1

Oma hagis palub Euroopa Ühenduste Komisjon tuvastada, et kuna Belgia Kuningriik nõuab, et punktdetektoriga automaatsed tulekahju-signalisatsioonisüsteemid, mis on seaduslikult toodetud või turustatud mõnes teises liikmesriigis ning mis ei kanna CE-märgistust, peavad:

siis on Belgia Kuningriik rikkunud talle EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi.

2

Prantsuskeelse kogukonna 24. detsembri 1990. aasta haldusdekreedi, millega sätestatakse 1. jaanuaril 1991. aastal olemas olnud majutusasutustele ohutussertifikaatide väljastamise üksikasjalikud eeskirjad ja menetlus ning kinnitatakse nende majutusasutuste tuleohutuse erinõuded (Moniteur belge, 21.6.1991, lk 13999, edaspidi „24. detsembri 1990. aasta dekreet”), artikkel 2 sätestab:

„Majutusasutus võib tegutseda, kui talle on väljastatud ohutussertifikaat.”

3

Vastavalt eelmainitud dekreedi artiklile 3 väljastatakse see sertifikaat juhul, kui majutusasutus vastab eelkäsitletud dekreedi 1. lisas sätestatud majutusasutuste tuleohutuse erinõuetele.

4

Nimetatud lisa punkti 7.4.4 kohaselt toimub punktdetektoriga automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja kontrollimine vastavalt standardile NBN S 21-100 ning kõnealuse seadme kohta tuleb saada kinnitus, mis tõendab selle seadme vastavust nimetatud standardile.

5

Vallooni piirkonna 18. detsembri 2003. aasta dekreedi majutusasutuste kohta (Moniteur Belge, 11.3.2003, lk 13669) artikliga 158 tühistati 24. detsembri 1990. aasta dekreet Vallooni piirkonna osas. Brüsseli piirkonnas jäid viimase sätted kehtima.

6

Valloonia valitsuse 3. detsembri 1998. aasta dekreedi, millega rakendatakse ellu 5. juuni 1997. aasta dekreet puhkemajade, hooldeasutuste ja vanurite päevakodude kohta ning luuakse Valloonia vanurite nõukogu (Moniteur belge,27.1.1999, lk 2221, edaspidi „3. detsembri 1998. aasta dekreet”), artikkel 27 sätestab:

„1.   lisas sätestatud tuleohutus- ja paanikavältimisnõudeid kohaldatakse puhkemajadele, hooldeasutustele ja vanurite päevakodudele.

[…]”.

7

Vastavalt 3. detsembri 1998. aasta dekreedi 1. lisa punktile 0.5:

„Kui on dokumentaalselt tõendatav, et toode vastab kõnealuses dekreedis sätestatud nõuetele lähtuvalt mõnes teises Euroopa Majandusühenduse riigis kehtivatest samaväärsetest katsetus- ja klassifitseerimisviisidest, siis loetakse see toode vastavaks käesolevas lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.”

8

Kõnealuse lisa punkt 7.7.1 sätestab:

„Automaatseid signalisatsiooniseadmeid kontrollitakse Belgia standardi NBN S 21-100 „Punktdetektoriga automaatsed tulekahju-signalisatsioonisüsteemid” alusel. Kontrollida tuleb seadme terviklikkust (andurid, keskseadmed, kordusnäitude paneelid, alarmiseade jne).”

9

Punktdetektoriga automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide ehitust on kirjeldatud standardis NBN S 21-100.

10

Kõnealuse standardi punkt 4.2 pealkirjaga „Kirjeldus” on sõnastatud järgmiselt:

„Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem koosneb peamiselt järgmistest osadest:

Nimetatud koostisosad peavad vastama Euroopa Standardikomitee või Belgia standardile ning paigaldaja ja süsteem peavad olema BOSEC-i poolt kinnitatud. Vastavuses peavad olema kõik sama süsteemi koostisosad.

Seadmele võib lisada kordusnäitude paneele, manuaalseid või mis tahes muid alarmiseadmeid tingimusel, et need vastavad kõnealuses standardis sätestatud tingimustele.

Andur peab olema varustatud optilise häireseadmega.”

11

Vastavalt kõnealuse standardi punktile 4.3.1 pealkirjaga „Andurite tüübid”:

„Mis tahes tüüpi andurid peavad olema vastavuses Belgia standardites sätestatuga.”

12

Standardi NBN S 21-100 punktid 4.4.6 ja 4.4.8.2 vastavalt pealkirjaga „Toiteallikas” ja „Kaabeldus” määravad kindlaks omadused, millele peavad vastama vastavalt toiteallikas ja punktdetektoriga automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide paigalduskaablid.

