52013DC0533

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Prokuratuuri asutamise etapiviisiline ettevalmistamine: OLAFi juhtimise parandamine ja juurdlustega seotud menetlustagatiste tugevdamine

1. Sissejuhatus

Euroopa Pettustevastane Amet loodi komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsusega, et tõhustada võitlust pettuse ja ühenduse huve kahjustava muu ebaseadusliku tegevusega. OLAFi juurdluste läbiviimise kord on kindlaks määratud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999, nõukogu määrusega (Euratom) nr 1074/1999 ning 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe annab õiguslikud tagatised, et kõigi kolme institutsiooni ja ühenduse muude organite, asutuste ja ametite suhtes algatatud sisejuurdlused lähtuvad samadest tingimustest.

OLAFi välisjuurdluse teostamise volitused tulenevad peamiselt määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta ning määrusest (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve. Lisaks juhindub OLAF määrusest (EÜ) 515/97 vastastikuse haldusabi kohta.

OLAFi loomine on parandanud liidu finantshuvide kaitset, kuid aja jooksul saadud kogemused näitavad, et OLAFi juhtimist on vaja tugevdada. Komisjon on juba esitanud kaks õigusakti ettepanekut: esimese 2004. ja teise 2006. aastal. Ettepanekute eesmärk oli tugevdada OLAFi juurdluste suhtes kohaldatavaid menetlustagatisi, kuna 1999. aasta reguleerivas raamistikus seda küsimust peaaegu ei käsitletud.

2. OLAFi määruse läbivaatamine

Komisjoni 2011. aasta märtsi ettepaneku alusel ning pärast pingelisi läbirääkimisi kiitsid nõukogu (25. veebruaril 2013[1]) ja Euroopa Parlament (3. juulil 2013[2]) läbivaadatud OLAFi määruse kompromissettepaneku ühehäälselt heaks.

Läbivaadatud määruse eesmärk on tugevdada OLAFi juhtimist, suurendades tema menetlusõigusi sise- ja välisjuurdluste läbiviimisel ning parandades teabevahetust institutsioonide ja liikmesriikide ametiasutustega.

3. Õigusliku raamistiku edasiseks tugevdamiseks kavandatud meetmed

Euroopa Prokuratuuri loomine muudab oluliselt seda, kuidas liidus teostatakse uurimist pettuse ja muu Euroopa Liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse suhtes.

Kui praegu teostab kuriteokahtluse korral juurdlusi OLAF, kellel on õigus läbi viia haldusjuurdlusi, siis tulevikus teostab sel puhul oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes uurimist Euroopa Prokuratuur kui õigusasutus. Koos sellega tugevdatakse märkimisväärselt uurimisaluste isikute menetlustagatisi.

Euroopa Prokuratuuri määruse ettepaneku kohaselt kehtivad Euroopa Prokuratuuri algatatud uurimiste puhul kõik need tugevamad menetlustagatised, mida kohaldatakse kohtuliku uurimise suhtes. Seega kui Euroopa Prokuratuur kavatseb algatada uurimise  ELi institutsiooni töötaja suhtes, tuleb tal taotleda, et institutsioon tühistaks selle töötaja puutumatuse vastavalt aluslepingute protokollile nr 7 (vaata ka Euroopa Prokuratuuri määruse ettepaneku artikkel 19). Neid sätteid tuleks kohaldada ka institutsioonide liikmete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja komisjoni liikmete puutumatuse suhtes.

