31998R2679

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98,

7. detsember 1998,

siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

(1) asutamislepingu artikli 7a kohaselt on siseturg sisepiirideta ala, kus kooskõlas asutamislepingu artiklitega 30–36 tagatakse eelkõige kaupade vaba liikumine;

(2) selle põhimõtte rikkumine näiteks juhul, kui mõnes liikmesriigis takistab kaupade vaba liikumist üksikisikute tegevus, võib põhjustada tõsiseid häireid siseturu nõuetekohases toimimises ning tuua asjaomastele isikutele märkimisväärset kahju;

(3) asutamislepingust tulenevate kohustuste täitmise ning eelkõige siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ühelt poolt hoiduma meetmetest või tegevusest, mis võiksid kujutada kaubanduse jaoks takistust, ning teiselt poolt võtma kõik vajalikud ja proportsionaalsed meetmed kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks oma territooriumil;

(4) sellised meetmed ei tohi mõjutada põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist;

(5) käesolev määrus ei takista mis tahes meetmeid, mis võivad teatavatel juhtudel olla ühenduse tasandil vajalikud siseturu toimimisel ilmnenud probleemide lahendamiseks, võttes võimaluse korral arvesse käesoleva määruse kohaldamist;

(6) liikmesriikide ainupädevuses on avaliku korra tagamine ja sisejulgeoleku kaitsmine, samuti selle üle otsustamine, kas, millal ja millised meetmed on konkreetsel juhul kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks vajalikud ning proportsionaalsed;

(7) liikmesriigid ja komisjon peaksid piisavalt ja kiirelt vahetama teavet kaupade vaba liikumise takistuste kohta;

(8) liikmesriik, kelle territooriumil kaupade vaba liikumist takistatakse, peaks võtma kõik vajalikud ja proportsionaalsed meetmed kaupade vaba liikumise võimalikult kiireks taastamiseks oma territooriumil, et vältida kõnealuse häire või kahju jätkumise, suurenemise või intensiivistumise riski ning kaubanduse ja selle aluseks olevate lepingusuhete katkemist; selline liikmesriik peaks teavitama komisjoni ning taotluse korral teisi liikmesriike meetmetest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks võetud või kavatsetakse võtta;

(9) komisjon peaks talle asutamislepinguga pandud kohustust täites teatama asjaomasele liikmesriigile oma seisukoha, et toimunud on rikkumine, ning liikmesriik peaks nimetatud teatele vastama;

(10) asutamislepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 235,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. takistus — liikmesriigi tegevusest või tegevusetusest tulenev liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise takistus, millega võidakse rikkuda asutamislepingu artikleid 30–36 ning mis:

a) põhjustab tõsise häire kaupade vabas liikumises, takistades, lükates edasi või raskendades füüsiliselt või muul viisil nende importi liikmesriiki, eksporti liikmesriigist või vedu läbi liikmesriigi;

b) põhjustab asjaomastele isikutele olulist kahju, ja

c) nõuab viivitamatuid meetmeid kõnealuse häire või kahju jätkumise, suurenemise või intensiivistumise vältimiseks;

2. tegevusetus — hõlmab juhtu, kus liikmesriigi pädevad asutused ei võta eraisikute tegevuse kaudu põhjustatud takistuse korral kõiki nende võimuses olevaid vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid takistuse kõrvaldamiseks ja kaupade vaba liikumise tagamiseks oma territooriumil.

Artikkel 2

Käesolevat määrust ei tohi tõlgendada nii, nagu see takistaks mis tahes viisil liikmesriikides tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist. Nimetatud õiguste hulgas võib olla ka õigus või vabadus võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid.

Artikkel 3

1. Kui ilmneb takistus või tekib selle ilmnemise oht,

a) edastab iga asjakohast teavet omav liikmesriik (kas asjaomane liikmesriik või mitte) selle viivitamatult komisjonile ja

b) komisjon edastab selle teabe ning mis tahes muust allikast saadud asjakohaseks peetava teabe viivitamatult liikmesriikidele.

2. Asjaomane liikmesriik vastab komisjoni ja teiste liikmesriikide taotlustele saada teavet takistuse või selle ohu laadi ja võetud või kavandatavate meetmete kohta niipea kui võimalik. Liikmesriikidevaheline teabevahetus edastatakse ka komisjonile.

Artikkel 4

1. Kui ilmneb takistus ja artiklist 2 ei tulene teisiti, peab asjaomane liikmesriik

a) võtma kõik vajalikud ja proportsionaalsed meetmed, et tagada kaupade vaba liikumine liikmesriigi territooriumil vastavalt asutamislepingule, ja

b) teatama komisjonile oma asutuste poolt võetud või kavandatavatest meetmetest.

2. Komisjon edastab lõike 1 punkti b alusel saadud teabe viivitamata teistele liikmesriikidele.

Artikkel 5

1. Kui komisjon leiab, et liikmesriigis on ilmnenud takistus, teatab ta asjaomasele liikmesriigile põhjused, mille alusel komisjon on jõudnud sellisele järeldusele ning taotleb liikmesriigilt kõikide vajalike ja proportsionaalsete meetmete võtmist nimetatud takistuse kõrvaldamiseks juhtumi kiireloomulisusest lähtuvalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

2. Järelduse tegemisel võtab komisjon arvesse artiklit 2.

3. Komisjon võib asjaomasele liikmesriigile saadetud teatise avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas ning edastab teksti viivitamata kõikidele pooltele, kes seda taotlevad.

4. Viie tööpäeva jooksul pärast teksti kättesaamist liikmesriik kas:

- teatab komisjonile lõike 1 rakendamiseks võetud või kavandatavad meetmed, või

- teeb teatavaks põhjendatud selgituse selle kohta, miks asutamislepingu artikleid 30–36 rikkuvat takistust ei ole.

5. Erandjuhtudel võib komisjon lubada lõikes 4 nimetatud tähtaega pikendada, kui liikmesriik esitab nõuetekohaselt põhjendatud taotluse ning osutatud põhjused loetakse vastuvõetavateks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Farnleitner

[1] EÜT C 10, 15.1.1998, lk 14.

[2] EÜT C 359, 23.11.1998.

[3] EÜT C 214, 10.7.1998, lk 90.

--------------------------------------------------