EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011AE1374

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”  ” KOM(2010) 352 lõplik

ELT C 376, 22.12.2011, p. 44–50 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

22.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 376/44


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” ”

KOM(2010) 352 lõplik

2011/C 376/08

Raportöör: Panagiotis GKOFAS

30. juunil 2010 otsustas komisjon vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”

KOM(2010) 352 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 30. augustil 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 474. istungjärgul 21.–22. septembril 2011 (21. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 121, vastu hääletas 14, erapooletuks jäi 8.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Komitee tervitab komisjoni teatist Euroopa Parlamendile „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” ja toob esile, et teatises on hoolimata teatud olulistest puudujääkidest mitmeid positiivseid punkte, mida tuleks täpsustada, ning teeb järgmised ettepanekud, et seda algatust tugevdada ja rikastada.

1.2

Arvestades Euroopa turismisektori erinevaid osalejaid (ametiasutused, institutsioonid, ettevõtted, sotsiaalpartnerid), tasandeid (kohalik, piirkondlik, liikmesriikide ja Euroopa tasand) ja valdkondi (transport, majutus, otseselt seotud teenused jne), peaksid kavandatud algatustesse olema kaasatud kõik osapooled. Sellega seoses juhib komitee uuesti tähelepanu võimalusele luua Euroopa Turismiagentuur, mis koondaks meetmete toetamise ja soodustamise andmeid tõhusalt jälgides jõupingutused, mis aitaks jõuda tõeliste edusammudeni sellise Euroopa üldise turismipoliitika saavutamiseks, milles arvestatakse Euroopa turismiidentiteedi mitmekesisuse ja erinevusega.

1.3

Komitee teeb ettepaneku rõhutada ennekõike ja kiita heaks järgmised aspektid, et vastata teatises tõstatatud olulistele väljakutsetele ja viia ellu selles sisalduvad konkreetsed meetmed, mis

edendaks Euroopa platvormi loomist kõigis ELi keeltes, kus reisijad saaksid elektrooniliselt jagada oma tähelepanekuid ja muljeid, eesmärgiga hinnata ja kasutada paremini tooteid turistide tõhusamaks ligimeelitamiseks ning anda muuhulgas võimalus kasutada uusi tehnoloogiaid (elektroonilised broneeringud);

vastutaks erivaldkondade poliitilise raamistiku uurimise, struktureerimise ja selle elluviimise edendamise eest ning samuti selliste prioriteetide haldamise eest nagu Euroopa-siseste turismitoodete reklaamimine, teenuste ja asutuste arendamine kogu Euroopas, nt ergutades olemasolevaid riigiasutusi ja ettevõtteid koostööle, et parandada teenuseid ja rajatisi (ajakavad);

edendaks maantee-, raudtee-, õhu- ja rannikulaevaühendusi ning teabevahetust ELis ning samuti teavet ja uudiste levikut internetis, osutades erilist tähelepanu vähe kasutatavatele liinidele;

ergutaks tervise ja heaolu või teraapilistel eesmärkidel ettevõetavat turismi, koolitusel osalemist, kultuuriturismi eelkõige piirkondlike festivalide ja etenduste (ooper, teater, tants, kontserdid jne) ning kultuuriürituste, nt näituste külastamiseks või mõnest konverentsist osavõtmist või veinide ja rahvusköökide, ajaloo või usulistel eesmärkidel toimuvat turismi, maapiirkondades või mere ääres viibimist, tõstes esile ja säilitades kultuuri- ja toidupärandit;

edendaks kutseteenuste kvaliteeti koolituse ja stabiilse tööhõive kaudu;

ergutaks riikide valitsusi toetama turismisektori nende väikeste ja mikroettevõtete arengut, mis peegeldavad sotsiaalseid, keskkondlikke, ajaloolisi ja kultuurilisi traditsioone oma tegevuskohas või piirkonnas, hallates samal ajal paremini kõiki teenuseid hõlmavaid täispakette;

toetaks eakamate inimeste või puuetega ja erivajadustega inimeste Euroopa-siseste sihtkohtade valikut, parandades infrastruktuuri ja teenuseid ning reklaamides paremini nendele inimestele mõeldud teenuseid ELis;

annaks hoogu toetuspoliitikale, mille eesmärk on edendada Euroopa-siseseid sihtkohti selliselt, et neid ei pakutaks tarbijaile kõrgema hinna eest kui ELi väliseid sihtkohti, ning võtta meetmeid, et Euroopa-sisestel sihtkohtadel oleks suurte reisikorraldajate toetus;

tutvustaks ja reklaamiks kindlustunnet, mis on ELis võrreldes teiste puhkusekohtadega juba praegu tagatud, olgu tegemist reisimise, kohapeal viibimise, kodanike õiguste, arstiabi, apteegiteenuste ja haiglaravi või õigusraamistikuga;

aitaks töötada välja asjakohasemat süsteemi turismimajanduse ja selle elementide statistiliseks järelevalveks ühtlustamiseks, tekitamata sealjuures liigset halduskoormat (bürokraatiat) ettevõtete ja kodanike jaoks;

edendaks ühist reklaamikampaaniat ELi sihtkohtade reklaamimiseks;

parandataks professionaalsete teenuste kvaliteeti koolituse ja stabiilsete töökohtade kaudu.

1.4

Liikmesriikide tasandil on vaja analüüsida seda, millist mõju avaldavad kliimamuutused turismile, ning võtta vastu sobivad kohanemismeetmed kooskõlas prognoosidega kliimamuutuste mõju kohta konkurentsivõimele.

1.5

Jälgida tuleks selliste turismiliikide arengut, nagu sotsiaal- ja kultuuriturism või toidu- ja põllumajandusturism või ka spordi või tervise huvides harrastatav turism, tõketeta turism või konverentsil osalemine, usuturism jne, sellise Euroopa poliitika osana, millega muudetakse pakutavad turismiteenused mitmekesisemaks ja pööratakse tähelepanu uutele turgudele.

1.6

Komitee arvates on üleeuroopalised projektid, nagu Calypso, tõestanud koostöö tulemuslikkust ELi institutsioonide, eri valitsustasandite, sotsiaalpartnerite ja sektori teiste osalejate vahel, avaldades positiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Komitee kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles järgima selletaoliste algatuste osas võetud kohustusi, eriti seoses eelarvevahenditega.

1.7

Kuigi ei tohi unustada julgeolekuvajadust, võivad Schengeni alasse mitte kuuluvatest riikidest algavate reiside puhul tekitada probleeme viisad. Vahel on see üksikute liikmesriikide kohaldatavate liiga bürokraatlike menetluste tulemus. Komitee kutsub komisjoni võtma erimeetmeid nende takistuste ületamiseks.

1.8

Komitee kutsub riikide valitsusi looma turismivaldkonna elukutsete jaoks kutseõppe Euroopa tunnistuse, mida tunnustataks kõigis ELi riikides. Komitee peab vajalikuks, et turismivaldkonna õpet mitte ainult ei tunnustata kogu ELis, vaid et see oleks nii kõrgetasemeline, et koolitataks tõelisi turismi valdkonna spetsialiste kooskõlas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) suunistega, tuues eelkõige esile õppe tulemused ja nende kinnitamise ning samuti väärtustades turismiõpinguid tänu nende lisamisele ülikoolitaseme õpingutesse alati, kui see on teostatav. Euroopa 2020. aasta strateegia peab turismivaldkonda hõlmama, nimetades täpsemalt uued pädevused uute töökohtade jaoks ja teised kavandatud algatused, nagu erialaste töökogemuste ning informaalse ja mitteformaalse hariduse tunnustamine, ning mõju, mida peaks turismi sektorile avaldama ELi haridusministrite ja sotsiaalpartnerite vastuvõetud kutseharidusalast koostööd soodustavast Brugge’i kommünikeest saadud hoog.

1.9

Komitee rõhutab, et turismivaldkonnas ei ole olemas ühtainsat mudelit ning tunnistab, et igal sihtkohal on oma spetsiifilised vajadused ja oma eriline turunišš. Sellest lähtuvalt tuleks turismipoliitika raamistikus võtta arvesse selliseid erinevusi, nagu näiteks äärepoolsus, sisemaalisus, rannikul ja maapiirkondades asumine, saarelisus, raskesti ligipääsetavus jne.

1.10

Eesmärk on koostada, välja arendada ja viia piirkondade tasandil ellu Euroopa ühise turismipoliitika strateegiline kava, mis tõstaks nende jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja kvaliteeti ning tagaks tarbijate kõrgetasemelise kaitse, täiendades ühtaegu liikmesriikide tegevust. Kuna liikmesriigid on erinevad, tuleb siiski sätestada, et iga riik esitaks oma riikliku turismipoliitika strateegilise kava, mis näeks igas piirkonnas rakendamiseks ette konkreetsed meetmed ja mille ajakava kataks vähemalt kümneaastase perioodi.

1.11

Komitee kutsub riikide valitsusi kohandama kohalikke makse ja tegema jõupingutusi sotsiaalsetel turismitoodetel lasuva käibemaksu alandamiseks, et muuta need ahvatlevamaks, kaugema tuleviku eesmärgiga arendada turismiga seotud teenuseid ja lihtsustada neile juurdepääsu. Tagada tuleb kvaliteetsete turismiteenuste pakkumiseks vajalike infrastruktuuride ja kohalike teenuste olemasolu, mille abil saab parandada nii elanike elukvaliteeti kui ka turistidele pakutavaid tingimusi.

1.12

ELil on vaja teabevahetusstrateegiat, mis tagaks Euroopale ja turismisektorile hea imago, kõrvaldades samas negatiivse reklaami probleemi.

1.13

Võtta tuleb meetmeid struktuurilise töötuse vältimiseks turismiettevõtetes, et suurendada töökohtade kvaliteeti ja stabiilsust ning ettevõtete kasumlikkust.

1.14

Komisjon peaks suurendama oma seniseid jõupingitusi, et levitada kvaliteetturismi tõelist mõistet kõigis selle mõõtmetes, st kogemust, mis hõlmaks kõike ühel ajal, nii füüsilise puhkuse aspekti kui ka vaimset stimulatsiooni kokkupuutel kultuuri- ja tsivilisatsiooni meistriteostega. See kõik peaks toimuma piirkondlikul tasandil ning selle reklaam ja teabevahetus samuti piirkondlikul ja liikmesriikide, aga ka ELi tasandil.

1.15

Komitee märgib, et teatises puudub selge viide turismisektoris tarbijakaitset reguleerivale õigusraamistikule ja et miski ei õigusta lubamatut viivitust 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ läbivaatamisel, mis esialgu oli lubatud 2010. aasta lõpuks, kavandati siis komisjoni tööprogrammis 2011. aasta alguseks ja on praeguseks veel esitamata.

1.16

Komitee hindab kõrgelt tõuget, mille andsid komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa sotsiaalpartnerid Euroopa turismipoliitika kujundamisele. Komitee jätkab oma tegevust ja koostööd selle nimel, et toetada oma arvamustes esile toodud Euroopa turismimudeli eesmärki ja väärtusi.

2.   Sissejuhatus

2.1

Uues turismipoliitikas määratletakse kolm peamist eesmärki, mis moodustavad uue raamistiku selgroo. Need eesmärgid on:

konkurentsivõime,

jätkusuutlikkus,

turismi edendamine.

Kui neid kolme sammast toetatakse kindlalt piisavate struktuuride ja vahenditega, tagatakse sellega kohane alus eriti mõistlikule ja kasutoovale turismipoliitikale.

2.2

Komisjon toob esile hulga probleeme, millega Euroopa turismisektor vastamisi seisab ja mis on esile kerkinud või suurenenud viimaste aastate jooksul. Samas on peamised probleemid püsinud aastaid samad. Need on sektorit iseloomustav hooajalisus; turism kui tegevusvaldkond, mida ei tunnistata märkimisväärselt kasvava sektorina; turismitöötajate ebakindlad töötingimused; sektoris valitsev struktuuriline töötus; väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel puudub juurdepääs kohasele rahastamisele, mis võimaldaks neil sektori pidevate muutuste ja arenguga kohaneda ning innovatsiooni puudumine sektoris. Komisjon peab ilmtingimata nende probleemidega tegelema. Komitee on oma arvamustes korduvalt rõhutanud, kui oluline on nende väljakutsetega tegeleda ja meetmeid võtta (1).

2.3

Turism on oluline majandustegevus, mille mõju majanduskasvule, säästvale arengule ja tööhõivele on Euroopas eriti positiivne. Tegemist on Euroopa kodanike elu olulise osaga.

2.4

2008. aastast alates on nõudlus turismiteenuste järele kannatanud negatiivsete mõjude käes. Kui Euroopa tahab siiski jääda maailma esimeseks turismisihtkohaks ning saada kasu oma piirkondade rikkusest ja mitmekesisusest, peab ta välja töötama Euroopa ühise turismipoliitika.

2.5

Kui Euroopa Komisjon kavatseb edendada uut tegevusraamistikku turismi konkurentsivõime tõstmiseks ELis ja suurendada ELi suutlikkust säästvaks majanduskasvuks, siis peab komisjon komitee arvates oma ettepanekuid täpsustama, tunnistades, et igal riigil on huvi arendada välja omaenda turismimudel ja dünaamika. Arvestades turismitööstuse piiriülest olemust, on selge vajadus kogu ELi hõlmava turismipoliitika raamistiku järele, võimaldades samas ELi liikmesriikidele täielikku paindlikkust arendada välja oma konkreetne riiklik poliitika. Tuleb aru saada, et ühes Euroopa Liidu nurgas toimuval sündmusel võib olla mõju mõne teise ELi riigi turismile.

2.6

Näiteks ei puudutanud 2010. aasta kevadel vulkaanilise tuhapilve tõttu välja kuulutatud Euroopa õhuruumi sulgemine Lõuna-Euroopa riike, aga turismitegevus seal siiski vähenes negatiivsete uudiste tõttu, mis lõid ebasoodsad väljavaated selleks, et reisijad valiksid need riigid oma reisisihtkohaks.

2.7

Komitee leiab, et Euroopa turismi poliitiline raamistik peab põhinema selgel, eri sidusrühmade õigusi ja kohustusi reguleerival õigusraamistikul, mis teatises täielikult puudub ja millega seoses on eriti oluline 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ läbivaatamine, mis esialgselt oli lubatud 2010. aasta lõpuks, ent kavandati seejärel komisjoni tööprogrammis 2011. aasta alguseks. Läbivaatamise tulemust pole seni veel esitatud, kuigi direktiiv on täielikult vananenud. Kõnealune viivitus jätab tarbijad suuresti kaitseta, õõnestab nende usaldust ja takistab turismi arengut. Läbivaatamisel on määrav tähtsus õigusraamistikule, mis peab andma konkreetse sisu ELi pädevusele selles aluslepinguga sätestatud valdkonnas.

3.   Konkreetsed märkused

3.1

Euroopa Liit peab andma oma panuse ja toetuse proaktiivse poliitika määratlemisele, et kiirendada majanduskasvu ja luua tingimusi, mis muudaksid Euroopa atraktiivsemaks. Ühine planeerimine ja konkreetsete meetmete koostamine ei peaks enam olema komisjoni ülesanne, seda peaks tegema mõni muu institutsioon, kellel oleks selge poliitika, kes ei kasutaks vaid vanu ideid ning kes tagaks kaasatuse ja staatuse kõigile turismisektoris osalejatele: kutseliidud ja turismivaldkonnas tegutsevad üksikud ettevõtjad, valdkonna töötajate ametiühingute organisatsioonid, piirkonnad või riiklikud turismibürood. Sellega seoses võiks komitee poolt varasemates arvamustes väljapakutud Euroopa Turismiagentuuril olla oluline osa ELi institutsioonide toetamisel.

3.2

Komitee peab äärmiselt vajalikuks, et komisjon ja ka teised ELi institutsioonid rakendaksid aruka reguleerimise põhimõtet ning et kõik ELi õigusaktide ettepanekud sisaldaksid turismitööstust mõjutavate kavandatud meetmete nõuetekohast mõjuhinnangut. Kavandatud turismialases tegevuskavas ei viidata vajadusele viia läbi nõuetekohased mõjuhinnangud sektorile avaldatava võimaliku mõju mõõtmiseks iga kord, kui EL esitab uue õigusakti ettepaneku. See on eriti oluline mitmetel juhtudel, näiteks toiduainete märgistamist ning reisijate ja tarbijate õigusi käsitlevate kavandatud õigusaktide puhul.

3.3

Turismi ei tuleks käsitleda kui sõltumatut poliitikat, vaid kui horisontaalset teemat, mida mõjutavad ELi vastuvõetud teised tegevuspoliitikad, eelkõige transpordi-, haridus-, tööhõive-, teadusuuringute ja innovatsiooni, kliimamuutuste, ühtse turu, julgeoleku-, tarbijakaitse jms poliitika. Turismipoliitika ei kuulu tegelikult seega vaid ettevõtluse peadirektoraadi pädevusalasse, vaid seda tuleks samal ajal arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades.

3.4

Turismiteenuste praegune edendamine ja arendamine kogu ELis kannatab koordineerimise ja korraldamise puudumise käes, tekitades nii raskusi kodanikele, kes soovivad reisida. Reisimine kogu ELi territooriumil ühistransporti kasutades kujutab endast väga rasket ettevõtmist, mis nõuab rongide, laevade, busside jne igasugu ajagraafikute vahel žongleerimist ning ei võimalda tagada, et reis õnnestub.

3.5

Turismisektor peab toime tulema üha karmima rahvusvahelise konkurentsiga kiiresti areneva majandusega riikide ja arenguriikide poolt, kes paeluvad turiste üha enam. Konkurentsis püsimiseks peab Euroopa välja pakkuma jätkusuutliku poliitika ja väärtustama oma arvukaid eeliseid, nt turvalisus, mille ta tagab muu hulgas järgmistes valdkondades:

ühiskond ja keskkond,

transport ja usaldusväärsed ühendused,

igas mõttes ohutu kohalviibimine,

turvalised tehingud, olgu tegemist siis pangaülekannetega, kaubandus- või muude tehingutega,

tervise- ja hügieenieeskirjad,

tervishoid,

politsei- ja turvateenused,

puuetega ja erivajadustega inimeste juurdepääsuvõimalused ja infrastruktuur,

hooldusteenused,

kvaliteet,

otseste ja kaudsete isiklike teenuste professionaalsus ja kvaliteet,

kodanike õigused.

3.6

ELi turistina külastades unustame me tihti, et meie käsutuses on elementaarsed asjad nagu puhta joogivee olemasolu kõikjal, mürgitusohuta söömise võimalus, maanteedel liiklemine ja reisimine ilma eskordita. Me peaksime reklaamima ka neid lihtsaid eeliseid, mida EL turistidele pakub. Selliseid eeliseid tuleb eriliselt esile tõsta, sest need annavad külastajatele turvalisusetunde ning neid ei tagata praktiliselt üheski teises maailma juhtivas turismisihtkohas, kuigi nad pakuvad suhtelise eelise puhkusekoha valikul ja reklaamimisel.

3.7

Euroopa peaks arendama ja tugevdama oma imagot maailmaturul ja soodustama koostööd Hiina, Venemaa, India, Brasiilia, Jaapani, Ameerika Ühendriikide ja Vahemere maadega. Et see oleks võimalik, tuleb ergutada ettevõtlikkust ja innovaatilisust, tõsta toodete pakkumise kvaliteeti, et meie teenused ja rajatised oleksid samal tasemel kui rahvusvaheliste konkurentide omad. Vähendada tuleb nõudluse hooajalisust ja suuri kõikumisi, tugevdades ja mitmekesistades turismiteenuste pakkumist. EL peab parandama ja tunnistama kõigi turismitööstuses osalevate inimeste kutseoskusi, andes välja kogu ELis ühiseid ja tunnustatud kutseõppe tunnistusi ning tuues eelkõige esile õppe tulemused ja nende kinnitamise. Need vajalikud ühised ja tunnustatud tunnistused osutuvad kasulikuks nii ettevõtete kui ka töötajate jaoks kogu ELis.

3.8

Praegused statistikaandmete kogumise ja analüüsimise meetodid on puudulikud. Kogutud andmete vajakajäämised viivad selleni, et suuniste koostamise käigus tehakse ebatäielikke või valesid otsuseid. Sellega seoses toonitatakse dokumendis, kui oluline on parandada turismi puudutavaid statistikaandmeid ja analüüse. Komisjon peab seda äärmiselt vajalikuks, et parandada turismiga seotud sotsiaal-majanduslike teadmiste baasi Euroopa tasandil. Statistikaandmete struktureeritud viisil kogumine annab mitte ainult võimaluse saada teavet ja teha teadlikke valikuid, vaid ergutab ka valdkondadevahelist koostööd teadlaste vahel ning seisukohtade ja kogemuste vahetamist. Statistilisi meetodeid ja nende tulemusi peab kindlasti parandama, võttes samal ajal arvesse muu hulgas seda, et nende andmete kogumine ei tooks kaasa halduskoormuse (bürokraatia) suurenemist ettevõtete ja kodanike jaoks.

3.9

Enam kui pooled ELi liikmesriigid on kasutusele võtnud turismi satelliitkonto, mis on osutunud väga tõhusaks vahendiks. Komisjon peaks leidma viise, et innustada ja aidata ka ülejäänud riikide hulgas selle meetodi kasutuselevõtmist, mida saab kasutada ka üksikasjalike saavutuste võrdlevas analüüsis. See on otsustava tähtsusega, arvestades praegu Euroopas toimuvaid märkimisväärseid muutusi suundumustes ja turismisalastes käitumisharjumustes.

3.10

Euroopa turismi peamine eelis on mitmekesisus. Lai valik kogemusi, mida on võimalik igas Euroopa riigis omandada, aitab ligi meelitada turiste, kes need riigid turismisihtkohaks valivad. Riikide kultuuripärandi, looduse, toidu, veini ja ajaloo mitmekesisus tähendab seda, et iga riik annab oma külastajale erineva kogemuse. Nende erinevuste säilitamine on tähtis ja see on esmaklassiline müügiargument Euroopa reklaamimisel ülejäänud maailmas.

3.11

Arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad moodustavad suurema osa turismisektori ettevõtjatest, tuleb ära kasutada ka nende dünaamilisust ning aidata neid ettevõtluse arendamisel, keskendudes nende panusele kultuuripärandi säilitamisse ja kohaliku ühiskonna arengusse. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted rakendavad baastaseme töötuid (majanduslikud rändajad, väljaõppeta inimesed) ja vähendavad märkimisväärselt selliste töötute hulka, pakkudes tööd olulisele osale töötavast elanikkonnast ja vähendades nii sotsiaalset tõrjutust. Turismi edendamisse ja turustamisse ning tööhõive toetamisse tuleb kaasata erasektor ning soodustada ka sektori ettevõtete vahel võrgustiku loomist.

3.12

Turismipoliitika on oma olemuselt eri valdkondi läbiv. See mõjutab eelkõige transpordipoliitikat (reisijate õigused ja turvalisus ning transpordi kvaliteet), riigiabi, siseturgu (asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus turismisektoris, teenuste kvaliteedi tagamine, elektroonilise kaubanduse arendamine) või ka maksundust, sageli negatiivselt (siseturu tõhusat toimimist takistavad maksutõkked, turismisektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate maksualane kohtlemine, maksusoodustused selles valdkonnas). Sektorit peaks seega toetama spetsiifilise finantsmeetme abil ja turismiettevõtted peaksid omalt poolt võtma kohustuse investeerida ning tegeleda tööhõive tõstmisega.

3.13

Komitee on veendunud, et tuleb edendada mehhanismi, mis parandaks ja tugevdaks turismialase teabe jagamist liikmesriikide vahel ja tänu millele antakse võimalus reisida– ennekõike madalhooajal – eelkõige teatavatele huvirühmadele, nagu noored – kelle jaoks tuleks kooskõlastada ka koolivaheaegu –, eakad, liikumispuudega inimesed ja väikese sissetulekuga pered. Liikmesriigid, kelle majandus ei ole keskendunud turismile, peaksid toetama riike, kus see nii on, tutvustades oma kodanikele Euroopa-siseseid turismisihtkohti. Euroopa lennuettevõtjad peavad mõistma, et nad ei soosi turismi ja siseturgu, kui nad pakuvad põhjaeurooplastele lennupileteid Aasiasse sageli soodsama hinnaga kui Kagu-Euroopasse.

3.14

Komitee leiab, et tuleb luua konkreetne uuenduslik ühine poliitika ja pakkuda välja turismitooteid spetsiaalselt eakatele inimestele ja pensionäridele, kelle osakaal elanikkonnast ulatub 2020. aastal eeldatavalt 20 %-ni, ning puuetega, erivajadustega ja piiratud liikumisvõimega inimestele, kelle arv ulatub hiljutiste hinnangute kohaselt 127 miljonini, et äratada neis huvi. Tagada tuleb eriväljaõpe nende ühiskonnarühmade vajadustele vastamiseks. Kuna turistid moodustavad elanikkonnas ka rühma, kelle käsutuses on ostujõud, kultuuriline huvi ja vaba aeg ning kellel on turul eriti oluline potentsiaal, peaks EL osutama erilist tähelepanu neile suunatud ühise poliitika edendamisele, et nad saaksid paremini kasutada oma õigusi osaleda ilma mingisuguse diskrimineerimiseta turismitegevuses. Siiski peaksid kõnealuse jõupingutusega kaasnema ka jõupingutused erasektori poolt, kes peab tagama õige infrastruktuuri olemasolu, et rahuldada kõnealuse turu vajadused.

3.15

Komitee on veendunud, et vaja on ergutada koostööd rahvusvahelisel tasandil ja eelkõige turgudel, mis ELiga konkureerivad. Tuleks luua nõutavad tingimused ühise Euroopa viisa väljastamise menetluse lihtsustamiseks, eesmärgiga meelitada rohkem saabujaid riikidest, kes ei kuulu Schengeni alasse. Turistidel peab olema võimalus liikuda ühest ELi riigist teise ning selleks tuleb eeskirju ja direktiive lihtsustada.

3.16

Piirkondade osas tuleb Euroopa turismitootena paremini edendada kultuuriradu, tänapäeva kultuuri pärandit, looduskaitsealasid või traditsiooniliste hoonete ja ettevõtete säilitamist ja väärtustamist, tervise- ja heaoluturismi või meditsiini või hariduse, veinide ja rahvusköökide, ajaloo või usu põhjustel toimuvat turismi, taluturismi või merelist turismi, väärtustades ja säilitades kultuuri- ja toidutraditsioone (traditsioonilised restoranid ja ettevõtted otseses seoses piikonna ajalooga), unustamata merealuseid kultuurisäilmeid. Alati ei ole vaja suurendada voodikohtade arvu, pigem tuleks investeerida turismiasutuste teenuste ja infrastruktuuri kvaliteedi parandamisse, tehes uuenduslikke pakkumisi, nt sanatooriumites, spaakeskustes jne. Komisjon ei selgita oma ettepaneku mitte üheski lõigus, kuidas või milliste prioriteetide järgi tuleks eespool nimetatud meetmed ellu viia, või millise kava alusel tuleks need igas liikmesriigis teostada, võttes samas arvesse piirkondi, nii et tekiks Euroopa turismipoliitika. Ette ei ole nähtud ühist reklaamitegevuse edendamist, kuigi see algatus oleks väga vajalik.

3.17

Komitee on nõus Euroopa kultuuripärandi märgise loomisega ja teeb ettepaneku luua ka Euroopa toidukultuuri pärandi märgis, millega hinnatakse paralleelselt teiste meetmetega – Euroopa muinsuskaitsepäevad ja Euroopa Liidu kultuuripärandi auhind – toitlustuskohti ning antakse neile ühises ja ühtlustatud korras tärne ning sertifitseeritakse neid eri riiklike ja Euroopa programmide asjakohase rakendamise kaudu. Peale selle teeb komitee ettepaneku ühtlustada ELis hotellidele tärnide andmise ja hotellide sertifitseerimise süsteemi. Komitee kutsub komisjoni üles jätkama Euroopa turismifoorumi korraldamist kõigi sektori esindajate, riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastutavate esindajate ning sotsiaalpartnerite kohtumispaiga ja analüüsifoorumina, et edendada uue, mitmekesisuse ja erinevusega arvestava Euroopa turismiidentiteedi loomist.

3.18

Raamistikus tehakse ka ettepanek töötada välja Euroopa turismi kvaliteedimärgis ja kvaliteetturismi märgis, millega nõutakse standardite parandamist kogu sektoris. Seda ettepanekut tuleks toetada. Kvaliteedi märgistamist tuleb siiski toetada asjakohaste rahastamismehhanismidega, et turismiettevõtjad saaksid parandada oma tootevalikut ja teha investeeringuid oma kinnisvara ja teenuse osutamise standardite parandamisse ning töötajate koolitusse ja ümberõppesse.

3.19

Toidukultuuri, toitlustamise ja turismi omavahel seostamine on ilmselgelt alternatiivne viis pakkuda kvaliteetturismi, lähendades turiste iga liikmesriigi toidukultuuriga. Nii saavad nad pakutavaid teenuseid eristada. Üha rohkem turiste reisib ELis ajendatuna soovist hästi süüa. Kokakunstist saab nii Euroopa toidukaupade ja roogade tutvustamise vahend. Tingimata on vaja reklaamida toite ja jooke, retsepte ning nn toidu- ja veinireise, toetades kooskõlastatud koostööd, mis pakub asendusvorme turismi ja toidukultuuri vahelise seose tugevdamiseks.

3.20

Turismisektori ja eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate koolitamine on kindlasti Euroopa turismi jaoks üks suuremaid investeeringuid. Uute tehnoloogiate ja töötavade loomine on viinud nõudluseni eripersonali järele. Täiendusõppeks ja -koolituseks mõeldud ELi programme on hädavajalik laiendada turismivaldkonna töötajaile, nagu seda on juba tehtud teistes valdkondades. See soodustaks kohanemist kõnealuses sektoris valitsevate uute tehnoloogiatega. Välja tuleb arendada õppetulemustel põhinev Euroopa kutsetunnistus, mis tugineb ühistel nõuetel ja mida saaks kasutada iseseisvalt ja sõltumatult tänu kohalikul või piirkondlikul tasandil kinnitamise menetlusele, aga mis viitaks siiski ka olemasolevatele riiklikele kvalifikatsioonidele. Turismisektoril peaks olema kohustus anda oma töötajatele sellise kutsetunnistusega tõendatav väljaõpe. Komitee peab turismialase väljaõppe jaoks oluliseks ELi kutseharidust käsitlenud Brugge’i kommünikee antud tõuget. Turismisektor muutub eriti atraktiivseks, kui see pakub stabiilseid ja kvaliteetseid töötingimusi.

3.21

Koolituskava ja käitumismustrite kujundamine peavad kindlasti hõlmama võõrkeeleõpet turismitöötajatele, mille puhul võetakse arvesse kultuurilist eripära, nähes seejuures ette kutsetunnistuste väljastamise, mis vastaks Euroopa Komisjoni ja Cedefopi suunistele. Erilist tähelepanu tuleb osutada neile turismivaldkonna elukutsetele, mille raames puututakse otseselt kokku kultuuripärandiga, nt giidid, kellel peab olema diplom ja kes peavad suutma tuua esile selle pärandi väärtuse. Selleks peab neil olema kohalike ametiasutuste väljastatud tunnistus, nad peavad tundma vaatamisväärsusi selles piirkonnas, kus nad kasvõi ajutiselt töötada tahavad, ning valdama kindlasti selles piirkonnas räägitavat keelt ja samuti külastajate keelt, kellele nad piirkonda tutvustavad, nagu on sätestatud perioodiks aastani 1975 standardis CEN (EN 13809, 2003) ja alates 1975. aastast direktiivides 75/368/EÜ ja 92/51/EÜ. Samaväärne tunnistus peab olemas olema kõigi turismivaldkonna elukutsete jaoks, nt kelnerid, kokad, grupijuhid ja üldiselt kõik, kes turistidega kokku puutuvad.

3.22

Komitee usub, et tõsiselt tuleb arvesse võtta asjaolu, et täispakettide poliitika, mille arvukad ettevõtjad paljudes liikmesriikides on omaks võtnud, on lõpuks andnud oodatule otse vastupidiseid tulemusi: nagu on kahjuks väga hästi näha, on paketiklubide ja suurte hotellikomplekside mudeli tagajärjel ainult teravnenud probleemid, mis esinevad nende ettevõtete läheduses kõnealustes piirkondades tegutsevatel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel.

3.23

Karmid konkurentsitingimused ühelt poolt suurte välismaiste reisikorraldajate ja teiselt poolt hotellide vahel, kes püüavad sõlmida paketilepinguid, et oma hooneid täita, on viinud alla pakutavate teenuste kvaliteedi, mille üheks tagajärjeks on olnud see, et teatavad turismipiirkonnad on saanud välismaal halva maine. Selle surve mõjul on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad sunnitud töötama oma kuludest madalamate hindadega, nii et nad peavad oma tegevuse lõpetama või on kitsikuses.

3.24

Sellest tulenevalt ei tohiks aga paketisüsteemi kategooriliselt tagasi lükata, sest see vastab võib-olla turismialase nõudluse teatava segmendi vajadustele, kuid – samuti kui ülejäänud turismitoodete puhul – tuleb tagada, et seda arendatakse seadusega ja ausa konkurentsi põhimõttega kooskõlas, kontrollitult, omavahenditega, ilma riigiabita. Turismi taastumine peaks levima võimalikult laialt, nii et arengut oleks märgata ka ilusa hotelli läheduses. Külastajal peab olema valikuvõimalus eelarve piires, mille ta kulutab selles hotellis või väljaspool seda. Sellegipoolest on tegemist ühega vähestest turuosadest, mis on kasvanud vaatamata langusele traditsioonilises reisikorraldaja äritegevuses viimastel aastatel. Kuigi kvaliteeti ei tohiks kunagi kahjustada, on oluline hinnata seda, et on terveid turismikuurorte, mis on seda turgu aastate vältel edukalt arendanud. Vaja on kehtestada „kõikehõlmava turu” selge, kvaliteetset toodet kajastav määratlus, et eemaldada turult kõikehõlmavate märgiste varjus müüdavad madalama kvaliteediga tooted ja teenused.

3.25

Turismi hooajalisus, mis tuleneb turismi nõudluse liigsest koondumisest juuli- ja augustikuusse, pidurdab sektori arengupotentsiaali ja takistab selle mõju edasikandumist kogu majandusele, mõjutades seega tuluvoogusid ning selle tagajärjel ei kasutata olemasolevaid rajatisi ja töötajaid optimaalselt. Meetmed töötajaskonna tööhõivevõimaluste parandamiseks ja infrastruktuuri kasumlikuks kasutamiseks hooajavälisel ajal aitavad luua aktiivsema ja tootlikuma inimressursside potentsiaali, samas kui kooskõlastamine infrastruktuuri kasutamiseks turismihooaja välisel ajal teatavate elanikkonnarühmade või koolide poolt võimaldab selgelt turismihooaega pikendada koos kõikide sellest tulenevate eelistega. Üks peamine võimalus, kuidas seda hooajalisust leevendada, oleks see, et töötajate puhkusi jaotatakse ajaliselt ühtlasemalt, võttes kasutusele asjakohased soodustusmeetmed. Olemasoleva turismiinfrastruktuuri ja personali parem kasutamine hooajavälisel ajal võimaldaks ettevõtetel kasutada paremini oma rajatisi ja suurendada tootlikkust, toetudes stabiilsemale ja ettevõtlikumale tööjõule. Komitee peab positiivseks, et esimene samm selles suunas on juba astutud algatusega Calypso, ning kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles soodustama eelkõige eelarvevahendite eraldamise kohustuste kaudu kõnealuse algatuse elluviimist, kuna sel on sotsiaalne ja Euroopa turismivaldkonnale avalduv mõju.

3.26

Komitee usub, et turism on keskkonna jaoks esmatähtis tegur ja et sellel on igati mõjuvad põhjused keskkonda kaitsta ja väärtustada. Turism ei hävita looduslikke elupaiku, ei kuluta loodusvarasid ega mõjuta looduslikke protsesse, aga vajab siiski kohast programmitööd ja kohase turismipoliitika rakendamist. Tänu turismile on esile tõstetud ja taasväärtustatud terveid linnaosasid, mida varem peeti aladeks, mida tuleks vältida, näiteks Londoni Docklandsi linnaosa või Barcelona mereäärne ala ja sadama ümbrus, kui nimetada vaid neid kahte, ning taganud sel viisil töö miljonitele inimestele Euroopa Liidus.

3.27

Pikemas perspektiivis on komisjon asjakohaselt tunnistanud kliimamuutuste probleemi kui tõukejõudu reisimise ja majutuse valdkonna ärimudelite olulisel ümberkorraldamisel. Ettevõtjad juba tunnetavad paradigma muutust turismitoodete arendamisel, reisipakettide esitlemisel ja turustamisel koos sektori liikumisega keskkonnahoidlikumate tavade suunas. Liikmesriikide tasandil on vaja alustada analüüse selle kohta, millist mõju avaldavad kliimamuutused turismile, ning võtta vastu kohased kohanemismeetmed kooskõlas prognoosidega kliimamuutuste mõju kohta konkurentsivõimele.

3.28

Meetmetes, mille komisjon kavatseb käivitada turismiteenuste mitmekesistamiseks, võetakse arvesse turismile omast dünaamilisust. Turism on vahetult inimese ja tema paljude nõudmistega kokkupuutuv tööstusharu. Algupäraste turismivormide toetamise kaudu, edendades neid võimalikult süstemaatiliselt, saab automaatselt paremini väärtustada iga piirkonna kohalikku looduslikku omapära ja võrreldavaid eeliseid.

3.29

EL peab tegelema ka sotsiaalvaldkonna, territoriaalse ühtekuuluvuse ja selle säilitamise probleemidega.

3.30

ELi finantsvahendite ulatuslikuma koondamise meetmed turismi arendamiseks vabastavad sektori potentsiaali, seades prioriteetseks piirkonnad, kus toimub majanduse deindustrialiseerimine ja kus on väljavaateid turismiks.

3.31

Mere- ja rannaalade turismil on oluline roll majanduse arengu elavdamisel. ELi integreeritud merenduspoliitika raames tuleks rakendada meetmeid selle turismiharu arengu soodustamiseks. Majanduse mitmekesistamine turismi abil on prioriteediks paljudes rannapiirkondades, kus kalanduse ja laevaehituse, põllumajanduse ja kaevandustööstuse majandustegevuse soiku jäämine on toonud kaasa tulude vähenemise ja tööpuuduse kasvu. Turismisektori ettevõtted, eelkõige väikesed ja mikroettevõtted tegutsevad tihti rannikualadel ja sarnastes turismipiirkondades ning seega ei ole neil ainult ettevõtluse ja sotsiaalne mõõde, vaid nad esindavad ka kauaaegset ajaloolist traditsiooni, mis ulatub ELi mitmetes liikmesriikides tihti enam kui poole sajandi taha ja mis tähendab nende alade elanike jaoks tõelist kultuuriväärtust. Seetõttu on õigustatud, et pidades kinni ELi õigusaktidest ning koondades oma tegevuse kultuuripärandi ja kvaliteedi probleemi ümber neis kohtades, kus need pereettevõtted asutatud on, pakub komitee välja teatavad algatused, eemärgiga säilitada neid ettevõtteid seal, kus nad olemas on.

3.32

EL peaks pöörama tähelepanu sellele, milliseid sõnumeid saadavad tema liikmesriigid, sest need loovad võimalikule kolmanda riigi turistile negatiivse ettekujutuse ja kindluse puudumise tunde seoses liikmesriikide külastamisega, millel on väga kahjulik mõju turismi edendamisele. Liit peaks asutama kriisiteavitustöö juhtimise eritoimkonna Euroopa turismi valdkonnas ja ette nägema selle, et iga riik, kes sellesse kuulub, asutaks ja rakendaks tööle analoogse üksuse.

3.33

Nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide turismipoliitikas tuleb arvesse võtta kõiki neid struktuurimuutusi, võttes meetmeid, et vältida struktuurset tööpuudust, tagades samuti turismiga seotud investeeringute tõhusa jaotumise.

Brüssel, 21. september 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  ELT C 32, 5.2.2004, lk 1.


Top