EUROOPA KOMISJON
Brüssel,7.7.2016
COM(2016) 445 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, rakendamise kohta
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määruse (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, rakendamise kohta
1.Sissejuhatus
Ehitustoodete määrus asendas varasema ehitustoodete määruse, kehtestades ühtlustatud tingimused ehitustoodete turustamiseks ELis. Ehitustoodete määrust on täielikult kohaldatud alates 2013. aasta juulist.
Käesolevas, ehitustoodete määruse artikli 67 lõikes 2 nõutud aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatakse ülevaade ehitustoodete määruse rakendamise seisust, sh saadud kogemused, ehitustoodete määruse eesmärkide saavutamise ulatus ja lahendamist vajavad probleemid.
Faktilised tõendid, millel käesolev aruanne põhineb, on saadud komisjonile esitatud liikmesriikide ja sidusrühmade aruannetest, liikmesriikidelt ja tähtsamatelt sidusrühmadelt peamiselt nõuanderühma, alalise ehituskomitee ning turujärelevalve ja halduskoostöö rühma korrapärase tagasiside kaudu ning 2015. aasta juulis lõpule viidud välisest uuringust „Ehitustoodete määruse rakendamise analüüs“.
Käesolevas aruandes ei käsitleta teemasid, mis juba sisalduvad konkreetsetes uuringutes, komisjoni koostatud aruannetes ja hiljem aasta jooksul koostatavates aruannetes. Nende hulka kuulub 2014. aasta aruanne ohtlike ainete kohta, aruanne 2015. aastal vastu võetud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kohta ja peatselt avaldatav aruanne Euroopa Tehniliste Hindamisasutuste Organisatsiooni (EOTA) rahastamise kohta (esitatakse 1. jaanuariks 2017).
Samuti on ehitussektori suhtes kohaldatavate ELi õigusaktide, sh ehitustoodete määruse ühtsus ning nendega seotud kulud ja tulud sektori jaoks allutatud sektoriülesele kõlblikkuskontrollile, mis on planeeritud 2017. aastaks. Seoses ehitustoodete määruse majandusliku mõjuga on algatatud uuring, mille tulemusi oodatakse 2016. aasta suvel.
2.Ehitustoodete määruse lähenemisviis
Ehitustoodete määruse eesmärgid
Ehitustoodete määruse põhieesmärk jääb samaks kui ehitustoodete direktiivis, st tagada ühtse turu parem toimimine ja ehitustoodete vaba liikumise parandamine ELis, kehtestades ühtlustatud tingimused ehitustoodete turustamiseks.
Ehitustoodete määrusel on samuti konkreetsed tegevuseesmärgid: olemasoleva süsteemi lihtsustamine, kasutatud mõistete ja määratluste selgitamine ning kogu struktuuri usaldusväärsuse suurendamine. Samuti aitavad kõik need eesmärgid kaasa ELi VKEde poliitikale, mille eesmärgiks on luua võrdsed tingimused VKEde ja eelkõige mikroettevõtjate jaoks.
Ehitustoodete määruse käsitlusviis aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020“ ning programmi „Ehitus 2020“ eesmärkidele, eelkõige ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutlikule konkurentsivõimele.
Ehitustoodete määruse toimimine
Ehitustoodete määruse põhine süsteem ühtlustab ehitustoodete turustamise tingimused, luues ühtse tehnilise keele, mis määratleb olulised omadused seoses nende toimivusega ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes: ühtlustatud standardid ja Euroopa hindamisdokumendid. Need peavad hõlmama ehitustööde põhivajaduste valdkonda. Kui ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga või selle kohta on välja antud Euroopa tehniline hinnang, koostab tootja sellise toote turule laskmise korral toimivusdeklaratsiooni ja kinnitab vastavale tootele CE-märgise.
Ehitustoodete määruse püüe konsolideerida ehitustoodete ühtset turgu erineb üldpõhimõtetest, mis esialgu sätestati nõukogu resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilise ühtlustamise ja standardite suhtes ning mis hiljem vaadati läbi otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta. Peamised erinevused on järgmised:
Pädevuse jaotus ELi ja liikmesriikide vahel: EL tegeleb ühtse turu juurdepääsueeskirjadega. Liikmesriigid vastutavad ehitustöödele kohaldatavate ohutus-, keskkonna- ja energianõuete eest.
Ühtlustatud turustamistingimused: ehitustoodete või nende koha kehtivate nõuete ühtlustamise asemel piiravad ELi õigusaktid (ehitustoodete määrus) iseennast, et luua ühtlustatud tingimused selliste toodete turustamiseks. Ühtlustatud tehnilised andmed on mõeldud ehitustoodete vaba ringluse hõlbustamiseks ja ettevõtjatele ühtse turu kõikide eeliste kasutamiseks võimaluste loomiseks.
Ühtse tehnilise keele abil saavad töötajad, riigiasutused ja ehitustoodete kasutajad usaldusväärset teavet toodete toimivuse võrdlemiseks. Muud eelised on järgmised:
tooteid on testitud ainult korra vastavalt ühtlustatud standardile või Euroopa hindamisdokumendile;
riigi ametiasutused saavad määrata toimivusnõuded, kasutades ühtlustatud standardeid või Euroopa hindamisdokumente;
ehitustoodete kasutajad saavad paremini kindlaks määrata oma toimivusega seotud nõudluse;
turujärelevalve saab toetuda ühele ühisele teabestruktuurile.
Üldine rakendamine
Kuna ehitustoodete määrus kehtestab uue dokumentatsiooni, menetlused ja kohustused, nähakse määrusega ette üleminekuperiood. Ehitustoodete määrust hakati täielikult kohaldama 1. juulil 2013, st vähem kui kolm aastat enne käesolevat aruannet. See on üks põhjus, miks mõnda ehitustoodete määrus rakendamise aspekti ei ole veel võimalik täielikult hinnata, mistõttu on käesolev hindamine osaliselt esialgne.
Ülemineku ajal käivitas komisjon teabekampaaniad, mis on peamiselt suunatud ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kuid samuti avaliku sektori asutustele ja ehitustoodete kasutajatele. Ka mitu tööstusliitu ja avaliku sektori asutust viisid läbi teabekampaaniaid, mis olid suunatud nende liikmetele või territooriumidele.
Üldiselt on kõik asjaomased isikud rakendanud ehitustoodete määrusega nõutud elemente: näiteks tegutsevad kogu Euroopas teavitatud asutused ja tehnilise hindamise asutused; liikmesriikides töötavad ehitustoodete kontaktpunktid. Samas ei ole mõnda aspekti veel täies ulatuses rakendatud ja need vajavad täiendavat tööd, mida käsitletakse järgmistes punktides.
3.Ehitustoodete turustamise eeskirjad
Ehitustoote ELi turul müümiseks on vajalikud toimivusdeklaratsioon ja CE-märgis. Ühtlustatud valdkonnaga hõlmatud toodete tootjad peavad neid kasutama. Samuti on need ainus vahend edastada teavet toodete toimivuse kohta seoses oluliste omadustega, mis on määratletud ehitustoodete määrusega.
Ühtne kohaldamine on vajalik ehitustoodete määrusega loodud toodete toimivuse teabesüsteemi tõhususe tagamiseks. Seetõttu peavad ehitustoodete turustamise ühtlustatud tingimusi käsitlevad eeskirjad olema kehtestatud ELi tasandil ehitustoodete määrusega või vähemalt selle kaudu. Kui liikmesriigi avaliku sektori asutused võtavad vastu oma lähenemisviisid, kahjustaks see järjepidevust ja suurendaks ühtse turu killustatust.
Sellest hoolimata jätkub riiklike märgiste kasutamine mitmes liikmesriigis ehitustoodete määruse põhimõtete vastaselt. Ei ole lubatud riiklikud eelprotsessid või kontrollid, mis hõlmavad ühtlustatud valdkonda. See kehtib ka vabatahtlike märgiste kohta, millel puudub mis tahes siseriiklik tähendus, kuna need takistavad alusetult CE-märgisega ehitustoodete vaba liikumist, näiteks siis, kui see on seotud nõudlikuma toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiga, mida teostavad ehitusjärelevalve või kindlustusandjad, või kui see on seotud finantsstiimulitega.
