This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02006R0166-20060224
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)
2006R0166 — ET — 24.02.2006 — 000.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (EÜT L 033, 4.2.2006, p.1) |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 166/2006,
18. jaanuar 2006,
mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 2 )
ning arvestades, et:|
(1) |
Kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ, ( 3 ) nõutakse toetust avalikkusele juurdepääsetava teabe pakkumisele keskkonnaolukorra ja -suundumuste kohta seostatult sotsiaal-majanduslike ja tervisesuundumustega, samuti üldise keskkonnaalase teadlikkuse tõstmist. |
|
(2) |
Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise ÜRO-EMK konventsioonis (edaspidi “Århusi konventsioon”), mille Euroopa Ühendus allkirjastas 25. juunil 1998, tunnustatakse, et kasvav üldsuse juurdepääs keskkonnateabele ja sellise teabe levitamine aitavad kaasa suuremale keskkonnaalasele teadlikkusele, vabale arvamusvahetusele, üldsuse tõhusamale osalemisele otsuste tegemises ja lõpuks ka keskkonna parenemisele. |
|
(3) |
Saasteainete heite- ja ülekanderegistrid on tasuv vahend keskkonnamõjude parandamiseks, avaliku juurdepääsu võimaldamiseks teabele, mis käsitleb saasteainete heiteid ning saasteainete ja jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta, ning suundumuste jälgimiseks, saaste vähendamise edusammude demonstreerimiseks, teatavate rahvusvaheliste lepingute täitmise jälgimiseks, ühenduse ja liikmesriikide keskkonnapoliitika ja programmide abil saavutatud edusammude hindamiseks ja prioriteetide seadmiseks. |
|
(4) |
Täielik ja ühtne saasteainete heite- ja ülekanderegister pakub üldsusele, tööstusringkondadele, teadlastele, kindlustusseltsidele, kohaliku omavalitsuse asutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele otsustajatele usaldusväärset andmebaasi võrdlusteks ja tulevaste keskkonnaalaste otsuste tegemiseks. |
|
(5) |
21. mail 2003. aastal allkirjastas Euroopa Ühendus ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll”). Kui ühendus nimetatud protokolli sõlmib, peavad ühenduse õigusaktide sätted olema sellega vastavuses. |
|
(6) |
Euroopa saasteainete heitkoguste register (edaspidi “ESHR”) kehtestati komisjoni otsusega 2000/479/EÜ. ( 4 ) Protokoll rajaneb samadel põhimõtetel, mis saasteainete heitekoguste register, kuid on täielikum, sisaldades andmeid suurema arvu saasteainete, suurema arvu meetmete ning lisaks maismaaheidete, hajureostusallikate ja tegevuskohaväliste jäätmeülekannete kohta. |
|
(7) |
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärke on võimalik saavutada ainult usaldusväärsete ja võrreldavate andmete olemasolul. Seetõttu tuleb andmete kogumise ja edastamise süsteemi piisavalt ühtlustada, et tagada andmete kvaliteet ja võrreldavus. Kooskõlas protokolliga tuleks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandada selliselt, üldsusel oleks sellele maksimaalselt hõlbus juurdepääs Interneti teel. Heited ja ülekanded peaksid olema summeeritud ja summeerimata kujul esitatudandmetes hõlpsasti identifitseeritavad, et mõistliku ajaga võiks saada maksimaalselt teavet. |
|
(8) |
Selleks, et jätkuvalt edendada kodanikele keskkonnaolukorra ja -suundumuste kohta juurdepääsetava teabe pakkumist ja tõsta üldist keskkonnaalast teadlikkust, peaks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama linke teistele sarnastele andmebaasidele liikmesriikides, kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. |
|
(9) |
Kooskõlas protokolliga peaks ka Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama teavet jäätmete kõrvaldamise eritoimingute kohta, mida näidatakse aruannetes heidetena maismaale; taaskasutamistoiminguid, nagu setete ja sõnniku laotamine, selle kategooria all ei kajastata. |
|
(10) |
Selleks, et saavutada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärk pakkuda üldsusele usaldusväärset teavet ja võimaldada langetada teadmuspõhiseid otsuseid, tuleb ette näha mõistlikud, kuid ranged andmete kogumise ja aruannete esitamise tähtajad; see on eriti oluline liikmesriikide komisjonile esitatavate aruannete puhul. |
|
(11) |
Aruannete esitamine heidete kohta tööstusrajatistest, kuigi mitte alati veel järjekindel, täielik või võrreldav, on paljudes liikmesriikides süsteemselt rakendatav toiming. Vajadusel tuleks täiustada aruannete esitamist heidete kohta hajureostusallikatest, et võimaldada otsustajatel neid heiteid paremini konteksti asetada ja valida kõige tõhusam lahendus saaste vähendamiseks. |
|
(12) |
Liikmesriikide esitatud andmed peaksid olema kõrgekvaliteedilised, eelkõige mis puudutab nende terviklikkust, järjekindlust ja usaldusväärsust. Ääretult oluline on koordineerida nii käitajate kui ka liikmesriikide tulevasi pingutusi esitatud andmete kvaliteedi parandamiseks. Seetõttu algatab komisjon koos liikmesriikidega töö kvaliteeditagamise alal. |
|
(13) |
Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks üldsusele võimaldada juurdepääs Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ilma nõudeta huvi põhjendada, eelkõige tagades registrile vahetu elektroonilise juurdepääsu Interneti kaudu. |
|
(14) |
Juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ei tohiks piirata ja erandeid sellest reeglist tuleks lubada ainult siis, kui need on kehtivates ühenduse õigusaktides selgelt sõnastatud. |
|
(15) |
Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks tagada üldsuse osalemine Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, luues varaseid ja tõhusaid võimalusi otsustamisprotsessi tarbeks kommentaaride, teabe, analüüsi või asjakohaste arvamuste esitamiseks. Avalduse esitajail peaks olema võimalik nõuetega seoses taotleda ametivõimude tegevuse või tegevusetuse läbivaatamist kohtu- või haldusasutuse poolt. |
|
(16) |
Saasteainete heite- ja ülekanderegistri kasuteguri ja mõju suurendamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavate suuniste väljatöötamisel, üldsuse teadlikkuse tõstmisel ning asjakohase ja õigeaegse tehnilise abi pakkumisel. |
|
(17) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 5 ) |
|
(18) |
