EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R2282

Komisjoni määrus (EL) 2015/2282, 27. november 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 325, 10.12.2015, p. 1–180 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2282/oj

10.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/2282,

27. november 2015,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, (1) eriti selle artiklit 33,

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Riigiabi ajakohastamise algatuse raames on esmajoones püütud kindlaks määrata ühiseid põhimõtteid, millest lähtudes komisjon saaks hinnata kõigi abimeetmete siseturuga kokkusobivust. Komisjon peab abimeedet aluslepinguga kokkusobivaks ainult juhul, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele: panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse; riigi sekkumise vajadus; asjakohasus; ergutav mõju; proportsionaalsus; ning konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine. Riigiabi suuniseid on muudetud ja täiendatud, et viia need kooskõlla kõnealuste ühiste hindamispõhimõtetega. Seepärast tuleks kohandada määruses (EÜ) nr 794/2004 (2) sisalduvaid riigiabiteatiste vorme ja teabelehti, et komisjonile laekuks kogu teave, mida tal on vaja hindamise läbiviimiseks ajakohastatud riigiabieeskirjade kohaselt.

(2)

Abimeetmed peaksid vastama ka läbipaistvuskriteeriumidele, mis on esitatud läbipaistvust käsitlevas teatises (3) ja mille eesmärk on suurendada riigiabi kokkusobivust, vähendada ebakindlust ning võimaldada ettevõtjatel kontrollida, kas konkurentidele antud abi on seaduslik. Samuti on suurema läbipaistvuse puhul riigi ja piirkonna ametiasutustel lihtsam tagada õigusnormide täitmist, kuna nii on eri tasanditel antud abi kohta rohkem teavet, mis võimaldab võtta tõhusamaid kontrolli- ja järelmeetmeid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Seetõttu peaksid teavitavad liikmesriigid esitama asjakohast teavet abimeetmetega seotud teabe avaldamise kohta.

(3)

Kuna suurte eelarvetega abikavad, uudseid elemente sisaldavad abikavad või abikavad, mis hõlmavad märkimisväärseid muudatusi turul, tehnoloogias või regulatiivraamistikus, võivad mõjutada kaubandust ja konkurentsi, peaksid liikmesriigid selliseid kavasid hindama. Koos asjaomasest abikavast komisjonile teatamisega peaksid liikmesriigid esitama ka hindamiskava projekti, et komisjon saaks seda hinnata. Seepärast tuleks määrusele (EÜ) nr 794/2004 lisada uus hindamiskava vorm, mida liikmesriigid peaksid kasutama.

(4)

Määrust (EÜ) nr 794/2004 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 794/2004 muudetakse järgmiselt:

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004., millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks”;

2)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

3)

III A ja III B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 248, 24.9.2015, lk 9.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(3)  Komisjoni teatis, millega muudetakse järgmisi komisjoni teatisi: ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga, regionaalabi suunised aastateks 2014-2020 filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta, suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta ning suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 198, 27.6.2014, lk 30).


I LISA

I lisa muudetakse järgmiselt:

1)

I osa asendatakse järgmisega:

„I OSA.

ÜLDTEAVE

1.   Teatise staatus

Kas käesolevas vormis edastatud teave käsitleb:

a) ☐

eelteatist? Kui jah, siis ei pea te selles etapis kogu vormi täitma, vaid leppima komisjoni talitustega kokku, millist teavet on vaja kavandatava meetme esialgseks hindamiseks.

b) ☐

teatist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3?

c) ☐

määruse (EÜ) nr 794/2004 (1) artikli 4 lõike 2 kohast lihtsustatud teatamist? Kui jah, siis täitke palun ainult II lisas esitatud lihtsustatud teatise vorm.

d) ☐

meedet, mis ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, vaid sellest teatatakse komisjonile õiguskindluse huvides?

Kui valisite variandi d, märkige palun allpool põhjused, miks teavitav liikmesriik leiab, et meede ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Esitage palun täielik hinnang meetme kohta, pidades silmas kõiki järgmist nelja kriteeriumi, rõhutades eelkõige kriteeriume, mida teie arvates kavandatava meetme puhul ei täideta:

Kas teatatud meede tähendab riigi vahendite ülekandmist või on see seostatav riigiga?

Kas teatatud meede annab eelise ettevõtjatele?

Kas meetme suhtes kehtib kaalutlusõigus, see on kättesaadav vaid piiratud arvule ettevõtjatele, hõlmab piiratud arvu majandussektoreid või sisaldab mis tahes territoriaalsed piirangud?

Kas meede mõjutab konkurentsi siseturul või ähvardab kahjustada ühendusesisest kaubandust?

2.   Abi andja andmed

Asjaomane liikmesriik:

Liikmesriigi piirkond (piirkonnad) (NUTS 2. tasand); lisage teave regionaalabi staatuse kohta:

Kontaktisik(ud):

 

Nimi: …

 

Aadress: …

 

Telefoninumber: …

 

E-post: …

Märkige abi andva asutuse nimi, aadress (koos veebiaadressiga) ja e-posti aadress:

 

Nimi: …

 

Aadress: …

 

Veebileht: …

 

E-post: ….

Vastutav kontaktisik alalise esinduse juures:

 

Nimi: …

 

Telefoninumber: …

 

E-post: …

Kui soovite, et komisjoni poolt liikmesriigile saadetud kirjadest saadetaks koopia ka teistele riigiasutustele, märkige palun nende nimi, aadress (koos veebiaadressiga) ja e-posti aadress:

 

Nimi: …

 

Aadress: …

 

Veebileht: …

 

E-post: …

3.   Abisaajad

3.1.   Abisaaja(te) asukoht:

a) ☐

abi mittesaavas piirkonnas: …

b) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abikõlblikus piirkonnas (täpsustada regioon või regioonid NUTS 2. tasandil): …

c) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikus piirkonnas (täpsustada regioon või regioonid NUTS 3. või madalamal tasandil): …

3.2.   Vajaduse korral projekti(de) asukoht

a) ☐

abi mittesaavas piirkonnas: …

b) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel abikõlblikus piirkonnas (täpsustada regioon või regioonid NUTS 2. tasandil): …

c) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel abikõlblikus piirkonnas (täpsustada regioon või regioonid NUTS 3. või madalamal tasandil): …

3.3.   Sektor(id), mida abimeede mõjutab (st sektorid, kus abisaajad tegutsevad):

a) ☐

Avatud kõigile sektoritele

b) ☐

Sektoripõhine. Palun täpsustage sektor(id) NACE rühma tasandil (2): …

3.4.   Abikava korral palutakse lisada järgmine teave:

3.4.1.   Abisaajate liik:

a) ☐

suurettevõtjad

b) ☐

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)

c) ☐

keskmise suurusega ettevõtjad

d) ☐

väikeettevõtjad

e) ☐

mikroettevõtjad

3.4.2.   Abisaajate hinnanguline arv:

a) ☐

alla 10

b) ☐

11 kuni 50

c) ☐

51 kuni 100

d) ☐

101 kuni 500

e) ☐

501 kuni 1 000

f) ☐

üle 1 000

3.5.   Üksikabi puhul, mis on antud kas abikava raames või sihtotstarbelise üksikabina, palun täpsustada:

3.5.1.   Abisaaja(te) nimi:

3.5.2.   Abisaaja(te) liik:

VKE

Töötajate arv: …

Aastakäive (täissumma riigivääringus, viimasel majandusaastal):

Aastabilansi kogumaht (täissumma riigivääringus, viimasel majandusaastal):

Seotud ettevõtja või partnerettevõtjate olemasolu (palun lisage komisjoni VKEsid käsitleva soovituse artikli 3 lõike 5 kohane avaldus, (3) milles kinnitatakse, kas abi saav ettevõtja on sõltumatu või seotud või partnerettevõtja) (4):

Suurettevõtja

3.6.   Kas abisaaja on raskustes olev ettevõtja (5)?

☐ jah

☐ ei

3.7.   Täitmata tagasinõudekorraldused

3.7.1.   Üksikabi puhul

Liikmesriigi ametiasutused kohustuvad peatama teatatud abi andmise ja/või maksmise, kui abisaaja käsutuses on veel varem saadud ebaseaduslik abi, mis on komisjoni otsusega (nii üksikabi kui ka abikava suhtes) kuulutatud siseturuga kokkusobimatuks, seniks, kuni abisaaja on tagasi maksnud või maksnud blokeeritud kontole kogu ebaseadusliku abi, siseturuga kokkusobimatu abi ja vastava tagasinõudmise intressi.

☐ jah

☐ ei

Palun esitage viide siseriikliku õigusliku aluse kohta:

3.7.2.   Abikava puhul

Liikmesriigi ametiasutused kohustuvad peatama teatatud abi andmise ja/või maksmise, kui abisaaja käsutuses on veel varem saadud ebaseaduslik abi, mis on komisjoni otsusega (nii üksikabi kui ka abikava suhtes) kuulutatud siseturuga kokkusobimatuks, seniks, kuni abisaaja on tagasi maksnud või maksnud blokeeritud kontole kogu ebaseadusliku abi, siseturuga kokkusobimatu abi ja vastava tagasinõudmise intressi.

☐ jah

☐ ei

Palun esitage viide siseriikliku õigusliku aluse kohta:

4.   Siseriiklik õiguslik alus

4.1.   Palun nimetage abimeetme siseriiklik õiguslik alus, kaasa arvatud rakendussätted ja viited allikatele:

Siseriiklik õiguslik alus: …

Rakendussätted (vajaduse korral):

Viited (vajaduse korral):

4.2.   Palun lisage käesolevale teatisele üks järgevatest:

a) ☐

koopia õigusliku aluse lõppteksti(de) asjakohastest väljavõtetest (ja võimaluse korral veebilink)

b) ☐

koopia õigusliku aluse eelnõu teksti(de) asjakohastest väljavõtetest (ja võimaluse korral veebilink)

4.3.   Kui tegu on lõpptekstiga, siis kas see sisaldab meetmete rakendamiskeeldu, mille kohaselt saab abiandev asutus abi anda alles pärast seda, kui komisjon on abi kinnitanud?

jah

ei: kas eelnõu teksti on lisatud sellekohane säte?

jah

ei palun selgitage, miks õigusliku aluse tekstis sellist sätet ei ole.

4.4.   Kui õigusliku aluse tekstis sisaldub meetmete rakendamiskeeld, palun näidake, kas abi andmise kuupäev on:

komisjonipoolse heakskiidu kuupäev

kuupäev, mil riiklikud asutused kohustusid sõltuvalt komisjoni heakskiidust abi andma

5.   Andmed abi kohta, selle eesmärk ja kestus

5.1.   Abimeetme nimetus (üksikabi puhul abisaaja nimi)

5.2.   Abi eesmärgi lühikirjeldus

5.3.   Kas meede hõlmab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) (6) projekti kaasrahastamist?

ei

jah: palun lisage teavitusvormile Euroopa Investeerimispanga taotlusvorm

5.4.   Abi liik

5.4.1.   Kas teatis on seotud abikavaga?

ei

jah: Kui jah, kas kavaga muudetakse olemasolevat abikava?

ei

jah: Kui jah, kas määruse (EÜ) nr 794/2004 artikli 4 lõike 2 kohase lihtsustatud teatamismenetluse tingimused on täidetud?

jah: Palun täitke II lisas esitatud lihtsustatud teatise vorm.

ei: Palun jätkake käesoleva vormi täitmist ja täpsustage, kas algsest kavast, mida kavatsetakse muuta, on komisjonile teatatud.

jah: palun täpsustage:

Abi number: (7)

Komisjoni heakskiidu kuupäev (viide komisjoni kirjale) või vabastusnumber:.…/…./…;

Algse kava kestus: …

Palun täpsustage, milliseid tingimusi seoses algse kavaga muudetakse ja miks: …

ei: palun täpsustage, millal kava rakendati:

5.4.2.   Kas teatis on seotud üksikabiga (8)?

ei

jah: palun märkige, kas:

abi põhineb heakskiidetud/grupierandiga hõlmatud kaval, millest tuleb eraldi teatada. Palun esitage viide heakskiidetud või grupierandiga hõlmatud kavale:

 

Nimetus: …

 

Abi number: (9)

 

Komisjoni heakskiitmiskiri (vajaduse korral): …

üksikabi ei põhine kaval

5.4.3.   Kas rahastamissüsteem on abimeetme lahutamatu osa (näiteks maksutaolised lõivud, et saada vajalikke rahalisi vahendeid, võimaldamaks abi andmist)?

ei

jah: kui jah, tuleks ka rahastamissüsteemist teatada.

5.5.   Kestus

☐   Kava

Märkige viimane kavandatud kuupäev, milleni kõnealuse kava alusel võib abi anda. Kui kestus ületab kuut aastat, märkige palun, miks on pikem ajavahemik kava eesmärkide saavutamiseks hädavajalik.

☐   Üksikabi

Märkige kavandatud kuupäev, millest alates võib abi anda: (10)

Kui abi makstakse välja osamaksetena, märkige iga osamakse kavandatud kuupäev(ad) …

6.   Abi kokkusobivus

Üldised hindamispõhimõtted

(punkte 6.2–6.7 ei kohaldata põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi suhtes  (11) )

6.1.   Palun märkige ühist huvi pakkuv põhieesmärk ja vajaduse korral lisaeesmärk, mida abi aitab saavutada:

 

Põhieesmärk

(märkige ära ainult üks)

Lisaeesmärk  (12)

põllumajandus; metsandus; maapiirkonnad

lairibataristu

sulgemisabi

loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamine

kultuur

ebasoodsas olukorras olevate ja/või puudega töötajate jaoks antav abi

energiataristu

energiatõhusus

keskkonnakaitse

üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimine

kalandus ja vesiviljelus

kultuuripärandi säilitamine

ekspordi ja rahvusvahelistumise edendamine

regionaalareng (sealhulgas territoriaalne koostöö)

tõsise häire kõrvaldamine majanduses

taastuvenergia

raskustes olevate ettevõtjate päästmine

teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

raskustes olevate ettevõtjate ümberkorraldamine

riski finantseerimine

sektori arendamine

üldist majandushuvi pakkuv teenus

VKEd

sotsiaaltoetus üksiktarbijatele

sport ja mitmeotstarbeline vaba aja veetmise taristu

koolitus

lennujaamataristu ja -seadmed

lennujaama käitamine

stardiabi lennuettevõtjatele uute liinide arendamiseks

transpordi koordineerimine

6.2.   Palun selgitage, miks on vaja riigi sekkumist. Riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: abi peab võimaldama kõrvaldada selgelt kindlaks tehtud turutõrget.

6.3.   Palun märkige, miks abi on asjakohane vahend ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks, nagu on määratletud punktis 6.1. Juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks, kui konkurentsi vähem moonutavad meetmed võimaldavad saavutada sama positiivset panust.

6.4.   Palun märkige, kas abil on ergutav mõju (st kas abi muudab ettevõtja käitumist nii, et see hakkab tegelema lisategevusalaga, millega ta ilma abita ei tegeleks või tegeleks piiratud või teistsugusel viisil).

☐ jah

☐ ei

Palun märkige, kas tegevused, mida on alustatud enne abitaotluse esitamist, on abikõlblikud.

☐ jah

☐ ei

Kui on abikõlblikud, siis palun selgitage, kuidas on ergutava mõju nõue on täidetud.

6.5.   Palun näidake, kas antav abi on proportsionaalne: kas see vastab investeeringute või tegevuse ergutamiseks vajalikule miinimumsummale.

6.6.   Palun näidake ära abi võimalik negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele ning selgitage, mil määral positiivne mõju selle üles kaalub.

6.7.   Palun märkige kooskõlas läbipaistvuse teatisega, (13) kas järgmine teave avaldatakse ühel riiklikul või piirkondlikul veebisaidil: heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele; abi andva(te) asutus(t)e andmed; individuaalsete abisaaja(te) andmed, abimeede (14) ja abisumma iga abisaaja kohta; abi eesmärk, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE, suurettevõtja); komisjoni poolt abimeetmele antud viitenumber; piirkond, kus abisaaja asub (NUTS II tasandil) ja põhiline majandussektor, milles abisaaja tegutseb (NACE 2 rühma tasandil) (15).

☐ jah

☐ ei

6.7.1.   Esitage veebiaadress või -aadressid, kus teave on kättesaadav:

6.7.2.   võimaluse korral esitage keskse veebisaidi aadress või -aadressid, kuhu kogutakse teavet piirkondlikelt veebisaitidelt:

6.7.3.   Juhul kui punktis 6.7.2 osutatud veebiaadressid ei ole teatise esitamise ajal teada, kohustub liikmesriik komisjoni teavitama, kui need veebisaidid on loodud ja aadressid on teada.

7.   Abimeede, abisumma, abi osakaal ja rahastamisvahendid

7.1.   Abimeede ja abisumma

Täpsustage, mis vormis abisaajale abi antakse ja abisumma (16) (vajaduse korral iga meetme kohta):

Abimeede

Abisumma või eelarveeraldis (17)

Üldist

Aastaandmed

☐   Toetused (või toetusesarnane abi)

a) ☐

Otsetoetus

b) ☐

Intressitoetus

c) ☐

Võla kustutamine

 

 

☐   Laenud (või laenusarnane abi)

a) ☐

Sooduslaen (kaasa arvatud üksikasjad laenu tagamise ja tähtaja kohta)

b) ☐

Tagasimakstavad ettemaksed

c) ☐

Maksutähtaja pikendamine

 

 

☐   Garantii

Vajaduse korral viide komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod teave laenu või mõne muu garantiiga hõlmatud finantstehingu, nõutava tagatise ja makstava preemia, kestuse jne kohta)

 

 

Mis tahes omakapitali või kvaasiomakapitali sekkumine

 

 

☐   Maksusoodustus või maksuvabastus

a) ☐

Maksusoodustus

b) ☐

Maksubaasi vähendamine

c) ☐

Maksumäära vähendamine

d) ☐

Sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine

e) ☐

Muu (täpsustada)…

 

 

Muu (täpsustada)

……

Märkige palun abimeede, millele see mõju poolest üldjoontes sarnaneb

……

 

 

Garantiide puhul näidake tagatavate laenude (maksimaalne) summa: …

Laenude puhul näidake antava laenu maksimaalne (nominaal)summa: …

7.2.   Abimeetme kirjeldus

Iga punktis 7.1 esitatud nimekirjast valitud abimeetme puhul palun kirjeldage abi kohaldamise tingimusi (näiteks maksustamist, kas abi antakse teatavate objektiivsete kriteeriumide alusel automaatselt või toimub see abi andva ametiasutuse äranägemisel):

7.3.   Rahastamisallikas

7.3.1.   Täpsustage abimeetme rahastamine:

a) ☐

Riigi/piirkonna/kohalik üldeelarve

b) ☐

Maksutaoliste lõivude või maksude kaudu, mida abisaajale makstakse. Palun esitage kõik üksikasjalikud andmed maksude ja toodete/tegevuste kohta, millelt neid makse makstakse (täpsustage eelkõige, kas teistest liikmesriikidest imporditud toodetelt peab makse maksma). Võimaluse korral palun lisage rahastamise õigusliku aluse koopia.

c) ☐

Kogunenud reserv

d) ☐

Riigi osalusega äriühingud

e) ☐

Kaasfinantseerimine struktuurifondidest

f) ☐

Muu (täpsustada)

7.3.2.   Kas eelarve võetakse vastu igal aastal?

Jah

Ei. Täpsustage palun, millist ajavahemikku see hõlmab: …

7.3.3.   Kui teatis käsitleb olemasoleva kava muutmist, märkige palun iga abimeetme kohta kavas tehtavate teatatud muudatuste mõju:

üldeelarvele …

aastaeelarvele (18)

7.4.   Kumuleerimine

Kas abi võib kumuleerida abi või vähese tähtsusega abiga, (19) mis saadakse muudest kohalikest, piirkondlikest või riiklikest allikatest (20) samade abikõlblike kulude katmiseks?

jah. Võimaluse korral esitage abi nimetus ja eesmärk.

Palun kirjeldage, milline mehhanism on võetud kasutusele kumuleerimist käsitlevate eeskirjade järgimise tagamiseks:

ei

8.   Hindamine

8.1.   Kas kava kavatsetakse hinnata (21)?

ei

Kui abikava ei kavatseta hinnata, palun selgitage, miks te arvate, et hindamise kriteeriumid ei ole täidetud.

jah

Milliste kriteeriumide alusel on kava kavatsetud järelhinnata:

a) ☐

Suure eelarvega abikava;

b) ☐

Uudseid omadusi sisaldav abikava;

c) ☐

Abikava, mis võib kaasa tuua märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või õiguslikus raamistikus;

d) ☐

Abikava, mida on kavas hinnata isegi juhul, kui muud selles punktis nimetatud kriteeriumid ei ole täidetud.

Kui mõni käesolevas punktis osutatud kriteerium on täidetud, siis märkige palun hindamisperiood ja täitke hindamiskavast teatamiseks kasutatav täiendava teabe leht (1. lisa, osa III.8) (22).

8.2.   Palun märkige, kas mõnda sarnast abikava on juba hinnatud (kui jah, siis lisage viide ja link asjakohastele veebilehtedele).

9.   Aruandlus ja järelevalve

Selleks et komisjon saaks kontrollida abikava ja üksikabi, kohustub teavitav liikmesriik:

Esitama igal aastal komisjonile aruanded, mis on ette nähtud nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse ((EL) 2015/1589, (23) artikliga 26.

Säilitama vähemalt 10 aastat alates abi (nii üksikabi kui ka abikava alusel antud abi) andmise kuupäevast üksikasjalikud andmed, mis sisaldavad vajalikku teavet ja dokumente selleks, et näidata kõigi kokkusobivuse tingimuste täitmist, ja esitama need vastava kirjaliku taotluse korral komisjonile 20 tööpäeva jooksul või sellise pikema perioodi vältel, nagu on kindlaks määratud.

Maksualaste abikavade puhul:

Kavade puhul, mille raames antakse maksualast abi abisaajate deklaratsioonide alusel automaatselt ning mille puhul ei toimu eelkontrolli, et kõik kokkusobivuse tingimused on iga abisaaja puhul täidetud, kohustub liikmesriik võtma kasutusele asjakohase kontrollimehhanismi, millega ta kontrollib regulaarselt (nt igal majandusaastal) vähemalt tagantjärele ja valimi põhjal, et kõik kokkusobivuse tingimused on täidetud, ja kehtestama sanktsioonid pettuse korral. Selleks et komisjon saaks teostada järelevalvet maksualaste abikavade üle, kohustub teavitav liikmesriik säilitama kõnealuste kontrollide üksikasjalikke protokolle vähemalt 10 aastat alates kontrolli toimumise kuupäevast ning esitama need kirjaliku taotluse korral komisjonile 20 tööpäeva jooksul või sellise pikema perioodi vältel, nagu on kindlaks määratud.

10.   Konfidentsiaalsus

Kas teatis sisaldab ametisaladust, (24) mida ei tohiks avaldada kolmandatele osapooltele?

jah. Palun märkige, milline osa vormil esitatud teabest on konfidentsiaalne ja esitage konfidentsiaalsuse põhjus.

ei

11.   Muu teave

Vajaduse korral märkige mis tahes muu teave, mis on abi hindamiseks oluline.

12.   Lisatud dokumendid

Palun loetlege siin kõik teatisele lisatud dokumendid ja lisage need paberkandjal või esitage asjaomased internetiaadressid.

13.   Kinnitus

Kinnitan, et käesolevas vormis, selle lisades ja teatisele lisatud dokumentides esitatud teave on mulle teadaolevatel andmetel täpne ja täielik.

Allkirjastamise kuupäev ja koht: …

Allkiri: …

Allkirjastanud isiku nimi ja ametikoht: …

14.   Täiendava teabe leht

14.1.   Valige üldise teabe vormil esitatud teabe alusel täiendava teabe leht, mis tule täita:

a) ☐

Täiendava teabe leht regionaalabi kohta

1. ☐

investeerimisabi

2. ☐

tegevusabi

3. ☐

ümberkorraldusabi

b) ☐

Täiendava teabe leht teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta

c) ☐

Täiendava teabe lehed raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

1. ☐

päästmisabi

2. ☐

üksikabi

3. ☐

abikavad

d) ☐

Täiendava teabe leht audiovisuaalsete toodete tootmiseks antava abi kohta

e) ☐

Täiendava teabe leht lairibataristule antava abi kohta

f) ☐

Täiendava teabe leht keskkonna- ja energeetikaabi kohta

g) ☐

Täiendava teabe leht riskifinantseerimisabi kohta

h) ☐

Täiendava teabe leht transpordisektorile antava abi kohta

1. ☐

investeerimisabi lennujaamadele

2. ☐

tegevusabi lennujaamadele

3. ☐

stardiabi lennuettevõtjatele

4. ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti a kohane sotsiaalabi

5. ☐

meretranspordile antav abi

i) ☐

Täiendava teabe leht hindamiskavast teatamiseks

j) ☐

Täiendava teabe leht riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades

k) ☐

Täiendava teabe leht kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi kohta

14.2.   Abi puhul, mis ei ole hõlmatud ühegi eespool nimetatud täiendava teabe lehega, palun valige Euroopa Liidu toimimise lepingu, suunise või muud riigiabi suhtes kohaldatava dokumendi asjakohane säte:

a) ☐

Lühiajaline ekspordikrediit (25)

b) ☐

Heitkogustega kauplemise süsteem (26)

c) ☐

Pangandusteatis (27)

d) ☐

Üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte käsitlev teatis (28)

e) ☐

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused (ELi toimimise lepingu artikli 106 lõige 2 (29))

f) ☐

ELi toimimise lepingu artikkel 93

g) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkt a

h) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkt b

i) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt a

j) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b

k) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c

l) ☐

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt d

m) ☐

Muu, palun täpsustage …

Palun põhjendage selles punktis valitud kategooriatesse kuuluva abi kokkusobivust:

Praktilistel kaalutlustel on soovitatav lisana esitatud dokumendid nummerdada ja viidata nimetatud dokumendi numbritele täiendava teabe lehtede asjaomastes punktides.

2)

Osad III.1, III.2, III.3, III.4, III.5, III.6, III.7, III.8, III.9, III.10 ja III.11 asendatakse järgmisega:

„III OSA

TÄIENDAVA TEABE LEHED

OSA III.1. A

Regionaalabi raames investeeringuteks ettenähtud üksikabi kohta esitatava täiendava teabe leht

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega  (30) (edaspidi „RAG”) hõlmatud, investeerimiseks antavast üksikabist teatamiseks. Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, esitatakse asjaomane teave iga abisaaja kohta.

1.   Kohaldamisala

1.1.   Meetmest teatamise põhjused:

a) ☐

Teatises käsitletakse üksikabi, mida antakse abikava raames, ja kõigist allikatest saadava abi summa ületab teatamiskünnist. Palun esitage viited riigiabile, mida antakse heakskiidetud abikava või üldise grupierandi määruse kohase abikava alusel:

b) ☐

Teatises käsitletakse üksikabi, mida antakse väljaspool abikava (sihtotstarbeline üksikabi).

c) ☐

Teatises käsitletakse abi, mida antakse abisaajale, kes on lõpetanud EMPs tegutsemise samal või sarnasel tegevusalal (31) kaks aastat enne abi taotlemise kuupäeva või kellel on abi taotlemise hetkel kavatsus selline tegevus lõpetada kahe aasta jooksul pärast abi saanud investeeringu lõpuleviimist.

d) ☐

Teatises käsitletakse investeeringut, mille suurettevõtja teeb punkti c alal asuva olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks uutele tooteturgudele ja/või protsessiinnovatsiooni toetamiseks. [Pange tähele, et regionaalabi punkti a ja c alad on määratletud vastavalt regionaalabi kaardile. Vt RAG p 145]

e) ☐

Muu. Palun selgitage, milline on:

1.2.   Teatatud abimeetme kohaldamisala

1.2.1.   Palun kinnitage, et abisaajaks ei ole raskustes olev äriühing (32)

1.2.2.   Kui meede hõlmab lairibavõrkude kasutamise valdkonna investeeringuteks ettenähtud abi, siis selgitage palun, kuidas abi andev asutus tagab, et järgnevad tingimused on täidetud, ning esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele ja/või seda kinnitavad dokumendid:

abi antakse ainult piirkondadele, kus puudub sama kategooria võrk (tavaline lairibavõrk või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk) ja kus seda lähitulevikus tõenäoliselt välja ei arendata;

abi saav võrguoperaator pakub aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, andes võimaluse ka tõhusaks ja täielikuks teenuste eraldamiseks;

abi anti või antakse konkurentsipõhise valikuprotsessi alusel kooskõlas dokumendi „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” lõike 78 punktidega c ja d (33).

1.2.3.   Kui meede hõlmab teadusuuringute infrastruktuurile (34) valdkonna investeeringuteks ettenähtud abi, siis kinnitage palun, et abi andmise tingimuseks on läbipaistva ja diskrimineerimiseta juurdepääsu tagamine sellele infrastruktuurile, ning esitage seda kinnitavad dokumendid ja/või viited õigusliku aluse vastavatele osadele (RAG punkt 13).

1.2.4.   Palun esitage taotlusvormi koopia ja abi andmise leping (või selle projekt).

2.   Täiendav teave abisaaja, investeerimisprojekti ja abi kohta

2.1.   Abisaaja

2.1.1.   Abisaaja(d):

2.1.2.   Kui abisaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või tegelikult abi saava(te)st ettevõtja(te)st erinev juriidiline isik, kirjeldage palun asjaomaseid erinevusi.

2.1.3.   Kirjeldage üksikasjalikult, kuidas on abisaaja seotud kontserniga, kuhu ta kuulub, ja muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega:

2.2.   Investeerimisprojekt

2.2.1.   Palun esitage teatatud investeerimisprojekti kohta järgmine teave:

Abitaotuse esitamise kuupäev:

 

Investeerimisprojekti raames tehtavate tööde (kavandatav) alguskuupäev:

 

tootmise kavandatav alguskuupäev:

 

täisvõimsuse saavutamise kavandatav kuupäev:

 

Investeerimisprojekti lõpuleviimise kavandatav kuupäev:

 

2.2.2.   Kui teatis hõlmab punkti a aladel tehtud investeeringut või ühe või mitme VKE poolt tehtud investeeringuid (35) punkti c aladel (RAG punkt 34), siis täpsustage palun teatamisel märgitud alginvesteeringu kategooria(d) (RAG punkti 20 alapunkt h):

a) ☐

uue ettevõtte rajamine

b) ☐

olemasoleva ettevõtte suutlikkuse laiendamine

c) ☐

ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega

d) ☐

olemasoleva ettevõtte tootmisprotsessi põhjalik muutus

e) ☐

sellise vara omandamine, mis on otseselt seotud ettevõttega, eeldusel et ettevõte on suletud või oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud, ning selle ostab müüjast sõltumatu investor (36)

2.2.3.   Juhul, kui teatis hõlmab suurettevõtjate poolt tehtud investeeringut punkti c aladel, siis täpsustage palun teatamisel märgitud alginvesteeringu kategooria (i) (RAG punkt 15 ja punkti 20 alapunkt i):

a) ☐

uue ettevõtte rajamine

b) ☐

ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala (37)

c) ☐

olemasoleva ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega

d) ☐

olemasoleva ettevõtte protsessiinnovatsioon

e) ☐

vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja selle ostab müüjaga mitteseotud investor, tingimusel et soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist?

2.2.4.   Palun kirjeldage lühidalt investeeringut ja selgitage, kuidas asjaomane projekt on seotud eespool märgitud alginvesteeringu ühe või mitme kategooriaga:

2.3.   Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

2.3.1.   Palun esitage investeerimisprojekti abikõlblike kogukulude jaotumine nominaal-ja diskonteeritud väärtuses:

 

Abikõlblikud kogukulud (nominaalväärtus) (38)

Abikõlblikud kogukulud (diskonteeritud väärtus) (38)

Investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kulud (ainult VKEde puhul)

 

 

Maa

 

 

Ehitised

 

 

Tehased, masinad või seadmed (39)

 

 

Immateriaalsed varad

 

 

Rahastamiskõlblikud kogukulud

 

 

2.3.2.   Palun kinnitage, et omandatud varad on uued (RAG punkt 94) (40).

☐ jah

☐ ei

2.3.3.   Palun tõendage, et VKEde puhul on abikõlblike kulude hulka arvestatud investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kuludest mitte rohkem kui 50 % (RAG punkt 95).

2.3.4.   Palun tõendage, et tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral ületavad abikõlblikud kulud ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul (RAG punkt 96).

2.3.5.   Palun esitage viide õiguslikule alusele või selgitage, kuidas on tagatud see, et olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul ületavad abikõlblikud kulud vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal (RAG punkt 97). Vajaduse korral esitage dokumendid, milles need arvandmed on esitatud.

2.3.6.   Materiaalse vara rentimise korral esitage palun viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et arvesse tuleb võtta järgmisi tingimusi (RAG punkt 98), või selgitage, kuidas nende tingimuste täitmist saab muul moel kindlaks teha.

maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatud kuupäeva;

seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.

2.3.7.   Regionaalabi suuniste punktis 99 on ette nähtud, et ettevõtte omandamise korral tuleks arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui varade soetamiseks on enne nende ostmist juba abi antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata. Kui ettevõtte omandamisega kaasneb täiendav abikõlblik investeering, tuleb sellise investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtte varade ostukuludele.

Kui teatatud juhtum on seotud eelmainituga, siis selgitage palun, kuidas neid tingimusi on arvesse võetud ja esitage selle kinnituseks dokumendid.

2.3.8.   Kui investeerimisprojekti abikõlblikud kulud sisaldavad immateriaalset vara, siis selgitage palun, kuidas on tagatud, et regionaalabi suuniste punktides 101–102 (41) sätestatud tingimusi arvesse võetakse. Sellistel juhtudel esitage palun täpne viide õigusliku aluse vastavale sättele.

2.4.   Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

Palun selgitage

kuidas palgakulude alusel määrati kindlaks abikõlblikud kulud (RAG punkt 103);

kuidas määrati loodud töökohtade arv (viitega RAG punkti 20 alapunktile k);

kuidas määrati tööle võetud isikute palgakulud (viitega RAG punkti 20 alapunktile z) ning

esitage vastavad arvutused ja dokumendid, mis kinnitavad neid arve.

2.5.   Abikõlblike kulude diskonteeritud väärtuse ja abisumma arvutamine

2.5.1.   Palun märkige alljärgnevas tabelis kogu investeerimisprojekti kestel kantavate abikõlblike kulude üksikasjad abikõlblike kulude liigi kaupa:

 

Nominaalväärtus/diskonteeritud väärtus

N – 0 (42)

N + 1 (42)

N + 2 (42)

N + 3 (42)

N + x (42)

Kokku (42)

Ettevalmistus uuringud (üksnes VKEde puhul)

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud väärtus

 

 

 

 

 

 

Maa

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud väärtus

 

 

 

 

 

 

Ehitised

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud väärtus

 

 

 

 

 

 

Seadmed/seadmed (43)

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud väärtus

 

 

 

 

 

 

Immateriaalsed varad

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud väärtus

 

 

 

 

 

 

Palgakulud

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud väärtus

 

 

 

 

 

 

Muu (palun täpsustada)

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud väärtus

 

 

 

 

 

 

Kokku

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud väärtus

 

 

 

 

 

 

Palun märkige kuupäev, mille suhtes summad diskonteeriti, ja ka see, millist diskontomäära kasutati (44):

2.5.2.   Palun märkige alljärgnevas tabelis investeerimisprojektile antud (antava) abi üksikasjad kohaldatavate abiliikide kaupa:

 

Nominaalväärtus/diskonteeritud väärtus

N – 0 (45)

N + 1 (45)

N + 2 (45)

N + 3 (45)

N + x (45)

Kokku (45)

Toetused

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud

 

 

 

 

 

 

Sooduslaenud

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud

 

 

 

 

 

 

Garantii

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud

 

 

 

 

 

 

Maksuvähendus

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud

 

 

 

 

 

 

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud

 

 

 

 

 

 

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud

 

 

 

 

 

 

Kokku

Nominaalne

 

 

 

 

 

 

Diskonteeritud

 

 

 

 

 

 

Palun märkige kuupäev, mille suhtes summad diskonteeriti, ja ka see, millist diskontomäära kasutati:

Märkige palun iga punktis 2.5.2 esitatud tabelis nimetatud abiliigi puhul, kuidas arvutati toetuse ekvivalent:

Sooduslaen:

Garantii:

Maksuvähendus:

Muu:

2.5.3.   Kui mõni projektile antavast abimeetmest ei ole veel kindlaks määratud, siis palun märkige see ära ja selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et abi ülemmäärast kinni peetakse (RAG punktid 82 ja 83):

2.5.4.   Kas projekti kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui see on nii, siis palun märkige, milliste rakenduskavade raames võib ESI fondide vahendeid saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadavad summad.

2.5.5.   Kui abisaaja (kontserni tasandil) on saanud abi ühe (või mitme) alginvesteeringu raames, mida ta alustas samas NUTS 3 piirkonnas teatatud investeeringuprojekti tööde alustamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul (RAG punkti 20 alapunkt t), siis esitage palun andmed abimeetme kohta iga eelnevalt abi saanud alginvesteeringu kaupa (sealhulgas investeerimisprojekti lühikirjeldus, abitaotluse esitamise kuupäev, abi andmise kuupäev, tööde alustamise kuupäev, abisummad ja abikõlblikud kulud) (46).

 

Abikõlblikud investeerimiskulud (47)

Antud abi summa (47)

Taotluse esitamise kuupäev

Abi andmise kuupäev

Töödega alustamise kuupäev

Lühikirjeldus

Abi viide/viited

Alginvesteeringu projekt 1

 

 

 

 

 

 

 

Alginvesteeringu projekt 2:

 

 

 

 

 

 

 

Alginvesteeringu projekt 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.5.6.   Palun kinnitage, et algsele investeerimisprojektile antav abi kogusumma ei ületa abi ülemmäära (mis on sätestatud RAG punkti 20 alapunktis m), võttes arvesse abi ülemmäära suurendamist VKEde puhul (vastavalt RAG punktile 177) ja vajaduse korral kohandatud abisummat (vastavalt RAG punkti 20 alapunktile c). Esitage asjakohased tõendavad dokumendid ja arvutused.

2.5.7.   Juhul kui investeerimisprojektile antakse abi mitme regionaalabi kava alusel või kui abi kumuleeritakse sihtotstarbelise üksikabiga, siis kinnitage palun, et esimene abi andev asutus on võimaliku abi ülemmäära projekti kohta eelnevalt välja arvutanud, ja märkige abi ülemmäär. Selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et abi ülemmäära arvesse võetakse (RAG punkt 92).

2.5.8.   Kui alginvesteering on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektiga, siis palun selgitage, viidates regionaalabi suuniste punkti 93 sätetele, kuidas määratakse kindlaks projekti puhul kohaldatava abi ülemmäär ja erinevad abisaajad.

3.   Meetme kokkusobivuse hindamine

3.1.   Panus piirkondliku eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus

3.1.1.   Palun

märkige abi saava projekti täpne asukoht (st kohanimi ja see, kas koht kuulub NUTS 2. või 3. tasandi piirkonda);

esitage andmed projekti regionaalabi staatuse kohta kehtival regionaalabi kaardil (st kas projekti teostatakse piirkonnas, kus regionaalabi andmine on lubatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a või c alusel) ning

esitage abi ülemmäär, mida kohaldatakse suurettevõtjate suhtes.

3.1.2.   Palun selgitage, kuidas abi aitab kaasa piirkonna arengule (48).

3.1.3.   Kui teatises käsitletakse üksikabi taotlust abikava raames, siis palun selgitage, kuidas projekt toetab kava eesmärkide saavutamist, ning esitage seda tõendavad dokumendid (RAG punkt 35).

3.1.4.   Kui teatises käsitletakse sihtotstarbelist üksikabi, siis palun selgitage, kuidas projekt toetab asjaomase piirkonna arengustrateegia elluviimist, ning esitage seda tõendavad dokumendid (RAG punkt 42).

3.1.5.   Palun selgitage, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et investeeringut peab asjaomases piirkonnas säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 36). Palun esitage viide õigusliku aluse (nt abi andmise leping) vastavale sättele.

3.1.6.   Kui teatatud kava raames antavat abi arvutatakse palgakulude alusel, selgitage palun, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist luuakse uusi ametikohti ja et selle investeeringuga loodud iga töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist (RAG punkt 37). Palun esitage viide õigusliku aluse (nt abi andmise leping) vastavale sättele.

3.1.7.   Palun esitage viide õiguslikule alusele või tõendage, et abisaajad peavad omavahenditest või välise rahastamise kaudu rahastama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest ning tegema seda ilma igasuguse riikliku finantstoetuseta (49) (RAG punkt 38).

3.1.8.   Kas viisite läbi või kohustute läbi viima investeeringu keskkonnamõju hinnangu? (RAG punkt 39).

☐ jah

☐ ei

Kui ei, siis selgitage, miks ei ole selle projekti puhul keskkonnamõju hinnangut nõutud.

3.2.   Meetme asjakohasus

3.2.1.   Kui teatises käsitletakse sihtotstarbelise üksikabi andmist, siis tõendage palun, kuidas selline abi aitab asjaomase piirkonna arengule paremini kaasa kui kava alusel antav abi või muud liiki meetmed (RAG punkt 55):

3.2.2.   Juhul kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (50) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (51) (RAG punkt 57):

3.3.   Ergutav mõju ja meetme proportsionaalsus

3.3.1.   Palun kinnitage, et teatatud konkreetse investeerimisprojekti raames alustati töid alles pärast abitaotluse esitamist (RAG punkt 64). Palun esitage abisaaja poolt abi andvale asutusele saadetud abitaotluse koopia ja tööde alustamise kuupäeva kinnitav tõend.

3.3.2.   Palun kirjeldage abi ergutava mõju selgitamiseks vastupidist stsenaariumi, viidates ühele regionaalabi suuniste punktis 61 sätestatud kahest stsenaariumist.

3.3.3.   1. stsenaariumi (st RAG p 61 kohase investeerimisotsuse) puhul esitage palun järgmine teave (või viidake esitatud vastupidise stsenaariumi asjakohastele osadele) (RAG punkt 104):

investeeringu sisemise tulumäära arvutused abi saamise ja abist ilmajäämise korral (52):

äriühingu asjakohased näitajad (nt tavapärane kasumlikkus, mida abisaaja sarnaste projektide puhul eeldab, ettevõtja kapitalikulud kokku, sektori võrdlusnäitajad):

eelnevaid kriteeriume arvesse võttes esitage selgitused, miks abi on projekti piisava kasumlikkuse saavutamiseks vajalik miinimum (RAG punkt 79):

3.3.4.   2. stsenaariumi (st RAG p 61 kohase asukoha valiku) puhul esitage palun järgmine teave (või viidake esitatud vastupidise stsenaariumi asjakohastele osadele) (RAG punkt 105):

sihtpiirkonnas tehtava investeeringu ja muus asukohas tehtava investeeringu nüüdispuhasväärtuste erinevuse arvutused (53):

Kõik sihtpiirkonnas tehtava investeeringu ja muus asukohas tehtava investeeringu nüüdispuhasväärtuste erinevuse arvutamiseks kasutatud parameetrid (sealhulgas asjaomane ajavahemik, kasutatud diskontomäär jne):

selgitused, miks esimeses kahes alapunktis osutatud teabe põhjal ei ületa abisumma sihtpiirkonnas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse ja muus asukohas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse vahet (vt RAG punkt 80):

3.3.5.   Kui regionaalabi antakse ESI fondide vahendusel punkti a aladel investeeringutele, mida on vaja ELi õigusaktides kehtestatud normatiivide saavutamiseks, selgitage palun järgmist (ja esitage tõendavad dokumendid):

millist normatiivi silmas peetakse?

miks on investeering normatiivi saavutamiseks vajalik?

miks abisaajal ei oleks abi puudumisel võimalik teha piisavalt tulusat investeeringut asjaomases piirkonnas (mis viiks omakorda olemasoleva ettevõtte sulgemiseni kõnealuses piirkonnas) (RAG punkt 63)?