Seda on kinnitanud Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-100/13, milles sätestati, et liikmesriigid peaksid hoiduma lisanõuete kehtestamisest. Selle kohtuotsuse kohaldatavus ehitustoodete määruse kohaselt ja selle lai ulatus, mis hõlmab kõiki ühtlustatud standardeid, kinnitab ühtse tehnilise keele kohustuslikku iseloomu. Kuna ehitustoodete määruse raames või selle abil loodud ühtlustatud süsteemi peetakse ammendavaks, ei ole jäetud ruumi muudele süsteemidele, mis reguleerivad ehitustoodete turustamist ühtlustatud valdkonnas. Komisjon on seetõttu palunud kõigil liikmesriikidel ühtlustada oma siseriiklikud süsteemid nende põhimõtetega ja ta jälgib tähelepanelikult kohandusi, mida nad teevad.
Teine paljude sidusrühmade arvates märkimisväärne rakenduslik probleem on see, et toimivusdeklaratsiooni ja CE-märgisega nõutud teabes esineb oluline kattuvus, mis põhjustab täiendavat haldus- ja finantskoormust. Artikli 9 lõike 2 paindliku tõlgendamise kohaselt võib CE-märgis sisaldada ainult olulist teavet ning osutada toimivusdeklaratsioonile seoses muu teabega. Toimivusdeklaratsioon tuleks esitada kas paberil koos tootega, elektrooniliselt või veebisaidi kaudu. See peaks vähendama tootjate koormust, täites sellega ehitustoodete määruse lihtsustamise eesmärgid. Komisjon jätkab sellise lihtsustatud ja paindliku lahenduse edendamist, kuid tagab ka õiguskindluse tootjate jaoks, kes ei soovi erinevaid tõlgendusi liikmesriikide tasandil.
4.Ehitustoodete kontaktpunktid
Ehitustoodete kontaktpunktid, mille on kõik liikmesriigid loonud teabe andmiseks siseriiklike eeskirjade kohta, toimivad ja vastavad tööstusharu teabepäringutele. Euroopa Komisjon avaldab nimekirja ehitustoodete kontaktpunktidest ning korraldab korrapäraselt nende koosolekuid, et tagada asjakohane kooskõlastamine ja parimate tavade vahetamine.
Samas on teadlikkus ehitustoodete kontaktpunktide osutatavate teenuste kohta jätkuvalt suhteliselt väike ning on tõstatatud küsimusi nende vastamiskiiruse ja esitatava teabe kvaliteedi kohta.
Komisjon kaalub meetodeid olukorra parandamiseks, sh ühtse digiportaali algatuse kontekstis, mille eesmärk on ühtlustada ühtse turuga seotud õiguste kohta teavet ja teenuseid pakkuvad olemasolevad ELi ja siseriiklikud teabeplatvormid.
Samaaegselt komisjoni algatustega peavad liikmesriigid ka edaspidi abistama oma ehitustoodete kontaktpunkte, et tagada nende parem toimimine ja suurendada nende tuntust ehitusektoris.
5.Ühtlustatud standardid
Ehitustoodete määruse kohaselt on 457 olemasolevat ühtlustatud standardit, millele on viidatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT), ja nende enam kui 2 000 tugistandardit peamiseks ühtse tehnilise keele allikaks selles valdkonnas. Ühtlustatud standardid katavad praeguseks hinnanguliselt umbes 75 –80 % kõikidest ehitustoodetest. Enamikku neist standarditest hakati kohaldama natukene enne ehitustoodete määruse täielikku jõustumist, mis selgitab osaliselt sidusrühmade muljet, nagu oleksid ehitustoodete määrusega kaasnenud põhjalikud muudatused.
Erinevalt ühtlustatud standarditest, mis on töötatud välja liidu ühtlustamisalaste õigusaktide kohaselt täielikult uue õigusraamistiku alusel, sätestavad ehitustoodete määrusel põhinevad ühtlustatud standardid eeldatavasti ainult ehitustoodete oluliste omaduste toimivuse hindamise meetodid ja nõuded. Üldiselt ei kehtesta need toodete enda toimivuse nõudeid. See on tingitud eespool kirjeldatud pädevuse jaotusest ELi ja liikmesriikide vahel.
Üks ehitustoodete määruse eripärasid on see, et see näeb ette kohustusliku ühtlustatud standardite kasutamise tootjate jaoks, kui nad lasevad oma ehitustooted turule, ja liikmesriikide asutuste jaoks, kui nad kehtestavad nende kasutamist käsitlevad nõuded. See tähendab, et kõik sidusrühmad saavad toetuda kehtestatud ühtlustatud eeskirjadele ega pea rakendama teisi (siseriiklikke) vahendeid sellel eesmärgil.
