EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002D0917

Nõukogu otsus, 3. oktoober 2002, rahvusvahelist bussidega toimuvat reisijate juhuvedu käsitleva Interbusi lepingu sõlmimise kohta

OJ L 321, 26.11.2002, p. 11–12 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Estonian: Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Latvian: Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Lithuanian: Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Hungarian Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Maltese: Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Polish: Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Slovak: Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Slovene: Chapter 07 Volume 007 P. 136 - 137
Special edition in Bulgarian: Chapter 07 Volume 011 P. 6 - 7
Special edition in Romanian: Chapter 07 Volume 011 P. 6 - 7
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 014 P. 21 - 22

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2002/917/oj

Related international agreement

32002D0917



Euroopa Liidu Teataja L 321 , 26/11/2002 Lk 0011 - 0012


Nõukogu otsus,

3. oktoober 2002,

rahvusvahelist bussidega toimuvat reisijate juhuvedu käsitleva Interbusi lepingu sõlmimise kohta

(2002/917/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1 ja artiklit 93 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja lõike 3 teise lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas nõukogu 7. detsembril 1995 kinnitatud volitustega on komisjon pidanud läbirääkimisi rahvusvahelist bussidega toimuvat reisijate juhuvedu käsitleva Euroopa lepingu üle Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovaki Vabariigi, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi, Türgi ja Ungariga.

(2) Ühenduse nimel kirjutati rahvusvahelist bussidega toimuvat reisijate juhuvedu käsitlevale Interbusi lepingule alla 22. juunil 2001 kooskõlas nõukogu 18. juuni 2001. aasta otsusega.

(3) 30. juunil 2001 kirjutasid lepingule alla Euroopa Ühendus ja järgmised 13 riiki: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Türgi ja Ungari.

(4) Interbusi lepingu sõlmimine aitab arendada lepinguosaliste vahelisi ühendusteid; selle jõustumiseks pärast allakirjutamist peavad neli lepinguosalist, seahulgas ühendus, olema selle heaks kiitnud või ratifitseerinud.

(5) Interbusi leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks rahvusvahelist bussidega toimuvat reisijate juhuvedu käsitleva Interbusi lepingu sõlmimine.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujale antakse õigus nimetada isik, kes on volitatud ühenduse nimel hoiule andma lepingu artiklis 27 sätestatud heakskiitmisdokumendi, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Komisjon, keda abistavad nõukogu liikmete esindajad, esindab ühendust lepingu artikli 23 kohaselt loodud ühiskomitees (edaspidi "komitee").

Ühenduse seisukoha komitees võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu. Kui otsus, mille tegemise ettepaneku komitee teeb, on seotud komitee töökorraga, teeb nõukogu otsuse lihthäälteenamusega.

Komitee tehtud otsused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Luxembourg, 3. oktoober 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

F. Hansen

[1] EÜT C 51 E, 26.6.2002, lk 193.

[2] Nõusolek on antud 2. juulil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

--------------------------------------------------

Bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate juhuvedu käsitlev kokkulepe

(Interbusi kokkulepe)

LEPINGUOSALISED:

võttes arvesse soovi edendada Euroopas rahvusvahelisi vedusid ning eeskätt selleks, et lihtsustada vedude korraldamist ja toimimist,

võttes arvesse soovi edendada lepinguosaliste vahel turismi ja kultuurivahetust

arvestades järgmist:

26. mail 1982 Dublinis allakirjutatud bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate juhuvedu käsitlev kokkulepe (ASOR) ei näe ette uute lepinguosaliste ühinemist.

On vaja säilitada nimetatud kokkuleppega saavutatud kogemused ja liberaliseerimine.

On soovitatav ette näha teatavate bussidega toimuvate rahvusvahelise juhuveo teenuste ja transiitvedude ühtlustatud liberaliseerimine.

On soovitatav ette näha selliste liberaliseerimata rahvusvaheliste juhuvedude ühtlustatud protseduurireeglid, mille korraldamiseks nõutakse jätkuvalt veoluba.

Lepinguosaliste vahel on vaja ette näha rahvusvahelisel juhuveol kasutatavate busside suhtes kohaldatavate tehnoseisundinõuete kõrgetasemeline ühtlustamine, et parandada liiklusohutust ja keskkonnakaitset.

On vajalik, et lepinguosalised kohaldaksid ühtlustatud meetmeid rahvusvahelisi autovedusid tegevate bussijuhtide töö suhtes.

On soovitatav ühtlustada autovedusid korraldava vedaja tegevusalale juurdepääsu tingimused.