3.4.   Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine

1. stsenaariumi puhul

Asjaomase turu määratlus

3.4.1.   Palun esitage alljärgnev teave, mille põhjal saab teha kindlaks asjakohased tooteturud (st tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad (RAG punktid 129 ja 130):

Märkige kõik tooted, mida abi saanud tootmisrajatises pärast investeeringu lõpuleviimist tootma hakatakse, ning lisage vastav NACE või PRODCOMi kood või teenusesektori projektide puhul CPA kood (54).

Kas projektiga kavandatav toode asendab abisaaja mõnda muud toodet (kontserni tasandil)? Millist toodet või tooteid uus toode asendab? Kui asendatavat toodet/asendatavaid tooteid ei valmistata samas tootmisrajatises, märkige nende praegune tootmiskoht. Milline on seos asendatava toote tootmise ja käesoleva investeeringu vahel? Esitage asendamise ajakava.

Millist muud toodet/milliseid muid tooteid saab valmistada samas uues tootmisrajatises (lähtuvalt abisaaja tootmisrajatiste paindlikkusest) väheste lisakuludega või lisakuludeta?

Selgitage, kas projekt hõlmab vahetoodet ning kas suur osa toodangust müüakse muul viisil kui turutingimuste alusel. Lähtuvalt esitatud selgitusest ning selleks, et arvutada turuosa ja võimsuse suurenemist selles sektoris, märkige palun, kas asjaomane toode on projektis kavandatud toode või on tegemist tootmisahela järgmise etapi tootega.

Palun märkige asjaomase toote asjaomased tooteturud ning võimaluse korral esitage tõendusmaterjali sõltumatult kolmandalt isikult. Asjaomane tooteturg hõlmab turgu, kus müüakse kõnealust toodet ja nõudluspoolseid asendustooteid, st tooteid, mida tarbijad käsitavad asendustootena (kas toote omaduste, hinna ja kasutusotstarbe põhjal), või pakkumispoolseid asendustooteid, st tooteid, mida tootjad peavad asendustoodeteks (lähtuvalt abisaaja ja tema konkurentide tootmisseadmete paindlikkusest)

3.4.2.   Palun esitage teave ja seda kinnitavad tõendusmaterjalid abisaaja asjakohase geograafilise turu kohta:

Turuvõim (RAG punkt 115 ja punkti 132 alapunkt a)

3.4.3.   Palun esitage alljärgnev teave abisaaja turupositsiooni kohta (enne abi saamist ja investeeringu lõppedes eeldatavasti saavutatav turupositsioon):

abisaaja poolt asjaomasel turul (kontserni tasandil) teostatav hinnanguline müük kokku (rahaline väärtus ja mahud).

kõigi tootjate poolt asjaomasel turul teostatav hinnanguline müük kokku (rahaline väärtus ja mahud). Võimaluse korral lisage avalike ja/või sõltumatute allikate koostatud statistika.

3.4.4.   Esitage asjaomase turu struktuuri kohta hinnang, milles käsitletakse näiteks turu kontsentratsiooni taset, võimalikke takistusi turule sisenemisel, tarbijate ostujõudu ning takistusi laienemisel või turult lahkumisel. Palun esitage võimaluse korral sõltumatu kolmanda isiku tõendeid, et kinnitada selles küsimuses tehtud järeldusi.

Tootmisvõimsus (RAG punkt 132)

3.4.5.   Märkige hinnanguline investeeringuga loodav täiendav tootmisvõimsus (rahaline väärtus ja maht):

Kõigil juhtudel

Selged negatiivsed mõjud

3.4.6.   1. stsenaariumi puhul esitage palun asjaomase tooteturu kohta järgmine teave ja seda kinnitavad tõendid (55):

Kas asjaomane turg on pikaajalises perspektiivis strukturaalses languses (st sel on negatiivne kasvumäär) (RAG punkt 135).

Kas asjaomane turg on suhtelises languses (st selle kasvumäär on positiivne, kuid ei ületa võrdlusaluseks olevat kasvumäära)? (RAG punkt 135).

2. stsenaariumi puhul märkige palun, kas ilma abita oleks investeering paigutatud mõnda teise piirkonda, kus regionaalabi osakaal on kõrgem kui sihtpiirkonnas või samal tasemel (RAG punkt 139)? Palun esitage tõendid.

3.4.7.   Palun kinnitage, kas abisaaja on esitanud avalduse, kus ta kinnitab, et ei ole (kontserni tasandil) sulgenud EMPs kahe aasta jooksul enne abi taotlemise kuupäeva sama või sarnast tegevust või et tal ei ole abi taotlemise hetkel kavatsust sellist tegevust kusagil mujal EMPs sulgeda kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 23).

Kui selline avaldus on esitatud, palun lisage teatisele selle koopia, kui ei, siis palun selgitage, miks seda ei ole esitatud.

3.4.8.   Kui abisaaja (kontserni tasandil) on lõpetanud sama või sarnase tegevuse EMP muus piirkonnas kahe aasta jooksul enne abi taotlemist või kui ta kavatseb seda teha kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist, ning kui ta on viinud selle tegevuse üle sihtpiirkonda või kavatseb seda teha, siis selgitage, miks ta arvab, et abi ja tegevuse üleviimise vahel ei ole põhjuslikku seost (RAG punkt 122).

3.4.9.   Palun selgitage, kas riigiabi otsese tagajärjena võiks EMPs kaduda märkimisväärne arv töökohti asukohtades, kus need praegu on. Kui nii, siis palun märkige kaotatud töökohtade arv ja protsent asukoha töötajate koguarvust.

4.   Muu teave

Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel:

OSA III.1.B

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade kohta esitatava täiendava teabe leht

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega  (56) (edaspidi „RAG”) hõlmatud investeerimisabi kavadest teatamiseks.

1.   Kohaldamisala

1.1.   Põhjused, miks kavast teatatakse ja miks seda ei rakendata üldise grupierandi määruse (57) või vähese tähtsusega abi määruse (58) alusel.

a) ☐

Kas teatis esitatakse valdkondliku kava kohta? Kui jah, siis märkige palun kavaga hõlmatud sektor (NACE kood):

b) ☐

Teatis esitatakse üldise kava kohta, mis hõlmab ka laevaehitussektorit.

c) ☐

Muu. Täpsustage:

1.2.   Teatatud kava kohaldamisala

1.2.1.   Kinnitage, et teatatud kava õiguslikus aluses on ette nähtud, et komisjonile tuleb teatada üksikabist, mida antakse abisaajale, kes on lõpetanud EMPs tegutsemise samal või sarnasel tegevusalal (59) kahe aasta jooksul enne abi taotlemise kuupäeva või kellel on abi taotlemise hetkel kavatsus selline tegevus lõpetada kahe aasta jooksul pärast toetatava investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 23).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

1.2.2.   Kinnitan, et teatatud kavas on sätestatud, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei anta allpool loetletud äriühingute ja sektorite kategooriatele. Palun nimetage iga kategooria juures kava õigusliku aluse vastav säte.

Äriühingute ja sektorite kategooriad, mida kava ei hõlma

Kava õigusliku aluse vastav säte

Raskustes olevad ettevõtjad (60)

 

Terasesektor (61)

 

Sünteeskiusektor (61)

 

Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmine

 

ELi toimimise lepingu I lisas (62) loetletud põllumajandustoodete töötlemine ja/või turustamine (et saada I lisas loetletud tooteid).

 

Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmine, töötlemine ja/või turustamine.

 

Transpordisektor (63)

 

Energiasektor

 

1.2.3.   Kui kava hõlmab lairibavõrkude valdkonna investeeringuteks ettenähtud abi, siis palume täpsustada, kas kõik järgnevad tingimused on täidetud:

a) ☐

abi antakse ainult piirkondadele, kus puudub sama kategooria võrk (tavaline lairibavõrk või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk) ja kus seda lähitulevikus tõenäoliselt välja ei arendata;

b) ☐

abi saav võrguoperaator pakub aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, andes võimaluse ka tõhusaks ja täielikuks teenuste eraldamiseks;

c) ☐

abi tuleb anda konkurentsipõhise valikuprotsessi alusel kooskõlas lairibasuuniste punkti 78 alapunktidega c ja d (64).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

1.2.4.   Kui kava hõlmab abi teadustaristule, siis täpsustage, kas abi andmise tingimuseks on läbipaistva ja diskrimineerimiseta juurdepääsu tagamine sellele taristule.

a) ☐

ei

b) ☐

jah. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

2.   Alginvesteering, abikõlblikud kulud ja abi

2.1.   Alginvesteeringute liigid, mida kava hõlmab

2.1.1.   Juhul, kui kava hõlmab VKEde või suurettevõtjate poolt tehtud investeeringuid (65) punkti a aladel või VKEde poolt tehtud investeeringuid punkti c aladel (RAG punkt 34), siis täpsustage palun teatatava alginvesteeringu kategooria (RAG punkti 20 alapunkt h):

a) ☐

uue ettevõtte rajamine

b) ☐

olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse laiendamine

c) ☐

ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega

d) ☐

olemasoleva ettevõtte tootmisprotsessi põhjalik muutus

e) ☐

sellise vara omandamisega, mis on otseselt seotud ettevõttega, eeldusel et ettevõte on suletud või suletaks, kui sellist vara ei oleks ostetud, ning selle ostab müüjast sõltumatu investor (66)

2.1.2.   Juhul, kui kava hõlmab suurettevõtjate poolt tehtud investeeringuid punkti c aladel, siis täpsustage palun teatatava alginvesteeringu kategooria (RAG punkt 15 ja punkti 20 alapunkt i):

a) ☐

uue ettevõtte rajamine

b) ☐

ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala (67)

c) ☐

olemasoleva ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega

d) ☐

olemasoleva ettevõtte protsessiinnovatsioon

e) ☐

sellise vara soetamine, mis kuulub ettevõttele, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja selle ostab müüjaga mitteseotud investor, tingimusel et soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist

2.1.3.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on sätestatud, et komisjonile peab teatama mis tahes üksikabist, mida antakse kava koostamise õigusliku aluse alusel punkti c aladel tegutsevatele suurettevõtjatele (RAG punktid 24 ja 34):

a)

olemasoleva ettevõtte toodangu mitmekesistamine uute toodetega;

b)

olemasoleva ettevõtte protsessiinnovatsioon.

2.1.4.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on sätestatud, et komisjonile peab teatama mis tahes üksikabist, mida antakse kava koostamise õigusliku aluse alusel ja mis viiks teatamiskünnise ületamiseni (68) (RAG punkt 23).

2.2.   Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

2.2.1.   Kavaga hõlmatud abikõlblikud kulud on seotud materiaalse varaga (RAG punkti 20 alapunkt x): kas sel juhul on investeeringute väärtus arvutatud protsendina maa, hoonete ning masinate ja seadmete väärtusest (69)?:

a) ☐

maa

b) ☐

hooned

c) ☐

masinad/seadmed?

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele osadele:.

2.2.2.   Palun esitage viide õigusliku aluse asjaomasele sättele, milles on ette nähtud, et omandatud vara peab olema uus (70)? (RAG punkt 94).

2.2.3.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et VKEde puhul on abikõlblikud kuni 50 % investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kuludest (RAG punkt 95).

2.2.4.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul (RAG punkt 96).

2.2.5.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal (RAG punkt 97).

2.2.6.   Materiaalse vara rentimise korral esitage palun viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et arvesse tuleb võtta järgmisi tingimusi (RAG punkt 98):

maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatud kuupäeva;

seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.

2.2.7.   Regionaalabi suuniste punktis 99 on ette nähtud, et ettevõtte omandamise korral tuleks arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui varade soetamiseks on enne nende ostmist juba abi antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata. Kui ettevõtte omandamisega kaasneb täiendav abikõlblik investeering, tuleb sellise investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtte varade ostukuludele.

Kui see on teatatava kava puhul oluline, esitage palun viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles on ette nähtud, et selles punktis esitatud tingimusi tuleb arvesse võtta.

2.2.8.   Kui kavaga hõlmatud abikõlblikud kulud on seotud immateriaalse varaga (RAG punkti 20 alapunkt j), siis kas investeeringu väärtus on arvutatud kulude põhjal, mis sisaldavad patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamist tehnosiirde käigus?

a) ☐

patendiõigused

b) ☐

litsentsid

c) ☐

oskusteave

d) ☐

patenteerimata tehnilised teadmised?

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele osadele:.

2.2.9.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses projekti kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest (RAG punkt 100).

2.2.10.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et regionaalabi suuniste punktides 101–102 (71) sätestatud tingimusi tuleb arvesse võtta.

2.3.   Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on sätestatud, kuidas määrata abikõlblikke kulusid palgakulude alusel (RAG punkt 103), kuidas määrata loodud töökohtade arvu (RAG punkti 20 alapunkt k) ja kuidas määrata tööle võetud isikute palgakulusid (RAG punkti 20 alapunkt z).

2.4.   Abikõlblike kulude diskonteeritud väärtuse arvutamine

2.4.1.   Palun märkige, millist liiki abi on kava alusel lubatud:

a) ☐

toetused. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

b) ☐

sooduslaenud. Palun märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

c) ☐

tagatised. Palun märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

d) ☐

maksumeetmed. Palun märkige, mis liiki maksusoodustusi kasutatakse ja kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent. Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

e) ☐

muu. Palun täpsustage ja märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent. Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

2.4.2.   Kas abikava võib kaasrahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui jah, palun märkige, milliste rakenduskavade alusel võib ESI fondidest rahastamist saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadavad summad, kui need on juba teada.

2.4.3.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et riigiabi andev asutus peab enne teatatud kava raames üksikabi andmist kindlaks tegema, kas abisaaja (kontserni tasandil) on saanud abi ühe (või mitme) alginvesteeringu raames, mida ta alustas kolm aastat enne samas NUTS 3 piirkonnas investeeringuprojekti tööde alustamist.

2.4.4.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et kava raames antava abi kogusumma mis tahes alginvesteeringuprojekti puhul ei ületa abi ülemmäära (mis on sätestatud regionaalabi suuniste punkti 20 alapunktis m) ja et vajaduse korral on arvesse võetud abi ülemmäära suurendamist VKEde puhul (mis on kehtestatud regionaalabi suuniste punkti 177 järgi) või et on kasutatud kohandatud abisumma valemit (RAG punkti 20 alapunkt c).

2.4.5.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et juhul, kui üksikabi antakse mitme regionaalabi kava alusel või kui abi kumuleeritakse sihtotstarbelise üksikabi andmisega, siis ei ületa abi lubatud ülemmäär projekti kohta summat, mille on esimene abi andev ametiasutus eelnevalt välja arvutanud (RAG punkt 92).

2.4.6.   Kui abikava raames antakse abi alginvesteeringuteks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega, siis palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele (viidates regionaalabi suuniste punktile 93), milles on sätestatud, kuidas määratakse kindlaks projekti ja erinevate abisaajate puhul kohaldatava abi ülemmäär.

3.   Regionaalabi kava kokkusobivuse hindamine

3.1.   Panus piirkondliku eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus

Kas kava on rakenduskava osa (72) (RAG punkt 32)?

Jah. Palun esitage viide asjaomasele rakenduskavale:

Ei. Palun selgitage, kuidas sobib abikava kokku asjaomase piirkonna arengustrateegiaga ning aitab saavutada selle eesmärke (RAG punkt 33):

3.1.1.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on nõutud, et enne projektile abi andmist tuleb hinnata asjaomase investeeringu keskkonnamõju, kui nii on õigusaktidega ette nähtud (RAG punkt 39).

3.1.2.   Palun selgitage, kuidas abi andvad ametiasutused seavad prioriteete ja valivad investeerimisprojekte abikava eesmärkide kohaselt (nt ametlikku hindamist kasutava lähenemise alusel (RAG punkt 33). Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele või muudele asjakohastele haldusaktidele.

3.1.3.   Palun selgitage, kuidas peab teatatud kava alusel individuaalsetele investeerimisprojektidele abi andev asutus välja selgitama, kas valitud projekt toetab kava eesmärkide saavutamist ning seega asjaomase piirkonna arengustrateegiat (RAG punkt 35).

3.1.4.   Palun selgitage, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et teatatud kava raames toetatud investeeringut peab asjaomasel alal säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 36). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele.

3.1.5.   Kui teatatud kava raames antavat abi arvutatakse palgakulude alusel, selgitage palun, kuidas rakendatakse sätet, milles on nõutud, et kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist luuakse uusi ametikohti ja et selle investeeringuga loodud iga töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist (RAG punkt 37). Palun esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele.

3.1.6.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, kus on ette nähtud, et abisaajad peavad omavahenditest või välise rahastamise kaudu rahastama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest ning tegema seda nii, et igasugune riiklik finantstoetus on välistatud (73) (RAG punkt 38).

3.1.7.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on näidatud, et kava peaks järgima abi andmise ajal kehtiva regionaalabi kaardiga määratletud abi ülemmäärasid (RAG punkt 81). Palun esitage viide ka komisjoni otsusele, millega asjaomane regionaalabi kaart heaks kiideti.

3.2.   Kava asjakohasus

3.2.1.   Juhul kui kõnealune regionaalabi kava ei ole mõne rakenduskava raames abikõlblik, siis selgitage palun, miks on regionaalabi asjakohane vahend ühise võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks (74) (RAG punkt 52).

3.2.2.   Kui kava puhul on tegemist valdkondliku abikavaga ja seda ei saa kaasrahastada struktuurifondide vahenditest, näidake palun, mis eelised on sellisel vahendil võrreldes mitut valdkonda hõlmava kava või muude poliitikavalikutega (RAG punkt 53).

3.2.3.   Kas teatatud abikava raames antavat üksikabi antakse:

automaatselt, kui kavale esitatud tingimused on täidetud või

ametiasutuste kaalutletud otsuse põhjal?

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

Kui abi antakse ametiasutuste kaalutletud otsuse põhjal, esitage palun järgitud kriteeriumide lühikirjeldus ja lisage koopia abi andvas ametiasutuses kehtivatest haldusnormidest, mida see asutus abi andmisel kohaldas.

3.2.4.   Juhul kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (75) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (76) (RAG punkt 57):

3.3.   Ergutav mõju ja kava proportsionaalsus

3.3.1.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et abitaotlus tuleb alati esitada enne, kui alustatakse töid konkreetse investeerimisprojekti raames (RAG punkt 64).

3.3.2.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et need, kes teatatud kava raames abi taotlevad, peavad esitama standardse abitaotluse vormi, mille nad saavad abi andva ametiasutuse käest ja kus nad peavad selgitama vastupidise stsenaariumi kaudu, mis juhtuks juhul, kui nad abi ei saa, ja märkima, kumba stsenaariumi (1. stsenaarium– investeerimisotsus või 2. stsenaarium– asukoha valik) nad kohaldavad (RAG punktid 66 ja 61). Kui kõnealune abitaotluse vorm erineb regionaalabi suuniste V lisas esitatud näidisest, siis esitage palun vormi koopia.

3.3.3.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et teatatud kava raames abi taotlevad suurettevõtjad peavad esitama dokumentaalsed tõendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi kohta (RAG punkt 67). Palun selgitage, mis liiki dokumente nõutakse.

3.3.4.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et abi andev ametiasutus peab üksikabi taotluste hindamisel kontrollima vastupidise stsenaariumi tõenäosust ning seda, et regionaalabil on nõutav ergutav mõju, mis vastab 1. või 2. stsenaariumile  (77) (RAG punkt 68).

3.3.5.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et teatatud kava raames suurettevõtjatele antava üksikabi abisumma ei tohi olla suurem kui investeeringu rakendamise täiendavad netokulud asjaomases piirkonnas oleksid olnud olukorras, kui abi ei antaks (abisumma arvutamisel kasutatakse punktides 79 ja 80 selgitatud meetodeid) (RAG punkt 88).

3.4.   Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine

3.4.1.   Palun selgitage, kuidas teatatud abikava põhjustatavaid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi piiratakse miinimumini (RAG punkt 125) (78):

3.4.2.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et kui kava raames antakse abi üksikutele projektidele, siis peab abi andev asutus kontrollima ja kinnitama, et kui abi ei anta, siis oleks investeering paigutatud piirkonda, kus regionaalabi osakaal on kõrgem või samal tasemel mis sihtpiirkonnas (RAG punkt 126).

3.4.3.   Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, millega on ette nähtud, et kui kava raames antakse abi üksikutele projektidele, siis peab abi andev asutus teatama üksikabist, mida antakse abisaajale, kes on lõpetanud EMPs tegutsemise samal või sarnasel tegevusalal kaks aastat enne abi taotlemise kuupäeva või kellel on abi taotlemise hetkel kavatsus selline tegevus lõpetada kahe aasta jooksul pärast toetatava investeeringu lõpuleviimist (RAG punkt 122).

4.   Muu teave

Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel:

OSA III.1.C

Regionaalse tegevusabi kavade kohta esitatava täiendava teabe leht

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada 2014.-2020. aasta regionaalabi suunistega  (79) (edaspidi „RAG”) hõlmatud tegevusabi kavadest teatamiseks.

1.   Kohaldamisala

a)

Palun täpsustage, mis liiki tegevusabi antakse:

i) ☐

punkti a aladel tegutsevate VKEde konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud tegevusabi

ii) ☐

äärepoolseimate piirkondade lisakulude hüvitamiseks mõeldud tegevusabi

iii) ☐

väga hõreda asustusega alade elanikkonna vähenemise piiramiseks mõeldud tegevusabi

iv) ☐

muu. Täpsustage:

b)

Kas teatatud abikavas on sätestatud, et tegevusabi ei anta allpool loetletud kategooriatesse kuuluvatele äriühingutele ja sektoritele? Palun nimetage iga kategooria juures kava õigusliku aluse vastav säte.

Äriühingute ja sektorite kategooriad, mida kava ei hõlma

Raskustes olevad äriühingud (80)

Kava õigusliku aluse vastav säte

Terasesektor (81)

☐ jah

 

Sünteeskiusektor (81)

☐ jah

 

Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmine

☐ Jah

 

ELi toimimise lepingu I lisas (82) loetletud põllumajandustoodete töötlemine ja/või turustamine (et saada I lisas loetletud tooteid).

☐ jah

 

Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmine, töötlemine ja/või turustamine.

☐ Jah

 

Transpordisektor

☐ Jah

 

Energiasektor

☐ Jah

 

Majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE Rev. 2 jao K (finants- ja kindlustustegevus) alla kuuluv tegevusala

☐ Jah

 

NACE gruppide 70 10 (peakontorite tegevus) või 70 22 (äri- ja muu juhtimisalane nõustamine) alla kuuluv tegevusala

☐ Jah

 

2.   Kava põhielemendid

2.1.   Palun kirjeldage kava põhielemente ja kava eesmärke:

2.2.   Palun märkige, millist liiki abi on kava alusel lubatud:

a) ☐

Toetused. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

b) ☐

Sooduslaenud. Palun märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

c) ☐

Garantiid. Palun märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

d) ☐

Maksusoodustused. Täpsustage maksusoodustusi ja märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent. Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

e) ☐

Muu. Palun täpsustage ja märkige, kuidas arvutatakse toetuse ekvivalent. Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele:

2.3.   Teatatud abikava raames antakse üksikabi:

a) ☐

automaatselt, kui regionaalabi kava tingimused on täidetud

b) ☐

ametiasutuste kaalutletud otsuse põhjal.

Kui abi antakse iga üksikjuhtumi korral eraldi, esitage palun kohaldatavate kriteeriumide lühikirjeldus. Kui on olemas abitaotluse hindamise haldussuunised, lisage palun koopia:

2.4.   Kas abikava kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESI fondid)? Kui see on nii, siis palun märkige, milliste rakenduskavade raames võib ESI fondide vahendeid saada. Palun märkige ka ESI fondide vahenditest saadav summa.

3.   Abi kokkusobivus siseturuga

3.1.   Piirkondlike eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine ja ergutav mõju:

Punkti a aladel tegutsevate VKEde  (83) teatavate probleemide lahendamiseks mõeldud tegevusabi

3.1.1.   Palun täpsustage, millised konkreetsed probleemid on asjaomases piirkonnas VKEdel, kellele kava on suunatud (RAG punkt 43), ja tõendage nende probleemide olemasolu ja olulisust (RAG punkt 44).

3.1.2.   Palun selgitage, miks punktis 3.1.1 loetletud probleeme ei ole võimalik lahendada investeeringuteks ettenähtud abiga ja miks on seega vajalik tegevusabi kava, millest teatatakse (RAG punkt 44):

Äärepoolseimatele piirkondadele teatavate lisakulude hüvitamiseks mõeldud tegevusabi

3.1.3.   Palun loetlege konkreetsed lisakulud, (84) mida kava raames hüvitatakse, ja tõendage, et need kulud on seotud ELi toimimise lepingu artiklis 349 sätestatud püsivate raskustega (RAG punkt 45):

Väga hõreda asustusega alade elanikkonna vähenemise piiramiseks mõeldud tegevusabi

3.1.4.   Palun tõendage rahvastikukao ohtu asjaomases piirkonnas tegevusabi puudumisel (RAG punkt 46):

3.2.   Kava asjakohasus

Palun märkige, miks kavandatud abi on asjakohane kava eesmärgi saavutamiseks. Palun selgitage eelkõige seda, miks muud vähem moonutavad poliitika- või abivahendid ei ole asjakohased, et saavutada regionaalarengu seisukohast sama positiivset tulemust (RAG punktid 50, 56, 57, 58):

3.3.   Kava proportsionaalsus

Kõigi tegevusabi liikide puhul

3.3.1.   Palun nimetage abikõlblikud kulud, mis tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada (RAG punkt 109):

3.3.2.   Palun kinnitage, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi abikõlblike kulude alla kuuluvaid amortiseerumistasusid ja finantseerimiskulusid ei lisata tegevusabi abikõlblike kulude hulka (RAG punkt 109), ning esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele:

3.3.3.   Palun kirjeldage hüvitamise süsteemi (RAG punkt 56), mis on kavas vastu võtta, ja seda, kuidas selle süsteemiga saab abisumma nõuetekohaselt välja arvutada ja tagada, et ei hüvitata rohkem, kui on ette nähtud regionaalabi suuniste punktis 109:

3.3.4.   Palun märkige, kas selles piirkonnas antakse tegevusabi ka muude tegevusabi kavade alusel, ja märkige nende kavade riigiabi viitenumber.

3.3.5.   Juhul kui selles piirkonnas antakse tegevusabi ka muude tegevusabi kavade alusel, selgitage palun, kuidas on tagatud, et erinevate tegevusabi kavade alusel antav tegevusabi ei too kaasa ülemäärast hüvitamist:

Ainult äärepoolseimatele piirkondadele antava tegevusabi puhul

3.3.6.   Palun kinnitage, et teatatud kava alusel hüvitatavad lisakulud on arvutatud suhtarvuna kuludest, mida kannavad asjaomase liikmesriigi teistes piirkondades asuvad sarnased ettevõtted (RAG punkt 110):

Ainult teatavatel punkti a aladel tegutsevate VKEde konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud tegevusabi puhul

3.3.7.   Palun selgitage, kuidas abi taset kava kestuse jooksul järk-järgult vähendatakse (RAG punkt 111) ja esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele:

3.4.   Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine

Palun põhjendage, miks on ebatõenäoline, et kava raames antav abi võiks turul oluliselt konkurentsi moonutada (RAG punkt 140):

4.   Muu teave

Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks regionaalabi suuniste alusel:

OSA III.2

Täiendava teabe leht teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada igasugusest abist (nii abikavad kui ka üksikabi) teatamiseks, mida antakse vastavalt ühenduse raamistikule teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (edaspidi „TAI raamistik”)  (85).

Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, esitatakse asjakohane teave iga abisaaja kohta.

1.   Teatatud abimeetme tunnusjooned

1.1.   Abikavad

A)

Kavast teatamise põhjused:

a) ☐

kava hõlmab abi, mis ei ole läbipaistev üldise grupierandi määruse (86) artikli 5 tähenduses;

b) ☐

muud põhjused.

Täpsustage:

B)

Teatatud kava valdkondlik ulatus:

C)

Kinnitage kastikese märgistamisega, et teatatud abikava raames antud mis tahes abist teatatakse eraldi, kui see ületab üldise grupierandi määruse artiklis 4 sätestatud piirmäärasid:

1.2.   Üksikabi

A)

Kui abi põhineb heakskiidetud abikaval, esitage selle kava kohta teavet, lisades avaldamisviite (veebiaadressi) ja riigiabi registrinumbri:

B)

Vajadusel märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul:

1.3.   Üldine teave

A)

Palun täpsustage abi liik:

a) ☐

teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi;

b) ☐

teostatavusuuringuteks antav abi;

c) ☐

teadustaristu rajamiseks ja ajakohastamiseks antav abi;

d) ☐

VKEdele antav innovatsiooniabi;

e) ☐

protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi;

f) ☐

innovatsiooniklastritele antav abi.

B)

Kas teatatud meede hõlmab liidu rahalisi vahendeid, mida keskselt haldavad liidu institutsioonid, asutused, ühisettevõtjad või muud liidu organid, mis ei ole otseselt või kaudselt liikmesriikide kontrolli all?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

C)

Kas teatatud meede hõlmab raskustes olevaid ettevõtjaid, nagu need on määratletud riigiabi suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (87)?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

D)

Kas teatatud meede hõlmab ettevõtjaid, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun täpsustage ja märkige veel sissenõudmata summad:

E)

Kas teatatud meede hõlmab teadusorganisatsioone või teadmiste levitamise organisatsioone (edaspidi „teadusasutused”) ja teadusuuringute taristut, nagu on määratletud TAI raamistiku punktides 15 (EE) ja (FF)?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

F)

Kas teatatud meede hõlmab teadus- ja arendusteenuste avalikke hankeid?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

G)

Kas teatatud meetme raames antud abi võib kombineerida muu abiga?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

H)

Vajaduse korral kinnitage kastikese märgistamisega, et abisaajad vastavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlusele, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse I lisas, ja üksikabi puhul esitavad asjakohase teabe ja tõendid:

2.   Teadusasutused ja teadustaristud

A)

Kas teatatud abimeetmega seotud teadusasutus või teadustaristu teostab mõnd majandustegevust, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul?

☐ jah

☐ ei

Palun esitage üksikasjalik selgitu:

B)

Kui sama üksuse tegevus hõlmab nii majanduslikku kui ka mittemajanduslikku tegevust, kas siis on võimalik kahte liiki tegevust ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid selgelt eristada?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

C)

Juhul kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega, kas avaliku sektori vahendite summa on teatava arvestusperioodi jooksul piiratud samal perioodil seoses mittemajandustegevusega kantud kuludega?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

D)

Juhul kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega, kas abi kasutatakse selgelt kõrvaliseks majandustegevuseks, st tegevuseks, mis on otseselt seotud taristu toimimisega ja selleks vajalik või lahutamatult seotud peamise mittemajandusliku tegevusega, ning kas tegevuse ulatus on piiratud?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun täpsustage ja märkige, kui suurt osa abist igal aastal selliseks majandustegevuseks kasutatakse või kavatsetakse hinnanguliselt kasutada:

E)

Kui avaliku sektori rahastamine on ette nähtud teadusasutuste või teadustaristu majandustegevuseks, mis ei ole kõrvaltegevus, kas on võimalik näidata, et nii avaliku sektori rahastamine kui ka selle kaudu saadud mis tahes eelis kandub täielikult edasi lõplikele abisaajatele, näiteks madalamate hindade kaudu, ning et vahendaja ei saa mingeid täiendavaid eeliseid?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

3.   Ettevõtjatele teadusasutuste ja teadustaristu kaudu antav kaudne riigiabi

3.1.   Ettevõtjate nimel toimuv teadustegevus

A)

Kas teatatud abimeetmega seotud teadusasutus või teadustaristu teeb lepingulisi teadusuuringuid või osutab teadusteenuseid ettevõtjatele?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

B)

Kui teadusasutus või teadustaristu teeb lepingulisi teadusuuringuid või osutab teadusteenuseid ettevõtjatele, kas selliseid teenuseid osutatakse turuhinnaga?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

C)

Juhul kui teadusasutus või teadustaristu teeb lepingulisi teadusuuringuid või osutab teadusteenuseid ettevõtjate ja turuhinda ei ole, kas nad osutavad sellist teenust hinnaga, mis kajastab teenuse kogukulusid ja sisaldab üldjuhul marginaali, mille kehtestamisel lähtutakse asjaomases sektoris tegutsevate ettevõtjate poolt tavapäraselt kohaldatavast marginaalist, või lepitakse selles kokku teadusasutuse või teadustaristuga turutingimustel peetud läbirääkimistel, mille eesmärk on saavutada maksimaalne majanduslik kasu lepingu sõlmimise hetkel ja katta vähemalt piirkulu?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

3.2.   Koostöö ettevõtjaga

A)

Kas teatatud abimeetmega seotud teadusasutus või teadustaristu teevad ettevõtjatega tõhusat koostööd, et ühiselt ellu viia konkreetseid projekte?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

B)

Juhul kui teadusasutus või teadustaristu teevad ettevõtjatega tõhusat koostööd, märkige palun, kas järgmised tingimused on täidetud:

a)

osalevad ettevõtjad kannavad kõik projekti kulud

☐ jah

☐ ei

b)

koostöö tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada ning teadusasutuse või teadustaristu tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused kuuluvad täielikult nendele asutustele

☐ jah

☐ ei

c)

kõik projekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused kuuluvad eri koostööpartneritele viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tööpakette, sissemakseid ja huve

☐ jah

☐ ei

Kui vastus mõnele küsimusele on jaatav, palun esitage üksikasjad:

C)

Juhul kui teadusasutus või teadustaristu teevad ettevõtjatega tõhusat koostööd ja küsimusele B ei antud ühtegi jaatavat vastust, palun märkige, kas järgmised tingimused on täidetud:

a)

teadusasutusele või teadustaristule makstakse tasu, mille summa on kindlaks määratud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;

☐ jah

☐ ei

b)

teadusasutusele või teadustaristule makstakse tasu, mille summa on sõltumatu eksperdi hinnangu kohaselt turuhinnaga vähemalt võrdne;

☐ jah

☐ ei

c)

teadusasutus või teadustaristu saab tõendada, et nad on pidanud tasu üle läbirääkimisi turutingimustel, et saada maksimaalne majanduslik kasu lepingu sõlmimise hetkel;

☐ jah

☐ ei

d)

juhtudel, kui koostööleping annab koostöös osalevale ettevõtjale koostöös osaleva teadusasutuse või teadustaristu tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes ostueesõiguse, on teadusasutusel või teadustaristul vastastikune õigus küsida kolmandatelt isikutelt majanduslikult soodsamaid pakkumisi, nii et koostöös osalev ettevõtja peab oma pakkumist vastavalt kohandama.

☐ jah

☐ ei

Kui vastus mõnele selles punktis esitatud küsimusele on jaatav, palun esitage üksikasjad:

4.   Teadus- ja arendusteenuste avalikud hanked

A)

Kas juhul, kui teatatud meede hõlmab teadus- ja arendusteenuste avalikke hankeid, valitakse tarnija avatud pakkumismenetluse korras, mis viiakse läbi vastavalt kohaldatavatele direktiividele (88)?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun täpsustage:

B)

Kõikidel muudel juhtudel, kui teatatud meede hõlmab teadus- ja arendusteenuste avalikke hankeid, sh kommertskasutusele eelnevaid hankeid, märkige palun, kas järgmised tingimused on täidetud:

a)

valikumenetlus on avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning põhineb objektiivsetel valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidel, mis on kindlaks määratud enne pakkumismenetlust

☐ jah

☐ ei

Kui ei, siis palun täpsustage, kas toimus konkurentsipõhine, läbipaistev ja mittediskrimineeriv menetlus kooskõlas kohaldatavate direktiividega (näiteks konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, innovatsioonipartnerlus, võistlev dialoog).

b)

kavandatud lepingud, milles kirjeldatakse kõiki poolte õigusi ja kohustusi, sealhulgas seoses intellektuaalomandi õigustega, tehakse enne pakkumismenetlust kättesaadavaks kõigile huvitatud pakkujatele

☐ jah

☐ ei

Palun esitage üksikasjalik selgitus:

c)

hankemenetlus ei taga ühelegi osalevale pakkujale eeliskohtlemist asjaomases liikmesriigis lõpptoodete või -teenuste kaubanduslikus mahus pakkumisel avaliku sektori hankijale (89) ja üks järgnevatest tingimustest on täidetud:

kõiki tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada viisil, mis võimaldab muudel ettevõtjatel neid korrata, ja kõik intellektuaalomandi õigused antakse täielikult üle avaliku sektori hankijale või

iga teenuseosutaja, kellele kuuluvad tulemused, millega kaasnevad intellektuaalomandi õigused, on kohustatud andma avaliku sektori hankijale neile tulemustele tasuta piiramatu juurdepääsu ning andma kolmandatele isikutele neile tulemustele juurdepääsu turutingimustel.

☐ jah

☐ ei

Palun esitage üksikasjalik selgitus:

5.   Teatatud abimeetme kirjeldus

5.1.   Teadus- ja arendusprojektidele antav abi

A)

Milliseid teadus- ja arendustegevuse etappe teatatud abimeetme raames toetatakse?

a) ☐

alusuuringud;

b) ☐

rakendusuuringud;

c) ☐

tootearendus.

B)

Kui projekt hõlmab erinevat liiki teadustegevust, siis loetlege ja liigitage ülesanded alusuuringute, rakendusuuringute või tootearenduse kategooriate kaupa.

C)

Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:

 

Alusuuringud

Rakendusuuringud

Tootearendus

Tööjõukulud

 

 

 

Vahendite ja varustuse kulud

 

 

 

Hoonete ja maa kulud

 

 

 

Lepinguliste uuringute, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud

 

 

 

Otse projektiga seotud täiendavad üldkulud

 

 

 

Muud tegevuskulud

 

 

 

D)

Täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad:

 

Väikeettevõtja

Keskmise suurusega ettevõtja

Suurettevõtja

Alusuuringud

Rakendusuuringud

ettevõtjate tõhusa koostöö korral (suurettevõtjate piiriülene koostöö või koostöö vähemalt ühe VKEga) või ettevõtja ja teadusasutuse koostöö või

olenevalt tulemuste laialdasest levitamisest

 

 

 

Tootearendus

ettevõtjate tõhusa koostöö korral (suurettevõtjate piiriülene koostöö või koostöö vähemalt ühe VKEga) või ettevõtja ja teadusasutuse koostöö või

olenevalt tulemuste laialdasest levitamisest

 

 

 

5.2.   Teostatavusuuringuteks antav abi

A)

Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:

B)

Palun täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad, sealhulgas ülemmäära suurendamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul (edaspidi „VKde boonus”):

5.3.   Teadustaristu rajamiseks ja ajakohastamiseks antav abi

A)

Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:

B)

Täpsustage kohaldatav abi ülemmäär:

C)

Kui teadustaristu tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega, kinnitage kastikese märgistamisega, et iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestatakse eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel:

Esitage üksikabi puhul asjakohane teave ja tõendid:

D)

Kui teadustaristu saab avaliku sektori toetust nii majanduslikule kui ka mittemajanduslikule tegevusele, kinnitage kastikese märgistamisega, et on kehtestatud järelevalve- ja tagasimaksemehhanism, millega tagatakse, et kohaldatavat maksimaalset abi osatähtsust ei ületata:

Esitage asjakohane teave ja tõendid:

E)

Kas taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu vastab turuhindadele?

☐ jah

☐ ei

Täpsustage:

F)

Kas juurdepääs teadustaristule on avatud mitmele kasutajale läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel?

☐ jah

☐ ei

Kui mõnele ettevõtjale võimaldatakse eelisjuurdepääsu, esitage üksikasjad ja märkige selliste ettevõtjate kantav osa investeeringukuludest:

5.4.   VKEdele antav innovatsiooniabi

A)

Märkige, millist tegevust teatatud abimeetme raames toetatakse:

a) ☐

patentide ja muu immateriaalse vara omandamine, valideerimine ja kaitsmine;

b) ☐

kõrge kvalifikatsiooniga töötajate lähetamine;

c) ☐

innovatsioonialase nõustamise ja innovatsiooni toetavate teenuste kasutamine.

B)

Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:

C)

Täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad:

5.5.   Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi

A)

Märkige, millist tegevust teatatud abimeetme raames toetatakse:

protsessiinnovatsioon;

organisatsiooniinnovatsioon.

B)

Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:

Tööjõukulud

 

Vahendite ja seadmete kulud (sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks)

 

Hoonete ja maaga seotud kulud (sellises ulatuses ja sellisel ajavahemikul, mil neid kasutatakse projekti jaoks)

 

Lepinguliste uuringute, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud

 

Otseselt uurimisprojektist tulenevad täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud

 

C)

Täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad:

D)

Kui abi antakse suurettevõtjatele, kinnitage kastikese märgistamisega, et nad teevad toetatavas tegevuses koostööd VKEdega, kusjuures koostööd tegevad VKEd kannavad vähemalt 30 % kõigist abikõlblikest kuludest:

Esitage üksikabi puhul asjakohane teave ja tõendid:

5.6.   Innovatsiooniklastritele antav abi

A)

Kinnitage kastikese märgistamisega, et abi antakse üksnes innovatsiooniklastrit haldavale juriidilisele isikule:

Üksikabi puhul esitage üksikasjad:

B)

Kas klastri vahendite kasutamise ja klastri tegevuses osalemise eest küsitav tasu vastab turuhinnale või peegeldab nendega seotud kulusid?

☐ jah

☐ ei

Täpsustage:

C)

Kas juurdepääs klastri territooriumile, käitistele ja tegevusele on avatud mitmele kasutajale läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel?

☐ jah

☐ ei

Kui mõnele ettevõtjale võimaldatakse eelisjuurdepääsu, esitage üksikasjad ja märkige selliste ettevõtjate kantav osa investeeringukuludest:

D)

Üksikabi puhul esitage teave innovatsiooniklastri kavandatud või eeldatava spetsialiseerumise, olemasoleva piirkondliku potentsiaali ning liidus asuvate sarnase eesmärgiga klastrite kohta:

5.6.1.   Investeerimisabi

A)

Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:

B)

Täpsustage kohaldatavad abi ülemmäärad, sealhulgas artikli 107 lõike 3 punktidele a ja c vastavates abi saavates piirkondades asuvate klastrite puhul kohaldatav ülemmäära suurendamine (edaspidi „boonused”):

5.6.2.   Tegevusabi

A)

Märkige, millist tegevust teatatud abimeetme raames toetatakse:

a) ☐

klastri arendamine;

b) ☐

klastri turundamine;

c) ☐

klastri vahendite haldamine;

d) ☐

koolitusprogrammide, seminaride ja konverentside korraldamine.

B)

Täpsustage abikõlblikud kulud ja märkige üksikabi puhul summad:

C)

Palun täpsustage kohaldatav abi ülemmäär ja abi kestus:

6.   Teatatud abimeetme kokkusobivuse hindamine

Üksikabi puhul esitage abi saava projekti või tegevuse üksikasjalik kirjeldus:

6.1.   Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse

A)

Palun määratlege täpselt eesmärk ning selgitage, kuidas kavatsetakse teatatud meetmega edendada liidus teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni:

B)

Kas abikava on osa ulatuslikust programmist või tegevuskavast teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni või aruka spetsialiseerumise strateegiate edendamiseks?

