskava esitamist, et see ei vasta artiklis 104 osutatud heakskiidu saamise tingimustele, esitab ta liikmesriigile oma tähelepanekud. Liikmesriik annab komisjonile kogu nõutud vajaliku lisateabe ja teeb esitatud ühisesse tegevuskavasse vajaduse korral vastavad parandused.
2. Provided that any observations have been adequately taken into account, the Commission shall adopt a decision, by means of an implementing act, approving the joint action plan no later than four months after its submission by the Member State but not before the adoption of the operational programmes concerned.	2. Tingimusel, et kõiki tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud, võtab komisjon rakendusaktiga vastu ühist tegevuskava heaks kiitva otsuse hiljemalt neli kuud pärast seda, kui liikmesriik kava esitab, kuid mitte enne asjaomaste rakenduskavade vastuvõtmist.
3. The decision referred to in paragraph 2 shall indicate the beneficiary and the general and specific objectives of the joint action plan, the milestones and targets for outputs and results, the costs of achieving those milestones, outputs and result targets, and the financing plan by operational programme and priority axis, including the total eligible amount and the amount of public expenditure, the implementation period of the joint action plan and, where relevant, the geographical coverage and target groups of the joint action plan.	3. Lõikes 2 nimetatud otsuses nimetatakse toetusesaaja, ühise tegevuskava üld- ja erieesmärgid, väljundite ning tulemuste vahe- ja lõppeesmärgid, vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuseesmärkide saavutamisega seotud kulud, rahastamiskava iga rakenduskava ja prioriteetse suuna kaupa, sealhulgas rahastamiskõlblike kulude kogusumma ja avaliku sektori kulude summa, ühise tegevuskava rakendusperiood ning vajaduse korral ühise tegevuskava geograafiline ulatus ja sihtrühmad.
4. Where the Commission refuses, by means of an implementing act, to allow support from the Funds to be allocated to a joint action plan, it shall notify the Member State of its reasons within the period laid down in paragraph 2.	4. Kui komisjon keeldub rakendusaktiga ühisele tegevuskavale fondide toetust lubamast, teatab ta liikmesriigile selle põhjustest lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul.
Article 108	Artikkel 108
Steering committee and amendment of the joint action plan	Juhtkomitee ja ühise tegevuskava muutmine
1. The Member State or the managing authority shall set up a steering committee for the joint action plan, distinct from the monitoring committee of the relevant operational programmes. The steering committee shall meet at least twice a year and shall report to the managing authority. The managing authority shall inform the relevant monitoring committee of the results of the work carried out by the steering committee and the progress of the implementation of the joint action plan in accordance with point (e) of Article 110(1) and point (a) of Article 125(2).	1. Liikmesriik või korraldusasutus moodustab ühise tegevuskava juhtkomitee, mis erineb vastavate rakenduskavade seirekomisjonidest. Juhtkomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ja annab aru korraldusasutusele. Korraldusasutus teavitab vastavat seirekomisjoni juhtkomitee poolt tehtud töö tulemustest ja ühise tegevuskava rakendamisel tehtud edusammudest vastavalt artikli 110 lõike 1 punktile e ja artikli 125 lõike 2 punktile a.
The composition of the steering committee shall be decided by the Member State in agreement with the relevant managing authority, respecting the principle of partnership.	Juhtkomitee koosseisu otsustab liikmesriik kokkuleppel vastava korraldusasutusega, austades partnerluse põhimõtet.
The Commission may participate in the work of the steering committee in an advisory capacity.	Komisjon võib osaleda juhtkomitee töös nõuandjana.
2. The steering committee shall carry out the following activities:	2. Juhtkomitee teostab järgmisi tegevusi:
(a) \| review progress towards achieving the milestones, outputs and results of the joint action plan;	a) \| hindab ühise tegevuskava vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamisel tehtud edusamme;
(b) \| consider and approve any proposal to amend the joint action plan in order to take account of any issues affecting its performance.	b) \| vaatab läbi ja kiidab heaks ettepanekud muuta ühist tegevuskava, et võtta arvesse kõiki probleeme, mis võivad mõjutada selle teostamist.
3. Requests for amendment of joint action plans submitted by a Member State to the Commission shall be duly substantiated. The Commission shall assess whether the request for amendment is justified, taking account of the information provided by the Member State. The Commission may make observations and the Member State shall provide to the Commission all necessary additional information. The Commission shall adopt a decision, by means of an implementing act, on a request for amendment no later than three months after its submission by the Member State, provided that any observations made by the Commission have been satisfactorily taken into account. The amendment shall enter into force from the date of the decision, unless otherwise set out in the decision.	3. Liikmesriigi poolt komisjonile esitatud ühise tegevuskava muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Komisjon hindab, kas muutmistaotlus on põhjendatud, võttes arvesse liikmesriigi esitatud teavet. Komisjon teeb oma tähelepanekud ja liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse kava muutmise kohta hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on selle esitanud, eeldusel et komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud. Kui muudatus kiidetakse heaks, jõustub see otsuse tegemise kuupäevast, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.
Article 109	Artikkel 109
Financial management and control of the joint action plan	Ühise tegevuskava finantsjuhtimine ja kontroll
1. Payments to the beneficiary of a joint action plan shall be treated as lump sums or standard scales of unit costs. The ceiling for lump sums set out in point (c) of the first subparagraph of Article 67(1) shall not apply.	1. Ühise tegevuskava raames toetusesaajale tehtavaid makseid käsitatakse ühekordsete maksete või ühikukulude standardastmestikena. Artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktis c sätestatud ühekordsete maksete ülempiiri ei kohaldata.
2. The financial management, control and audit of the joint action plan shall be aimed exclusively at verifying that the conditions for payments defined in the decision approving the joint action plan have been fulfilled.	2. Ühise tegevuskava finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise eesmärk on eranditult kontrollida, et ühise tegevuskava heakskiitmise otsuses kindlaks määratud maksetingimused on täidetud.
3. The beneficiary of a joint action plan and the bodies acting under its responsibility may apply their accounting practices for the costs of implementing operations. Those accounting practices and the costs actually incurred by the beneficiary shall not be subject to audit by the audit authority or the Commission.	3. Ühise tegevuskava raames toetusesaaja ja tema vastutusel tegutsevad üksused võivad tegevuste rakendamise kulude suhtes kohaldada oma raamatupidamistavasid. Neid raamatupidamistavasid ja tegelikult kantud kulusid ei auditeeri auditeerimisasutus ega komisjon.
TITLE III	III JAOTIS
MONITORING, EVALUATION, INFORMATION AND COMMUNICATION	SEIRE, HINDAMINE, TEAVE JA TEAVITAMINE
CHAPTER I	I PEATÜKK
Monitoring and evaluation	Seire ja hindamine
Article 110	Artikkel 110
Functions of the monitoring committee	Seirekomisjoni ülesanded
1. The monitoring committee shall examine in particular:	1. Seirekomisjon kontrollib järgmist:
(a) \| any issues that affect the performance of the operational programme;	a) \| asjaolud, mis mõjutavad rakenduskava täitmist;
(b) \| progress made in implementation of the evaluation plan and the follow-up given to findings of evaluations;	b) \| hindamiskava täitmise edukus ja hindamistulemuste järelmeetmed;
(c) \| implementation of the communication strategy;	c) \| teavitusstrateegia rakendamine;
(d) \| implementation of major projects;	d) \| suurprojektide rakendamine;
(e) \| implementation of joint action plans;	e) \| ühiste tegevuskavade rakendamine;
(f) \| actions to promote equality between men and women, equal opportunities, and non-discrimination, including accessibility for persons with disabilities;	f) \| soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise, sealhulgas puudega inimeste juurdepääsu edendamise meetmed;
(g) \| actions to promote sustainable development;	g) \| säästva arengu edendamise meetmed;
(h) \| where applicable ex ante conditionalities are not fulfilled at the date of the submission of the Partnership Agreement and operational programme, progress on actions to fulfil the applicable ex ante conditionalities;	h) \| kui kohaldatavad eeltingimused ei ole partnerluslepingu ja rakenduskava esitamise kuupäevaks täidetud, eeltingimuste täitmiseks võetud kohaldatavate meetmete edusammud;
(i) \| financial instruments.	i) \| rahastamisvahendid.
2. By way of derogation from Article 49(3), the monitoring committee shall examine and approve:	2. Erandina artikli 49 lõikest 3 kontrollib ja kiidab seirekomisjon heaks järgmist:
(a) \| the methodology and criteria used for selection of operations;	a) \| tegevuste valimise metoodika ja valikukriteeriumid;
(b) \| the annual and final implementation reports;	b) \| iga-aastased rakendusaruanded ja lõplikud rakendusaruanded;
(c) \| the evaluation plan for the operational programme and any amendment of the evaluation plan, including where either is part of a common evaluation plan pursuant to Article 114(1);	c) \| rakenduskava hindamiskava ja rakenduskava kõik muudatused, sealhulgas kui tegemist on ühise hindamiskava osaga artikli 114 lõike 1 kohaselt;
(d) \| the communication strategy for the operational programme and any amendment of the strategy;	d) \| rakenduskava teavitamisstrateegia ja strateegia kõik muudatused;
(e) \| any proposal by the managing authority for any amendment to the operational programme.	e) \| korraldusasutuse tehtud ettepanekud rakenduskava kõikide muudatuste kohta.
Article 111	Artikkel 111
Implementation reports for the Investment for growth and jobs goal	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate programmide rakendusaruanded
1. By 31 May 2016 and by the same date of each subsequent year until and including 2023 the Member State shall submit to the Commission an annual implementation report in accordance with Article 50(1). The report submitted in 2016 shall cover the financial years 2014 and 2015, as well as the period between the starting date for eligibility of expenditure and 31 December 2013.	1. Liikmesriik esitab 31. maiks 2016 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2023. aastani (kaasa arvatud) komisjonile iga-aastase rakendusaruande vastavalt artikli 50 lõikele 1. 2016. aastal esitatud aruanne hõlmab majandusaastaid 2014 ja 2015 ning ajavahemikku kulu rahastamiskõlblikkuse alguskuupäevast kuni 31. detsembrini 2013.
2. For the reports submitted in 2017 and 2019, the deadline referred to in paragraph 1 shall be 30 June.	2. 2017. ja 2019. aastal esitatavate aruannete puhul on lõikes 1 osutatud tähtpäev 30. juuni.
3. Annual implementation reports shall set out information on:	3. Rakendamise aastaaruannetes esitatakse teave alljärgneva kohta:
(a) \| implementation of the operational programme in accordance with Article 50(2);	a) \| rakenduskava rakendamine kooskõlas artikli 50 lõikega 2;
(b) \| progress in preparation and implementation of major projects and joint action plans.	b) \| suurprojektide ja ühiste tegevuskavade ettevalmistamise ja rakendamise edenemine.
4. The annual implementation reports submitted in 2017 and 2019 shall set out and assess the information required under Article 50(4) and (5) respectively and the information set out in paragraph 3 of this Article together with the following information:	4. 2017. ja 2019. aastal esitatavates iga-aastastes rakendusaruannetes esitatakse vastavalt artikli 50 lõigetes 4 ja 5 nõutav teave ja käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud teave koos järgneva teabega:
(a) \| progress in the implementation of the evaluation plan and the follow-up given to the findings of evaluations;	a) \| edusammud hindamiskava rakendamisel ja hindamise leidudega seotud järelmeetmed;
(b) \| the results of the information and publicity measures of the Funds carried out under the communication strategy;	b) \| fondide teavitamisstrateegia raames võetud teavitamis- ja avalikustamismeetmete tulemused;
(c) \| the involvement of the partners in the implementation, monitoring and evaluation of the operational programme.	c) \| partnerite kaasamine rakenduskava täitmisse, seiresse ja hindamisse.
The annual implementation reports submitted in 2017 and 2019 may, depending on the content and objectives of operational programmes, set out information and assess the following:	2017. ja 2019. aastal esitatavates iga-aastastes rakendusaruannetes võib sõltuvalt rakenduskava sisust ja eesmärkidest esitada ja hinnata järgmist:
(a) \| progress in the implementation of the integrated approach to territorial development, including development of regions facing demographic challenges and permanent or natural handicaps, sustainable urban development, and community-led local development under the operational programme;	a) \| edusammud integreeritud lähenemisviisi rakendamisel territoriaalse arengu suhtes, sh selliste piirkondade areng, kus on püsivalt väga ebasoodsad demograafilised ja looduslikud tingimused, linnade säästev areng, ning rakenduskava kohane kohalik arendustegevus kogukonna eestvedamisel;
(b) \| progress in the implementation of actions to reinforce the capacity of Member State authorities and beneficiaries to administer and use the Funds;	b) \| edusammud liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate fondide haldamise ja nende kasutamise suutlikkuse tõstmiseks meetmete rakendamisel;
(c) \| progress in the implementation of any interregional and transnational actions;	c) \| edusammud piirkondadevaheliste ja rahvusvaheliste meetmete rakendamisel;
(d) \| where appropriate, the contribution to macro-regional and sea basin strategies;	d) \| asjakohasel juhul panus makropiirkondlikesse ja mere vesikonna strateegiatesse;
(e) \| the specific actions taken to promote equality between men and women and to prevent discrimination, in particular accessibility for persons with disabilities, and the arrangements implemented to ensure the integration of the gender perspective in the operational programme and operations;	e) \| erimeetmed, mis on võetud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamiseks ning diskrimineerimise vältimiseks, eelkõige puudega inimeste erivajadustega arvestamiseks, ning kord, mida rakendatakse selle tagamiseks, et rakenduskavadesse kaasataks sooküsimused;
(f) \| actions taken to promote sustainable development in accordance with Article 8;	f) \| artikli 8 alusel säästva arengu edendamiseks võetud meetmed;
(g) \| progress in the implementation of actions in the field of social innovation, where appropriate;	g) \| asjakohasel juhul edusammud, mis on tehtud sotsiaalse innovatsiooni valdkonna meetmete rakendamisel;
(h) \| progress in the implementation of measures to address the specific needs of geographical areas most affected by poverty or of target groups at highest risk of poverty, discrimination or social exclusion, with special regard to marginalised communities and persons with disabilities, long term unemployed and young people not in employment, including, where appropriate, the financial resources used.	h) \| edusammud vaesusest kõige enam mõjutatud geograafiliste piirkondade või kõrgeima diskrimineerimis- või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajaduste rahuldamise meetmete rakendamisel, pöörates eriti tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, puuetega inimestele, pikaajalistele töötutele ja mittetöötavatele noortele, lisades vajaduse korral kasutatud rahastamisvahendid.
By way of derogation from the first and second subparagraphs, and in order to ensure consistency between the Partnership Agreement and the progress report, Member States with no more than one operational programme per Fund may include the information relating to ex ante conditionalities referred to in Article 50(3), the information required by Article 50(4) and the information referred to in points (a), (b), (c) and (h) of the second subparagraph of this paragraph in the progress report instead of the annual implementation reports submitted in 2017 and 2019 respectively and the final implementation report, without prejudice to point (b) of Article 110(2).	Erandina esimesest ja teisest lõigust võivad liikmesriigid, kellel ei ole rohkem kui üks rakenduskava fondi kohta, partnerluslepingu ja eduaruannete vahelise kooskõla tagamiseks erandkorras lisada artikli 50 lõikes 3 osutatud eeltingimustega seotud teabe, artikli 50 lõikega 4 nõutud teabe ja käesoleva lõike teise lõigu punktides a, b, c ja h osutatud teabe vastavalt 2017. ja 2019. aastal esitatavate iga-aastaste rakendusaruannete ja rakendamise lõpparuande asemel eduaruandesse, ilma et see piiraks artikli 110 lõike 2 punkti b kohaldamist.
5. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts establishing the models for the annual and final implementation reports. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	5. Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse rakendamise aasta- ja lõpparuannete näidised. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Article 112	Artikkel 112
Transmission of financial data	Finantsandmete edastamine
1. By 31 January, 31 July and 31 October, the Member State shall transmit electronically to the Commission for monitoring purposes, for each operational programme and by priority axis:	1. Liikmesriik edastab 31. jaanuariks, 31. juuliks ja 31. oktoobriks komisjonile kontrollimiseks elektrooniliselt iga rakenduskava ja iga prioriteetse suuna kaupa järgmised andmed:
(a) \| the total and public eligible cost of the operations and the number of operations selected for support;	a) \| tegevuste rahastamiskõlblikud kogukulud ja avaliku sektori rahastamiskõlblikud kulud ning toetuse saamiseks välja valitud tegevuste arv;
(b) \| the total eligible expenditure declared by beneficiaries to the managing authority.	b) \| toetusesaajate korraldusasutusele esitatud deklareeritud rahastamiskõlblikud kogukulud.
2. In addition, the transmission made by 31 January shall contain the above data broken down by category of intervention. That transmission shall be considered to fulfil the requirement for the submission of financial data referred to in Article 50(2).	2. Lisaks sellele sisaldab 31. jaanuariks edastatud teave eespool nimetatud andmeid esitatuna meetmete kategooriate kaupa. Nimetatud andmete edastus loetakse artikli 50 lõikes 2 osutatud finantsandmete edastamise nõuetele vastavaks.
3. A forecast of the amount for which Member States expect to submit payment applications for the current financial year and the subsequent financial year shall accompany the transmissions to be made by 31 January and 31 July.	3. Andmete edastamisega, mis tuleb teostada 31. jaanuariks ja 31. juuliks, kaasneb prognoos summa kohta, mille saamiseks kavatseb liikmesriik esitada maksetaotluse jooksval ja järgneval majandusaastal.
4. The cut-off date for the data submitted under this Article shall be the end of the month preceding the month of submission.	4. Käesoleva artikli alusel esitatavate andmete edastamise lõpptähtaeg on esitamise kuule eelneva kuu lõpp.
5. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts establishing the model to be used when submitting the financial data to the Commission for monitoring purposes. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	5. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks kehtestab komisjon rakendusakti teel mudeli, mida kasutatakse finantsandmete esitamisel komisjonile seire eesmärkidel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Article 113	Artikkel 113
Cohesion Report	Ühtekuuluvusaruanne
The report of the Commission referred to in Article 175 TFEU shall include:	ELi toimimise lepingu artiklis 175 osutatud komisjoni aruanne peab sisaldama järgmist:
(a) \| a record of progress made towards achieving economic, social and territorial cohesion, including the socio-economic situation and development of the regions, as well as the integration of the Union's priorities;	a) \| majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, piirkondade sotsiaal-majandusliku olukorra ja arengu ning liidu prioriteetide saavutamisega seotud edusammude kirjeldus;
(b) \| a record of the role of the Funds, EIB funding and the other instruments in, as well as the effect of other Union and national policies on, the progress made;	b) \| fondide, EIP poolse rahastamise ja muude rahastamisvahendite rolli ning muu liidu ja riikliku poliitika edusammudele avaldatud mõju kirjeldus;
(c) \| where appropriate an indication of future Union measures and policies necessary to strengthen economic, social and territorial cohesion, as well as to deliver the Union's priorities.	c) \| vajaduse korral teave tulevaste liidu meetmete ja poliitika kohta, mis on vajalikud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning liidu prioriteetide saavutamiseks.
Article 114	Artikkel 114
Evaluation	Hindamine
1. An evaluation plan shall be drawn up by the managing authority or Member State for one or more operational programmes. The evaluation plan shall be submitted to the monitoring committee no later than one year after the adoption of the operational programme.	1. Korraldusasutus või liikmesriik koostab ühe või enama rakenduskava jaoks hindamiskava. Hindamiskava esitatakse seirekomisjonile hiljemalt ühe aasta jooksul pärast rakenduskava vastuvõtmist.
2. By 31 December 2022, managing authorities shall submit to the Commission, for each operational programme, a report summarising the findings of evaluations carried out during the programming period and the main outputs and results of the operational programme, providing comments on the reported information.	2. 31. detsembriks 2022 esitavad korraldusasutused komisjonile iga rakenduskava kohta programmiperioodi jooksul tehtud hindamiste tulemuste kokkuvõtliku aruande ning rakenduskava peamised väljundid ja tulemused koos märkustega esitatud teabe kohta.
3. The Commission shall carry out ex post evaluations in close cooperation with the Member States and managing authorities.	3. Komisjon viib järelhindamised läbi tihedas koostöös liikmesriikide ja korraldusasutustega.
4. Paragraphs 1 and 2 of this Article shall not apply to the dedicated programmes referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 39(4).	4. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 39 lõike 4 esimese lõigu punktis b osutatud eriotstarbeliste programmide suhtes.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Information and communication	Teave ja teavitamine
Article 115	Artikkel 115
Information and communication	Teave ja teavitamine
1. Member States and managing authorities shall be responsible for:	1. Liikmesriigid ja korraldusasutused vastutavad alljärgneva eest:
(a) \| drawing up communication strategies;	a) \| teavitamisstrateegiate koostamine;
(b) \| ensuring the establishment of a single website or a single website portal providing information on, and access to, all operational programmes in that Member State, including information about the timing of implementation of programming and any related public consultation processes;	b) \| asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta teavet ja rakenduskavadele juurdepääsu pakkuva ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali loomise tagamine, mis muu hulgas pakub teavet programmide rakendamise ajakava ja kõigi seonduvate avalike konsultatsioonide kohta;
(c) \| informing potential beneficiaries about funding opportunities under operational programmes;	c) \| võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga seotud rahastamisvõimalustest;
(d) \| publicising to Union citizens the role and achievements of cohesion policy and of the Funds through information and communication actions on the results and impact of Partnership Agreements, operational programmes and operations.	d) \| ühtekuuluvuspoliitika ja fondide rolli ja saavutuste tutvustamine liidu kodanikele teabe- ja teavitamismeetmete kaudu, mis käsitlevad partnerluslepingute, rakenduskavade ja tegevuste tulemusi ja mõju.
2. Member States or managing authorities shall, in order to ensure transparency concerning support from the Funds, maintain a list of operations by operational programme and by Fund in a spreadsheet data format, which allows data to be sorted, searched, extracted, compared and easily published on the internet, for instance in CSV or XML format. The list of operations shall be accessible through the single website or the single website portal providing a list and summary of all operational programmes in that Member State.	2. Selleks et tagada fondide pakutava toetuse läbipaistvus, peavad liikmesriigid või korraldusasutused rakenduskavade ja fondide kaupa tegevuste loendit (näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab andmeid sorteerida, otsida, andmetest väljavõtet teha, neid võrrelda ja hõlpsasti internetis avaldada. Tegevuste loend on ligipääsetav ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali kaudu, milles esitatakse kõigi asjaomase liikmesriigi rakenduskavade loend ja kokkuvõte.
In order to encourage the use of the list of operations subsequently by the private sector, civil society or national public administration, the website may clearly indicate the applicable licensing rules under which data are published.	Selleks et edendada tegevuste loendi järgnevat kasutamist erasektori, kodanikuühiskonna või riiklike haldusasutuste poolt, võib veebisait selgelt viidata kohaldatavatele andmete avaldamise aluseks olevatele eeskirjadele.
The list of operations shall be updated at least every six months.	Tegevuste loendit uuendatakse vähemalt iga kuue kuu tagant.
The minimum information to be set out in the list of operations is laid down in Annex XII.	Miinimumteave, mis peab tegevuste loendis kindlasti olemas olema, on sätestatud XII lisas.
3. Detailed rules concerning the information and communication measures for the public and information measures for applicants and for beneficiaries are laid down in Annex XII.	3. Teabe- ja teavitamismeetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad taotlejate ja toetusesaajate jaoks on sätestatud XII lisas.
4. The Commission shall adopt implementing acts concerning the technical characteristics of information and communication measures for the operation and instructions for creating the emblem and a definition of the standard colours. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	4. Komisjon kehtestab rakendusaktide tegevusi puudutavate teabe- ja teavitamismeetmete tehniliste omaduste kohta ning embleemi loomise ja standardvärvide määratluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Article 116	Artikkel 116
Communication strategy	Teavitamisstrateegia
1. The Member State or the managing authorities shall draw up a communication strategy for each operational programme. A common communication strategy may be drawn up for several operational programmes. The communication strategy shall take into account the size of the operational programme or programmes concerned, in accordance with the principle of proportionality.	1. Liikmesriik või korraldusasutused koostavad teavitamisstrateegia iga rakenduskava jaoks. Mitmele rakenduskavale võib koostada ühise teavitamisstrateegia. Teavitamisstrateegias võetakse arvesse asjaomas(t)e rakenduskava(de) suurust kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
The communication strategy shall include the elements set out in Annex XII.	Teavitamisstrateegia peab sisaldama XII lisas sätestatud elemente.
2. The communication strategy shall be submitted to the monitoring committee for approval in accordance with point (d) of Article 110(2) no later than six months after the adoption of the operational programme or programmes concerned.	2. Teavitamisstrateegia esitatakse seirekomisjonile heakskiitmiseks artikli 110 lõike 2 punkti d kohaselt hiljemalt kuus kuud pärast asjaomas(t)e rakenduskava(de) vastuvõtmist.
Where a common communication strategy is drawn up for several operational programmes and concerns several monitoring committees, the Member State may designate one monitoring committee to be responsible, in consultation with the other relevant monitoring committees, for the approval of the common communication strategy and for the approval of any subsequent amendments of that strategy.	Kui mitmele rakenduskavale koostatakse ühine teavitamisstrateegia ning see on seotud mitme seirekomisjoniga, võib liikmesriik määrata ühe seirekomisjoni, kes vastutab ühise teavitamisstrateegia ja selle strateegia mis tahes hilisemate muudatuste heakskiitmise eest, konsulteerides teiste asjakohaste seirekomisjonidega.
Where necessary, the Member State or managing authorities may amend the communication strategy during the programming period. The amended communication strategy shall be submitted by the managing authority to the monitoring committee for approval in accordance with point (d) of Article 110(2).	Vajaduse korral võivad liikmesriik või korraldusasutused teavitamisstrateegiat programmiperioodi jooksul muuta. Korraldusasutus esitab muudetud teavitamisstrateegia seirekomisjonile heakskiitmiseks kooskõlas artikli 110 lõike 2 punktiga d.
3. By way of derogation from the third subparagraph of paragraph 2, the managing authority shall inform the monitoring committee or committees responsible at least once a year on the progress in the implementation of the communication strategy as referred to in point (c) of Article 110(1) and on its analysis of the results as well as on the planned information and communication activities to be carried out in the following year. The monitoring committee shall, if it considers it to be appropriate, give an opinion on the planned activities for the following year.	3. Erandina lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisest teavitab korraldusasutus kooskõlas artikli 100 lõike 1 punktiga c vastutavat seirekomisjoni või vastutavaid komisjone vähemalt üks kord aastas teavitamisstrateegia rakendamise edusammudest, nagu on osutatud artikli 110 lõike 1 punktis c, ja oma tulemuste analüüsist, samuti järgnevaks aastaks kavandatud teavet- ja teavitamist puudutavast tegevusest. Seirekomisjon võib esitada arvamuse järgmiseks aastaks kavandatud tegevuste kohta, kui ta peab seda vajalikuks.
Article 117	Artikkel 117
Information and communication officers and their networks	Teabe- ja teavitamisametnikud ning nende võrgustikud
1. Each Member State shall designate an information and communication officer to coordinate information and communication actions in relation to one or more Funds, including relevant programmes under the European territorial cooperation goal, and shall inform the Commission accordingly.	1. Iga liikmesriik määrab ametisse teabe- ja teavitamisametniku, kes koordineerib ühe või mitme fondiga, sealhulgas asjakohaste Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmidega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid ning teavitab vastavalt komisjoni.
2. The information and communication officer shall be responsible for the coordination of the national network of Fund communicators, where such a network exists, the creation and maintenance of the website or website portal referred to in Annex XII and the provision of an overview of communication measures undertaken at Member State level.	2. Teabe- ja teavitamisametnik vastutab fondi teabeedastajate riikliku võrgustiku koordineerimise eest, juhul kui niisugused võrgustikud on olemas, XII lisas osutatud veebisaidi või veebiportaali loomise ja teenindamise eest ning ülevaate andmise eest teavitamismeetmetest, mis on võetud liikmesriigi tasandil.
3. Each managing authority shall designate one person to be responsible for information and communication at operational programme level and shall inform the Commission of those designated. Where appropriate, one person may be designated for several operational programmes.	3. Iga korraldusasutus määrab isiku, kes vastutab teabe ja teavitamise eest rakenduskava tasandil, ja teavitab komisjoni määratud isikutest. Vajaduse korral võib määrata ühe isiku mitme rakenduskava jaoks.
4. Union networks comprising the members designated by the Member States shall be set up by the Commission to ensure exchange of information on the results of the implementation of the communication strategies, the exchange of experience in implementing the information and communication measures, and the exchange of good practices.	4. Komisjon moodustab liikmesriikide määratud liikmetest koosnevad üleliidulised võrgustikud, et tagada teavitamisstrateegiate rakendamise tulemuste teemaline vahetus, teabe- ja teavitamismeetmete rakendamise kogemuste vahetus ning heade tavade vahetus.
TITLE IV	IV JAOTIS
TECHNICAL ASSISTANCE	TEHNILINE ABI
Article 118	Artikkel 118
Technical assistance at the initiative of the Commission	Tehniline abi komisjoni algatusel
The Funds, taking into account the deductions made in accordance with Article 91(3), may support technical assistance up to a ceiling of 0,35 % of their respective annual allocation.	Fondid võivad artikli 91 lõikes 3 sätestatud mahaarvamisi arvesse võttes toetada tehnilist abi kuni ülemmäärani 0,35 % nende vastavast aastasest eraldisest.
Article 119	Artikkel 119
Technical assistance of the Member States	Tehniline abi liikmesriikide algatusel
1. The amount of the Funds allocated to technical assistance shall be limited to 4 % of the total amount of the Funds allocated to operational programmes in a Member State under each category of region, where applicable, of the Investment for growth and jobs goal.	1. Fondidest tehniliseks abiks eraldatud summa piirdub 4 %-ga kogusummast, mis eraldatakse fondidest liikmesriigis elluviidavatele rakenduskavadele vajaduse korral majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate piirkonnakategooriate lõikes.
The specific allocation for YEI may be taken into account by a Member State in the calculation of the limit to the total amount of the Funds allocated to the technical assistance of the Member State.	Liikmesriik võib fondidest liikmesriigile tehnilisel abi eesmärgil eraldatud kogusumma piirmäära arvutamisel arvesse võtta noorte tööhõive algatusele tehtud eriotstarbelisi eraldisi.
2. Each Fund may support technical assistance operations eligible under any of the other Funds. Without prejudice to paragraph 1, the allocation for technical assistance from a Fund shall not exceed 10 % of the total allocation of that Fund to operational programmes in a Member State under each category of region, where applicable, of the Investment for growth and jobs goal.	2. Iga fond võib toetada tehnilise abi tegevusi, mis on rahastamiskõlblikud mõne muu fondi raames. Piiramata lõike 1 kohaldamist, ei ületa fondist tehtav tehnilise abi eraldis 10 % selle fondi kogueraldisest liikmesriigi rakenduskavale majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi iga piirkonnakategooria lõikes.
3. By way of derogation from Article 70(1) and (2), technical assistance operations may be implemented outside the programme area, but within the Union, provided that the operations are for the benefit of the operational programme, or, in the case of a technical assistance operational programme, for the other programmes concerned.	3. Erandina artikli 70 lõigetest 1 ja 2 võib tehnilise abi tegevusi rakendada väljaspool programmipiirkonda, kuid liidu piires, tingimusel et tegevused toovad kasu rakenduskavale või tehnilise abi rakenduskava puhul teistele asjaomastele programmidele.
4. In the case of the Structural Funds, where the allocations referred to in paragraph 1 are used to support technical assistance operations relating to more than one category of region, the expenditure relating to the operations may be implemented under a priority axis combining different categories of region and attributed on a pro rata basis taking into account the allocation under each category of region as a share of the total allocation to the Member State.	4. Kui lõikes 1 osutatud eraldisi kasutatakse struktuurifondide puhul rohkem kui ühe piirkonnakategooriaga seotud tehnilise abi tegevuste toetamiseks, võib tegevustega seotud kulusid rakendada erinevaid piirkonnakategooriaid kombineeriva prioriteetse suuna raames ning jaotada proportsionaalselt, võttes arvesse iga piirkonnakategooria raames tehtud eraldisi osana liikmesriigile tehtud kogueraldisest.
5. By way of derogation from paragraph 1, where the total amount of the Funds allocated to a Member State under the Investment for growth and jobs goal does not exceed EUR 1 000 000 000 the amount allocated to technical assistance may increase up to 6 % of that total amount or EUR 50 000 000, whichever is the lower.	5. Juhul kui fondidest liikmesriigile majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames eraldatud kogusumma ei ületa 1 000 000 000 eurot, võib erandina lõikest 1 tehniliseks abiks eraldatavat summat suurendada kuni 6 %ni nimetatud kogusummast või 50 000 000 euroni, olenevalt sellest, kumb on madalam.
6. Technical assistance shall take the form of a mono-fund priority axis within an operational programme or of a specific operational programme, or both.	6. Tehnilist abi antakse ühe fondi rahastatava prioriteetse suunana rakenduskava raames või eraldi rakenduskavas või mõlemas.
TITLE V	V JAOTIS
FINANCIAL SUPPORT FROM THE FUNDS	FONDIDELT SAADAV RAHALINE TOETUS
Article 120	Artikkel 120
Determination of co-financing rates	Kaasfinantseerimise määrade kehtestamine
1. The Commission decision adopting an operational programme shall fix the co-financing rate and the maximum amount of support from Funds for each priority axis. Where a priority axis concerns more than one category of regions or more than one Fund, the Commission decision shall, where necessary, fix the co-financing rate by category of region and Fund.	1. Komisjoni rakenduskava vastuvõtvas otsuses määratakse kindlaks kaasfinantseerimise määr ja fondidest igale prioriteetsele suunale antav maksimumtoetus. Kui prioriteetne suund puudutab rohkem kui üht piirkonnakategooriat või rohkemat kui üht fondi, määratakse vajaduse korral iga piirkonnakategooria ja fondi kaasfinantseerimise määr kindlaks komisjoni otsusega.
2. For each priority axis, the Commission decision shall set out whether the co-financing rate for the priority axis is to be applied to:	2. Komisjoni otsuses sätestatakse iga prioriteetse suuna jaoks, kas prioriteetse suuna kaasfinantseerimise määra kohaldatakse:
(a) \| total eligible expenditure, including public and private expenditure; or	a) \| rahastamiskõlblike kulude kogusummale, sealhulgas avaliku ja erasektori kulud; või
(b) \| eligible public expenditure.	b) \| avaliku sektori rahastamiskõlblikele kuludele.
3. The co-financing rate at the level of each priority axis and, where relevant, by category of region and Fund, of operational programmes under the Investment for growth and jobs goal shall be no higher than:	3. Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr iga prioriteetse suuna tasandil ja asjakohasel juhul piirkonnakategooria ja fondi kaupa majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:
(a) \| 85 % for the Cohesion Fund;	a) \| 85 % Ühtekuuluvusfondi puhul;
(b) \| 85 % for the less developed regions of Member States whose average GDP per capita for the period 2007 - 2009 was below 85 % of the EU-27 average during the same period and for the outermost regions including the additional allocation for outermost regions in accordance with point (e) of Article 92(1) and Article 4(2) of the ETC Regulation;	b) \| 85 % vähem arenenud piirkondade puhul liikmesriikides, mille SKP elaniku kohta aastatel 2007-2009 oli alla 85 % 27-liikmelise ELi keskmisest samal perioodil, ning äärepoolseimate piirkondade puhul, sh täiendav eraldis äärepoolseimatele piirkondadele vastavalt ETK määruse artikli 92 lõike 1 punktile e ja ETK määruse artikli 4 lõikele 2;
(c) \| 80 % for the less developed regions of Member States other than those referred to in point (b), and for all regions whose GDP per capita used as an eligibility criterion for the 2007-2013 programming period was less than 75 % of the average of the EU-25 but whose GDP per capita is above 75 % of the GDP average of the EU-27, as well as for regions defined in Article 8(1) of Regulation (EU) 1083/2006 receiving transitional support for the 2007-2013 programming period;	c) \| 80 % vähem arenenud piirkondade puhul muudes liikmesriikides peale punktis b osutatute ning kõigi piirkondade puhul, mille rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina kasutatud SKP elaniku kohta oli programmiperioodil 2007–2013 alla 75 % 25-liikmelise ELi keskmisest vaatlusperioodil, kuid mille SKP elaniku kohta on üle 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst, ning määruse (EL) nr 1083/2006 artikli 8 lõikes 1 määratletud piirkondade puhul, kes saavad üleminekutoetust programmiperioodil 2007–2013;
(d) \| 60 % for the transition regions other than those referred to in point (c);	d) \| 60 % üleminekupiirkondade puhul, välja arvatud punktis c osutatud piirkonnad.
(e) \| 50 % for the more developed regions other than those referred to in point (c).	e) \| 50 % enamarenenud piirkondade puhul, välja arvatud punktis c osutatud piirkonnad.
For the period from 1 January 2014 to 30 June 2017 the co-financing rate at the level of each priority axis for all operational programmes in Cyprus shall be not higher than 85 %.	Ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 30. juuni 2017 ei ületa rakenduskavade kaasfinantseerimise määr ühegi prioriteetse suuna tasandil Küprosel 85 %.
The Commission shall carry out a review to assess the justification for maintaining the co-financing rate, referred to in the second subparagraph, after 30 June 2017 and shall if necessary make a legislative proposal before 30 June 2016.	Komisjon teeb läbivaatamise, et hinnata, kas teises lõigus osutatud kaasfinantseerimise määra säilitamine on pärast 30. juunit 2017 põhjendatud, ning esitab vajaduse korral enne 30. juunit 2016 seadusandliku ettepaneku.
The co-financing rate at the level of each priority axis of operational programmes under the European territorial cooperation goal shall be no higher than 85 %.	Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr iga prioriteetse suuna tasandil majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui 85 %.
The maximum co-financing rate under points (b), (c), (d) and (e) of the first subparagraph shall be increased for each priority axis implementing the YEI and where a priority axis is dedicated to social innovation or to transnational cooperation, or a combination of both. That increase shall be determined in accordance with the Fund-specific rules.	Esimese lõigu punktide b, c, d, ja e kohast maksimaalset kaasfinantseerimise määra suurendatakse kõikide prioriteetsete suundade puhul, mille raames viiakse ellu noorte tööhõive algatust ning selliste prioriteetsete suundade puhul, mis on ette nähtud sotsiaalse innovatsiooni või riikidevahelise koostöö või nende mõlema jaoks. Suurendus määratakse kindlaks vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele.
4. The co-financing rate of the additional allocation in accordance with point (e) of Article 92(1) shall be no higher than 50 % for NUTS level 2 regions fulfilling the criteria laid down in Protocol No 6 to the 1994 Act of Accession.	4. Täiendavate eraldiste kaasfinantseerimise määr kooskõlas artikli 92 lõike 1 punktiga e NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis täidavad 1994. aasta ühinemisakti protokollis nr 6 sätestatud kriteeriume, ei tohi olla üle 50 %.
5. The maximum co-financing rate under paragraph 3 at the level of a priority axis shall be increased by ten percentage points, where the whole of a priority axis is delivered through financial instruments, or through community-led local development.	5. Lõikele 3 vastavat maksimaalset kaasfinantseerimise määra prioriteetse suuna tasandil tõstetakse kümme protsendipunkti, kui kogu prioriteetne suund viiakse ellu rahastamisvahendite abil või kogukonna juhitud arengu kaudu.
6. The contribution from the Funds for each priority axis shall not be less than 20 % of the eligible public expenditure.	6. Fondide toetus igale prioriteetsele suunale ei ole väiksem kui 20 % avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest.
7. A separate priority axis with a co-financing rate of up to 100 % may be established within an operational programme to support operations implemented through financial instruments set up at Union level and managed directly or indirectly by the Commission. Where a separate priority axis is established for this purpose, the support under this axis may not be implemented by any other means.	7. Rakenduskava raames võib luua eraldi prioriteetse suuna, mille kaasrahastamise määr on kuni 100 %, et toetada liidu tasandil loodud ja komisjoni poolt otse või kaudselt juhitud rahastamisvahendite kaudu teostatavaid tegevusi. Kui eraldi prioriteetne suund on sellel eesmärgil loodud, ei tohi toetust selle suuna raames teiste vahendite abil ellu viia.
Article 121	Artikkel 121
Modulation of the co-financing rates	Kaasfinantseerimise määrade muutmine
The co-financing rate from the Funds to a priority axis may be modulated to take account of:	Prioriteetsele suunale fondidest antava kaasfinantseerimise määra võib muuta, võttes arvesse järgmist:
(1) \| the importance of the priority axis for the delivery of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, having regard to the specific gaps to be addressed;	1) \| prioriteetse suuna olulisus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimises, arvestades konkreetseid puudusi, millega tuleb tegeleda;
(2) \| the protection and improvement of the environment, principally through the application of the precautionary principle, the principle of preventive action and the polluter pays principle;	2) \| keskkonna kaitsmine ja parandamine, rakendades peamiselt ettevaatuspõhimõtet, ennetusmeetmete põhimõtet ning põhimõtet, et saastaja maksab;
(3) \| the rate of mobilisation of private financing;	3) \| erafinantseerimise määr;
(4) \| the coverage of areas with severe and permanent natural or demographic handicaps defined as follows: \| (a) \| island Member States eligible under the Cohesion Fund, and other islands except those on which the capital of a Member State is situated or which have a fixed link to the mainland; \| (b) \| mountainous areas as defined by the national legislation of the Member State; \| (c) \| sparsely (i.e. less than 50 inhabitants per square kilometre) and very sparsely (less than 8 inhabitants per square kilometre) populated areas; \| (d) \| the inclusion of the outermost regions as referred to in Article 349 TFEU.	4) \| hõlmatud peavad olema looduslikult või geograafiliselt püsivalt väga ebasoodsate tingimustega piirkonnad, mis on määratletud järgmiselt: \| a) \| Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareliikmesriigid ja muud saared, välja arvatud saared, millel asub liikmesriigi pealinn või millel on püsiühendus maismaaga; \| b) \| liikmesriigi õigusaktides määratletud mägipiirkonnad; \| c) \| hõredalt asustatud (alla 50 elaniku ruutkilomeetri kohta) ja eriti hõredalt asustatud (alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta) alad; \| d) \| ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade hõlmatus.
PART FOUR	NELJAS OSA
GENERAL PROVISIONS APPLICABLE TO THE FUNDS AND THE EMFF	FONDIDE JA EMKFi SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDSÄTTED
TITLE I	I JAOTIS
MANAGEMENT AND CONTROL	JUHTIMINE JA KONTROLL
CHAPTER I	I PEATÜKK
Management and control systems	Juhtimis- ja kontrollisüsteemid
Article 122	Artikkel 122
Responsibilities of Member States	Liikmesriikide kohustused
1. Member States shall ensure that management and control systems for operational programmes are set up in accordance with Articles 72, 73 and 74.	1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas artiklitega 72, 73 ja 74 luuakse rakenduskavade haldus- ja kontrollisüsteemid.
2. Member States shall prevent, detect and correct irregularities and shall recover amounts unduly paid, together with any interest on late payments. They shall notify the Commission of irregularities that exceed EUR 10 000 in contribution from the Funds and shall keep it informed of significant progress in related administrative and legal proceedings.	2. Liikmesriigid ennetavad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse liigselt makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile juhtudel, kus fondidest saadav toetus ületab 10 000 eurot, ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste märkimisväärsete tulemustega.
The Member States shall not notify the Commission of irregularities in relation to the following:	Liikmesriigid ei teata komisjonile eeskirjade eiramisest järgmistel juhtudel:
(a) \| cases where the irregularity consists solely of the failure to execute, in whole or in part, an operation included in the co-financed operational programme owing to the bankruptcy of the beneficiary;	a) \| kui eeskirjade eiramine seisneb ainuüksi selles, et kaasrahastatava rakenduskavaga hõlmatud tegevust ei viida läbi täielikult või osaliselt toetusesaaja pankroti tõttu;
(b) \| cases brought to the attention of the managing authority or certifying authority by the beneficiary voluntarily and before detection by either authority, whether before or after the payment of the public contribution;	b) \| kui toetusesaaja esitab eeskirjade eiramise juhu vabatahtlikult korraldus- või sertifitseerimisasutusele enne, kui need on selle avastanud, sõltumata sellest, kas see esitatakse enne või pärast avaliku sektori toetuse väljamaksmist;
(c) \| cases which are detected and corrected by the managing authority or certifying authority before inclusion of the expenditure concerned in a statement of expenditure submitted to the Commission.	c) \| kui korraldus- või sertifitseerimisasutus avastab ja kõrvaldab eeskirjade eiramise juhu enne, kui asjaomased kulud kantakse komisjonile esitatavasse kuluaruandesse.
In all other cases, in particular those preceding a bankruptcy or in cases of suspected fraud, the detected irregularities and the associated preventive and corrective measures shall be reported to the Commission.	Kõigil muudel juhtudel, eelkõige enne pankrotti aset leidvatel juhtudel või väidetavate pettuste korral teatatakse avastatud eeskirjade eiramisest ning sellega seotud ärahoidmis- ja kõrvaldamismeetmetest komisjonile.
When amounts unduly paid to a beneficiary cannot be recovered and this is as a result of fault or negligence on the part of a Member State, the Member State shall be responsible for reimbursing the amounts concerned to the budget of the Union. Member States may decide not to recover an amount unduly paid if the amount to be recovered from the beneficiary, not including interest, does not exceed EUR 250 in contribution from the Funds.	Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus, vastutab liikmesriik asjaomaste summade liidu eelarvesse tagasimaksmise eest. Liikmesriik võib otsustada alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui toetusesaajalt sissenõutav, fondidest toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot.
The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149 laying down additional detailed rules on the criteria for determining the cases of irregularity to be reported, the data to be provided and on the conditions and procedures to be applied to determine whether amounts which are irrecoverable shall be reimbursed by Member States.	Komisjonile antakse volitus võtta artikli 149 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse täiendavad üksikasjalikud eeskirjad teatamist vajavate eiramisjuhtude kindlaksmääramise kriteeriumide, esitatavate andmete ning tingimuste ja menetluste kohta, mida kohaldatakse, et teha kindlaks, kas summad, mida ei ole võimalik tagasi nõuda, tuleb hüvitada liikmesriigil.
The Commission shall adopt implementing acts setting out the frequency of the reporting of irregularities and the reporting format to be used. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
3. Member States shall ensure that no later than 31 December 2015, all exchanges of information between beneficiaries and a managing authority, a certifying authority, an audit authority and intermediate bodies can be carried out by means of electronic data exchange systems.	3. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembril 2015 saab kogu teabevahetus toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-, auditeerimis- ja vahendusasutuse vahel toimuda elektrooniliste andmevahetussüsteemide kaudu.
The systems referred to in the first subparagraph shall facilitate interoperability with national and Union frameworks and allow for the beneficiaries to submit all information referred to in the first subparagraph only once.	Esimeses lõigus osutatud süsteemid hõlbustavad koostalitust liikmesriikide ja liidu raamistikega ning võimaldavad toetusesaajatel esitada esimeses alapunktis osutatud teabe ühe edastuskorraga.
The Commission shall adopt implementing acts laying down detailed rules concerning the exchanges of information under this paragraph. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	Komisjon võtab rakendusaktide teel vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva lõike kohase teabevahetuse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Paragraph 3 shall not apply to the EMFF.	4. Lõiget 3 ei kohaldata EMKFi suhtes.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Management and control authorities	Juhtimis- ja kontrolliasutused
Article 123	Artikkel 123
Designation of authorities	Asutuste määramine
1. Each Member State shall designate, for each operational programme, a national, regional or local public authority or body or a private body as managing authority. The same managing authority may be designated for more than one operational programme.	1. Iga liikmesriik määrab iga rakenduskava korraldusasutuseks riikliku, piirkondliku või kohaliku avaliku sektori asutuse või organi või eraõigusliku organi. Sama korraldusasutuse võib määrata enam kui ühele rakenduskavale.
2. The Member State shall designate, for each operational programme, a national, regional or local public authority or body as a certifying authority, without prejudice to paragraph 3. The same certifying authority may be designated for more than one operational programme.	2. Liikmesriik määrab iga rakenduskava sertifitseerimisasutuseks riikliku, piirkondliku või kohaliku avaliku sektori asutuse, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist. Sama sertifitseerimisasutuse võib määrata enam kui ühele rakenduskavale.
3. The Member State may designate for an operational programme a managing authority, which is a public authority or body, to carry out, in addition, the functions of the certifying authority.	3. Liikmesriik võib määrata, et rakenduskava korraldusasutus, mis on avaliku sektori asutus või organ, teostab lisaks ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid.
4. The Member State shall designate, for each operational programme, a national, regional or local public authority or body, functionally independent from the managing authority and the certifying authority, as audit authority. The same audit authority may be designated for more than one operational programme.	4. Liikmesriik määrab igale rakenduskavale korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatuks auditeerimisasutuseks riikliku, piirkondliku või kohaliku avaliku sektori asutuse. Sama auditeerimisasutuse võib määrata enam kui ühele rakenduskavale.
5. In the case of the Funds relating to the Investment for growth and jobs goal and in the case of the EMFF, provided that the principle of separation of functions is respected, the managing authority, the certifying authority, where applicable, and the audit authority may be part of the same public authority or body.	5. Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seotud fondide ja EMKFi puhul võivad korraldusasutus, vajaduse korral sertifitseerimisasutus, ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, tingimusel, et järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet.
Where the total amount of support from the Funds to an operational programme exceeds EUR 250 000 000 or from the EMFF exceeds EUR 100 000 000, the audit authority may be part of the same public authority or body as the managing authority either if, pursuant to the applicable provisions for the previous programming period, the Commission has informed the Member State prior to the date of adoption of the operational programme concerned of its conclusion that it can rely principally on its audit opinion, or if the Commission is satisfied on the basis of the experience of the previous programming period that the institutional organisation and accountability of the audit authority provide adequate guarantees of its functional independence and reliability.	Rakenduskavade puhul, mille toetus fondidest kokku on üle 250 000 000 euro, või EMKFi puhul üle 100 000 000 euro, võib auditeerimisasutus kuuluda korraldusasutusega samasse avaliku sektori asutusse või organisse, kui komisjon on eelneva programmiperioodi kohaldatavate sätete alusel enne asjaomase rakenduskava vastuvõtmise kuupäeva teatanud liikmesriigile oma otsusest, et ta võib põhimõtteliselt toetuda selle auditiarvamusele, või kui komisjon on eelneval programmiperioodil saadud kogemustest lähtudes seisukohal, et auditeerimisasutuse institutsiooniline korraldus ja vastutus annavad piisava tagatise, et asutus on oma tegevuses sõltumatu ja usaldusväärne.
6. The Member State may designate one or more intermediate bodies to carry out certain tasks of the managing or the certifying authority under the responsibility of that authority. The relevant arrangements between the managing authority or certifying authority and the intermediate bodies shall be formally recorded in writing.	6. Liikmesriik võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, mis täidavad teatavaid korraldus- või sertifitseerimisasutuse ülesandeid selle asutuse vastutusel. Korraldus- või sertifitseerimis- ja vahendusasutuste vastavasisulised omavahelised kokkulepped vormistatakse ametlikult kirjaliku dokumendina.
7. The Member State or the managing authority may entrust the management of part of an operational programme to an intermediate body by way of an agreement in writing between the intermediate body and the Member State or managing authority (a 'global grant'). The intermediate body shall provide guarantees of its solvency and competence in the domain concerned, as well as of its administrative and financial management capacity.	7. Liikmesriik või korraldusasutus võib vahendusasutuse ja liikmesriigi või korraldusasutuse vahelise kirjaliku lepinguga usaldada rakenduskava osa juhtimise vahendusasutusele (edaspidi: „üldine toetus”). Vahendusasutus esitab tagatise enda maksevõime kohta ja pädevuse kohta nii asjaomases valdkonnas kui ka haldus- ja finantsvõimekuse kohta.
8. The Member State may, at its own initiative, designate a coordinating body whose responsibility shall be to liaise with and provide information to the Commission, to coordinate activities of the other relevant designated bodies and to promote the harmonised application of applicable law.	8. Liikmesriik võib omal algatusel määrata koordineerimisasutuse, mille ülesanne on pidada sidet komisjoniga ja anda talle teavet, koordineerida teiste asjaomaste määratud asutuste tegevust ning edendada kohaldatava õiguse ühetaolist kohaldamist.
