(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) kohaselt hõlmab liikmesriikide majanduspoliitika liidusisene koordineerimine kinnipidamist stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja majanduse usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtetest.

(2)

Liidu majanduse juhtimise raamistik, mis hõlmab liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimise ja järelevalve üksikasjalikku süsteemi, on suunanud liikmesriike nende majandus- ja eelarvepoliitika eesmärkide saavutamisel. Alates Euroopa Liidu lepingu (3) (ELi leping) sõlmimisest 7. veebruaril 1992. aastal Maastrichtis on majanduse juhtimise raamistik aidanud saavutada makromajanduslikku lähenemist, tagada riigi rahanduse usaldusväärsust ja tegeleda makromajandusliku tasakaalustamatusega. Koos ühise rahapoliitika ja euroala ühisrahaga on majanduse juhtimise raamistikuga loodud tingimused majandusliku stabiilsuse, kestliku ja kaasava majanduskasvu ning liidu kodanike suurema tööhõive saavutamiseks.

(3)

Stabiilsuse ja kasvu pakt, mis algselt koosnes nõukogu määrustest (EÜ) nr 1466/97 (4) ja (EÜ) nr 1467/97 (5) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta, (6) põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja kestlikkus, et tugevdada hinnastabiilsuse ning finantsstabiilsusel põhineva tugeva, kestliku ja kaasava majanduskasvu tingimusi, toetades seeläbi liidu kestliku majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamist.

(4)

Majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis on liikmesriikidel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 1 kohustus hoiduda ülemäärasest valitsemissektori eelarve puudujäägist.

(5)

Liidu majanduse juhtimise raamistikku tuleks kohandada, et võtta paremini arvesse eelarvepositsioonide suurenenud erinevust, valitsemissektori võlga nii majanduslikke probleeme kui ka muud haavatavust liikmesriikides. Jõuline poliitiline reageerimine COVID-19 pandeemiale osutus pandeemia põhjustatud kriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamisel ülitõhusaks, kuid tõi kaasa avaliku ja erasektori võla suhte märkimisväärse suurenemise, mis näitab selgelt, kui oluline on vähendada võla suhet ja eelarvepuudujääki konservatiivsele tasemele järk-järgult ning realistlikul, püsival ja majanduskasvu soodustaval viisil, tegeledes makromajandusliku tasakaalustamatusega, pöörates samal ajal piisavalt tähelepanu tööhõive- ja sotsiaalsetele eesmärkidele. Samal ajal tuleks liidu majanduse juhtimise raamistikku kohandada, et aidata lahendada liidu ees keskpikas ja pikas perspektiivis seisvaid ülesandeid, nagu näiteks saavutada õiglane digi- ja rohepööre, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (7) seatud kliimaneutraalsuse eesmärgid, tagada energiajulgeolek, toetada avatud strateegilist autonoomiat, käsitleda demograafilisi muutusi, tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku vastupidavust ja püsivat lähenemist ning rakendada julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilist kompassi, mis kõik nõuab lähiaastatel reforme ja püsivalt palju investeeringuid.

(6)

Liidu majanduse juhtimise raamistik peaks edendama usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning seega tegema liikmesriikidel vahet, võttes arvesse nende valitsemissektori võlaga seotud ja majanduslikke probleeme ning lubades mitmeaastaseid riigipõhiseid eelarvekavasid, samal ajal tagades tõhusa mitmepoolse järelevalve ja järgides võrdse kohtlemise põhimõtet.

(7)

Tagamaks läbipaistev ja ühtne liidu raamistik, mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 2 ning ELi toimimise lepingule ja ELi lepingule lisatud protokollis nr 12 („protokoll nr 12“), ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta, osutatud kontrollväärtustel, peaks riigipõhiseid eelarvekavasid lubava riskipõhise järelevalveraamistiku vajalik tasakaalustav element olema rangem nõuete täitmise tagamine.

(8)

Selleks et lihtsustada liidu eelarveraamistikku ja suurendada läbipaistvust, peaks võla jätkusuutlikkusel põhinev ühtne tegevusnäitaja olema aluseks iga liikmesriigi eelarvekava kehtestamisel ja iga-aastase eelarvejärelevalve tegemisel. See ühtne tegevusnäitaja peaks põhinema riiklikult rahastatavatel esmastel netokuludel, st kuludel, millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed liidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadavate tuludega, liidu rahastatavate programmide kaasrahastamise riiklik kiirendamisega ning töötushüvitiste kulude tsükliliste elementidega. Kooskõlas juhtpõhimõtetega, mida komisjon on kasutanud tehingute liigitamiseks ühekordseteks ja muudeks ajutisteks meetmeteks, tuleks need ühekordsed ja muud ajutised meetmed välja arvata ka netokulude näitajast. See näitaja, mida ei mõjuta automaatsete stabilisaatorite ja muude valitsuse kontrolli alt välja jäävate kulude kõikumised annab tegutsemisruumi antitsükliliseks makromajanduslikuks stabiliseerimiseks.

