EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.3.2018

COM(2018) 97 final

KOMISJONI TEATIS

Tegevuskava: Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine

Taust

Kiites 2015. aastal heaks Pariisi kliimakokkuleppe 1 ja ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030 2 , valisid maailma riikide valitsused jätkusuutlikuma tee nii meie planeedi kui ka majanduse jaoks. ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 keskmes on 17 säästva arengu eesmärki. Järgmise 15 aasta jooksul töötame nende eesmärkide alusel tuleviku nimel, kus on tagatud stabiilsus, planeedi tervis, õiglased, kaasavad ja vastupanuvõimelised ühiskonnad ning jõukas majandus. 2015. aasta detsembris 195 riigi poolt allkirjastatud Pariisi kokkulepe on esimene universaalne globaalne kliimalepe, mille eesmärk on kohandada ja tugevdada kliimamuutusega toimetulekut ning piirata ülemaailmset soojenemist nii, et temperatuuri tõus jääks tunduvalt alla 2°C.

Jätkusuutlikkus ja üleminek vähese CO2-heitega, ressursitõhusamale ning ringmajandusele on määrava tähtsusega ELi majanduse konkurentsivõime tagamisel pikas perspektiivis. Jätkusuutlikkus on kaua olnud Euroopa Liidu prioriteediks ja ka ELi aluslepingutes tunnustatakse selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet 3 . EL on pühendunud arengule, mis vastab praeguste ja tulevaste põlvede vajadustele, luues samal ajal uusi tööhõive- ja investeerimisvõimalusi ning tagades majanduskasvu. Paljud komisjoni 2014.–2020. aasta prioriteedid 4 toetavad liidu energia- ja kliimaeesmärke ning aitavad kaasa ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamisele. Komisjon valmistab ette aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ ja on käivitanud mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi parimate tavade vahetamiseks säästva arengu eesmärkide rakendamisel.

Me seisame üha sagedamini silmitsi kliimamuutuste tohutute ja ettearvamatute tagajärgedega ning loodusvarade vähenemisega, seega on vaja kiiresti tegutseda, et avalik poliitika uue reaalsusega kooskõlla viia. Finantssüsteemil on siin tähtis roll. Finantssüsteemi reformitakse, et võtta arvesse finantskriisist saadud õppetunde, ja sel taustal saab finantssüsteem olla osa lahendusest liikumisel keskkonnasõbralikuma ja jätkusuutlikuma majanduse poole. Erakapitali ümbersuunamine jätkusuutlikumatesse investeeringutesse eeldab ulatusliku muutust finantssüsteemi toimimises. See on vajalik, kui EL soovib saavutada jätkusuutlikumat majanduskasvu, tagada finantssüsteemi stabiilsuse ning edendada majanduses läbipaistvust ja pikale perspektiivile keskendumist. Need põhimõtted on ka ELi kapitaliturgude liidu projekti 5 keskmes.

Komisjon moodustas 2016. aasta lõpus jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma. Eksperdirühm avaldas 31. jaanuaril 2018 oma lõpparuande, 6 milles esitas tervikliku visiooni ELi jätkusuutliku rahastamise strateegia ülesehitamise kohta. Aruande kohaselt tuleb jätkusuutliku rahastamise saavutamiseks täita kaks kiireloomulist nõuet: 1) finantsvaldkonna panuse suurendamine jätkusuutlikusse ja kaasavasse majanduskasvu, rahastades ühiskonna pikaajalisi vajadusi; 2) finantsstabiilsuse tugevdamine, lisades investeerimisotsuste tegemisse keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriumid (ESG). Aruandes esitatakse kaheksa prioriteetset soovitust, mitu valdkondadeülest soovitust ning finantssüsteemi konkreetsetele sektoritele suunatud meedet. Käesolev tegevuskava tugineb eksperdirühma soovitustele ELi jätkusuutliku finantsstrateegia koostamise kohta.

1Jätkusuutlikuma maailma rahastamine

Finantsvaldkond toetab majandust, pakkudes rahalisi vahendeid majandustegevuseks ning olles seega ka töökohtade ja majanduskasvu loomise aluseks. Investeerimisotsuseid tehes tuginetakse tavaliselt paljudele aspektidele, kuid tihti jäävad sealjuures piisava tähelepanuta keskkonna ja sotsiaalsed kaalutlused, kuna nendega seotud ohud muutuvad konkreetseks alles pika aja jooksul. Oluline on meeles pidada, et majanduslikult on mõistlik arvesse võtta pikemaajalisi jätkusuutlikkusega seotud aspekte ning et sellega ei kaasne tingimata väiksem tulu investorite jaoks.

Jätkusuutliku rahastamise all mõeldakse tavaliselt keskkonna- ja sotsiaalsete kaalutluste nõuetekohast arvessevõtmist investeerimisotsuste tegemisel, mille tulemusena suurenevad investeeringud pikemaajalistesse ja jätkusuutlikesse tegevustesse. Täpsemalt väljendudes osutavad keskkonnakaalutlused kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, kuid ka laiemalt keskkonnale 7 ja seotud riskidele (nt looduskatastroofid 8 ). Sotsiaalsed kaalutlused võivad olla seotud ebavõrdsuse, kaasamise, töösuhete ning inimkapitali ja kogukondadesse investeerimisega. Keskkonna- ja sotsiaalsed kaalutlused on sageli omavahel põimunud, näiteks võivad kliimamuutused veelgi süvendada senist ebavõrdsust. Avalike ja eraõiguslike asutuste juhtimisel, sh haldusstruktuuridel, töötajatega suhtlemisel ja juhtide tasustamisel, on määrav roll selle tagamisel, et sotsiaalseid ja keskkonnakaalutlusi võetaks otsustusprotsessis arvesse 9 . 

