Finantskonglomeraatide järelevalve

PÕHIPUNKTID

Direktiivis sätestatakse konkreetsed nõuded

• maksejõulisuse kohta üldise nõudega, mis hõlmab kõiki valdkondlikke maksejõulisuse nõudeid, mida kontsernil tuleb järgida, et välistada sama kapitali korduv kasutamine puhvrina riskide vastu ühe konglomeraadi erinevates üksustes (mitmekordne finantsvõimendus) ning vältida emaettevõtjate poolt laenude väljastamist ja saadud tulu kasutamist reguleeritud tütarettevõtjate omakapitalina (ülemäärane finantsvõimendus);
• konglomeraadi juhtkonna sobivuse ja professionaalsuse kohta;
• asjakohase riskijuhtimise ja sisekontrolli süsteemide tagamise kohta konglomeraadis;
• ühtse järelevalveasutuse määramise kohta, et koordineerida konglomeraadi üldist järelevalvet, mis võib hõlmata mitmeid erinevaid ametiasutusi, kes tegelevad konglomeraadi tegevuse erinevate tahkudega;
• finantskonglomeraadi reguleeritud üksuste järelevalve eest vastutavate (sealhulgas kolmandates riikides asuvate) järelevalveasutuste hulgas teabe jagamise ja koostöö kohta;
• finantsjärelevalve eest vastutavate asutuste õiguse kohta teostada järelevalvet konglomeraadi emaettevõtjate (nt valdusettevõtjate) üle, et võimaldada järelevalveasutustel saada finantskonglomeraadi raskuste korral juba varasemas järgus paremat teavet ja olla valmis sekkuma;
• seoses tehniliste standardite väljatöötamisega, nii et finantskonglomeraati kuuluvad asutused kohaldaksid konsolideeritud alusel nõutava kapitali määramiseks sobivaid arvutusmeetodeid (vt kokkuvõte) ning esitavad oma järelevalveasutustele aruandeid grupisiseste tehingute ja riskikontsentratsiooni kohta.

Muutmisdirektiiviga (EL) 2023/2864 lisati direktiivi 2002/87/EÜ artikkel, mille kohaselt peavad liikmesriigid alates 10. jaanuarist 2030 tagama, et teabe avalikustamisel esitavad reguleeritud üksused selle teabe samal ajal kogumisasutusele ja teavitavad sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA), et teha see kättesaadavaks määruse (EL) 2023/2859 alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu.