EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.4.2018

COM(2018) 214 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Rikkumisest teatajate kaitse tugevdamine ELi tasandil

1. Sissejuhatus

Viimaste aastate ja kuude suured skandaalid, alates LuxLeaksist kuni Panama ja Paradise’i dokumentide, Dieselgate’i või Cambridge Analyticani, on juhtinud meie tähelepanu sellele, kuidas nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonides või ettevõtetes toimepandavad väärteod võivad avalikke huve raskelt kahjustada. Paljudel juhtudel on sellised skandaalid ning keskkonnale, rahvatervisele ja ohutusele, samuti riigi või ELi rahandusele tekitatud kahju tulnud päevavalgele tänu inimestele, kes räägivad väärtegudest, millega nad oma töös kokku puutuvad. Need rikkumisest teatajad riskivad sageli oma karjääri ja elatisega ning kannatavad mõnel juhul tõsiste ja pikaajaliste rahaliste, tervise ja mainega seotud ning isiklikul tasandil avalduvate negatiivsete tagajärgede tõttu. Väärtegude ärahoidmisel ja avaliku huvi kaitsmisel on tähtis teha kõik vajalik selleks, et need, kes räägivad, saaksid nõuetekohase kaitse.

Rikkumisest teatajad on ka uuriva ajakirjanduse oluline teabeallikas. Rikkumisest teatajad pöörduvad sageli ajakirjanike poole, kui nende murele väärteo pärast ei pöörata tähelepanu ja et nende ainus võimalus on asi avalikustada. Uuriva ajakirjanduse demokraatliku ühiskonna valvuri rolli kindlustamine eeldab nii selle allikate konfidentsiaalsuse kaitsmist kui ka rikkumisest teatajate kaitset kättemaksu eest, kui nende isik avalikustatakse.

Seda arvestades töötab komisjon praegu välja poliitikaraamistikku, et tugevdada rikkumisest teatajate kaitset ELi tasandil, ning esitab ettepaneku võtta vastu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta 1 . Selles tugineb ta Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale väljendusvabaduse valdkonnas ja Euroopa Nõukogu 2014. aasta soovitusele rikkumisest teatajate kaitse kohta, 2 milles kehtestatakse põhimõtted, millest riigid saaksid lähtuda, kui nad kehtestavad või vaatavad läbi õigusnorme, mis käsitlevad avalikku huvi ähvardavate ohtude või sellise huvi kahjustamise kohta teavet andvaid või seda avalikustavaid isikuid 3 . Nende põhimõtete alusel tuleks koostada tulemuslikud ja tasakaalustatud õigusnormid, millega kaitstakse tõelisest rikkumisest teatajaid, pakkudes samas kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid neile, kes on ebatäpsetest või pahatahtlikest teadetest kahju saanud 4 .

Viimastel aastatel on mitu ELi liikmesriiki mõned neist standarditest kasutusele võtnud. Mõnes liikmesriigis on kehtestatud terviklikud õigusaktid 5 . Teised liikmesriigid pakuvad vaid valdkondlikku kaitset, nt üksnes seoses korruptsioonivastase võitluse või avaliku sektoriga. Mõned liikmesriigid kaaluvad uute õigusaktide vastuvõtmist, et kehtestada rikkumisest teatajate jaoks kaitsemeetmed või neid tugevdada.

Rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad elemendid on juba kehtestatud konkreetsetes ELi õigusaktides, milles käsitletakse selliseid valdkondi nagu finantsteenused, transpordiohutus ja keskkonnakaitse, kus oli pakiline vajadus tagada liidu õiguse nõuetekohane rakendamine. Ärisaladuste direktiiv 6 kaitseb rikkumisest teatajaid, kes avalikustavad avaliku huvi kaitsmise nimel ärisaladuse, vabastades nad vastutusest.

Üldiselt on ELis praegu rikkumisest teatajatele kättesaadav kaitse liikmesriigiti killustatud ja eri poliitikavaldkondades ebaühtlane. Viimatised piiriülese mõjuga skandaalid, mille rikkumisest teatajad on avalikkuse ette toonud, näitlikustavad, kuidas ebapiisav kaitse ühes riigis võib mitte üksnes avaldada halba mõju ELi poliitika toimimisele selles riigis, vaid ka kanduda edasi teistesse riikidesse ja kogu ELi.

Eurobaromeetri 2017. aasta korruptsioonialase eriuuringu 7 kohaselt leiab ligikaudu üks kolmest eurooplasest (29 %), et inimesed ei saa korruptsioonist teatada, sest teatajatele ei tagata mingit kaitset. Komisjoni 2017. aasta avalikus konsultatsioonis 8 oli üks kõige sagedamini nimetatud põhjuseid, miks töötajad ei teata väärtegudest, hirm õiguslike ja rahaliste tagajärgede ees.

Hirm kättemaksu ees on sageli vägagi põhjendatud. 2016. aastal 13 riigis enam kui 10 000 era-, avaliku ja mittetulundussektori töötajaga tehtud üleilmne ärieetika uuring Global Business Ethics Survey 9 näitas, et 33 % töötajatest oli märganud väärkäitumist. Sellest teatas 59 %, kellest 36 % puutus kokku survemeetmetega.

Eurobaromeetri eriuuringust nr 470 jääb kõlama kahtlus, et teatamisest ei ole kasu: kaks kõige sagedasemat teatamata jätmise põhjust olid järgmised: i) raske on midagi tõestada (45 %); ja ii) isegi kui tõendid oleksid olemas, jääksid süüdlased karistuseta (32 %).

Samuti ei pruugi võimalikud rikkumisest teatajad, kes satuvad peale ebaseaduslikule tegevusele, sellest teatada lihtsalt sellepärast, et nad ei tea, kuhu ja kuidas teatada, isegi kui nad peavad teatamist endale ohutuks. Eurobaromeetri 2017. aasta korruptsioonialasele eriuuringule vastajatest 49 % ei teaks, kuhu tuleks korruptsiooniga kokku puutudes või selle tunnistajaks olles teatada. Ainult 15 % kõigist komisjoni konsultatsioonile vastanuist olid kursis nende oma riigis rikkumisest teatajate kaitseks ettenähtud õigusnormidega.

