Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
REX/521
Rahvusvaheline kaubandus ja turism – üleilmne kestliku arengu tegevuskava
ARVAMUS
Välissuhete sektsioon
„Rahvusvaheline kaubandus ja turism – üleilmne kestliku arengu tegevuskava“
[Omaalgatuslik arvamus]
|
Kontakt
|
rex@eesc.europa.eu
|
|
Administraator
|
Gunilla Fevre-Burdy
|
|
Dokumendi kuupäev
|
11/09/2019
|
Raportöör: Alfred Gajdosik
|
Täiskogu otsus
|
20/02/2019
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 32 lõige 2
|
|
|
omaalgatuslik arvamus
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
välissuhete sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
05/09/2019
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab turismi ja üldiselt rahvusvahelise kaubanduse vahelisi mitmetahulisi seoseid. Kuna turismi kasvutempo on suurem kui majanduse oma üldiselt, võib turismi pikemalt mõtlemata pidada tööhõive ja majanduskasvu oluliseks liikumapanevaks jõuks. Sellisena on turism ja rahvusvaheline kaubandus määravad tegurid kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et asjaomaste majandussektorite eest vastutavad osapooled osaleksid vastavasisuliste kohustuste kaudu otseselt kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.
0.0.Komitee juhib tähelepanu finantsplaneerimise tähtsusele poliitiliste prioriteetide elluviimisel ning rõhutab, kui oluline on eelarve kui tõhusaim viis poliitiliste suuniste rakendamiseks. Seetõttu nõuab komitee, et turismi tähtsust arvestataks ka sel moel, et vaadatakse läbi hiljutine ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) kohta, et lisada turismi jaoks eraldi eelarverida.
0.0.Komitee peab kahetsusväärseks seda, et turismi ei ole veel lisatud eraldi eesmärgina Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määrustesse, vaid seda on võetud arvesse ainult vahendi või sektorina. Asjaolu, et määrused pakuvad võimalusi arukasse turismi investeerimiseks, on küll tervitatav, kuid komitee arvates ei ole see piisav turismi üldise majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise olulisuse kajastamiseks, pidades silmas selle nähtavust. Seetõttu kutsub komitee üles kaasama turismi temaatilise eesmärgina Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidesse.
0.0.Turismisektori suhteliselt madalad turuletuleku tõkked ei tohiks olla majanduslikus ja sotsiaalses mõttes ebasoodsad turismisektoris töötavate inimeste jaoks.
0.0.Komitee soovitab võtta meetmeid turismi valdkonna koolituse, kutsestandardite ja kutsekvalifikatsioonide ühtlustamiseks või tunnustamiseks, suurendada jõupingutusi Euroopa kutsekvalifikatsiooni passi loomiseks ning edendada elukestvat õpet turismi vallas.
0.0.Kuna on selge, et lisaks oma majanduslikule tähtsusele annab rahvusvaheline turism olulise panuse rahvastevahelisse üksteisemõistmisse ja eelarvamuste kaotamisse ning toetab sel moel tugevalt liitu tema nähtavuse osas, siis tuleks erimeetmetega toetada selliseid turismi erivorme nagu kultuuriturism ja sotsiaalturism. Lisaks juhib komitee tähelepanu vajadusele edendada tervise-, spordi-, maa-, öko- ja muud turismi.
0.1.Äärmiselt oluline ja hädavajalik on tagada kõnealuses sektoris inimväärsed ja jätkusuutlikud töökohad, tehes seda kollektiivlepingute kaudu ja kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga 8. Komitee kutsub üles kaotama turismisektoris kõik ebaseaduslikud ja/või ebakindlad töötamise vormid.
0.Sissejuhatus
0.0.Käesoleva arvamusega soovib komitee viidata tihedale seosele turismi ja rahvusvahelise kaubanduse vahel ning toonitada nende ühist tähtsust kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisel.
0.1.Rahvusvahelisel kaubandusel on pikad traditsioonid, kuid selle eriline sotsiaalne ja poliitiline tähtsus on aja jooksul oluliselt suurenenud. Kui rahvusvahelist kaubandust on traditsiooniliselt reguleeritud kahepoolsete lepingutega, siis alates teisest maailmasõjast on üha enam levinud mitmepoolsed lepingud. Alates Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) loomisest reguleeritakse rahvusvahelist kaubandust kaubandusstruktuuriga, mille raames toetab Euroopa Komisjon alates 2011. aastast ühenduse väliskaubandust, kasutades uue põlvkonna kaubanduslepinguid, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja kaubandussuhteid teatavate kaubanduspartneritega.