9. The Member State shall lay down in writing rules governing its relationship with the managing authorities, certifying authorities and audit authorities, the relations between such authorities, and the relationship of such authorities with the Commission.	9. Liikmesriik sätestab kirjalikult eeskirjad, millega reguleeritakse tema suhteid korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutustega, taoliste asutuste omavahelisi suhteid ning nende suhteid komisjoniga.
Article 124	Artikkel 124
Procedure for the designation of the managing authority and the certifying authority	Korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse määramise kord
1. The Member State shall notify the Commission of the date and form of the designations, which shall be carried out at an appropriate level, of the managing authority and, where appropriate, of the certifying authority prior to the submission of the first application for interim payment to the Commission.	1. Liikmesriik teavitab komisjoni korraldusasutuse, ja kui see on asjakohane, sertifitseerimisasutuse määramise kuupäevast ja viisist, mis peab toimuma asjakohasel tasandil, enne, kui komisjonile esitatakse esimene vahemaksetaotlus.
2. The designations referred to in paragraph 1 shall be based on a report and an opinion of an independent audit body that assesses the fulfilment by the authorities of the criteria relating to the internal control environment, risk management, management and control activities, and monitoring set out in Annex XIII. The independent audit body shall be the audit authority, or another public or private law body with the necessary audit capacity, which is independent of the managing authority and, where applicable, of the certifying authority, and which shall carry out its work taking account of internationally accepted audit standards. Where the independent audit body concludes that the part of the management and control system, concerning the managing authority or the certifying authority, is essentially the same as for the previous programming period, and that there is evidence, on the basis of audit work done in accordance with the relevant provisions of Regulation (EC) No 1083/2006 and Council Regulation (EC) No 1198/2006 (38), of their effective functioning during that period, it may conclude that the relevant criteria are fulfilled without carrying out additional audit work.	2. Lõikes 1 nimetatud määramiste aluseks on sõltumatu auditeerimisasutuse aruanne ja auditiarvamus, milles hinnatakse määratud asutuste vastavust XIII lisas sätestatud sisekontrollikeskkonna, riskijuhtimise, juhtimis- ja kontrollimeetmete ja seire kriteeriumidele. Sõltumatu auditeerimisasutus on auditeerimisasutus või mõni teine avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, millel on piisav auditivõime, mis on sõltumatu korraldusasutusest, vajaduse korral sertifitseerimisasutusest, ning mis võtab oma ülesandeid täites arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid. Kui sõltumatu auditeerimisasutus jõuab järeldusele, et juhtimis- ja kontrollsüsteemi see osa, mis on seotud korraldusasutuse või sertifitseerimisasutusega, on põhimõtteliselt sama kui eelmisel programmiperioodil, ning et määruste (EÜ) nr 1083/2006 ja määruse (EÜ) nr 1198/2006 (38) asjakohaste sätete alusel tehtud auditi alusel on leitud tõendeid nende tõhusa toimimise kohta kõnealusel perioodil, võib auditeerimisasutus järeldada täiendava auditeerimiseta, et kriteeriumid on täidetud.
3. Where the total amount of support from the Funds to an operational programme exceeds EUR 250 000 000 or from the EMFF exceeds EUR 100 000 000, the Commission may request, within one month of notification of the designations referred to in paragraph 1, the report and the opinion of the independent audit body referred to in paragraph 2 and the description of the functions and procedures in place for the managing authority or, where appropriate, the certifying authority. The Commission shall decide whether to request those documents on the basis of its risk assessment, taking into account information on significant changes in the functions and procedures of the managing authority or, where appropriate, the certifying authority compared to those in place for the previous programming period, and relevant evidence of their effective functioning.	3. Kui fondidest rakenduskavale eraldatav toetus ületab kokku 250 000 000 eurot või EMKFist eraldatav toetus ületab kokku 100 000 000 eurot, võib komisjon ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud määramiste teadasaamisest taotleda lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditeerimisasutuse aruannet ja auditiarvamust ning korraldusasutuse ja vajaduse korral sertifitseerimisasutuse ülesannete ja kehtivate menetluste kirjeldust. Komisjon otsustab nimetatud dokumentide taotlemise oma riskihindamise alusel, võttes arvesse teavet selle kohta, kas korraldusasutuse ja vajaduse korral sertifitseerimisasutuse ülesannetes ja menetlustes on toimunud märkimisväärsed muudatused võrreldes nendega, mis kehtisid eelmise programmiperioodil, ning asjassepuutuvaid tõendeid nende tõhusa toimimise kohta.
The Commission may make observations within two months of receipt of the documents referred to in the first subparagraph. Without prejudice to Article 83, the examination of those documents shall not interrupt the treatment of applications for interim payments.	Komisjon võib teha tähelepanekuid kahe kuu jooksul esimeses lõigus osutatud dokumentide kättesaamisest. Ilma et see piiraks artikli 83 kohaldamist, ei peata kõnealuste dokumentide läbivaatamine vahemaksetaotluste käsitlemist.
4. Where the total amount of support from the Funds to an operational programme exceeds EUR 250 000 000 or from the EMFF exceeds EUR 100 000 000 and there are significant changes in the functions and procedures of the managing authority or, where appropriate, of the certifying authority compared to those in place for the previous programming period, the Member State may, at its own initiative, submit to the Commission, within two months of the notification of the designations referred to in paragraph 1, the documents referred to in paragraph 3. The Commission shall make observations on those documents within three months of their receipt.	4. Kui fondidest rakenduskavale eraldatav toetus ületab kokku 250 000 000 eurot või EMKFist eraldatav toetus ületab kokku 100 000 000 eurot ning korraldusasutuse ja vajaduse korral sertifitseerimisasutuse ülesannetes ja menetlustes on toimunud märkimisväärsed muudatused võrreldes nendega, mis kehtisid eelmise programmiperioodil, võib liikmesriik omal algatusel esitada komisjonile kahe kuu jooksul alates lõikes 1 viidatud määramisest teatamisest lõikes 3 nimetatud dokumendid. Komisjon esitab oma märkused nimetatud dokumentide kohta kolme kuu jooksul alates nende kättesaamisest.
5. Where existing audit and control results show that the designated authority no longer fulfils the criteria referred to in paragraph 2, the Member State shall, at an appropriate level, fix, according to the severity of the problem, a period of probation, during which the necessary remedial action shall be taken.	5. Kui kehtivad auditeerimis- ja kontrollimistulemused näitavad, et määratud asutus ei vasta enam lõikes 2 viidatud kriteeriumidele, kehtestab liikmesriik asjakohasel tasandil probleemi tõsidusest lähtudes katseaja, mille jooksul võetakse vajalikke parandusmeetmeid.
Where the designated authority fails to implement the required remedial action within the period of probation determined by the Member State, the Member State, at an appropriate level, shall end its designation.	Kui määratud asutus ei rakenda nõutud parandusmeetmeid liikmesriigi kehtestatud katseaja jooksul, lõpetab liikmesriik määramise asjakohasel tasandil.
The Member State shall notify the Commission without delay when a designated authority is put under probation, providing information on the respective period of probation, when, following implementation of remedial actions, the probation is ended, as well as when the designation of an authority is ended. The notification that a designated body is put on probation by the Member State, without prejudice to the application of Article 83, shall not interrupt the treatment of applications for interim payments.	Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata määratud asutuse suhtes kehtestatud katseajast, edastades teabe nimetatud katseaja pikkuse kohta, katseaja lõpetamisest pärast parandusmeetmete rakendamist, samuti sellest, kui lõpetatakse asutuse määramine. Teade selle kohta, et liikmesriik on määratud asutusele kehtestanud katseaja, ilma et see piiraks artikli 83 kohaldamist, ei peata vahemaksetaotluste käsitlemist.
6. Where the designation of a managing authority or a certifying authority is ended, Member States shall designate, in accordance with the procedure provided for in paragraph 2, a new body, to take over the functions of the managing authority or of the certifying authority, and shall notify the Commission thereof.	6. Kui korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse määramine lõpetatakse, määravad liikmesriigid lõikes 2 sätestatud korda järgides uue organi, mis võtab üle korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse ülesanded, ning teavitavad sellest komisjoni.
7. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts concerning the model for the report and opinion of the independent audit body and the description of the functions and procedures in place for the managing authority and, where appropriate, the certifying authority. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	7. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks kehtestab komisjon rakendusaktide teel vastu sõltumatu auditeerimisasutuse aruande ja auditiarvamuse mudeli ning korraldusasutusele ja vajaduse korral sertifitseerimisasutusele kehtestatud ülesannete ja menetluste kirjeldused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Article 125	Artikkel 125
Functions of the managing authority	Korraldusasutuse ülesanded
1. The managing authority shall be responsible for managing the operational programme in accordance with the principle of sound financial management.	1. Korraldusasutuse ülesanne on juhtida rakenduskava vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele.
2. As regards the management of the operational programme, the managing authority shall:	2. Rakenduskava juhtimise osas teeb korraldusasutus järgmist:
(a) \| support the work of the monitoring committee referred to in Article 47 and provide it with the information it requires to carry out its tasks, in particular data relating to the progress of the operational programme in achieving its objectives, financial data and data relating to indicators and milestones;	a) \| toetab artiklis 47 osutatud seirekomisjoni tööd ja tagab talle tema ülesannete teostamiseks vajaliku teabe, iseäranis rakenduskava eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme puudutavad andmed, finantsandmed ning näitajaid ja vahe-eesmärke puudutavad andmed;
(b) \| draw up and, after approval by the monitoring committee, submit to the Commission annual and final implementation reports referred to in Article 50;	b) \| koostab ja pärast järelvalvekomisjoni heakskiitu esitab komisjonile artiklis 50 osutatud rakendamise aasta- ja lõpparuanded;
(c) \| make available to intermediate bodies and beneficiaries information that is relevant to the execution of their tasks and the implementation of operations respectively;	c) \| teeb vahendusasutustele ja toetusesaajatele kättesaadavaks teabe, mis on oluline vastavalt nende ülesannete teostamiseks ning tegevuste rakendamiseks;
(d) \| establish a system to record and store in computerised form data on each operation necessary for monitoring, evaluation, financial management, verification and audit, including data on individual participants in operations, where applicable;	d) \| loob süsteemi, millega kirjendatakse ja salvestatakse elektrooniliselt iga tegevuse andmed, mis on vajalikud seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, sealhulgas vajaduse korral tegevuse üksikute osalejate kohta;
(e) \| ensure that the data referred to in point (d) is collected, entered and stored in the system referred to in point (d), and that data on indicators is broken down by gender where required by Annexes I and II of the ESF Regulation.	e) \| tagab, et punktis d osutatud andmeid kogutakse ja salvestatakse süsteemis ning et näitajaid puudutavad andmed jaotatakse soo alusel, kui seda nõuab ESFi määruse I ja II lisa.
3. As regards the selection of operations, the managing authority shall:	3. Tegevuste valimisel korraldusasutus:
(a) \| draw up and, once approved, apply appropriate selection procedures and criteria that: \| (i) \| ensure the contribution of operations to the achievement of the specific objectives and results of the relevant priority; \| (ii) \| are non-discriminatory and transparent; \| (iii) \| take into account the general principles set out in Articles 7 and 8;	a) \| koostab ja heakskiitmise järel kohaldab asjaomaseid valikumenetlusi ning -kriteeriume, mis: \| i) \| tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetide osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele; \| ii) \| on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad; \| iii) \| arvestavad artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid;
(b) \| ensure that a selected operation falls within the scope of the Fund or Funds concerned and can be attributed to a category of intervention or, in the case of the EMFF, a measure identified in the priority or priorities of the operational programme;	b) \| tagab, et valitud tegevus jääb asjaomase fondi või asjaomaste fondide rakendusalasse ning selle võib arvata rakenduskava sekkumiskategooriasse või EMKFi puhul prioriteedi või prioriteetide puhul määratud meetmesse;
(c) \| ensure that the beneficiary is provided with a document setting out the conditions for support for each operation including the specific requirements concerning the products or services to be delivered under the operation, the financing plan, and the time-limit for execution;	c) \| tagab, et toetusesaajale esitatakse dokument, milles kirjeldatakse iga tegevuse toetuse tingimusi, sealhulgas tegevuse raames pakutavaid tooteid või teenuseid puudutavaid konkreetseid nõudeid, rahastamiskava ja teostamise tähtaega;
(d) \| satisfy itself that the beneficiary has the administrative, financial and operational capacity to fulfil the conditions referred to in point (c) before approval of the operation;	d) \| veendub enne tegevuse heakskiitmist, et toetusesaajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus punktis c osutatud tingimuste täitmiseks;
(e) \| satisfy itself that, where the operation has started before the submission of an application for funding to the managing authority, applicable law relevant for the operation has been complied with;	e) \| veendub, et kui tegevus on alanud enne rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, on täidetud tegevust puudutavad olulised kohaldatavad õigusnormid;
(f) \| ensure that operations selected for support from the Funds or the EMFF do not include activities which were part of an operation which has been or should have been subject to a procedure of recovery in accordance with Article 71 following the relocation of a productive activity outside the programme area;	f) \| tagab, et fondidest rahastamiseks välja valitud tegevused ei hõlma tegevusi, mis olid osa tegevusest, mille suhtes on kohaldatud või mille suhtes oleks tulnud kohaldada toetuse tagasinõudmist vastavalt artiklile 71 tootmistegevuse ümberpaigutamise eest väljaspool programmiala;
(g) \| determine the categories of intervention or, in the case of the EMFF, the measures to which the expenditure of an operation shall be attributed.	g) \| määrab sekkumiskategooria või EMKFi puhul meetmed, mille alla tegevuse kulud arvatakse.
4. As regards the financial management and control of the operational programme, the managing authority shall:	4. Rakenduskava finantsjuhtimise ja -kontrolliga seotud korraldusasutus:
(a) \| verify that the co-financed products and services have been delivered and that expenditure declared by the beneficiaries has been paid and that it complies with applicable law, the operational programme and the conditions for support of the operation;	a) \| kontrollib, et kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning et toetusesaajate poolt deklareeritud kulud on tasutud ning et kulud vastavad kohaldatavatele õigusnormidele, rakenduskavale ning tegevuse toetuse tingimustele;
(b) \| ensure that beneficiaries involved in the implementation of operations reimbursed on the basis of eligible costs actually incurred maintain either a separate accounting system or an adequate accounting code for all transactions relating to an operation;	b) \| tagab, et tegelikult tehtud rahastamiskõlblike kulude alusel hüvitatavate tegevuste rakendamisse kaasatud toetusesaajad kasutavad eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi tegevustega seotud tehingute kohta;
(c) \| put in place effective and proportionate anti-fraud measures taking into account the risks identified;	c) \| rakendab tõhusaid ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid, arvestades kindlakstehtud riske;
(d) \| set up procedures to ensure that all documents regarding expenditure and audits required to ensure an adequate audit trail are held in accordance with the requirements of point (g) of Article 72;	d) \| loob menetlused tagamaks, et kõiki kulusid ja auditeid puudutavaid dokumente, mida on vaja piisava kontrolljälje tagamiseks, hoitakse kooskõlas artikli 72 punkti g nõuetega;
(e) \| draw up the management declaration and annual summary referred to in points (a) and (b) of Article 59(5) of the Financial Regulation.	e) \| koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.
By way of derogation from point (a) of the first subparagraph, the ETC Regulation may establish specific rules on verification applicable to cooperation programmes.	Erandina esimese lõigu punktist a võib ETK määrusega kehtestada koostööprogrammide suhtes kehtivad kontrollide erieeskirjad.
5. Verifications pursuant to point (a) of the first subparagraph of paragraph 4 shall include the following procedures:	5. Lõike 4 esimese lõigu punkti a alusel teostatavad kontrollid hõlmavad järgmisi menetlusi:
(a) \| administrative verifications in respect of each application for reimbursement by beneficiaries;	a) \| toetusesaajate iga hüvitamistaotluse halduskontrollid;
(b) \| on-the-spot verifications of operations.	b) \| tegevuste kohapealne kontroll.
The frequency and coverage of the on-the-spot verifications shall be proportionate to the amount of public support to an operation and to the level of risk identified by such verifications and audits by the audit authority for the management and control system as a whole.	Kohapealsete kontrollide sagedus ja ulatus peab olema proportsionaalne tegevustele eraldatava avaliku sektori toetuse summaga ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi tervikuna ohustava riski tasemega, mille auditeerimisasutus kontrollide ning auditite käigus kindlaks on teinud.
6. On-the-spot verifications of individual operations pursuant to point (b) of the first subparagraph of paragraph 5 may be carried out on a sample basis.	6. Lõike 5 esimese lõigu punkti b kohaste üksikute tegevuste kohapealseid kontrolle võib teostada valimimeetodi alusel.
7. Where the managing authority is also a beneficiary under the operational programme, arrangements for the verifications referred to in point (a) of the first subparagraph of paragraph 4 shall ensure adequate separation of functions.	7. Kui korraldusasutus on rakenduskava alusel ühtlasi toetusesaaja, tagatakse lõike 4 esimese lõigu punktis a nimetatud kontrollimise korraldamisel piisav ülesannete lahusus.
8. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 149, laying down rules specifying the information in relation to the data to be recorded and stored in computerised form within the monitoring system established under point (d) of paragraph 2 of this Article.	8. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse eeskirjad käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud süsteemis andmete elektroonilises vormis salvestamiseks ja säilitamiseks.
The Commission shall adopt implementing acts laying down the technical specifications of the system established under point (d) of paragraph 2 of this Article. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud süsteemi tehniline kirjeldus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
9. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 149, laying down the detailed minimum requirements for the audit trail referred to in point (d) of the first subparagraph of paragraph 4 of this Article in respect of the accounting records to be maintained and the supporting documents to be held at the level of the certifying authority, managing authority, intermediate bodies and beneficiaries.	9. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud miinimumnõuded käesoleva artikli esimese lõigu lõike 4 punktis d osutatud kontrolljälje kohta seoses raamatupidamisandmike säilitamise ja toetavate dokumentide hoidmisega sertifitseerimis-, korraldus- ja vahendusasutuste ning toetusesaajate tasandil.
10. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions on the implementation of this Article, adopt implementing acts concerning the model for the management declaration referred to in point (e) of the first subparagraph of paragraph 4 of this Article. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	10. Käesoleva sätte rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli esimese lõigu lõike 4 punktis e osutatud juhtkonna kinnitava avalduse näidis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Article 126	Artikkel 126
Functions of the certifying authority	Sertifitseerimisasutuse ülesanded
The certifying authority of an operational programme shall be responsible in particular for:	Rakenduskava sertifitseerimisasutuse põhiülesanded on:
(a) \| drawing up and submitting payment applications to the Commission, and certifying that they result from reliable accounting systems, are based on verifiable supporting documents and have been subject to verifications by the managing authority;	a) \| koostada ja esitada komisjonile maksetaotlusi ning tõendada, et need lähtuvad usaldusväärsetest raamatupidamissüsteemidest, rajanevad kontrollitavatel tõendavatel dokumentidel ning on läbinud korraldusasutuse kontrollid;
(b) \| drawing up the accounts referred to in point (a) of Article 59(5) of the Financial Regulation;	b) \| koostada finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruandeid;
(c) \| certifying the completeness, accuracy and veracity of the accounts and that the expenditure entered in the accounts complies with applicable law and has been incurred in respect of operations selected for funding in accordance with the criteria applicable to the operational programme and complying with applicable law;	c) \| tõendada raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulud vastavad kohaldatavale õigusele ning et need on tehtud seoses tegevustega, mis on rahastamiseks välja valitud vastavalt rakenduskava suhtes kohaldatavatele kriteeriumidele ning on vastavuses kohaldatava õigusega;
(d) \| ensuring that there is a system which records and stores, in computerised form, accounting records for each operation, and which supports all the data required for drawing up payment applications and accounts, including records of amounts recoverable, amounts recovered and amounts withdrawn following cancellation of all or part of the contribution for an operation or operational programme;	d) \| tagada sellise süsteemi olemasolu, milles kirjendatakse ja salvestatakse elektroonilisel kujul iga tegevuse raamatupidamisandmikud ning mis toetab kõiki andmeid, mida on vaja, et koostada maksetaotlusi ja raamatupidamise aastaaruandeid, sealhulgas sissenõudmisele kuuluvate summade, sissenõutud summade ning tegevuse või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade andmikud;
(e) \| ensuring, for the purposes of drawing up and submitting payment applications, that it has received adequate information from the managing authority on the procedures and verifications carried out in relation to expenditure;	e) \| maksetaotluste koostamise ja esitamise puhul tagada, et ta on saanud korraldusasutuselt piisavalt teavet kuludega seotud menetluste ja teostatud kontrollide kohta;
(f) \| taking account when drawing up and submitting payment applications of the results of all audits carried out by, or under the responsibility of, the audit authority;	f) \| arvestada maksetaotluste koostamisel ja esitamisel kõikide auditeerimisasutuse poolt või tema vastutusel teostatud auditite tulemusi;
(g) \| maintaining, in a computerised form, accounting records of expenditure declared to the Commission and of the corresponding public contribution paid to beneficiaries;	g) \| hoida elektroonilisel kujul raamatupidamisandmikke komisjonile deklareeritud kulude ja toetusesaajatele makstud vastava avaliku sektori toetuse kohta;
(h) \| keeping an account of amounts recoverable and of amounts withdrawn following cancellation of all or part of the contribution for an operation. Amounts recovered shall be repaid to the budget of the Union prior to the closure of the operational programme by deducting them from the subsequent statement of expenditure.	h) \| pidada arvestust sissenõutud summade ning tegevuse või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade kohta. Sissenõutud summad makstakse liidu eelarvesse tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest.
Article 127	Artikkel 127
Functions of the audit authority	Auditeerimisasutuse ülesanded
1. The audit authority shall ensure that audits are carried out on the proper functioning of the management and control system of the operational programme and on an appropriate sample of operations on the basis of the declared expenditure. The declared expenditure shall be audited based on a representative sample and, as a general rule, on statistical sampling methods.	1. Auditeerimisasutus tagab, et komisjonile deklareeritud kulude alusel auditeeritakse rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ja sobivat tegevusvalimit. Deklareeritud kulusid auditeeritakse representatiivne valimi ja üldiselt statistiliste valimimeetodite alusel.
A non- statistical sampling method may be used on the professional judgement of the audit authority, in duly justified cases, in accordance with internationally accepted audit standards and in any case where the number of operations for an accounting year is insufficient to allow the use of a statistical method.	Auditeerimisasutuse ametialasele arvamusele tuginedes võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kasutada ka mittestatistilisi valimimeetodeid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega ning alati sellistel juhtudel, kui tegevuste arv aruandeaasta jooksul ei ole piisav, et võimaldada statistilise meetodi kasutamist.
In such cases, the size of the sample shall be sufficient to enable the audit authority to draw up a valid audit opinion in accordance with the second subparagraph of Article 59(5) of the Financial Regulation.	Sellistel juhtudel peab valimi suurus olema piisav selleks, et võimaldada auditeerimisasutusel koostada seadusjõuline auditiaruanne kooskõlas finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teise lõiguga.
The non-statistical sample method shall cover a minimum of 5 % of operations for which expenditure has been declared to the Commission during an accounting year and 10 % of the expenditure which has been declared to the Commission during an accounting year.	Mittestatistiline valimimeetod peab hõlmama minimaalselt 5 % tegevustest, mille kulutused on komisjonile antud aruandeaasta jooksul deklareeritud, ja 10 % kuludest, mis on komisjonile antud aruandeaasta jooksul deklareeritud.
2. Where audits are carried out by a body other than the audit authority, the audit authority shall ensure that any such body has the necessary functional independence.	2. Kui auditeid teostab asutus, mis ei ole auditeerimisasutus, tagab auditeerimisasutus, et taolisel asutusel on tegevuses vajalik sõltumatus.
3. The audit authority shall ensure that audit work takes account of internationally accepted audit standards.	3. Auditeerimisasutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.
4. The audit authority shall, within eight months of adoption of an operational programme, prepare an audit strategy for performance of audits. The audit strategy shall set out the audit methodology, the sampling method for audits on operations and the planning of audits in relation to the current accounting year and the two subsequent accounting years. The audit strategy shall be updated annually from 2016 until and including 2024. Where a common management and control system applies to more than one operational programme, a single audit strategy may be prepared for the operational programmes concerned. The audit authority shall submit the audit strategy to the Commission upon request.	4. Auditeerimisasutus koostab kaheksa kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, tegevusauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Kui rohkem kui ühe rakenduskava suhtes kehtib ühine juhtimis- ja kontrollisüsteem, võib koostada asjaomaste rakenduskavade tarvis ühtse auditistrateegia. Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile, kui viimane seda taotleb.
5. The audit authority shall draw up:	5. Auditeerimisasutus koostab:
(a) \| an audit opinion in accordance with the second subparagraph of Article 59(5) of the Financial Regulation;	a) \| auditiaruanne vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõike 5 teisele lõigule;
(b) \| a control report setting out the main findings of the audits carried out in accordance with paragraph 1, including findings with regard to deficiencies found in the management and control systems, and the proposed and implemented corrective actions.	b) \| kontrolliaruande, mis kajastab vastavalt lõikele 1 teostatud auditite peamisi tähelepanekuid, sealhulgas juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuvastatud puudusi puudutavaid tähelepanekuid ning kavandatud ja rakendatud parandusmeetmeid.
Where a common management and control system applies to more than one operational programme, the information required under point (b) of the first subparagraph may be grouped in a single report.	Kui ühine juhtimis- ja kontrollisüsteem kehtib rohkem kui ühe rakenduskava suhtes, võib esimese lõigu punktis b nõutavad andmed rühmitada ühte aruandesse.
6. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts laying down models for the audit strategy, the audit opinion and the control report. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure referred to in Article 150(2).	6. Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse auditistrateegia, auditiaruande ja kontrolliaruande näidised. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
7. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 149, to set out the scope and content of audits of operations and audits of the accounts and the methodology for the selection of the sample of operations referred to in paragraph 1 of this Article.	7. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse tegevusauditite ja raamatupidamise aastaaruannete auditite ulatus ja sisu ning metoodika käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevuste valimiseks.
8. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 149, laying down detailed rules on the use of data collected during audits carried out by Commission officials or authorised Commission representatives.	8. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate tehtud auditite jooksul kogutavate andmete kasutamise kohta.
CHAPTER III	III PEATÜKK
Cooperation with audit authorities	Koostöö auditeerimisasutustega
Article 128	Artikkel 128
Cooperation with audit authorities	Koostöö auditeerimisasutustega
1. The Commission shall cooperate with audit authorities to coordinate their audit plans and methods and shall immediately exchange with those authorities the results of audits carried out on management and control systems.	1. Komisjon teeb auditeerimisasutustega koostööd nende auditeerimiskavade ja -meetodite koordineerimiseks ning annab nimetatud asutustele viivitamata teada juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemustest.
2. To facilitate this cooperation in cases where a Member State designates more than one audit authority, the Member State may designate a coordination body.	2. Koostöö hõlbustamiseks juhtudel, kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe auditeerimisasutuse, võib liikmesriik määrata koordineerimisorgani.
3. The Commission, the audit authorities and any coordination body shall meet on a regular basis and, as a general rule, at least once a year, unless otherwise agreed, to examine the annual control report, the audit opinion and the audit strategy, and to exchange views on issues relating to improvement of the management and control systems.	3. Komisjon, auditeerimisasutused ja koordineerimisorgan kohtuvad korrapäraselt ning üldjuhul vähemalt kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et tutvuda iga-aastase kontrolliaruande, auditiaruande ja auditistrateegiaga ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes.
TITLE II	II JAOTIS
FINANCIAL MANAGEMENT, PREPARATION, EXAMINATION, ACCEPTANCE AND CLOSURE OF ACCOUNTS AND FINANCIAL CORRECTIONS	FINANTSJUHTIMINE, RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ETTEVALMISTAMINE, KONTROLL, HEAKSKIITMINE JA RAAMATUPIDAMISKONTODE SULGEMINE NING FINANTSKORREKTSIOONID
CHAPTER I	I PEATÜKK
Financial management	Finantsjuhtimine
Article 129	Artikkel 129
Common rules for payments	Ühised makse-eeskirjad
The Member State shall ensure that by the closure of the operational programme, the amount of public expenditure paid to beneficiaries is at least equal to the contribution from the Funds paid by the Commission to the Member State.	Liikmesriik tagab, et rakenduskava lõpuks toetusesaajatele makstud avaliku sektori kulutuste summa on vähemalt võrdne toetusega, mille komisjon on fondidest liikmesriigile maksnud.
Article 130	Artikkel 130
Common rules for calculating interim payments and payment of the final balance	Vahemaksete ja lõppmakse arvutamise ühised eeskirjad
1. The Commission shall reimburse as interim payments 90 % of the amount resulting from applying the co-financing rate for each priority, laid down in the decision adopting the operational programme, to the eligible expenditure for the priority included in the payment application. The Commission shall determine the remaining amounts to be reimbursed as interim payments or to be recovered in accordance with Article 139.	1. Komisjon hüvitab vahemaksetena 90 % summast, mis saadakse, kui maksetaotlusse kantud prioriteedi rahastamiskõlblike kulude suhtes kohaldatakse rakenduskava vastuvõtmise otsuses sätestatud vastava prioriteedi kaasrahastamise määra. Komisjon otsustab, kas järelejäänud summad hüvitatakse vahemaksetena või nõutakse sisse vastavalt artiklile 139.
2. The contribution from the Funds or the EMFF to a priority through the interim payments and payment of the final balance shall not be higher than:	2. Fondide või EMKFi toetuse osamaksed prioriteedile vahemaksete ja lõppmakse kaudu ei tohi olla suuremad kui:
(a) \| the eligible public expenditure indicated in the payment application for the priority; or	a) \| prioriteedi maksetaotluse alusel näidatud rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud või
(b) \| the contribution from the Funds or the EMFF for the priority laid down in the decision of the Commission approving the operational programme.	b) \| fondide või EMKFi toetuse osamaksed prioriteedile, mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.
Article 131	Artikkel 131
Payment applications	Maksetaotlused
1. Payment applications shall include, for each priority:	1. Maksetaotlused sisaldavad iga prioriteedi puhul:
(a) \| the total amount of eligible expenditure incurred by beneficiaries and paid in implementing operations, as entered in the accounting system of the certifying authority;	a) \| tegevuste rakendamisel toetusesaajate kantud ning toetusesaajate poolt makstud rahastamiskõlblike kulude kogusummat, nagu see on sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides kirjendatud;
(b) \| the total amount of public expenditure incurred in implementing operations, as entered in the accounting system of the certifying authority.	b) \| tegevuste rakendamisel kantud avaliku sektori kulude kogusummat, nagu see on sertifitseerimisasutuste raamatupidamissüsteemides kirjendatud.
2. Eligible expenditure included in a payment application shall be supported by receipted invoices or accounting documents of equivalent probative value, except for forms of support under points (b), (c) and (d) of the first subparagraph of Article 67(1), under Article 68, Article 69(1) and Article 109 of this Regulation and under Article 14 of the ESF Regulation. For those forms of support, the amounts included in a payment application shall be the costs calculated on the applicable basis.	2. Maksetaotlusse kantud rahastamiskõlblikke kulutusi tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega, välja arvatud käesoleva määruse artikli 67 lõike 1 esimese lõigu punktide b, c ja d, artikli 68, artikli 69 lõike 1 ja artikli 109 ning ESFi määruse artikli 14 kohased toetusevormid. Selliste toetusevormide puhul on maksetaotlusse kantavateks summadeks kohaldatava aluse põhjal arvutatud kulud.
3. In the case of aid schemes under Article 107 TFEU, the public contribution corresponding to the expenditure included in a payment application shall have been paid to the beneficiaries by the body granting the aid.	3. ELi toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud abiskeemide puhul maksab abi andev organ abisaajatele avaliku sektori toetuse, mis vastab maksetaotlusse kantud kulutustele.
4. By way of derogation from paragraph 1, in the case of State aid, the payment application may include advances paid to the beneficiary by the body granting the aid under the following cumulative conditions:	4. Erandina lõikest 1 võib maksetaotlus riigiabi puhul sisaldada abi andva organi tehtud ettemakseid abisaajale järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:
(a) \| those advances are subject to a guarantee provided by a bank or other financial institution established in the Member State or be covered by a facility provided as a guarantee by a public entity or by the Member State;	a) \| ettemaksele peab olema antud liikmesriigis asuva panga või mõne muu finantsasutuse tagatis või avaliku sektori asutus või liikmesriik on neile tagatise seadnud;
(b) \| those advances do not exceed 40 % of the total amount of the aid to be granted to a beneficiary for a given operation;	b) \| ettemakse ei ületa 40 % abisaajale kõnealuseks tegevusteks antava abi kogusummast;
(c) \| those advances are covered by expenditure paid by beneficiaries in implementing the operation and supported by receipted invoices or accounting documents of equivalent probative value at the latest within three years following the year of the payment of the advance or on 31 December 2023, whichever is earlier, failing which the next payment application shall be corrected accordingly.	c) \| ettemakseid kasutatakse abisaajate poolt kulutuste tegemiseks tegevuse rakendamisel, kulutused tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentiga hiljemalt kolme aasta jooksul pärast ettemakse tegemise aastat või 31. detsembril 2023, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja selle tegematajätmisel korrigeeritakse järgmist maksetaotlust vastavalt.
5. Each payment application which includes advances of the type referred to in paragraph 4 shall separately disclose the total amount paid from the operational programme as advances, the amount which has been covered by expenditure paid by beneficiaries within three years of the payment of the advance in accordance with point (c) of paragraph 4, and the amount which has not been covered by expenditure paid by beneficiaries and for which the three year period has not yet elapsed.	5. Iga maksetaotlus, mis sisaldab lõikes 4 osutatud liiki ettemakseid, peab eraldi sisaldama rakenduskavast väljamakstud kogusummat ettemaksena, summat, mida abisaajad kasutasid kulutuste tegemiseks kolme aasta jooksul pärast ettemakse tegemist kooskõlas lõike 4 punktiga c, ning summat, mida abisaajad ei ole kasutanud kulutuste tegemiseks ja mille puhul kolmeaastane tähtaeg ei ole veel möödas.
6. The Commission shall, in order to ensure uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts laying down the model for payment applications. These implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	6. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks kehtestab komisjon rakendusaktide teel maksetaotluste näidise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Article 132	Artikkel 132
Payment to beneficiaries	Maksed toetusesaajatele
1. Subject to the availability of funding from initial and annual pre-financing and interim payments, the managing authority shall ensure that a beneficiary receives the total amount of eligible public expenditure due in full and no later than 90 days from the date of submission of the payment claim by the beneficiary.	1. Sõltuvalt esialgsete ja iga-aastaste eelmaksete ning vahemaksetega kättesaadavaks tehtud rahalistest vahenditest tagab korraldusasutus, et toetusesaaja saab avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusummale vastavad vahendid kätte täissummas ja mitte hiljem kui 90 päeva pärast kuupäeva, mil toetusesaaja maksenõude esitas.
No amount shall be deducted or withheld and no specific charge or other charge with equivalent effect shall be levied that would reduce amounts due to beneficiaries.	Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid toetusesaajatele makstavaid summasid vähendada.
2. The payment deadline referred to in paragraph 1 may be interrupted by the managing authority in either of the following duly justified cases:	2. Korraldusasutus võib lõikes 1 osutatud maksetähtaja arvestamise põhjendatud juhtudel katkestada, kui:
(a) \| the amount of the payment claim is not due or the appropriate supporting documents, including the documents necessary for management verifications under point (a) of the first subparagraph of Article 125(4), have not been provided;	a) \| maksenõude summa ei kuulu tasumisele või ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente, sh neid, mis on vajalikud artikli 125 lõike 4 esimese lõigu punkti a kohaste juhtimise kontrollitoimingute jaoks;
(b) \| an investigation has been initiated in relation to a possible irregularity affecting the expenditure concerned.	b) \| on algatatud uurimine seoses eeskirjade võimaliku eiramisega, mis hõlmab asjaomaseid kulusid.
The beneficiary concerned shall be informed in writing of the interruption and the reasons for it.	Asjaomasele toetusesaajale antakse katkestamisest ja selle põhjustest kirjalikult teada.
Article 133	Artikkel 133
Use of the euro	Euro kasutamine
1. Member States which have not adopted the euro as their currency on the date of an application for payment shall convert the amounts of expenditure incurred in national currency into euro. Those amounts shall be converted into euro using the monthly accounting exchange rate of the Commission in the month during which the expenditure was registered in the accounts of the certifying authority of the operational programme concerned. The exchange rate shall be published electronically by the Commission each month.	1. Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. Summa konverteeritakse eurodesse, kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase rakenduskava sertifitseerimisasutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt.
2. By way of derogation from paragraph 1, the ETC Regulation may establish specific rules on the timing for conversion into euro.	2. Erandina lõikest 1 võib ETK määrusega kehtestada eurodesse konverteerimise aja kohta erieeskirjad.
3. When the euro becomes the currency of a Member State, the conversion procedure set out in paragraph 1 shall continue to apply to all expenditure recorded in the accounts by the certifying authority before the date of entry into force of the fixed conversion rate between the national currency and the euro.	3. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille sertifitseerimisasutus on raamatupidamisarvestusse kandnud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumise kuupäeva.
Article 134	Artikkel 134
Payment of pre-financing	Eelmaksed
1. The initial pre-financing amount shall be paid in instalments as follows:	1. Esialgsete eelmaksete summa tasutakse osamaksetena järgmiselt:
(a) \| in 2014: 1 % of the amount of support from the Funds and the EMFF for the entire programming period to the operational programme or 1,5 % of the amount of support from the Funds and the EMFF for the entire programming period to the operational programme when a Member State has been receiving financial assistance since 2010, in accordance with Articles 122 and 143 TFEU, or from the European Financial Stability Facility (EFSF), or is receiving financial assistance on 31 December 2013 in accordance with Articles 136 and 143 TFEU;	a) \| 2014. aastal: 1 % rakenduskavale terveks programmiperioodiks fondidest ja EMKFist eraldatava toetuse summast või 1,5 % rakenduskavale terveks programmiperioodiks fondidest eraldatava toetuse summast, kui liikmesriik on saanud alates 2010. aastast rahalist abi kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 122 ja 143 või on saanud rahalist abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF) või saab rahalist abi 31. detsembril 2013 kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 136 ja 143;
(b) \| in 2015: 1 % of the amount of support from the Funds and the EMFF for the entire programming period to the operational programme or 1,5 % of the amount of support from the Funds and the EMFF for the entire programming period to the operational programme when a Member State has been receiving financial assistance since 2010, in accordance with Articles 122 and 143 TFEU, or from the EFSF, or is receiving financial assistance on 31 December 2014 in accordance with Articles 136 and 143 TFEU;	b) \| 2015. aastal: 1 % rakenduskavale terveks programmiperioodiks fondidest ja EMKFist eraldatava toetuse summast või 1,5 % rakenduskavale terveks programmiperioodiks fondidest ja EMKFist eraldatava toetuse summast, kui liikmesriik on saanud alates 2010. aastast rahalist abi kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 122 ja 143 või on saanud rahalist abi EFSFist või saab rahalist abi 31. detsembril 2014 kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 136 ja 143;
(c) \| in 2016: 1 % of the amount of support from the Funds and the EMFF for the entire programming period to the operational programme.	c) \| 2016. aastal: 1 % rakenduskavale terveks programmiperioodiks fondidest ja EMKFist eraldatava toetuse summast.
If an operational programme is adopted in 2015 or later, the earlier instalments shall be paid in the year of adoption.	Kui rakenduskava võetakse vastu 2015. aastal või hiljem, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal.
2. An annual pre-financing amount shall be paid before 1 July in the years 2016 to 2023. It shall be a percentage of the amount of the support from the Funds and the EMFF for the whole programming period to the operational programme as follows:	2. Aastatel 2016–2023 tasutakse iga-aastased eelmaksed enne 1. juulit. Seda väljendatakse protsendina fondidest ja EMKFist rakenduskavale terveks programmiperioodiks eraldatava toetuse summast järgmiselt:
— \| 2016: 2 %	— \| 2016. aastal: 2 %;
— \| 2017: 2,625 %	— \| 2017. aastal: 2,625 %;
— \| 2018: 2,75 %	— \| 2018. aastal: 2,75 %;
— \| 2019: 2,875 %	— \| 2019. aastal: 2,875 %;
— \| 2020 to 2023: 3 %.	— \| 2020.–2023. aastal: 3 %.
3. When calculating the amount of initial pre-financing referred to in paragraph 1, the amount of support for the entire programming period shall exclude the amounts from the performance reserve which were initially allocated to the operational programme.	3. Lõikes 1 osutatud esialgsete eelmaksete summa arvutamisel ei võeta terve programmiperioodi toetuse summas arvesse tulemusreservist saadud summasid, mis olid algselt eraldatud rakenduskavale.
When calculating the amount of annual pre-financing referred to in paragraph 2 up to and including 2020, the amount of support for the entire programming period shall exclude the amounts from the performance reserve which were initially allocated to the operational programme.	Lõikes 2 osutatud iga-aastaste eelmaksete summa arvutamisel 2020. aastani (k.a) ei võeta terve programmiperioodi toetuse summas arvesse tulemusreservist saadud summasid, mis olid algselt eraldatud rakenduskavale.
Article 135	Artikkel 135
Deadlines for presentation of interim payment applications and for their payment	Tähtpäevad vahemaksetaotluste esitamiseks ja tasumiseks
1. The certifying authority shall submit on a regular basis an application for interim payment in accordance with Article 131(1) covering amounts entered in its accounting system in the accounting year. However, the certifying authority, where it considers it to be necessary, may include such amounts in payment applications submitted in subsequent accounting years.	1. Sertifitseerimisasutus esitab vastavalt artikli 131 lõikele 1 korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud tema raamatupidamissüsteemi aruandeaastal. Sertifitseerimisasutus võib vajaduse korral esitada need summad maksetaotlusele järgneval aruandeaastal.
2. The certifying authority shall submit the final application for an interim payment by 31 July following the end of the previous accounting year and, in any event, before the first application for interim payment for the next accounting year.	2. Sertifitseerimisasutus esitab lõpliku vahemaksetaotluse 31. juuliks pärast eelmise aruandeaasta lõppu ja igal juhul enne järgmise aruandeaasta esimest vahemaksetaotlust.
3. The first application for interim payment shall not be made before the notification to the Commission of the designation of the managing authorities and certifying authorities in accordance with Article 124.	3. Esimest vahemaksetaotlust ei tohi esitada enne, kui komisjoni on teavitatud korraldusasutuste ja sertifitseerimisasutuste määramisest vastavalt artiklile 124.
4. Interim payments shall not be made for an operational programme unless the annual implementation report has been sent to the Commission in accordance with the Fund-specific rules.	4. Vahemakseid ei või teha rakenduskava puhul, välja arvatud juhul, kui komisjonile on saadetud rakendamise aastaaruanne vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele.
5. Subject to available funding, the Commission shall make the interim payment no later than 60 days after the date on which a payment application is registered with the Commission.	5. Vabade vahendite olemasolul teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil maksetaotlus komisjonis registreeritakse.
Article 136	Artikkel 136
Decommitment	Kulukohustustest vabastamine
1. The Commission shall decommit any part of the amount in an operational programme that has not been used for payment of the initial and annual pre-financing and interim payments by 31 December of the third financial year following the year of budget commitment under the operational programme or for which a payment application drawn up in accordance with Article 131 has not been submitted in accordance with Article 135.	1. Komisjon vabastab kohustusest summad, mis arvutatakse rakenduskavale ning mida ei ole esialgsete eelmaksete ja iga-aastaste eelmaksete ja vahemaksete tegemiseks ära kasutatud 31. detsembriks kolmandal majandusaastal, mis järgneb rakenduskava alusel eelarvelise kulukohustuse võtmise aastale, või mille kohta ei ole artikli 135 alusel saadetud artikli 131 kohaselt koostatud maksetaotlust.
2. That part of commitments still open on 31 December 2023 shall be decommitted if any of the documents required under Article 141(1) has not been submitted to the Commission by the deadline set out in Article 141(1).	2. Kulukohustused, mis on 31. detsembril 2023 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 141 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud artikli 141 lõike 1 alusel nõutavaid dokumente.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Preparation, examination and acceptance of accounts and closure of operational programmes and suspension of payments	Raamatupidamisarvestuse ettevalmistamine, kontroll, heakskiitmine ning rakenduskavade lõpetamine ja maksete peatamine
Section I	I Jagu
Preparation, examination and acceptance of accounts	Raamatupidamisarvestuse ettevalmistamine, kontroll ja heakskiitmine
Article 137	Artikkel 137
Preparation of the accounts	Raamatupidamisarvestuse ettevalmistamine
1. The accounts referred to in point (a) of Article 59(5) of the Financial Regulation shall be submitted to the Commission for each operational programme. The accounts shall cover the accounting year and shall include at the level of each priority and, where applicable, fund and category of regions:	1. Komisjonile esitatakse iga rakenduskava kohta finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktis a osutatud raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanded hõlmavad aruandeaastat ja sisaldavad iga prioriteedi ning vajaduse korral fondi ja piirkonna kategooria tasandil:
(a) \| the total amount of eligible expenditure entered into the accounting systems of the certifying authority which has been included in payment applications submitted to the Commission in accordance with Article 131 and Article 135(2) by 31 July following the end of the accounting year, the total amount of the corresponding public expenditure incurred in implementing operations, and the total amount of corresponding payments made to beneficiaries under Article 132(1);	a) \| sertifitseerimisasutuse raamatupidamissüsteemi kirjendatud rahastamiskõlblike kulude summat, mis on kooskõlas artikli 131 ja artikli 135 lõikega 2 lisatud pärast aruandeaasta lõppu 31. juuliks komisjonile esitatud maksetaotlustesse, tegevuste rakendamisel tekkinud vastavate avaliku sektori kulude summat ja toetusesaajatele artikli 132 lõike 1 kohaselt tehtud vastavate maksete kogusummat;
(b) \| the amounts withdrawn and recovered during the accounting year, the amounts to be recovered as at the end of the accounting year, the recoveries effected pursuant to Article 71, and the irrecoverable amounts;	b) \| aruandeaasta jooksul tühistatud ja sissenõutud summasid, aruandeaasta lõpu seisuga sissenõudmisele kuuluvaid summasid, artikli 71 alusel tagastatud summasid ning summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada;
(c) \| the amounts of programme contributions paid to financial instruments under Article 41(1) and advances of State aid under Article 131(4);	c) \| vastavalt artikli 41 lõikele 1 rahastamisvahenditesse makstud eelmaksete summasid ning artikli 131 lõikele 4 vastavaid riigiabi ettemakseid;
(d) \| for each priority, a reconciliation between the expenditure stated pursuant to point (a) and the expenditure declared in respect of the same accounting year in payment applications, accompanied by an explanation of any differences.	d) \| iga prioriteedi puhul punktist a lähtuvalt teatavaks tehtud kulude ja sama aruandeaasta maksetaotlustel deklareeritud kulude vastavusse viimist koos mis tahes erinevuste selgitusega.
2. Where expenditure previously included in an application for interim payment for the accounting year is excluded by a Member State from its accounts due to an ongoing assessment of that expenditure's legality and regularity, any or all of that expenditure subsequently found to be legal and regular may be included in an application for interim payment relating to subsequent accounting years.	2. Kui liikmesriik jätab raamatupidamise aastaaruandest välja kulud, mis varem sisaldusid aruandeaasta vahemaksetaotluses, sest selle seaduslikkust ja korrektsust alles hinnatakse, võib kogu nimetatud kulu või selle osa, mis on osutunud seaduslikuks ja korrektseks, hõlmata järgmiste aruandeaastate vahemaksetaotlustesse.
3. The Commission shall, in order to lay down uniform conditions for the implementation of this Article, adopt implementing acts setting out the model for the accounts referred to in this Article. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 150(3).	3. Käesoleva artikli rakendamise ühetaoliste tingimuste kehtestamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, sätestades sellega käesolevas artiklis osutatud raamatupidamise aastaaruande näidise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 150 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega
Article 138	Artikkel 138
Submission of information	Teabe esitamine
For each year from 2016 until and including 2025, Member States shall submit, by the deadline set out in Article 59(5) of the Financial Regulation, the documents referred to in that Article namely:	Iga aasta kohta, alates 2016. aastast kuni 2025. aastani (kaasa arvatud), esitab liikmesriik finantsmääruse artikli 59 lõikes 5 osutatud ja seal sätestatud tähtajaks järgmised dokumendid:
(a) \| the accounts, referred to in Article 137(1) of this Regulation, for the preceding accounting year;	a) \| käesoleva määruse artikli 137 lõikes 1 osutatud eelneva aruandeaasta raamatupidamise aastaaruanne;
(b) \| the management declaration and the annual summary referred to in point (e) of the first subparagraph of Article 125(4) of this Regulation, for the preceding accounting year;	b) \| käesoleva määruse artikli 125 lõike 4 esimese lõigu punktis e osutatud liidu vahendite haldaja kinnitus ja iga-aastane kokkuvõttev aruanne;
(c) \| the audit opinion and the control report referred to in points (a) and (b) of the first subparagraph of Article 127(5) of this Regulation, for the preceding accounting year.	c) \| käesoleva määruse artikli 127 lõike 5 esimese lõigu punktides a ja b osutatud auditiarvamus ja kontrolliaruanne.
Article 139	Artikkel 139
Examination and acceptance of accounts	Raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine
1. The Commission shall carry out an examination of the documents submitted by the Member State under Article 138. Upon request by the Commission, the Member State shall provide all necessary additional information to enable the Commission to determine whether the accounts are complete, accurate and true, by the deadline set out in Article 84.	1. Komisjon kontrollib dokumente, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt artiklile 138. Liikmesriik esitab komisjoni taotlusel kogu vajaliku lisateabe, mis võimaldab komisjonil artiklis 84 seatud tähtajaks määrata kindlaks, kas raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged.
2. The Commission shall accept the accounts where it is able to conclude that the accounts are complete, accurate and true. The Commission shall reach such a conclusion where the audit authority has provided an unqualified audit opinion regarding the completeness, accuracy and veracity of the accounts unless the Commission has specific evidence that the audit opinion on the accounts is unreliable.	2. Komisjon kiidab raamatupidamise aastaaruanded heaks, kui ta saab järeldada, et raamatupidamise aastaaruanded on täielikud, täpsed ja õiged. Komisjon teeb sellise järelduse, kui auditeerimisasutus on esitanud märkusega auditiarvamuse raamatupidamise aastaaruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta, välja arvatud siis, kui komisjonil on konkreetseid tõendeid selle kohta, et auditiaruanne raamatupidamise aastaaruande kohta on ebausaldusväärne.
3. The Commission shall inform the Member State by the deadline set out in Article 84 as to whether it is able to accept the accounts.	3. Komisjon teavitab liikmesriiki artiklis 84 osutatud tähtaja jooksul, kas ta kiidab raamatupidamise aastaaruande heaks.
4. If, for reasons attributable to Member State, the Commission is unable to accept the accounts by the deadline set out in Article 84, the Commission shall notify the Member States specifying the reasons in accordance with paragraph 2 of this Article and the actions which are required to be undertaken and the time period for their completion. At the end of the time period for the completion of those actions the Commission shall inform the Member State as to whether it is able to accept the accounts.	4. Kui komisjon ei saa liikmesriigist tingitud põhjustel artiklis 84 osutatud tähtajaks raamatupidamise aastaaruannet heaks kiita, teavitab komisjon liikmesriike, täpsustades kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 põhjused ning meetmed, mida tuleb võtta, ning nende lõpuleviimise ajavahemiku. Nimetatud meetmete lõpuleviimise tähtaja lõpus teavitab komisjon liikmesriiki sellest, kas ta saab raamatupidamise aastaaruanded heaks kiita.
5. Issues related to legality and regularity of the underlying transactions concerning expenditure entered in the accounts shall not be taken into account for the purposes of acceptance of the accounts by the Commission. The procedure for examination and acceptance of the accounts shall not interrupt the treatment of applications for interim payments and shall not lead to suspension of payments, without prejudice to Articles 83 and 142.	5. Raamatupidamise aastaaruandesse kirjendatud kulude aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning korrektsusega seotud küsimusi komisjon raamatupidamise aastaaruande heakskiitmisel arvesse ei võta. Raamatupidamise aastaaruannete läbivaatamise ja heakskiitmise menetlus ei takista vahemaksetaotluste menetlemist ning sellega ei kaasne maksete peatamine, piiramata artiklite 83 ja 142 kohaldamist.