Vedaja kodakondsuse või tegevuskoha ning busside päritolu või sihtkoha alusel mittediskrimineerimise põhimõte on vaja muuta rahvusvaheliste autovedude korraldamise põhitingimuseks.

On vaja ette näha liberaliseeritud juhuveoteenuste kontrolldokumentide ühtlustatud näidised, samuti liberaliseerimata juhuveoteenuste veoloa ja selle taotluse ühtlustatud vormid, et soodustada ja lihtsustada kontrolltoiminguid.

On vaja ette näha teatavad ühtlustatud meetmed kokkuleppe jõustamiseks, eriti kontrolltoiminguid, karistusi ja vastastikust abistamist puudutavas osas.

On asjakohane, et luuakse teatav kokkuleppe rakenduskord, et tagada kokkuleppe täielik jõustamine ja võimaldada lisade tehnilist kohandamist.

Kokkulepe peaks olema avatud ühinemiseks Euroopa transpordiministrite konverentsi tulevastele liikmetele ning teatavatele teistele Euroopa riikidele,

ON OTSUSTANUD kehtestada ühtsed eeskirjad bussidega toimuva rahvusvahelise reisijate juhuveo kohta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Lepingut kohaldatakse:

a) bussidega toimuva mis tahes kodakondsusest reisijate rahvusvahelise juhuveo (edaspidi juhuvedu) suhtes

- kahe lepinguosalise territooriumide vahel või juhuveo suhtes, mis algab ja lõpeb sama lepinguosalise territooriumil, kuid veo ajal läbitakse teise lepinguosalise või kolmanda riigi territooriumi,

- mida teeb vedaja, kellel on tegevusluba bussidega toimuva rahvusvahelise juhuveo korraldamiseks tasu eest, mis on lepinguosalise territooriumil vastavalt selle õigusaktidele kehtestatud,

- eeldusel, et buss on registreeritud vedaja registreeritud asukoha järgse lepinguosalise territooriumil;

b) nimetatud teenusega seotud tühisõitudele.

2. Kokkuleppe sätted ei võimalda korraldada lepinguosalise territooriumil riigisiseseid juhuvedusid vedajatel, kes on registreeritud teise lepinguosalise territooriumil.

3. Lepingut ei kohaldata reisijate juhuveoks ettenähtud busside kasutamisele veose vedamiseks tasu eest.

4. Leping ei kehti oma kulul korraldatavate juhuvedude kohta.

Artikkel 2

Diskrimineerimisest hoidumine

Lepinguosalised ei või vedajat diskrimineerida kodakondsuse või registreerimiskoha ega bussi päritolu või sihtkoha alusel, esmajoones peatükis VI ettenähtud maksusätete ning peatükis IX ettenähtud kontrolli ja karistuste korral.

Artikkel 3

Mõisted

Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. "buss" on sõiduk, mille konstruktsioon ja varustus on ette nähtud rohkem kui üheksa inimese, sealhulgas juhi veoks ning mida kasutatakse nimetatud eesmärgil;

2. "rahvusvaheline juhuvedu" on vähemalt kahe lepinguosalise territooriumide vaheline vedu, mida ei saa määratleda liiniveo, eriotstarbelise liiniveo ega pendelveona. Vedu tohib korraldada teatava sagedusega ilma, et see seejuures lakkaks olemast juhuveoteenus;

3. "liinivedu" on kindla sagedusega reisijatevedu kokkulepitud liikumisteel; reisijaid võib peale võtta või välja lasta selleks ettenähtud peatustes. Liiniveo korral võib olla kohustus pidada kinni kehtestatud sõiduplaanist ja tariifidest;

4. "eriotstarbeline liinivedu" on kindla reisijate kategooria vedu ning ülejäänud reisijad on sellest välja arvatud, eeldusel et vedu korraldatakse punktis 3 esitatud tingimusi arvestades. Eriotstarbeline liinivedu on:

- töötajate vedamine kodust tööle ja tagasi,

- kooliõpilaste ja üliõpilaste vedamine õppeasutusse ja tagasi.

Eriotstarbeline liinivedu võib varieeruda olenevalt selle kasutajate vajadustest ning see ei mõjuta eriotstarbelise liiniveo klassifitseerimist liiniveona;

5. 1) "pendelvedu" on eelnevalt komplekteeritud reisijate rühma vedu korduvate väljuvate ja saabuvate sõitudega kindlast väljumiskohast kindlasse sihtkohta. Rühm koosneb reisijatest, kes on teinud kaasa väljuva sõidu ning keda sama vedaja transpordib saabuva sõiduga väljumiskohta tagasi.

