EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32015R2282
Commission Regulation (EU) 2015/2282 of 27 November 2015 amending Regulation (EC) No 794/2004 as regards the notification forms and information sheets (Text with EEA relevance)
Komisjoni määrus (EL) 2015/2282, 27. november 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni määrus (EL) 2015/2282, 27. november 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 325, 10.12.2015, p. 1–180
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk I | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.1 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.10 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.11 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.13 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.2 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.3 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.4 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.5 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.6 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.7 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.8 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa I lk III.9 | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa III.A | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | lisa III.B | 30/12/2015 | |
Modifies | 32004R0794 | Asendamine | Tekst | 30/12/2015 |
10.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 325/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2282,
27. november 2015,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, (1) eriti selle artiklit 33,
olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
(1) |
Riigiabi ajakohastamise algatuse raames on esmajoones püütud kindlaks määrata ühiseid põhimõtteid, millest lähtudes komisjon saaks hinnata kõigi abimeetmete siseturuga kokkusobivust. Komisjon peab abimeedet aluslepinguga kokkusobivaks ainult juhul, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele: panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse; riigi sekkumise vajadus; asjakohasus; ergutav mõju; proportsionaalsus; ning konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine. Riigiabi suuniseid on muudetud ja täiendatud, et viia need kooskõlla kõnealuste ühiste hindamispõhimõtetega. Seepärast tuleks kohandada määruses (EÜ) nr 794/2004 (2) sisalduvaid riigiabiteatiste vorme ja teabelehti, et komisjonile laekuks kogu teave, mida tal on vaja hindamise läbiviimiseks ajakohastatud riigiabieeskirjade kohaselt. |
(2) |
Abimeetmed peaksid vastama ka läbipaistvuskriteeriumidele, mis on esitatud läbipaistvust käsitlevas teatises (3) ja mille eesmärk on suurendada riigiabi kokkusobivust, vähendada ebakindlust ning võimaldada ettevõtjatel kontrollida, kas konkurentidele antud abi on seaduslik. Samuti on suurema läbipaistvuse puhul riigi ja piirkonna ametiasutustel lihtsam tagada õigusnormide täitmist, kuna nii on eri tasanditel antud abi kohta rohkem teavet, mis võimaldab võtta tõhusamaid kontrolli- ja järelmeetmeid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Seetõttu peaksid teavitavad liikmesriigid esitama asjakohast teavet abimeetmetega seotud teabe avaldamise kohta. |
(3) |
Kuna suurte eelarvetega abikavad, uudseid elemente sisaldavad abikavad või abikavad, mis hõlmavad märkimisväärseid muudatusi turul, tehnoloogias või regulatiivraamistikus, võivad mõjutada kaubandust ja konkurentsi, peaksid liikmesriigid selliseid kavasid hindama. Koos asjaomasest abikavast komisjonile teatamisega peaksid liikmesriigid esitama ka hindamiskava projekti, et komisjon saaks seda hinnata. Seepärast tuleks määrusele (EÜ) nr 794/2004 lisada uus hindamiskava vorm, mida liikmesriigid peaksid kasutama. |
(4) |
Määrust (EÜ) nr 794/2004 tuleks seepärast vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 794/2004 muudetakse järgmiselt:
1) |
Pealkiri asendatakse järgmisega: „Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004., millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks”; |
2) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale; |
3) |
III A ja III B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. november 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 248, 24.9.2015, lk 9.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
(3) Komisjoni teatis, millega muudetakse järgmisi komisjoni teatisi: ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga, regionaalabi suunised aastateks 2014-2020 filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta, suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta ning suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 198, 27.6.2014, lk 30).
I LISA
I lisa muudetakse järgmiselt:
1) |
I osa asendatakse järgmisega: „I OSA. ÜLDTEAVE 1. Teatise staatus Kas käesolevas vormis edastatud teave käsitleb:
2. Abi andja andmed Asjaomane liikmesriik: … Liikmesriigi piirkond (piirkonnad) (NUTS 2. tasand); lisage teave regionaalabi staatuse kohta: … Kontaktisik(ud):
Märkige abi andva asutuse nimi, aadress (koos veebiaadressiga) ja e-posti aadress:
Vastutav kontaktisik alalise esinduse juures:
Kui soovite, et komisjoni poolt liikmesriigile saadetud kirjadest saadetaks koopia ka teistele riigiasutustele, märkige palun nende nimi, aadress (koos veebiaadressiga) ja e-posti aadress:
3. Abisaajad 3.1. Abisaaja(te) asukoht:
3.2. Vajaduse korral projekti(de) asukoht
3.3. Sektor(id), mida abimeede mõjutab (st sektorid, kus abisaajad tegutsevad):
3.4. Abikava korral palutakse lisada järgmine teave: 3.4.1. Abisaajate liik:
3.4.2. Abisaajate hinnanguline arv:
3.5. Üksikabi puhul, mis on antud kas abikava raames või sihtotstarbelise üksikabina, palun täpsustada: 3.5.1. Abisaaja(te) nimi: … 3.5.2. Abisaaja(te) liik: …
Töötajate arv: … Aastakäive (täissumma riigivääringus, viimasel majandusaastal): … Aastabilansi kogumaht (täissumma riigivääringus, viimasel majandusaastal): … Seotud ettevõtja või partnerettevõtjate olemasolu (palun lisage komisjoni VKEsid käsitleva soovituse artikli 3 lõike 5 kohane avaldus, (3) milles kinnitatakse, kas abi saav ettevõtja on sõltumatu või seotud või partnerettevõtja) (4): …
3.6. Kas abisaaja on raskustes olev ettevõtja (5)?
3.7. Täitmata tagasinõudekorraldused 3.7.1. Üksikabi puhul Liikmesriigi ametiasutused kohustuvad peatama teatatud abi andmise ja/või maksmise, kui abisaaja käsutuses on veel varem saadud ebaseaduslik abi, mis on komisjoni otsusega (nii üksikabi kui ka abikava suhtes) kuulutatud siseturuga kokkusobimatuks, seniks, kuni abisaaja on tagasi maksnud või maksnud blokeeritud kontole kogu ebaseadusliku abi, siseturuga kokkusobimatu abi ja vastava tagasinõudmise intressi.
Palun esitage viide siseriikliku õigusliku aluse kohta: … 3.7.2. Abikava puhul Liikmesriigi ametiasutused kohustuvad peatama teatatud abi andmise ja/või maksmise, kui abisaaja käsutuses on veel varem saadud ebaseaduslik abi, mis on komisjoni otsusega (nii üksikabi kui ka abikava suhtes) kuulutatud siseturuga kokkusobimatuks, seniks, kuni abisaaja on tagasi maksnud või maksnud blokeeritud kontole kogu ebaseadusliku abi, siseturuga kokkusobimatu abi ja vastava tagasinõudmise intressi.
Palun esitage viide siseriikliku õigusliku aluse kohta: … 4. Siseriiklik õiguslik alus 4.1. Palun nimetage abimeetme siseriiklik õiguslik alus, kaasa arvatud rakendussätted ja viited allikatele: Siseriiklik õiguslik alus: … … Rakendussätted (vajaduse korral): … … Viited (vajaduse korral): … 4.2. Palun lisage käesolevale teatisele üks järgevatest:
4.3. Kui tegu on lõpptekstiga, siis kas see sisaldab meetmete rakendamiskeeldu, mille kohaselt saab abiandev asutus abi anda alles pärast seda, kui komisjon on abi kinnitanud?
4.4. Kui õigusliku aluse tekstis sisaldub meetmete rakendamiskeeld, palun näidake, kas abi andmise kuupäev on:
5. Andmed abi kohta, selle eesmärk ja kestus 5.1. Abimeetme nimetus (üksikabi puhul abisaaja nimi) … 5.2. Abi eesmärgi lühikirjeldus … 5.3. Kas meede hõlmab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) (6) projekti kaasrahastamist?
5.4. Abi liik 5.4.1. Kas teatis on seotud abikavaga?
5.4.2. Kas teatis on seotud üksikabiga (8)?
5.4.3. Kas rahastamissüsteem on abimeetme lahutamatu osa (näiteks maksutaolised lõivud, et saada vajalikke rahalisi vahendeid, võimaldamaks abi andmist)?
5.5. Kestus ☐ Kava Märkige viimane kavandatud kuupäev, milleni kõnealuse kava alusel võib abi anda. Kui kestus ületab kuut aastat, märkige palun, miks on pikem ajavahemik kava eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. … ☐ Üksikabi Märkige kavandatud kuupäev, millest alates võib abi anda: (10) … Kui abi makstakse välja osamaksetena, märkige iga osamakse kavandatud kuupäev(ad) … 6. Abi kokkusobivus Üldised hindamispõhimõtted (punkte 6.2–6.7 ei kohaldata põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi suhtes (11) ) 6.1. Palun märkige ühist huvi pakkuv põhieesmärk ja vajaduse korral lisaeesmärk, mida abi aitab saavutada:
6.2. Palun selgitage, miks on vaja riigi sekkumist. Riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: abi peab võimaldama kõrvaldada selgelt kindlaks tehtud turutõrget. … … 6.3. Palun märkige, miks abi on asjakohane vahend ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks, nagu on määratletud punktis 6.1. Juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks, kui konkurentsi vähem moonutavad meetmed võimaldavad saavutada sama positiivset panust. … … 6.4. Palun märkige, kas abil on ergutav mõju (st kas abi muudab ettevõtja käitumist nii, et see hakkab tegelema lisategevusalaga, millega ta ilma abita ei tegeleks või tegeleks piiratud või teistsugusel viisil).
Palun märkige, kas tegevused, mida on alustatud enne abitaotluse esitamist, on abikõlblikud.
Kui on abikõlblikud, siis palun selgitage, kuidas on ergutava mõju nõue on täidetud. … … 6.5. Palun näidake, kas antav abi on proportsionaalne: kas see vastab investeeringute või tegevuse ergutamiseks vajalikule miinimumsummale. … … 6.6. Palun näidake ära abi võimalik negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele ning selgitage, mil määral positiivne mõju selle üles kaalub. … … 6.7. Palun märkige kooskõlas läbipaistvuse teatisega, (13) kas järgmine teave avaldatakse ühel riiklikul või piirkondlikul veebisaidil: heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele; abi andva(te) asutus(t)e andmed; individuaalsete abisaaja(te) andmed, abimeede (14) ja abisumma iga abisaaja kohta; abi eesmärk, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE, suurettevõtja); komisjoni poolt abimeetmele antud viitenumber; piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasandil) ja põhiline majandussektor, milles abisaaja tegutseb (NACE 2 rühma tasandil) (15).
6.7.1. Esitage veebiaadress või -aadressid, kus teave on kättesaadav: … … 6.7.2. võimaluse korral esitage keskse veebisaidi aadress või -aadressid, kuhu kogutakse teavet piirkondlikelt veebisaitidelt: … … 6.7.3. Juhul kui punktis 6.7.2 osutatud veebiaadressid ei ole teatise esitamise ajal teada, kohustub liikmesriik komisjoni teavitama, kui need veebisaidid on loodud ja aadressid on teada. 7. Abimeede, abisumma, abi osakaal ja rahastamisvahendid 7.1. Abimeede ja abisumma Täpsustage, mis vormis abisaajale abi antakse ja abisumma (16) (vajaduse korral iga meetme kohta):
Garantiide puhul näidake tagatavate laenude (maksimaalne) summa: … Laenude puhul näidake antava laenu maksimaalne (nominaal)summa: … 7.2. Abimeetme kirjeldus Iga punktis 7.1 esitatud nimekirjast valitud abimeetme puhul palun kirjeldage abi kohaldamise tingimusi (näiteks maksustamist, kas abi antakse teatavate objektiivsete kriteeriumide alusel automaatselt või toimub see abi andva ametiasutuse äranägemisel): … … 7.3. Rahastamisallikas 7.3.1. Täpsustage abimeetme rahastamine:
7.3.2. Kas eelarve võetakse vastu igal aastal?
7.3.3. Kui teatis käsitleb olemasoleva kava muutmist, märkige palun iga abimeetme kohta kavas tehtavate teatatud muudatuste mõju: üldeelarvele … aastaeelarvele (18) … 7.4. Kumuleerimine Kas abi võib kumuleerida abi või vähese tähtsusega abiga, (19) mis saadakse muudest kohalikest, piirkondlikest või riiklikest allikatest (20) samade abikõlblike kulude katmiseks?
… … Palun kirjeldage, milline mehhanism on võetud kasutusele kumuleerimist käsitlevate eeskirjade järgimise tagamiseks: … …
8. Hindamine 8.1. Kas kava kavatsetakse hinnata (21)?
Kui abikava ei kavatseta hinnata, palun selgitage, miks te arvate, et hindamise kriteeriumid ei ole täidetud. …
Milliste kriteeriumide alusel on kava kavatsetud järelhinnata:
Kui mõni käesolevas punktis osutatud kriteerium on täidetud, siis märkige palun hindamisperiood ja täitke hindamiskavast teatamiseks kasutatav täiendava teabe leht (1. lisa, osa III.8) (22). … 8.2. Palun märkige, kas mõnda sarnast abikava on juba hinnatud (kui jah, siis lisage viide ja link asjakohastele veebilehtedele). … 9. Aruandlus ja järelevalve Selleks et komisjon saaks kontrollida abikava ja üksikabi, kohustub teavitav liikmesriik:
Maksualaste abikavade puhul:
10. Konfidentsiaalsus Kas teatis sisaldab ametisaladust, (24) mida ei tohiks avaldada kolmandatele osapooltele?
…
11. Muu teave Vajaduse korral märkige mis tahes muu teave, mis on abi hindamiseks oluline. … … 12. Lisatud dokumendid Palun loetlege siin kõik teatisele lisatud dokumendid ja lisage need paberkandjal või esitage asjaomased internetiaadressid. … … 13. Kinnitus Kinnitan, et käesolevas vormis, selle lisades ja teatisele lisatud dokumentides esitatud teave on mulle teadaolevatel andmetel täpne ja täielik. Allkirjastamise kuupäev ja koht: … Allkiri: … Allkirjastanud isiku nimi ja ametikoht: … 14. Täiendava teabe leht 14.1. Valige üldise teabe vormil esitatud teabe alusel täiendava teabe leht, mis tule täita:
14.2. Abi puhul, mis ei ole hõlmatud ühegi eespool nimetatud täiendava teabe lehega, palun valige Euroopa Liidu toimimise lepingu, suunise või muud riigiabi suhtes kohaldatava dokumendi asjakohane säte:
Palun põhjendage selles punktis valitud kategooriatesse kuuluva abi kokkusobivust: … … Praktilistel kaalutlustel on soovitatav lisana esitatud dokumendid nummerdada ja viidata nimetatud dokumendi numbritele täiendava teabe lehtede asjaomastes punktides.” |
2) |
Osad III.1, III.2, III.3, III.4, III.5, III.6, III.7, III.8, III.9, III.10 ja III.11 asendatakse järgmisega: „III OSA TÄIENDAVA TEABE LEHED OSA III.1. A Regionaalabi raames investeeringuteks ettenähtud üksikabi kohta esitatava täiendava teabe leht Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega (30) (edaspidi „RAG”) hõlmatud, investeerimiseks antavast üksikabist teatamiseks. Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, esitatakse asjaomane teave iga abisaaja kohta. 1. Kohaldamisala 1.1. Meetmest teatamise põhjused:
1.2. Teatatud abimeetme kohaldamisala 1.2.1. Palun kinnitage, et abisaajaks ei ole raskustes olev äriühing (32) … 1.2.2. Kui meede hõlmab lairibavõrkude kasutamise valdkonna investeeringuteks ettenähtud abi, siis selgitage palun, kuidas abi andev asutus tagab, et järgnevad tingimused on täidetud, ning esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele ja/või seda kinnitavad dokumendid:
… 1.2.3. Kui meede hõlmab teadusuuringute infrastruktuurile (34) valdkonna investeeringuteks ettenähtud abi, siis kinnitage palun, et abi andmise tingimuseks on läbipaistva ja diskrimineerimiseta juurdepääsu tagamine sellele infrastruktuurile, ning esitage seda kinnitavad dokumendid ja/või viited õigusliku aluse vastavatele osadele (RAG punkt 13). … 1.2.4. Palun esitage taotlusvormi koopia ja abi andmise leping (või selle projekt). 2. Täiendav teave abisaaja, investeerimisprojekti ja abi kohta 2.1. Abisaaja 2.1.1. Abisaaja(d): … 2.1.2. Kui abisaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või tegelikult abi saava(te)st ettevõtja(te)st erinev juriidiline isik, kirjeldage palun asjaomaseid erinevusi. … … 2.1.3. Kirjeldage üksikasjalikult, kuidas on abisaaja seotud kontserniga, kuhu ta kuulub, ja muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega: … … 2.2. Investeerimisprojekt 2.2.1. Palun esitage teatatud investeerimisprojekti kohta järgmine teave:
2.2.2. Kui teatis hõlmab punkti a aladel tehtud investeeringut või ühe või mitme VKE poolt tehtud investeeringuid (35) punkti c aladel (RAG punkt 34), siis täpsustage palun teatamisel märgitud alginvesteeringu kategooria(d) (RAG punkti 20 alapunkt h):
2.2.3. Juhul, kui teatis hõlmab suurettevõtjate poolt tehtud investeeringut punkti c aladel, siis täpsustage palun teatamisel märgitud alginvesteeringu kategooria (i) (RAG punkt 15 ja punkti 20 alapunkt i):
2.2.4. Palun kirjeldage lühidalt investeeringut ja selgitage, kuidas asjaomane projekt on seotud eespool märgitud alginvesteeringu ühe või mitme kategooriaga: … … 2.3. Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud 2.3.1. Palun esitage investeerimisprojekti abikõlblike kogukulude jaotumine nominaal-ja diskonteeritud väärtuses:
2.3.2. Palun kinnitage, et omandatud varad on uued (RAG punkt 94) (40).
2.3.3. Palun tõendage, et VKEde puhul on abikõlblike kulude hulka arvestatud investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kuludest mitte rohkem kui 50 % (RAG punkt 95). … 2.3.4. Palun tõendage, et tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral ületavad abikõlblikud kulud ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul (RAG punkt 96). … 2.3.5. Palun esitage viide õiguslikule alusele või selgitage, kuidas on tagatud see, et olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul ületavad abikõlblikud kulud vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal (RAG punkt 97). Vajaduse korral esitage dokumendid, milles need arvandmed on esitatud. … 2.3.6. Materiaalse vara rentimise korral esitage palun viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et arvesse tuleb võtta järgmisi tingimusi (RAG punkt 98), või selgitage, kuidas nende tingimuste täitmist saab muul moel kindlaks teha.
2.3.7. Regionaalabi suuniste punktis 99 on ette nähtud, et ettevõtte omandamise korral tuleks arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui varade soetamiseks on enne nende ostmist juba abi antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata. Kui ettevõtte omandamisega kaasneb täiendav abikõlblik investeering, tuleb sellise investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtte varade ostukuludele. Kui teatatud juhtum on seotud eelmainituga, siis selgitage palun, kuidas neid tingimusi on arvesse võetud ja esitage selle kinnituseks dokumendid. … 2.3.8. Kui investeerimisprojekti abikõlblikud kulud sisaldavad immateriaalset vara, siis selgitage palun, kuidas on tagatud, et regionaalabi suuniste punktides 101–102 (41) sätestatud tingimusi arvesse võetakse. Sellistel juhtudel esitage palun täpne viide õigusliku aluse vastavale sättele. … 2.4. Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud Palun selgitage
… 2.5. Abikõlblike kulude diskonteeritud väärtuse ja abisumma arvutamine 2.5.1. Palun märkige alljärgnevas tabelis kogu investeerimisprojekti kestel kantavate abikõlblike kulude üksikasjad abikõlblike kulude liigi kaupa:
Palun märkige kuupäev, mille suhtes summad diskonteeriti, ja ka see, millist diskontomäära kasutati (44): … 2.5.2. Palun märkige alljärgnevas tabelis investeerimisprojektile antud (antava) abi üksikasjad kohaldatavate abiliikide kaupa:
Palun märkige kuupäev, mille suhtes summad diskonteeriti, ja ka see, millist diskontomäära kasutati: … Märkige palun iga punktis 2.5.2 esitatud tabelis nimetatud abiliigi puhul, kuidas arvutati toetuse ekvivalent:
2.5.3. Kui mõni projektile antavast abimeetmest ei ole veel kindlaks määratud, siis palun märkige see ära ja selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et abi ülemmäärast kinni peetakse (RAG punktid 82 ja 83): … 2.5.4. Kas projekti kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui see on nii, siis palun märkige, milliste rakenduskavade raames võib ESI fondide vahendeid saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadavad summad. … 2.5.5. Kui abisaaja (kontserni tasandil) on saanud abi ühe (või mitme) alginvesteeringu raames, mida ta alustas samas NUTS 3 piirkonnas teatatud investeeringuprojekti tööde alustamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul (RAG punkti 20 alapunkt t), siis esitage palun andmed abimeetme kohta iga eelnevalt abi saanud alginvesteeringu kaupa (sealhulgas investeerimisprojekti lühikirjeldus, abitaotluse esitamise kuupäev, abi andmise kuupäev, tööde alustamise kuupäev, abisummad ja abikõlblikud kulud) (46).