Käesolev jätkusuutliku rahastamise tegevuskava on osa laiemast eesmärgist siduda finantssektor Euroopa ja maailmamajanduse konkreetsete vajadustega, et sellest oleks kasu nii meie ühiskonnale kui ka kogu planeedile. Tegevuskava konkreetsed eesmärgid on järgmised:

1.suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv;

2.hallata finantsriske, mis tulenevad kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest, ning

3.edendada finants- ja majandustegevuses läbipaistvust ja pikale perspektiivile keskendumist.

1.1 Kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumasse majandusse

Investeeringute praegune tase ei ole piisav, et toetada keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku majandussüsteemi. Euroopa peab katma iga-aastase ligi 180 miljardi euro suuruse investeeringute puudujäägi, et täita ELi kliima- ja energiaeesmärgid aastaks 2030 10 . Euroopa Investeerimispanga (EIP) hinnangute kohaselt ulatub transpordi-, energia- ja ressursside haldamise taristusse tehtavate investeeringute kogupuudujääk aastas 270 miljardi euroni 11 . Investorite hulgas puudub selgus jätkusuutliku investeeringu tähenduse osas ning see suurendab veelgi kõnealust investeerimispuudujääki. Ühtlasi takistab see selliste investeeringute tegemist sotsiaaltaristusse, mida oleks vaja ebavõrdsuse ja kaasatusega seotud küsimuste lahendamiseks.

Keskkonnasäästlikkuse, vastupidavuse ja taaskasutuse suurendamine Euroopa majanduses ei vähenda üksnes meie keskkonnajalajälge planeedil ega aita vähendada senist ebavõrdsust. See suurendab ka meie konkurentsivõimet, parandades tootmisprotsesside tõhusust ja vähendades ressurssidele juurdepääsu ja nende haldamisega seotud kulusid.

EL on võtnud endale kohustuse see üleminek teoks teha ning on lubanud eraldada vähemalt 20 % oma eelarvest kliimaga seotud küsimustele 12 . Näiteks suunati juba 2017. aastal peaaegu üks kolmandik Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kaudu tehtud investeeringutest energia-, keskkonna- ja ressursitõhususe projektidesse ning sotsiaaltaristusse. EFSI 2.0-ga pikendatakse fondi kasutusaega 2020. aastani ja suurendatakse investeeringute sihttaset 500 miljardi euroni; seejuures läheb vähemalt 40 % EFSI taristu- ja innovatsioonirahastusest kliimameetmete projektide toetuseks. Sellest hoolimata on selge, et on vaja täiendavaid samme investeeringute suunamiseks jätkusuutlikesse sektoritesse.

1.2Jätkusuutlikkuse kaasamine riskijuhtimisse

Keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide kaasamisega finantsotsuste tegemisse püütakse piirata keskkonna- ja sotsiaalriskide finantsmõju. Näiteks võib maailma temperatuuri tõusul 2 °C olla destabiliseeriv mõju Euroopa majandus- ja finantssüsteemile.

Praegu ei võeta keskkonna- ja kliimaga seotud riske finantssektoris alati piisavalt arvesse. Ilmastikuga seotud loodusõnnetuste kasv tähendab, et kindlustusfirmad peavad olema valmis kandma suuremaid kulusid. Kliimamuutustest kõige enam mõjutatud või vähenevatest loodusvaradest sõltuvate äriühingute madalam kasumlikkus suurendab pankade kahjumit. Ajavahemikul 2000–2016 kasvas ilmastikuga seotud looduskatastroofide arv 46 % 13 ning 2007–2016 suurenes erakorralistest ilmastikutingimustest tulenev majanduslik kahju kogu maailmas 86 % (117 miljardit eurot 2016. aastal) 14 . See on murettekitav suundumus, kuna ligi 50 % euroala pankade riskipositsioonist on otseselt või kaudselt seotud kliimamuutustest tulenevate riskidega 15 . Ka muude keskkonnaküsimuste puhul tõstetakse üha enam esile ohtu senisele ärimudelile 16 .

Sotsiaalsed tegurid, nagu halvad töötingimused ja kasvav ebavõrdsus, võivad finantsasutuste jaoks kaasa tuua konkreetsed tagajärjed ja ka õiguslikud riskid. Näiteks kaotavad äriühingud, kes ei pea kinni rahvusvahelistest tööstandarditest, oma hea maine. Õiguslik ja mainekahju võib lõpuks kaasa tuua ka rahalise kahju. Sama moodi võib sissetulekute suurenev ebavõrdsus takistada pikaajalist ja stabiilset majanduskasvu: IMFi uuringud on näidanud seost kasvava ebavõrdsuse ja nõrga majanduskasvu vahel 17 .

1.3 Läbipaistvuse ja pikale perspektiivile keskendumise parandamine 

Turuosaliste tegevuse läbipaistvus on hästi toimiva finantssüsteemi jaoks äärmiselt oluline. Äriühingute läbipaistvus jätkusuutlikkuse küsimuses on eeltingimus, mis võimaldab finantsturu osalistel nõuetekohaselt hinnata äriühingu loodavat pikaajalist väärtust ja jätkusuutlikkusega seotud riskide haldamist. Äriühingute aruandlus ei anna tulemusi, kui pikaajalised riskid ei ole läbipaistvad ja neid ei saa seetõttu arvesse võtta. Kui äriühingud on jätkusuutlikkuse küsimuses läbipaistvad, ei anna see üksnes teavet turuosalistele, vaid aitab neid äriühinguid juhtida jätkusuutlikumalt ja pikka perspektiivi silmas pidades.

Parem läbipaistvus, mida toetab innovatiivne tehnoloogia, annab kodanikele võimaluse võrrelda äriühingute edusamme jätkusuutlikkuse vallas ning võimaldab jaeinvestoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid. Sellega seoses tervitab ja julgustab komisjon erasektori avalikustamisalgatusi, millega luuakse lihtsam juurdepääs jätkusuutlikku rahastamist käsitlevale teabele.

