Parem õigusloome – kokkulepe ELi institutsioonide vahel

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

• Selle eesmärk on parandada ELis õigusloomet, tagades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon („kolm institutsiooni“) pühenduvad lojaalsele ja läbipaistvale koostööle kogu õigusloometsükli jooksul.
• Kokkulepe asendab 16. detsembri 2003. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, ilma et see piiraks parlamendi ja komisjoni 20. oktoobri 2010. aasta suhete raamkokkulepet.

PÕHIPUNKTID

Iga-aastane ja mitmeaastane programmitöö

Iga uue koosseisu ametiaja alguses lepivad kolm institutsiooni kokku mitmeaastastes prioriteetides. Lisaks teevad nad igal aastal komisjoni iga-aastase tööprogrammi põhjal iga-aastaseid institutsioonidevahelisi prioriteete käsitleva ühisavalduse. Esimene selline ühisdeklaratsioon võeti vastu 2017. aasta kohta.

Mõju-uuringud

Kokkuleppega nähakse ette, et komisjon peaks läbi viima mõju-uuringu kõikide oma peamiste õigusloomega seotud ja mitteseotud ettepanekute kohta. Elemendid, mida tuleks mõju-uuringutes käsitleda:

• majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne mõju;
• subsidiaarsus ja proportsionaalsus;
• mõju konkurentsivõimele ja eelkõige VKEdele;
• digitaalaspektid;
• territoriaalne mõju.

Mõjuhinnangute objektiivse kvaliteedikontrolli tegemisel toetub komisjon õiguskontrollikomiteele, mis koosneb osaliselt välisekspertidest.

Parlament ja nõukogu võivad teha mõju-uuringud oma oluliste muudatuste kohta, kui nad peavad seda asjakohaseks ja vajalikuks. Lisaks sellele sätestatakse kokkuleppes eeskirjad avalikkuse ja sidusrühmadega konsulteerimiseks ja ELi õigusaktide järelhindamiseks.

Läbipaistvus

Kokkuleppes rõhutatakse õigusloomeprotsessi läbipaistvuse edendamise tähtsust, kasutades selleks muu hulgas:

• parema praktilise korra kokkulepet kolme institutsiooni vahel rahvusvaheliste lepingute puhul tehtava koostöö ja teabe jagamise kohta;
• kolmepoolsete läbirääkimiste* asjakohast läbiviimist;
• üldsuse ühist teavitamist õigusloomeprotsessi edukast tulemusest;
• seadusandlike aktide ühist andmebaasi, mis võimaldab selgelt jälgida õigusloomeprotsessi eri etappe.

Delegeeritud ja rakendusaktid

Kokkuleppes sätestatakse eeskirjad delegeeritud ja rakendusaktide kasutamise selgitamiseks ja hõlbustamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291 ning see sisaldab lisa koos sellekohaste standardklauslitega. Eelkõige lepiti kokku, et:

• komisjon konsulteerib delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ELi riikide ekspertidega ning et parlamendi ja nõukogu ekspertidel on võrdne juurdepääs kõigile asjaomastele kohtumistele ja dokumentidele;
• kõik Lissaboni lepingu eelsed toimikud viiakse kiiresti kooskõlla;
• toimuvad edasised läbirääkimised delegeeritud ja rakendusaktide mittesiduvate piiritlemiskriteeriumide kindlaksmääramiseks (st ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamise mittesiduvad kriteeriumid) ning
• luuakse delegeeritud õigusaktide avalik register (institutsioonidevaheline delegeeritud õigusaktide register „DelReg“ on kasutusel alates 2017. aasta lõpust).

ELi õiguse rakendamine ja kohaldamine

Kokkulepe hõlmab kolme uuenduslikku meedet, mis aitavad muuta ELi õiguse rakendamise ja kohaldamise paremaks ja selgemaks.

• 1.

  ELi riigid peavad sõnaselgelt teavitama avalikkust ELi riikides võetud meetmetest ELi õiguse ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse või ELi õiguse rakendamiseks kooskõlas 2011. aasta ühisdeklaratsioonidega seoses selgitavate dokumentidega, mis kaasnevad nendest meetmetest teavitamisega;

• 2.

  ELi riikidel palutakse ELi õigusakti oma õigusesse ülevõtmise akti või seotud dokumenti selgelt märkida lisatud reguleerivad täiendused (nn „gold plating“ ehk kuldamine), mida ELi õigusakt ei sisaldanud.

• 3.

  Komisjonil tuleb oma iga-aastasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse aruandesse märkida kõik ELi riikide õigusaktidesse tehtud reguleerivad lisandused.

Lihtsustamine

Kokkuleppe kohaselt kohustuvad kolm institutsiooni tegema koostööd, et lihtsustada õigusakte ja vähendada koormusi, tagades samal ajal õigusaktiga taotletud eesmärkide täitmise. Kolm institutsiooni kinnitavad:

• oma kohustust kasutada uuestisõnastamist olemasolevate õigusaktide sagedasemaks muutmiseks ning kui uuestisõnastamine ei ole asjakohane, siis kodifitseeritakse õigusakti tekst võimalikult kiiresti pärast muutmisakti vastuvõtmist;
• oma soovi edendada kõige tõhusamaid regulatiivseid vahendeid, nagu ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine, et vältida ülemäärast reguleerimist ja vähendada halduskoormust.

Komisjon esitab iga-aastase ülevaate ELi jõupingutuste tulemuste kohta õigusaktide lihtsustamisel ja halduskoormuse vähendamisel, kasutades selleks oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm (REFIT).

Lepingu rakendamine

Kokkuleppe punktis 50 on sätestatud, et kolm institutsiooni hindavad korrapäraselt selle rakendamist institutsioonidevahelise kooskõlastuse rühma kaudu ja et nad kohtuvad igal aastal poliitilisel tasandil edusammude hindamiseks.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 13. aprillist 2016.

TAUST

Lisateave:

• Institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta – infotund (Euroopa Parlamendi veebisait)
• Parema õigusloome kokkulepe (Euroopa Liidu Nõukogu veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 11–14)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi 9. märtsi 2016. aasta otsus Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe sõlmimise kohta (2016/2005(ACI)) (ELT C 50, 9.2.2018, lk 91–97)

Ühisavaldus ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta (ELT C 446, 29.12.2017, lk 1–3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kuues osa, institutsioonilised ja rahandussätted, I jaotis, institutsioonilised sätted, 2. peatükk, liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted, 1. jagu, liidu õigusaktid, artikkel 290 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 172)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kuues osa, institutsioonilised ja rahandussätted, I jaotis, institutsioonilised sätted, 2. peatükk, liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted, 1. jagu, liidu õigusaktid, artikkel 291 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 173)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kuues osa, institutsioonilised ja rahandussätted, I jaotis, institutsioonilised sätted, 2. peatükk, liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted, 2. jagu, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted, artikkel 295 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 175)

Ühisavaldus ELi 2017. aasta õigusloome prioriteetide kohta (ELT C 484, 24.12.2016, lk 7–8)

Euroopa Parlamendi ja komisjoni avaldus, mis tehakse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe vastuvõtmisel (ELT L 124, 13.5.2016, lk 1)

Liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta (ELT C 369, 17.12.2011, lk 14)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 27. oktoobri 2011. aasta ühine poliitiline deklaratsioon selgitavate dokumentide kohta (ELT C 369, 17.12.2011, lk 15)

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepe (ELT L 304, 20.11.2010, lk 47–62)

Isntitutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT C 321, 31.12.2003, lk 1–5)

Viimati muudetud: 31.07.2018