2.5.6. Palun kinnitage, et algsele investeerimisprojektile antav abi kogusumma ei ületa abi ülemmäära (mis on sätestatud RAG punkti 20 alapunktis m), võttes arvesse abi ülemmäära suurendamist VKEde puhul (vastavalt RAG punktile 177) ja vajaduse korral kohandatud abisummat (vastavalt RAG punkti 20 alapunktile c). Esitage asjakohased tõendavad dokumendid ja arvutused. … 2.5.7. Juhul kui investeerimisprojektile antakse abi mitme regionaalabi kava alusel või kui abi kumuleeritakse sihtotstarbelise üksikabiga, siis kinnitage palun, et esimene abi andev asutus on võimaliku abi ülemmäära projekti kohta eelnevalt välja arvutanud, ja märkige abi ülemmäär. Selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et abi ülemmäära arvesse võetakse (RAG punkt 92). … 2.5.8. Kui alginvesteering on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektiga, siis palun selgitage, viidates regionaalabi suuniste punkti 93 sätetele, kuidas määratakse kindlaks projekti puhul kohaldatava abi ülemmäär ja erinevad abisaajad. … 3. Meetme kokkusobivuse hindamine 3.1. Panus piirkondliku eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus 3.1.1. Palun
… 3.1.2. Palun selgitage, kuidas abi aitab kaasa piirkonna arengule (48). … 3.1.3. Kui teatises käsitletakse üksikabi taotlust abikava raames, siis palun selgitage, kuidas projekt toetab kava eesmärkide saavutamist, ning esitage seda tõendavad dokumendid (RAG punkt 35). … 3.1.4. Kui teatises käsitletakse sihtotstarbelist üksikabi, siis palun selgitage, kuidas projekt toetab asjaomase piirkonna arengustrateegia elluviimist, ning esitage seda tõendavad dokumendid (RAG punkt 42). … 3.1.5. Palun selgitage, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et investeeringut peab asjaomases piirkonnas säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 36). Palun esitage viide õigusliku aluse (nt abi andmise leping) vastavale sättele. … 3.1.6. Kui teatatud kava raames antavat abi arvutatakse palgakulude alusel, selgitage palun, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist luuakse uusi ametikohti ja et selle investeeringuga loodud iga töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist (RAG punkt 37). Palun esitage viide õigusliku aluse (nt abi andmise leping) vastavale sättele. … 3.1.7. Palun esitage viide õiguslikule alusele või tõendage, et abisaajad peavad omavahenditest või välise rahastamise kaudu rahastama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest ning tegema seda ilma igasuguse riikliku finantstoetuseta (49) (RAG punkt 38). … 3.1.8. Kas viisite läbi või kohustute läbi viima investeeringu keskkonnamõju hinnangu? (RAG punkt 39).
Kui ei, siis selgitage, miks ei ole selle projekti puhul keskkonnamõju hinnangut nõutud. … 3.2. Meetme asjakohasus 3.2.1. Kui teatises käsitletakse sihtotstarbelise üksikabi andmist, siis tõendage palun, kuidas selline abi aitab asjaomase piirkonna arengule paremini kaasa kui kava alusel antav abi või muud liiki meetmed (RAG punkt 55): … 3.2.2. Juhul kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (50) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (51) (RAG punkt 57): … 3.3. Ergutav mõju ja meetme proportsionaalsus 3.3.1. Palun kinnitage, et teatatud konkreetse investeerimisprojekti raames alustati töid alles pärast abitaotluse esitamist (RAG punkt 64). Palun esitage abisaaja poolt abi andvale asutusele saadetud abitaotluse koopia ja tööde alustamise kuupäeva kinnitav tõend. … 3.3.2. Palun kirjeldage abi ergutava mõju selgitamiseks vastupidist stsenaariumi, viidates ühele regionaalabi suuniste punktis 61 sätestatud kahest stsenaariumist. … 3.3.3. 1. stsenaariumi (st RAG p 61 kohase investeerimisotsuse) puhul esitage palun järgmine teave (või viidake esitatud vastupidise stsenaariumi asjakohastele osadele) (RAG punkt 104):
3.3.4. 2. stsenaariumi (st RAG p 61 kohase asukoha valiku) puhul esitage palun järgmine teave (või viidake esitatud vastupidise stsenaariumi asjakohastele osadele) (RAG punkt 105):
3.3.5. Kui regionaalabi antakse ESI fondide vahendusel punkti a aladel investeeringutele, mida on vaja ELi õigusaktides kehtestatud normatiivide saavutamiseks, selgitage palun järgmist (ja esitage tõendavad dokumendid):
… 3.4. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine 1. stsenaariumi puhul Asjaomase turu määratlus 3.4.1. Palun esitage alljärgnev teave, mille põhjal saab teha kindlaks asjakohased tooteturud (st tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad (RAG punktid 129 ja 130):
3.4.2. Palun esitage teave ja seda kinnitavad tõendusmaterjalid abisaaja asjakohase geograafilise turu kohta: … Turuvõim (RAG punkt 115 ja punkti 132 alapunkt a) 3.4.3. Palun esitage alljärgnev teave abisaaja turupositsiooni kohta (enne abi saamist ja investeeringu lõppedes eeldatavasti saavutatav turupositsioon):
3.4.4. Esitage asjaomase turu struktuuri kohta hinnang, milles käsitletakse näiteks turu kontsentratsiooni taset, võimalikke takistusi turule sisenemisel, tarbijate ostujõudu ning takistusi laienemisel või turult lahkumisel. Palun esitage võimaluse korral sõltumatu kolmanda isiku tõendeid, et kinnitada selles küsimuses tehtud järeldusi. … Tootmisvõimsus (RAG punkt 132) 3.4.5. Märkige hinnanguline investeeringuga loodav täiendav tootmisvõimsus (rahaline väärtus ja maht): … Kõigil juhtudel Selged negatiivsed mõjud 3.4.6. 1. stsenaariumi puhul esitage palun asjaomase tooteturu kohta järgmine teave ja seda kinnitavad tõendid (55):
2. stsenaariumi puhul märkige palun, kas ilma abita oleks investeering paigutatud mõnda teise piirkonda, kus regionaalabi osakaal on kõrgem kui sihtpiirkonnas või samal tasemel (RAG punkt 139)? Palun esitage tõendid. … 3.4.7. Palun kinnitage, kas abisaaja on esitanud avalduse, kus ta kinnitab, et ei ole (kontserni tasandil) sulgenud EMPs kahe aasta jooksul enne abi taotlemise kuupäeva sama või sarnast tegevust või et tal ei ole abi taotlemise hetkel kavatsust sellist tegevust kusagil mujal EMPs sulgeda kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 23). Kui selline avaldus on esitatud, palun lisage teatisele selle koopia, kui ei, siis palun selgitage, miks seda ei ole esitatud. … 3.4.8. Kui abisaaja (kontserni tasandil) on lõpetanud sama või sarnase tegevuse EMP muus piirkonnas kahe aasta jooksul enne abi taotlemist või kui ta kavatseb seda teha kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist, ning kui ta on viinud selle tegevuse üle sihtpiirkonda või kavatseb seda teha, siis selgitage, miks ta arvab, et abi ja tegevuse üleviimise vahel ei ole põhjuslikku seost (RAG punkt 122). … 3.4.9. Palun selgitage, kas riigiabi otsese tagajärjena võiks EMPs kaduda märkimisväärne arv töökohti asukohtades, kus need praegu on. Kui nii, siis palun märkige kaotatud töökohtade arv ja protsent asukoha töötajate koguarvust. … 4. Muu teave Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel: … OSA III.1.B Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade kohta esitatava täiendava teabe leht Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega (56) (edaspidi „RAG”) hõlmatud investeerimisabi kavadest teatamiseks. 1. Kohaldamisala 1.1. Põhjused, miks kavast teatatakse ja miks seda ei rakendata üldise grupierandi määruse (57) või vähese tähtsusega abi määruse (58) alusel.
1.2. Teatatud kava kohaldamisala 1.2.1. Kinnitage, et teatatud kava õiguslikus aluses on ette nähtud, et komisjonile tuleb teatada üksikabist, mida antakse abisaajale, kes on lõpetanud EMPs tegutsemise samal või sarnasel tegevusalal (59) kahe aasta jooksul enne abi taotlemise kuupäeva või kellel on abi taotlemise hetkel kavatsus selline tegevus lõpetada kahe aasta jooksul pärast toetatava investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 23). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … 1.2.2. Kinnitan, et teatatud kavas on sätestatud, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei anta allpool loetletud äriühingute ja sektorite kategooriatele. Palun nimetage iga kategooria juures kava õigusliku aluse vastav säte.
1.2.3. Kui kava hõlmab lairibavõrkude valdkonna investeeringuteks ettenähtud abi, siis palume täpsustada, kas kõik järgnevad tingimused on täidetud:
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … 1.2.4. Kui kava hõlmab abi teadustaristule, siis täpsustage, kas abi andmise tingimuseks on läbipaistva ja diskrimineerimiseta juurdepääsu tagamine sellele taristule.
2. Alginvesteering, abikõlblikud kulud ja abi 2.1. Alginvesteeringute liigid, mida kava hõlmab 2.1.1. Juhul, kui kava hõlmab VKEde või suurettevõtjate poolt tehtud investeeringuid (65) punkti a aladel või VKEde poolt tehtud investeeringuid punkti c aladel (RAG punkt 34), siis täpsustage palun teatatava alginvesteeringu kategooria (RAG punkti 20 alapunkt h):
2.1.2. Juhul, kui kava hõlmab suurettevõtjate poolt tehtud investeeringuid punkti c aladel, siis täpsustage palun teatatava alginvesteeringu kategooria (RAG punkt 15 ja punkti 20 alapunkt i):
2.1.3. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on sätestatud, et komisjonile peab teatama mis tahes üksikabist, mida antakse kava koostamise õigusliku aluse alusel punkti c aladel tegutsevatele suurettevõtjatele (RAG punktid 24 ja 34):
… 2.1.4. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on sätestatud, et komisjonile peab teatama mis tahes üksikabist, mida antakse kava koostamise õigusliku aluse alusel ja mis viiks teatamiskünnise ületamiseni (68) (RAG punkt 23). … 2.2. Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud 2.2.1. Kavaga hõlmatud abikõlblikud kulud on seotud materiaalse varaga (RAG punkti 20 alapunkt x): kas sel juhul on investeeringute väärtus arvutatud protsendina maa, hoonete ning masinate ja seadmete väärtusest (69)?:
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele osadele:. … 2.2.2. Palun esitage viide õigusliku aluse asjaomasele sättele, milles on ette nähtud, et omandatud vara peab olema uus (70)? (RAG punkt 94). … … 2.2.3. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et VKEde puhul on abikõlblikud kuni 50 % investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kuludest (RAG punkt 95). … … 2.2.4. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul (RAG punkt 96). … … 2.2.5. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal (RAG punkt 97). … … 2.2.6. Materiaalse vara rentimise korral esitage palun viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et arvesse tuleb võtta järgmisi tingimusi (RAG punkt 98):
2.2.7. Regionaalabi suuniste punktis 99 on ette nähtud, et ettevõtte omandamise korral tuleks arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui varade soetamiseks on enne nende ostmist juba abi antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata. Kui ettevõtte omandamisega kaasneb täiendav abikõlblik investeering, tuleb sellise investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtte varade ostukuludele. Kui see on teatatava kava puhul oluline, esitage palun viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et selles punktis esitatud tingimusi tuleb arvesse võtta. … 2.2.8. Kui kavaga hõlmatud abikõlblikud kulud on seotud immateriaalse varaga (RAG punkti 20 alapunkt j), siis kas investeeringu väärtus on arvutatud kulude põhjal, mis sisaldavad patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamist tehnosiirde käigus?
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele osadele:. … 2.2.9. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses projekti kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest (RAG punkt 100). … 2.2.10. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et regionaalabi suuniste punktides 101–102 (71) sätestatud tingimusi tuleb arvesse võtta. … 2.3. Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on sätestatud, kuidas määrata abikõlblikke kulusid palgakulude alusel (RAG punkt 103), kuidas määrata loodud töökohtade arvu (RAG punkti 20 alapunkt k) ja kuidas määrata tööle võetud isikute palgakulusid (RAG punkti 20 alapunkt z). … 2.4. Abikõlblike kulude diskonteeritud väärtuse arvutamine 2.4.1. Palun märkige, millist liiki abi on kava alusel lubatud:
2.4.2. Kas abikava võib kaasrahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui jah, palun märkige, milliste rakenduskavade alusel võib ESI fondidest rahastamist saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadavad summad, kui need on juba teada. … 2.4.3. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et riigiabi andev asutus peab enne teatatud kava raames üksikabi andmist kindlaks tegema, kas abisaaja (kontserni tasandil) on saanud abi ühe (või mitme) alginvesteeringu raames, mida ta alustas kolm aastat enne samas NUTS 3 piirkonnas investeeringuprojekti tööde alustamist. … 2.4.4. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et kava raames antava abi kogusumma mis tahes alginvesteeringuprojekti puhul ei ületa abi ülemmäära (mis on sätestatud regionaalabi suuniste punkti 20 alapunktis m) ja et vajaduse korral on arvesse võetud abi ülemmäära suurendamist VKEde puhul (mis on kehtestatud regionaalabi suuniste punkti 177 järgi) või et on kasutatud kohandatud abisumma valemit (RAG punkti 20 alapunkt c). … 2.4.5. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et juhul, kui üksikabi antakse mitme regionaalabi kava alusel või kui abi kumuleeritakse sihtotstarbelise üksikabi andmisega, siis ei ületa abi lubatud ülemmäär projekti kohta summat, mille on esimene abi andev ametiasutus eelnevalt välja arvutanud (RAG punkt 92). … 2.4.6. Kui abikava raames antakse abi alginvesteeringuteks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega, siis palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele (viidates regionaalabi suuniste punktile 93), milles on sätestatud, kuidas määratakse kindlaks projekti ja erinevate abisaajate puhul kohaldatava abi ülemmäär. … 3. Regionaalabi kava kokkusobivuse hindamine 3.1. Panus piirkondliku eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus Kas kava on rakenduskava osa (72) (RAG punkt 32)?
