EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31997R1035

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus

EÜT L 151, 10.6.1997, p. 1–7 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 28/02/2007; kehtetuks tunnistatud 32007R0168

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1997/1035/oj

31997R1035



Euroopa Liidu Teataja L 151 , 10/06/1997 Lk 0001 - 0007


Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97,

2. juuni 1997,

millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 213 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust

ning arvestades, et:

(1) ühendus peab oma poliitika ja vastuvõetavate õigusaktide kujundamisel ja kohaldamisel austama põhiõigusi; eriti on inimõiguste järgimine ühenduse aktide seaduslikkuse tingimus;

(2) seetõttu on ühenduse tasandil vajalik rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi nähtude kohta objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe kogumine ja analüüs, et anda ühendusele nende nähtuste kohta täielikku teavet, mis võimaldaks ühendusel täita oma kohust põhiõiguste austamise osas ja võtta neid arvesse mis tahes tema pädevusse kuuluva poliitika ja õigusaktide kujundamisel ja kohaldamisel;

(3) ühenduse institutsioonid ja liikmesriigid on paljudel juhtudel rõhutanud inimõiguste austamise tähtsust;

(4) 5. aprilli 1977. aasta ühisdeklaratsioonis [4] rõhutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon "põhiõiguste kaitse esmajärgulist tähtsust" ja teatasid, et "oma volituste täitmisel ja Euroopa ühenduste eesmärkide saavutamisel austavad ja jäävad nad austama neid õigusi";

(5) 11. juunil 1986. aastal võtsid Euroopa Parlament, nõukogu, nõukogu raames kokku tulnud liikmesriikide esindajad ja komisjon vastu ühisdeklaratsiooni rassismi ja ksenofoobia kohta, [5] milles rõhutatakse "küllaldase ja objektiivse teabe ning kõigile kodanikele rassismi ja ksenofoobia ohtude teadvustamise tähtsust ning vajadust tagada kõigi diskrimineerivate tegude või diskrimineerimise vormide ärahoidmine või lõpetamine";

(6) 29. mail 1990. aastal võtsid nõukogu ja nõukogu raames kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad vastu resolutsiooni rassismi- ja ksenofoobiavastase võitluse kohta; [6]

(7) 5. oktoobril 1995. aastal võtsid nõukogu raames kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad vastu resolutsiooni rassismi- ja ksenofoobiavastase võitluse kohta tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas [7] ning 23. oktoobril 1995. aastal võtsid nad vastu resolutsiooni haridussüsteemide reageerimise kohta rassismi ja ksenofoobia probleemidele; [8]

(8) 15. juulil 1996. aastal võttis nõukogu Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel vastu rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitleva ühismeetme; [9]

(9) 23. juulil 1996. aastal võtsid nõukogu raames kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad vastu otsuse Euroopa rassismivastase aasta kohta (1997); [10]

(10) Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. juuni 1994. aasta istung Corful otsustas suurendada jõupingutusi, määratlemaks Euroopa ühenduse tasandil rassistliku ja ksenofoobilise vägivalla aktide vastu suunatud globaalset strateegiat; sel eesmärgil asutas ta konsultatiivkomisjoni, mille ülesanne on anda soovitusi rassismi ja ksenofoobiaga võitlemiseks;

(11) Euroopa Ülemkogu 26. ja 27. juuni 1995. aasta istung Cannes'is kutsus konsultatiivkomisjoni oma tööd laiendama, et tihedas koostöös Euroopa Nõukoguga uurida Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse rajamise teostatavust;

(12) selle teostatavusuuringu tulemused esitati Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. juuni 1996. aasta istungil Firenzes;

(13) Euroopa Ülemkogu istung Firenzes kinnitas uuesti liidu otsust võidelda rassismi ja ksenofoobia vastu äärmise sihikindlusega ja kiitis heaks Euroopa järelevalvekeskuse rajamise põhimõtte;

(14) selleks, et võimalikult paremini ja sõltumatult täita seda rassismi, ksenofoobiat ja antisemitismi käsitleva teabe kogumise ja analüüsimise ülesannet ning säilitada tihedad sidemed Euroopa Nõukoguga, on vaja ühenduse tasemel luua iseseisev asutus, Euroopa Rassismi- ja Ksenofoobiakeskus (keskus), mis on juriidiline isik;