6. On the basis of the accepted accounts, the Commission shall calculate the amount chargeable to the Funds and to the EMFF for the accounting year and the consequent adjustments in relation to the payments to the Member State. The Commission shall take into account:	6. Komisjon arvutab heakskiidetud raamatupidamise aastaaruannete alusel fondidest ja EMKFist aruandeaastal tasumisele kuuluva summa ning sellest tulenevad korrigeerimised maksetes liikmesriikidele. Komisjon võtab arvesse:
(a) \| the amounts in the accounts referred to in point (a) of Article 137(1) and to which the co-financing rate for each priority is to be applied;	a) \| artikli 137 lõike 1 punktis a osutatud arvestuskannete summat, millele kohaldatakse iga prioriteedi kaasrahastamismäära;
(b) \| the total amount of payments made by the Commission during that accounting year, consisting of: \| (i) \| the amount of interim payments paid by the Commission in accordance with Article 130(1) and Article 24; and \| (ii) \| the amount of the annual pre-financing paid under Article 134(2).	b) \| komisjoni poolt selle aruandeaasta jooksul tehtud maksete kogusummat, mis koosneb: \| i) \| vahemaksete summadest, mille komisjon on tasunud vastavalt artikli 130 lõikele 1 ja artiklile 24, ning \| ii) \| artikli 134 lõike 2 alusel tasutud iga-aastaste eelmaksete summast.
7. After the calculation carried out under paragraph 6, the Commission shall clear the respective annual pre-financing and pay any additional amount due within 30 days of the acceptance of the accounts. Where there is an amount recoverable from the Member State, it shall be subject to a recovery order issued by the Commission which shall be executed, where possible, by offsetting against amounts due to the Member State under subsequent payments to the same operational programme. Such recovery shall not constitute a financial correction and shall not reduce support from the Funds to the operational programme. The amount recovered shall constitute assigned revenue in accordance with Article 177(3) of the Financial Regulation.	7. Pärast lõikes 6 osutatud arvutuste läbiviimist kiidab komisjon heaks iga-aastased eelmaksed ning tasub juurdemaksed 30 päeva jooksul pärast raamatupidamise aastaaruannete heakskiitmist. Kui liikmesriigilt on vaja summa sisse nõuda, esitab komisjon liikmesriigile sissenõudekorralduse, mis viiakse võimaluse korral täide nii, et see tasaarveldatakse liikmesriigile makstavate summadega järgmiste maksete puhul samasse rakenduskavva. Nimetatud sissenõudmine ei tähenda finantskorrektsiooni ning sellega ei kaasne fondide toetuste vähenemine rakenduskavale. Tagasimakstud summad loetakse vastavalt finantsmääruse artikli 177 lõikele 3 sihtotstarbeliseks tuluks.
8. Where, after applying the procedure set out in paragraph 4, the Commission is unable to accept the accounts, the Commission shall determine, on the basis of the available information and in accordance with paragraph 6, the amount chargeable to the Funds for the accounting year, and shall inform the Member State. Where the Member State notifies the Commission of its agreement within two months of the transmission by the Commission of the information, paragraph 7 shall apply. In the absence of such agreement, the Commission shall adopt a decision, by means of implementing acts, setting out the amount chargeable to the Funds for the accounting year. Such decision shall not constitute a financial correction and shall not reduce support from the Funds to the operational programme. On the basis of the decision, the Commission shall apply the adjustments to the payments to the Member State in accordance with paragraph 7.	8. Kui komisjon ei saa lõikes 4 sätestatud menetlust järgides raamatupidamise aastaaruannet heaks kiita, arvutab komisjon olemasoleva info põhjal ning kooskõlas lõikega 6 fondidest aruandeaastal tasumisele kuuluva summa ja teavitab sellest liikmesriiki. Kui liikmesriik teavitab komisjoni oma nõusolekust kahe kuu jooksul alates sellest, kui komisjon teabe edastas, kohaldatakse lõiget 7. Nõusoleku puudumisel võtab komisjon rakendusaktidega vastu otsuse fondidele aruandeaastal tasumisele kuuluva summa kohta. Nimetatud otsus ei tähenda finantskorrektsiooni ning sellega ei kaasne fondide toetuste vähenemine rakenduskavale. Komisjon kohaldab kõnealuse otsuse alusel liikmesriikidele tehtavaid makseid kooskõlas lõikega 7.
9. The acceptance of the accounts by the Commission, or a decision by the Commission under paragraph 8 of this Article, shall be without prejudice to the application of corrections under Articles 144 and 145.	9. Raamatupidamise aastaaruande heakskiitmine komisjoni poolt või komisjoni otsus käesoleva artikli lõike 8 alusel ei piira artiklites 144 ja 145 sätestatud korrektsioonide kohaldamist.
10. Member States may replace irregular amounts which are detected after the submission of the accounts by making the corresponding adjustments in the accounts for the accounting year in which the irregularity is detected, without prejudice to Articles 144 and 145.	10. Liikmesriigid võivad asendada eeskirjadevastaselt makstud summad, mis avastatakse pärast raamatupidamise aastaaruande esitamist, viies sisse vastavad parandused selle aruandeaasta, mil eeskirjade eiramist märgati, raamatupidamise aastaaruandesse, piiramata sellega artiklite 144 ja 145 kohandamist.
Article 140	Artikkel 140
Availability of documents	Dokumentide kättesaadavus
1. Without prejudice to the rules governing State aid, the managing authority shall ensure that all supporting documents regarding expenditure supported by the Funds on operations for which the total eligible expenditure is less than EUR 1 000 000, are made available to the Commission and the European Court of Auditors upon request for a period of three years from 31 December following the submission of the accounts in which the expenditure of the operation is included.	1. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et selliseid tegevused, mille rahastamiskõlblike kulude summa on väiksem kui 1 000 000 eurot, puudutavad tõendavad dokumendid, mis käsitlevad fondidest toetust saavaid kulusid, tehakse taotluse alusel komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale kättesaadavaks kolme aasta vältel alates 31. detsembrist pärast tegevuse kulusid sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist.
In the case of operations other than those referred to in the first subparagraph, all supporting documents shall be made available for a two year period from 31 December following the submission of the accounts in which the final expenditure of the completed operation is included.	Esimeses lõigus osutamata tegevuste puhul tehakse kõik tõendavad dokumendid kättesaadavaks kaheks aastaks alates 31. detsembrist pärast lõpetatud tegevuse lõplikke kulusid sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist.
A managing authority may decide to apply to operations for which the total eligible expenditure is less than EUR 1 000 000 the rule referred to in the second subparagraph.	Korraldusasutus võib otsustada kohaldada tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblike kulude summa on väiksem kui 1 000 000 eurot, teises lõigus osutatud eeskirja.
The time period referred to in the first subparagraph shall be interrupted either in the case of legal proceedings or by a duly justified request of the Commission.	Esimeses lõigus osutatud periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.
2. The managing authority shall inform beneficiaries of the start date of the period referred to in paragraph 1.	2. Toetusesaajaid teavitab lõikes 1 osutatud ajavahemiku alguskuupäevast korraldusasutus.
3. The documents shall be kept either in the form of the originals, or certified true copies of the originals, or on commonly accepted data carriers including electronic versions of original documents or documents existing in electronic version only.	3. Dokumente säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis dokumentide kujul.
4. The documents shall be kept in a form which permits identification of data subjects for no longer than is necessary for the purposes for which the data were collected or for which they are further processed.	4. Dokumente säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ainult seni, kuni see on vajalik andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkide jaoks.
5. The procedure for certification of conformity of documents held on commonly accepted data carriers with the original document shall be laid down by the national authorities and shall ensure that the versions held comply with national legal requirements and can be relied on for audit purposes.	5. Menetluse, millega tunnistatakse üldtunnustatud andmekandjatel säilitatavate dokumentide vastavust originaaldokumendile, näevad ette siseriiklikud ametiasutused ning see tagab, et säilitatavad versioonid on kooskõlas riiklike juriidiliste nõuetega ja neid saab auditeerimisel kasutada.
6. Where documents exist in electronic form only, the computer systems used shall meet accepted security standards that ensure that the documents held comply with national legal requirements and can be relied on for audit purposes.	6. Kui dokumendid on olemas üksnes elektroonilisel kujul, peavad kasutatavad arvutisüsteemid vastama tunnustatud turvanormidele, mis tagavad säilitatavate dokumentide vastavuse riiklikele juriidilistele nõuetele ja võimaluse neid auditeerimisel kasutada.
Section II	II Jagu
Closure of operational programmes	Rakenduskavade lõpetamine
Article 141	Artikkel 141
Submission of closure documents and payment of the final balance	Lõpetamisdokumentide esitamine ja lõppmaksete tasumine
1. In addition to the documents referred to in Article 138, for the final accounting year from 1 July 2023 to 30 June 2024, Member States shall submit a final implementation report for the operational programme or the last annual implementation report for the operational programme supported by the EMFF.	1. Lisaks artiklis 138 osutatud dokumentidele esitavad liikmesriigid 2023. aasta 1. juulist2024. aasta 30. juunini kestva viimase aruandeaasta kohta rakenduskava rakendamise lõpparuande või EMKFist toetust saava rakenduskava puhul viimase rakendamise aastaaruande.
2. The final balance shall be paid no later than three months after the date of acceptance of accounts of the final accounting year or one month after the date of acceptance of the final implementation report, whichever date is later.	2. Lõppmaksed tasutakse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast viimase aruandeaasta raamatupidamise aastaaruande heakskiitmise kuupäeva või ühe kuu jooksul pärast rakenduskava rakendamise lõpparuande vastuvõtmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb tähtpäev on hilisem.
Section III	III Jagu
Suspension of payments	Maksete peatamine
Article 142	Artikkel 142
Suspension of payments	Maksete peatamine
1. All or part of the interim payments at the level of priorities or operational programmes may be suspended by the Commission if one or more of the following conditions are met:	1. Komisjon võib peatada kõik prioriteetide või rakenduskavade tasandil tehtavad vahemaksed või osa nendest, kui üks või mitu alljärgnevatest tingimustest on täidetud:
(a) \| there is a serious deficiency in the effective functioning of the management and control system of the operational programme, which has put at risk the Union contribution to the operational programme and for which corrective measures have not been taken;	a) \| rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises on suuri puudusi, mis ohustavad rakenduskavale juba antud liidu toetust ja mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid;
(b) \| expenditure in a statement of expenditure is linked to an irregularity having serious financial consequences which has not been corrected;	b) \| tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole kõrvaldatud;
(c) \| the Member State has failed to take the necessary action to remedy the situation giving rise to an interruption under Article 83;	c) \| liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, mis on tinginud artikli 83 kohase edasilükkamise;
(d) \| there is a serious deficiency in the quality and reliability of the monitoring system or of the data on common and specific indicators;	d) \| seiresüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses või andmetes ühiste ja erinäitajate kohta on suuri puudusi;
(e) \| there is a failure to complete actions to fulfil an ex ante conditionality subject to the conditions set out in Article 19;	e) \| ei suudeta lõpule viia meetmeid, et täita eeltingimusi, mis tulenevad artiklis 19 sätestatud tingimustest;
(f) \| there is evidence resulting from the performance review for a priority that there has been a serious failure in achieving that priority's milestones relating to financial and output indicators and key implementation steps set out in the performance framework subject to the conditions set out in Article 22.	f) \| tulemuslikkuse analüüsist ilmnevad tõendid, et prioriteedi raames ei ole saavutatud tulemusraamistikus sellele prioriteedile sätestatud vahe-eesmärke artiklis 22 sätestatud tingimustel seoses finants- ja väljundnäitajatega ja rakendamise olulisimate etappidega.
The Fund-specific rules for the EMFF may lay down specific bases for suspension of payments linked to non-compliance with rules applicable under the Common Fisheries Policy, which shall be proportionate, having regard to the nature, gravity, duration and recurrence of the non-compliance.	EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha konkreetsed alused maksete peatamiseks seoses ühisest kalanduspoliitikast tulenevate eeskirjade eiramisega, mis peavad olema proportsionaalsed ning võtma arvesse eiramise iseloomu, raskusastet, kestust ja korduvust.
2. The Commission may decide, by means of implementing acts, to suspend all or part of interim payments, after having given the Member State the opportunity to present its observations.	2. Komisjon võib otsustada rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud.
3. The Commission shall end suspension of all or part of interim payments where the Member State has taken the necessary measures to enable the suspension to be lifted.	3. Komisjon lõpetab kõikide või mõnede vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on rakendanud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.
CHAPTER III	III PEATÜKK
Financial corrections	Finantskorrektsioonid
Section I	I Jagu
Financial corrections by Member States	Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid
Article 143	Artikkel 143
Financial corrections by Member States	Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid
1. The Member States shall in the first instance be responsible for investigating irregularities and for making the financial corrections required and pursuing recoveries. In the case of a systemic irregularity, the Member State shall extend its investigation to cover all operations potentially affected.	1. Eeskirjade eiramise uurimine ja nõutavate finantskorrektsioonide ning tagasinõudmiste tegemine on esmajoones liikmesriikide ülesanne. Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab liikmesriik uurimist, et see hõlmaks kõiki tegevusi, mida eeskirjade eiramine võib mõjutada.
2. Member States shall make the financial corrections required in connection with individual or systemic irregularities detected in operations or operational programmes. Financial corrections shall consist of cancelling all or part of the public contribution to an operation or operational programme. The Member States shall take into account the nature and gravity of the irregularities and the financial loss to the Funds or the EMFF and shall apply a proportionate correction. Financial corrections shall be recorded in the accounts by the managing authority for the accounting year in which the cancellation is decided.	2. Liikmesriigid teevad tegevustes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Finantskorrektsioonid seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises tegevusele või rakenduskavale. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele või EMKFile tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Korraldusasutus kirjendab finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamise aastaaruannetesse, mille jooksul tühistamine otsustatakse.
3. The contribution from the Funds or the EMFF cancelled in accordance with paragraph 2 may be reused by the Member State within the operational programme concerned, subject to paragraph 4.	3. Fondide või EMKFi toetuse osamakseid, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, võib liikmesriik kasutada uuesti asjaomase rakenduskava piires, kui lõikest 4 ei tulene teisiti.
4. The contribution cancelled in accordance with paragraph 2 may not be reused for any operation that was the subject of the correction or, where a financial correction is made for a systemic irregularity, for any operation affected by the systemic irregularity.	4. Toetuse osamakset, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, ei või kasutada uuesti ühegi tegevuse tarvis, millele on kohaldatud korrektsiooni, või kui finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise eest, siis mitte ühegi tegevuse tarvis, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas.
5. The Fund-specific rules for the EMFF may lay down specific bases for financial corrections by the Member States linked to non-compliance with rules applicable under the Common Fisheries Policy, which shall be proportionate, having regard to the nature, gravity, duration and recurrence of the non-compliance.	5. EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavaid aluseid finantskorrektsioonideks ühisest kalanduspoliitikast tulenevate eeskirjade eiramise tõttu, mis peavad olema proportsionaalsed, arvestades eiramise laadi, raskust, kestust ja esinemise sagedust.
Section II	II Jagu
Financial corrections by the Commission	Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid
Article 144	Artikkel 144
Criteria for financial corrections	Finantskorrektsioonide kriteeriumid
1. The Commission shall make financial corrections, by means of implementing acts, by cancelling all or part of the Union contribution to an operational programme in accordance with Article 85, where, after carrying out the necessary examination, it concludes that:	1. Komisjon võib rakendusaktidega teha finantskorrektsioone, tühistades rakenduskavale antud ühenduse toetuse vastavalt artiklile 85 täielikult või osaliselt, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:
(a) \| there is a serious deficiency in the effective functioning of the management and control system of the operational programme which has put at risk the Union contribution already paid to the operational programme;	a) \| rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises on suuri puudusi, mis ohustavad rakenduskavale juba antud liidu toetust;
(b) \| the Member State has not complied with its obligations under Article 143 prior to the opening of the correction procedure under this paragraph;	b) \| liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist täitnud artiklist 143 tulenevaid kohustusi;
(c) \| expenditure contained in a payment application is irregular and has not been corrected by the Member State prior to the opening of the correction procedure under this paragraph.	c) \| maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud.
The Commission shall base its financial corrections on individual cases of identified irregularity and shall take account of whether an irregularity is systemic. Where it is not possible to quantify precisely the amount of irregular expenditure charged to the Funds or the EMFF, the Commission shall apply a flat rate or extrapolated financial correction.	Komisjon teeb finantskorrektsioone igal avastatud eeskirjade eiramise juhtumil eraldi, arvestades seejuures, kas eeskirjade eiramine on süstemaatiline. Kui fondidelt või EMKFilt sisse nõutud eeskirjade eiramisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kvantifitseerida, kohaldab komisjon ühtse määraga või ekstrapoleeritud finantskorrektsioone.
2. The Commission shall, when deciding on a correction under paragraph 1, respect the principle of proportionality by taking account of the nature and gravity of the irregularity and the extent and financial implications of the deficiencies in management and control systems found in the operational programme.	2. Lõikest 1 tuleneva korrektsiooni kohta otsuse tegemisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning rakenduskavas leitud juhtimis- ja kontrollisüsteemide puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi.
3. Where the Commission bases its position on reports of auditors other than those of its own services, it shall draw its own conclusions regarding the financial consequences after examining the measures taken by the Member State concerned under Article 143(2), the notifications sent under Article 122(2), and any replies from the Member State.	3. Kui komisjoni seisukoha aluseks on aruanded audiitoritelt, kes ei ole tema enda talitustest, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede kohta pärast seda, kui on tutvunud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 143 lõike 2 alusel võetud meetmetega, artikli 122 lõike 2 alusel saadetud teadetega ja liikmesriigi vastustega.
4. In accordance with Article 22(7), where the Commission, based on the examination of the final implementation report of the operational programme for the Funds or the last annual implementation report for the EMFF, establishes a serious failure to achieve the targets set out in the performance framework, it may apply financial corrections in respect of the priorities concerned, by means of implementing acts.	4. Kooskõlas artikli 22 lõikega 7, kui komisjon teeb fondide puhul rakenduskava lõpparuannet või EMKFi puhul viimast iga-aastast rakendusaruannet kontrollides kindlaks olulise vajakajäämise tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel, võib komisjon teha prioriteedi suhtes finantskorrektsioone, võttes vastu sellekohased rakendusaktid.
5. When a Member State does not comply with its obligations under Article 95, the Commission may, in relation to the degree of non-compliance with those obligations, make a financial correction by cancelling all or part of the Structural Funds contribution to the Member State concerned.	5. Kui liikmesriik ei täida artiklist 95 tulenevaid kohustusi, võib komisjon täitmata jäetud kohustuste ulatuses teha finantskorrektsioone, tühistades asjaomasele liikmesriigile antud struktuurifondide toetuse täielikult või osaliselt.
6. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 149, laying down detailed rules concerning the criteria for determining serious deficiencies in the effective functioning of management and control systems, including the main types of such deficiencies, the criteria for establishing the level of financial correction to be applied and the criteria for applying flat rates or extrapolated financial corrections.	6. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 149 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis puudutavad kriteeriumeid juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate suurte puuduste kindlakstegemiseks, sh selliste puuduste peamisi tüüpe, kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumeid ning kindlate määrade ja ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumeid.
7. The Fund-specific rules for the EMFF may lay down specific bases for financial corrections by the Commission linked to non-compliance with rules applicable under the Common Fisheries Policy which shall be proportionate having regard to the nature, gravity, duration and recurrence of the non-compliance.	7. EMKFi fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha konkreetsed alused komisjoni tehtavateks finantskorrektsioonideks seoses ühisest kalanduspoliitikast tulenevate eeskirjade eiramisega, mis peavad olema proportsionaalsed ning võtma arvesse eiramise iseloomu, raskusastet, kestust ja korduvust.
Article 145	Artikkel 145
Procedure	Menetlus
1. Before taking a decision on a financial correction, the Commission shall launch the procedure by informing the Member State of the provisional conclusions of its examination and requesting the Member State to submit its comments within two months.	1. Enne finantskorrektsiooni üle otsuse tegemist käivitab komisjon menetluse, teatades liikmesriigile oma läbivaatamise esialgsetest järeldusest ning paludes liikmesriigil avaldada oma seisukohad kahe kuu jooksul.
2. Where the Commission proposes a financial correction on the basis of extrapolation or a flat rate, the Member State shall be given the opportunity to demonstrate, through an examination of the documentation concerned, that the actual extent of irregularity is less than the Commission's assessment. In agreement with the Commission, the Member State may limit the scope of this examination to an appropriate proportion or sample of the documentation concerned. Except in duly justified cases, the time allowed for that examination shall not exceed a further period of two months after the two-month period referred to in paragraph 1.	2. Kui komisjon pakub välja finantskorrektsioonid ekstrapolatsiooni või kindla määra põhjal, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus on komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel komisjoniga võib liikmesriik piirata läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste toimikute asjakohase osa või valimiga. Selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg on kõige rohkem kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist ajavahemikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
3. The Commission shall take account of any evidence provided by the Member State within the time limits set out in paragraphs 1 and 2.	3. Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mille liikmesriik on esitanud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul.
4. Where the Member State does not accept the provisional conclusions of the Commission, the Member State shall be invited to a hearing by the Commission, in order to ensure that all relevant information and observations are available as a basis for conclusions by the Commission on the application of the financial correction.	4. Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonile on kättesaadav kogu asjakohane teave ja kõik seisukohad, millele rajada järeldus finantskorrektsiooni kohaldamise kohta.
5. In the event of an agreement, and without prejudice to paragraph 6 of this Article, the Member State may reuse the Funds concerned in accordance with Article 143(3).	5. Kui jõutakse kokkuleppele ning ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist, võib liikmesriik asjaomaseid fonde kooskõlas artikli 143 lõikega 3 taaskasutada.
6. In order to apply financial corrections the Commission shall take a decision, by means of implementing acts, within six months of the date of the hearing, or of the date of receipt of additional information where the Member State agrees to submit such additional information following the hearing. The Commission shall take account of all information and observations submitted during the course of the procedure. If no hearing takes place, the six month period shall begin to run two months after the date of the letter of invitation to the hearing sent by the Commission.	6. Et kohaldada finantsikorrektsioone, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse kuue kuu jooksul alates ärakuulamise või täiendavate andmete saamise kuupäevast, kui liikmesriik nõustub ärakuulamise järel taolisi täiendavaid andmeid esitama. Komisjon võtab arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui ärakuulamist ei toimu, algab kuuekuuline ajavahemik kaks kuud pärast kuupäeva, mil komisjon on saatnud kirjaliku ärakuulamiskutse.
7. Where the Commission in carrying out its responsibilities under Article 75, or the European Court of Auditors, detects irregularities demonstrating a serious deficiency in the effective functioning of the management and control systems, the resulting financial correction shall reduce support from the Funds to the operational programme.	7. Kui komisjon, täites artiklist 75 tulenevaid kohustusi, või Euroopa Kontrollikoda tuvastab eeskirjade rikkumise, mis osutab suurtele puudustele juhtimis- ja kontrollsüsteemi tõhusas toimimises, vähendab sellest tulenev finantskorrektsioon fondide toetust rakenduskavale.
The first subparagraph shall not apply in the case of a serious deficiency in the effective functioning of a management and control system which, prior to the date of detection by the Commission or the European Court of Auditors:	Esimest lõiku ei kohaldata suure puuduse korral juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises, mille kohta kehtis enne seda kuupäeva, mil komisjon või Euroopa Kontrollikoda suure puuduse tuvastas, järgmine:
(a) \| had been identified in the management declaration, annual control report or the audit opinion submitted to the Commission in accordance with Article 59(5) of the Financial Regulation, or in other audit reports of the audit authority submitted to the Commission and appropriate measures taken; or	a) \| see tuvastati komisjonile finantsmääruse artikli 59 lõike 5 kohaselt esitatud liidu vahendite haldaja kinnituses, iga-aastases kontrolliaruandes või auditiaruandes või muudes komisjonile esitatud auditeerimisasutuse auditiaruannetes ja asjakohastes võetud meetmetes, või
(b) \| had been the subject of appropriate remedial measures by the Member State.	b) \| selle suhtes kohaldas liikmesriik asjakohaseid parandusmeetmeid.
The assessment of serious deficiencies in the effective functioning of management and control systems shall be based on the applicable law when the relevant management declarations, annual control reports and audit opinions were submitted.	Kui on esitatud asjaomased liidu vahendite haldaja kinnitused, iga-aastased kontrolliaruanded ja auditiaruanded, on juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate suurte puuduste hindamise aluseks kohaldatavad õigusnormid.
When deciding on a financial correction the Commission shall:	Finantskorrektsiooni kohaldamise kohta otsuse tegemisel komisjon:
(a) \| respect the principle of proportionality by taking account of the nature and gravity of the serious deficiency in the effective functioning of a management and control system and its financial implications for the budget of the Union;	a) \| peab kinni proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises esineva suure puuduse olemust ja raskusastet ning selle rahalisi tagajärgi liidu eelarvele;
(b) \| for the purpose of applying a flat rate or extrapolated correction, exclude irregular expenditure previously detected by the Member State which has been the subject of an adjustment in the accounts in accordance with Article 139(10), and expenditure subject to an ongoing assessment of its legality and regularity under Article 137(2);	b) \| välistab kindlamääraliste või ekstrapoleeritud korrektsioonide kohaldamiseks eeskirjadevastased kulud, mille tuvastas liikmesriik, kelle suhtes kohaldati kooskõlas artikli 139 lõikega 10 raamatupidamise aastaaruande kohandusi, ning kulud, mille seaduslikkust ja korrektsust hinnatakse vastavalt artikli 137 lõikele 2;
(c) \| take into account flat rate or extrapolated corrections applied to the expenditure by the Member State for other serious deficiencies detected by the Member State when determining the residual risk for the budget of the Union.	c) \| võtab liidu eelarvet ohustava jääkriski määramisel arvesse kindlamääralisi või ekstrapoleeritud korrektsioone, mida liikmesriik kulude suhtes on kohaldanud muude liikmesriigi poolt tuvastatud suurte puuduste korral.
8. The Fund-specific rules for the EMFF may lay down additional rules of procedure for financial corrections referred to in Article 144(7).	8. EMKF fondispetsiifilistes eeskirjades võib ette näha täiendavaid menetluseeskirju artikli 144 lõikes 7 osutatud finantskorrektsioonide jaoks.
Article 146	Artikkel 146
Obligations of Member States	Liikmesriikide kohustused
A financial correction by the Commission shall not prejudice the Member State's obligation to pursue recoveries under Article 143(2) of this Regulation and to recover State aid within the meaning of Article 107(1) TFEU and under Article 14 of Council Regulation (EC) No 659/1999 (39).	Komisjoni tehtav finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimaksed sisse käesoleva määruse artikli 143 lõike 2 alusel ning nõuda tagasi riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (39) artikli 14 alusel.
Article 147	Artikkel 147
Repayment	Tagasimaksed
1. Any repayment due to be made to the budget of the Union shall be effected before the due date indicated in the order for recovery drawn up in accordance with Article 73 of the Financial Regulation. The due date shall be the last day of the second month following the issuing of the order.	1. Tagasimaksed liidu eelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud finantsmääruse artikli 73 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtpäev on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.
2. Any delay in effecting repayment shall give rise to interest on account of late payment, starting on the due date and ending on the date of actual payment. The rate of such interest shall be one-and-a-half percentage points above the rate applied by the European Central Bank in its main refinancing operations on the first working day of the month in which the due date falls.	2. Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates tähtpäevast ja mis lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr on poolteist protsendipunkti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval, millesse tähtpäev langeb.
TITLE III	III JAOTIS
PROPORTIONAL CONTROL OF OPERATIONAL PROGRAMMES	RAKENDUSKAVADE PROPORTSIONAALNE KONTROLL
Article 148	Artikkel 148
Proportional control of operational programmes	Rakenduskavade proportsionaalne kontroll
1. Operations for which the total eligible expenditure does not exceed EUR 200 000 for the ERDF and the Cohesion Fund, EUR 150 000 for the ESF or EUR 100 000 for the EMFF shall not be subject to more than one audit by either the audit authority or the Commission prior to the submission of the accounts for the accounting year in which the operation is completed. Other operations shall not be subject to more than one audit per accounting year by either the audit authority or the Commission prior to the submission of the accounts for the accounting year in which the operation is completed. Operations shall not be subject to an audit by the Commission or the audit authority in any year if there has already been an audit in that year by the European Court of Auditors, provided that the results of the audit work performed by the European Court of Auditors for such operations can be used by the audit authority or the Commission for the purpose of fulfilling their respective tasks.	1. Tegevuste suhtes, mille rahastamiskõlblikud kulud kokku ei ületa ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul 200 000 eurot, ESFi puhul 150 000 eurot või EMKFi puhul 100 000 eurot, ei teosta auditeerimisasutus ega komisjon enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist üle ühe auditi. Muude tegevuste suhtes tehakse kõige rohkem üks audit aruandeaastas ning auditi teostab kas auditeerimisasutus või komisjon enne lõpetatud tegevuste viimast kulu sisaldava raamatupidamise aastaaruande esitamist. Komisjon ja auditeerimisasutus ei teosta auditit tegevuste suhtes, mille kohta Euroopa Kontrollikoda on teinud kõnealuse aasta jooksul auditi, tingimusel, et Euroopa Kontrollikoja auditi tulemusi kõnealuse tegevuse kohta saavad kasutada auditeerimisasutus ja komisjon oma edasiste ülesannete täitmiseks.
2. For operational programmes for which the most recent audit opinion indicates that there are no significant deficiencies, the Commission may agree with the audit authority in the subsequent meeting referred to in Article 128(3) that the level of audit work required may be reduced so that it is proportionate to the risk established. In such cases, the Commission shall not carry out its own on-the-spot audits unless there is evidence suggesting deficiencies in the management and control system affecting expenditure declared to the Commission in an accounting year for which the accounts have been accepted by the Commission.	2. Rakenduskavade puhul, mille kõige viimatisest auditiaruandest ilmneb, et suuri puudusi ei ole, võib komisjon leppida artikli 128 lõikes 3 osutatud järgmisel kohtumisel auditeerimisasutusega kokku, et nõutava auditeerimise taset võib vähendada, nii et see on tuvastatud tõenäosusega proportsionaalne. Taolistel juhtudel ei teosta komisjon oma kohapealseid auditeid, kui ei ole tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, mis mõjutavad komisjonile deklareeritud kulusid aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse on komisjon heaks kiitnud.
3. For operational programmes for which the Commission concludes that the opinion of the audit authority is reliable, it may agree with the audit authority to limit the Commission's own on-the-spot audits to audit the work of the audit authority unless there is evidence of deficiencies in the work of the audit authority for an accounting year for which the accounts have been accepted by the Commission.	3. Rakenduskavade puhul, mille puhul komisjon leiab, et auditeerimisasutuse aruanne on usaldusväärne, võib komisjon leppida auditeerimisasutusega kokku piirata komisjoni kohapealseid auditeid ja auditeerida auditeerimisasutuse tööd, kui ei ole tõendeid puudustest auditeerimisasutuse töös aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse on komisjon heaks kiitnud.
4. Notwithstanding paragraph 1, the audit authority and the Commission may carry out audits of operations in the event that a risk assessment or an audit by the European Court of Auditors establishes a specific risk of irregularity or fraud, in the case of evidence of serious deficiencies in the effective functioning of the management and control system of the operational programme concerned, and, during the period referred to in Article 140(1). The Commission may, for the purpose of assessing the work of an audit authority, review the audit trail of the audit authority or take part in the on-the-spot audits of the audit authority and, where, in accordance with internationally accepted audit standards, it is necessary for the purpose of obtaining assurance as to the effective functioning of the audit authority, the Commission may carry out audits of operations.	4. Erandina lõikest 1 võivad auditeerimisasutus ja komisjon teostada tegevuste auditeid juhul, kui riskihindamisega või Euroopa Kontrollikoja auditiga tuvastatakse konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht või kui on tõendeid suurtest puudustest asjaomase rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusas toimimises ning artikli 140 lõikes 1 osutatud perioodi jooksul. Komisjon võib auditeerimisasutuse töö hindamise eesmärgil analüüsida auditeerimisasutuse kontrolljälge või võtta osa auditeerimisasutuse kohapealsest kontrollist ning teostada tegevuste auditeid, kui vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditele on see vajalik auditeerimisasutuse tõhusa toimimise kinnituse saamiseks.
PART FIVE	VIIES OSA
DELEGATIONS OF POWER, IMPLEMENTING, TRANSITIONAL AND FINAL PROVISIONS	VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
CHAPTER I	I PEATÜKK
Delegations of power and implementing provisions	Volituste delegeerimine ja rakendussätted
Article 149	Artikkel 149
Exercise of the delegation	Volituste delegeerimine
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article.	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 5(3), the second paragraph of Article 12, the fourth subparagraph of Article 22(7), Article 37(13), the third subparagraph of Article 38(4), Article 40(4), Article 41(3), the second subparagraph of Article 42(1), Article 42(6), the second, third, fourth and seventh subparagraphs of Article 61 (3),Articles 63(4) and 64(4), the second subparagraph of Article 68(1), the fourth paragraph of Article 101, the fifth subparagraph of Article 122(2), the first subparagraph of Article 125(8), Article 125(9), Article 127(7) and (8) and Article 144(6) shall be conferred on the Commission from.21 December 2013 until 31 December 2020.	2. Artikli 5 lõikes 3, artikli 12 teises lõigus, artikli 22 lõike 7 neljandas lõigus, artikli 37 lõikes 13, artikli 38 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 40 lõikes 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõike 1 teises lõigus, artiklis 42 lõikes 6, artikli 61 lõike 3 teises, kolmandas, neljandas ja seitsmendas lõigus, artikli 63 lõikes 4 ning artikli 64 lõikes 4, artikli 68 lõike 1 teises lõigus, artikli 101 neljandas lõigus, artikli 122 lõike 2 viiendas lõigus, artikli 125 lõike 8 esimeses lõigus ning artikli 125 lõikes 9, artikli 127 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 144 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 21. detsember 2013 kuni 31. detsembrini 2020.
3. The delegation of power referred to in Article 5(3), the second paragraph of Article 12, the fourth subparagraph of Article 22(7), Article 37(13), the third subparagraph of Article 38(4), Article 40(4), Article 41(3), the second subparagraph of Article 42(1), Article 42(6), the second, third, fourth and seventh subparagraphs of Article 61 (3),Articles 63(4) and 64(4), the second subparagraph of Article 68(1), the fourth paragraph of Article 101, the fifth subparagraph of Article 122(2), the first subparagraph of Article 125(8), Article 125(9), Article 127(7) and (8) and Article 144(6) may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artikli 12 teises lõigus, artikli 22 lõike 7 neljandas lõigus, artikli 37 lõikes 13, artikli 38 lõike 4 kolmandas lõigus, artikli 40 lõikes 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõike 1 teises lõigus, artiklis 42 lõikes 6, artikli 61 lõike 3 teises, kolmandas, neljandas ja seitsmendas lõigus, artikli 63 lõikes 4 ning artikli 64 lõikes 4, artikli 68 lõike 1 teises lõigus, artikli 101 neljandas lõigus, artikli 122 lõike 2 viiendas lõigus, artikli 125 lõike 8 esimeses lõigus ning artikli 125 lõikes 9, artikli 127 lõigetes 7 ja 8 ning artikli 144 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council.	4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. A delegated act adopted pursuant to Article 5(3), the second paragraph of Article 12, the fourth subparagraph of Article 22(7), Article 37(13), the third subparagraph of Article 38(4), Article 40(4), Article 41(3), the second subparagraph of Article 42(1), Article 42(6), the second, third, fourth and seventh subparagraphs of Article 61 (3),Articles 63(4) and 64(4), the second subparagraph of Article 68(1), the fourth paragraph of Article 101, the fifth subparagraph of Article 122(2), the first subparagraph of Article 125(8), Article 125(9), Article 127(7) and (8) and Article 144(6) shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council.	5. Artikli 5 lõike 3, artikli 12 teise lõigu, artikli 22 lõike 7 neljanda lõigu, artikli 37 lõike 13, artikli 38 lõike 4 kolmanda lõigu, artikli 40 lõike 4, artikli 41 lõike 3, artikli 42 lõike 1 teise lõigu, artiklis 42 lõike 6, artikli 61 lõike 3 teise, kolmanda, neljanda ja seitsmenda lõigu, artikli 63 lõike 4 ning artikli 64 lõike 4, artikli 68 lõike 1 teise lõigu, artikli 101 neljanda lõigu, artikli 122 lõike 2 viienda lõigu, artikli 125 lõike 8 esimese lõigu ning artikli 125 lõike 9, artikli 127 lõigete 7 ja 8 ning artikli 144 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Article 150	Artikkel 150
Committee Procedure	Komiteemenetlus
1. In the application of this Regulation, the ERDF Regulation, the ETC Regulation, the ESF Regulation and the CF Regulation, the Commission shall be assisted by a Coordination Committee for the European Structural and Investment Funds. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.	1. Käesoleva määruse, ERFi määruse, ESFi määruse, ETK määruse ja Ühtekuuluvusfondi määruse kohaldamisel abistab komisjoni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply.	2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply.	3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Where the committee delivers no opinion, the Commission shall not adopt the draft implementing act in respect of the implementing powers referred to in the third paragraph of Article 8, the fifth subparagraph of Article 22(7), the second subparagraph of Article 38(3), Article 38(10), the second subparagraph of Article 39(4), Article 46(3), the second subparagraph of Article 96(2), Article 115(4) and the second subparagraph of Article 125(8), and the third subparagraph of Article 5(4) of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply.	Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon seoses artikli 8 kolmandas lõigus, artikli 22 lõike 7 viiendas lõigus, artikli 38 lõike 3 teises lõigus, artikli 38 lõikes 10, artikli 39 lõike 4 teises lõigus, artikli 46 lõikes 3, artikli 96 lõike 2 teises õigus, artikli 115 lõikes 4 ja artikli 125 lõike 8 teises lõigus osutatud rakendusvolitustega rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
CHAPTER II	II PEATÜKK
Transitional and final provisions	Ülemineku- ja lõppsätted
Article 151	Artikkel 151
Review	Läbivaatamine
The European Parliament and the Council shall review this Regulation by 31 December 2020 in accordance with Article 177 TFEU.	Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2020 ELi toimimise lepingu artiklis 177 sätestatud korras.
Article 152	Artikkel 152
Transitional provisions	Üleminekusätted
1. This Regulation shall not affect either the continuation or modification, including the total or partial cancellation of assistance approved by the Commission on the basis of Regulation (EC) No 1083/2006 or any other legislation applying to that assistance on 31 December 2013. That Regulation or such other applicable legislation shall consequently continue to apply after 31 December 2013 to that assistance or the operations concerned until their closure. For the purposes of this paragraph assistance shall cover operational programmes and major projects.	1. Käesolev määrus ei mõjuta sellise abi jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1083/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Kõnealust määrust või muid õigusakte kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2013 sellise abi või asjaomaste tegevuste suhtes kuni nende lõpetamiseni. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab abi rakenduskavasid ja suurprojekte.
2. Applications to receive assistance made or approved under Regulation (EC) No 1083/2006 shall remain valid.	2. Määruse (EÜ) nr 1083/2006 alusel esitatud või heaks kiidetud abitaotlused jäävad jõusse.
3. Where a Member State makes use of the option set out in Article 123(3), it may submit a request to the Commission for the managing authority to carry out the functions of the certifying authority by way of derogation from point (b) of Article 59(1) of Regulation (EC) No 1083/2006 for the corresponding operational programmes implemented on the basis of Regulation (EC) No 1083/2006. The request shall be accompanied by an assessment made by the audit authority. Where the Commission is satisfied on the basis of information made available from the audit authority and from its own audits that the management and control systems of those operational programmes function effectively and that their functioning will not be prejudiced by the managing authority carrying out the functions of the certifying authority, it shall inform the Member State of its agreement within two months of the date of receipt of the request.	3. Kui liikmesriik kasutab artikli 123 lõikes 3 sätestatud võimalust, võib ta esitada komisjonile taotluse, et korraldusasutus saaks erandina määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 59 lõike 1 punktist b täita sertifitseerimisasutuse ülesandeid määruse (EÜ) nr 1083/2006 alusel rakendatud asjaomaste rakenduskavade puhul. Taotlusele tuleb lisada auditeerimisasutuse hinnang. Kui komisjon on talle auditeerimisasutuse poolt kättesaadavaks tehtud teabe ja tema enda auditite põhjal veendunud, et kõnealuste rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ning sertifitseerimisasutuse ülesannete täitmine korraldusasutuse poolt ei mõjuta nende süsteemide toimimist, teavitab ta liikmesriiki oma nõusolekust kahe kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.
Article 153	Artikkel 153
Repeal	Kehtetuks tunnistamine
1. Without prejudice to the provisions laid down in Article 152, Regulation (EC) No 1083/2006 is hereby repealed with effect from 1 January 2014.	1. Ilma et see piiraks artikli 152 sätete kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1083/2006 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.
2. References to the repealed Regulation shall be construed as references to this Regulation and shall be read in accordance with the correlation table set out in Annex XIV.	2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse XIV lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.
Article 154	Artikkel 154
Entry into force	Jõustumine
This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.	Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Articles 20 to 24, Article 29(3), point (a) of Article 38(1), Articles 58, 60, 76 to 92, 118, 120, 121 and Articles 129 to 147 shall apply with effect from 1 January 2014.	Artikleid 20–24, artikli 29 lõiget 3, artikli 39 lõike 1 punkti a, artikleid 58, 60, 76–92, 118, 120, 121 ja artikleid 129–147 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
The second sentence of the seventh subparagraph of Article 39(2) and the fifth paragraph of Article 76 shall apply with effect from the date on which the amendment to the Financial Regulation relating to the decommitment of appropriations has entered into force.	Artikli 39 lõike 2 seitsmenda lõigu teist lauset ja artikli 76 viiendat lõiku kohaldatakse alates kuupäevast, mil jõustub finantsmääruse muudatus kulukohustustest vabastamise kohta.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.	Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Done at Brussels, 17 December 2013.	Brüssel, 17. detsember 2013
For the European Parliament	Euroopa Parlamendi nimel
The President	president
M. SCHULZ	M. SCHULZ
For the Council	Nõukogu nimel
The President	eesistuja
R. ŠADŽIUS	R. ŠADŽIUS
(1) OJ C 191, 29.6.2012, p. 30, OJ C 44, 15.2.2013, p. 76 and OJ C 271, 19.9.2013, p. 101.	(1) ELT C 191, 29.6.2012, lk 30, ELT C 44, 15.2.2013, lk 76 ja ELT C 271, 19.9.2013, lk 101.
(2) OJ C 225, 27.7.2012, p. 58 and OJ C 17, 19.1.2013, p. 56.	(2) ELT C 225, 27.7.2012, lk 58 ja ELT C 17, 19.1.2013, lk 56.
(3) OJ C 47, 17.2.2011, p. 1, OJ C 13, 16.1.2013, p. 1 and OJ C 267, 17.9.2013, p. 1.	(3) ELT C 47, 17.2.2011, lk 1, ELT C 13, 16.1.2013, lk 1 ja ELT C 267, 17.9.2013, lk 1.
(4) Regulation (EU, Euratom) No 966/2012 of the European Parliament and of the Council of 25 October 2012 on the financial rules applicable to the general budget of the Union and repealing Council Regulation (EC, Euratom) No 1605/2002 (OJ L 298, 26.10.2012, p. 1).	(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(5) Regulation (EU) No 1304/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 on the European Social Fund and repealing Regulation (EC) No 1081/2006 (See page 470 of this Official Journal).	(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013 määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 470).
(6) Regulation (EU) No 1307/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 establishing rules for direct payments to farmers under support schemes within the framework of the common agricultural policy and repealing Council Regulation (EC) No 637/2008 and Council Regulation (EC) No 73/2009 (See page 608 of this Official Journal).	(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013 määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 608).
(7) Council Regulation (EC) No 73/2009 of 19 January 2009 establishing common rules for direct support schemes for farmers under the common agricultural policy and establishing certain support schemes for farmers, amending Regulations (EC) No 1290/2005, (EC) No 247/2006, (EC) No 378/2007 and repealing Regulation (EC) No 1782/2003 (OJ L 30, 31.1.2009, p. 16).	(7) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).
(8) Regulation (EU) No 1291/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 establishing Horizon 2020 - the Framework Programme for Research and Innovation (2014-2020) and repealing Decision No 1982/2006/EC (See page 104 of this Official Journal).	(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 104).
(9) Regulation (EU) No 1301/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 on the European Regional Development Fund and on specific provisions concerning the Investment for growth and jobs goal and repealing Regulation (EC) No 1080/2006 (See page 289 of this Official Journal).	(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013. määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 289).
(10) Regulation (EU) No 1300/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 on the Cohesion Fund and repealing Council Regulation (EC) No 1084/2006 (See page 281 of this Official Journal).	(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013. määrus (EL) nr 1300/2013 mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 281).
(11) Regulation (EU) No 1299/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 on specific provisions for the support from the European Regional Development Fund to the European territorial cooperation goal (See page 259 of this Official Journal).	(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013. määrus (EL) nr 1299/2013, erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 259).
(12) Regulation (EU) No 1305/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 on support for rural development by the European Agricultural Fund for Rural Development and repealing Regulation (EC) No 1698/2005 (See page 487 of this Official Journal).	(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013. määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 487).
(13) Regulation (EC) No 1059/2003 of the European Parliament and of the Council of 26 May 2003 on the establishment of a common classification of territorial units for statistics (NUTS) (OJ L 154, 21.6.2003, p. 1).	(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(14) Commission Regulation (EC) No 105/2007 of 1 February 2007 amending the annexes to Regulation (EC) No 1059/2003 of the European Parliament and of the Council on the establishment of a common classification of territorial units for statistics (NUTS) (OJ L 39, 10.2.2007, p. 1).	(14) Komisjoni 1. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 105/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 39, 10.2.2007, lk 1).
(15) Regulation (EU, Euratom) No 1311/2013 of the Council of 2 december 2013 laying down the multiannual financial framework for the years 2014-2020 (See page 884 of this Official Journal).	(15) Nõukogu 2. detsember 2013. määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 884).
(16) Regulation 1316/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 december 2013, establishing the Connecting Europe Facility, amending Regulation (EU) No 913/2010 and repealing Regulations (EC) No 680/2007 and (EC) No 67/2010 (OJ L 348, 20.12.2013, p. 129).	(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa Ühendamise Rahastu muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).
(17) Council Regulation (EC) No 1466/97 of 7 July 1997 on the strengthening of the surveillance of budgetary positions and the surveillance and coordination of economic policies (OJ L 209, 2.8.1997, p. 1).	(17) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).
(18) Council Regulation (EC) No 1083/2006 of 11 July 2006 laying down general provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund and the Cohesion Fund and repealing Regulation (EC) No 1260/1999 (OJ L 210, 31.7.2006, p. 25).	(18) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).
(19) Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011 laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of the Commission's exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13).	(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(20) Regulation (EU) No 1306/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 December 2013 on the financing, management and monitoring of the common agriculture policy and repealing Council Regulations (EEC) No 352/78, (EC) No 165/94, (EC) No 2799/98, (EC) No 814/2000, (EC) No 1290/2005 and (EC) No 485/2008 (See page 549 of this Official Journal).	(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsember 2013 määrus nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 549).
(21) Council Recommendation of 13 July 2010 on broad guidelines for the economic policies of the Member States and of the Union (OJ L 191, 23.7.2010, p. 28).	(21) Nõukogu 13. juuli 2010. aasta soovitus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 191, 23.7.2010, lk 28).
(22) Council Decision 2010/707/EU of 21 October 2010 on guidelines for the employment policies of the Member States (OJ L 308, 24.11.2010, p. 46).	(22) Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 308, 24.11.2010, lk 46).
(23) Commission Regulation (EC) No 1998/2006 of 15 December 2006 on the application of Articles 87 and 88 of the Treaty to de minimis aid (OJ L 379, 28.12.2006, p. 5).	(23) Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5).
(24) Commission Regulation (EC) No 1535/2007 of 20 December 2007 on the application of Articles 87 and 88 of the EC Treaty to de minimis aid in the sector of agricultural production (OJ L 337, 21.12.2007, p. 35).	(24) Komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35).
(25) Commission Regulation (EC) No 875/2007 of 24 July 2007 on the application of Articles 87 and 88 of the EC Treaty to de minimis aid in the fisheries sector and amending Regulation (EC) No 1860/2004 (OJ L 193, 25.7.2007, p. 6).	(25) Komisjoni 24. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.7.2007, lk 6).
(26) Directive 2004/18/EC of the European Parliament and of the Council of 31 March 2004 on the coordination of procedures for the award of public works contracts, public supply contracts and public service contracts (OJ L 134, 30.4.2004, p. 114).	(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).
(27) Regulation (EC) No 1082/2006 of the European Parliament and of the Council of 5 July 2006 on a European grouping of territorial cooperation (EGTC) (OJ L 210, 31.7.2006, p. 19).	(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
(28) Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-sized enterprises (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36).	(28) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(29) Regulation (EU) No 1176/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 November 2011 on the prevention and correction of macroeconomic imbalances (OJ L 306, 23.11.2011, p. 25).	(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).
(30) Council Regulation (EU) No 407/2010 of 11 May 2010 establishing a European financial stabilisation mechanism (OJ L 118, 12.5.2010, p. 1).	(30) Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).
(31) Council Regulation (EC) No 332/2002 of 18 February 2002 establishing a facility providing medium-term financial assistance for Member States' balances of payments (OJ L 53, 23.2.2002, p. 1).	(31) Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus nr (EL) 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).
(32) Regulation (EU) No 472/2013 of the European Parliament and of the Council of 21 May 2013 on the strengthening of economic and budgetary surveillance of Member States in the euro area experiencing or threatened with serious difficulties with respect to their financial stability (OJ L 140, 27.05.2013, p. 1).	(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).
(33) Council Regulation (EC) No 1467/97 of 7 July 1997 on speeding up and clarifying the implementation of the excessive deficit procedure (OJ L 209, 2.8.1997, p. 6).	(33) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L 209, 2.8.1997, lk 6).
(34) Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No 648/2012 (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1).	(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(35) Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on access to the activity of credit institutions and the prudential supervision of credit institutions and investment firms, amending Directive 2002/87/EC and repealing Directives 2006/48/EC and 2006/49/EC (OJ L 176, 27.6.2013, p. 338).	(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(36) Directive 2001/42/EC of the European Parliament and of the Council of 27 June 2001 on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment (OJ L 197, 21.7.2001, p. 30).	(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
(37) Council Regulation (EC) No 2223/96 of 25 June 1996 on the European system of national and regional accounts in the Community (OJ L 310, 30.11.1996, p. 1).	(37) Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).
(38) Council Regulation (EC) No 1198/2006 of 27 July 2006 on the European Fisheries Fund (OJ L 223, 15.8.2006, p. 1).	(38) Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).
(39) Council Regulation (EC) No 659/1999 of 22 March 1999 laying down detailed rules for the application of Article 93 of the EC Treaty (OJ L 83, 27.3.1999, p. 1).	(39) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).