Jätkusuutlikkus ja pikale perspektiivile keskendumine käivad käsikäes. Pikale perspektiivile keskendumine tähendab, et otsuseid tehes võetakse aluseks pikaajalised eesmärgid või tagajärjed. Keskkonna- ja sotsiaalsetesse eesmärkidesse tehtavad investeeringud eeldavad pikaajalist kavandamist. Praegused turutavad keskenduvad seevastu sageli suure kasumi teenimisele lühikese aja jooksul. Seepärast keskendutakse jätkusuutlikkuse tegevuskavas sellele, kuidas eelkõige parema läbipaistvuse kaudu vähendada finants- ja majandusotsuste tegemisel liigset survet lühiajaliste tulemuste saavutamiseks, et nii juriidilisest isikust kui ka jaeinvestorid saaksid teha teadlikumaid ja vastutustundlikumaid investeerimisotsuseid.

2Kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumasse majandusse

2.1Jätkusuutlike meetmete ühtne klassifitseerimissüsteem

Kapitalivoogude suunamist jätkusuutlikumasse majandusse peab toetama ühine arusaamine jätkusuutlikkuse tähendusest. ELi ühtlustatud klassifitseerimissüsteem ehk taksonoomia selgitab, milliseid tegevusi peetakse keskkonnasäästlikeks ja jätkusuutlikeks. Praegusel etapil on see käesoleva tegevuskava kõige tähtsam ja kiireloomulisem meede. Investorite teavitamiseks on vaja selgeid juhiseid meetmete kohta, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele. Tegevuskavas antakse üksikasjalikku teavet asjaomaste sektorite ja tegevusalade kohta, tuginedes sõelumiskriteeriumidele, künnistele ja parameetritele. See on oluline samm toetamaks kapitalivoogude suunamist rahastamist vajavatesse jätkusuutlikesse sektoritesse. Parema õiguskindluse tagamiseks integreeritakse ELi taksonoomia järk-järgult ELi õigusaktidesse.

Kuna sellise klassifitseerimissüsteemi väljatöötamine on keeruline ja väga tehniline, võtab nii kliima-, keskkonna- kui ka sotsiaalseid aspekte hõlmava täieliku ELi jätkusuutlikkuse taksonoomia valmimine aega. Võttes arvesse ELi poliitikaeesmärkide ja muude aspektide, nagu turu, keskkonna ja tehnika arengut, on vajalik olukorra pidev jälgimine. Seepärast teeb komisjon ettepaneku jätkata järkjärgulist lähenemisviisi, alustades kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete ning teatavate keskkonnameetmete taksonoomiaga. Teise sammuna koostatakse ülejäänud keskkonna ja sotsiaalvaldkonna meetmete taksonoomia, võttes arvesse, et ükski jätkusuutlikkuse aspekt ei saa olla vastuolus teiste seotud riskide või eesmärkidega.

2.2 Jätkusuutlike finantstoodete standardid ja märgised

Tulevasele ELi jätkusuutlikkuse taksonoomiale tuginedes kaitsevad jätkusuutlike finantstoodete ELi standardid ja märgised jätkusuutliku finantsturu terviklikkust ja usaldusväärsust ning pakuvad investoritele lihtsamat juurdepääsu neile toodetele. Nii näiteks saavad eri üksused (äriühingud, pangad, valitsusasutused jne) laenata roheliste võlakirjade abil investoritelt raha keskkonnasäästlike projektide, varade või äritegevuste finantseerimiseks või refinantseerimiseks. Kuigi roheliste võlakirjade turg kasvab kiiresti, moodustab see siiski vähem kui 1 % kogu maailma lunastamata võlakirjadest 18 . Praegustele parimatele tavadele tuginedes aitaks turuosalistele kättesaadav ELi standard suunata rohkem investeeringuid keskkonnasäästlikesse projektidesse ja moodustaks aluse finantstoodete usaldusväärse märgistamise väljatöötamiseks.

Märgistussüsteemidest võiks kõige rohkem kasu olla jaeinvestoritele, kelle investeerimiseelistused on seotud jätkusuutlike tegevustega. Märgised võivad aidata jaeinvestoritel otsuseid teha, kui need integreeritakse järk-järgult vahenditesse, nagu võrdlusveebisaidid või finantsplaneerimise teenused, mida praegu komisjoni tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava raames välja töötatakse. Uuringud näitavad, et jaeinvestorid soovivad oma investeeringutes üha enam arvesse võtta kliima-, keskkonna- ja sotsiaalseid kaalutlusi 19 . Märgistuseta finantstoodete puudumine võib neil aga takistada oma vahendite suunamist otse jätkusuutlikesse projektidesse. Komisjon näeb võimalust kasutada ELi ökomärgise määrust ära vabatahtliku ELi märgistussüsteemi loomiseks. Tuleb kindlaks määrata kriteeriumid konkreetsete jaeinvestoritele pakutavate finantstoodete jaoks (nt kombineeritud jaeinvesteerimistooted ja kindlustustooted). Komisjon kaalub Euroopa sotsiaalettevõtlusfondi kogemusele tuginedes ka sotsiaalselt vastutustundlike finantstoodete (nt SRI) 20 märgistamisest saadavat kasu.

2.3Jätkusuutlikesse projektidesse investeerimise edendamine

Erakapitali kaasamine eelkõige jätkusuutlikesse taristuprojektidesse on jätkusuutlikumale majandusmudelile ülemineku eeldus. OECD andmetel annab taristu ligikaudu 60 % kasvuhoonegaaside heitest 21 . Jätkusuutlike taristuinvesteeringute vajadust arvestades on äärmiselt tähtis jätkata selliste raamistike väljatöötamist, mis stimuleeriks avaliku sektori kõrval investeeringuid tegema ka erasektorit.

Projektide arendamise ja rakendamise suutlikkus on ELi piires ja eri sektorites siiski väga erinev. Parem nõustamine ja tehniline abi tagaks suurema hulga jätkusuutlike projektide ettevalmistamise. Lisaks suuremahulistele projektidele eeldab puhtale energiale üleminek piisava rahastuse tagamist ka väiksematele projektidele 22 .

