1.

Kaupade ringlus, mida hõlbustab siseturg, tähendab, et ohtlikud tooted võivad hõlpsasti jõuda tarbijateni mitmetes liikmesriikides. Sellistele olukordadele reageerimiseks lõi Euroopa Liit süsteemi RAPEX ( 2 ) – enda versiooni „kolmest pahvakust koosnevast suitsusignaalist“. ( 3 )

2.

Väga kokkuvõtlikult: süsteemis RAPEX teatab liikmesriik, kes avastab, et tema turule on lastud ohtlik toode, sellest Euroopa Komisjoni kaudu teistele liikmesriikidele. Käesolev kohtuasi puudutab seda süsteemi, täpsemalt aga ettevõtjate õigusi sekkuda sellesse süsteemi, kui niisugune teade käsitleb kaupu, millega nad kauplevad.

3.

Käesolevas asjas vaidluse all olevad tooted on nn paugutid, nimelt müra tekitavad ilutulestikuseadmed, mida impordib Euroopa Liitu Hiinast Funke Sp. z o.o., kes on põhikohtuasjas kaebaja. Neid pauguteid müüdi eri turustajate kaudu mitmes liikmesriigis, sealhulgas Austrias.

4.

Käesolev kohtuasi sai alguse eelotsusetaotlusest, mille esitas Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus).

5.

Eelotsusetaotlusest nähtuvalt leidis Landespolizeidirektion Wien (liidumaa politseiamet, Viin, Austria; edaspidi „LPD“) pürotehniliste toodete turustaja suhtes vastavalt kohaldatavale Austria õigusaktile ( 4 ) turujärelevalvet tehes, et teatavad selle turustaja müüdavad paugutid ei ole kasutajate jaoks ohutud käsitseda. Haldusotsusega keelas LPD sellel turustajal neid tooteid müüa ja andis korralduse need turult tagasi kutsuda (edaspidi „turustaja suhtes võetud haldusmeetmed“).

6.

Seejärel algatas LPD kui seda tüüpi toodete osas pädev Austria turujärelevalveasutus RAPEXi teavitamismenetluse. Riikliku RAPEXi kontaktpunkti kaudu esitas LPD kolm eraldi teadet (edaspidi „RAPEXi teated“). Komisjon edastas need teated pärast kontrollimist liikmesriikidele.

7.

RAPEXi teadetes käsitletud paugutite importija on Poolas asuv äriühing Funke Sp. z o.o. (edaspidi „Funke“).

8.

Funke väljendas seisukohta, et nendes RAPEXi kaudu edastatud teadetes ei ole nõuetekohaselt kirjeldatud tooteid, mida käsitlesid turustaja suhtes võetud haldusmeetmed. Sellepärast taotles Funke 30. aprilli 2020. aasta kirjas LPD‑le, et RAPEXi teateid täiendataks asjaomaste toodete partiinumbrite lisamisega. Nagu Euroopa Kohtu istungil on selgitatud, taotles ta sellega tegelikult vaidlusaluste paugutite tootmisaastale (2017) viitamist. ( 5 ) Peale selle taotles Funke võimalust tutvuda RAPEXi teavitamismenetluse toimikuga eelkõige osas, mis puudutab nendes teadetes märgitud toodete riskitaseme hindamist.

9.

LPD jättis 29. juunil 2020 Funke taotlused vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjendusel, et Funket ei peeta selle menetluse osaliseks. Funke kaebas selle edasi.

10.

Nagu eelotsusetaotluses on selgitatud, jättis Verwaltungsgericht Wien (Viini halduskohus, Austria) Funke kaebuse rahuldamata. Nimetatud kohus asus seisukohale, et RAPEXi teated ei ole haldusotsused, vaid reaaltoimingud (lihtsad haldustoimingud). Austria õiguse kohaselt võib haldusasutuse otsuse selle õigusvastasuse tõttu halduskohtus kaebusega vaidlustada ainult isik, kes väidab, et otsus rikub tema õigusi. Nimetatud kohus leidis aga, et Austria õigussüsteemis ei ole ettevõtjatele, nagu Funke, antud õigust nõuda RAPEXi teate täiendamist või võimalust tutvuda toimikutega. Seesama kohus oli ka seisukohal, et asjakohases liidu õiguses ei leidu viiteid sellele, et Funkel võiksid olla niisugused õigused või menetlusosalise staatus RAPEXi teavitamismenetluses.