3.1.1. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on nõutud, et enne projektile abi andmist tuleb hinnata asjaomase investeeringu keskkonnamõju, kui nii on õigusaktidega ette nähtud (RAG punkt 39). … 3.1.2. Palun selgitage, kuidas abi andvad ametiasutused seavad prioriteete ja valivad investeerimisprojekte abikava eesmärkide kohaselt (nt ametlikku hindamist kasutava lähenemise alusel (RAG punkt 33). Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele või muudele asjakohastele haldusaktidele. … 3.1.3. Palun selgitage, kuidas peab teatatud kava alusel individuaalsetele investeerimisprojektidele abi andev asutus välja selgitama, kas valitud projekt toetab kava eesmärkide saavutamist ning seega asjaomase piirkonna arengustrateegiat (RAG punkt 35). … 3.1.4. Palun selgitage, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et teatatud kava raames toetatud investeeringut peab asjaomasel alal säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 36). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele. … 3.1.5. Kui teatatud kava raames antavat abi arvutatakse palgakulude alusel, selgitage palun, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist luuakse uusi ametikohti ja et selle investeeringuga loodud iga töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist (RAG punkt 37). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele. … 3.1.6. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on ette nähtud, et abisaajad peavad omavahenditest või välise rahastamise kaudu rahastama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest ning tegema seda nii, et igasugune riiklik finantstoetus on välistatud (73) (RAG punkt 38). … 3.1.7. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on näidatud, et kava peaks järgima abi andmise ajal kehtiva regionaalabi kaardiga määratletud abi ülemmäärasid (RAG punkt 81). Palun esitage viide ka komisjoni otsusele, millega asjaomane regionaalabi kaart heaks kiideti. … 3.2. Kava asjakohasus 3.2.1. Juhul kui kõnealune regionaalabi kava ei ole mõne rakenduskava raames abikõlblik, siis selgitage palun, miks on regionaalabi asjakohane vahend ühise võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks (74) (RAG punkt 52). … 3.2.2. Kui kava puhul on tegemist valdkondliku abikavaga ja seda ei saa kaasrahastada struktuurifondide vahenditest, näidake palun, mis eelised on sellisel vahendil võrreldes mitut valdkonda hõlmava kava või muude poliitikavalikutega (RAG punkt 53). … 3.2.3. Kas teatatud abikava raames antavat üksikabi antakse:
Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele: … Kui abi antakse ametiasutuste kaalutletud otsuse põhjal, esitage palun järgitud kriteeriumide lühikirjeldus ja lisage koopia abi andvas ametiasutuses kehtivatest haldusnormidest, mida see asutus abi andmisel kohaldas. … 3.2.4. Juhul kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (75) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (76) (RAG punkt 57): … 3.3. Ergutav mõju ja kava proportsionaalsus 3.3.1. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et abitaotlus tuleb alati esitada enne, kui alustatakse töid konkreetse investeerimisprojekti raames (RAG punkt 64). … 3.3.2. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et need, kes teatatud kava raames abi taotlevad, peavad esitama standardse abitaotluse vormi, mille nad saavad abi andva ametiasutuse käest ja kus nad peavad selgitama vastupidise stsenaariumi kaudu, mis juhtuks juhul, kui nad abi ei saa, ja märkima, kumba stsenaariumi (1. stsenaarium– investeerimisotsus või 2. stsenaarium– asukoha valik) nad kohaldavad (RAG punktid 66 ja 61). Kui kõnealune abitaotluse vorm erineb regionaalabi suuniste V lisas esitatud näidisest, siis esitage palun vormi koopia. … 3.3.3. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et teatatud kava raames abi taotlevad suurettevõtjad peavad esitama dokumentaalsed tõendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi kohta (RAG punkt 67). Palun selgitage, mis liiki dokumente nõutakse. … 3.3.4. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et abi andev ametiasutus peab üksikabi taotluste hindamisel kontrollima vastupidise stsenaariumi tõenäosust ning seda, et regionaalabil on nõutav ergutav mõju, mis vastab 1. või 2. stsenaariumile (77) (RAG punkt 68). … 3.3.5. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et teatatud kava raames suurettevõtjatele antava üksikabi abisumma ei tohi olla suurem kui investeeringu rakendamise täiendavad netokulud asjaomases piirkonnas oleksid olnud olukorras, kui abi ei antaks (abisumma arvutamisel kasutatakse punktides 79 ja 80 selgitatud meetodeid) (RAG punkt 88). … 3.4. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine 3.4.1. Palun selgitage, kuidas teatatud abikava põhjustatavaid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi piiratakse miinimumini (RAG punkt 125) (78): … 3.4.2. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et kui kava raames antakse abi üksikutele projektidele, siis peab abi andev asutus kontrollima ja kinnitama, et kui abi ei anta, siis oleks investeering paigutatud piirkonda, kus regionaalabi osakaal on kõrgem või samal tasemel mis sihtpiirkonnas (RAG punkt 126). … 3.4.3. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et kui kava raames antakse abi üksikutele projektidele, siis peab abi andev asutus teatama üksikabist, mida antakse abisaajale, kes on lõpetanud EMPs tegutsemise samal või sarnasel tegevusalal kaks aastat enne abi taotlemise kuupäeva või kellel on abi taotlemise hetkel kavatsus selline tegevus lõpetada kahe aasta jooksul pärast toetatava investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 122). … 4. Muu teave Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel: … OSA III.1.C Regionaalse tegevusabi kavade kohta esitatava täiendava teabe leht Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega (79) (edaspidi „RAG”) hõlmatud tegevusabi kavadest teatamiseks. 1. Kohaldamisala
2. Kava põhielemendid 2.1. Palun kirjeldage kava põhielemente ja kava eesmärke: … 2.2. Palun märkige, millist liiki abi on kava alusel lubatud:
2.3. Teatatud abikava raames antakse üksikabi:
Kui abi antakse iga üksikjuhtumi korral eraldi, esitage palun kohaldatavate kriteeriumide lühikirjeldus. Kui on olemas abitaotluse hindamise haldussuunised, lisage palun koopia: … 2.4. Kas abikava kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui see on nii, siis palun märkige, milliste rakenduskavade raames võib ESI fondide vahendeid saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadav summa. … 3. Abi kokkusobivus siseturuga 3.1. Piirkondlike eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine ja ergutav mõju: Punkti a aladel tegutsevate VKEde (83) teatavate probleemide lahendamiseks mõeldud tegevusabi 3.1.1. Palun täpsustage, millised konkreetsed probleemid on asjaomases piirkonnas VKEdel, kellele kava on suunatud (RAG punkt 43), ja tõendage nende probleemide olemasolu ja olulisust (RAG punkt 44). … 3.1.2. Palun selgitage, miks punktis 3.1.1 loetletud probleeme ei ole võimalik lahendada investeeringuteks ettenähtud abiga ja miks on seega vajalik tegevusabi kava, millest teatatakse (RAG punkt 44): … Äärepoolseimatele piirkondadele teatavate lisakulude hüvitamiseks mõeldud tegevusabi 3.1.3. Palun loetlege konkreetsed lisakulud, (84) mida kava raames hüvitatakse, ja tõendage, et need kulud on seotud ELi toimimise lepingu artiklis 349 sätestatud püsivate raskustega (RAG punkt 45): … Väga hõreda asustusega alade elanikkonna vähenemise piiramiseks mõeldud tegevusabi 3.1.4. Palun tõendage rahvastikukao ohtu asjaomases piirkonnas tegevusabi puudumisel (RAG punkt 46): … 3.2. Kava asjakohasus Palun märkige, miks kavandatud abi on asjakohane kava eesmärgi saavutamiseks. Palun selgitage eelkõige seda, miks muud vähem moonutavad poliitika- või abivahendid ei ole asjakohased, et saavutada regionaalarengu seisukohast sama positiivset tulemust (RAG punktid 50, 56, 57, 58): … 3.3. Kava proportsionaalsus Kõigi tegevusabi liikide puhul 3.3.1. Palun nimetage abikõlblikud kulud, mis tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada (RAG punkt 109): … 3.3.2. Palun kinnitage, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi abikõlblike kulude alla kuuluvaid amortiseerumistasusid ja finantseerimiskulusid ei lisata tegevusabi abikõlblike kulude hulka (RAG punkt 109), ning esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele: … 3.3.3. Palun kirjeldage hüvitamise süsteemi (RAG punkt 56), mis on kavas vastu võtta, ja seda, kuidas selle süsteemiga saab abisumma nõuetekohaselt välja arvutada ja tagada, et ei hüvitata rohkem, kui on ette nähtud regionaalabi suuniste punktis 109: … 3.3.4. Palun märkige, kas selles piirkonnas antakse tegevusabi ka muude tegevusabi kavade alusel, ja märkige nende kavade riigiabi viitenumber. … 3.3.5. Juhul kui selles piirkonnas antakse tegevusabi ka muude tegevusabi kavade alusel, selgitage palun, kuidas on tagatud, et erinevate tegevusabi kavade alusel antav tegevusabi ei too kaasa ülemäärast hüvitamist: … Ainult äärepoolseimatele piirkondadele antava tegevusabi puhul 3.3.6. Palun kinnitage, et teatatud kava alusel hüvitatavad lisakulud on arvutatud suhtarvuna kuludest, mida kannavad asjaomase liikmesriigi teistes piirkondades asuvad sarnased ettevõtted (RAG punkt 110): … Ainult teatavatel punkti a aladel tegutsevate VKEde konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud tegevusabi puhul 3.3.7. Palun selgitage, kuidas abi taset kava kestuse jooksul järk-järgult vähendatakse (RAG punkt 111) ja esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele: … 3.4. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine Palun põhjendage, miks on ebatõenäoline, et kava raames antav abi võiks turul oluliselt konkurentsi moonutada (RAG punkt 140): … 4. Muu teave Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel: … OSA III.2 Täiendava teabe leht teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada igasugusest abist (nii abikavad kui ka üksikabi) teatamiseks, mida antakse vastavalt ühenduse raamistikule teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (edaspidi „TAI raamistik”) (85). Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, esitatakse asjakohane teave iga abisaaja kohta. 1. Teatatud abimeetme tunnusjooned 1.1. Abikavad
1.2. Üksikabi
1.3. Üldine teave
2. Teadusasutused ja teadustaristud
3. Ettevõtjatele teadusasutuste ja teadustaristu kaudu antav kaudne riigiabi 3.1. Ettevõtjate nimel toimuv teadustegevus
3.2. Koostöö ettevõtjaga
4. Teadus- ja arendusteenuste avalikud hanked
5. Teatatud abimeetme kirjeldus 5.1. Teadus- ja arendusprojektidele antav abi
5.2. Teostatavusuuringuteks antav abi
5.3. Teadustaristu rajamiseks ja ajakohastamiseks antav abi
5.4. VKEdele antav innovatsiooniabi
5.5. Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi
5.6. Innovatsiooniklastritele antav abi
5.6.1. Investeerimisabi
5.6.2. Tegevusabi
6. Teatatud abimeetme kokkusobivuse hindamine Üksikabi puhul esitage abi saava projekti või tegevuse üksikasjalik kirjeldus: … … 6.1. Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse
6.2. Riigi sekkumise vajadus
6.2.1. Üksikabi
6.3. Abimeetme asjakohasus
6.4. Ergutav mõju
6.4.1. Üksikabi
6.5. Abi proportsionaalsus
6.5.1. Üksikabi
6.6. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine Palun märkige, kas:
Kui vastus mõnele selles punktis esitatud küsimusele on jaatav, palun esitage üksikasjad: … … 6.6.1. Abikava Abikavade puhul näidake, kuidas tagatakse, et igasugune negatiivne mõju piirdub miinimumiga (võttes arvesse näiteks asjaomaste projektide suurust, üksikabi ja kumulatiivse abi summasid, eeldatavate abisaajate arvu ning asjaomaste sektorite omadusi) ning esitage varasemate sarnaste kavade mõjuhinnangud või järelhindamised. … … 6.6.2. Üksikabi
7. Muu teave Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks TAI-raamistikus: … … OSA III.3.A Täiendava teabe leht raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks antava abi kohta: üksikabi Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellisest päästmisest antavast üksiktoetusest teatamiseks, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (92) (edaspidi „suunised”). 1. Kõlblikkuskriteeriumid 1.1. Raskustes olev ettevõtja
1.2. Tungiva likviidsusvajadusega ettevõtja puhul: Kui leiate, et abisaaja on kõlblik saama päästmisabi, kuigi teda ei saa käsitada raskustes oleva äriühinguna, palun selgitage, miks olete seisukohal, et ettevõtjal on tungiv likviidsusvajadus erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu, lisades viited tõendusmaterjalile või dokumentidele (nt rahavooprognoosid). 1.3. Vastasutatud ettevõtja/suurem kontsern:
1.4. Valdkondlik ulatus: Kas ettevõtja tegutseb:
2. Kokkusobivus siseturuga 2.1. Abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki:
2.2. Asjakohasus/Abi vorm
2.3. Abi proportsionaalsus/abi piiramine miinimumiga Kas päästmisabi summa määratakse kindlaks vastavalt suuniste I lisas sätestatud valemile?
Kui jah, siis palun kirjeldage päästmisabi summa arvutamist valemi kohaselt. Kui päästmisabi summa ületab I lisas sätestatud valemi kohaselt tehtud arvutusi, esitage palun nõuetekohaselt põhjendatud likviidsuskava, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadused järgmise kuue kuu jooksul. … … 2.4. Negatiivne mõju – ühekordse abi põhimõte Kas ettevõtja (või kontsern, millesse ta kuulub) on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust (100) ja/või teatamata abi?
Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide komisjoni varasemale otsusele jne) (101). … … 3. Muu teave Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks suuniste alusel: … … OSA III.3.B Täiendava teabe leht raskustes olevate mittefinantsettevõtjate ümberkorraldamiseks antava abi kohta: üksikabi Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellisest ümberkorraldamiseks antavast üksiktoetusest teatamiseks, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (102) (edaspidi „suunised”). 1. Kõlblikkuskriteeriumid 1.1. Raskustes olev ettevõtja
1.2. Vastasutatud ettevõtja või suurem kontsern
1.3. Valdkondlik ulatus Kas ettevõtja tegutseb:
1.4. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajad
2. Kokkusobivus siseturuga 2.1. Abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki:
2.2. Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine Palun esitage ümberkorralduskava, (109) mille eesmärk on taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus (110) mõistliku aja jooksul koos turu-uuringu ja tundlikkusanalüüsiga, milles määratakse kindlaks toetusesaaja tegevust enim mõjutavad parameetrid ja peamised edaspidised riskifaktorid (palun järgige nii palju kui võimalik suuniste II lisas sätestatud soovituslikku ümberkorraldamiskava). 3. Vajadus riigi sekkumise järele/ergutav mõju 3.1. Palun võrrelge ümberkorralduskavas sätestatud meetmeid riigiabi mittehõlmava usaldusväärse alternatiivse stsenaariumiga, (111) näidates, et alternatiivse stsenaariumi korral punktis 2.1 kirjeldatud eesmärki või eesmärke ei saavutataks või need saavutataks piiratumas ulatuses. 3.2. Palun tõendage, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või tema tegevus lõpetatud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele (punkt 2.1); 4. Asjakohasus 4.1. Palun kirjeldage lühidalt valitud riigiabi meetmed, sealhulgas nende liiki, summat ja rahastamist (112): … … 4.2. Palun selgitage, kas abisaaja probleemid on tingitud likviidsus- ja/või maksevõimeprobleemidest või mõlemast: … … 4.3. Palun tõendage, et valitud riigiabi meetmed on asjakohased, et lahendada punktis 4.2 kirjeldatud probleeme (st likviidsus- või maksevõimeprobleeme). … … 5. Abi proportsionaalsus/abi piiramine miinimumini 5.1. Omapanus
5.2. Kulude jagamine Täita juhul, kui riigiabi antakse viisil, mis tugevdab abisaaja omakapitali (115)
6. Negatiivne mõju 6.1. Ühekordse abi põhimõte Kas ettevõtja (või kontsern, millesse ta kuulub) on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust (116) ja/või teatamata abi?
Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide komisjoni varasemale otsusele jne) (117). … … 6.2. Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed: Struktuurimeetmed – üksuste võõrandamine ja äritegevuse vähendamine
Käitumuslikud meetmed
Turuavamismeetmed
Konkurentsimoonutusi piiravate meetmete hindamine ja kohandamine
7. Muu teave 7.1. Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks suuniste alusel: (nt meetmed, mis suurendavad koondatud töötajate tööalast konkurentsivõimet, või abi uue töökoha leidmisel): … … OSA III.3.C Täiendava teabe leht päästmisabi, ümberkorraldusabi ja/või ajutise ümberkorraldustoetuse kohta: abikavad Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellise päästmisabi, ümberkorraldusabi ja/või ajutise ümberkorraldustoetuse kohta, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (121) („edaspidi “suunised””). 1. Kava ulatus 1.1. Kas abikava hõlmab:
2. Kõlblikkuskriteeriumid 2.1. Kas abikava piirdub raskustes olevate VKEde (122) ja väiksemate riigi osalusega ettevõtjatega (123) (edaspidi koos „VKEd”, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti)?
2.2. Kas kava kohaldatakse ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes, kes täidavad ühte järgmistest kõlblikkuskriteeriumidest:
2.3. Kas kavaga on ette nähtud, et päästmisabi või ajutist ümberkorraldusabi või mõlemat võib anda VKEdele, kes ei vasta raskustes olevate ettevõtjate kriteeriumidele, kuid kellel on erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu tungiv likviidsusvajadus?
2.4. Kui vastus punktile 2.3 on jah, selgitage palun, kuidas hinnatakse VKE tungivat likviidsusvajadust ning milliseid asjaolusid peetakse erandlikeks ja ettenägematuteks. … … 2.5. Kas kava kohaldatakse vastloodud VKEde suhtes?
2.6. Kas kava kohaldatakse VKEde suhtes, kes tegutsevad järgmistes sektorites:
3. Abi ülemmäär 3.1. Kas maksimaalne abisumma, mis VKE-le kava raames antakse, on piiratud maksimaalselt 10 miljonit euroga, sh muudest allikatest või muude kavade raames saadud abi?
3.2. Palun märkige VKE-le kava alusel antava abi maksimaalne summa: … … 4. Kokkusobivus siseturuga Päästmisabi, ümberkorraldusabi ja ajutise ümberkorraldustoetuse puhul 4.1. Ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmine:
Ümberkorraldusabi puhul 4.2. Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine Kas seoses ümberkorraldusabi andmisega tuleb esitada ümberkorralduskava, (130) mille eesmärk on taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus (131) mõistliku aja jooksul (vt esialgne ümberkorraldamiskava suuniste II lisas)?
5. Vajadus riigi sekkumise järele ja ergutav mõju 5.1. Kas ümberkorraldusabi andmisel on kavaga ette nähtud, et riiklikud ametiasutused võrdlevad ümberkorralduskavas esitatud meetmeid riigiabi mittehõlmava usaldusväärse alternatiivse stsenaariumiga, (132) näidates, et alternatiivse stsenaariumi korral punktis 4.1 kirjeldatud eesmärki või eesmärke ei saavutataks või need saavutataks piiratumas ulatuses? Eelkõige näidake, kas kavas nõutakse tõendamist, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või tema tegevus lõpetatud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, nagu on kirjeldatud eespool punktis 4.1.
5.2. Kui vastus punktile 5.1 on jaatav, siis palun selgitage, milliste kriteeriumide alusel riiklikud ametiasutused seda hindavad. … … 6. Asjakohasus Päästmisabi puhul 6.1. Kas kava alusel antav abi piirdub laenugarantiide või laenudega?
6.2. Kas kavaga nõutakse, et laenu rahastamiskulud (või laenugarantii puhul garanteeritud laenu rahastamiskulud kokku, sh laenu intressimäär ja garantiipreemia) ei ole väiksemad kui määr, mille komisjon on kehtestanud viitemäärade teatises (133) tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja puhul?
6.3. Kas kavas on ette nähtud, et päästmisabi antakse kuni kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida abisaaja seisundit?
6.4. Kas kavaga on ette nähtud, et kuue kuu jooksul pärast päästmisabi andmist makstakse laen tagasi või garantii lõpetatakse, kui enne seda tähtaega: a) ei ole riiklikud ametiasutused ümberkorralduskava või likvideerimiskava heaks kiitnud või b) ei ole abisaaja esitanud lihtsustatud ümberkorralduskava (134) (ajutise ümberkorraldustoetuse puhul)?
6.5. Kas kavaga on ette nähtud, et päästmisabi ei tohi kasutada selleks, et rahastada struktuurimeetmeid, näiteks oluliste ettevõtjate või varade omandamist, kui abisaaja ei vaja neid päästmisperioodil ellujäämiseks?
Ümberkorraldusabi puhul 6.6. Selgitage palun, milliste kriteeriumide alusel hindavad riiklikud ametiasutused, mil määral abisaaja probleem seondub likviidsuse või maksevõime või mõlemaga, ja kuidas nad valivad riigiabi vahendid, mille abil lahendada tuvastatud probleeme kõige asjakohasemal viisil: … … Ajutise ümberkorraldustoetuse puhul 6.7. Kas kava alusel antav ajutine ümberkorraldustoetus piirdub laenugarantiide või laenudega?
6.8. Kas kavaga nõutakse, et laenu rahastamiskulud (või laenugarantii puhul garanteeritud laenu rahastamiskulud kokku, sh laenu intressimäär ja garantiipreemia) ei ole väiksemad kui määr, mille komisjon on kehtestanud viitemäärade teatises tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja puhul?
6.9. Kas kavaga on ette nähtud, et ajutise ümberkorraldustoetuse eest nõutavat tasu suurendatakse vähemalt 50 baaspunkti võrra 12 kuud pärast esimese väljamakse tegemist abisaajale (millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood)?
6.10. Kas kavaga on ette nähtud, et ajutist ümberkorraldustoetust antakse kõige rohkem 18 kuuks, millest arvatakse maha vahetult eelnenud päästmisabi perioodi?
6.11. Kas kavaga on ette nähtud, et hiljemalt kuus kuud pärast ajutise ümberkorraldustoetuse esimese väljamakse tegemist, millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood, kiidavad riiklikud ametiasutused heaks lihtsustatud ümberkorralduskava?
6.12. Kas kavaga on ette nähtud, et 18 kuu jooksul pärast ajutise ümberkorraldustoetuse andmist, millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood, tuleb laen tagastada või garantii lõpetada, välja arvatud juhul, kui enne seda tähtaega esitatakse abisaaja ümberkorraldus- või likvideerimiskava, ning riiklikud ametiasutused on selle heaks kiitnud?
7. Abi proportsionaalsus või abi piiramine miinimumini Päästmisabi ja ajutise ümberkorraldustoetuse puhul 7.1. Abisumma
Ümberkorraldusabi puhul 7.2. Omapanus
7.3. Kulude jagamine Täita juhul, kui kavaga on ette nähtud, et riigiabi saab anda viisil, mis tugevdab abisaaja omakapitali (136):
8. Negatiivne mõju 8.1. Ühekordse abi põhimõte Kas abikava välistab (137) mis tahes abi andmine VKEdele, kes on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust (138) ja/või teatamata abi?
Ümberkorraldusabi puhul 8.2. Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed (139): Struktuurimeetmed – üksuste võõrandamine ja äritegevuse piiramine
Käitumuslikud meetmed
Turuavamismeetmed
9. Üldsätted 9.1. Kas kava kohaldatakse VKEde suhtes abi saavates piirkondades?
9.2. Kas VKEde suhtes abikava raames abi saavates piirkondades kohaldatakse erisätteid?
9.3. Kui vastus punktile 9.2 on jaatav, palun selgitage, milliseid erisätteid kohaldatakse ja miks on nende kohaldamine õigustatud. … … 9.4. Kas riiklikud ametiasutused kavatsevad lubada panust, mis on vähem kui 40 % ümberkorralduskuludest keskmise suurusega ettevõtjate puhul või vähem kui 25 % ümberkorralduskuludest väikeettevõtja puhul?
9.5. Kui vastus punktile 9.4 on jah, selgitage palun, kuidas riiklikud asutused kohaldavad konkurentsimoonutuste piiramise meetmetega seotud nõudeid, et piirata negatiivset süsteemset mõju piirkonnale: … … 10. Muu teave Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks teatatud meetme hindamiseks suuniste alusel (nt meetmed, mis suurendavad koondatud töötajate tööalast konkurentsivõimet, või abi uue töökoha leidmisel): … OSA III.4 Täiendava teabe leht filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava abi kohta Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada sellisest abist teatamiseks, mis on hõlmatud komisjoni teatisega filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta (144). 1. Teatatud abimeetme tunnusjooned 1.1. Palun kirjeldage võimalikult täpselt abi eesmärki ja kohaldamisala, vajaduse korral iga meetme kohta. … … 1.2. Kirjeldage iga meetme ulatust: 1.2.1. hõlmatud tegevuse liik (nt arendamine, tootmine, levitamine) … … 1.2.2. hõlmatud tööde liik (nt filmid, teleseriaalid, transmeedia projektid)? … … 1.3. Kas toetatav tegevus on juhul, kui abikava hõlmab transmeedia projektide toetusmeedet, otseselt seotud filmitootmisega?