Euroopa Prokuratuur võtab uurimismeetmeid ka vastavalt Euroopa Prokuratuuri määruse ettepaneku artiklile 26 ning riikide kriminaalõiguse sätetele, millega sellised meetmed on üksikasjalikult reguleeritud. Mis puudutab mitmeid artiklis 26 ettenähtud eriti jõulisi uurimismeetmeid (näiteks läbiotsimine ja vara arestimine, side pealtkuulamine, varjatud uurimistoimingud), siis nende puhul kehtib ELi tasandil ühtne nõue, et Euroopa Prokuratuuril tuleb enne sellise meetme võtmist taotleda kohtult eelnev luba. Euroopa Prokuratuuri uurimismeetmeid võib esitada läbivaatamiseks liikmesriigi pädevale kohtunikule vastavalt riigi kriminaalmenetluse eeskirjadele (vaata Euroopa Prokuratuuri määruse ettepaneku artikkel 36). Siseriiklike õigusaktidega võib ette näha uurimistoimingu suhtes vahetu kohtuliku kaitse pakkumise, mis aitab tagada toimingute õiguspärasust kohtulikule arutamisele eelneva uurimise käigus.

Euroopa Prokuratuuri asutamise tõttu väheneb OLAFi roll ELi finantshuve mõjutavate ELi institutsioonide, asutuste ja ametite siseste võimalike kuritegude uurimisel. Pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist jääb OLAFi ülesandeks vaid esitada esialgne hinnang talle laekunud väidete kohta. Ehkki OLAF ei tegele enam juurdlustega, jätkab ta Euroopa Prokuratuuri abistamist selle taotluse korral (nagu ta praegu abistab liikmesriikide prokuröre). See muudatus kiirendab uurimisprotsessi ja aitab vältida ühtedel ja samadel asjaoludel läbiviidavate haldusjuurdluste ja uurimiste dubleerimist. Sel viisil suureneb süüdimõistva otsuseni jõudmise võimalus.

On selge, et põhimõtteline muutus – haldusjuurdluse asendamine kohtuliku uurimisega – tingib paratamatult muudatuste tegemist OLAFi määruses. Need peaksid jõustuma samaaegselt Euroopa Prokuratuuri määruse jõustumisega. Komisjon teeb aegsasti sellekohase seadusandliku ettepaneku. Esialgu aga tuleb komisjoni arvates kavandada muude süsteemsete muutuste tegemist OLAFi määruses lisaks neile, mida tehakse käimasoleva ümberkorralduse käigus. Eeskuju tuleks võtta Euroopa Prokuratuuri määruse ettepaneku kohastest menetlustagatistest ning need mutatis mutandis üle võtta OLAFi haldusjuurdlusi silmas pidades. Eelkõige tuleks kaaluda kahte olulist küsimust:

· menetlustagatiste kontrolöri ameti loomine eesmärgiga hinnata uurimismeetmete seaduslikkust; 

· tugevamate menetlustagatiste ettenägemine juhuks, kui OLAF kavatseb ELi institutsioonides, organites, asutustes ja ametites kasutada läbiotsimise ja vara arestimise sarnaseid meetmeid.

Menetlustagatiste kontrolöri amet oleks halduslikult komisjoni osa. OLAFi määruse muudatusega tagataks kontrolörile selgesõnaliselt täielik sõltumatus OLAFist, komisjonist ja teistest ELi institutsioonidest. Viieaastase ametiajaga menetlustagatiste kontrolöri nimetaks ametisse komisjon järelevalvekomitee osalusel toimuva menetluse tulemusel. Kontrolöril peaks olema õigusasutustes töötamise kogemus ning põhjalikud õigusalased teadmised põhiõiguste ja kriminaalõiguse valdkonnas. Kontrolöri ainupädevuses oleks järelevalve teostamine OLAFi juurdluste raames menetlustagatiste pakkumise ning põhjendamatute viivituse vältimiseks juurdluste kiire läbiviimise üle. Tal peaks olema võimalik sekkuda juurdlusesse omal algatusel või uurimisaluse isiku kaebuse alusel. Kontrolöri ülesanne on kaebused ära kuulata kiire, kuid võistleva menetluse käigus. Tema järeldused ei oleks OLAFi peadirektorile ametlikult siduvad, kuid OLAF võib tema järeldusi ignoreerida üksnes sel viisil, et lisab pädevatele õigusasutustele esitatavale lõpparuandele selle kohta põhjenduse. OLAFi peadirektorile antaks üldine õigus pidada kontrolöriga nõu kõigis menetlustagatistega seotud küsimustes, eelkõige nende juhtumite puhul, kui asjaomast isikut ei teavitata. Menetlustagatiste kontrolöril  peaks olema piisavalt personali, et ta saaks oma tööd teha kiiresti.