Kuna rakendatava meetme eesmärki, nimelt keskkonnateabe avaliku juurdepääsetavuse parandamist tervikliku, ühtse üleühenduselise elektroonilise andmebaasi loomise kaudu ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest kõikide liikmesriikide andmete võrreldavus eeldab kõrget ühtlustatuse astet, ning need eesmärgid on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(19) |
Andmeesitusnõuete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks muuta nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta ( 6 ) ning nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saaste kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. ( 7 ) |
|
(20) |
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärgiks on muuhulgas üldsuse teavitamine direktiiviga 96/61/EÜ hõlmatud tegevustest tingitud väljapaiskuvatest saasteainetest. Seetõttu tuleb käesoleva määruse kohaselt üldsust teavitada kõnealuse direktiivi I lisaga hõlmatud käitistest tulenevatest heitmetest. |
|
(21) |
Et vähendada kattuvat andmeesitust võivad saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemid, vastavalt protokollile olla integreeritud tasemele, mis on teostatav olemasolevate teabeallikatega nagu litsentseeritud või tegevusloaga aruandesüsteemid. Vastavalt protokollile ei tohiks käesoleva määruse sätted mõjutada liikmesriikide õigust säilitada või sisse viia laiaulatuslikumat või avalikult kergemini juurdepääsetavat saasteainete heite- ja ülekanderegistri kui protokoll ette näeb, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse terviklik saasteainete heite- ja ülekanderegister ühenduse tasandil (edaspidi “Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister”) avalikult juurdepääsetava elektroonilise andmebaasi vormis ning sätestatakse selle toimimiseeskirjad, ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll”) rakendamiseks ja lihtsustatakse üldsuse osalemist keskkonnaalaste otsuste tegemise protsessis, samuti antakse panus keskkonna reostamise ennetamisse ja vähendamisse.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt riigi õigusaktidele või tavale nende isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;
2) pädev asutus – riigi asutus või asutused või mis tahes muu pädev organ või organid, mille liikmesriigid on määranud;
3) käitis – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;
4) objekt – üks või mitu käitist samal maa-alal või külgnevatel maa-aladel, mida käitavad samad füüsilised või juriidilised isikud;
5) tegevuskoht – rajatise geograafiline asukoht;
6) käitaja – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist või kontrollib selle tööd või kellele on riigi õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes;
7) aruandeaasta – kalendriaasta, mille kohta tuleb koguda andmed saasteainete heidete ja liikumise kohta väljapoole objekti piire;
8) aine – mis tahes keemiline element ja selle ühendid, v.a radioaktiivsed ained;
9) saasteaine – aine või ainete rühm, mis oma omaduste tõttu ja keskkonda viimisel võib olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele;
10) heide – saasteainete keskkonda viimine mis tahes inimtegevuse tagajärjel, kas tahtlikult või juhuslikult, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende leke, eraldumine, mahavalamine, pinnasesse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine, või ka kanalisatsioonisüsteemi kaudu, ilma heitvett lõplikult puhastamata;
11) ülekanne väljapoole tegevuskohta – taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks mõeldud saasteainete või jäätmete või käitlemiseks ette nähtud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole tegevuskoha piire;
12) hajureostusallikas – sellised paljud väiksemad või hajutatud allikad, kust võivad toimuda saasteaineheited maismaale, õhku või vette ja mille kombineeritud mõju nendele keskkonnaelementidele võib olla märkimisväärne ning mille puhul ei ole praktiline koguda aruandeid iga allika kohta eraldi;
13) jäätmed – mis tahes aine või objekt nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta ( 8 ) artikli 1 punkti a määratluses;
14) ohtlikud jäätmed – mis tahes aine või objekt direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 määratluses;
15) reovesi – linna-, olme- ja tööstusreovesi nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ, mis käsitleb linnareovee töötlemist, ( 9 ) artikli 2 lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses ja mis tahes muu kasutatud vesi, mille suhtes kehtivad seoses ühenduse õigusaktid selles sisalduvate ainete või objektidega;
16) kõrvaldamine – igasugune direktiivi 75/442/EMÜ II lisa A osas sätestatud tegevus;
17) taaskasutamine – igasugune direktiivi 75/442/EMÜ II lisa B osas sätestatud tegevus.
Artikkel 3
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri sisu
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldab järgmist teavet:
a) artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud saasteainete heited, millest I lisas loetletud tegevustega hõlmatud objektide käitajad peavad aru andma;
b) artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ülekannete kohta väljapoole tegevuskohta ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud saasteainete kohta reovees, millest I lisas loetletud tegevustega hõlmatud objektide käitajad peavad aru andma;
c) võimaluse korral artikli 8 lõikes 1 osutatud hajureostusallikatest pärinevate heidete kohta.
Artikkel 4
Põhimõtted ja ülesehitus
1. Komisjon avaldab Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri, esitades andmed nii kokkuvõtlikult kui eraldi, et heiteid ja ülekandeid oleks võimalik otsida ja määratleda järgmiste tegurite alusel:
a) objekt, sh asjakohasel juhul objekti emaettevõtjat, ja selle geograafiline asukoht, k.a vesikond;
b) tegevus;
c) ilmingud liikmesriigi või ühenduse tasandil;
d) saasteaine või jäätmed, vastavalt vajadusele;
e) iga keskkonnaelement (õhk, vesi, maa), kuhu saasteaine heitmine toimub;
f) jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta ja nende sihtkoht, vastavalt vajadusele;
g) reovees sisalduvate saasteainete ülekanded väljapoole tegevuskohta;
h) hajureostusallikad;
i) objekti omanik või operaator.
2. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandatakse üldsusele maksimaalselt lihtsa juurdepääsuga, et teave oleks normaaltingimustel Interneti ja muude elektrooniliste vahendite abil pidevalt ja kergesti avalikult juurdepääsetav. Kavandamisel võetakse arvesse selle laienemise võimalust tulevikus ning tagatakse, et selles sisalduvad eelmiste aruandeaastate andmed, vähemalt kümne viimase aruandeaasta kohta.
3. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldab linke järgmistele veebielementidele:
a) liikmesriikide saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;
b) muud asjakohased olemasolevad avalikult juurdepääsetavad andmebaasid, mis on seotud saasteainete heite- ja ülekanderegistrite valdkonnaga, sealhulgas teiste protokolliosaliste saasteainete heite- ja ülekanderegistrid ja, kui see on otstarbekas, siis teiste riikide saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;
c) objektide veebileheküljed, kui need on olemas ja objektid linke vabatahtlikult pakuvad.
Artikkel 5
Käitajate andmeesitus
1. Iga sellise objekti käitaja, kes arendab üht või mitut I lisas nimetatud tegevust, ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, annab kogustest korra aastas aru pädevale asutusele, näidates ühtlasi, kas teave põhineb mõõtmistel, arvutustel või hinnangutel, järgmistes küsimustes:
a) heited õhku, vette ja maismaale mis tahes II lisas täpsustatud saasteaine puhul, kui II lisas täpsustatud rakendatav künnisväärtus on ületatud;
b) ohtlike jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta, üle 2 tonni aastas, või muude jäätmete puhul üle 2 000 tonni aastas, mis tahes taaskasutus- või kõrvaldamistegevuse puhul, välja arvatud artiklis 6 toodud kõrvaldamistoimingute puhul nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon maapõue, märgistades jäätmed kas tähega “R” või “D” vastavalt sellele, kas jäätmed on suunatud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ning ohtlike jäätmete piiriülese liikumise korral märkides lisaks jäätmete taaskasutaja või kõrvaldaja nime ja aadressi ning tegeliku taaskasutamise või kõrvaldamise koha, kuhu jäätmed üle kanti;
c) II lisas täpsustatud mis tahes saasteaine ülekanded väljapoole tegevuskohta reovette, mis suunatakse reoveepuhastusseadmesse, kui ülekande puhul on ületatud II lisa 1b tulbas täpsustatud künnisväärtus.
Iga objekti käitaja, kes arendab üht või mitut I lisas nimetatud tegevust ületades selles täpsustatud rakendatavat võimsuse/tootlikkuse künnist, edastab pädevale asutuse objekti kindlakstegemiseks teabe vastavalt III lisale, välja arvatud juhul kui sellealane teave on pädevale asutusele juba kättesaadav.
Juhul kui on näidatud, et andmete aluseks on mõõtmine või arvutus, tuleb ära näidata ka analüüsimeetod ja/või arvutusmeetod.
Vastavalt käesoleva lõike punktile a edastatud II lisas nimetatud heited sisaldavad kõiki I lisas nimetatud heiteid kõikidest allikatest käitise territooriumil.
2. Lõikes 1 osutatud teave peab sisaldama teavet heidete ja ülekannete kohta kõigi tahtmatute, juhuslike, rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste kokkuvõttes.
Selle teabe edastamisel täpsustavad käitajad võimalusel andmeid, mis on seotud juhuslike heidetega.
3. Iga objekti käitaja kogub asjakohase sagedusega teavet, mis on vajalik selleks, et kindlaks määrata, milliste objekti heidete ja väljapoole tegevuskohta ülekannete puhul tuleb järgida lõike 1 kohaseid andmeesitusnõudeid.
4. Aruannet ette valmistades kasutab asjaomane käitaja parimat olemasolevat infot, mis võib sisaldada seireandmeid, heitefaktoreid, massitasakaalu võrrandeid, kaudset seiret või muid arvutusi, insenerhinnanguid ja teisi meetodeid kooskõlas artikli 9 lõikega 1 ning rahvusvaheliselt heakskiidetud metoodikatega, kui need on kättesaadavad.
5. Iga asjaomase objekti käitaja hoiab viie aasta jooksul alates asjaomase aruandeaasta lõpust liikmesriigi pädevatele asutustele kättesaadavana dokumentatsiooni andmetega, millest lähtudes koostati aruanded. Selles dokumentatsioonis tuleb ühtlasi kirjeldada andmete kogumisel kasutatud metoodikat.
Artikkel 6
Heited maismaale
Jäätmeid, mille suhtes rakendatakse selliseid direktiivi 75/442/EMÜ II lisa A osas täpsustatud kõrvaldamistoiminguid nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon maapõue, näidatakse aruandes ainult heited tekitanud objekti käitaja heidetena maismaale.
Artikkel 7
Liikmesriikide andmeesitus
1. Liikmesriigid määravad käitajate jaoks kuupäeva kõigi artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete ning artikli 5 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud teabe esitamiseks oma pädevale asutusele, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.
2. Liikmesriigid edastavad kõik artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmed komisjonile elektroonilisel teel, vastavalt III lisas esitatud vormile ning järgmisele ajakavale:
a) esimese aruandeaasta puhul 18 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu;
b) kõigi järgnevate aruandeaastate puhul 15 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.
Esimene aruandeaasta on aasta 2007.
3. Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur, sisestab liikmesriikide aruannetes sisalduva teabe Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse vastavalt järgmistele tähtaegadele:
a) esimese aruandeaasta puhul 21 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu;
b) kõigi järgnevate aruandeaastate puhul 16 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.
Artikkel 8
Heited hajureostusallikatest
1. Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur toob Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris välja teabe hajareostusallikate heidete kohta, kui see teave on olemas ja liikmesriikide poolt juba edastatud.
2. Lõikes 1 nimetatud teave organiseeritakse selliselt, et võimaldada kasutajail otsida ja identifitseerida heiteid hajureostusallikatest piisava ruumilise jaotuse alusel ning sisaldab teavet andmete tuletamise metoodika kohta.
3. Kui komisjon otsustab, et andmed heidete kohta hajureostusallikatest puuduvad, võtab komisjon meetmeid andmeesituse alustamiseks asjakohaste saasteainete kohta ühest või enamast hajureostusallikast vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud menetlusele, rakendades vajadusel rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid.