11.

Kassatsioonkaebus, mille Funke selle kohtuotsuse peale Verfassungsgerichtshofile (Austria konstitutsioonikohus) esitas, saadeti edasi Verwaltungsgerichtshofile (kõrgeim halduskohus), kes on käesolevas asjas eelotsusetaotluse esitanud kohus.

12.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas RAPEXit käsitlevad asjakohased liidu õigusnormid annavad ettevõtjale otseselt õiguse taotleda RAPEXi teate täiendamist ja piisava kohtuliku kaitse RAPEXi teatest tekkivate kahjulike tagajärgede eest. Nimetatud kohus selgitab, et tema arvates ei ole ettevõtjal õigust taotleda tema arvates ebatäieliku RAPEXi teate täiendamist, vaid RAPEXi teavitamismenetlus viiakse läbi üksnes komisjoni ja liikmesriigi ametiasutuste vahel, ilma et ettevõtjatele endile oleks sellega seoses üldse antud mingeid õigusi.

13.

Kui see õigus on siiski olemas, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, milline asutus vastutab vastuse andmise eest ettevõtja taotlusele täiendada RAPEXi teadet. Ta on seisukohal, et mõned liidu õiguse sätted viitavad sellele, et liikmesriigi ametiasutus on pädev selliste taotluste kohta otsuseid tegema (kuna see asutus vastutab antava teabe eest), teised aga pooldavad komisjoni pädevust (kuna komisjon kontrollib RAPEXi teadete nõuetekohasust ja täielikkust).

14.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib samuti teada, kas turustaja (mitte aga Funke kui importija) suhtes võetud haldusmeetmeid tuleb pidada RAPEXi teavitamismenetluse lähtepunktiks. Kui käsitada neid kaht menetlust kui ühte, võib turustajal olla õigus teate vastu samme astuda. Ent ikkagi ei annaks see ühtki õigust importijale, nagu Funke, kes ei olnud algse haldusotsuse adressaat. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas niisugune kohtulik kaitse on liidu õiguses piisav.

15.

Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof (kõrgeim halduskohus) põhikohtuasjas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„Kas

16.

Funke, Austria valitsus ja komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. Kohtuistung, millel nimetatud menetlusosalised esitasid suulised seisukohad, peeti 21. septembril 2022.

17.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on palunud tõlgendada järgmisi RAPEXiga seotud liidu õigusakte, millele viitan koos kui „RAPEXi-alastele liidu õigusaktidele“:

18.

Need sätted on muudetud vaidlusaluste paugutite suhtes kohaldatavaks direktiiviga 2013/29/EL, mis käsitleb pürotehnilisi tooteid. ( 9 )

19.

Nagu oma analüüsis demonstreerin, on kaupade vaba liikumist käsitlevad aluslepingu sätted asjakohased ka käesolevas kohtuasjas.

20.

Käesolevas asjas esitatud eelotsuse küsimused tulenevad Austria haldusõiguse erisustest. Nagu Austria valitsus kohtuistungil selgitas, loetakse isiku poolt haldusasutusele esitatud taotlus vastatuks „haldusaktiga“, kui isikul oli selle asutuse suhtes üks või teine õigus. Niisugusel juhul on sellel isikul ka õigus pöörduda halduskohtusse kaebusega otsuse peale, millega see haldusasutus tema taotlusele vastas. Seevastu, kui isikul ei olnud õigust, ei peeta haldusasutuse vastust haldusaktiks ja seda ei saa kohtus kontrollida.

21.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma esimese küsimusega sellepärast sisuliselt kindlaks teha, kas ettevõtjal, nagu Funke, on kohaldatavate liidu õigusnormide kohaselt õigus taotleda RAPEXi teate täiendamist selle menetluse osalisena. Teise ja kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas teabe täpsuse eest vastutab liikmesriigi ametiasutus või komisjon. Juhul kui leitakse, et ettevõtjal on õigus paluda liikmesriigi ametiasutusel täiendada RAPEXi teadet, on LPD keeldumine läbi vaadata Funke taotlust RAPEXi teadete täiendamiseks kontrollitav Austria halduskohtutes.

22.