1.4. Palun märkige, milliste sätetega tagatakse, et abil on kultuuriline eesmärk: … … 2. Abikõlblikkuse tingimused 2.1. Palun märkige kavandatava abimeetme raames toetatavate tegevuste või tööde abikõlblikkuse tingimused: … … 2.2. Palun märkige kavandatava abimeetme raames toetatavate abisaajate abikõlblikkuse tingimused:
3. Kohustuslikud territoriaalsed kulutused 3.1. Palun märkige, kas meede sisaldab sätteid, milles nõutakse, et tootja kulutab tootmiseelarve vahendid täielikult või osaliselt liikmesriigi territooriumil või selle ühes osas: 3.1.1. Kas see on abikõlblikkuse tingimus?
3.1.2. Kas see nõue on seotud toetuse andmisega?
3.2. Kas kohustuslike territoriaalsete kulutuste tingimust kohaldatakse tootmiseelarve teatavate konkreetsete punktide suhtes? … … 3.3. Kui abikõlblikuks tunnistamiseks on vaja järgida kohustuslike territoriaalsete kulutuste miinimumtaset, kirjeldage palun kõnealuste nõuete laadi: 3.3.1. Kaudne nõue (nt minimaalne teataval territooriumil filmitud päevade arv): … … 3.3.2. Otsene nõue (nt minimaalne summa või kulutuste protsent): … … 3.4. Kui abi andmine on seotud kohustuslike territoriaalsete kulutuste tingimusega, palun selgitage:: 3.4.1. Kas abi arvutatakse kohustuslike territoriaalsete kulutuste protsendina? … … 3.4.2. Kas kohustuslikud territoriaalsed kulutused arvutatakse filmi kogueelarve suhtes? … … 3.4.3. Kas kohustuslikud territoriaalsed kulutused arvutatakse antud abisumma suhtes? … … 4. Abikõlblikud kulud Täpsustage kulud, mida abi summa määramisel võib arvesse võtta. … … 5. Abi osakaal 5.1. Palun märkige, kas kava võimaldab abi osakaalu, mis ületab 50 % tootmiseelarvest? Kui jah, palun täpsustage asjaomaste tööde liiki ja abi osakaalu ülemmäära. … … 5.2. Kui kasutatakse „keerulise audiovisuaalteose” mõistet, palun märkige, mis liiki töid see mõiste hõlmab (st näidake, millist määratlust on kasutatud). … … 5.3. Kui kava raames võib abi anda stsenaariumi kirjutamiseks või filmiarenduseks: kas stsenaariumi kirjutamise ja filmiarenduskulud on hõlmatud tootmiseelarvega ning neid võetakse audiovisuaalteose abi osakaalu arvutamisel arvesse? … … 5.4. Kui kava raames toetatakse levitamist ja reklaami: milline abi osakaal on kava raames lubatud? … … 6. Filmipärand Kui see on kohaldatav, palun esitage teavet filmipärandiga seotud abimeetmete kohta. … … 7. Kokkusobivus siseturuga 7.1. Palun tõendage abi kokkusobivust, lähtudes põhimõtetest, mis on esitatud komisjoni teatises filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta. … … 7.2. Kui abikava hõlmab abi kinodele, palun tõendage abi kokkusobivust siseturuga kultuuri edendamiseks antava abina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõik 3 tähenduses, eriti abi vajalikkuse, asjakohasuse ja proportsionaalsuse seisukohast. … … 8. Muu teave Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel, lähtudes teatisest filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta. … OSA III.5 Täiendava teabe leht lairibaühendusele antava riigiabi kohta Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada sellisest abist teatamisel, mida käsitletakse ELi suunistes riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (145) (edaspidi „lairibasuunised”). 1. Teatatud abimeetme tunnusjooned 1.1. Palun kirjeldage abimeetme eesmärki. … … 1.2. Palun selgitage, kuidas abimeede on kooskõlas riikliku lairibaühenduse strateegiaga ja liidu eesmärkidega (sh strateegiaga „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskavaga) (146). … … 1.3. Palun esitage riikliku sekkumise põhjendus ja selgitage abimeetmest eeldatavat kasu (nt majanduslik ja sotsiaalne kasu, lairibaühenduse ja interneti kiirem levik jne). … … 1.4. Millist liiki võrku abimeetmega toetatakse?
1.5. Milliseid võrguelemente abimeetmega toetatakse?
1.6. Millist liiki lairibavõrke abimeetmega toetatakse?
1.7. Mis võrgupiirkondadele on abimeede suunatud? Liigitage sihtpiirkonnad toetatava võrgu segmendi ja liigi alusel ning põhjendage liigitust kontrollitavate andmetega.
1.8. Palun esitada mis tahes muu asjakohane teave, et selgitada abimeetme üldist tausta. … … 1.9. Millist investeerimis- ja ärimudelit kasutatakse (149)? … … 2. Protsess ja abi andmine Kaardistamine, katvuse analüüs 2.1. Kui suur on abimeetme territoriaalne ulatus? 2.2. Palun esitage teave, sealhulgas kuupäev, ja sihtpiirkondade kindlakstegemiseks tehtud üksikasjaliku kaardistamise ja katvuse analüüsi tulemused. … … Avalik konsultatsioon 2.3. Palun kirjeldage avatud ja läbipaistva avaliku konsultatsiooni protsessi ja tulemusi, näidates, et kõikidele huvitatud isikutele oli antud võimalus esitada märkusi kavandatava abimeetme kohta. Palun esitage internetilingid, kus on avaldatud teave meetme kohta. … … Konkurentsipõhine valikumenetlus 2.4. Kui subsideeritud võrku käitab või kasutab kolmandast isikust operaator, palun kinnitage, et viiakse läbi konkurentsipõhine valikumenetlus kooskõlas ELi riigihankedirektiividega (150). Palun esitage selle kohta kogu asjakohane teave. … … 2.5. Palun esitage teave selle kohta, kuidas valitakse majanduslikult kõige soodsam pakkumine (sealhulgas lepingu sõlmimise kriteeriumid ja igale valitud kriteeriumile antud suhteline kaal), võttes arvesse kvalitatiivseid kriteeriume (nt ulatust, tehnoloogilise lähenemisviisi jätkusuutlikkust ja lahenduse mõju konkurentsile) ning hinda. … … 2.6. Kas on kehtestatud minimaalsed teenusenõuded, millele subsideeritud võrk peab vastama (nt minimaalne ribalaius, pidevad teenused, minimaalne geograafiline ulatus jne)?
2.7. Kui vastus on jaatav, palun kirjeldage neid nõudeid. … … Tehnoloogiline neutraalsus 2.8. Kas abimeede on tehnoloogiliselt neutraalne?
2.9. Kui vastus punktis 2.8 on jaatav, kirjeldage, kuidas on tagatud selle põhimõtte järgimine. … … Olemasoleva taristu kasutamine. 2.10. Palun esitage kaart, millel on kujutatud olemasolev taristu asjaomases riigis või piirkonnas, sealhulgas ettevõtjate poolt lähitulevikus (kolme aasta jooksul). … … 2.11. Selgitage, kuidas on tagatud, et ettevõtjad, kes soovivad osaleda valikumenetluses, esitavad kogu asjakohase teabe sihtpiirkonnas nende omanduses või kontrolli all oleva taristu kohta. … … Hulgimüügitasandi juurdepääs 2.12. Selgitage, mis laadi „hulgimüügitasandi juurdepääsuga” seotud kohustused on subsideeritud võrgu suhtes kehtestatud (sealhulgas juurdepääs passiivsele ja aktiivsele infrastruktuurile, õigus kasutada kaablikanalisatsiooni ja maste, pimedaid kiude või kaablikappe), ja kui kaua juurdepääsukohustus kehtib. … … Hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujundus 2.13. Palun selgitage, mis on juurdepääsuhinna võrdlusalus. … … Tagasinõudmine ja järelevalvemehhanism 2.14. Kas abimeetme suhtes kohaldatakse tagasinõudmise mehhanismi?
2.15. Kui vastus punktis 2.14 on jaatav, palun kirjeldage seda mehhanismi, selle omadusi ja kestust. … … 2.16. Palun selgitage, kuidas korraldatakse abimeetme järelevalve:
Riigi reguleeriv asutus 2.17. Palun kirjeldage riigi reguleeriva asutuse ülesandeid eelkõige seoses järgmisega: sihtpiirkondade kindlakstegemine, hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujundus, sealhulgas võrdlusuuringud, vaidluste lahendamine jne. … … 2.18. Palun märkige riigi reguleeriva asutuse seisukoht kavandatud sekkumise suhtes ja võimaluse korral riigi konkurentsiasutuse arvamus. … … 3. Vastavuskriteeriumid Palun selgitage, kuidas teatatud abimeede vastab lairibasuuniste punktis 2.5 kirjeldatud tingimustele, eelkõige seoses järgmisega: … … Ühist huvi pakkuv eesmärk
Turutõrge
Vahendi asjakohasus
Ergutav mõju
Hüppeline muutus
Proportsionaalsus
Konkurentsi kahjustamine ja mõju kaubandusele
4. Muu teave Palun märkige siia muu teave, mida peate vajalikuks meetme hindamisel vastavalt „ELi suunistele riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”, või mis tahes muu teave, mis on oluline ELi konkurentsi- ja siseturueeskirjade täitmise seisukohast (152). … OSA III.6 Täiendava teabe leht keskkonna- ja energiaalase riigiabi kohta Täiendava teabe lehte tuleb kasutada keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate EFTA järelevalveameti suuniste 2014–2020 (edaspidi „keskkonnaabi suunised”) (153) kohasest mis tahes abist teatamiseks. Kõik liikmesriigi teatisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud. Viited nendele dokumentidele tuleb märkida käesoleva täiendava teabe lehe asjakohastes punktides. Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, tuleb asjakohane teave esitada iga abisaaja kohta. Täiendava teabe vorm tuleb täita lisaks vormile „I osa. Üldteave”. Reguleerimisala Üldine grupierandi määrus Enne käesoleva teatisevormi kasutamist peaksite kaaluma, kas seda meedet saab rakendada komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldine grupierandi määrus) (154) alusel ning eelkõige selle 7. osa III peatüki alusel (keskkonna alane riigiabi). Kas abi saab rakendada üldise grupierandi määruse alusel?
Kui abi saab rakendada üldise grupierandi määruse alusel, selgitage palun, miks meetmest teatatakse. … … Vähese tähtsusega abi määrus Enne käesoleva teatisevormi kasutamist peaksite kaaluma, kas seda meedet saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel (155): Kas abi saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel?
Kui abi saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel, selgitage palun, miks meetmest teatatakse. … … Käesolev vorm tuleb täita ainult sellisest riigiabist teatamise puhul, mis kavatsetakse rakendada EEAG alusel. Täitke teatise vormi asjakohased osad, mis iseloomustavad kõige paremini kõnealust meedet. A osa: Üldine teave keskkonna- ja energeetikaalaste abimeetmete kohta
B osa: Siseturuga kokkusobivuse üldine hindamine 1. Abi teenib ühistes huvides olevat eesmärki Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.1 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10 Riigiabikavad
Eraldi teatatav abi – täiendav teave
2. Vajadus riigiabi järele Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.2 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10. Riigiabikavad
Eraldi teatatav abi – täiendav teave
3. Abi asjakohasus Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.3 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.
4. Ergutav mõju Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.4 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10. Riigiabikavad
Eraldi teatatav abi – täiendav teave
5. Proportsionaalsus Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.5 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10. Kui meede hõlmab üksnes investeerimisabi, täitke palun ainult käesoleva jao teine osa. Kui meede hõlmab tegevusabi, täitke palun ainult käesoleva jao teine osa. Kui meede koosneb nii investeeringuteks ettenähtud abist kui ka tegevusabist, tuleb täita mõlemad jaod. 5.1. Riigiabikavad 5.1.1. Investeeringuteks ettenähtud abi kavad Abisumma abisaaja kohta peab piirduma miinimumiga, mis on vajalik selleks, et saavutada asjaomane keskkonnakaitse- või energiaeesmärk. Üldiselt loetakse abi minimaalselt vajalikuks, kui abisumma vastab eesmärgi saavutamiseks vajalikule (neto)lisakulule võrreldes vastupidise stsenaariumiga abi puudumisel (vt EEAG punkt 3.2.5 alapunkt 70). Energiatõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks antava abi puhul on see jagu kohaldatav üksnes tootmisjaama suhtes. Taristu puhul tuleks kasutada energiataristu rahastamispuudujäägi lähenemisviisi (vt punkt 5.1.2 tegevusabi kavad) (EEAG punkt 76). 5.1.1.1. Abikõlblikud kulud: (162) palun esitage vajaduse korral abikõlblike kulude üksikasjad.
5.1.1.2. Abi osakaal ja lisatoetused Abi osakaalud, mida on lubatud kasutada erinevate meetmete puhul, leiate EEAG 1. lisast.
5.1.1.3. Kumuleerimine (Vt EEAG punkt 3.2.5.2)
5.1.2. Tegevusabi kavad 5.1.2.1. Tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud energiale
Biokütused
Koostöökokkulepped taastuvenergia direktiivi (172) raamistikus
5.1.2.1.1. Tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale (kuni jaama amortiseerumiseni)
Selleks et stimuleerida turgude integreerimist, on oluline, et abisaajad müüvad elektrit turul ja peavad täitma turukohustusi (vt EEAG punktid 124 ja 125).
Üleminekufaasis aastatel 2015 ja 2016 tuleks konkureeriva pakkumismenetluse alusel abi anda vähemalt 5 %–le kavandatavast uuest taastuvatest energiaallikatest saadavast elektrivõimsusest, lähtudes selgetest, läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest (vt EEAG punktid 124 ja 125).
Kui vastus on ei, siis palun täitke punkt 5.1.2.1.2 „Tegevusabi taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia kui elektri jaoks (kuni jaama amortiseerumiseni)”.
5.1.2.1.2. Tegevusabi taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia kui elektri jaoks (kuni jaama amortiseerumiseni).
5.1.2.1.3. Tegevusabi olemasolevatele biomassi kasutavatele käitistele pärast käitise amortiseerimist Biomassi kasutavale käitisele pärast amortiseerimist antav tegevusabi võib olla siseturuga kokkusobiv, kui liikmesriik tõendab, et tegevuskulud, mida abisaaja kannab pärast jaama amortiseerimist, on siiski suuremad kui asjaomase energia turuhind (EEAG punkt 133).
Biomassi kasutavale käitisele pärast amortiseerimist antavat tegevusabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui liikmesriik tõendab, et hoolimata asjaomase energia turuhinnast on fossiilkütuste kasutamine sisendina majanduslikult soodsam kui biomassi kasutamine (EEAG punkt 134).
5.1.2.1.4. Sertifikaatidena antav tegevusabi.
5.1.2.2. Tegevusabi suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisjaamadele.
5.1.2.3. Tegevusabi energiatõhususe meetmetele.
5.1.2.4. Tegevusabi energiataristule ning süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks.
5.1.2.5. Tegevusabi tootmise piisavuse tagamiseks.
5.1.2.6. Tegevusabi kaubeldavate lubadena. Vt EEAG punkt 235
5.2. Eraldi teatatav abi – täiendav teave
6. Negatiivse mõju vältimine Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.6 ning kus täpsustatud, konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10. 6.1. Riigiabikavad
Abi tootmise piisavuse tagamiseks
6.2. Eraldi teatatav abi – täiendav teave
7. Läbipaistvus Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.7 ning kus täpsustatud, konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.
C osa: Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamiste kaudu antava abi kokkusobivuse hindamine Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt eelkõige EEAG punkti 3.2.7. Palun täitke punkt C1 meetmete puhul, mis puudutavad keskkonnamaksu vähendusi, ja punkt C2 vajaduse korral koos punktiga C3 meetmete puhul, mis puudutavad taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamist. Palun täitke B osa punkt 7 läbipaistvuse kohta. C1 osa: Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise kaudu antav abi (179)
C2 osa: Abi, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel
Abikõlblikkus
Proportsionaalsus
C3 osa: Üleminekueeskirjad abi puhul, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes siis, kui kava esitati komisjonile enne 1. juulit 2015.
OSA III.7 Täiendava teabe leht riskifinantseerimisabi kohta Palun täitke käesolev täiendava teabe leht lisaks üldteabe vormile, et teatada mis tahes abikavast, mis on hõlmatud riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi suunistega (edaspidi „RFG”) (184). Mõisted leiate RFG punktist 52. 1. Kohaldamisala 1.1. Kavast teatamise põhjused:
1.2. Teatatud kava reguleerimisala: Kinnitamiseks märgistage vastav kast:
2. Kava kirjeldus 2.1. Kava eelarve:
2.2. Kava kestus:
2.3. Ettevõtjad, kes on lõplikud abisaajad: Eelhindamine näitab, (189) et kava on vaja suunata järgmistele ettevõtjatele kui lõplikele abisaajatele (RFG punkt 63–79) (palun täpsustage): … …
2.4. Finantsinstrumendid: Eelhindamine näitab vajadust järgmiste ülesehituse parameetrite järele, mis ei vasta üldisele grupierandi määrusele (RFG punktid 80–86):
2.5. Fiskaalinstrumendid: eelhindamine näitab vajadust järgmiste ülesehituse parameetrite järele, mis ei vasta üldisele grupierandi määrusele:
2.6. Meetmes osalevad erainvestorid omakapitali, laenude või garantiidega:
2.7. Kava rakendavad finantsvahendajad: (Vt RFG punktis 52 esitatud laia määratlust; see hõlmab nii juriidilise isiku staatusega kui ka staatuseta fonde)
2.8. Kas peale abi andva ametiasutuse, abi saavate ettevõtjate, eespool nimetatud kava rakendavate finantsvahendajate ja kavaga seotud erainvestorite on kavasse kaasatud muud osalised?
2.9. Instrumentide üksikasjalik kirjeldus:
2.9.1. Finantsinstrumendid Riskifinantseerimisabi meetmed rahastamisvahendite kujul tuleb kasutusele võtta finantsvahendajate kaudu (RFG punkt 20). Kõnealused meetmed koosnevad vähemalt riigi sekkumisest finantsvahendajate kasuks ja finantsvahendajate riskifinantseerimisinvesteeringutest lõplikusse abisaajasse. 2.9.1.1. Sekkumine finantsvahendajate tasandil A) Riigi sekkumine finantsvahendajate tasandil Riik annab finantsvahendajatele järgmist (palun märkida ja täita vastavalt vajadusele): ☐ RIIGIPOOLSED OMAKAPITALI (SEALHULGAS KVAASIKAPITALI) SÜSTID FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL
☐ RAHASTATUD VÕLAINSTRUMENDID: LAENUINSTRUMENDID (EDASPIDI „LAENUD”) FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL
☐ RAHASTAMATA VÕLAINSTRUMENDID: RIIKLIKUD GARANTIID FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL LÕPLIKE ABISAAJATEGA TEHTAVATE TEHINGUTE JAOKS
☐ MUUD FINANTSINSTRUMENDID Palun kirjeldage meetmega koos rakendatavat finantsinstrumenti ja kirjeldage üksikasjalikult kõiki eespool punktis 2.9.1.1 esitatud elemente niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad valitud finantsinstrumendi puhul: … B) Finantsvahendajate sekkumine finantsvahendajate järgmistesse tasanditesse Võib esineda olukordi (sh fondifondide puhul), kui riik annab omakapitali, laenusid või garantiisid finantsvahendajatele, kes omakorda annavad omakapitali, laenusid või garantiisid järgmistele finantsvahendajatele, kes lõpuks teevad riskifinantseerimisinvesteeringu lõplikesse abisaajatesse. Sellistel juhtudel, kui kavas osaleb kaks või rohkem finantsvahendajate tasandit, esitage kogu punktis 2.9.1.1.A nõutud asjakohane teave omakapitali/laenude/garantiide/muude finantsinstrumentide kohta iga täiendava finantsvahendaja tasandil, kui see on asjakohane: … 2.9.1.2. Finantsvahendajate riskifinantseerimisinvesteeringud lõplikesse abisaajatesse Riskifinantseerimisinvesteeringud lõplikesse abisaajatesse esinevad järgmisel kujul (palun märkige ja täitke vastavalt vajadusele): ☐ FINANTSVAHENDAJATE OMAKAPITALI (SH KVAASIKAPITALI) INVESTEERINGUD LÕPLIKESSE ABISAAJATESSE
☐ RAHASTATUD VÕLAINSTRUMENDID: FINANTSVAHENDAJATE LAENUD LÕPLIKELE ABISAAJATELE
Palun märkige erasektori osaluse määr: … Palun kirjeldage riskide ja tulude jagamist riiklike ja erainvestorite vahel: … Kui riiklik investor eeldab esimese järjekoha kahju, siis milline on selle ülemmäär? Ülemmäär … %. (Pange tähele, et on soovitav, et selline ülemmäär ei ületa 35 % (RFG punkt 113)) Kui riiklik investor/laenuandja eeldab esimese järjekoha kahju, mis ületab üldises grupierandi määruses sätestatud ülemmäära (25 %), põhjendage, osutades tõsisele turutõrkele, mis on tuvastatud eelhindamisega (RFG punkt 113) ning esitage põhjenduse kokkuvõte … Kui on muid riskide vähendamise mehhanisme erasektori investorite/laenuandjate jaoks, palun selgitage: … ☐ RAHASTAMATA VÕLAINSTRUMENDID: FINANTSVAHENDAJATE GARANTIID LÕPLIKELE ABISAAJATELE
☐ MUUD FINANTSINSTRUMENDID Palun kirjeldage finantsinstrumenti, mida meetmega soovitakse rakendada, ja kirjeldage üksikasjalikult kõiki eespool punktis 2.9.1.2 esitatud elemente niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad valitud finantsinstrumendi puhul: … … 2.9.2. Fiskaalinstrumendid: Palun täitke käesolev punkt iga maksusoodustuse kohta:
Kas maksusoodustus võib ületada investori maksimaalset tulumaksukohustust, mis kehtis enne maksumeetme võtmist?