☐ jah

☐ ei

Palun täpsustage, lisades vajaduse korral viite varasemate samalaadsete abimeetmete hindamisele:

Üksikabi

A)

Kas teatatud meetme tõttu projekti maht suureneb?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun täpsustage suurenemise laadi ning esitage asjakohased tõendid:

a) ☐

projekti kogukulude suurenemine (ilma et abisaaja kulud väheneksid, võrreldes olukorraga, kui abi ei antaks);

b) ☐

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud töötajate arvu suurenemine;

c) ☐

muu suurenemine.

B)

Kas teatatud meetme tõttu projekti maht suureneb?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun täpsustage suurenemise laadi ning esitage asjakohased tõendid:

a) ☐

projekti eeldatavate väljundite arvu suurenemine;

b) ☐

projektile kõrgemate eesmärkide seadmine, mida näitab kaasatud partnerite suurem arv, teadusliku või tehnoloogilise läbimurde suurem tõenäosus või suurem ebaõnnestumise oht (mis on seotud eelkõige projekti pikaajalisuse või projekti tulemuste ebakindlusega);

c) ☐

muu suurenemine.

C)

Kas teatatud meede kiirendab projekti elluviimist?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun esitage asjakohased tõendid:

D)

Kas teatatud meetme tõttu suureneb projektile kuluv kogusumma?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun täpsustage suurenemise laadi ning esitage asjakohased tõendid:

a) ☐

abisaaja poolt teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile kulutatava kogusumma suurenemine kas absoluutsummas või suhtena kogukäibesse;

b) ☐

muutused projekti eelarves (ilma et teiste projektide eelarved vastavalt väheneksid).

c) ☐

muu suurenemine.

E)

Kas teatatud meetme suhtes korraldatakse ühiste huvide saavutamisse antud panuse järelhindamine, mille tulemused avalikustatakse?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage:

6.2.   Riigi sekkumise vajadus

A)

Milline turutõrge takistab käesoleval juhul teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning põhjendab riigiabi andmise vajadust? Esitage tõendavad dokumendid:

a) ☐

positiivne välismõju/teadmiste levik;

b) ☐

puudulik ja moondunud teave;

c) ☐

kooskõlastamise ja võrgustikuga seotud tõrked.

B)

Palun selgitage, kuidas on teatatud meetmega võimalik tõhusalt leevendada turutõrkeid, mis on seotud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisega ilma abita

6.2.1.   Üksikabi

A)

Palun selgitage, kas abi aitab kõrvaldada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud üldist turutõrget liidus või konkreetset turutõrget, mis on seotud näiteks teatava majandussektori või tegevusharuga:

B)

Palun esitage võimaluse korral valdkondlikud võrdlused ja muud väidetava turutõrke analüüsi toetavad uuringud:

C)

Võimaluse korral esitada palun teave mis tahes teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni projektide või tegevuse kohta, mis tehnoloogilise sisu, riskitaseme ja ulatuse poolest sarnanevad teatatud meetmega seotud projektidega, ning selgitage, miks on abi käesoleval juhul vajalik:

6.3.   Abimeetme asjakohasus

A)

Palun selgitage, kuidas on kindlaks tehtud riigiabi kui valikulise poliitikavahendi eelised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel ning esitage sellega seotud mõjuhinnangud ja tõendavad dokumendid:

B)

Kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude või muude kohustuslike tasudega või soodushinnaga saadud maa, tooted või teenused), siis esitage muude võimaluste analüüs ning selgitage, miks või kuidas muud liiki abi ei ole kindlaks tehtud turutõrgete kõrvaldamiseks nii sobiv:

6.4.   Ergutav mõju

A)

Kinnitage kastikese märgistamisega, et teatatud meetme alusel abi andes tagatakse, et asjaomane teadus-, arendus- või innovatsioonitegevus ei alanud enne seda, kui abisaaja esitas abitaotluse riigi ametiasutustele (90) ning märkige üksikabi puhul asjaomased kuupäevad:

B)

Palun kinnitage kastikese märgistamisega, et abitaotlus sisaldab vähemalt taotleja nime ja ettevõtja suurust, projekti kirjeldust (sh asukoht ning algus- ja lõppkuupäev), projekti teostamiseks vajalikku avaliku sektori toetuse summat ja abikõlblike kulude loetelu:

C)

Kui abi antakse maksualaste abimeetmete kaudu, esitage üksikasjad ja mahupõhiste meetmete puhul nende ergutava mõju hinnang:

6.4.1.   Üksikabi

A)

Palun kirjeldage vastupidise stsenaariumi abil abisaaja käitumist juhul, kui abi ei anta, ning täpsustage kavandatud muutuse ulatust:

B)

Palun esitage teatatud meetme puhul olulisi andmeid ja esitage tõendavad dokumendid: juhatuse dokumendid, riskianalüüs, finantsaruanded, äriplaanid, eksperdiarvamused ja muud hinnatava projektiga seotud uuringud:

a) ☐

kasumlikkus;

b) ☐

investeeringu summa ja rahavoogude ajakava;

c) ☐

kaasnev riskitase.

C)

Märkige võimaluse korral majandussektorit käsitlev teave, mis tõendab, et abisaaja vastupidine stsenaarium, nõutav kasumlikkus ja oodatavad rahavood on põhjendatud:

6.5.   Abi proportsionaalsus

A)

Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksetena, mida väljendatakse brutoekvivalendina, esitage üksikasjalikud andmed brutoekvivalendi arvutamiseks kasutatud metoodika kohta ja selle aluseks olevad tõendatavad andmed, ning üksikabi puhul täpsustage, millise heakskiidetud abikava alusel on abi antud:

Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksetena, mida väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ja see ületab kuni 10 protsendipunkti võrra TAI-raamistikus sätestatud abi ülemmäärasid, kinnitage palun, et:

a) ☐

projekti edukuse korral tagatakse teatatud meetmega, et ettemakse tagasimaksmisel ei ole intressimäär väiksem diskontomäärast, mida kohaldatakse vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (91);

b) ☐

kui teadustegevus on eduka teadustegevuse määratlusest veelgi tulemuslikum, nõuab asjaomane liikmesriik ettemakstud summa tagasimaksest suuremaid makseid ja kohaldatavale diskontomäärale vastavat intressi;

c) ☐

ebaõnnestumise või osalise edu korral peaks tagasimakse olema proportsionaalne saavutatud eduga.

Esitage ettemakse tagasimakse üksikasjad ja määratlege mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel selgelt, millisel juhul loetakse toetatavat tegevust edukaks:

B)

Kui abi antakse maksumeetmena, selgitage, kuidas on arvutatud abi osakaal, ning esitage kõik asjakohased üksikasjad:

individuaalsete projektide alusel;

ettevõtja tasandil kogu maksuvähenduse ja mitte rohkem kui kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul tekkinud kõikide abikõlblike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude summa suhtena.

6.5.1.   Üksikabi

A)

Palun esitage abi saava projekti põhjalik äriplaan (koos abiga ja ilma abita), sh kõik asjakohased eeldatavad kulud ja tulud:

Kui abisaaja peab tegema valiku abi saava projekti või alternatiivse ilma abita projekti vahel, esitage ka vastupidise stsenaariumi projekti põhjalik äriplaan:

B)

Alternatiivse projekti puudumisel selgitage, et abisumma ei ületa abi saava projekti piisavat kasumlikkust tagavat miinimumi, võimaldades näiteks saavutada projekti sisemise tulumäära, mis vastab sektori või asjaomase ettevõtja vastavale võrdlusnäitajale:

C)

Kui abisaaja peab tegema valiku abi saava projekti või alternatiivse ilma abita projekti vahel, selgitage, et abi piirdub miinimumiga, mis on vajalik abi saava projekti täiendavate netokulude katmiseks võrreldes vastupidise stsenaariumi projektiga, võttes vajaduse korral arvesse eri äristsenaariumide tõenäosust:

Palun esitage mis tahes tõendavad dokumendid, nt äriühingu sisedokumendid, mis näitavad, et vastupidine projekt on selgelt määratletud ja piisavalt prognoositav alternatiivne projekt, mida abisaaja on ettevõttesisesel otsustamisel kaalunud:

D)

Palun selgitage, kuidas abisumma on kindlaks määratud ja esitage tõendavad dokumendid:

E)

Kas juhul, kui abi saava tegevuse teostamiseks on mitu kandidaati, antakse abi läbipaistvate, objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel?

☐ jah

☐ ei

Palun esitage üksikasjalik selgitu:

F)

Kui abi antakse rahvusvahelise kaubanduse tegelike või võimalike otseste või kaudsete moonutuste kõrvaldamiseks, esitage tõendid, mis näitavad, et konkurendid väljaspool Euroopa Liitu on saanud (tavajuhul viimase kolme aasta jooksul) või saavad kas kaudselt või otseselt samaväärse osakaaluga abi samalaadsete projektide jaoks:

Võimaluse korral esitage piisavalt teavet, et hinnata vajadust võtta arvesse kolmanda riigi konkurendi konkurentsieelist:

6.6.   Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine

Palun märkige, kas:

a)

abi andmise tingimusena peab abisaaja asukoht või peamine tegevuskoht asuma asjaomases liikmesriigis:

☐ jah

☐ ei

b)

abi andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama teatavas riigis toodetud või pakutavaid kaupu või teenuseid:

☐ jah

☐ ei

c)

abimeetmega piiratakse võimalust, et abisaaja kasutab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi muudes liikmesriikides:

☐ jah

☐ ei

d)

abimeetmega pannakse abisaajale mis tahes muu kohustus:

☐ jah

☐ ei

Kui vastus mõnele selles punktis esitatud küsimusele on jaatav, palun esitage üksikasjad:

6.6.1.   Abikava

Abikavade puhul näidake, kuidas tagatakse, et igasugune negatiivne mõju piirdub miinimumiga (võttes arvesse näiteks asjaomaste projektide suurust, üksikabi ja kumulatiivse abi summasid, eeldatavate abisaajate arvu ning asjaomaste sektorite omadusi) ning esitage varasemate sarnaste kavade mõjuhinnangud või järelhindamised.

6.6.2.   Üksikabi

A)

Kirjeldage, milline on abi tõenäoline mõju konkurentsile ja innovatsiooniprotsessile:

B)

Täpsustage, milliseid tooteturge võib abi tõenäoliselt mõjutada ja abisaaja praegust turuosa igal asjaomasel turul, samuti abi saavast tegevusest tulenevat muutust nendes turuosades:

C)

Nimetage abisaaja peamised konkurendid igal asjaomasel tooteturul ja märkige nende turuosa:

Võimaluse korral esitage asjakohane Herfindahli-Hirschmani indeks (HHI):

D)

Palun esitage teavet iga asjaomase tooteturu klientide või tarbijate kohta, keda abi saavad tegevused mõjutavad:

E)

Kirjeldage asjaomaste turgude struktuuri ja dünaamikat:

a)

hiljutised arengud ja majanduskasvu väljavaated:

b)

peamiste turuosaliste poolt sarnastele projektidele kulutatud summa:

c)

takistused turule sisenemisel ja turult lahkumisel:

d)

tasakaalustava ostujõu olemasolu:

e)

tulevikuturu pärast konkureerimise stiimulid:

f)

toodete eristamine ja konkurentsi tihedus:

g)

muud omadused, mis võivad mõjutada konkurente, kliente või tarbijaid.

F)

Kas abisaaja saab mõjutada valikuprotsessi näiteks soovitades ettevõtjaid või mõjutades teadustegevuse kava?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun esitage üksikasjad:

G)

Kas abi on antud liigse tootmisvõimsusega turgudele või taandarenevale majandussektorile?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun esitage üksikasjad:

H)

Kas abisaaja on kaalunud abi saava tegevuse jaoks alternatiivseid asukohti?

☐ jah

☐ ei

Palun esitage üksikasjalik selgitu:

7.   Muu teave

Palun esitage mis tahes muu asjakohane teave, mida on vaja teatatud abimeetme hindamiseks TAI-raamistikus:

OSA III.3.A

Täiendava teabe leht raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks antava abi kohta: üksikabi

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellisest päästmisest antavast üksiktoetusest teatamiseks, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta  (92) (edaspidi „suunised”).

1.   Kõlblikkuskriteeriumid

1.1.   Raskustes olev ettevõtja

A)

Kas tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, (93) mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist (94)?

☐ jah

☐ ei

B)

Kas tegemist on äriühinguga, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest (95) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist?

☐ jah

☐ ei

C)

Kas asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või kas ettevõtja vastab kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil?

☐ jah

☐ ei

D)

Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE:

kas ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on kahe viimase aasta kohta olnud suurem kui 7,5

ja

kas ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on viimasel kahel aastal olnud alla 1,0?

☐ jah

☐ ei

E)

Kui vastasite jaatavalt kas või ühele punktides a-d esitatud küsimustest, põhjendage palun vastust, viidates vastuses lisas esitatud tõendusmaterjalile või dokumentidele (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada äriühingu suhtes kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või tõendid selle kohta, et võlausaldajate taotlusel maksujõuetusmenetluse algatamise kriteeriumid on riigisisese äriühinguõiguse kohaselt täidetud jne).

1.2.   Tungiva likviidsusvajadusega ettevõtja puhul:

Kui leiate, et abisaaja on kõlblik saama päästmisabi, kuigi teda ei saa käsitada raskustes oleva äriühinguna, palun selgitage, miks olete seisukohal, et ettevõtjal on tungiv likviidsusvajadus erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu, lisades viited tõendusmaterjalile või dokumentidele (nt rahavooprognoosid).

1.3.   Vastasutatud ettevõtja/suurem kontsern:

A)

Millal ettevõtja asutati?

B)

Mis ajast on ettevõtja tegutsenud?

C)

Kas ettevõtja kuulub suuremasse kontserni?

☐ jah

☐ ei

D)

Kui vastus punktile c on jaatav, esitage kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline struktuur liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kulude meelevaldsest organisatsioonisisesest jaotamisest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

1.4.   Valdkondlik ulatus:

Kas ettevõtja tegutseb:

A)

söesektor: (96)

☐ jah

☐ ei

B)

terasesektor: (97)

☐ jah

☐ ei

C)

sektoris, mille suhtes kohaldatakse finantsasutuste erisätteid : (98)

☐ jah

☐ ei

2.   Kokkusobivus siseturuga

2.1.   Abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki:

A)

Kas abisaaja asub piirkonnas või piirkondades (NUTS II tasandil), kus töötuse määr on kas:

ELi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomas(t)es piirkonnas/piirkondades või

riigi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomas(t)es piirkonnas/piirkondades?

☐ jah

☐ ei

B)

Kas tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht, kus ühelgi konkurendil ei oleks kerge lihtsalt raskustes oleva ettevõtja asemele asuda (nt riikliku taristuettevõtja puhul)?

☐ jah

☐ ei

C)

Kas ettevõtjal on konkreetses piirkonnas või sektoris oluline süsteemne roll? Kas tema väljumisel turult võib olla negatiivseid tagajärgi (näiteks olulise sisendi tarnija puhul)?

☐ jah

☐ ei

D)

Kas on olemas üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevuse katkemise oht?

☐ jah

☐ ei

E)

Kas krediiditurgude tõrge või negatiivsed stiimulid suruksid muidu elujõulise ettevõtja pankrotti?

☐ jah

☐ ei

F)

Kas asjaomase ettevõtja turult lahkumine tooks kaasa olulise tehnilise teabe või oskusteabe korvamatut kao?

☐ jah

☐ ei

G)

Kas abisaaja pankrot põhjustaks mõne eespool loetlemata, kuid samalaadse tõsise raskuse?

☐ jah

☐ ei

H)

Kui vastasite jaatavalt kas või ühele punktides a-g esitatud küsimustest, siis põhjendage vastust igakülgselt, lisades viite lisas esitatud täiendavale tõendusmaterjalile või dokumentidele.

2.2.   Asjakohasus/Abi vorm

A)

Kas abi antakse laenugarantii või laenu kujul?

☐ jah

☐ ei

B)

Kui vastus on jaatav, kirjeldage palun laenu või garantii tingimusi ja lisage asjaomased dokumendid (nt laenu- või garantiilepingu projekt).

C)

Kas laenu intressimäär (või garantiiga tagatud laenu kogu finantskulu, sh laenu intressimäär ja garantiipreemia) ei ole madalam kui määr, mille komisjon on kehtestanud viitemäärade teatises (99) tavalisi tagatisi pakkuva, madala reitingukategooriaga ettevõtja puhul?

☐ jah

☐ ei

D)

Palun selgitage, kuidas päästmisabi kasutatakse; kas päästmisabi kasutatakse selleks, et rahastada struktuurimeetmeid, näiteks oluliste ettevõtjate või varade omandamist, kui abisaaja ei vaja neid päästmisperioodil ellujäämiseks?

☐ jah

☐ ei

E)

Kui jah, palun selgitage.

F)

Kas laen makstakse tagasi maksta ja garantii lõppeb mitte hiljem kui kuus kuud pärast esimese väljamakse tegemist abisaajale?

☐ jah

☐ ei

G)

Kas te kohustute mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast päästmisabimeetme heakskiitmist esitama komisjonile ühe järgnevatest, kas:

tõendid, et laen on täielikult tagasi makstud ja/või garantii on lõpetatud, või

ümberkorraldusplaani või

likvideerimiskava, milles on koos põhjendustega ära näidatud etapid, mis viivad täiendava abita ja mõistliku aja jooksul abisaaja likvideerimiseni?

☐ jah

☐ ei

2.3.   Abi proportsionaalsus/abi piiramine miinimumiga

Kas päästmisabi summa määratakse kindlaks vastavalt suuniste I lisas sätestatud valemile?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun kirjeldage päästmisabi summa arvutamist valemi kohaselt.

Kui päästmisabi summa ületab I lisas sätestatud valemi kohaselt tehtud arvutusi, esitage palun nõuetekohaselt põhjendatud likviidsuskava, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadused järgmise kuue kuu jooksul.

2.4.   Negatiivne mõju – ühekordse abi põhimõte

Kas ettevõtja (või kontsern, millesse ta kuulub) on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust (100) ja/või teatamata abi?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide komisjoni varasemale otsusele jne) (101).

3.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks suuniste alusel:

OSA III.3.B

Täiendava teabe leht raskustes olevate mittefinantsettevõtjate ümberkorraldamiseks antava abi kohta: üksikabi

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellisest ümberkorraldamiseks antavast üksiktoetusest teatamiseks, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta  (102) (edaspidi „suunised”).

1.   Kõlblikkuskriteeriumid

1.1.   Raskustes olev ettevõtja

A)

Kas tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, (103) mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist (104)?

☐ jah

☐ ei

B)

Kas tegemist on äriühinguga, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest (105) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist?

☐ jah

☐ ei

C)

Kas asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või kas ettevõtja vastab kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil?

☐ jah

☐ ei

D)

Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE:

kas ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud viimasel kahel aastal suurem kui 7,5

ja

kas ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud viimasel kahel aastal alla 1,0?

☐ jah

☐ ei

E)

Kui vastasite jaatavalt kas või ühele punktides a-d esitatud küsimustest, põhjendage palun vastust, viidates vastuses lisas esitatud tõendusmaterjalile või dokumentidele (viimane kasumiaruanne koos bilansiga või kohtu otsus alustada äriühingu suhtes kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või tõendid selle kohta, et võlausaldajate taotlusel maksujõuetusmenetluse algatamise kriteeriumid on riigisisese äriühinguõiguse kohaselt täidetud jne).

1.2.   Vastasutatud ettevõtja või suurem kontsern

A)

Millal ettevõtja asutati? …

B)

Mis ajast on ettevõtja tegutsenud? …

C)

Kas ettevõtja kuulub suuremasse kontserni?

☐ jah

☐ ei

D)

Kui vastus on jaatav, esitage kõik andmed kontserni kohta (organisatsiooniline struktuur liikmetevahelisi sidemeid näidates ning üksikasjalikud andmed kapitali ja hääleõiguse kohta) ja esitage tõendid, et raskused on ainult äriühingusisesed ega tulene kulude meelevaldsest organisatsioonisisesest jaotamisest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

1.3.   Valdkondlik ulatus

Kas ettevõtja tegutseb:

A)

söesektoris: (106)

☐ jah

☐ ei

B)

terasesektoris: (107)

☐ jah

☐ ei

C)

sektoris, mille suhtes kohaldatakse finantsasutuste erisätteid : (108)

☐ jah

☐ ei

1.4.   Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajad

A)

Kas ettevõtja pakub üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid?

☐ jah

☐ ei

B)

Kui vastus punktile a on jaatav, siis palun kirjeldage üldist majandushuvi pakkuvat teenust ja esitage ülesande andmise akti koopia.

C)

Kui vastus punktile a on jaatav, siis palun märkige ettevõtjale avaliku teenuse eest makstava hüvitise summa, kirjeldage hüvitise arvutamise metoodikat ja esitage avaliku teenuse hüvitise arvutamise meetodi kindlaksmääramise õiguslik alus.

2.   Kokkusobivus siseturuga

2.1.   Abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki:

A)

Kas abisaaja asub piirkonnas või piirkondades (NUTS 2. tasandil), kus töötuse määr on kas:

ELi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomas(t)es piirkonnas/piirkondades või

riigi keskmisest kõrgem ja püsiv ning sellega kaasnevad probleemid uute töökohtade loomisel asjaomas(t)es piirkonnas/piirkondades.

☐ jah

☐ ei

B)

Kas tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht, kus ühelgi konkurendil ei oleks kerge lihtsalt raskustes oleva ettevõtja asemele asuda (nt riikliku taristuettevõtja puhul)?

☐ jah

☐ ei

C)

Kas ettevõtjal on konkreetses piirkonnas või sektoris oluline süsteemne roll? Kas tema väljumisel turult võib olla negatiivseid tagajärgi (näiteks olulise sisendi tarnija puhul)?

☐ jah

☐ ei

D)

Kas on olemas üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise järjepidevuse katkemise oht?

☐ jah

☐ ei

E)

Kas krediiditurgude tõrge või negatiivsed stiimulid suruksid muidu elujõulise ettevõtja pankrotti?

☐ jah

☐ ei

F)

Kas asjaomase ettevõtja turult lahkumine tooks kaasa olulise tehnilise teabe või oskusteabe korvamatut kao?

☐ jah

☐ ei

G)

Kas abisaaja pankrot põhjustaks mõne eespool loetlemata, kuid samalaadse tõsise raskuse?

☐ jah

☐ ei

H)

Kui vastasite jaatavalt kas või ühele punktides a-g esitatud küsimustest, siis põhjendage vastust igakülgselt, lisades viite lisas esitatud täiendavale tõendusmaterjalile või dokumentidele.

2.2.   Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine

Palun esitage ümberkorralduskava, (109) mille eesmärk on taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus (110) mõistliku aja jooksul koos turu-uuringu ja tundlikkusanalüüsiga, milles määratakse kindlaks toetusesaaja tegevust enim mõjutavad parameetrid ja peamised edaspidised riskifaktorid (palun järgige nii palju kui võimalik suuniste II lisas sätestatud soovituslikku ümberkorraldamiskava).

3.   Vajadus riigi sekkumise järele/ergutav mõju

3.1.   Palun võrrelge ümberkorralduskavas sätestatud meetmeid riigiabi mittehõlmava usaldusväärse alternatiivse stsenaariumiga, (111) näidates, et alternatiivse stsenaariumi korral punktis 2.1 kirjeldatud eesmärki või eesmärke ei saavutataks või need saavutataks piiratumas ulatuses.

3.2.   Palun tõendage, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või tema tegevus lõpetatud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele (punkt 2.1);

4.   Asjakohasus

4.1.   Palun kirjeldage lühidalt valitud riigiabi meetmed, sealhulgas nende liiki, summat ja rahastamist (112):

4.2.   Palun selgitage, kas abisaaja probleemid on tingitud likviidsus- ja/või maksevõimeprobleemidest või mõlemast:

4.3.   Palun tõendage, et valitud riigiabi meetmed on asjakohased, et lahendada punktis 4.2 kirjeldatud probleeme (st likviidsus- või maksevõimeprobleeme).

5.   Abi proportsionaalsus/abi piiramine miinimumini

5.1.   Omapanus

A)

Kas abisaaja omapanus on vähemalt 50 % ümberkorralduskuludest (113)?

☐ jah

☐ ei

B)

Palun kirjeldage ümberkorralduskulude iga kategooriat ja kategooriasse kuuluvate kulude summat, esitage ümberkorralduskulude kogusumma ja näidake, kui suur osa ümberkorraldamiskuludest kaetakse omapanusega:

C)

Palun kirjeldage, milline ja kui suur on abisaaja, tema osanike ja võlausaldajate, kontserni või uute investorite vahenditest saadav omapanus ümberkorralduskulude katmisse alates omavahendite abisaaja, selle osanike või kreeditoride või seda hõlmava kontserni või uutelt investoritelt.

D)

Palun selgitage, miks seda saab pidada tegelikuks omapanuseks, mis ei sisalda abi:

E)

Palun tõendage, et omapanus avaldab ettevõtja maksevõimele või likviidsusele mõju, mis on võrreldav antud abiga, (114) ning kui see nii ei ole, siis selgitage, miks, viidates vajaduse korral täiendavatele dokumentidele (nt bilanss, rahavoogude aruanded):

5.2.   Kulude jagamine

Täita juhul, kui riigiabi antakse viisil, mis tugevdab abisaaja omakapitali  (115)

A)

Kas abisaaja kahjud on täielikult arvesse võetud ja jagatud olemasolevate osanike ja/või allutatud võlakirjade omanike vahel ning nende poolt kantud?

☐ jah

☐ ei

B)

Kui vastus punktile a on jaatav, siis esitage selle kohta abisaaja bilansi ajakohasel analüüsil põhinevad tõendid.

C)

Kas abisaaja sularaha väljavoolu omakapitaliinstrumentide ja/või allutatud võla omanikele kavatsetakse ümberkorraldusperioodil takistada?

☐ jah

☐ ei

D)

Kui vastus punktile c on eitav, siis palun selgitage põhjusi.

E)

Kas riik saab mõistliku osa abisaaja väärtuse tulevasest suurenemisest, arvestades riigi omakapitalisüsti suurust võrreldes ettevõtja ülejäänud omakapitaliga pärast seda, kui kahjud on arvesse võetud?

☐ jah

☐ ei

F)

Kui vastus punktile e on jaatav, palun põhjendage vastust ja esitage tõendid.

G)

Kui abisaaja kahjud ei ole täies ulatuses kantud (vt eespool punkt a) ja/või abisaaja sularaha väljavoolu omakapitaliinstrumentide ja/või allutatud laenu omanikele ümberkorraldusperioodil ei takistata (vt eespool punkt c), siis selgitage palun põhjusi, eelkõige seda, miks nende tingimuste täielik rakendamine tooks kaasa ebaproportsionaalseid tulemusi:

H)

Kas kõrgema nõudeõiguse järguga võla omanikud aitavad taastada abisaaja omakapitaliseisundit?

☐ jah

☐ ei

I)

Kui vastus punktile h on jaatav, palun selgitage, millisel viisil see aitamine toimub.

6.   Negatiivne mõju

6.1.   Ühekordse abi põhimõte

Kas ettevõtja (või kontsern, millesse ta kuulub) on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust (116) ja/või teatamata abi?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, esitage kõik üksikasjad (kuupäev, summa, vajaduse korral viide komisjoni varasemale otsusele jne) (117).

6.2.   Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed:

Struktuurimeetmed – üksuste võõrandamine ja äritegevuse vähendamine

A)

Palun kirjeldage varade võõrandamist, tootmisvõimsuse või turuosa vähendamist, milleks on kohustus võetud. Näidake, et kohustustega hõlmatud võõrandamine, mahakandmine ja kahjumliku tegevuse lõpetamine ei ole abisaaja pikaajalise elujõulisuse taastamiseks vajalik. Märkige palun ka turud, kus võõrandamine toimub, ja selle ajakava (118). Märkige, kas abisaaja hõlbustab võõrandamist, näiteks tegevuste eraldamise kaudu ning lubades mitte üle meelitada võõrandatava ettevõtte kliente.

B)

Kui struktuursed meetmed võivad erakorraliselt seisneda üksnes vara loovutamises ning ei ole vaja luua elujõulist üksust, kes suudaks turul konkureerida, palun tõendage, et muud liiki struktuurimeetmed ei oleks asjakohased või et muud struktuurimeetmed võiksid tõsiselt ohustada ettevõtja elujõulisust:

Käitumuslikud meetmed

C)

Kas abisaaja lubab ümberkorraldusperioodil hoiduda mis tahes äriühingu aktsiate omandamisest, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik selleks, et tagada oma pikaajaline elujõulisus, ning siis ainult juhul, kui komisjoni on teavitatud ja temalt nõusolek saadud?

☐ jah

☐ ei

D)

Kas abisaaja lubab oma tooteid ja teenuseid turundades vältida riigi toetuse reklaamimist konkurentsieelisena?

☐ jah

☐ ei

E)

Kas kavandatakse muid käitumuslikke meetmeid?

☐ jah

☐ ei

Turuavamismeetmed

F)

Kas riiklikud ametiasutused või abisaaja võtavad meetmeid, mille eesmärk on edendada avatud, usaldusväärseid ja konkurentsivõimelisi turge, näiteks soodustades turule tulekut ja turult väljumist (119)?

☐ jah

☐ ei

G)

Kui vastus punktile f on jaatav, kirjeldage palun, mis meetmed need on ja millistel turgudel neid võetakse, näidates, kuidas meetmed on otseselt või kaudselt seotud abisaaja tegevusega:

Konkurentsimoonutusi piiravate meetmete hindamine ja kohandamine

H)

Kas osa abist on mõeldud ümberkorraldamise sotsiaalkulude katteks (120)?

☐ jah

☐ ei

I)

Kui vastus punktile h on jaatav, palun täpsustage.

7.   Muu teave

7.1.   Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks suuniste alusel: (nt meetmed, mis suurendavad koondatud töötajate tööalast konkurentsivõimet, või abi uue töökoha leidmisel):

OSA III.3.C

Täiendava teabe leht päästmisabi, ümberkorraldusabi ja/või ajutise ümberkorraldustoetuse kohta: abikavad

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb täita sellise päästmisabi, ümberkorraldusabi ja/või ajutise ümberkorraldustoetuse kohta, mis on hõlmatud suunistega raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta  (121) („edaspidi “suunised””).

1.   Kava ulatus

1.1.   Kas abikava hõlmab:

a)

päästmisabi:

☐ jah

☐ ei

b)

ümberkorraldamisabi:

☐ jah

☐ ei

c)

ajutist ümberkorraldustoetust:

☐ jah

☐ ei

2.   Kõlblikkuskriteeriumid

2.1.   Kas abikava piirdub raskustes olevate VKEde (122) ja väiksemate riigi osalusega ettevõtjatega (123) (edaspidi koos „VKEd”, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti)?

☐ jah

☐ ei

2.2.   Kas kava kohaldatakse ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes, kes täidavad ühte järgmistest kõlblikkuskriteeriumidest:

a)

Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, (124) mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist (125)?

☐ jah

☐ ei

b)

Tegemist on VKEga, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest (126) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist?

☐ jah

☐ ei

c)

Tegemist on VKEga, kelle suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või kes vastab kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil.

☐ jah

☐ ei

d)

Väiksemad riigi osalusega ettevõtjad — ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7.5 ja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on viimase kahe aasta jooksul alla 1.0

☐ jah

☐ ei

2.3.   Kas kavaga on ette nähtud, et päästmisabi või ajutist ümberkorraldusabi või mõlemat võib anda VKEdele, kes ei vasta raskustes olevate ettevõtjate kriteeriumidele, kuid kellel on erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu tungiv likviidsusvajadus?

☐ jah

☐ ei

2.4.   Kui vastus punktile 2.3 on jah, selgitage palun, kuidas hinnatakse VKE tungivat likviidsusvajadust ning milliseid asjaolusid peetakse erandlikeks ja ettenägematuteks.

2.5.   Kas kava kohaldatakse vastloodud VKEde suhtes?

☐ jah

☐ ei

2.6.   Kas kava kohaldatakse VKEde suhtes, kes tegutsevad järgmistes sektorites:

a)

söesektor: (127)

☐ jah

☐ ei

b)

terasesektor: (128)

☐ jah

☐ ei

c)

sektoris, mille suhtes kohaldatakse finantsasutuste erisätteid : (129)

☐ jah

☐ ei

3.   Abi ülemmäär

3.1.   Kas maksimaalne abisumma, mis VKE-le kava raames antakse, on piiratud maksimaalselt 10 miljonit euroga, sh muudest allikatest või muude kavade raames saadud abi?

☐ jah

☐ ei

3.2.   Palun märkige VKE-le kava alusel antava abi maksimaalne summa:

4.   Kokkusobivus siseturuga

Päästmisabi, ümberkorraldusabi ja ajutise ümberkorraldustoetuse puhul

4.1.   Ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmine:

a)

Kas kava kohaldatakse ainult juhtudel, kui abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa sotsiaalprobleeme või turutõrkeid, eelkõige:

innovaatilise VKE või suurte kasvuvõimalustega VKE turult lahkumisel võib olla negatiivseid tagajärgi;

☐ jah

☐ ei

teiste kohalike või piirkondlike VKEdega tihedalt seotud VKE turust väljumisel võib olla negatiivseid tagajärgi;

☐ jah

☐ ei

krediiditurgude tõrge või negatiivsed stiimulid suruksid muidu elujõulise ettevõtja pankrotti või

☐ jah

☐ ei

võiks tekkida muid sarnaseid raskusi, mida abisaaja peab nõuetekohaselt põhjendama.

☐ jah

☐ ei

b)

Kui vastus mis tahes küsimusele alapunktis a on jaatav, palun esitage vastuse täielik põhjendus ja selgitage kriteeriume, mille alusel siseriiklikud ametiasutused peavad hindama panust ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisse.

Ümberkorraldusabi puhul

4.2.   Ümberkorralduskava ja pikaajalise elujõulisuse taastamine

Kas seoses ümberkorraldusabi andmisega tuleb esitada ümberkorralduskava, (130) mille eesmärk on taastada abisaaja pikaajaline elujõulisus (131) mõistliku aja jooksul (vt esialgne ümberkorraldamiskava suuniste II lisas)?

☐ jah

☐ ei

5.   Vajadus riigi sekkumise järele ja ergutav mõju

5.1.   Kas ümberkorraldusabi andmisel on kavaga ette nähtud, et riiklikud ametiasutused võrdlevad ümberkorralduskavas esitatud meetmeid riigiabi mittehõlmava usaldusväärse alternatiivse stsenaariumiga, (132) näidates, et alternatiivse stsenaariumi korral punktis 4.1 kirjeldatud eesmärki või eesmärke ei saavutataks või need saavutataks piiratumas ulatuses? Eelkõige näidake, kas kavas nõutakse tõendamist, et abi puudumisel oleks abisaaja ümber korraldatud, müüdud või tema tegevus lõpetatud viisil, mis ei oleks kaasa aidanud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, nagu on kirjeldatud eespool punktis 4.1.

☐ jah

☐ ei

5.2.   Kui vastus punktile 5.1 on jaatav, siis palun selgitage, milliste kriteeriumide alusel riiklikud ametiasutused seda hindavad.

6.   Asjakohasus

Päästmisabi puhul

6.1.   Kas kava alusel antav abi piirdub laenugarantiide või laenudega?

☐ jah

☐ ei

6.2.   Kas kavaga nõutakse, et laenu rahastamiskulud (või laenugarantii puhul garanteeritud laenu rahastamiskulud kokku, sh laenu intressimäär ja garantiipreemia) ei ole väiksemad kui määr, mille komisjon on kehtestanud viitemäärade teatises (133) tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja puhul?

☐ jah

☐ ei

6.3.   Kas kavas on ette nähtud, et päästmisabi antakse kuni kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida abisaaja seisundit?

☐ jah

☐ ei

6.4.   Kas kavaga on ette nähtud, et kuue kuu jooksul pärast päästmisabi andmist makstakse laen tagasi või garantii lõpetatakse, kui enne seda tähtaega: a) ei ole riiklikud ametiasutused ümberkorralduskava või likvideerimiskava heaks kiitnud või b) ei ole abisaaja esitanud lihtsustatud ümberkorralduskava (134) (ajutise ümberkorraldustoetuse puhul)?

☐ jah

☐ ei

6.5.   Kas kavaga on ette nähtud, et päästmisabi ei tohi kasutada selleks, et rahastada struktuurimeetmeid, näiteks oluliste ettevõtjate või varade omandamist, kui abisaaja ei vaja neid päästmisperioodil ellujäämiseks?

☐ jah

☐ ei

Ümberkorraldusabi puhul

6.6.   Selgitage palun, milliste kriteeriumide alusel hindavad riiklikud ametiasutused, mil määral abisaaja probleem seondub likviidsuse või maksevõime või mõlemaga, ja kuidas nad valivad riigiabi vahendid, mille abil lahendada tuvastatud probleeme kõige asjakohasemal viisil:

Ajutise ümberkorraldustoetuse puhul

6.7.   Kas kava alusel antav ajutine ümberkorraldustoetus piirdub laenugarantiide või laenudega?

☐ jah

☐ ei

6.8.   Kas kavaga nõutakse, et laenu rahastamiskulud (või laenugarantii puhul garanteeritud laenu rahastamiskulud kokku, sh laenu intressimäär ja garantiipreemia) ei ole väiksemad kui määr, mille komisjon on kehtestanud viitemäärade teatises tavalisi tagatisi pakkuva madala reitingukategooria ettevõtja puhul?

☐ jah

☐ ei

6.9.   Kas kavaga on ette nähtud, et ajutise ümberkorraldustoetuse eest nõutavat tasu suurendatakse vähemalt 50 baaspunkti võrra 12 kuud pärast esimese väljamakse tegemist abisaajale (millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood)?

☐ jah

☐ ei

6.10.   Kas kavaga on ette nähtud, et ajutist ümberkorraldustoetust antakse kõige rohkem 18 kuuks, millest arvatakse maha vahetult eelnenud päästmisabi perioodi?

☐ jah

☐ ei

6.11.   Kas kavaga on ette nähtud, et hiljemalt kuus kuud pärast ajutise ümberkorraldustoetuse esimese väljamakse tegemist, millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood, kiidavad riiklikud ametiasutused heaks lihtsustatud ümberkorralduskava?

☐ jah

☐ ei

6.12.   Kas kavaga on ette nähtud, et 18 kuu jooksul pärast ajutise ümberkorraldustoetuse andmist, millest on maha arvatud vahetult eelnenud päästmisabi periood, tuleb laen tagastada või garantii lõpetada, välja arvatud juhul, kui enne seda tähtaega esitatakse abisaaja ümberkorraldus- või likvideerimiskava, ning riiklikud ametiasutused on selle heaks kiitnud?

☐ jah

☐ ei

7.   Abi proportsionaalsus või abi piiramine miinimumini

Päästmisabi ja ajutise ümberkorraldustoetuse puhul

7.1.   Abisumma

a)

Kas kavaga on ette nähtud, et abisumma ei ületa suuniste I lisas esitatud valemi põhjal tehtud arvutuse tulemust?

☐ jah

☐ ei

b)

Kui vastus punktile a on eitav, kas kavaga nõutakse, et tuleb koostada likviidsuskava, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadused järgmise kuue kuu jooksul (18 kuud ajutise ümberkorraldustoetuse puhul)?

☐ jah

☐ ei

c)

Kui vastus punktile b on jaatav, palun selgitage, mis alustest ja teabest lähtuvalt riiklikud ametiasutused uurivad, kas likviidsuskava, milles on sätestatud abisaaja likviidsusvajadused järgmise kuue kuu jooksul (18 kuud ajutise ümberkorraldustoetuse puhul), on põhjendatud:

Ümberkorraldusabi puhul

7.2.   Omapanus

a)

Kas kavaga nõutakse, et abisaaja, tema osanike ja võlausaldajate, kontserni või uute investorite vahenditest saadav tegelik omapanus (mis ei sisalda abi) ümberkorralduskulude katmisse oleks vähemalt 40 % ümberkorralduskuludest keskmise suurusega ettevõtja puhul ja 25 % ümberkorralduskuludest väikeettevõtja puhul?

☐ jah

☐ ei

b)

Kui vastus punktile a on jaatav, palun selgitage, millest lähtudes riiklikud ametiasutused hindavad, kas abisaaja omapanus on tegelik ja ei sisalda abi.

c)

Kas kavaga on ette nähtud, et omapanus avaldab ettevõtja maksevõimele või likviidsusele mõju, mis on võrreldav antud abiga (135)?

☐ jah

☐ ei

d)

Kui vastus punktile c on jaatav, palun selgitage, kuidas riiklikud ametiasutused seda hindavad:

7.3.   Kulude jagamine

Täita juhul, kui kavaga on ette nähtud, et riigiabi saab anda viisil, mis tugevdab abisaaja omakapitali  (136):

a)

Kas kavaga on ette nähtud, et riik võib sekkuda alles pärast seda, kui kahjum on täielikult arvesse võetud ja jagatud olemasolevate osanike ja/või allutatud võlakirjade omanike vahel.

☐ jah

☐ ei

b)

Kas abisaaja sularaha väljavoolu omakapitaliinstrumentide ja/või allutatud võla omanikele kavatsetakse ümberkorraldusperioodil kõigi võimalike seaduslike vahenditega takistada?

☐ jah

☐ ei

c)

Kui vastus punktile b on eitav, selgitage palun, milliste kriteeriumide alusel liikmesriikide ametiasutused hindavad, kas selline raha väljavool mõjutab ebaproportsionaalselt neid, kes on lisanud uut omakapitali.

d)

Kas riiklikud ametiasutused lubavad erandeid punktides a ja b kirjeldatud tingimustest?

ei

jah. Kui jah, palun selgitage.

e)

Kas riik saab mõistliku osa abisaaja väärtuse tulevasest suurenemisest, arvestades riigi omakapitalisüsti suurust võrreldes ettevõtja ülejäänud omakapitaliga pärast seda, kui kahjum on arvesse võetud?

☐ jah

☐ ei

8.   Negatiivne mõju

8.1.   Ühekordse abi põhimõte

Kas abikava välistab (137) mis tahes abi andmine VKEdele, kes on varem juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust (138) ja/või teatamata abi?

☐ jah

☐ ei

Ümberkorraldusabi puhul

8.2.   Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed (139):

Struktuurimeetmed – üksuste võõrandamine ja äritegevuse piiramine

a)

Kas kavaga nõutakse abisaajatelt vara võõrandamist ja tootmisvõimsuse või turuosa vähendamist (140) koos teabega asjaomaste turgude (141) ja võõrandamise ajakava kohta (142)?

☐ jah

☐ ei

b)

Kas kavaga on ette nähtud, et struktuurimeetmed peaksid olema üldiselt võõrandamised tegevuse jätkuvuse põhimõttel, et ettevõtjad saaksid sobiva ostja korral elujõulisena jätkata ning tõhusalt konkureerida pikas perspektiivis?

☐ jah

☐ ei

c)

Kui vastus punktile b on eitav, kas kavaga on ette nähtud, et kui sellist üksust ei ole, võib abisaaja eraldada ja seejärel võõrandada olemasoleva ja asjakohaselt rahastatud tegevuse, luues uue ja elujõulise majandusüksuse, mis peaks olema suuteline konkureerima turul?

☐ jah

☐ ei

d)

Kui kava võimaldab võtta struktuurseid meetmeid üksnes vara loovutamise kujul ning ei ole vaja luua elujõulist üksust, kes suudaks turul konkureerida, kas nõutakse tõendamist, et muud liiki struktuurimeetmed ei oleks asjakohased või et muud struktuurimeetmed võiksid tõsiselt ohustada ettevõtja elujõulisust?