Väheses teatamises on oma osa ka sotsiaal-kultuurilistel teguritel, eriti sügavalt juurdunud eelarvamustel rikkumisest teatajate suhtes 10 . Komisjoni konsultatsiooni käigus kõige sagedamini nimetatud kolmas põhjus, miks töötajad väärtegudest ei teata, oli hirm halva maine ees.

ELi institutsioonid ja paljud sidusrühmad on nõudnud rikkumisest teatajate tugevamat kaitset ELi tasandil. 2017. aasta jaanuaris ja oktoobris kutsus Euroopa Parlament 11 komisjoni üles esitama 2017. aasta lõpuks horisontaalse seadusandliku ettepaneku, et tagada rikkumisest teatajate kõrgetasemeline kaitse ELis nii avalikus kui ka erasektoris ning riiklikes ja ELi institutsioonides. Nõukogu kutsus oma 11. oktoobri 2016. aasta järeldustes maksustamise läbipaistvuse kohta 12 komisjoni üles uurima edaspidiste ELi meetmete võtmise võimalust. Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ametiühingud on järjepidevalt nõudnud kogu ELi hõlmavaid õigusakte, et kaitsta avalikes huvides tegutsevaid rikkumisest teatajaid 13 .

2.    Rikkumisest teatajate ELi tasandil kaitsmise lisaväärtus

Järgides kohustust, mille president Juncker võttis kavatsusavalduses, mis on lisatud tema 2016. aasta kõnele olukorrast Euroopa Liidus, 14 on komisjon hinnanud rikkumisest teatajate kaitse tugevdamiseks ELi tasandil võetavate edasiste meetmete ulatust.

ELi õigusnormide täitmise tagamise tugevdamine ja väljendusvabaduse kaitse

Komisjoni hinnangust nähtub, et olemasolevad puudujäägid ja rikkumisest teatajate kaitse ebaühtlus kahjustavad ELi õigusnormide täitmise tagamist. Valdkondades, kus liidu õiguse rikkumisi on sageli raske avastada, võib rikkumisest teatajate tegevus olla otsustava tähtsusega. Tagades rikkumisest teatajatele turvalisuse, on võimalik selliseid liidu õiguse rikkumisi, mis võiksid eiramise korral avalikke huve tõsiselt kahjustada, tulemuslikult uurida ja nende eest süüdistusi esitada.

Olemasolevad rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad ELi õigusnormid töötati välja reaktsioonina skandaalidele ja konkreetsetes sektorites esile kerkinud õigusnormide täitmise tagamisega seotud puuduste parandamiseks. Näiteks astus EL samme rikkumisest teatajate kaitseks finantsteenuste valdkonnas pärast finantskriisi, mis tõi esile suuri puudujääke ELi õigusnormide täitmise tagamises 15 . Komisjoni hinnang näitab, et praegu on aeg ettevaatavalt tegutseda ja kasutada rikkumisest teatajate kaitset liidu õigusnormide täitmise tagamise süsteemse osana mitte üksnes valdkondades, kus avalikku huvi on juba raskelt kahjustatud, vaid ka ennetavalt.

Rikkumisest teatajate kaitse tugevdamisega täidetakse komisjoni võetud kohustust panna tugevamat rõhku õigusnormide täitmise tagamisele, et teenida üldist huvi, nagu on nähtud ette komisjoni 2016. aasta teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ 16 . Rikkumisest teatajate parem kaitse võib parandada kõigi eurooplaste igapäevaelu ja heaolu, aidates ära hoida avalikku huvi ähvardavaid suuri ohte, mis võivad levida ka üle riigipiiride. Komisjoni konsultatsioonist ilmnes lisaks väga tugev toetus kehtestada liidu õiguses rikkumisest teatajate kaitse õiguslikult siduvad miinimumstandardid, eelkõige pettuse, korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamise ning keskkonnakaitse, rahvatervise ja ohutuse valdkonnas.

Peale selle tagab rikkumisest teatajate tugev kaitse ELi tasandil väljendus- ja meediavabaduse, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11. Sellega täidetakse komisjoni võetud kohustust võtta järelmeetmeid 2016. aasta novembris toimunud teise iga-aastase põhiõiguste kollokviumi „Meedia mitmekesisus ja demokraatia“ 17 tulemuste alusel. Rikkumisest teatajad räägivad uurivate ajakirjanikega meelsamini, kui nad on kaitstud kättemaksu eest ja neile antakse õiguslik kindlus, mida nad vajavad selleks, et olla teadlik oma õigustest ja vastutusest ja teha informeeritud otsus.

ELi finantshuvide parem kaitse

Rikkumisest teatajate tugeva, ELi töötajatele juba antud kaitsest ulatuslikuma kaitse tagamine võib lihtsustada pettuse, korruptsiooni, ametiseisundi kuritarvitamise ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse avastamist, tõkestamist ja ärahoidmist, tugevdades sellega asjakohast õigusnormide täitmise tagamise süsteemi. See süsteem põhineb praegu liikmesriikide ametiasutuste ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tööl. Seda toetab tulevikus Euroopa Prokuratuur (EPPO), kes uurib ELi eelarvet mõjutavaid kuritegusid ja esitab nende toimepanijatele süüdistusi.

Mis puudutab ELi institutsioone ja asutusi, siis ELi töötajate suhtes kehtib Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt rikkumisest teataja kaitse. 2004. aastal muudeti nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 18 personalieeskirju, muu hulgas selleks, et kehtestada mis tahes pettusest, korruptsioonist või õigusnormide raskest rikkumisest teatamise menetlused ning kaitsta rikkumisest teatavaid ELi töötajaid ebasoodsate tagajärgede eest.

Ausa ja hästi toimiva ühtse turu edendamine

Rikkumisest teatajate kindel kaitse võib aidata ühtse turu toimimisele kaasa mitmel viisil.