(9)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 2 ja protokollis nr 12 osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ületamise korral (puudujäägipõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus) on liidu eelarvejärelevalve raamistiku väljakujunenud element, mis on tulemuslikult mõjutanud liikmesriikide eelarvepoliitikat.

(10)

Selleks et tugevdada ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 2 ja protokollis nr 12 osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust võlakriteeriumi 60 % SKPst rikkumise korral (võlapõhine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus), tuleks keskenduda kõrvalekaldumistele nõukogu poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1263 (8) kehtestatud netokulude kavast.

(11)

Vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 võiks nõukogu komisjoni soovituse põhjal lubada liikmesriikidel euroalal või liidus tervikuna esineva tõsise majandussurutise korral või valitsuse kontrolli alt väljas olevate erandlike asjaolude korral, millel on suur mõju asjaomase liikmesriigi rahandusele, kalduda kõrvale nõukogu poolt kõnealuse määruse alusel kehtestatud netokulude kavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Seepärast ei tohiks seda kõrvalekaldumist registreerida kontrollikontol ja see ei tohiks tuua kaasa võlapõhise ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamist.

(12)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu hindamisel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 peaks komisjon võtma arvesse kõiki asjakohaseid tegureid. Peamiseks raskendavaks teguriks tuleks pidada olulisi valitsemissektori võlaga seotud probleeme asjaomases liikmesriigis.

(13)

Tunnistades kasvavaid geopoliitilisi pingeid ja julgeolekuprobleeme ning sellest tulenevat vajadust, et liikmesriigid suurendaksid oma suutlikkust, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 3 kooskõlas toimuva ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu hindamisel pidada asjakohaseks teguriks valitsemissektori kaitseinvesteeringute suurendamist, kui see on asjakohane. Seda tegurit võiks hinnata liidu keskmiste näitajate, keskpika perioodi suundumuste või muude asjakohaste võrdlusaluste alusel, võttes arvesse ka kaitseotstarbelise varustusega seotud kulutuste registreerimise aega käsitlevaid statistikaeeskirju.

(14)

Selleks et jälgida tegelikke kõrvalekaldeid netokulude kavast, nagu on sätestatud määruses (EL) 2024/1263, peaks komisjon looma iga liikmesriigi jaoks kontrollikonto, kus summeeritakse aja jooksul toimunud aastased kõrvalekalded. Kontrollikontol olev teave peaks olema nõuete täitmise tagamise alus. Eelkõige koostab komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase ettekande, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtuse, eelarvepositsioon ei ole tasakaalulähedane või ülejäägis ning kui liikmesriigi kontrollikontol registreeritud kõrvalekalded ületavad kehtestatud aastaseid või kumulatiivseid künniseid. Eelarvepositsiooni käsitatakse tasakaalulähedasena, kui valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 0,5 % SKPst.

(15)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kohaldatav korrigeeriv netokulude kava peaks nõukogu kehtestatud tähtajaks viima või hoidma valitsemissektori eelarve puudujäägi alla ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 2 ja protokollis nr 12 osutatud kontrollväärtuse 3 % SKPst. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohane korrigeeriv netokulude kava oleks põhimõtteliselt nõukogu algselt kehtestatud kava, mille puhul võetakse arvesse vajadust tagada minimaalne struktuurne kohandamine 0,5 protsendipunkti SKPst eelarvepuudujäägi kriteeriumi rikkumise korral või vajadust korrigeerida üldreeglina sellest kavast kõrvalekaldumine võlakriteeriumi rikkumise korral. Kui algset kava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik ellu viia, peaks nõukogu saama kehtestada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames teistsuguse kava.

(16)

Liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, peaks nõukogul olema jätkuvalt võimalik pikendada komisjoni soovituse põhjal ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks kehtestatud tähtaega, kui ta teeb kindlaks tõsise majandussurutise esinemise euroalal või liidus tervikuna vastavalt määrusele (EL) 2024/1263, või valitsuse kontrolli alt väljas olevate erandlike asjaolude korral, millel on suur mõju konkreetse liikmesriigi rahandusele, vastavalt määrusele (EL) 2024/1263, tingimusel et tähtaja pikendamine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(17)

Välja tuleks jätta määruse (EÜ) nr 1467/97 erisätted, mis käsitlevad sissemakseid teise samba pensioniskeemidesse, kuna nõukogu kehtestatud netokulude kava peaks juba arvesse võtma sellistest sissemaksetest tulenevat tulude vähenemist.

(18)

Sõltumatud eelarveasutused on tõestanud oma suutlikkust edendada eelarvedistsipliini ja suurendada liikmesriikide rahanduse usaldusväärsust. Selleks et suurendada riikide isevastutust, tuleks liidu majanduse juhtimise reformitud raamistikus säilitada sõltumatute eelarveasutuste nõuandev roll, eesmärgiga järk-järgult suurendada nende suutlikkust. Sõltumatumal Euroopa Eelarvenõukogul peaks olema liidu majanduse juhtimise raamistikus suurem nõuandev roll.

(19)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamiseks tuleks sätestada selged tingimused. Menetluse lõpetamiseks peaks eelarvepuudujääk jääma usaldusväärselt allapoole ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 2 ja protokollis nr 12 osutatud kontrollväärtust 3 % SKPst ning võlapõhise ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse puhul peaks liikmesriik tõendama, et ta järgib ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames kehtestatud netokulude kava.

(20)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 11 sätestatud trahvide puhul ei tuleks ette näha miinimumsummat, vaid need peaksid akumuleeruma kuni tõhusate meetmete võtmiseni, et need mõjuks reaalse stiimulina selliste teadete järgimiseks, mis esitatakse ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

(21)

Käesolev muutmismäärus on osa paketist, kuhu kuuluvad lisaks veel määrus (EL) 2024/1263 ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265 (9). Nende kolme õigusaktiga (edaspidi koos „majandusjuhtimise raamistiku reform“) reformitakse liidu majanduse juhtimise raamistikku, inkorporeerides liidu õigusesse 2. märtsi 2012. aasta majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (10) (edaspidi „majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping“) III jaotise („Fiskaalkokkulepe“) sisu kooskõlas nimetatud lepingu artikliga 16. Tuginedes kogemustele, mida liikmesriigid on saanud lepingu rakendamisel, säilitatakse kavandatud õigusaktide paketis fiskaalkokkuleppe keskpika perioodi suunitlus kui vahend eelarvedistsipliini saavutamiseks ja majanduskasvu edendamiseks. Majanduse juhtimise raamistiku reformiga pannakse endisest rohkem rõhku riigipõhisele mõõtmele, mille eesmärk on toetada liikmesriikide isevastutust, sealhulgas sõltumatute eelarveasutuste rolli säilitamise kaudu, tuginedes lepingu artikli 3 lõike 2 kohases komisjoni 20. juuni 2012. aasta ettepanekus esitatud fiskaalkokkuleppe ühispõhimõtetele riikide eelarve korrigeerimise mehhanismide kohta. Määruses (EL) 2024/1263 on sätestatud selliste kulude analüüs, millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed ja mille alusel hinnatakse nõuete täitmist üldiselt, nagu on ette nähtud fiskaalkokkuleppega. Nagu fiskaalkokkuleppes ette nähtud, on ajutine kõrvalekaldumine keskpika perioodi kavast lubatud üksnes erandlikel asjaoludel vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 ning kooskõlas kontrollikontot käsitlevate sätetega. Sarnaselt fiskaalkokkuleppele tuleks keskpika perioodi kavast oluliste kõrvalekallete korral rakendada meetmeid kõrvalekallete kõrvaldamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Majanduse juhtimise raamistiku reformiga tugevdatakse eelarvejärelevalvet ja täitemenetlusi, et täita kohustust edendada usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Majanduse juhtimise raamistiku reformiga säilitatakse seega fiskaalkokkuleppes sätestatud eelarvedistsipliini ja võla jätkusuutlikkuse põhieesmärgid.

(22)

Liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse reformitud raamistiku jõustumisel ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, on vaja üleminekusätteid. ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohased soovitused ja ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohased teated, mis on vastu võetud enne käesoleva muutmismääruse jõustumist, tuleb läbi vaadata, et viia need kooskõlla muudetud määruse (EÜ) nr 1467/97 sätetega. See võimaldaks nõukogul ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kiirendamata kehtestada meetmeid võtnud liikmesriikidele korrigeeriva netokulude kava, mis on kooskõlas uute sätetega.

(23)

Arvestades, et eelarvepuudujäägil põhineva ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse norme ei muudeta ja võrdlusaluseks on minimaalne aastane struktuurne paranemine vähemalt 0,5 % SKPst, ning võttes arvesse oluliselt muutunud intressimäärade keskkonda, võib komisjon üleminekuperioodil, st 2025., 2026. ja 2027. aastal, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (11) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu positiivse mõju ohtuseadmise vältimiseks võrdlusalust kohandada, et võtta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames 2025., 2026. ja 2027. aastaks ette nähtud esimese keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavaga seotud kavandatud kohandamiskava koostamisel arvesse intressimaksete suurenemist, kui asjaomane liikmesriik selgitab, kuidas ta tagab Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamiste probleemide lahendamiseks tehtavate investeeringute ja reformide elluviimise ning kuidas ta kavatseb tegeleda määruses (EL) 2024/1263 sätestatud liidu ühiste prioriteetidega kooskõlas rohe- ja digipöörde elluviimise ja kaitsevõime suurendamise eesmärgiga.

(24)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1467/97 vastavalt muuta.

(25)

Arvestades stabiilsuse ja kasvu pakti kohast kehtivat tähtpäeva, peaks käesolev määrus kiireloomulisena jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

1)

Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).“ "

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(*3)  Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).“ "

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

6)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

7)

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

8)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

9)

Artiklit 10a muudetakse järgmiselt:

10)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

11)

Artiklid 14 ja 15 asendatakse järgmisega:

12)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

13)

Artikkel 17 jäetakse välja.

14)

Artikkel 17a asendatakse järgmisega:

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

16)

Lisa jäetakse välja.