0.2.Vabakaubanduse ja protektsionismi vahelised pinged näitavad samuti, et rahvusvahelist kaubandust saab kasutada ka poliitilise sekkumise elemendina.
0.3.Turism on rahvusvahelises kaubandusbilansis suuruselt kolmas sektor. Selle panus ülemaailmsesse SKPsse on 10,4 % (EL: 10,3 %) ja see loob kogu maailmas 313 miljonit töökohta. Iga üheteistkümnes töökoht maailmas on seotud turismiga. Kolmandikule arenguriikidest on turism peamine eksporditegur, avaldades seega olulist mõju nende riikide majanduslikule olukorrale.
0.4.Seega on turismil kestliku arengu eesmärkide saavutamisel võtmeroll, kuigi tuleb meeles pidada, et 8 % kasvuhoonegaaside heitkogustest on seotud ülemaailmse turismiga.
0.5.Turism aitab kogu maailmas kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele integratsioonile maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades. Siiski tuleb arvestada ja vältida nii palju kui võimalik soovimatuid kaasnevaid tagajärgi, nagu põllumajandusmaa kadumine, oht looduskaitsele, õhusaaste jne.
0.6.2017. aastal registreeriti rahvusvahelise turismi raames kogu maailmas 1,32 miljardit saabumist (+7 %) ja Euroopas 671 miljonit saabumist, mille puhul on Euroopa turuosa 51 % (+8 %). Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) pikaajalisest tuleviku-uuringust nähtub siiski, et aastaks 2030 kasvab turism Euroopas vähem, hinnanguliselt 744 miljonit turisti (+1,8 %) ja koguturuosa 41,1 %.
0.7.Lissaboni lepinguga (1. detsember 2009) loodi turismi jaoks liidu õiguslik alus. Seetõttu avaldas komisjon 2010. aastal teatise „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“. Siiski ei ole praeguses mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 ega hiljutises ettepanekus aastateks 2021–2027 turismi jaoks ette nähtud eraldi eelarverida.
0.8.Võttes aga arvesse seda, et turismisektori tööhõive kasv ja seega ka majanduskasv liidus on viimastel aastatel olnud pidevalt oluliselt suurem kui teistes sektorites, on olemasolevate andmete põhjal mitte ainult välisturismi poliitika süvendamine, vaid ka asjakohased eelarvepoliitika meetmed ühenduse tasandil mitte ainult õigustanud, vaid ka hädavajalikud.
0.9.Komitee tunneb suurt heameelt nõukogu 27. mai 2019. aasta järelduste üle, milles esitatakse konkreetsed ettepanekud kestliku arengu tegevuskava 2030 kohta, pidades silmas turismisektori ees seisvaid probleeme (digiteerimine, jätkusuutlikkus ning valdkonnapõhised teadmised ja oskused), ning kutsutakse üles võtma asjakohaseid meetmeid turismi toetamiseks, et säilitada ELi juhtroll turismi valdkonnas kogu maailmas.
0.10.Turismi potentsiaal töökohtade loomiseks on suur. Kestliku arengu eesmärkide (eelkõige eesmärkide 5 ja 10) saavutamiseks on oluline ka asjaolu, et ülemaailmselt töötab turismitööstuses keskmiselt rohkem naisi ja noori kui teistes sektorites.
0.11.Paljudes riikides on turismi- ja majutussektori palgad mediaanpalgast madalamad, mistõttu tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada piisav tasu sektori kõigi tööhõivekategooriate jaoks. See on veelgi olulisem, kuna turismisektori töötingimused on tihti äärmiselt karmid ning sageli ei järgita praktikas sotsiaalpartnerite kokkuleppeid miinimumpalga ja maksimaalse tööaja kohta ega sätteid tööohutuse ja töötervishoiu kohta. Seetõttu on hädavajalik luua selles sektoris inimväärsed ja püsivad töökohad vastavalt kestliku arengu eesmärgile 8. Selleks on komitee arvates on vaja tugevdada raamtingimusi, leppida kokku selged kollektiivlepingud ja toetada sektorit digiteerimise valdkonnas.