Väljumiskohana ja sihtkohana käsitatakse vastavalt kohti, kus sõit kas algab või lõpeb. Sõidu väljumis- ja sihtkohana käsitatakse ka neid ümbritsevat ala 50 km raadiuses;

2) pendelveo korral ei või ühtegi reisijat vahepeal peale võtta ega välja lasta;

3) pendelveo esimene tagasitulev reis ja viimane väljuv reis tehakse ilma reisijateta;

4) vedu liigitatakse pendelveoks ka juhul, kui lepinguosalise või lepinguosaliste pädevate ametiasutuste nõusolekul:

- olenemata punkti 1 sätetest teevad reisijad oma tagasituleva sõidu koos teise rühmaga või teise vedajaga,

- olenemata punkti 2 sätetest võetakse reisijaid peale või lastakse välja ka sõidu jooksul,

- olenemata punkti 3 sätetest tehakse pendelveo esimene väljuv ja viimane tagasitulev sõit ilma reisijateta;

6. "lepinguosalised" on need allakirjutanud, kes on soovinud kokkuleppega ühineda ja kelle suhtes kokkulepe on jõustunud.

Kokkulepet kohaldatakse kokkuleppes kehtestatud tingimustel territooriumidel, kus kehtib Euroopa Ühenduse asutamisleping, ning BOSNIA-HERTSOGOVIINAS, BULGAARIAS, EESTIS, HORVAATIAS, LEEDUS, LÄTIS, MOLDOVAS, POOLAS, RUMEENIAS, SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TŠEHHI VABARIIGIS, TÜRGIS, UNGARIS, kui nad on kokkuleppe sõlminud;

7. "pädev ametiasutus" on asutus, mille ühenduse liikmesriigid ja teised lepinguosalised on määranud täitma käesoleva lepingu V, VI, VII, VIII ja IX jaos nimetatud ülesandeid;

8. "transiit" tähendab veo osa läbi lepinguosalise territooriumi ilma reisijaid peale võtmata või välja laskmata.

II JAGU

REISIJATE AUTOVEO-ETTEVÕTJATELE ESITATAVAD NÕUDED

Artikkel 4

1. Lepinguosalised, kes ei ole seni taoliselt toiminud, kohaldavad sätteid, mis vastavad lisas 1 nimetatud Euroopa Ühenduse direktiivile.

2. Direktiivi artikli 3 lõikes 3 nimetatud nõuetekohase majandusseisuga seoses võivad lepinguosalised kuni 1.1.2003 või kuni 1.1.2005 kohaldada väiksema kui lõike 3 punktis c kehtestatud minimaalse võimaliku kapitali ja kohustuslike reservide nõude; viimasel juhul peab lepingu ratifitseerimise ajal esitama asjakohase avalduse, piiramata sealjuures Euroopa lepingu, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning käesoleva kokkuleppe teatud poolte vaheliseks assotsieerimiseks, sätteid.

III JAGU

SÕIDUKITE TEHNOSEISUND

Artikkel 5

Buss, millega tehakse käesoleva kokkuleppe kohaselt rahvusvahelist juhuvedu, peab vastama 2. lisas ettenähtud tehnilistele standarditele.

IV JAGU

TURULEPÄÄS

Artikkel 6

Liberaliseeritud juhuvedu

Lepinguosalise territooriumil, välja arvatud selle lepinguosalise territoorium, kus vedaja on registreeritud, vabastatakse veoloanõudest järgmised juhuveod:

1. suletud ustega vedu, mille korral kasutatakse sama bussi sama reisijate rühma vedamiseks kogu sõidu vältel ja tagasitoomiseks väljumiskohta. Väljumiskoht asub selle lepinguosalise territooriumil, kus vedaja on registreeritud;

2. vedu, mille korral tehakse väljuv sõit reisijatega ning saabuv sõit ilma reisijateta. Väljumiskoht asub selle lepinguosalise territooriumil, kus vedaja on registreeritud;

3. vedu, mille korral tehakse väljuv sõit ilma reisijateta ning kõik reisijad võetakse peale samast kohast, eeldusel et on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) reisijaterühm asub kolmanda riigi või sellise lepinguosalise territooriumil, kus vedaja ei ole registreeritud või kus reisijate rühm ei ole algselt peale võetud lepingu alusel, mis on sõlmitud enne nende saabumist lepinguosalise territooriumile, kus nad peale võetakse. Reisijad veetakse selle lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud;

b) sama vedaja on toonud reisijad punkti 2 kohaselt lepinguosalise territooriumile, kus nad uuesti peale võetakse, ning veetakse selle lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud;

c) reisijad on kutsutud teise lepinguosalise territooriumile, veokulud katab kutse väljastanud isik. Reisijad peavad moodustama ühtse rühma, mis ei ole moodustatud ainult selle sõidu tegemise eesmärgil ja mis tuuakse selle lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud.