Kuna ühtlustatud standardite kasutamine on kohustuslik ehitustoodete puhul ja neil standarditel on oluline mõju turule, on olemas konkreetne vajadus nende kõrge kvaliteedi tagamise järele. Nende vastuvõtmismenetlused tuleb luua ja neid kohaldada seda eesmärki silmas pidades. Eriti oluline on, et erinevad sidusrühmade kategooriad oleksid õiglaselt ja võrdselt esindatud ning et järgitaks ehitustoodete määruse artikli 3 lõikes 3 ja artiklis 27 sätestatud eeskirju uute toimivusklasside ja toimivuse piirtasemete kehtestamise kohta. Neis kahes valdkonnas on võimalik saavutada paremaid tulemusi.
Kuna enamik ühtlustatud standardeid loodi ehitustoodete direktiivi ajastul ning need kõik töötati välja 10–20 aastat tagasi avaldatud standardimisvolituste alusel, tuleb osa neist kooskõlas tehnilise ja turu arenguga läbi vaadata. Samuti ei ole kõiki ehitustoodete määruse erifunktsioone veel põhjalikult rakendatud. Üleminek ehitustoodete direktiivilt ehitustoodete määrusele on nõudnud, et sidusrühmad, Euroopa standardiorganisatsioonid ja liikmesriikide asutused õpiksid uusi funktsioone omaks võtma ja neid ühtlustatud standarditele üle kandma. Selle protsessi alustamine on osalt veninud ja kohandamine on pooleli.
Need asjaolud on nõudnud komisjonilt suuremat jälgimist ja järelevalvet. Seetõttu ei ole ELTs osutatud paljudele ühtlustatud kandidaatstandarditele enne asjakohaste kohanduste tegemist või delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist klasside ja/või piirtasemete hõlmamiseks. Pidev koostöö Euroopa Standardikomitee (CEN) konsultantidega on oluline, et parandada olukorda enne ühtlustatud standardite esitamist komisjonile nende viidete avaldamiseks ELTs.
Kuigi ehitustoodete määrus ei toonud endaga kaasa ulatuslikke muutusi selle valdkonna ühtlustatud standardite üldraamistikus, on sidusrühmad hiljuti nõudnud kiiremat ja paremini ühtlustatud standardimisprotsessi, et standardid vastaksid paremini kasutajate vajadustele. Ehitustoodete määrusel põhinevate ühtlustatud standardite ammendavus, mida kinnitab eespool viidatud Euroopa Kohtu kohtuasi C-100/13, nõuab endiselt mitme standardi kohandamist. Samuti tuleb esitada uusi või läbivaadatud standardimistaotlusi ja kõrvaldada ELTs osutamata ühtlustatud standardite praegune mahajäämus. Kõike seda on võimalik saavutada ainult parandatud koostööga CENi, liikmesriikide, tööstuse, komisjoni ja asjakohaste sidusrühmade vahel eelkõige standardimise ühise algatuse kaudu.
6.Euroopa Tehniliste Hindamisasutuste Organisatsioon (EOTA)
Toodete puhul, mille toimivust ei ole võimalik täielikult hinnata ühtlustatud standardite kaudu, määratakse ehitustoodete määruses erimenetlused, mis hõlmavad Euroopa Tehnilise hinnangu andmise taotlust tootjate poolt ning Euroopa hindamisdokumentide koostamist ja vastuvõtmist EOTA, tehniliste hindamisasutuste organisatsiooni poolt.
EOTA poliitilistest eesmärkidest, nagu need on määratletud ehitustoodete määruses ning mis tulenevad ehitustoodete direktiiviga kogutud kogemustest ja kriitikast, saavutati järgmised: lühendada ja lihtsustada menetlusi, vähendada kulusid tootjate jaoks ning uuta need menetlused läbipaistvamaks. Et liikuda tootekinnituste väljastamiselt lihtsalt nende toimivuse hindamiseni, oli esimeseks sammuks kehtestada põhimõtete kogum, mis muudeti seejärel spetsiifilisteks protseduurideks Euroopa hindamisdokumentide koostamise ja vastuvõtmise jaoks. Vastavus nendele põhimõtetele on olnud hea, kuna kaasatud tootjad ja komisjon on suuremal määral nendes menetlustes osalenud.