Kui meetmega on ette nähtud mitut liiki maksustiimuleid, täitke palun eespool punktis 2.9.2 esitatud küsimused iga abi liigi kohta. 2.9.3. Alternatiivseid kauplemisplatvorme toetavad meetmed:
Esitage koos käesoleva teatisega:
Meetme vorm:
3. Lisateave abikava siseturuga kokkusobivuse hindamise kohta 3.1. Panus ühise eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus (RFG osad 3.2 ja 3.3) Riskifinantseerimiskava on põhjendatud ainult siis, kui sellega soovitakse kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid, kui on olemas rahastamisvajak, mis mõjutab teatavaid ettevõtjaid konkreetses arenguetapis, geograafilises piirkonnas ja vajaduse korral majandussektoris. Palun esitage koos käesoleva teatisega põhjalik eelhinnang, milles tõendatakse konkreetset turutõrget. 3.1.1. Teave eelhinnangu kohta (RFG punktid 65–66): Eelhindamise kuupäev: … Hindamise viis läbi: …
Andmed, millel hinnang põhineb: … Palun kinnitage, et eelhindamine põhineb andmetel, mis hõlmavad 5 aastat enne riskifinantseerimismeetmest teatamist: ☐ Riskifinantseerimiskava rahastatakse osaliselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning hinnang on koostatud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määruse) (190) artikli 37 lõikele 2: ☐ 3.1.2. Riskifinantseerimiskava eelhindamisel kindlaks tehtud konkreetsed poliitilised eesmärgid ja tulemuslikkuse näitajad (RFG punktid 58–59): Loetlege konkreetsed poliitilised eesmärgid ja osutage eelhinnangu asjakohasele punktile: … … Loetlege määratletud tulemusnäitajad (vt näiteid RFG punktis 58) ja osutage eelhinnangu asjakohasele punktile: … … 3.1.3. Eelhinnangus esitatud majanduslikud tõendid ja põhjendused selle kohta, miks on vaja riigi sekkumist (RFG punkt 3.3): vt käesoleva vormi punktid 2.3, 2.4 ja 2.5. 3.2. Riskifinantseerimiskava asjakohasus ja ergutav mõju (RFG punktid 3.4 ja 3.5) 3.2.1. Üldine:
3.2.2. Finantsinstrumentide puhul kohaldatavad tingimused (RFG 3.4.2):
3.2.3. Fiskaalinstrumentide puhul kohaldatavad asjakohasuse tingimused (RFG 3.4.3): Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.2. Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks asjakohasuse tingimuste osas: … … 3.2.4. Asjakohasuse tingimused alternatiivseid kauplemisplatvorme toetavate meetmete puhul (RFG 3.4.4): Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.3. Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks asjakohasuse tingimuste osas: … … 3.3. Abi proportsionaalsus (RFG 3.6) 3.3.1. Proportsionaalsus seoses tuvastatud turutõrkega:
3.3.2. Finantsinstrumentide puhul kohaldatavad proportsionaalsuse tingimused (RFG 3.6.1):
3.3.3. Fiskaalinstrumentide puhul kohaldatavad proportsionaalsuse tingimused (RFG 3.6.2): Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.2. Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks proportsionaalsuse tingimuste osas:… 3.3.4. Proportsionaalsuse tingimused alternatiivseid kauplemisplatvorme toetavate meetmete puhul (RFG 3.6.3): Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.3. Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks proportsionaalsuse tingimuste osas:… 3.4. Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine (RFG 3.7)
4. Abi kumuleerimine (RFG 3.9) Riskifinantseerimisabi võib kumuleerida muude riigiabimeetmetega, mille puhul ei ole abikõlblikke kulusid võimalik kindlaks teha, või vähese tähtsusega abiga kuni kogufinantseerimise kõrgeima asjakohase ülemmäärani, mis on iga juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kindlaks määratud grupierandi määrusega või komisjoni vastu võetud otsusega (RFG punkt 168).
5. Muu teave Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks RFG alusel: … … OSA III.8 Täiendava teabe leht hindamiskavast teatamiseks Liikmesriigid peavad seda täiendava teabe lehte kasutama hindamiskavast teatamiseks vastavalt määruse (EL) nr 651/2014 (191) artikli 1 lõike 2 punktile a ja teatatud abikava hindamise puhul, nagu on sätestatud asjakohastes komisjoni suunistes. Vt komisjoni talituste töödokumenti „Riigiabi hindamise ühine metoodika”, (192) et saada juhiseid hindamiskava koostamise kohta. 1. Hinnatava abikava määratlemine
2. Hinnatava abikava eesmärgid (193) 2.1. Palun kirjeldage abikava, täpsustades vajadused ja probleemid, mida kavaga soovitakse lahendada, ning abisaajate kategooriad (nt suurus, sektorid, asukoht, ligikaudne arv): … 2.2. Märkige abikava eesmärgid ja oodatav mõju nii abisaajate tasandil kui ka niivõrd, kuivõrd see puudutab ühist huvi pakkuvat eesmärki: … 2.3. Märkige abisaajale või majandusele laiemalt avalduv võimalik negatiivne mõju, mis võib otseselt või kaudselt olla seotud abikavaga (194): … 2.4. Märkige a) abikava raames kavandatud aastane eelarve, b) kava kestus, (195) c) abimeede või -meetmed ja d) abikõlblikud kulud: … 2.5. Esitage kokkuvõte abikõlblikkuse kriteeriumidest ja abisaajate valimise meetoditest. Eelkõige kirjeldage järgmist: a) abisaajate valiku meetod (nt hinnete andmine), b) olemasolev ligilähedane eelarve iga abisaajate rühma kohta c) eelarve ammendumise tõenäosus teatavate abisaajate rühmade puhul d) võimalikud hinnete andmise eeskirjad, kui neid kava puhul kasutatakse e) abi osakaalu künnised ning f) kriteeriumid, mida abi andva asutus võtab arvesse taotluste hindamisel: … 2.6. Nimetage konkreetsed piirangud ja riskid, mis võivad mõjutada kava rakendamist, selle eeldatavat mõju ja selle eesmärkide saavutamist: … 3. Hindamisküsimused 3.1. Märkige konkreetsed küsimused, mida tuleks hindamisel käsitleda, esitades kvantitatiivsed tõendid abi mõju kohta. Palun tehke vahet a) küsimustel, mis on seotud otsese mõjuga abisaajatele, b) küsimustel, mis on seotud kaudse mõjuga ning c) küsimustel, mis on seotud abi proportsionaalsuse ja asjakohasusega. Selgitage, kuidas on hindamisküsimused seotud abikava eesmärkidega: … 4. Tulemusnäitajad 4.1. Märkige, kuidas kava tulemusi hinnatakse, milliseid näitajaid kasutatakse, asjaomased kontrollnäitajad, sealhulgas andmete allikad, ja kuidas tulemusnäitajad vastavad hindamisküsimustele. Palun märkige eelkõige a) asjakohane hindamisküsimus, b) näitaja, c) andmeallikas d) andmete kogumise sagedus (nt aasta, kuu jne), e) tasand, millel andmeid kogutakse (nt firma tasandil, ettevõtja tasandil, piirkondlikul tasandil jne), f) üldkogum, mida andmeallikas katab (näiteks abisaajad, abi mittesaajad, kõik ettevõtted jne):
Selgitage, miks valitud näitajad on kõige sobivamad kava oodatava mõju mõõtmiseks: … 5. Kavandatud meetodid hindamise korraldamiseks 5.1. Hindamisküsimusi silmas pidades esitage teave kavandatud meetodite kohta, mida hindamisel kasutatakse, et teha kindlaks abi põhjuslik mõju abisaajale ja hinnata kaudset mõju. Eelkõige selgitage kõnealuste meetodite valimise põhjusi ning teiste meetodite kõrvalejätmise põhjuseid (näiteks seoses kava ülesehitusega) (196): … 5.2. Kirjeldage täpselt abi põhjusliku mõju kindlaksmääramise strateegiat ja eeldusi, millel kõnealune strateegia põhineb. Palun kirjeldage üksikasjalikult kontrollrühma koosseisu ja olulisust: … 5.3. Palun selgitage, kuidas kavandatud meetodid mõjutavad valiku kallutatust. Kas võib piisava kindlusega väita, et abisaajate tulemuste erinevus tuleneb abist? … 5.4. Kui see on asjakohane, selgitage, kuidas kavandatud meetoditega kavatsetakse käsitleda konkreetseid probleeme, mis on seotud keerukate kavadega, mida rakendatakse näiteks erineval viisil piirkondlikul tasandil, ja kavadega, mis kasutavad mitmeid abimeetmeid: … 6. Andmete kogumine 6.1. Esitage teave mehhanismide ning andmete kogumise ja töötlemise allikate kohta abisaajate ja kavandatud võrdlusaluste puhul (197). Kirjeldage kogu asjakohast teavet, mis on seotud valikuetapiga: abitaotlejate kohta kogutud andmed, taotlejate esitatud andmeid ja valiku tulemused. Palun selgitage ka mis tahes võimalikke probleeme seoses andmete kättesaadavusega: … 6.2. Palun esitage teave hindamise seisukohast oluliste andmete kogumise sageduse kohta. Kas on tähelepanekuid piisavalt eristatud tasandil, st et üksikute ettevõtjate tasandil? … 6.3. Palun märkige, kas juurdepääsu vajalikele andmetele hindamise läbiviimiseks võib takistada õigusnormidega, mis reguleerivad andmete konfidentsiaalsust, ja kuidas need küsimused lahendatakse. Nimetage muud võimalikud probleemid, mis on seotud andmete kogumisega, ja kirjeldage, kuidas need probleemid ületada: … 6.4. Märkige, kas on ette nähtud uuringud abisaajate või teiste ettevõtjate kohta ja kas kavatsetakse kasutada täiendavaid teabeallikaid: … 7. Hindamise kavandatud ajakava 7.1. Märkige kavandatud ajakava, sh andmete kogumise, vahearuannete ja sidusrühmade kaasamise tähtajad. Kui see on asjakohane, esitage kavandatud ajakava lisas: … 7.2. Palun märkige kuupäev, mil lõplik hindamisaruanne esitatakse komisjonile: … 7.3. Märkige tegurid, mis võivad mõjutada kavandatud ajakava: … 8. Hindamisasutus 8.1. Esitage konkreetset teavet hindamisasutuse kohta või juhul, kui see ei ole veel valitud, valimise ajakava, menetluse ja kriteeriumide kohta: … 8.2. Esitage teave hindamisasutuse sõltumatuse ja selle kohta, kuidas valikuprotsessi ajal välditakse võimalikke huvide konflikte või tagatakse menetlusest välistamine: … 8.3. Kirjeldage hindamisasutuse kogemusi ja oskusi või seda, kuidas need oskused on tagatud valikuprotsessi käigus: … 8.4. Palun märkige, milliseid menetlusi abi andev ametiasutus kasutab hindamise läbiviimiseks ja järelevalveks: … 8.5. Palun esitage teave, isegi kui see on vaid ligilähedane, hindamise läbiviimiseks vajalike inim- ja finantsressursside kohta: … 9. Hindamise avalikustamine 9.1. Esitage teave selle kohta, kuidas hindamine avalikustatakse, st et hindamiskava ja lõpphinnang avaldatakse veebisaidil: … 9.2. Märkige, kuidas tagatakse sidusrühmade kaasamine. Palun märkige, kas on ette nähtud avalik arutelu või hindamisega seotud üritused: … 9.3. Täpsustage, kuidas kavatsevad abi andev asutus ja muud asutused hindamise tulemusi kasutada, nt järglaskavade või sarnaste kavade loomisel: … 9.4. Märkige, kas ja millistel tingimustel hindamiseks kogutud andmeid kasutatakse või need tehakse kättesaadavaks täiendavate uuringute ja analüüside jaoks: … 9.5. Palun märkige, kas hindamiskava sisaldab konfidentsiaalset teavet, mida komisjon ei tohiks avalikustada: … 10. Muu teave 10.1. Palun märkige siia muu teave, mida peate hindamiskava hindamisel asjakohaseks: … 10.2. Palun loetlege kõik teatele lisatud dokumendid ja lisage need paberkandjal või esitage otselingid asjaomastele dokumentidele: …” |
(3) |
Osa III.13 asendatakse järgmisega: „OSA III.13.A Täiendava teabe leht lennujaamadele antav investeerimisabi kohta Lisaks üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes investeerimisabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega (198). 1. Täiendav teave abisaaja, investeerimisprojekti ja abi kohta 1.1. Abisaaja 1.1.1. Kas abi antakse otse lennujaama omanikule?
1.1.2. Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral i) juriidilisi isikuid kes abi saavad, ii) juriidilisi isikuid, kes vahendavad abi vaheüksusele või investeerimisprojekti teostavale lennujaamale. … … 1.1.3. Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage palun, kuidas riiklikud ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel. … … 1.1.4. Üksiktoetuse puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted i) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; ii) tema tütarettevõtjatega; iii) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega. Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab eespool loetletud õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid. … … 1.1.5. Märkige, kas abisaaja on ka taristu käitaja.
1.1.6. Kui vastus eelnevale küsimusele on „ei” kirjeldage palun i) menetlust, millega valitakse või on valitud taristu käitaja ja ii) valikukriteeriume. … … 1.1.7. Kui lennujaama/lennujaamasid kasutavad riigi relvajõud, politsei, mittemajanduslikud lennupäästeteenistused või seda/neid kasutatakse mis tahes muudeks mittemajanduslikku laadi lennuteenusteks, siis täpsustage, milline on a) teenus(t)e laad ja b) lennujaama läbilaskevõime kasutamine (nt lennuradade ja muude lennujaama rajatiste kasutamine, väljendatuna protsendina aastasest lennuliiklusest). … … 1.1.8. Esitage abi saava(te) lennujaama(de) reisijateveo kohta järgmised andmed:
Palun esitage andmed iga lennujaama kohta tabeli kujul, nagu on näidatud järgmises tabelis.
Reisijate arvu tuleb lugeda „ühesuunaliselt” ja iga lennuliini puhul; nt lennujaamast välja ja sinna tagasi lendavaid reisijaid arvestatakse kaks korda. Kui lennujaam kuulub lennujaamade rühma, tuleb reisijateveo andmed esitada iga lennujaama kohta eraldi. 1.2. Investeerimisprojekt 1.2.1. Kirjeldage investeerimisprojekti ja selle aluseks olevad hinnanguid ning esitage projekti aluseks olev eelnev äriplaan (Exceli tabeli kujul). Äriplaan peaks hõlmama investeeringu majanduslikku eluiga. Kõik hinnangud peaksid põhinema usaldusväärsetel nõudluse prognoosidel. Selgitage, kas ja mil määral on kõnealused hinnangud arvesse võetud abi saava lennujaama äriplaanis. … … 1.2.2. Palun esitage investeerimisprojekti kohta järgmine teave:
1.2.3. Palun esitage ühes tabelis kõigi tehtavate tööde üksikasjalik jaotus, nende rahastamise allikas, kavandatud kestus, seotud kuluartiklid ja kavandatav projekti käivitamise kuupäev. Märkige iga kuluartikkel ning kas ja miks tuleks seda käsitada investeerimiskuluna, i) mis on otseselt seotud mittemajanduslikku laadi taristuga, mis kuulub riigi pädevusse (nt turvalisus, lennujuhtimine ja mis tahes muud ülesanded, mis on osa liikmesriigi avaliku võimu teostamise kohustusest), või ii) mis on seotud majanduslikku laadi lennundusalase lennujaamataristuga (nt lennurajad, maapealse teeninduse taristu) või iii) mis on seotud majanduslikku laadi lennundusvälise tegevuse taristuga (nt parklad, hotellid).
1.2.4. Esitage ülevaade i) majanduslikku laadi abikõlblike investeerimiskulude (199) kogusummast ja ii) mittemajanduslikku laadi abikõlblike kulude kogusummast. Kulud peavad olema diskonteeritud; näidata tuleb ka diskontomäär. Palun märkige ülevaates, millise osaga teatatud abist toetatakse kategooriasse i ja millisega kategooriasse ii kuuluvaid investeeringuid. … … 1.2.5. Kui riigiabist rahastatakse ka lennundusvälise tegevuse majanduslikku laadi investeerimiskulusid, siis: selgitage, mille alusel leiavad teie ametiasutused, et selline abi on siseturuga kokkusobiv. … … 1.2.6. Kas viisite läbi või kohustute läbi viima investeeringu keskkonnamõju hinnangu? (ELi suunised lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta – punkt 20)?
Kui ei, siis selgitage, miks ei ole selle projekti puhul nõutud keskkonnamõju hindamist? … … 1.3. Mittemajanduslikku laadi tegevus, mis kuulub avaliku korra valdkonda 1.3.1. Kinnitage, kas investeering hõlmab tegevusi, mis kuuluvad riigi pädevusse seoses avaliku võimu teostamisega (nt lennujuhtimine, politsei, toll, tuletõrje, meetmed, mis on vajalikud tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastase sekkumise eest). Kõnealuste toimingute teostamiseks vajalikke taristu ja seadmetega seotud investeeringuid peetakse üldiselt mittemajanduslikeks ning seega ei kuulu need riigiabi eeskirjade reguleerimisalasse. Sisestage asjaomased investeeringud punktis 1.2.3. esitatud tabelisse.
1.3.2. Palun esitage riiklik, piirkondlik või mis tahes muu õigusakt, mis puudutab avaliku korra valdkonda kuuluva tegevuse mõistet ja selle tegevuse rahastamist. Sellise õigusakti puudumisel selgitage, kuidas asjaomased asutused neid tegevusi tavaliselt rahastavad. … … 1.3.3. Esitage tõendeid selle kohta, et mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamisega ei kaasne põhjendamatu diskrimineerimine lennujaamade vahel. Diskrimineerimine tekib siis, kui asjaomase õiguskorra kohaselt peavad tsiviillennujaamad tavaliselt kandma teatud kulusid, mis on seotud mittemajandusliku tegevusega, kuid teatavad lennujaamad seda tegema ei pea. Täpsustage siseriiklike eeskirjade sisuline reguleerimisala ja territoriaalne kohaldatavus seoses lennujaamase mittemajandusliku tegevuse rahastamisega ja, kui see on asjakohane, piirkondlik pädevus kõnealuses küsimuses. … … 1.3.4. Kinnitage, esitades vastavad tõendid, et mittemajandusliku tegevusega seotud kulude hüvitamine piirneb üksnes nende kuludega ning et majandustegevuse ristsubsideerimise kõnealuste hüvitistega on täielikult välistatud. … … 1.3.5. Kinnitage, et lennujaamas on eraldi kuluarvestus majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse jaoks. … … 2. Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine 2.1. Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse 2.1.1. Kas investeerimisabi:
Täpsustage, kuidas aitab abi kaasa iga valitud eesmärgi puhul. 2.1.2. Kas investeeringu eesmärk on suurendada lennujaama läbilaskevõimet?
