Riigiabi – põllumajandus- ja metsandussektorid

PÕHIPUNKTID

Määrust (EL) 2022/2472 kohaldatakse järgmiste riigiabi liikide suhtes:

• I lisas määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes tegelevad järgnevaga:
  • põllumajanduslik tegevus: tootmine, töötlemine ja turustamine;
  • mittepõllumajanduslik tegevus maapiirkondades;
• keskkonnakaitse põllumajanduses;
• kultuuri- ja looduspärandi säilitamine põllumajandusettevõtetes ja metsades;
• loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamine põllumajandussektoris;
• uuendus- ja arendustegevus ning innovatsioon põllumajanduses ja metsanduses;
• muud metsandusmeetmed.

Määruses sätestatakse

• erinevad künnised, millest allapoole jäävast abist ei ole vaja teatada;
• eeskirjad maksimaalse abi osakaalu ja rahastamiskõlblike kulude kohta;
• eritingimused iga abiliigi korral.

Abi peab

• olema läbipaistev, et oleks võimalik täpselt arvutada brutotoetusekvivalenti (toetused, laenud, tagatised ja intressimääradele antavad toetused);
• soodustama potentsiaalse toetusesaaja käitumise muutust (kirjalik abitaotlus tuleb tavaliselt esitada enne projekti või tegevuse alustamist);
• tagama proportsionaalsuse ja täitma teatavad tingimused, kui neid kumuleeritakse muu abi või muu riikliku rahastamisega;
• olema avaldatud riiklikel ja komisjoni veebilehtedel (nõuded on sätestatud II ja III lisas).

Määruse kohaselt peavad liikmesriigid

• saatma komisjonile kokkuvõtliku teabe iga antava abiliigi kohta ja esitama aastaaruande;
• säilitama üksikasjalikke andmeid ja tõendavaid dokumente vähemalt kümme aastat;
• laskma sõltumatutel ekspertidel hinnata abikavasid pärast nende rakendamist, kui ühe aasta jooksul ületavad kulud 150 miljonit eurot või 750 miljonit eurot kava rakendamise jooksul.

Määrusega antakse komisjonile õigus anda liikmesriikidele korraldus teatada tulevasest abist, kui ta leiab, et juba antud abi ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele.

Määrust kohaldatakse järgmiste abiliikide suhtes.

• Põllumajandusliku esmatootmise, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad VKEd:
  • investeeringud põllumajandusettevõtetesse, et parandada põllumajanduse tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust, keskkonnategevuse tulemuslikkust ja taristuid;
  • maakorraldus;
  • põllumajandushoonete ümberpaigutamine;
  • põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeeringud;
  • stardiabi noortele põllumajandustootjatele, põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele;
  • osalemine kvaliteedikavades;
  • teadmiste vahetamine ning teavitus- ja nõustamisteenused;
  • põllumajandusettevõtete asendusteenused;
  • põllumajandustoodete müügiedendus;
  • ebasoodsate ilmastikutingimuste (näiteks tormide või tõsise põua) tekitatud kahju korvamine;
  • loomataudide ja taimekahjurite ennetamine, tõrje ja likvideerimine ning tekitatud kahju korvamine;
  • loomakasvatus ja hukkunud loomad;
  • kindlustusmaksete ja ühisfondidele tehtavate sissemaksete tasumine;
  • kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamine;
  • põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamine;
  • loomade heaolu;
  • koostöö põllumajanduses.
• Keskkonnakaitse:
  • ELi Natura 2000 (haruldaste ja ohustatud liikide paljunemis- ja puhkepaikade võrgustik) programmiga seoses ebasoodsates tingimustes olevad alad;
  • põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmise meetmed;
  • mahepõllumajandus.
• Kultuuri- ja looduspärandi säilitamine põllumajanduslikes majapidamistes ja metsades.
• Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamine.
• Uuendus- ja arendustegevus ning innovatsioon:
  • uurimis- ja arendustegevus põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas;
  • Euroopa innovatsioonipartnerlustes osalemisest tulenevad kulud.
• Metsandus:
  • metsastamine ja metsamaa rajamine;
  • agrometsandussüsteemid;
  • kahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine;
  • metsa ökosüsteemide parandamine;
  • teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate kulude hüvitamine;
  • metsanduse keskkonna- ja kliimateenused ning metsakaitse;
  • teadmiste vahetamine ning teavitus- ja nõustamisteenused;
  • investeeringud metsandussektori arendamise, ajakohastamise või kohandamisega seotud taristusse;
  • investeeringud metsandustehnoloogiasse ning metsatoodete töötlemisse, varumisse ja turustamisse;
  • geneetiliste ressursside säilitamine metsanduses;
  • stardiabi tootjarühmadele ja -organisatsioonidele;
  • maakorraldus;
  • metsandussektori koostöö.
• Maapiirkondade VKEd:
  • põhiteenused ja taristu;
  • stardiabi põllumajandusega mitteseotud ettevõtluseks;
  • põllumajandustootjate osalemine puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavades, sealhulgas teavitus- ja müügiedendustegevus;
  • VKEde vaheline koostöö;
  • kogukonna juhitud kohaliku arengu projektid.

Määrusega (EL) 2022/2472 asendatakse määrus (EL) nr 702/2014.

Määrus (EL) nr 1408/2013:

• kohaldatakse põllumajandustoodete esmatootmisega (nt elusloomad, puu- või köögiviljakasvatus) tegelevatele ettevõtjatele antavale abile;
• ei kohaldata abi suhtes, mis põhineb turuleviidud toodangu hinnal või kogusel, eksportimiseks kolmandatesse riikidesse või mille tingimuseks on kodumaiste kaupade kasutamine;
• kohustab liikmesriike
  • tagama abi läbipaistvuse, väljendades seda brutotoetusekvivalendina toetuste või intressimääradele antavate toetuste korral, või selle ekvivalentina subsideeritud laenude ja tagatiste puhul;
  • andma uut vähese tähtsusega abi üksnes määruses sätestatud tingimustel;
  • säilitama andmeid kümme aastat;
  • esitama komisjonile kirjaliku taotluse korral kogu nõutud teabe.

Määruse (EL) 2024/3118 muutmisega tehakse määrusesse (EL) nr 1408/2013 järgmised muudatused:

• liikmesriigid võivad kolme aasta jooksul suurendada ühele ettevõttele antava abi summat 50 000 euroni;
• riiklikke ülempiire tõstetakse 1,5 %-lt 2 %-le iga liikmesriigi põllumajandustoodangu väärtusest ning võrdlusperioodi pikendatakse 2012.–2017. aastast 2012.–2023. aastani, et võtta arvesse põllumajandustoodangu väärtuse suurenemist viimastel aastatel;
• kaotatakse sektoripõhine ülemmäär, mis muutis liikmesriikide jaoks võimatuks anda samale tootesektorile vähese tähtsusega abi, mis ületab 50 % riiklikust ülemmäärast;
• alates 1. jaanuarist 2027 võetakse riiklikul või ELi tasandil kasutusele vähese tähtsusega abi kohustuslik keskregister, et vähendada halduskoormust ja suurendada läbipaistvust.