Veoloanõudest vabastatakse ka järgmistel juhtudel:

4. transiitveo korral, mida tehakse läbi lepinguosaliste territooriumide veoloanõudest vabastatud juhuveo käigus;

5. käesoleva kokkuleppe alusel korraldatava rahvusvahelise juhuveo käigus viga saanud või purunenud buss asendatakse reisijateta bussiga.

Euroopa Ühenduses registreeritud vedaja korraldatava veo väljumis- ja sihtkoht võivad asuda mis tahes Euroopa Ühenduse liikmesriigis, olenemata sellest, millises liikmesriigis buss või vedaja on registreeritud.

Artikkel 7

Liberaliseerimata juhuvedu

1. Artiklis 6 nimetamata juhuvedu toimub artikli 15 kohaselt veoloa alusel.

2. Euroopa Ühenduses registreeritud vedaja korraldatava veo väljumis- ja sihtkoht võivad asuda mis tahes Euroopa Ühenduse liikmesriigis, olenemata sellest, kus liikmesriigis on buss või vedaja registreeritud.

V JAGU

SOTSIAALSÄTTED

Artikkel 8

Lepinguosalised peavad ühinema 1970. aasta 1. juulil sõlmitud rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR) viimati muudetud variandiga või rakendama ühenduse määrusi 3820/85 ja 3821/85 sellistena, nagu need kehtisid käesoleva kokkuleppe jõustumisel.

VI JAGU

TOLLI- JA MAKSUSÄTTED

Artikkel 9

1. Bussid, millega tehakse käesoleva kokkuleppe alusel vedusid, vabastatakse kõikidest bussi kasutamise või omamise eest nõutavatest sõidukimaksudest ja -tasudest ning kõikidest teiste lepinguosaliste territooriumil tehtavate vedude eest nõutavatest erimaksudest ja -tasudest.

Busse ei vabastata mootorikütusele kehtestatud maksudest ja tasudest, transporditeenuste käibemaksust, teemaksust ja infrastruktuuri kasutamise tasudest.

2. Lepinguosalised tagavad, et teemakse ega mis tahes teist liiki kasutajamakse ei kehtestata üheaegselt sama maanteeosa kasutamise eest. Vaatamata sellele võivad lepinguosalised kehtestada sildade kasutamise, tunnelite ja mägiteede läbimise tasusid teedel, kus kasutajamakse juba kohaldatakse.

3. Tootja poolt ettenähtud paakides olev kütus, kuid mitte üle 600 liitri, ja bussides olevad bussi käigushoidmiseks vajalikud määrdeained vabastatakse impordimaksudest ning kõigist muudest lepinguosaliste territooriumidel kehtestatud maksudest.

4. Artikli 23 alusel asutatud ühiskomitee koostab nende maksude nimekirja, mille lepinguosalised on kehtestanud reisijate autoveo kohta. Nimekirjas esitatakse selle artikli lõike 1 esimeses lõigus nimetatud maksud, mida saab kehtestada ainult lepinguosaline, kelle territooriumil on sõiduk registreeritud. Nimekirjas esitatakse ka maksud, mis on nimetatud selle artikli lõike 1 teises lõigus ja mida võivad kehtestada muud lepinguosalised kui see, kus sõiduk on registreeritud. Lepinguosalised, kes asendavad nimekirja kuuluva maksu samalaadse või muu maksuga, teatavad sellest ühiskomiteele vajalike muudatuste tegemiseks.

5. Rahvusvahelise autoveo käigus viga saanud bussi remontimiseks teise lepinguosalise territooriumile sisseveetavad varuosad ja tööriistad vabastatakse tollimaksudest ja kõigist muudest maksudest ning tasudest vastavalt asjaomase riigi õigusaktidele, mis käsitlevad taoliste kaupade ajutist sissevedu. Asendatud varuosad viiakse tagasi või hävitatakse teise lepinguosalise pädeva tolliasutuse kontrolli all.

VII JAGU

VEOLOANÕUDEST VABASTATUD JUHUVEO KONTROLLDOKUMENDID

Artikkel 10

Artiklis 6 nimetatud juhuveo korraldamiseks väljastab kontrolldokumendid selle lepinguosalise pädev ametiasutus või muu asjakohaste volitustega asutus, kus vedaja on registreeritud.