Artikkel 9
Kvaliteedi tagamine ja hindamine
1. Iga objekti käitaja, kellele kohaldatakse artiklis 5 sätestatud andmeesitusnõudeid, tagab tema poolt edastatava teabe kvaliteedi.
2. Pädevad asutused kontrollivad lõikes 1 osutatud objekti käitajate esitatud andmeid, eelkõige nende õigeaegsust, terviklikkust, lõplikkust, võrreldavust, järjepidevust ja usaldusväärsust.
3. Komisjon koordineerib kvaliteedi tagamise ja hindamise alast tööd, konsulteerides artikli 19 lõikes 1 osutatud komiteega.
4. Komisjon võib võtta vastu suuniseid heidete seireks ja andmeesituseks kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud korraga. Käesolevad suunised on vajadusel vastavuses rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditega ning kooskõlas muude ühenduse õigusaktidega.
Artikkel 10
Juurdepääs teabele
1. Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur, teeb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri avalikult ja tasuta juurdepääsetavaks internetis vastavalt artikli 7 lõikes 3 sätestatud ajakavale.
2. Kohtades, kus Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduv teave pole avalikult hõlpsasti juurdepääsetav otsesel elektroonilisel teel, hõlbustavad asjaomane liikmesriik ja komisjon elektroonilist juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile avalikult juurdepääsetavates kohtades.
Artikkel 11
Konfidentsiaalsus
Kui liikmesriik peab teavet konfidentsiaalseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) ( 10 ) artiklile 4, näitab liikmesriik oma aruandes vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõikele 2 iga aruandeaasta kohta eraldi iga konfidentsiaalsust taotleva objekti puhul, avaldamata jäetud teabe tüübi ja avaldamata jätmise põhjuse.
Artikkel 12
Üldsuse osalemine
1. Komisjon pakub üldsusele aegsasti ja tõhusaid võimalusi osaleda Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, sh suutlikkuse tõstmises ja käesoleva määruse muudatuste ettevalmistamises.
2. Üldsusel peab olema võimalus esitada asjakohaseid märkusi, teavet, analüüse või arvamusi mõistliku aja jooksul.
3. Komisjon võtab sellist osalust asjakohaselt arvesse ja teavitab üldsust osalemise tulemustest.
Artikkel 13
Õiguskaitse kättesaadavus
Õiguskaitse kättesaadavus seoses avaliku juurdepääsuga keskkonnateabele tagatakse vastavalt direktiivi 2003/4/EÜ artiklile 6 ning ühenduse institutsioonide puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 11 ) artiklitele 6, 7 ja 8.
Artikkel 14
Suunised
1. Komisjon töötab võimalikult kiiresti välja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavad suunised, kuid hiljemalt neli kuud enne esimese aruandeaasta algust, konsulteerides artikli 19 lõikes 1 nimetatud komiteega.
2. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavates suunistes käsitletakse eelkõige järgmisi üksikasju:
a) andmeesituskord;
b) esitatavad andmed;
c) kvaliteedi tagamine ja hindamine;
d) konfidentsiaalsete andmete puhul: avaldamata jäetud andmete tüüp ja avaldamata jätmise põhjused;
e) viited rahvusvaheliselt tunnustatud heidete määratlemise ja analüüsimeetoditele, valimivõtu metoodikatele;
f) viited emaettevõtjatele;
g) tegevusalade koodid vastavalt käesoleva määruse I lisale ja direktiivile 96/61/EÜ.
Artikkel 15
Teadlikkuse tõstmine
Komisjon ja liikmesriigid soodustavad igati üldsuse teadlikkust Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrist ning tagavad abi Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrile juurdepääsul ning selles sisalduva teabe mõistmisel ja kasutamisel.
Artikkel 16
Liikmesriikidelt täiendavalt nõutav teave
1. Ühtses aruandes, mis põhineb kolme viimase aruandeaasta andmetel ja esitatakse iga kolme aasta järel koos vastavalt artiklile 7 esitatavate andmetega, teavitavad liikmesriigid komisjoni praktilisest kogemusest ja võetud meetmetest järgneva suhtes:
a) nõudmised vastavalt artiklile 5;
b) kvaliteedi tagamine ja hindamine vastavalt artiklile 9;
c) juurdepääs teabele vastavalt artikli 10 lõikele 2;
d) teadlikkuse tõstmise meetmed vastavalt artiklile 15;
e) teabe konfidentsiaalsus vastavalt artiklile 11;
f) vastavalt artiklile 20 kehtestatud karistused ja nende kohaldamisest saadud kogemused.
2. Et lihtsustada lõikes 1 nimetatud aruande esitamist liikmesriikide poolt, esitab komisjon ettepaneku küsimustiku kohta, mis võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 17
Komisjoni poolne läbi vaatamine ja muudatusettepanekud
1. Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud teabe läbi vastavalt artiklile 7 ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist ning avaldab iga kolme aasta tagant aruande eelnenud kolme aruandeaasta kättesaadava teabe põhjal kuus kuud pärast nimetatud teabe avaldamist internetis.
2. See aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos hinnanguga Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri tegevuse kohta.
Artikkel 18
Lisade muutmine
Kõik muudatused, mis on vajalikud, et kohandada:
a) käesoleva määruse II või III lisa teaduse ja tehnika arengule
või
b) käesoleva määruse II ja III lisa protokolli lisade muudatustega, mis on vastu võetud protokolliosaliste kohtumisel,
võetakse vastu artikli 19 lõikes 2 osutatud korras.
Artikkel 19
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Viite puhul käesolevale lõikele kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks määratakse kolm kuud.
Artikkel 20
Karistused
1. Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni neist sätetest hiljemalt aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest.