(15) rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi fenomen hõlmab palju keerukaid, tihedalt põimunud aspekte, mida on raske eraldada; seetõttu tuleb keskusele anda üldine ülesanne koguda ja analüüsida mitut ühenduse tegevusvaldkonda käsitlevat teavet; keskuse ülesanne keskendub valdkondadele, kus põhjalikud teadmised nende küsimuste kohta on ühendusele tema tegevuses eriti vajalikud;

(16) rassism ja ksenofoobia on nähtused, mis ilmnevad kõigil ühenduse tasanditel: kohalikul, regionaalsel, riiklikul ja ühenduse tasandil ning seetõttu võib ühenduse tasandil kogutud teave olla kasulik ka liikmesriikide ametiasutustele, kes kujundavad ja kohaldavad meetmeid kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil oma pädevusvaldkondades;

(17) seetõttu teeb keskus oma töö tulemused kättesaadavaks nii ühendusele kui ka liikmesriikidele;

(18) liikmesriikides on arvukalt silmapaistvaid organisatsioone, mis uurivad rassismi ja ksenofoobiat;

(19) uurimistöö koordineerimine ja organisatsioonide võrgu loomine suurendab sellise töö kasulikkust ja tõhusust;

(20) koostöö tõhustamiseks ja töö kattumise või kordamise vältimiseks eeldavad keskusele määratud ülesanded tihedaid sidemeid Euroopa Nõukoguga, kellel on sel alal märkimisväärne kogemus, nagu ka koostööd teiste organisatsioonidega liikmesriikides ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis on pädevad rassismi ja ksenofoobia nähtustega seotud valdkondades;

(21) keskus võib ise otsustada nende organisatsioonidega koostöö tegemise halduskorra; teisalt peab ühendus keskuse nimel sõlmima kokkuleppe Euroopa Nõukoguga, et seada sisse tihe koostöö viimase ja keskuse vahel; sama kehtib kõigi lepingute sõlmimisel muude rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikidega, kes võivad keskuse ülesannete täitmisel vajalikuks osutuda;

(22) keskuses töödeldavate ja vahetatavate isikuandmete kaitse peab olema tagatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ isikukaitse kohta, pidades silmas isikuandmete töötlemist ja selliste andmete vaba liikumist; [11]

(23) keskus peab oma ülesannete täitmisel olema võimalikult iseseisev;

(24) Euroopa Kohtul peab olema pädevus kuulata ja lahendada vastavalt vahekohtuklauslile keskuse lepingulisi kohustusi käsitlevaid vaidlusi, nagu ka vaidlusi keskuse lepinguvälisevastutuse üle; samuti peab Euroopa Kohtul olema pädevus menetleda keskuse vastu esitatud hagisid asutamislepingu artiklis 173 sätestatud tingimustel;

(25) vajaduse korral võib käesolevat määrust kolme aasta pikkuse ajavahemiku lõppedes kohandada, et otsustada kas keskuse ülesandeid muuta või laiendada või mitte, eriti sõltuvalt mis tahes muudatustest ühenduse pädevuses;

(26) asutamislepingu artiklis 213 sätestatud õigus koguda ja analüüsida teavet mitut ühenduse tegevusvaldkonda käsitlevat teavet ei võimalda sellise teabe kogumist spetsialiseerunud, autonoomse asutuse kaudu, mis on ise juriidiline isik; seetõttu tuleb sellise asutuse asutamise õigusliku alusena samuti kasutada artiklit 235, võimaldamaks teabe edastamist ühenduse institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikidele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga asutatakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (edaspidi "keskus").

Artikkel 2

Eesmärk ja ülesanded

1. Keskuse peamine eesmärk on ühenduse ja selle liikmesriikide varustamine Euroopa tasemel eriti artikli 3 lõikes 3 nimetatud valdkondades objektiivsete, usaldusväärsete ja võrreldavate andmetega rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi nähtuste kohta, et aidata neid meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel nende vastavates pädevusvaldkondades.

2. Keskus uurib rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi nähtuste ja ilmingute ulatust ja arengut, analüüsib nende põhjusi, tagajärgi ja mõju ning uurib nendega toimetuleku eduka praktika näiteid. Neil eesmärkidel teeb keskus oma ülesannete täitmiseks järgmist:

a) kogub, dokumenteerib ja analüüsib teavet ja andmeid, sealhulgas teadusuuringutest tulenevaid andmeid, mille talle edastavad uurimiskeskused, liikmesriigid, ühenduse institutsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid — eriti artikli 4 lõikes 1 nimetatud — ja valitsusvälised organisatsioonid;

b) rajab koostöö teabe esitajate vahel ja kujundab nende andmebaaside kooskõlastatud kasutamise poliitika, et vajaduse korral Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotluse alusel edendada nende teabe laia levitamist;

c) korraldab teadusuuringuid ja küsitlusi, ettevalmistavaid uuringuid ja teostatavusuuringuid, vajaduse korral Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotluse alusel. Seda tehes arvestab keskus juba olemasolevaid uurimusi ja muid üritusi (konverentsid, seminarid, jätkuv uurimistöö, publikatsioonid) eriti nendes keskustes ja organisatsioonides, millega ta on ühenduses Euroopa rassismi ja ksenofoobia teabevõrgu (Raxen) kaudu, vältimaks kordamisi ja tagamaks ressursside parimat kasutamist. Samuti korraldab ta ekspertide kohtumisi ja loob vajaduse korral ajutisi töörühmi;

d) rajab avalikkusele ligipääsetavad dokumentatsiooniallikad, toetab teabetegevuste edendamist ja ergutab teadusuuringuid;

e) töötab ühenduse ja liikmesriikide jaoks välja järeldusi ja arvamusi;

f) kujundab meetodeid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse parandamiseks ühenduse tasandil, kehtestades näitajaid ning kriteeriume, mis parandavad teabe järjekindlust;

g) avaldab iga-aastase aruande rassismi ja ksenofoobia olukorra kohta ühenduses, tuues esile eduka praktika näiteid, ka keskuse enda tegevuse kohta;

h) loob ja koordineerib Euroopa rassismi ja ksenofoobia teabevõrku (Raxen), mis koosneb keskuse enda kesksest üksusest koostöös riiklike ülikoolide uurimiskeskustega, valitsusväliste organisatsioonide ja erialaste keskustega, mille on asutanud organisatsioonid liikmesriikides või artiklis 7 nimetatud rahvusvahelised organisatsioonid;

i) hõlbustab ja innustab liikmesriikide muude olemasolevate püsivate nõuandvate organite korrapäraste ümarlauavestluste või kohtumiste korraldamist, millest võtavad osa sotsiaalpartnerid, uurimiskeskused ja pädevate ametiasutuste esindajad ning muud isikud või asutused, kes tegelevad rassismi ja ksenofoobiaga. Keskus arvestab riiklike või muude olemasolevate püsivate nõuandvate asutuste ümarlauavestluste tulemustega oma iga-aastases aruandes rassismi ja ksenofoobia olukorra kohta ühenduses.

Artikkel 3

Töömeetodid ja tegevusvaldkonnad

1. Keskus täidab oma ülesandeid ühenduse pädevuse piirides ja pidades silmas eesmärke, mis on võetud tema iga-aastases tegevuskavas, võttes vajalikul määral arvesse kättesaadavaid eelarvelisi ressursse.

2. Oma tegevuses võtab keskus kordamise vältimiseks arvesse ühenduse institutsioonides ja muudes institutsioonides, asutustes ja pädevates rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti Euroopa Nõukogus juba tehtud tööd ning tagab tihedas koostöös Euroopa Nõukoguga, et see lisab tegevusele väärtust.

3. Kogutav ja töödeldav teave ning andmed, läbi viidavad või toetatavad teadusuuringud, vaatlused ja uurimused peavad käsitlema rassismi ja ksenofoobia nähtuste ulatust, arengut, põhjusi ja mõju eriti järgmistes valdkondades:

a) isikute vaba liikumine ühenduses;

b) teabe- ja telesaated ning muu meedia ja kommunikatsioonivahendid;

c) haridus, kutseõpe ja noorsugu;

d) sotsiaalpoliitika, sealhulgas tööhõive;

e) kaupade vaba liikumine;

f) kultuur.

Artikkel 4

Euroopa rassismi ja ksenofoobia teabevõrk (Raxen)

1. Artikli 2 lõike 2 punktis h sätestatud võrgu võimalikult kiireks ja tõhusaks loomiseks edastavad liikmesriigid keskusele nimekirja selles artiklis nimetatud keskustest ja organisatsioonidest, millest nad teadlikud on.

2. Võttes arvesse lõikes 1 nimetatud nimekirja, kutsub keskuse haldusnõukogu rassismi ja ksenofoobia nähtustega seotud valdkondades pädevaid organisatsioone või organisatsioone, mille põhiline ülesanne on nende nähtuste analüüs, osalema Raxenis.

3. Keskus võib astuda lõikes 2 nimetatud organisatsioonidega lepingulistesse suhetesse, eriti all-lepingute abil, et täita kõiki ülesandeid, mida ta võib neile usaldada.

Keskus võib samuti ajutisel alusel ja konkreetsete ülesannete täitmiseks astuda lepingulistesse suhetesse asutustega, mis ei osale Raxenis.

Selliste ülesannete jaotus peab ilmnema keskuse iga-aastases tegevuskavas.

Artikkel 5

Isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsus

1. Keskus võib isikuandmeid koguda ainult oma käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks. Keskus kohaldab isikuandmete töötlemise ja vahetuse suhtes vastavalt käesolevale määrusele direktiivi 95/46/EÜ sätteid. Sel eesmärgil võetakse vastu nende sätete rakenduseeskirjad, pidades eriti silmas asjaomaste isikute õigusi, andmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, sobivaid kaitsemeetmeid andmete anonüümseks muutmiseks enne nende avaldamist ning töötlemise sisemist jälgimist.

2. Lõikes 1 nimetatud rakenduseeskirjad avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Keskus ei tohi töödelda isikuandmeid enne nende eeskirjade jõustumist ja kuni pole rajatud ega tööle hakanud järelevalveasutus direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 tähenduses.

Kuni sellise ühenduse institutsioonide ja asutuste jaoks rajatud ametiasutuse või -asutuste määramiseni valvab keskuse tegevust andmekaitse eeskirjade osas asutamislepingu artiklis 138e nimetatud ombudsman talle asutamislepingus antud ülesannete raames.

3. Kui liikmesriigid enne direktiivi 95/46/EÜ rakendamiskuupäeva edastavad või saavad käesoleva määruse sätete alusel isikuandmeid, kohaldavad nad selliste andmete töötlemise suhtes oma vastavaid siseriiklikke andmekaitseseadusi.

Kuni eelpool nimetatud kuupäevani võib liikmesriik, kes on edastanud keskusele andmeid, keelduda nende andmete edastamisest teisele liikmesriigile või esitada andmete edastamisele tingimusi, kui vastuvõtja ei taga edastatud andmete töötlemise vastavust direktiiviga 95/46/EÜ võrdsel andmekaitse tasemel.

Igal juhul ei säilita ega kasuta ühendus ega liikmesriigid keskuse kogutud ja edastatud isikuandmeid viisil, mis ei sobi kokku eesmärgiga, milleks keskus need on kogunud.

4. Liikmesriikidel ja siseriiklikel organitel, kes teevad keskusega koostööd, pole kohustust esitada teavet, mis on nende siseriikliku õiguse kohaselt liigitatud salajaseks.

Artikkel 6

Õigus- ja teovõime

Keskus on juriidiline isik. Tal on kõigis liikmesriikides kõige ulatuslikum õigusaktidega juriidilisele isikule omistatav õigus- ja teovõime. Eriti võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

Artikkel 7

Koostöö siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Oma ülesannete täitmise hõlbustamiseks teeb keskus koostööd organisatsioonidega liikmesriikides või rahvusvaheliste, valitsustevaheliste ning valitsusväliste organisatsioonidega, mis on pädevad rassismi- ja ksenofoobiaalaste nähtuste valdkonnas.

2. Lõikes 1 nimetatud koostöö halduskorralduse peab heaks kiitma haldusnõukogu.

3. Keskus koordineerib oma tegevust Euroopa Nõukogu tegevusega, eriti pidades silmas tema tegevuskava vastavalt artikli 8 lõike 3 punktile a. Sel eesmärgil sõlmib ühendus asutamislepingu artiklis 228 sätestatud korras keskuse nimel Euroopa Nõukoguga lepingu, mille eesmärk on tiheda koostöö sisse seadmine viimase ja keskuse vahel. Leping hõlmab Euroopa Nõukogu määratud isiku nimetamise keskuse haldusnõukogusse.

Kui keskuse tõhusaks tööks osutuvad vajalikuks lepingud muude rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikidega, sõlmib ühendus sellised lepingud keskuse nimel eespool nimetatud korras.

Artikkel 8

Haldusnõukogu

1. Keskuse haldusnõukogu koosneb ühest iga liikmesriigi poolt nimetatavast sõltumatust isikust, ühest Euroopa Parlamendi poolt nimetatud sõltumatust isikust, ühest Euroopa Nõukogu poolt vastavalt artikli 7 lõikele 3 nimetatud sõltumatust isikust ja komisjoni esindajast. Haldusnõukogu liikmed on isikud, kellel on kohane kogemus inimõiguste ning rassistlike, ksenofoobiliste ja antisemiitlike nähtuste analüüsi valdkonnas.

Igale liikmele nimetatakse samal viisil asendusliige.

2. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimed teatatakse komisjonile avaldamiseks Euroopa Ühenduste Teatajas. Nende ametiaeg kestab kolm aastat ja neid võib veel üheks ametiajaks nimetada. Haldusnõukogu valib oma esimehe ja aseesimehe ning teised artiklis 9 nimetatud juhatuse liikmed.

Igal haldusnõukogul liikmel või tema puudumise korral tema asendusliikmel on üks hääl. Otsused võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega. Esimees osaleb hääletusel. Euroopa Nõukogu määratud isik ei hääleta lõike 3 punktides d ja e nimetatud otsuste puhul.

3. Haldusnõukogu teeb keskuse tööks vajalikke otsuseid. Eriti teeb ta järgmist:

a) määrab keskuse iga-aastase tegevuskava kooskõlas eelarve ja kättesaadavate ressurssidega; vajaduse korral võib seda kava aasta jooksul uuesti läbi vaadata;

b) võtab vastu keskuse aastaaruande ning selle järeldused ja arvamused ning edastab need Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele; tagab aastaaruande avaldamise;

c) nimetab ametisse keskuse direktori;

d) võtab vastu keskuse iga-aastase eelarveprojekti ja eelarve;

e) kiidab heaks raamatupidamise ja annab direktorile eelarve täitmise kinnituse.

4. Haldusnõukogu võtab vastu oma kodukorra. Haldusnõukogu tuleb esimehe kutsel kokku vähemalt kaks korda aastas.

Artikkel 9

Juhatus

1. Juhatus koosneb haldusnõukogu esimehest, aseesimehest ja kõige rohkem kolmest muust haldusnõukogu liikmest, kaasa arvatud Euroopa Nõukogu nimetatud isik ja komisjoni esindaja.

2. Juhatus korraldab keskuse tööd, jälgib kavade ettevalmistamist ja täideviimist ning valmistab keskuse direktori abiga ette haldusnõukogu koosolekuid. Lisaks täidab juhatus kõiki ülesandeid, mille talle vastavalt oma kodukorrale usaldab haldusnõukogu.

Artikkel 10

Direktor

1. Keskust juhib direktor, kelle komisjoni ettepaneku põhjal nimetab ametisse haldusnõukogu nelja aasta pikkuseks ajavahemikuks; sama isiku võib ametisse tagasi nimetada.

2. Direktor vastutab järgmise eest:

a) artikli 2 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmine;

b) keskuse iga-aastase tegevuskava koostamine ja täideviimine;

c) käesolevas määruses nimetatud aastaaruande, järelduste ja arvamuste koostamine;

d) kõik personaliküsimused ja igapäevased haldusküsimused.

3. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle ja juhatuse koosolekutel.

4. Direktor on keskuse seaduslik esindaja.

Artikkel 11

Personal

1. Keskuse personal allub Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavatele määrustele ja eeskirjadele.

2. Keskus kasutab oma personali suhtes ametisse nimetavale asutusele antud õigusi.

3. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu kohased rakenduseeskirjad.