Komisjon on Euroopa investeerimiskavas lisaks toetustele 23 märgatavalt suurendanud finants- ja tehnilist abi jätkusuutlikele taristuinvesteeringutele, seda eelkõige EFSI ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu. EFSI on tõestanud oma olulisust erasektori investeeringute ligimeelitajana strateegilistesse projektidesse kogu ELis, kaasates kokku investeeringutena ligikaudu 265 miljardit eurot 24 . Pärast edukaid esimesi tegevusaastaid pikendati EFSI kasutusaega hiljuti kuni aastani 2020 (EFSI 2.0) ning selle investeeringute sihttaset suurendati poole triljoni euroni. Lisaks keskendub EFSI 2.0 veelgi enam jätkusuutlikele projektidele ning vähemalt 40 % EFSI taristu- ja innovatsioonirahastusest läheb kliimameetmete projektide toetuseks. Euroopa investeerimisnõustamise keskus, mis on Euroopa keskne investeerimistoetuste koordineerimisorgan, suurendab nõustamissuutlikkust piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et edendada kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga projekte.

Sellega paralleelselt julgustab ELi välisinvesteeringute kava (EIP) jätkusuutlike investeeringute edendamist partnerriikides, alustades Aafrikast ja ELi naabrusest. Eelduste kohaselt võimendab välisinvesteeringute kava investeeringute taseme aastaks 2020 rohkem kui 44 miljardi euroni, kaasates selleks avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) kaudu, pakkudes tehnilist abi ning edendades soodsat investeerimis- ja ärikeskkonda. Jätkusuutlik areng on selle vahendi võõrandamatu osa ja kõikidel projektidel on selge jätkusuutlikkuse mõõde, näiteks toetavad need säästvat põllumajandust ja ühenduvust või inimväärsete töökohtade loomist.

Komisjon on 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks esitanud Euroopa Liidu liidritele arutamiseks idee ühtse investeerimisfondi kohta, mis ühendaks kõik ELi turupõhised vahendid, et veelgi suurendada ELi investeerimistoe tõhusust 25 . EFSI edukat kasutuselevõttu arvestades võiks selline fond pakkuda finantstuge ja sellega seotud tehnilist abi erasektori investeeringute ligimeelitamiseks muu hulgas ka jätkusuutlikku infrastruktuuri. ELi eelarvelise tagatisega kaetuna saaks ühtne investeerimisfond toetada investeerimispõhimõtteid ning lihtsustada investorite, toetusesaajate, Euroopa Komisjoni, rakenduspartnerite (nt EIP ja riiklike tugipankade) ja võimalike uute partnerite, nagu fondide ja heategevusorganisatsioonide vahelist suhtlemist. Euroopa investeerimisnõustamise keskuse jätkuna võiks selline toetus hõlmata ka projekti arendamiseks pakutavat abi, et suurendada jätkusuutlike projektide väljatöötamise suutlikkust.

2.4Jätkusuutlikkusega seotud kaalutlused finantsnõustamises

Nõustamise pakkumise kaudu saavad investeerimisühingud ja kindlustuse turustajad võtta juhtrolli finantssüsteemi jätkusuutlikuks muutmisel. Enne nõustamisprotsessi peavad need vahendajad hindama kliendi investeerimiseesmärke ja riskitaluvust, et anda soovitusi sobivate finantsinstrumentide või kindlustustoodete kohta. Nõu andes jäävad siiski sageli arvesse võtmata investorite ja toetusesaajate eelistused jätkusuutlikkuse osas. 

Finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID 2) ja kindlustustoodete turustamise direktiivi (IDD) kohaselt peavad investeerimisühingud ja kindlustuse turustajad nõu andes pakkuma kliendi vajadustele vastavaid sobivaid tooteid. Seepärast peaksid need ettevõtted küsima ja võtma arvesse klientide eelistusi (nt keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja üldjuhtimisega seotud kriteeriume), kui nad hindavad sobilikke finantsinstrumente ja kindlustustooteid näiteks tootevaliku protsessis ja sobivuse hindamisel.

2.5Jätkusuutlikkuse võrdlusalused

Võrdlusalused on indeksid, millel on tähtis roll finantsinstrumentide ja finantssüsteemi muude asjaomaste varade hinna kujunemisel. Võrdlusalused on kasulikud vahendid investorite jaoks, kuna võimaldavad jälgida ja hinnata tulemuslikkust ning varasid vastavalt jaotada.

Tavapärased võrdlusalused kajastavad praegust olukorda ja seega väljendab nende metoodika jätkusuutlikkusega seotud eesmärke üksnes piiratud ulatuses. Sellisena ei ole need sobivad jätkusuutlike investeeringute tulemuslikkuse mõõtmiseks. Seepärast on indeksikoostajad välja töötanud keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriumid (ESG) jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide hindamiseks, kuid nende metoodika puudulik läbipaistvus on mõjutanud nende usaldusväärsust. Rohepesu 26 riskide vähendamiseks peab jätkusuutlikkuse indeksite metoodika olema läbipaistvam ja usaldusväärsem. Näiteks peaks vähese CO2-heite indeksite usaldusväärne metoodika väljendama kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, et parandada CO2-heite vähendamiseks mõeldud vahendite tulemuslikkuse hindamist.

3Jätkusuutlikkuse kaasamine riskijuhtimisse

3.1Jätkusuutlikkuse kriteerium turu-uuringutes ja krediidireitingutes 

Viimastel aastatel on turu-uuringute korraldajad ja jätkusuutlikkust hindavad reitinguagentuurid suurendanud oma jõupingutusi äriühingute keskkonnaalase, sotsiaalse ja üldjuhtimisega seotud tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkusega seotud riskijuhtimise võimekuse hindamisel. Sellised hinnangud aitavad kaasa kapitali jätkusuutlikumale jaotamisele ning parandavad emitentide ja investorite vahelist teabevahetust. Laialdaselt aktsepteeritud turustandardite puudumine äriühingute jätkusuutlikkuse hindamiseks muudab uuringukorraldajate metoodika läbipaistvuse eriti oluliseks. Lisaks väidavad mõned sidusrühmad, et jätkusuutlikkuse alaste uuringute korraldajate keskendumine väga suurtele emitentidele vähendab väikeste emitentide atraktiivsust institutsionaalsete investorite jaoks.

Hästi toimivate finantsturgude oluliseks osaks on ka krediidireitingud, mis annavad investoritele teavet äriühingute ja avaliku sektori asutuste krediidivõimelisuse kohta. Reitinguagentuurid tegutsevad äärmiselt kontsentreeritud turul ning nende antud krediidireitingud põhinevad asjaomasel kättesaadaval teabel. Siiski ei ole selge, mil määral võetakse arvesse jätkusuutlikkuse tegureid. Komisjon jälgib arengut krediidireitingute turul ja tunnistab vajadust parema mõistmise ja läbipaistvuse järele reitinguagentuuride tegevuses jätkusuutlikkuse tegurite arvessevõtmisel. Komisjon kutsub ESMAt üles edendama lahendusi, millega tagataks, et reitinguagentuurid võtavad jätkusuutlikkust ja pikaajalisi riske täielikult arvesse. Komisjon jätkab nendes küsimustes koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, arutades ka selliste võimalike uute reitinguagentuuride esilekerkimist, mis vastaksid nendele tingimustele.

3.2 Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite jätkusuutlikkusega seotud kohustused 

Mitme ELi õigusakti 27 kohaselt peavad institutsionaalsed investorid ja varahaldurid tegutsema oma jaeinvestorite/toetusesaajate huvides. Tavapäraselt nimetatakse seda usaldussuhtest tulenevaks kohustuseks. Kehtivad ELi eeskirjad, mis käsitlevad institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustust kaaluda investeerimisotsuste tegemise protsessis jätkusuutlikkusega seotud tegureid ja riske, ei ole piisavalt selged ega valdkonniti ühtsed.

Tõendid näitavad, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei võta neid tegureid ja riske investeerimisotsuste tegemise protsessis endiselt süsteemselt arvesse. Lisaks ei avalikusta institutsionaalsed investorid ja varahaldurid oma klientidele, kas ja kuidas nad jätkusuutlikkusega seotud tegureid otsuste tegemisel arvestavad. Seega ei pruugi jaeinvestorid saada täielikku teavet, mida nad vajavad, kui soovivad oma investeerimisotsuste tegemisel jätkusuutlikkusega seotud küsimusi arvesse võtta. Selle tulemusena ei võta investorid piisavalt arvesse jätkusuutlikkusega seotud riskide mõju, hinnates oma investeeringute tootlust aja jooksul.

3.3Usaldatavusnõuded pankadele ja kindlustusandjatele 

Pangad, kindlustusettevõtjad ja pensionifondid on Euroopa majanduse peamine väline rahastamisallikas ning ühtlasi oluline kanal investeeringuteks kogutavate säästude jaoks. Selle tulemusena saavad nad pakkuda kriitilise massi investeeringuid, et katta lõhe üleminekul jätkusuutlikumale majandusele. Kuid ka pangad, kindlustusettevõtjad ja pensionifondid võivad kokku puutuda jätkusuutmatust majandusarengust tulenevate riskidega. Nii näiteks on mõnede hinnangute kohaselt vähemalt pooled euroala pankade varadest 28 praegu avatud kliimamuutusega seotud riskidele. Sellistele finantsstabiilsust ohustavatele riskidele on osutanud ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve 29 .

Seega on vaja kliima-ja muude keskkonnateguritega seotud riske usaldatavusnõuetes paremini kajastada, tehes seda ettevaatlikult viisil, mis ei kahjusta ELi kehtiva usaldatavusraamistiku usaldusväärsust ja tõhusust ega selle riskipõhisust. Komisjon hindab ELi jätkusuutlikkuse taksonoomia arengu alusel, kas oleks vaja kehtestada asjakohasemad kapitalinõuded, et paremini kajastada pankade ja kindlustusettevõtete jätkusuutlike varade riske. Selline toetav aspekt tuleks kasutusele võtta järk-järgult vastavalt ELi taksonoomia arengule. Näiteks võtab komisjon kalibreerimise käigus arvesse kõiki kättesaadavaid tõendeid energiatõhususest saadava säästu ja hüpoteeklaenu tootluse vahelise seose kohta 30 .

Oma 2017. aasta detsembri analüüsis Baseli soovituste kohta pöörab komisjon erilist tähelepanu võimalikule negatiivsele mõjule Euroopa pankade laenu-, investeerimis- ja muule tegevusele, mis on jätkusuutliku rahastamise jaoks olulised.

4Läbipaistvuse ja pikale perspektiivile keskendumise edendamine 

4.1Avalikustamine ja arvepidamine 

Äriühingute aruanded jätkusuutlikkuse kohta annavad investoritele ja sidusrühmadele võimaluse hinnata äriühingute loodavat pikaajalist väärtust ning nende avatust jätkusuutlikkusega seotud riskidele. Alates 2018. aastast peavad suure avaliku huvi üksused ELi muu kui finantsteabe avalikustamist käsitleva direktiivi kohaselt avalikustama olulise teabe peamiste keskkonna-, sotsiaalsete ja üldjuhtimisalaste aspektide kohta ning selle kohta, kuidas neist tulenevaid riske juhitakse 32 . Direktiiv võimaldab äriühingutel esitada jätkusuutlikkusega seotud andmeid paindlikult. Tulevikus tuleb saavutada tasakaal paindlikkuse ja investeerimisotsuste jaoks vajaliku teabe avalikustamise ühtlustamise vahel. Mis puutub finantssektori poolsesse avalikustamisse, siis tasub suurendada varahaldurite ja institutsionaalsete investorite läbipaistvust muu hulgas ka selles osas, kuidas nad jätkusuutlikkusega seotud riske hindavad ning kui suur on nende avatus kliimaga seotud riskidele.

Lisaks tuntakse üha enam muret selle üle, et kehtivad arvepidamiseeskirjad ei soodusta jätkusuutlike investeerimismisotsuste tegemist. Euroopa Parlament väljendas oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS 9) kohta 33 muret selle üle, millist mõju avaldab uus finantsinstrumentide arvepidamisstandard (IFRS 9) pikaajalistele investeeringutele. Komisjon kinnitab, et tähtis on tagada, et arvepidamisstandard ei takista otseselt ega kaudselt jätkusuutlike ja pikaajaliste investeeringute tegemist. Seepärast tuleb kaaluda, kas IFRSi kinnitamine võiks olla paindlikum juhtudel, kui konkreetsed kohandused soodustaksid pikaajalisi investeeringuid.

4.2 Äriühingu üldjuhtimine ja kapitaliturgude põhjendamatu lühiperspektiivile keskendumine 

Äriühingu üldjuhtimisega saab märkimisväärselt toetada üleminekut jätkusuutlikumale majandusele, selle toel saab äriühing võtta strateegilisi meetmeid uute tehnoloogiate arendamiseks, ärimudeli tugevdamiseks ja tootlikkuse parandamiseks. See võib omakorda parandada äriühingute riskijuhtimistavasid ja konkurentsivõimet ning aidata seega luua töökohti ja kiirendada innovatsiooni. Paljudel äriühingutel on üldjuhtimise strateegiad olemas, kuid nende võrdlemine ei ole alati lihtne.

Mitme Euroopa äriühingu jõupingutustest hoolimata võib põhjendamatu lühiajaline turusurve muuta äriühingute jaoks keeruliseks pikaajalisele perspektiivile keskendumise otsuste tegemisel. Äriühingute juhid võivad olla liialt keskendunud lühiajalistele finantstulemustele ning jätta kõrvale keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kaalutlustest tulenevad võimalused ja riskid. Selle tulemusena võivad kapitaliturgude surve ja äriühingute stiimulid pikas perspektiivis kaasa tuua põhjendamatu avatuse jätkusuutlikkusega seotud riskidele. Komisjon teeb koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et seda teemat täpsemalt analüüsida.

5Tegevuskava rakendamine

Julge ja ambitsioonikas poliitika kliimamuutuste, loodusvarade vähenemise, keskkonna halvenemise ja sotsiaalse jätkusuutlikkusega seotud probleemide lahendamiseks saab olla edukas ainult siis, kui prioriteedid on paigas ja nende järjekord õige.

Käesolevas tegevuskavas rõhutatakse eelkõige ELi taksonoomia väljatöötamise tähtsust ja kiireloomulisust, kuna see pakuks ühtseid määratlusi ning usaldusväärset ja võrreldavat teavet jätkusuutlike investeeringute kohta. See on eeltingimus sellisteks meetmeteks nagu standardite ja märgiste loomine, usaldatavusnõuete kalibreerimine ning vähese CO2-heite võrdlusaluste kasutamine. ELi taksonoomia täiendab ka selliste meetmete rakendamist nagu äriühingute andmete avalikustamine või finantsnõustamise pakkumine 36 . Taksonoomia väljatöötamisel alustatakse kliimamuutuste leevendamisega ning järgult laiendatakse selle kohaldamisala kliimamuutustega kohanemisele ja muudele keskkonnateemadele ning hiljem ka sotsiaalse jätkusuutlikkusega seotud küsimustele. Selline lähenemisviis kajastab kliimamuutuste vastase võitluse kiireloomulisust ning vastab meie pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise vajadusele.

Rakendamisstrateegias on seadusandlik ja muu kui seadusandlik tegevus ühendatud uute meetmete ja kehtivate eeskirjade hoolikalt suunatud muudatustega. Muud kui seadusandlikud meetmed aitavad kõrvuti seadusandlike meetmetega tagada paindlikkust ja vähendada halduskoormust 37 . Komisjon tagab, et jätkusuutlikke finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide mis tahes asjakohast mõju hinnatakse nõuetekohaselt asjaomastes mõjuhinnangutes ning avalike konsultatsioonide ja järelhindamiste käigus kooskõlas parema õigusloome suuniste ja vahenditega 38 .

Käesoleva tegevuskava sujuv rakendamine ja selle kolme põhieesmärgi saavutamise jälgimine eeldab asjakohast tehnilist tuge ja tugevat juhtimisstruktuuri, võttes arvesse jätkusuutliku arengu kõigis valdkondades vajalikke eksperditeadmisi.

Lähiperspektiivis kutsutakse Euroopa järelevalveasutusi pakkuma otsest toetust tegevuskava rakendamiseks ning täitma konkreetseid ülesandeid strateegias ettenähtud viisil. Eelkõige peaksid Euroopa järelevalveasutused pakkuma suuniseid selle kohta, kuidas jätkusuutlikkusega seotud kaalutlusi asjaomastes ELi finantsteenuseid käsitlevates õigusaktides arvesse võtta, ning aitama kindlaks teha seniseid puudujääke. Lisaks peaksid nad edendama jätkusuutlikkusega seotud kaalutluste rakendamise ühtsust ELi õigusaktides. Komisjon hindab Euroopa järelevalveasutuste tulevast rahastamisvajadust 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis. Lähiperspektiivis peaksid Euroopa järelevalveasutused võtma aktiivse rolli selliste riskide kindlaksmääramisel ja nendest teatamisel, mida jätkusuutlikkusega seotud tegurid põhjustavad finantsstabiilsusele. Seda saaks teha ELi ühise metoodika väljatöötamisega asjakohase stsenaariumianalüüsi jaoks, mida saaks hiljem kasutada kliima- ja keskkonnaalaste stressitestide tegemiseks.