Alates 2011. aasta novembrist on enamik liikmesriike määranud tehnilise hindamise asutused, kes kasutavad komisjoni elektroonilisi vahendeid ning järgivad rangeid kriteeriume, mis on sätestatud ehitustoodete määruses ja põhinevad sellel. Euroopa tehnilise hinnangu andmise ja seega ka Euroopa hindamisdokumentide projektide taotluste ettevalmistamisega tegeleb tavaliselt piiratud arv tehnilise hindamise asutusi.
Samas ei ole üleminek ehitustoodete direktiivilt ehitustoodete määrusele veel täielikult lõppenud. Umbes 90 % ehitustoodete määruse alusel avaldatud Euroopa tehnilistest hinnangutest põhinevad endiselt Euroopa tehnilise tunnustuse suunistel, mida kasutatakse Euroopa hindamisdokumentidena. Nende tavade põhimõtetes lepiti kokku Euroopa Tehniliste Hindamisasutuste Organisatsiooniga ja neid tuleb järgida mis tahes komplikatsioonide vältimiseks, eelkõige kaasatud tootjate jaoks. Euroopa tehnilise tunnustuse suuniste teisendamine Euroopa hindamisdokumentideks, alustades nendest, mida kasutatakse kõige sagedamini, on pooleli. Ehitustoodete direktiivi alusel (30. juuniks 2013. aastal) avaldatud Euroopa tehnilisi tunnustusi võivad tootjad kasutada Euroopa tehniliste hinnangutena kuni nende kehtivuse lõppemiseni (maksimaalselt viis aastat, ehk võimalik kuni 30. juunini 2018. aastal).
Paradigma muutumine tehnilistes hindamisasutustes „tootekinnitusest“ „toimivuse hindamiseks“ on peamiseks raskuseks ehitustoodete määruse Euroopa hindamisdokumentide koostamist ja vastuvõtmist käsitlevate sätete nõuetekohasel rakendamisel. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1062/2013 (ehitustoodetele antava Euroopa tehnilise hinnangu vormi kohta) vastuvõtmise järel leppisid EOTA ja komisjon kokku põhimõtetes, mis juhivad Euroopa hindamisdokumentide koostamist, ja töötasid välja üksikasjalikud suunised nende protsesside käigus saadud kogemuse põhjal. Kõik see võimaldas avaldada ELTs 2015. aasta juulis esmakordselt viite Euroopa hindamisdokumentidele.
EOTA ei ole komisjoni teavitanud vajadusest lahendada tehniliste hindamisasutuste vahelisi erimeelsusi, millele on osutatud ehitustoodete määruse artiklis 23. See ei tähenda samas, et vastavad erimeelsused puuduvad, kuna eelkõige on esinenud viivitusi Euroopa hindamisdokumentide vastuvõtmisel EOTAs.
Seega toimivad ehitustoodete määruse artiklid 19, 20, 21 ja 24 kooskõlas oma eesmärkidega. Praktiline üleminek ehitustoodete direktiivilt ehitustoodete määrusele oleks võinud olla kiirem ja kehtestatud menetlusi võib endiselt täiendavalt ühtlustada. Siiski on võimalik üldiselt Euroopa hindamisdokumentide kiiremaks ja läbipaistvamaks lõplikuks vormistamiseks vajalikke parandusi teha ilma õigusaktide ettepanekuteta.
7.Teavitatud asutused ja teavitavad asutused
Ehitustoodete määrusega loodud süsteemi usaldusväärsus sõltub peamiselt teavitatud asutustest,, kes peavad täitma rangeid nõudeid oma tehnilise pädevuse, sõltumatuse ja vastutuse kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nende sõltumatusele, mis on üks kriteerium, mida rõhutati ehitustoodete määruse vastuvõtmise käigus. Liikmesriikide määratud teavitavad asutused vastutavad siseriikliku teavitamise ja järelevalvemenetluste eest.
Teavitatud asutuste rühma ja selle alarühmade tegevust on parandatud nende tugevdatud õigusliku toega ehitustoodete määruses. Kooskõlastamine on vajalik, et tagada kehtestatud eeskirjade ühtlane kohaldamine vältimaks selles valdkonnas kehtivatest erinevatest tavadest tingitud juhuslikku kriitikat.
Suurenenud õiguskindlus ja järjepidevus saavutati, kui ehitustoodete määruse V lisa muudeti komisjoni 18. veebruari 2014. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 568/2014. See määrus selgitas teavitatud asutuste kaasatuse ulatust ja rolli ehitustoodete toimivuse püsivuse hindamisel ja kinnitamisel. Seetõttu mõistavad teavitatud asutused nüüd oma kohustusi paremini.
Üleminek ehitustoodete direktiivilt ehitustoodete määrusele on toonud kaasa paradigma muutuse ka teavitatud asutuste jaoks.
Mõned neist peavad endiselt kohanema, et täielikult hõlmata liikumist suunatud sertifitseerimistegevuse poole, lisaks nende funktsioonide muudele selgitustele. See mõjutab samuti akrediteerimisstandardite kasutamist teavituseesmärkidel.
Ehitustoodete määruse selle valdkonna sätete kohaldamisele saadud tagasiside viitab asjaolule, et mõned eeskirjad võiksid olla täpsemad. Ühtlasi saaksid need sätted kasu täiendavast uurimisest selles suhtes, kas neid tuleks distantseerida uue lähenemise põhimõtetest.
8.Mikroettevõtjad ja lihtsustamine
Võrdsete tingimuste loomiseks VKEde ja mikroettevõtjate jaoks sätestab ehitustoodete määrus vabastused toimivusdeklaratsiooni koostamise kohustusest ja lihtsustatud menetlused ehitustoodete turule laskmiseks.
Praeguses rakendamisetapis on kogemused endiselt piiratud seoses enamike nende võimaluste praktilise kasutamisega, v.a ilma katsetamiseta liigitamist, jagamist ja astmelisust puudutavaid lihtsustatud menetlusi käsitlevad eeskirjad. Neid sätteid kasutatakse sagedasti asjakohastel juhtudel.
Siiski puuduvad siiani dokumenteeritud tõendid muude asjaomaste võimaluste kasutamise kohta. See võib tähendada, et ettevõtjate loodetud finants- ja halduskoormuse vähenemist ei ole toimunud. Sidusrühmade viidatud piiratud kohaldamise põhjused hõlmavad järgmist:
erinevad tavad ja tõlgendused liikmesriikides;
tööstusharu vähene teadlikkus nendest võimalustest;
ebakindlus ehitustoodete määruse kesksete mõistete tähenduse suhtes;
probleemid „samaväärsuse“ tõestamisel ja/või alternatiivsete tehniliste dokumentide esitamisel;
kahtlused seoses saavutatava finantssäästu tegeliku ulatusega;
ametiasutuste või kasutajate hukkamõistu kartus, kui menetlusi ei kohaldata (nõuetekohaselt).
Need kahtlused on mõjutanud eelkõige mikroettevõtjate potentsiaali kohaldada artikli 37 lihtsustatud menetlusi kavandatud viisil ehitustoodete määruse regulatiivse protsessi käigus.
Vajalik näib olevat terviklik lähenemisviis, mis selgitab täiendavalt edasist tegevust, et vastata paremini ELi ehitussektoris tegutsevate VKEde, eelkõige mikroettevõtjate ootustele. Komisjon peab hõlbustama neid suundumusi arutelude kaudu tehnilisel platvormil.
9.Turujärelevalve
2008. aastal vastu võetud uue õigusraamistiku raames kehtestas määrus (EÜ) nr 765/2008 peamise haldusraamistiku turujärelevalve jaoks liikmesriikides, samas kui otsus nr 768/2008/EÜ sisaldas viitesätteid konkreetsete turujärelevalve menetluste kohta: neid sätteid tuli kasutada, lisades need sektoripõhistesse õigusaktidesse. Ehitustoodete määruse turujärelevalvega seotud artiklid 56–59 põhinevad seega ulatuslikult otsuse nr 768/2008/EÜ artiklitel R31 kuni R34, kuid neid on kohandatud asjaomase konteksti jaoks. Neid kohandusi võib käsitleda mõnede ehitustoodete määruse rakendamise käigus kogetud turujärelevalve probleemide osalise põhjusena.
Turujärelevalveasutuste toimimine liikmesriikides põhineb määrusel (EÜ) nr 765/2008 alates selle kohaldamise algusest 1. jaanuaril 2010 ning kõik liikmesriigid on need nõuetekohaselt asutanud ehitustoodete jaoks, kuigi nende vahendite kättesaadavus ja tegelik mõju turule erineb. Nende koostöö turujärelevalve ja halduskoostöö rühma raames on mõne viimase aasta jooksul pidevalt suurenenud, osaliselt ELi uue finantstoetuse tõttu rühma tegevusele. Turujärelevalve ja halduskoostöö rühm on hiljuti võtnud mitu ühist turujärelevalvealaseid meetmeid ja andnud tõhusa panuse ICSMS-süsteemi arendamisse, et rahuldada paremini ehitussektori vajadusi. Üldise tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt loodud süsteemi RAPEX on samuti kasutatud ehitustoodete jaoks, et tagada nende ohutu kasutamine.