Artikkel 11

1. Kontrolldokument on märkmik, mis sisaldab 25 rebitavat reisijate teekonnalehte kahes eksemplaris. Kontrolldokument vastab lepingu 3. lisas esitatud näidisele.

2. Märkmik ning selles olevad teekonnalehed on nummerdatud. Teekonnalehed kannavad järjenumbreid 1 kuni 25.

3. Märkmiku kaas ning teekonnalehed on trükitud selle lepinguosalise riigikeeles või -keeltes, kus vedaja on registreeritud.

Artikkel 12

1. Artiklis 11 nimetatud teekonnalehtede märkmik väljastatakse vedaja nimele ning seda ei tohi edasi anda.

2. Reisijate teekonnalehe originaal peab olema bussijuhil kaasas kogu teekonna vältel, mille kohta teekonnaleht on väljastatud.

3. Vedaja vastutab teekonnalehtede nõuetekohase täitmise eest.

Artikkel 13

1. Vedaja täidab enne sõidu alustamist reisijate teekonnalehe kahes eksemplaris.

2. Vedaja võib koostada eelnevalt täieliku reisijate nimekirja eraldi lehele, mis lisatakse reisijate teekonnalehele. Vedaja pitser või vajaduse korral vedaja või bussijuhi allkiri pannakse nii reisijate nimekirjale kui ka reisijate teekonnalehele.

3. Kui vedu sisaldab kokkuleppe artikli 6 punktis 3 nimetatud ilma reisijateta väljuvat sõitu, võib lõike 2 kohase reisijate nimekirja koostada reisijate pealevõtmisel.

Artikkel 14

Lepinguosaliste pädevad ametiasutused võivad kahe- või mitmepoolselt kokku leppida, et reisijate nimekirja ei ole vaja koostada. Sellisel juhul peab olema kontrolldokumendis ära näidatud reisijate arv.

Nimetatud kokkulepetest teavitatakse artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.

VIII JAGU

LIBERALISEERIMATA JUHUVEO VEOLUBA

Artikkel 15

1. Kui juhuvedu ei ole artikli 6 kohaselt veoloanõudest vabastatud, lepivad veoloa väljastamises kokku selle lepinguosalise pädev ametiasutus, kelle territooriumil reisijaid peale võetakse või välja lastakse, ning selle lepinguosalise pädev ametiasutus, kelle territooriumilt läbi sõidetakse. Kui veo väljumis- või sihtkoht asub Euroopa Ühenduse liikmesriigis, ei ole veoluba teistest ühenduse liikmesriikidest läbisõiduks vaja.

2. Veoluba peab vastama 5. lisas esitatud näidisele.

Artikkel 16

Veoloa taotlemine

1. Vedaja esitab veoloataotluse selle lepinguosalise pädevale ametiasutusele, kelle territooriumil asub veo väljumiskoht.

Taotlus peab vastama 4. lisas esitatud näidisele.

2. Vedaja täidab taotluse vormi ning lisab tõendid, mis näitavad, et taotluse esitajal on artikli 1 lõike 1 punkti a teises lõigus nimetatud tegevusluba bussidega toimuva rahvusvahelise juhuveo korraldamiseks.

3. Selle lepinguosalise pädevad ametiasutused, kelle territooriumil asub veo väljumiskoht, vaatavad veoloataotluse läbi ja nõustumise korral edastavad selle lepinguosalise pädevatele ametiasutustele, kelle territooriumil asub veo sihtkoht, ning nende lepinguosaliste pädevatele ametiasutustele, kelle territooriumilt läbi sõidetakse.

4. Erinevalt artikli 15 punktist 1 võivad lepinguosalised, kelle territooriumilt läbi sõidetakse, otsustada, et nende nõusolekut ei ole selles artiklis käsitletud juhuveo korral vaja. Sellisel juhul teavitatakse otsusest artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.

5. Lepinguosalise pädevad ametiasutused, kelle nõusolekut küsitakse, väljastavad veoloa ühe kuu jooksul; avalduse esitajat ei või diskrimineerida tema kodakondsuse või registreerimiskoha alusel. Kui nimetatud ametiasutus ei nõustu veoluba väljastama, teavitab ta asjaomaste lepinguosaliste pädevaid ametiasutusi keeldumise põhjustest.

Artikkel 17

Lepinguosaliste pädevad ametiasutused võivad kahe- või mitmepoolselt kokku leppida, et lihtsustada nende lepinguosaliste vahel korraldatava juhuveo veoloa andmise menetlust ning veoloataotluse ja rahvusvahelise juhuveoloa näidiseid. Nimetatud kokkulepetest teavitatakse artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.