2.1.3. Kui vastus küsimusele 2.1.2 on „jah”, tõendage eelnevalt koostatud äriplaani alusel, millele on osutatud punktis 1.2 „Investeerimisprojekt”, et uus taristu vastab keskpika ajavahemiku jooksul lennujaama teeninduspiirkonna lennuettevõtjate, reisijate ja ekspediitorite prognoositavale nõudlusele. 2.1.4. Üksiku investeerimisabi puhul: Kas abi saav lennujaam asub samas teeninduspiirkonnas (200) kui teine lennujaam, mis ei tööta täisvõimsusel ega selle lähedal?
Kui jah, esitage järgmine teave: a) teeninduspiirkonna suurus ja kuju; b) vahemaa ja sõiduaeg abi saava lennujaama ja muude samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade vahel; c) samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade reisijatevedu 5 teatamisele eelnenud aasta jooksul; d) abi saava lennujaama teeninduspiirkonna eeldatav kogunõudlus ja koguvõimsus vähemalt järgmise kümne aasta äriplaani kohaselt (baasstsenaariumi ning halvima ja parima stsenaariumi puhul). … … 2.1.5. Abikava puhul Märkige a) abikõlblike lennujaamade asukoht ja teeninduspiirkond abikava territoriaalsel kohaldamisalal; b) vahemaa ja sõiduaeg abikõlblike lennujaamade ja muude samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade vahel; c) meetod ja kriteeriumid, mida riiklikud asutused kasutavad teeninduspiirkondade suuruse ja kuju määramisel, ning sama teeninduspiirkonna lennujaamade läbilaskevõime kasutusaste. … … 2.1.6. Üksiku investeerimisabi puhul: Kui vastus küsimusele 2.1.4 on „jah”, siis esitage andmed investeeringu tõenäolise mõju kohta olemasoleva taristu kasutamisele samas teeninduspiirkonnas. See teave peab näitama kasutamise väljavaateid keskpikas ajavahemikus, peab põhinema adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel ning see tuleb lisada abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaanile. … … 2.1.7. Üksiku investeerimisabi puhul: Kui vastus küsimusele 2.1.4 on „jah”, siis esitage reisijate arvu prognoos baasstsenaariumi ning halvima ja parima stsenaariumi kohaselt ja selgitage, miks Teie arvates sellised prognoosid õigustavad investeerimisabi täiendava läbilaskevõime loomiseks või olemasoleva säilitamiseks. … … 2.2. Riigi sekkumise vajadus 2.2.1. Üksiku investeerimisabi puhul: selgitage lennujaama äriplaani alusel, kuivõrd sõltub lennujaama suutlikkus katta kapitalikulud lennujaama suurusest aastase reisijateveo osas. … … 2.2.2. Üksiku investeerimisabi puhul: selgitage, miks lennujaam ei suutnud hankida piisavalt erainvesteeringuid. … … 2.2.3. Abikava puhul a) kinnitage, et abi andev asutus kontrollib riigi sekkumise vajadust iga üksiku juhtumi puhul, võttes aluseks i) lennujaama suuruse; (201) ii) lennujaama suutlikkuse meelitada ligi erasektori rahastamist. … … 2.3. Meetme asjakohasus 2.3.1. Näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata või et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate abivahenditega ning et kõnealune abi on asjakohane poliitikavahend. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (202) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (203): … … 2.4. Abi ergutav mõju 2.4.1. Üksiku investeerimisabi puhul: Palun kinnitage, et teatatud konkreetse investeerimisprojekti raames alustati töid alles pärast seda, kui abitaotlus oli abi andvale asutusele esitatud. Palun esitage abi andvale asutusele abisaaja poolt saadetud abitaotluse koopia ja tööde alustamise kuupäeva kinnitav tõend. … … 2.4.2. Abikava puhul: Palun kinnitage, et abikõlblike investeerimisprojektide raames alustati töid alles pärast seda, kui üksikabi taotlus oli abi andvale asutusele esitatud. … … 2.4.3. Üksiku investeerimisabi puhul: kirjeldage kavandatava tegevuse ulatust abi hõlmava stsenaariumi puhul ja vastupidise (ilma abita) stsenaariumi puhul. Esitage tõendid, näiteks sisedokumendid, mis on seotud alternatiivsete tegevustega, mida abi saav lennujaam kaalus sisemise otsusetegemise puhul. … … 2.4.4. Üksiku investeerimisabi puhul: kui on olemas alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium, võrrelge mõlemat stsenaariumi, et määrata kindlaks täiendav tegevus, mida tehtaks üksnes abi korral (võrdlusanalüüs). Üksiku investeerimisabi puhul: kui alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium puudub, märkige kapitalikulude rahastamisvajak, mis põhineb abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaanil. Kapitalikulude rahastamisvajak on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses. … … 2.4.5. Abikava puhul: kinnitage, et a) abi andev asutus annab abikava raames üksikabi alles pärast seda, kui ta on kontrollinud, et ergutav mõju on olemas, võrreldes kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita (võrdlusanalüüs), või ilma abita teostatavate alternatiivsete tegevuste puudumisel, määrates kindlaks kapitalikulude rahastamisvajaku abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaani alusel; (204) b) kirjeldage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi, mida abi andev asutus hindab ergutava mõju analüüsi korral. … … 2.5. Abi proportsionaalsus 2.5.1. Üksiku investeerimisabi puhul: kui on olemas alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium a) esitage Exceli tabelitena eelnevalt koostatud äriplaanid abi hõlmava stsenaariumi korral ja vastupidise (ilma abita) stsenaariumi korral; b) selle põhjal määrake kindlaks täiendavad netokulud ja täiendavad netotulud, mis tulenevad toetatud projektist või tegevusest, mitte alternatiivsest projektist või tegevusest; c) selgitage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi. Äriplaan peaks hõlmama investeeringu majanduslikku eluiga. … … 2.5.2. Üksiku investeerimisabi puhul: kui alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium puudub, a) esitage Exceli tabelina abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaan; b) märkige selle põhjal kapitalikulude rahastamisvajak, mis on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses; c) selgitage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi. … … 2.5.3. Abikava puhul: kinnitage, et a) iga juhtumi puhul uuritakse eelnevalt koostatud äriplaani alusel vastupidist (ilma abita) stsenaariumi; b) alternatiivsete tegevustega vastupidise stsenaariumi olemasolu korral määratakse kindlaks täiendavad netokulud ja täiendavad netotulud, mis tulenevad toetatud projektist või tegevusest, mitte alternatiivsest projektist või tegevusest; c) juhtudel, kui alternatiivseid tegevusi ei toimunuks, määratakse kindlaks kapitalikulude rahastamisvajak, mis on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses. Kirjeldage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi, mida abi andev asutus hindab uurimise ja analüüsi käigus. … … 2.5.4. Abi osakaal: Märkige palun abikõlblike kulude maksimaalne määr, mida investeeringuteks ettenähtud abiga kaetakse („abi osakaal”); sealhulgas mis tahes lisatoetused, mis lisanduvad abi osakaalu baasmäärale: … … Kui abikava kohaldatakse erineva suurusega lennujaamade suhtes, märkige kohaldatav abi ülemmäär järgmiste lennujaamade rühmade puhul:
2.6. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine 2.6.1. Kinnitage, et lennujaam, sealhulgas kogu taristu ja seadmed, mille jaoks abi antakse, on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, mitte ühele konkreetsele kasutajale. … … 2.6.2. Täpsustage sätteid, mis tagavad, et lennujaamade läbilaskevõime jaotatakse kasutajatele asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. … … 2.7. Üksikabist teatamine investeeringuteks ettenähtud abikava raames 2.7.1. Järgmistest üksikabimeetmetest investeeringuteks ettenähtud abikava raames teatatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3:
OSA III.13.B Täiendava teabe leht – lennujaamadele antav tegevusabi Lisaks üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes üksikust tegevusabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega (205). 1. Lisateave abi saaja ja tema tegevuse kohta 1.1. Abisaaja 1.1.1. Kas abi antakse otse lennujaama käitajale?
1.1.2. Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral i) juriidilisi isikuid, kes abi saavad ja ii) juriidilisi isikuid, kes vahendavad abi vaheüksusena abikõlblikke teenuseid osutavale lennujaamale. … … 1.1.3. Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage palun, kuidas ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel. … … 1.1.4. Kas abi saaja on ka lennujaama omanik?
1.1.5. Kui vastus punktile 1.1.4 on „ei”: Palun täpsustage, kes on lennujaama omanik ja kirjeldage omandistruktuuri. … … 1.1.6. Üksiktoetuse puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted i) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; ii) tema tütarettevõtjatega; iii) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega. Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab eespool punktides 1.1.1.–1.1.5 loetletud õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid. … … 1.2. Üldine teave lennujaama käitaja kohta 1.2.1. Kui lennujaama või lennujaamasid kasutavad riigi relvajõud, politsei, mittemajanduslikud lennupäästeteenistused või seda/neid kasutatakse mis tahes muudeks mittemajanduslikku laadi lennuteenusteks, siis täpsustage, milline on a) teenus(t)e laad ja b) lennujaama läbilaskevõime kasutamine (nt lennuradade ja muude lennujaama rajatiste kasutamine, väljendatuna protsendina aastasest lennuliiklusest). … … 1.2.2. Esitage abi saava(te) lennujaama(de) reisijateveo kohta järgmised andmed:
1.2.3. Üksiku tegevusabi puhul: esitage äriplaan, mida abisaaja on ajavahemikul 2009–2013 rakendanud ja mida ta kavatseb rakendada järgmise 10 aasta jooksul kuni 4. aprillini 2024. Kirjeldage eeldusi kõnealuse 10-aastase perioodi jooksul. Äriplaan peab sisaldama teavet lennuliikluse ja selle prognooside kohta; kulusid ja kulude prognoosi; finantsandmeid ja finantsprognoose seoses kasumlikkuse ja rahavoogudega (osutades metoodikale, mida lennujaam on tõendatavalt kasutanud, nt kasutades meetodeid, et hinnata investeeringu nüüdispuhasväärtust (NPV), sisemist tasuvusläve (IRR) või investeeritud kapitali keskmist tootlust (ROCE); äriplaan peab olema Exceli vormingus ning sisaldama selgitusi kõikide valemite kohta. Abikava puhul: Täpsustage üksikasjalikult a) vormilised ja sisulised kriteeriumid, millele abikõlblike lennujaamade äripaanid peavad vastama; b) meetod, mida riiklikud ametiasutused kasutavad äriplaanide hindamiseks. … … 1.2.4. Üksiku tegevusabi puhul esitage ülevaade abisaaja tegevuskahjumist (206) ajavahemikus 2009–2013, samuti oodatav tegevuskahjum kuni 4. aprillini 2024. Palun esitage andmed tabeli kujul järgmiselt:
Abikavade puhul täpsustage, milline on meetod, mida ametiasutused kasutavad abikõlblike lennujaamade tegevuskahjumi kindlaksmääramiseks. 1.2.5. Üksiku tegevusabi puhul lisage abikõlblike lennujaamade finantsaruannete koopiad (207) 5 tegevusabi taotlemisele eelnenud aasta kohta. Abikavade puhul lisage eespool kirjeldatud finantsaruanded üksikabi hinnangule. … … 1.2.6. Täpsustage sätteid, millega välditakse ülemäärast hüvitamist ja tagatakse ülemääraste summade abisaajalt tagasinõudmine. … … 1.3. Lennujaamateenused 1.3.1. Täpsustage abikõlblikud lennujaamateenused (208) ja abikõlblike tegevuskulude kategooriad (209) seoses kõnealuste teenuste osutamisega. … … 1.4. Riigi pädevusse kuuluv tegevus 1.4.1. Kas tegevusabi hõlmab tegevusi, mis kuuluvad riigi pädevusse seoses avaliku võimu teostamisega (nt lennujuhtimine, politsei, toll, tuletõrje, meetmed, mis on vajalikud tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastase sekkumise eest)? Kõnealuste toimingute teostamiseks vajalikke taristu ja seadmetega seotud tegevuskulusid peetakse üldiselt mittemajanduslikeks ning seega ei kuulu need riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse.
1.4.2. Palun esitage asjaomane riiklik, piirkondlik või mis tahes muu õigusakt, mis puudutab avaliku korra valdkonda kuuluva tegevuse mõistet ja selle tegevuse rahastamist. Sellise õigusakti puudumisel selgitage, kuidas asjaomased asutused neid tegevusi tavaliselt rahastavad. … … 1.4.3. Esitage tõendeid selle kohta, et mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamisega ei kaasne põhjendamatu diskrimineerimine lennujaamade vahel. Diskrimineerimine tekib siis, kui asjaomase õiguskorra kohaselt peavad tsiviillennujaamad tavaliselt kandma teatud kulusid, mis on seotud mittemajandusliku tegevusega, kuid teatavad lennujaamad seda tegema ei pea. Täpsustage siseriiklike eeskirjade sisuline reguleerimisala ja territoriaalne kohaldatavus seoses lennujaamase mittemajandusliku tegevuse rahastamisega ja, kui see on asjakohane, piirkondlik pädevus kõnealuses küsimuses. … … 1.4.4. Kinnitage, esitades vastavad tõendid, et mittemajandusliku tegevusega seotud kulude hüvitamine piirneb üksnes nende kuludega ning et majandustegevuse ristsubsideerimise kõnealuste hüvitistega on täielikult välistatud. … … 1.4.5. Kinnitage, et lennujaamas on eraldi kuluarvestus majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse jaoks. … … 2. Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine 2.1. Kas abi anti enne 4. aprilli 2014?
2.2. Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse 2.2.1. Kas tegevusabi:
Täpsustage, kuidas aitab tegevusabi kaasa valitud eesmärgi puhul. … … 2.2.2. Kas teatatud meede on seotud uue lennujaama käitajaga?
2.2.3. Üksiku tegevusabi puhul: Kas lennujaam asub samas teeninduspiirkonnas (210) kui teine kasutamata läbilaskevõimega lennujaam?
2.2.4. Üksiku tegevusabi puhul: Kui vastus punktile 2.2.3 on „jah”: Palun täpsustage teeninduspiirkonna suurus ja kuju. Esitage teave, milles kirjeldatakse eeldatavat mõju kõnealuses teeninduspiirkonnas asuvate teiste lennujaamade lennuliiklusele; Kõnealune teave peaks olema osa abi saava lennujaama äriplaanist ning põhinema adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel. Abikava puhul: a) kinnitage, et ametiasutused kohustuvad hindama eeldatavat mõju kõnealuses teeninduspiirkonnas asuvate teiste lennujaamade lennuliiklusele teabe põhjal, mis on abi saava lennujaama äriplaani osa ning põhineb adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel; b) selgitage meetodit ja kriteeriume, mida riiklikud ametiasutused kasutavad, et hinnata tõenäolist mõju kõnealuste teiste lennujaamade liiklusele. … … 2.3. Riigi sekkumise vajadus 2.3.1. Kinnitage, et kõnealuse lennujaama või abikõlblike lennujaamade aastane reisijate arv ei ületa 3 miljonit reisijat (vt ka eespool küsimus nr 1.2.2). … 2.4. Meetme asjakohasus 2.4.1. Näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata või et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate poliitika- või abivahenditega. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (211) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (212): … … 2.4.2. Üksiku tegevusabi puhul: Kas abisumma on eelnevalt kindlaks määratud kindla summana, mis katab prognoositava tegevuse rahastamisvajaku abisaaja äriplaani alusel, 10aastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab 4. aprillil 2014?
Kui jah, siis esitage asjakohane teave äriplaanis. 2.4.3. Abikava puhul: Kas abisumma iga juhtumi puhul on eelnevalt kindlaks määratud kindla summana, mis katab prognoositava tegevuse rahastamisvajaku abisaaja äriplaani alusel, 10aastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab 4. aprillil 2014?
Kui jah, peaks abisaaja andma asjakohast teavet äriplaanis. 2.4.4. Kui vastus punktidele 2.4.2 ja 2.4.3 on „ei”, siis täpsustage: a) kulude ja tulude prognoosi määramatuse aste, b) mis tahes teabe asümmeetria, mis takistab riiklikel asutustel abisumma arvutamist eelnevalt äriplaani alusel. … … 2.4.5. Kui vastus küsimusele nr 2.4.2 ja 2.4.3 on „ei”, siis kinnitage, et siseturuga kokkusobiva tegevusabi maksimumsumma oli/on määratud mudeli alusel, mis põhineb tegevuse rahastamisvajakul (213) viie aasta jooksul ajavahemikul 2009-2013. 2.4.6. Kas saate kinnitada, et tegevusabi ei suurendata tagantjärele?
2.4.7. Kui vastus eelnevale küsimusele on „ei”, selgitage, miks teie arvates võimalus abi tagantjärele suurendada ei vähendaks motivatsiooni juhtida lennujaama tõhusalt. … … 2.5. Abi ergutav mõju ja abi proportsionaalsus 2.5.1. Üksiku tegevusabi puhul kirjeldage, miks on abi puudumise korral tõenäoline, et asjaomase lennujaama majandustegevus väheneb märkimisväärselt. Esitage vajalik teave äriplaani alusel (vt ka punkt 1.2.3), milles võrreldakse kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita (vastupidine stsenaarium), ja võttes arvesse võimalikku investeerimisabi ja lennuliikluse taset. Abikavade puhul kirjeldage meetodit, mida abi andev asutus kasutas äriplaanide hindamiseks, samuti tõenäosust, et abi puudumise korral oleks majandustegevus asjaomases lennujaamas märkimisväärselt vähenenud, võttes arvesse võimalikku investeerimisabi ja lennuliikluse taset. … … 2.5.2. Üksiku tegevusabi puhul tõendage, et lennujaama äriplaani kohaselt on tegevuskulu täielikult kaetud 4. aprilliks 2024. Palun täpsustage äriplaani asjakohaseid põhiparameetreid. Abikavade puhul kinnitage, et abi andev asutus annab üksikut tegevusabi ainult juhul, kui ta on jõudnud järeldusele, et abi saava lennujaama äriplaan näeb ette tegevuskulude täielikku katmist 4. aprilliks 2024. Palun täpsustage, milliseid äriplaani põhiparameetreid abi andev asutus hindab, et iga juhtumi puhul järeldusele jõuda. … … 2.5.3. Palun märkige: Üksiku tegevusabi puhul: Abi saava lennujaama esialgne rahastamisvajak 10 aasta jooksul, alustades tegevuskulude katmisest 4. aprillil 2014. üleminekuperioodi alguses ja jõudes tegevuskulu täieliku katmise saavutamiseni 4. aprillil 2024 üleminekuperioodi lõpus. Abikava puhul: kinnitage, et a) abikõlblike lennujaamade rahastamisvajak määratakse kindlaks punktis 2.5.2 kirjeldatud meetodil; b) abikõlblikud lennujaamad peavad näitama, et tegevuskulude täielik katmine saavutatakse 4. aprilliks 2024. … … Maksimaalne lubatav abisumma: … … Rahastamisvajak, mis tegevusabiga kaetakse: … … Ajavahemik, mille jooksul tegevusabi antakse: … … 2.6. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine 2.6.1. Palun tõendage, et kõik samas teeninduspiirkonnas asuvad abikõlblikud lennujaamad on võimelised saavutama tegevuskulude täieliku katmise 4. aprilliks 2024. … … 2.6.2. Kinnitage, et lennujaam või lennujaamad, sealhulgas kõik investeeringud, mille jaoks abi antakse, on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, mitte ühele konkreetsele kasutajale.
2.6.3. Täpsustage sätteid, mis tagavad, et lennujaamade läbilaskevõime jaotatakse kasutajatele asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. … … OSA III.13.C Täiendava teabe leht – lennuettevõtjatele antav stardiabi Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes stardiabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega (214). Käesolev vorm kehtib nii abikavadest kui ka üksikabist teatamise puhul. 1. Täiendav teave abisaaja, projekti ja abi kohta 1.1. Abisaaja 1.1.1. Kas abi antakse otse lennuettevõtjale, kes käitab uut lennuliini?