Rikkumisest teatajad võivad aidata lahendada probleemi, mis on seotud asjaoluga, et riiklikud ametiasutused ja avalikke teenuseid osutavad ettevõtjad ei suuda piisavalt tagada riigihanke-eeskirjade täitmist 19 . See omakorda võib suurendada avalikus ja erasektoris organisatsioonilist terviklikkust ja vastutust ning aidata ära hoida ja avastada korruptsiooni ja muid väärtegusid. Eelkõige vähendab paljastamata korruptsioon tulusid ja eelarvevahendeid, mille tagajärjel väheneb avalike teenuste pakkumise tõhusus, moonutab avaliku sektori investeeringuid ning pidurdab majanduskasvu, kuna tekitab ettevõtjates ebakindlust, aeglustab protsesse ja põhjustab lisakulusid 20 .

Rikkumisest teatajate kaitsmine aitab tagada ka võrdseid tingimusi, mida on vaja, et ühtne turg toimiks nõuetekohaselt ja ettevõtjad tegutseksid terves konkurentsiõhkkonnas. Rikkumisest teatajate kaitseks rangete normide kehtestamine võib parandada ettevõtjate suutlikkust ametiseisundi kuritarvitamist varakult avastada ja seda ära hoida ning vältida edasist majanduslikku ja mainekahju.

Siseinfo on liidu konkurentsiõiguse, sealhulgas riigiabi eeskirjade rikkumise juhtumite päevavalgele toomiseks väga tähtis. See aitaks kaitsta turgude tõhusat toimimist liidus, looks ettevõtjatele võrdsed tingimused ja tooks kasu tarbijatele. Äriühingute suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade puhul täiendab rikkumisest teatajate kaitse ELi leebema kohtlemise poliitikat, millega pakutakse kartellis osalevatele ettevõtjatele, kes annavad end ise üles ja esitavad tõendeid, trahvist täieliku vabastamise või trahvisumma vähendamise võimalust. Seda poliitikat tugevdati 2017. aastal järgmiste meetmete abil: i) kavandatav direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja millega nähakse uurimises esimesena koostööd tegeva ettevõtja töötajatele ette teatavat laadi kaitse, 21 ning ii) veebipõhine vahend, mida võib kasutada komisjonile monopolidevastast võitlust käsitlevate õigusaktide rikkumisest anonüümselt teatamiseks 22 . Riigiabieeskirjade rikkumisest teatamine vähendab ohtu, et toetustega moonutatakse konkurentsi ühtsel turul. Eelkõige võivad rikkumisest teatajad täita tähtsat rolli ebaseaduslikult antud abist ja abi väärkasutamisest teatamisel nii riigi, piirkonna kui ka kohalikul tasandil.

Äriühingute läbipaistvuse, sotsiaalse vastutuse ning finants- ja muu kui finantstegevuse tulemuslikkuse parandamise kaudu võib rikkumisest teatajate kaitse täiendada meetmeid, millega suurendatakse äriühingute läbipaistvust seoses sotsiaalsete ja keskkonnaküsimustega, 23 ning aidata kaasa komisjoni eesmärgile töötada välja jätkusuutliku rahanduse laiaulatuslik ja terviklik ELi strateegia, nagu on sätestatud komisjoni tegevuskavas keskkonnasäästlikuma ja puhtama majanduse jaoks 24 .

Rikkumisest teatajate tulemuslik kaitse võib toetada komisjoni tegevuskava õiglasema maksustamise tagamiseks ELis, nagu on nähtud ette teatises, millega reageeriti Panama dokumentide skandaalile 25 . Rikkumisest teatajad võivad täita olulist rolli, aidates avaliku sektori asutustel teha kindlaks maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise skeeme, mis tekitavad ebaõiglast maksukonkurentsi, mille tagajärjel kaotavad maksutulu nii liikmesriigid kui ka kogu ELi eelarve. See täiendab hiljutisi ELi algatusi läbipaistvuse parandamiseks mitmes poliitikavaldkonnas ja maksuteabe vahetamisel, näiteks: i) uued õigusnormid, mis käsitlevad maksualaseid eelotsuseid, 26 ii) ettepanek, mille kohaselt nõutakse sellistelt maksuvahendajatelt nagu maksunõustajad, raamatupidajad, pangad ja juristid maksuplaneerimise skeemide avalikustamist maksuhalduritele, 27 ning iii) uued õigusnormid, mille kohaselt peavad suured hargmaised ettevõtjad edastama maksuhalduritele teabe selle kohta, kus nad kasumit teenivad ja kus nad oma makse maksavad 28 . See täiendab ka i) rahapesuvastaste õigusnormide kavandatud tugevdamist, millega tagatakse, et maksuasutustel on juurdepääs olulisele teabele, mis võimaldab neil ohjeldada maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist offshore-fondide kaudu, 29 ning ii) laiaulatuslikumaid jõupingutusi ELis õiglasema äriühingute maksustamise keskkonna loomiseks 30 .

Rikkumisest teatajate tugev kaitse sellistes valdkondades nagu tooteohutus, rahvatervis ja tarbijakaitse, transpordiohutus, keskkonnakaitse, tuumaohutus, toidu- ja söödaohutus, loomade tervis ja heaolu, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus aitab tulemuslikult ellu viia veel mitut tegevuspõhimõtet, mis avaldavad otsest mõju ühtse turu väljakujundamisele ja mõjutavad vahetult kõigi eurooplaste igapäevaelu ja heaolu.

Üldise kõrgetasemelise kaitse tagamine inimestele, kes teatavad ELi õigusnormide rikkumisest seoses oma tööga, parandab töötajate kaitset, sealhulgas töötajate tervist ja ohutust, kooskõlas komisjoni eesmärkidega, mida püütakse saavutada eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste samba kaudu 31 . Kaitse laieneb kõigile, keda ähvardab rääkimise korral tööga seotud kättemaks, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised, töövõtjad ja tarnijad ning vabatahtlikud ja tasuta töötavad praktikandid. Ka piiriülestes olukordades tagatakse kaitse rikkumisest teatajatele, kellel on riiklike õigusnormide praeguste erinevuste tõttu oht avalikku huvi kaitsta püüdes seaduselünkade tõttu tähelepanuta jääda ja kättemaksu alla sattuda.