☐ jah

☐ ei

Käitumuslikud meetmed

e)

Kas kavaga on ette nähtud, et abisaajad peavad ümberkorralduste läbiviimise ajal vältima mis tahes äriühingu aktsiate omandamist, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik abisaaja pikaajalise elujõulisuse tagamiseks?

☐ jah

☐ ei

f)

Kas kavaga on ette nähtud, et abisaaja lubab oma tooteid ja teenuseid turundades vältida riigi toetuse reklaamimist konkurentsieelisena?

☐ jah

☐ ei

g)

Kas kavaga nõutakse abisaajalt sellise äritegevuse vältimist, mille eesmärk on kasvatada kiiresti oma turuosa konkreetsel toote- või geograafilistel turgudel, pakkudes tingimusi (näiteks hinnad ja muud äritingimused), mida ei saa lubada riigiabi mittesaavad konkurendid?

☐ jah

☐ ei

h)

Kui vastus punktile g on jaatav, palun täpsustage asjaolusid. Palun selgitage:

i)

Kas kavaga on ette nähtud muid käitumuslikke meetmeid?

ei

jah. Kui jah, siis palun kirjeldage.

Turuavamismeetmed

j)

Kas abikava võimaldab võtta riiklikel ametiasutustel või abisaajal meetmeid, mille eesmärk on edendada avatud, usaldusväärseid ja konkurentsivõimelisi turge, näiteks soodustades turule tulekut ja turult väljumist (143)?

☐ jah

☐ ei

k)

Kui vastus punktile j on jaatav, palun kirjeldage.

9.   Üldsätted

9.1.   Kas kava kohaldatakse VKEde suhtes abi saavates piirkondades?

☐ jah

☐ ei

9.2.   Kas VKEde suhtes abikava raames abi saavates piirkondades kohaldatakse erisätteid?

☐ jah

☐ ei

9.3.   Kui vastus punktile 9.2 on jaatav, palun selgitage, milliseid erisätteid kohaldatakse ja miks on nende kohaldamine õigustatud.

9.4.   Kas riiklikud ametiasutused kavatsevad lubada panust, mis on vähem kui 40 % ümberkorralduskuludest keskmise suurusega ettevõtjate puhul või vähem kui 25 % ümberkorralduskuludest väikeettevõtja puhul?

☐ jah

☐ ei

9.5.   Kui vastus punktile 9.4 on jah, selgitage palun, kuidas riiklikud asutused kohaldavad konkurentsimoonutuste piiramise meetmetega seotud nõudeid, et piirata negatiivset süsteemset mõju piirkonnale:

10.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks teatatud meetme hindamiseks suuniste alusel (nt meetmed, mis suurendavad koondatud töötajate tööalast konkurentsivõimet, või abi uue töökoha leidmisel):

OSA III.4

Täiendava teabe leht filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava abi kohta

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada sellisest abist teatamiseks, mis on hõlmatud komisjoni teatisega filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta  (144).

1.   Teatatud abimeetme tunnusjooned

1.1.   Palun kirjeldage võimalikult täpselt abi eesmärki ja kohaldamisala, vajaduse korral iga meetme kohta.

1.2.   Kirjeldage iga meetme ulatust:

1.2.1.   hõlmatud tegevuse liik (nt arendamine, tootmine, levitamine)

1.2.2.   hõlmatud tööde liik (nt filmid, teleseriaalid, transmeedia projektid)?

1.3.   Kas toetatav tegevus on juhul, kui abikava hõlmab transmeedia projektide toetusmeedet, otseselt seotud filmitootmisega?

☐ jah

☐ ei

1.4.   Palun märkige, milliste sätetega tagatakse, et abil on kultuuriline eesmärk:

2.   Abikõlblikkuse tingimused

2.1.   Palun märkige kavandatava abimeetme raames toetatavate tegevuste või tööde abikõlblikkuse tingimused:

2.2.   Palun märkige kavandatava abimeetme raames toetatavate abisaajate abikõlblikkuse tingimused:

Kas kavas eristatakse abisaajaid kodakondsuse või elukoha järgi?

Kas abisaajad peavad vastama ka mõnele muule tingimusele lisaks sellele, et neid peab abi maksmise ajal esindama püsiv esindus?

Kas juhul, kui abi hõlmab maksuelementi, tuleb abisaajal täita muid kohustusi ja tingimusi lisaks sellele, et maksustatav kasum peab asuma liikmesriigi territooriumil?

Muud tingimused:

3.   Kohustuslikud territoriaalsed kulutused

3.1.   Palun märkige, kas meede sisaldab sätteid, milles nõutakse, et tootja kulutab tootmiseelarve vahendid täielikult või osaliselt liikmesriigi territooriumil või selle ühes osas:

3.1.1.   Kas see on abikõlblikkuse tingimus?

☐ jah

☐ ei

3.1.2.   Kas see nõue on seotud toetuse andmisega?

☐ jah

☐ ei

3.2.   Kas kohustuslike territoriaalsete kulutuste tingimust kohaldatakse tootmiseelarve teatavate konkreetsete punktide suhtes?

3.3.   Kui abikõlblikuks tunnistamiseks on vaja järgida kohustuslike territoriaalsete kulutuste miinimumtaset, kirjeldage palun kõnealuste nõuete laadi:

3.3.1.   Kaudne nõue (nt minimaalne teataval territooriumil filmitud päevade arv):

3.3.2.   Otsene nõue (nt minimaalne summa või kulutuste protsent):

3.4.   Kui abi andmine on seotud kohustuslike territoriaalsete kulutuste tingimusega, palun selgitage::

3.4.1.   Kas abi arvutatakse kohustuslike territoriaalsete kulutuste protsendina?

3.4.2.   Kas kohustuslikud territoriaalsed kulutused arvutatakse filmi kogueelarve suhtes?

3.4.3.   Kas kohustuslikud territoriaalsed kulutused arvutatakse antud abisumma suhtes?

4.   Abikõlblikud kulud

Täpsustage kulud, mida abi summa määramisel võib arvesse võtta.

5.   Abi osakaal

5.1.   Palun märkige, kas kava võimaldab abi osakaalu, mis ületab 50 % tootmiseelarvest? Kui jah, palun täpsustage asjaomaste tööde liiki ja abi osakaalu ülemmäära.

5.2.   Kui kasutatakse „keerulise audiovisuaalteose” mõistet, palun märkige, mis liiki töid see mõiste hõlmab (st näidake, millist määratlust on kasutatud).

5.3.   Kui kava raames võib abi anda stsenaariumi kirjutamiseks või filmiarenduseks: kas stsenaariumi kirjutamise ja filmiarenduskulud on hõlmatud tootmiseelarvega ning neid võetakse audiovisuaalteose abi osakaalu arvutamisel arvesse?

5.4.   Kui kava raames toetatakse levitamist ja reklaami: milline abi osakaal on kava raames lubatud?

6.   Filmipärand

Kui see on kohaldatav, palun esitage teavet filmipärandiga seotud abimeetmete kohta.

7.   Kokkusobivus siseturuga

7.1.   Palun tõendage abi kokkusobivust, lähtudes põhimõtetest, mis on esitatud komisjoni teatises filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta.

7.2.   Kui abikava hõlmab abi kinodele, palun tõendage abi kokkusobivust siseturuga kultuuri edendamiseks antava abina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõik 3 tähenduses, eriti abi vajalikkuse, asjakohasuse ja proportsionaalsuse seisukohast.

8.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel, lähtudes teatisest filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta.

OSA III.5

Täiendava teabe leht lairibaühendusele antava riigiabi kohta

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada sellisest abist teatamisel, mida käsitletakse ELi suunistes riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga  (145) (edaspidi „lairibasuunised”).

1.   Teatatud abimeetme tunnusjooned

1.1.   Palun kirjeldage abimeetme eesmärki.

1.2.   Palun selgitage, kuidas abimeede on kooskõlas riikliku lairibaühenduse strateegiaga ja liidu eesmärkidega (sh strateegiaga „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskavaga) (146).

1.3.   Palun esitage riikliku sekkumise põhjendus ja selgitage abimeetmest eeldatavat kasu (nt majanduslik ja sotsiaalne kasu, lairibaühenduse ja interneti kiirem levik jne).

1.4.   Millist liiki võrku abimeetmega toetatakse?

tuumvõrgud (või magistraalvõrgud);

tagasiühenduse võrgud (või piirkondlikud võrgud);

juurdepääsuvõrgud (viimase miili võrgud).

1.5.   Milliseid võrguelemente abimeetmega toetatakse?

Passiivne infrastruktuur;

Aktiivne infrastruktuur.

1.6.   Millist liiki lairibavõrke abimeetmega toetatakse?

lairibaühenduse põhivõrgud (allalaadimise kiirus vähemalt 2 Mbit/s);

järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud (147);

ülikiired lairibavõrgud (148).

1.7.   Mis võrgupiirkondadele on abimeede suunatud? Liigitage sihtpiirkonnad toetatava võrgu segmendi ja liigi alusel ning põhjendage liigitust kontrollitavate andmetega.

põhivõrkude valged piirkonnad

põhivõrkude hallid piirkonnad

põhivõrkude mustad piirkonnad

järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude valged piirkonnad

järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude hallid piirkonnad

järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude mustad piirkonnad

ülikiirete võrkude valged piirkonnad

ülikiirete võrkude hallid piirkonnad

ülikiirete võrkude mustad piirkonnad

1.8.   Palun esitada mis tahes muu asjakohane teave, et selgitada abimeetme üldist tausta.

1.9.   Millist investeerimis- ja ärimudelit kasutatakse (149)?

2.   Protsess ja abi andmine

Kaardistamine, katvuse analüüs

2.1.   Kui suur on abimeetme territoriaalne ulatus?

2.2.   Palun esitage teave, sealhulgas kuupäev, ja sihtpiirkondade kindlakstegemiseks tehtud üksikasjaliku kaardistamise ja katvuse analüüsi tulemused.

Avalik konsultatsioon

2.3.   Palun kirjeldage avatud ja läbipaistva avaliku konsultatsiooni protsessi ja tulemusi, näidates, et kõikidele huvitatud isikutele oli antud võimalus esitada märkusi kavandatava abimeetme kohta. Palun esitage internetilingid, kus on avaldatud teave meetme kohta.

Konkurentsipõhine valikumenetlus

2.4.   Kui subsideeritud võrku käitab või kasutab kolmandast isikust operaator, palun kinnitage, et viiakse läbi konkurentsipõhine valikumenetlus kooskõlas ELi riigihankedirektiividega (150). Palun esitage selle kohta kogu asjakohane teave.

2.5.   Palun esitage teave selle kohta, kuidas valitakse majanduslikult kõige soodsam pakkumine (sealhulgas lepingu sõlmimise kriteeriumid ja igale valitud kriteeriumile antud suhteline kaal), võttes arvesse kvalitatiivseid kriteeriume (nt ulatust, tehnoloogilise lähenemisviisi jätkusuutlikkust ja lahenduse mõju konkurentsile) ning hinda.

2.6.   Kas on kehtestatud minimaalsed teenusenõuded, millele subsideeritud võrk peab vastama (nt minimaalne ribalaius, pidevad teenused, minimaalne geograafiline ulatus jne)?

☐ jah

☐ ei

2.7.   Kui vastus on jaatav, palun kirjeldage neid nõudeid.

Tehnoloogiline neutraalsus

2.8.   Kas abimeede on tehnoloogiliselt neutraalne?

☐ jah

☐ ei

2.9.   Kui vastus punktis 2.8 on jaatav, kirjeldage, kuidas on tagatud selle põhimõtte järgimine.

Olemasoleva taristu kasutamine.

2.10.   Palun esitage kaart, millel on kujutatud olemasolev taristu asjaomases riigis või piirkonnas, sealhulgas ettevõtjate poolt lähitulevikus (kolme aasta jooksul).

2.11.   Selgitage, kuidas on tagatud, et ettevõtjad, kes soovivad osaleda valikumenetluses, esitavad kogu asjakohase teabe sihtpiirkonnas nende omanduses või kontrolli all oleva taristu kohta.

Hulgimüügitasandi juurdepääs

2.12.   Selgitage, mis laadi „hulgimüügitasandi juurdepääsuga” seotud kohustused on subsideeritud võrgu suhtes kehtestatud (sealhulgas juurdepääs passiivsele ja aktiivsele infrastruktuurile, õigus kasutada kaablikanalisatsiooni ja maste, pimedaid kiude või kaablikappe), ja kui kaua juurdepääsukohustus kehtib.

Hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujundus

2.13.   Palun selgitage, mis on juurdepääsuhinna võrdlusalus.

Tagasinõudmine ja järelevalvemehhanism

2.14.   Kas abimeetme suhtes kohaldatakse tagasinõudmise mehhanismi?

☐ jah

☐ ei

2.15.   Kui vastus punktis 2.14 on jaatav, palun kirjeldage seda mehhanismi, selle omadusi ja kestust.

2.16.   Palun selgitage, kuidas korraldatakse abimeetme järelevalve:

milline ametiasutus teostab järelevalvet?

milliste meetme osade suhtes järelevalvet tehakse?

milliseid tulemuslikkuse kriteeriume analüüsitakse?

milline on järelevalve ajakava?

Riigi reguleeriv asutus

2.17.   Palun kirjeldage riigi reguleeriva asutuse ülesandeid eelkõige seoses järgmisega: sihtpiirkondade kindlakstegemine, hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujundus, sealhulgas võrdlusuuringud, vaidluste lahendamine jne.

2.18.   Palun märkige riigi reguleeriva asutuse seisukoht kavandatud sekkumise suhtes ja võimaluse korral riigi konkurentsiasutuse arvamus.

3.   Vastavuskriteeriumid

Palun selgitage, kuidas teatatud abimeede vastab lairibasuuniste punktis 2.5 kirjeldatud tingimustele, eelkõige seoses järgmisega:

Ühist huvi pakkuv eesmärk

a)

Kas abimeede on suunatud täpselt määratletud ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks?

☐ jah

☐ ei

b)

Kui vastus punktile a on jaatav, siis kirjeldage palun ühist huvi pakkuvaid eesmärke, mida abi aitab saavutada.

Turutõrge

c)

Kas abimeede aitab kõrvaldada turutõrget või olulist ebavõrdsust, mis takistab lairibateenuste kättesaadavust?

☐ jah

☐ ei

d)

Kui vastus punktile c on jaatav, kirjeldage palun turutõrget ja andke ülevaade lairibaühenduse turust asjaomases riigis või piirkonnas ja piirkondadest, millele abimeede on suunatud.

Ülevaade peaks sisaldama teavet lairibaühenduse ja interneti kättesaadavuse kohta (internetiühendusega kodumajapidamiste ja ettevõtjate arv), ülevaadet teenuste kättesaadavusest tehnoloogiate kaupa, teavet peamiste suundumuste kohta (riigi või piirkonna) lairibaühenduse turul ning lairibaühenduse leviala kohta linnas ja maal, jaehindade võrdlust hindadega, mida küsitakse riigi sarnastes, kuid konkurentsivõimelisemates piirkondades, teavet olemasolevate tehniliste lahenduste kohta lairibaühenduse arendamise valdkonnas ja ühenduvusteenuste kohta, ülevaadet elektroonilise side turu konkurentsiolukorrast (turu struktuur ja dünaamika), riiklikust reguleerivast raamistikust ja elektrooniliste sideteenuste pakkujate regulatiivsetest kohustustest.

Vahendi asjakohasus

e)

Palun kirjeldage abimeetme asjakohasust.

f)

Kas juba on rakendatud muid alternatiivseid (vähem moonutavaid) meetmeid, et suurendada lairibateenuste pakkumist ja parandada lairibaühendust, sealhulgas eelnevat reguleerimist või nõudluse stimuleerimist?

☐ jah

☐ ei

g)

Kui vastus punktile f on jaatav, siis palun kirjeldage neid algatusi ning selgitage, miks neid peeti soovitud lairibaühenduse arendamise eesmärkide saavutamisel ebapiisavaks.

h)

Kas olemasolevad võrguoperaatorid on teinud viimase kolme aasta jooksul sihtpiirkondades erainvesteeringuid?

☐ jah

☐ ei

i)

Kui vastus punktile h on jaatav, siis palun kirjeldage neid investeeringuid ja selgitage, miks olemasolevast lairibataristust ei piisa kodanike ja ettevõtjate vajaduste rahuldamiseks ja miks on vaja riigiabi.

Ergutav mõju

j)

Palun kirjeldage abimeetme loodetavat positiivset mõju.

Hüppeline muutus

k)

Kas abimeetmega kaasneb hüppeline muutus lairibaühenduse kättesaadavuse osas?

☐ jah

☐ ei

l)

Kui vastus punktile k on jaatav, palun tõendage seda, võrreldes võrkude praegust ja kavandatavat kasutuselevõttu (st enne ja pärast kavandatud sekkumist). Eelkõige kirjeldage üksikasjalikult, kas ja mil määral tehakse märkimisväärseid uusi investeeringuid lairibavõrku ja turul pakutavaid uusi võimalusi seoses lairibaühenduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga.

m)

Palun selgitage, millised on eeldatavad muutused abisaaja(te) käitumises.

n)

Palun tõendage, et sarnaseid investeeringuid lairibavõrku ei oleks sama ajavahemiku jooksul ja/või samadel tingimustel tehtud, kui riigiabi ei oleks antud.

Proportsionaalsus

o)

Palun selgitage, kuidas on tagatud, et abi piirdub minimaalselt vajalikuga.

Konkurentsi kahjustamine ja mõju kaubandusele

p)

Palun selgitage, milline on abimeetme võimalik negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele (näiteks: abi võib põhjustada erainvesteeringute väljatõrjumist või tugevdada turgu valitsevat seisundit) ja kuidas loodetakse meetme kavandamisega (151) kõnealuseid riske minimeerida.

4.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida peate vajalikuks meetme hindamisel vastavalt „ELi suunistele riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”, või mis tahes muu teave, mis on oluline ELi konkurentsi- ja siseturueeskirjade täitmise seisukohast (152).

OSA III.6

Täiendava teabe leht keskkonna- ja energiaalase riigiabi kohta

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate EFTA järelevalveameti suuniste 2014–2020 (edaspidi „keskkonnaabi suunised”)  (153) kohasest mis tahes abist teatamiseks.

Kõik liikmesriigi teatisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud. Viited nendele dokumentidele tuleb märkida käesoleva täiendava teabe lehe asjakohastes punktides.

Kui üksikabi meetmega on seotud mitu abisaajat, tuleb asjakohane teave esitada iga abisaaja kohta.

Täiendava teabe vorm tuleb täita lisaks vormile „I osa. Üldteave”.

Reguleerimisala

Üldine grupierandi määrus

Enne käesoleva teatisevormi kasutamist peaksite kaaluma, kas seda meedet saab rakendada komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldine grupierandi määrus) (154) alusel ning eelkõige selle 7. osa III peatüki alusel (keskkonna alane riigiabi).

Kas abi saab rakendada üldise grupierandi määruse alusel?

☐ jah

☐ ei

Kui abi saab rakendada üldise grupierandi määruse alusel, selgitage palun, miks meetmest teatatakse.

Vähese tähtsusega abi määrus

Enne käesoleva teatisevormi kasutamist peaksite kaaluma, kas seda meedet saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel (155):

Kas abi saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel?

☐ jah

☐ ei

Kui abi saab rakendada vähese tähtsusega abi määruse alusel, selgitage palun, miks meetmest teatatakse.

Käesolev vorm tuleb täita ainult sellisest riigiabist teatamise puhul, mis kavatsetakse rakendada EEAG alusel. Täitke teatise vormi asjakohased osad, mis iseloomustavad kõige paremini kõnealust meedet.

A osa:   Üldine teave keskkonna- ja energeetikaalaste abimeetmete kohta

1.

Täpsustage abi liik ja seejärel täitke asjaomase täiendava teabe lehe vormi B osa („Üldine siseturuga kokkusobivuse hindamine”): Kui abikava alusel antakse rohkem kui üht liiki allpool loetletud abi, täitke B osa iga märgitud kasti kohta.

Kui abi on keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamise kaudu antav abi, (156) palun täitke vormi C osa („Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamise kaudu antava abi kokkusobivuse hindamine”).

a) ☐

Abi ettevõtjatele, kes teevad ühenduse normatiivides nõutust rohkem või parandavad keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel;

b) ☐

Abi selliste uute transpordivahendite omandamiseks, mille keskkonnanõuded on ühenduse normatiividest rangemad või mille kasutamine parandaks keskkonnakaitset ühenduse normatiivide puudumisel;

c) ☐

Abi tulevaste liidu normatiivide ennetähtaegseks kasutuselevõtuks;

d) ☐

Taastuvate energiaallikate kasutamiseks antav abi;

Kinnitage, et meetmega toetatakse üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, nagu see on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõigetes 11 ja 5.

Biokütuste puhul kinnitage palun, et meetmega toetatakse üksnes säästvaid biokütuseid, nagu need on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõikes 9.

e) ☐

Energiatõhususe meetmetele antav abi;

Palun kinnitage, et meetmega toetatakse üksnes tõhususmeetmeid, nagu need on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõikes 2.

f) ☐

Abi energiatõhusaks kaugkütteks või- jahutuseks;

Palun kinnitage, et meetmega toetatakse üksnes energiatõhusat kaugkütet või -jahutust, nagu see on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõikes 14.

g) ☐

Abi suure tõhususega koostootmiseks;

Palun kinnitage, et meetmega toetatakse üksnes suure tõhususega koostootmist, nagu see on kindlaks määratud EEAG punkti 19 lõikes 13.

h) ☐

Jäätmekäitluseks antav abi;

i) ☐

Keskkonnauuringuteks antav abi;

j) ☐

Saastatud alade puhastamiseks antav abi;

k) ☐

Ettevõtjate ümberpaigutamiseks antav abi;

l) ☐

Kaubeldavate lubade süsteemi kaudu antav abi;

m) ☐

Abi energiataristule;

n) ☐

Süsinikdioksiidi kogumiseks, transpordiks ja säilitamiseks antav abi;

o) ☐

Abi tootmise piisavuse tagamiseks;

p) ☐

Keskkonnamaksu vähendamise või sellest vabastuse vormis antav abi;

q) ☐

Abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamise vähendamise vormis.

2.

Palun kirjeldage üksikasjalikult teatatud meetme põhiomadusi (eesmärk, abi oletatav mõju, abimeede, abi osakaal, abisaajad, eelarve, tingimused jne).

3.

Kas abi võib kombineerida teiste abikavadega?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun selgitage ja täitke B osas kumuleerimise ja proportsionaalsuse osa.

4.

Kui teatatud meede on seotud abikavaga, kinnitage kastikese märgistamisega, et teatatud abikava raames antud mis tahes abist teatatakse eraldi, kui see ületab EEAG artiklis 20 sätestatud piirmäärasid:

jah

5.

Juhul kui teatatud üksikabi antakse vastavalt heakskiidetud abikavale, esitage abikavaga seotud üksikasjalik teave (juhtumi number, abikava nimetus, komisjoni heakskiidu kuupäev):

6.

Vajadusel märkige, millist vahetuskurssi on kasutatud teatises esitatud andmete puhul.

7.

Palun märkige, kas tingimused on seotud meetmega (sh selle rahastamise meetod, kui see on meetme lahutamatu osa), mis võib kaasa tuua liidu õiguse rikkumise, (EEAG punkt 29).

☐ jah

☐ ei

Kui jah, selgitage palun, kuidas tagatakse kooskõla liidu õigusega.

B osa:   Siseturuga kokkusobivuse üldine hindamine

1.   Abi teenib ühistes huvides olevat eesmärki

Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.1 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10

Riigiabikavad

1.

Loetlege teatatud meetme keskkonna- või energiaalased eesmärgid, võttes arvesse EEAG ühist huvi pakkuvaid eesmärke (157). Esitage teatatud meetme alusel antava iga konkreetse abi liigi üksikasjalik kirjeldus:

2.

Kas teatatud meedet on juba varem kohaldatud?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, märkige selle keskkonnakaitsega seotud tulemused või energiasüsteemi parendused, asjaomased juhtuminumbrid ja komisjoni heakskiidu kuupäevad ning võimaluse korral lisage meetme riiklikud hindamisaruanded:

3.

Kui tegemist on uue meetmega, märkige oodatavad tulemused ja ajavahemik, mille jooksul tulemused saavutatakse, samuti see, kuidas tulemused aitavad saavutada eesmärki:

4.

Palun selgitage, kuidas te tagate, et tootmise piisavusse investeerimine ei lähe vastuollu eesmärgiga kaotada järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused, sh toetused fossiilkütustele, kooskõlas EEAG punktiga 220. Kuidas võetakse näiteks arvesse nõudluse juhtimist ning ülekandevõimsust? Kas näiteks eelistatakse võrdse tehnilise taseme puhul madala süsinikusisaldusega tootmisvõimuse pakkujaid?

5.

Kui tegemist on tootmise piisavuse meetmetega, palun selgitage täpselt eeldatavasti tekkivat tootmise piisavuse probleemi ning kooskõla regulaarselt teostatava ENTSO-E (158) tootmise piisavuse analüüsiga. Palun esitage oma vastuses üksikasjad, pidades silmas EEAG punktis 221 sätestatud kaalutlusi.

6.

Jäätmekäitluse puhul kinnitage palun, et järgmised tingimused on täidetud:

a) ☐

jäätmehierarhia põhimõtet on järgitud; Vt EEAG punkt 118

b) ☐

investeeringu eesmärk on vähendada muude ettevõtjate (saastajad) tekitatud saastet ja see ei hõlma abisaaja tekitatud saastet; Vt EEAG punkti 158 alapunkt a

c) ☐

abiga ei vabastata saastajaid kaudselt koormast, mida nad peaksid vastavalt liidu õigusele kandma, ega koormast, mida saab pidada saastaja puhul tavaliseks ettevõttega seotud kuluks; Vt EEAG punkti 158 alapunkt b

d) ☐

investeering peab arendama tehnoloogiat; Vt EEAG punkti 158 alapunkt c

e) ☐

muudel juhtudel kõrvaldataks või käideldaks töödeldud materjale vähem keskkonnasäästlikult; Vt EEAG punkti 158 alapunkt d

f) ☐

investeeringu eesmärk ei ole ainult suurendada nõudlust materjalide taaskasutamiseks, ilma et suureneks materjalide kogumine. Vt EEAG punkt 158

Lisaks esitage üksikasjad ja tõendid, kuidas eespool nimetatud tingimused on täidetud:

7.

Kaubeldavate lubade puhul kirjeldage üksikasjalikult süsteemi, sealhulgas eesmärke, abiandmise metoodikat, süsteemis osalevaid ametiasutusi/üksusi, riigi rolli, abisaajaid ning menetluslikke aspekte:

Selgitage, kuidas:

a) ☐

kaubeldavate lubade süsteem on loodud nii, et selle abil saaks saavutada keskkonnaalaseid eesmärke, mis ületavad kõnealustele ettevõtjatele kohustuslikes ühenduse normatiivides sätestatud eesmärke:

b) ☐

kvoote jagatakse läbipaistvalt, võttes aluseks objektiivsed kriteeriumid ja kvaliteetseimad kättesaadavad teabeallikad:

c) ☐

igale ettevõtjale turuväärtusest madalama hinnaga eraldatavate kaubeldavate lubade või kvootide kogusumma ei ole suurem kui ettevõtja eeldatav vajadus vastavalt hinnangule, mis antakse olukorrale kaubeldavate lubade süsteemi puudumisel:

d) ☐

kvootide eraldamise meetodid ei eelista teatavaid ettevõtjaid ega teatavat sektorit.

Kui kvootide eraldamise meetodid eelistavad teatavaid ettevõtjaid või teatavaid sektoreid, selgitage, kuidas õigustab seda süsteemi enda keskkonnaalane loogika või miks see on vajalik keskkonnapoliitikaga kooskõla tagamiseks:

e) ☐

uued turule tulijad ei saa üldiselt lube või kvoote soodsamatel tingimustel kui samal turul juba tegutsevad ettevõtjad:

f) ☐

suuremate kvootide eraldamine olemasolevatele ettevõtjatele võrreldes uutele turule tulijatega ei too kaasa põhjendamatuid turuletuleku tõkkeid:

Palun esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid eespool nimetatud tingimuste täitmise kohta:

Eraldi teatatav abi – täiendav teave

8.

Kui abi on tehtud kättesaadavaks ettevõtjatele, esitage võimalikult palju mõõdetavat teavet, et näidata teatatud meetme panust asjaomase ühise eemärgi puhul.

2.   Vajadus riigiabi järele

Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.2 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.

Riigiabikavad

1.

Palun märkige turutõrked, mis takistavad keskkonnakaitset või hästi toimivat, kindlat, taskukohast ja säästvat energiaturgu (vt EEAG punkt 35):

2.

Kui turutõrke kõrvaldamiseks on juba kasutatud muid poliitikavahendeid või meetmeid, siis esitage tõendid, et teatatud meede on suunatud järelejäänud turutõrkele (vt EEAG punkt 36).

3.

Palun esitage üksikasjalik teave selle kohta, mis on meetme laad, ja põhjused, miks teatatud meede on vajalik:

4.

Kui tegemist on investeeringutega energiataristusse, palun selgitage (vt EEAG punktid 206–208):

a)

Mil määral aitab meede ühist huvi pakkuvaid projekte, nagu need on määratletud määruses (EL) nr 347/2013, arukaid võrke või taristut abi saavates piirkondades?

b)

Mil määral põhjustab turutõrge vajaliku taristu optimaalsest väiksema pakkumise?

c)

Mil määral on kolmandatel isikutel taristule juurdepääs ja kohaldatakse tariifide reguleerimist?

5.

Tootmise piisavuse meetme puhul esitage palun teave, mis on sätestatud EEAG punktides 222–224.

a)

Mitmel allikal, sealhulgas naabersüsteemidel põhineva tootmise mõju hindamine.

b)

Tarbijate osalemise mõju hindamine, sealhulgas nõudluse juhtimise soodustamise meetmete kirjeldus.

c)

Võrkudevaheliste ühenduste tegeliku või võimaliku olemasolu hindamine, sealhulgas pooleliolevate ja kavandatavate projektide kirjeldus.

d)

Muude elementide hindamine, mis võivad põhjustada või süvendada tootmise piisavuse probleemi, nagu regulatiivsed või turutõrked, sealhulgas näiteks hulgihinna piirangud.

Eraldi teatatav abi – täiendav teave

6.

Kui abi on tehtud kättesaadavaks ettevõtjatele, esitage palun selged tõendid selle kohta, et iga ettevõtja on tegelikult silmitsi turutõrgetega või eespool määratletud järelejäänud turutõrgetega (vt EEAG punktid 38 ja 39).

7.

Niivõrd kui see on asjakohane, esitage konkreetne teave:

a)

kas turutõrke lahendamiseks on võetud juba piisavalt muid poliitilisi meetmeid, nagu eelkõige liidu keskkonnakaitsealased või muud normatiivid, liidu heitkogustega kauplemise süsteem või keskkonnamaksud;

b)

kas riigi sekkumine on vajalik, võttes arvesse riiklike normatiivide rakendamise kulusid abisaajale juhul, kui abi ei anta, võrreldes nende normatiivide rakendamise kuludega või nende kulude puudumisega abisaaja peamiste konkurentide puhul;

c)

kooskõlastamisprobleemide puhul nende ettevõtjate arv, kellega tuleb teha koostööd, koostööpartnerite erinevaid huve ja praktilisi probleeme koostöö kooskõlastamisel, nagu keeleprobleemid, tundlik teave ja ühtlustamata normatiivid.

3.   Abi asjakohasus

Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.3 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.

1.

Palun selgitage, miks riigiabi on sobivam vahend kui muud (riigiabi mittekasutavad) poliitikavahendid, või tõendage „saastaja maksab” põhimõtte (159) täielikku kohaldamist (vt EEAG punktid 41–44).

2.

Selgitage, miks valitud riigiabimeedet peetakse kõige sobivamaks riigiabimeetmeks asjaomase poliitilise eesmärgi täitmiseks ja miks toob see tõenäoliselt kaasa kõige vähem moonutusi kaubanduses ja konkurentsis võrreldes muude riigiabimeetmetega (vt EEAG punktid 45–48).

3.

Tootmise piisavuse puhul kinnitage ja selgitage, et abi on üksnes tasu kättesaadavuse eest vastavalt EEAG punktile 225. Palun kirjeldage, kuidas meede annab piisavaid stiimuleid nii olemasolevatele kui ka tulevastele elektritootjatele ja ettevõtjatele, kes kasutavad asendatavaid tehnoloogiaid, nagu nõudluspoolse reageeringu või ladustamise lahendused (nt erinevate etteteatamisaegade lubamine, et võimaldada erinevaid tehnoloogiaid) vastavalt EEAG punktile 226. Selgitage, mil määral võiks ülekandevõimsus lahendada võimalikku tootmise piisavuse probleemi (nagu on sätestatud EEAG punktis 226).

4.   Ergutav mõju

Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.4 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.

Riigiabikavad

1.

Kas abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse alusel?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis esitage konkureerivat pakkumismenetlust käsitlevad üksikasjad ning lisage menetluse väljakuulutamise teate koopia või selle kava:

2.

Kas abi andmisel teatatud meetme alusel on tagatud, et projekti ei ole alustatud enne, kui abisaaja esitab abitaotluse riiklikule ametiasutusele? Kas on tagatud et toetust ei maksta mingil juhul ja seda ei ole juba makstud, kui abi saav projekt on juba alanud enne, kui abisaaja esitab abitaotluse riiklikule ametiasutusele (160)?

☐ jah

☐ ei

3.

Kas abitaotlus sisaldab vähemalt taotleja nime ja ettevõtja puhul suurust, projekti kirjeldust (sh asukoht ning algus- ja lõppkuupäev), projekti teostamiseks vajaliku riikliku toetuse summat ja abikõlblike kulude loetelu?

☐ jah

☐ ei

4.

Kirjeldage näiteid tuues usaldusväärsuse kontrolle, mis viiakse läbi tagamaks, et abi tulemuseks on soovitud ergutav mõju

5.

Kui abi eesmärk on aidata kohaneda tulevaste liidu normatiividega või teha liidu normatiivides nõutust rohkem, siis palun kirjeldage üksikasjalikult, millest abi koosneb ning milliste normatiividega kohanetakse ja millal või millistest normatiividest tehakse rohkem (vt EEAG punktid 53–55).

6.

Kui abi antakse maantee-, raudtee-, sisevee- ja mereveole, siis esitage palun üksikasjad, mis on seotud liidu normatiivide kohaldamisega (sealhulgas vajaduse korral geograafiline ulatus) ja eelkõige nende tagasiulatuva kohaldamisega (vt EEAG punkti 54 alapunkt a või b).

Kas liidu normatiive kohaldati?

☐ jah

☐ ei

7.

Kui vastus 6. küsimusele on „jah”, siis palun kinnitage, kas see on jõustunud. Kui see ei ole veel jõustunud, siis millal see jõustub?

☐ jah

☐ ei

8.

Kui vastus 6. küsimusele on „jah”, kas investeering rakendatakse ja viiakse lõpule vähemalt üks aasta enne liidu normatiivi jõustumist?

☐ jah

☐ ei

Palun selgitage, mis kuupäevaks on investeering lõpule viidud.

9.

Kui abi antakse suurettevõtete energiaaudititeks, kas saate kinnitada, et abiga ei tasuta energiaauditi eest, mida abisaaja on kohustatud tegema vastavalt energiatõhususe direktiivile 2012/27/EL (161)?

☐ jah

☐ ei

Eraldi teatatav abi – täiendav teave

10.

Kui abi kavatsetakse teha kättesaadavaks individuaalsetele ettevõtjatele, esitage selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab positiivselt investeerimisotsust ning et see muudab abisaaja käitumist, mille tulemuseks on kas tõhusam keskkonnakaitse või ELi energiaturu toimimise paranemine. (Vt EEAG punkt 3.2.4.2)

11.

Palun selgitage, milliseid eeliseid annab toetatav projekt abisaajale, eelkõige tootmise eeliseid (nt mõju võimsusele ja toote kvaliteedile). (vt EEAG punkt 59)

12.

Esitage asjaomase ettevõtja kohta vastupidine stsenaarium ning selgitage ja põhjendage seda. (vt EEAG punkt 60)

13.

Palun esitage asjaomase projekti kasumlikkus ja tavapärane tulumäär, mida ettevõtja aktsepteeriks teiste sarnaste investeeringute puhul. Palun esitage esitatud teabe kohta tõendid. (vt EEAG punktid 61–65)

14.

Liidu normatiivide puhul, mida kohaldatakse või hakatakse kohaldama, esitage tõendid, sealhulgas kvantitatiivne teave, et kõnealune normatiiv ei takista abi ergutavat mõju. (vt EEAG punktid 66–68)

5.   Proportsionaalsus

Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.5 ning konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.

Kui meede hõlmab üksnes investeerimisabi, täitke palun ainult käesoleva jao teine osa. Kui meede hõlmab tegevusabi, täitke palun ainult käesoleva jao teine osa. Kui meede koosneb nii investeeringuteks ettenähtud abist kui ka tegevusabist, tuleb täita mõlemad jaod.

5.1.   Riigiabikavad

5.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

Abisumma abisaaja kohta peab piirduma miinimumiga, mis on vajalik selleks, et saavutada asjaomane keskkonnakaitse- või energiaeesmärk. Üldiselt loetakse abi minimaalselt vajalikuks, kui abisumma vastab eesmärgi saavutamiseks vajalikule (neto)lisakulule võrreldes vastupidise stsenaariumiga abi puudumisel (vt EEAG punkt 3.2.5 alapunkt 70).

Energiatõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks antava abi puhul on see jagu kohaldatav üksnes tootmisjaama suhtes. Taristu puhul tuleks kasutada energiataristu rahastamispuudujäägi lähenemisviisi (vt punkt 5.1.2 tegevusabi kavad) (EEAG punkt 76).

5.1.1.1.   Abikõlblikud kulud: (162) palun esitage vajaduse korral abikõlblike kulude üksikasjad.

(1)

Kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad täiendavate investeerimiskuludega, mida on vaja, et saavutada ühist huvi pakkuv eesmärk, ning need ei ületa 100 % abi osakaalu:

jah

(2)

Palun kinnitage järgnev, tehes märke vastavasse lahtrisse ja esitades selgitused:

keskkonnakaitsega seotud täpne kulu on abikõlblik kulu, kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulu on kergesti tuvastatav

või

täiendavad investeerimiskulud määratakse kindlaks, võrreldes investeeringut olukorraga, kui riigiabi ei anta, st võrdlusinvesteeringuga (163).

(3)

Vastupidist stsenaariumi võib olla raske kindlaks määrata integreeritud projektide puhul, nagu energiatõhususe integreeritud meetmed või biogaasiprojektid. Kui vastupidist stsenaariumi ei ole võimalik kindlaks määrata, võib komisjon alternatiivina kaaluda projekti kogukulusid; sellisel juhul võib abikõlblike kulude erinev arvutusviis vähendada abi osakaalu (vt EEAG punkt 75).

Juhul, kui soovite kasutada seda lähenemisviisi, palun selgitage üksikasjalikult, miks, ja esitage andmed arvutuskäigu kohta, eelkõige selle kohta, kuidas abi ülemmäära on vastavalt kohandatud.

(4)

Palun esitage üksikasjalik arvutusmetoodika (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), mida kohaldatakse teatatud abikava raames antava mis tahes üksikabi suhtes, ning esitage asjakohased tõendid:

(5)

Milline on abikõlblike kulude vorm?

a) ☐

investeeringud materiaalsesse varasse

b) ☐

investeeringud immateriaalsesse varasse

Kui investeering on seotud materiaalse varaga, täitke punkt 6; kui investeering on seotud immateriaalse varaga, täitke punkt 7; Kui investeeringuid on seotud nii materiaalse kui ka immateriaalse varaga, tuleb täita punktid 6 ja 7.

(6)

Investeeringute puhul materiaalsesse varasse märkige kõnealuste investeeringute vorm(id):

a) ☐

maasse tehtavad investeeringud, mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks;

b) ☐

hoonetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

c) ☐

tehastesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, mis on ette nähtud saaste ja häiringute vähendamiseks või ärahoidmiseks;

d) ☐

investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

(7)

Investeeringute puhul immateriaalsesse varasse (tehnosiire tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu) kinnitage, et sellise vara puhul on täidetud järgmised tingimused:

a) ☐

seda loetakse amortiseeruvaks varaks;

b) ☐

see on ostetud turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, mida omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

c) ☐

see on kantud ettevõtja varadesse, see jääb abisaaja rajatisse ning seda kasutatakse seal vähemalt viis aastat (164).

Lisaks kinnitage, et juhul, kui kõnealune immateriaalne vara müüakse esimese viie aasta jooksul, siis:

arvatakse müügist saadud tulu abikõlblikest kuludest maha

ning

abisumma makstakse vajadusel täielikult või osaliselt tagasi.

Kui investeering on seotud liidu normatiividega, täitke punkt 8.

(8)

Juhul kui meetme eesmärk on saavutada kõrgem keskkonnakaitse tase, kui liidu normatiivides ette nähtud, kinnitage vastavad väited, (165) tehes kastikesse märke:

a) ☐

kui ettevõtja kohandab oma tegevust riiklike normatiividega, mis on vastu võetud liidu normatiivide puudumisel, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimise lisakuludest, mida riiklikes normatiivides nõutud keskkonnakaitse saavutamine eeldab;

b) ☐

kui ettevõtja kohandab oma tegevust ühenduse normatiividega või nendest rangemate asjaomaste riiklike normatiividega või kohustub täitma ühenduse normatiividest rangemaid nõudmisi, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimise lisakuludest, mida on vaja ühenduse normatiivides ettenähtud keskkonnakaitsest kõrgema kaitse saavutamiseks (166);

c) ☐

kui normatiivid puuduvad, koosnevad abikõlblikud kulud investeerimiskuludest, mida tuleb kanda, et saavutada kõrgem keskkonnakaitse kui see, mida kõnealune ettevõtja või ettevõtjad saavutaksid ilma keskkonnakaitseks antava abita.

5.1.1.2.   Abi osakaal ja lisatoetused

Abi osakaalud, mida on lubatud kasutada erinevate meetmete puhul, leiate EEAG 1. lisast.

(9)

Milline on teatatud meetme suhtes kohaldatav abi osakaalu baasmäär (lisatoetuse puudumisel vt allpool punkt 10)?

(10)

Lisatoetused:

Lisatoetus abistatavas piirkonnas

a)

Kas on ette nähtud lisatoetus seetõttu, et investeering toimub abistatavas piirkonnas (167)?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus (protsendina abikõlblikest kuludest): …

b)

Kinnitage, et kui abi või lisatoetust antakse artikli 107 lõike 3 punktiga a hõlmatud piirkondades, on abi- või toetuskõlblikud üksnes abisaajad, mis asuvad piirkondades, millele on osutatud artikli 107 lõike 3 punktis a, nagu see on sätestatud EEAG punkti 19 lõikes 46:

jah

c)

Kinnitage, et kui abi või lisatoetust antakse artikli 107 lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades, on abi- või toetuskõlblikud üksnes abisaajad, mis asuvad piirkondades, millele on osutatud artikli 107 lõike 3 punktis c, nagu see on sätestatud EEAG punkti 19 lõikes 46:

jah

VKE lisatoetus

d)

Kas teatatud meede hõlmab VKEde lisatoetust (168)?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus (protsendina abikõlblikest kuludest): …

e)

Kinnitage, et abi või toetuse andmise korral väikeettevõtjatele vastavad abisaajad EEAG punkti 19 lõikes 17 sätestatud väikeettevõtja määratlusele:

jah

f)

Kinnitage, et abi või toetuse andmise korral keskmise suurusega ettevõtjatele vastavad abisaajad EEAG punkti 19 lõikes 17 sätestatud keskmise suurusega ettevõtja määratlusele:

jah

Keskkonnahoidliku innovatsiooni lisatoetus

g)

Kas teatatud meede hõlmab keskkonnahoidliku innovatsiooni lisatoetust (169)?