IX JAGU

KONTROLLIMINE, KARISTUSED JA VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 18

Artiklis 10 nimetatud kontrolldokumendid ning artiklis 15 nimetatud veoluba peavad olema bussijuhil kaasas ning need tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel.

Artikkel 19

Lepinguosaliste pädevad ametiasutused tagavad, et vedaja vastab käesoleva kokkuleppe nõuetele.

Artikkel 20

Tõestatud koopia tegevusloast, mis annab õiguse korraldada artikli 1 lõike 1 punkti a teises lõigus nimetatud bussidega toimuvat rahvusvahelist juhuvedu, peab olema bussijuhil kaasas ning see tuleb esitada kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel.

Artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed teavitatakse lepinguosaliste pädevate ametiasutuste väljastatavatest eespool nimetatud dokumentide näidistest.

Artikkel 21

Lepinguosaliste pädevad ametiasutused kehtestavad karistused, mida rakendatakse kokkuleppe rikkumise korral. Karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 22

1. Kui vedaja, kes ei ole resident, on toime pannud raskeid või korduvaid autovedu, eriti sõidu- ja puhkeaega ning liiklusohutust reguleerivate õigusaktide rikkumisi, mille tõttu võib ära võtta reisijateveo tegevusloa, annavad asjaosalise lepinguosalise pädevad ametiasutused vedaja registreerinud lepinguosalise ametiasutustele üle kogu nende valduses oleva ning nimetatud rikkumisi ja nende kehtestatud karistusi käsitleva teabe selle vedaja kohta.

2. Selle lepinguosalise pädevad ametiasutused, kelle territooriumil on toime pandud nimetatud rasked või korduvad autovedu, eriti sõidu- ja puhkeaega ning liiklusohutust reguleerivate õigusaktide rikkumised, võivad ajutiselt keelata asjaomaste vedajate pääsu oma territooriumile.

Euroopa Ühenduse puhul võib liikmesriigi pädev ametiasutus keelata pääsu oma territooriumile ainult ajutiselt. Meetmetest teavitatakse vedaja registreerinud lepinguosalise pädevaid ametiasutusi ja artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.

3. Kui vedaja on toime pannud raskeid või korduvaid autovedu, eriti sõidu- ja puhkeaega ning liiklusohutust reguleerivate õigusaktide rikkumisi, võtavad vedaja registreerinud lepinguosalise pädevad ametiasutused asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumiste kordumist; meetmeteks võivad olla reisijateveo tegevusloa peatamine või tühistamine. Meetmetest teavitatakse artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.

4. Lepinguosalised tagavad vedajale õiguse määratud karistuse suhtes edasi kaevata.

X JAGU

ÜHISKOMITEE

Artikkel 23

1. Kokkuleppe täitmise korraldamiseks asutatakse selle kokkuleppega ühiskomitee. Komitee koosneb lepinguosaliste esindajatest.

2. Esimest korda koguneb komitee kokkuleppe jõustumisest arvates kuue kuu jooksul.

3. Komitee määrab ise oma protseduurireeglid.

4. Komitee tuleb kokku, kui seda nõuab vähemalt üks lepinguosaline.

5. Ühiskomitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui ühiskomitee koosolekul on esindatud vähemalt kaks kolmandikku lepinguosalistest, kaasa arvatud Euroopa Ühendus.

6. Ühiskomitee otsuste vastuvõtmiseks on nõutav esindatud lepinguosaliste ühehäälsus. Kui ühehäälsust ei saavutata, korraldatakse ühe või mitme asjaosalise lepinguosalise nõudmisel kuue nädala jooksul asjaosaliste ametiasutuste konsultatsioonid.

Artikkel 24

1. Ühiskomitee tagab kokkuleppe nõuetekohase rakendamise. Komiteed teavitatakse vastuvõetud või vastuvõetavatest kokkuleppe rakendamise meetmetest.

2. Ühiskomitee on pädev:

a) koostama lepinguosaliste esitatud teabe alusel nimekirja lepinguosaliste pädevatest ametiasutustest, kes vastutavad lepingu V, VI, VII, VIII ja IX jaos nimetatud ülesannete täitmise eest;

b) muutma või vastu võtma kontrolldokumentide ja teiste dokumentide näidiseid, mis on esitatud kokkuleppe lisades;

c) muutma või vastu võtma bussidele kohaldatavaid tehnilisi standardeid käsitlevaid lisasid ning 1. lisa, mis käsitleb artiklis 4 nimetatud reisijate veol kohaldatavaid nõudeid, et lisada nendesse tulevased Euroopa Ühenduses jõustuvad meetmed;

d) lepinguosaliste esitatud teabe alusel koostama informatiivse loetelu kõikidest artikli 9 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tollimaksudest ning muudest maksudest ja tasudest;

e) muutma või vastu võtma artiklis 8 nimetatud sotsiaalsätteid, et lisada sellesse tulevased Euroopa Ühenduses jõustuvad meetmed;

f) lahendama erimeelsusi, mis võivad tekkida kokkuleppe rakendamisel või tõlgendamisel;

g) soovitama edasisi samme, et vabastada seni veel liberaliseerimata juhuvedu loanõudest.

3. Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid kõikide ühiskomitee otsuste elluviimiseks vastavalt nende siseriiklikele õigusaktidele.

4. Kui selle artikli lõike 2 punktis f nimetatud vaidluste lahendamisel ei saavutata kokkulepet, võivad asjaosalised lepinguosalised suunata vaidluse vahekohtusse. Iga asjaosaline lepinguosaline nimetab ühe vahekohtuniku. Ühe vahekohtuniku nimetab ka ühiskomitee.

Vahekohtunike otsused võetakse vastu häälteenamusega.

Vaidlusse kaasatud lepinguosalised peavad võtma vahekohtunike otsuse täitmiseks nõutavaid meetmeid.

XI JAGU

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Kahepoolsed lepingud

1. Käesolev kokkulepe asendab lepinguosaliste vahel sõlmitud lepingute asjakohaseid sätteid. Euroopa Ühendusega seoses kohaldatakse käesolevat sätet lepingutele, mis on sõlmitud liikmesriigi ja lepinguosalise vahel.

2. Lepinguosalised võivad kokku leppida jätta kohaldamata lepingu artikkel 5 ja 2. lisa ning kohaldada nende lepinguosaliste vahel juhuvedu, sealhulgas läbi nende territooriumi transiitvedu tegevatele bussidele muid tehnilisi nõudeid. See ei kehti Euroopa Ühenduse kohta.

3. Olenemata 2. lisa artiklist 6, asendab käesolev kokkulepe Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja teiste lepinguosaliste vahel sõlmitud lepingute asjakohaseid sätteid.

Sätted, mis vabastavad Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja teiste lepinguosaliste vahel kahepoolsete lepingutega kehtestatud veoloanõudest artiklis 7 nimetatud juhuveo korral, võib alles jätta või uuendada. Sel juhul teavitab asjaosaline lepinguosaline viivitamata artiklis 23 nimetatud ühiskomiteed.

Artikkel 26

Allakirjutamine

Kokkulepe on allakirjutamiseks avatud alates 14. aprillist 2000 kuni 31. detsembrini 2000 Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadis, kes on kokkuleppe depositaar.

Artikkel 27

Kokkuleppe ratifitseerimine või kinnitamine ning hoiuleandmine

Allakirjutanud riigid kinnitavad või ratifitseerivad kokkuleppe oma menetluste kohaselt. Kinnitamis- või ratifitseerimiskirjad annavad lepinguosalised hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes teavitab kõiki teisi allakirjutanud riike.

Artikkel 28

Jõustumine

1. Kokkulepe jõustub selle kinnitanud või ratifitseerinud lepinguosaliste suhtes kolmanda kuu esimesel päeval pärast viimase kinnitus- või ratifitseerimiskirja laekumise kuupäeva seejärel, kui neli lepinguosalist, sealhulgas Euroopa Ühendus, on selle kinnitanud või ratifitseerinud, või kuuenda kuu esimesel päeval, tingimusel et kokkuleppe ratifitseerimise ajal on tehtud asjakohane avaldus.

2. Lepinguosalise suhtes, kes kinnitab või ratifitseerib kokkuleppe pärast selle esimese lõike kohast jõustumist, jõustub kokkulepe asjaomase lepinguosalise kinnitus- või ratifitseerimiskirja esitamise kuupäevast arvates kolmanda kuu esimesel päeval.

Artikkel 29

Kokkuleppe kestus ja kokkuleppe täitmise hindamine

1. Kokkulepe on sõlmitud selle jõustumisest arvates viieks aastaks.

2. Kokkulepe pikeneb automaatselt pärast viieaastase perioodi lõppemist nende lepinguosaliste suhtes, kes ei ole avaldanud soovi kokkulepet lõpetada. Oma soovist kokkulepe lõpetada teatab lepinguosaline depositaarile artikli 31 kohaselt.