Töökultuurile peaks üldiselt kasuks tulema, kui rikkumisest teatajate jaoks on paigas tõhusad teatamiskanalid ja kui võimalikud rikkumisest teatajad on kindlad, et rääkimist peetakse kiiduväärseks ja see on neile ohutu. Rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad õigusnormid toimiksid paralleelselt olemasolevate ELi õigusnormidega, mis käsitlevad i) võrdset kohtlemist ja kaitsevad kaebuse esitamise või selle põhimõtte järgimise tagamise menetluste korral ohvristamise eest 32 ning ii) ahistamisvastast kaitset ning töötervishoidu ja tööohutust 33 ja mille kohaselt on töötajatel õigus pöörduda probleemidega pädevate riigiasutuste poole, kui nad leiavad, et võetud meetmed on ohutuse ja tervise tagamiseks ebapiisavad, ning nad ei tohi selle tõttu ebasoodsasse olukorda sattuda.

3.    ELi raamistik rikkumisest teatajate tõhusaks kaitseks

Komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv kehtestatakse rikkumisest teatajate kaitse miinimumstandardid valdkondades, millel on selge ELi mõõde ja kus mõju õigusnormide täitmise tagamisele on kõige tugevam. Rikkumisest teatajate tõhus kaitse on vajalik liidu õigusnormide täitmise tagamise parandamiseks valdkondades, kus

·ELi õiguse rikkumine võib avalikku huvi raskelt kahjustada;

·on kindlaks tehtud vajadus õigusnormide täitmise tagamise tugevdamise järele ning

·kus rikkumisest teatajatel on rikkumisjuhtumite avalikustamiseks kõige paremad võimalused.

Seetõttu keskendutakse ettepanekus rikkumisest teatajatele, kes teatavad ebaseaduslikust tegevusest või liidu õiguse rikkumisest järgmistes valdkondades: i) riigihanked; ii) finantsteenused, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine; iii) tooteohutus; iv) transpordiohutus; v) keskkonnakaitse; vi) tuumaohutus; vii) toidu- ja söödaohutus, loomatervis ja loomade heaolu; viii) rahvatervis; ix) tarbijakaitse; x) eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus. Seda kohaldatakse ka liidu konkurentsieeskirjade rikkumise, ELi finantshuve kahjustava rikkumise ning äriühingu tulumaksueeskirjade rikkumise või selliste skeemide suhtes, mille eesmärk on saada maksueelis, mis nurjab äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatava õiguse eesmärgi ja otstarbe, ja mis mõjutavad negatiivselt siseturu nõuetekohast toimimist.

Direktiivi kohaldamisala ajakohasuse tagamiseks pöörab komisjon erilist tähelepanu võimalusele, et mis tahes tulevase liidu õigusakti puhul, millega seoses rikkumisest teatajate kaitse on asjakohane ja võib aidata kaasa õigusnormide täitmise tulemuslikumale tagamisele, võib olla vajalik laiendada selle kohaldamisala teistele valdkondadele või liidu õigusaktidele. Seda võetakse arvesse ka komisjoni aruannetes direktiivi rakendamise kohta.

Kavandatavas direktiivis esitatud miinimumstandardite kehtestamise ettepaneku eesmärk on saavutada rikkumisest teatajate kaitse ühtlaselt kõrge tase kogu ELis. Nende abil püütakse tagada, et

·võimalikel rikkumisest teatajatel on selged kanalid nii organisatsioonisiseseks kui ka muudele asutustele teatamiseks;

·kui sellised teatamiskanalid ei ole kättesaadavad või kui ei ole põhjendatud alust eeldada, et need töötavad korralikult, võivad võimalikud rikkumisest teatajad otsustada üldsusele avalikustamise kasuks;

·pädevad asutused on kohustatud saadud teateid põhjalikult uurima ja andma rikkumisest teatajatele tagasisidet;

·mis tahes vormis survemeetmed on keelatud ja karistatavad;

·kui rikkumisest teatajate suhtes kasutatakse survemeetmeid, on neil lihtne tasuta nõustamist saada, nende käsutuses on asjakohased õiguskaitsevahendid, nt ajutised õiguskaitsevahendid, et peatada survevahendite kasutamine, näiteks töökiusamine, või hoida ära vallandamine, kuni võimalikus pikaajalises kohtumenetluses on jõutud lahenduseni; kohaldatakse tõendamiskoormise ümberpööramist, nii et rikkumisest teataja vastu meetmeid võttev isik peab tõendama, et ta ei kasuta survevahendeid seoses rikkumisest teatamisega.

Nende miinimumstandarditega nähakse ette kaitsemeetmed ka

·sellise vastutustundliku rikkumisest teatamise kaitseks, mille eesmärk on tõepoolest avaliku huvi kaitsmine; 

·pahatahtliku teatamise ning põhjendamatu mainekahju vältimiseks;

·teadetes käsitletavate isikute kaitseõiguste täieliku austamise tagamiseks.

Eelkõige:

·on rikkumisest teatajatel õigus kaitsele, kui neil on põhjendatud alus arvata, et esitatud teave oli teatamise ajal õige;

·peavad rikkumisest teatajad üldiselt kõigepealt kasutama sisekanaleid; kui need kanalid ei toimi või kui ei ole põhjendatud alust eeldada, et need toimivad, näiteks juhul, kui sisekanalite kasutamine võib ohustada pädevate asutuste võetavate uurimismeetmete tulemuslikkust, võivad nad esitada teavet nendele asutustele ning seejärel üldsusele või meediale, kui asjakohaseid meetmeid ei võeta või kui tegemist on eriolukorraga, näiteks avalikku huvi ähvardava vahetu või ilmse ohu korral;

·näevad liikmesriigid ette proportsionaalsed karistused, et ära hoida paha- või kuritahtlikku teatamist või avalikustamist;

·kehtib nende suhtes, keda teated puudutavad, täielik süütuse presumptsioon, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigus kaitsele.