13

Saanud teabe Briti ettevõtja raskuste kohta tulekahju-signalisatsiooniseadmete turustamisel Belgia turul, nõudis komisjon 21. jaanuari 2003. aasta märgukirjas Belgia Kuningriigilt seisukoha esitamist punktdetektoriga automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide impordi- ja turustamiseeskirjade kohta nimetatud liikmesriigi territooriumil.

14

Belgia ametivõimud esitasid oma kirjaliku seisukoha 9. septembri 2003. aasta kirjas.

15

Leides, et Belgia Kuningriik on rikkunud talle EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi, saatis komisjon viimasele 9. juulil 2004 põhjendatud arvamuse, milles tegi Belgia Kuningriigile ettepaneku võtta põhjendatud arvamuse järgimiseks vajalikud meetmed kahe kuu jooksul alates arvamuse teatavakstegemisest.

16

Belgia ametivõimud vastasid eelnimetatud põhjendatud arvamusele 9. septembri 2004. aasta kirjaga.

17

Kuna komisjoni Belgia ametivõimude vastus ei rahuldanud, otsustas ta esitada käesoleva hagi.

18

Komisjon väidab, et 24. detsembri 1990. aasta ja 3. detsembri 1998. aasta dekreedid piiravad selliste punktdetektoriga automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide vaba liikumist, mis on seaduslikult toodetud või turustatud mõnes teises liikmesriigis ning mis ei kanna CE-märgistust.

19

Nõudes vastavust standardile NBN S 21-100, välistavad Belgia õigusnormid ühel osal Belgia turust – majutusasutuste ja vanadekodude puhul – kõnealusele standardile mittevastavate asjaomaste süsteemide kasutamise. Nii võivad kõnealuseid tooteid tootvad ja turustavad ettevõtjad loobuda oma toodete viimisest Belgia turule või olla sunnitud need kõnealusele turule pääsemiseks asjaomase standardiga kooskõlla viima.

20

Sama kehtib kogukondade tuleohutusalaste õigusaktide kohta, mis nõuavad Belgia võimude suunistest lähtudes, et tulekahjuandurid vastaksid standardile NBN S 21-100, ning tuletõrjeteenistuste praktika kohta osundada tulekahju ennetusmeetmeid kindlaks määrates samale standardile.

21

Komisjon väidab lisaks eeltoodule, et Belgia õigusnormidega kehtestatud standardile NBN S 21-100 vastamise kohustuse tulemusena kehtib asjaomastele süsteemidele BOSEC-i väljaantava tüübikinnituse nõue.

22

Selline tüübikinnitusmenetlus kujutab endast iseenesest EÜ artiklis 28 keelatud koguseliste impordipiirangutega samaväärse mõjuga meedet, ent lisaks sellele raskendavad nimetatud takistust kõnealuse menetlusega kaasnevad ebaproportsionaalsed viivitused ja tasud ning asjaolu, et BOSEC ei võta arvesse teises liikmesriigis läbiviidud menetluste raames juba teostatud katsetusi ja kontrolle.

23

Vaidlustamata asjaolu, et nii komisjoni poolt ära märgitud õigusaktid kui ka tuletõrjeteenistuste praktika nõuavad vastavust standardile NBN S 21-100, leiab Belgia Kuningriik – võttes arvesse ajavahemikuks 30. märtsist kuni 30. septembrini 2005 avalikkusele tutvumiseks esitatud muudatusettepanekuid ja eriti ettepanekut, mis puudutas viite tühistamist BOSEC-ile kui sertifitseerivale asutusele –, et standard NBN S 21-100 on kooskõlas EÜ artikliga 28 ega kujuta endast takistust selliste automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide vabale liikumisele, mis on seaduslikult toodetud või turustatud mõnes teises liikmesriigis ning mis ei kanna CE-märgistust.

24

Belgia ametivõimud väidavad lisaks, et asjaomane standard on kooskõlas Euroopa standarditega ega sätesta täiendavaid nõudeid nende toodete kohandamiseks või muutmiseks, millest automaatsed tulekahju-signalisatsiooniseadmed koosnevad. Kõnealuse standardiga sätestatud kontrolli kohustus ei hõlma asjaomaste seadmete koostisosi eraldi vaid üksnes nende osade kui terviku toimimist.

25

Selline kontroll on igal juhul õigustatud avaliku korra ning inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse vajadusega.

26

Eeltoodud kaalutlustel leiavad Belgia ametivõimud, et standardi NBN S 21-100 sätteid kohaldatakse vahet tegemata ning neis tulekahju-signalisatsioonisüsteemide suhtes ette nähtud kontroll on selle eesmärki arvesse võttes vajalik ja proportsionaalne.