1.1.2. Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral juriidilisi isikut või isikuid, i) kes abi saavad; b) kes vahendavad abi vaheüksusele seoses uut liini käitava lennuettevõtjaga. … … 1.1.3. Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage, kuidas riiklikud ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel. … … 1.1.4. Üksikabi puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted a) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; b) tema tütarettevõtjatega; c) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega. Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid. … … 1.1.5. Abisaaja valimine: Palun kirjeldage a) menetlust, millega abisaaja valitakse või on valitud; b) valikumenetluses kasutatud teabevahendi ja avalikustamise taset; c) abikõlblikkuse tingimusi; d) käitamisnõudeid; e) valikukriteeriume. … … 2. Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine 2.1. Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse 2.1.1. Kas stardiabi:
Selgitage, kuidas aitab abi kaasa valitud eesmärgi puhul. … … 2.1.2. Kui tegemist on üksikabiga, tõendage, et abiga hõlmatud liin või liinid ei ole juba kaetud kiirrongiteenusega (215) või sama teeninduspiirkonna teise lennujaama teenustega (216) võrreldavatel tingimustel. Kui tingimused ei ole võrreldavad, palun selgitage, miks. Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et käesolevas punktis nimetatud tingimus on täidetud iga stardiabi üksikjuhtumi puhul. … 2.2. Riigi sekkumise vajadus 2.2.1. Palun märkige, kas stardiabi hõlmab:
2.2.2. Üksikabi puhul märkige abikõlblike uute liinidega seotud lennujaamade asukoht. … … 2.2.3. Kui üksikabi korral antakse stardiabi lennuliinidele, mis ühendavad lennujaama, mis ei asu kauges piirkonnas, teise lennujaamaga, esitage järgmised reisijateveo andmed seoses uu(t)e liini(de)ga ühendatud lennujaamadega:
Palun esitage andmed tabeli kujul järgmiselt:
Reisijate arvu tuleb lugeda „ühesuunaliselt” ja iga lennuliini puhul; nt lennujaamast välja ja sinna tagasi lendavaid reisijaid arvestatakse kaks korda. Kui lennujaam kuulub lennujaamade rühma, tuleb reisijateveo andmed esitada lennujaama kohta eraldi. 2.2.4. Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus hindab lennujaama asukoha, reisijateveo andmete ja liinide alusel, kas on vaja riigi sekkumist iga stardiabi üksikjuhtumi puhul. … … 2.3. Meetme asjakohasus 2.3.1. Üksikabi puhul: näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata ja et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate poliitika- või abivahenditega. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (219) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (219): … … 2.3.2. Üksikabi korral, kui toetusesaaja on eelnevalt koostatud äriplaani abi saava lennuliini kohta: esitage äriplaan. Äriplaanis peab olema märgitud, kas kõnealune lennuliin evib väljavaadet muutuda lennuettevõtja jaoks ilma riigi vahenditeta kasumlikuks pärast kolme aastat. … … 2.3.3. Kui üksikabi puhul ei ole eelnevalt koostatud äriplaani, siis: esitage dokument, mis näitab, et lennuettevõtja on pöördumatult võtnud kohustuse käitada liini vähemalt ajavahemikul, mis on sama pikk kui stardiabi saamise aeg. … … 2.3.4. Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus hindab meetme kohasust iga stardiabi üksikjuhtumi puhul. … … 2.4. Ergutav mõju ja meetme proportsionaalsus 2.4.1. Üksikabi puhul kirjeldage (võimaluse korral äriplaani alusel), miks on abi puudumise korral tõenäoline, et kõnealuse lennuettevõtja majandustegevus asjaomases lennujaamas ei laiene. … Abikavade puhul kirjeldage, millist meetodit abi andev asutus kohaldab, et hinnata abi puudumise korral tõenäosust, et kõnealuse lennuettevõtja majandustegevus asjaomases lennujaamas ei laiene. … … 2.4.2. Üksikabi puhul kinnitage, et uus liin alustab või alustas tegevust alles pärast abitaotluse esitamist abi andvale asutusele ja esitage järgmised dokumendid: a) abitaotluse koopia, mille abisaaja saatis abi andvale asutusele; b) dokumentaalsed tõendid uute liinide tegevuse alustamise kohta. Abikava puhul kinnitage, et uus liin alustab tegevust alles pärast abitaotluse esitamist abi andvale asutusele. … 2.4.3. Kinnitage, et abi antakse iga liini puhul maksimaalselt kolm aastat. … … 2.4.4. Täpsustage abi osakaal, mis on abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest (220). Mõlemad arvud tuleb väljendada nüüdispuhasväärtuses abi andmise hetkel ning enne maksu või muude kulude mahaarvamist. … … 2.4.5. Täpsustage sätteid, millega välditakse ülemäärast hüvitamist ja tagatakse ülemääraste summade tagasinõudmine abi saavalt lennuettevõtjalt. … … 2.4.6. Palun täpsustage, millised meetmed on võetud, et vältida abi saava lennuettevõtja muude kõnealus(t)est lennujaama(de)st lähtuvate ja sinna suunduvate liinide ristsubsideerimist. … … 2.5. Põhjendamatu negatiivse mõju vältimine konkurentsile ja kaubandusele 2.5.1. Üksikabi puhul: kinnitage, et ühendus (näiteks linnadevaheline), mille jaoks soovitakse uus liin avada, ei ole juba kaetud kiirrongiliiniga või sama teeninduspiirkonna teise lennujaamaga võrreldavatel tingimustel, eelkõige reisi pikkust silmas pidades. Vt ka punkt 2.1.2. Abikava puhul: selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et käesolevas punktis nimetatud tingimus on täidetud iga stardiabi üksikjuhtumi puhul. … … 2.5.2. Esitage tõendid, et kavatsedes anda mõnele lennuettevõtjale stardiabi uue liini avamiseks (olenemata sellest, kas seda tehakse lennujaama kaudu), on riiklik ametiasutus teatanud või teatab oma plaanidest piisava aja jooksul ja asjakohaselt avalikustades, et kõik huvitatud lennuettevõtjad saaksid oma teenuseid pakkuda. … … 2.5.3. Kinnitage, et kõnealust stardiabi ei saa ühendada muu riigiabiga, mis on antud sama liini käitamiseks. … … OSA III.13.D Täiendava teabe leht – sotsiaalset laadi abi õhutranspordi teenustele aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti a alusel Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes sotsiaalsest abist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega (221). 1. Teave abisaaja(te), projekti ja abi kohta 1.1. Selgitage teatatava meetme sotsiaalset eesmärki või eesmärke ja miks olete seisukohal, et meede saavutab selle eesmärgi või need eesmärgid. … … 1.2. Kavandatud abi üksikasjad 1.2.1. Kirjeldage a) abi andmise meetodit ja abi jaotamist lõpptarbijatele; b) vajaduse korral juriidilisi isikuid, kes abi saavad või kes vahendavad abi vaheüksusele, kes vastutavad abi jaotamise eest abikõlblikele lõpptarbijatele. … … 1.2.2. Palun kirjeldage abikõlblikke lõpptarbijaid, nt erivajadustega reisijad, nagu lapsed, puudega inimesed, vähese sissetulekuga inimesed, õpilased, vanurid jne (222). … … 1.2.3. Kinnitage, et abist on kasu abikõlblikel lõpptarbijatel. … … 1.2.4. Palun kirjeldage abikõlblikke lennuliine. … … 1.2.5. Kas abi antakse reisijate veoks liinidele, mis ühendavad kauges piirkonnas (223) asuvat lennujaama teise Euroopa ühise lennunduspiirkonna territooriumil asuva lennujaamaga?
1.2.6. Kui vastus küsimusele 1.2.5 on jaatav, kirjeldage abikõlblikke geograafilisi piirkondi ja liine. … … 1.2.7. Täpsustage abiga hüvitatavad kulud ja kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad edasi-tagasi pileti hinnaga (sealhulgas kõik maksud ja tasud), mille kohta on lennuettevõtja esitanud arve abikõlblikule lõpptarbijale. … … 1.2.8. Kinnitage, et abi antakse turustuskanalite vahelise diskrimineerimiseta, näiteks reisibüroode, lennufirmade maapealsete teenuste ja veebilehtede vahel. ☐ 1.2.9. Kirjeldage a) menetlust, mille alusel on lennuteenuse käitaja(d) valitud või valitakse; b) abikõlblikkuse tingimusi ja c) valikukriteeriume. … … 1.2.10. Kinnitage, et abi andmisel ei diskrimineerita teenuste päritolu alusel, st abi antakse sõltumata lennuettevõtjast, kes teenuseid osutab. ☐ 1.2.11. Kirjeldage kontrolli- ja kaitsemeetmeid, mille eesmärk on tagada, et kava kasutavad üksnes abikõlblikud lõpptarbijad, ning kinnitage, et ülemäärast hüvitamist ei toimu. … … OSA III.13.E Täiendava teabe leht meretranspordile antava abi kohta Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes meetmest, mis on hõlmatud ühenduse suunistega meretranspordile antava riigiabi kohta (224) (edaspidi „suunised”). 1. Kava liik Kas kava hõlmab järgmisi meetmeid:
2. Teave abikõlblikkuse kohta Punkti 1 kategooriate a, b, c, d, e, ja f puhul vastake punktidele 2.2 – 2.7:
Punkti 1 kategooria g puhul:
Punkti 1 kategooria h puhul:
3. Teave abi osakaalu kohta 3.1. Millised on mehhanismid, et tagada kinnipidamine abi ülemmäärast, mis on määratletud juhendi 11. peatükis? Kuidas asjaomaseid andmeid dokumenteeritakse? … … Punkti 1 kategooria a puhul palun vastake punktidele 3.2 – 3.7:
Punkti 1 kategooriate b, c, ja d puhul palun vastake punktidele 3.8 – 3.10:
|
(1) Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
(2) NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktid, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Liidu majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(3) Komisjoni soovitus, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(4) Partner- ja seotud ettevõtjate puhul palun pange tähele, et abisaaja kohta teatatud arvudes tuleb arvestada seotud ettevõtjate ja/või partnerettevõtjate töötajate arvu ja finantsandmeid
(5) Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1017, 25. juuni 2015, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).
(7) Loa saanud või grupierandiga hõlmatud kavale komisjoni poolt antud registreerimisnumber.
(8) Vastavalt nõukogu 13. juuli 2015 aasta määruse (EL) 2015/1589, (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9)) artikli 1 punktile e tähendab üksikabi sellist abi, mida ei anta abikava raames, ja abikava raames antavat abi, millest tuleb teatada.
(9) Heakskiidetud või grupierandiga hõlmatud kavale komisjoni poolt antud registreerimisnumber.
(10) Abi andmiseks õiguslikult siduva kohustuse võtmise kuupäev.
(11) Põllumajandussektorile ning kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi puhul nõutakse teavet ühiste hindamispõhimõtete täitmise kohta punktis III.12 (täiendava teabe leht riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades) ja punktis III.14 (täiendava teabe leht kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi kohta).
(12) Lisaeesmärk on eesmärk, millele abi on lisaks põhieesmärgile eranditult suunatud. Näiteks kava puhul, mille põhieesmärk on teadus- ja arendustegevus, võib lisaeesmärk olla väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kui abi on suunatud eranditult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Lisaeesmärk võib olla samuti sektoripõhine, näiteks terasesektori teadus- ja arendustegevuse kava puhul.
(13) Komisjoni teatis, millega muudetakse järgmisi komisjoni teatisi: ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga, regionaalabi suunised aastateks 2014-2020 filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta, suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta ning suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 198, 27.6.2014, lk 13).
(14) Toetus/intressitoetus, laen/tagasimakstav ettemakse/tagasimakstav toetus, garantii, maksusoodustus või -vabastus, riskifinantseerimine, muu (palun täpsustage). Kui abi antakse mitme meetme kaudu, tuleb esitada abisumma iga meetme kohta eraldi.
(15) Kõnealusest nõudest võib vabastada alla 500 000 euro suuruse üksikabi puhul. Maksusoodustusena antava abi korral võidakse teave üksikabi summade kohta esitada järgmiste järkude kujul (miljonites eurodes): [0,5–1 miljonit]; [1–2 miljonit]; [2–5 miljonit]; [5–10 miljonit]; [10–30 miljonit]; [30 ja enam miljonit].
(16) Kavandatud abi kogusumma, mis on väljendatud riigivääringus täissummana. Maksumeetmete puhul hinnanguline üldine tulu vähenemine maksusoodustuste tõttu. Kui keskmine riigiabi abikava aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, täita hindamist käsitlev osa [vt joonealust märkust nr 18].
(17) Abisummade ja eelarve puhul käesoleva vormi ja lisavormide mis tahes osas tuleb täissumma väljendada riigivääringus.
(18) Kui keskmine aastane riigiabi eelarve ületab 150 miljonit eurot, täitke palun selle kohta teatise punkt, mis käsitleb hindamist. Hindamise nõue ei kehti abikavade puhul, mida on käsitletud täiendava teabe lehel põllumajandusliku abi kohta.
(19) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) ning komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, 27. juuni 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45).
(20) Komisjoni poolt keskselt hallatav liidu toetus, mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse kontrolli all, ei kujuta endast riigiabi. Kui selline liidu toetus on kombineeritud muu riikliku toetusega, siis võetakse teavitamiskünnistest ja abi ülemmäärast kinnipidamise kontrollimisel arvesse ainult riigiabi, tingimusel et riikliku rahastamise kogusumma, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks, ei tohi olla suurem kui kohaldatavate ELi eeskirjadega sätestatud maksimaalne rahastamise määr.
(21) Hindamise nõue ei kehti abikavade puhul, mida on käsitletud täiendava teabe lehel põllumajandusliku abi kohta.
(22) Suuniste saamiseks vt komisjoni talituste töödokument „Riigiabi hindamise ühine metoodika”, SWD (2014) 179 final, 28.5.2014, http://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/state_aid_evaluation_methodology_en.pdf.
(23) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus ((EL) 2015/1589 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9.)
(24) Vt ELi toimimise lepingu artikkel 339, mille osutatakse „informatsioonile, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente”. Euroopa kohtud on „ärisaladust” üldiselt määratlenud kui teavet, „mille avaldamine mitte ainult avalikkusele, vaid ka mõnele muule isikule kui teabe esitaja, võib teabe esitaja huve tõsiselt kahjustada”, vt otsus kohtuasjas T-353/94, Postbank vs. komisjon, ECLI:EU:T:1996:119 p 87
(25) Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes (ELT C 392, 19.12.2012, lk 1).
(26) Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat (ELT C 158, 5.6.2012, lk 4).
(27) Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).
(28) Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 188, 20.6.2014, lk 4).
(29) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT C 8, 11.1.2012, lk 4).
(30) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020, ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.
(31) „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.
(32) Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).
(33) ELT C 25, 26.1.2013, lk 1.
(34) Määratletud nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruses (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).
(35) VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.
(36) Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks;
(37) „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.
(38) Riiklikus vääringus (Vt ka punkti 2.5)
(39) Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringuks ettenähtud abi kõlblikud.
(40) RAG p 94 ei kohaldata VKEde puhul ja ettevõtete omandamise korral.
(41) Regionaalabi suuniste punktiga 101 on ette nähtud, et abikõlblike investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase abistatava piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:
— |
seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes; |
— |
vara peab olema amortiseeritav; |
— |
see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt. |
Regionaalabi suuniste punktis 102 on ette nähtud, et immateriaalne vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.
(42) Riigivääringus
(43) Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringuks ettenähtud abi kõlblikud.
(44) Meetodi kohta vt komisjoni teatis 25 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. jaanuar 2007 (ELT C 317, 23.12.2006, lk 2) ja komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).
(45) Riigivääringus
(46) Abisumma(d) ja abikõlblikud kulud tuleks esitada nii nominaal- kui ka diskonteeritud väärtuses.
(47) Riigivääringus
(48) Selleks võite viidata RAG punktis 40 loetletud kriteeriumidele ja/või abisaaja äriplaanile.
(49) Seda punkti ei kohaldata subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitalilaenude või riigiosaluse korral, mis ei vasta turumajandusliku investori põhimõttele, abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi eeskirja alusel antud riikliku toetuse korral.
(50) Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.
(51) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised, aktsiate ostmine või mõnel muul viisil kapitali andmine soodsatel tingimustel.
(52) Sisemise tulumäära arvutamise aluseks olev ajavahemik peaks vastama ajaarvestusele, mida tööstus sarnaste projektide korral tavaliselt arvestab.
(53) Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kasusid, sealhulgas näiteks haldus-, transpordi- ja koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabiga, ning ka palgaerinevusi. Kui muu asukoht paikneb EMPs, siis ei võeta arvesse selles kohas antud toetusi.
(54) Üksikasjad kõigi klassifikaatorite kohta on kättesaadavad Eurostati klassifikaatorite andmebaasis, mis praegu asub aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/data/classifications.
(55) Turu ebatõhusust mõõdetakse tavaliselt võrdluses EMP SKPga viimasel kolmel aastal enne projekti algust (võrdlusmäär); selle saab määrata ka järgmise kolme kuni viie aasta prognoositud kasvumäärade alusel. Näitajateks võivad olla asjaomaste turgude prognoositav kasv ja eeldatav tootmisvõimsuse rakendamise aste, samuti tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali kaudu.
(56) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).
(57) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
(58) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
(59) „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.
(60) Selliste äriühingute määratlus on esitatud komisjoni teatises „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).
(61) Nagu on määratletud dokumendi „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” IV lisas.
(62) Regionaalabi suuniseid kohaldatakse abikavade suhtes, millega toetatakse tegevust, mis jääb ELi toimimise lepingu artikli 42 reguleerimisalast välja, kuid on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005), ning mida kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade riikliku lisafinantseerimise raames, ning mida kaasrahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade, kui valdkondlike eeskirjadega pole ette nähtud teisiti.
(63) Nagu seda on kirjeldatud regionaalabi suuniste 12. joonealuses märkuses.
(64) Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).
(65) VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.
(66) Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks.
(67) „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.
(68) Teatamiskünnis on määratletud RAGi punkti 20 alapunktis n.
(69) Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringu puhul abikõlblikud.
(70) Seda sätet ei pea kohaldama VKEde puhul ja ettevõtte omandamise korral.
(71) Regionaalabi suuniste punktiga 101 on ette nähtud, et abikõlblike investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase abistatava piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:
— |
seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes; |
— |
vara peab olema amortiseeritav; |
— |
see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt. |
Regionaalabi suuniste punktis 102 on ette nähtud, et immateriaalne vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.
(72) Rakenduskava (või maaelu arengu programm) on määratletud seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF).
(73) Seda punkti ei kohaldata subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitalilaenude või riigiosaluse korral, mis ei vasta turumajandusliku investori põhimõttele, abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi eeskirja alusel antud riikliku toetuse korral.
(74) Siin võib viidata muu hulgas kavandatud abikava mõjuhindamistele või sarnaste abikavade järelhindamistele.
(75) Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.
(76) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.
(77) Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.
(78) Selleks, et komisjon saaks hinnata tõenäolisi negatiivseid mõjusid, võib liikmesriik esitada mis tahes temale kättesaadava mõjuhindamise ning sarnaste varasemate kavade järelhindamised (RAG punkt 125).
(79) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020, ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.
(80) Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).
(81) Nagu on määratletud dokumendi „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” IV lisas.
(82) Regionaalabi suuniseid kohaldatakse abikavade suhtes, millega toetatakse tegevust, mis jääb ELi toimimise lepingu artikli 42 reguleerimisalast välja, kuid on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005), ning mida kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade riikliku lisafinantseerimise raames, ning mida kaasrahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade, kui valdkondlike eeskirjadega pole ette nähtud teisiti.
(83) VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.
(84) Arvestage palun sellega, et tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kauba transpordi lisakulude hüvitamiseks mõeldud tegevusabi tohib anda ainult kooskõlas abi andmise ajal kehtiva üldise grupierandi määrusega.
(85) ELT C 198, 27.6.2014, lk 1.
(86) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
(87) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.
(88) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(89) Ilma et see piiraks ainulaadsete või spetsialiseeritud toodete või teenuste väljatöötamisel ja hilisemal ostmisel kohaldavat korda.
(90) Kui abitaotlus hõlmab abi teadus- ja arendusprojekti jaoks, ei välista see tingimus potentsiaalse abisaaja eelnevaid teostatavusuuringuid, mida abitaotlus ei hõlma.
