This document is an excerpt from the EUR-Lex website
ELi tööhõivemurede lahendamine 2015. aastal
Komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile on lisatud ühise tööhõivearuande projekt. Selles analüüsitakse tööhõive ja sotsiaalvaldkonna suundumusi ELi riikides ning neis võetavaid poliitilisi meetmeid tulemuste parandamiseks nimetatud valdkondades.
ÕIGUSAKT
Komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande projekt järgmise dokumendi juurde: komisjoni teatis „2015. aasta majanduskasvu analüüs”(COM(2014) 906 (final), 28.11.2014).
KOKKUVÕTE
Komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüsile on lisatud ühise tööhõivearuande projekt. Selles analüüsitakse tööhõive ja sotsiaalvaldkonna suundumusi ELi riikides ning neis võetavaid poliitilisi meetmeid tulemuste parandamiseks nimetatud valdkondades.
MIS ON ARUANDE EESMÄRK?
Euroopa poolaasta koordineerimisprotsessi raames avaldas Euroopa Komisjon 2015. aasta majanduskasvu analüüsi, milles keskendutakse ELi võimalustele toetada uute töökohtade loomist ja majanduskasvu. Selles dokumendis sätestatakse tulevaks aastaks ELi üldised majanduslikud prioriteedid ja esitatakse ELi riikidele poliitikasuunised.
Sellele on lisatud ka ühine tööhõivearuanne, milles analüüsitakse tööhõive olukorda ELis ja ELi riikide poliitikameetmeid selles küsimuses.
PÕHIPUNKTID
Aruandes näidatakse, et märkimisväärsed struktuurireformid tasuvad end ära. Selles analüüsitakse ELi tulemuslikkuse tõstmise potentsiaali tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas.
Peamised järeldused
|
— |
Tööturu ja sotsiaalvaldkonna suundumused: ehkki töötus väheneb aeglaselt, on see EU-28-s siiski kõrgel tasemel (2014. aasta septembris 24,6 miljonit (10,1%)). Aruandes on samuti osutatud, et:
|
|
— |
ELi riikide tööhõive ja sotsiaalvaldkonna reformid: ELi riigid on viinud reforme ellu kooskõlas 2014. aasta Euroopa poolaasta soovitustega ning need on suurendanud aktiivsuse määra. Pikaajalise töötuse vähendamiseks on võetud meetmeid, mille eesmärk on:
|
Aruandes rõhutatakse siiski, et meetmete ulatus ja ambitsioonid nende reformide rakendamisel on ELis erinevad. Seetõttu on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada konkreetseid tulemusi kohapeal.
Näitajate tulemustabel
Käesolevas aruandes on ka majandus- ja rahaliidu (EMU) sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks kasutusele võetud teine tulemustabel peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajatega:
|
— |
töötus;
|
|
— |
noorte töötus ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) määr;
|
|
— |
leibkonna kasutada olev tegelik kogutulu;
|
|
— |
vaesusriski määr;
|
|
— |
sissetulekute ebavõrdsus*.
|
Üldiselt osutavad 2015. aasta tulemustabeli järeldused püsivatele sotsiaal-majanduslikele erinevustele töötuse määra, noorte töötuse määra ning nende noorte määra osas, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses. Enamikus Lõuna-Euroopa euroala riikides (Itaalia, Kreeka jne) on vähenenud leibkonna sissetulek ning kasvanud ebavõrdsuse ja vaesuse määr.
PÕHIMÕISTED
* Tööturu killustatus - tööturu jagunemine osadeks. See tähendab näiteks olukorda, kus osal töötajatel on tähtajatud ja teistel tähtajalised töölepingud või kui sisserändajatest ja põliselanikest töötajate tingimused on erinevad.
* Sissetulekute ebavõrdsus - käesoleva dokumendi kontekstis viitab see mõiste riigi SKPst suhteliste osade jaotumisele erinevate elanikkonnarühmade vahel. Kui üldiste sissetulekute osakaal on suur kõige rikkamate hulgas, siis on vaesemate segmentide osa vastavalt madalam ning ebavõrdsus seega suurem.
Lisateave
|
— |
|
— |
Viimati muudetud: 21.06.2015