Artikkel 12

Eelarve

1. Iga eelarveaastal, mis vastab kalendriaastale, koostatakse kõigi keskuse tulude ja kulude kalkulatsioon ja kantakse keskuse eelarvesse.

2. Hiljemalt iga aasta 15. veebruariks koostab direktor järgmise eelarveaasta esialgse eelarve projekti. Esialgne eelarve projekt hõlmab järgmiseks eelarveaastaks kavandatud tegevuskulud ja tegevuskava. Direktor esitab esialgse projekti koos ametikohtade loeteluga haldusnõukogule.

3. Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4. Keskuse tulud koosnevad järgmistest vahenditest, ent ei piirdu üksnes nendega:

a) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa ühenduste üldeelarves (komisjoni jaotises) eraldi rubriigi alla;

b) osutatud teenuste eest saadud tasu;

c) kõik artiklis 7 nimetatud organisatsioonide rahalised toetused;

d) kõik liikmesriikide vabatahtlikud rahalised toetused.

5. Keskuse kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja infrastruktuuri kulusid, tegevuskulusid ja kulusid, mis tulenevad Raxenis osalevate institutsioonide või asutuste ja kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest.

6. Haldusnõukogu võtab eelarve projekti vastu ja edastab selle komisjonile. Selle alusel teeb komisjon vastava Euroopa Ühenduste esialgsesse üldeelarve projekti kantava toetuse kalkulatsiooni, mille ta esitab nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 203.

7. Haldusnõukogu võtab keskuse lõpliku eelarve vastu enne eelarveaasta algust, kohandades seda vajaduse korral ühenduse toetuse ja keskuse muude vahenditega.

8. Keskuse eelarvet täidab direktor.

9. Järelevalvet keskuse poolt kohustuste võtmise ja kulude eest maksmise ning keskuse kõigi tulude kindlakstegemise ja sissenõudmise üle teostab komisjoni finantskontrolör.

10. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab direktor komisjonile, haldusnõukogule ja kontrollikojale eelmise eelarveaasta keskuse tulude ja kulude aruande.

Kontrollikoda vaatab selle aruande läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 188c.

11. Haldusnõukogu annab direktorile eelarve täitmise kinnituse.

12. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoni ja kontrollikojaga konsulteerimist vastu sisemised finantssätted, mis täpsustavad eriti keskuse eelarve koostamise ja täitmise korra.

Artikkel 13

Keskuse tööks vajaliku tõlketeenuse osutamise tagab põhimõtteliselt Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 2965/94. [12]

Artikkel 14

Privileegid ja immuniteedid

Keskuse suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 15

Euroopa Kohtu pädevus

1. Keskuse lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus.

Euroopa Kohtul on pädevus vastavalt keskuse sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2. Lepinguvälise vastutuse puhul hüvitab keskus kooskõlas liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtetega kogu kahju, mida keskus või selle teenistujad on oma kohustuste täitmisel põhjustanud.

Euroopa Kohtul on pädevus mis tahes sellist kahju käsitlevates vaidlustes.

3. Euroopa Kohtul on asutamislepingu artiklis 173 sätestatud tingimustel pädevus keskuse vastu esitatud hagide menetlemisel.

Artikkel 16

Aruandmise kord

Kolmanda aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist edastab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele keskuse tegevuse arenguaruande, vajaduse korral koos ettepanekutega keskuse ülesandeid muuta või laiendada, võttes eriti arvesse ühenduse pädevuse arengut rassismi ja ksenofoobia valdkonnas.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast kuupäeva, mil pädevad ametiasutused otsustavad keskuse asukoha.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 2. juuni 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Van Mierlo

[1] EÜT C 78, 12.3.1987, lk 15.

[2] EÜT C 132, 28.4.1997.

[3] EÜT C 158, 26.5.1997, lk 9.

[4] EÜT C 103, 27.4.1977, lk 1.

[5] EÜT C 158, 25.6.1986, lk 1.

[6] EÜT C 157, 27.6.1990, lk 1.

[7] EÜT C 296, 10.11.1995, lk 13.

[8] EÜT C 312, 23.11.1995, lk 1.

[9] EÜT L 185, 24.7.1996, lk 5.

[10] EÜT C 237, 15.8.1996, lk 1.

[11] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[12] EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

--------------------------------------------------

Top