EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007R0162

Komisjoni määrus (EÜ) nr 162/2007, 19. veebruar 2007 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta selle I ja IV lisa tehnika arenguga kohandamise eesmärgil (EMPs kohaldatav tekst )

ELT L 51, 20.2.2007, p. 7–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT L 56M, 29.2.2008, p. 75–83 (MT)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/07/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32019R1009

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/162/oj

20.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 51/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 162/2007,

19. veebruar 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta selle I ja IV lisa tehnika arenguga kohandamise eesmärgil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, (1) eelkõige selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa punktis E loetletakse mikroelemente sisaldavate anorgaaniliste väetiste liigid, mida võib nimetada EÜ väetisteks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3. Loetelu sisaldab mitut väetist, milles mikroelement on keemiliselt ühendatud kelaadimoodustajaga. Nimetatud lisa tabelis E.3.1 esitatakse lubatud kelaadimoodustajate loetelu.

(2)

Raudkelaadist mikroelemendiga väetiseliigi spetsifikatsioon võimaldab kasutada kas ühte lubatud kelaadimoodustajat või nende segu tingimusel, et kelaatunud fraktsioonist saab kvantifitseerida Euroopa standardis EN 13366 kirjeldatud meetodiga ning segu iga kelaadimoodustajat saab eraldi identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi EN 13368 alusel.

(3)

Sätteid kelaatunud rauda sisaldavate mikroelementidega väetiste kohta tuleks ajakohastada kolmest aspektist lähtudes. Esiteks selgitada, et vähemalt 50 % vees lahustuvast rauast peab moodustama kelaadi lubatud kelaadimoodustajatega. Teiseks täpsustada, et lubatud kelaadimooodustajaid saab märkida väetiseliigi nimetuses ainult siis, kui need moodustavad kelaate vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga. Kolmandaks üldistada viited Euroopa standarditele, et lubada kasutada täiendavaid Euroopa standardeid.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa tabeli punktis E.3.1 loetletud lubatud kelaadimoodustajate keemilised nimetused on ette nähtud selleks, et eristada sama aine erinevaid isomeere kirjeldaval viisil. Teadusringkondades on nende ainete kohta kasutusel erinevad nomenklatuurid, mistõttu võib esineda väärtuvastamist. Kelaadimoodustajate üheseks identifitseerimiseks tuleks tabeli E.3.1 igasse lahtrisse märkida vastavad CASi (Chemical Abstracts Service of the American Chemical Society) numbrid, millega identifitseeritakse üheselt kelaadimoodustajate erinevad stereoisomeeri variandid. Seepärast on asjakohane kustutada loendist kolm kelaadimoodustajate isomeeri, mida ei saa üheselt identifitseerida CASi numbriga.

(5)

Tuleks kasutada ühtsemat kelaadimoodustajate nomenklatuuri ja täpsustada nõuet, et ka lubatud kelaadimoodustajad peavad olema vastavuses ühenduse muude õigusaktidega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisas sätestatakse nende analüüsimeetodite üksikasjalikud kirjeldused, mida tuleb kasutada EÜ väetiste toiteelementide sisalduse mõõtmiseks. Nimetatud kirjeldusi on vaja kohandada, et saada õigeid analüüsinäitusid.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 2003/2003 vastavalt muuta.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 32 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2.   Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. veebruar 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  ELT L 304, 21.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabel E.1.4. asendatakse järgmisega:

“E.1.4.   Raud

Jrk-nr

Liigi nimetus

Andmed valmistamisviisi ja oluliste komponentide kohta

Toitainete miinimumsisaldus

(massiprotsentides)

Andmed toitainete väljendusviisi kohta

Muud nõuded

Muud andmed liigi nimetuse kohta

Toitained, mille sisaldus tuleb deklareerida

Muud kriteeriumid

Toitainevormid ja lahustuvvormid

1

2

3

4

5

6

4a

Rauasool

Keemiliselt saadud valmistis, mille põhiliseks koostisosaks on rauasool

12 % vees lahustuvat rauda

Valmistise nimes peab sisalduma mineraalaniooni nimi.