Artikkel 21
Direktiivide 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ muudatused
1. Direktiivi 91/689/EMÜ artikli 8 lõige 3 jäetakse välja.
2. Direktiivi 96/61/EÜ artikli 15 lõige 3 jäetakse välja.
Artikkel 22
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Tegevused
|
Nr |
Tegevus |
Võimsuse/tootlikkuse künnis |
|
1. |
Energiasektor |
|
|
a) |
Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased |
* (1) |
|
b) |
Utmiskäitised |
* |
|
c) |
Soojuselektrijaamad ja muud põletuskäitised |
soojustootlikkusega 50 megavatti (MW) |
|
d) |
Koksiahjud |
* |
|
e) |
Kivisöe trummelveskid |
tootmisvõimsusega 1 tonn tunnis |
|
f) |
Käitised söekeemiatoodete ja tahke suitsuvaba kütuse tootmiseks |
* |
|
2. |
Metallide tootmine ja töötlemine |
|
|
a) |
Käitised metallimaakide (sealhulgas sulfiidsed maagid) särdamiseks või paagutamiseks |
* |
|
b) |
Käitised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu |
Tootmisvõimsusega 2,5 tonni tunnis |
|
c) |
Käitised mustmetallide töötlemiseks: |
|
|
i) kuumvaltsimisseadmed |
Tootmisvõimsusega 20 tonni toorterast tunnis |
|
|
ii) sepistamine sepikodades |
Löögienergiaga 50 kJ vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW |
|
|
iii) kaitsvate pinnakatete pealekandmine |
Toorterase kuluga 2 tonni tunnis |
|
|
d) |
Mustmetalli valukojad |
Tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas |
|
e) |
Käitised: |
|
|
i) värviliste toormetallide tootmiseks maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt |
* |
|
|
ii) värviliste metallide sulatamiseks ja legeerimiseks, sh taaskasutatavad tooted (rafineerimine, valu jne.) |
Sulatamisvõimsusega 4 tonni pliid ja kaadmiumi või 20 tonni muid metalle ööpäevas |
|
|
f) |
Käitised metallide ja plastide elektrolüütiliseks või keemiliseks pinnatöötluseks |
Töötlemisvannide kogumahuga 30 m3 |
|
3. |
Mineraalitööstus |
|
|
a) |
Allmaakaevandamine ja sellega seotud toimingud |
* |
|
b) |
Pealmaakaevandamine ja kivimurrud |
Maa-ala pindala, kus tegelik kaevandamine toimub, hõlmab 25 ha |
|
c) |
Käitised: |
|
|
i) tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes |
Tootmisvõimsusega 500 tonni ööpäevas |
|
|
ii) lubja tootmiseks pöördahjudes |
Tootmisvõimsusega 50 tonni ööpäevas |
|
|
iii) tsemendiklinkri või lubja tootmiseks teistes ahjudes |
Tootmisvõimsusega 50 tonni ööpäevas |
|
|
d) |
Käitised asbesti ja asbestipõhiste toodete valmistamiseks |
* |
|
e) |
Käitised klaasi (kaasa arvatud klaaskiu) tootmiseks |
Sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas |
|
f) |
Käitised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks |
Sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas |
|
g) |
Käitised põletatud keraamiliste toodete valmistamiseks, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste; kahhelkivide, keraamika või portselani tootmiseks |
Tootmisvõimsusega 75 tonni ööpäevas, või ahjude mahutavusega 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta. |
|
4. |
Keemiatööstus |
|
|
a) |
Keemiatehased orgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks, näiteks: i) lihtsüsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed) ii) orgaanilised hapnikühendid, näiteks alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud iii) väävelorgaanilised ühendid iv) lämmastikorgaanilised ühendid, nagu amiinid, amiidid, lämmastikku sisaldavad ühendid, nitroühendid või nitraadid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid v) fosfororgaanilised ühendid vi) halogeenitud süsivesinikud vii) metallorgaanilised ühendid viii) põhilised plastid (polümeerid, sünteetilised kiud ja tselluloosil põhinevad kiud) ix) sünteetilised kummid x) värvained ja pigmendid xi) pindaktiivsed ained |
* |
|
b) |
Keemiatehased anorgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks, näiteks: i) gaasid, näiteks ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid ii) happed, näiteks kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishape iii) alused, näiteks ammoniaakhüdraat, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid iv) soolad, näiteks ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, perboraadid, hõbenitraat v) mittemetallid, metallioksiidid või muud anorgaanilised ühendid, näiteks kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid |
* |
|
c) |
Keemiatehased fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- ja liitväetised) tööstuslikuks tootmiseks |
* |
|
d) |
Keemiatehased põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tööstuslikuks tootmiseks |
* |
|
e) |
Käitised, mis kasutavad keemilist või bioloogilist protsessi põhiliste farmaatsiatoodete tootmiseks tööstuslikes kogustes |
* |
|
f) |
Käitised lõhkeainete ja pürotehniliste toodete toomiseks tööstuslikes kogustes |
* |
|
5. |
Jäätme- ja reoveekäitlus |
|
|
a) |
Rajatised ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks |
Jõudlusega 10 tonni ööpäevas |
|
b) |