☐ jah

☐ ei

h)

Kui jah, täpsustage lisatoetuse suurus ja selgitage, kuidas on täidetud EEAG punkti 78 alapunti c lõigetes i–iii sätestatud konkreetsed nõuded:

Pakkumismenetlus

i)

Kas abi antakse täielikult konkureeriva pakkumismenetluse alusel (170)?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis esitage konkureeriva pakkumismenetluse üksikasjad ning tõendage vastavust EEAG punkti 19 lõikele 43. Palun lisage menetluse väljakuulutamise teate või selle kavandi koopia:

(11)

Milline on teatatud abimeetme raames toetatavatele projektidele antava abi osakaal kokku protsendina (võttes arvesse abi osakaalu baasmäära ja lisatoetusi)?

5.1.1.3.   Kumuleerimine (Vt EEAG punkt 3.2.5.2)

(12)

Kas teatatud meetme kohast abi kombineeritakse muu abiga?

☐ jah

☐ ei

(13)

Kui vastus punktile 12 on jah, siis kirjeldage kumuleerimise eeskirju, mida kohaldatakse teatatud abimeetme suhtes (vt EEAG punktid 81 ja 82):

(14)

Palun täpsustage, kas teatatud abimeetme puhul kontrollitakse kohaldatavatest kumuleerimise eeskirjadest kinnipidamist:

5.1.2.   Tegevusabi kavad

5.1.2.1.   Tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud energiale

1.

Täpsustage, milliseid taastuvaid energiaallikaid teatatud meetmega toetatakse ning esitage üksikasjalikud andmed.

Biokütuste tootmiseks antav investeerimisabi või tegevusabi on lubatud ainult säästvate biokütuste puhul. Investeerimisabi ei või anda seoses toidukultuuripõhiste biokütustega, tegevusabi võib anda ainult 2020. aasta lõpuni, välja arvatud juhul, kui jaam on juba amortiseerunud. Palun kinnitage, et need tingimused on täidetud (vt EEAG punkt 113).

2.

Kui toetatakse hüdroenergiat, kinnitage kooskõla direktiiviga 2000/60/EÜ (171).

☐ jah

☐ ei

3.

Kui toetatakse jäätmekäitlust, kinnitage, et jäätmehierarhiast peetakse kinni.

☐ jah

☐ ei

Biokütused

4.

Selgitage, kas abi antakse toidukultuuripõhistele biokütustele, ja kui antakse, siis millistel tingimustel (vt EEAG punkt 113).

5.

Kui meetmega soodustatakse biokütuseid, siis kinnitage, et kõik järgmised tingimused seoses toidukultuuripõhiste biokütustega on täidetud:

a)

Tegevusabi toidukultuuripõhistele biokütustele antakse ainult kuni aastani 2020:

☐ jah

☐ ei

b)

Toidukultuuripõhistele biokütustele antakse tegevusabi antakse üksnes jaamade puhul, mis alustasid tegevust enne 31. detsembrit 2013:

☐ jah

☐ ei

ning

c)

Toidukultuuripõhistele biokütustele antav tegevusabi on piiratud üksnes jaamadega, mis ei ole täielikult amortiseerunud:

☐ jah

☐ ei

6.

Täpsustage, kas eksisteerib biokütuste tarne- või segamiskohustus, või kas see on ette nähtud.

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis selgitage ja esitage tõendid, et abi saavate biokütuste suhtes kohaldatakse tarne- või segamiskohustust. Palun selgitage, kas abi saavad biokütused on kallimad kui biokütused, mis võivad turule tulla üksnes kohustusega (ja ilma abita). Täpsema teabe saamiseks vt EEAG punkt 114.

Koostöökokkulepped taastuvenergia direktiivi  (172) raamistikus

7.

Palun täpsustage, kas on olemas koostööleping.

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun selgitage ja esitage üksikasjad koostöölepingu kohta (vt EEAG punkt 122).

5.1.2.1.1.   Tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale (kuni jaama amortiseerumiseni)

8.

Palun kinnitage, et abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseeritud, ning esitage vastavad selgitused.

☐ jah

☐ ei

9.

Palun kinnitage, et varem saadud investeerimisabi arvatakse tegevusabist maha, ning esitage vastavad selgitused.

☐ jah

☐ ei

Selleks et stimuleerida turgude integreerimist, on oluline, et abisaajad müüvad elektrit turul ja peavad täitma turukohustusi (vt EEAG punktid 124 ja 125).

10.

Palun kinnitage, et abi antakse lisaks turuhinnale, mida küsivad otse turul müüvad elektritootjad (vt EEAG punkt 124 lõige a).

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun selgitage üksikasjalikult, kuidas seda tingimust praktikas rakendatakse.

11.

Palun kinnitage, et abisaajad on kohustatud täitma standardseid tasakaalustamiskohustusi.

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun selgitage üksikasjalikult taastuvenergia tootjate suhtes kohaldatavaid tasakaalustamiskohustusi ja teiste tootjate suhtes kohaldatavaid kohustusi (vt EEAG punkt 124 lõige b).

Kui ei, siis kas arvate, et teie riigis ei ole likviidset päevasisest turgu?

☐ jah

☐ ei

Kui ei, siis palun selgitage üksikasjalikult ja põhjendage, miks ei ole kohaldata tasakaalustamiskohustust taastuvenergia tootjate suhtes.

12.

Palun kinnitage, et on olemas meetmed tagamaks, et tootjatel ei oleks stiimulit toota elektrit negatiivsete hindadega (vt EEAG punkt 124 lõige c).

☐ jah

☐ ei

Selgitage üksikasjalikult, kuidas seda praktikas tagatakse.

13.

Kas kavas on ette nähtud toetus jaamadele (välja arvatud tuuleenergiapargid) mille installeeritud elektrivõimsus on alla 500 kW?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas EEAG punktis 124 sätestatud tingimusi kohaldatakse kõnealuste parkide suhtes.

14.

Kas kavas on ette nähtud toetus näidisprojektidele, nagu on määratletud EEAGs? (vt EEAG punkt 127)

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis esitage üksikasjad ja tõendid selle kohta, et sellised projektid vastavad EEAG määratluse kõigile tingimustele (EEAG punkti 19 lõige 45)

Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas EEAG punktis 124 sätestatud tingimusi kohaldatakse näidisprojektide suhtes.

15.

Kas kavas on ette nähtud toetus tuuleenergiaparkidele, mille installeeritud elektrivõimsus on alla 3 MW või 3 tootmisüksust? (vt EEAG punkt 125)

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis täpsustage palun asjaomased pargid, mis on selle sättega hõlmatud.

Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas EEAG punktis 124 sätestatud tingimusi kohaldatakse kõnealuste parkide suhtes.

Üleminekufaasis aastatel 2015 ja 2016 tuleks konkureeriva pakkumismenetluse alusel abi anda vähemalt 5 %–le kavandatavast uuest taastuvatest energiaallikatest saadavast elektrivõimsusest, lähtudes selgetest, läbipaistvatest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest (vt EEAG punktid 124 ja 125).

16.

Palun kinnitage, et abi vähemalt 5 %-le kavandatavast uuest taastuvatest energiaallikatest saadavast elektrivõimsusest antakse konkureeriva pakkumismenetluse raames.

☐ jah

☐ ei

17.

Selgitage üksikasjalikult, kuidas käesolevas punktis sätestatud tingimusi rakendatakse praktikas, sealhulgas arvutuskäik 5 % miinimumi puhul nii 2015. kui ka 2016. aasta kohta.

18.

Alates 1. jaanuarist 2017 antakse tegevusabi põhimõtteliselt konkureeriva pakkumismenetluse käigus ning võttes aluseks selged, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, välja arvatud erandite puhul (vt EEAG punkt 126). Palun kinnitage, et abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse raames.

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun selgitage üksikasjalikult pakkumismenetlust.

Kui ei, siis selgitage, kas kehtib üks järgmistest põhjustest:

a) ☐

abikõlblike projektide väga väike arv;

b) ☐

pakkumismenetluse korral kasvaks toetuste tase;

c) ☐

kaasneks madal projektide elluviimise määr (projektide väljaehitamine);

19.

Palun kirjeldage, põhjendage ja selgitage üksikasjalikult põhjuseid, miks ei kasutata konkureerivat pakkumismenetlust. Palun esitage kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõendid, et sellised asjaolud tegelikult esineksid.

Kui vastus on ei, siis palun täitke punkt 5.1.2.1.2 „Tegevusabi taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia kui elektri jaoks (kuni jaama amortiseerumiseni)”.

20.

Märkige, kas konkureerivad pakkumismenetlused on avatud kõigile elektritootjatele, kes toodavad elektrit taastuvatest energiaallikatest.

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis palun selgitage pakkumismenetluse avatust.

Kui ei, siis selgitage, kas kehtib üks järgmistest põhjustest:

a) ☐

uue innovaatilise tehnoloogia pikaajaline potentsiaal;

b) ☐

mitmekesistamisvajadus;

c) ☐

võrkude piirangud ja stabiilsus;

d) ☐

süsteemi (integratsiooni)kulud;

e) ☐

biomass: vajadus vältida moonutusi toorainete turul;

21.

Palun kirjeldage, põhjendage ja selgitage üksikasjalikult põhjuseid, miks tehakse erand kõigile tootjatele avatud konkureerivast pakkumismenetlusest. Palun esitage kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõendid selle kohta, et tegelikult tekiks olukord, kus esineb üks punktis 20 loetletud põhjus.

22.

Palun kirjeldage, põhjendage ja selgitage üksikasjalikult, miks erandi kohaldamise põhjuseid ei saa arvesse võtta hankemenetluse ettevalmistamisel (vt EEAG punkt 124).

23.

Kas kavas on ette nähtud toetus jaamadele (välja arvatud tuuleenergiapargid) mille installeeritud elektrivõimsus on alla 1 MW?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas kõnealusele rajatisele antakse abi konkureeriva pakkumismenetluse raames.

24.

Kas kavas on ette nähtud toetus näidisprojektidele, nagu on määratletud EEAGs?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas kõnealusele rajatisele antakse abi konkureeriva pakkumismenetluse raames.

25.

Kas kavas on ette nähtud toetus tuuleenergiaparkidele, mille installeeritud elektrivõimsus on alla 6 MW või 6 tootmisüksust?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis esitage üksikasjad asjaomaste rajatiste kohta, mis on selle sättega hõlmatud.

Kui jah, siis selgitage, kas seda kohaldatakse kõikide abisaajate või ainult teatava abisaajate rühma suhtes. Palun täpsustage, kas kõnealusele rajatisele antakse abi konkureeriva pakkumismenetluse raames.

5.1.2.1.2.   Tegevusabi taastuvatest energiaallikatest toodetud muu energia kui elektri jaoks (kuni jaama amortiseerumiseni).

26.

Esitage teave, mis näitab, et tegevusabi energiaühiku kohta ei ületa erinevust teatud tehnoloogia abil energiatootmise tasandatud kogukulude ja asjaomase energialiigi turuhinna vahel:

üksikasjalik analüüs kulude kohta, mis tekivad energia tootmisel asjaomastest taastuvatest allikatest energiatootmise tasandatud kogukulude vormis (173):

üksikasjalik analüüs asjaomase energialiigi turuhinna kohta:

27.

Esitage tõendid, et abi antakse ainult seni, kuni jaam on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseerunud, ning esitage üksikasjalik analüüs amortisatsiooni kohta keskkonnakaitsesse tehtava igat liiki investeeringu kohta: Vt EEAG punkti 131 alapunkt d

28.

Abikavade puhul täpsustage, kuidas tagatakse EEAG punktis 131 alapunktis d nimetatud tingimuse täitmine:

29.

Tegevusabi suuruse määramisel näidake, kuidas tootmiskuludest arvatakse maha kogu investeerimisabi, mida kõnealune ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga:

30.

Kas abi hõlmab ka tavalist kapitalitasuvust?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis esitage üksikasjad ja teave/arvutused, mis näitavad tavalise tasuvuse määra, ning tõendage valitud määra asjakohasus:

31.

Kas tootmiskulusid ajakohastatakse korrapäraselt ja vähemalt korra aastas?

☐ jah

☐ ei

Esitage üksikasjalikud selgitused:

5.1.2.1.3.   Tegevusabi olemasolevatele biomassi kasutavatele käitistele pärast käitise amortiseerimist

Biomassi kasutavale käitisele pärast amortiseerimist antav tegevusabi võib olla siseturuga kokkusobiv, kui liikmesriik tõendab, et tegevuskulud, mida abisaaja kannab pärast jaama amortiseerimist, on siiski suuremad kui asjaomase energia turuhind (EEAG punkt 133).

32.

Palun kinnitage, et abi antakse üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia alusel.

33.

Esitage järgmine teave:

üksikasjalik analüüs biomassist toodetava energia tootmiskulu kohta pärast käitise amortiseerumist:

üksikasjalik analüüs asjaomase energialiigi turuhinna kohta:

meetme üksikasjalik analüüs, mis näitab, et meetme eesmärk on hüvitada vaid erinevus pärast käitise amortiseerimist esinevate tegevuskulude ja selle energialiigi turuhinna vahel:

34.

Kas on olemas järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas abisaaja kantavad tegevuskulud on endiselt suuremad kui energia turuhind.

☐ jah

☐ ei

Kas kõnealust järelevalvemehhanismi ajakohastatakse vähemalt kord aastas?

☐ jah

☐ ei

Palun kirjeldage üksikasjalikult järelevalvemehhanismi.

Biomassi kasutavale käitisele pärast amortiseerimist antavat tegevusabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui liikmesriik tõendab, et hoolimata asjaomase energia turuhinnast on fossiilkütuste kasutamine sisendina majanduslikult soodsam kui biomassi kasutamine (EEAG punkt 134).

35.

Palun kinnitage, et abi antakse üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud energia alusel.

36.

Esitage järgmine teave:

üksikasjalik analüüs biomassist toodetava energia tootmiskulu kohta pärast käitise amortiseerumist:

üksikasjalik analüüs fossiilkütustest toodetava energia tootmiskulu kohta pärast käitise amortiseerumist:

meetme üksikasjalik analüüs, mis näitab, et meetme eesmärk on hüvitada vaid erinevus pärast käitise amortiseerimist esinevate tegevuskulude ning biomassi ja asjaomase fossiilkütuse kasutamise vahel.

37.

Esitage tõendid, et ilma abita toimuks samas käitises üleminek biomassi kasutamiselt fossiilkütuste kasutamisele.

38.

Kas on olemas järelevalvemehhanism, et kontrollida, kas tegevuskulud seoses biomassi kasutamisega on endiselt suuremad kui tegevuskulud asjaomase fossiilkütuse kasutamisel?

☐ jah

☐ ei

39.

Kas kõnealust järelevalvemehhanismi ajakohastatakse vähemalt kord aastas?

☐ jah

☐ ei

Palun kirjeldage üksikasjalikult järelevalvemehhanismi.

5.1.2.1.4.   Sertifikaatidena antav tegevusabi.

40.

Esitage rohelise sertifikaadi või hankesüsteemi üksikasjalik kirjeldus (sealhulgas teave otsustusõiguse ulatuse, haldaja ülesannete, hinnamääramismehhanismi, rahastamismehhanismi, karistusmehhanismi ja ümberjaotusmehhanismi kohta):

41.

Milline on teatatud meetme kestus (174)?

42.

Esitage andmed või arvutused, mis näitavad, et abi on vaja taastuvate energiaallikate elujõulisuse tagamiseks.

43.

Esitage andmed või arvutused, mis näitavad, et abi tervikuna ei too kaasa taastuvenergia kasutamise ülemäärast hüvitamist.

44.

Esitage teave või arvutused, mis näitavad, et abi ei pane taastuvenergia tootjaid loobuma püüdlusest tõsta oma konkurentsivõimet.

45.

Palun esitage teave, mida on nõutud punktis 5.1.2.1.1 „Tegevusabi taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale (kuni jaama amortiseerumiseni)”

46.

Kui tehnilistel põhjustel ei saa EEAG punkte 124 ja 125 kohaldada, siis esitage vastavad andmed või arvutused.

5.1.2.2.   Tegevusabi suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisjaamadele.

47.

Palun märkige punktis 5.1.2.1 nõutud teave, niivõrd kui vastavat alapunkti kohaldatakse:

Abi koostootmisel saadud elektrienergiale kuni jaama amortiseerimiseni, punkt 5.1.2.1.1.

Abi koostootmisel saadud soojusele kuni jaama amortiseerimiseni, punkt 5.1.2.1.2.

Abi koostootmisel saadud soojusele või elektrienergiale kuni jaama amortiseerimiseni, punkt 5.1.2.1.3.

Abi sertifikaatidena, punkt 5.1.2.1.4.

48.

Kinnitage, et tegevusabi suure tõhususega koostootmiseks antakse ainult:

soojus- ja elektrienergiat üldiseks tarbimiseks jagavatele ettevõtjatele juhul, kui kõnealuse elektri- või soojusenergia tootmiskulud ületavad selle turuhinna (175);

koostoodetud elektri- ja soojusenergia tööstuslikuks kasutamiseks, kui tõendatakse, et sel viisil toodetud ühe energiaühiku tootmiskulud on suuremad kui tavapärasel viisil toodetud energiaühiku turuhind (176).

Esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, et kõnealune (kõnealused) tingimus (tingimused) on täidetud:

5.1.2.3.   Tegevusabi energiatõhususe meetmetele.

49.

Esitage teave või arvutused, mis tõendavad, et abi piirdub investeeringust tulenevate täiendavate tootmiskulude hüvitamisega, võttes arvesse energiatõhususest tulenevat tulu (177):

50.

Milline on tegevusabi kestus (178)?

5.1.2.4.   Tegevusabi energiataristule ning süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks.

51.

Esitage teave ja arvutused, mis tõendavad, et abi piirdub investeeringust tulenevate täiendavate tootmiskulude hüvitamisega, võttes arvesse projekti kulusid ja tulusid:

Esitage üksikasjalik rahavoogude ülevaade projekti kestusaja kohta.

Esitage selgitus kasutatud diskonto- ja tulumäärade kohta.

Palun kirjeldage vastupidist stsenaariumi või põhjendage selle puudumist.

52.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise puhul esitage üksikasjad, mis tõendavad, et abi ei lähe CO2 õhku paiskavale käitisele.

53.

Energiataristu puhul on abikõlblikud kulud rahastamispuudujääk. Tõendage, et abi ei ületa rahastamispuudujääki, esitades kasutatud andmete üksikasjalikud arvutused ja põhjendused, nt tulumäär. Vt EEAG punkt 211

54.

Milline on tegevusabi kestus?

5.1.2.5.   Tegevusabi tootmise piisavuse tagamiseks.

55.

Kirjeldage meetmeid, mis on võetud juhusliku kasumi vältimiseks.

56.

Kirjeldage süsteemi, mille puhul hind makstakse tagasi, kui tootmisvõimsus eeldatavasti vastab nõudlusele. Vt EEAG punkt 231

57.

Kas kava aluseks on konkureeriv pakkumismenetlus? Esitage üksikasjalikud selgitused. Vt EEAG punkt 229

58.

Palun kirjeldage kava alusel abi saajate eeldatavat tulumäära.

5.1.2.6.   Tegevusabi kaubeldavate lubadena. Vt EEAG punkt 235

59.

Kinnitage, et abikava vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

a) ☐

abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris või ühel asjaomasel turul, kui nad on sarnases faktilises olukorras;

b) ☐

täielik enampakkumine toob kaasa olulise tootmiskulude suurenemise kõikidele sektoritele või konkreetsete abisaajate kategooriatele;

c) ☐

kaubeldavate lubade süsteem toob kaasa kulude suurenemise, mida ei saa tarbijatele üle kanda, ilma et müük selle tagajärjel märkimisväärselt väheneks;

d) ☐

abi taseme määratlemisel kasutati Euroopa Majanduspiirkonnas parimaid tulemusi saavutanud tehnikat.

Esitage üksikasjad käesolevas punktis nimetatud kriteeriumide kohaldamise kohta:

5.2.   Eraldi teatatav abi – täiendav teave

60.

Üksikabi meetmete puhul esitage teatatud investeerimisprojekti abikõlblike kulude üksikasjalik arvutus (võttes aluseks olukorra, kui abi ei anta), ning esitage asjakohased tõendid:

61.

Palun esitage üksikasjalik kirjeldus iga meetme kohta, millest eraldi teatatakse. Teave ei tohiks olla üldist laadi, nt sektoripõhine, vaid käsitlema üksikut abisaajat.

6.   Negatiivse mõju vältimine

Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.6 ning kus täpsustatud, konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.

6.1.   Riigiabikavad

1.

Palun selgitage, kuidas teatatud abikava põhjustatavaid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi piiratakse miinimumini (vt EEAG punkt 3.2.6):

2.

Kas meede toetab tõhusamaid keskkonnaalaseid tulemusi tõhusamate ja innovaatilisemate tootjate kaudu?

☐ jah

☐ ei

Kui ei, palun selgitage, miks.

3.

Kas abil on moonutav mõju, sest see suurendab või säilitab abisaaja turuvõimu?

4.

Kas abi on kavandatud viisil, mis võimaldab asjaomastel isikutel juurdepääsu meetmele? Palun selgitage, milliseid meetmeid on võetud, et tagada asjakohane juurdepääs.

Abi tootmise piisavuse tagamiseks

5.

Palun selgitage, kuidas meede on kooskõlas EEAG punktiga 233

6.

Selgitage, kuidas võimaldab meede võimsust, mis saaks tõhusalt lahendada tootmise piisavuse probleemi (vt EEAG punkt 232).

6.2.   Eraldi teatatav abi – täiendav teave

7.

Kui abi on tehtud kättesaadavaks ettevõtjatele, esitage selged tõendid negatiivse mõju kohta ettevõtte tasandil. (Vt EEAG punkt 3.2.4.2)

7.   Läbipaistvus

Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt EEAG punkti 3.2.7 ning kus täpsustatud, konkreetsemalt EEAG punkte 3.2–3.6 ja 3.8–3.10.

1.

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on ette nähtud, et abi andev asutus peab avaldama kesksel veebisaidil või mitme veebisaidi andmeid koondaval ühel veebisaidil (näiteks piirkondlikud veebisaidid) teatamisele kuuluvate riigiabikavade kohta vähemalt järgmise teabe: heakskiidetud abikava või üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse ja selle rakendussätete täistekst või link sellele, abi andva(te) asutus(t)e nimi, individuaalsete abisaajata nimed, igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub ja põhiline majandussektor, milles ettevõtja tegutseb. Vt EEAG punkt 3.2.7.

2.

Esitage ühtse veebisaidi link

C osa:   Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamiste kaudu antava abi kokkusobivuse hindamine

Käesoleva osa küsimustele vastamiseks vt eelkõige EEAG punkti 3.2.7.

Palun täitke punkt C1 meetmete puhul, mis puudutavad keskkonnamaksu vähendusi, ja punkt C2 vajaduse korral koos punktiga C3 meetmete puhul, mis puudutavad taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamist.

Palun täitke B osa punkt 7 läbipaistvuse kohta.

C1 osa:   Keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise kaudu antav abi  (179)

1.

Selgitage, kuidas maksuvähendus või -vabastus aitab kaudselt kaasa keskkonnakaitse paranemisele, ning põhjendage, miks maksuvähendus või -vabastus ei õõnesta taotletavat üldist eesmärki:

2.

Kinnitage liidu tasandil ühtlustatud maksude vähenduste ja nendest vabastuste puhul, et:

a) ☐

abi antakse maksimaalselt 10 aastaks;

ning

b) ☐

abisaajate valik põhineb objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumide;

ning

c) ☐

abi antakse kõigile pakkujatele ühes sektoris põhimõtteliselt ühtemoodi, kui nad on sarnases faktilises olukorras;

ning

d) ☐

abisaajad maksavad vähemalt asjaomases kohaldatavas direktiivis sätestatud liidu madalaima maksustamistasemega võrdse summa (180).

Esitage iga abisaajate kategooria puhul tõendid madalaima maksutaseme kohta (tegelikult makstud summa soovitavalt eurodes ja samades ühikutes kui kohaldatavas liidu õigusaktis):

e) ☐

vähendused või vabastused vastavad asjakohastele kohaldatavatele liidu õigusaktidele ning kõnealustes õigusaktides sätestatud piirangutele ja tingimustele.

Viidake asjaomastele sätetele ning esitage asjaomased tõendid:

3.

Kui punktis 2 sätestatud tingimused, mida on nimetatud eespool, on kinnitatud ja nõuetekohaselt põhjendatud, siis ei ole vaja täita käesolevat punkti, välja arvatud juhul, kui need tingimused ei ole täidetud kogu meetme puhul.

4.

Selliste keskkonnamaksude vähendamiste või nendest vabastuste puhul, mida ei ole ühtlustatud või mis on ühtlustatud, kuid mille puhul maksavad abisaajad liidu tasandi maksust madalamat maksu, kinnitage, et abi antakse maksimaalselt kümneks aastaks:

☐ jah

☐ ei

Lisaks esitage järgmised andmed:

vabastusega hõlmatud sektori(te) üksikasjalik kirjeldus:

20 suurimat maksu vähendamiste või vabastamistega hõlmatud abisaajat ning üksikasjalik kirjeldus nende olukorra kohta, eelkõige nende käive, turuosa ja maksubaasi suurus:

5.

Kinnitage, et:

a) ☐

abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris või ühel asjaomasel turul, kui nad on sarnases faktilises olukorras;

ning

b) ☐

vähenduseta keskkonnamaks tooks kaasa olulise tootmiskulude suurenemise kõikidele sektoritele või konkreetsete abisaajate kategooriatele

ning

c) ☐

kui abi ei anta, kantaks oluliselt suuremad tootmiskulud üle tarbijatele ning selle tagajärjel väheneks müük märkimisväärselt (181).

6.

Palun esitage kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tõendid, mis on seotud punktis 2 sätestatud tingimustega, mida on nimetatud eespool:

7.

Palun selgitage, kuidas antakse maksuvähendus või -vabastus (EEAG punkt 174).

8.

Täpsustage, milline järgmistest tingimustest on täidetud.

a)

Kas abisaajad maksavad riiklikust maksust vähemalt 20 %?

☐ jah

☐ ei

Kui ei, siis põhjendage, kuidas on madalam määr õigustatud, arvestades piiratud konkurentsimoonutust:

b)

Kas maksusid vähendatakse või ettevõtjaid vabastatakse maksudest tingimusel, et asjaomane liikmesriik ja abi saavad ettevõtjad või ettevõtjate liidud sõlmivad omavahel lepingud?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis esitage üksikasjalikud selgitused ja tõendid, mis näitavad, et ettevõtjad või ettevõtjate liidud kohustuvad saavutama keskkonnakaitse eesmärke, millel on samasugune mõju kui i) 20 %-lisel riikliku maksumäära või ii) liidu madalaima maksumäära kohaldamisel:

Lisaks kinnitage, et:

a) ☐

liikmesriigid pidasid lepingute sisu üle läbirääkimisi, millega täpsustatakse konkreetsed eesmärgid ja kindel ajakava eesmärkide saavutamiseks;

b) ☐

liikmesriik tagab kõnealuste lepingutega võetud kohustuste sõltumatu ja õigeaegse järelevalve;

c) ☐

kõnealuseid lepinguid vaadatakse korrapäraselt läbi tehnoloogilise ja muu arengu valguses ning nendes sätestatakse tõhus karistuskord, mida kohaldatakse juhul, kui kohustusi ei täideta.

Täpsustage sektorite kaupa eesmärgid ja ajakava ning kirjeldage järelevalve- ja läbivaatamismehhanisme (näiteks kes järelevalvet ja läbivaatusi teostab ja millise intervalliga), samuti karistusmehhanisme:

9.

Juhul kui elektri tootmiseks kasutatavatele energiatoodetele on kehtestatud süsinikdioksiidimaks ning ette on nähtud kompensatsioon kasutatud elektri eest (EEAG punkt 179), siis esitage palun järgmine teave:

a)

Otsene seos heitkogustega kauplemise süsteemi kvoodihinnaga

b)

Abi ülemmäär aja jooksul ja kuidas see vastab osakaaludele, mis on sätestatud liidu heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi eeskirjades (182)

c)

Abisaajate loetelu ja kas nad on abikõlblikud liidu heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi eeskirjade kohaselt

d)

Palun täpsustage, kuidas on ühekordne makse tehtud.

C2 osa:   Abi, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel

1.

Palun selgitage, millised on täiendavad kulud, (183) mis tulenevad taastuvenergia rahastamisest, ja kuidas need kajastuvad kehtestatud elektrihindades. Palun täpsustage.

2.

Palun kinnitage, et meetmega on hõlmatud ainult vähendused taastuvenergia toetuste rahastamisel ja muud kulud ei ole hõlmatud. Palun täpsustage. Need lisakulud ei tohi ületada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia toetuse rahastamist.

Abikõlblikkus

3.

Esitage ülevaade meetme kaudu abi saajatest ja määratlege, millises ulatuses tegelevad abisaajad EEAG 3. lisas osutatud sektorites.

4.

Selles ulatuses, mil abisaajad ei tegele EEAG 3. lisas osutatud sektorites, palun märkige, millises ulatuses tegelevad abisaajad EEAG 5. lisas osutatud sektorites.

5.

Käesolevas punktis osutatud abisaajate puhul tõendage ettevõtjate elektritarbimise intensiivsust (vt EEAG punkt 186). Kasutage võimaluse korral standardseid elektrienergia tarbimise võrdlusaluseid.

6.

Kui abisaajad tegutsevad EEAG 3. lisas või 5. lisas osutatud sektorites:

Tõendage ettevõtjate elektritarbimise intensiivsust. Kasutage võimaluse korral standardseid elektrienergia tarbimise võrdlusaluseid.

Kirjeldage ettevõtjate kaubavahetuse intensiivsust ELi tasandil.

7.

Kinnitage, esitades asjakohased tõendid, et abisaajate valik põhineb objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele konkurentidele, kes tegutsevad ühes sektoris või ühel asjaomasel turul, kui nad on sarnases faktilises olukorras;

Proportsionaalsus

8.

Kinnitage, et abisaajad maksavad täielikult vähemalt 15 % lisakuludest.

9.

Palun kinnitage, kas elektrienergiamahukate ettevõtjate maksimaalsed kohustused on piiratud.

4 % kogulisandväärtusest

0,5 % kogulisandväärtusest (ettevõtjad, kellel elektritarbimise intensiivsus vähemalt 20 %)

Kui jah,

a)

kirjeldage, kuidas on maksimumtase ja kogulisandväärtus arvutatud (vt EEAG 4. lisa).

b)

Selgitage, kas arvutustes on tehtud muudatusi, et katta kõik tööjõukulud (EEAG punkt 191)

c)

Palun selgitage, kuidas sellist piirmäära kohaldatakse kõigi abikõlblike ettevõtjate suhtes.

C3 osa:   Üleminekueeskirjad abi puhul, mida antakse vähendustena taastuvenergia toetamise rahastamisel

Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes siis, kui kava esitati komisjonile enne 1. juulit 2015.

1.

Palun selgitage, kas taastuvenergia toetuse vähendamine või nendest erandite tegemine oli juba kinnitatud enne 1. juulit 2014.

Kui jah, näidake palun, kas pärast 1. juulit 2014 on kavaga ühinenud uued abisaajad.

2.

Esitage ülevaade abisaajatest, kes said meetmest kasu enne 1. juulit 2014.

3.

Palun jagage kõnealused abisaajad kahte rühma: need, kes võivad abi saada EEAG alusel (1. rühm) need, kes ei või abi saada EEAG alusel (2. rühm)

4.

Esitage kohandamiskava, et viia abi järk-järgult kooskõlla abikõlblikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidega, mis on sätestatud C2 osas.

a)

Kirjeldage, kuidas nähakse kavaga ette vähemalt 15 % omaosalus 2019. aastaks punktis 3 osutatud 1. rühma puhul.

b)

Kirjeldage, kuidas nähakse kavaga ette vähemalt 20 % omaosalus 2019. aastaks punktis 3 osutatud 2. rühma puhul.

OSA III.7

Täiendava teabe leht riskifinantseerimisabi kohta

Palun täitke käesolev täiendava teabe leht lisaks üldteabe vormile, et teatada mis tahes abikavast, mis on hõlmatud riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi suunistega (edaspidi „RFG”)  (184).

Mõisted leiate RFG punktist 52.

1.   Kohaldamisala

1.1.   Kavast teatamise põhjused:

a) ☐

Kava ei vasta üldisele grupierandi määrusele (185). Palun nimetage kava õigusliku aluse sellised sätted, mis lähevad kaugemale üldisest grupierandi määrusest, ja märkige, millistest üldise grupierandi määruse sätetest kaugemale minnakse:

b) ☐

Kava ei vasta vähese tähtsusega abi määrusele (186). Palun nimetage põhjused

c) ☐

Kava ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise põhimõttele ühel või mitmel tasandil (investorite, finantsvahendajate ja nende valitsejate ja ettevõtete tasandil, millesse investeering tehakse) (Vt RFG punkt 2.1; laenude puhul osutatakse viitemäärasid käsitlevale teatisele (187) ja garantiide puhul garantiisid käsitlevale teatisele) (188). Palun nimetage põhjused:

d) ☐

Kava ei sisalda abi ja sellest teatatakse õiguskindluse huvides.

1.2.   Teatatud kava reguleerimisala: Kinnitamiseks märgistage vastav kast:

a) ☐

Teatatud abikava võetakse kasutusele finantsvahendajate või alternatiivsete kauplemisplatvormide kaudu, välja arvatud fiskaalstiimulid abikõlblikesse ettevõtjatesse tehtavate otseinvesteeringute puhul (RFG punkt 20).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

b) ☐

Teatatud abikava välistab suurettevõtjad, välja arvatud väikesed või innovaatilised keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (RFG punkt 21).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

c) ☐

Teatatud abikava ei hõlma riskifinantseerimisabi väärtpaberibörsi ametlikus nimekirjas või reguleeritud turu nimekirjas loetletud ettevõtjatele (RFG punkt 22).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

d) ☐

Riskifinantseerimiskava hõlmab erainvestoreid (RFG punkt 23).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

e) ☐

Riskifinantseerimiskavas on sätestatud, et asümmeetrilise riski-tulu jagamise riigi ja erasektori investorite vahel võtavad erainvestorid märkimisväärse riski või saab riik oma investeeringu eest tasu (RFG punkt 24).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

f) ☐

Riskifinantseerimiskava ei saa kasutada väljaostmise toetamiseks (RFG punkt 25).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

g) ☐

Riskifinantseerimiskavas on sätestatud, et riskifinantseerimisabi ei anta raskustes olevatele ettevõtjatele, nagu need on määratletud RFGs. (Pange tähele, et RFGs ei loeta raskustes olevateks ettevõtjateks seitsme aasta jooksul pärast nende esimest äritegevuse raames toimunud müüki, VKEsid, kes pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse täitmist kvalifitseeruvad riskifinantseerimisinvesteeringuteks, välja arvatud juhul, kui nende suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus või kui nende puhul on täidetud siseriiklikes õigusnormides sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt võib võlausaldajate taotluse alusel algatada kollektiivse maksejõuetusmenetluse).

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

h) ☐

Riskifinantseerimiskava ei hõlma abi ettevõtjatele, kes on saanud ebaseaduslikku riigiabi, mida ei ole veel täielikult tagasi makstud (RFG punkt 26).

i) ☐

Riskifinantseerimiskava ei kohaldata abi suhtes, mida antakse kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse toimuva ekspordiga seotud tegevuse toetamiseks, täpsemalt abi suhtes, mis on vahetult seotud eksporditavate kogustega, jaotusvõrgu loomise ja toimimisega või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ega abi suhtes, mille saamise tingimuseks on omamaiste toodete eelistamine importtoodetele (RFG punkt 27).

j) ☐

Riskifinantseerimiskavast abi saamise tingimuseks ei ole see, et kasutatakse riigisiseselt toodetud kaupu või riigisiseselt osutatavaid teenuseid; kava ei riku asutamisvabadust, kus abi suhtes on kehtestatud kohustus, et finantsvahendajate, nende valitsejate või lõplike abisaajate peakontor peab olema asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle peab sinna kolima.

2.   Kava kirjeldus

2.1.   Kava eelarve:

Milline on riskifinantseerimisinvesteeringute summa (sealhulgas nii avaliku kui ka erasektori osa) sihtrühma kuuluva ettevõtja kohta, kogu investeerimistsükli jooksul iga kava alusel abi saava ettevõtja puhul, st mitte aasta kohta? Täpsustage:

Kui suur on kava aastaeelarve? …

Kui suur on abimeetme üldeelarve kogu selle kestuse jooksul? Täpsustage:

Kui suur(ed) on kava alusel loodud investeerimisfond(id)? …

Kas kava kaasrahastatakse liidu vahenditest (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, muud allikad)? Täpsustage:

2.2.   Kava kestus:

a)

Milline on kava kestus? (Palun märkige selle jõustumise ja lõppemise kuupäev) …

b)

Milline on investeerimisperioodi kavandatav kestus? …

c)

Milline on hoidmisperioodi kavandatav kestus? …

2.3.   Ettevõtjad, kes on lõplikud abisaajad:

Eelhindamine näitab, (189) et kava on vaja suunata järgmistele ettevõtjatele kui lõplikele abisaajatele (RFG punkt 63–79) (palun täpsustage):

a) ☐

väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad i), kellel on kuni 499 töötajat ning ii) kelle aastakäive ei ületa 100 miljonit eurot või kelle aastabilanss ei ületa 86 miljonit eurot). Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

b) ☐

Innovaatilised keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, kelle töötajate arv ei ületa 1 500 ja kelle teadus- ja arendustegevusega ning innovatsiooniga seotud kulud, nagu on määratletud üldises grupierandi määruses, moodustavad a) vähemalt 15 % tema kõigist tegevuskuludest vähemalt ühel aastal esimesele riskifinantseerimise raames tehtud investeeringule eelnenud kolme aasta jooksul või b) vähemalt 10 % aastas tema kõigist tegevuskuludest esimesele riskifinantseerimise raames tehtud investeeringule eelnenud kolme aasta jooksul; Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

c) ☐

Ettevõtjad, kes saavad algse riskifinantseerimisinvesteeringu hiljem kui seitse aastat pärast nende esimest äritegevuse käigus toimunud müüki. Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

d) ☐

Ettevõtjad, kes vajavad riskifinantseerimisinvesteeringut (sealhulgas avalikke ja erainvesteeringuid) üle 15 miljoni euro, mis on grupierandi määruses sätestatud ülemmäär; Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

e) ☐

Alternatiivsed kauplemisplatvormid, mis ei vasta üldise grupierandi määruse artiklis 23 sätestatud tingimustele; Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

f) ☐

Muu:

Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

2.4.   Finantsinstrumendid: Eelhindamine näitab vajadust järgmiste ülesehituse parameetrite järele, mis ei vasta üldisele grupierandi määrusele (RFG punktid 80–86):

a) ☐

Sõltumatute erainvestorite osalus on väiksem üldise grupierandi määruse artikli 21 lõikes 10 nõutud määradest (RFG punktid 80–81).

Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused, miks on määrad väiksemad üldises grupierandi määruses sätestatutest:

b) ☐

Finantsinstrumendid, mille ülesehituse parameetrid ületavad üldises grupierandi määruses sätestatud künniseid st riikliku investori risk on suurem, kui lubatud üldise grupierandi määrusega (RFG punktid 82–83).

Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused, miks ületavad ülesehituse parameetrid üldises grupierandi määruses sätestatuid:

c) ☐

Muud finantsinstrumendid peale garantiide, mille puhul valitakse investoreid, finantsvahendajaid ja nende valitsejaid nii, et eelistatakse langusriski kaitset asümmeetrilisele kasumi jagamisele

Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

d) ☐

Muu: …

Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

2.5.   Fiskaalinstrumendid: eelhindamine näitab vajadust järgmiste ülesehituse parameetrite järele, mis ei vasta üldisele grupierandi määrusele:

a) ☐

fiskaalstiimulid juriidilisest isikust investoritele, sealhulgas kaasinvestoritena tegutsevatele finantsvahendajatele või nende valitsejatele.

Esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

b) ☐

Fiskaalstiimulid juriidilisest isikust investoritele, et investeerida VKEdesse alternatiivse kauplemisplatvormi kaudu.

Esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

c) ☐

Muu: …

Esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja kohased põhjendused:

2.6.   Meetmes osalevad erainvestorid omakapitali, laenude või garantiidega:

a)

Kirjeldage erainvestoreid (nt juriidilisest isikust investorid, füüsilised isikud jne):

b)

Kas erainvestorid pakuvad omakapitali, laene või garantiisid finantsvahendaja tasandil (nt fondifondid) või lõplike abisaajate tasandil? Täpsustage: …

c)

Kas kava rakendavad finantsvahendajad kaasinvesteerivad (ja seetõttu võib neid käsitada erainvestoritena)?

jah Kui jah, palun täpsustage. …

ei

2.7.   Kava rakendavad finantsvahendajad:

(Vt RFG punktis 52 esitatud laia määratlust; see hõlmab nii juriidilise isiku staatusega kui ka staatuseta fonde)

a)

Täpsustage kava rakendavate finantsvahendajate laad:

b)

Kas meetme rakendamisega on seotud „volitatud üksus” (nagu see on määratletud RFG punkti 52 alapunktis v)?

jah Kui jah, siis palun täpsustage: …

ei

c)

Kas volitatud üksus investeerib koos liikmesriigiga omavahenditest?

jah Kui jah, esitage viide õiguslikule alusele, mis lubab volitatud asutusel sellist kaasinvesteeringut teha:

Ei. Kui ei, siis selgitage meetodit, mille abil arvutatakse hüvitis meetme rakendamise eest, et välistada ülemäärase hüvitise maksmine:

d)

Kas volitatud üksus on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse abil või on otse määratud? Täpsustage:

e)

Kas volitatud üksus valitseb fondi või fonde, mille kaudu rahastatakse riskifinantseerimiskava?

☐ jah

☐ ei

f)

Meetme rakendamise eest vastutava fondivalitseja tunnused finantsvahendaja tasandil:

g)

Kui kavasse on kaasatud mitu finantsvahendajat (sealhulgas fondifondi), siis esitage kogu asjakohane teave iga finantsvahendaja tasandi kohta:

2.8.   Kas peale abi andva ametiasutuse, abi saavate ettevõtjate, eespool nimetatud kava rakendavate finantsvahendajate ja kavaga seotud erainvestorite on kavasse kaasatud muud osalised?

jah Kui jah, palun täpsustage …

ei

2.9.   Instrumentide üksikasjalik kirjeldus:

Märkus:

Parema arusaadavuse huvides lisage joonis, mis kirjeldab programmi struktuuri ja selle instrumente, märkides kõik osalised ja nende kaasatuse taseme, ning vajaduse korral ka lisa, milles võetakse kokku teatatud abikava üldine ülesehitus.

Kirjeldage ülesehituse parameetreid, mida olete kasutanud, et mõjutada potentsiaalseid finantsvahendajaid väljendama oma huvi riskifinantseerimiskavas osalemiseks, vastates käesolevas punktis esitatud üksikasjalikele küsimustele.

2.9.1.   Finantsinstrumendid

Riskifinantseerimisabi meetmed rahastamisvahendite kujul tuleb kasutusele võtta finantsvahendajate kaudu (RFG punkt 20). Kõnealused meetmed koosnevad vähemalt riigi sekkumisest finantsvahendajate kasuks ja finantsvahendajate riskifinantseerimisinvesteeringutest lõplikusse abisaajasse.