Vees lahustuv raud (Fe)

4b

Raudkelaat

Valmistis, mis saadakse raua ja kelaadimoodustaja keemilise reaktsiooni tulemusena. Kelaadimoodustajad on nimetatud I lisa punktis E.3

5 % vees lahustuvat rauda, millest kelaatne fraktsioon moodustab vähemalt 80 % ja vähemalt 50 % vees lahustuvat rauda moodustab kelaadi nimetatud kelaadimoodustaja(te)ga.

I lisa punktis E.3.1. märgitud iga kelaadimoodustaja nimi, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga

Vees lahustuv raud (Fe)

Raud (Fe), mis on kelaatunud kelaadimoodustaja abil, mida on mainitud liigi nimetuses ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi alusel.

4c

Raudväetise lahus

Valmistis, mis saadakse valmististe 4a ja/või 4b lahustamisel vees

2 % vees lahustuvat rauda

Valmistis peab sisaldama:

1)

mineraalaniooni(de) nime(nimesid);

2)

mis tahes kelaadimoodustaja nime, mis moodustab kelaadi vähemalt 1 % vees lahustuva rauaga (Fe)

Vees lahustuv raud (Fe)

Raudkelaat (Fe), kui seda esineb

Raud (Fe), mis on kelaatunud kelaadimoodustaja abil, mida on mainitud liigi nimetuses ja mida saab identifitseerida ja kvantifitseerida Euroopa standardi alusel.”

2)

Punkt E.3. asendatakse järgmisega:

“E.3.   Mikroelementide lubatud kelaadimoodustajate või orgaanilisi komplekse moodustavate ainete loetelu.

Järgmised ained on lubatud tingimusel, et nende vastav toiteelementkelaat vastab nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ nõuetele. (1)

E.3.1.   Kelaadimoodustajad (2)

Happed või naatrium-, kaalium- või ammooniumsoolad:

 

Happe CASi number (3)

Etüleendiamiintetraäädikhape

EDTA

C10H16O8N2

60-00-4

2-hüdroksietüül-etüleendiamiintriäädikhape

HEEDTA

C10H18O7N2

150-39-0

dietüleentriamiinpentaäädikhape

DTPA

C14H23O10N3

67-43-6

etüleendiamiin-N,N’-di-[(o-hüdroksüfenüül)-äädikhape]

[o,o] EDDHA

C18H20O6N2

1170-02-1

etüleendiamiin-N-[(o-hüdroksüfenüül)-äädikhape]-N’-[(p-hüdroksüfenüül)-äädikhape]

[o,p] EDDHA

C18H20O6N2

475475-49-1

etüleendiamiin-N,N’-di-[(o-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]

[o,o] EDDHMA

C20H24O6N2

641632-90-8

etüleendiamiin-N-[(o-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]-N’-[(p-hüdroksü-metüülfenüül)-äädikhape]

[o,p] EDDHMA

C20H24O6N2

641633-41-2

etüleendiamiin-N,N’-di-[5-karboksü-2-hüdroksüfenüül)-atsetaat]

EDDCHA

C20H20O10N2

85120-53-2

etüleendiamiin-N,N’-di-[(2-hüdroksü-5-sulfofenüül)-äädikhape] ja selle kondensatsiooniproduktid

EDDHSA

C18H20O12N2S2 + n*(C12H14O8N2S)

57368-07-7 ja 642045-40-7

E.3.2.   Kompleksimoodustajad:

Loetelu tuleb koostada.


(1)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(2)  Kelaadimoodustajaid tuleb identifitseerida ja kvantifitseerida nimetatud kelaadimoodustajaid hõlmavate Euroopa standardite alusel.

(3)  Ainult teadmiseks.”


II LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisa B osa muudetakse järgmiselt.

1.

Meetodit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

Meetodit 2.1 muudetakse järgmiselt:

i)

Punktid 4.2–4.7 asendatakse järgmistega:

“4.2.

Väävelhape 0,05 mol/l

variandi a puhul

4.3.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.4.

Väävelhape 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2)

4.5.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.6.

Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2)”

4.7.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

ii)

Punkti 9 tabelis 1 variandi a puhul asendatakse teine lause järgmisega:

“0,05 mol/l väävelhappe kogus, mis pannakse vastuvõtukolbi: 50 ml”.

iii)

Punkti 9 tabelis 1 variandi b puhul asendatakse teine lause järgmisega:

“0,1 mol/l väävelhappe kogus, mis pannakse vastuvõtukolbi: 50 ml”.

iv)

Punkti 9 tabelis 1 variandi c puhul asendatakse teine lause järgmisega:

“0,25 mol/l väävelhappe kogus, mis pannakse vastuvõtukolbi: 35 ml”.

b)

Meetodi 2.2.1 punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

“4.2.

Väävelhape: 0,05 mol/l”.

c)

Meetodit 2.2.2 muudetakse järgmiselt:

i)

Punktid 4.2–4.7 asendatakse järgmistega:

“4.2.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul

4.3.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.4.

Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.5.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.6.

Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)”

4.7.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

ii)

Punkt 7.4 asendatakse järgmisega:

“7.4.   Kontrollkatse

Enne analüüsimist tuleb kontrollida, kas seadmed töötavad nõuetekohaselt ja kas meetodit rakendatakse õigesti, kasutades selleks otstarbeks värskelt valmistatud naatriumnitraadi lahuse alikvootset osa (4.13), mis sisaldab olenevalt valitud variandist 0,050–0,150 g nitraatlämmastikku.”

d)

Meetodi 2.2.3 punktid 4.2–4.7 asendatakse järgmistega:

“4.2.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul

4.3.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.4.

Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.5.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/

4.6.

Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)”

4.7.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

e)

Meetodi 2.3.1 punktid 4.5–4.10 asendatakse järgmistega:

“4.5.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul (vt meetod 2.1)

4.6.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.7.

Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.8.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.9.

Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)”

4.10.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

f)

Meetodi 2.3.2 punktid 4.4–4.9 asendatakse järgmistega:

“4.4.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul (vt meetod 2.1)

4.5.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.6.

Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.7.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.8.

Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)”

4.9.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

g)

Meetodi 2.3.3 punktid 4.3.–4.8 asendatakse järgmistega:

“4.3.

Väävelhape: 0,05 mol/l

variandi a puhul (vt meetod 2.1)

4.4.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,1 mol/l

4.5.

Väävelhape: 0,1 mol/l

variandi b puhul (vt märkus 2, meetod 2.1)

4.6.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,2 mol/l

4.7.

Väävelhape: 0,25 mol/l

variandi c puhul (vt märkus 2, meetod 2.1).”

4.8.

Karbonaadivaba naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi lahus: 0,5 mol/l

h)

Meetodi 2.4 punkt 4.8 asendatakse järgmisega:

“4.8.

Väävelhape: 0,05 mol/l”.

i)

Meetodit 2.5 muudetakse järgmiselt:

i)

Punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

“4.2.

Väävelhappe lahus, ligikaudu 0,05 mol/l”.

ii)

Punkti 7.1 teine lause asendatakse järgmisega:

“Lahuste mahtusid täiendatakse veega ligikaudu 50 milliliitrini, lisatakse üks tilk indikaatorit (4.7) ja vajaduse korral neutraliseeritakse 0,05 mol/l väävelhappega (4.2).”

iii)

Punkti 7.3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Vastavalt eeldatavale biureedisisaldusele kantakse pipeti abil 100 ml mõõtekolbi üle 25 või 50 ml punktis 7.2 mainitud lahust ja, olenevalt vajadusest, neutraliseeritakse 0,05 mol/l või 0,1 mol/l reaktiiviga (4.2 või 4.3), kasutades indikaatorina metüülpunast; seejärel lisatakse samasuguse täpsusega nagu kaliibrimiskõvera saamise puhul, 20 ml leeliselist kaaliumnaatriumtartraadi lahust (4.4) ja 20 ml vaselahust (4.5). Mõõtekolb täidetakse mahumärgini, segatakse hoolikalt ja jäetakse seisma 15 minutiks 30 (± 2) °C juures.”

j)

Meetodit 2.6.1 muudetakse järgmiselt:

i)

Punkt 4.8 asendatakse järgmisega:

“4.8.

Väävelhappe standardlahus: 0,1 mol/l”

ii)

Punkt 4.17 asendatakse järgmisega:

“4.17.

Väävelhappe standardlahus: 0,05 mol/l”.

iii)

Punkti 7.1.1.2 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

“Destillatsiooniseadme vastuvõtukolbi pannakse mahtpipeti abil 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe standardlahust (4.8).”

iv)

Punktis 7.1.1.4 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi standardlahuse milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (5.1) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe standardlahust (4.8),”.

v)

Punktis 7.1.2.6 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi standardlahuse milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (5.1) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe standardlahust (4.8),”.

vi)

Punktis 7.2.2.4 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi standardlahuse milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (5.1) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe standardlahust (4.8),”.

vii)

Punktis 7.2.3.2 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi standardlahuse milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (5.1) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe standardlahust (4.8),”.

viii)

Punktis 7.2.5.2 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi standardlahuse milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (5.1) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe standardlahust (4.8),”.

ix)

Punkti 7.2.5.3 kolm esimest lauset asendatakse järgmisega:

“Seadme (5.2) reaktsioonianumasse kantakse mahtpipeti abil filtraadi (7.2.1.1 või 7.2.1.2) alikvoot, milles on kuni 20 mg ammooniumlämmastikku. Seejärel ühendatakse seadme osad. 300 ml Erlenmeyeri kolbi pipeteeritakse 50 ml 0,05 mol/l väävelhappe standardlahust (4.17) ja piisavalt destilleeritud vett, nii et vedeliku tase oleks õhu sissejuhtimiseks mõeldud toru otsast ligikaudu 5 cm kõrgemal.”

x)

Punktis 7.2.5.5 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul tiitrimiseks kulunud 0,1 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi standardlahuse milliliitrite arv, juhul kui 300 ml Erlenmeyeri kolbi seadmes (5.2) pipeteeriti 50 ml 0,05 mol/l väävelhappe standardlahust (4.17),”.

k)

Meetodit 2.6.2 muudetakse järgmiselt:

i)

Punkt 4.6 asendatakse järgmisega:

“4.6.

Väävelhappe lahus: 0,1 mol/l”.

ii)

Punkt 4.14 asendatakse järgmisega:

“4.14.

Tiitritud väävelhappe lahus: 0,05 mol/l”.

iii)

Punktis 7.2.4 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi tiiterlahuse (4.8) milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (4.6) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe lahust,”.

iv)

Punktis 7.3.3 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,2 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi tiiterlahuse (4.8) milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (4.6) vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,1 mol/l väävelhappe lahust,”.

v)

Punkti 7.5.1 esimese lõigu kolmas lause asendatakse järgmisega:

“300 ml Erlenmeyeri kolbi pipeteeritakse 50 ml 0,05 mol/l väävelhappe tiiterlahust (4.14) ja piisavalt destilleeritud vett, nii et vedeliku tase oleks õhu sissejuhtimiseks mõeldud toru otsast ligikaudu 5 cm kõrgemal.”

vi)

Punktis 7.5.3 valemi “a” elemendi seletus asendatakse järgmisega:

“a= pimekatse puhul kulutatud 0,1 mol/l naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi tiiterlahuse (4.17) milliliitrite arv, juhul kui destillatsiooniseadme (5.2) 300 ml Erlenmeyeri vastuvõtukolbi pipeteeriti 50 ml 0,05 mol/l väävelhappe tiiterlahust (4.14),”.

2.

Meetodit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

Meetodi 3.1.5.1 punkti 4.2 kolm esimest lauset asendatakse järgmiselt:

“Sidrunhape (C6H8O7.H2O): 173 g liitri kohta.

Ammoniaagi sisaldus: 42 g ammooniumlämmastikku liitri vee kohta.

Väävelhappe lahus: 0,25 mol/l

pH 9,4–9,7.”

b)

Meetodi 3.1.5.3 punktis 4.1.2 asendatakse valem pärast teist lõiku järgmisega:

“1 ml H2SO4 0.25 mol/l = 0,008516 g NH3

3.

Meetodit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

Meetodi 8.5 punktis 8 asendatakse teine valem järgmisega:

Formula

b)

Meetodi 8.6.punkt 3 asendatakse järgmisega:

“3.   Põhimõte

Ekstraheerimislahuse alikvoodis leiduv kaltsium sadestatakse oksalaadina pärast selle eraldamist ja lahustamist oksaalhappe kaaliumpermanganaadiga tiitrimise abil.”


Top