ANNEX I	I LISA
COMMON STRATEGIC FRAMEWORK	ÜHINE STRATEEGILINE RAAMISTIK
1. INTRODUCTION	1. SISSEJUHATUS
In order to promote the harmonious, balanced and sustainable development of the Union and to maximise the contribution of the ESI Funds to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth as well as the Fund-specific missions of the ESI Funds, including economic, social and territorial cohesion, it is necessary to ensure that policy commitments made in the context of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth are underpinned by investment through the ESI Funds and other Union instruments. The Common Strategic Framework (CSF) shall therefore, in accordance with Article 10, and in compliance with the priorities and objectives laid down in the Fund-specific Regulations, provide strategic guiding principles in order to achieve an integrated development approach using the ESI Funds coordinated with other Union instruments and policies, in line with the policy objectives and headline targets of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and, where appropriate, the flagship initiatives, while taking into account the key territorial challenges and specific national, regional and local contexts.	Et edendada harmoonilise, tasakaaluka ja jätkusuutliku liidu arengut ja tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksimaalne panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia saavutamisse, lisaks ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide fondispetsiifiliste, sealhulgas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse alaste ülesannete täitmisse, on tarvis tagada, et liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia raames võetud poliitilisi kohustusi toetaksid Euroopa struktuuri-ja investeerimisfondide ja muude liidu instrumentide kaudu tehtavad investeeringud. Ühine strateegiline raamistik peab kooskõlas artikliga 10 ja vastavuses fondispetsiifiliste eeskirjadega sätestatud prioriteetide ja eesmärkidega tagama strateegilised juhtpõhimõtted, et saavutada integreeritud arengu lähenemisviis, kasutades Euroopa struktuuri-ja investeerimisfonde kooskõlas muude liidu instrumentide ja poliitikatega, vastavalt liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvustrateegia poliitiliste sihtide ja peaeesmärkide saavutamisele ning vajaduse korral juhtalgatuste elluviimisele, võttes samal ajal arvesse põhilisi territoriaalseid probleeme ja konkreetseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke kontekste.
2. CONTRIBUTION OF ESI FUNDS TO THE UNION STRATEGY FOR SMART, SUSTAINABLE AND INCLUSIVE GROWTH AND COHERENCE WITH THE UNION'S ECONOMIC GOVERNANCE	2. EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDIDE PANUS LIIDU ARUKA, JÄTKUSUUTLIKU JA KAASAVA MAJANDUSKASVU STRATEEGIASSE JA LIIDU MAJANDUSLIKU JUHTIMISE SIDUSUSSE
1. \| To support effective targeting of smart, sustainable and inclusive growth in the Partnership Agreements and programmes this Regulation identifies eleven thematic objectives, set out in the first paragraph of Article 9, corresponding to the priorities of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth which shall receive support from the ESI Funds.	1. \| Et toetada tõhusalt aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteete koostöölepingutes ja -programmides, määratakse käesoleva määruse artikli 9 esimeses lõigus kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia sihtidega kindlaks üksteist valdkondlikku eesmärki, millele antakse toetust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.
2. \| In line with the thematic objectives set out in the first paragraph of Article 9, Member States shall, in order to ensure critical mass necessary to deliver growth and jobs, concentrate support in accordance with Article 18 of this Regulation and with the Fund-specific rules on thematic concentration, and shall ensure the effectiveness of spending. Member States shall give particular attention to prioritising growth-friendly expenditure, including spending on education, research, innovation and energy efficiency and expenditure to facilitate the access of SMEs to finance, and to ensure environmental sustainability, and the management of natural resources and climate action as well as to modernise public administration. They shall also take account of maintaining or reinforcing the coverage and effectiveness of employment services and active labour market policies in order to combat unemployment, with a focus on youth and tackle the social consequences of the crisis, and promote social inclusion.	2. \| Majanduskasvuks ja tööhõiveks vajaliku kriitilise massi tagamiseks peavad liikmesriigid kooskõlas artiklis 9 sätestatud valdkondlike eesmärkidega koondama käesoleva määruse artikli 18 kohaselt toetuse ja fondispetsiifilised eeskirjad valdkondlikele kontsentreerumisele ja tagama kulutamise tulemuslikkuse. Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu kasvu soodustavate kulude eelistähtsustamisele, sealhulgas haridus-, teadus-, innovatsiooni- ja energiatõhususkulutustele ning kulutustele, mis tehakse selleks, et hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, tagada keskkonnasäästlikkus, loodusvarade majandamine ja kliimameetmed ning ajakohastada ka avalikku haldust. Samuti võtavad nad arvesse tööturuasutuste ja aktiivse tööturupoliitika ulatuse ja tulemuslikkuse säilitamist või suurendamist, et võidelda tööpuudusega, pöörates eritähelepanu noorte tööpuudusele, ja käsitlevad kriisi sotsiaalseid tagajärgi ning edendavad sotsiaalset kaasatust.
3. \| To ensure consistency with priorities established in the context of the European Semester, in preparing their Partnership Agreements, Member States shall plan the use of the ESI Funds taking into account the National Reform Programmes, where appropriate, and the most recent relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU and relevant Council recommendations adopted in accordance with Article 148(4) TFEU in accordance with their respective roles and obligations. Member States, where necessary, shall also take into account relevant Council recommendations based on the Stability and Growth Pact and the economic adjustment programmes.	3. \| Selleks et tagada järjepidevus Euroopa poolaasta raames kehtestatud prioriteetidega, kavandavad liikmesriigid partnerluslepingute ettevalmistamisel vastavalt oma rollile ja kohustustele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist selliselt, et võtavad vajaduse korral arvesse riiklikke reformikavu, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 vastu võetud uusimaid asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ning kooskõlas ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4 vastu võetud asjakohaseid nõukogu soovitusi. Liikmesriigid võtavad vajaduse korral arvesse ka vastavaid nõukogu soovitusi, mis põhinevad stabiilsuse ja kasvu paktil ning majanduse kohandamise programmidel.
4. \| In order to determine the way in which the ESI Funds can most effectively contribute to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, and to take account of the Treaty objectives, including economic, social and territorial cohesion, Member States shall select the thematic objectives for the planned use of the ESI Funds within the appropriate national, regional and local contexts.	4. \| Selleks et määrata kindlaks, kuidas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid saavad kõige tulemuslikumalt aidata kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidele, ja võtta arvesse ELi toimimise lepingu eesmärke, sealhulgas majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, peavad liikmesriigid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kavandatavaks kasutamiseks valima valdkondlikud eesmärgid sobivas riiklikus, piirkondlikus ja kohalikus kontekstis.
3. INTEGRATED APPROACH TO AND ARRANGEMENTS FOR THE USE OF THE ESI FUNDS	3. EUROOA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDIDE INTEGREERITUD LÄHENEMISVIIS JA KASUTUSKORD
3.1 Introduction	3.1 Sissejuhatus
1. \| In accordance with point (a) of Article 15(2) the Partnership Agreement shall indicate an integrated approach to territorial development. Member States shall ensure that the selection of thematic objectives and investment and Union priorities addresses development needs and territorial challenges in an integrated manner in line with the analysis set out in section 6.4. Member States shall seek to make maximum use of the possibilities for ensuring coordinated and integrated delivery of the ESI funds.	1. \| Kooskõlas artikli 15 lõike 2 punktiga a märgitakse partnerluslepingus ära integreeritud lähenemisviis territoriaalsele arengule. Liikmesriigid tagavad, et valdkondlike eesmärkide, investeeringute ja liidu prioriteetide valikus käsitletakse arenguvajadusi ja territoriaalseid probleeme integreeritud viisil kooskõlas punktis 6.4. toodud analüüsiga. Liikmesriigid püüavad võimalusi ära kasutada maksimaalselt, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kooskõlastatud ja integreeritud teostamine.
2. \| Member States and, where appropriate in accordance with Article 4(4), regions shall ensure that the interventions supported through the ESI Funds are complementary and are implemented in a coordinated manner with a view to creating synergies, in order to reduce the administrative cost and burden for managing bodies and beneficiaries in accordance with Articles 4, 15 and 27.	2. \| Liikmesriigid ja vajaduse korral kooskõlas artikli 4 lõikega 4 piirkonnad tagavad, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu toetatavad sekkumised on vastastikku täiendavad ja et neid rakendatakse koordineeritult viisil, mille eesmärk on luua koostoimet, et vähendada korraldusasutuste ja toetusesaajate halduskulusid ja halduskoormust vastavalt artiklitele 4, 15 ja 27.
3.2 Coordination and complementarity	3.2 Koordineerimine ja vastastikune täiendavus
1. \| Member States and managing authorities responsible for the implementation of the ESI Funds shall work closely together in the preparation, implementation, monitoring and evaluation of the Partnership Agreement and programmes. In particular, they shall ensure that the following actions are carried out: \| (a) \| identify areas of intervention where the ESI Funds can be combined in a complementary manner to achieve the thematic objectives set out in this Regulation; \| (b) \| ensure in accordance with Article 4(6), the existence of arrangements for the effective coordination of the ESI Funds in order to increase the impact and effectiveness of the Funds including, where appropriate, through the use of multi-fund programmes for the Funds; \| (c) \| promote the involvement of managing authorities responsible for other ESI Funds and relevant ministries in the development of support schemes to ensure coordination and synergies and to avoid overlaps; \| (d) \| establish, where appropriate, joint monitoring committees for programmes implementing the ESI Funds, and the development of other joint management and control arrangements to facilitate coordination between authorities responsible for the implementation of the ESI Funds; \| (e) \| make use of available joint eGovernance solutions, which may assist applicants and beneficiaries, and make the widest possible use of "one-stop shops", including for advice on the opportunities of support available through each of the ESI Funds; \| (f) \| establish mechanisms to coordinate cooperation activities financed by the ERDF and the ESF with investments supported by the programmes under the Investment for growth and jobs goal; \| (g) \| promote common approaches between ESI Funds with regard to guidance for the development of operations, calls for proposals and selection processes or other mechanisms to facilitate access to Funds for integrated projects; \| (h) \| encourage cooperation between managing authorities of different ESI Funds in the areas of monitoring, evaluation, management and control, and audit.	1. \| Liikmesriigid ja korraldusasutused, kes vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise eest, teevad partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, seiramisel ja hindamisel tihedat koostööd. Eelkõige tagavad nad, et viiakse ellu järgmised meetmed: \| a) \| tuvastada sekkumisvaldkonnad, kus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde saab omavahel kombineerida vastastikku täiendaval viisil, et saavutada käesolevas määruses sätestatud valdkondlikud eesmärgid; \| b) \| tagada kooskõlas artikli 4 lõikega 6 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korra olemasolu nende tõhusaks koordineerimiseks, et suurendada fondide mõju ja tulemuslikkust, sealhulgas vajaduse korral mitme rahastajaga programmide kasutamise abil fondide puhul; \| c) \| edendada muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eest vastutavate korraldusasutuste või muude korraldusasutuste ja vastavate ministeeriumide kaasamist toetuskavade väljatöötamisse, et tagada koordineerimine ja vältida kattumisi; \| d) \| kui see on asjakohane, moodustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise programmide jaoks ühised seirekomisjonid ja töötada välja muud ühised juhtimis- ja kontrollistruktuurid, et lihtsustada koostööd Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste vahel; \| e) \| kasutada ära ühiseid e-valitsuse lahendusi, mis võivad abiks olla taotlejatele ja toetusesaajatele ning mis pakuvad ühtset juurdepääsupunkti, sealjuures nõu kõigist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamise võimaluste kohta; \| f) \| kehtestada mehhanismid, millega koordineeritakse ERFist ja ESFist rahastatavat koostööd ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvatest programmidest toetatavaid investeeringuid; \| g) \| edendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiseid lähenemisviise suunistele, milles käsitletakse tegevuste arendamist, projektikonkursse ja valikumenetlusi või teisi mehhanisme, mis lihtsustavad fondidele juurdepääsu integreeritud projektide jaoks; \| h) \| soodustada koostööd Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eri korraldusasutuste vahel seire, hindamise, juhtimise ja kontrolli valdkondades ning auditeerimisel.
3.3 Encouraging integrated approaches	3.3 Integreeritud lähenemisviiside soodustamine
1. \| Member States shall, where appropriate, combine the ESI Funds into integrated packages at local, regional or national level, which are tailor-made to address specific territorial challenges in order to support the achievement of the objectives set out in the Partnership Agreement and programmes. This can be done using ITIs, Integrated operations, Joint Action Plans and community-led local development.	1. \| Kui see on asjakohane, kombineerivad liikmesriigid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil integreeritud pakettideks, mis on spetsiaalselt välja töötatud, et vastata konkreetsetele piirkondlikele probleemidele, eesmärgiga toetada partnerluslepingus ja -programmides esitatud eesmärkide saavutamist. Seda on võimalik teha integreeritud territoriaalseid investeeringuid, ühtseid tegevusi, ühiseid tegevuskavu ja kogukonna juhitud kohalikku arengut kasutades.
2. \| In accordance with Article 36 to achieve integrated use of thematic objectives, funding from different priority axes or operational programmes supported by the ESF, ERDF and Cohesion Fund may be combined under an ITI. Actions carried out under an ITI may be complemented with financial support from the programmes under the EAFRD or the EMFF respectively.	2. \| Kooskõlas artikliga 36 võib valdkondlike eesmärkide integreeritud kasutamise saavutamiseks erinevate prioriteetsete suundade või rakenduskavade raames rahastamise, mida toetatakse ESFist, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist, kombineerida integreeritud territoriaalsete investeeringute alla. Integreeritud territoriaalsete investeeringute alla kuuluvate tegevuste rahastamist võib täiendada EAFRDi või EMKFi rahalise toetusega vastavatest programmidest.
3. \| In accordance with the relevant provisions of the Fund-specific rules, to increase impact and effectiveness in a thematically coherent integrated approach a priority axis may concern more than one category of region, combine one or more complementary investment priorities from the ERDF, Cohesion Fund and ESF under one thematic objective and, in duly justified cases combine one or more complementary investment priorities from different thematic objectives in order to achieve the maximum contribution to that priority axis.	3. \| Kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjade asjaomaste sätetega võib prioriteetne suund puudutada valdkondlikult ühtse integreeritud lähenemisviisi mõju ja tulemuslikkuse suurendamiseks rohkem kui ühte piirkondlikku kategooriat, kombineerida vähemalt ühe ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi täiendava investeerimisprioriteedi ühe valdkondliku eesmärgi alla ning asjakohaselt põhjendatud juhtudel kombineerida vähemalt ühe täiendava investeerimisprioriteedi erinevatest valdkondlikest eesmärkidest, et saavutada nende maksimaalne panus prioriteetse suuna suhtes.
4. \| Member States shall promote, in accordance with their institutional and legal framework and with Article 32 the development of local and sub-regional approaches. Community-led local development shall be implemented in the context of a strategic approach to ensure that the 'bottom-up' definition of local needs takes account of priorities set at a higher level. Member States shall therefore define the approach to community-led local development in the EAFRD and, where appropriate, in the ERDF, the ESF or the EMFF in accordance with Article 15(2) and shall indicate in the Partnership Agreement the main challenges to be tackled in this way, the main objectives and priorities for community-led local development, the types of territories to be covered, the specific role to be attributed to local action groups in the delivery of strategies and the role envisaged for the EAFRD and where appropriate for the ERDF, the ESF or the EMFF in implementing community-led local development strategies in different types of territories such as rural, urban and coastal areas and the corresponding co-ordination mechanisms.	4. \| Liikmesriigid edendavad kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga ning artikliga 32 kohalike ja allpiirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist. Kogukonna juhitud kohalikku arengut rakendatakse strateegilise lähenemisviisi raames ja selle eesmärk on tagada, et kohalike vajaduste „alt üles” kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõrgemal tasandil seatud prioriteete. Seepärast määravad liikmesriigid kindlaks kogukonna juhitud kohalikus arengus kasutatava lähenemisviisi, mida rakendada EAFRD ja, kui see on asjakohane, ERFi, ESFi või EMKFi kaudu kooskõlas artikli 15 lõikega 2, ning märgivad partnerluslepingusse, milliseid peamisi probleeme sel viisil lahendatakse, millised on kogukonna juhitud kohaliku arengu peamised eesmärgid ja prioriteedid ning kaetavad territooriumid, milline roll antakse strateegiate elluviimisel kohalikele algatusrühmadele ja milline nähakse ette EAFRD-le ja, kui see on asjakohane, ERFile, ESFile või EMKFile kogukondlikult juhitavate kohaliku arengu strateegiate rakendamisel eri tüüpi territooriumidel, nagu maa-, linna- ja rannikupiirkondades, ning millised on vastavad koordineerimismehhanismid.
4. COORDINATION AND SYNERGIES BETWEEN ESI FUNDS AND OTHER UNION POLICIES AND INSTRUMENTS	4. EUROOPA STRUKTUURI- JA INVESTEERIMISFONDIDE KOORDINEERIMINE JA KOOSTOIME MUUDE LIIDU POLIITIKAVALDKONDADE JA VAHENDITEGA
Coordination by Member States as envisaged under this section shall apply in so far as a Member State intends to make use of support from the ESI Funds and other Union instruments in the relevant policy area. The Union programmes set out in this section do not constitute an exhaustive list.	Käesolevas jaos ette nähtud liikmesriikide koordineerimist kohaldatakse juhtudel, kus liikmesriik kavatseb asjaomases poliitikavaldkonnas kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude liidu vahendite toetust. Käesolevas jaos sätestatud liidu programmid ei kujuta endast ammendavat loetelu.
4.1 Introduction	4.1 Sissejuhatus
1. \| Member States and the Commission shall, in accordance with their respective responsibilities, take into consideration the impact of Union policies at national and regional level, and on social, economic and territorial cohesion with a view to fostering synergies and effective coordination and to identifying and promoting the most suitable means of using Union funds to support local, regional and national investment. Member States shall also ensure complementarity between Union policies and instruments and national, regional and local interventions.	1. \| Liikmesriigid ja komisjon võtavad kooskõlas oma asjaomaste kohustustega arvesse liidu valdkonnapoliitika mõju riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, et soodustada koostoime loomist ja tulemuslikku koordineerimist, teha kindlaks kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada liidu fonde kohalike, piirkondlike ja riiklike investeeringute toetamisel ning edendada neid kasutusviise. Liikmesriigid tagavad samuti vastastikuse täiendavuse liidu poliitikavaldkondade ja vahendite ning riiklike, piirkondlike ja kohalike sekkumiste vahel.
2. \| Member States and the Commission shall, in accordance with Article 4(6) and with their respective responsibilities, ensure coordination between the ESI Funds and other relevant Union instruments at Union and Member State level. They shall take appropriate steps to ensure consistency, at programming and implementation stages, between interventions supported by the ESI Funds and the objectives of other Union policies. To this end, they shall seek to take into account the following aspects: \| (a) \| enhancing complementarities and synergies between different Union instruments at Union, national and regional level, both in the planning phase and during implementation; \| (b) \| optimise existing structures and where necessary, establish new structures that facilitate the strategic identification of priorities for the different instruments and structures for coordination at Union and national level that avoid duplication of effort and identify areas where additional financial support is needed; \| (c) \| make use of the potential to combine support from different instruments to support individual operations and work closely with those responsible for implementation at Union and national level to deliver coherent and streamlined funding opportunities for beneficiaries.	2. \| Liikmesriigid ja komisjon tagavad kooskõlas artikli 4 lõikega 6 ja kooskõlas oma vastavate kohustustega liidu struktuuri- ja investeerimisfondide ja muude asjakohaste liidu vahendite vahelise Euroopa ja liikmesriigi tasandil koordineerimise. Nad võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada programmide koostamise ja rakendamise etapis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate sekkumiste ja muude liidu poliitikasuundade eesmärkide vaheline kooskõla. Selleks püüavad nad võtta arvesse järgmisi aspekte: \| a) \| parandada liidu mitmesuguste rahastamisvahendite vastastikust täiendavust ja nendevahelist koostoimet liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, niihästi planeerimisetapis kui ka rakendamisel; \| b) \| optimeerida olemasolevaid struktuure ja vajaduse korral luua uusi, mis hõlbustavad strateegilist prioriteetide määramist eri rahastamisvahendite ja koordineerimisstruktuuride vahel liidu ja riiklikul tasandil, vältida kattuvat tegevust ja teha kindlaks valdkonnad, kus on vaja täiendavat rahalist toetust; \| c) \| kasutada ära võimalust kombineerida toetust erinevatest rahastamisvahenditest, et toetada üksikuid tegevusi, ja teha tihedat koostööd liidu ja riiklikul tasandil rakendamise eest vastutavate isikutega, et tagada toetusesaajatele sidusad ja ladusad rahastamisvõimalused.
4.2 Coordination with the Common Agricultural Policy and the Common Fisheries Policy	4.2 Koordineerimine ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga
1. \| The EAFRD is an integral part of the Common Agricultural Policy and complements the measures under the European Agricultural Guarantee Fund which provide direct support to farmers and support market measures. Member States shall therefore manage those interventions together so as to maximise synergies and the added value of Union support.	1. \| EAFRD on ühise põllumajanduspoliitika lahutamatu osa ja täiendab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi alusel rakendatavaid meetmeid, mis pakuvad otsetoetusi põllumajandustootjatele ja toetavad turumeetmeid. Seepärast juhivad liikmesriigid neid sekkumisi üheskoos, et saavutada maksimaalne koostoime ja liidu toetuse lisaväärtus.
2. \| The EMFF aims to achieve the objectives of the reformed Common Fisheries Policy and of the Integrated Maritime Policy. Member States shall therefore make use of the EMFF to support efforts to improve data collection and strengthen control, and ensure that synergies are also sought in support of the priorities of Integrated Maritime Policy, such as marine knowledge, maritime spatial planning, integrated coastal zone management, integrated maritime surveillance, the protection of the marine environment and of biodiversity, and the adaptation to the adverse effects of climate change on coastal areas.	2. \| EMKFi eesmärk on saavutada reformitud ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika eesmärgid. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama EMKFi, et toetada jõupingutusi andmekogumise parandamiseks ja tugevdada kontrolli, ning tagavad, et koostoimet taotletakse ka integreeritud merenduspoliitika prioriteetide, nagu näiteks merealaste teadmiste, mereala ruumilise planeerimise, rannikualade integreeritud majandamise, integreeritud mereseire, merekeskkonna ja elurikkuse kaitse ning rannikualade kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohandamise toetamisel.
4.3 Horizon 2020 and other centrally managed Union programmes in the areas of research and innovation	4.3 Programm „Horisont 2020” ja muud tsentraalselt juhitavad liidu programmid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas
1. \| Member States and the Commission shall have due regard to strengthening coordination, synergies and complementarities between the ESI Funds and Horizon 2020, the Programme for the Competitiveness of Enterprises and small and medium-sized enterprises (COSME) in accordance with Regulation (EU) No 1287/2013 of the European Parliament and of the Council (1), and other relevant centrally managed Union funding programmes while also establishing a clear division of areas of intervention between them.	1. \| Liikmesriigid ja komisjon pööravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1287/2013 (1) kohaselt nõuetekohast tähelepanu koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse tugevdamisele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi „Horisont 2020”, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) ning muude asjakohaste tsentraalselt juhitavate liidu rahastamisprogrammide vahel, säilitades samas nende vahel sekkumisvaldkondade selge jaotuse.
2. \| Member States shall develop national and/or regional 'smart specialisation' strategies in line with the National Reform Programme, where appropriate. Such strategies may take the form of or be included in a national or a regional research and innovation strategic policy framework for 'smart specialisation'. Smart specialisation strategies shall be developed through involving national or regional managing authorities and stakeholders such as universities and other higher education institutions, industry and social partners in an entrepreneurial discovery process. The authorities directly concerned by Horizon 2020 shall be closely associated with that process. Smart specialisation strategies shall include: \| (a) \| "Upstream actions" to prepare regional R&I players to participate in Horizon 2020 ("stairways to excellence") to be developed, where necessary, through capacity- building. Communication and cooperation between Horizon 2020 national contact points and managing authorities of the ESI Funds shall be strengthened. \| (b) \| "Downstream actions" to provide the means to exploit and diffuse R&I results, stemming from Horizon 2020 and preceding programmes, into the market with particular emphasis on creating an innovation-friendly environment for business and industry, including SMEs and in line with the priorities identified for the territories in the relevant smart specialisation strategy.	2. \| Kui see on asjakohane, töötavad liikmesriigid välja riiklikud ja/või piirkondlikud „aruka spetsialiseerumise” strateegiad kooskõlas riikliku reformikavaga. Strateegiad võivad olla riikliku või piirkondliku teadus- ja innovatsioonistrateegia „aruka spetsialiseerumise” poliitikaraamistiku vormis või nendes sisalduda. Aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisse kaasatakse ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi käigus riiklikud või piirkondlikud korraldusasutused ja sidusrühmad, nagu näiteks ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused, tööstus ja sotsiaalpartnerid. Programmiga „Horisont 2020”otseselt seotud ametiasutused peavad olema selle protsessiga tihedalt seotud. Aruka spetsialiseerumise strateegiate hulka kuuluvad: \| a) \| suutlikkuse suurendamise kaudu arendatakse välja „eelnevad meetmed”, et valmistada piirkondlikud teadus- ja innovatsiooniosalised ette programmis Horisont 2020 osalemiseks („redel tippu”). Tugevdatakse teabevahetust ja koostööd programmi „Horisont 2020”riiklike kontaktpunktide ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutuste vahel. \| b) \| „järgnevad meetmed” annavad võimaluse kasutada ja turul levitada programmist „Horisont 2020” ja varasematest programmidest tulenevaid teaduse ja innovatsiooni tulemusi, pöörates erilist tähelepanu ettevõtetele ja tööstusele, sh VKEdele innovatsioonisõbraliku keskkonna loomisele ja järgides asjaomaste territooriumide jaoks vastavas aruka spetsialiseerumise strateegias kindlaks määratud prioriteete.
3. \| Member States shall encourage the use of the provisions in this Regulation that allow the ESI Funds to be combined with resources under Horizon 2020 in the relevant programmes used to implement parts of the strategies referred to in point 2. Joint support shall be provided to national and regional authorities for the design and implementation of such strategies, to identify opportunities for joint financing of R&I infrastructures of European interest, the promotion of international collaboration, methodological support through peer reviews, exchange of good practice, and training throughout regions.	3. \| Liikmesriigid kasutavad punktis 2 osutatud strateegiate osade rakendamiseks kasutatavates programmides täies ulatuses käesoleva määruse sätteid, mis võimaldavad kombineerida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde programmi Horisont „2020” alla kuuluvate ressurssidega. Riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele antakse selliste strateegiate koostamisel ja rakendamisel ühist toetust, et teha kindlaks võimalused üleeuroopalise tähtsusega teadus- ja innovatsioonitaristu ühiseks rahastamiseks, rahvusvahelise koostöö edendamiseks, metodoloogiliseks abiks vastastikuste eksperdihinnangute kaudu, hea tava vahetamiseks ja koolituseks eri piirkondades.
4. \| Member States and, where appropriate under Article 4(4), regions, shall consider additional measures aimed at unlocking their potential for excellence in R&I, in a manner that is complementary to and creates synergies with Horizon 2020, in particular through joint funding. Those measures shall consist of: \| (a) \| linking excellent research institutions and less developed regions as well as low- performing Research, Development and Innovation (RDI) Member States and regions to create new or upgrade existing centres of excellence in less developed regions as well as in low-performing RDI Member States and regions; \| (b) \| building links in less developed regions as well as in low-performing RDI Member States and regions between innovative clusters of recognised excellence; \| (c) \| establishing "ERA Chairs" to attract outstanding academics, in particular to less developed regions and low-performing RDI Member States and regions; \| (d) \| supporting access to international networks for researchers and innovators who lack sufficient involvement in the European Research Area (ERA) or are from less developed regions or low-performing RDI Member States and regions; \| (e) \| contributing as appropriate to the European Innovation Partnerships; \| (f) \| preparing national institutions and/or clusters of excellence for participation in the Knowledge and Innovation Communities (KICs) of the European Institute of Innovation and Technology (EIT); and \| (g) \| hosting high-quality international researcher mobility programmes with co-funding from the "Marie Sklodowska-Curie Actions". \| Member States shall endeavour to use where appropriate, and in accordance with Article 70, the flexibility to support operations outside the programme area, with a level of investment sufficient to attain a critical mass, in order to implement the measures referred to in the first subparagraph as effectively as possible.	4. \| Eesmärgiga avada nende potentsiaal tipptaseme teadusuuringuteks ja innovatsiooniks viisil, mis täiendab programmi „Horisont 2020”ja loob sellega koostoimet, kaaluvad liikmesriigid ja asjakohasel juhul artikli 4 lõike 4 kohaselt piirkonnad lisameetmeid, eelkõige ühise rahastamise kaudu. Nimetatud meetmeteks on: \| a) \| sidemete loomine tipptasemel teadusasutuste ja vähem arenenud piirkondade ning madala teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonisuutlikkusega liikmesriikide ja piirkondade vahel, et luua vähem arenenud ning madala teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonisuutlikkusega liikmesriikides ja piirkondades uusi tipptasemel keskusi või ajakohastada olemasolevaid; \| b) \| vähem arenenud piirkondades ning madala teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonisuutlikkusega liikmesriikides ja piirkondades sidemete loomine tunnustatud tipptasemega innovaatiliste klastrite vahel; \| c) \| „Euroopa teadusruumi õppetoolide” loomine, et meelitada ligi väljapaistvaid teadlasi, eelkõige vähem arenenud piirkondades ning madala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisuutlikkusega liikmesriikides ja piirkondades; \| d) \| teadlaste ja uuendajate jaoks, kes on vähem seotud Euroopa teadusruumiga või pärinevad vähem arenenud piirkondadest või madala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisuutlikkusega liikmesriikidest ja piirkondadest, rahvusvahelistesse võrgustikesse pääsu toetamine; \| e) \| vastavalt olukorrale Euroopa innovatsioonipartnerlustesse panustamine; \| f) \| riigi asutuste ja/või tippklastrite ettevalmistamine Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemiseks; ning \| g) \| teadlastele ette nähtud kõrge kvaliteediga rahvusvaheliste liikuvusprogrammide korraldamine, mida kaasrahastatakse Marie Skłodowska-Curie nimelistest meetmetest. \| Kui see on asjakohane, edendavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 70 paindlikkust tegevuste toetamisel väljaspool programmipiirkonda, pakkudes kriitilise massi saavutamiseks piisaval tasandil investeeringuid, et rakendada esimeses lõigus osutatud meetmeid kõige tulemuslikumal viisil.
4.4 New Entrants Reserve (NER) 300 demonstration funding (2)	4.4 Demoprojektide rahastamine uute osalejate reservist (NER 300) (2)
Member States shall ensure that financing from the ESI Funds is coordinated with support from the NER 300 Programme, which uses the revenues from auctioning 300 million allowances reserved under the new entrants reserve of the European Emissions Trading Scheme.	1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadavat rahastust koordineeritakse programmist NER 300 saadava toetusega, milles kasutatakse tulu, mis on saadud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reservi alusel reserveeritud 300 miljoni saastekvoodi enampakkumistest.
4.5 Programme for the Environment and Climate Action (LIFE) (3) and the environmental acquis	4.5 Keskkonna ja kliimameetmete programm LIFE (3) ja keskkonnaõigustik
1. \| Member States and the Commission shall, through a stronger thematic focus in programmes and the application of the principle of sustainable development in accordance with Article 8, seek to exploit synergies with Union policy instruments (both funding and non-funding instruments) serving climate change mitigation and adaptation, environmental protection and resource efficiency.	1. \| Liikmesriigid ja komisjon püüavad tugevama valdkondliku keskendumise kaudu programmides ja säästva arengu põhimõtte rakendamise kaudu kooskõlas artikliga 8 ära kasutada koostoimet liidu poliitikainstrumentidega (niihästi rahastamisvahendite kui ka muude vahenditega), mille eesmärgiks on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, keskkonnakaitse ja ressursitõhusus.
2. \| Member States shall promote and, where appropriate and in accordance with Article 4, ensure complementarity and coordination with LIFE, in particular with integrated projects in the areas of nature, biodiversity, water, waste, air, climate change mitigation and adaptation. Such coordination shall be achieved through measures such as promoting the funding of activities through the ESI Funds that complement integrated projects under LIFE as well as by promoting the use of solutions, methods and approaches validated under LIFE, inter alia, including investments in green infrastructure, energy efficiency, eco-innovation, ecosystem-based solutions, and the adoption of related innovative technologies.	2. \| Liikmesriigid edendavad ning vajaduse korral ja kooskõlas artikliga 4 tagavad vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise programmiga LIFE, eelkõige integreeritud projektidega looduse, bioloogilise mitmekesisuse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Selline koordineerimine saavutatakse meetmete kaudu, nt edendades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu sellise tegevuse rahastamist, mis täiendab programmi LIFE alla kuuluvaid integreeritud projekte, samuti soodustades LIFE programmi alusel kinnitatud lahenduste, meetodite ja lähenemisviiside kasutamist, hõlmates muu hulgas investeeringuid rohelisse taristusse, energiatõhusust, ökoloogilist innovatsiooni, ökosüsteemil põhinevaid lahendusi ja seonduvate innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtmist.
3. \| The relevant sectoral plans, programmes or strategies (including the Prioritised Action Framework, the River Basin Management Plan, the Waste Management Plan, the mitigation plan or adaptation strategy) may serve as the coordination framework, where support is envisaged for the areas concerned.	3. \| Vastavad valdkondlikud kavad, programmid või strateegiad (sealhulgas tähtsusjärjestatud rakenduskavad, vesikonna majandamise kava, jäätmekava, mõju vähendamise kava või kohanemisstrateegia) võivad koordineerimise raamistikuna toimida, kui nendes valdkondades on toetused kavandatud.
4.6 ERASMUS + (4)	4.6 ERASMUS+ (4)
1. \| Member States shall seek to use ESI Funds to mainstream tools and methods developed and tested successfully under "Erasmus +" in order to maximise the social and economic impact of investment in people and, inter alia give impetus to youth initiatives and citizens actions.	1. \| Liikmesriigid püüavad kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et peavoolustada programmi „Erasmus+” alusel välja töötatud ja edukalt katsetatud töövahendeid ja meetodeid, et maksimeerida inimestele suunatud investeeringute sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning anda muu hulgas tõuge noortealgatustele ja kodanikutegevustele.
2. \| Member States shall promote and ensure in accordance with Article 4, effective coordination between ESI Funds and 'Erasmus +' at national level through a clear distinction in the types of investment and target groups supported. Member States shall seek complementarity with regard to the funding of mobility actions.	2. \| Liikmesriigid edendavad ja tagavad kooskõlas artikliga 4 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja programmi „Erasmus+” vahelise tulemusliku koordineerimise riiklikul tasandil, tõmmates selge eraldusjoone investeeringutüüpide ja toetatavate sihtrühmade vahele. Liikmesriigid püüavad saavutada vastastikust täiendavust liikuvusmeetmete rahastamisel.
3. \| Coordination shall be achieved by putting in place appropriate cooperation mechanisms between managing authorities and the national agencies established under the 'Erasmus +' programme, which can foster transparent and accessible communication towards citizens at Union, national and regional level.	3. \| Koordineerimine saavutatakse asjakohaste koostöömehhanismide kehtestamisega korraldusasutuste ja programmi „Erasmus+” alusel moodustatud riiklike büroode vahel, mis võib edendada kodanikele suunatud läbipaistvat ja juurdepääsetavat suhtlust liidu, riigi ja piirkonna tasandil.
4.7 European Union Programme for Employment and Social Innovation (EaSI) (5)	4.7 Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (5)
1. \| Member States shall promote and ensure in accordance with Article 4(6) effective coordination between the European Union Programme for Employment and Social Innovation (EaSI) and the support provided by the ESI Funds under the employment and social inclusion thematic objectives. That effective coordination includes coordination of support provided under the EURES axis of the EaSI with actions to enhance transnational labour mobility supported by the ESF in order to promote workers' geographical mobility and boost employment opportunities, as well as coordination between the ESI Funds' support for self-employment, entrepreneurship, business creation and social enterprises and the EaSI support under the microfinance and social entrepreneurship axis.	1. \| Liikmesriigid edendavad ja tagavad kooskõlas artikli 4 lõikega 6 tulemusliku koordineerimise Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse valdkondlike eesmärkide raames antava toetuse vahel. Nimetatud tulemuslik koordineerimine hõlmab Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi EURESe tegevussuuna alusel antava toetuse koordineerimist meetmetega, mille eesmärk on tõhustada ESFist toetatavat tööjõu riikidevahelist liikuvust, et edendada töötajate geograafilist liikuvust ja suurendada töövõimalusi, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluse, ettevõtete asutamise ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse koordineerimist mikrofinantseerimise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna alusel antava Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi toetusega.
2. \| Member States shall seek to scale-up the most successful measures developed under the Progress axis of the EaSI, notably on social innovation and social policy experimentation with the support of the ESF.	2. \| Liikmesriigid püüavad laiendada kõige edukamaid Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi tegevussuuna „Progress” raames välja töötatud meetmeid, eelkõige sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise alal koos ESFiga.
4.8 Connecting Europe Facility (CEF) (6)	4.8 Euroopa ühendamise rahastu (6)
1. \| To maximise European added value in the fields of transport, telecommunication and energy, Member States and the Commission shall ensure that ERDF and Cohesion Fund interventions are planned in close cooperation with the support provided from the CEF, so as to ensure complementarity, avoid duplication of efforts and ensure the optimal linkage of different types of infrastructure at local, regional and national levels, and across the Union. Maximum leverage of the different funding instruments shall be ensured for projects with a Union and Internal Market dimension, which deliver the highest European added-value, and promote social economic and territorial cohesion, in particular those projects implementing the priority transport, energy and digital infrastructure networks as identified in the respective trans-European network policy frameworks, in order to build new infrastructure and substantially upgrade existing infrastructure.	1. \| Maksimeerimaks Euroopa lisaväärtust transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas tagavad liikmesriigid ja komisjon, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi sekkumised kavandatakse tihedas koostöös Euroopa ühendamise rahastust antavate toetustega, et niiviisi tagada vastastikune täiendavus, vältida kattuvat tegevust ja tagada, et eri tüüpi taristud on kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil ning kogu liidus omavahel optimaalselt seotud. Liiduülese ja siseturu mõõtmega projektidele, eelkõige sellistele projektidele, mis rakendavad transpordi, energeetika ja digitaalse taristu prioriteetseid võrgustikke (mis on kindlaks määratud vastavates üleeuroopalise võrgu poliitikaraamistikes), tagatakse eri rahastamisvahendite maksimaalne finantsvõimendus, et ehitada uut taristut ja uuendada oluliselt olemasolevat taristut.
2. \| In the field of transport, investment planning shall be based on real and projected transport demand and identify missing links and bottlenecks, taking into account, in a coherent approach, the development of Union cross border links, and developing links across regions within a Member State. Investments in regional connectivity to the comprehensive trans-European transport network (TEN-T) and to the core TEN-T network shall ensure that urban and rural areas benefit from the opportunities created by major networks.	2. \| Transpordi valdkonnas põhinevad investeerimiskavad tegelikul ja prognoositaval transpordinõudlusel ning neis tehakse kindlaks puuduvad ühenduslülid ja kitsaskohad, võttes ühtses lähenemisviisis arvesse liidu piiriüleste ühenduste arendamist ja arendades ühe liikmesriigi piires piirkondadevahelisi ühendusi. Investeeringud piirkondlikesse ühendustesse tervikliku üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) ja TEN-T põhivõrguga peavad tagama, et linna- ja maapiirkonnad saavad kasu suurte võrkude loodud võimalustest.
3. \| Prioritisation of investments which have an impact beyond a certain Member State, particularly those which are part of the core TEN-T network corridors, shall be coordinated with TEN-T planning and core network corridors implementation plans, so that investments by the ERDF and the Cohesion Fund in transport infrastructure are fully in line with the TEN-T Guidelines.	3. \| Selliste investeeringute puhul, mille mõju ulatub väljapoole ühtainust liikmesriiki, eelkõige mis on osa TEN-T põhivõrgukoridoridest, tuleb prioriteete koordineerida TEN-T plaanide ja põhivõrgukoridoride rakendamise kavadega, et investeeringud, mis tehakse ERFist ja Ühtekuuluvusfondist transporditaristu, oleksid täielikult kooskõlas TEN-T suunistega.
4. \| Member States shall focus on sustainable forms of transport and sustainable urban mobility and on investing in areas that offer the greatest European added value, taking into account the need to improve the quality, accessibility and reliability of transport services to promote public transport. Once identified, investments shall be prioritised according to their contribution to mobility, sustainability, to reducing greenhouse gas emissions, and to the Single European Transport Area, in accordance with the vision set out in the White Paper entitled "Roadmap to a Single European Transport Area – Towards a competitive and resource efficient transport system", highlighting that a significant reduction in greenhouse gases is required in the transport sector. The contribution of projects to sustainable European freight transport networks through the development of inland waterways should be promoted on the basis of a prior assessment of their environmental impact.	4. \| Liikmesriigid keskenduvad kestlikele transpordiliikidele ja kestlikule linnalisele liikumiskeskkonnale ning investeerimisele valdkondadesse, mis pakuvad suurimat Euroopa lisaväärtust, võttes arvesse transporditeenuste kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja usaldusväärsuse parandamise vajadust ühistranspordi edendamise jaoks. Kui investeeringud on kindlaks määratud, seatakse need prioriteetsusjärjekorda vastavalt nende panusele liikuvusse, kestlikkusse, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ning Euroopa ühtsesse transpordipiirkonda, mis on kooskõlas valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna rakenduskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” esitatud nägemusega, rõhutades, et transpordisektoris tuleb olulisel määral vähendada kasvuhoonegaase. Tuleks edendada sisemaiste veeteede arendamise kaudu teostatavate säästlike Euroopa kaubatranspordivõrgustike projektide panust nende keskkondliku mõju eelneva hindamise põhjal.
5. \| The ESI Funds shall deliver the local and regional infrastructures and their linkages to the priority Union networks in the energy and telecommunication areas.	5. \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid tagavad kohalikud ja piirkondlikud taristud ning nende seose prioriteetsete liidu võrgustikega energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonnas.
6. \| Member States and the Commission shall put in place appropriate coordination and technical support mechanisms to ensure the complementarity and effective planning of ICT measures to make full use of the different Union instruments (ESI Funds, CEF, Trans-European networks, Horizon 2020) for the financing of broadband networks and the digital service infrastructures. The selection of the most appropriate financing instrument shall take into account the revenue generating potential of the operation and its level of risk in order to make the most effective use of public funds. In the context of their evaluation of applications for support from the ESI Funds, Member States should have regard to the evaluations of operations relating to those that have been submitted for CEF but not selected, without prejudice to the final selection decision by the managing authority.	6. \| Liikmesriigid ja komisjon kehtestavad asjakohase koordineerimise ja tehnilise abi mehhanismi, millega tagatakse IKT-meetmete vastastikune täiendavus ja tulemuslik planeerimine, et lairibaühenduse võrkude ja digiteenuste taristute rahastamisel kasutada täielikult ära erinevaid liidu instrumente (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa ühendamise rahastu, üleeuroopalised võrgud, programm „Horisont 2020”). Kõige sobivama rahastamisvahendi valimisel võetakse arvesse tegevuste tulutekitamispotentsiaali ja riskitaset, et avalikku raha kõige tulemuslikumalt kasutada. Liikmesriigid peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse taotluste hindamisel arvesse võtma nendega seonduvate tegevuste hindamisi, mis on esitatud Euroopa ühendamise rahastu jaoks, aga mida ei ole valitud, ilma et see piiraks korraldusasutuse lõplikku valikuotsust.
4.9 Instrument for Pre-accession Assistance, European Neighbourhood Instrument and European Development Fund	4.9 Ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend ja Euroopa Arengufond.
1. \| Member States and the Commission shall, in accordance with their respective responsibilities, seek to increase coordination between external instruments and the ESI Funds to improve effectiveness in achieving multiple Union policy objectives. Coordination and complementarities with the European Development Fund, the Pre Accession Instrument and the European Neighbourhood Instrument is particularly important.	1. \| Liikmesriigid ja komisjon püüavad suurendada koordineeritust väliste vahendite ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahel, et parandada tulemuslikkust mitme ELi poliitilise eesmärgi saavutamisel. Koordineerimine ja vastastikune täiendavus Euroopa Arengufondi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendiga on eriti oluline.
2. \| To support deeper territorial integration, Member States shall seek to capitalise on synergies between territorial cooperation activities under cohesion policy and the European Neighbourhood Instruments, in particular with regard to cross border cooperation activities, taking account of the potential offered by EGTCs.	2. \| Et toetada sügavamat territoriaalset integratsiooni, püüavad liikmesriigid kasutada ära koostoimet ühtekuuluvuspoliitika alusel toimuva territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendite vahel, eelkõige seoses piiriülese koostööga, võttes arvesse ETKRide poolt pakutavat potentsiaali.
5. HORIZONTAL PRINCIPLES REFERRED TO IN ARTICLES 5, 7 AND 8 AND CROSS-CUTTING POLICY OBJECTIVES	5. ARTIKLITES 5, 7 JA 8 OSUTATUD HORISONTAALSED PÕHIMÕTTED JA VALDKONNAÜLESED POLIITILISED EESMÄRGID
5.1 Partnership and multi-level governance	5.1 Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine
1. \| In accordance with Article 5, the principle of partnership and multi-level governance shall be respected by Member States in order to facilitate achieving social, economic and territorial cohesion and delivery of the Union's priorities of smart, sustainable and inclusive growth. In order to respect those principles coordinated action is required, in particular between the different levels of governance, carried out in accordance with the principles of subsidiarity and proportionality, including by means of operational and institutional cooperation, with regard to the preparation and implementation of the Partnership Agreement and programmes.	1. \| Vastavalt artiklile 5 järgivad liikmesriigid partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, et hõlbustada sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamist. Nende põhimõtete järgmine nõuab koordineeritud tegevust eelkõige valitsemise eri tasandite vahel, milles järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, sh tegevuste alases ja institutsioonilises koostöös, seoses partnerluslepingu ja -programmide ettevalmistamise ja rakendamisega.
2 \| Member States shall examine the need for strengthening the institutional capacity of partners in order to develop their potential in contributing to the effectiveness of the partnership.	2. \| Liikmesriigid uurivad partnerite institutsioonilise suutlikkuse tugevdamise vajadust, et arendada nende partnerluse tulemuslikkusele kaasa aitavat potentsiaali.
5.2 Sustainable development	5.2 Säästev areng
1. \| Member States and managing authorities shall, in all phases of implementation, ensure the full mainstreaming of sustainable development into the ESI Funds, respecting the principle of sustainable development as laid down in Article 3(3) TEU, as well as complying with the obligation to integrate environmental protection requirements pursuant to Article 11 TFEU and the polluter pays principle as set out in Article 191(2) TFEU. \| Managing authorities shall undertake actions throughout the programme lifecycle, to avoid or reduce environmentally harmful effects of interventions and ensure results in net social, environmental and climate benefits. Actions to be undertaken may include the following: \| (a) \| directing investments towards the most resource-efficient and sustainable options; \| (b) \| avoiding investments that may have a significant negative environmental or climate impact, and supporting actions to mitigate any remaining impacts; \| (c) \| taking a long-term perspective when 'life-cycle' costs of alternative options for investment are compared; \| (d) \| increasing the use of green public procurement.	1. \| Liikmesriigid ja korraldusasutused tagavad rakendamise kõigis etappides säästva arengu täieliku peavoolustamise Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides, järgides ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatud säästva arengu põhimõtet, ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud keskkonnakaitse nõuete lõimimise kohustust ning ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatud saastaja-maksab-põhimõtet. \| Korraldusasutused võtavad kogu programmi vältel meetmeid, et vältida või vähendada sekkumiste kahjulikku mõju keskkonnale ja tagada sotsiaalvaldkonnas, keskkonna ja kliimamuutuste alal tegeliku kasu saamine. Võetavad meetmed võivad hõlmata järgmist: \| a) \| investeeringute suunamine kõige ressursitõhusamatesse ja kestlikumatesse variantidesse; \| b) \| selliste investeeringute vältimine, mis võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale või kliimamuutustele, ja nende meetmete toetamine, mis muid mõjusid leevendavad; \| c) \| alternatiivsete investeeringuvariantide olelusringi kulude võrdlemisel pikaajalisest perspektiivist lähtumine; \| d) \| keskkonnasäästlike riigihangete kasutamise laiendamine.
2. \| Member States shall take into consideration the climate change mitigation and adaptation potential of investments made with the support of the ESI Funds, in accordance with Article 8, and ensure that they are resilient to the impact of climate change and natural disasters such as increased risks of flooding, droughts, heat waves, forest fires and extreme weather events.	2. \| Liikmesriigid tagavad, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toel tehtavates investeeringutes võetakse arvesse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise potentsiaali kooskõlas artikliga 8, ning tagavad, et need on vastupidavad kliimamuutuste ja loodusõnnetuste, nagu näiteks kõrgema üleujutusriski, põudade, kuumalainete, metsatulekahjude ja äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes.
3. \| Investments shall be consistent with the water management hierarchy, in line with Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council (7), with a focus on demand management options. Alternative supply options shall only be considered when the potential for water savings and efficiency has been exhausted. Public intervention in the waste management sector shall complement efforts by the private sector, in particular in relation to producer responsibility. Investments shall encourage innovative approaches that promote high levels of recycling. Investments shall be consistent with the waste hierarchy established under Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the Council (8). Expenditure related to biodiversity and the protection of natural resources shall be consistent with Council Directive 92/43/EEC (9).	3. \| Investeeringud on kooskõlas veehalduse tähtsusjärjekorraga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2000/60/EÜ (7) direktiivi järgides, keskendudes veenõudluse haldussuundadele. Alternatiivseid tarnevõimalusi kaalutakse vaid juhul, kui vee säästmise ja tõhusama kasutamise võimalused on ammendatud. Riiklik sekkumine jäätmekäitlussektoris peab täiendama erasektori jõupingutusi, eelkõige tootjavastutuse osas. Investeeringutega julgustatakse innovaatilisi lahendusi, mis edendavad ringlussevõtu kõrget taset. Investeeringud peavad olema kooskõlas jäätmehierarhiaga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ (8). Bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade kaitsmisega seotud kulutused peavad olema kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (9).
5.3 Promotion of equality between men and women and non-discrimination	5.3 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine
1. \| In accordance with Article 7, Member States and the Commission shall pursue the objective of equality between men and women and shall take appropriate steps to prevent any discrimination during the preparation, implementation, monitoring and evaluation of operations in the programmes co-financed by the ESI Funds. When pursuing the objectives of Article 7, Member States shall describe actions to be taken, in particular with regard to selection of operations, setting of objectives for interventions, and arrangements for monitoring and reporting. Member States shall also carry out gender analyses where appropriate. In particular, specific targeted actions shall be supported through the ESF.	1. \| Vastavalt artiklile 7 seavad liikmesriigid ja komisjon eesmärgiks meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning astuvad asjakohaseid samme, et vältida igasugust diskrimineerimist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate programmide tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seire ja hindamise käigus. Artikli 7 eesmärke täites peavad liikmesriigid kirjeldama võetavaid meetmeid, eelkõige seoses tegevuste valiku, sekkumiste eesmärkide püstitamise ning seire ja aruandluse korraldusega. Liikmesriigid teevad ka soolisi analüüse, kui see on asjakohane. Eelkõige toetatakse ESFi kaudu kindlaid sihipäraseid meetmeid.
2. \| Member States shall ensure, in accordance with Articles 5 and 7, the participation of the relevant bodies responsible for promoting gender equality and non-discrimination in the partnership, and ensure adequate structures in accordance with national practices to advise on gender equality, non-discrimination and accessibility in order to provide the necessary expertise in the preparation, monitoring and evaluation of the ESI Funds.	2. \| Liikmesriigid tagavad kooskõlas artiklitega 5 ja 7 võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu edendamise eest vastutavate organite osalemise partnerluses ning tagavad kooskõlas riiklike tavadega, et on olemas piisavad struktuurid, mis annavad nõu soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu küsimustes, et tuua vajalik asjatundlikkus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ettevalmistusse, seiresse ja hindamisse.
3. \| Managing authorities shall undertake evaluations or self-assessment exercises, in coordination with the monitoring committees, focusing on the application of the gender mainstreaming principle.	3. \| Korraldusasutused viivad seirekomisjonidega koordineerides läbi hindamisi või enesehindamisi, milles keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise põhimõtte rakendamisele.
4. \| Member States shall address, in an appropriate manner, the needs of disadvantaged groups in order to allow them to better integrate into the labour market, and thereby facilitate their full participation in society.	4. \| Liikmesriigid võtavad asjakohasel viisil arvesse ebasoodsamas olukorras olevate inimrühmade vajadusi, et nood saaksid paremini integreeruda tööturule, hõlbustades seeläbi nende täielikku osalemist ühiskonnaelus.