Rajatised tavajäätmete põletamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivi 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta (2) alusel |
Võimsusega 3 tonni tunnis |
|
c) |
Rajatised tavajäätmete kõrvaldamiseks |
Võimsusega 50 tonni ööpäevas |
|
d) |
Prügilad (v.a püsijäätmete ladestamine ja prügilad mis suleti lõplikult enne 16.7.2001 või mille pädeva ametiasutuse nõudmisel vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (3) artiklile 13 teostatud järelhooldusfaas on möödunud) |
Jõudlusega 10 tonni ööpäevas või üldmahuga 25 000 tonni |
|
e) |
Rajatised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks |
Jõudlusega 10 tonni päevas |
|
f) |
Olmereoveepuhastid |
Võimsusega 100 000 inimekvivalenti |
|
g) |
Iseseisvalt käitatavad tööstusreoveepuhastid, mis teenindavad üht või mitut käesolevas lisas nimetatud tegevust |
Võimsusega 10 000 m3 ööpäevas (4) |
|
6. |
Paberi ja puidu tootmine ja töötlemine |
|
|
a) |
Tööstusettevõtted tselluloosi tootmiseks puidust või sarnastest kiudmaterjalidest |
* |
|
b) |
Tööstusettevõtted paberi, papi ja teiste esmaste puidutoodete tootmiseks (nagu puitlaast- ja kiudplaat ning vineer) |
Tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas |
|
c) |
Tööstusettevõtted puidu ja puidutoodete töötlemiseks kemikaalidega |
Tootmisvõimsusega 50 m3 ööpäevas |
|
7. |
Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus |
|
|
a) |
Kodulindude ja sigade intensiivkasvatus |
i) 40 000 linnukohta ii) 2 000 tarbeseakohta (kaaluga üle 30 kg) iii) 750 emise kohta |
|
b) |
Intensiivne vesiviljelus |
Tootmisvõimsusega 1 000 tonni kalu või koorikloomi aastas |
|
8. |
Loomsest ja taimsest toormest tooted toiduaine- ja joogitööstuses |
|
|
a) |
Tapamajad |
Tootmisvõimsusega 50 tonni rümpasid ööpäevas |
|
b) |
Toiduainete, piimatoodete ja jookide töötlemine ja ümbertöötamine |
|
|
i) loomsest toormest (v.a piim) |
Tootlikkusega 75 tonni valmistoodangut ööpäevas |
|
|
ii) taimsest toormest |
Tootlikkusega 300 tonni ööpäevas (kvartali keskmine tootlikkus) |
|
|
c) |
Piima töötlemine ja ümbertöötamine |
Piima võetakse vastu 200 tonni päevas (aasta keskmine) |
|
9. |
Muu tegevus |
|
|
a) |
Ettevõtted kiu või tekstiili eeltöötlemiseks või värvimiseks (pesemine, pleegitamine, merseriseerimine) |
Töötlemisvõimsusega 10 tonni ööpäevas |
|
b) |
Toornahkade ja nahkade parkimise ettevõtted |
Töötlemisvõimsusega 12 tonni lõpptoodet ööpäevas |
|
c) |
Käitised ainete, esemete või toodete pinna töötlemiseks, kasutades orgaanilisi lahusteid, eriti viimistlemiseks, trükkimiseks, katmiseks, rasvatustamiseks, veekindlaks muutmiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks |
Lahustite kuluga 150 kg tunnis või 200 tonni aastas |
|
d) |
Käitised grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafiidistamise teel |
* |
|
e) |
Rajatised laevaehituseks, laevade värvimiseks või nendelt värvi eemaldamiseks |
Tootmisvõimsusega 100 m pikkuste laevade jaoks |
|
(1) Asteriskiga * tähistatakse olukorda, kus võimsuse/tootlikkuse künniseid ei rakendata (kõik objektid peavad esitama aruanded). (2) ELT L 332, 28.12.2000, lk 91. (3) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003. (4) Hiljemalt aastal 2010 vaadatakse võimsuse künnis esimese aruandetsükli tulemuste valguses läbi. |
||
II LISA
Saasteained ( 12 )
|
Nr |
CAS number |
Saasteaine (1) |
Heidete künniskogused (1. tulp) |
||
|
Õhku (tulp 1a) kg/aastas |
Vette (tulp 1b) kg/aastas |
Maismaale (tulp 1c) kg/aastas |
|||
|
1 |
74-82-8 |
Metaan (CH4) |
100 000 |
— (2) |
— |
|
2 |
630-08-0 |
Süsinikmonooksiid (CO) |
500 000 |
— |
— |
|
3 |
124-38-9 |
Süsinikdioksiid (CO2) |
100 miljonit |
— |
— |
|
4 |
Fluorosüsivesinikud (HFCd) (3) |
100 |
— |
— |
|
|
5 |
10024-97-2 |
Dilämmastik(mono)oksiid (N2O) |
10 000 |
— |
— |
|
6 |
7664-41-7 |
Ammoniaak (NH3) |
10 000 |
— |
— |
|
7 |
Muud lenduvad orgaanilised ühendid lisaks metaanile (NMVOC) |
100 000 |
— |
— |
|
|
8 |
Lämmastikoksiidid (NOx/NO2) |
100 000 |
— |
— |
|
|
9 |
Perfluorosüsivesinikud (PFCd) (4) |
100 |
— |
— |
|
|
10 |
2551-62-4 |
Väävelheksafluoriid (SF6) |
50 |
— |
— |
|
11 |
Vääveloksiidid (SOx/SO2) |
150 000 |
— |
— |
|
|
12 |
Üldlämmastik |
— |
50 000 |
50 000 |
|
|
13 |
Üldfosfor |
— |
5 000 |
5 000 |
|
|
14 |
Fluoroklorosüsivesinikud (HCFCd) (5) |
1 |
— |
— |
|
|
15 |
Fluoroklorosüsinikud (CFCd) (6) |
1 |
— |
— |
|
|
16 |
Haloonid (7) |
1 |
— |
— |
|
|
17 |
Arseen ja selle ühendid (arseenina) (8) |
20 |
5 |
5 |
|
|
18 |
Kaadmium ja selle ühendid (kaadmiumina) (8) |
10 |
5 |
5 |
|
|
19 |
Kroom ja selle ühendid (kroomina) (8) |
100 |
50 |
50 |
|
|
20 |
Vask ja selle ühendid (vasena) (8) |
100 |
50 |
50 |
|
|
21 |
Elavhõbe ja selle ühendid (elavhõbedana) (8) |
10 |
1 |
1 |
|
|
22 |
Nikkel ja selle ühendid (niklina) (8) |
50 |
20 |
20 |
|
|
23 |
Plii ja selle ühendid (pliina) (8) |
200 |
20 |
20 |
|
|
24 |
Tsink ja selle ühendid (tsingina) (8) |
200 |
100 |
100 |
|