3. Enne iga viieaastase perioodi lõppemist annab ühiskomitee kokkuleppe täitmisele oma hinnangu.

Artikkel 30

Ühinemine

1. Pärast kokkuleppe jõustumist jääb see ühinemiseks avatuks kõikidele Euroopa transpordiministrite konverentsi täisliikmetele. Kui kokkuleppega ühinevad riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu liikmed, ei kohaldata käesolevat kokkulepet Euroopa Majanduspiirkonna lepingu liikmete omavahelistes suhetes.

2. Kokkulepe jääb ühinemiseks avatuks ka San Marino Vabariigile, Andorra Vürstiriigile ja Monaco Vürstiriigile.

3. Lepinguosalise suhtes, kes ühineb kokkuleppega pärast selle artiklis 28 nimetatud jõustumise kuupäeva möödumist, jõustub kokkulepe asjaomase lepinguosalise ühinemisdokumendi esitamisest arvates kolmanda kuu esimesel päeval.

4. Riik, mis ühineb kokkuleppega pärast selle jõustumist artikli 28 kohaselt, võib saada kõige rohkem kolmeaastase perioodi 1. lisas nimetatud direktiividega samaväärsete õigusaktide vastuvõtmiseks. Ühiskomiteed teavitatakse selliste õigusaktide vastuvõtmisest.

Artikkel 31

Kokkuleppe denonsseerimine

Lepinguosalised võivad aastase etteteatamisega kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kokkuleppe depositaari kaudu samal ajal ka kõikidele teistele lepinguosalistele. Samuti teavitatakse ühiskomiteed kokkuleppe denonsseerimise põhjustest. Vaatamata sellele ei saa kokkulepet denonsseerida kokkuleppe artikli 28 kohasele jõustumisele järgneva nelja aasta jooksul.

Kui kokkuleppe denonsseerib üks või mitu lepinguosalist ning lepinguosaliste koguarv jääb alla kokkuleppe artikli 28 kohasel jõustumisel kokkulepitud arvu, jääb kokkulepe jõusse, kui järelejäänud lepinguosalisi esindav ühiskomitee ei otsusta teisiti.

Artikkel 32

Kokkuleppe lõppemine

Lepinguosaline, kes ühineb Euroopa Liiduga, lakkab olemast lepinguosaline alates ühinemise kuupäevast.

Artikkel 33

Lisad

Kokkuleppe lisad on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 34

Keeled

Kokkulepe on sõlmitud inglise, prantsuse ja saksa keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed; kokkulepet hoitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis ja igale lepinguosalisele edastatakse kokkuleppe tõestatud koopia.

Lepinguosaline tagab kokkuleppe nõuetekohase tõlke oma riigikeelde või -keeltesse. Tõlke koopiat hoitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis.

Depositaar saadab kõigile lepinguosalistele ühe eksemplari kõigist kokkuleppe ja selle lisade tõlgetest.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Open for signature in Brussels between 14 April 2000 and 30 June 2001Ouvert à la signature à Bruxelles entre le 14 avril 2000 et le 30 juin 2001Liegt zwischen dem 14. April 2000 und 30. Juni 2001 in Brüssel zur Unterzeichnung auf

For the European CommunityPour la Communauté européenneFür die Europäische Gemeinschaft

+++++ TIFF +++++

For Bosnia-HerzegovinaPour la Bosnie-HerzégovineFür Bosnien-Herzegowina

+++++ TIFF +++++

For the Republic of BulgariaPour la République de BulgarieFür die Republik Bulgarien

+++++ TIFF +++++

For the Republic of CroatiaPour la République de CroatieFür die Republik Kroatien

+++++ TIFF +++++

For the Czech RepublicPour la République tchèqueFür die Tschechische Republik

+++++ TIFF +++++

For the Republic of EstoniaPour la République d'EstonieFür die Republik Estland

For the Republic of HungaryPour la République de HongrieFür die Republik Ungarn

+++++ TIFF +++++

For the Republic of LatviaPour la République de LettonieFür die Republik Lettland

+++++ TIFF +++++

For the Republic of LithuaniaPour la République de LituanieFür die Republik Litauen

+++++ TIFF +++++

For the Republic of MoldovaPour la République de MoldovaFür die Republik Moldau

+++++ TIFF +++++

For the Republic of PolandPour la République de PologneFür die Republik Polen

+++++ TIFF +++++

For RomaniaPour la RoumanieFür Rumänien

+++++ TIFF +++++

For the Slovak RepublicPour la République slovaqueFür die Slowakische Republik

+++++ TIFF +++++

For the Republic of SloveniaPour la République de SlovénieFür die Republik Slowenien

+++++ TIFF +++++

For the Republic of TurkeyPour la République de TurquieFür die Republik Türkei

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Top