5.4 Accessibility	5.4 Ligipääsetavus
1. \| Member States and the Commission shall, in accordance with Article 7, take appropriate steps to prevent any discrimination based on disability. Managing authorities shall ensure by means of action throughout programme lifecycles that all products, goods, services and infrastructures that are open or provided to the public and are co-financed by the ESI Funds are accessible to all citizens including those with disabilities in accordance with applicable law, thereby contributing to a barrier-free environment for persons with disabilities and the elderly. In particular, accessibility to the physical environment, transport, ICT in order to promote inclusion of disadvantaged groups, including persons with disabilities, shall be ensured. Actions to be undertaken may include directing investments towards accessibility in existing buildings and established services.	1. \| Liikmesriigid ja komisjon võtavad kooskõlas artikliga 7 asjakohaseid meetmeid, et vältida mis tahes diskrimineerimist puude alusel. Korraldusasutused tagavad meetmetega kogu programmi vältel, et kõik tooted, kaubad, teenused ja taristud, mis on üldsusele avatud või mida üldsusele pakutakse ning mida kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, on kättesaadavad kõikidele kodanikele, sealhulgas puuetega inimestele kooskõlas kohaldatava õigusega, aidates sellega luua tõketeta keskkonda puuetega inimeste ja eakate jaoks. Lisaks sellele tagatakse juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, IKTle, et edendada ebasoodsamas olukorras olevate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste kaasatust. Võetavad meetmed võivad hõlmata investeeringute suunamist olemasolevate hoonete ja pakutavate teenuste ligipääsetavuse tagamisele.
5.5 Addressing demographic change	5.5 Demograafiliste muutustega toimetulek
1. \| The challenges resulting from demographic change, including in particular those related to a shrinking working population, an increasing proportion of retired people in the overall population and to depopulation, shall be taken into account at all levels. Member States shall make use of the ESI Funds, in line with relevant national or regional strategies, where such strategies are in place, to tackle demographic problems and to create growth linked to an ageing society.	1. \| Demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme, sh eelkõige neid, mis on seotud töötava elanikkonna vähenemise, pensionil olevate inimeste osakaalu suurenemisega kogurahvastikus ja rahvaarvu vähenemisega, võetakse arvesse kõikidel tasanditel. Liikmesriigid kasutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, kooskõlas asjakohaste siseriiklike või piirkondlike strateegiatega, kui need on kehtestatud, et lahendada demograafilisi probleeme ning tekitada vananeva ühiskonnaga seotud majanduskasvu.
2. \| Member States shall use the ESI Funds, in line with relevant national or regional strategies to facilitate inclusion of all age groups, including through improved access to education and social support structures with a view to enhancing job opportunities for the elderly and young people and with a focus on regions with high rates of youth unemployment in comparison to the Union average rate. Investments in health infrastructures shall be aimed at ensuring a long and healthy working life for all of the Union's citizens.	2. \| Liikmesriigid kasutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kooskõlas asjakohaste siseriiklike või piirkondlike strateegiatega, et lihtsustada kõigi vanuserühmade kaasamist, sh parandatud juurdepääsu kaudu haridusele ja sotsiaalsetele tugistruktuuridele eesmärgiga suurendada töövõimalusi eakate ja noorte jaoks, keskendudes liidu keskmise määraga võrreldes kõrge noorte tööpuuduse määraga piirkondadele. Investeeringud tervishoiu taristusse teenivad eesmärki tagada kõikidele liidu kodanikele pikk ja terve tööiga.
3. \| To address challenges in the regions most affected by demographic change, Member States shall in particular identify measures to: \| (a) \| support demographic renewal through better conditions for families and an improved balance between working and family life; \| (b) \| boost employment, raise productivity and economic performance through investing in education, ICT and research and innovation; \| (c) \| focus on the adequacy and quality of education, training and social support structures as well as where appropriate, on the efficiency of social protection systems; \| (d) \| promote cost-effective provision of health care and long-term care including investment in e-health, e-care and infrastructure.	3. \| Demograafilistest muutustest kõige enam mõjutatud piirkondades probleemide käsitlemiseks teevad liikmesriigid eelkõige kindlaks meetmed, millega: \| a) \| toetada rahvastiku noorenemist perekondadele paremate tingimuste loomise ning töö- ja pereelu parema tasakaalustamise kaudu; \| b) \| suurendada tööhõivet, tõsta tootlikkust ja majanduslikku tulemuslikkust, investeerides haridusse, IKTsse ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni; \| c) \| keskenduda hariduse, koolituse ja sotsiaalsete tugistruktuuride piisavusele ja kvaliteedile ning vajaduse korral sotsiaalkaitsesüsteemide tõhususele; \| d) \| edendada kulutõhusat tervishoidu ja pikaajalist hooldust, sealhulgas investeeringuid e-tervisesse, e-hooldusse ja vastavasse taristusse.
5.6 Climate change mitigation and adaptation	5.6 Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine
In accordance with Article 8, climate change mitigation and adaptation, and risk prevention shall be integrated in the preparation and implementation of Partnership Agreements and programmes.	Kooskõlas artikliga 8 lõimitakse kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning riskiennetus partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisse ja rakendamisse.
6. ARRANGEMENTS FOR ADDRESSING KEY TERRITORIAL CHALLENGES	6. TERRITORIAALSETE VÕTMETÄHTSUSEGA PROBLEEMIDE LAHENDAMISE KORD
6.1 \| Member States shall take account of geographic or demographic features and take steps to address the specific territorial challenges of each region to unlock their specific development potential, thereby also helping them to achieve smart, sustainable and inclusive growth in the most efficient way.	6.1 \| Liikmesriigid võtavad arvesse geograafilisi ja demograafilisi omadusi ja võtavad meetmeid spetsiifiliste territoriaalsete probleemide lahendamiseks igas piirkonnas, et päästa valla nende konkreetne arengupotentsiaal, aidates neil seeläbi ka saavutada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu kõige tõhusamal viisil.
6.2 \| The choice and combination of thematic objectives, as well as the selection of corresponding investment and Union priorities and the specific objectives set shall reflect the needs and potential for smart, sustainable and inclusive growth of each Member State and region.	6.2 \| Valdkondlike eesmärkide valik ja kombinatsioon ning vastavate investeerimis- ja liidu prioriteetide ja konkreetsete eesmärkide kogumi valik kajastab iga liikmesriigi ja piirkonna vajadusi ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu potentsiaali.
6.3 \| When preparing Partnership Agreements and programmes Member States shall therefore take into consideration that the major societal challenges faced by the Union today – globalisation, demographic change, environmental degradation, migration, climate change, energy use, the economic and social consequences of the crisis – may have different impacts in different regions.	6.3 \| Liikmesriigid võtavad seetõttu partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel arvesse, et peamised ühiskondlikud väljakutsed, millega liit täna silmitsi seisab – globaliseerumine, demograafilised muutused, keskkonnatingimuste halvenemine, ränne, kliimamuutused, energiakasutus, kriisi majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed - võivad erinevaid piirkondi erinevalt mõjutada.
6.4 \| With a view to an integrated territorial approach to addressing territorial challenges Member States shall ensure that programmes under the ESI Funds reflect the diversity of European regions, in terms of employment and labour market characteristics, interdependencies between different sectors, commuting patterns, population ageing and demographic shifts, cultural, landscape and heritage features, climate change vulnerabilities and impacts, land use and resource constraints, potential for more sustainable use of natural resources including renewables, institutional and governance arrangements, connectivity and accessibility, and linkages between rural and urban areas. In accordance with point (a) of Article 15(1), Member States and regions shall therefore undertake the following steps for the purpose of preparation of their Partnership Agreements and programmes: \| (a) \| An analysis of the Member State's or region's characteristics, development potential and capacity, particularly in relation to the key challenges identified in the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth, the National Reform Programmes, where appropriate, relevant country-specific recommendations adopted in accordance with Article 121(2) TFEU and in relevant Council recommendations adopted in accordance with Article 148(4)TFEU; \| (b) \| An assessment of the major challenges to be addressed by the region or Member State, the identification of the bottlenecks and missing links, innovation gaps, including the lack of planning and implementation capacity that inhibit the long-term potential for growth and jobs. This shall form the basis for the identification of the possible fields and activities for policy prioritisation, intervention and concentration; \| (c) \| An assessment of the cross-sectoral, cross-jurisdictional or cross-border coordination challenges, particularly in the context of macro-regional and sea-basin strategies; \| (d) \| Identification of steps to achieve improved coordination across different territorial levels, taking account of the appropriate territorial scale and context for policy design as well as Member States' institutional and legal framework, and sources of funding to deliver an integrated approach linking the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth with regional and local actors.	6.4 \| Integreeritud territoriaalse lähenemisviisi puhul territoriaalsete probleemide lahendamisele tagavad liikmesriigid, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavad programmid kajastavad Euroopa piirkondade mitmekesisust seoses tööhõivele ja tööturule iseloomulike joontega, eri sektorite vaheliste seostega, töökoha ja kodu vahelise liikumise viisidega, elanikkonna vananemise ja demograafiliste muutustega, kultuuriliste, maastiku- ja pärandielementidega, kliimamuutustest tingitud haavatavuse ja mõjudega, maa kasutamise ja ressursside piiratusega, loodusvarade säästvama kasutamise potentsiaaliga (sh taastuvad loodusvarad), institutsioonilise ja juhtimiskorraga, ühenduste ja juurdepääsuga ning maa- ja linnapiirkondade omavaheliste sidemetega. Kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga a võtavad liikmesriigid ja piirkonnad oma partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamiseks seetõttu järgmised meetmed: \| a) \| liikmesriigi või piirkonna erijoonte, arengupotentsiaali ja -suutlikkuse analüüs, eelkõige seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias määratletud võtmeprobleemide, riiklike reformikavade ja vajaduse korral asjaomaste riigipõhiste soovitustega, mis on vastu võetud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2, ja asjakohaste nõukogu soovitustega, mis on vastu võetud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4; \| b) \| hinnang peamistele probleemidele, millega piirkonnal või liikmesriigil tuleb tegeleda, kitsaskohtade ja puuduvate lülide, innovatsiooni lünkade, sealhulgas pikaajalist potentsiaalset majanduskasvu ja töökohtade loomist pärssiva liigvähese planeerimis- ja rakendamissuutlikkuse kindlakstegemine. Selle põhjal tehakse kindlaks võimalikud valdkonnad ja tegevused poliitiliste prioriteetide seadmiseks, sekkumiseks ja kontsentreerumiseks; \| c) \| hinnang valdkondade- või jurisdiktsioonidevahelistele või piiriülestele koordineerimisprobleemidele, eelkõige makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiate raames; \| d) \| teha kindlaks sammud, mis tuleb astuda, et saavutada asjakohast territoriaalset ulatust ja poliitika kujundamise konteksti ning liikmesriikide institutsioonilist ja õiguslikku raamistikku arvesse võttes parem koordineerimine eri territoriaalsete tasandite ja rahastamisallikate vahel, et jõuda integreeritud lähenemisviisini, mis seob omavahel liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia ning piirkondlikud ja kohalikud toimijad.
6.5 \| In order to take into account the objective of territorial cohesion, the Member States and regions shall, in particular, ensure that the overall approach to promoting smart, sustainable and inclusive growth in the areas concerned: \| (a) \| reflects the role of cities, urban and rural areas, fisheries and coastal areas, and areas facing specific geographical or demographic handicaps; \| (b) \| takes account of the specific challenges of the outermost regions, the northernmost regions with a very low population density and of island, cross-border or mountain regions; \| (c) \| addresses urban-rural linkages, in terms of access to affordable, high quality infrastructure and services, and problems in regions with a high concentration of socially marginalised communities.	6.5 \| Et võtta arvesse territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, tagavad liikmesriigid ja piirkonnad eelkõige, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamise üldine lähenemisviis vastab asjaomastes valdkondades järgmistele tingimustele: \| a) \| see kajastab linnade, linna- ja maapiirkondade, kalandus- ja rannikualade ning eriliste väga ebasoodsate geograafiliste või demograafiliste tingimustega alade rolli; \| b) \| selles võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ja saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade eriprobleeme; \| c) \| selles käsitletakse linna- ja maapiirkondade ühendusi, s.t juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele taristutele ja teenustele, ning pakutakse lahendusi probleemidele piirkondades, kus sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmade kontsentratsioon on suur.
7. COOPERATION ACTIVITIES	7. KOOSTÖÖTEGEVUS
7.1 Coordination and complementarity	7.1 Koordineerimine ja vastastikune täiendavus
1. \| Member States shall seek complementarity between cooperation activities and other actions supported by the ESI Funds.	1. \| Liikmesriigid püüavad saavutada koostöötegevuse ning muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate meetmete vahelist vastastikust täiendavust.
2. \| Member States shall ensure that cooperation activities make an effective contribution to the objectives of the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth and that cooperation is organised in support of wider policy goals. To achieve this Member States and the Commission shall, in accordance with their respective responsibilities, ensure complementarity and coordination with other Union-funded programmes or instruments.	2. \| Liikmesriigid tagavad, et koostöötegevus annab tõhusa panuse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisse ja et koostöö korraldatakse selliselt, et see toetab laiemaid poliitilisi eesmärke. Selle saavutamiseks tagavad liikmesriigid ja komisjon kooskõlas oma vastavate kohustustega vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise liidu rahastatud programmide ja vahenditega.
3. \| To reinforce the effectiveness of cohesion policy Member States shall seek coordination and complementarity between programmes under the European territorial cooperation goal and the Investment for growth and jobs goal, in particular to ensure coherent planning and facilitate the implementation of large-scale investment.	3. \| Et suurendada ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkust, püüavad liikmesriigid saavutada koordineeritust ja vastastikust täiendavust Euroopa territoriaalse koostöö ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate programmide vahel, eelkõige selleks, et tagada sidus plaanimine ja hõlbustada suuremahulisi investeeringuid.
4. \| Member States shall, where appropriate, ensure that the objectives of macro-regional and sea-basin strategies form part of the overall strategic planning, in Partnership Agreements, in accordance with Article 15(2) of this Regulation, and in programmes in the regions and Member States concerned in accordance with the relevant provisions of the Fund-specific rules. Member States shall seek also to ensure that where macro-regional and sea basin strategies have been put in place, the ESI Funds support their implementation in accordance with Article 15(2) of this Regulation and the relevant provisions of the Fund-specific rules and in line with the needs of the programme area identified by the Member States. To ensure efficient implementation there shall also be coordination with other Union-funded instruments and other relevant instruments.	4. \| Liikmesriigid tagavad vajaduse korral, et makropiirkondlike ja mere vesikonna strateegiate eesmärgid moodustavad kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõikega 2 osa üldisest strateegilisest planeerimisest ja partnerluslepingutest ning asjaomaste piirkondade ja liikmesriikide programmidest kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjade asjakohaste sätetega. Liikmesriigid püüavad samuti tagada, et kui on kehtestatud makropiirkondlikud ja mere vesikonna strateegiad, siis toetavad nende rakendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõikega 2 ja fondispetsiifiliste eeskirjade asjakohaste sätetega ning kooskõlas liikmesriigi määratletud programmivaldkonna vajadustega. Et tagada tõhus rakendamine, tuleb koordineerida ka teiste liidu rahastatavate vahendite ning muude asjakohaste rahastamisvahenditega.
5. \| Member States shall, where appropriate, make use of the possibility of carrying out interregional and transnational actions with beneficiaries located in at least one other Member State within the framework of the operational programmes under the Investment for growth and jobs goal, including on the implementation of relevant research and innovation measures emanating from their 'smart specialisation' strategies.	5. \| Kui see on asjakohane, kasutavad liikmesriigid võimalust teostada piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid toetusesaajatega, kes asuvad vähemalt ühes teises liikmesriigis, majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade raames, sealhulgas nende aruka spetsialiseerumise strateegiast tulenevate asjakohaste teadus- ja innovatsioonimeetmete rakendamise osas.
6. \| Member States and regions shall make the best use of territorial cooperation programmes in overcoming barriers to cooperation beyond administrative borders, while contributing to the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth as well as strengthening economic, social and territorial cohesion. In this context, particular attention shall be paid to the regions covered by Article 349 TFEU.	6. \| Liikmesriigid ja piirkonnad kasutavad parimal viisil territoriaalse koostöö programme, et ületada halduspiire ületavaid koostöötõkkeid, andes panuse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Sellega seoses tuleks eritähelepanu pöörata ELi toimimislepingu artikliga 349 hõlmatud piirkondadele.
7.2 Cross-border, transnational and interregional cooperation under the ERDF	7.2 ERFist toetatav piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö
1. \| Member States and regions shall seek to make use of cooperation to achieve critical mass, inter alia, in the field of ICT and research and innovation, and also to promote the development of joint smart specialisation approaches and partnerships among educational institutions. Interregional cooperation shall, where appropriate, include fostering cooperation between innovative research-intensive clusters and exchanges between research institutions taking into consideration the experience of "Regions of Knowledge" and "Research Potential in Convergence and Outermost Regions" under the Seventh Framework Programme for Research.	1. \| Liikmesriigid ja piirkonnad püüavad kasutada koostööd kriitilise massi saavutamiseks, muu hulgas IKT ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ning samuti ühiste aruka spetsialiseerumise lähenemisviiside arendamise ja haridusasutuste vaheliste partnerluste edendamiseks. Piirkondadevaheline koostöö hõlmab vajaduse korral koostöö edendamist uuenduslike teadusmahukate klastrite vahel ja teabeasutuste vahelist teabevahetust, võttes arvesse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi meetmete „Teadmiste piirkonnad” ja „Teadusuuringute potentsiaal lähenemis- ja äärepoolseimates piirkondades” põhjal saadud kogemusi.
2. \| Member States and regions shall, in the areas concerned, seek to draw on cross-border and transnational cooperation to: \| (a) \| ensure that areas that share major geographical features (islands, lakes, rivers, sea basins or mountain ranges) support the joint management and promotion of their natural resources; \| (b) \| exploit the economies of scale that can be achieved, in particular with regard to investment related to the shared use of common public services; \| (c) \| promote coherent planning and development of cross-border network infrastructure, in particular missing cross-border links, and environmentally friendly and interoperable transport modes in larger geographical areas; \| (d) \| achieve critical mass, particularly in the field of research and innovation and ICT, education and in relation to measures improving the competitiveness of SMEs; \| (e) \| strengthen cross-border labour market services to foster the mobility of workers across borders; \| (f) \| improve cross-border governance.	2. \| Liikmesriigid ja piirkonnad püüavad asjaomastes valdkondades kasutada piiriülest ja riikidevahelist koostööd selleks, et: \| a) \| tagada, et alad, millel on ühised geograafilised erijooned (saared, järved, jõed, mere vesikonnad või mäed), toetavad oma loodusvarade ühist majandamist ja edendamist; \| b) \| kasutada saavutatavat mastaabisäästu, eelkõige seoses ühiste avalike teenuste jagatud kasutamisega seotud investeeringuga; \| c) \| edendada sidusat piiriülese taristu võrgustiku kavandamist ja väljaarendamist, eelkõige puuduvate piiriüleste ühenduste ja keskkonnasõbralike ja koostalitlusvõimeliste transpordiviiside kavandamist ja väljaarendamist suurtel geograafilistel aladel; \| d) \| saavutada kriitilist massi, eelkõige teadusuuringute, innovatsiooni ning IKT ja hariduse valdkonnas ning seoses VKEde konkurentsivõime parandamiseks ette nähtud meetmetega; \| e) \| tugevdada piiriüleseid tööturuteenuseid, et edendada töötajate piiriülest liikuvust; \| f) \| parandada piiriülest juhtimist.
3. \| Member States and regions shall seek to make use of interregional cooperation to reinforce the effectiveness of Cohesion Policy by encouraging exchange of experience between regions and cities to enhance design and implementation of programmes under the Investment for growth and jobs goal and the European territorial cooperation goal.	3. \| Liikmesriigid ja piirkonnad püüavad kasutada piirkondadevahelist koostööd, et tugevdada ühtekuuluvuspoliitika tõhusust, julgustades piirkondade ja linnade vahel kogemuste vahetamist, et tugevdada majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide koostamist ja rakendamist.
7.3 Contribution of mainstream programmes to macro-regional and sea-basin strategies	7.3 Põhiprogrammide panus makropiirkondlikesse ja mere vesikonna strateegiatesse
1. \| In accordance with point (a)(ii) of Article 15(2) of this Regulation and the relevant provisions of the Fund-specific rules Member States shall seek to ensure successful mobilisation of Union funding for macro-regional and sea-basin strategies in line with the needs of the programme area identified by the Member States. Ensuring successful mobilisation may be done, among other actions, by prioritising operations deriving from macro-regional and sea-basin strategies by organising specific calls for them or giving priority to these operations in the selection process through identification of operations which can be jointly financed from different programmes.	1. \| Liikmesriigid püüavad kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõike 2 punkti a alapunktiga ii ja asjakohaste fondispetsiifiliste eeskirjade sätetega tagada liidu rahastamise eduka koondamise makropiirkondlike ja mere vesikonna strateegiate jaoks, kooskõlas liikmesriigi poolt kindlaks tehtud programmivaldkonna vajadustega. Eduka koondamise saab lisaks muudele meetmetele tagada, eelistades makropiirkondlikest ja mere vesikonna strateegiatest tulenevaid tegevusi, korraldades nende jaoks konkreetseid pakkumiskutseid või andes neile tegevustele valikumenetluses eelise, määrates kindlaks tegevused, mida saab erinevate programmide kaudu ühiselt rahastada.
2. \| Member States shall consider making use of relevant transnational programmes as frameworks to support the range of policies and funds needed to implement macro-regional and sea-basin strategies.	2. \| Liikmesriigid kaaluvad asjakohaste riikidevaheliste programmide kasutamist raamistikena, millega toetada erinevaid poliitika valdkondi ning makropiirkondlike ja mere vesikonna strateegiate rakendamiseks vajalikke vahendeid.
3. \| Member States shall promote, where appropriate, the use of ESI Funds in the context of macro-regional strategies, for the creation of European transport corridors, including supporting modernisation of customs, the prevention, preparedness and response to natural disasters, water management at river basin level, green infrastructure, integrated maritime cooperation across borders and sectors, R&I and ICT networks and management of shared marine resources in the sea basin and protection of marine biodiversity.	3. \| Liikmesriigid edendavad, kui see on asjakohane, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide fondide kasutamist makropiirkondlike strateegiate kontekstis Euroopa transpordikoridoride loomiseks, sealhulgas selleks, et toetada tolli ajakohastamist; loodusõnnetuste ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist, veemajandust valgala tasandil, rohelist taristut, integreeritud piiri- ja sektoriülest merenduskoostööd, teaduse ja innovatsiooni ning IKTga võrgustikke ning ühiste mere vesikonna mereressursside haldust ja merekeskkonna elurikkuse kaitset.
7.4 Transnational cooperation under the ESF	7.4 ESFist toetatav riikidevaheline koostöö
1. \| Member States shall seek to address policy areas identified in the relevant Council recommendations in order to maximise mutual learning.	1. \| Liikmesriigid püüavad käsitleda asjakohastes nõukogu soovitustes kindlaks määratud valdkondi, et maksimeerida vastastikust õppimist.
2. \| Member States shall, where appropriate, select the themes for transnational activities and establish appropriate implementation mechanisms in accordance with their specific needs.	2. \| Kui see on asjakohane, püüavad liikmesriigid valida riikidevaheliste meetmete teemad ja luua asjakohased rakendusmehhanismid vastavalt oma erivajadustele.
(1) Regulation (EU) No 1287/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 establishing a Programme for the Competitiveness of Enterprises and small and medium-sized enterprises (COSME) (2014 - 2020) and repealing Decision No 1639/2006/EC (See page 33 of this Official Journal).	(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 33).
(2) Commission Decision 2010/670/EU of 3 November 2010 laying down criteria and measures for the financing of commercial demonstration projects that aim at the environmentally safe capture and geological storage of CO2 as well as demonstration projects of innovative renewable energy technologies under the scheme for greenhouse gas emission allowance trading within the Community established by Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council (OJ L 290, 6.11.2010, p. 39).	(2) Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsus 2010/670/EL, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (ELT L 290, 6.11.2010, lk 39).
(3) Regulation (EU) No 1293/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 on the establishment of a Programme for the Environment and Climate Action (LIFE) and repealing Regulation (EC) No 614/2007 (See page 185 of this Official Journal).	(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 185).
(4) Regulation (EU) No 1288/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 establishing "Erasmus+": the Union programme for education, training, youth and sport and repealing Decisions Nos 1719/2006/EC, 1720/2006/EC and 1298/2008/EC (See page 50 of this Official Journal).	(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 50).
(5) Regulation (EU) No 1296/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 on a European Union Programme for Employment and Social Innovation ("EaSI") and amending Decision No 283/2010/EU establishing a European Progress Microfinance Facility for employment and social inclusion (See page 238 of this Official Journal).	(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 238).
(6) Regulation (EU) No 1316/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013, establishing the Connecting Europe Facility, amending Regulation (EU) No 913/2010 and repealing Regulations (EC) No 680/2007 and (EC) No 67/2010 (OJ L 348, 20.12.2013, p. 129).	(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (EÜT L 348, 20.12.2013, lk 129).
(7) Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2000 establishing a framework for Community action in the field of water policy (OJ L 327, 22.12.2000, p. 1).	(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(8) Directive 2008/98/EC of the European Parliament and of the Council of 19 November 2008 on waste and repealing certain Directives (OJ L 312, 22.11.2008, p. 3).	(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(9) Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7).	(9) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
ANNEX II	II LISA
METHOD FOR ESTABLISHING THE PERFORMANCE FRAMEWORK	TULEMUSRAAMISTIKU KEHTESTAMISE MEETOD
1. \| The performance framework shall consist of milestones established for each priority, with the exception of priorities dedicated to technical assistance and programmes dedicated to financial instruments in accordance with Article 39, for the year 2018 and targets established for 2023. The milestones and targets shall be presented in accordance with the format set out in table 1. \| Table 1: Standard format for the performance framework \| Priority \| Indicator and measurement unit, where appropriate \| \| Milestone for 2018 \| Target for 2023 \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \|	1. \| Tulemusraamistik koosneb igale prioriteedile – v.a tehnilisele abile pühendatud prioriteetidele ning artikli 39 kohaselt rahastamisvahenditele pühendatud programmidele – 2018. aastaks kehtestatud vahe-eesmärkidest ning 2023. aastaks kehtestatud eesmärkidest. Vahe-eesmärgid ja eesmärgid esitatakse tabelis 1 ettenähtud vormis. \| Tabel 1. Tulemusraamistiku standardvorm \| Prioriteet \| Vajaduse korral näitaja ja mõõtühik \| \| Vahe-eesmärk 2018. aastaks \| Eesmärk 2023. aastaks \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \| \|
2. \| Milestones are intermediate targets, directly linked to the achievement of the specific objective of a priority, where appropriate, expressing the intended progress towards the targets set for the end of the period. Milestones established for 2018 shall include financial indicators, output indicators and, where appropriate result indicators, which are closely linked to the supported policy interventions. Result indicators shall not be taken into account for the purposes of Article 22(6) and (7). Milestones may also be established for key implementation steps.	2. \| Vahe-eesmärgid on prioriteedi konkreetse eesmärgi saavutamisega otseselt seotud, vahe-etappideks seatud eesmärgid, mis vajaduse korral väljendavad ettenähtud tempot perioodi lõpuks seatud eesmärkide poole liikumisel. 2018. aastaks kehtestatud vahe-eesmärgid hõlmavad finants- ja väljundinäitajaid ning vajaduse korral tulemusnäitajaid, mis on tihedalt seotud toetatavate poliitikasekkumistega. Tulemusnäitajaid ei võeta arvesse artikli 22 lõigete 6 ja 7 kohaldamisel. Samuti võib kehtestada vahe-eesmärke rakendamise olulisimatele etappidele.
3. \| Milestones and targets shall be: \| (a) \| realistic, achievable, relevant, capturing essential information on the progress of a priority; \| (b) \| consistent with the nature and character of the specific objectives of the priority; \| (c) \| transparent, with objectively verifiable targets and the source data identified and, where possible, publicly available; \| (d) \| verifiable, without imposing a disproportionate administrative burden; \| (e) \| consistent across programmes, where appropriate.	3. \| Vahe-eesmärgid ja eesmärgid peavad olema: \| a) \| realistlikud, saavutatavad ja asjakohased, sisaldades olulist teavet prioriteedi saavutamisel tehtavate edusammude kohta; \| b) \| kooskõlas prioriteedi konkreetsete eesmärkide laadi ja omadustega; \| c) \| läbipaistvad, objektiivselt kontrollitavate eesmärkide ja määratud lähteandmetega ning, kui see on asjakohane, avalikkusele kättesaadavad; \| d) \| kontrollitavad, tekitamata ebaproportsionaalset halduskoormust; \| e) \| vajaduse korral kõikides programmides ühtsed.
4. \| The targets for 2023 for a given priority shall be established taking into account the amount of performance reserve related to the priority.	4. \| Prioriteedile 2023. aastaks eesmärkide kehtestamisel võetakse arvesse vastava prioriteedi jaoks moodustatud tulemusreservi summat.
5. \| In duly justified cases, such as a significant change in the economic, environmental and labour market conditions in a Member State or region, and in addition to amendments resulting from changes in allocations for a given priority, that Member State may propose the revision of milestones and targets in accordance with Article 30.	5. \| Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nt majandus-, keskkonna- ja tööturu tingimuste oluliste muutuste korral liikmesriigis või piirkonnas, ning lisaks konkreetse prioriteedi eraldiste muutmistest tulenevatele muudatustele võib liikmesriik teha artikli 30 kohaselt ettepaneku vahe-eesmärkide ja eesmärkide läbivaatamiseks.
ANNEX III	III LISA
PROVISIONS FOR DETERMINING THE SCOPE AND THE LEVEL OF SUSPENSION OF COMMITMENTS OR PAYMENTS REFERRED TO IN ARTICLE 23(11)	SÄTTED ARTIKLI 23 LÕIKES 11 OSUTATUD KULUKOHUSTUSTE VÕI MAKSETE PEATAMISE KOHALDAMISALA JA MÄÄRA KINDLAKSMÄÄRAMISEKS
1. DETERMINING THE LEVEL OF SUSPENSION OF COMMITMENTS	1. KULUKOHUSTUSTE PEATAMISE MÄÄRA KINDLAKSMÄÄRAMINE
The maximum level of suspension applied to a Member State shall in the first instance be determined taking into account the ceilings set out in points (a) to (c) of the third subparagraph of Article 23(11). That level shall be reduced if one or more of the following apply:	Liikmesriigi suhtes kohaldatava peatamise maksimummäära kindlaksmääramisel võetakse eelkõige arvesse artikli 23 lõike 11 kolmanda lõigu punktides a–c sätestatud ülemmäärasid. Määra vähendatakse, kui täidetud on üks või mitu järgmistest tingimustest:
(a) \| where the unemployment rate in the Member State for the year preceding the trigger event referred to in Article 23(9) exceeds the average rate for the Union by more than two percentage points, the maximum level of suspension shall be reduced by 15 %;	a) \| kui tööpuuduse määr asjaomases liikmesriigis oli artikli 23 lõikes 9 osutatud käivitavale sündmusele eelnenud aastal liidu keskmisest rohkem kui kahe protsendipunkti kõrgem, vähendatakse peatamise maksimummäära 15 % võrra;
(b) \| where the unemployment rate in the Member State for the year preceding the trigger event referred to in Article 23(9) exceeds the average rate for the Union by more than five percentage points, the maximum level of suspension shall be reduced by 25 %;	b) \| kui tööpuuduse määr asjaomases liikmesriigis oli artikli 23 lõikes 9 osutatud käivitavale sündmusele eelnenud aastal liidu keskmisest rohkem kui viie protsendipunkti kõrgem, vähendatakse peatamise maksimummäära 25 % võrra;
(c) \| where the unemployment rate in the Member State for the year preceding the trigger event referred to in Article 23(9) exceeds the average rate for the Union by more than eight percentage points, the maximum level of suspension shall be reduced by 50 %;	c) \| kui tööpuuduse määr asjaomases liikmesriigis oli artikli 23 lõikes 9 osutatud käivitavale sündmusele eelnenud aastal liidu keskmisest rohkem kui kaheksa protsendipunkti kõrgem, vähendatakse peatamise maksimummäära 50 % võrra;
(d) \| where the proportion of people at risk of poverty or social exclusion in the Member State exceeds the average for the Union by more than 10 percentage points for the year preceding the trigger event referred to in Article 23(9), the maximum level of suspension shall be reduced by 20 %;	d) \| kui vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal asjaomases liikmesriigis oli artikli 23 lõikes 9 osutatud käivitavale sündmusele eelnenud aastal liidu keskmisest rohkem kui 10 protsendipunkti kõrgem, vähendatakse peatamise maksimummäära 20 % võrra;
(e) \| where the Member State experiences a contraction of real GDP for two or more consecutive years preceding the trigger event referred to in Article 23(9), the maximum level of suspension shall be reduced by 20 %;	e) \| kui asjaomase liikmesriigi reaalne SKP vähenes artikli 23 lõikes 9 osutatud käivitavale sündmusele eelnenud kahe või enama aasta jooksul, vähendatakse peatamise maksimummäära 20 % võrra;
(f) \| where the suspension concerns commitments for the years 2018, 2019 or 2020, a reduction shall be applied to the level resulting from the application of Article 23(11) as follows: \| (i) \| for the year 2018, the level of suspension shall be reduced by 15 %; \| (ii) \| for the year 2019, the level of suspension shall be reduced by 25 %; \| (iii) \| for the year 2020, the level of suspension shall be reduced by 50 %.	f) \| kui peatamine puudutab kulukohustusi aastateks 2018, 2019 või 2020, kohaldatakse artikli 23 lõike 11 kohaldamisest tuleneva määra suhtes järgmist vähendamist: \| i) \| 2018. aasta puhul vähendatakse peatamise määra 15 % võrra; \| ii) \| 2019. aasta puhul vähendatakse peatamise määra 25 % võrra; \| iii) \| 2020. aasta puhul vähendatakse peatamise määra 50 % võrra;
The reduction in the level of suspension resulting from the application of points (a) to (f) shall not exceed in total 50 %.	Punktide a–f kohaldamisest tulenev peatamise määra vähendamine ei tohi olla suurem kui 50 %.
In the event that the situation described in point (b) or (c) occurs simultaneously with both points (d) and (e), the effect of the suspension shall be postponed by one year.	Juhul kui punktides b või c kirjeldatud olukord esineb samal ajal punktis b või c esitatud olukorraga, lükatakse peatamise jõustumine ühe aasta võrra edasi.
2. DETERMINING THE SCOPE OF SUSPENSION OF COMMITMENTS ACROSS PROGRAMMES AND PRIORITIES	2. KULUKOHUSTUSTE PEATAMISE KOHALDAMISALA KINDLAKSMÄÄRAMINE PROGRAMMIDE JA PRIORITEETIDE KAUPA
A suspension of commitments applied to a Member State shall in the first instance proportionally affect all programmes and priorities.	Liikmesriigi suhtes kohaldatav kulukohustuste peatamine mõjutab esmajoones proportsionaalselt kõiki programme ja prioriteete.
However, the following programmes and priorities shall be excluded from the scope of the suspension:	Kuid järgmised programmid ja prioriteedid arvatakse peatamise kohaldamisalast välja:
(i) \| programmes or priorities which are already subject to a suspension decision adopted in accordance with Article 23(6);	i) \| programmid ja prioriteedid, mille suhtes juba kohaldatakse artikli 23 lõike 6 kohaselt vastu võetud peatamise otsust;
(ii) \| programmes or priorities whose resources are to be increased as a result of a reprogramming request addressed by the Commission in accordance with Article 23(1) in the year of the trigger event referred to in Article 23(9);	ii) \| programmid ja prioriteedid, mille vahendeid on vaja suurendada komisjoni poolt artikli 23 lõikes 9 osutatud käivitava sündmuse aastal vastavalt artikli 23 lõikele 1 käsitletud ümberplaneerimise taotlusele;
(iii) \| programmes or priorities whose resources have been increased within the two years preceding the trigger event referred to in Article 23(9) as a result of a decision adopted in accordance with Article 23(5);	iii) \| programmid ja prioriteedid, mille vahendeid on artikli 23 lõike 5 kohaselt vastu võetud otsuse tulemusena artikli 23 lõikes 9 osutatud käivitavale sündmusele eelnenud kahe aasta jooksul suurendatud;
(iv) \| programmes or priorities which are of critical importance to addressing adverse economic or social conditions. Such programmes or priorities shall cover programmes or priorities supporting investments of particular importance to the Union related to the YEI. Programmes or priorities may be considered of such critical importance when they support investments related to the implementation of recommendations addressed to the Member State concerned in the framework of the European Semester and aimed at structural reforms, or related to priorities supporting poverty reduction or to financial instruments for the competitiveness of SMEs.	iv) \| väga olulised programmid ja prioriteedid, millega püütakse leida lahendust negatiivsetele majandus- ja sotsiaaltingimustele. Selliste programmide või prioriteetide hulka kuuluvad programmid ja prioriteedid, millest toetatakse liidu jaoks eriti olulisi noorte tööhõive algatusega seotud investeeringuid. Programme ja prioriteete võib pidada väga oluliseks, kui nendest toetatakse investeeringuid, mis on seotud Euroopa poolaasta raames asjaomasele liikmesriigile antud soovituste elluviimisega ning on suunatud struktuurireformidele, või mis on seotud prioriteetidega, millest toetatakse vaesuse vähendamist või VKEde konkurentsivõimet suurendavaid rahastamisvahendeid.
3. DETERMINING THE FINAL LEVEL OF SUSPENSION OF COMMITMENTS FOR THE PROGRAMMES FALLING WITHIN THE SCOPE OF THE SUSPENSION	3. KULUKOHUSTUSTE PEATAMISE LÕPLIKU MÄÄRA KINDLAKSMÄÄRAMINE PEATAMISE KOHALDAMISALASSE KUULUVATE PROGRAMMIDE PUHUL
The exclusion of a priority within a programme shall be carried out by reducing the commitment of the programme pro rata to the allocation to the priority.	Programmis sisalduva prioriteedi väljajätmiseks vähendatakse programmi kulukohustust võrdeliselt prioriteedi eraldisega.
The level of suspension to be applied to the commitments of the programmes shall be that which is necessary to reach the aggregate level of suspension determined under point 1.	Programmide kulukohustuste suhtes kohaldatav peatamise määr on selline, mida on vaja punktis 1 määratletud peatamise kogumäära saavutamiseks.
4. DETERMINING THE SCOPE AND THE LEVEL OF SUSPENSION OF PAYMENTS	4. MAKSETE PEATAMISE KOHALDAMISALA JA MÄÄRA KINDLAKSMÄÄRAMINE
The programmes and priorities referred to under point 2(i) to (iv) shall also be excluded from the scope of suspension of payments.	Punkti 2 alapunktides i–iv osutatud programmid ja prioriteedid arvatakse ka maksete peatamise kohaldamisalast välja.
The level of suspension to be applied shall not exceed 50 % of the payments of programmes and priorities.	Kohaldatava peatamise määr ei ületa 50 % programmide ja prioriteetide maksetest.
ANNEX IV	IV LISA
IMPLEMENTATION OF FINANCIAL INSTRUMENTS: FUNDING AGREEMENTS	RAHASTAMISVAHENDITE RAKENDAMINE: RAHASTAMISLEPINGUD
1. \| Where a financial instrument is implemented under points (a) and (b) of Article 38(4), the funding agreement shall include the terms and conditions for making contributions from the programme to the financial instrument and shall include at least the following elements: \| (a) \| the investment strategy or policy including implementation arrangements, financial products to be offered, final recipients targeted, and envisaged combination with grant support (as appropriate); \| (b) \| a business plan or equivalent documents for the financial instrument to be implemented, including the expected leverage effect referred to in Article 37(2); \| (c) \| the target results that the financial instrument concerned is expected to achieve to contribute to the specific objectives and results of the relevant priority; \| (d) \| provisions for monitoring of the implementation of investments and of deal flows including reporting by the financial instrument to the fund of funds and/or the managing authority to ensure compliance with Article 46; \| (e) \| audit requirements, such as minimum requirements for documentation to be kept at the level of the financial instrument (and at the level of the fund of funds where appropriate), and requirements in relation to the maintenance of separate records for the different forms of support in compliance with Article 37(7) and (8) (where applicable), including provisions and requirements regarding access to documents by audit authorities of Member States, Commission auditors and the European Court of Auditors in order to ensure a clear audit trail, in accordance with Article 40; \| (f) \| requirements and procedures for managing the phased contribution provided by the programme in accordance with Article 41 and for the forecast of deal flows, including requirements for fiduciary/separate accounting as set out in Article 38(6); \| (g) \| requirements and procedures for managing interest and other gains generated as referred to in Article 43, including acceptable treasury operations/investments, and the responsibilities and liabilities of the parties concerned; \| (h) \| provisions regarding the calculation and payment of management costs incurred or of the management fees of the financial instrument; \| (i) \| provisions regarding the re-utilisation of resources attributable to the support from the ESI Funds until the end of the eligibility period in compliance with Article 44; \| (j) \| provisions regarding the use of resources attributable to the support of the ESI Funds after the end of the eligibility period in compliance with Article 45 and an exit policy for the contribution from the ESI Funds out of the financial instrument; \| (k) \| conditions for a possible total or partial withdrawal of programme contributions from programmes to financial instruments, including the fund of funds where applicable; \| (l) \| provisions to ensure that bodies implementing financial instruments manage financial instruments with independence and in accordance with the relevant professional standards, and act in the exclusive interest of the parties providing contributions to the financial instrument; \| (m) \| provisions for the winding-up of the financial instrument. \| In addition, where financial instruments are organised through a fund of funds, the funding agreement between the managing authority and the body that implements the fund of funds must also provide for the appraisal and selection of bodies implementing the financial instruments, including calls for expression of interest or public procurement procedures.	1. \| Kui rahastamisvahendit rakendatakse määruse artikli 38 lõike 4 punktide a ja b kohaselt, sisaldab rahastamisleping rakenduskavast rahastamisvahendisse maksete tegemise tingimusi ning vähemalt järgmist: \| a) \| investeerimisstrateegia või -poliitika, mis hõlmab rakendamiskorda, pakutavaid finantstooteid, sihtgrupiks olevaid lõppsaajaid ja (vajaduse korral) kavandatud kombineerimist toetustega; \| b) \| rakendatava rahastamisvahendi äriplaan või samaväärsed dokumendid, sealhulgas artikli 37 lõikes 2 osutatud eeldatav võimendav mõju; \| c) \| eesmärgiks seatud tulemused, mida asjaomase rahastamisvahendi abil loodetakse saavutada, et anda panus asjakohase prioriteedi või meetme konkreetsete eesmärkide ja tulemuste saavutamisse; \| d) \| sätted investeeringute kasutamise ja investeerimispakkumiste seire kohta, sealhulgas rahastamisvahendi aruandlus fondifondile ja/või korraldusasutusele, et tagada vastavus artiklile 46; \| e) \| auditeerimisnõuded, näiteks miinimumnõuded rahastamisvahendi tasandil (ja vajaduse korral fondifondi tasandil) säilitatava dokumentatsiooni kohta, nõuded seoses eraldi arvepidamisega erinevat liiki toetuste kohta vastavalt artikli 37 lõigetele 7 ja 8 (vajaduse korral), sealhulgas sätted ja nõuded liikmesriikide asutuste, komisjoni audiitorite ja Euroopa Kontrollikoja juurdepääsu kohta dokumentidele, et tagada selge kontrolljälg vastavalt artiklile 40; \| f) \| nõuded ja menetlused rakenduskavast vastavalt artiklile 41 saadavate järkjärguliste maksete haldamiseks ja investeerimispakkumiste prognoosimiseks, sealhulgas nõuded usalduskontode / eraldi arvepidamise kohta, nagu on sätestatud artikli 38 lõikes 6; \| g) \| nõuded ja menetlused intresside ja artiklis 43 osutatu kohaselt tekkinud muude tulude haldamiseks, sealhulgas nõuetekohased sularahatehingud/investeeringud ning asjaosaliste vastutus ja kohustused; \| h) \| sätted rahastamisvahendi halduskulude või haldustasude arvutamise ja maksmise kohta; \| i) \| sätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamise kohta kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni vastavalt artiklile 44; \| j) \| sätted Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite kasutamise kohta kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni vastavalt artiklile 45 ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetuste rahastamisvahendist väljaviimise poliitika; \| k) \| tingimused programmist saadud rahalise toetuse võimalikuks täielikuks või osaliseks väljaviimiseks programmidest rahastamisvahenditesse, sealhulgas vajaduse korral fondifondi; \| l) \| sätted, millega tagatakse, et rahastamisvahendeid rakendavad asutused haldavad rahastamisvahendeid sõltumatult ja kooskõlas vastavate kutsenõuetega ning tegutsevad vaid rahastamisvahendisse rahalist toetust andvate poolte huvides; \| m) \| sätted rahastamisvahendi tegevuse lõpetamise kohta. \| Kui rahastamisvahendid on korraldatud fondifondi kaudu, siis peab korraldusasutuse ja fondifondi rakendava asutuse vaheline rahastamisleping lisaks sisaldama ka sätteid rahastamisvahendeid rakendavate asutuste hindamise ja valimise kohta, sealhulgas hankemenetluses osalemise taotluste esitamise ettepanekute või riigihangete korra kohta.
2. \| Strategy documents referred to under Article 38(8) for financial instruments implemented under point (c) of Article 38(4) shall include at least the following elements: \| (a) \| the investment strategy or policy of the financial instrument, general terms and conditions of envisaged debt products, target recipients and actions to be supported; \| (b) \| a business plan or equivalent documents for the financial instrument to be implemented, including the expected leverage effect referred to in Article 37(2); \| (c) \| the use and re-use of resources attributable to the support of the ESI Funds in accordance with Articles 43, 44 and 45; \| (d) \| monitoring and reporting of the implementation of the financial instrument to ensure compliance with Article 46.	2. \| Artikli 38 lõike 8 punkti c kohaselt rakendatavate rahastamisvahendite strateegiadokumendid, millele on osutatud artikli 38 lõikes 4, peavad sisaldama vähemalt järgmist: \| a) \| rahastamisvahendi investeerimisstrateegia või -poliitika, kavandatud laenutoodete üldtingimused, sihtgrupid ja toetatavad tegevused; \| b) \| rakendatava rahastamisvahendi äriplaan või samaväärsed dokumendid, sealhulgas artikli 37 lõikes 2 osutatud eeldatav võimendav mõju; \| c) \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadud toetusele lisanduvate vahendite kasutamine ja uuesti kasutamine vastavalt artiklitele 43, 44 ja 45; \| d) \| rahastamisvahendi rakendamise seire ja aruandlus, et tagada vastavus artiklile 46.
ANNEX V	V LISA
DEFINITION OF FLAT-RATES FOR NET-REVENUE GENERATING PROJECTS	PUHASTULU TEKITAVATE PROJEKTIDE KINDLA MAKSEMÄÄRA KINDLAKSMÄÄRAMINE
\| Sector \| Flat rates	\| Sektor \| Kindel maksumäär
1 \| ROAD \| 30 %	1 \| MAANTEEVEDU \| 30 %
2 \| RAIL \| 20 %	2 \| RAUDTEEVEDU \| 20 %
3 \| URBAN TRANSPORT \| 20 %	3 \| LINNATRANSPORT \| 20 %
4 \| WATER \| 25 %	4 \| VESI \| 25 %
5 \| SOLID WASTE \| 20 %	5 \| TAHKED JÄÄTMED \| 20 %
ANNEX VI	VI LISA
ANNUAL BREAKDOWN OF COMMITMENT APPROPRIATIONS FOR 2014 TO 2020	KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE JAOTUS AASTATE KAUPA AASTATEKS 2014–2020
Adjusted annual profile (including YEI top-up)	Korrigeeritud jaotus aastate kaupa (sh noorte tööhõive algatuse jaoks ettenähtud lisatoetus)
\| 2014 \| 2015 \| 2016 \| 2017 \| 2018 \| 2019 \| 2020 \| Total	\| 2014 \| 2015 \| 2016 \| 2017 \| 2018 \| 2019 \| 2020 \| Kokku
EUR, 2011 prices \| 44 677 333 745 \| 45 403 321 660 \| 46 044 910 729 \| 46 544 721 007 \| 47 037 288 589 \| 47 513 211 563 \| 47 924 907 446 \| 325 145 694 739	eurodes, 2011. aasta hindades \| 44 677 333 745 \| 45 403 321 660 \| 46 044 910 729 \| 46 544 721 007 \| 47 037 288 589 \| 47 513 211 563 \| 47 924 907 446 \| 325 145 694 739
ANNEX VII	VII LISA
ALLOCATION METHODOLOGY	ERALDAMISMETOODIKA
Allocation method for the less developed regions eligible under the Investment for growth and jobs goal, referred to in point (a) of the first subparagraph of Article 90(2)	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohaselt rahastamiskõlblikele, artikli 90 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud vähem arenenud piirkondadele toetuse eraldamise meetod
1. \| Each Member State's allocation shall be the sum of the allocations for its individual eligible NUTS level 2 regions, calculated in accordance with the following steps: \| (a) \| determination of an absolute amount (in EUR) obtained by multiplying the population of the region concerned by the difference between that region's GDP per capita, measured in PPS, and the EU-27 average GDP per capita (in PPS); \| (b) \| application of a percentage to the above absolute amount in order to determine that region's financial envelope; this percentage shall be graduated to reflect the relative prosperity, measured in PPS, as compared to the EU-27 average, of the Member State in which the eligible region is situated, i.e.: \| (i) \| for regions in Member States whose level of GNI per capita is below 82 % of the EU-27 average: 3,15 %; \| (ii) \| for regions in Member States whose level of GNI per capita is between 82 % and 99 % of the EU-27 average: 2,70 %; \| (iii) \| for regions in Member States whose level of GNI per capita is over 99 % of the EU-27 average: 1,65 %; \| (c) \| to the amount obtained in accordance with point (b) is added, if applicable, an amount resulting from the allocation of a premium of EUR 1 300 per unemployed person per year, applied to the number of persons unemployed in that region exceeding the number that would be unemployed if the average unemployment rate of all the EU less developed regions applied.	1. \| Igale liikmesriigile ettenähtud eraldised on tema rahastamiskõlblikele NUTS 2. tasandi piirkondadele eraldatavate vahendite summa, mis arvutatakse vastavalt järgmistele alapunktidele: \| a) \| absoluutsumma (eurodes) määratakse kindlaks, korrutades kõnealuse piirkonna rahvaarvu kõnealuse piirkonna elaniku kohta arvestatava SKP (mõõdetuna ostujõu pariteetides) ja 27-liikmelise ELi elaniku kohta arvestatava keskmise SKP (mõõdetuna ostujõu pariteetides) vahega; \| b) \| kõnealusele piirkonnale eraldatava kogueraldise kindlaksmääramiseks kohaldatakse ülaltoodud absoluutsumma suhtes protsendimäära; selline protsendimäär on astmeline, et võtta arvesse rahastamiskõlbliku piirkonna asukohaks oleva liikmesriigi suhtelist jõukust ostujõu pariteetides võrreldes 27-liikmelise ELi keskmisega, s.o \| i) \| selliste piirkondade puhul, mis asuvad liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 82 % 27-liikmelise ELi keskmisest: 3,15 %; \| ii) \| selliste piirkondade puhul, mis asuvad liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on 82–99 % 27-liikmelise ELi keskmisest: 2,70 %; \| iii) \| selliste piirkondade puhul, mis asuvad liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on üle 99 % 27-liikmelise ELi keskmisest: 1,65 %; \| c) \| kui see on kohaldatav, lisatakse alapunktis b saadud summale summa, mis saadakse 1 300 euro suuruse lisamakse eraldamisega iga töötu elaniku kohta aastas, kohaldatuna arvu suhtes, mille võrra ületab asjaomase piirkonna töötute arv nende inimeste arvu, kes oleksid töötud, kui kohaldataks kõikide ELi vähemarenenud piirkondade keskmist tööpuuduse määra.
