Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtt

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2023/1804 alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele kohustuslikud riiklikud sihid maanteesõidukite, kai ääres sildunud ja lennujaamades seisvate õhusõidukite jaoks üldsusele juurdepääsetava alternatiivkütuste taristu loomisel (eriti elektrienergia ja vesiniku jaoks), pöörates erilist tähelepanu üleeuroopalistele võrkudele. Määrus sisaldab ka

• kasutajateabe, andmete esitamise ja maksete tegemise ühtseid nõudeid;
• komisjonile antud volitusi võtta vastu delegeeritud õigusakte, et tagada taristu koostalitlusvõime Euroopa standardite kohaste tehniliste kirjelduste kehtestamise teel;
• liikmesriikidele kehtestatud planeerimis- ja aruandlusnõuded.

PÕHIPUNKTID

Elektriautode ja -kaubikute laadimistaristu

Liikmesriigid peavad tagama, et loodud on üldsusele juurdepääsetavad laadimispunktid proportsionaalselt vastavalt registreeritud sõidukite arvule järgmiselt:

• kogu väljundvõimsus vähemalt 1,3 kW iga registreeritud elektrilise sõiduki kohta;
• kogu väljundvõimsus vähemalt 0,8 kW iga registreeritud kerghübriidsõiduki kohta.

Samuti peavad liikmesriigid tagama üldsusele juurdepääsetavate laadimisjaamade kasutuselevõtmise üleeuroopalises transpordivõrgus TEN-T.

• 31. detsembriks 2025 peab iga laadimispark* pakkuma väljundvõimsust vähemalt 400 kW (sealhulgas vähemalt üks laadimispunkt väljundvõimsusega 150 kW) kuni vahekaugusega 60 km TEN-T põhivõrgus* igas sõidusuunas; 31. detsembriks 2027 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimispunktist väljundvõimsusega 150 kW.
• 31. detsembriks 2027 peab TEN-T üldvõrgu* pikkusest vähemalt 50 % ulatuses iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 300 kW ja koosnema vähemalt ühest laadimispunktist väljundvõimsusega on 150 kW ning kogupikkuses 31. detsembriks 2030.
• 31. detsembriks 2035 peab iga laadimispark pakkuma väljundvõimsust vähemalt 600 kW ja koosnema vähemalt kahest laadimispunktist väljundvõimsusega 150 kW.

Elektriliste raskeveokite laadimistaristu

Liikmesriigid peavad tagama elektriliste raskeveokite laadimispunktide minimaalse katvuse.

• 31. detsembriks 2025 peavad TEN-T teedevõrgu pikkusest vähemalt 15 % ulatuses olema paigaldatud laadimispargid väljundvõimsusega vähemalt 1400 kW, mis koosnevad vähemalt ühest laadimispunktist väljundvõimsusega vähemalt 350 kW.
• 31. detsembriks 2027 peavad TEN-T teedevõrgu pikkusest vähemalt 50 % ulatuses olema paigaldatud laadimispargid väljundvõimsusega vähemalt 1400 kW (põhiteedevõrgus 2800 kW), mis koosnevad vähemalt ühest laadimispunktist (põhiteedevõrgus kahest) väljundvõimsusega vähemalt 350 kW.
• 31. detsembriks 2030 peab TEN-T üldteedevõrgus väljundvõimsus suurenema vähemalt 1500 kW-ni (vahekaugusega 100 km) ja põhiteedevõrgus 3600 kW-ni (vahekaugusega 60 km).
• 31. detsembriks 2027 peab igal ohutul ja turvalisel parkimisalal olema kasutusele võetud vähemalt kaks üldsusele juurdepääsetavat laadimisjaama (neli laadimisjaama 31. detsembriks 2030), mille individuaalne väljundvõimsus on vähemalt 100 kW.
• 31. detsembriks 2025 peab igas linnatranspordisõlmes* olema kokku vähemalt 900 kW väljundvõimsusega üldsusele juurdepääsetavad elektriliste raskeveokite laadimispunktid (1800 kW 31. detsembriks 2030).

Maanteesõidukite vesinikutaristu

Liikmesriigid peavad 31. detsembriks 2030 tagama, et võetakse kasutusele üldsusele juurdepääsetavad vesinikutanklad, mille koguvõimsus on vähemalt 1 tonn päevas ja mille maksimaalne vahekaugus TEN-T põhivõrgus on kuni 200 km. Igas linnatranspordisõlmes võetakse kasutusele vähemalt üks vesinikutankla.

Maanteesõidukite jaoks ette nähtud veeldatud metaani taristu

Liikmesriigid tagavad kuni 31. detsembrini 2024, et vähemalt TEN-T põhivõrgus võetakse nõudluse korral kasutusele piisav arv üldsusele juurdepääsetavaid veeldatud metaani tankimise punkte, välja arvatud juhul, kui taristu kasutuselevõtu kulud on ebaproportsionaalsed võrreldes kasuga, sealhulgas keskkonnakasuga.

Meresadamate elektritoide

31. detsembriks 2029 peab TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu meresadamates olema piisav kaldaäärne elektritoide vähemalt 90 % kai ääres sildunud üle 5000-tonnise kogumahutavusega merekonteinerilaevade ja reisilaevade teenindamiseks.

Seisvate õhusõidukite elektriga varustamine

31. detsembriks 2024 peab kõikides TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu lennujaamades olema äriliseks lennutranspordiks kasutatavatel terminaliga ühendatud õhusõiduki seisupaikadel elektritoide seisvatele õhusõidukitele ja 31. detsembriks 2029 kõikidel terminalist eemal asuvatel õhusõiduki seisupaikadel.

Raudteetaristu

Liikmesriigid peavad hindama alternatiivkütuste tehnoloogia ja jõuseadmete (näiteks vesinikkütuseelemendid või akutoide) arendamist raudteetaristu jaoks, mida ei saa tehnilistel või kulutõhususe põhjustel täielikult elektrifitseerida.

Maksmine

Elektri- ja vesinikkütusega sõidukite kasutajatel peab olema laadimispunktides ja vesinikutanklates lihtne maksta (maksekaartidega ja ilma tellimusteta). Hinnad, sealhulgas kõik nende komponendid ja laadimiskorraga seotud osad, tuleb enne laadimiskorra algust lõpptarbijale selgelt edastada.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrus jõustus 12. oktoobril 2023 ja seda kohaldatakse alates 13. aprillist 2024. Mitmed eesmärgid, mille liikmesriigid peavad saavutama, kehtestatakse järk-järgult 2035. aastaks.

TAUST

Alternatiivkütuste taristu määrus on osa Euroopa Komisjoni 2021. aasta juulis esitatud paketist „Eesmärk 55“, mille eesmärk on vähendada ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ja olla 2050. aastaks kliimaneutraalne.

Määrusega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (vt kokkuvõte).

Lisateave

• Euroopa roheline kokkulepe (Euroopa Komisjon)
• Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (ELT L 234, 22.9.2023, lk 1–47)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13–53)

Määruse (EL) 2019/631 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202–240)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final, 11.12.2019)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 01.02.2024