ELi tasandi toetus- ja muud meetmed

Lisaks kavandatavas direktiivis esitatud miinimumstandardite kehtestamise eesmärgile toetab komisjon rikkumisest teatajate tõhusat kaitset muude meetmetega.

Ajakirjanike ja meediavabaduse kaitse meetmete osana ning Euroopa Parlamendi algatusel kaasrahastab komisjon praegu ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskuse juhitavaid projekte. Projektidega pakutakse ohus olevatele ajakirjanikele praktilist ja õigusabi ning ajakirjanikele digitaalse enesekaitse koolitust. Alates 2018. aasta veebruarist on kasutusele võetud ka piiriülestele uurivatele ajakirjanikele ettenähtud rahastamiskava 34 . Komisjon rahastab ka meedia mitmekesisuse vaatlusvahendi (Media Pluralism Monitor) projekti, milles hinnatakse ELis meedia mitmekesisust ohustavaid riske, kasutades selliseid näitajaid nagu väljendusvabaduse kaitse, ajakirjandusstandardid ja ajakirjanike kaitse 35 .

Oma korruptsioonivastase tegevuse alaste kogemuste jagamise programmi 36 kaudu on komisjon aidanud edendada ka parimate tavade vahetamist ELis ja rahastanud projekte, mille abil rikkumisest teatajad saavad paremat teavet oma seaduslike õiguste ja kohustuste kohta, juurdepääsu turvalistele ja usaldusväärsetele rikkumisest teatamise kanalitele ning asjakohast organisatsioonilist tuge. Näiteks politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi praegu käimas oleva korruptsiooni vältimise teemalise projektikonkursi üks prioriteete on edendada kodanikujärelevalvet ja uurivat ajakirjandust ning toetada rikkumisest teatajaid tehnilise ja õigusabiga 37 . Komisjon jälgib Euroopa poolaasta raames jätkuvalt ka liikmesriikide jõupingutusi korruptsiooniga võitlemisel, sealhulgas rikkumisest teatajate kaitset.

Komisjon leiab, et ELi õigusnormide täitmise tulemusliku tagamise strateegia 38 osana täidab Euroopa ombudsmanide võrgustik väga tähtsat rolli. Võrgustikku koordineerib Euroopa Ombudsman ning see toob kokku riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid eesmärgiga edendada riikides ELi õiguse kohaldamise head haldustava. Võrgustiku liikmed võiksid vastavalt oma pädevusele käsitleda kaebusi haldusomavoli juhtumite kohta, mis on seotud rikkumisest teatajate esitatud teabele reageerimata jätmisega, nimelt juhtumite kohta, mille puhul rikkumisest teatajate antud teabe põhjal ei algatatud riigi tasandil nõuetekohast uurimist ega võetud järelmeetmeid. Euroopa Ombudsman võiks koostada aruande teabe kohta, mida võrgustiku liikmed võivad talle rikkumisest teatajate kaitsega seotud tegevuse ja uurimiste kohta esitada, ning edastada selle aruande komisjonile ja parlamendile.

Komisjon toetab liikmesriike ka direktiivi ülevõtmisel, et tagada võimalikult suur ühtsus. Komisjon kohtub liikmesriikide ametiasutustega kahepoolselt, et arutada riigi tasandil tekkivaid küsimusi ja pakkuda platvormi, kus nad saavad vahetada teavet ülevõtmise kohta ning jagada kogemusi ja oskusteavet.

4.    Liikmesriikide meetmed

Liikmesriikides rikkumisest teatajate tervikliku kaitse tagamine

Rikkumisest teatajate kaitse annab lisaväärtust teatavates valdkondades ELi õiguse täitmise parema tagamisega, kuid selle kasulikkus avaliku huvi kaitse seisukohast on laiem ning ulatub väljapoole ELi õiguse kohaldamisala. Seetõttu on paljud liikmesriigid kehtestanud rikkumisest teatajate kaitse riiklikud raamistikud. Rikkumisest teatajate kaitse tulemuslik ja terviklik käsitlusviis eeldab õiguskindlust ja ühtset arusaama näiteks pettuse, korruptsiooni ja muu riigieelarvet, sealhulgas riiklikke rahalisi vahendeid, kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisest. Komisjon julgustab liikmesriike kohaldama kavandatava direktiivi vastuvõtmise ettevalmistamisel Euroopa Nõukogu eespool viidatud soovituses esitatud põhimõtteid ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, mis käsitleb õigust sõnavabadusele. Need koos kavandatavas direktiivis ette nähtavate põhimõtetega võivad moodustada ühise raamistiku nende liikmesriikide jaoks, kes kavatsevad järjepideval viisil tagada rikkumisest teatajate tõhusa kaitse ka valdkondades, mida ettepanekus ei käsitleta.

Rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad terviklikud ja ühtsed riiklikud õigusnormid toovad kasu mitmesugusel moel:

•    edendavad vastutust, läbipaistvust ja head valitsemistava ning aitavad võidelda korruptsiooni vastu;

•    soodustavad investeerimiskliimat ja suurendavad usaldust avaliku sektori asutuste vastu;

•    annavad kodanikele vajaliku selguse ja õiguskindluse seoses olemasoleva kaitsega, hajutades võimalike rikkumisest teatajate kartusi ja julgustades neid tegutsema.

Teadlikkuse suurendamine

Riikide tasandil saadud kogemus ja kättesaadavad tõendid näitavad, et rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad õigusnormid peavad tulemuslikult suurendama ka teadlikkust. Komisjon julgustab liikmesriike lisaks direktiivi vastuvõtmisele kaaluma lisameetmeid, sealhulgas praktilisi meetmeid, nagu teadlikkuse suurendamine ja üldsuse teavitamine. Eesmärk peaks olema

·edendada positiivset arusaama, et rikkumisest teatajad on inimesed, kes tegutsevad üldsuse heaks ja lojaalsusest organisatsioonile ja ühiskonnale, ning

·anda üldist teavet kättesaadavate teatamiskanalite ja kaitse kohta 39 .