Võttes arvesse uue klassifitseerimissüsteemi (taksonoomia) mõju käesoleva tegevuskava rakendamisele ja selle kohandamist aja jooksul, on komisjonil pikemas perspektiivis kavas luua stabiilsem juhtimisstruktuur, mis võetakse kasutusele siis, kui on kehtestatud taksonoomiat käsitlev õigusraamistik. See juhtimisstruktuur oleks avaliku ja erasektori platvorm, mis viiks eksperdid ja turuosalised kokku avaliku sektori asutustega, nagu Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Eurostat. Eelkõige oleks platvormi ülesanne jälgida peamisi muutusi, et tagada ELi jätkusuutlikkuse taksonoomia pidev uuendamine ja kohandamine. Pikemas perspektiivis võiks see täita ka muid ülesandeid, mis on vajalikud käesoleva tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Platvorm võib anda komisjonile nõu tulevaste jätkusuutlike finantsmeetmete kohta ning olla keskseks arutelufoorumiks poliitikakujundajatele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele. Teadlikkuse parandamise ja ees ootava töö lihtsustamisega saab platvorm tagada, jätkusuutlikkus jääb poliitikakujunduses tähtsale kohale.

6Edasised sammud

Käesoleval tegevuskaval on tähtis roll Pariisi kliimakokkuleppes ja komisjoni teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ sätestatud säästva arengu eesmärkide täitmisel. President Jean-Claude Juncker teatas oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus Euroopa soovist olla juhtpositsioonil võitluses kliimamuutuste vastu. Pärast Ameerika Ühendriikide otsust 2015. aasta Pariisi kokkuleppest taganeda on kasvanud vajadus võtta maailmas juhtroll jätkusuutliku arengu suunas liikumisel. Euroopal on hea stardipositsioon selle rolli võtmiseks ning seda tehes võib temast saada näiteks vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse tehtavate jätkusuutlike investeeringute sihtkoht.

Komisjon on teadlik, et nende keskkonnaalaste ja sotsiaalsete põhieesmärkide saavutamisel on võtmeroll finantssektoril, kuna sellise muutuse esilekutsumiseks on vaja kaasata suurel hulgal erakapitali. Lisaks sellele püüab komisjon minimeerida uute, keskkonna- ja sotsiaalprobleemidest tulenevate finantsstabiilsuse riskide mõju finantssüsteemile ja kodanikele, keda kliimamuutused märkimisväärselt negatiivselt mõjutavad. Kõik see aitab Euroopa ettevõtetel jääda muutuvas maailmamajanduses konkurentsivõimeliseks.

Euroopa Liit ei saa sellist pikaajalist muutust siiski üksi teoks teha. Vaja on ülemaailmset kooskõlastatud tegevust. Komisjon esitab selles tegevuskavas jätkusuutliku finantspoliitika võrdlusaluse ning kutsub teisi osalejaid, sealhulgas liikmesriike, 39 järelevalveasutusi, erasektorit ja suuremaid ELi mittekuuluvaid riike astuma otsustavaid samme, et edendada ja juhtida muutusi oma piirkonnas. Seega on tegevuskava eesmärk olla aluseks edasistele aruteludele rahvusvahelistel foorumitel, et edendada uuendatud lähenemisviisi finantssüsteemi jätkusuutlikumaks juhtimiseks. Komisjon toetab tegevuskavapõhiseid arutelusid olemasolevatel foorumitel, nagu finantsstabiilsuse nõukogus, G20s, G7s, ÜROs ja Rahvusvahelises Väärtpaberijärelevalve Organisatsioonis (IOSCO).

Komisjon esitab 2019. aastal aruande selle tegevuskava rakendamise kohta. Tegevuskavas esitatud strateegia on esimene oluline samm jätkusuutliku rahastamise suunas. Seda tuleb siiski täiendada muude valdkondade meetmetega 40 . Selle potentsiaali täielik saavutamine eeldab kõigi asjaosaliste ühiseid jõupingutusi.

I lisa – ELi taksonoomia osa tegevuskavas

II lisa – Rakendamise ajakava

III lisa – Käesolevas tegevuskavas esitatud algatuste töökava 

Käesolevas lisas antakse ülevaade tegevuskavas esitatud algatustest. Allpool olevates tabelites on näidatud (kui see on juba kindlaks määratud), kas meede esitatakse seadusandliku ettepanekuna (L), 2. taseme meetmena (L2) või muu kui seadusandliku meetmena (NL).

IV lisa - Meetmed teabegraafikuna

(1)

Vt 2015. aasta detsembri järeldused  http://unfccc.int/paris_agreement/items/9485.php

(2)

  https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld

(3)

 Vt muu hulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 3 ning keskkonna- ja sotsiaalküsimuste roll rahvusvahelises koostöös (ELi lepingu artikkel 21).

(4)

 Need prioriteedid hõlmavad puhta õhu meetmepaketti ( http://ec.europa.eu/environment/air/clean_air/index.htm ), ringmajanduse paketti ( http://ec.europa.eu/environment/circular-economy/implementation_report.pdf ), energialiidu strateegiat ( http://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:1bd46c90-bdd4-11e4-bbe1-01aa75ed71a1.0001.03/DOC_1&format=PDF ) sh paketti „Puhas energia kõigile eurooplastele“ , ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiat ( https://ec.europa.eu/clima/policies/adaptation/what_en ), Euroopa uut oskuste tegevuskava ( http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0381&from=EN ), Euroopa sotsiaalõiguste sammast ( https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_en ), sinise majanduse rahastamispõhimõtete väljatöötamist ja Euroopa investeerimiskava ( https://ec.europa.eu/commission/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan-europe-juncker-plan_en ).

(5)

  https://ec.europa.eu/info/publications/mid-term-review-capital-markets-union-action-plan_en

(6)

  https://ec.europa.eu/info/publications/180131-sustainable-finance-report_en

(7)

 Hõlmates nt õhu- ja veereostust, ressursside vähenemist ja elurikkuse kadumist.