Uus amet ei asenda praegu kehtivat kohtulikku järelevalvet OLAFi juurdlustegevuse üle, vaid täiendaks seda. OLAFi juurdluse all olevad isikud saaksid kasutada hiljuti kehtestatud regressiõigust, mis omakorda tähendab, et OLAFi väidetavate menetlusvigade kohta esitatakse vähem kaebusi liikmesriigi kohtutele (menetluse ajal) ja Euroopa Liidu Kohtule (kahjunõuete korral). Kontrolöri ülesanne on jälgida kõiki OLAFi sõltumatuid juurdlusi olenemata juurdluse laadist (olgu see sise- või välisjuurdlus; olgu liidu finantshuvid mõjutatud või mitte).

Kontrolöri ülesannet menetlustagatiste kaitsjana tuleb selgelt eristada OLAFi järelevalvekomitee samalaadsest ülesandest. Viimane peaks ka edaspidi täitma ülesandeid, mis on ette nähtud OLAFi läbivaadatavas määruses. Nende ülesannete hulka kuulub teatavate tingimuste (näiteks menetlusõigused ja juhtumite läbivaatamise mõistlik tähtaeg) järgimise süsteemse arengu järelevalve juurdluste käiku sekkumata. Sel eesmärgil esitab menetlustagatiste kontrolör järelevalvekomiteele korrapäraselt ülevaateid oma tegevusest.

Teiseks kehtestatakse tugevamad menetlustagatised seoses jõulisimate juurdlusmeetmetega, mida OLAF on volitatud kasutama sisejuurdlustel – õigus kontrollida kontoriruume, teha koopiaid dokumentidest ja mis tahes kandjal olevatest andmetest ning võtta dokumente ja andmeid hoiule. Sellised meetmed sarnanevad läbiotsimisele ja vara arestimisele. See OLAFi volitus on ainuke, mille eesmärk on võrreldav Euroopa Prokuratuuri määruse artiklis 26 sätestatud jõuliste uurimismeetmetega. Seejuures tuleb silmas pidada, et OLAFil ei ole õigust võtta muid jõulisi meetmeid, milleks on volitatud Euroopa Prokuratuur. Nii näiteks ei tohi ta pealt kuulata sidevahendeid.

Määruse tugevamate menetlusnõuete väljatöötamisel tuleks arvesse võtta ELi töötajate ja ELi institutsioonide liikmete erinevust. Viimaste hulka kuuluvad näiteks Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni liikmed, ELi kohtute kohtunikud ja kohtujuristid, kontrollikoja liikmed ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Keskpanga otsuseid tegevate organite liikmed. Vahe tegemine on põhjendatud, kuna vastavalt aluselepingutele on liikmetel erilised ülesanded ning nende valimise ja ametisse nimetamise kord eristab neid töötajaist, kelle õigused ja kohustused on sätestatud personalieeskirjas.

Juhtudel kui OLAF kavatseb kasutada oma õigust kontrollida töötajate kabinette ning teha koopiaid mis tahes kandjal dokumentidest ja andmetest, peaks ta olema kohustatud küsima eelnevat arvamust menetlustagatiste kontrolörilt. Kui meede ei ole kontrolöri arvates proportsionaalne, tohiks OLAF selle teostada alles pärast seda, kui on esitatud selle kohta üksikasjaliku põhjenduse oma lõpparuandes.

Kui OLAF kavatseb kasutada oma õigust kontrollida ELi institutsiooni liikme kabinette ning teha koopiaid mis tahes kandjal dokumentidest ja andmetest, peaks ta olema kohustatud küsima eelnevat luba kohtulaadselt asutuselt. Selline luba antaks OLAFi peadirektori taotluse alusel ja selle andmise õigus peaks olema isikul, keda tema kvalifikatsiooni alusel saaks määrata kohtunikuks. Ideaaljuhul oleks tegemist mõne ELi kohtu endise kohtunikuga. Tema ametiaeg tuleks ette näha määrusega, tema ametisse nimetamine peaks toimuma spetsiaalse institutsioonidevahelise menetluse alusel ning ta töötaks osalise tööajaga. Teda abistaks menetlustagatiste kontrolör ja tema personal.

4.         Kokkuvõte

Kokkuvõtteks leiab komisjon, et OLAFi juhtimist ja tema juurdluste menetlustagatisi tuleks tugevdada järk-järgult.

Komisjon on rahul, et esimese sammuna jõustub läbivaadatud OLAFi määrus.

Komisjon on seisukohal, et teise sammuna tuleks teha süsteemseid täiustusi OLAFi määruses, võttes eeskuju komisjoni esitatud Euroopa Prokuratuuri määruse ettepaneku kohastest menetlustagatistest, mida saaks kohaldada ka OLAFi haldusjuurdluste puhul ning vastu võtta veel enne Euroopa Prokuratuuri loomist. Peamisi täiustusi oleks kaks: juurdlusmeetmete õigusliku kontrolli tugevdamine, milleks luuakse sõltumatu menetlustagatiste kontrolöri amet, ning  OLAFi poolt institutsioonides rakendatavate, läbiotsimise ja vara arestimise sarnaste meetmetega seotud menetlustagatiste tugevdamine. Komisjon teeb ka ettepaneku teha OLAFi määruses vajalikke muudatusi, võttes arvesse Euroopa Prokuratuuri loomist. Need peaksid jõustuma samaaegselt Euroopa Prokuratuuri määruse jõustumisega. Seega muudetakse süsteemi ning liigutakse haldusjuurdlustelt kohtuliku uurimise suunas. Oluliselt muutub ka pettuse ja muu ELi finantshuve mõjutava ebaseadusliku tegevuse uurimise kord. Koos sellega tugevdatakse oluliselt kohaldatavaid menetlustagatisi.

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Euroopa Prokuratuuri asutamise etapiviisiline ettevalmistamine:

OLAFi juhtimise parandamine ja juurdlustega seotud menetlustagatiste tugevdamine.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile:[3]

Poliitikavaldkond: 24.01. Pettusevastase võitluse poliitikavaldkonna halduskulud

Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[4]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Pettusevastane võitlus (ELi toimimise lepingu artikkel 325)

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 7.1.a

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

24.01. Pettusevastase võitluse poliitikavaldkonna halduskulud

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Menetlustagatiste kontrolöri asutamine peaks:

- tugevdama OLAFi juurdluse all olevate isikute menetlusõigusi;

- suurendama sise- ja välisjuurdluste läbipaistvust;

- parandama järelevalvet juurdluste raames menetlustagatiste pakkumise üle;

- looma võimaluse sekkuda, kui OLAFi juurdluse all olev isik esitab kaebuse menetlustagatiste kontrolörile.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

- Kaebuste kiire ja põhjendamatute viivitusteta läbivaatamine.

- OLAFist sõltumatu kiire ja võistleva menetluse loomine.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Menetlustagatiste kontrolöri ameti loomine peaks parandama kinnipidamist OLAFi sise- ja välisjuurdluste all olevate isikute menetlusõigustest ning suurendama OLAFi aruandekohustust.

Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Menetlustagatiste kontrolör pakub lisaväärtust, mis seisneb  võimaluses teostada järelevalvet OLAFi määruses sätestatud menetlusõigustest kinnipidamise üle ning kiiresti ja põhjendamatu viivituseta läbi vaadata asjaomaste isikute esitatud kaebused. Kontrolör tagab, et OLAF peab täielikult kinni juurdlusaluste isikute menetlusõigustest.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

2013. aasta oktoobris peaks jõustuma OLAFi läbivaadatud määrus, milles on ette nähtud OLAFi sise- ja välisjuurdluste all olevate isikute ja tunnistajate menetlusõigused.

Komisjon on juba varem võtnud kasutusele järelevalvenõuniku  mõiste (ettepanek muuta määrust nr 1073/1999 OLAFi  juurdluste kohta, KOM(2006) 244 (lõplik)) ning läbivaatamismenetluse mõiste (2011. aasta muudetud ettepanek KOM(2011) 135). Mõlema eesmärk on võimaldada kiiresti kontrollida OLAFi juurdluse all olevate isikute menetlusõigustest kinnipidamist.

Kumbki ettepanek ei olnud aga seadusandjale vastuvõetav, kuna OLAFi märkimisväärset sõltumatust oli raske ühendada kulutõhususe ja -neutraalsuse nõudega.

Komisjoni käesoleva ettepaneku kohaselt oleks menetlustagatiste kontrolöri amet halduslikult komisjoni osa. OLAFi määruse muudatusega tagataks kontrolörile selgesõnaliselt täielik sõltumatus OLAFist, komisjonist ja teistest ELi institutsioonidest. Viieaastase ametiajaga menetlustagatiste kontrolöri nimetaks ametisse komisjon järelevalvekomitee osalusel toimuva menetluse tulemusel. Kontrolöril peaks olema õigusasutustes töötamise kogemus ning põhjalikud õigusalased teadmised põhiõiguste ja kriminaalõiguse valdkonnas. Kontrolöri ainupädevuses oleks järelevalve teostamine OLAFi juurdluste raames menetlustagatiste pakkumise ning põhjendamatute viivituse vältimiseks juurdluste kiire läbiviimise üle. Tal peaks olema võimalik sekkuda juurdlusesse omal algatusel või uurimisaluse isiku kaebuse alusel.

Kontrolöri seda ülesannet tuleks selgelt eristada OLAFi järelevalvekomitee samalaadsest ülesandest, mis seisneb järelevalve teostamises süsteemsete puuduste üle ja OLAFi sõltumatuse tagamises.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

OLAFi läbivaadatud määrus. Komisjoni 2011. aasta märtsi ettepaneku alusel ning pärast pingelisi läbirääkimisi kiitsid nõukogu (25. veebruaril 2013) ja Euroopa Parlament (3. juulil 2013) läbivaadatud OLAFi määruse kompromissettepaneku ühehäälselt heaks.

Läbivaadatud määruse eesmärk on tugevdada OLAFi juhtimist, suurendades tema menetlusõigusi sise- ja välisjuurdluste läbiviimisel ning parandades teabevahetust institutsioonide ja liikmesriikide ametiasutustega.

Kontrolöri ameti loomine täiendab läbivaadatud määrust, sest tema ülesanne on määrusega ettenähtud õiguste kohta esitatud kaebuste sõltumatu läbivaatamine.

Euroopa Prokuratuuri loomist käsitlev määrus. Euroopa Prokuratuuri loomine muudab oluliselt seda, kuidas liidus teostatakse uurimist pettuse ja muu Euroopa Liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse suhtes.

Kui praegu teostab kuriteokahtluse korral juurdlusi OLAF, kellel on õigus läbi viia haldusjuurdlusi, siis tulevikus teostab sel puhul oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes uurimist Euroopa Prokuratuur kui prokuratuuriasutus. Koos sellega tugevdatakse märkimisväärselt uurimisaluste isikute menetlustagatisi.

OLAFi juurdluse all olevate isikute menetlustagatiste tugevdamiseks menetlustagatiste kontrolöri ametikoha loomine kujutab endast ettevalmistavat sammu Euroopa Prokuratuuri loomisel.

Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamine ja käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2015–2016,

seejärel finantsmõju stabiliseerub.

Ettenähtud eelarve täitmise viisid[5]

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

              ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

¨Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

¨ artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

¨ avalik-õiguslikele asutustele;

¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

[…]

[…]

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused

Menetlustagatiste kontrolör peaks korrapäraselt esitama ülevaate oma tegevusest OLAFi järelevalvekomiteele.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

OLAFi juurdluse all olevate isikute kaebustes sisalduvate isikuandmete töötlemine.

Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Euroopa Kontrollikoda teostab järelkontrolli.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Võtta vastu oma töötajate huvide konfliktide vältimise ja haldamise eeskirjad.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kululiik || Rahaline osalus

Nr Rubriik 5 – Halduskulud || Liigendatud/liigendamata ([6]) || EFTA riigid[7] || Kandidaatriigid[8] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| XX.YY Euroopa Komisjon || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kululiik || Rahaline osalus

Nr [Rubriik……………] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr || [Rubriik ....................…...….]

[Asutus]: <…….> || || || Aasta N[9] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada mõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Jaotis 1: || Kulukohustused || (1) || || || || || || || ||

Maksed || (2) || || || || || || || ||

Jaotis 2: || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Jaotis 3: || Kulukohustused || (3a) || || || || || || || ||

|| Maksed || (3b) || || || || || || || ||

<…….> [asutuse] assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || || || || || || || ||

Maksed || =2+2a +(3b) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || KOKKU

Menetlustagatiste kontrolör ||

Ÿ Personalikulud || 0,262 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || || 2,882

Ÿ Muud halduskulud || 0,012 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || || 0,137

KOKKU || Assigneeringud || 0,274 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || || 3,019

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU   || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,274 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || || 3,019

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || KOKKU

Mitmeaastase finantsaamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU   || Kulukohustused || 0,274 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || || 3,019

Maksed || 0,274 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || 0,549 || || 3,019

Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

¨ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid ò || || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[10] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[11] ... || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

Ülevaade

¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

þ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2015[12] || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || || KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed) || 0,196 || 0,393 || 0,393 || 0,393 || 0,393 || 0,393 || || 2,161

Ametnikud (AST palgaastmed) || 0,066 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || 0,131 || || 0,721

Lepingulised teenistujad || || || || || || || ||

Ajutised töötajad || || || || || || || ||

Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || ||

KOKKU || 0,262 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || 0,524 || || 2,882

Personalikulud Menetlustagatiste kontrolör || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (töötajate arv) || 2 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4

- AD kategooria ametikohad || 1,5 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3

- AST kategooria ametikohad || 0,5 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1

Töötajaid kokku || 2 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4

 Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

þ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

|| || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

|| || Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX YY EÜ töötajad || 2 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4

|| || || || || || ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || ||

|| XX 01 04 yy || - peakorteris || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || ||

|| KOKKU || 2 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Järelevalve teostamine OLAFi juurdluste raames menetlustagatiste pakkumise ning põhjendamatute viivituse vältimiseks juurdluste kiire läbiviimise üle. Kaebuste läbivaatamine kiire ja võistleva menetlusega.

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus peaks olema esitatud lisa 3. jaos.

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

þ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

o Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[13].

Kolmandate isikute rahaline osalus

þ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada mõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

Hinnanguline mõju tuludele

þ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[14]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada mõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[…]

[1]               Nõukogu esimesel lugemisel vastuvõetud seisukoht nr 2/2013, 25. veebruar 2013, ELT C 89 E/27.3.2013.

[2]               P7_TA(2013)0308.

[3]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[4]               Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[5]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[6]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[7]               EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[8]               Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[9]               Aasta N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[10]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[11]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[12] Esimesel aastal töölevõetavate töötajate arv järk-järgult suureneb, kuna 2016. aastal vajatakse 50 % töötajatest.

[13]             Vt 2007.–2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe punktid 19 ja 24.

[14]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.