Rikkumisest teatajate tulemuslikule kaitsele kohapeal võivad kasuks tulla ka sihipärasemad, kohandatud meetmed. Eeskuju võib võtta olemasolevatest rahvusvahelistest standarditest ja soovitustest 40 ning eri riikide erinevates tingimustes võetud meetmetest.

Juhised töökeskkonna kohta

Avaliku ja erasektori organisatsioonide töötajad ja kõigisse teistesse kategooriatesse kuuluvad inimesed, kes puutuvad oma töös selliste organisatsioonidega kokku, vajavad õigusnormide kohta kasutajasõbralikku teavet, et nad mõistaksid nende tähendust ja praktilist mõju 41 . Võimalike rikkumisest teatajate õiguskindlust võib suurendada ka avalik ja lihtsalt kättesaadav nimekiri asutustest, kes selgitavad, millised asutused on oma rolli ja volituste poolest konkreetse küsimuse käsitlemiseks kõige sobivamad 42 .

Juhised nii avaliku kui ka erasektori tööandjatele võivad aidata neil mõista oma õigusi ja kohustusi teatamismenetluste kehtestamisel ja haldamisel, teadete käsitlemisel ja uurimisel ning survemeetmete ärahoidmisel ja nendega seotud küsimustega tegelemisel 43 .

Isegi kui seadused, tegevuspõhimõtted ja suunised on olemas, võib võimalikel rikkumisest teatajatel olla küsimusi selle kohta, kuidas neid võidakse konkreetse juhtumi puhul kohaldada. Rikkumisest teatajatele võivad nõustamis- ja tugiteenuseid osutada sõltumatud avaliku sektori asutused 44 või kodanikuühiskond 45 ja ametiühingud, võimaluse korral tasuta või avaliku sektori toel.

Ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine

Juhised ettevõtjatele ja majandusharule võivad olla rikkumisest teatamise seisukohast asjakohased maine- ja tegevuskahju ärahoidmiseks ja asjaomaste probleemide lahendamiseks. Hea tava juhised võivad aidata saavutada organisatsioonides parimate tavade ühtse taseme ja aidata ettevõtjatel töötada välja rikkumisest teatamise põhimõtted, mida on kohandatud vastavalt organisatsiooni suurusele 46 . Sellised normistikud on töötanud rahvusvaheliselt 47 ja riikides välja era- 48 ja avaliku sektori 49 osalejad.

VKEd, kes loovad teatamiskanalid või haldavad neid, võivad vajada rahalist, tehnilist või muud praktilist abi. Liikmesriigid võiksid näiteks anda mõnele ametiasutusele ülesande pakkuda sellistele ettevõtjatele teatamiskanaleid 50 . VKEsid võib julgustada ka oma vahendeid koondama, et kasutada ühiselt (ettevõtteväliseid) usaldusnõustajaid ja uurimissuutlikkust. Ka tööandjate organisatsioone ja ametiühinguid, valdkondlikke ühinguid ning katus- ja kutseorganisatsioone võib ergutada tuge pakkuma. Nad võiksid koondada usaldus-/õigusala eksperte ning anda nõu, võtta vastu teateid ja ka uurimisi läbi viia.

Juhised riiklike ametiasutuste töötajatele

Juhistest võib olla abi ka rikkumisest teatajate teateid vastuvõtvate ja käsitlevate riiklike ametiasutuste töötajatel. Sellised asutused võivad olla erinevad, alates maksuametitest kuni keskkonnakaitse ja toiduohutuse valdkonna reguleerivate asutusteni. Juhised võivad aidata neil mõista oma rolli ja vastutust konkreetses valdkonnas ning anda neile teavet heade tavade kohta, mida ei ole ette nähtud õigusaktidega 51 .

Koolitus

On selge, et pädevate asutuste määratud töötajad, kes võtavad teateid vastu ja menetlevad neid, vajavad asjakohast koolitust 52 . Üldisemalt võivad sissejuhatavate ja töökohasiseste eetikastandardite teemaliste koolituskursuste osana koolitusest kasu saada ka ametnikud 53 . Ka erasektorile suunatud juhistes võiks kehtestada organisatsioonidele koolituse miinimumstandardid ja panna tööandjatele kohustuse tegevuspõhimõtteid töötajate hulgas nõuetekohaselt levitada 54 . Kohtunike ja õiguspraktikute koolitamine võib olla õigusaktide tulemusliku rakendamise seisukohast eriti oluline.

5.    Järeldus

Rikkumisest teatajate kindel kaitse rikastaks ELi vahendeid, millega tugevdada ELi õiguse nõuetekohast kohaldamist, ning toetaks läbipaistvuse, hea valitsemistava, vastutuse ja väljendusvabaduse austamist ehk väärtusi ja õigusi, millel EL põhineb.

Komisjon pakub ELi tasandi tasakaalustatud meetmeid selge ELi lisaväärtusega konkreetsetes valdkondades, kus mõju õigusnormide täitmise tagamisele on kõige tugevam, rikkumisest teatajad esitavad teavet harva ja kus ELi õiguse rikkumise avastamata jäämine võib avalikku huvi raskelt kahjustada. Tasakaalustatud käsitlusviisi tagab ka riiklike ametiasutuste ja ettevõtjate, eriti väike- ja mikroettevõtjate koormuse piiramine. Lisaks luuakse kavandatava direktiiviga tasakaal rikkumisest teatajate ja rikkumist käsitlevates teadetes nimetatud isikute kaitsmise vajaduse vahel.

Rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate õigusnormide kehtestamine liidu tasandil aitaks kaitsta liidu finantshuve ning tagada võrdsed tingimused, millega tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine ning võimaldada ettevõtjatel tegutseda ausas konkurentsikeskkonnas.

Kuigi kavandatava direktiiviga kehtestataks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega liidu tasandil rikkumisest teatajate kaitse meetmed, mille eesmärk on liidu õigusnormide täitmise tagamine konkreetsetes valdkondades, ergutab komisjon liikmesriike kaaluma direktiivi ülevõtmisel selle kohaldamisala laiendamist teistesse valdkondadesse ning üldisemalt tagama riigi tasandil tervikliku ja ühtse raamistiku.

Terviklik lähenemisviis on hädavajalik, et tunnustada rikkumisest teatajate olulist panust avalikku huvi kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmisse ning tagada, et nad on kogu ELis nõuetekohaselt kaitstud. Rikkumisest teatajate kaitse väärib kõigi ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade täielikku pühendumist ja ühiseid jõupingutusi.

(1)

COM(2018) 218. 

(2)

  https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=09000016805c5ea5  

(3)

Vt ka Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsioon 2170 (2017) „Promoting integrity in governance to tackle political corruption“ (Valitsemistavade tervikluse edendamine poliitilise korruptsiooni tõkestamiseks) http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-EN.asp?fileid=23930&lang=en ja

resolutsioon 2060 (2015) „Improving the protection of whistle-blowers“ (Rikkumisest teatajate kaitse parandamine) http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=21931&lang=en .

(4)

Rikkumisest teatajate kaitse standardid on üksikasjalikumalt sätestatud sellistes rahvusvahelistes dokumentides nagu 2004. aasta ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, mille osalised on EL ja kõik selle liikmesriigid, ning 1999. aasta Euroopa Nõukogu tsiviil- ja kriminaalõiguse konventsioonid korruptsiooni kohta.

(5)

Iirimaa, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia, Ungari ja Ühendkuningriik.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset, ELT L 157, 15.6.2016, lk 1.

(7)

  https://data.europa.eu/euodp/data/dataset/S2176_88_2_470_ENG.

(8)

  http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=54254.

(9)

Euroopa kodanikualgatus (2016), Global Business Ethic Survey, Measuring Risk and Promoting Workplace Integrity (üleilmne ärieetika uuring „Riski mõõtmine ja tööeetika edendamine“) http://www.boeingsuppliers.com/2016_Global_Ethics_Survey_Report.pdf . Üleilmset ärieetika uuringut rahastab ettevõtlussektor.

(10)

Transparency International (2013), Whistleblowing in Europe: Legal protections for whistleblowers in the EU (Rikkumisest teatamine Euroopas: rikkumisest teatajate õiguskaitse ELis).

(11)

Vastavalt Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2017. aasta resolutsioon õiguspäraste meetmete kohta üldsuse huvides äriühingute ja avalik-õiguslike asutuste konfidentsiaalset teavet avaldavate rikkumisest teatajate kaitseks (2016/2224(INI)) ning Euroopa Parlamendi 20. jaanuari 2017. aasta resolutsioon rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel (2016/2055(INI)).

(12)

  http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/10/11-ecofin-conclusions-tax-transparency/.

(13)

Näiteks Transparency International, Euroopa Avaliku Sektori Töötajate Ametiühingute Liit ja Euroopa Ajakirjanike Liit. Euroopa juhtivpersonali nõukogu Eurocadres petitsioonile koguti üle 81 000 allkirja ja seda toetas enam kui 80 asjaomast organisatsiooni https://act.wemove.eu/campaigns/whistleblowers .

(14)

  https://ec.europa.eu/commission/state-union-2016_en . Seda kohustust kinnitati komisjoni 2017. ja 2018. aasta tööprogrammis https://ec.europa.eu/info/test-strategy/strategy-documents_et , https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/cwp_2018_et.pdf.

(15)

8. detsembri 2010. aasta teatis „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“, COM(2010) 716 final.

(16)

 2017/C 18/02.

(17)

http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/image/document/2016-50/2016-fundamental-colloquium-conclusions_40602.pdf.

(18)

Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi, ELT L 124, 27.4.2004, lk 1 (vt artiklid 22a, 22b ja 22c).

(19)

2017. aastal komisjoni tellimusel tehtud uuringus prognoositi, et rikkumisest teatajate kaitse puudumise tõttu kaotab EL tervikuna igal aastal 5,8–9,6 miljardit eurot võimalikku tulu, Milieu (2017), „Estimating the economic benefits of whistleblower protection in public procurement“ (Riigihangete valdkonnas rikkumisest teatajate kaitse majandusliku kasu hindamine) https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/8d5955bd-9378-11e7-b92d-01aa75ed71a1/language-en .

(20)

https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/european-semester_thematic-factsheet_fight-against-corruption_en.pdf.

(21)

22. märtsi 2017. aasta ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine, COM(2017) 142 final – 2017/0063 (COD).

(22)

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-591_et.htm.

(23)

26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (ELT L 182, lk 19) ja teatis „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta“ (2017/C 215/01).

(24)

  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:52018DC0097  

(25)

Komisjoni 5. juuli 2016. aasta teatis läbipaistvuse suurendamiseks ning maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks võetavate lisameetmete kohta, COM(2016) 451.

(26)

Nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, ELT L 332/1, 18.12.2015.

(27)

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega

maksustamise valdkonnas avalikustatavate piiriüleste skeemide puhul, COM(2017) 335 final –

2017/0138 (CNS), milles jõuti poliitilisele kokkuleppele 13. märtsil 2018.

(28)

12. aprilli 2016. aasta ettepanek: direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt, COM/2016/0198 final – 2016/0107 (COD).

(29)

Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiivi 2009/101/EÜ, COM(2016) 450 final – 2016/0208 (COD).

(30)

Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (muudetud); ettepanek: direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta, COM/2016/0683 final – 2016/0336; ettepanek: direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, COM/2016/0685 final – 2016/0337.

(31)

Eelkõige põhimõtted 5 (õiglased töötingimused) ja 7b (kaitse töölepingu ülesütlemise korral) https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et .

(32)

5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine). 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega. 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust.

(33)

12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Sõltumatu raamkokkulepe ahistamise ja vägivalla kohta töökohal, mille Euroopa sotsiaalpartnerid allkirjastasid 26. aprillil 2007, ning sõltumatu raamkokkulepe tööstressi kohta, mis allkirjastati 8. oktoobril 2004.