(8)

 Üks neljast Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku kohasest tegevusprioriteedist keskendub investeeringutele katastroofiohu vähendamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks.

(9)

 Üldjuhtimine on vahend keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide integreerimiseks avaliku ja erasektori investeerimisotsustesse. Näiteks on juhtide tasustamise eeskirjad ja stiimulid aktsionäride õiguste kaitseks juhtide omavoli eest vahendid, millega tagada ettevõtte eri sidusrühmade, st juhtide, töötajate, aktsionäride jne võrdsus. Sellisel juhul on üldjuhtimise sotsiaalne eesmärk võidelda ebavõrdsuse vastu ettevõtte sees.

(10)

 Hinnang kajastab iga-aastast keskmist investeeringute puudujääki ajavahemikul 2021–2030 PRIMESi mudeli alusel, mida komisjon kasutas mõjuhinnangus, mis on lisatud ettepanekule energiatõhususe direktiivi kohta (2016), http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1483696687107&uri=CELEX:52016SC0405 .  

(11)

 Vt EIP, „Restoring EU competitiveness“, 2016. Hinnang hõlmab kuni 2020. aastani investeeringuid, mis tehakse transpordi ja logistika ajakohastamiseks, energiavõrkude uuendamiseks, energiasäästu suurendamiseks, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmiseks ja ressursihalduse (sh vee -ja jäätmehalduse) parandamiseks.

(12)

 Euroopa Komisjon, kliimameetmed, https://ec.europa.eu/clima/policies/budget_et

(13)

Lancet Report 2017, lk 7.

(14)

129 miljardit USD Lanceti 2017. aasta aruande kohaselt. b Ostry et al, 2014: https://www.imf.org/external/pubs/ft/sdn/2014/sdn1402.pdf

(15)

Battiston, S., A. Mandel, I. Monasterolo, F. Schutze ja G. Visentin, “A climate stresstest of the financial system,” Nat. Clim. Chang., 7. kd, nr 4, lk 283–288, aprill 2017.

(16)

 Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandes ülemaailmsete riskide kohta on esimese kümne ülemaailmse riski hulgas loetletud nii elurikkuse kadumist, ökosüsteemi kokkuvarisemist kui ka veenappust.

(17)

 Ostry et al, 2014: https://www.imf.org/external/pubs/ft/sdn/2014/sdn1402.pdf

(18)

G20 Green Finance Study Group, G20 Green Finance Synthesis Report, 2016.

(19)

Nt The French and SRI: Results of the 8th National Survey run by Ipsos for Vigeo Eiris and the FIR; Natixis Gobal Asset Management, “Mind Shift – Getting past the screens of responsible investing”, 2017; ja Schroders, “Global perspectives on sustainable investing”, 2017.

(20)

 SRI: sotsiaalselt vastutustundlikud investeerimisfondid või jätkusuutlikud ja vastutustundlikud investeerimisfondid on fondid, mis on oma investeerimisotsuste tegemise protsessi integreerinud keskkonnaalased, sotsiaalsed ja üldjuhtimisega seotud kriteeriumid.

(21)

 OECD, Investing in Climate, Investing and Growth, 2017.

(22)

 See puudutab eelkõige nt ehitiste energiatõhususe parandamist ja taastuvenergia kasutuselvõttu. Komisjon on paketi „Puhas energia kõigile eurooplastele“ osana kavandanud meetmed selliste investeeringute stimuleerimiseks.

(23)

 Nt Euroopa ühendamise rahastu.

(24)

Alates 2018. aasta veebruarist.

(25)

 Komisjoni teatis „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“. Euroopa Komisjoni panus 23. veebruaril 2018 toimunud riigijuhtide mitteametlikku kohtumisse.

(26)

 Turunduse kasutamine keskkonnasõbraliku kuvandi loomiseks organisatsiooni toodete, tegevuse või poliitika kohta, kui need seda tegelikult ei ole.

(27)

 Sealhulgas Solventsus II, tööandjapensioni kogumisasutuste teine direktiiv, eurofondide direktiiv, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv ja MiFID 2.

(28)

Battiston et al.; põhjalikumat ülevaadet vt dokumendist ESRB (2016) Too late, too sudden: https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/asc/Reports_ASC_6_1602.pdf .

(29)

 ESRB (2016) Too late, too sudden: https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/asc/Reports_ASC_6_1602.pdf .

(30)

 Mitme turualgatuse raames on hakatud koguma andmeid põhjalikuma riskihindamise tegemiseks jätkusuutlike investeeringute kohta. Nt ELi rahastatava algatuse EeMAP raames tehtav töö näitab seost ehitiste energiatõhususe ja hüpoteeklaenu tootlikkuse vahel.

(31)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse algatamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) artiklid 77f ja 111.

(32)

Tuginedes eelarveaasta 2017 andmetele üle 500 töötajaga suurettevõtted, kes on reguleeritud turul noteeritud, ning börsil noteerimata pangad ja kindlustusettevõtted.

(33)

  http://www.europarl.europa.eu/oeil-mobile/fiche-procedure/2016/2898(RSP)

(34)

  https://www.fsb-tcfd.org/

(35)

 Seda tehakse osana EFRAGi Euroopa avaliku hüve kriteeriumi analüüsist.

(36)

I lisa kajastab ELi taksonoomia määratavat rolli käesolevas tegevuskavas esitatud eri meetmete rakendamisel.

(37)

II lisas selgitatakse tegevuskavas esitatud peamiste meetmete ajakava ja järjestust.

(38)

  https://ec.europa.eu/info/better-regulation-guidelines-and-toolbox_et

(39)

 Komisjon loob spetsiaalse liikmesriikide eksperdirühma jätkusuutliku rahastamise teema arutamiseks.

(40)

 Näiteks keskkond (k.a looduskapital), sotsiaalne mõõde, mereressursid ja põllumajandus.