31999R0574

Nõukogu määrus (EÜ) nr 574/1999,

12. märts 1999,

millega määratakse kindlaks kolmandad riigid, mille kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades, et:

(1) asutamislepingu artikli 100c kohaselt määrab nõukogu kindlaks need kolmandad riigid, mille kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa;

(2) käesolevale määrusele lisatud üldnimekirja koostamine tähendab tähtsat sammu viisapoliitika ühtlustamise suunas; asutamislepingu artikli 7a teises lõigus on eelkõige sätestatud, et siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses vastavalt asutamislepingu sätetele tagatakse muu hulgas isikute vaba liikumine; muud viisapoliitika ühtlustamise aspektid, sealhulgas viisade väljastamise tingimused, määratakse kindlaks vastavalt asjakohasele raamistikule;

(3) kõnesoleva üldnimekirja koostamisel tuleks esmajärjekorras arvestada riske, mis on seotud julgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega; peale selle etendavad oma osa ka liikmesriikide rahvusvahelised suhted kolmandate riikidega;

(4) põhimõte, mille kohaselt liikmesriik ei või nõuda viisat isikult, kes soovib ületada selle välispiiri, kui sel isikul on teise liikmesriigi väljastatud viisa, mis vastab viisade väljastamise ühtlustatud tingimustele ja kehtib kogu ühenduse territooriumil või kui sel isikul on liikmesriigi väljastatud asjakohane luba, on küsimus, mis tuleks kindlaks määrata vastavalt asjakohasele raamistikule;

(5) käesolev määrus ei takista liikmesriiki otsustamast, millistel tingimustel võivad selle territooriumil seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud naasta kõnealusele territooriumile pärast äraolekut liidu liikmesriikide territooriumilt loa kehtivusaja jooksul;

(6) erandjuhtudel, kui põhimõttelisest viisakohustusest erandi tegemine on õigustatud, võivad liikmesriigid kooskõlas rahvusvahelise õiguse või tavaga teatud isikute rühmad viisakohustusest vabastada;

(7) kuna riigisisesed eeskirjad kodakondsuseta isikute, pagulaste ja kõikide liikmesriikide poolt riigina mittetunnustatud territoriaalüksuse väljastatud passe või reisidokumente esitavate isikute kohta riigiti erinevad, võivad liikmesriigid otsustada sellele isikute rühmale esitatavate viisakohustuste üle, kui see territoriaalüksus ei ole eespool nimetatud üldnimekirjas;

(8) nimekirja täiendamisel uute üksustega tuleb arvestada selle diplomaatilisi tagajärgi ja Euroopa Liidu asjakohaseid suuniseid; igal juhul ei kahjusta kolmanda riigi arvamine üldnimekirja selle riigi rahvusvahelist seisundit;

(9) nende kolmandate riikide kindlaksmääramine, mille kodanikel peab liikmesriigi välispiiri ületamisel olema viisa, peaks toimuma järk-järgult; liikmesriigid püüdlevad pidevalt selle poole, et ühtlustada oma viisapoliitikat kolmandate riikide suhtes, mis ei ole üldnimekirjas; käesolevad sätted ei tohi kahjustada asutamislepingu artiklis 7a sätestatud isikute vaba liikumise saavutamist; komisjon peaks 2001. aasta esimesel poolel koostama aruande ühtlustamise tulemuslikkuse kohta;

(10) silmas pidades vajadust tagada süsteemi juhtimise avatus ja asjaomaste isikute informeeritus, peavad liikmesriigid teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile meetmetest, mida nad võtavad käesoleva määruse kohaselt; samal põhjusel tuleb see info avaldada ka Euroopa Ühenduste Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Lisas esitatud üldnimekirjas olevate kolmandate riikide kodanikelt nõutakse liikmesriigi välispiiri ületamisel viisat.

2. Nende riikide kodanike suhtes, mis on enne olnud nimekirja kuuluvate riikide osad, kehtivad lõikes 1 toodud nõuded, kuni nõukogu vastavalt asutamislepingu asjakohastes sätetes kehtestatud korrale ei otsusta teisiti.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid määravad kindlaks nende kolmandate riikide kodanike viisakohustuse, mis ei ole üldnimekirjas.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks kodakondsuseta isikute ja pagulaste viisakohustuse.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks nende isikute viisakohustuse, kes esitavad kõikide liikmesriikide poolt riigina mittetunnustatud territoriaalüksuse väljastatud passi või reisidokumendi, kui see territoriaalüksus ei ole üldnimekirjas.

4. Kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist teatavad liikmesriigid teistele liikmesriikidele ja komisjonile lõigete 1, 2 ja 3 alusel võetud meetmetest. Kõikidest edaspidistest meetmetest, mis võetakse lõike 1 alusel, teatatakse samal viisil viie tööpäeva jooksul.

Komisjon avaldab vastavalt käesolevale lõikele teatatud meetmed ja nende ajakohastused Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 3

2001. aasta esimesel poolel koostab komisjon aruande üldnimekirja kandmata kolmandate riikide suhtes aetava liikmesriikide viisapoliitika ühtlustamise tulemuslikkuse kohta ja kui vaja, esitab nõukogule ettepanekud edasiste meetmete kohta, mis on vajalikud selleks, et saavutada asutamislepingus eesmärgiks seatud ühtlustamine.

Artikkel 4

1. Liikmesriigil on õigus vabastada kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes kehtib viisakohustus vastavalt artikli 1 lõigetele 1 ja 2, sellest kohustusest. Eelkõige kehtib see tsiviillennukite ja -laevade meeskondade, abi- või päästelendude meeskondade ja saatepersonali ning teiste katastroofe ja avariiolukordi likvideerida aitavate isikute ja diplomaatilise passi, ametipassi või muude ametlike passidega isikute suhtes.

2. Artikli 2 lõige 4 kehtib mutatis mutandis.

Artikkel 5

Käesolevas määruses tähendab "viisa" liikmesriigi luba või otsust, mis on vajalik tema territooriumile sisenemiseks, et:

- plaanipäraselt viibida selles liikmesriigis või mitmes liikmesriigis kokku kuni kolm kuud,

- läbida selle või mitme liikmesriigi territooriumi, välja arvatud lennujaamade rahvusvaheliste tsoonide läbimine ning ühe ja sama liikmesriigi eri lennujaamade vahelise transpordi kasutamine.

Artikkel 6

Käesolev määrus ei piira edaspidist, üldnimekirjast kaugemale minevat ühtlustamist üksikute liikmesriikide vahel nende kolmandate riikide kindlaksmääramisel, mille kodanikel peab nende välispiiride ületamisel olema viisa.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. märts 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

O. Schily

[1] EÜT C 11, 15.1.1994, lk 15.

[2] EÜT C 128, 9.5.1994, lk 350. Euroopa Parlamendi 10. veebruari 1999. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

--------------------------------------------------

LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD ÜLDNIMEKIRI

I. RIIGID

Afganistan Albaania Alžeeria Angola Araabia Ühendemiraadid Armeenia Aserbaidžaan Bahrein Bangladesh Benin Bhutan Bulgaaria Burkina Faso Burundi Cabo Verde Côte d‘Ivoire Djibouti Dominikaani Vabariik Egiptus Ekvatoriaal-Guinea Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik Eritrea Etioopia Fidži Filipiinid Gabon Gambia Ghana Gruusia Guinea Guinea-Bissau Guyana Haiti Hiina | India Indoneesia Iraak Iraan Jeemen Jordaania Jugoslaavia Liitvabariik (Serbia ja Montenegro) Kambodža Kamerun Kasahstan Katar Kesk-Aafrika Vabariik Komoorid Kongo Kongo Demokraatlik Vabariik Kuuba Kuveit Kõrgõzstan Laos Libeeria Liibanon Liibüa Madagaskar Maldiivid Mali Mauritaania Mauritius Maroko Moldova Mongoolia Mosambiik Myanmar Nepal Niger | Nigeeria Omaan Paapua Uus-Guinea Pakistan Peruu Põhja-Korea Rumeenia Rwanda Sambia Saudi Araabia Vabariik São Tomé ja Príncipe Senegal Sierra Leone Somaalia Sri Lanka Sudaan Suriname Süüria Tadžikistan Tansaania Tai Togo Tšaad Tuneesia Türgi Türkmenistan Uganda Ukraina Usbekistan Valgevene Venemaa Vietnam |

II. TERRITORIAALÜKSUSED, MIDA KÕIK LIIKMESRIIGID EI OLE RIIGINA TUNNUSTANUD

Taivan

--------------------------------------------------