1.Turism ja majandus
1.0.Turismi tähtsus majanduskasvu olulise tegurina ulatub seega kaugemale tegelikust turismimajanduse valdkonnast, mõjutades rahvusvahelist kaubandust ja turustamist, samuti kõiki avaliku ja erasektori sektoreid, ka põllumajandust ja transporti.
1.1.Lisaks on paljudes piirkondades, nagu väikesaartel või isoleeritud mägipiirkondades, turism tänapäeva rahvusvahelises tööjaotuses üks vähestest majandustegevustest ja mõnel juhul isegi ainuke majandustegevus.
1.2.Lisaks on turism aidanud paljudel piirkondadel taaselustada allakäinud alasid.
2.Turism ja jätkusuutlikkus
2.0.Turismi konkurentsivõime on tihedalt seotud selle jätkusuutlikkusega, kuna turismisihtkohtade atraktiivsus ja kvaliteet sõltuvad tugevalt nii nende loodus- ja kultuurikeskkonnast kui ka nende integreerimisest kohalikku infrastruktuuri.
2.1.Turismi jätkusuutlikkus põhineb erinevatel elementidel, näiteks:
-vastutustundlik loodusvarade (eriti vee) haldamine;
-puhaste energiaallikate kasutamine;
-turismitegevustest tuleneva keskkonnamõju arvestamine (nt jäätmekäitlus, suurenenud koormus pinnasele ja veele);
-bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;
-kultuuripärandi kaitsmine;
-turismi kaudu loodud töökohtade kvaliteedi ja vastupidavuse säilitamine;
-kohalikule elanikkonnale avalduva mõju arvestamine;
-inimressursside arendamine.
2.2.Säästev turism on määratletud säästva tarbimise ja tootmise mudeli kümneaastase raamprogrammi (10YFP) põhisektorina. Sellest tulenevalt on säästval turismil võimalik tulevikus saada sektorina mitte ainult kogu sektori standardiks, vaid kaasata ka riikide majandused kogu maailmas.
Seda potentsiaali peaksid komitee arvates kasutama need, kes vastutavad rahvusvahelise kaubanduse ja turismi eest, leidmaks viise, kuidas tõhusalt kaasa aidata kestliku arengu eesmärkide saavutamisele (antud kontekstis eelkõige eesmärgid 3, 6, 7, 12, 14 ja 15), ning samuti tegema jõupingutusi partnerluste nimel eesmärgi 17 tähenduses.
2.3.Turismi majanduslik tähtsus tööhõive osakaaluga on 17 % kogu maailmas (millest 44 % on naised) mõjutab oluliselt paljusid kestliku arengu poliitika valdkondi.
2.4.Turismil kui valdkondadevahelisel majandustegevusel on lisaks oma majanduslikule mõõtmele ka ökoloogiline, sotsiaalne ja kultuuriline mõõde ning turism on seega kestliku arengu eesmärkide saavutamisel otsustavaks teguriks.
2.5.Üks lähenemisviis, mida tuleb järgida, ei ole ainult turismi negatiivse mõju analüüsimine, vaid ka selle erinevatele teguritele (keskkond, sotsiaalvaldkond jne) avalduva positiivse mõju uurimine. Sloveenias välja töötatud nn mõjuturismi vormis, mis põhineb 10+1 mõjuindikaatoritel, võetakse arvesse ka turismi positiivset mõju kõigis olulistes eluvaldkondades.
2.6.Uued tehnoloogiad on viinud ka majanduse struktuurimuutuseni, mis on muutunud eriti märgatavaks väiksemate struktuuride puhul. Turismi puhul ei puuduta see ainult teenuste pakkumist, vaid ka turundust ja reserveerimiskäitumist.
2.7.Konkreetseks probleemiks kogu turismisektoris on broneeringute ülemaailmne kasv erinevate eraplatvormide kaudu. On selge, et see uus turundusvorm pakub eeliseid mitteprofessionaalsetele pakkujatele ja mitteturistlikele või vähearenenud piirkondadele. Makromajanduslikust vaatepunktist on siiski vastuvõetamatu, et eraettevõtjatel on konkurentsieeliseid, kuna nad ei pruugi maksta makse või maksavad ainult minimaalseid makse ning nad ei ole seotud turismi tavapäraste rangete hügieeni- ja ohutusnõuetega. See eeldab näiteks seda, et kommertsalustel tegutsevatele majutuskohtadele kehtivad registreerimiskohustused ja hindamiskriteeriumid kehtivad ka neile pakkujatele.
3.Turism ja keskkond
3.0.Kestvalt edukas turismipoliitika ja tõhus keskkonnakaitse ei ole põhimõtteliselt vastuolus, vaid neid tuleks mõista ja kasutada teineteist täiendavate ja toetavate meetmetena.
3.1.Üks laieneva rahvusvahelise turismiga seotud probleem on kahtlemata asjaomaste transpordivahendite (laev, lennuk, buss ja auto) kasutamine ning nende mõju keskkonnale.
3.2.Suurtele reisikorraldajatele tuleks meelde tuletada nende rolli vastutustundlikus kestliku arengu poliitikas ja seda tuleks edendada, ning nad peaksid palkama keskkonnaküsimuste eest vastutavad töötajad, kes võtavad nõustamisel ja kavandamisel arvesse kestliku arengu eesmärke.
3.3.Nn ületurism on mõnedes piirkondades juba kujunenud probleemiks, mis ohustab kohaliku elanikkonna elukvaliteeti ja ka keskkonda. Kuna ületurismil ei ole ühtset määratlust, ei ole see mõiste selge ega täpne. Kuid probleem ei ole tegelikult uus. Juba ajavahemikul 1980–1990 töötati mõiste „Mallorca efekt“ raames kontseptsioonidega, mis käsitlevad seda, kuidas majutada rannas võimalikult palju turiste ilma, et põhjustataks liiga palju kõrvaltoimeid. Rahvusvahelised turismiorganisatsioonid töötavad peamiselt parimate tavade näidete esitamise põhjal, et pakkuda asjaomastele piirkondadele pidepunkte ja suuniseid.
3.4.Komitee soovitab lisaks suurematel rahvusvahelistel turismiühendustel leppida kokku ka turismisihtkohtade turustamise käitumisjuhendis, milles võetakse arvesse keskkonda ja jätkusuutlikkust ning tegutsetakse ületurismi vastu, kuna viimane mõjutab lisaks muudele tagajärgedele ka keskkonda ja jätkusuutlikkust.
4.Turism ja eetika
4.0.Turism tähendab lisaks siseriiklikule ka riikide- ja rahvusvahelist inimeste ja teenuste liikumist ning lisaks oma majanduslikule tähtsusele mõjutab see ka nende inimeste sotsiaalset ja kultuurilist elukeskkonda, kes ei ole kõnealusesse sektorisse kaasatud turistide päritolu- ja sihtriikides.
4.1.Seda asjaolu arvestas Maailma Turismiorganisatsioon, mis kujutab endast rahvusvahelist turismipoliitika foorumit ja asjaomaste avaliku sektori asutuste rahvusvahelise suhtluse platvormi, ning andis seetõttu 1999. aastal välja ülemaailmse turismieetika koodeksi, mille 10 põhimõttes ja 49 lõikes reguleeritakse üksikasjalikult ülemaailmse turismi väga erinevaid aspekte. Eetikakoodeksit nimetatakse seega ka „Turismis eetilise käitumise mängureegliteks“.
4.2.Selles eetikakoodeksis võetakse arvesse kõnealuse majandussektori keerukust, käsitledes mitte ainult majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte, vaid ka põhi- ja inimõiguste austamist (vt meetmed laste väärkohtlemise, lapstööjõu, laste seksuaalse ärakasutamise vastu turismis).
4.3.Kuna see eetikakoodeks on ainult soovitus ja selle täitmine ei ole allakirjutanutele kohustuslik, esitas Maailma Turismiorganisatsioon 2017. aasta septembris turismieetika raamlepingu („Rahvusvaheline turismieetika raamkonventsioon“), mille on allkirjastanud enam kui pool selle liikmetest. Selle lepingu sisu põhineb eetikakoodeksil ja ei sisalda olulisi muudatusi, kuid selle eeliseks on asjaolu, et allakirjutanud on kohustatud seda järgima.
5.Turism ja kultuur
5.0.Üks olulisemaid turismi vedajaid on sihtriigi kultuuriväärtused.
5.1.Kultuuriturism suurendab huvi võõraste kultuuride vastu, edendab rahvusvahelist üksteisemõistmist ja aitab kaasa ka eelarvamuste kaotamisele.
6.Turism ja demograafia
6.0.Demograafiline areng mõjutab ka turismi: vanusepüramiid, kus üha märkimisväärsema osa moodustavad liikuvad eakad inimesed, kellel on suures osas kindel sissetulek, on elavdanud eakate reisimist. Eakate reisimine moodustab nüüd märkimisväärse osa eelkõige grupiturismist ja see on viinud ka turismiettevõtete pakkumise struktuuri muutumiseni mõnes valdkonnas, mis on tingitud ka sellest, et eakad broneerivad sageli pikaajalisi puhkusi ja on vähesel määral hooajast sõltuvad. Seda asjaolu võeti arvesse ka Maailma Turismiorganisatsiooni tippkohtumisel, pöörates erilist tähelepanu eakate turismile.
6.1.Euroopa Komisjon on andnud oma algatusega „Calypso – turism kõigile“ jätkusuutliku panuse sotsiaalturismi arengusse, toetades nii eakate kui ka ebasoodsas olukorras olevate rühmade turismi arendamise meetmeid. See on toonud kaasa uusi turismivaldkonna pakkumisi, aga ka hooajaväliste aegade suurema kasutamise. Sellega seoses oleks kasulik jagada saadud kogemusi partneritega väljastpoolt Euroopa Liitu ja edendada vastastikust turismi.
6.2.Lisaks levinud demograafilistele parameetritele on arenenud ka muud turismi erivormid, näiteks palverännakud.
7.Turism ja koolitus
7.0.Turism oma mitmekesisuses toob seoses turu arengu ja tarbijate suurenevate ootustega kaasa erinõuded koolitusele, mis ulatuvad vastavatest keele- ja arvutioskustest kuni majanduslike pädevuste ja gastronoomiaalaste teadmisteni.
7.1.Paljudes liidu riikides on erinevad koolitusvormid ja erineva kestusega koolitusviisid, mis muudab vastastikuse tunnustamise keeruliseks. Erinevate kutseala esindajate ametialaste võimaluste suurendamiseks võiks teatud koolitusstandardite kehtestamine suurendada erinevate kutseala esindajate ametialaseid võimalusi nii ühenduse alal kui ka välismaal. Ainult koolituse üldiste siduvate koolitusnõuete kaudu – võttes arvesse eespool nimetatud raamtingimuste tugevdamist sektoris – on pikemas perspektiivis võimalik vähendada sektoris oskuste nappust.
7.2.Samuti oleks otstarbekas rohkem väärtustada turismisektori ameteid kui pikaajalist karjäärivõimalust, sest töötingimused turismisektoris on sageli raskemad kui mujal.
8.Turism ja digiteerimine
8.0.Digiteerimine avaldab turismisektorile kaugeleulatuvat mõju mitte ainult turistide käitumise vallas, vaid ka turismiteenuste osutajate poolel.
8.1.Veebipõhine turism muutub üha populaarsemaks, samuti veebipõhised hinnangud; ainuüksi Saksamaal broneeriti 2017. aastal 40 % kõigist reisidest interneti kaudu. See avab uued turud VKEdele, kellele tuleb kõnealuse innovatsiooni tarvis pakkuda ka rahalist toetust.
8.2.Samaaegselt on elektroonilised ühendused ja digiteerimine oluliselt mõjutanud ka turismiettevõtete sisemisi protsesse; nii peavad tänapäeval ka väikeettevõtted pakkuma oma külastajatele vähemalt internetiühendust.
8.3.Digiteerimine mängib olulist rolli ka turismisektori uuenduslike koostöövormide puhul, mis omakorda võib oluliselt mõjutada sihtkohtade arengut. Mitmed nüüdisaegsed tehnoloogiad (nt tehisintellekt, virtuaalreaalsus, liitreaalsus, plokiahel jne) võivad aidata paljudel kaugematel asukohtadel saada huvitavateks sihtkohtadeks. Uute võimaluste ärakasutamiseks peab turismisektor keskenduma rohkem teadus- ja arendustegevusele.
8.4.Ka kultuuriturism võiks digiteerimisest kasu saada, sest virtuaalreaalsus võib samuti pakkuda reisistiimuleid.
Brüssel, 5. september 2019
Dilyana Slavova
Välissuhete sektsiooni esimees