(34)

Parlamendi piiriülest uurivat ajakirjandust käsitleva ettevalmistava tegevuse raames eraldati ajakirjanduse ja massiteabevahendite vabaduse Euroopa keskusele tema tegevuse jaoks 1 miljonit eurot. Projekti alustati 1. veebruaril 2018.

(35)

  http://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/.

(36)

  http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/organized-crime-and-human trafficking/corruption/experience-sharing-programme/index_en.htm.

(37)

  https://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/isfp/topics/isfp-2017-ag-corrupt.html.

(38)

Eespool viidatud teatis „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“.

(39)

Nt lisaks Euroopa Nõukogu soovitusele rikkumisest teatajate kaitse kohta ka OECD (2016) aruanne rikkumisest teatajate tulemusliku kaitse kohta „Report Committing to Effective Whistleblowers Protection“ http://www.oecd.org/corporate/committing-to-effective-whistleblower-protection-9789264252639-en.htm , ÜRO juhend rikkumisest teatajate kaitse heade tavade kohta „Resource guide on good practices in the protection of reporting persons“ https://www.unodc.orgsuppli/documents/corruption/Publications/2015/15-04741_Person_Guide_eBook.pdf ; G20 rikkumisest teatajate heade tavade ja juhtpõhimõtete kompendium „Compendium of best practices and guiding principles for legislation on the protection of whistleblowers“ https://www.oecd.org/g20/topics/anti-corruption/publicationsdocuments/2/ ; Transparency Internationali rikkumisest teatajaid käsitlevate õigusaktide rahvusvahelised põhimõtted „International Principles for Whistleblower Legislation“ (2013), OECD 2003. aasta soovitus avalikus teenistuses huvide konflikti haldamise suuniste kohta „Recommendation on Guidelines for Managing Conflict of Interest in the Public Service“ http://www.oecd.org/development/governance-development/33967052.pdf ning rikkumisest teatajaid käsitlevate õigusaktide parima tava juhend „Best practice guide for whistleblowing legislation“ (2018) https://www.transparency.org/whatwedo/publication/international_principles_for_whistleblower_legislation .

(40)

Nt Ühendkuningriigi valitsuse suunised rikkumisest teatamise kohta töötajatele https://www.gov.uk/whistleblowing ; Iirimaa 1990. aasta töösuhete seadus (Industrial Relations Act) (tegevusjuhend kaitstud avalikustamise kohta (Code of Practice on Protected Disclosures Act 2014)) tööandjatele, töötajatele ja nende esindajatele http://www.irishstatutebook.i.e./eli/2015/si/464/made/en/print .

(41)

Nt määratud isikute ja asutuste nimekiri „Whistleblowing: list of prescribed people and bodies“ Ühendkuningriigis https://www.gov.uk/whistleblowing .

(42)

Nt eespool nimetatud „Code of Practice on Protected Disclosures Act 2014“ Iirimaal ning Ühendkuningriigi valitsuse juhised ja tegevusjuhend tööandjatele rikkumisest teatamise kohta „Guidance and code of practice for employers“ https://www.gov.uk/whistleblowing .

(43)

Näiteks Défenseur des Droits Prantsusmaal ja rikkumisest teatamise küsimustega tegelev asutus Madalmaades.

(44)

Näidete hulgas on rikkumisest teatamise valdkonna vabatahtlik organisatsioon Public Concern at Work Ühendkuningriigis ja Transparency International, kes haldab üle maailma kaitse- ja õigusabikeskusi (Advocacy and Legal Advice Centres).

(45)

Nt Prantsuse ettevõtluskonföderatsiooni MEDEF praktiline juhend VKEdele, kuidas täita rikkumisest teatajate kaitset käsitlevatest Prantsuse õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sealhulgas teatamise sisekanalite loomine http://www.medef.com/uploads/media/node/0001/13/7365147ef346ac642e4b03566a9b94306eee839f.pdf .

(46)

Nt OECD, UNODC ja Maailmapanga korruptsioonivastase eetika ja nõuete täitmise käsiraamat ettevõtjatele „Anti-corruption ethics and compliance handbook for business “ (2013) http://www.oecd.org/corruption/Anti-CorruptionEthicsComplianceHandbook.pdf , Rahvusvahelise Kaubanduskoja suunised rikkumisest teatamise kohta. (2008) https://iccwbo.org/publication/icc-guidelines-on-whistleblowing/ ja OECD siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele (2011) https://www.oecd.org/daf/inv/mne/oecdguidelinesformultinationalenterprises.htm .

(47)

Nt organisatsiooni Public Concern at Work koostöös Briti standardiasutusega (British Standards Institution) välja töötatud rikkumisest teatamise korda käsitlev tegevusjuhend „Whistleblowing arrangements Code of practice“ (2008) https://uk.practicallaw.thomsonreuters.com/0-386-5339?transitionType=Default&contextData=(sc.Default)&firstPage=true&bhcp=1 .

(48)

Nt Madamaade rikkumisest teatamise asutuse praktilised juhised eetilise käitumise kohta, eelkõige „Teatamismenetlus“ ja „Eetilise kultuuri poole“ https://huisvoorklokkenluiders.nl/whistleblowers-authority-huis-voor-klokkenluiders-english/ ; ning Ühendkuningriigi eespool nimetatud „Guidance and code of practice for employers“.

(49)

Euroopa Nõukogu eespool nimetatud rikkumisest teatajate kaitset käsitleva 2014. aasta soovituse punkt 62.

(50)

 Nt Ühendkuningriigi juhend Prescribed Persons guidance ja Iirimaa juhend Guidance for the purpose of assisting public bodies in the performance of their functions .

(51)

 Iirimaa on võimaldanud avaliku sektori asutustel saada kaitstud avalikustamise käsitlemise alast koolitust https://irl.eu-supply.com/app/rfq/publicpurchase.asp?PID=112518 .

(52)

Vt OECD soovitus avaliku sektori eetikastandardite kohta „Recommendation on Public Integrity“ (2017) http://www.oecd.org/gov/ethics/
Recommendation-Public-Integrity.pdf

(53)

Vt Transparency Internationali soovitus eespool nimetatud 2018. aasta juhendis „Best practice guide for whistleblowing legislation“.