Allocation method for transition regions eligible under the Investment for growth and jobs goal, referred to in point (b) of the first subparagraph of Article 90(2)	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohaselt rahastamiskõlblikele, artikli 90 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud üleminekupiirkondadele toetuse eraldamise meetod
2. \| Each Member State's allocation shall be the sum of the allocations for its individual eligible NUTS level 2 regions, calculated in accordance with the following steps: \| (a) \| determination of the minimum and maximum theoretical aid intensity for each eligible transition region. The minimum level of support is determined by the average per capita aid intensity per Member State before the application of the regional safety net, allocated to the more developed regions of that Member State. If the Member State has no more developed regions, the minimum level of support will correspond to the initial average per capita aid intensity of all more developed regions, i.e. EUR 19,80 per head and per year. The maximum level of support refers to a theoretical region with a GDP per head of 75 % of the EU-27 average and is calculated using the method defined in points (a) and (b) of paragraph 1. Of the amount obtained by this method, 40 % is taken into account; \| (b) \| calculation of initial regional allocations, taking into account regional GDP per capita (in PPS) through a linear interpolation of the region's relative GDP per capita compared to EU-27; \| (c) \| to the amount obtained in accordance with point (b) is added, if applicable, an amount resulting from the allocation of a premium of EUR 1 100 per unemployed person per year, applied to the number of persons unemployed in that region exceeding the number that would be unemployed if the average unemployment rate of all the less developed regions applied.	2. \| Igale liikmesriigile ettenähtud eraldised on tema rahastamiskõlblikele NUTS 2. tasandi piirkondadele eraldatavate vahendite summa, mis arvutatakse vastavalt järgmistele alapunktidele: \| a) \| abi minimaalse ja maksimaalse teoreetilise osatähtsuse kindlaksmääramine iga rahastamiskõlbliku üleminekupiirkonna kohta. Toetuse miinimumtase määratakse kindlaks abi keskmise osatähtsuse järgi elaniku kohta liikmesriigis enne piirkondliku turvaabinõu kohaldamist ja see eraldatakse kõnealuse liikmesriigi enamarenenud piirkondadele. Kui liikmesriigis ei ole enamarenenud piirkondi, vastab toetuse miinimumtase kõigi enamarenenud piirkondade abi keskmisele algsele osatähtsusele elaniku kohta, s.o 19,80 eurole inimese kohta aastas. Toetuse maksimumtaseme puhul kasutatakse teoreetilist piirkonda, mille SKP elaniku kohta on 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest, ja see arvutatakse punkti 1 alapunktides a ja b sätestatud meetodit kasutades. Nii saadud summast võetakse arvesse 40 %; \| b) \| algsete piirkondlike eraldiste arvutamine, mille puhul võetakse arvesse piirkonna SKPd elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu pariteetides), kasutades piirkonna ühe elaniku kohta arvestatava suhtelise SKP kohta lineaarset interpoleerimist 27-liikmelise ELiga võrreldes; \| c) \| kui see on kohaldatav, lisatakse alapunktis b kohaselt saadud summale summa, mis saadakse 1 100 euro suuruse lisamakse eraldamisega iga töötu elaniku kohta aastas, kohaldatuna arvu suhtes, mille võrra ületab asjaomase piirkonna töötute arv nende inimeste arvu, kes oleksid töötud, kui kohaldataks kõikide vähemarenenud piirkondade keskmist tööpuuduse määra.
Allocation method for the more developed regions eligible under the Investment for growth and jobs goal, referred to in point (c) of the first subparagraph of Article 90(2)	Majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohaselt rahastamiskõlblikele, artikli 90 lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud enamarenenud piirkondadele toetuse eraldamise meetod
3. \| The total initial theoretical financial envelope shall be obtained by multiplying an aid intensity per head and per year of EUR 19,80 by the eligible population.	3. \| Algne teoreetiline kogueraldis saadakse, korrutades abi osatähtsuse 19,80 eurot elaniku kohta aastas rahastamiskõlbliku elanikkonna arvuga.
4. \| The share of each Member State concerned shall be the sum of the shares of its eligible NUTS level 2 regions, which are determined on the basis of the following criteria, weighted as indicated: \| (a) \| total regional population (weighting 25 %); \| (b) \| number of unemployed people in NUTS level 2 regions with an unemployment rate above the average of all more developed regions (weighting 20 %); \| (c) \| employment to be added to reach the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth target for regional employment rate (ages 20 to 64) of 75 % (weighting 20 %); \| (d) \| number of persons aged 30 to 34 with tertiary educational attainment to be added to reach the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth target of 40 % (weighting 12,5 %); \| (e) \| number of early leavers from education and training (aged 18 to 24) to be subtracted to reach the Union strategy for smart, sustainable and inclusive growth target of 10 % (weighting 12,5 %); \| (f) \| difference between the observed GDP of the region (measured in PPS), and the theoretical regional GDP if the region were to have the same GDP per head as the most prosperous NUTS level 2 region (weighting 7,5 %); \| (g) \| population of NUTS level 3 regions with a population density below 12,5 inhabitants/km2 (weighting 2,5 %).	4. \| Igale asjaomasele liikmesriigile kuuluv osa on riigi rahastamiskõlblike NUTS 2. tasandi piirkondade osade summa, mis määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel vastavalt esitatud osakaalule: \| a) \| kogu piirkonna rahvaarv (osakaal 25 %); \| b) \| töötute arv NUTS 2. tasandi piirkondades, mille tööpuuduse määr on suurem kui kõigi enamarenenud piirkondade keskmine (osakaal 20 %); \| c) \| täiendav tööhõive, mida on tarvis liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia 75 %-lise piirkondliku tööhõive määra (20–64aastase elanikkonna seas) eesmärgi saavutamiseks (osakaal 20 %); \| d) \| kolmanda taseme hariduse omandanud 30–34aastaste inimeste täiendav arv, mida on tarvis liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia 40 %-lise eesmärgi saavutamiseks (osakaal 12,5 %); \| e) \| haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkunud noorte arv (vanuses 18–24 aastat), mis tuleb praegusest lahutada, et saavutada liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia 10 %-line eesmärk (osakaal 12,5 %); \| f) \| piirkonna tegeliku SKP (mõõdetuna ostujõu pariteetides) ja piirkonna teoreetilise SKP vaheline erinevus, kui piirkonnas oleks sama SKP elaniku kohta mis kõige jõukamal NUTS 2. tasandil piirkonnal (osakaal 7,5 %); \| g) \| rahvaarv NUTS 3. tasandi piirkondades, mille rahvastiku tihedus on alla 12,5 elaniku/km2 (osakaal 2,5 %).
Allocation method for the Member States eligible for the Cohesion Fund under Article 90(3)	Eraldamismeetod vastavalt artikli 90 lõikele 3 Ühtekuuluvusfondist toetust saavate liikmesriikide jaoks
5. \| The total theoretical financial envelope shall be obtained by multiplying the average aid intensity per head and per year of EUR 48 by the eligible population. Each eligible Member State's a priori allocation of this theoretical financial envelope corresponds to a percentage based on its population, surface area and national prosperity, and shall be obtained by applying the following steps: \| (a) \| calculation of the arithmetical average of that Member State's population and surface area shares of the total population and surface area of all the eligible Member States. If, however, a Member State's share of total population exceeds its share of total surface area by a factor of five or more, reflecting an extremely high population density, only the share of total population will be used for this step; \| (b) \| adjustment of the percentage figures so obtained by a coefficient representing one third of the percentage by which that Member State's GNI per capita (measured in purchasing power parities) for the period 2008-2010 exceeds or falls below the average GNI per capita of all the eligible Member States (average expressed as 100 %).	5. \| Teoreetiline kogueraldis saadakse, korrutades abi keskmise osatähtsuse 48 eurot elaniku kohta aastas rahastamiskõlbliku elanikkonna suurusega. Sellest teoreetilisest kogueraldisest igale rahastamiskõlblikule liikmesriigile antavate eraldiste eelnevalt kindlaks määratud summa vastab protsendimäärale, mis põhineb riigi elanikkonnal, pindalal ja riigi jõukusel, ning saadakse järgmiste alapunktide rakendamise abil: \| a) \| liikmesriigi rahvaarvu ja pindala aritmeetilise keskmise osakaalu arvutamine kõigi rahastamiskõlblike liikmesriikide kogu rahvaarvust ja pindalast. Kui liikmesriigi osakaal kogu elanikkonnast ületab tema osakaalu kogupindalast teguri võrra, mis on viis või suurem, peegeldades äärmiselt suurt rahvastikutihedust, kasutatakse selles etapis ainult liikmesriigi osakaalu kogu elanikkonnast; \| b) \| sellisel viisil saadud protsendimäära korrigeeritakse koefitsiendiga, mis moodustab ühe kolmandiku protsendimäärast, mille võrra selle liikmesriigi 2008.–2010. aasta kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu pariteetides) ületab kõigi rahastamiskõlblike liikmesriikide keskmist kogurahvatulu elaniku kohta või jääb sellest allapoole (keskmine vastab 100 %-le).
6. \| In order to reflect the significant needs of Member States, which acceded to the Union on or after 1 May 2004, in terms of transport and environment, their share of the Cohesion Fund will be set at a minimum of one third of their total final financial allocation after capping as defined in paragraphs 10 to 13 received on average over the period.	6. \| Selleks et võtta arvesse Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal või hiljem ühinenud liikmesriikide olulisi vajadusi transpordi ja keskkonna valdkonnas, määratakse nende Ühtekuuluvusfondi osaks vähemalt üks kolmandik nende lõplikust rahalisest kogueraldisest pärast piiristuse kohaldamist, nagu on määratud punktides 10-13, mis saadakse keskmiselt perioodi vältel.
7. \| The allocation from the Cohesion Fund for the Member States defined in the second subparagraph of Article 90(3) shall be digressive over seven years. This transitional support will be of EUR 48 per capita in 2014, applied to the total population of the Member State. The amounts in the following years will be expressed as a percentage of the amount defined for 2014, the percentages being 71 % in 2015, 42 % in 2016, 21 % in 2017, 17 % in 2018, 13 % in 2019 and 8 % in 2020.	7. \| Artikli 90 lõike 3 teises lõigus kindlaks määratud liikmesriikidele Ühtekuuluvusfondist ettenähtud eraldis makstakse seitsme aasta jooksul välja kahanevate summadena. See üleminekutoetus on 2014. aastal 48 eurot elaniku kohta ja seda kohaldatakse liikmesriigi kogu elanikkonna suhtes. 2014. aastale järgnevate aastate summad on väljendatud protsendimäärana 2014. aasta summast järgmiselt: 2015. aastal 71 %, 2016. aastal 42 %, 2017. aastal 21 %, 2018. aastal 17 %, 2019. aastal 13 % ja 2020. aastal 8 %.
Allocation method for the European territorial cooperation goal referred to in Article 4 of the ETC Regulation	ETK määruse artiklis 4 osutatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud eraldamismeetod
8. \| The allocation of resources by Member State, covering cross-border and transnational cooperation, and including the contribution from the ERDF to the European Neighbourhood Instrument and the Instrument for Pre-Accession Assistance, is determined as the weighted sum of the share of the population of border regions and of the share of the total population of each Member State. The weight is determined by the respective shares of the cross-border and transnational strands. The shares of the cross border and transnational cooperation components are 77,9 % and 22,1 %.	8. \| Igale liikmesriigile eraldatavate vahendite summa, mis hõlmab piiriülest ja riikidevahelist koostööd ja mis sisaldab Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendile ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendile ERFist eraldatavat toetust, on kindlaks määratud piirialade elanikkonna osakaalu ja liikmesriigi koguelanikkonna osakaalu kaalutud summana. Kaaluteguri määravad piiriülese ja riikidevahelise koostöö vastavad osakaalud. Piiriülese ja riikidevahelise koostöö osakaalud on 77,9 % ja 22,1 %.
Allocation method of the additional funding for regions referred to in point (e) of Article 92(1)	Artikli 92 lõike 1 punktis e osutatud piirkondadele ettenähtud täiendava toetuse eraldamise meetod
9. \| An additional special allocation corresponding to an aid intensity of EUR 30 per inhabitant per year will be allocated to the outermost NUTS level 2 regions and the northern sparsely populated NUTS level 2 regions. That allocation will be distributed per region and Member State in a manner proportional to the total population of those regions.	9. \| Äärepoolseimatele NUTS 2. tasandi piirkondadele ja hõredalt asustatud põhjapoolsetele NUTS 2. tasandi piirkondadele on ette nähtud täiendav eritoetus, mis vastab abi osatähtsusele 30 eurot elaniku kohta aastas. See eraldis jaotatakse piirkonna ja liikmesriigi kohta proportsionaalselt nende piirkondade kogurahvastikuga.
Maximum level of transfers from funds supporting cohesion	Ühtekuuluvust toetavatest fondidest tehtavate ülekannete maksimummäärad
10. \| In order to contribute to achieving adequate concentration of cohesion funding on the least developed regions and Member States and to the reduction of disparities in average per capita aid intensities, the maximum level of transfer (capping) from the Funds to each individual Member State will be 2,35 % of the GDP of the Member State. The capping will be applied on an annual basis, subject to adjustments necessary to accommodate the frontloading of the YEI, and will - if applicable - proportionally reduce all transfers (except for the more developed regions and European territorial cooperation goal) to the Member State concerned in order to obtain the maximum level of transfer. For Member States which acceded to the Union before 2013 and whose average real GDP growth 2008-2010 was lower than -1 %, the maximum level of transfer will be 2,59 %.	10. \| Selleks, et soodustada ühtekuuluvusvahendite asjakohast koondamist vähim arenenud piirkondadesse ja liikmesriikidesse ning erinevuste vähendamist elaniku kohta antava keskmise abi osatähtsuses, on igale liikmesriigile fondidest ülekantavate summade maksimummäär (piiristus) 2,35 % liikmesriigi SKPst. Piiristust kohaldatakse aastapõhiselt, tehes kohandusi, mida on vaja, et rakendada võimalikult kiiresti noorte tööhõive algatust, ning vajaduse korral vähendatakse sellega proportsionaalselt kõiki ülekandeid (välja arvatud ülekanded enamarenenud piirkondadele ja ülekanded Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames) asjaomastele liikmesriikidele, et saavutada ülekannete maksimummäär. Liikmesriikide puhul, kes ühinesid liiduga enne 2013. aastat ja kelle keskmine SKP reaalkasv aastatel 2008–2010 oli alla -1 %, kehtestatakse ülekannete maksimummäär 2,59 %.
11. \| The ceilings referred to in paragraph 10 above include the contributions from the ERDF to the financing of the cross-border strand of the European Neighbourhood Instrument and of the Instrument for Pre-Accession Assistance. Those ceilings do not include the specific allocation of EUR 3 000 000 000 for the YEI.	11. \| Lõikes 10 osutatud ülemmäärad sisaldavad ERFi toetust Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi piiriülesele harule. Ülemmäärades ei sisaldu noorte tööhõive algatusele ettenähtud 3 000 000 000 euro suurune sihtotstarbeline eraldis.
12. \| Calculations of GDP by the Commission will be based on the statistics available in May 2012. Individual national growth rates of GDP for 2014 to 2020, as projected by the Commission in May 2012, will be applied for each Member State separately.	12. \| Komisjon teeb SKP arvutused 2012. aasta mais kättesaadavate statistiliste andmete põhjal. Komisjoni poolt 2012. aasta mais aastateks 2014–2020 prognoositud individuaalseid riiklikke SKP kasvumäärasid kohaldatakse iga liikmesriigi puhul eraldi.
13. \| The rules described in paragraph 10 shall not result in allocations per Member State higher than 110 % of their level in real terms for the 2007-2013 programming period.	13. \| Lõikes 10 kirjeldatud eeskirjade alusel ei tohi ühelegi liikmesriigile määrata eraldist, mis on suurem kui 110 % liikmesriigi programmiperioodi 200.-201 tegelikult määrast.
Additional provisions	Lisavahendid
14. \| For all regions whose GDP per capita (in PPS) was used as an eligibility criterion for the 2007-2013 programming period and was less than 75 % of the EU-25 average, but whose GDP per capita is above 75 % of the EU-27 average, the minimum level of support in 2014-2020 under the Investment for growth and jobs goal will correspond every year to 60 % of their former indicative average annual allocation under the Convergence allocation, calculated by the Commission within the multiannual financial framework 2007-2013.	14. \| Kõigi piirkondade puhul, mille SKP elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu pariteetides), mida kasutatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, oli programmiperioodil 2007–2013 alla 75 % 25-liikmelise ELi keskmisest, kuid mille SKP elaniku kohta on enam kui 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest, võrdub aastatel 2014–2020 eraldatava toetuse miinimumtase majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames igal aastal 60 %ga nende varasemast keskmisest soovituslikust aastaeraldisest, mis tehti lähenemiseesmärgi alusel; protsendid on komisjon välja arvutanud 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames.
15. \| No transition region shall receive less than what it would have received if it had been a more developed region. In order to determine the level of this minimum allocation, the allocation distribution method for more developed regions will be applied to all regions having a GDP per capita of at least 75 % of the EU-27 average.	15. \| Ükski üleminekupiirkond ei saa vähem, kui ta oleks saanud siis, kui ta oleks olnud enamarenenud piirkond. Miinimumeraldise taseme kindlaksmääramiseks kohaldatakse enamarenenud piirkondade puhul kasutatavat eraldiste jaotamise meetodit kõikide piirkondade suhtes, mille SKP elaniku kohta on vähemalt 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest.
16. \| The minimum total allocation from the Funds for a Member State shall correspond to 55 % of its individual 2007-2013 total allocation. The adjustments needed to fulfil this requirement shall be applied proportionally to the allocations from the Funds, excluding the allocations under the European territorial cooperation goal.	16. \| Liikmesriigile fondidest tehtava kogueraldise miinimummäär on 55 % aastate 2007–2013 kogueraldisest sellele riigile. Selle nõude täitmiseks tehtavat kohandust kohaldatakse proportsionaalselt fondide eraldistele, välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames tehtavad eraldised.
17. \| To address the effects of the economic crisis on Member States within the euro area on their level of prosperity, and in order to boost growth and job creation in these Member States, the Structural Funds will provide the following additional allocations: \| (a) \| EUR 1 375 000 000 for the more developed regions of Greece; \| (b) \| EUR 1 000 000 000 for Portugal, distributed as follows: EUR 450 000 000 for more developed regions, of which EU 150 000 000 for Madeira, EUR 75 000 000 for the transition region and EUR 475 000 000 for the less developed regions; \| (c) \| EUR 100 000 000 for the Border, Midland and Western region of Ireland; \| (d) \| EUR 1 824 000 000 for Spain, of which EUR 500 000 000 for Extremadura, EUR 1 051 000 000 for the transition regions and EUR 273 000 000 for the more developed regions; \| (e) \| EUR 1 500 000 000 for the less developed regions of Italy, out of which EUR 500 000 000 for non-urban areas.	17. \| Selleks, et leevendada majanduskriisi mõju euroala liikmesriikidele vastavalt nende jõukuse tasemele ja et soodustada neis liikmesriikides majanduskasvu ja tööhõivet, eraldatakse struktuurifondidest järgmised lisasummad: \| a) \| Kreeka vähem arenenud piirkondadele 1 375 000 000 eurot; \| b) \| Portugalile 1 000 000 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: enamarenenud piirkondadele 450 000 000 eurot, millest 150 000 000 eurot eraldatakse Madeirale, 75 000 000 eurot üleminekupiirkonnale ja 475 000 000 eurot vähim arenenud piirkondadele; \| c) \| Iirimaa piirkonnale Border, Midlands and Western 100 000 000 eurot; \| d) \| Hispaaniale 1 824 000 000 eurot, millest 500 000 000 eurot eraldatakse Extremadurale, 1 051 000 000 eurot üleminekupiirkondadele ning 273 000 000 eurot enamarenenud piirkondadele; \| e) \| Itaalia vähemarenenud piirkondadele 1 500 000 000 eurot, millest 500 000 000 eurot linnavälistele piirkondadele.
18. \| In order to recognise the challenges posed by the situation of island Member States and the remoteness of certain parts of the Union, Malta and Cyprus shall receive, after applying the method of calculation referred to in paragraph 16, an additional envelope of EUR 200 000 000 and EUR 150 000 000 respectively under the Investment for growth and jobs goal and distributed as follows: one third for the Cohesion Fund and two thirds for the Structural Funds. \| The Spanish regions of Ceuta and Melilla shall be allocated an additional total envelope of EUR 50 000 000 under the Structural Funds. \| The outermost region of Mayotte shall be allocated a total envelope of EUR 200 000 000 under the Structural Funds.	18. \| Selleks et võtta arvesse probleeme, millega seisavad silmitsi saareriikidest liikmesriigid ja teatavad liidu kaugemad piirkonnad, saavad Malta ja Küpros pärast punktis 16 osutatud meetodi kohaldamist vastavalt 200 000 000 euro ja 150 000 000 euro suuruse lisatoetuse majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alusel ning see jaguneb järgmiselt: üks kolmandik Ühtekuuluvusfondi ja kaks kolmandikku struktuurifondide jaoks. \| Hispaania piirkondadele Ceuta ja Melilla eraldatakse struktuurifondidest lisavahenditena kokku 50 000 000 eurot. \| Äärepoolseimale piirkonnale Mayotte’ile eraldatakse struktuurifondidest toetusena kokku 200 000 000 eurot.
19. \| To facilitate the adjustment of certain regions either to changes in their eligibility status or to the long-lasting effects of recent developments in their economy the following additional allocations are made: \| (a) \| for Belgium EUR 133 000 000, out of which EUR 66 500 000 for Limburg and EUR 66 500 000 for the transition regions of the Region of Wallonia; \| (b) \| for Germany EUR 710 000 000, out of which EUR 510 000 000 for the former Convergence regions in the transition regions' category and EUR 200 000 000 for the Leipzig region; \| (c) \| notwithstanding paragraph 10, the less developed regions of Hungary will be allocated an additional envelope of EUR 1 560 000 000, the less developed regions of the Czech Republic an additional envelope of EUR 900 000 000 and the less developed region of Slovenia an additional envelope of EUR 75 000 000, under the Structural Funds.	19. \| Selleks et aidata teatavatel piirkondadel kohaneda kas muutusega oma rahastamiskõlblikkuse staatuses või nende majanduste hiljutiste suundumuste pikaajalise mõjuga, tehakse järgmised lisaeraldised: \| a) \| Belgiale 133 000 000 eurot, millest 66 500 000 eurot eraldatakse Limburgile ja 66 500 000 eurot Valloonia üleminekupiirkondadele; \| b) \| Saksamaale 710 000 000 eurot, millest 510 000 000 eurot eraldatakse üleminekupiirkondade kategooriasse kuuluvatele endistele lähenemispiirkondadele ja 200 000 000 eurot Leipzigi piirkonnale; \| c) \| olenemata lõikest 10 eraldatakse struktuurifondidest Ungari vähem arenenud piirkondadele 1 560 000 000 euro suurune lisasumma, Tšehhi Vabariigi vähem arenenud piirkondadele 900 000 000 euro suurune lisasumma ja Sloveenia vähem arenenud piirkondadele 75 000 000 euro suurune lisasumma.
20. \| A total of EUR 150 000 000 will be allocated for the PEACE programme, of which EUR 106 500 000 for the United Kingdom and EUR 43 500 000 for Ireland. That programme will be implemented as a cross-border cooperation programme involving Northern Ireland and Ireland.	20. \| Programmi „PEACE” jaoks eraldatakse kokku 150 000 000 eurot, millest 106 500 000 eurot eraldatakse Ühendkuningriigile ja 43 500 000 eurot Iirimaale. Programm viiakse ellu piiriülese koostööprogrammina, milles osalevad Põhja-Iirimaa ja Iirimaa.
Additional adjustments in accordance with Article 92(2)	Lisasummad vastavalt artikli 92 lõikele 2
21. \| In addition to the amounts set out in Articles 91 and 92, Cyprus shall benefit from an additional allocation of EUR 94 200 000 in 2014 and EUR 92 400 000 in 2015 to be added to its Structural Funds allocation.	21. \| Lisaks artiklites 91 ja 92 sätestatud summadele eraldatakse Küprosele peale selle summa, mis talle on ette nähtud struktuurifondidest, 2014. aastal 94 200 000 euro ja 2015. aastal 92 400 000 euro suurune lisasumma.
ANNEX VIII	VIII LISA
METHODOLOGY CONCERNING THE SPECIFIC ALLOCATION FOR THE YEI REFERRED TO IN ARTICLE 91	NOORTE TÖÖHÕIVE ALGATUSE JAOKS ETTENÄHTUD SIHTOTSTARBELISE ERALDISE IGA-AASTASE JAOTUSE ARVUTAMISE MEETOD, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 91
I. \| The breakdown of the specific allocation for the YEI shall be determined in accordance with the following steps: \| 1. \| The number of young unemployed persons between the ages of 15-24 shall be identified in the eligible NUTS level 2 regions as defined in Article 16 of the ESF Regulation, namely NUTS level 2 regions that have youth unemployment rates for young persons aged 15 to 24 of more than 25 % in 2012 and, for Member States where the youth unemployment rate has increased by more than 30 % in 2012, regions that have youth unemployment rates of more than 20 % in 2012 (the ‘eligible regions’). \| 2. \| The allocation corresponding to each eligible region shall be calculated on the basis of the ratio between the number of young unemployed persons in the eligible region and the total number of young unemployed persons referred to in point 1 in all eligible regions. \| 3. \| The allocation for each Member State shall be the sum of the allocations for each of its eligible regions.	I. \| Noorte tööhõive algatuse sihtotstarbelise eraldise jaotus määratakse kindlaks järgmiste sammudega: \| 1. \| 15–24-aastaste töötute noorte arv määratakse kindlaks NUTS 2. tasandi piirkondades nagu need on määratletud ESFi määruse artiklis 16, kus 15-24-aastaste noorte tööpuuduse määr aastal 2012 oli üle 25 %, või liikmesriikide puhul, kus tööpuuduse määr oli aastal 2012 suurenenud üle 30 %, nende piirkondade puhul, kus noorte töötuse määr oli aastal 2012 üle 20 % („rahastamiskõlblikud piirkonnad”). \| 2. \| Igale rahastamiskõlblikule piirkonnale vastav eraldis arvutatakse rahastamiskõlbliku piirkonna töötute noorte arvu ja kõikide rahastamiskõlblike piirkondade punktis 1 osutatud töötute noorte koguarvu suhte põhjal. \| 3. \| Igale liikmesriigile ette nähtud eraldis on kõigi tema rahastamiskõlblike piirkondade eraldiste summa.
II. \| The specific allocation for the YEI shall not be taken into account for the purpose of applying the capping rules set out in Annex VII in relation to the allocation of the global resources.	II. \| VII lisas sätestatud toetuse ülempiiri eeskirjade kohaldamisel seoses koguvahendite eraldamisega ei arvestata noorte tööhõive algatusele ette nähtud sihtotstarbelist eraldist.
III. \| For the determination of the specific allocation from the YEI to Mayotte, the youth unemployment rate and number of young unemployed persons shall be determined on the basis of the latest available data at national level as long as Eurostat data at NUTS level 2 are not available.	III. \| Kui Eurostati andmed NUTS 2. tasandi kohta ei ole kättesaadavad, tehakse noorte tööhõive algatusest Mayotte'ile eraldatav sihtotstarbeline eraldis kindlaks noorte töötuse määra ja töötute noorte arvu puudutavate kõige uuemate saadaolevate riigi tasandi andmete põhjal.
IV. \| The resources for the YEI may be revised upwards for the years 2016 to 2020 in the framework of the budgetary procedure in accordance with Article 14 of Regulation (UE, Euratom) No 1311/2013. The breakdown by Member State of the additional resources shall follow the same steps as applied for the initial allocation but shall refer to the latest available annual data.	IV. \| Noorte tööhõive algatuse vahendid võib nende suurendamise eesmärgil aastateks 2016–2020 läbi vaadata eelarvemenetluse raames vastavalt määruse (Euratom, EL) nr 1311/2013 artiklile 14. Lisavahendite jaotamisel liikmesriikide kaupa järgitakse samu, algsel eraldamisel tehtud samme, kuid kasutatakse kõige uuemaid saadaolevaid iga-aastaseid andmeid.
ANNEX IX	IX LISA
METHODOLOGY FOR DETERMINING MINIMUM SHARE OF THE ESF	ESFI MINIMAALSE OSA KINDLAKSMÄÄRAMISE METOODIKA
The additional percentage share to be added to the share of Structural Funds resources referred to in Article 92(4) allocated in a Member State to the ESF which corresponds to the share of that Member State for the 2007-2013 programming period shall be determined as follows, based on employment rates (for persons between the ages of 20-64) of reference year 2012:	Igas liikmesriigis ESFile eraldatud artikli 92 lõikes 4 osutatud struktuurivahendite osale lisatav täiendav osa protsentides, mis vastab liikmesriigi programmiperioodi 2007–2013 osale, määratakse kindlaks järgmiselt, võttes aluseks tööhõive määra (20-64-aastaste isikute puhul) aastal 2012:
— \| where the employment rate is 65 % or less the share shall be increased by 1,7 percentage points;	— \| kui tööhõive määr on 65 % või vähem, suurendatakse osa 1,7 protsendipunkti võrra;
— \| where the employment rate is above 65 % but not higher than 70 % the share shall be increased by 1,2 percentage points;	— \| kui tööhõive määr on üle 65 %, kuid mitte üle 70 %, suurendatakse osa 1,2 protsendipunkti võrra;
— \| where the employment rate is above 70 % but not higher than 75 % the share shall be increased by 0,7 percentage points;	— \| kui tööhõive määr on üle 70 %, kuid mitte üle 75 %, suurendatakse osa 0,7 protsendipunkti võrra;
— \| where the employment rate is above 75 %, no increase shall be required.	— \| kui tööhõive määr on üle 75 %, osa ei suurendata.
The total percentage share of a Member State after the addition shall not exceed 52 % of Structural Funds resources referred to in Article 92(4).	Liikmesriigi täiendava osa järgne koguosa protsentides ei ületa 52 % artikli 92 lõikes 4 osutatud struktuurivahenditest.
For Croatia the share of Structural Funds resources, excluding the European Territorial Cooperation goal, allocated to the ESF for the 2007-2013 programming period shall be the average share of convergence regions of those Member States which acceded to the Union on or after 1 January 2004.	Horvaatia osa struktuurivahenditest (välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk), mis eraldatakse ESFile programmiperioodiks 2007–2013, on nende liikmesriikide lähenemiseesmärgi alla kuuluvatest piirkondade keskmine osa, kes ühinesid liiduga 1. jaanuaril 2004 või pärast seda.
ANNEX X	X LISA
ADDITIONALITY	TÄIENDAVUS
1. PUBLIC OR EQUIVALENT STRUCTURAL EXPENDITURE	1. AVALIKU SEKTORI VÕI SAMAVÄÄRSED STRUKTUURILISED KULUD
In Member States in which less developed regions cover at least 65 % of the population, the figure on gross fixed capital formation reported in the Stability and Convergence Programmes, prepared by Member States in accordance with Regulation (EC) No 1466/97 to present their medium term budgetary strategy, will be used to determine public or equivalent structural expenditure. The figure to be used shall be that reported in the context of the general government balance and debt and related to general government budgetary prospects and shall be presented as a percentage of GDP.	Nendes liikmesriikides, kus vähemarenenud piirkonnad hõlmavad vähemalt 65 % elanikkonnast, kasutatakse avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude määramiseks liikmesriikide poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 oma keskpika perioodi eelarvestrateegia esitamiseks koostatud stabiilsus- ja ühtekuuluvusprogrammides esitatud kapitali kogumahutust põhivarasse kirjeldavat arvnäitajat. Kasutatakse sama arvnäitajat, mis esitatakse seoses valitsemissektori bilansi ja võlaga ning valitsemissektori eelarveprognoosidega ja see esitatakse protsendina SKPst.
In those Member States in which less developed regions cover more than 15 % and less than 65 % of the population, the total figure on gross fixed capital formation in the less developed regions will be used to determine public or equivalent structural expenditure. It shall be reported in the same format as laid down in the first subparagraph.	Nendes liikmesriikides, kus vähemarenenud piirkonnad hõlmavad rohkem kui 15 % ja vähem kui 65 % elanikkonnast, kasutatakse avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude määramiseks vähemarenenud piirkondade kapitali kogumahutust põhivarasse kirjeldavat arvnäitajat. See esitatakse samas vormis kui on sätestatud esimeses lõigus.
2. VERIFICATION	2. KONTROLL
Verifications of additionality in accordance with Article 95(5) are subject to the following rules:	Artikli 95 lõike 5 kohane täiendavuse kontroll toimub järgmiste eeskirjade kohaselt.
2.1 Ex ante verification	2.1 Eelkontroll
(a) \| When a Member State submits a Partnership Agreement, it shall provide information on the planned profile of expenditure in the format of Table 1. \| Table 1 \| Expenditure of the General Government as a share of GDP \| 2014 \| 2015 \| 2016 \| 2017 \| 2018 \| 2019 \| 2020 \| P51 \| X \| X \| X \| X \| X \| X \| X	a) \| Kui liikmesriik esitab partnerluslepingu, esitab ta andmed kulude kavandatava profiili kohta tabeli 1 vormis. \| Tabel 1 \| Valitsemissektori kulud osana SKPst \| 2014 \| 2015 \| 2016 \| 2017 \| 2018 \| 2019 \| 2020 \| P51 \| X \| X \| X \| X \| X \| X \| X
(b) \| Member States, in which less developed regions cover more than 15 % and less than 65 % of the population, shall also provide information on the planned profile of expenditure in those less developed regions in the format of Table 2. \| Table 2 \| \| 2014 \| 2015 \| 2016 \| 2017 \| 2018 \| 2019 \| 2020 \| Gross Fixed Capital Formation of the General Government in the less developed regions as a share of GDP \| X \| X \| X \| X \| X \| X \| X	b) \| Liikmesriigid, kus vähemarenenud piirkonnad hõlmavad rohkem kui 15 % ja vähem kui 65 % elanikkonnast, esitavad samuti teavet vähemarenenud piirkondade kulude kavandatava profiili kohta tabeli 2 vormis. \| Tabel 2 \| \| 2014 \| 2015 \| 2016 \| 2017 \| 2018 \| 2019 \| 2020 \| Valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähemarenenud piirkondades suhtena SKPsse \| X \| X \| X \| X \| X \| X \| X
(c) \| Member States shall provide to the Commission information on the main macroeconomic indicators and forecasts underlying the level of public or equivalent structural expenditure.	c) \| Liikmesriik esitab komisjonile andmed peamiste makromajanduslike näitajate ja prognooside kohta, mis on avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude taseme aluseks.
(d) \| Member States, in which less developed regions cover more than 15 % and less than 65 % of the population, shall also provide to the Commission information on the method used to estimate gross fixed capital formation in those regions. For this purpose, Member States shall use regional level public investment data where available. In the event that such data is not available, or in other duly justified cases, including where a Member State for the period 2014-2020 has significantly changed the regional breakdown as defined in Regulation (EC) No 1059/2003, gross fixed capital formation can be estimated by applying regional public expenditure indicators or regional population to national level public investment data.	d) \| Liikmesriigid, kus vähemarenenud piirkonnad hõlmavad rohkem kui 15 % ja vähem kui 65 % elanikkonnast, esitavad samuti komisjonile teavet meetodi kohta, mida kasutatakse hindamaks nende piirkondade kapitali kogumahutust põhivarasse. Sel eesmärgil kasutavad liikmesriigid võimaluse korral piirkondliku tasandi avalike investeeringute andmeid. Kui selliseid andmeid ei ole või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, k.a siis, kui liikmesriik on aastateks 2014–2020 märkimisväärselt muutnud määruses (EÜ) nr 1059/2003 määratletud piirkondlikku jaotust, võib kapitali kogumahutust põhivarasse hinnata, kohaldades piirkondlike avalike kulutuste või piirkondliku elanikkonna näitajaid riikliku tasandi avaliku sektori investeeringute andmete suhtes.
(e) \| Once there is agreement by the Commission and the Member State, Table 1 and, where applicable, Table 2 will be included in the Partnership Agreement of the Member State concerned as the reference level of the public or equivalent structural expenditure to be maintained in the years 2014-2020.	e) \| Kui komisjon ja liikmesriik on kokkuleppele jõudnud, lisatakse asjaomase liikmesriigi partnerluslepingusse tabel 1 ja, kui see on asjakohane, tabel 2 avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude kontrolltasemena, mida tuleb aastatel 2014–2020 säilitada.
2.2 Mid-term verification	2.2 Vahekontroll
(a) \| At the time of the mid-term verification, a Member State shall be deemed to have maintained the level of public or equivalent structural expenditure if the annual average of expenditure in the years 2014-2017 is equal to or higher than the reference level of expenditure set in the Partnership Agreement.	a) \| Vahekontrolli ajal loetakse liikmesriik avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude taseme säilitanuks, kui kulude aastane keskmine aastatel 2014–2017 võrdub partnerluslepingus määratud kulude kontrolltasemega või ületab selle.
(b) \| Following the mid-term verification, the Commission may revise, in consultation with a Member State, the reference level of public or equivalent structural expenditure in the Partnership Agreement if the economic situation of the Member State has significantly changed from that estimated at the time of adoption of the Partnership Agreement.	b) \| Pärast vahekontrolli võib komisjon liikmesriigiga konsulteerides avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude kontrolltaseme partnerluslepingus üle vaadata, kui liikmesriigi majandusolukord on partnerluslepingu vastuvõtmise hetkel prognoositust oluliselt muutunud.
2.3 Ex post verification	2.3 Järelkontroll
At the time of the ex post verification, a Member State shall be deemed to have maintained the level of public or equivalent structural expenditure if the annual average of expenditure in the years 2014-2020 is equal to or higher than the reference level of expenditure set in the Partnership Agreement.	Järelkontrolli ajal loetakse liikmesriik avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude taseme säilitanuks, kui kulude aastane keskmine aastatel 2014–2020 võrdub partnerluslepingus määratud kulude kontrolltasemega või ületab selle.
3. FINANCIAL CORRECTION RATES FOLLOWING EX POST VERIFICATION	3. FINANTSKORREKTSIOONI MÄÄRAD PÄRAST JÄRELKONTROLLI
Where the Commission decides to carry out a financial correction in accordance with Article 95(6), the rate of financial correction shall be obtained by subtracting 3 % from the difference between the reference level in the Partnership Agreement and the level achieved, expressed as a percentage of the reference level, and then dividing the result by 10. The financial correction shall be determined by applying that rate of financial correction to the Funds' contribution to the Member State concerned for the less developed regions for the full programming period.	Kui komisjon otsustab kohaldada finantskorrektsiooni artikli 95 lõike 4 kohaselt, saadakse finantskorrektsiooni tase, lahutades partnerluslepingu kontrolltaseme ja saavutatud taseme vahelisest erinevusest, väljendatuna kontrolltaseme protsendina, 3 % ning jagades seejärel tulemuse kümnega. Finantskorrektsioon määratakse, kohaldades finantskorrektsiooni määra toetusele, mille asjaomane liikmesriik on saanud fondidest vähem arenenud ja üleminekupiirkondade jaoks kogu programmiperioodiks.
If the difference between the reference level in the Partnership Agreement and the level achieved, expressed as a percentage of the reference level in the Partnership Agreement, is 3 % or less, no financial correction shall be made.	Kui partnerluslepingu kontrolltaseme ja saavutatud taseme vaheline erinevus, väljendatuna protsendina kontrolltasemest partnerluslepingus, on 3 % või alla selle, siis finantskorrektsiooni ei kohaldata.
The financial correction shall not exceed 5 % of the Funds' allocation to the Member State concerned for the less developed regions for the full programming period.	Finantskorrektsioon ei tohi ületada 5 % fondist asjaomasele liikmesriigile kogu programmiperioodiks eraldatud toetusest, mis on ette nähtud vähemarenenud piirkondade jaoks.
ANNEX XI	XI LISA
Ex ante conditionalities	Eeltingimused
PART I: Thematic ex ante conditionalities	I OSA: Valdkonnapõhised eeltingimused
Thematic objectives \| Investment priorities \| Ex ante conditionality \| Criteria for fulfilment	Valdkondlikud eesmärgid \| Investeerimisprioriteedid \| Eeltingimus \| Täitmise kriteeriumid
1. \| Strengthening research, technological development and innovation \| (R&D target) \| (referred to in point (1) of the first paragraph of Article 9) \| ERDF: \| — \| All investment priorities under thematic objective no. 1. \| 1.1. \| Research and innovation: The existence of a national or regional smart specialisation strategy in line with the National Reform Program, to leverage private research and innovation expenditure, which complies with the features of well-performing national or regional R&I systems. \| — \| A national or regional smart specialisation strategy is in place that: \| — \| is based on a SWOT or similar analysis to concentrate resources on a limited set of research and innovation priorities; \| — \| outlines measures to stimulate private RTD investment; \| — \| contains a monitoring mechanism. \| — \| A framework outlining available budgetary resources for research and innovation has been adopted.	1. \| Teaduse, tehnoloogia-arenduse ja innovatsiooni edendamine \| (teadus- ja arendustegevuse eesmärk) \| (osutatud artikli 9 lõike 1 esimeses lõigus) \| ERF: \| — \| kõik investeerimis-prioriteedid valdkondliku eesmärgi nr 1 raames \| 1.1. \| Teadus ja innovatsioon: Riikliku ja/või regionaalse aruka spetsialiseerumise strateegia olemasolu kooskõlas riikliku reformikavaga, et võimendada erasektori kulusid teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis vastavad hästitoimivate riiklike või regionaalsete teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide tunnustele. \| — \| Rakendatud on riiklik ja/või regionaalne aruka spetsialiseerumise strateegia, mis: \| — \| rajaneb SWOT-analüüsil või sellele sarnasel analüüsil, et suunata vahendeid piiratud hulgale teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidele; \| — \| esitab meetmeid, millega stimuleeritakse erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse; \| — \| sisaldab seiremehhanismi. \| — \| Vastu on võetud raamistik, milles esitatakse kättesaadavaks tehtud eelarvelised vahendid teadusuuringutele ja innovatsioonile.
ERDF: \| — \| Enhancing research and innovation (R&I) infrastructure and capacities to develop R&I excellence, and promoting centres of competence, in particular those of European interest. \| 1.2 \| Research and Innovation infrastructure. The existence of a multi-annual plan for budgeting and prioritisation of investments. \| — \| An indicative multi-annual plan for budgeting and prioritisation of investments linked to Union priorities, and, where appropriate, the European Strategy Forum on Research Infrastructures (ESFRI) has been adopted.	ERF: \| — \| teadusuuringute ja innovatsiooni taristu ning suutlikkuse parandamine teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaseme arendamiseks ja eelkõige Euroopa huvides olevate oskuskeskuste edendamiseks \| 1.2 \| Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu: mitmeaastase kava olemasolu investeeringute eelarvestamiseks ja eelisarendamiseks. \| — \| Vastu on võetud soovituslik mitmeaastane kava liidu prioriteetidega seotud investeeringute ja vajadusel Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi (ESFRI) eelarvestamiseks ja eelisarendamiseks.
2. \| Enhancing access to, and use and quality of, information and communication technologies (ICT) (Broadband target) \| (referred to in point (2) of the first paragraph of Article 9) \| ERDF: \| — \| Developing ICT products and services, e-commerce, and enhancing demand for ICT. \| — \| Strengthening ICT applications for e-government, e-learning, e-inclusion, e-culture and e-health. \| 2.1. \| Digital growth: A strategic policy framework for digital growth to stimulate affordable, good quality and interoperable ICT-enabled private and public services and increase uptake by citizens, including vulnerable groups, businesses and public administrations including cross border initiatives. \| — \| A strategic policy framework for digital growth, for instance, within the national or regional smart specialisation strategy is in place that contains: \| — \| budgeting and prioritisation of actions through a SWOT or similar analysis consistent with the Scoreboard of the Digital Agenda for Europe; \| — \| an analysis of balancing support for demand and supply of ICT should have been conducted; \| — \| indicators to measure progress of interventions in areas such as digital literacy, e-inclusion, e-accessibility, and progress of e-health within the limits of Article 168 TFEU which are aligned, where appropriate, with existing relevant sectoral Union, national or regional strategies; \| — \| assessment of needs to reinforce ICT capacity-building.	2. \| Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kättesaadavuse ja nende kasutamise ning kvaliteedi parandamine (lairibaühendusega seotud eesmärk) \| (osutatud artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus) \| ERF: \| — \| IKT-toodete ja -teenuste ning e-kaubanduse arendamine ning IKT nõudluse suurendamine \| — \| e-valitsuse, e-õppe, e-kaasatuse, e-kultuuri ja e-tervise alaste IKT rakenduste tugevdamine \| 2.1. \| Digitaalne kasv: digitaalse kasvu strateegiline poliitiline raamistik, et tõhustada taskukohaseid, kvaliteetseid ja koostalitlusvõimelisi IKT-põhiseid avalikke ja eraõiguslikke teenuseid ning suurendada nende vastuvõttu kodanike, sealhulgas haavatavate elanikkonnarühmade, ettevõtjate ja korraldusasutuste hulgas, sealhulgas piiriüleste algatuste raames. \| — \| Rakendatud on digitaalse majanduskasvu strateegiline poliitiline raamistik näiteks riiklikus või piirkondlikus aruka spetsialiseerumise strateegias, mis sisaldab järgmist: \| — \| meetmete eelarvestamine ja eelisarendamine SWOT-analüüsi või sellele sarnase analüüsi kaudu, mis tehakse kooskõlas Euroopa digitaalse rakenduskava tulemustabeliga; \| — \| teostatud peaks olema IKT toodete ning teenuste nõudluse ja pakkumise tasakaalustamise analüüs; \| — \| näitajaid, et mõõta sekkumiste edusamme näiteks digitaalpädevuse, e-kaasatuse, e-juurdepääsetavuse ja e-tervise valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 168 piires, mis on vajaduse korral kooskõlas olemasolevate liidu, riiklike või piirkondlike valdkonnastrateegiatega; \| — \| hinnang vajadusele tugevdada IKT-suutlikkuse suurendamist.
ERDF: \| — \| Extending broadband deployment and the roll-out of high-speed networks and supporting the adoption of emerging technologies and networks for the digital economy. \| 2.2. \| Next Generation Network (NGN) Infrastructure: The existence of national or regional NGN Plans which take account of regional actions in order to reach the Union high-speed Internet access targets, focusing on areas where the market fails to provide an open infrastructure at an affordable cost and of a quality in line with the Union competition and State aid rules, and to provide accessible services to vulnerable groups. \| — \| A national or regional NGN Plan is in place that contains: \| — \| a plan of infrastructure investments based on an economic analysis taking account of existing private and public infrastructures and planned investments; \| — \| sustainable investment models that enhance competition and provide access to open, affordable, quality and future-proof infrastructure and services; \| — \| measures to stimulate private investment.	ERF: \| — \| lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate ja digitaalmajanduse võrgustike kasutulevõtmise toetamine \| 2.2. \| Järgmise põlvkonna võrgu taristu: selliste riiklike või piirkondlike järgmise põlvkonna võrgu kavade olemasolu, milles võetakse arvesse regionaalseid meetmeid liidu kiire internetiühenduse eesmärkide saavutamiseks, suunates tähelepanu valdkondadele, kus turg ei paku avatud taristu taskukohase hinnaga ega kvaliteediga, mis vastab liidu konkurentsi- ja riigiabi-eeskirjadele, ning pakutakse haavatavatele elanikkonnarühmadele kättesaadavaid teenuseid. \| — \| Rakendatud on riiklik või piirkondlik järgmise põlvkonna võrgu kava, mis sisaldab järgmist: \| — \| majandusanalüüsil põhinev taristuinvesteeringute kava, milles võetakse arvesse avaliku ja erasektori olemasolevat taristut ja kavandatud investeeringuid; \| — \| jätkusuutliku investeerimise mudelid, mis edendavad konkurentsi ja tagavad juurdepääsu avatud, taskukohasele, kvaliteetsele ja tulevikuks hästi ette valmistatud taristule ning teenustele; \| — \| meetmed erasektori investeeringute stimuleerimiseks.
3. \| Enhancing the competitiveness of small and medium-sized enterprises (SMEs) \| (referred to in point (3) of the first paragraph of Article 9) \| ERDF: \| — \| Promoting entrepreneurship, in particular by facilitating the economic exploitation of new ideas and fostering the creation of new firms, including through business incubators. \| — \| Supporting the capacity of SMEs to grow in regional, national and international market, and to engage in innovation processes. \| 3.1. \| Specific actions have been carried out to underpin the promotion of entrepreneurship taking into account the Small Business Act (SBA). \| — \| The specific actions are: \| — \| measures have been put in place with the objective of reducing the time and cost involved in setting-up a business taking account of the targets of the SBA; \| — \| measures have been put in place with the objective of reducing the time needed to get licenses and permits to take up and perform the specific activity of an enterprise taking account of the targets of the SBA; \| — \| a mechanism is in place to monitor the implementation of the measures of the SBA which have been put in place and assess the impact on SMEs.	3. \| Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine \| (osutatud artikli 9 lõike 3 esimeses lõigus) \| ERF: \| — \| ettevõtluse edendamine, eelkõige uute ideede kasutuselevõtu ja uute ettevõtete loomise soodustamise abil, muu hulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu (ERFi määruse artikkel 3 a) \| — \| uute ärimudelite arendamine ja rakendamine VKEde jaoks, eelkõige pidades silmas rahvusvahelist tegevust (ERFi määruse artikkel 3b) – VKEde piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel kasvus ja innovatsiooniprotsessides osalemise suutlikkuse toetamine \| 3.1. \| Teostatud on konkreetseid meetmeid, et toetada ettevõtluse ergutamist, võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” (SBA). \| — \| Konkreetsed meetmed on järgmised: \| — \| võetud on meetmed, mille eesmärk on vähendada ettevõtete käivitamise aega ja kulu, võttes arvesse SBA eesmärke; \| — \| võetud on meetmed, mille eesmärk on vähendada aega, mida on vaja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, võttes arvesse SBA eesmärke; \| — \| loodud on mehhanism kehtestatud SBA meetmete rakendamise jälgimiseks ja VKEdele avalduva õigusaktide mõju hindamiseks.
4. \| Supporting the shift towards a low-carbon economy in all sectors \| (referred to in point (4) of the first paragraph of Article 9) \| ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Supporting energy efficiency, smart energy management and renewable energy use in public infrastructure, including in public buildings, and in the housing sector. \| 4.1. \| Actions have been carried out to promote cost-effective improvements of energy end use efficiency and cost-effective investment in energy efficiency when constructing or renovating buildings. \| — \| The actions are: \| — \| measures to ensure minimum requirements are in place related to the energy performance of buildings consistent with Article 3, Article 4 and Article 5 of Directive 2010/31/EU of the European Parliament and of the Council (1); \| — \| measures necessary to establish a system of certification of the energy performance of buildings consistent with Article 11 of Directive 2010/31/EU; \| — \| measures to ensure strategic planning on energy efficiency, consistent with Article 3 of Directive 2012/27/EU of the European Parliament and of the Council (2); \| — \| measures consistent with Article 13 of Directive 2006/32/EC of the European Parliament and of the Council (3) on energy end-use efficiency and energy services to ensure the provision to final customers of individual meters in so far as it is technically possible, financially reasonable and proportionate in relation to the potential energy savings.	4. \| Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites \| (osutatud artikli 9 lõike 4 esimesele lõigule) \| ERF+ Ühtekuuluvusfond: \| — \| energiatõhususe, aruka energiamajanduse ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikes taristutes, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris \| 4.1. \| Võetud on meetmeid energia lõpptarbimise tõhususe kulutõhusa parandamise edendamiseks ja kulutõhusate investeeringute tegemiseks energiatõhususse hoonete ehitamisel ja renoveerimisel. \| — \| Meetmed on järgmised: \| — \| meetmed, mis tagavad direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2010/31/EL (1) artiklite 3, 4 ja 5 kohaselt nõutavate ehitiste energiatõhususega seotud miinimumnõuete kehtestamise; \| — \| direktiivi 2010/31/EL artikli 11 kohase hoonete energiamärgise väljastamise süsteemi kehtestamiseks vajalikud meetmed; \| — \| meetmed, millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL (2) artikli 3 kohane energiatõhususe strateegiline planeerimine; \| — \| meetmed, mis vastavad energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/32/EÜ (3) artiklike 13, et tagada individuaalsete mõõturite andmine lõpptarbijatele niipalju kui on tehniliselt võimalik, majanduslikult põhjendatud ja võimaliku energiasäästu suhtes proportsionaalne.
ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Promoting the use of high-efficiency co-generation of heat and power based on useful demand. \| 4.2. \| Actions have been carried out to promote high-efficiency co-generation of heat and power. \| — \| The actions are: \| — \| Support for co-generation is based on useful heat demand and primary energy savings consistent with Article 7(1) and points (a) and (b) of Article 9(1) of Directive 2004/8/EC, Member States or their competent bodies have evaluated the existing legislative and regulatory framework with regard to authorisation procedures or other procedures in order to: \| (a) \| encourage the design of co-generation units to match economically justifiable demands for useful heat output and avoid production of more heat than useful heat; and \| (b) \| reduce the regulatory and non-regulatory barriers to an increase in co-generation.	ERF + Ühtekuuluvusfond \| — \| soojuse ja elektri suure tõhususega koostootmise edendamine, mille aluseks on kasulik nõudlus \| 4.2. \| Võetud on meetmeid soojuse ja elektri suure tõhususega koostootmise edendamiseks. \| — \| Meetmed on järgmised: \| — \| soojus- ja elektrienergia koostootmise toetamine põhineb kasuliku soojuse nõudlusel ja primaarenergia säästmisel kooskõlas direktiivi 2004/8/EÜ artikli 7 lõikega 1 ja artikli 9 lõike 1 punktidega a ja b ning liikmesriigid või nende pädevad asutused on hinnanud kehtivaid õigusakte ja reguleerivat raamistikku loa andmise menetluse või muude menetluste suhtes, et \| a) \| soodustada selliste koostootmisüksuste projekteerimist, mis vastaksid majanduslikult põhjendatud nõudlusele kasuliku soojuse toodangu järele ja ei toodaks rohkem soojust kui kasulik soojus, ning \| b) \| vähendada regulatiivseid ja mitteregulatiivseid takistusi, et suurendada koostootmist.
ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Promoting the production and distribution of energy derived from renewable sources. \| 4.3. \| Actions have been carried out to promote the production and distribution of renewable energy sources (4). \| — \| Transparent support schemes, priority in grid access or guaranteed access and priority in dispatching, as well as standard rules relating to the bearing and sharing of costs of technical adaptations which have been made public are in place consistent with Article 14(1), Article 16(2) and 16(3) of Directive 2009/28/EC of the European Parliament and of the Council (4). \| — \| A Member State has adopted a national renewable energy action plan consistent with Article 4 of Directive 2009/28/EC.	ERF+ Ühtekuuluvusfond: \| — \| taastuvatest energiaallikatest saadud energia tootmise ja jaotuse edendamine \| 4.3. \| Võetud on meetmeid taastuvatest energiaallikatest saadud energia tootmise ja jaotamise edendamiseks (4). \| — \| Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (4) artikli 14 lõikega 1, artikli 16 lõikega 2 ja artikli 16 lõikega 3 on rakendatud läbipaistvad toetuskavad, seatud prioriteedid elektrivõrkudele juurdepääsul või tagatud juurdepääsul ja dispetšjuhtimises ning on kehtestatud avalikustatud standardeeskirjad tehniliste kohanduste kulude kandmise ning jagamise kohta. \| — \| Liikmesriik on võtnud vastu riikliku taastuvenergia rakenduskava kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikliga 4.
5. \| Promoting climate change adaptation, risk prevention and management \| (Climate change target) (referred to in point (5) of the first paragraph of Article 9) \| ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Promoting investment to address specific risks, ensuring disaster resilience and developing disaster management systems. \| 5.1. \| Risk prevention and risk management: the existence of national or regional risk assessments for disaster management. taking into account climate change adaptation \| — \| A national or regional risk assessment with the following elements shall be in place: \| — \| a description of the process, methodology, methods, and non-sensitive data used for risk assessment as well as of the risk-based criteria for the prioritisation of investment; \| — \| a description of single-risk and multi-risk scenarios; \| — \| taking into account, where appropriate, national climate change adaptation strategies.	5. \| Kliimamuutustega kohanemise ja riskide ennetuse edendamine \| (kliimamuutusega seotud eesmärk) (osutatud artikli 9 lõike 5 esimeses lõigus) \| ERF+ Ühtekuuluvusfond: \| — \| selliste investeeringute edendamine, mis on mõeldud konkreetsete riskidega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks suurõnnetuste puhul ja suurõnnetuste tagajärgedega toimetuleku süsteemide väljatöötamiseks \| 5.1. \| Riskiennetus ja riskijuhtimine: selliste riskihinnangute olemasolu suurõnnetuste likvideerimise juhtimiseks, milles arvestatakse kliimamuutustega kohanemist. \| — \| Rakendatud on riiklikku või piirkondlikku riskihindamist, mis hõlmab järgmisi elemente: \| — \| protsessi, metoodika, meetodite ja mittetundlike andmete kirjeldus, mida kasutatakse riskihindamiseks, ning investeeringute tähtsuse järjekorda seadmise riskipõhiste kriteeriumide kirjeldus \| — \| ühe ja mitme riskiga stsenaariumide kirjeldus; \| — \| vajaduse korral riiklike kliimamuutusega kohanemise strateegiate arvestamine.
6. \| Preserving and protecting the environment and promoting resource efficiency \| (referred to in point (6) of the first paragraph of Article 9) \| ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Investing in the water sector to meet the requirements of the Union's environmental acquis and to address needs, identified by the Member States for investment that goes beyond those requirements. \| 6.1. \| Water sector: The existence of a) a water pricing policy which provides adequate incentives for users to use water resources efficiently and b) an adequate contribution of the different water uses to the recovery of the costs of water services at a rate determined in the approved river basin management plan for investment supported by the programmes. \| — \| In sectors supported by the ERDF and the Cohesion Fund, a Member State has ensured a contribution of the different water uses to the recovery of the costs of water services by sector consistent with the first indent of Article 9(1) of Directive 2000/60/EC having regard, where appropriate, to the social, environmental and economic effects of the recovery as well as the geographic and climatic conditions of the region or regions affected. \| — \| The adoption of a river basin management plan for the river basin district consistent with Article 13 of Directive 2000/60/EC	6. \| Keskkonna säilitamine, keskkonnakaitse ja ressursside säästliku kasutamise edendamine \| (osutatud artikli 9 lõike 6 esimeses lõigus) \| ERF + Ühtekuuluvusfond \| — \| investeerimine veesektorisse, et täita ELi keskkonnaalase õigustiku nõuded ning liikmesriikide poolt määratletud, nendest nõuetest kaugemale ulatuvaid investeeringuid nõudvad vajadused \| 6.1. \| Veesektor: sellise veehinnapoliitika olemasolu, mis tagab kasutajatele piisavad stiimulid veeressursside tõhusaks kasutamiseks, ning b) eri veekasutusviiside piisav panus veeteenuste kulude katmisse programmidega toetatavate investeeringute jaoks heakskiidetud vesikonna majandamise kavas kindlaksmääratud määra kohaselt. \| — \| ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavates sektorites on liikmesriik taganud eri veekasutusviiside osaluse veevarustusteenuste kulude katmisel sektorite kaupa kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 1 esimese taandega, võttes vajadusel arvesse kulude katmise sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke tagajärgi ning kõnealuse piirkonna või kõnealuste piirkondade geograafilisi ja kliimatingimusi; \| — \| vesikonna majandamise kava vastuvõtmine valglapiirkonnale vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 13.
ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Investing in the waste sector to meet the requirements of the Union's environmental acquis and to address needs, identified by the Member States, for investment that goes beyond those requirements. \| 6.2. \| Waste sector: Promoting economically and environmentally sustainable investments in the waste sector particularly through the development of waste management plans consistent with Directive 2008/98/EC, and with the waste hierarchy. \| — \| An implementation report as requested by Article 11(5) of Directive 2008/98/EC has been submitted to the Commission on progress towards meeting the targets set out in Article 11 of Directive 2008/98/EC. \| — \| The existence of one or more waste management plans as required under Article 28 of Directive 2008/98/EC; \| — \| The existence of waste prevention programmes, as required under Article 29 of Directive 2008/98/EC; \| — \| Necessary measures to achieve the targets on preparation for re-use and recycling by 2020 consistent with Article 11(2) of Directive 2008/98/EC have been adopted.	ERF + Ühtekuuluvusfond \| — \| investeerimine jäätmesektorisse, et täita ELi keskkonnaalase õigustiku nõuded ning liikmesriikide poolt määratletud, nendest nõuetest kaugemale ulatuvaid investeeringuid nõudvad vajadused \| 6.2. \| Jäätmesektor: majanduslikult jätkusuutliku ja keskkonda säästva jäätmesektorisse investeerimise edendamine, eelkõige jäätmekavade väljatöötamise abil kooskõlas jäätmeid käsitleva direktiiviga 2008/98/EÜ ja jäätmehierarhiaga. \| — \| Komisjonile on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 5 alusel nõutav rakendusaruanne edusammude kohta, mida on tehtud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11 sätestatud eesmärkide saavutamiseks; \| — \| ühe või mitme jäätmekava olemasolu, nagu seda nõutakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 28; \| — \| jäätmetekke vältimise kavade olemasolu, nagu seda nõutakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 29; \| — \| võetud on vajalikud meetmed taaskasutuseks ja ringlussevõtuks ettevalmistumisega seotud eesmärkide saavutamiseks 2020. aastaks kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikega 2.
7. \| Promoting sustainable transport and removing bottlenecks in key network infrastructures \| (referred to in point (7) of the first paragraph of Article 9) \| ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Supporting a multimodal Single European Transport Area by investing in the TEN-T. \| — \| Developing and rehabilitating comprehensive, high quality and interoperable railway systems, and promoting noise-reduction measures. \| — \| Developing and improving environmentally-friendly (including low-noise) and low-carbon transport systems, including inland waterways and maritime transport, ports, multimodal links and airport infrastructure, in order to promote sustainable regional and local mobility. \| ERDF: \| — \| Enhancing regional mobility by connecting secondary and tertiary nodes to TEN-T infrastructure, including multimodal nodes. \| 7.1. \| Transport: The existence of a comprehensive plan or plans or framework or frameworks for transport investment in accordance with the Member States' institutional set-up (including public transport at regional and local level) which supports infrastructure development and improves connectivity to the TEN-T comprehensive and core networks. \| — \| The existence of a comprehensive transport plan or plans or framework or frameworks for transport investment which complies with legal requirements for strategic environmental assessment and sets out: \| — \| the contribution to the single European Transport Area consistent with Article 10 of Regulation (EU) No 1315/2013 of the European Parliament and of the Council (5), including priorities for investments in: \| — \| the core TEN-T network and the comprehensive network where investment from the ERDF and the Cohesion Fund is envisaged; and \| — \| secondary connectivity; \| — \| a realistic and mature pipeline for projects for which support from the ERDF and the Cohesion Fund is envisaged; \| — \| Measures to ensure the capacity of intermediary bodies and beneficiaries to deliver the project pipeline.	7. \| Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine \| (osutatud artikli 9 lõike 7 esimeses lõigus) \| ERF + Ühtekuuluvusfond \| — \| Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) \| — \| ulatuslike, kvaliteetsete ja koostalitusvõimeliste raudteesüsteemide arendamine ja taastamine ning mürataseme vähendamise meetmete edendamine \| — \| keskkonnasõbralike (sh vähe müra tekitavate) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas sisevee- ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaama taristu arendamine ja täiustamine, et edendada säästvat regionaalset ja kohalikku liikuvust \| ERF: \| — \| piirkondliku liikuvuse tõhustamine, ühendades teise ja kolmanda suurusjärgu sõlmed, sealhulgas mitmeliigilised sõlmed TEN-T taristuga \| 7.1. \| Transport: selliste kõikehõlmava(t)e kava(de) või raamistiku (raamistike) olemasolu liikmesriikide institutsioonilisele korraldusele vastavate transpordivaldkonna investeeringute (sealhulgas regionaalne ja kohaliku tasandi ühistransport) tegemiseks, mis toetavad taristu arendamist ja parandavad ühendust TEN-T üldise ja põhivõrguga. \| — \| Sellis(t)e transporti investeerimist reguleeriva(te) kõikehõlmava(t)e kava(de) või raamistiku (raamistike) olemasolu, mis täidab (või täidavad) keskkonnamõju strateegilisele hindamisele esitatavad õiguslikud nõuded ja milles sätestatakse järgmine: \| — \| Euroopa parlamendi ja nõukogu …. määruse /EL) nr 1315/2013 (5) artikliga 10 kooskõlas olev panus Euroopa ühtse transpordipiirkonna edendamisse, sealhulgas investeerimisprioriteedid järgmistes valdkondades: \| — \| TEN-T põhivõrk ja üldine võrk, mille puhul nähakse ette investeeringud ERFist ja Ühtekuuluvusfondist, ning \| — \| lisaühenduvus; \| — \| realistlik ja töövalmis süsteem selliste projektide esitamiseks, millele kavandatakse toetust ERFist ja Ühtekuuluvusfondist; \| — \| meetmed, et tagada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkus teostada projektide esitamise süsteemi.
ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Supporting a multimodal Single European Transport Area by investing in the TEN-T. \| — \| Developing and rehabilitating comprehensive, high quality and interoperable railway systems, and promoting noise-reduction measures. \| — \| Developing and improving environmentally-friendly (including low-noise) and low-carbon transport systems, including inland waterways and maritime transport, ports, multimodal links and airport infrastructure, in order to promote sustainable regional and local mobility. \| ERDF: \| — \| Enhancing regional mobility by connecting secondary and tertiary nodes to TEN-T infrastructure, including multimodal nodes. \| 7.2. \| Railway: The existence within the comprehensive transport plan or plans or framework or frameworks of a specific section on railway development in accordance with the Member States' institutional set-up (including concerning public transport at regional and local level) which supports infrastructure development and improves connectivity to the TEN-T comprehensive and core networks. The investments cover mobile assets, interoperability and capacity- building. \| — \| The existence of a section on railway development within the transport plan or plans or framework or frameworks as set out above which complies with legal requirements for strategic environmental assessment (SEA) and sets out a realistic and mature project pipeline (including a timetable and budgetary framework); \| — \| Measures to ensure the capacity of intermediary bodies and beneficiaries to deliver the project pipeline.	ERF + Ühtekuuluvusfond \| — \| Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) \| — \| ulatuslike, kvaliteetsete ja koostalitusvõimeliste raudteesüsteemide arendamine ja taastamine ning mürataseme vähendamise meetmete edendamine \| — \| Keskkonnasõbralike (sh vähe müra tekitavate) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas sisevee- ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaama taristu arendamine ja täiustamine, et edendada säästvat regionaalset ja kohalikku liikuvust \| ERF: \| — \| piirkondliku liikuvuse tõhustamine, ühendades teise ja kolmanda suurusjärgu sõlmed, sealhulgas mitmeliigilised sõlmed TEN-T taristuga \| 7.2. \| Raudtee: Sellise kõikehõlmava(t)es transpordikava(de)s või raamistikus (raamistikes) raudtee arengule pühendatud eriosa olemasolu, mis vastab liikmesriikide institutsioonilisele korraldusele (sealhulgas regionaalne ja kohaliku tasandi ühistransport), ning mis toetab taristu arendamist ja parandab ühendust TEN-T üldise ja põhivõrguga. Investeeringud hõlmavad liikuvat vara ning koostalitusvõimet ja suutlikkuse tõhustamist. \| — \| eespool nimetatud raudtee arengule pühendatud osa kõikehõlmava(t)es transpordikava(de)s või raamistikus (raamistikes), mis täidab keskkonnamõju strateegilisele hindamisele esitatavaid õiguslikke nõudeid ning milles sätestatakse realistlik ja töövalmis kavandatud projektide esitamise süsteem (sealhulgas ajakava, eelarveraamistik); \| — \| meetmed, et tagada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkus teostada projektide esitamise süsteemi.
ERDF + Cohesion Fund: \| — \| Supporting a multimodal Single European Transport Area by investing in the TEN-T. \| — \| Developing and rehabilitating comprehensive, high quality and interoperable railway systems, and promoting noise-reduction measures. \| — \| Developing and improving environmentally-friendly (including low-noise) and low-carbon transport systems, including inland waterways and maritime transport, ports, multimodal links and airport infrastructure, in order to promote sustainable regional and local mobility. \| ERDF: \| — \| Enhancing regional mobility through connecting secondary and tertiary nodes to TEN-T infrastructure, including multimodal nodes. \| 7.3. \| Other modes of transport, including inland-waterways and maritime transport, ports, multimodal links and airport infrastructure: the existence within the comprehensive transport plan or plans or framework or frameworks of a specific section on inland-waterways and maritime transport, ports, multimodal links and airport infrastructure, which contribute to improving connectivity to the TEN-T comprehensive and core networks and to promoting sustainable regional and local mobility. \| — \| The existence of a section on inland-waterways and maritime transport, ports, multimodal links and airport infrastructure within the transport plan or plans or framework or frameworks which: \| — \| complies with legal requirements for strategic environmental assessment; \| — \| sets out a realistic and mature project pipeline (including a timetable and budgetary framework); \| — \| Measures to ensure the capacity of intermediary bodies and beneficiaries to deliver the project pipeline.	ERF+ Ühtekuuluvusfond: \| — \| Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) \| — \| ulatuslike, kvaliteetsete ja koostalitusvõimeliste raudteesüsteemide arendamine ja taastamine ning mürataseme vähendamise meetmete edendamine \| — \| keskkonnasõbralike (sh vähe müra tekitavate) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas sisevee- ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaama taristu arendamine ja täiustamine, et edendada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust \| ERF: \| — \| piirkondliku liikuvuse tõhustamine, ühendades teise ja kolmanda suurusjärgu sõlmed, sealhulgas mitmeliigilised sõlmed TEN-T taristuga \| 7.3. \| Muud transpordiliigid, sealhulgas sisevee- ja meretransport, sadamad, mitmeliigilised ühendused ja lennujaamade taristu: sellise kõikehõlmava(t)es transpordikava(de)s või raamistikus (raamistikes) sisevee- ja meretranspordile, sadamatele, mitmeliigilistele ühendustele ja lennujaamade taristule pühendatud eriosa olemasolu, mis aitab kaasa TEN-T üldise ja põhivõrguga ühenduvuse parandamisele ning säästva piirkondliku ja kohaliku liikuvuse edendamisele. \| — \| Sellise transpordikava(de)s või raamistikus (raamistikes) sisevee- ja meretranspordile, sadamatele, mitmeliigilistele ühendustele ja lennujaamade taristule pühendatud osa olemasolu: \| — \| mis täidab keskkonnamõju strateegilisele hindamisele esitatavaid õiguslikud nõuded; \| — \| milles sätestatakse realistlik ja töövalmis kavandatud projektide esitamise süsteem (sealhulgas ajakava ja eelarveraamistik); \| — \| meetmed, et tagada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkus teostada projektide esitamise süsteemi.
ERDF: \| — \| Improving energy efficiency and security of supply through the development of smart energy distribution, storage and transmission systems and through the integration of distributed generation from renewable sources. \| 7.4 \| Development of smart energy distribution, storage and transmission systems. \| The existence of comprehensive plans for investments in smart energy infrastructure, and of regulatory measures, which contribute to improving energy efficiency and security of supply \| — \| Comprehensive plans describing the national energy infrastructure priorities are in place that are: \| — \| in accordance with Article 22 of Directive 2009/72/EC and of Directive 2009/73/EC, where applicable, and \| — \| consistent with the relevant regional investment plans under Article 12 and with the Union-wide ten-year network development plan in accordance with point (b) of Article 8(3) of Regulation (EC) No 714/2009 of the European Parliament and of the Council (6) and with Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council (7), and \| — \| compatible with Article 3(4) of Regulation (EU) No 347/2013 of the European Parliament and of the Council (8);. \| — \| Those plans shall contain: \| — \| a realistic and mature project pipeline for projects for which support from the ERDF is envisaged; \| — \| measures to achieve the objectives of social and economic cohesion and environmental protection, in line with Article 3(10) of Directive 2009/72/EC and Article 3(7) of Directive 2009/73/EC; \| — \| measures to optimise the use of energy and promote energy efficiency, in line with Article 3(11) of Directive 2009/72/EC and Article 3(8) of Directive 2009/73/EC.	ERF: \| — \| energiatõhususe ja varustuskindluse parandamine arukate energia jaotus-, salvestus- ja ülekandesüsteemide abil ning taastuvatest allikatest toodetud energia hajustootmise integreerimise abil \| 7.4 \| Arukate energia jaotus-, salvestus- ning ülekandesüsteemide väljatöötamine. \| Selliste terviklike arukasse energia taristusse tehtavate investeeringute kavade olemasolu ning reguleerivate meetmete olemasolu, mis aitavad parandada energiatõhusust ja varustuskindlust. \| — \| Kehtestatud on terviklikud riiklikke energia taristu prioriteete kirjeldavad kavad, \| — \| mis on kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ ja direktiivi 2009/73/EÜ artikliga 22, kui see on asjakohane, ning \| — \| mis on kooskõlas artikli 12 kohaste asjaomaste piirkondlike investeerimiskavadega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 (8) artikli 8 lõike 3 punkti b kohase kümneaastase liiduülese võrgu arengukavaga ning \| — \| mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 (7) artikli 3 lõikega 4; \| — \| need kavad sisaldavad järgmist: \| — \| realistlik ja töövalmis süsteem selliste projektide esitamiseks, millele kavandatakse toetust ERFist; \| — \| meetmed, mille eesmärk on saavutada sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse ning keskkonnakaitse eesmärgid, kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõikega 10 ja direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõikega 7; \| — \| meetmed, mille eesmärk on optimeerida energiakasutust ja edendada energiatõhusust, kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõikega 11 ja direktiivi 2009/73/EÜ artikli 3 lõikega 8.
8. \| Promoting sustainable and quality employment and supporting labour mobility \| (Employment target) \| (referred to in point (8) of the first paragraph of Article 9) \| ESF: \| — \| Access to employment for job-seekers and inactive people, including the long-term unemployed and people far from the labour market, also through local employment initiatives and support for labour mobility. \| 8.1. \| Active labour market policies are designed and delivered in the light of the Employment guidelines. \| — \| Employment services have the capacity to, and do, deliver: \| — \| personalised services and active and preventive labour market measures at an early stage, which are open to all jobseekers while focusing on people at highest risk of social exclusion, including people from marginalised communities; \| — \| comprehensive and transparent information on new job vacancies and employment opportunities taking into account the changing needs of the labour market. \| — \| Employment services have set up formal or informal cooperation arrangements with relevant stakeholders.	8. \| Jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine \| (tööhõive eesmärk) \| (osutatud artikli 9 lõike 8 esimeses lõigus) \| ESF: \| — \| tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturust kaugel paiknevate inimeste juurdepääs töövõimalustele, muu hulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu \| 8.1. \| Aktiivset tööturupoliitikat arendatakse ja teostatakse tööhõivesuuniseid arvesse võttes. \| — \| Tööturuasutused suudavad korraldada ja tegelikult korraldavad: \| — \| isiklikele vajadustele kohandatud teenuseid ning varase etapi aktiivseid ja preventiivseid tööturumeetmeid, mis on avatud kõikidele tööotsijatele, keskendudes kõige suuremas tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas inimestele marginaliseerunud kogukondadest; \| — \| terviklik ja läbipaistev teave uute vabade töökohtade ja tööhõivevõimaluste kohta, võttes arvesse tööturu muutuvaid vajadusi. \| — \| Tööturuasutused on alustanud ametliku ja mitteametliku koostöö korraldamist asjaomaste sidusrühmadega.
ESF: \| — \| Self employment, entrepreneurship and business creation including innovative micro, small and medium-sized enterprises. \| ERDF: \| — \| Supporting the development of business incubators and investment support for self-employment, micro-enterprises and business creation. \| 8.2. \| Self-employment, entrepreneurship and business creation: the existence of a strategic policy framework for inclusive start-up. \| — \| A strategic policy framework for inclusive start-up support is in place with the following elements: \| — \| measures have been put in place with the objective of reducing the time and cost involved in setting up a business, taking account of the targets of the SBA; \| — \| measures have been put in place with the objective of reducing the time needed to get licenses and permits to take up and perform the specific activity of an enterprise, taking account of the targets of the SBA; \| — \| actions linking suitable business development services and financial services (access to capital), including reaching out to disadvantaged groups, areas, or both, where needed.	ESF: \| — \| füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ettevõtlus ja ettevõtete asutamine, sealhulgas innovatiivsed väikesed ja keskmise suurusega ning mikroettevõtjad \| ERF: \| — \| ettevõtlusinkubaatorite arendamise toetamine ning investeeringutoetuse pakkumine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsejatele, mikroettevõtjatele ja ettevõtete asutamiseks \| 8.2. \| Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ettevõtlus ja ettevõtete asutamine: strateegilise poliitilise raamistiku olemasolu ettevõtete starditoetuseks. \| — \| Rakendatud on strateegiline poliitiline raamistik ettevõtete starditoetuseks, mis sisaldab järgmisi elemente: \| — \| võetud on meetmed, mille eesmärk on vähendada ettevõtete käivitamise aega ja kulu, võttes arvesse SBA eesmärke; \| — \| võetud on meetmed, mille eesmärk on vähendada aega, mida on vaja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, võttes arvesse SBA eesmärke; \| — \| meetmed, mis ühendavad sobivaid ettevõtluse arendamise ja finantsteenuseid (juurdepääs kapitalile), sealhulgas vajadusel teavitustegevust ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele, piirkondadele või mõlemale.
ESF: \| — \| Modernisation of labour market institutions, such as public and private employment services, and improving the matching of labour market needs, including through actions that enhance transnational labour mobility as well as through mobility schemes and better cooperation between institutions and relevant stakeholders. \| ERDF: \| — \| Investing in infrastructure for employment services. \| 8.3. \| Labour market institutions are modernised and strengthened in the light of the Employment Guidelines; \| Reforms of labour market institutions will be preceded by a clear strategic policy framework and ex ante assessment including with regard to the gender dimension \| — \| Actions to reform employment services, aiming at providing them with the capacity to deliver: \| — \| personalised services and active and preventive labour market measures at an early stage, which are open to all jobseekers while focusing on people at highest risk of social exclusion, including people from marginalised communities; \| — \| comprehensive and transparent information on new job vacancies and employment opportunities taking into account the changing needs of the labour market. \| — \| Reform of employment services will include the creation of formal or informal cooperation networks with relevant stakeholders.	ESF: \| — \| niisuguste tööturuasutuste nagu avaliku ja erasektori tööhõivetalituste ajakohastamine, parandades vastavust tööturu vajadustele, parandades tööjõu riikidevahelist liikuvust, sealhulgas meetmete tõhustamine liikuvuskavade ja parema koostöö abil asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel \| ERF: \| — \| tööturuteenuste taristutesse investeerimine \| 8.3. \| Tööturuasutusi ajakohastatakse ja tugevdatakse, pidades silmas tööhõivesuuniseid; \| tööturuasutuste reformidele eelneb selge strateegiline raamistik ja eelhindamine, mis hõlmab ka soolist mõõdet. \| — \| Meetmed tööturuasutuste reformimiseks, mille eesmärk on tagada neile suutlikkus korraldada: \| — \| isiklikele vajadustele kohandatud teenuseid ning varase etapi aktiivseid ja preventiivseid tööturumeetmeid, mis on avatud kõikidele tööotsijatele, keskendudes kõige suuremas tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas inimesed marginaliseerunud kogukondadest; \| — \| kõikehõlmav ja läbipaistev teave uute vabade töökohtade ja tööhõivevõimaluste kohta, võttes arvesse tööturu muutuvaid vajadusi. \| — \| Tööturuasutuste reform hõlmab asjaomaste sidusrühmadega ametlike või mitteametlike koostöövõrkude loomist.
ESF: \| — \| Active and healthy ageing. \| 8.4. \| Active and healthy ageing: Active ageing policies are designed in the light of the Employment Guidelines \| — \| Relevant stakeholders are involved in the design and follow-up of active ageing policies with a view to retaining elderly workers on the labour market and promoting their employment; \| — \| A Member State has measures in place to promote active ageing.	ESF: \| — \| täisväärtusliku eluperioodi pikendamine \| 8.4. \| Täisväärtusliku eluperioodi pikendamine: täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitikat kujundatakse tööhõivesuuniseid arvesse võttes. \| — \| täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitika kujundamisse ja järelmeetmete võtmisse on kaasatud asjaomased sidusrühmad, eesmärgiga hoida eakaid töötajaid tööturul ning edendada nende tööhõivet; \| — \| liikmesriigis on rakendatud meetmed täisväärtusliku eluperioodi pikendamiseks.
ESF: \| — \| Adaptation of workers, enterprises and entrepreneurs to change. \| 8.5. \| Adaptation of workers, enterprises and entrepreneurs to change: The existence of policies aimed at favouring anticipation and good management of change and restructuring. \| — \| Instruments are in place to support social partners and public authorities to develop and monitor proactive approaches towards change and restructuring which include measures: \| — \| to promote anticipation of change; \| — \| to promote the preparation and management of the restructuring process.	ESF: \| — \| töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega \| 8.5. \| Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega: sellise poliitika olemasolu, mille eesmärk on soodustada muutuste ja ümberstruktureerimise prognoosimist ning head juhtimist. \| — \| Rakendatud on vahendid, mille eesmärk on toetada tööturu osapooli ja avaliku sektori asutusi, kes töötavad välja ja kontrollivad muutustele ning ümberstruktureerimisele suunatud ennetavaid lähenemisviise, mis hõlmavad meetmeid: \| — \| mille eesmärk on edendada muutusteks valmisolekut; \| — \| mille eesmärk on edendada ümberstruktureerimisprotsessi ettevalmistamist ja juhtimist.
ESF: \| — \| Sustainable integration into the labour market of young people, in particular those not in employment, education or training, including young people at risk of social exclusion and young people from marginalised communities, including through the implementation of the Youth Guarantee. \| 8.6. \| The existence of a strategic policy framework for promoting youth employment including through the implementation of the Youth Guarantee. \| This ex ante conditionality applies only for implementation of the YEI \| — \| A strategic policy framework for promoting youth employment is in place that: \| — \| is based on evidence that measures the results for young people not in employment, education or training and that represents a base to develop targeted policies and monitor developments; \| — \| identifies the relevant public authority in charge of managing youth employment measures and coordinating partnerships across all levels and sectors; \| — \| involves stakeholders that are relevant for addressing youth unemployment; \| — \| allows early intervention and activation; \| — \| comprises supportive measures for access to employment, enhancing skills, labour mobility and sustainable integration of young people not in employment, education or training into the labour market.	ESF: \| — \| eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseeritud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kasutades selleks ka noortegarantiid; \| 8.6. \| Strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu noorte tööhõive edendamiseks, muu hulgas noortegarantii kaudu \| Seda eeltingimust kohaldatakse ainult noorte tööhõive algatuse suhtes \| — \| On kehtestatud strateegiline poliitikaraamistik noorte tööhõive edendamiseks, mis: \| — \| põhineb tõenditel, millega mõõdetakse mittetöötavate ja mitteõppivate noorte hulgas saavutatud tulemusi ja millega luuakse alus sihipärase poliitika väljatöötamiseks ja arengute jälgimiseks; \| — \| teeb kindlaks asjakohase ametiasutuse, kes vastutab noorte tööhõive meetmete haldamise ning kõiki tasandeid ja sektoreid hõlmavate partnerluste koordineerimise eest; \| — \| kaasab kõik noorte tööpuuduse seisukohalt asjakohased sidusrühmad; \| — \| võimaldab varast sekkumist ja aktiveerimist; \| — \| sisaldab toetusmeetmeid juurdepääsuks tööhõivele ning oskuste, tööjõu liikuvuse ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jätkusuutlikku tööturule integreerimise edendamist.
9. \| Promoting social inclusion, combating poverty and any discrimination \| (poverty target) \| (referred to in point (9) of the first paragraph of Article 9) \| ESF: \| — \| Active inclusion, including with a view to promoting equal opportunities and active participation, and improving employability. \| ERDF: \| — \| Investing in health and social infrastructure which contributes to national, regional and local development, reducing inequalities in terms of health status, promoting social inclusion through improved access to social, cultural and recreational services and the transition from institutional to community-based services. \| — \| Providing support for physical, economic and social regeneration of deprived communities in urban and rural areas. \| 9.1. \| The existence and the implementation of a national strategic policy framework for poverty reduction aiming at the active inclusion of people excluded from the labour market in the light of the Employment guidelines. \| — \| A national strategic policy framework for poverty reduction, aiming at active inclusion, is in place that: \| — \| provides a sufficient evidence base to develop policies for poverty reduction and monitor developments; \| — \| contains measures supporting the achievement of the national poverty and social exclusion target (as defined in the National Reform Programme), which includes the promotion of sustainable and quality employment opportunities for people at the highest risk of social exclusion, including people from marginalised communities; \| — \| involves relevant stakeholders in combating poverty; \| — \| depending on the identified needs, includes measures for the shift from institutional to community based care; \| — \| Upon request and where justified, relevant stakeholders will be provided with support for submitting project applications and for implementing and managing the selected projects.	9. \| Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine \| (vaesuse vähendamise eesmärk) \| (osutatud artikli 9 lõike 9 esimeses lõigus) \| ESF: \| — \| aktiivne kaasamine, mille üks eesmärke on edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet \| ERF: \| — \| investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis aitavad kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule, vähendades tervisealast ebavõrdsust, ning sotsiaalse kaasatuse edendamine parema juurdepääsu abil sotsiaalsetele, kultuuri- ja meelelahutusteenustele ning üleminek institutsioonilistelt hoolekandeteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile \| — \| puudust kannatavate linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine \| 9.1. \| Sellise vaesuse vähendamise riikliku strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu ja rakendamine, mille eesmärk on tööturult tõrjutud inimeste aktiivne kaasamine, pidades silmas tööhõivesuuniseid. \| — \| Rakendatud on vaesuse vähendamise riiklik strateegiline poliitikaraamistik, mille eesmärk on aktiivne kaasamine ja mis: \| — \| tagab piisava tõenditebaasi vaesuse vähendamise poliitika arendamiseks ja arengu jälgimiseks; \| — \| sisaldab meetmeid, millega toetatakse riikliku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgi saavutamist (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist; \| — \| kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased sidusrühmad; \| — \| tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab meetmeid üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile; \| — \| taotluse korral ja põhjendatud juhtudel võib asjaomaseid sidusrühmi toetada projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel.
ESF: \| — \| Socio-economic integration of marginalised communities such as the Roma. \| ERDF: \| — \| Investing in health and social infrastructure which contributes to national, regional and local development, reducing inequalities in terms of health status, promoting social inclusion through improved access to social, cultural and recreational services and the transition from institutional to community-based services. \| — \| Providing support for physical, economic and social regeneration of deprived communities in urban and rural areas. \| — \| Investing in education, training and vocational training for skills and lifelong learning by developing education and training infrastructure. \| 9.2. \| A national Roma inclusion strategic policy framework is in place \| — \| A national Roma inclusion strategic policy framework is in place that: \| — \| sets achievable national goals for Roma integration to bridge the gap with the general population. These targets should address the four EU Roma integration goals relating to access to education, employment, healthcare and housing; \| — \| identifies where relevant those disadvantaged micro-regions or segregated neighbourhoods, where communities are most deprived, using already available socio-economic and territorial indicators (i.e. very low educational level, long-term unemployment, etc); \| — \| includes strong monitoring methods to evaluate the impact of Roma integration actions and a review mechanism for the adaptation of the strategy; \| — \| is designed, implemented and monitored in close cooperation and continuous dialogue with Roma civil society, regional and local authorities. \| — \| Upon request and where justified, relevant stakeholders will be provided with support for submitting project applications and for implementing and managing the selected projects.	ESF: \| — \| marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, sotsiaal-majanduslik integreerimine; \| ERF: \| — \| investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisestaatusealast ebavõrdsust, edendades sotsiaalset kaasatust juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele ning üleminekut institutsioonilistelt hoolekandeteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile \| — \| puudust kannatavate linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine \| — \| investeerimine haridusse, koolitusse ning oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise abil \| 9.2. \| Rakendatud on riiklik romade kaasamise strateegiline poliitikaraamistik. \| — \| Rakendatud on riiklik romade kaasamise strateegia, mis: \| — \| seab saavutatavad riiklikud romade integratsiooni eesmärgid, et vähendada vahet elanikkonna põhiosaga; need eesmärgid peaksid hõlmama nelja ELi romade integratsiooni eesmärki, mis on seotud juurdepääsuga haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele; \| — \| määrab vajaduse korral kindlaks ebasoodsas olukorras mikropiirkonnad või eraldatud naabruskonnad, kus kogukonnad on kõige enam puudust kannatavad; selleks kasutatakse juba olemasolevaid sotsiaalmajanduslikke ja territoriaalseid näitajaid (s.o väga madal haridustase, pikaajaline töötus jne); \| — \| sisaldab rangeid järelevalvemeetodeid, et hinnata romade integreerimise meetmete mõju ja vaadata üle strateegia kohandamise mehhanism; \| — \| seda koostatakse, rakendatakse ja kontrollitakse tihedas koostöös ja pidevas dialoogis roma kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega; \| — \| taotluse ja vajaduse korral toetatakse asjaomaseid sidusrühmi projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel.
ESF: \| — \| Enhancing access to affordable, sustainable and high-quality services, including health care and social services of general interest. \| ERDF: \| — \| Investing in health and social infrastructure which contributes to national, regional and local development, reducing inequalities in terms of health status, promoting social inclusion through improved access to social, cultural and recreational services and the transition from institutional to community-based services. \| 9.3. \| Health: The existence of a national or regional strategic policy framework for health within the limits of Article 168 TFEU ensuring economic sustainability. \| — \| A national or regional strategic policy framework for health is in place that contains: \| — \| coordinated measures to improve access to health services; \| — \| measures to stimulate efficiency in the health sector, through deployment of service delivery models and infrastructure; \| — \| a monitoring and review system. \| — \| A Member State or region has adopted a framework outlining available budgetary resources on an indicative basis and a cost-effective concentration of resources on prioritised needs for health care.	ESF: \| — \| juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele; \| ERF: \| — \| investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis aitavad kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parema juurdepääsu abil sotsiaalsetele, kultuuri- ja puhketeenustele ning üleminekut hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile \| 9.3. \| Tervishoid: sellise majanduslikku jätkusuutlikkust tagava riikliku ja/või piirkondliku strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu, mis käsitleb tervishoidu ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud piirides. \| — \| Rakendatud on riiklik ja/või piirkondlik tervishoiu strateegiline poliitikaraamistik, mis sisaldab: \| — \| kooskõlastatud meetmeid tervishoiuteenuste ligipääsetavuse parandamiseks; \| — \| meetmeid tervishoiusektori tõhususe stimuleerimiseks, rakendades teenuse osutamise mudeleid ja taristu; \| — \| kontrolli- ja järelevalvesüsteemi. \| — \| Liikmesriik või piirkond on võtnud vastu raamistiku, milles esitatakse soovituslikult tervishoiule kättesaadavaks tehtud eelarvelised vahendid ning prioriteetsete vajaduste rahuldamiseks eraldatud vahendite kulutõhus koondamine.
10. \| Investing in education, training and vocational training for skills and lifelong learning \| (Education target) \| (referred to in point (10) of the first paragraph of Article 9) \| ESF: \| — \| Reducing and preventing early school-leaving and promoting equal access to good quality early-childhood, primary and secondary education, including formal, non-formal and informal learning pathways for reintegrating into education and training. \| ERDF: \| — \| Investing in education, training and vocational training for skills and lifelong learning by developing education and training infrastructure. \| 10.1. \| Early school leaving: The existence of a strategic policy framework to reduce early school leaving (ESL) within the limits of Article 165 TFEU. \| — \| A system for collecting and analysing data and information on ESL at relevant levels is in place that: \| — \| provides a sufficient evidence-base to develop targeted policies and monitors developments. \| — \| A strategic policy framework on ESL is in place that: \| — \| is based on evidence; \| — \| covers relevant educational sectors including early childhood development, targets in particular vulnerable groups that are most at risk of ESL including people from marginalised communities, and addresses prevention, intervention and compensation measures; \| — \| involves all policy sectors and stakeholders that are relevant to addressing ESL.	10. \| Investeerimine haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestva õppe eesmärgil \| (haridusega seotud eesmärk) \| (osutatud artikli 9 esimese lõigu punktis 10) \| ESF: \| — \| koolist väljalangemise vähendamine ja ennetamine ning võrdse juurdepääsu edendamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas (formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed) õppimisvõimalused taasintegreerimiseks haridusse ja koolitusse; \| ERF: \| — \| investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise abil \| 10.1. \| Koolist väljalangenute arv: strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu koolist väljalangemise vähendamiseks ELi toimimise lepingu artiklis 165 sätestatud piirides. \| — \| Asjakohasel tasandil on rakendatud koolist väljalangemist puudutavate andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine, mis: \| — \| tagab piisava tõenditebaasi sihtpoliitika arendamiseks ja jälgib muutusi. \| — \| Rakendatud on koolist väljalangemist käsitlev strateegiline poliitikaraamistik, mis: \| — \| rajaneb tõenditel; \| — \| hõlmab asjaomaseid haridusvaldkondi, sh varajast lapsepõlve, ja on suunatud eelkõige haavatavatele elanikkonnarühmadele, kelle puhul on koolist väljalangemise oht kõige suurem, sealhulgas inimestele marginaliseerunud kogukondadest, ning käsitleb ennetamis-, sekkumis- ja kompensatsioonimeetmeid; \| — \| hõlmab kõiki poliitikavaldkondi ja sidusrühmi, mis on olulised koolist väljalangemise lahendamiseks.
ESF: \| — \| Improving the quality and efficiency of, and access to, tertiary and equivalent education with a view to increasing participation and attainment levels, especially for disadvantaged groups. \| ERDF: \| — \| Investing in education, training and vocational training for skills and lifelong learning by developing education and training infrastructure. \| 10.2. \| Higher education: the existence of a national or regional strategic policy framework for increasing tertiary education attainment, quality and efficiency within the limits of Article 165 TFEU. \| — \| A national or regional strategic policy framework for tertiary education is in place with the following elements: \| — \| where necessary, measures to increase participation and attainment that: \| — \| increase higher education participation among low income groups and other under-represented groups with special regard to disadvantaged people, including people from marginalised communities; \| — \| reduce drop-out rates/improve completion rates; \| — \| encourage innovative content and programme design; \| — \| measures to increase employability and entrepreneurship that: \| — \| encourage the development of "transversal skills", including entrepreneurship in relevant higher education programmes; \| — \| reduce gender differences in terms of academic and vocational choices.	ESF: \| — \| kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eriti silmas ebasoodsas olukorras olevaid isikuid \| ERF: \| — \| investeerimine haridusse, koolitusse ning oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise abil \| 10.2. \| Kõrgharidus: riikliku või piirkondliku strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu kolmanda taseme hariduse omandamise, kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks ELi toimimise lepingu artiklis 165 sätestatud piirides. \| — \| Rakendatud on kolmanda taseme haridust käsitlev riiklik või piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik, mis sisaldab järgmisi elemente: \| — \| vajaduse korral meetmeid osalemise ja omandamise suurendamiseks, mis: \| — \| suurendavad kõrghariduse omandamist madala sissetulekuga ja muudes alaesindatud rühmades, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas inimestele marginaliseerunud kogukondadest; \| — \| vähendavad koolist väljalangenute arvu / suurendavad kooli lõpetanute arvu; \| — \| meetmed, millega soodustatakse uuenduslikku infosisu ja programmikavandit; \| — \| meetmeid tööalase konkurentsivõime ja ettevõtlikkuse suurendamiseks, mis: \| — \| soodustavad mitmeid valdkondi hõlmavate oskuste, sealhulgas ettevõtlikkuse arenemist asjaomastes kõrghariduskavades; \| — \| vähendavad soolisi erinevusi haridus- ja kutseharidusvalikutes.
ESF: \| — \| Enhancing equal access to lifelong learning for all age groups in formal, non-formal and informal settings, upgrading the knowledge, skills and competences of the workforce, and promoting flexible learning pathways including through career guidance and validation of acquired competences. \| ERDF: \| — \| Investing in education, training and vocational training for skills and lifelong learning by developing education and training infrastructure. \| 10.3. \| Lifelong learning (LL): The existence of a national and/or regional strategic policy framework for lifelong learning within the limits of Article 165 TFEU. \| — \| A national or regional strategic policy framework for lifelong learning is in place that contains measures: \| — \| to support the developing and linking services for LL, including their implementation and skills upgrading (i.e. validation, guidance, education and training) and providing for the involvement of, and partnership with relevant stakeholders; \| — \| for the provision of skills development for various target groups where these are identified as priorities in national or regional strategic policy frameworks (for example young people in vocational training, adults, parents returning to the labour market, low skilled and older workers, migrants and other disadvantaged groups, in particular people with disabilities); \| — \| to widen access to LL including through efforts to effectively implement transparency tools (for example the European Qualifications Framework, National Qualifications Framework, European Credit system for Vocational Education and Training, European Quality Assurance in Vocational Education and Training); \| — \| to improve the labour market relevance of education and training and to adapt it to the needs of identified target groups (for example young people in vocational training, adults, parents returning to the labour market, low-skilled and older workers, migrants and other disadvantaged groups, in particular people with disabilities).	ESF: \| — \| kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuse suurendamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine karjäärinõustamise ja omandatud oskuste tunnistamise kaudu; \| ERF: \| — \| investeerimine haridusse, koolitusse ning oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise abil \| 10.3. \| Elukestev õpe: sellise riikliku ja/või piirkondliku strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu, mis käsitleb elukestvat õpet ELi toimimise lepingu artiklis 165 sätestatud piirides. \| — \| Rakendatud on riiklik ja/või piirkondlik elukestva õppe strateegiline poliitikaraamistik, mis sisaldab meetmeid: \| — \| millega toetatakse elukestva õppe teenuste arendamist ja omavahelist ühendamist, sealhulgas nende rakendamist ja kutseoskuste täiendamist (st kehtivus, nõustamine, haridus ja koolitus) ning asjaomaste sidusrühmade osalemise ja partnerluse tagamist; \| — \| mitmesuguste sihtrühmade vajadustele vastavaid oskuste arendamiseks, juhul kui need rühmad on määratletud riiklike või piirkondlike strateegiliste poliitikaraamistike prioriteetidena (näiteks kutset omandavad noored, täiskasvanud, tööturule naasvad lapsevanemad, madala kvalifikatsiooniga ja vanemad töötajad, migrandid ning teised ebasoodsas olukorras rühmad, eelkõige puuetega isikud); \| — \| millega laiendatakse juurdepääsu elukestvale õppele, sealhulgas jõupingutused läbipaistvuse tagamise vahendite tulemuslikuks rakendamiseks (näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, riiklik kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem, Euroopa kvaliteeditagamine kutsehariduse ja koolituse valdkonnas). \| — \| millega parandatakse hariduse ja koolituse tööturu vajadustele vastavust ning kohandatakse seda väljaselgitatud sihtrühmade vajadustele (näiteks kutset omandavad noored, täiskasvanud, tööturule naasvad lapsevanemad, madala kvalifikatsiooniga ja eakamad töötajad, migrandid ning teised ebasoodsas olukorras rühmad, eelkõige puuetega isikud).
ESF: \| — \| Improving the labour market relevance of education and training systems, facilitating the transition from education to work, and strengthening vocational education and training (VET) systems and their quality, including through mechanisms for skills anticipation, adaptation of curricula and the establishment and development of work-based learning systems, including dual learning systems and apprenticeship schemes. \| ERDF: \| — \| Investing in education, training and vocational training for skills and lifelong learning by developing education and training infrastructure \| 10.4. \| The existence of a national or regional strategic policy framework for increasing the quality and efficiency of VET systems within the limits of Article 165 TFEU. \| — \| A national or regional strategic policy framework is in place for increasing the quality and efficiency of VET systems within the limits of Article 165 TFEU which includes measures for the following: \| — \| to improve the labour market relevance of VET systems in close cooperation with relevant stakeholders including through mechanisms for skills anticipation, adaptation of curricula and the strengthening of work-based learning provision in its different forms; \| — \| to increase the quality and attractiveness of VET including through establishing a national approach for quality assurance for VET (for example in line with the, European Quality Assurance Reference Framework for Vocational Education and Training) and implementing the transparency and recognition tools, for example European Credit system for Vocational Education and Training. (ECVET).	ESF: \| — \| haridus- ja koolitussüsteemide tööturu vajadustele vastavuse parandamine, hõlbustades siirdumist õpingutelt tööle, samuti kutseõppe ja -koolitussüsteemide ja nende kvaliteedi parandamine, kasutades selleks ka kutseoskuste prognoosimist, õppekavade kohandamist ning luues ja edasi arendades töökohal toimuva väljaõppe süsteeme, kaasa arvatud kaheosalise õppe süsteemid ja praktikaskeemid. \| ERF: \| — \| investeerimine haridusse, koolitusse ning oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise abil \| 10.4 \| Riikliku või piirkondliku strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu kutsehariduse ja -koolituse süsteemide kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks ELi toimimise lepingu artiklis 165 sätestatud piirides. \| — \| On kehtestatud riiklik või piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik, millega suurendada kutsehariduse ja -koolituse süsteemide kvaliteeti ja tõhusust ELi toimimise lepingu artiklis 165 sätestatud piirides ning mis hõlmab meetmeid: \| — \| millega parandada tihedas koostöös sidusrühmadega kutsehariduse ja -koolituse süsteemide tööturu vajadustele vastavust, sealhulgas vahendid kutseoskuste prognoosimiseks, õppekavade kohandamiseks ja töökohal toimuva õppe pakkumiseks eri vormides; \| — \| millega suurendada kutsehariduse ja -koolituse süsteemide kvaliteeti ja ligitõmbavust, kehtestades muu hulgas riikliku lähenemise kutsehariduse ja -koolituse süsteemide kvaliteedi tagamiseks (näiteks kooskõlas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikuga kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) ning rakendades läbipaistvus- ja tunnustusvahendeid, näiteks Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET).
11. \| Enhancing institutional capacity of public authorities and stakeholders and efficient public administration \| (referred to in point (11) of the first paragraph of Article 9) \| ESF: \| — \| Investment in institutional capacity and in the efficiency of public administrations and public services at the national, regional and local levels with a view to reforms, better regulation and good governance. \| ERDF: \| — \| Enhancing institutional capacity of public authorities and stakeholders and efficient public administration through actions to strengthen the institutional capacity and the efficiency of public administrations and public services related to the implementation of the ERDF, and in support of actions under the ESF to strengthen the institutional capacity and the efficiency of public administration. \| Cohesion Fund: \| — \| Enhancing institutional capacity of public authorities and stakeholders and efficient public administration through actions to strengthen the institutional capacity and the efficiency of public administrations and public services related to the implementation of the Cohesion Fund. \| — \| The existence of a strategic policy framework for reinforcing the Member States' administrative efficiency including public administration reform \| — \| A strategic policy framework for reinforcing a Member State's public authorities' administrative efficiency and their skills with the following elements are in place and in the process of being implemented: \| — \| an analysis and strategic planning of legal, organisational and/or procedural reform actions; \| — \| the development of quality management systems; \| — \| integrated actions for simplification and rationalisation of administrative procedures; \| — \| the development and implementation of human resources strategies and policies covering the main gaps identified in this field; \| — \| the development of skills at all levels of the professional hierarchy within public authorities; \| — \| the development of procedures and tools for monitoring and evaluation.	11. \| Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine \| (osutatud artikli 9 esimese lõigu punktis 11) \| ESF: \| — \| investeeringud institutsioonilisse suutlikkusse ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, pidades silmas reforme, paremat reguleerimist ja head haldustava \| ERF: \| — \| riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse parandamine haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning ERFi rakendamisega seotud avalike teenuste tugevdamise kaudu; sellega toetatakse ka ESFi toetatud meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks \| Ühtekuuluvusfond: \| — \| riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse parandamine tegevuste kaudu, mis tõstavad haldusorganite institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust ning tugevdavad Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud avalikke teenuseid \| — \| strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu liikmesriigi haldustõhususe tugevdamiseks, sealhulgas avaliku halduse reformiks. \| — \| Strateegiline poliitikaraamistik liikmesriikide ametiasutuste haldustõhususe ja oskuste tugevdamiseks on olemas ja rakendamisel järgmiste elementidega: \| — \| õiguslike, organisatsiooniliste ja/või menetluste reformimise meetmete analüüs ning strateegiline planeerimine; \| — \| kvaliteedijuhtimise süsteemide arendamine; \| — \| integreeritud meetmed haldusmenetluste lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks; \| — \| inimressursistrateegiate ja -poliitika arendamine ning rakendamine viisil, mis hõlmab peamisi tuvastatud puudujääke selles valdkonnas; \| — \| kutseoskuste arendamine kõikidel ametiasutuste ametiastmetel; \| — \| seire- ja hindamismenetluste ja -vahendite arendamine.