27

Mis puudutab esiteks standardile NBN S 21-100 vastavuse nõuet, mille näevad ette Belgia õigusnormid ning teatavate Belgia avalike teenuste osutajate halduspraktika, siis on kohane meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale loetakse EÜ artiklis 28 keelatud koguseliste piirangutega samaväärseteks meetmeteks kõiki liikmesriikide kaubanduseeskirju, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust (11. juuli 1974. aasta otsus kohtuasjas 8/74: Dassonville, EKL 1974, lk 837, punkt 5, ja 5. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-270/02: komisjon vs. Itaalia, EKL 2004, lk I-1559, punkt 18).

28

Nõnda kujutavad endast samaväärse toimega meetmeid, mis on EÜ artikli 28 alusel keelatud, kõik kaupade vabale liikumisele seatud tõkked, mis tulenevad õigusaktide ühtlustamise puudumisel teistest liikmesriikidest pärit ja seaduslikult toodetud ja turustatud kaupadele nõudeid kehtestavatest õigusaktidest, isegi kui neid nõudeid kohaldatakse vahet tegemata kõikidele toodetele (24. novembri 1993. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-267/91 ja C-268/91: Keck ja Mithouard, EKL 1991, lk I-6097, punkt 15, ja 16. novembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-217/99: komisjon vs. Belgia, EKL 2000, lk I-10251, punkt 16).

29

Kõnealuses asjas tuleneb juba standardi NBN S 21-100 punktide 4.2, 4.3.1, 4.4.6 ja 4.4.8.2 sõnastusest, et see standard ei reguleeri üksnes punktdetektoriga automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi seadmete kui terviku kontrolli, vaid sisaldab ka tehnilisi nõudeid, millele peavad vastama selliste süsteemide teatavad koostisosad.

30

Sellest tuleneb, et teises liikmesriigis seaduslikult toodetud ja turustatud toodetele või toodete osadele Belgia õigusnormidega kehtestatud standardile NBN S 21-100 vastamise nõude sätestamine olukorras, kus puudub ühendusesisene ühtlustamine, võib tuua teiste liikmesriikide ettevõtjatele kaasa kohustuse viia oma seadmed ja varustus vastavusse impordiriigi tehniliste standardite või sätetega ning kanda sellise kohandamisega seonduvad täiendavad kulutused (vt eespool viidatud otsus komisjon vs. Belgia, punkt 17; 8. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-14/02: komisjon vs. Belgia, EKL 2003, lk I-4431, punkt 63, ning eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 19) või sundida nad loobuma asjaomaste toodete turustamisest Belgias (22. septembri 1988. aasta otsus kohtuasjas 45/87: komisjon vs. Iirimaa, EKL 1988, lk 4929, punkt 19, ja eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Belgia, punkt 18).

31

Belgia Kuningriigi väide, et puudub igasugune vajadus mõnes teises liikmesriigis seaduslikult toodetud ja turustatud tooteid Belgia turu jaoks kohandada, kuna standardiga NBN S 21-100 üksnes korratakse Euroopa EN-54 standardite seerias sätestatud tehnilisi nõudeid, ei ole asjakohane, sest nii komisjoni põhjendatud arvamusest kui ka hagist tuleb selgelt välja, et käesolev hagi puudutab üksnes neid punktdetektoriga automaatseid tulekahju-signalisatsioonisüsteeme, mis ei kanna CE-märgistust.

32

Järelikult on sellise siseriikliku standardiga nagu standard NBN S 21-100 vastavuses olemise nõue vaatamata sellele, et seda kohaldatakse vahet tegemata kõigile toodetele, takistuseks ühendusesisesele kaubandusele ning kujutab endast EÜ artiklis 28 keelatud koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meedet.

33

Selline meede võib olla õigustatud vaid mõne EÜ artiklis 30 loetletud üldise huvi tõttu või mõne Euroopa Kohtu praktikast tuleneva kohustusliku nõude alusel tingimusel, et see meede on mõlemal juhul taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks (vt eespool viidatud kohtuotsus ATRAL, punkt 64, ja 10. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-432/03: komisjon vs. Portugal, EKL 2005, lk I-9665, punkt 42).

34

Belgia Kuningriik väidab, et standardile NBN S 21-100 vastavuse nõue on õigustatud avaliku korra ning inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse vajadusega.