(91) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.
(92) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.
(93) See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.
(94) Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.
(95) See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.
(96) Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses.
(97) Määratletud komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1) IV lisas.
(98) Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).
(99) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) või mis tahes tulevane teatis, mis seda asendab.
(100) Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.
(101) Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.
(102) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.
(103) See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.
(104) Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.
(105) See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.
(106) Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses.
(107) Määratletud komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1) IV lisas.
(108) Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).
(109) Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstidega ja võla vähendamisega olemasolevate võlausaldajate poolt.
(110) Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud ettevõtja peaks suutma turul konkureerida omal jõul.
(111) Alternatiivne stsenaarium võib hõlmata näiteks järgmist: võlgade ümberkorraldamine, varade võõrandamine, erakapitali kaasamine, müük konkurendile või osadeks jaotamine, igal juhul kas maksejõuetus-, ümberkorraldamis- või muu menetluse raames.
(112) Vt ka suuniste punkt 56.
(113) Vt ka suuniste punkt 64.
(114) Näiteks juhul, kui antav abi tugevdab abisaaja omakapitali, peaks omapanus samuti hõlmama omakapitali tugevdamise meetmeid, näiteks uue omakapitali kaasamist senistelt osanikelt, olemasoleva võla ja kapitalivekslite mahakandmist või olemasolevate võlgade ümberarvestamist omakapitaliks või uue välise omakapitali kaasamist turutingimustel.
(115) Näiteks kui riik annab toetusi, teeb kapitalisüsti või kustutab võlgu.
(116) Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.
(117) Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.
(118) Võõrandamine konkurentsimoonutuste piiramiseks peaks toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse võõrandatava vara liiki ja mis tahes takistusi ning igal juhul ümberkorralduskava kehtivuse jooksul.
(119) See võiks hõlmata eelkõige meetmeid, millega avatakse teatavad abisaaja tegevusega otseselt või kaudselt seotud turud teistele ELi ettevõtjatele, järgides ELi õigust. Sellised algatused võivad asendada muid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, mida abisaaja on tavaliselt kohustatud võtma.
(120) Vt suuniste punktid 32–35 meetmete liikide kohta, mis on hõlmatud mõistega „ümberkorraldamise sotsiaalkulude katteks antav abi”.
(121) ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.
(122) Määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/6/EÜ, mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(123) „väiksem riigi osalusega ettevõtja” on sõltumatu otsustusõigusega majandusüksus, mis ei kvalifitseeru soovituse 2003/361/EÜ kohaselt väikeseks või keskmise suurusega ettevõtjaks ainuüksi asjaolu tõttu, et 25 % või enamat selle kapitalist või hääleõigustest kontrollivad kas otse või kaudselt, üksi või ühiselt üks või mitu avaliku sektori asutust.
(124) See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.
(125) Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.
(126) See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.
(127) Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses.
(128) Määratletud komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1) IV lisas.
(129) Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).
(130) Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstidega ja võla vähendamisega olemasolevate võlausaldajate poolt.
(131) Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud ettevõtja peaks suutma turul konkureerida omal jõul.
(132) Alternatiivne stsenaarium ei tohiks hõlmata riigiabi. See võib hõlmata näiteks järgmist: võlgade ümberkorraldamine, varade võõrandamine, erakapitali kaasamine, müük konkurendile või osadeks jaotamine, igal juhul kas maksejõuetus-, ümberkorraldamis- või muu menetluse raames.
(133) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) või mis tahes tulevane teatis, mis seda asendab.
(134) Kooskõlas suuniste punkti 115 alapunktiga e ei pea kõnealune kava sisaldama kõiki elemente, mis on sätestatud suuniste punktides 47–52, kuid selles tuleb kindlaks määrata vähemalt meetmed, mida abisaaja peab võtma oma pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ilma riigi toetuseta.
(135) Näiteks juhul, kui antav abi tugevdab abisaaja omakapitali, peaks omapanus samuti hõlmama omakapitali tugevdamise meetmeid, näiteks uue omakapitali kaasamist senistelt osanikelt, olemasoleva võla ja kapitalivekslite mahakandmist või olemasolevate võlgade ümberarvestamist omakapitaliks või uue välise omakapitali kaasamist turutingimustel.
(136) Näiteks kui riik annab toetusi, teeb kapitalisüsti või kustutab võlgu.
(137) Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.
(138) Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.
(139) Liikmesriikidel ei ole kohustust nõuda selliseid meetmeid väikeettevõtjatelt, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjades ei ole konkreetses sektoris ette nähtud teisiti. Väikeettevõtjad ei tohiks oma tegevusmahtu ümberkorraldamise käigus üldjuhul siiski suurendada.
(140) Võõrandamisi, mahakandmisi ja kahjumit tekitavast tegevusest loobumist, mis on igal juhul tarvilikud elujõulisuse taastamiseks, ei peeta üldjuhul piisavaks.
(141) Sellised meetmed peaksid toimuma turul või turgudel, kus abisaajal on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turupositsioon, eelkõige märkimisväärse ülevõimsusega turgudel.
(142) Võõrandamine konkurentsimoonutuste piiramiseks peaks toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse võõrandatava vara liiki ja mis tahes takistusi ning igal juhul ümberkorralduskava kehtivuse jooksul.
(143) See võiks hõlmata eelkõige meetmeid, millega avatakse teatavad abisaaja tegevusega otseselt või kaudselt seotud turud teistele ELi ettevõtjatele, järgides ELi õigust. Sellised algatused võivad asendada muid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, mida abisaaja on tavaliselt kohustatud võtma.
(144) Komisjoni teatis filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta (ELT C 332, 15.11.2013, lk 1).
(145) Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).
(146) „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010) 2020).
(147) Üksikasjalikku teavet vt lairibasuuniste punktid 56–60.
(148) Üksikasjalikku teavet vt lairibasuuniste punktid 82–85.
(149) Vt näiteks komisjoni suunised kiire lairibaühenduse investeeringute kohta (http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/presenta/broadband2011/broadband2011_en.pdf)
(150) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(151) Näiteks valitud investeerimis- ja ärimudelit, geograafilise sekkumispiirkonna suurust ja tunnuseid ning projektikulude piiramise meetmeid.
(152) Loetelu komisjoni otsustest lairibaühendusele antava riigiabi kohta on kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi kodulehel: http://ec.europa.eu/competition/sectors/telecommunications/broadband_decisions.pdf.
(153) ELT C 200, 28.6.2014, lk 1. Teatav teave käesoleva täiendava teabe lehe kasutamise kohta põllumajandus ning kalandus- ja vesiviljelussektoris on esitatud EEAG punktis 14.
(154) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
(155) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
(156) Vt EEAG punkt 3.7 keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamise kaudu antav abi.
(157) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastatava meetme puhul võivad liikmesriigid tugineda keskkonna- või energiapoliitika eesmärkide määratlemisel asjaomastes rakenduskavades kasutatud arutluskäigule.
(158) Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik
(159) Kavade asjakohasuse tõendamiseks võib liikmesriik toetuda ka varasemate hindamiste tulemustele, nagu on kirjeldatud EEAG peatükis 4.
(160) „Tööde algus” on määratletud EEAG punkti 19 lõikes 44.
(161) Seda nõuet ei kohaldata VKEde puhul ja see ei piira ergutava mõju hindamist riigiabi puhul, mida antakse energiatõhususe meetmetele, mis on ette nähtud või ellu viidud energiaauditi tulemusel või mis tulenevad muudest vahenditest (vt EEAG punktid 56 ja 57).
(162) Täpsema teabe saamiseks vt EEAG punktid 72–76.
(163) Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase (mis vastab kehtivatele liidu kohustuslikele normatiividele), mida on võimalik teha ilma abita. Vt EEAG punkti 73 alapunkt b. Näiteks vt EEAG 2. lisas esitatud loetelu. Kui võrdlusinvesteering ei ole loetletud 2. lisas, siis palun selgitage ja põhjendage selle asjakohasust.
(164) Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.
(165) (Vt EEAG 2. lisa) Täiendavad investeerimiskulud koosnevad investeerimise lisakuludest, mis on vajalikud liidu normatiividega nõutud keskkonnakaitse taseme ületamiseks.
(166) Liidu normatiivides ettenähtud keskkonnakaitse saavutamiseks vajalike investeeringute kulud ei ole abikõlblikud.
(167) Vt EEAG punkti 78 alapunkt a
(168) Vt EEAG punkti 78 alapunkt b.
(169) Vt EEAG punkti 78 alapunkt c „Keskkonnahoidlik innovatsioon” on määratletud EEAG punkti 19 lõikes 4.
(170) Konkureeriva pakkumismenetluse üksikasjad on esitatud EEAG punkti 19 lõikes 43.
(171) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(172) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).
(173) Abikavade puhul võib teabe esitada tüüpilise arvutusnäite vormis (või mitme näitena).
(174) Komisjon võib sellise teatatud meetme kestuseks lubada kümneaastase ajavahemiku.
(175) Otsustamisel, kas abi on vajalik või mitte, võetakse arvesse elektri- ja soojusenergia tootmisest ja müügist tulenevad kulud ja tulud.
(176) Tootmiskulud võivad sisaldada jaama tavalist kapitalitasuvust, kuid soojusenergia tootmisel saadud tulu tuleb tootmiskuludest maha arvata.
(177) Tootmiskuludest tuleb maha arvata kogu investeerimisabi, mida ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga.
(178) Abi kestus tohib olla maksimaalselt 5 aastat.
(179) Vt EEAG punkt 3.7.1.
(180) Nagu on sätestatud EEAG punkti 19 lõikes 16 on „liidu madalaim maksustamistase” liidu õiguses sätestatud madalaim maksustamistase. Energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).
(181) Siinkohal võivad liikmesriigid muu hulgas esitada hinnangu asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse kohta kõnealusel geograafilisel turul ning hinnangu asjaomase sektori/kategooria ettevõtjate kaotatud müügimahu ja/või tulude kohta.
(182) Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat (ELT C 154, 5.6.2012, lk 4).
(183) Kõige otsesem viis tõendada põhjuslikku seost on viide elektri hinnale lisandunud tasule või maksule, mis on mõeldud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia rahastamiseks. Kaudne viis lisakulusid tõendada oleks arvutada välja rohelistest sertifikaatidest tulenevate suuremate puhaskulude mõju elektritarnijatele ja arvutada välja mõju elektri hinnale, eeldusel et tarnija kannab suuremad puhaskulud üle.
(184) Komisjoni teatis: suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 19, 22.1.2014, lk 4).
(185) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
(186) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
(187) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).
(188) Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10).
(189) RFGs (punktid 46–49) nõutakse, et kõigi teatavate riskifinantseerimismeetmete kohta tuleb korraldada ja esitada eelhindamine.
(190) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320);
(191) Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).
(192) SWD(2014)179 (final), 28.5.2014.
(193) Lisaks kava eesmärkide ja abikõlblikkuse eeskirjade üldisele kirjeldusele on käesoleva punkti eesmärk hinnata, kuidas kava abikõlblikkuse ja menetlusest kõrvalejätmise eeskirju võib kasutada mõju kindlakstegemiseks. Mõnel juhul ei tohi täpsed abikõlblikkuse eeskirjad olla eelnevalt teada. Sellistel juhtudel tuleks ette näha parimad võimalikud ootused.
(194) Negatiivse mõju näideteks on abikava piirkondlik ja sektoripõhine kallutatus või erainvesteeringute väljatõrjumine.
(195) Määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud abikavad jäetakse kohaldamisalast välja kuus kuud pärast nende jõustumist. Pärast hindamiskava hindamist võib komisjon otsustada laiendada selliste kavade suhtes kõnealuse määruse kohaldamist pikemaks ajavahemikuks. Liikmesriike kutsutakse üles täpselt näitama kavandatud abikava kestust.
(196) Palun viidake dokumendile SWD(2014)179 (final), 28.5.2014.
(197) Pange tähele, et hindamisel võib nõuda nii varasemaid andmeid kui ka andmeid, mis muutuvad järk-järgult kättesaadavaks abikava kasutuselevõtu jooksul. Märkige mõlemat liiki teabe allikad. Võimaluse korral tuleks mõlemat liiki andmeid koguda samast allikast, et tagada andmete järjepidevus aja jooksul.
(198) Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).
(199) Abikõlblikud kulud on lennujaamataristusse, maapealse teeninduse taristusse (näiteks pagasilindid jne) ja lennujaamavarustusse tehtava investeeringu kulud, sealhulgas projekteerimiskulud. Lennundusvälise tegevusega (eelkõige parklad, hotellid, restoranid ja kontorid) seonduvad investeerimiskulud ei ole rahastamiskõlblikud. Kui need ei kuulu maapealse teeninduse taristu hulka, ei ole maapealseks teenindamiseks tehtavate investeeringute (nt bussid, sõidukid jne) kulud rahastamiskõlblikud.
(200) „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;
(201) Palun kasutage järgmisi suuruskategooriaid: lennujaamad, mille reisijate arv on aastas kuni 200 000; lennujaamad, mille reisijate arv aastas on 200 000 – 1 miljon; lennujaamad, mille reisijate arv aastas on 1–3 miljonit.
(202) Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.
(203) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.
(204) Kapitalikulude rahastamisvajak on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses.
(205) Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).
(206) „Tegevuse rahastamisvajak” on kapitali hinna põhjaldiskonteeritud tegevuskahjum, mida lennujaam on asjaomasel perioodil kandnud, ehk lennujaama tulude ja tegevuskulude vahe (nüüdispuhasväärtusena).
(207) Bilanss, kasumiaruanne, vannutatud audiitori või audiitorühingu kinnitus.
(208) Teenused, mida osutab lennujaam või tema tütarettevõtja, et tagada õhusõidukite teenindamine alates maandumisest kuni startimiseni ning reisijate ja veoste teenindamine, et võimaldada lennuettevõtjatel osutada õhutransporditeenuseid, sealhulgas maapealset teenindamist ja maapealse teeninduse keskse taristu pakkumist.
(209) Lennujaama kulud, mis on seotud lennujaamateenuste osutamisega, sh sellised kulukategooriad nagu personalikulud, sisseostetud teenused, sideteenused, jäätme-, energia-, hooldus-, rendi- ja halduskulud, kuid nende hulka ei kuulu kapitalikulud, lennujaama poolt lennuettevõtjatele antav turundustoetus või muud stimuleerivad maksed ning riigi pädevusse kuuluvate ülesannetega seonduvad kulud.
(210) „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;
(211) Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.
(212) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.
(213) „Tegevuse rahastamisvajak” on kapitali hinna põhjaldiskonteeritud tegevuskahjum, mida lennujaam on asjaomasel perioodil kandnud, ehk lennujaama tulude ja tegevuskulude vahe (nüüdispuhasväärtusena).
(214) Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).
(215) „Kiirrongiteenus” on teenus, mida osutatakse rongidega, mis võivad sõita kiirusega üle 200 km/h.
(216) „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;
(217) Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajate otsus 2006/682/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist, ELT L 285, 16.10.2006, lk 1.
(218) Tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või mitteteatatava abi tegelikule andmisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal. Hiljuti avatud reisilennujaama puhul tuleks arvesse võtta prognoositavat keskmist reisijate arvu aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal. Nende lävendite puhul loendatakse ühes suunas reisijaid. See tähendab, et reisija, kes lendab näiteks lennujaamast välja ja sinna tagasi, loendatakse kaks korda; see kehtib eraldi lennuliinide puhul.
(219) Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.
(220) Abikõlblikud kulud on lennuliiniga seotud lennujaamatasud.
(221) Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).
(222) Kui on tegemist kaugeid piirkondi, näiteks äärepoolseimaid piirkondi, saari või hõredalt asustatud piirkondi ühendava liiniga, võib abi hõlmata kõnealuse piirkonna kogu elanikkonda.
(223) Äärepoolseimad piirkonnad, saared ja hõredalt asustatud piirkonnad.
(224) Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (ELT C 13, 17.1.2004, lk 3).
II LISA
Lisad III.A ja III.B asendatakse järgmistega:
III.A LISA
(olemasoleva riigiabi standardne aruandevorm)
(Käesolev vorm hõlmab kõiki sektoreid peale põllumajanduse)
Selleks et veelgi lihtsustada ja parandada riigiabi iga-aastast aruandlust, edastab komisjon liikmesriikidele iga aasta 1. märtsiks eelvormindatud interneti- ja juurdepääsupõhise platvormi, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi olemasolevate abikavade ja üksikabi kohta. Liikmesriigid peavad kontrollima teavet ja esitama selle sama aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t (1) riigiabi andmed aasta t – 1 kohta.
Suurema osa platvormis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksiktoetuse andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t – 1) kulutused.
Andmed, näiteks abi eesmärk ja sektor, millele abi on suunatud, peavad osutama abi kinnitamise ajale ning olema seotud õigusaktiga, mis on abi andmise aluseks.
Lisada tuleb järgmine teave:
1) |
Nimetus |
2) |
Abi number |
3) |
Eelnevad abi numbrid (nt kava uuendamise tõttu) |
4) |
Sektor Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE-l (2) (kolmenumbrilisel tasandil). |
5) |
Eesmärk |
6) |
Piirkond või piirkonnad Abi võib selle heakskiitmise ajal eraldada ainult konkreetsele piirkonnale või piirkondade rühmale vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a või c. |
7) |
Abimeetme(te) kategooria Eristada tuleb erinevaid kategooriaid (toetus, subsideeritud teenused, intressitoetus, laen, garantii, maksusoodustus, tagasimakstavad ettemaksed, aktsiakapitalis osalemine, muu) |
8) |
Abi liik Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksikabi (sihtotstarbeline üksikabi). |
9) |
Kulud Üldiselt tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (maksusoodustuste korral tegelikult saamata jäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta tuleb esitada eraldi arvulised näitajad, nt toetused ja laenud. Arvulised näitajad tuleks esitada liikmesriigis aruandlusperioodil kehtinud vääringus. Kulutused esitatakse perioodide t – 1, t – 2, t – 3, t – 4 ja t – 5 kohta. |
III.B LISA
Olemasoleva riigiabi standardne aruandevorm
(Käesolev vorm hõlmab põllumajandussektorit)
Selleks et veelgi lihtsustada ja parandada riigiabi iga-aastast aruandlust, edastab komisjon liikmesriikidele iga aasta 1. märtsiks eelvormindatud interneti- ja juurdepääsupõhise platvormi, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi olemasolevate abikavade ja üksikabi kohta. Liikmesriigid peavad kontrollima teavet ja esitama selle sama aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t (3) riigiabi andmed aasta t – 1 kohta.
Suurema osa platvormis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksikabi andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t – 1) kulutused.
Andmed, näiteks abi eesmärk ja sektor, millele abi on suunatud, peavad osutama abi kinnitamise ajale ning olema seotud õigusaktiga, mis on abi andmise aluseks.
Lisada tuleb järgmine teave:
1) |
Nimetus |
2) |
Abi number |
3) |
Eelnevad abi numbrid (nt kava uuendamise tõttu) |
4) |
Sektor Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE-l (4) (kolmenumbrilisel tasandil). |
5) |
Eesmärk |
6) |
Piirkond või piirkonnad Abi võib selle heakskiitmise ajal eraldada ainult konkreetsele piirkonnale või piirkondade rühmale vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a või c. |
7) |
Abimeetme(te) kategooria Eristada tuleb erinevaid kategooriaid (toetus, subsideeritud teenused, intressitoetus, laen, garantii, maksusoodustus, tagasimakstavad ettemaksed, aktsiakapitalis osalemine, muu) |
8) |
Abi liik Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksikabi (sihtotstarbeline üksikabi). |
9) |
Kulud Üldiselt tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (maksusoodustuste korral tegelikult saamata jäänud tulu põhiselt). Kui maksed ei ole kättesaadavad esitatakse ja märgitakse kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta tuleb esitada eraldi arvulised näitajad, nt toetused ja laenud. Arvulised näitajad tuleks esitada liikmesriigis aruandlusperioodil kehtinud vääringus. Kulutused esitatakse perioodide t – 1, t – 2, t – 3, t – 4 ja t – 5 kohta. |
10) |
Abi määrad ja saajad Liikmesriikidel tuleb näidata:
|
(1) t on aasta, millal andmeid nõutakse.
(2) NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktid, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Liidu majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.)
(3) t on aasta, millal andmeid nõutakse.
(4) NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktis, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2, ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.