|
25 |
15972-60-8 |
Alakloor |
— |
1 |
1 |
|
26 |
309-00-2 |
Aldriin |
1 |
1 |
1 |
|
27 |
1912-24-9 |
Atratsiin |
— |
1 |
1 |
|
28 |
57-74-9 |
Klordaan |
1 |
1 |
1 |
|
29 |
143-50-0 |
Kloordekoon |
1 |
1 |
1 |
|
30 |
470-90-6 |
Kloorfenvinfoss |
— |
1 |
1 |
|
31 |
85535-84-8 |
Kloroalkaanid, C10-C13 |
— |
1 |
1 |
|
32 |
2921-88-2 |
Kloorpürifoss |
— |
1 |
1 |
|
33 |
50-29-3 |
DDT |
1 |
1 |
1 |
|
34 |
107-06-2 |
1,2-dikloroetaan (EDC) |
1 000 |
10 |
10 |
|
35 |
75-09-2 |
Diklorometaan (DCM) |
1 000 |
10 |
10 |
|
36 |
60-57-1 |
Dieldriin |
1 |
1 |
1 |
|
37 |
330-54-1 |
Diuroon |
— |
1 |
1 |
|
38 |
115-29-7 |
Endosulfaan |
— |
1 |
1 |
|
39 |
72-20-8 |
Endriin |
1 |
1 |
1 |
|
40 |
Halogeenitud orgaanilised ühendid (AOX-ina) (9) |
— |
1 000 |
1 000 |
|
|
41 |
76-44-8 |
Heptakloor |
1 |
1 |
1 |
|
42 |
118-74-1 |
Heksaklorobenseen (HCB) |
10 |
1 |
1 |
|
43 |
87-68-3 |
Heksaklorobutadieen (HCBD) |
— |
1 |
1 |
|
44 |
608-73-1 |
1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan (HCH) |
10 |
1 |
1 |
|
45 |
58-89-9 |
Lindaan |
1 |
1 |
1 |
|
46 |
2385-85-5 |
Mirex |
1 |
1 |
1 |
|
47 |
PCDD+PCDF (dioksiinid+ furaanid) (Teq) (10) |
0,0001 |
0,0001 |
0,0001 |
|
|
48 |
608-93-5 |
Pentaklorobenseen |
1 |
1 |
1 |
|
49 |
87-86-5 |
Pentaklorofenool (PCP) |
10 |
1 |
1 |
|
50 |
1336-36-3 |
Polüklooritud bifenüülid (PCBd) |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
|
51 |
122-34-9 |
Simasiin |
— |
1 |
1 |
|
52 |
127-18-4 |
Tetrakloroetüleen (PER) |
2 000 |
10 |
— |
|
53 |
56-23-5 |
Tetraklorometaan (TCM) |
100 |
1 |
— |
|
54 |
12002-48-1 |
Triklorobenseenid (TCBd) (kõik isomeerid) |
10 |
1 |
— |
|
55 |
71-55-6 |
1,1,1-trikloroetaan |
100 |
— |
— |
|
56 |
79-34-5 |
1,1,2,2-tetrakloroetaan |
50 |
— |
— |
|
57 |
79-01-6 |
Trikloroetüleen |
2 000 |
10 |
— |
|
58 |
67-66-3 |
Triklorometaan |
500 |
10 |
— |
|
59 |
8001-35-2 |
Toksafeen |
1 |
1 |
1 |
|
60 |
75-01-4 |
Vinüülkloriid |
1 000 |
10 |
10 |
|
61 |
120-12-7 |
Antratseen |
50 |
1 |
1 |
|
62 |
71-43-2 |
Benseen |
1 000 |
200 (BTEX-ina) (11) |
200 (BTEX-ina) (11) |
|
63 |
Broomitud difenüüleetrid (PBDE) (12) |
— |
1 |
1 |
|
|
64 |
Nonüülfenool etoksülaadid (NP/NPEd) ja nendega seotud ained |
— |
1 |
1 |
|
|
65 |
100-41-4 |
Etüülbenseen |
— |
200 (BTEX-ina) (11) |
200 (BTEX-ina) (11) |
|
66 |
75-21-8 |
Etüleenoksiid |
1 000 |
10 |
10 |
|
67 |
34123-59-6 |
Isoproturoon |
— |
1 |
1 |
|
68 |
91-20-3 |
Naftaleen |
100 |
10 |
10 |
|
69 |
Tinaorgaanilised ühendid (Snüld) |
— |
50 |
50 |
|
|
70 |
117-81-7 |
Di-(2-etüül heksüül) ftalaat (DEHP) |
10 |
1 |
1 |
|
71 |
108-95-2 |
Fenoolid (Cüld) (13) |
— |
20 |
20 |
|
72 |
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) (14) |
50 |
5 |
5 |
|
|
73 |
108-88-3 |
Tolueen |
— |
200 (BTEX-ina) (11) |
200 (BTEX-ina) (11) |
|
74 |
Tributüültina ja ühendid (15) |
— |
1 |
1 |
|
|
75 |
Trifenüültina ja ühendid (16) |
— |
1 |
1 |
|
|
76 |
Orgaaniline üldsüsinik (TOC) (kas Cüld või COD/3) |
— |
50 000 |
— |
|
|
77 |
1582-09-8 |
Trifluraliin |
— |
1 |
1 |
|
78 |
1330-20-7 |
Ksüleenid (17) |
— |
200 (BTEX-ina) (11) |
200 (BTEX-ina) (11) |
|
79 |
Kloriidid (Clüld) |
— |
2 miljonit |
2 miljonit |
|
|
80 |
Kloor ja anorgaanilised ühendid (HCl-ina) |
10 000 |
— |
— |
|
|
81 |
1332-21-4 |
Asbest |
1 |
1 |
1 |
|
82 |
Tsüaniidid (CNüld) |
— |
50 |
50 |
|
|
83 |
Fluoriidid (Füld) |
— |
2 000 |
2 000 |
|
|
84 |
Fluor ja anorgaanilised ühendid (HF-ina) |
5 000 |
— |
— |
|
|
85 |
74-90-8 |
Vesiniktsüaniid (HCN) |
200 |
— |
— |
|
86 |
Tahked osakesed (PM10) |
50 000 |
— |
— |
|
|
87 |
1806-26-4 |
Oktüülfenoolid ja oktüülfenooletoksülaadid |
— |
1 |
— |
|
88 |
206-44-0 |
Fluoranteen |
— |
1 |
— |
|
89 |
465-73-6 |
Isodriin |
— |
1 |
— |
|
90 |
36355-1-8 |
Heksabromobifenüül |
0,1 |
0,1 |
0,1 |
|
91 |
191-24-2 |
Benso(g,h,i)perüleen |
1 |
||
|
(1) Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb mis tahes II lisas täpsustatud saasteaine kohta esitada aruanne selle saasteaine kogumassi või, kui saasteaineks on ainete rühm, rühma kogumassi kohta. (2) Sidekriips (—) näitab, et kõnealuse parameeteri ja elemendi kohta ei ole vaja aruannet esitada. (3) Fluorosüsivesinike kogumass: HFC23, HFC32, HFC41, HFC4310mee, HFC125, HFC134, HFC134a, HFC152a, HFC143, HFC143a, HFC227ea, HFC236fa, HFC245ca, HFC365mfc summa. (4) Perfluorosüsivesinike kogumass: CF4, C2F6, C3F8, C4F10, c-C4F8, C5F12, C6F14 summa. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000 osooni kahandavate ainete kohta (EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1) I lisa VIII rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2003 (ELT L 265, 16.10.2003, lk 1). (6) Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa I ja II rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass. (7) Määruse (EÜ) nr 2037/2000 I lisa III ja VI rühmas loetletud ainete ja nende isomeeride kogumass. (8) Kõigi metallide kohta esitatakse aruandes elemendi kõigi heites sisalduvate keemiliste vormide kogumass. (9) Kloriidina väljendatud halogeenitud orgaanilised ühendid, mida on võimalik adsorbeerida aktiivsöel. (10) Väljendatud I-TEQ-na. (11) Üksikute saasteainete kohta antakse aru siis, kui ületatakse BTEX-i künnis (benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni summaarne parameeter). (12) Järgmiste broomitud difenüüleetrite kogumass: penta-BDE, okta-BDE ja deka-BDE. (13) Üldsüsinikuna väljendatud fenooli ja lihtasendatud fenoolide kogumass. (14) Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) heiteid õhku tuleb mõõta benso(a)püreeni (50-32-8), benso(b)fluoranteeni (205-99-2), benso(k)fluoranteeni (207-08-9), indeno (1,2,3-cd)püreenina (193-39-5) (võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 229, 29.6.2004, lk 5)). (15) Tributüültina ühendite kogumass, väljendatud tributüültina massina. (16) Trifenüültina ühendite kogumass, väljendatud trifenüültina massina. (17) Ksüleeni kogumass (orto-ksüleen, meta-ksüleen, para-ksüleen). |
|||||
III LISA
Liikmesriikide poolt komisjonile esitatava heite- ja ülekandeandmete aruande vorm
|
Võrdlusaasta |
||
|
Käitise andmed |
||
|
Emaettevõtja nimetus Käitise (käitaja) nimetus Käitise ID Aadress Linn/asula Postiindeks Riik Asukoha koordinaadid Jõe valgala piirkond (1) NACE-kood (4 -kohaline) Majanduslik põhitegevus Tootmismaht (valikuline) Rajatiste arv (valikuline) Käitustundide arv aastas (valikuline) Töötajate arv (valikuline) Tekstiväli või objekti või emaettevõtja esitatud tekstiteabe või veebisaidi aadressi esitamiseks (valikuline) |
||
|
Kõik objekti tegevused I lisa alusel (võimalusel vastavalt I lisas esitatud koodisüsteemile ja IPPC koodile) |
||
|
Tegevus 1 (I lisa põhitegevus) Tegevus 2 Tegevus N |
||
|
Andmed objekti heidete kohta õhku iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale) |
Heited õhku |
|
|
Saasteaine 1 Saasteaine 2 Saasteaine N |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
T: kokku kg/aastas A: juhuslik kg/aastas |
|
Andmed objekti heidete kohta vette iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale) |
Heited vette |
|
|
Saasteaine 1 Saasteaine 2 Saasteaine N |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
T: kokku kg/aastas A: juhuslik kg/aastas |
|
Andmed objekti heidete kohta maismaale iga künnisväärtust ületava saasteaine puhul (vastavalt II lisale) |
Heited maismaale |
|
|
Saasteaine 1 Saasteaine 2 Saasteaine N |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
T: kokku kg/aastas A: juhuslik kg/aastas |
|
Iga reoveetöötlusele suunatava, künnisväärtust ületava saasteaine ülekanded väljapoole objekti (vastavalt II lisale) |
||
|
Saasteaine 1 Saasteaine 2 Saasteaine N |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
kg/aastas |
|
Künnisväärtust ületavate ohtlike jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta (vastavalt artiklile 5) |
||
|
Riigisiseselt: Taaskasutamiseks (R) |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
tonni/aastas |
|
Riigisiseselt: Kõrvaldamiseks (D) |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
tonni/aastas |
|
Teistesse riikidesse: Taaskasutamiseks (R) Taaskasutaja nimi Taaskasutaja aadress Ülekannet vastu võtva tegeliku taaskasutuskoha aadress |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
tonni/aastas |
|
Teistesse riikidesse: Kõrvaldamiseks (D) Kõrvaldaja nimetus Kõrvaldaja aadress Ülekannet vastu võtva tegeliku kõrvaldamiskoha aadress |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
tonni/aastas |
|
Künnisväärtust ületavate tavajäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta (vastavalt artiklile 5) |
||
|
Taaskasutamiseks (R) |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
tonni/aastas |
|
Kõrvaldamiseks (D) |
M: mõõdetud; kasutatud analüüsimeetod C: arvutatud; kasutatud arvutusmeetod E: hinnanguline |
tonni/aastas |
|
Üldsuse küsimustele vastav pädev asutus: Nimi Aadress Linn/asula Telefon Faks E-post |
||
|
(1) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestati ühenduse veepoliitika meetmete raamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1), artikli 3 lõikele 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1). |
||
( 1 ) 6. aprilli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 2. detsembri 2005. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
( 4 ) EÜT L 192, 28.7.2000, lk 36.
( 5 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 6 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).
( 7 ) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
( 8 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
( 9 ) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
( 10 ) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.
( 11 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 12 ) Saasteainete heidetest, mis langevad mitmesse saasteainete kategooriasse, tuleb teatada kõikide asjassepuutuvate kategooriate raames.