2.9.1.1.   Sekkumine finantsvahendajate tasandil

A)   Riigi sekkumine finantsvahendajate tasandil

Riik annab finantsvahendajatele järgmist (palun märkida ja täita vastavalt vajadusele):

☐   RIIGIPOOLSED OMAKAPITALI (SEALHULGAS KVAASIKAPITALI) SÜSTID FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL

1.

Esitage järgmine teave:

Kapitalisüsti tingimused (lisage ka kapitalisüsti võrdlus turutingimustega):

Finantsvahendaja liik: …

Finantsvahendaja rahastamisstruktuuri liik (nt investeerimisfond koos avaliku ja erasektori protsentidega; mitmetasandiline fondifond, millel on spetsiaalsed allfondid; tehingupõhine avalik kaasrahastamine koos erainvestoritega) (Palun kirjeldage üksikasjalikult):

2.

Kvaasikapitali puhul kirjeldage palun üksikasjalikult kavandatud instrumendi liiki:

3.

Kui on olemas erasektori osalus (nt erainvestorid pakuvad samuti koos riigiga omakapitali finantsvahendajale):

Märkige avaliku ja erasektori investorite osaluse määr:

Märkige osalevate erainvestorite jaoks ette nähtud sooduskohtlemise liik, nagu on kirjeldatud osalemiskutses (palun täpsustage):

Kasumile suunatud stiimulid: …

Langusriski kaitse: …

Kui ei järgita kahjumi jagamisel võrdse kohtlemise põhimõtet ja meetmed ulatuvad kaugemale üldises grupierandi määruses sätestatud piiridest, esitage majanduslikud tõendid ja põhjendused, osutades eelhinnangule (RFG punkt 110):

Kui see on asjakohane, märkige palun, kas esimese järjekoha kahjul, mida kannab riiklik investor, on ülemmäär (RFG punkt 110):

jah Palun täpsustage, kuidas on ülemmäär kindlaks määratud:

ei Palun selgitage:

4.

Milline on riikliku investori strateegia?

Selgitage, kuidas valitud instrument toetab riikliku investori soovitavate poliitiliste eesmärkide saavutamist:

5.

Kirjeldage, kuidas on instrument kavandatud, et tagada finantsvahendaja investeerimisstrateegiast ja riigi poliitilistest eesmärkidest tulenevate huvide ühtsus:

6.

Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia omakapitaliinvesteeringutest ja selgitage, kuidas on strateegiliselt planeeritud riikliku investori väljumine:

7.

Muu asjakohane teave:

☐   RAHASTATUD VÕLAINSTRUMENDID: LAENUINSTRUMENDID (EDASPIDI „LAENUD”) FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL

1.

Esitage järgmine teave:

Laenude liik (nt allutatud laen, portfelli riskijagamine): esitage üksikasjalikud selgitused: …

Meetmega seotud laenude tingimused (lisage ka laenude võrdlus turutingimustega):

Laenu maksimaalne suurus: …

Laenu maksimaalne kestus: …

Tagatis või muud nõuded: …

Muu asjakohane teave: …

2.

Esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, mis keelavad abi olemasolevate laenude refinantseerimiseks (RFG punkt 115):

3.

Kui kõnealusel tasandil on olemas erasektori osalus (nt erainvestorid pakuvad samuti koos riigiga laenu finantsvahendajale):

Märkige avaliku ja erasektori investorite/laenuandjate osaluse määr:

Eelkõige portfelli riskijagamislaenude puhul, milline on valitud finantsvahendaja kaasinvesteerimise määr? Pange tähele, et see ei tohiks olla madalam kui 30 % aluseks oleva laenuportfelli väärtusest (RFG punkt 114)? … %

Palun kirjeldage riskide ja tulude jagamist riiklike ja erainvestorite või laenuandjate vahel:

Kui riiklik investor eeldab esimese järjekoha kahju, siis milline on selle ülemmäär? (Pange tähele, et on soovitav, et selline ülemmäär ei ületa 35 % (RFG punkt 113)) Ülemmäär … %.

Kui riiklik investor/laenuandja eeldab esimese järjekoha kahju, mis ületab üldises grupierandi määruses sätestatud ülemmäära (25 %), tuleb seda põhjendada, osutades tõsisele turutõrkele, mis on tuvastatud eelhindamisega (RFG punkt 113). Palun esitage kokkuvõte kõnealusest põhjendusest:

Kui on muid riskide vähendamise mehhanisme erasektori investorite/laenuandjate jaoks, palun selgitage:

4.

Milline on edasikandmise mehhanism (nagu on nõutud RFG punktis 104), millega tagatakse, et finantsvahendaja kannab kõik riigilt saadud eelised üle lõplikule abisaajale? Milliseid nõudeid peab finantsvahendaja kohaldama (nt intressimäär, tagatis, riskiklass) lõplike abisaajate suhtes (esitage konkreetsed üksikasjad)? Samuti täpsustage, mil määral läheb meetme alusel koostatav portfell kaugemale finantsvahendaja standardsest krediidiriski poliitikast.

5.

Milline on riikliku investori strateegia?

Selgitage, kuidas valitud instrument toetab riikliku investori soovitavate poliitiliste eesmärkide saavutamist:

6.

Kirjeldage, kuidas on instrument kavandatud, et tagada finantsvahendaja investeerimisstrateegiast ja riigi poliitilistest eesmärkidest tulenevate huvide ühtsus:

7.

Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia laenuinstrumendist ja selgitage, kuidas on strateegiliselt planeeritud riikliku investori väljumine:

8.

Muu asjakohane teave:

☐   RAHASTAMATA VÕLAINSTRUMENDID: RIIKLIKUD GARANTIID FINANTSVAHENDAJATE TASANDIL LÕPLIKE ABISAAJATEGA TEHTAVATE TEHINGUTE JAOKS

1.

Esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles nõutakse, et garantiiga hõlmatud abikõlblikud tehingud peavad olema riski finantseerimiseks algatatud uued abikõlblikud laenutehingud, sealhulgas liisinguinstrumendid, samuti kvaasiomakapitali investeerimisinstrumendid, välja arvatud omakapitaliinstrumendid (RFG punkt 116): …

2.

Kas finantsvahendajatele antavad garantiid katavad aluseks olevate tehingute portfelli ja mitte ühte tehingut?

☐ jah

☐ ei

3.

Garantii liik:

Ülemmäär: garantii ülemmäär on … %

(Pange tähele, et sellist ülemmäära kohaldatakse finantsvahendajate valduses olevate portfellide suhtes ning on soovitav, et ülemmäär ei ületa 35 % (RFG punkt 118); Põhjendage kõnealust määra:

Lisaks märkige täpsustamiseks, kas:

a) ☐

Ülemmäär hõlmab ainult oodatavat kahjumit; või

b) ☐

Ülemmäär hõlmab ka ettenägematut kahjumit; Sellisel juhul näidake, kuidas garantii hind kajastab seda täiendavat riskikatet: …

Ülemmäärata; Sellisel juhul põhjendage vajadust ja näidake, kuidas garantii hind kajastab seda täiendavat riskikatet:

Vastugarantii (garantii garantiiasutusele)

Muu: täpsustage:

4.

Garantiimäär (riikliku investori kahjumi katmise protsent iga aluseks oleva tehingu puhul (vt määratlust RFG punkti 52 alapunktis xvi ja pange tähele, et garantiimäär ei tohi ületada 90 % (RFG punkt 117)): … %;

Palun põhjendage sellist kaetuse määra:

5.

Aluseks olevate tehingud, mis on garantiiga kaetud:

Aluseks olevate tehingute laad: …

Aluseks olevate tehingute nimiväärtus kokku (eurodes): …

Aluseks oleva tehingu maksimaalne nimiväärtus lõpliku abisaaja kohta: …

Aluseks olevate tehingute kestus: …

Aluseks oleva tehingu muud olulised omadused (riskitase, muu): …

6.

Palun kirjeldage garantii muid omadusi (lisage ka kõnealuse garantii võrdlus turutingimustega):

Garantii maksimaalne kestus: …(Pange tähele, et see ei tohiks tavaliselt olla pikem kui 10 aastat (RFG punkt 119)

Esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, millega on ette nähtud, et garantiid vähendatakse, kui finantsvahendaja ei lisa portfelli minimaalset investeeringut konkreetse perioodi jooksul; ja et kasutamata summade eest nõutakse tasu: …

Kas on ette nähtud garantiitasu?

☐ jah

☐ ei

Täpsustage, milline pool peab maksma garantiitasu:

Palun kirjeldage üksikasjalikult hinna kujunemist:

Muu:

7.

Milline on edasikandmise mehhanism (nagu on nõutud RFG punktis 104), millega tagatakse, et finantsvahendaja kannab kõik riigilt saadud eelised üle lõplikule abisaajale? Milliseid nõudeid peab finantsvahendaja kohaldama (nt intressimäär, tagatis, riskiklass) lõplike abisaajate suhtes (esitage konkreetsed üksikasjad)? Samuti täpsustage, mil määral läheb meetme alusel koostatav portfell kaugemale finantsvahendaja standardsest krediidiriski poliitikast.

8.

Milline on riikliku investori strateegia?

Selgitage, kuidas valitud instrument toetab riikliku investori soovitavate poliitiliste eesmärkide saavutamist:

9.

Kirjeldage, kuidas on instrument kavandatud, et tagada finantsvahendaja investeerimisstrateegiast ja riigi poliitilistest eesmärkidest tulenevate huvide ühtsus:

10.

Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia laenuinstrumendist ja selgitage, kuidas on strateegiliselt planeeritud riikliku investori väljumine:

11.

Muu asjakohane teave:

☐   MUUD FINANTSINSTRUMENDID

Palun kirjeldage meetmega koos rakendatavat finantsinstrumenti ja kirjeldage üksikasjalikult kõiki eespool punktis 2.9.1.1 esitatud elemente niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad valitud finantsinstrumendi puhul:

B)   Finantsvahendajate sekkumine finantsvahendajate järgmistesse tasanditesse

Võib esineda olukordi (sh fondifondide puhul), kui riik annab omakapitali, laenusid või garantiisid finantsvahendajatele, kes omakorda annavad omakapitali, laenusid või garantiisid järgmistele finantsvahendajatele, kes lõpuks teevad riskifinantseerimisinvesteeringu lõplikesse abisaajatesse. Sellistel juhtudel, kui kavas osaleb kaks või rohkem finantsvahendajate tasandit, esitage kogu punktis 2.9.1.1.A nõutud asjakohane teave omakapitali/laenude/garantiide/muude finantsinstrumentide kohta iga täiendava finantsvahendaja tasandil, kui see on asjakohane:

2.9.1.2.   Finantsvahendajate riskifinantseerimisinvesteeringud lõplikesse abisaajatesse

Riskifinantseerimisinvesteeringud lõplikesse abisaajatesse esinevad järgmisel kujul (palun märkige ja täitke vastavalt vajadusele):

☐   FINANTSVAHENDAJATE OMAKAPITALI (SH KVAASIKAPITALI) INVESTEERINGUD LÕPLIKESSE ABISAAJATESSE

a)

Kvaasikapitali puhul kirjeldage palun üksikasjalikult kavandatud instrumendi liiki:

b)

Kirjeldage üksikasjalikult omakapitaliinvesteeringu tingimusi (lisage ka omakapitaliinvesteeringu võrdlus turutingimustega):

c)

Kirjeldage finantsvahendaja tehtavate investeeringute kõiki üksikasju, sealhulgas nõudeid, millele rahastamiskõlbliku finantsvahendaja investeerimisstrateegia peab vastama:

d)

Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia omakapitaliinvesteeringust:

e)

Kui on olemas erasektori osalus (nt erainvestorid pakuvad samuti omakapitali lõplikule abisaajale):

Palun märkige erasektori osaluse määr: …

Märkige osalevate erainvestorite jaoks ette nähtud sooduskohtlemise liik, nagu on kirjeldatud osalemiskutses (palun täpsustage):

Kasumile suunatud stiimulid: …

Langusriski kaitse: …

Kui ei järgita kahjumi jagamisel võrdse kohtlemise põhimõtet ja meetmed ulatuvad kaugemale üldises grupierandi määruses sätestatud piiridest, esitage majanduslikud tõendid ja põhjendused, osutades eelhinnangule (RFG punkt 110): …

Kui see on asjakohane, märkige palun, kas esimese järjekoha kahjul, mida kannab riiklik investor, on ülemmäär (RFG punkt 110):

jah. Palun täpsustage, kuidas on ülemmäär kindlaks määratud:

ei. Palun selgitage:

☐   RAHASTATUD VÕLAINSTRUMENDID: FINANTSVAHENDAJATE LAENUD LÕPLIKELE ABISAAJATELE

Laenude liik: esitage üksikasjalikud selgitused:

Meetmega seotud laenude tingimused (lisage ka laenude võrdlus turutingimustega):

Laenu maksimaalne suurus abisaaja kohta: …

Laenude maksimaalne kestus: …

Esitage üksikasjalik selgitus instrumendi kestuse kohta või väljumisstrateegia laenuinstrumendist:

Lõplike abisaajate riskitase: …

Tagatis või muud nõuded: …

Muu asjakohane teave: …

Kui kõnealusel tasandil on olemas erasektori osalus (nt erainvestorid pakuvad samuti laenu lõplikule abisaajale):

Palun märkige erasektori osaluse määr: …

Palun kirjeldage riskide ja tulude jagamist riiklike ja erainvestorite vahel:

Kui riiklik investor eeldab esimese järjekoha kahju, siis milline on selle ülemmäär? Ülemmäär … %. (Pange tähele, et on soovitav, et selline ülemmäär ei ületa 35 % (RFG punkt 113))

Kui riiklik investor/laenuandja eeldab esimese järjekoha kahju, mis ületab üldises grupierandi määruses sätestatud ülemmäära (25 %), põhjendage, osutades tõsisele turutõrkele, mis on tuvastatud eelhindamisega (RFG punkt 113) ning esitage põhjenduse kokkuvõte …

Kui on muid riskide vähendamise mehhanisme erasektori investorite/laenuandjate jaoks, palun selgitage: …

☐   RAHASTAMATA VÕLAINSTRUMENDID: FINANTSVAHENDAJATE GARANTIID LÕPLIKELE ABISAAJATELE

1.

Palun kirjeldage üksikasjalikult garantii laadi ja tingimusi (lisage ka kõnealuse garantii võrdlus turutingimustega):

2.

Esitage viide õigusliku aluse vastavale sättele, milles nõutakse, et garantiiga hõlmatud abikõlblikud tehingud peavad olema riski finantseerimiseks algatatud uued abikõlblikud laenutehingud, sealhulgas liisinguinstrumendid, samuti kvaasiomakapitali investeerimisinstrumendid, välja arvatud omakapitaliinstrumendid (RFG punkt 116):

3.

Märkige aluseks olevate tehingute laad ja tingimused:

☐   MUUD FINANTSINSTRUMENDID

Palun kirjeldage finantsinstrumenti, mida meetmega soovitakse rakendada, ja kirjeldage üksikasjalikult kõiki eespool punktis 2.9.1.2 esitatud elemente niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad valitud finantsinstrumendi puhul:

2.9.2.   Fiskaalinstrumendid:

Palun täitke käesolev punkt iga maksusoodustuse kohta:

Maksusoodustus on antud järgmiseks:

a) ☐

Otseinvesteeringud ettevõtjatesse

b) ☐

Kaudsed investeeringud ettevõtjatesse (st finantsvahendajate kaudu)

c) ☐

Alternatiivse kauplemisplatvormi kaudu tehtud kaudsed investeeringud ettevõtjatesse

Maksusoodustus on antud:

a) ☐

juriidilistest isikutest investoritele

b) ☐

füüsilistest isikutest investoritele investeeringute puhul, mis jäävad üldise grupierandi määruse reguleerimisalast välja:

Maksusoodustuse vorm:

a) ☐

maksubaasi suhtes kohaldatava tulumaksu vähendamine

b) ☐

tulumaksusoodustus tasumisele kuuluva maksukohustuse suhtes

c) ☐

kapitali kasvutulu maksusoodustus

d) ☐

dividendide maksuvabastus

e) ☐

muu:

Kirjeldage üksikasjalikult tingimusi, millele investeering peab vastama maksustiimulist kasu saamiseks:

Kirjeldage üksikasjalikult maksusoodustuse arvutuskäiku (sealhulgas maksimaalne protsendimäär investeeritud summast, mille investor saab maksusoodustusena tagasi nõuda, maksimaalne maksusoodustuse summa, mille võib investori maksukohustustest maha arvata, jne):

Osutades eelhinnangule, esitage majanduslikud tõendid ja põhjendused abikõlblike ettevõtjate kategooria kohta (RFG punkt 121):

Esitage tõendid, et abikõlblike ettevõtjate valimine toimub hästi struktureeritud investeerimisnõuete kogumi alusel, mis on asjakohase kanali kaudu avaldatud ning milles esitatakse selliste abikõlblike ettevõtjatetunnused, kes seisavad silmitsi tõendatud turutõrkega. (RFG punkt 123):

Maksusoodustuse maksimaalne kestus: …(Pange tähele, et maksukavad ei tohiks tavaliselt olla pikemad kui 10 aastat (RFG punkt 124)).

Palun selgitage riigi maksusüsteemi eritunnuseid, mis on vajalikud maksustiimulitäielikuks mõistmiseks:

Kirjeldage mis tahes seotud või sarnaseid või asjaomaseid fiskaalstiimuleid, mis on liikmesriigis juba olemas, ning nende vastasmõju teatatud maksusoodustusega:

Kas maksustiimulit on võimalik kasutada kõigil nõutud kriteeriumidele vastavatel investoritel, diskrimineerimata neid asutamiskohast lähtuvalt (RFG punkt 126)?

☐ jah

☐ ei

Esitage tõendid piisava avalikustamise kohta seoses maksustiimuli reguleerimisala ja tehniliste parameetritega (sh ülempiir ja piirmäärad, maksimaalne investeering) (RFG punkt 126): …

Kas koguinvesteering igasse abisaavasse ettevõtjasse ületab üldise grupierandi määrusega kehtestatud riskifinantseerimise ülemmäära (RFG punkt 149)?

☐ jah

☐ ei

Kas abikõlblikud aktsiad on abikõlbliku ettevõtja emiteeritud uued täisriskiga lihtaktsiad, nagu on määratletud eelhinnangus, ning neid peab hoidma vähemalt kolm aastat (RFG punkt 150)?

jah

ei. Kui ei, siis esitage üksikasjad:

Kas maksusoodustus on kättesaadav investoritele, kes ei ole sõltumatud ettevõtjast, kellesse investeeritakse (RFG punkt 150)?

ei

jah Kui jah, palun esitage üksikasjad:

Milline on maksimaalne protsent abikõlblikesse ettevõtjatesse investeeritud summast, mille suhtes tulumaksusoodustust saab (RFG punkt 151)?: (pange tähele, et peetakse mõistlikuks, kui maksusoodustus ei ületa 30 % investeeritud summast) … %

Kas maksusoodustus võib ületada investori maksimaalset tulumaksukohustust, mis kehtis enne maksumeetme võtmist?

ei

jah Kui jah, palun esitage üksikasjad: …

Kui meetmega on ette nähtud mitut liiki maksustiimuleid, täitke palun eespool punktis 2.9.2 esitatud küsimused iga abi liigi kohta.

2.9.3.   Alternatiivseid kauplemisplatvorme toetavad meetmed:

Olemasolev platvorm:

jah

ei, loodav platvorm.

Kas platvormi puhul on tegemist olemasoleva börsi allplatvormi või tütarettevõtjaga või kas platvorm saab selleks?

jah. Kui jah, palun täpsustage:

ei

Kas liikmesriigis on juba olemas alternatiivsed kauplemisplatvormid (RFG punkt 129)?:

jah Kui jah, palun täpsustage:

ei

Kas platvorm on loodud ja tegutseb mitmes liikmesriigis (RFG punkt 128)?

jah Kui jah, palun täpsustage:

ei

Platvormil kaubeldavate ettevõtjate liik:

Esitage koos käesoleva teatisega:

Tõendid selle kohta, et enamik finantsinstrumente, millega alternatiivsel kauplemisplatvormil kaubelda tohib, on või saavad olema VKEde emiteeritud.

Platvormi korraldaja esitatud äriplaani koopia, milles on näidatud, et abisaav platvorm suudab muutuda isemajandavaks vähem kui kümne aastaga. (RFG punkt 127).

Usutavad stsenaariumid, milles võrreldakse olukordi, millega kaubeldavad ettevõtjad seisaksid silmitsi platvormi puudumisel, et saada juurdepääs vajalikule rahastamisele (RFG punkt 127).

Olemasolevate platvormide puhul platvormi kavandatud äristrateegia koopia, milles on näidatud, et kuna noteeringuid tehakse stabiilselt vähe ja sellest tulenevalt on puudu likviidsusest, tuleb asjaomast platvormi lühiajaliselt toetada olenemata selle pikaajalisest elujõulisusest (RFG punkt 129).

Meetme vorm:

Fiskaalstiimulid juriidilisest isikust investoritele seoses nende riskifinantseerimisinvesteeringutega, mis tehakse alternatiivse kauplemisplatvormi kaudu abikõlblikesse ettevõtjatesse: Palun täitke punkt 2.9.2. fiskaalinstrumentide kohta.

Toetus platvormi korraldajatele:

Platvormi korraldaja on: väikeettevõtja või suurem kui väikeettevõtja

Meetme ülemmäär: … eurot.

Kas ülemmäär on suurem kui üldise grupierandi määruse alusel lubatud stardiabi?

☐ jah

☐ ei

Platvormi loomisel esinenud investeerimiskulud: … eurot.

Kas korraldajale antav abi ületab 50 % kõnealustest investeerimiskuludest (RFG punkt 153)?

☐ jah

☐ ei

Kui mitu aastat pärast platvormi käivitamist on lubatud abi anda?

Platvormide puhul, mis on olemasoleva börsi allplatvormid või tütarettevõtjad või saavad selleks, esitage tõendeid rahastamise vähesuse kohta kõnealuse allplatvormi puhul:

Muu asjakohane teave:

3.   Lisateave abikava siseturuga kokkusobivuse hindamise kohta

3.1.   Panus ühise eesmärgi saavutamisse ja riikliku sekkumise vajadus (RFG osad 3.2 ja 3.3)

Riskifinantseerimiskava on põhjendatud ainult siis, kui sellega soovitakse kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid, kui on olemas rahastamisvajak, mis mõjutab teatavaid ettevõtjaid konkreetses arenguetapis, geograafilises piirkonnas ja vajaduse korral majandussektoris.

Palun esitage koos käesoleva teatisega põhjalik eelhinnang, milles tõendatakse konkreetset turutõrget.

3.1.1.   Teave eelhinnangu kohta (RFG punktid 65–66):

Eelhindamise kuupäev: …

Hindamise viis läbi: …

Sõltumatu üksus; või

järgmise ametiasutusega seotud üksus:

Andmed, millel hinnang põhineb:

Palun kinnitage, et eelhindamine põhineb andmetel, mis hõlmavad 5 aastat enne riskifinantseerimismeetmest teatamist: ☐

Riskifinantseerimiskava rahastatakse osaliselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning hinnang on koostatud vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 (ühissätete määruse) (190) artikli 37 lõikele 2: ☐

3.1.2.   Riskifinantseerimiskava eelhindamisel kindlaks tehtud konkreetsed poliitilised eesmärgid ja tulemuslikkuse näitajad (RFG punktid 58–59):

Loetlege konkreetsed poliitilised eesmärgid ja osutage eelhinnangu asjakohasele punktile:

Loetlege määratletud tulemusnäitajad (vt näiteid RFG punktis 58) ja osutage eelhinnangu asjakohasele punktile:

3.1.3.   Eelhinnangus esitatud majanduslikud tõendid ja põhjendused selle kohta, miks on vaja riigi sekkumist (RFG punkt 3.3): vt käesoleva vormi punktid 2.3, 2.4 ja 2.5.

3.2.   Riskifinantseerimiskava asjakohasus ja ergutav mõju (RFG punktid 3.4 ja 3.5)

3.2.1.   Üldine:

A)

Osutades eelhinnangule, selgitage palun, miks olemasolevad ja kavandatavad riiklikud ja liidu poliitikameetmed, mille eesmärk on samade kindlaksmääratud turutõrgete kõrvaldamine, ei suuda turutõrkeid piisavalt kõrvaldada (RFG punktid 90–91):

B)

Selgitage, miks kavandatav riigiabimeede on kõige asjakohasem, et tagada tõhus rahastamisstruktuur (RFG punktid 92–93):

3.2.2.   Finantsinstrumentide puhul kohaldatavad tingimused (RFG 3.4.2):

1.

Erasektori investeeringu miinimummäärad (RFG punktid 95–97):

Milline on minimaalne erasektori sõltumatu osaluse kogumäär (st kokku, kõigil tasanditel), lõplikusse abisaajasse tehtavas riskifinantseerimisinvesteeringus? … % lõplikule abisaajale antavast (avaliku ja erasektori) riskifinantseeringust.

Kui sõltumatute erainvestorite osalus on väiksem üldises grupierandi määruses ette nähtud määradest, tehke kokkuvõte majanduslikest tõenditest ja esitage üksikasjalik põhjendus kõnealuse määra kohta (RFG punkt 95), osutades eelhinnangule:

Kas eelhindamine näitab, et kava tõmbab ligi täiendavaid erasektori vahendeid, mida ei oleks vastasel juhul pakutud või oleks neid pakutud erineval kujul, muus summas või teistsugustel tingimustel? Palun selgitage:

Kas erasektori osalemine mittesõltumatut laadi riskifinantseerimiskavas on aktsepteeritav (RFG punkt 96)?

jah Kui jah, siis esitage majanduslikud tõendid ja põhjendused:

ei

Milliseid asjakohaseid piiranguid sisaldab kava ettevõtjate puhul, kes saavad algse riskifinantseerimisinvesteeringu hiljem kui seitse aastat pärast nende esimest äritegevuse käigus toimunud müüki? …Kas erasektori osaluse määr on vähemalt 60 %?

jah

ei (RFG punkt 97)

2.

Riskide ja tulude jagamine riiklike ja erainvestorite vahel (RFG punktid 98–100):

Selgitage, miks riskide ja tulude jagamist riiklike ja erainvestorite vahel, nagu on kirjeldatud eespool asjaomaseid finantsinstrumente käsitlevates punktides, võib pidada tasakaalustatuks (RFG punkt 98):

3.

Stiimulite laad, mis määratakse kindlaks finantsvahendajate, samuti fondivalitsejate või investorite valimisel (RFG punktid 101–102)

Kinnitage, tehes märke vastavasse lahtrisse:

A)

Kava rakendavate finantsvahendajate valimine:

a) ☐

Finantsvahendajad valitakse avatud ja mittediskrimineerival viisil, mille käigus määratakse kindlaks stiimulite konkreetne laad.

Kui ei, esitage põhjus (selgitades investorite valimist): …

Kirjeldage konkurentsiprotsessi ja seda, kuidas valikumenetlus vastab nõuetele:

Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele, milles on esitatud RFG nõuded, valikumenetluse peab olema avatud ja mittediskrimineeriv.

Palun loetlege valikukriteeriumid, nagu need on esitatud osalemiskutses:

Esitage koos käesoleva teatisega hindamisskeem, mida kasutati valikumenetluses finantsvahendajate hindamiseks.

Kirjeldage valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse täitmise protsessi:

Palun kirjeldage, kuidas on tagatud ärijuhtimise ja kasumi teenimisele orienteeritud otsustusprotsessi tingimuste täitmine, mis on sätestatud üldise grupierandi määruses (artikli 21 lõiked 14 ja 15) (RFG punkt 160):

Palun esitage tõendid ja viide õiguslikule alusele:

b) ☐

Valikuprotsessi käigus peavad finantsvahendajad näitama, kuidas nende kavandatud investeerimisstrateegia aitab saavutada poliitikaeesmärgid ja sihid (tuginedes tulemuslikkuse näitajatele, mis on kindlaks määratud eelhinnangus)

Iga valitud finantsvahendaja kohta esitage koos käesoleva teatisega finantsvahendaja dokumendid, kus on üksikasjalikult kirjeldatud investeerimisstrateegiat, sealhulgas hinnapoliitikat, ja seda, kuidas see aitab kaasa iga eesmärgi ja sihi saavutamisele.

Kirjeldage üksikasjalikult riskifinantseerimiskavas sätestatud mehhanismi, mille abil liikmesriik tagab, et vahendajate investeerimisstrateegia on alati kooskõlas kokkulepitud poliitikaeesmärkidega (nt järelevalve, aruandlus, osalemine nõukogudes) ning et investeerimisstrateegia oluliseks muutmiseks on vaja liikmesriigi eelnevat nõusolekut.

Palun esitage ka viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

c) ☐

Iga valitud finantsvahendaja valitakse konkursi alusel, võttes arvesse tema hinnapoliitikat riskifinantseerimiskava finantsinstrumentide puhul (sealhulgas rahastamiskulud, krediidiriski preemiad, haldus- ja kõik muud tasud). Esitage selle kohta tõendid iga valitud finantsvahendaja puhul.

d) ☐

Finantsvahendaja valitseja või haldusettevõtja (valitseja) on valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse abil või valitseja tasu peegeldab täiel määral hetkel turul makstavaid tasusid.

Kui ei, esitage põhjus (sealhulgas selgitus investorite valimise kohta):

Kirjeldage konkurentsiprotsessi ja seda, kuidas valikumenetlus vastab kõnealuse punkti nõuetele: …

Palun esitage viide kõnealuseid nõudeid sisaldava õigusliku aluse vastavatele sätetele.

e) ☐

Fondifondide valitsejad võtavad oma investeerimisvolituse osana õigusliku kohustuse määrata võistleva protsessi raames kindlaks eelistingimused, mida võidakse kohaldada allfondide tasandil (RFG punkt 101).

B)

Erainvestorite valimine

Erainvestorid valitakse avatud ja mittediskrimineerival viisil, mille käigus määratakse kindlaks stiimulite konkreetne laad (RFG punkt 101). Palun kirjeldage erainvestorite väljaselgitamise ja valimise korda:

4.

Kaasinvesteeriv finantsvahendaja või fondivalitseja investeerib vähemalt 10 % ulatuses esimese järjekoha kahju osasse (RFG punkt 103)

Kui finantsvahendaja või fondivalitseja kaasinvesteerib koos liikmesriigiga, tuleks vältida võimalikke huvide konflikte ning nad peavad investeerima vähemalt 10 % ulatuses esimese järjekoha kahju osasse (RFG punkt 103). Palun kinnitage, et see nii on (vajaduse korral):

5.

Edasikandmised võlainstrumentide puhul (laenud või garantiid) (RFG punkt 104):

a) ☐

Riskifinantseerimiskavaga on ette nähtud edasikandmise mehhanism (nagu on kirjeldatud RFG punktis 2.9.1.1.A), millega tagatakse, et finantsvahendaja kannab kõik riigilt saadud eelised üle lõplikule abisaajale. Palun esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

b) ☐

Edasikandmise mehhanism hõlmab järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi. Palun kirjeldage ja esitage viide õigusliku aluse vastavatele sätetele.

3.2.3.   Fiskaalinstrumentide puhul kohaldatavad asjakohasuse tingimused (RFG 3.4.3):

Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.2.

Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks asjakohasuse tingimuste osas:

3.2.4.   Asjakohasuse tingimused alternatiivseid kauplemisplatvorme toetavate meetmete puhul (RFG 3.4.4):

Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.3.

Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks asjakohasuse tingimuste osas:

3.3.   Abi proportsionaalsus (RFG 3.6)

3.3.1.   Proportsionaalsus seoses tuvastatud turutõrkega:

Kirjeldage ja kvantifitseerige sihtrühma kuuluvatele ettevõtjatele kättesaadavaid rahastamisallikaid, nagu on analüüsitud eelhinnangus (vt RFG punkt 65):

Osutades eelhinnangule, esitage kokkuvõttev kirjeldus rahastamislünga laadi ja suuruse kohta, millega ettevõtja iga kategooria eelhinnangu andmetel silmitsi seisab (st ettevõtja finantsvajadus, mida ei kata rahastamisallikad, mida on kirjeldatud eespool punktis 3.3.1; täpsustage, kuidas on rahastamislünk arvutatud):

Kirjeldage, kuidas riskifinantseerimismeetme kohaselt ette nähtud sündikaatrahastamise (avaliku ja erasektori rahalised vahendid) kogusumma piirdub eelhinnangus kindlaks määratud rahastamislünga suurusega. (RFG punkt 134):

Palun selgitage, osutades eelhinnangule, kuidas erainvestorite sooduskohtlemine piirdub miinimumiga, mis on vajalik, et saavutada kavaga nõutav erakapitali osaluse miinimummäär (RFG punkt 134):

Rahastamislünga kestus ettevõtja iga kategooria puhul eelhinnangu alusel:

Palun esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest: …

Eelhinnangus on tõendeid punktis 3.3.1 osutatud turutõrke kohta järgmistes sektorites: …ja järgmises geograafilises piirkonnas:

Palun esitage kokkuvõte majanduslikest tõenditest: …

3.3.2.   Finantsinstrumentide puhul kohaldatavad proportsionaalsuse tingimused (RFG 3.6.1):

1.

Seoses finantsvahendajate või fondivalitsejatega:

Kas stiimulite konkreetne väärtus on kindlaks määratud finantsvahendajate ja fondivalitsejate valikuprotsessi käigus (RFG punkt 136)?

☐ jah

☐ ei

Esitage palun järgmine teave seoses finantsvahendajate või fondivalitsejate töötasuga (RFG punkt 143):

Kas see hõlmab iga-aastast valitsemistasu vastavalt RFG-le (RFG punkt 143)?

☐ jah

☐ ei; esitage üksikasjalikud selgitused:

……

……

Kas see hõlmab tulemuspõhiseid stiimuleid, sh rahalisi stiimuleid ja poliitikaga seotud stiimuleid vastavalt RFG-le (RFG punkt 144)?

☐ jah

☐ ei; esitage üksikasjalikud selgitused:

……

……

Palun täpsustage, millised karistused on ette nähtud juhul, kui poliitika eesmärke ei täideta.

Palun täpsustage tulemustasu ja võrrelge seda turu tavaga (RFG punkt 145):

Palun täpsustage valitsemistasu kokku ja võrrelge seda turu tavaga (RFG punkt 146):

Kas üldist tasustruktuuri on hinnatud selle valikuprotsessi kohase punktiarvestuse osana ning maksimaalne tasu summa on kindlaks määratud sellise valiku tulemusel (RFG punkt 147)?

☐ jah

☐ ei; palun selgitage, miks ei: …

Kui finantsvahendaja ja tema valitseja on avalik-õiguslikud üksused ning neid ei valitud avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikumenetluse abil, tehke märge ja esitage tõendid järgneva kohta (RFG punkt 41):

a) ☐

Nende haldustasule on kehtestatud ülempiir ja nende üldine tasustamine peegeldab tavapäraseid turutingimusi ja on seotud tulemustega.

b) ☐

Avalik-õiguslikke finantsvahendajaid hallatakse ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ning nende valitsejad peavad investeerimisotsuseid vastu võtma kasumile orienteeritud viisil ja riigist sõltumatult. Selgitage eelkõige mehhanisme, mis on kehtestatud, et välistada mis tahes võimalik riigipoolne sekkumine fondi igapäevasesse haldamisse:

c) ☐

Erainvestorid on valitud tehingupõhiselt ning avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja objektiivse valikuprotsessi kaudu.

Kui volitatud üksus on otse määratud, siis milline on selle aastane haldustasu, välja arvatud tulemuspõhised stiimulid?: … % üksuse kaasatavast kapitalist. Pange tähele, et see ei tohiks ületada 3 % (RFG punkt 148)

2.

Seoses erainvestoritega:

Juhul kui avalik-õiguslik fond kaasinvesteerib koos tehingupõhiselt osalevate erainvestoritega, kas iga tehinguga seoses valitakse erainvestorid eraldi võistleva protsessi raames, et selgitada ka välja õiglane tulumäär (RFG punkt 137)?

jah Kui jah, siis esitage tõendid.

ei

Kui erainvestoreid ei valita sellise menetlusega, kas siis õiglase tulumäära määrab kindlaks sõltumatu ekspert, tuginedes turu võrdlusnäitajatele ja tururiskile ning kasutades diskonteeritud rahavoogude väärtuse hindamise meetodit ja minimaalse õiglase taseme arvutamisel asjakohast riskimarginaali (RFG punkt 138), ning kas kõik RFG punkti 139 tingimused on täidetud?

ei

jah Kui jah, esitage hinnangut sisaldav aruanne, nimetage ekspert, kirjeldage, millised on tema ametissenimetamise eeskirjad, ning esitage asjakohased tõendid:

Kinnitage, et sama sõltumatut eksperti ei tohi teist korda kasutada sama 3aastase ajavahemiku jooksul ☐

Palun selgitage, kuidas riskiga kohandatud tulu on erainvestori puhul piiratud õiglase tulumääraga (RFG punkt 140):

Selgitage eelhindamise alusel konkreetsete finantsparameetrite majanduslikku õigustust vastava meetme puhul:

3.3.3.   Fiskaalinstrumentide puhul kohaldatavad proportsionaalsuse tingimused (RFG 3.6.2):

Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.2.

Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks proportsionaalsuse tingimuste osas:…

3.3.4.   Proportsionaalsuse tingimused alternatiivseid kauplemisplatvorme toetavate meetmete puhul (RFG 3.6.3):

Kõnealuste nõuete puhul võetakse arvesse teavet, mille olete esitanud punktis 2.9.3.

Lisage mis tahes täiendavat teavet, mida peate oluliseks proportsionaalsuse tingimuste osas:…

3.4.   Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine (RFG 3.7)

Esitage eelhinnangu osana teave riskifinantseerimiskava võimalike kahjulike mõjude kohta. See peaks hõlmama võimalikku negatiivset mõju kõigil kolmel tasandil, st riskifinantseerimise pakkumise (nt erasektori investorite väljatõrjumise risk), finantsvahendajate ja nende valitsejate ning lõplike abisaajate tasandil (sealhulgas turgudel, kus abisaajad tegutsevad).

Kas riskifinantseerimiskava tagab, et riigiabi riskifinantseeringu kujul saavad ainult ettevõtjad, mis on potentsiaalselt elujõulised?

☐ jah

☐ ei

Kui vastus on jaatav, kirjeldage palun, kuidas see on tagatud ja osutage õigusliku aluse vastavatele sätetele:

Kas riskifinantseerimiskava on geograafiliselt ja piirkondlikult piiratud?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage…

Kas riskifinantseerimiskava on õiguslikus aluses de jure piiratud teatavate sektoritega?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage…

Kas riskifinantseerimiskava on praktikas suunatud teatavatele sektoritele?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, palun täpsustage…

Kuidas on negatiivset mõju võimalikult palju vähendatud?

4.   Abi kumuleerimine (RFG 3.9)

Riskifinantseerimisabi võib kumuleerida muude riigiabimeetmetega, mille puhul ei ole abikõlblikke kulusid võimalik kindlaks teha, või vähese tähtsusega abiga kuni kogufinantseerimise kõrgeima asjakohase ülemmäärani, mis on iga juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes kindlaks määratud grupierandi määrusega või komisjoni vastu võetud otsusega (RFG punkt 168).

Palun tehke märge, et kinnitada vastavust käesoleva eeskirjaga: ☐

Palun esitage viide õiguslikule alusele:

Palun selgitage, kuidas on saavutatud vastavus kumuleerimise eeskirjadele:

5.   Muu teave

Palun märkige siia muu teave, mida peate asjakohaseks asjaomas(t)e meetme(te) hindamiseks RFG alusel:

OSA III.8

Täiendava teabe leht hindamiskavast teatamiseks

Liikmesriigid peavad seda täiendava teabe lehte kasutama hindamiskavast teatamiseks vastavalt määruse (EL) nr 651/2014  (191) artikli 1 lõike 2 punktile a ja teatatud abikava hindamise puhul, nagu on sätestatud asjakohastes komisjoni suunistes.

Vt komisjoni talituste töödokumenti „Riigiabi hindamise ühine metoodika”, (192) et saada juhiseid hindamiskava koostamise kohta.

1.   Hinnatava abikava määratlemine

(1)

Abikava nimetus:

(2)

Kas hindamiskava puudutab järgmist:

a) ☐

kava, mida hinnatakse määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 2 punkti a alusel

b) ☐

kava, millest on komisjonile teatatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt

(3)

Abikava viitenumber (täidab komisjon):

(4)

Nimetage mis tahes olemasolevad eelhindamised, mõju hindamised, järelhindamised või uuringud, mida on varem tehtud eelneva abikava või sarnaste kavade puhul. Iga uuringu kohta esitage palun järgmine teave: a) uuringu eesmärkide, metoodika, tulemuste ja järelduste lühikirjeldus ning b) konkreetsed probleemid, mis võisid esineda seoses hindamiste ja uuringute metoodikaga (nt andmete kättesaadavus), mis on asjakohased käesoleva hindamiskava puhul. Kui see on asjakohane, märkige asjaomased valdkonnad või teemad, mis ei ole hõlmatud eelmiste hindamiskavadega, kuid peaksid olema praeguse hindamise teemaks. Esitage lisana kõnealuste hindamiste ja uuringute kokkuvõtted või võimaluse korral lingid asjaomastele dokumentidele:

2.   Hinnatava abikava eesmärgid  (193)

2.1.   Palun kirjeldage abikava, täpsustades vajadused ja probleemid, mida kavaga soovitakse lahendada, ning abisaajate kategooriad (nt suurus, sektorid, asukoht, ligikaudne arv):

2.2.   Märkige abikava eesmärgid ja oodatav mõju nii abisaajate tasandil kui ka niivõrd, kuivõrd see puudutab ühist huvi pakkuvat eesmärki:

2.3.   Märkige abisaajale või majandusele laiemalt avalduv võimalik negatiivne mõju, mis võib otseselt või kaudselt olla seotud abikavaga (194):

2.4.   Märkige a) abikava raames kavandatud aastane eelarve, b) kava kestus, (195) c) abimeede või -meetmed ja d) abikõlblikud kulud:

2.5.   Esitage kokkuvõte abikõlblikkuse kriteeriumidest ja abisaajate valimise meetoditest. Eelkõige kirjeldage järgmist: a) abisaajate valiku meetod (nt hinnete andmine), b) olemasolev ligilähedane eelarve iga abisaajate rühma kohta c) eelarve ammendumise tõenäosus teatavate abisaajate rühmade puhul d) võimalikud hinnete andmise eeskirjad, kui neid kava puhul kasutatakse e) abi osakaalu künnised ning f) kriteeriumid, mida abi andva asutus võtab arvesse taotluste hindamisel:

2.6.   Nimetage konkreetsed piirangud ja riskid, mis võivad mõjutada kava rakendamist, selle eeldatavat mõju ja selle eesmärkide saavutamist:

3.   Hindamisküsimused

3.1.   Märkige konkreetsed küsimused, mida tuleks hindamisel käsitleda, esitades kvantitatiivsed tõendid abi mõju kohta. Palun tehke vahet a) küsimustel, mis on seotud otsese mõjuga abisaajatele, b) küsimustel, mis on seotud kaudse mõjuga ning c) küsimustel, mis on seotud abi proportsionaalsuse ja asjakohasusega. Selgitage, kuidas on hindamisküsimused seotud abikava eesmärkidega:

4.   Tulemusnäitajad

4.1.   Märkige, kuidas kava tulemusi hinnatakse, milliseid näitajaid kasutatakse, asjaomased kontrollnäitajad, sealhulgas andmete allikad, ja kuidas tulemusnäitajad vastavad hindamisküsimustele. Palun märkige eelkõige a) asjakohane hindamisküsimus, b) näitaja, c) andmeallikas d) andmete kogumise sagedus (nt aasta, kuu jne), e) tasand, millel andmeid kogutakse (nt firma tasandil, ettevõtja tasandil, piirkondlikul tasandil jne), f) üldkogum, mida andmeallikas katab (näiteks abisaajad, abi mittesaajad, kõik ettevõtted jne):

Hindamisküsimus

Näitaja

Allikas

Sagedus

Tase

Rahvaarv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Selgitage, miks valitud näitajad on kõige sobivamad kava oodatava mõju mõõtmiseks:

5.   Kavandatud meetodid hindamise korraldamiseks

5.1.   Hindamisküsimusi silmas pidades esitage teave kavandatud meetodite kohta, mida hindamisel kasutatakse, et teha kindlaks abi põhjuslik mõju abisaajale ja hinnata kaudset mõju. Eelkõige selgitage kõnealuste meetodite valimise põhjusi ning teiste meetodite kõrvalejätmise põhjuseid (näiteks seoses kava ülesehitusega) (196):

5.2.   Kirjeldage täpselt abi põhjusliku mõju kindlaksmääramise strateegiat ja eeldusi, millel kõnealune strateegia põhineb. Palun kirjeldage üksikasjalikult kontrollrühma koosseisu ja olulisust:

5.3.   Palun selgitage, kuidas kavandatud meetodid mõjutavad valiku kallutatust. Kas võib piisava kindlusega väita, et abisaajate tulemuste erinevus tuleneb abist?