PART II: General ex ante conditionalities	II OSA: Üldised eeltingimused
Area \| Ex ante conditionality \| Criteria for fulfilment	Valdkond \| Eeltingimused \| Täitmise kriteeriumid
1. \| Anti-discrimination \| The existence of administrative capacity for the implementation and application of Union anti-discrimination law and policy in the field of ESI Funds \| — \| Arrangements in accordance with the institutional and legal framework of Member States for the involvement of bodies responsible for the promotion of equal treatment of all persons throughout the preparation and implementation of programmes, including the provision of advice on equality in ESI fund-related activities; \| — \| Arrangements for training for staff of the authorities involved in the management and control of the ESI Funds in the fields of Union anti-discrimination law and policy.	1. \| Diskrimineerimis-vastased meetmed \| Haldussuutlikkuse olemasolu, et rakendada ja kohaldada liidu diskrimineerimisvastast õigust ja poliitikat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas \| — \| liikmesriikide institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule vastav kord kõikide isikute võrdväärse kohtlemise edendamise eest vastutavate organite kaasamiseks programmide ettevalmistamisse ja rakendamisse, sealhulgas nõustamine võrdse kohtlemise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud meetmete puhul; \| — \| kord nende ametiasutuste personali koolitamiseks, kes osalevad liidudiskrimineerimisvastase õiguse ja poliitika valdkonna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamises ja seires;
2. \| Gender \| The existence of administrative capacity for the implementation and application of Union gender equality law and policy in the field of ESI Funds \| — \| Arrangements in accordance with the institutional and legal framework of Member States for the involvement of bodies responsible for gender equality throughout the preparation and implementation of programmes, including the provision of advice on gender equality in ESI Fund-related activities; \| — \| Arrangements for training for staff of the authorities involved in the management and control of the ESI Funds in the fields of Union gender equality law and policy as well as on gender mainstreaming.	2. \| Sooline võrdõiguslikkus \| Haldussuutlikkuse olemasolu, et rakendada ja kohaldada liidu soolise võrdõiguslikkuse alast õigust ja poliitikat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas \| — \| liikmesriikide institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule vastav kord soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest vastutavate organite kaasamiseks programmide ettevalmistamisse ja rakendamisse, sealhulgas nõustamine soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud meetmete puhul; \| — \| kord nende ametiasutuste personali koolitamiseks, kes osalevad liidu soolise võrdõiguslikkuse alase õiguse ja poliitika ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise valdkonna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamises ja seires.
3. \| Disability \| The existence of administrative capacity for the implementation and application of the United Nations Convention on the rights of persons with disabilities (UNCRPD) in the field of ESI Funds in accordance with Council Decision 2010/48/EC (9) \| — \| Arrangements in accordance with the institutional and legal framework of Member States for the consultation and involvement of bodies in charge of protection of rights of persons with disabilities or representative organisations of persons with disabilities and other relevant stakeholders throughout the preparation and implementation of programmes; \| — \| Arrangements for training for staff of the authorities involved in the management and control of the ESI Funds in the fields of applicable Union and national disability law and policy, including accessibility and the practical application of the UNCRPD as reflected in Union and national legislation, as appropriate; \| — \| Arrangements to ensure monitoring of the implementation of Article 9 of the UNCRPD in relation to the ESI Funds throughout the preparation and the implementation of the programmes.	3. \| Puuetega inimesed \| Haldussuutlikkuse olemasolu, et rakendada ja kohaldada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas vastavalt nõukogu otsusele 2010/48/EÜ (9) \| — \| liikmesriikide institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule vastav kord puuetega inimeste õiguste kaitse eest vastutavate organitega või puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega ja muude sidusrühmadega konsulteerimiseks ning nende kaasamiseks programmide ettevalmistamisse ja rakendamisse; \| — \| kord nende ametiasutuste personali koolitamiseks, kes osalevad puuetega inimeste suhtes kohaldatava liidu ja riikliku õiguse ja poliitika valdkonna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamises ja seires. Nimetatud koolitus peaks vajaduse korral hõlmama ka juurdepääsu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja selle praktilist kohaldamist liidu ja riiklike õigusaktide kohaselt; \| — \| kord, millega tagatakse ÜRO puuetega inimeste konventsiooni artikli 9 rakendamise seire seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise etapis.
4. \| Public procurement \| The existence of arrangements for the effective application of Union public procurement law in the field of the ESI Funds. \| — \| Arrangements for the effective application of Union public procurement rules through appropriate mechanisms; \| — \| Arrangements which ensure transparent contract award procedures; \| — \| Arrangements for training and dissemination of information for staff involved in the implementation of the ESI funds; \| — \| Arrangements to ensure administrative capacity for implementation and application of Union public procurement rules.	4. \| Avalikud hanked \| Korra olemasolu liidu avalike hangete õiguse tõhusaks kohaldamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas. \| — \| kord liidu avalike hangete eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks asjakohaste mehhanismide kaudu; \| — \| kord, millega tagatakse läbipaistev lepingute sõlmimise menetlus; \| — \| kord fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; \| — \| kord haldussuutlikkuse tagamiseks liidu avalike hangete eeskirjade rakendamisel ja kohaldamisel.
5. \| State aid \| The existence of arrangements for the effective application of Union State aid rules in the field of the ESI Funds. \| — \| Arrangements for the effective application of Union State aid rules; \| — \| Arrangements for training and dissemination of information for staff involved in the implementation of the ESI funds; \| — \| Arrangements to ensure administrative capacity for implementation and application of Union State aid rules.	5. \| Riigiabi \| Korra olemasolu liidu riigiabieeskirjade tõhusaks kohaldamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas. \| — \| kord liidu riigiabiõiguse eeskirjade tõhusaks kohaldamiseks; \| — \| kord Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; \| — \| kord haldussuutlikkuse tagamiseks liidu riigiabiõiguse rakendamisel ja kohaldamisel.
6. \| Environmental legislation relating to Environmental Impact Assessment (EIA) and Strategic Environmental Assessment (SEA) \| The existence of arrangements for the effective application of Union environmental legislation related to EIA and SEA. \| — \| Arrangements for the effective application of Directive 2011/92/EU of the European Parliament and of the Council (10) (EIA) and of Directive 2001/42/EC of the European Parliament and of the Council (11) (SEA); \| — \| Arrangements for training and dissemination of information for staff involved in the implementation of the EIA and SEA Directives; \| — \| Arrangements to ensure sufficient administrative capacity.	6. \| Keskkonnamõju hindamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud keskkonnaalased õigusaktid \| Korra olemasolu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõhusaks rakendamiseks. \| — \| kord Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (11) tõhusaks kohaldamiseks; \| — \| kord keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; \| — \| kord piisava haldussuutlikkuse tagamiseks.
7. \| Statistical systems and result indicators \| The existence of a statistical basis necessary to undertake evaluations to assess the effectiveness and impact of the programmes. \| The existence of a system of result indicators necessary to select actions, which most effectively contribute to desired results, to monitor progress towards results and to undertake impact evaluation. \| — \| Arrangements for timely collection and aggregation of statistical data with the following elements are in place: \| — \| the identification of sources and mechanisms to ensure statistical validation; \| — \| arrangements for publication and public availability of aggregated data; \| — \| An effective system of result indicators including: \| — \| the selection of result indicators for each programme providing information on what motivates the selection of policy actions financed by the programme; \| — \| the establishment of targets for these indicators; \| — \| the consistency of each indicator with the following requisites: robustness and statistical validation, clarity of normative interpretation, responsiveness to policy, timely collection of data; \| — \| Procedures in place to ensure that all operations financed by the programme adopt an effective system of indicators.	7. \| Statistilised süsteemid ja tulemusnäitajad \| Programmide tõhususe ja mõju hindamiseks vajaliku statistilise aluse olemasolu. \| Tulemusnäitajate süsteemi olemasolu soovitud tulemuste saavutamisele kõige tõhusamalt kaasa aitavate meetmete valimiseks, tulemuste suunas tehtavate edusammude seireks ja mõju hindamiseks. \| — \| Kord statistiliste andmete õigeaegseks kogumiseks ja koondamiseks, mis hõlmab järgmisi elemente: \| — \| allikate ja mehhanismide väljaselgitamine statistilise valideerimise tagamiseks; \| — \| koondandmete avaldamise ja üldsusele kättesaadavuse kord; \| — \| tõhus tulemusnäitajate süsteem, sealhulgas: \| — \| tulemusnäitajate valimine iga programmi jaoks, mis annab teavet selle kohta, mis põhjustel valitakse programmist rahastatavad poliitikameetmed; \| — \| sihtide kehtestamine nende näitajate jaoks; \| — \| järgmiste nõuete täitmine iga näitaja puhul: järjepidevus ja statistiline valideerimine, normatiivse tõlgendamise selgus, reageerimine poliitikale, andmete õigeaegne kogumine; \| — \| rakendatud on menetlused, et tagada, et kõikide programmist rahastatavate tegevuste puhul võetakse kasutusele tõhus näitajate süsteem.
(1) Directive 2010/31/EU of the European Parliament and of the Council of 19 May 2010 on the energy performance of buildings (OJ L 153, 18.6.2010, p. 13).	(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
(2) Directive 2012/27/EU of the European Parliament and of the Council of 25 October 2012 on energy efficiency, amending Directives 2009/125/EC and 2010/30/EU and repealing Directives 2004/8/EC and 2006/32/EC (OJ L 315, 14.11.2012, p. 1).	(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
(3) Directive 2006/32/EC of the European Parliament and of the Council of 5 April 2006 on energy end-use efficiency and energy services and repealing Council Directive 93/76/EEC (OJ L 114, 27.4.2006, p. 64).	(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ (ELT L 114, 27.4.2006, lk 64).
(4) Directive 2009/28/EC of the European Parliament and of the Council of 23 April 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources and amending and subsequently repealing Directives 2001/77/EC and 2003/30/EC (OJ L 140, 5.6.2009, p. 16).	(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).
(5) Regulation (EU) No 1315/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 on Union guidelines for the development of the trans-European transport network and repealing Decision No 661/2010/EU (OJ L 348, 20.12.2013, p. 1).	(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. määruse /EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
(6) Regulation (EC) No 714/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on conditions for access to the network for cross-border exchanges in electricity and repealing Regulation (EC) No 1228/2003 (OJ L 211, 14.8.2009, p. 15).	(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 15).
(7) Regulation (EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on conditions for access to the natural gas transmission networks and repealing Regulation (EC) No 1775/2005 (OJ L 211, 14.8.2009, p. 36).	(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
(8) Regulation (EU) No 347/2013 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2013 on guidelines for trans-European energy infrastructure and repealing Decision No 1364/2006/EC and amending Regulations (EC) No 713/2009, (EC) No 714/2009 and (EC) No 715/2009 (OJ L 115, 25.4.2013, p. 39).	(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
(9) Council Decision of 26 November 2009 concerning the conclusion, by the European Community, of the United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities, (OJ L 23, 27.1.2010, p. 35)	(9) Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).
(10) Directive 2011/92/EU of the European Parliament and of the Council of 13 December 2011 on the assessment of the effects of certain public and private projects on the environment (OJ L 26, 28.1.2012, p. 1).	(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
(11) Directive 2001/42/EC of the European Parliament and of the Council of 27 June 2001 on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment	(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta
(OJ L 197, 21.7.2001, p. 30).	(EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
ANNEX XII	XII LISA
INFORMATION AND COMMUNICATION ON SUPPORT FROM THE FUNDS	TEAVE FONDIDE TOETUSE KOHTA JA SELLEST TEAVITAMINE
1. LIST OF OPERATIONS	1. TEGEVUSTE LOEND
The list of operations referred to in Article 115(2) shall contain, in at least one of the official languages of the Member State, the following data fields:	Artikli 115 lõikes 2 osutatud tegevuste loend sisaldab vähemalt ühes liikmesriigi ametlikus keeles järgmisi andmevälju:
— \| beneficiary name (only of legal entities; no natural persons shall be named);	— \| toetusesaaja nimi (ainult juriidilised isikud; füüsilisi isikuid ei nimetata);
— \| operation name;	— \| tegevuse nimi;
— \| operation summary;	— \| tegevuse kokkuvõte;
— \| operation start date;	— \| tegevuse alustamise kuupäev;
— \| operation end date (expected date for physical completion or full implementation of the operation);	— \| tegevuse lõpetamise kuupäev (tegevuse eeldatav füüsilise lõpuleviimise või täieliku rakendamise kuupäev);
— \| total eligible expenditure allocated to the operation;	— \| tegevusele eraldatud rahastamiskõlblike kulude kogusumma;
— \| Union co-financing rate, as per priority axis;	— \| liidu kaasfinantseerimise määr (vastavalt prioriteetsele suunale);
— \| operation postcode; or other appropriate location indicator;	— \| tegevuse sihtnumber; või muu asjakohane asukohanäitaja;
— \| country;	— \| riik;
— \| name of category of intervention for the operation in accordance with point (b) (vi) of the first subparagraph of Article 96(2);	— \| tegevuse sekkumiskategooria kooskõlas artikli 96 lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktiga vi;
— \| date of last update of the list of operations.	— \| tegevuste loendi viimase ajakohastatud versiooni kuupäev.
The headings of the data fields shall be also provided in at least one other official language of the Union.	Andmeväljade rubriigid esitatakse samuti vähemalt ühes liidu ametlikest keeltest.
2. INFORMATION AND COMMUNICATION MEASURES FOR THE PUBLIC	2. AVALIKKUSELE SUUNATUD TEABE- JA TEAVITAMISMEETMED
The Member State, the managing authority and the beneficiaries shall take the steps necessary to provide information to, and communicate with, the public on operations supported by an operational programme in accordance with this Regulation.	Liikmesriik, korraldusasutus ja toetusesaajad rakendavad vajalikke avalikkusele suunatud teabe- ja teavitamismeetmeid rakenduskava raames toetatavate tegevuste kohta kooskõlas käesoleva määrusega.
2.1. Responsibilities of the Member State and the managing authority	2.1. Liikmesriigi ja korraldusasutuse kohustused
1. \| The Member State and the managing authority shall ensure that the information and communication measures are implemented in accordance with the communication strategy and that those measures aim for the widest possible media coverage using various forms and methods of communication at the appropriate level.	1. \| Liikmesriik ja korraldusasutus tagavad, et teabe- ja teavitamismeetmeid rakendatakse kooskõlas teavitamisstrateegiaga ning et meetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus, kasutades eri teavitamisvorme ja meetodeid sobival tasemel.
2. \| The Member State or the managing authority shall be responsible for at least the following information and communication measures: \| (a) \| organising a major information activity publicising the launch of the operational programme or programmes, even prior to the approval of the relevant communication strategies; \| (b) \| organising one major information activity a year which promotes the funding opportunities and the strategies pursued and presents the achievements of the operational programme or programmes, including, where relevant, major projects, joint action plans and other project examples; \| (c) \| displaying the Union emblem at the premises of each managing authority; \| (d) \| publishing electronically the list of operations in accordance with Section 1 of this Annex; \| (e) \| giving examples of operations, by operational programme, on the single website or on the operational programme's website that is accessible through the single website portal; the examples should be in a widely spoken official language of the Union other than the official language or languages of the Member State concerned; \| (f) \| updating information about the operational programme's implementation, including, when appropriate, its main achievements, on the single website or on the operational programme's website that is accessible through the single website portal.	2. \| Korraldusasutus vastutab vähemalt järgmiste teabe- ja teavitamismeetmete eest: \| a) \| suuremõõtmelise teavitusürituse korraldamine, millega avalikustatakse rakenduskava(de) käivitumine, isegi enne asjakohaste teavitamisstrateegiate heakskiitmist; \| b) \| aastas ühe suuremõõtmelise teavitusürituse korraldamine, kus teavitatakse rahastamisvõimalustest, rakendatavatest strateegiatest ja esitletakse rakenduskava või rakenduskavade raames saavutatut, sealhulgas võimalusel suuremaid projekte ja muid näiteid projektidest; \| c) \| liidu embleemi kasutamine iga korraldusasutuse ruumides; \| d) \| tegevuste loendi elektrooniline avaldamine kooskõlas käesoleva lisa 1. jaoga; \| e) \| tegevustenäited rakenduskavade kaupa ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu; näited peaksid olema mõnes levinumas liidu ametlikus keeles, mis ei ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel või üks tema ametlikest keeltest; \| f) \| teabe ajakohastamine rakenduskava rakendamise, sealhulgas vajaduse korral peamiste saavutuste kohta, ühtsel veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu.
3. \| The managing authority shall involve in information and communication measures, in accordance with national laws and practices, the following bodies where appropriate: \| (a) \| the partners referred to in Article 5; \| (b) \| information centres on Europe, as well as Commission representation offices, and information offices of the European Parliament in the Member States; \| (c) \| educational and research institutions. \| These bodies shall widely disseminate the information described in Article 115(1).	3. \| Korraldusasutus kaasab teabe- ja teavitamismeetmetesse kooskõlas liikmesriikide õigusnormide ja tavaga vajaduse korral järgmised asutused: \| a) \| artiklis 5 osutatud partnerid; \| b) \| Euroopa kohta teavet jagavad infokeskused ning ka komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi infobürood liikmesriikides; \| c) \| haridus- ja teadusasutused. \| Need organid levitavad ulatuslikult artikli 115 lõikes 1 kirjeldatud teavet.
2.2. Responsibilities of the beneficiaries	2.2. Toetusesaajate kohustused
1. \| All information and communication measures provided by the beneficiary shall acknowledge support from the Funds to the operation by displaying: \| (a) \| the Union emblem in accordance with the technical characteristics laid down in the implementing act adopted by the Commission under Article 115(4), together with a reference to the Union; \| (b) \| a reference to the Fund or Funds supporting the operation. \| Where an information or communication measure relates to an operation or to several operations co-financed by more than one Fund, the reference provided for in point (b) may be replaced by a reference to the ESI Funds.	1. \| Kõikides toetusesaaja teabe- ja teavitamismeetmetes tunnustatakse fondidest tegevusele antud toetust järgmisega: \| a) \| liidu embleemi kasutamine koos viitega liidule kooskõlas tehniliste näitajatega, mis sätestatakse rakendusaktis, mille komisjon võtab vastu artikli 115 lõike 4 alusel; \| b) \| viide tegevust toetava(te)le fondi(de)le. \| Kui teave või teavitamismeede on seotud tegevuse või mitme tegevusega, mida kaasrahastatakse rohkem kui ühest fondist, võib punktis b märgitud viite asendada viitega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele.
2. \| During implementation of an operation, the beneficiary shall inform the public about the support obtained from the Funds by: \| (a) \| providing on the beneficiary's website, where such a website exists, a short description of the operation, proportionate to the level of support, including its aims and results, and highlighting the financial support from the Union; \| (b) \| placing, for operations not falling under points 4 and 5, at least one poster with information about the project (minimum size A3), including the financial support from the Union, at a location readily visible to the public, such as the entrance area of a building.	2. \| Tegevuse teostamise ajal teavitab toetusesaaja üldsust fondidelt saadud toetusest järgmisega: \| a) \| tegevuse lühikirjelduse esitamine (proportsionaalselt toetuse tasemega) toetusesaaja veebisaidil, juhul kui taoline veebisait on olemas, koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega, tõstes esile rahalist abi liidult; \| b) \| punktide 4 ja 5 alla mittekuuluvate tegevuste puhul üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta, näiteks hoone sissepääsu juurde, vähemalt ühe plakati paigutamine (vähemalt suuruses A3), millel on teave projekti kohta, sealhulgas liidu rahalise toetuse kohta.
3. \| For operations supported by the ESF, and in appropriate cases for operations supported by the ERDF or Cohesion Fund, the beneficiary shall ensure that those taking part in an operation have been informed of this funding. \| Any document, relating to the implementation of an operation which is used for the public or for participants, including any attendance or other certificate, shall include a statement to the effect that the operational programme was supported by the Fund or Funds.	3. \| ESFist toetust saavate tegevuste ja vajadusel ERFist või Ühtekuuluvusfondist toetust saavate tegevuste puhul tagab toetusesaaja, et tegevuses osalejaid on rahastamisest teavitatud. \| Iga dokument, mis on seotud tegevuse rakendamisega ning mida kasutatakse avalikkuse või osalejate jaoks, sealhulgas iga osalemis- või muu tunnistus, peab sisaldama avaldust selle kohta, et rakenduskava on saanud toetust fondist või fondidest.
4. \| During implementation of an ERDF or Cohesion Fund operation, the beneficiary shall put up, at a location readily visible to the public, a temporary billboard of a significant size for each operation consisting of the financing of infrastructure or construction operations for which the total public support to the operation exceeds EUR 500 000.	4. \| ERFi või Ühtekuuluvusfondi tegevuse rakendamise ajal paneb toetusesaaja üles üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas märkimisväärsete mõõtmetega ajutise stendi iga tegevuse kohta, mis seisneb taristu või ehitustööde rahastamises, mille puhul avaliku sektori kogutoetus tegevusele ületab 500 000 eurot.
5. \| No later than three months after completion of an operation, the beneficiary shall put up a permanent plaque or billboard of significant size at a location readily visible to the public for each operation that fulfils the following criteria: \| (a) \| the total public support to the operation exceeds EUR 500 000; \| (b) \| the operation consists of the purchase of a physical object or of the financing of infrastructure or of construction operations. \| The plaque or billboard shall state the name and the main objective of the operation. It shall be prepared in accordance with the technical characteristics adopted by the Commission in accordance with Article 115(4).	5. \| Hiljemalt kolm kuud pärast tegevuse lõpetamist paneb toetusesaaja üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas üles märkimisväärsete mõõtmetega alalise tahvli või stendi iga tegevuse kohta, mis vastab järgmistele kriteeriumidele: \| a) \| ELi toetus tegevusele ületab 500 000 eurot; \| b) \| tegevus seisneb füüsilise eseme ostmises või taristu või ehitustegevuse rahastamises. \| Tahvlil või stendil näidatakse tegevuse nimetus ja peamine eesmärk. See valmistatakse ette kooskõlas tehniliste näitajatega, mille komisjon võtab vastu kooskõlas artikli 115 lõikega 4.
3. INFORMATION MEASURES FOR POTENTIAL BENEFICIARIES AND BENEFICIARIES	3. OLEMASOLEVATELE JA POTENTSIAALSETELE TOETUSESAAJATELE SUUNATUD TEABEMEETMED
3.1. Information measures for potential beneficiaries	3.1. Potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed
1. \| The managing authority shall ensure, in accordance with the communication strategy, that the operational programme's strategy and objectives, and the funding opportunities offered through joint support from the Union and the Member State, are disseminated widely to potential beneficiaries and all interested parties, with details of the financial support from the Funds concerned.	1. \| Korraldusasutus tagab kooskõlas teavitamisstrateegiaga, et rakenduskava strateegiat, eesmärke ning liidu ja liikmesriigi ühisel toetusel pakutavaid rahastamisvõimalusi koos asjaomaste fondide rahalise toetuse üksikasjadega tutvustataks laialdaselt kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele ja huvitatud isikutele.
2. \| The managing authority shall ensure that potential beneficiaries have access to the relevant information, including updated information where necessary, and taking into account the accessibility of electronic or other communication services for certain potential beneficiaries, on at least the following: \| (a) \| the funding opportunities and the launching of application calls; \| (b) \| the eligibility of expenditure conditions to be met in order to qualify for support under an operational programme; \| (c) \| a description of the procedures for examining applications for funding and of the time periods involved; \| (d) \| the criteria for selecting the operations to be supported; \| (e) \| the contacts at national, regional or local level that are able to provide information on the operational programmes; \| (f) \| the responsibility of potential beneficiaries to inform the public about the aim of the operation and the support from the Funds to the operation in accordance with point 2.2. The managing authority may request potential beneficiaries to propose indicative communication activities, proportional to the size of the operation, in the applications.	2. \| Korraldusasutus tagab potentsiaalsete toetusesaajate juurdepääsu asjakohasele teabele, sh vajaduse korral ajakohastatud teabele, ja võttes arvesse elektrooniliste või muude sideteenuste juurdepääsetavust teatud potentsiaalsete toetusesaajate jaoks vähemalt järgmisest: \| a) \| rahastamisvõimalused ning taotlusvooru avamine; \| b) \| kulutuste rahastamiskõlblikkuse tingimused, mis tuleb täita, et kvalifitseeruda toetuse saamiseks rakenduskava raames; \| c) \| rahastamistaotluste läbivaatamise korra ja menetlustähtaegade kirjeldus; \| d) \| toetatavate tegevuste valimise kriteeriumid; \| e) \| riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikud, kes oskavad anda teavet rakenduskavade kohta; \| f) \| potentsiaalsete toetusesaajate kohustus teavitada avalikkust tegevuse eesmärgist ning fondidest tegevusele antavast toetusest kooskõlas punktiga 2.2. Korraldusasutus võib nõuda potentsiaalsetelt toetusesaajatelt taotlustes tegevuse suurusega proportsionaalse teavitamistegevuse väljapakkumist.
3.2. Information measures for beneficiaries	3.2. Toetusesaajatele suunatud teavitamismeetmed
1. \| The managing authority shall inform beneficiaries that acceptance of funding constitutes an acceptance of their inclusion in the list of operations published in accordance with Article 115(2).	1. \| Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid sellest, et nõustudes rahastamisega, nõustuvad nad ühtlasi enda lisamisega artikli 115 lõike 2 kohaselt avaldatavasse toetusesaajate nimekirja.
2. \| The managing authority shall provide information and communication tools, including templates in electronic format, to help beneficiaries to meet their obligations set out in point 2.2, where appropriate.	2. \| Korraldusasutus tagab teabe- ja teavitamisvahendid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel täita punktis 2.2 sätestatud kohustusi, kus see on asjakohane.
4. ELEMENTS OF THE COMMUNICATION STRATEGY	4. Teavitamisstrateegia komponendid
The communication strategy drawn up by the managing authority and, where appropriate, by the Member State shall include the following elements:	Korraldusasutuse ja vajaduse korral liikmesriigi koostatud teavitamisstrateegia sisaldab järgmisi komponente:
(a) \| a description of the approach taken, including the main information and communication measures to be taken by the Member State or the managing authority and aimed at potential beneficiaries, beneficiaries, multipliers and the wider public, having regard to the aims described in Article 115;	a) \| teavitamisel rakendatava lähenemisviisi kirjeldus, sealhulgas peamised teabe- ja teavitamismeetmed, mis liikmesriigil või korraldusasutusel rakendada tuleb ja mis on suunatud võimalikele toetusesaajatele, olemasolevatele toetusesaajatele, levitusvahenditele ja laiemale üldsusele, arvestades artiklis 115 kirjeldatud eesmärke;
(b) \| a description of materials that will be made available in formats accessible for people with disabilities;	b) \| materjalide kirjeldus, mis tehakse kättesaadavaks vormis, mis on juurdepääsetav puuetega inimestele;
(c) \| a description of how beneficiaries will be supported in their communication activities;	c) \| kirjeldus, kuidas toetusesaajaid teavitamistegevuses toetatakse;
(d) \| the indicative budget for implementation of the strategy;	d) \| strateegia rakendamise kavandatav eelarve;
(e) \| a description of the administrative bodies, including the staff resources, responsible for implementing the information and communication measures;	e) \| haldusorganite, sealhulgas personaliressursside kirjeldus, kes vastutavad teabe- ja teavitamismeetmete rakendamise eest;
(f) \| the arrangements for the information and communication measures referred to in point 2, including the website or website portal at which such data may be found;	f) \| punktis 2 osutatud teabe- ja teavitamismeetmete kord, sealhulgas veebileht või veebiportaal, kus taolised andmed leiduvad;
(g) \| an indication of how the information and communication measures shall be assessed in terms of visibility and awareness of policy, operational programmes and operations, and of the role played by the Funds and the Union;	g) \| teave selle kohta, kuidas hinnatakse teabe- ja teavitamismeetmeid poliitika, rakenduskava ja tegevuste nähtavuse ja teadvustamise valguses ning liidu etendatava rolli valguses;
(h) \| where appropriate, a description of the use of the main results of the previous operational programme;	h) \| vajadusel eelmise rakenduskava peamiste tulemuste kasutuse kirjeldus;
(i) \| an annual update setting out the information and communication activities to be carried out in the following year.	i) \| iga-aastane ajakohastamine, milles kirjeldatakse järgmisel aastal teostatavat teabe- ja teavitamistegevust.
ANNEX XIII	XIII LISA
DESIGNATION CRITERIA FOR THE MANAGING AUTHORITY AND THE CERTIFYING AUTHORITY	KORRALDUSASUTUSE JA SERTIFITSEERIMISASUTUSE MÄÄRAMISE KRITEERIUMID
1. INTERNAL CONTROL ENVIRONMENT	1. SISEKONTROLLIKESKKOND
(i) \| Existence of an organisational structure covering the functions of managing and certifying authorities and the allocation of functions within each of those authorities, ensuring that the principle of separation of functions, where appropriate, is respected.	i) \| Sellise organisatsioonistruktuuri olemasolu, mis hõlmab korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse ülesandeid ja ülesannete jaotust kummaski nimetatud asutuses, ning mis tagab vajaduse korral funktsioonide lahususe põhimõtte järgimise.
(ii) \| Framework for ensuring, in the event of delegation of tasks to intermediate bodies, the definition of their respective responsibilities and obligations, the verification of their capacities to carry out delegated tasks and the existence of reporting procedures.	ii) \| Raamistik, millega tagatakse vahendusasutustele ülesannete delegeerimise korral nende vastavate vastutusalade ja kohustuste määratlemine, nende delegeeritud ülesannete täitmiseks vajaliku suutlikkuse kontrollimine ja aruandluskorra olemasolu.
(iii) \| Reporting and monitoring procedures for irregularities and for the recovery of amounts unduly paid.	iii) \| Eeskirjade eiramise ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja seiremenetlus.
(iv) \| Plan for allocation of appropriate human resources with necessary technical skills, at different levels and for different functions in the organisation.	iv) \| Kava organisatsioonis vajalike tehniliste oskustega personali määramiseks organisatsiooni eri tasanditel ja eri ülesannete jaoks.
2. RISK MANAGEMENT	2. RISKIJUHTIMINE
Taking into account the principle of proportionality, a framework for ensuring that an appropriate risk management exercise is conducted when necessary, and in particular, in the event of major modifications to the activities.	Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, raamistik, millega tagatakse, et vajaduse korral toimub asjakohane riskijuhtimine, eelkõige juhul, kui tegevusi muudetakse märkimisväärselt.
3. MANAGEMENT AND CONTROL ACTIVITIES	3. JUHTIMIS- JA KONTROLLIMEETMED
A. Managing authority	A. Korraldusasutus
(i) \| Procedures regarding grant applications, appraisal of applications, selection for funding, including instructions and guidance ensuring the contribution of operations, in accordance with point (a)(i) of Article 125(3), to achieving the specific objectives and results of the relevant priority.	i) \| Menetlused, mis on seotud toetusetaotlustega, taotluste hindamisega, rahastamiseks taotluste väljavalimisega, sealhulgas juhised ja suunised, et tagada, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetsete suundade osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele kooskõlas artikli 125 lõike 3 punkti a alapunktiga i.
(ii) \| Procedures for management verifications including administrative verifications in respect of each application for reimbursement by beneficiaries and the on-the-spot verifications of operations.	ii) \| Menetlused juhtimise kontrollitoimingute jaoks, sealhulgas toetusesaajate esitatud hüvitamistaotluste halduskontrollid ja tegevuste kohapealsed kontrollid.
(iii) \| Procedures for treatment of applications for reimbursement by beneficiaries and authorisation of payments.	iii) \| Toetusesaajate esitatud hüvitamistaotluste käsitlemise ja maksete heakskiitmise menetlused.
(iv) \| Procedures for a system to collect, record and store in computerised form data on each operation, including, where appropriate, data on individual participants and a breakdown of data on indicators by gender where required, and to ensure that systems security is in line with internationally accepted standards.	iv) \| Menetlused süsteemi jaoks, et koguda, kirjendada ja salvestada elektroonilisel kujul andmeid iga tegevuse kohta, sealhulgas vajaduse korral andmed tegevuses osalejate kohta ja näitajaid puudutavate andmete liigendamine soo alusel, kui see on vajalik, ning et tagada, et süsteemide turvalisus vastab rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.
(v) \| Procedures established by the managing authority to ensure that beneficiaries maintain either a separate accounting system or an adequate accounting code for all transactions relating to an operation.	v) \| Korraldusasutuse määratud menetlused, mille eesmärk on tagada, et toetusesaajad kasutavad eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi tegevusega seotud tehingute kohta.
(vi) \| Procedures for putting in place effective and proportionate anti-fraud measures.	vi) \| Tõhusate ja proportsionaalsete pettusevastaste meetmete rakendamise menetlused.
(vii) \| Procedures to ensure an adequate audit trail and archiving system.	vii) \| Piisava kontrolljälje ja arhiveerimissüsteemi tagamise menetlused.
(viii) \| Procedures to draw up the management declaration of assurance, report on the controls carried out and weaknesses identified, and the annual summary of final audits and controls.	viii) \| Vahendite haldaja kinnituse, tehtud kontrolle ja tuvastatud nõrkusi käsitleva raporti ning lõppauditite ja -kontrollide aastakokkuvõtte koostamise menetlused.
(ix) \| Procedures to ensure the provision to the beneficiary of a document setting out the conditions for support for each operation.	ix) \| Menetlused tagamaks, et toetusesaajale esitatakse dokument, milles kirjeldatakse iga tegevuse toetuse tingimusi.
B. Certifying authority	B. Sertifitseerimisasutus
(i) \| Procedures for certifying interim payment applications to the Commission.	i) \| Komisjonile esitatavate vahemaksetaotluste tõendamise menetlused.
(ii) \| Procedures for drawing up the accounts and certifying that they are true, complete and accurate and that the expenditure complies with applicable law taking into account the results of all audits.	ii) \| Menetlused, mis käsitlevad raamatupidamise aastaaruannete koostamist ja selle tõendamist, et need on õiged, terviklikud ja täpsed ning et kulud vastavad kohaldatavatele õigusnormidele, võttes arvesse kõigi auditite tulemusi.
(iii) \| Procedures for ensuring an adequate audit trail by maintaining accounting records including amounts recoverable, recovered and withdrawn for each operation, in computerised form.	iii) \| Menetlused piisava kontrolljälje tagamiseks, mis saavutatakse elektroonilise raamatupidamisarvestuse pidamisega, sealhulgas iga tegevuse osas sissenõutavate, sissenõutud ja tühistatud summade kohta.
(iv) \| Procedures, where appropriate, to ensure that the certifying authority receives adequate information from the managing authority on the verifications carried out, and the results of the audits carried out by or under the responsibility of the audit authority.	iv) \| Vajaduse korral menetlused tagamaks, et sertifitseerimisasutus saab korraldusasutustelt piisava teabe tehtud kontrollide kohta ja auditeerimisasutuse poolt või tema vastutusel teostatud auditite tulemused.
4. MONITORING	4. SEIRE
A. Managing authority	A. Korraldusasutus
(i) \| Procedures to support the work of the monitoring committee.	i) \| Menetlused seirekomisjoni töö toetamiseks.
(ii) \| Procedures to draw up and submit to the Commission annual and final implementation reports.	ii) \| Menetlused rakendamise aasta- ja lõpparuannete koostamiseks ning komisjonile esitamiseks.
B. Certifying authority	B. Sertifitseerimisasutus
Procedures on the fulfilment of the responsibilities of the certifying authority for monitoring the results of the management verifications and the results of the audits carried out by or under the responsibility of the audit authority before submitting payment applications to the Commission.	Menetlused, mis puudutavad sertifitseerimisasutuse ülesannet seirata juhtimise kontrollitoimingute tulemuste ning auditeerimisasutuse poolt või tema vastutusel teostatud auditite tulemuste üle enne maksetaotluste komisjonile esitamist.
ANNEX XIV	XIV LISA
CORRELATION TABLE	VASTAVUSTABEL
Regulation (EC) No 1083/2006 \| This Regulation	Määrus (EÜ) nr 1083/2006 \| Käesolev määrus
Article 1 \| Article 1	Artikkel 1 \| Artikkel 1
Article 2 \| Article 2	Artikkel 2 \| Artikkel 2
Articles 3 and 4 \| Article 89	Artiklid 3 ja 4 \| Artikkel 89
Articles 5, 6 and 8 \| Article 90	Artiklid 5, 6 ja 8 \| Artikkel 90
Article 7 \| —	Artikkel 7 \| —
Article 9 \| Articles 4 and 6	Artikkel 9 \| Artiklid 4 ja 6
Article 10 \| Article 4(1)	Artikkel 10 \| Artikli 4 lõige 1
Article 11 \| Article 5	Artikkel 11 \| Artikkel 5
Article 12 \| Article 4(4)	Artikkel 12 \| Artikli 4 lõige 4
Article 13 \| Article 4(5)	Artikkel 13 \| Artikli 4 lõige 5
Article 14 \| Articles 4(7) and (8) and 73	Artikkel 14 \| Artikli 4 lõiked 7 ja 8 ning artikkel 73
Article 15 \| Article 95	Artikkel 15 \| Artikkel 95
Article 16 \| Article 7	Artikkel 16 \| Artikkel 7
Article 17 \| Article 8	Artikkel 17 \| Artikkel 8
Article 18 \| Article 91	Artikkel 18 \| Artikkel 91
Articles 19 to 21 \| Article 92	Artiklid 19-21 \| Artikkel 92
Article 22 \| Articles 93 and 94	Artikkel 22 \| Artiklid 93 ja 94
Article 23 \| Article 92(6)	Artikkel 23 \| Artikli 92 lõige 6
Article 24 \| Article 91(3)	Artikkel 24 \| Artikli 91 lõige 3
Article 25 \| Articles 10 and 11	Artikkel 25 \| Artiklid 10 ja 11
Article 26 \| Article 12	Artikkel 26 \| Artikkel 12
Article 27 \| Article 15	Artikkel 27 \| Artikkel 15
Article 28 \| Articles 14 and 16	Artikkel 28 \| Artiklid 14 ja 16
Article 29 \| Article 52	Artikkel 29 \| Artikkel 52
Article 30 \| Article 53	Artikkel 30 \| Artikkel 53
Article 31 \| Article 113	Artikkel 31 \| Artikkel 113
Article 32 \| Articles 26, 29 and 96(9) and (10)	Artikkel 32 \| Artiklid 26, 29 ja artikli 96 lõiked 9 ja 10
Article 33 \| Articles 30 and 96(11)	Artikkel 33 \| Artikkel 30 ja artikli 96 lõige 11
Article 34 \| Article 98	Artikkel 34 \| Artikkel 98
Article 35 \| Article 99	Artikkel 35 \| Artikkel 99
Article 36 \| Article 31	Artikkel 36 \| Artikkel 31
Article 37 \| Articles 27 and 96(1) to (8)	Artikkel 37 \| Artikkel 27 ja artikli 96 lõiked 1–8
Article 38 \| —	Artikkel 38 \| —
Article 39 \| Article 100	Artikkel 39 \| Artikkel 100
Article 40 \| Article 101	Artikkel 40 \| Artikkel 101
Article 41 \| Articles 102 and 103	Artikkel 41 \| Artiklid 102 ja 103
Article 42 \| Article 123(7)	Artikkel 42 \| Artikli 123 lõige 7
Article 43 \| —	Artikkel 43 \| —
Article 43a \| Article 67	Artikkel 43a \| Artikkel 67
Article 43b \| Article 67	Artikkel 43b \| Artikkel 67
Article 44 \| Articles 37 to 46	Artikkel 44 \| Artiklid 37–46
Article 45 \| Articles 58 and 118	Artikkel 45 \| Artiklid 58 ja 118
Article 46 \| Articles 59 and 119	Artikkel 46 \| Artiklid 59 ja 119
Article 47 \| Article 54	Artikkel 47 \| Artikkel 54
Article 48 \| Articles 55, 56(1) to (3), 57 and 114(1) and (2)	Artikkel 48 \| Artikkel 55, artikli 56 lõiked 1–3, artikkel 57 ja artikli 114 lõiked 1 ja 2
Article 49 \| Articles 56(4), 57 and 114(3)	Artikkel 49 \| Artikli 56 lõige 4, artikkel 57 ja artikli 114 lõige 3
Article 50 \| Articles 20 to 22	Artikkel 50 \| Artiklid 20–22
Article 51 \| —	Artikkel 51 \| —
Article 52 \| Article 121	Artikkel 52 \| Artikkel 121
Articles 53 and 54 \| Articles 60 and 120	Artiklid 53 ja 54 \| Artiklid 60 ja 120
Article 55 \| Article 61	Artikkel 55 \| Artikkel 61
Article 56 \| Articles 65 to 70	Artikkel 56 \| Artiklid 65–70
Article 57 \| Article 71	Artikkel 57 \| Artikkel 71
Article 58 \| Article 73	Artikkel 58 \| Artikkel 73
Article 59 \| Article 123	Artikkel 59 \| Artikkel 123
Article 60 \| Article 125	Artikkel 60 \| Artikkel 125
Article 61 \| Article 126	Artikkel 61 \| Artikkel 126
Article 62 \| Article 127	Artikkel 62 \| Artikkel 127
Article 63 \| Article 47	Artikkel 63 \| Artikkel 47
Article 64 \| Article 48	Artikkel 64 \| Artikkel 48
Article 65 \| Article 110	Artikkel 65 \| Artikkel 110
Article 66 \| Article 49	Artikkel 66 \| Artikkel 49
Article 67 \| Articles 50 and 111	Artikkel 67 \| Artiklid 50 ja 111
Article 68 \| Articles 51 and 112	Artikkel 68 \| Artiklid 51 ja 112
Article 69 \| Articles 115 to 117	Artikkel 69 \| Artiklid 115–117
Article 70 \| Articles 74 and 122	Artikkel 70 \| Artiklid 74ja 122
Article 71 \| Article 124	Artikkel 71 \| Artikkel 124
Article 72 \| Article 75	Artikkel 72 \| Artikkel 75
Article 73 \| Article 128	Artikkel 73 \| Artikkel 128
Article 74 \| Article 148	Artikkel 74 \| Artikkel 148
Article 75 \| Article 76	Artikkel 75 \| Artikkel 76
Article 76 \| Articles 77 and 129	Artikkel 76 \| Artiklid 77 ja 129
Article 77 \| Articles 78 and 130	Artikkel 77 \| Artiklid 78 ja 130
Articles 78 and 78a \| Article 131	Artiklid 78 ja 78a \| Artikkel 131
Article 79 \| —	Artikkel 79 \| —
Article 80 \| Article 132	Artikkel 80 \| Artikkel 132
Article 81 \| Articles 80 and 133	Artikkel 81 \| Artiklid 80 ja 133
Article 82 \| Articles 81 and 134	Artikkel 82 \| Artiklid 81 ja 134
Article 83 \| —	Artikkel 83 \| —
Article 84 \| Article 82	Artikkel 84 \| Artikkel 82
Articles 85 to 87 \| Article 135	Artiklid 85–87 \| Artikkel 135
Article 88 \| —	Artikkel 88 \| —
Article 89 \| Article 141	Artikkel 89 \| Artikkel 141
Article 90 \| Article 140	Artikkel 90 \| Artikkel 140
Article 91 \| Article 83	Artikkel 91 \| Artikkel 83
Article 92 \| Article 142	Artikkel 92 \| Artikkel 142
Article 93 \| Articles 86 and 136	Artikkel 93 \| Artiklid 86 ja 136
Article 94 \| —	Artikkel 94 \| —
Article 95 \| —	Artikkel 95 \| —
Article 96 \| Article 87	Artikkel 96 \| Artikkel 87
Article 97 \| Article 88	Artikkel 97 \| Artikkel 88
Article 98 \| Article 143	Artikkel 98 \| Artikkel 143
Article 99 \| Articles 85 and 144	Artikkel 99 \| Artiklid 85 ja 144
Article 100 \| Article 145	Artikkel 100 \| Artikkel 145
Article 101 \| Article 146	Artikkel 101 \| Artikkel 146
Article 102 \| Article 147	Artikkel 102 \| Artikkel 147
Articles 103 and 104 \| Article 150	Artiklid 103 ja 104 \| Artikkel 150
Article 105 \| Article 152	Artikkel 105 \| Artikkel 152
Article 105a \| —	Artikkel 105a \| —
Article 106 \| Article 151	Artikkel 106 \| Artikkel 151
Article 107 \| Article 153	Artikkel 107 \| Artikkel 153
Article 108 \| Article 154	Artikkel 108 \| Artikkel 154
Joint Statement by the Council and the Commission on Article 67	Nõukogu ja komisjoni ühisavaldus artikli 67 kohta
The Council and the Commission agree that Article 67 (4) which excludes the application of simplified costs set out in Article 67 (1) (b)-(d) in cases where an operation or a project forming part of an operation is implemented exclusively through public procurement procedures does not preclude the implementation of an operation through public procurement procedures which result in payments by the beneficiary to the contractor based on pre-defined unit costs. The Council and the Commission agree that the costs determined and paid by the beneficiary based on these unit costs established through public procurement procedures shall constitute real costs actually incurred and paid by the beneficiary under Article 67 (1) (a).	Nõukogu ja komisjon on nõus, et artikli 67 lõikes 4, millega välistatakse artikli 67 lõike 1 punktides b–d sätestatud lihtsustatud kulude kohaldamine siis, kui toimingut või selle osaks olevat projekti rakendatakse ainuüksi riigihankemenetluste kaudu, ei välistata toimingu rakendamist selliste riigihankemenetluste kaudu, mille tulemusel tasub toetusesaaja töövõtjale makseid eelnevalt kindlaksmääratud ühikuhindade alusel. Nõukogu ja komisjon on nõus, et toetusesaaja poolt kindlaksmääratud ja tasutud kulusid, mis põhinevad nimetatud ühikuhindadel, mis on kehtestatud riigihankemenetluste kaudu, käsitatakse tegelikult tehtud ja toetusesaaja poolt välja makstud tegelike kuludena artikli 67 lõike 1 punkti a kohaselt.
Joint Statement by the European Parliament, the Council and the Commission on the revision of Regulation (EU, Euratom) No 966/2012 of the European Parliament and of the Council linked with the reconstitution of appropriations	Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 läbivaatamise kohta, mis on seotud assigneeringute uuesti kasutusele võtmisega
The European Parliament, the Council and the Commission agree to include in the revision of the Financial Regulation, aligning Regulation (EU, Euratom) No 966/2012 of the European Parliament and of the Council to the Multiannual Financial Framework 2014-20, provisions necessary for the application of the arrangements for the allocation of the performance reserve and in relation to the implementation of financial instruments under Article 39 (SME initiative) under the Regulation laying down common provisions for the European Structural and Investment Funds concerning the reconstitution of:	Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on leppinud kokku lisada finantsmääruse läbivaatamisse, mis ühtlustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 966/2012 mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020, sätted, mis on vajalikud tulemusreservi eraldamise korraks ning seoses artikli 39 (VKEsid käsitlev algatus) kohase rahastamisvahendite rakendamisega määruse raames, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätted, mis käsitlevad järgmiste assigneeringute uuesti kasutusele võtmist:
i. \| appropriations which had been committed to programmes in relation to the performance reserve and which had to be decommitted as a result of priorities under these programmes not having attained their milestones and;	i. \| programmide tulemusreserviga seoses kulukohustustega seotud assigneeringud, mis tuli vabastada, kuna nende programmide prioriteetide vahe-eesmärke ei saavutatud ning
ii. \| appropriations which had been committed in relation to dedicated programmes referred to under Article 39(4)b and which had to be de-committed because the participation of a Member State in the financial instrument had to be discontinued.	ii. \| artikli 39 lõike 4 punktis b osutatud eriprogrammide kulukohustustega seotud assigneeringud, mis tuli vabastada, kuna liikmesriigi rahaline osalus rahastamisvahendis tuli lõpetada.
Joint Statement by the European Parliament, the Council and the Commission on Article 1	Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus artikli 1 kohta
If further justified derogations to the common rules are needed to take into account specificities of the EMFF and of the EAFRD, the European Parliament, the Council and the European Commission commit to allow for these derogations by proceeding with due diligence to the necessary modifications to Regulation laying down common provisions for the European Structural and Investment Funds.	Kui on vaja täiendavaid ühiste eeskirjade põhjendatud erandeid, et võtta arvesse EMKFi ja EAFRD eripära, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon neid erandeid võimaldama, tehes nõuetekohase hoolsusega vajalikud muudatused määruses, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätted.
Joint Statement by the European Parliament and the Council on the exclusion of any retroactivity with regard to the application of article 5(3)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus artikli 5 lõike 3 kohaldamisega seotud tagasiulatuvuse välistamise kohta
The European Parliament and the Council agree that:	Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku, et:
— \| concerning the application of Articles 14(2), 15(1)(c), and 26 (2) of Regulation laying down common provisions for the European Structural and Investment Funds, the actions taken by the Member States to involve the partners referred to in Article 5(1) in the preparation of the Partnership Agreement and the programmes referred to in Article 5 (2) include all actions taken on a practical level by the Member States irrespective of their timing as well as actions taken by them before the entry into force of that and before the day of the entry into force of the delegated act for a European code of conduct adopted in accordance with Article 5(3) of the same Regulation, during the preparatory phases of a Member State programming procedure, provided that the objectives of the partnership principle, laid down in that Regulation, are achieved. In this context, Member States, in accordance with their national and regional competences, will decide on the content of both, the proposed Partnership Agreement and proposed draft programmes, in accordance with the relevant provisions of that Regulation and the fund specific rules;	— \| Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruse artikli 14 lõike 2, artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 26 lõike 2 kohaldamise osas sisaldavad liikmesriikide võetud meetmed artikli 5 lõikes 1 nimetatud partnerite kaasamiseks partnerluslepingu ja artikli 5 lõikes 2 nimetatud programmide ettevalmistamisse kõiki liikmesriikide praktilisel tasandil võetud meetmeid sõltumata nende ajastusest ning meetmeid, mida nad on võtnud enne nimetatud määruse jõustumist ja enne sama määruse artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa käitumisjuhendit käsitleva delegeeritud õigusakti jõustumist, liikmesriigi programmitöö menetluse ettevalmistavas etapis, eeldusel et määruses sätestatud partnerluspõhimõtte eesmärgid saavutatakse; seoses sellega teevad liikmesriigid vastavalt oma riiklikule ja piirkondlikule pädevusele otsuse nii kavandatava partnerluslepingu kui ka kavandatavate programmiprojektide sisu osas kooskõlas nimetatud määruse asjakohaste sätete ja fondispetsiifiliste eeskirjadega;
— \| the delegated act laying down a European code of conduct, adopted in accordance with Article 5(3), will under no circumstances and neither directly nor indirectly have any retroactive effect, especially concerning the approval procedure of the Partnership Agreement and the programmes, since it is not the intention of the EU legislature to confer any powers on the Commission to the effect that it could reject the approval of the Partnership Agreement and programmes solely and exclusively based on any kind of non-compliance with the European code of conduct, adopted in accordance with Article 5(3);	— \| artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa käitumisjuhendit käsitlev delegeeritud õigusakt ei oma mingil juhul ning ei otseselt ega kaudselt mingit tagasiulatuvat mõju, eelkõige seoses partnerluslepingu ja programmide heakskiitmismenetlusega, kuna liidu seadusandja sooviks ei ole anda komisjonile volitusi lükata tagasi partnerluslepingu ja programmide heakskiitmist üksnes ja ainult artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa käitumisjuhendi mingit laadi rikkumise põhjal;
— \| the European Parliament and the Council invite the Commission to make available for them the draft text of the delegated act to be adopted under article 5(3) as early as possible, but not later than the date when the political agreement on the Regulation laying down common provisions for the European Structural and Investment Funds is adopted by the Council or the date when the draft report on that Regulation is voted at the plenary of the European Parliament, whichever date is the earliest.	— \| Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles tegema neile artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetava delegeeritud õigusakti eelnõu teksti kättesaadavaks nii varakult kui võimalik, kuid hiljemalt kuupäeval, mil nõukogu võtab vastu poliitilise kokkuleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätete määruse kohta, või kuupäeval, mil nimetatud määrust käsitleva raporti projekti hääletatakse Euroopa Parlamendi täiskogul, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Choose the experimental features you want to try

?