Lisaks sellele on turujärelevalve ja halduskoostöö rühmas koostamisel ehitustoodete riskihindamise sektoripõhise lähenemisviis. Samuti üritavad liikmesriikide asutused ületada praeguseid probleeme, kohaldades ehitustoodete määruse artikleid 56–58, et ühtlustada asjaomaseid menetlusi. Need suundumused on väga kasulikud tulevaste otsuste jaoks, mis käsitlevad turujärelevalve parandamist liikmesriikides.
10.Järeldused, soovitused ja tulevik
Ehitustoodete määrust on rakendatud alles suhteliselt lühikese aja jooksul, mistõttu ei ole veel saavutatud kõiki eesmärke, mida ehitustoodete määrusega taotleti. Oluline osa eespool nimetatud teatatud probleemidest on seotud raskustega rakendamisel ja sidusrühmadepoolsete viivitustega kohandamisel. Enne seda, kui on võimalik teha lõplikke järeldusi õigusaktide toimimise kohta, on vajalik edasine töö rakendamise parandamiseks eelkõige riigi tasandil (näiteks seoses ühtse tõlgendamise ja vaba liikumise takistuste kõrvaldamisega), kuid ka teiste osaliste poolt, nagu CEN ja EOTA. Sellel põhjusel ei pea komisjon praegu ehitustoodete määruse muudatusettepanekute esitamist asjakohaseks.
Komisjon näeb samas selget vajadust jätkata dialoogi liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, jälgida olukorda tähelepanelikult ja tagada olemasolevate eeskirjade täitmine.
Selgitamise eesmärgil juba tehtud töö alusel, millega toetatakse täiendavalt ehitustoodete määruse piisavat ja ühtlast rakendamist, ning keskendudes käesolevas aruandes nimetatud valdkondadele võiks jätkata jõupingutusi täiendava tõlgendava ja juhendava materjali koostamisel ning teavitus- ja teadvustamistegevusi.
On olemas potentsiaal kiirema ja ühtsema standardimismenetluse tagamiseks, kus standardid vastavad paremini nende kasutajate vajadustele, tehes tõhusat koostööd CENi, liikmesriikide, tööstuse ja komisjoniga.
EOTA puhul oleks võimalik ühtlustada ehitustoodete määruse II lisas sätestatud menetluseeskirju, et tagada delegeeritud õigusakti kaudu Euroopa hindamisdokumentide kiirem ja läbipaistvam lõplik vormistamine.
Selles etapis näeb komisjon vajadust selgitada täiendavalt teatavaid ehitustoodete määruse sätteid, et toetada ühtset kohaldamist, eelkõige järgmist:
•
artikkel 5 toimivusdeklaratsiooni koostamise erandite kohta;
•
artikkel 6 toimivusdeklaratsiooni sisu kohta;
•
artikli 9 lõige 2 CE-märgise kohase teabe kohta;
•
artikkel 37 lihtsustatud menetluste kohta mikroettevõtjate puhul;
•
artikkel 38 lihtsustatud menetluste kohta individuaalselt toodetud või tellimusel valmistatud toodete kohta;
•
artiklid 56–58 turujärelevalvemenetluste kohta.
Komisjon kavatseb jätkata määruse rakendamise tähelepanelikku jälgimist, et tuvastada võimalikud täiendavad probleemid, mis ei pruugi olla veel lahendatud tõlgendamise tasandil.
Komisjon alustab kindlaksmääratud teemadel asjakohaste sidusrühmadega täiendavat dialoogi tehniliste platvormide kaudu, mis kutsutakse kokku 2016. aasta lõpuks. Kui ehitustoodete määruse rakendamine jõuab ootuspäraselt hilisemasse etappi ning võttes arvesse dialoogide ja seotud tulevaste uuringute tulemusi, sektoripõhiseid hindamisi ja aruandeid, vaatab komisjon läbi ehitustoodete määruse toimimise.