35

Eelnimetatud kaalutlused kuuluvad vaieldamatult nende hulka, mille alusel on liikmesriigil võimalik EÜ artiklist 30 lähtudes õigustada kõnealuse kohustuse seadmist; samuti on selge, et õigusnormide ühtlustamise puudumisel võivad liikmesriigid ise paika panna inimeste elu ja tervise kaitse nende poolt tagatava taseme (27. juuni 1996. aasta otsus kohtuasjas C-293/94: Brandsma, EKL 1996, lk I-3159, punkt 11, ja eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Portugal, punkt 44), ent erandi tegemine kaupade vaba liikumise põhimõttest on kõnealuse artikli alusel siiski õigustatud üksnes juhul, kui liikmesriigi asutused näitavad, et selline erand on vajalik ühe või mitme eelmainitud eesmärgi saavutamiseks ning on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (30. novembri 1983. aasta otsus kohtuasjas 227/82: Van Bennekom, EKL 1983, lk I-3883, punkt 40; 13. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C-358/95: Morellato, EKL 1997, lk I-1431, punkt 14; eespool viidatud kohtuotsused ATRAL, punkt 67, ja komisjon vs. Itaalia, punkt 22).

36

Õigustustega, millele liikmesriik võib tugineda, peavad kaasnema ka sobivad tõendid või analüüs selle liikmesriigi võetud piirava meetme asjakohasuse ja proportsionaalsuse kohta ning argumentatsiooni toetavad täpsed asjaolud (13. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-42/02: Lindman, EKL 2003, lk I-13519, punkt 25; 18. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C-8/02: Leichtle, EKL 2004, lk I-2641, punkt 45; 7. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-147/03: komisjon vs. Austria, lk I-5969, punkt 63; 16. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-137/04: Rockler, EKL 2006, lk 1441, punkt 25, 16. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-185/04: Öberg, EKL 2006, lk I-1453, punkt 22).

37

Käesolevas asjas mainitud selgitused puuduvad. Belgia ametivõimud piirdusid kinnitusega, et asjaomast kohustust kohaldatakse vahet tegemata nii kodumaistele kui ka importtoodetele, et see vastab eelnimetatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudeile, ning et standardi NBN S 21-100 eesmärk on tagada seadme õige ehitus ja süsteemi vigadeta toimimine.

38

Mis puudutab teiseks BOSEC-i väljastatava tüübikinnituse nõuet punktdetektoriga automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide puhul, siis rõhutab Belgia Kuningriik, et on teinud standardi NBN S 21-100 muutmise ettepaneku, mis näeb ette viite tühistamise BOSEC-ile.

39

Selles osas piisab meenutusest, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise esinemist hinnata liikmesriigile põhjendatud arvamuses antud tähtaja möödumisel esineva olukorra alusel ning Euroopa Kohus ei saa arvestada hiljem toimunud muutusi (vt eelkõige 17. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-423/00: komisjon vs. Belgia, EKL 2002, lk I-593, punkt 14, ning 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-433/03: komisjon vs. Saksamaa, EKL 2005, lk I-6985, punkt 32).

40

Käesolevas asjas on selge, et põhjendatud arvamuses antud tähtaja möödumisel ei olnud Belgia Kuningriik võtnud vastu standardi NBN S 21-100 muudatusettepanekut, mis puudutas viite tühistamist BOSEC-ile kui punktdetektoriga automaatseid tulekahju-signalisatsioonisüsteeme sertifitseerivale asutusele.

41

Samuti on Euroopa Kohus juba varem otsustanud, et toote eelneva sertifitseerimise nõue, et kinnitada selle sobivust sihtotstarbeliseks kasutuseks, piirab importiva liikmesriigi turule pääsemist ning seda tuleb seega lugeda koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meetmeks EÜ artikli 28 tähenduses (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Portugal, punkt 41).

42

Nõude ebaproportsionaalsuse küsimuses tuleb nentida, et Belgia Kuningriik tunnistas kohtueelse menetluse käigus, et kuna vähemalt kõnealusel ajavahemikul puudus standardi NBN S 21-100 raames kahepoolne leping toote päritoluriigi sertifitseeriva asutusega, siis ei võtnud BOSEC arvesse nimetatud teises liikmesriigis teostatud kontrolle. Ning nagu märkis komisjon, ei ole Belgia Kuningriik tõendanud sellise praktika lõppemist.

43

Tüübikinnitusmenetlusega kaasnevate tasude osas piisab viitest asjaolule, et kui nimetatud menetluses ei ole välistatud võimalus määrata katsetusi ja kontrolle, mis on juba teostatud asjaomase toote päritoluliikmesriigis, siis tuleb nende katsetuste ja kontrollidega seotud tasud lugeda ebaproportsionaalseks.

44

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb komisjoni hagi pidada põhjendatuks.

45

Järelikult tuleb sedastada, et kuna Belgia Kuningriik nõuab, et punktdetektoriga automaatsed tulekahju-signalisatsioonisüsteemid, mis on seaduslikult toodetud või turustatud mõnes teises liikmesriigis ning mis ei kanna CE-märgistust, peavad:

siis on Belgia Kuningriik rikkunud talle EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi.

46

Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist Belgia Kuningriigilt nõudnud ja viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista Belgia Kuningriigilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: