Looduse taastamine

PÕHIPUNKTID

• Määrus võeti vastu kui ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 (vt kokkuvõte), osana Euroopa rohelisest kokkuleppest.
• Selles seatakse ökosüsteemide taastamise kvantitatiivsed ja tähtajalised eesmärgid, mis tuginevad järgmistes õigusaktides sätestatud kohustustele ja täiendavad neid:
  • lindude direktiiv (vt kokkuvõte);
  • elupaikade direktiiv (vt kokkuvõte);
  • merestrateegia raamdirektiiv (vt kokkuvõte);
  • veepoliitika raamdirektiiv (vt kokkuvõte).

Ökosüsteemipõhised taastamiseesmärgid ja -kohustused ELi liikmesriikidele

Määruses on sätestatud taastamiseesmärgid ja -kohustused, mis on seotud järgmisega:

• maismaa, ranniku ja magevee elupaigatüübid ning liikide elupaigad nendel aladel;
• mereelupaigad ja mereliikide elupaigad;
• linnaökosüsteemid;
• jõgede ühendatus ja lammid;
• tolmeldajad;
• põllumajanduse ökosüsteemid;
• metsa ökosüsteemid.

Nende rakendamine peaks aitama kaasa ka kohustusele istutada 2030. aastaks ELi tasandil veel vähemalt 3 miljardit puud.

I lisas loetletud maismaa, ranniku ja magevee elupaigatüüpide ja II lisas loetletud mereelupaikade puhul peavad ELi liikmesriigid võtma meetmeid, et:

• parandada halvas seisundis elupaigatüüpide maa-alade head seisundit, seades eesmärgid 2030., 2040. ja 2050. aastaks;
• taastada elupaigatüübid aladel, kus neid enam ei esine;
• taastada alasid, kus liikide elupaigad, mis on hõlmatud lindude direktiivi või elupaikade direktiiviga ja III lisas loetletud mereliikidega, et tagada nende liikide pikaajaline säilimine;
• täita lüngad teadmistes nende elupaikade leviku ja seisundi kohta.

Nende elupaigatüüpide puhul peavad liikmesriigid tegema ka järgmist:

• kehtestama meetmed, millega tagatakse, et taastamist vajavate alade seisund paraneb jätkuvalt kuni hea seisundi saavutamiseni ega halvene pärast hea seisundi või liikide elupaikade puhul piisava kvaliteedi saavutamist märkimisväärselt;
• püüdma kehtestada meetmed, et vältida juba heas seisundis olevate või artikli 4 lõikes 17 ja artikli 5 lõikes 14 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalike elupaigatüüpide alade seisundi märkimisväärset halvenemist.

Linnaökosüsteemides peavad liikmesriigid tagama:

• et kogu riigi pindala linnaökosüsteemi piirkondades ei ole netokadu linna rohealades või linna puudevõrastikus 2030. aastaks;
• linna rohealade kogupindala suurenemise suundumust riigis pärast 2030. aastat ning linna puudevõrastiku suurenemise suundumust igas linnaökosüsteemi piirkonnas, kuni saavutatakse rahuldav tase.

Jõgede loodusliku ühendatuse ja nendega seotud lammide looduslike funktsioonide taastamiseks peavad liikmesriigid:

• koostama pinnavee ühendatust takistavate kunstlike tõkete loetelu ja tegema kindlaks tõkked, mis tuleb kõrvaldada, et aidata kaasa elupaikade ja liikide elupaikade taastamisele ning täita ELi tasandi eesmärk taastada 2030. aastaks vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool;
• kõrvaldama tõkked kooskõlas oma riikliku taastamiskavaga, seades prioriteediks iganenud tõkked;
• rakendama täiendavaid meetmeid, et parandada 2050. aastaks asjaomaste lammide looduslikke funktsioone;
• tagama, et pärast taastamist säilitatakse jõgede looduslik ühendatus ja nendega seotud lammide looduslikud funktsioonid.

Tolmeldajate populatsioonide taastamiseks peavad liikmesriigid:

• parandama tolmeldajate mitmekesisust ja pöörama 2030. aastaks ümber tolmeldajate populatsioonide vähenemise;
• saavutama tolmeldajate populatsioonide kasvusuundumus pärast 2030. aastat, kuni saavutatakse rahuldav tase.

Põllumajanduse ökosüsteemides peavad liikmesriigid võtma meetmeid, mille eesmärk on:

• saavutada riiklikul tasandil kasvusuundumus, kuni saavutatakse rahuldav tase vähemalt kahes järgmisest kolmest näitajast:
  • rohumaa liblikate indeks,
  • orgaanilise süsiniku varud mineraalsetes põllumuldades,
  • mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal;
• tagada, et levinud põllulindude indeks saavutaks kindlaksmääratud taseme;
• taastada praegu põllumajanduses kasutatavad kuivendatud turbaalad 2030. aastaks vähemalt 30 % ulatuses (millest vähemalt veerand tuleb taassoostada), 2040. aastaks 40 % ulatuses ja 2050. aastaks 50 % ulatuses (millest vähemalt kolmandik tuleb taassoostada).

Metsaökosüsteemides peavad liikmesriigid kehtestama meetmed, et:

• saavutada riiklikul tasandil kasvavat trendi levinud metsalindude indeksis kuni rahuldava taseme saavutamiseni;
• saavutada riiklikul tasandil kuni rahuldava taseme saavutamiseni kasvusuundumus vähemalt kuues järgmisest seitsmest näitajast:
  • seisev lagupuit,
  • lamav lagupuit,
  • ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade osakaal,
  • metsade ühendatus,
  • orgaanilise süsiniku varu,
  • selliste metsade osakaal, kus domineerivad pärismaised puuliigid,
  • puuliikide mitmekesisus.

Määruses nõutakse ka, et liikmesriigid aitaksid eespool nimetatud eesmärkide ja kohustuste rakendamisel kaasa ELi tasandi kohustusele istutada 2030. aastaks veel 3 miljardit puud.

Mitmed eesmärgid ja kohustused hõlmavad liikmesriikide võimalust kohaldada erandeid ja paindlikkust.

Riiklikud taastamiskavad

• Iga liikmesriik peab esitama riikliku taastamiskava Euroopa Komisjonile ning avaldama kava, näidates, kuidas nad eesmärke saavutavad.
• Riiklikud taastamiskavad tuleb 2032. ja 2042. aastal läbi vaadata ja parandada.

Järelevalve ja aruandlus

• Liikmesriigid peavad jälgima oma edusamme määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ja eesmärkide saavutamisel ning esitama komisjonile selle kohta kindlaksmääratud ajavahemike järel aruande.
• Iga kuue aasta tagant esitab Euroopa Keskkonnaamet komisjonile kogu ELi hõlmava tehnilise ülevaate eesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks tehtud edusammudest.
• Iga kuue aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande määruse rakendamise kohta.