5.4.   Kui see on asjakohane, selgitage, kuidas kavandatud meetoditega kavatsetakse käsitleda konkreetseid probleeme, mis on seotud keerukate kavadega, mida rakendatakse näiteks erineval viisil piirkondlikul tasandil, ja kavadega, mis kasutavad mitmeid abimeetmeid:

6.   Andmete kogumine

6.1.   Esitage teave mehhanismide ning andmete kogumise ja töötlemise allikate kohta abisaajate ja kavandatud võrdlusaluste puhul (197). Kirjeldage kogu asjakohast teavet, mis on seotud valikuetapiga: abitaotlejate kohta kogutud andmed, taotlejate esitatud andmeid ja valiku tulemused. Palun selgitage ka mis tahes võimalikke probleeme seoses andmete kättesaadavusega:

6.2.   Palun esitage teave hindamise seisukohast oluliste andmete kogumise sageduse kohta. Kas on tähelepanekuid piisavalt eristatud tasandil, st et üksikute ettevõtjate tasandil?

6.3.   Palun märkige, kas juurdepääsu vajalikele andmetele hindamise läbiviimiseks võib takistada õigusnormidega, mis reguleerivad andmete konfidentsiaalsust, ja kuidas need küsimused lahendatakse. Nimetage muud võimalikud probleemid, mis on seotud andmete kogumisega, ja kirjeldage, kuidas need probleemid ületada:

6.4.   Märkige, kas on ette nähtud uuringud abisaajate või teiste ettevõtjate kohta ja kas kavatsetakse kasutada täiendavaid teabeallikaid:

7.   Hindamise kavandatud ajakava

7.1.   Märkige kavandatud ajakava, sh andmete kogumise, vahearuannete ja sidusrühmade kaasamise tähtajad. Kui see on asjakohane, esitage kavandatud ajakava lisas:

7.2.   Palun märkige kuupäev, mil lõplik hindamisaruanne esitatakse komisjonile:

7.3.   Märkige tegurid, mis võivad mõjutada kavandatud ajakava:

8.   Hindamisasutus

8.1.   Esitage konkreetset teavet hindamisasutuse kohta või juhul, kui see ei ole veel valitud, valimise ajakava, menetluse ja kriteeriumide kohta:

8.2.   Esitage teave hindamisasutuse sõltumatuse ja selle kohta, kuidas valikuprotsessi ajal välditakse võimalikke huvide konflikte või tagatakse menetlusest välistamine:

8.3.   Kirjeldage hindamisasutuse kogemusi ja oskusi või seda, kuidas need oskused on tagatud valikuprotsessi käigus:

8.4.   Palun märkige, milliseid menetlusi abi andev ametiasutus kasutab hindamise läbiviimiseks ja järelevalveks:

8.5.   Palun esitage teave, isegi kui see on vaid ligilähedane, hindamise läbiviimiseks vajalike inim- ja finantsressursside kohta:

9.   Hindamise avalikustamine

9.1.   Esitage teave selle kohta, kuidas hindamine avalikustatakse, st et hindamiskava ja lõpphinnang avaldatakse veebisaidil:

9.2.   Märkige, kuidas tagatakse sidusrühmade kaasamine. Palun märkige, kas on ette nähtud avalik arutelu või hindamisega seotud üritused:

9.3.   Täpsustage, kuidas kavatsevad abi andev asutus ja muud asutused hindamise tulemusi kasutada, nt järglaskavade või sarnaste kavade loomisel:

9.4.   Märkige, kas ja millistel tingimustel hindamiseks kogutud andmeid kasutatakse või need tehakse kättesaadavaks täiendavate uuringute ja analüüside jaoks:

9.5.   Palun märkige, kas hindamiskava sisaldab konfidentsiaalset teavet, mida komisjon ei tohiks avalikustada:

10.   Muu teave

10.1.   Palun märkige siia muu teave, mida peate hindamiskava hindamisel asjakohaseks:

10.2.   Palun loetlege kõik teatele lisatud dokumendid ja lisage need paberkandjal või esitage otselingid asjaomastele dokumentidele:

…”

(3)

Osa III.13 asendatakse järgmisega:

„OSA III.13.A

Täiendava teabe leht lennujaamadele antav investeerimisabi kohta

Lisaks üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes investeerimisabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega  (198).

1.   Täiendav teave abisaaja, investeerimisprojekti ja abi kohta

1.1.   Abisaaja

1.1.1.   Kas abi antakse otse lennujaama omanikule?

☐ jah

☐ ei

1.1.2.   Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral i) juriidilisi isikuid kes abi saavad, ii) juriidilisi isikuid, kes vahendavad abi vaheüksusele või investeerimisprojekti teostavale lennujaamale.

1.1.3.   Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage palun, kuidas riiklikud ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel.

1.1.4.   Üksiktoetuse puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted i) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; ii) tema tütarettevõtjatega; iii) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega.

Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab eespool loetletud õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid.

1.1.5.   Märkige, kas abisaaja on ka taristu käitaja.

☐ jah

☐ ei

1.1.6.   Kui vastus eelnevale küsimusele on „ei” kirjeldage palun i) menetlust, millega valitakse või on valitud taristu käitaja ja ii) valikukriteeriume.

1.1.7.   Kui lennujaama/lennujaamasid kasutavad riigi relvajõud, politsei, mittemajanduslikud lennupäästeteenistused või seda/neid kasutatakse mis tahes muudeks mittemajanduslikku laadi lennuteenusteks, siis täpsustage, milline on a) teenus(t)e laad ja b) lennujaama läbilaskevõime kasutamine (nt lennuradade ja muude lennujaama rajatiste kasutamine, väljendatuna protsendina aastasest lennuliiklusest).

1.1.8.   Esitage abi saava(te) lennujaama(de) reisijateveo kohta järgmised andmed:

a)

Lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud rohkem kui kaks majandusaastat: Tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal.

b)

Lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud vähem kui kaks majandusaastat: prognoositav keskmine reisijate arv aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal.

c)

Kõikide lennujaamade puhul: prognoositav keskmine reisijate arv aastas toetatava taristu prognoositava majandusliku eluea jooksul.

Palun esitage andmed iga lennujaama kohta tabeli kujul, nagu on näidatud järgmises tabelis.

Aasta

Reisijate koguarv

 

 

 

 

Reisijate arvu tuleb lugeda „ühesuunaliselt” ja iga lennuliini puhul; nt lennujaamast välja ja sinna tagasi lendavaid reisijaid arvestatakse kaks korda. Kui lennujaam kuulub lennujaamade rühma, tuleb reisijateveo andmed esitada iga lennujaama kohta eraldi.

1.2.   Investeerimisprojekt

1.2.1.   Kirjeldage investeerimisprojekti ja selle aluseks olevad hinnanguid ning esitage projekti aluseks olev eelnev äriplaan (Exceli tabeli kujul). Äriplaan peaks hõlmama investeeringu majanduslikku eluiga. Kõik hinnangud peaksid põhinema usaldusväärsetel nõudluse prognoosidel. Selgitage, kas ja mil määral on kõnealused hinnangud arvesse võetud abi saava lennujaama äriplaanis.

1.2.2.   Palun esitage investeerimisprojekti kohta järgmine teave:

Abitaotuse esitamise kuupäev:

 

Investeerimisprojekti raames tehtavate tööde alguskuupäev:

 

Investeerimisprojekti tööde lõpuleviimise kavandatav kuupäev:

 

Investeeringu funktsioneerimise kavandatav alguskuupäev:

 

Täisvõimsuse saavutamise kavandatav kuupäev:

 

1.2.3.   Palun esitage ühes tabelis kõigi tehtavate tööde üksikasjalik jaotus, nende rahastamise allikas, kavandatud kestus, seotud kuluartiklid ja kavandatav projekti käivitamise kuupäev.

Märkige iga kuluartikkel ning kas ja miks tuleks seda käsitada investeerimiskuluna, i) mis on otseselt seotud mittemajanduslikku laadi taristuga, mis kuulub riigi pädevusse (nt turvalisus, lennujuhtimine ja mis tahes muud ülesanded, mis on osa liikmesriigi avaliku võimu teostamise kohustusest), või ii) mis on seotud majanduslikku laadi lennundusalase lennujaamataristuga (nt lennurajad, maapealse teeninduse taristu) või iii) mis on seotud majanduslikku laadi lennundusvälise tegevuse taristuga (nt parklad, hotellid).

Tööliigid

Rahastamine

Kulustruktuur

Ajastus

 

 

 

 

 

 

 

 

1.2.4.   Esitage ülevaade i) majanduslikku laadi abikõlblike investeerimiskulude (199) kogusummast ja ii) mittemajanduslikku laadi abikõlblike kulude kogusummast. Kulud peavad olema diskonteeritud; näidata tuleb ka diskontomäär.

Palun märkige ülevaates, millise osaga teatatud abist toetatakse kategooriasse i ja millisega kategooriasse ii kuuluvaid investeeringuid.

1.2.5.   Kui riigiabist rahastatakse ka lennundusvälise tegevuse majanduslikku laadi investeerimiskulusid, siis: selgitage, mille alusel leiavad teie ametiasutused, et selline abi on siseturuga kokkusobiv.

1.2.6.   Kas viisite läbi või kohustute läbi viima investeeringu keskkonnamõju hinnangu? (ELi suunised lennujaamadele ja lennuettevõtjatele eraldatava riigiabi kohta – punkt 20)?

☐ jah

☐ ei

Kui ei, siis selgitage, miks ei ole selle projekti puhul nõutud keskkonnamõju hindamist?

1.3.   Mittemajanduslikku laadi tegevus, mis kuulub avaliku korra valdkonda

1.3.1.   Kinnitage, kas investeering hõlmab tegevusi, mis kuuluvad riigi pädevusse seoses avaliku võimu teostamisega (nt lennujuhtimine, politsei, toll, tuletõrje, meetmed, mis on vajalikud tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastase sekkumise eest). Kõnealuste toimingute teostamiseks vajalikke taristu ja seadmetega seotud investeeringuid peetakse üldiselt mittemajanduslikeks ning seega ei kuulu need riigiabi eeskirjade reguleerimisalasse. Sisestage asjaomased investeeringud punktis 1.2.3. esitatud tabelisse.

☐ jah

☐ ei

1.3.2.   Palun esitage riiklik, piirkondlik või mis tahes muu õigusakt, mis puudutab avaliku korra valdkonda kuuluva tegevuse mõistet ja selle tegevuse rahastamist. Sellise õigusakti puudumisel selgitage, kuidas asjaomased asutused neid tegevusi tavaliselt rahastavad.

1.3.3.   Esitage tõendeid selle kohta, et mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamisega ei kaasne põhjendamatu diskrimineerimine lennujaamade vahel. Diskrimineerimine tekib siis, kui asjaomase õiguskorra kohaselt peavad tsiviillennujaamad tavaliselt kandma teatud kulusid, mis on seotud mittemajandusliku tegevusega, kuid teatavad lennujaamad seda tegema ei pea. Täpsustage siseriiklike eeskirjade sisuline reguleerimisala ja territoriaalne kohaldatavus seoses lennujaamase mittemajandusliku tegevuse rahastamisega ja, kui see on asjakohane, piirkondlik pädevus kõnealuses küsimuses.

1.3.4.   Kinnitage, esitades vastavad tõendid, et mittemajandusliku tegevusega seotud kulude hüvitamine piirneb üksnes nende kuludega ning et majandustegevuse ristsubsideerimise kõnealuste hüvitistega on täielikult välistatud.

1.3.5.   Kinnitage, et lennujaamas on eraldi kuluarvestus majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse jaoks.

2.   Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine

2.1.   Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse

2.1.1.   Kas investeerimisabi:

a) ☐

suurendab ELi kodanike liikuvust ja piirkondade ühendusvõimalusi, luues juurdepääsupunkte ELi-sisestele lendudele?

b) ☐

vähendab lennutranspordi ülekoormatust liidu suurtes sõlmlennujaamades?

c) ☐

aitab kaasa regionaalarengule?

Täpsustage, kuidas aitab abi kaasa iga valitud eesmärgi puhul.

2.1.2.   Kas investeeringu eesmärk on suurendada lennujaama läbilaskevõimet?

☐ jah

☐ ei

2.1.3.   Kui vastus küsimusele 2.1.2 on „jah”, tõendage eelnevalt koostatud äriplaani alusel, millele on osutatud punktis 1.2 „Investeerimisprojekt”, et uus taristu vastab keskpika ajavahemiku jooksul lennujaama teeninduspiirkonna lennuettevõtjate, reisijate ja ekspediitorite prognoositavale nõudlusele.

2.1.4.   Üksiku investeerimisabi puhul: Kas abi saav lennujaam asub samas teeninduspiirkonnas (200) kui teine lennujaam, mis ei tööta täisvõimsusel ega selle lähedal?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, esitage järgmine teave: a) teeninduspiirkonna suurus ja kuju; b) vahemaa ja sõiduaeg abi saava lennujaama ja muude samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade vahel; c) samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade reisijatevedu 5 teatamisele eelnenud aasta jooksul; d) abi saava lennujaama teeninduspiirkonna eeldatav kogunõudlus ja koguvõimsus vähemalt järgmise kümne aasta äriplaani kohaselt (baasstsenaariumi ning halvima ja parima stsenaariumi puhul).

2.1.5.   Abikava puhul Märkige a) abikõlblike lennujaamade asukoht ja teeninduspiirkond abikava territoriaalsel kohaldamisalal; b) vahemaa ja sõiduaeg abikõlblike lennujaamade ja muude samas teeninduspiirkonnas asuvate lennujaamade vahel; c) meetod ja kriteeriumid, mida riiklikud asutused kasutavad teeninduspiirkondade suuruse ja kuju määramisel, ning sama teeninduspiirkonna lennujaamade läbilaskevõime kasutusaste.

2.1.6.   Üksiku investeerimisabi puhul: Kui vastus küsimusele 2.1.4 on „jah”, siis esitage andmed investeeringu tõenäolise mõju kohta olemasoleva taristu kasutamisele samas teeninduspiirkonnas. See teave peab näitama kasutamise väljavaateid keskpikas ajavahemikus, peab põhinema adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel ning see tuleb lisada abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaanile.

2.1.7.   Üksiku investeerimisabi puhul: Kui vastus küsimusele 2.1.4 on „jah”, siis esitage reisijate arvu prognoos baasstsenaariumi ning halvima ja parima stsenaariumi kohaselt ja selgitage, miks Teie arvates sellised prognoosid õigustavad investeerimisabi täiendava läbilaskevõime loomiseks või olemasoleva säilitamiseks.

2.2.   Riigi sekkumise vajadus

2.2.1.   Üksiku investeerimisabi puhul: selgitage lennujaama äriplaani alusel, kuivõrd sõltub lennujaama suutlikkus katta kapitalikulud lennujaama suurusest aastase reisijateveo osas.

2.2.2.   Üksiku investeerimisabi puhul: selgitage, miks lennujaam ei suutnud hankida piisavalt erainvesteeringuid.

2.2.3.   Abikava puhul a) kinnitage, et abi andev asutus kontrollib riigi sekkumise vajadust iga üksiku juhtumi puhul, võttes aluseks i) lennujaama suuruse; (201) ii) lennujaama suutlikkuse meelitada ligi erasektori rahastamist.

2.3.   Meetme asjakohasus

2.3.1.   Näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata või et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate abivahenditega ning et kõnealune abi on asjakohane poliitikavahend. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (202) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (203):

2.4.   Abi ergutav mõju

2.4.1.   Üksiku investeerimisabi puhul: Palun kinnitage, et teatatud konkreetse investeerimisprojekti raames alustati töid alles pärast seda, kui abitaotlus oli abi andvale asutusele esitatud. Palun esitage abi andvale asutusele abisaaja poolt saadetud abitaotluse koopia ja tööde alustamise kuupäeva kinnitav tõend.

2.4.2.   Abikava puhul: Palun kinnitage, et abikõlblike investeerimisprojektide raames alustati töid alles pärast seda, kui üksikabi taotlus oli abi andvale asutusele esitatud.

2.4.3.   Üksiku investeerimisabi puhul: kirjeldage kavandatava tegevuse ulatust abi hõlmava stsenaariumi puhul ja vastupidise (ilma abita) stsenaariumi puhul. Esitage tõendid, näiteks sisedokumendid, mis on seotud alternatiivsete tegevustega, mida abi saav lennujaam kaalus sisemise otsusetegemise puhul.

2.4.4.   Üksiku investeerimisabi puhul: kui on olemas alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium, võrrelge mõlemat stsenaariumi, et määrata kindlaks täiendav tegevus, mida tehtaks üksnes abi korral (võrdlusanalüüs).

Üksiku investeerimisabi puhul: kui alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium puudub, märkige kapitalikulude rahastamisvajak, mis põhineb abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaanil. Kapitalikulude rahastamisvajak on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses.

2.4.5.   Abikava puhul: kinnitage, et a) abi andev asutus annab abikava raames üksikabi alles pärast seda, kui ta on kontrollinud, et ergutav mõju on olemas, võrreldes kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita (võrdlusanalüüs), või ilma abita teostatavate alternatiivsete tegevuste puudumisel, määrates kindlaks kapitalikulude rahastamisvajaku abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaani alusel; (204) b) kirjeldage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi, mida abi andev asutus hindab ergutava mõju analüüsi korral.

2.5.   Abi proportsionaalsus

2.5.1.   Üksiku investeerimisabi puhul: kui on olemas alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium a) esitage Exceli tabelitena eelnevalt koostatud äriplaanid abi hõlmava stsenaariumi korral ja vastupidise (ilma abita) stsenaariumi korral; b) selle põhjal määrake kindlaks täiendavad netokulud ja täiendavad netotulud, mis tulenevad toetatud projektist või tegevusest, mitte alternatiivsest projektist või tegevusest; c) selgitage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi.

Äriplaan peaks hõlmama investeeringu majanduslikku eluiga.

2.5.2.   Üksiku investeerimisabi puhul: kui alternatiivsete tegevustega vastupidine stsenaarium puudub, a) esitage Exceli tabelina abi saava lennujaama eelnevalt koostatud äriplaan; b) märkige selle põhjal kapitalikulude rahastamisvajak, mis on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses; c) selgitage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi.

2.5.3.   Abikava puhul: kinnitage, et a) iga juhtumi puhul uuritakse eelnevalt koostatud äriplaani alusel vastupidist (ilma abita) stsenaariumi; b) alternatiivsete tegevustega vastupidise stsenaariumi olemasolu korral määratakse kindlaks täiendavad netokulud ja täiendavad netotulud, mis tulenevad toetatud projektist või tegevusest, mitte alternatiivsest projektist või tegevusest; c) juhtudel, kui alternatiivseid tegevusi ei toimunuks, määratakse kindlaks kapitalikulude rahastamisvajak, mis on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses.

Kirjeldage kõiki sisendandmeid, parameetreid ja eeldusi, mida abi andev asutus hindab uurimise ja analüüsi käigus.

2.5.4.   Abi osakaal:

Märkige palun abikõlblike kulude maksimaalne määr, mida investeeringuteks ettenähtud abiga kaetakse („abi osakaal”); sealhulgas mis tahes lisatoetused, mis lisanduvad abi osakaalu baasmäärale:

Kui abikava kohaldatakse erineva suurusega lennujaamade suhtes, märkige kohaldatav abi ülemmäär järgmiste lennujaamade rühmade puhul:

Lennujaama suurus reisijate keskmise arvu alusel (reisijaid aastas)

Investeerimisabi ülemmäär

> 3–5 miljonit

 

1–3 miljonit

 

alla ühe miljoni

 

2.6.   Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine

2.6.1.   Kinnitage, et lennujaam, sealhulgas kogu taristu ja seadmed, mille jaoks abi antakse, on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, mitte ühele konkreetsele kasutajale.

2.6.2.   Täpsustage sätteid, mis tagavad, et lennujaamade läbilaskevõime jaotatakse kasutajatele asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

2.7.   Üksikabist teatamine investeeringuteks ettenähtud abikava raames

2.7.1.   Järgmistest üksikabimeetmetest investeeringuteks ettenähtud abikava raames teatatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3:

a)

investeerimisabi lennujaamadele, mille keskmine reisijate arv aastas ületab kolm miljonit;

b)

75 %-list abi osakaalu ületav investeerimisabi aastas vähem kui ühe miljoni reisijaga lennujaamale, välja arvatud kaugetes piirkondades asuvatele lennujaamadele;

c)

lennujaamade ümberkolimiseks antav investeerimisabi;

d)

investeerimisabi reisi- ja kaubalende teenindavale lennujaamale, mis käitles abi teatamisele eelnenud kahe majandusaasta jooksul üle 200 000 tonni kaupa;

e)

investeerimisabi uue reisilennujaama rajamiseks (sealhulgas olemasoleva lennuvälja ümberehitamiseks reisilennujaamaks);

f)

investeerimisabi olemasolevast lennujaamast 100 km vahemaa või ühetunnise sõidu (auto, bussi, rongi või kiirrongiga) kaugusel asuva lennujaama rajamiseks või arendamiseks.

OSA III.13.B

Täiendava teabe leht – lennujaamadele antav tegevusabi

Lisaks üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes üksikust tegevusabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega  (205).

1.   Lisateave abi saaja ja tema tegevuse kohta

1.1.   Abisaaja

1.1.1.   Kas abi antakse otse lennujaama käitajale?

☐ jah

☐ ei

1.1.2.   Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral i) juriidilisi isikuid, kes abi saavad ja ii) juriidilisi isikuid, kes vahendavad abi vaheüksusena abikõlblikke teenuseid osutavale lennujaamale.

1.1.3.   Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage palun, kuidas ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel.

1.1.4.   Kas abi saaja on ka lennujaama omanik?

☐ jah

☐ ei

1.1.5.   Kui vastus punktile 1.1.4 on „ei”: Palun täpsustage, kes on lennujaama omanik ja kirjeldage omandistruktuuri.

1.1.6.   Üksiktoetuse puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted i) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; ii) tema tütarettevõtjatega; iii) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega.

Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab eespool punktides 1.1.1.–1.1.5 loetletud õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid.

1.2.   Üldine teave lennujaama käitaja kohta

1.2.1.   Kui lennujaama või lennujaamasid kasutavad riigi relvajõud, politsei, mittemajanduslikud lennupäästeteenistused või seda/neid kasutatakse mis tahes muudeks mittemajanduslikku laadi lennuteenusteks, siis täpsustage, milline on a) teenus(t)e laad ja b) lennujaama läbilaskevõime kasutamine (nt lennuradade ja muude lennujaama rajatiste kasutamine, väljendatuna protsendina aastasest lennuliiklusest).

1.2.2.   Esitage abi saava(te) lennujaama(de) reisijateveo kohta järgmised andmed:

a)

Lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud rohkem kui kaks majandusaastat: tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal.

b)

Lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud vähem kui kaks majandusaastat: prognoositav keskmine reisijate arv aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal.

Palun esitage andmed tabeli kujul järgmiselt:

Aasta

Reisijate koguarv

 

 

 

 

Reisijate arvu tuleb lugeda „ühesuunaliselt” ja iga lennuliini puhul. Näiteks: lennujaamast välja ja sinna tagasi lendavaid reisijaid arvestatakse kaks korda. Kui lennujaam kuulub lennujaamade rühma, tuleb reisijateveo andmed esitada iga lennujaama kohta eraldi.

1.2.3.   Üksiku tegevusabi puhul: esitage äriplaan, mida abisaaja on ajavahemikul 2009–2013 rakendanud ja mida ta kavatseb rakendada järgmise 10 aasta jooksul kuni 4. aprillini 2024. Kirjeldage eeldusi kõnealuse 10-aastase perioodi jooksul.

Äriplaan peab sisaldama teavet lennuliikluse ja selle prognooside kohta; kulusid ja kulude prognoosi; finantsandmeid ja finantsprognoose seoses kasumlikkuse ja rahavoogudega (osutades metoodikale, mida lennujaam on tõendatavalt kasutanud, nt kasutades meetodeid, et hinnata investeeringu nüüdispuhasväärtust (NPV), sisemist tasuvusläve (IRR) või investeeritud kapitali keskmist tootlust (ROCE); äriplaan peab olema Exceli vormingus ning sisaldama selgitusi kõikide valemite kohta.

Abikava puhul: Täpsustage üksikasjalikult a) vormilised ja sisulised kriteeriumid, millele abikõlblike lennujaamade äripaanid peavad vastama; b) meetod, mida riiklikud ametiasutused kasutavad äriplaanide hindamiseks.

1.2.4.   Üksiku tegevusabi puhul esitage ülevaade abisaaja tegevuskahjumist (206) ajavahemikus 2009–2013, samuti oodatav tegevuskahjum kuni 4. aprillini 2024. Palun esitage andmed tabeli kujul järgmiselt:

Tulud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tegevuskulud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tegevustulemus

 

 

 

 

Abikavade puhul täpsustage, milline on meetod, mida ametiasutused kasutavad abikõlblike lennujaamade tegevuskahjumi kindlaksmääramiseks.

1.2.5.   Üksiku tegevusabi puhul lisage abikõlblike lennujaamade finantsaruannete koopiad (207) 5 tegevusabi taotlemisele eelnenud aasta kohta.

Abikavade puhul lisage eespool kirjeldatud finantsaruanded üksikabi hinnangule.

1.2.6.   Täpsustage sätteid, millega välditakse ülemäärast hüvitamist ja tagatakse ülemääraste summade abisaajalt tagasinõudmine.

1.3.   Lennujaamateenused

1.3.1.   Täpsustage abikõlblikud lennujaamateenused (208) ja abikõlblike tegevuskulude kategooriad (209) seoses kõnealuste teenuste osutamisega.

1.4.   Riigi pädevusse kuuluv tegevus

1.4.1.   Kas tegevusabi hõlmab tegevusi, mis kuuluvad riigi pädevusse seoses avaliku võimu teostamisega (nt lennujuhtimine, politsei, toll, tuletõrje, meetmed, mis on vajalikud tsiviillennunduse kaitsmiseks õigusvastase sekkumise eest)? Kõnealuste toimingute teostamiseks vajalikke taristu ja seadmetega seotud tegevuskulusid peetakse üldiselt mittemajanduslikeks ning seega ei kuulu need riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse.

☐ jah

☐ ei

1.4.2.   Palun esitage asjaomane riiklik, piirkondlik või mis tahes muu õigusakt, mis puudutab avaliku korra valdkonda kuuluva tegevuse mõistet ja selle tegevuse rahastamist. Sellise õigusakti puudumisel selgitage, kuidas asjaomased asutused neid tegevusi tavaliselt rahastavad.

1.4.3.   Esitage tõendeid selle kohta, et mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamisega ei kaasne põhjendamatu diskrimineerimine lennujaamade vahel. Diskrimineerimine tekib siis, kui asjaomase õiguskorra kohaselt peavad tsiviillennujaamad tavaliselt kandma teatud kulusid, mis on seotud mittemajandusliku tegevusega, kuid teatavad lennujaamad seda tegema ei pea. Täpsustage siseriiklike eeskirjade sisuline reguleerimisala ja territoriaalne kohaldatavus seoses lennujaamase mittemajandusliku tegevuse rahastamisega ja, kui see on asjakohane, piirkondlik pädevus kõnealuses küsimuses.

1.4.4.   Kinnitage, esitades vastavad tõendid, et mittemajandusliku tegevusega seotud kulude hüvitamine piirneb üksnes nende kuludega ning et majandustegevuse ristsubsideerimise kõnealuste hüvitistega on täielikult välistatud.

1.4.5.   Kinnitage, et lennujaamas on eraldi kuluarvestus majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse jaoks.

2.   Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine

2.1.   Kas abi anti enne 4. aprilli 2014?

☐ jah

☐ ei

2.2.   Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse

2.2.1.   Kas tegevusabi:

a) ☐

suurendab ELi kodanike liikuvust ja piirkondade ühendusvõimalusi, luues juurdepääsupunkte ELi-sisestele lendudele?

b) ☐

vähendab lennutranspordi ülekoormatust liidu suurtes sõlmlennujaamades?

c) ☐

aitab kaasa regionaalarengule?

Täpsustage, kuidas aitab tegevusabi kaasa valitud eesmärgi puhul.

2.2.2.   Kas teatatud meede on seotud uue lennujaama käitajaga?

☐ jah

☐ ei

2.2.3.   Üksiku tegevusabi puhul: Kas lennujaam asub samas teeninduspiirkonnas (210) kui teine kasutamata läbilaskevõimega lennujaam?

☐ jah

☐ ei

2.2.4.   Üksiku tegevusabi puhul: Kui vastus punktile 2.2.3 on „jah”: Palun täpsustage teeninduspiirkonna suurus ja kuju. Esitage teave, milles kirjeldatakse eeldatavat mõju kõnealuses teeninduspiirkonnas asuvate teiste lennujaamade lennuliiklusele; Kõnealune teave peaks olema osa abi saava lennujaama äriplaanist ning põhinema adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel.

Abikava puhul: a) kinnitage, et ametiasutused kohustuvad hindama eeldatavat mõju kõnealuses teeninduspiirkonnas asuvate teiste lennujaamade lennuliiklusele teabe põhjal, mis on abi saava lennujaama äriplaani osa ning põhineb adekvaatsetel reisi- ja kaubaliikluse prognoosidel; b) selgitage meetodit ja kriteeriume, mida riiklikud ametiasutused kasutavad, et hinnata tõenäolist mõju kõnealuste teiste lennujaamade liiklusele.

2.3.   Riigi sekkumise vajadus

2.3.1.   Kinnitage, et kõnealuse lennujaama või abikõlblike lennujaamade aastane reisijate arv ei ületa 3 miljonit reisijat (vt ka eespool küsimus nr 1.2.2).

2.4.   Meetme asjakohasus

2.4.1.   Näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata või et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate poliitika- või abivahenditega. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (211) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (212):

2.4.2.   Üksiku tegevusabi puhul: Kas abisumma on eelnevalt kindlaks määratud kindla summana, mis katab prognoositava tegevuse rahastamisvajaku abisaaja äriplaani alusel, 10aastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab 4. aprillil 2014?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, siis esitage asjakohane teave äriplaanis.

2.4.3.   Abikava puhul: Kas abisumma iga juhtumi puhul on eelnevalt kindlaks määratud kindla summana, mis katab prognoositava tegevuse rahastamisvajaku abisaaja äriplaani alusel, 10aastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab 4. aprillil 2014?

☐ jah

☐ ei

Kui jah, peaks abisaaja andma asjakohast teavet äriplaanis.

2.4.4.   Kui vastus punktidele 2.4.2 ja 2.4.3 on „ei”, siis täpsustage: a) kulude ja tulude prognoosi määramatuse aste, b) mis tahes teabe asümmeetria, mis takistab riiklikel asutustel abisumma arvutamist eelnevalt äriplaani alusel.

2.4.5.   Kui vastus küsimusele nr 2.4.2 ja 2.4.3 on „ei”, siis kinnitage, et siseturuga kokkusobiva tegevusabi maksimumsumma oli/on määratud mudeli alusel, mis põhineb tegevuse rahastamisvajakul (213) viie aasta jooksul ajavahemikul 2009-2013.

2.4.6.   Kas saate kinnitada, et tegevusabi ei suurendata tagantjärele?

☐ jah

☐ ei

2.4.7.   Kui vastus eelnevale küsimusele on „ei”, selgitage, miks teie arvates võimalus abi tagantjärele suurendada ei vähendaks motivatsiooni juhtida lennujaama tõhusalt.

2.5.   Abi ergutav mõju ja abi proportsionaalsus

2.5.1.   Üksiku tegevusabi puhul kirjeldage, miks on abi puudumise korral tõenäoline, et asjaomase lennujaama majandustegevus väheneb märkimisväärselt. Esitage vajalik teave äriplaani alusel (vt ka punkt 1.2.3), milles võrreldakse kavandatava tegevuse ulatust koos abiga ja ilma abita (vastupidine stsenaarium), ja võttes arvesse võimalikku investeerimisabi ja lennuliikluse taset.

Abikavade puhul kirjeldage meetodit, mida abi andev asutus kasutas äriplaanide hindamiseks, samuti tõenäosust, et abi puudumise korral oleks majandustegevus asjaomases lennujaamas märkimisväärselt vähenenud, võttes arvesse võimalikku investeerimisabi ja lennuliikluse taset.

2.5.2.   Üksiku tegevusabi puhul tõendage, et lennujaama äriplaani kohaselt on tegevuskulu täielikult kaetud 4. aprilliks 2024. Palun täpsustage äriplaani asjakohaseid põhiparameetreid.

Abikavade puhul kinnitage, et abi andev asutus annab üksikut tegevusabi ainult juhul, kui ta on jõudnud järeldusele, et abi saava lennujaama äriplaan näeb ette tegevuskulude täielikku katmist 4. aprilliks 2024. Palun täpsustage, milliseid äriplaani põhiparameetreid abi andev asutus hindab, et iga juhtumi puhul järeldusele jõuda.

2.5.3.   Palun märkige:

Üksiku tegevusabi puhul: Abi saava lennujaama esialgne rahastamisvajak 10 aasta jooksul, alustades tegevuskulude katmisest 4. aprillil 2014. üleminekuperioodi alguses ja jõudes tegevuskulu täieliku katmise saavutamiseni 4. aprillil 2024 üleminekuperioodi lõpus.

Abikava puhul: kinnitage, et a) abikõlblike lennujaamade rahastamisvajak määratakse kindlaks punktis 2.5.2 kirjeldatud meetodil; b) abikõlblikud lennujaamad peavad näitama, et tegevuskulude täielik katmine saavutatakse 4. aprilliks 2024.

Maksimaalne lubatav abisumma:

Rahastamisvajak, mis tegevusabiga kaetakse:

Ajavahemik, mille jooksul tegevusabi antakse:

2.6.   Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine

2.6.1.   Palun tõendage, et kõik samas teeninduspiirkonnas asuvad abikõlblikud lennujaamad on võimelised saavutama tegevuskulude täieliku katmise 4. aprilliks 2024.

2.6.2.   Kinnitage, et lennujaam või lennujaamad, sealhulgas kõik investeeringud, mille jaoks abi antakse, on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, mitte ühele konkreetsele kasutajale.

☐ jah

☐ ei

2.6.3.   Täpsustage sätteid, mis tagavad, et lennujaamade läbilaskevõime jaotatakse kasutajatele asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

OSA III.13.C

Täiendava teabe leht – lennuettevõtjatele antav stardiabi

Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes stardiabist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega  (214).

Käesolev vorm kehtib nii abikavadest kui ka üksikabist teatamise puhul.

1.   Täiendav teave abisaaja, projekti ja abi kohta

1.1.   Abisaaja

1.1.1.   Kas abi antakse otse lennuettevõtjale, kes käitab uut lennuliini?

☐ jah

☐ ei

1.1.2.   Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”: Palun kirjeldage vajaduse korral juriidilisi isikut või isikuid, i) kes abi saavad; b) kes vahendavad abi vaheüksusele seoses uut liini käitava lennuettevõtjaga.

1.1.3.   Kui vastus punktile 1.1.1 on „ei”, selgitage, kuidas riiklikud ametiasutused tagavad, et eelist ei ole antud vahetasanditel.

1.1.4.   Üksikabi puhul märkige abisaaja õiguslikud, organisatsioonilised ja rahalised suhted a) ettevõtjatega, kellega ta kuulub ühte kontserni; b) tema tütarettevõtjatega; c) mis tahes muude sidusettevõtjatega, sh ühisettevõtetega.

Abikavade puhul kirjeldage meetodit, millega abi andev asutus hindab õiguslikke, organisatsioonilisi ja rahalisi suhteid.

1.1.5.   Abisaaja valimine: Palun kirjeldage a) menetlust, millega abisaaja valitakse või on valitud; b) valikumenetluses kasutatud teabevahendi ja avalikustamise taset; c) abikõlblikkuse tingimusi; d) käitamisnõudeid; e) valikukriteeriume.

2.   Meetme siseturuga kokkusobivuse hindamine

2.1.   Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse

2.1.1.   Kas stardiabi:

a) ☐

suurendab uue liini käivitamisega liidu kodanike liikuvust ja piirkondade ühendusvõimalusi?

b) ☐

aitab kaasa kaugete piirkondade regionaalarengule?

Selgitage, kuidas aitab abi kaasa valitud eesmärgi puhul.

2.1.2.   Kui tegemist on üksikabiga, tõendage, et abiga hõlmatud liin või liinid ei ole juba kaetud kiirrongiteenusega (215) või sama teeninduspiirkonna teise lennujaama teenustega (216) võrreldavatel tingimustel. Kui tingimused ei ole võrreldavad, palun selgitage, miks.

Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et käesolevas punktis nimetatud tingimus on täidetud iga stardiabi üksikjuhtumi puhul.

2.2.   Riigi sekkumise vajadus

2.2.1.   Palun märkige, kas stardiabi hõlmab:

a) ☐

liine, mis ühendavad aastas vähem kui 3 miljoni reisijaga lennujaama (217) Euroopa ühise lennunduspiirkonna teise lennujaamaga (218);

b) ☐

Liine, mis ühendavad kauges piirkonnas asuvat lennujaama teise lennujaamaga (Euroopa ühise lennunduspiirkonna territooriumil või väljaspool seda sõltumata asjaomaste lennujaamade suurusest;

c) ☐

Liine, mis ühendavad lennujaama, kus on rohkem kui 3 miljonit reisijat aastas ja vähem kui 5 miljonit reisijat aastas ja mis ei asu kaugetes piirkondades. Kõnealuse juhtumi puhul esitage nõuetekohaselt põhjendatud konkreetsed asjaolud;

d) ☐

muu (täpsustage).

2.2.2.   Üksikabi puhul märkige abikõlblike uute liinidega seotud lennujaamade asukoht.

2.2.3.   Kui üksikabi korral antakse stardiabi lennuliinidele, mis ühendavad lennujaama, mis ei asu kauges piirkonnas, teise lennujaamaga, esitage järgmised reisijateveo andmed seoses uu(t)e liini(de)ga ühendatud lennujaamadega:

a)

lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud rohkem kui kaks majandusaastat: tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal.

b)

lennujaamad, mille kommertsreisijatevedu on toimunud vähem kui kaks majandusaastat: prognoositav keskmine reisijate arv aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal.

Palun esitage andmed tabeli kujul järgmiselt:

Aasta

Lennujaam

Lennujaam

Aasta

Reisijate arv

Reisijate arv

Aasta

Reisijate arv

Reisijate arv

Reisijate arvu tuleb lugeda „ühesuunaliselt” ja iga lennuliini puhul; nt lennujaamast välja ja sinna tagasi lendavaid reisijaid arvestatakse kaks korda. Kui lennujaam kuulub lennujaamade rühma, tuleb reisijateveo andmed esitada lennujaama kohta eraldi.

2.2.4.   Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus hindab lennujaama asukoha, reisijateveo andmete ja liinide alusel, kas on vaja riigi sekkumist iga stardiabi üksikjuhtumi puhul.

2.3.   Meetme asjakohasus

2.3.1.   Üksikabi puhul: näidake, et abi on kohane taotletava eesmärgi saavutamiseks või asjaomaste probleemide lahendamiseks. Eelkõige selgitage, kuidas on liikmesriigi ametiasutused tõendanud, et sama eesmärki ei saavutata ja et sama probleemi ei ole võimalik lahendada vähem moonutavate poliitika- või abivahenditega. Näiteks juhul, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu, (219) tõendage palun, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võla- või omakapitaliinstrumentidel (219):

2.3.2.   Üksikabi korral, kui toetusesaaja on eelnevalt koostatud äriplaani abi saava lennuliini kohta: esitage äriplaan. Äriplaanis peab olema märgitud, kas kõnealune lennuliin evib väljavaadet muutuda lennuettevõtja jaoks ilma riigi vahenditeta kasumlikuks pärast kolme aastat.

2.3.3.   Kui üksikabi puhul ei ole eelnevalt koostatud äriplaani, siis: esitage dokument, mis näitab, et lennuettevõtja on pöördumatult võtnud kohustuse käitada liini vähemalt ajavahemikul, mis on sama pikk kui stardiabi saamise aeg.

2.3.4.   Abikavade puhul selgitage, kuidas abi andev asutus hindab meetme kohasust iga stardiabi üksikjuhtumi puhul.

2.4.   Ergutav mõju ja meetme proportsionaalsus

2.4.1.   Üksikabi puhul kirjeldage (võimaluse korral äriplaani alusel), miks on abi puudumise korral tõenäoline, et kõnealuse lennuettevõtja majandustegevus asjaomases lennujaamas ei laiene.

Abikavade puhul kirjeldage, millist meetodit abi andev asutus kohaldab, et hinnata abi puudumise korral tõenäosust, et kõnealuse lennuettevõtja majandustegevus asjaomases lennujaamas ei laiene.

2.4.2.   Üksikabi puhul kinnitage, et uus liin alustab või alustas tegevust alles pärast abitaotluse esitamist abi andvale asutusele ja esitage järgmised dokumendid: a) abitaotluse koopia, mille abisaaja saatis abi andvale asutusele; b) dokumentaalsed tõendid uute liinide tegevuse alustamise kohta.

Abikava puhul kinnitage, et uus liin alustab tegevust alles pärast abitaotluse esitamist abi andvale asutusele.

2.4.3.   Kinnitage, et abi antakse iga liini puhul maksimaalselt kolm aastat.

2.4.4.   Täpsustage abi osakaal, mis on abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest (220). Mõlemad arvud tuleb väljendada nüüdispuhasväärtuses abi andmise hetkel ning enne maksu või muude kulude mahaarvamist.

2.4.5.   Täpsustage sätteid, millega välditakse ülemäärast hüvitamist ja tagatakse ülemääraste summade tagasinõudmine abi saavalt lennuettevõtjalt.

2.4.6.   Palun täpsustage, millised meetmed on võetud, et vältida abi saava lennuettevõtja muude kõnealus(t)est lennujaama(de)st lähtuvate ja sinna suunduvate liinide ristsubsideerimist.

2.5.   Põhjendamatu negatiivse mõju vältimine konkurentsile ja kaubandusele

2.5.1.   Üksikabi puhul: kinnitage, et ühendus (näiteks linnadevaheline), mille jaoks soovitakse uus liin avada, ei ole juba kaetud kiirrongiliiniga või sama teeninduspiirkonna teise lennujaamaga võrreldavatel tingimustel, eelkõige reisi pikkust silmas pidades. Vt ka punkt 2.1.2.

Abikava puhul: selgitage, kuidas abi andev asutus tagab, et käesolevas punktis nimetatud tingimus on täidetud iga stardiabi üksikjuhtumi puhul.

2.5.2.   Esitage tõendid, et kavatsedes anda mõnele lennuettevõtjale stardiabi uue liini avamiseks (olenemata sellest, kas seda tehakse lennujaama kaudu), on riiklik ametiasutus teatanud või teatab oma plaanidest piisava aja jooksul ja asjakohaselt avalikustades, et kõik huvitatud lennuettevõtjad saaksid oma teenuseid pakkuda.

2.5.3.   Kinnitage, et kõnealust stardiabi ei saa ühendada muu riigiabiga, mis on antud sama liini käitamiseks.

OSA III.13.D

Täiendava teabe leht – sotsiaalset laadi abi õhutranspordi teenustele aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti a alusel

Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes sotsiaalsest abist, mis on hõlmatud lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi suunistega  (221).

1.   Teave abisaaja(te), projekti ja abi kohta

1.1.   Selgitage teatatava meetme sotsiaalset eesmärki või eesmärke ja miks olete seisukohal, et meede saavutab selle eesmärgi või need eesmärgid.

1.2.   Kavandatud abi üksikasjad

1.2.1.   Kirjeldage a) abi andmise meetodit ja abi jaotamist lõpptarbijatele; b) vajaduse korral juriidilisi isikuid, kes abi saavad või kes vahendavad abi vaheüksusele, kes vastutavad abi jaotamise eest abikõlblikele lõpptarbijatele.

1.2.2.   Palun kirjeldage abikõlblikke lõpptarbijaid, nt erivajadustega reisijad, nagu lapsed, puudega inimesed, vähese sissetulekuga inimesed, õpilased, vanurid jne (222).

1.2.3.   Kinnitage, et abist on kasu abikõlblikel lõpptarbijatel.

1.2.4.   Palun kirjeldage abikõlblikke lennuliine.

1.2.5.   Kas abi antakse reisijate veoks liinidele, mis ühendavad kauges piirkonnas (223) asuvat lennujaama teise Euroopa ühise lennunduspiirkonna territooriumil asuva lennujaamaga?

☐ jah

☐ ei

1.2.6.   Kui vastus küsimusele 1.2.5 on jaatav, kirjeldage abikõlblikke geograafilisi piirkondi ja liine.

1.2.7.   Täpsustage abiga hüvitatavad kulud ja kinnitage, et abikõlblikud kulud piirduvad edasi-tagasi pileti hinnaga (sealhulgas kõik maksud ja tasud), mille kohta on lennuettevõtja esitanud arve abikõlblikule lõpptarbijale.

1.2.8.   Kinnitage, et abi antakse turustuskanalite vahelise diskrimineerimiseta, näiteks reisibüroode, lennufirmade maapealsete teenuste ja veebilehtede vahel.

1.2.9.   Kirjeldage a) menetlust, mille alusel on lennuteenuse käitaja(d) valitud või valitakse; b) abikõlblikkuse tingimusi ja c) valikukriteeriume.

1.2.10.   Kinnitage, et abi andmisel ei diskrimineerita teenuste päritolu alusel, st abi antakse sõltumata lennuettevõtjast, kes teenuseid osutab.

1.2.11.   Kirjeldage kontrolli- ja kaitsemeetmeid, mille eesmärk on tagada, et kava kasutavad üksnes abikõlblikud lõpptarbijad, ning kinnitage, et ülemäärast hüvitamist ei toimu.

OSA III.13.E

Täiendava teabe leht meretranspordile antava abi kohta

Lisaks I osas esitatud üldteabe vormile on soovitatav täita käesolev täiendava teabe leht, et teatada mis tahes meetmest, mis on hõlmatud ühenduse suunistega meretranspordile antava riigiabi kohta  (224) (edaspidi „suunised”).

1.   Kava liik

Kas kava hõlmab järgmisi meetmeid:

a) ☐

tonnaažimaksuga maksustamine

b) ☐

sotsiaalmaksude vähendamine

c) ☐

kohalike maksude vähendamine

d) ☐

registreerimistasude vähendamine

e) ☐

koolitusabi

f) ☐

veoautode maanteedelt mereteedele viimise abi

g) ☐

avalike teenuste leping või selle sõlmimine

h) ☐

sotsiaalset laadi abi

i) ☐

muu (palun kirjeldage):

2.   Teave abikõlblikkuse kohta

Punkti 1 kategooriate a, b, c, d, e, ja f puhul vastake punktidele 2.2 – 2.7:

2.1.

Millised on äriühingute abikõlblikkuse nõuded?

2.2.

Millised on laevade abikõlblikkuse nõuded? Eelkõige, kas on lipuga seotud kohustusi? Millised on laevastiku lipuga seotud kohustused ettevõtjate puhul, kes kasutavad tonnaaži alusel maksustamise kava pärast 17. jaanuari 2004? Kas lipuga seotud kohustusi kohaldatakse kogu abisaava ettevõtja laevastiku kohta või üksnes talle kuuluva laevastiku ja laevapereta prahitud laevastiku puhul?

2.3.

Millised on abikõlblikkuse tingimused laevapereta prahitud laevastiku puhul?

2.4.

Millised on abikõlblikkuse tingimused aja või reiside alusel prahitud laevastiku puhul?

2.5.

Kui see on asjakohane, kirjeldage, millised on meremeeste suhtes kohaldatavad abikõlblikkuse nõuded.

2.6.

Kirjeldage abikõlblike tegevuste loetelu. Kas kord käsitleb:

☐ pukseerimist?

☐ süvendamist?

Üldisemalt, kas abikava hõlmab muid tegevusi kui kaupade ja reisijate merevedu?

2.7.

Millised on kaitsemeetmed, et vältida abi ülekandumist sama äriühingu muudele tegevustele?

Punkti 1 kategooria g puhul:

2.8.

millised on avalike teenuste osutajate kohustused, hüvitiste arvutamise meetod, pakkumismenetluses esitatud erinevad pakkumised ning määratud äriühingu valimise põhjused?

Punkti 1 kategooria h puhul:

2.9.

millised on asjaomased marsruudid, kasutajate arv ja üksiktoetuste andmise tingimused?

3.   Teave abi osakaalu kohta

3.1.   Millised on mehhanismid, et tagada kinnipidamine abi ülemmäärast, mis on määratletud juhendi 11. peatükis? Kuidas asjaomaseid andmeid dokumenteeritakse?

Punkti 1 kategooria a puhul palun vastake punktidele 3.2 – 3.7:

3.2.

Milliste määrade põhjal arvutatakse maksustatav tulu 100 netotonni kohta?

 

Kuni 1 000 netotonni ….

 

1 001 kuni 10 000 netotonni …

 

10 001 kuni 20 000 netotonni …

 

Rohkem kui 20 001 netotonni …

3.3.

Kas äriühingute abikõlblike ja abikõlbmatute tegevuste kohta kehtib eraldi raamatupidamise nõue?

3.4.

Kuidas koheldakse kontserne ja kontsernisiseseid tehinguid?

3.5.

Mil määral on tulud abitegevustest hõlmatud tonnaažimaksu kavaga?

3.6.

Kas on olemas maksustamise erieeskirjad laevade puhul, mida hakatakse tonnaaži alusel maksustama, olukorras, kus nende turuväärtus ületab nende maksude väärtust?

3.7.

Kas laevandusettevõtjate direktorite ja osanike tulude suhtes kohaldatakse liikmesriigi üldiste maksueeskirjade tavalist maksustamise taset?

Punkti 1 kategooriate b, c, ja d puhul palun vastake punktidele 3.8 – 3.10:

3.8.

Kui suur on abi osakaal arvutatuna sotsiaalmaksude, riigimaksude, maksude või tasude põhjal, mida meremees või laevaomanik oleks tavapäraselt pidanud maksma?

3.9.

Millise kõrgeima tasemega on punktis 3.8 nimetatud maksed, tasud või maksud piiratud?

3.10.

Kas puksiiride ja süvenduslaevade puhul on abi rangelt piiritletud meretranspordialase tegevuse osas?

3.11.

Punkti 1 kategooria e puhul: kui suur on abi osatähtsus koolituskulude või koolitatava palgakulude põhjal?

3.12.

Punkti 1 kategooria f puhul: kui suur on abi määr tonnkilomeetri kohta?

3.13.

Punkti 1 kategooria h puhul: kui suur on üksiktoetuste määr?

…”


(1)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(2)  NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktid, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Liidu majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(3)  Komisjoni soovitus, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(4)  Partner- ja seotud ettevõtjate puhul palun pange tähele, et abisaaja kohta teatatud arvudes tuleb arvestada seotud ettevõtjate ja/või partnerettevõtjate töötajate arvu ja finantsandmeid

(5)  Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1017, 25. juuni 2015, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(7)  Loa saanud või grupierandiga hõlmatud kavale komisjoni poolt antud registreerimisnumber.

(8)  Vastavalt nõukogu 13. juuli 2015 aasta määruse (EL) 2015/1589, (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9)) artikli 1 punktile e tähendab üksikabi sellist abi, mida ei anta abikava raames, ja abikava raames antavat abi, millest tuleb teatada.

(9)  Heakskiidetud või grupierandiga hõlmatud kavale komisjoni poolt antud registreerimisnumber.

(10)  Abi andmiseks õiguslikult siduva kohustuse võtmise kuupäev.

(11)  Põllumajandussektorile ning kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi puhul nõutakse teavet ühiste hindamispõhimõtete täitmise kohta punktis III.12 (täiendava teabe leht riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades) ja punktis III.14 (täiendava teabe leht kalandus- ja vesiviljelussektorile antava abi kohta).

(12)  Lisaeesmärk on eesmärk, millele abi on lisaks põhieesmärgile eranditult suunatud. Näiteks kava puhul, mille põhieesmärk on teadus- ja arendustegevus, võib lisaeesmärk olla väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kui abi on suunatud eranditult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Lisaeesmärk võib olla samuti sektoripõhine, näiteks terasesektori teadus- ja arendustegevuse kava puhul.

(13)  Komisjoni teatis, millega muudetakse järgmisi komisjoni teatisi: ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga, regionaalabi suunised aastateks 2014-2020 filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta, suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta ning suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 198, 27.6.2014, lk 13).

(14)  Toetus/intressitoetus, laen/tagasimakstav ettemakse/tagasimakstav toetus, garantii, maksusoodustus või -vabastus, riskifinantseerimine, muu (palun täpsustage). Kui abi antakse mitme meetme kaudu, tuleb esitada abisumma iga meetme kohta eraldi.

(15)  Kõnealusest nõudest võib vabastada alla 500 000 euro suuruse üksikabi puhul. Maksusoodustusena antava abi korral võidakse teave üksikabi summade kohta esitada järgmiste järkude kujul (miljonites eurodes): [0,5–1 miljonit]; [1–2 miljonit]; [2–5 miljonit]; [5–10 miljonit]; [10–30 miljonit]; [30 ja enam miljonit].

(16)  Kavandatud abi kogusumma, mis on väljendatud riigivääringus täissummana. Maksumeetmete puhul hinnanguline üldine tulu vähenemine maksusoodustuste tõttu. Kui keskmine riigiabi abikava aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, täita hindamist käsitlev osa [vt joonealust märkust nr 18].

(17)  Abisummade ja eelarve puhul käesoleva vormi ja lisavormide mis tahes osas tuleb täissumma väljendada riigivääringus.

(18)  Kui keskmine aastane riigiabi eelarve ületab 150 miljonit eurot, täitke palun selle kohta teatise punkt, mis käsitleb hindamist. Hindamise nõue ei kehti abikavade puhul, mida on käsitletud täiendava teabe lehel põllumajandusliku abi kohta.

(19)  Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) ning komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, 27. juuni 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45).

(20)  Komisjoni poolt keskselt hallatav liidu toetus, mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse kontrolli all, ei kujuta endast riigiabi. Kui selline liidu toetus on kombineeritud muu riikliku toetusega, siis võetakse teavitamiskünnistest ja abi ülemmäärast kinnipidamise kontrollimisel arvesse ainult riigiabi, tingimusel et riikliku rahastamise kogusumma, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks, ei tohi olla suurem kui kohaldatavate ELi eeskirjadega sätestatud maksimaalne rahastamise määr.

(21)  Hindamise nõue ei kehti abikavade puhul, mida on käsitletud täiendava teabe lehel põllumajandusliku abi kohta.

(22)  Suuniste saamiseks vt komisjoni talituste töödokument „Riigiabi hindamise ühine metoodika”, SWD (2014) 179 final, 28.5.2014, http://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/state_aid_evaluation_methodology_en.pdf.

(23)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus ((EL) 2015/1589 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9.)

(24)  Vt ELi toimimise lepingu artikkel 339, mille osutatakse „informatsioonile, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente”. Euroopa kohtud on „ärisaladust” üldiselt määratlenud kui teavet, „mille avaldamine mitte ainult avalikkusele, vaid ka mõnele muule isikule kui teabe esitaja, võib teabe esitaja huve tõsiselt kahjustada”, vt otsus kohtuasjas T-353/94, Postbank vs. komisjon, ECLI:EU:T:1996:119 p 87

(25)  Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes (ELT C 392, 19.12.2012, lk 1).

(26)  Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat (ELT C 158, 5.6.2012, lk 4).

(27)  Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(28)  Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 188, 20.6.2014, lk 4).

(29)  Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatis Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (ELT C 8, 11.1.2012, lk 4).

(30)  Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020, ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.

(31)  „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.

(32)  Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).

(33)  ELT C 25, 26.1.2013, lk 1.

(34)  Määratletud nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruses (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1).

(35)  VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.

(36)  Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks;

(37)  „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.

(38)  Riiklikus vääringus (Vt ka punkti 2.5)

(39)  Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringuks ettenähtud abi kõlblikud.

(40)  RAG p 94 ei kohaldata VKEde puhul ja ettevõtete omandamise korral.

(41)  Regionaalabi suuniste punktiga 101 on ette nähtud, et abikõlblike investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase abistatava piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:

seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;

vara peab olema amortiseeritav;

see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt.

Regionaalabi suuniste punktis 102 on ette nähtud, et immateriaalne vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

(42)  Riigivääringus

(43)  Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringuks ettenähtud abi kõlblikud.

(44)  Meetodi kohta vt komisjoni teatis 25 liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. jaanuar 2007 (ELT C 317, 23.12.2006, lk 2) ja komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).

(45)  Riigivääringus

(46)  Abisumma(d) ja abikõlblikud kulud tuleks esitada nii nominaal- kui ka diskonteeritud väärtuses.

(47)  Riigivääringus

(48)  Selleks võite viidata RAG punktis 40 loetletud kriteeriumidele ja/või abisaaja äriplaanile.

(49)  Seda punkti ei kohaldata subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitalilaenude või riigiosaluse korral, mis ei vasta turumajandusliku investori põhimõttele, abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi eeskirja alusel antud riikliku toetuse korral.

(50)  Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.

(51)  Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised, aktsiate ostmine või mõnel muul viisil kapitali andmine soodsatel tingimustel.

(52)  Sisemise tulumäära arvutamise aluseks olev ajavahemik peaks vastama ajaarvestusele, mida tööstus sarnaste projektide korral tavaliselt arvestab.

(53)  Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kasusid, sealhulgas näiteks haldus-, transpordi- ja koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabiga, ning ka palgaerinevusi. Kui muu asukoht paikneb EMPs, siis ei võeta arvesse selles kohas antud toetusi.

(54)  Üksikasjad kõigi klassifikaatorite kohta on kättesaadavad Eurostati klassifikaatorite andmebaasis, mis praegu asub aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/data/classifications.

(55)  Turu ebatõhusust mõõdetakse tavaliselt võrdluses EMP SKPga viimasel kolmel aastal enne projekti algust (võrdlusmäär); selle saab määrata ka järgmise kolme kuni viie aasta prognoositud kasvumäärade alusel. Näitajateks võivad olla asjaomaste turgude prognoositav kasv ja eeldatav tootmisvõimsuse rakendamise aste, samuti tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali kaudu.

(56)  Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).

(57)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(58)  Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(59)  „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.

(60)  Selliste äriühingute määratlus on esitatud komisjoni teatises „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta” (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).

(61)  Nagu on määratletud dokumendi „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” IV lisas.

(62)  Regionaalabi suuniseid kohaldatakse abikavade suhtes, millega toetatakse tegevust, mis jääb ELi toimimise lepingu artikli 42 reguleerimisalast välja, kuid on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005), ning mida kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade riikliku lisafinantseerimise raames, ning mida kaasrahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade, kui valdkondlike eeskirjadega pole ette nähtud teisiti.

(63)  Nagu seda on kirjeldatud regionaalabi suuniste 12. joonealuses märkuses.

(64)  Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).

(65)  VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.

(66)  Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks.

(67)  „Sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala.

(68)  Teatamiskünnis on määratletud RAGi punkti 20 alapunktis n.

(69)  Transpordivaldkonnas ei kuulu transpordivahendite ostmiseks tehtud kulud ühtsesse kululiikide kogumisse. Kõnealused kulud ei ole alginvesteeringu puhul abikõlblikud.

(70)  Seda sätet ei pea kohaldama VKEde puhul ja ettevõtte omandamise korral.

(71)  Regionaalabi suuniste punktiga 101 on ette nähtud, et abikõlblike investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase abistatava piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:

seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;

vara peab olema amortiseeritav;

see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt.

Regionaalabi suuniste punktis 102 on ette nähtud, et immateriaalne vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

(72)  Rakenduskava (või maaelu arengu programm) on määratletud seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF).

(73)  Seda punkti ei kohaldata subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitalilaenude või riigiosaluse korral, mis ei vasta turumajandusliku investori põhimõttele, abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi eeskirja alusel antud riikliku toetuse korral.

(74)  Siin võib viidata muu hulgas kavandatud abikava mõjuhindamistele või sarnaste abikavade järelhindamistele.

(75)  Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.

(76)  Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.

(77)  Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.

(78)  Selleks, et komisjon saaks hinnata tõenäolisi negatiivseid mõjusid, võib liikmesriik esitada mis tahes temale kättesaadava mõjuhindamise ning sarnaste varasemate kavade järelhindamised (RAG punkt 125).

(79)  Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020, ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.

(80)  Nagu on määratletud suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).

(81)  Nagu on määratletud dokumendi „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” IV lisas.

(82)  Regionaalabi suuniseid kohaldatakse abikavade suhtes, millega toetatakse tegevust, mis jääb ELi toimimise lepingu artikli 42 reguleerimisalast välja, kuid on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005), ning mida kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade riikliku lisafinantseerimise raames, ning mida kaasrahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist või mis antakse selliste kaasrahastatavate kavade, kui valdkondlike eeskirjadega pole ette nähtud teisiti.

(83)  VKEd on ettevõtjad, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) sätestatud tingimustele.

(84)  Arvestage palun sellega, et tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kauba transpordi lisakulude hüvitamiseks mõeldud tegevusabi tohib anda ainult kooskõlas abi andmise ajal kehtiva üldise grupierandi määrusega.

(85)  ELT C 198, 27.6.2014, lk 1.

(86)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(87)  ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.

(88)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(89)  Ilma et see piiraks ainulaadsete või spetsialiseeritud toodete või teenuste väljatöötamisel ja hilisemal ostmisel kohaldavat korda.

(90)  Kui abitaotlus hõlmab abi teadus- ja arendusprojekti jaoks, ei välista see tingimus potentsiaalse abisaaja eelnevaid teostatavusuuringuid, mida abitaotlus ei hõlma.

(91)  ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(92)  ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.

(93)  See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.

(94)  Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.

(95)  See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.

(96)  Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses.

(97)  Määratletud komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1) IV lisas.

(98)  Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(99)  Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) või mis tahes tulevane teatis, mis seda asendab.

(100)  Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.

(101)  Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.

(102)  ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.

(103)  See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.

(104)  Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.

(105)  See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.

(106)  Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses.

(107)  Määratletud komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1) IV lisas.

(108)  Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(109)  Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstidega ja võla vähendamisega olemasolevate võlausaldajate poolt.

(110)  Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud ettevõtja peaks suutma turul konkureerida omal jõul.

(111)  Alternatiivne stsenaarium võib hõlmata näiteks järgmist: võlgade ümberkorraldamine, varade võõrandamine, erakapitali kaasamine, müük konkurendile või osadeks jaotamine, igal juhul kas maksejõuetus-, ümberkorraldamis- või muu menetluse raames.

(112)  Vt ka suuniste punkt 56.

(113)  Vt ka suuniste punkt 64.

(114)  Näiteks juhul, kui antav abi tugevdab abisaaja omakapitali, peaks omapanus samuti hõlmama omakapitali tugevdamise meetmeid, näiteks uue omakapitali kaasamist senistelt osanikelt, olemasoleva võla ja kapitalivekslite mahakandmist või olemasolevate võlgade ümberarvestamist omakapitaliks või uue välise omakapitali kaasamist turutingimustel.

(115)  Näiteks kui riik annab toetusi, teeb kapitalisüsti või kustutab võlgu.

(116)  Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.

(117)  Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.

(118)  Võõrandamine konkurentsimoonutuste piiramiseks peaks toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse võõrandatava vara liiki ja mis tahes takistusi ning igal juhul ümberkorralduskava kehtivuse jooksul.

(119)  See võiks hõlmata eelkõige meetmeid, millega avatakse teatavad abisaaja tegevusega otseselt või kaudselt seotud turud teistele ELi ettevõtjatele, järgides ELi õigust. Sellised algatused võivad asendada muid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, mida abisaaja on tavaliselt kohustatud võtma.

(120)  Vt suuniste punktid 32–35 meetmete liikide kohta, mis on hõlmatud mõistega „ümberkorraldamise sotsiaalkulude katteks antav abi”.

(121)  ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.

(122)  Määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/6/EÜ, mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(123)  „väiksem riigi osalusega ettevõtja” on sõltumatu otsustusõigusega majandusüksus, mis ei kvalifitseeru soovituse 2003/361/EÜ kohaselt väikeseks või keskmise suurusega ettevõtjaks ainuüksi asjaolu tõttu, et 25 % või enamat selle kapitalist või hääleõigustest kontrollivad kas otse või kaudselt, üksi või ühiselt üks või mitu avaliku sektori asutust.

(124)  See kehtib eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19) I lisas nimetatud äriühingute liikide kohta.

(125)  Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist.

(126)  See kehtib eelkõige nõukogu direktiivi 2013/34/EL II lisas nimetatud äriühingute liikide suhtes.

(127)  Otsuses 2010/787/EL määratletud tähenduses.

(128)  Määratletud komisjoni teatise „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1) IV lisas.

(129)  Komisjoni teatis riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („Pangandusteatis”) (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(130)  Ümberkorraldamine võib hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab see ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstidega ja võla vähendamisega olemasolevate võlausaldajate poolt.

(131)  Pikaajaline elujõulisus loetakse taastatuks, kui ettevõtja on pärast kõigi kulude, sealhulgas amortisatsioonikulude ja finantsoperatsioonide kulude katmist võimeline tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldatud ettevõtja peaks suutma turul konkureerida omal jõul.

(132)  Alternatiivne stsenaarium ei tohiks hõlmata riigiabi. See võib hõlmata näiteks järgmist: võlgade ümberkorraldamine, varade võõrandamine, erakapitali kaasamine, müük konkurendile või osadeks jaotamine, igal juhul kas maksejõuetus-, ümberkorraldamis- või muu menetluse raames.

(133)  Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6) või mis tahes tulevane teatis, mis seda asendab.

(134)  Kooskõlas suuniste punkti 115 alapunktiga e ei pea kõnealune kava sisaldama kõiki elemente, mis on sätestatud suuniste punktides 47–52, kuid selles tuleb kindlaks määrata vähemalt meetmed, mida abisaaja peab võtma oma pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ilma riigi toetuseta.

(135)  Näiteks juhul, kui antav abi tugevdab abisaaja omakapitali, peaks omapanus samuti hõlmama omakapitali tugevdamise meetmeid, näiteks uue omakapitali kaasamist senistelt osanikelt, olemasoleva võla ja kapitalivekslite mahakandmist või olemasolevate võlgade ümberarvestamist omakapitaliks või uue välise omakapitali kaasamist turutingimustel.

(136)  Näiteks kui riik annab toetusi, teeb kapitalisüsti või kustutab võlgu.

(137)  Kui päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutise ümberkorraldustoetuse andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest (olenevalt sellest, mis on hiliseim) on möödunud alla 10 aasta, ei lubata anda edasist päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, välja arvatud: a) juhul, kui ajutine ümberkorraldustoetus järgneb päästmisabile üksiku ümberkorraldusmeetme osana; b) juhul, kui ümberkorraldusabi järgneb päästmisabile või ajutisele ümberkorraldustoetusele üksiku ümberkorraldusmeetme osana; c) juhul, kui päästmisabi või ajutine ümberkorraldustoetus on antud kooskõlas käesolevate suunistega ning sellele abile ei järgnenud ümberkorraldusabi, kui: i) oli põhjust arvata, et abisaaja saaks pikemas perspektiivis elujõuliseks, kui talle antakse abi kõnealuste suuniste alusel, ja ii) uus päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutine ümberkorraldustoetus osutub vajalikuks pärast vähemalt viie aasta möödumist ning see vajadus on tingitud ettenägematutest asjaoludest, mille eest abisaaja ei vastuta; d) erandlike ja ettenägematute asjaolude puhul, mille eest abisaaja ei vastuta.

(138)  Sh abi, mis anti enne, kui komisjon hakkas suuniseid kohaldama, st enne 1.8.2014.

(139)  Liikmesriikidel ei ole kohustust nõuda selliseid meetmeid väikeettevõtjatelt, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjades ei ole konkreetses sektoris ette nähtud teisiti. Väikeettevõtjad ei tohiks oma tegevusmahtu ümberkorraldamise käigus üldjuhul siiski suurendada.

(140)  Võõrandamisi, mahakandmisi ja kahjumit tekitavast tegevusest loobumist, mis on igal juhul tarvilikud elujõulisuse taastamiseks, ei peeta üldjuhul piisavaks.

(141)  Sellised meetmed peaksid toimuma turul või turgudel, kus abisaajal on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turupositsioon, eelkõige märkimisväärse ülevõimsusega turgudel.

(142)  Võõrandamine konkurentsimoonutuste piiramiseks peaks toimuma ilma põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse võõrandatava vara liiki ja mis tahes takistusi ning igal juhul ümberkorralduskava kehtivuse jooksul.

(143)  See võiks hõlmata eelkõige meetmeid, millega avatakse teatavad abisaaja tegevusega otseselt või kaudselt seotud turud teistele ELi ettevõtjatele, järgides ELi õigust. Sellised algatused võivad asendada muid konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid, mida abisaaja on tavaliselt kohustatud võtma.

(144)  Komisjoni teatis filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta (ELT C 332, 15.11.2013, lk 1).

(145)  Komisjoni teatis „ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga” (ELT C 25, 26.1.2013, lk 1).

(146)  „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010) 2020).

(147)  Üksikasjalikku teavet vt lairibasuuniste punktid 56–60.

(148)  Üksikasjalikku teavet vt lairibasuuniste punktid 82–85.

(149)  Vt näiteks komisjoni suunised kiire lairibaühenduse investeeringute kohta (http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/presenta/broadband2011/broadband2011_en.pdf)

(150)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(151)  Näiteks valitud investeerimis- ja ärimudelit, geograafilise sekkumispiirkonna suurust ja tunnuseid ning projektikulude piiramise meetmeid.

(152)  Loetelu komisjoni otsustest lairibaühendusele antava riigiabi kohta on kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi kodulehel: http://ec.europa.eu/competition/sectors/telecommunications/broadband_decisions.pdf.

(153)  ELT C 200, 28.6.2014, lk 1. Teatav teave käesoleva täiendava teabe lehe kasutamise kohta põllumajandus ning kalandus- ja vesiviljelussektoris on esitatud EEAG punktis 14.

(154)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(155)  Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(156)  Vt EEAG punkt 3.7 keskkonnamaksude vähendamise või nendest vabastamise ja taastuvenergia toetuse rahastamise vähendamise kaudu antav abi.

(157)  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastatava meetme puhul võivad liikmesriigid tugineda keskkonna- või energiapoliitika eesmärkide määratlemisel asjaomastes rakenduskavades kasutatud arutluskäigule.

(158)  Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik

(159)  Kavade asjakohasuse tõendamiseks võib liikmesriik toetuda ka varasemate hindamiste tulemustele, nagu on kirjeldatud EEAG peatükis 4.

(160)  „Tööde algus” on määratletud EEAG punkti 19 lõikes 44.

(161)  Seda nõuet ei kohaldata VKEde puhul ja see ei piira ergutava mõju hindamist riigiabi puhul, mida antakse energiatõhususe meetmetele, mis on ette nähtud või ellu viidud energiaauditi tulemusel või mis tulenevad muudest vahenditest (vt EEAG punktid 56 ja 57).

(162)  Täpsema teabe saamiseks vt EEAG punktid 72–76.

(163)  Nõuetekohase võrdlusolukorra puhul võetakse aluseks selliste tehniliselt võrreldavate investeeringute kulud, millega saavutatakse keskkonnakaitse madalam tase (mis vastab kehtivatele liidu kohustuslikele normatiividele), mida on võimalik teha ilma abita. Vt EEAG punkti 73 alapunkt b. Näiteks vt EEAG 2. lisas esitatud loetelu. Kui võrdlusinvesteering ei ole loetletud 2. lisas, siis palun selgitage ja põhjendage selle asjakohasust.

(164)  Seda tingimust ei kohaldata, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud.

(165)  (Vt EEAG 2. lisa) Täiendavad investeerimiskulud koosnevad investeerimise lisakuludest, mis on vajalikud liidu normatiividega nõutud keskkonnakaitse taseme ületamiseks.

(166)  Liidu normatiivides ettenähtud keskkonnakaitse saavutamiseks vajalike investeeringute kulud ei ole abikõlblikud.

(167)  Vt EEAG punkti 78 alapunkt a

(168)  Vt EEAG punkti 78 alapunkt b.

(169)  Vt EEAG punkti 78 alapunkt c „Keskkonnahoidlik innovatsioon” on määratletud EEAG punkti 19 lõikes 4.

(170)  Konkureeriva pakkumismenetluse üksikasjad on esitatud EEAG punkti 19 lõikes 43.

(171)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(172)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(173)  Abikavade puhul võib teabe esitada tüüpilise arvutusnäite vormis (või mitme näitena).

(174)  Komisjon võib sellise teatatud meetme kestuseks lubada kümneaastase ajavahemiku.

(175)  Otsustamisel, kas abi on vajalik või mitte, võetakse arvesse elektri- ja soojusenergia tootmisest ja müügist tulenevad kulud ja tulud.

(176)  Tootmiskulud võivad sisaldada jaama tavalist kapitalitasuvust, kuid soojusenergia tootmisel saadud tulu tuleb tootmiskuludest maha arvata.

(177)  Tootmiskuludest tuleb maha arvata kogu investeerimisabi, mida ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga.

(178)  Abi kestus tohib olla maksimaalselt 5 aastat.

(179)  Vt EEAG punkt 3.7.1.

(180)  Nagu on sätestatud EEAG punkti 19 lõikes 16 on „liidu madalaim maksustamistase” liidu õiguses sätestatud madalaim maksustamistase. Energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(181)  Siinkohal võivad liikmesriigid muu hulgas esitada hinnangu asjaomase sektori toodete hinnapaindlikkuse kohta kõnealusel geograafilisel turul ning hinnangu asjaomase sektori/kategooria ettevõtjate kaotatud müügimahu ja/või tulude kohta.

(182)  Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat (ELT C 154, 5.6.2012, lk 4).

(183)  Kõige otsesem viis tõendada põhjuslikku seost on viide elektri hinnale lisandunud tasule või maksule, mis on mõeldud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia rahastamiseks. Kaudne viis lisakulusid tõendada oleks arvutada välja rohelistest sertifikaatidest tulenevate suuremate puhaskulude mõju elektritarnijatele ja arvutada välja mõju elektri hinnale, eeldusel et tarnija kannab suuremad puhaskulud üle.

(184)  Komisjoni teatis: suunised riskifinantseerimisinvesteeringute edendamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 19, 22.1.2014, lk 4).

(185)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(186)  Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(187)  Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).

(188)  Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10).

(189)  RFGs (punktid 46–49) nõutakse, et kõigi teatavate riskifinantseerimismeetmete kohta tuleb korraldada ja esitada eelhindamine.

(190)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320);

(191)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(192)  SWD(2014)179 (final), 28.5.2014.

(193)  Lisaks kava eesmärkide ja abikõlblikkuse eeskirjade üldisele kirjeldusele on käesoleva punkti eesmärk hinnata, kuidas kava abikõlblikkuse ja menetlusest kõrvalejätmise eeskirju võib kasutada mõju kindlakstegemiseks. Mõnel juhul ei tohi täpsed abikõlblikkuse eeskirjad olla eelnevalt teada. Sellistel juhtudel tuleks ette näha parimad võimalikud ootused.

(194)  Negatiivse mõju näideteks on abikava piirkondlik ja sektoripõhine kallutatus või erainvesteeringute väljatõrjumine.

(195)  Määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud abikavad jäetakse kohaldamisalast välja kuus kuud pärast nende jõustumist. Pärast hindamiskava hindamist võib komisjon otsustada laiendada selliste kavade suhtes kõnealuse määruse kohaldamist pikemaks ajavahemikuks. Liikmesriike kutsutakse üles täpselt näitama kavandatud abikava kestust.

(196)  Palun viidake dokumendile SWD(2014)179 (final), 28.5.2014.

(197)  Pange tähele, et hindamisel võib nõuda nii varasemaid andmeid kui ka andmeid, mis muutuvad järk-järgult kättesaadavaks abikava kasutuselevõtu jooksul. Märkige mõlemat liiki teabe allikad. Võimaluse korral tuleks mõlemat liiki andmeid koguda samast allikast, et tagada andmete järjepidevus aja jooksul.

(198)  Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).

(199)  Abikõlblikud kulud on lennujaamataristusse, maapealse teeninduse taristusse (näiteks pagasilindid jne) ja lennujaamavarustusse tehtava investeeringu kulud, sealhulgas projekteerimiskulud. Lennundusvälise tegevusega (eelkõige parklad, hotellid, restoranid ja kontorid) seonduvad investeerimiskulud ei ole rahastamiskõlblikud. Kui need ei kuulu maapealse teeninduse taristu hulka, ei ole maapealseks teenindamiseks tehtavate investeeringute (nt bussid, sõidukid jne) kulud rahastamiskõlblikud.

(200)  „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;

(201)  Palun kasutage järgmisi suuruskategooriaid: lennujaamad, mille reisijate arv on aastas kuni 200 000; lennujaamad, mille reisijate arv aastas on 200 000 – 1 miljon; lennujaamad, mille reisijate arv aastas on 1–3 miljonit.

(202)  Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.

(203)  Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.

(204)  Kapitalikulude rahastamisvajak on vahe positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (sealhulgas põhivarasse tehtud investeeringute kulude) vahel investeeringu eluea jooksul, väljendatuna nüüdispuhasväärtuses.

(205)  Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).

(206)  „Tegevuse rahastamisvajak” on kapitali hinna põhjaldiskonteeritud tegevuskahjum, mida lennujaam on asjaomasel perioodil kandnud, ehk lennujaama tulude ja tegevuskulude vahe (nüüdispuhasväärtusena).

(207)  Bilanss, kasumiaruanne, vannutatud audiitori või audiitorühingu kinnitus.

(208)  Teenused, mida osutab lennujaam või tema tütarettevõtja, et tagada õhusõidukite teenindamine alates maandumisest kuni startimiseni ning reisijate ja veoste teenindamine, et võimaldada lennuettevõtjatel osutada õhutransporditeenuseid, sealhulgas maapealset teenindamist ja maapealse teeninduse keskse taristu pakkumist.

(209)  Lennujaama kulud, mis on seotud lennujaamateenuste osutamisega, sh sellised kulukategooriad nagu personalikulud, sisseostetud teenused, sideteenused, jäätme-, energia-, hooldus-, rendi- ja halduskulud, kuid nende hulka ei kuulu kapitalikulud, lennujaama poolt lennuettevõtjatele antav turundustoetus või muud stimuleerivad maksed ning riigi pädevusse kuuluvate ülesannetega seonduvad kulud.

(210)  „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;

(211)  Näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa eraldamine, kauba müümine või teenuste osutamine soodsate hindadega jms.

(212)  Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.

(213)  „Tegevuse rahastamisvajak” on kapitali hinna põhjaldiskonteeritud tegevuskahjum, mida lennujaam on asjaomasel perioodil kandnud, ehk lennujaama tulude ja tegevuskulude vahe (nüüdispuhasväärtusena).

(214)  Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).

(215)  „Kiirrongiteenus” on teenus, mida osutatakse rongidega, mis võivad sõita kiirusega üle 200 km/h.

(216)  „Lennujaama teeninduspiirkond” – geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses. Konkreetse lennujaama teeninduspiirkond võib olla aga erinev ja selle puhul tuleb arvesse võtta iga konkreetse lennujaama eripära. Teeninduspiirkonna suurus ja kuju varieerub lennujaamade lõikes, sõltudes lennujaama eriomadustest, sealhulgas selle ärimudelist, asukohast ja teenindatavatest sihtkohtadest;

(217)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide esindajate otsus 2006/682/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vahelise Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) rajamise mitmepoolse lepingu allkirjastamist ja ajutist kohaldamist, ELT L 285, 16.10.2006, lk 1.

(218)  Tegelik keskmine reisijate arv aastas abi teatamisele või mitteteatatava abi tegelikule andmisele või maksmisele eelnenud kahel majandusaastal. Hiljuti avatud reisilennujaama puhul tuleks arvesse võtta prognoositavat keskmist reisijate arvu aastas kommertsreisijateveo alustamisele järgneval kahel majandusaastal. Nende lävendite puhul loendatakse ühes suunas reisijaid. See tähendab, et reisija, kes lendab näiteks lennujaamast välja ja sinna tagasi, loendatakse kaks korda; see kehtib eraldi lennuliinide puhul.

(219)  Näiteks madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel.

(220)  Abikõlblikud kulud on lennuliiniga seotud lennujaamatasud.

(221)  Suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT C 99, 4.4.2014, lk 3).

(222)  Kui on tegemist kaugeid piirkondi, näiteks äärepoolseimaid piirkondi, saari või hõredalt asustatud piirkondi ühendava liiniga, võib abi hõlmata kõnealuse piirkonna kogu elanikkonda.

(223)  Äärepoolseimad piirkonnad, saared ja hõredalt asustatud piirkonnad.

(224)  Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (ELT C 13, 17.1.2004, lk 3).


II LISA

Lisad III.A ja III.B asendatakse järgmistega:

III.A LISA

(olemasoleva riigiabi standardne aruandevorm)

(Käesolev vorm hõlmab kõiki sektoreid peale põllumajanduse)

Selleks et veelgi lihtsustada ja parandada riigiabi iga-aastast aruandlust, edastab komisjon liikmesriikidele iga aasta 1. märtsiks eelvormindatud interneti- ja juurdepääsupõhise platvormi, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi olemasolevate abikavade ja üksikabi kohta. Liikmesriigid peavad kontrollima teavet ja esitama selle sama aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t (1) riigiabi andmed aasta t – 1 kohta.

Suurema osa platvormis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksiktoetuse andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t – 1) kulutused.

Andmed, näiteks abi eesmärk ja sektor, millele abi on suunatud, peavad osutama abi kinnitamise ajale ning olema seotud õigusaktiga, mis on abi andmise aluseks.

Lisada tuleb järgmine teave:

1)

Nimetus

2)

Abi number

3)

Eelnevad abi numbrid (nt kava uuendamise tõttu)

4)

Sektor

Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE-l (2) (kolmenumbrilisel tasandil).

5)

Eesmärk

6)

Piirkond või piirkonnad

Abi võib selle heakskiitmise ajal eraldada ainult konkreetsele piirkonnale või piirkondade rühmale vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a või c.

7)

Abimeetme(te) kategooria

Eristada tuleb erinevaid kategooriaid (toetus, subsideeritud teenused, intressitoetus, laen, garantii, maksusoodustus, tagasimakstavad ettemaksed, aktsiakapitalis osalemine, muu)

8)

Abi liik

Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksikabi (sihtotstarbeline üksikabi).

9)

Kulud

Üldiselt tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (maksusoodustuste korral tegelikult saamata jäänud tulu põhiselt). Maksete puudumise korral esitatakse ja märgitakse kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta tuleb esitada eraldi arvulised näitajad, nt toetused ja laenud. Arvulised näitajad tuleks esitada liikmesriigis aruandlusperioodil kehtinud vääringus. Kulutused esitatakse perioodide t – 1, t – 2, t – 3, t – 4 ja t – 5 kohta.

III.B LISA

Olemasoleva riigiabi standardne aruandevorm

(Käesolev vorm hõlmab põllumajandussektorit)

Selleks et veelgi lihtsustada ja parandada riigiabi iga-aastast aruandlust, edastab komisjon liikmesriikidele iga aasta 1. märtsiks eelvormindatud interneti- ja juurdepääsupõhise platvormi, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi olemasolevate abikavade ja üksikabi kohta. Liikmesriigid peavad kontrollima teavet ja esitama selle sama aasta 30. juuniks. See võimaldab komisjonil avaldada aastal t (3) riigiabi andmed aasta t – 1 kohta.

Suurema osa platvormis olevatest andmetest täidab komisjon abi kinnitamise ajal esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid peavad iga kava või üksikabi andmeid kontrollima ja vajadusel muutma ning lisama viimase aasta (t – 1) kulutused.

Andmed, näiteks abi eesmärk ja sektor, millele abi on suunatud, peavad osutama abi kinnitamise ajale ning olema seotud õigusaktiga, mis on abi andmise aluseks.

Lisada tuleb järgmine teave:

1)

Nimetus

2)

Abi number

3)

Eelnevad abi numbrid (nt kava uuendamise tõttu)

4)

Sektor

Sektorite klassifikatsioon põhineb peamiselt NACE-l (4) (kolmenumbrilisel tasandil).

5)

Eesmärk

6)

Piirkond või piirkonnad

Abi võib selle heakskiitmise ajal eraldada ainult konkreetsele piirkonnale või piirkondade rühmale vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a või c.

7)

Abimeetme(te) kategooria

Eristada tuleb erinevaid kategooriaid (toetus, subsideeritud teenused, intressitoetus, laen, garantii, maksusoodustus, tagasimakstavad ettemaksed, aktsiakapitalis osalemine, muu)

8)

Abi liik

Eristatakse kolme kategooriat: kava, kava üksikrakendus, kavaväliselt antud üksikabi (sihtotstarbeline üksikabi).

9)

Kulud

Üldiselt tuleb näitajad esitada tegelike kulutuste põhiselt (maksusoodustuste korral tegelikult saamata jäänud tulu põhiselt). Kui maksed ei ole kättesaadavad esitatakse ja märgitakse kohustused või eelarveeraldised. Kava või üksiktoetuse iga abimeetme kohta tuleb esitada eraldi arvulised näitajad, nt toetused ja laenud. Arvulised näitajad tuleks esitada liikmesriigis aruandlusperioodil kehtinud vääringus. Kulutused esitatakse perioodide t – 1, t – 2, t – 3, t – 4 ja t – 5 kohta.

10)

Abi määrad ja saajad

Liikmesriikidel tuleb näidata:

abi liikide ja piirkondade lõikes tegelikult antava abi määr;

abisaajate arv;

keskmine abi summa saaja kohta.


(1)  t on aasta, millal andmeid nõutakse.

(2)  NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktid, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Liidu majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.)

(3)  t on aasta, millal andmeid nõutakse.

(4)  NACE Rev. 2, või hilisemad õigusaktis, mis seda muudavad või asendavad. NACE on Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistiline klassifikaator, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2, ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.


Top