Neljas eelotsuse küsimus on vähem selge. Kuna käesoleval juhul algatati RAPEXi teavitamismenetlus turustaja suhtes võetud haldusmeetmetega, näib eelotsusetaotluse esitanud kohus olevat seisukohal, et õigus taotleda RAPEXi teate täiendamist võib olla turustajal, kuid mitte Funkel. Ta soovib siiski teada, kas niisugune kohtulik kaitse on liidu õiguses piisav või tuleb võimaldada kohtusse pöörduda ka teistel huvitatud ettevõtjatel, sealhulgas importijatel. Selleks et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtu jaoks tarvilik vastus sellele küsimusele, ( 10 ) käsitlen seda küsimust nii, et selles soovitakse teada, kas liikmesriigid peavad liidu õiguse kohaselt andma huvitatud ettevõtjatele, nagu Funke, võimaluse pöörduda RAPEXi teate peale kohtusse ( 11 ).

23.

Tegu on esimese korraga, kui Euroopa Kohtul palutakse tõlgendada RAPEXit käsitlevaid liidu õigusnorme. Sellepärast alustan kõigepealt mõningatest sissejuhatavatest tähelepanekutest RAPEXi kohta ja selle kohta, kuidas toimib RAPEXi teavitamismenetlus (A). Seejärel vastan teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele, selgitades, et RAPEXi-alaste liidu õigusaktidega on pandud vastutus RAPEXi teadetes antava teabe täpsuse eest liikmesriigi ametiasutusele (B). Nendessamades õigusaktides aga ei ole ette nähtud, et ettevõtjad on RAPEXi teavitamismenetluse osalised. Seetõttu ei saa ettevõtja õigus paluda RAPEXi teate täiendamist minu arvates põhineda RAPEXi-alastel liidu õigusaktidel (C). See ei tähenda, et liidu õigus jätab ettevõtja, kes on niisuguses olukorras nagu käesoleval juhul, ebatäieliku teate vastu üldse ilma mingite õiguskaitsevahenditeta. Väidan, et ebatäielik RAPEXi teade võib olla ettevõtjale takistuseks siseturul kauplemisel. Sel põhjusel võib õigus taotleda RAPEXi teate täiendamist tuleneda kaupade vaba liikumist käsitlevatest aluslepingusätetest (D). Lõpuks käsitlen eelotsusetaotluse esitanud kohtule niisugusest järeldusest tulenevaid tagajärgi (E).

24.

Üldjoontes on RAPEX, nagu selle nimigi vihjab, liidu õigusega loodud süsteem seoses muid tooteid kui toit puudutava teabe kiireks vahetamiseks liikmesriikide ( 12 ) ja komisjoni ( 13 ) vahel. See sai alguse mitmest nõukogu otsusest, mis võeti vastu alates 1980. aastatest. ( 14 ) Seejärel inkorporeeriti see süsteem direktiivi 92/59/EÜ üldise tooteohutuse kohta, ( 15 ) mis oli üldise tooteohutuse direktiivile ajaliselt eelnenud direktiiv.

25.

RAPEXi kaudu saadetud teadete arv on aastate jooksul järjest kasvanud. ( 16 ) Aastal 2021 edastati RAPEXi kaudu 2142 teadet ja 4965 järelteadet. ( 17 )

26.

Nagu on märgitud, kuuluvad RAPEXi-alaste liidu õigusaktide hulka praegu üldise tooteohutuse direktiiv, ( 18 ) turujärelevalve määrus ( 19 ) ja RAPEXi suunised ( 20 ). Kõik need õigusaktid põhinevad ELTL artiklil 114.

27.

RAPEXi peamine eesmärk on liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus olukordades, mis nõuavad kiiret sekkumist turul seoses ühe või teise (toiduks mittekasutatava) tootega. ( 21 ) Selle otstarve on hoida ära õnnetusi, teavitades teiste liikmesriikide täitevasutusi potentsiaalselt ohtlikest toodetest. ( 22 ) RAPEXil on tooteohutuse valdkonnas tähtis funktsioon ning eelkõige hoiab see ära ja piirab ohtlike toodete tarnimist, mis kujutavad endast tõsist ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele, ning aitab sel viisil tagada siseturu nõuetekohast toimimist ja tarbijakaitse kõrget taset. ( 23 )

28.

RAPEX ise koosneb mitmest osast, nende seas süsteemi toimimist reguleerivast õigusraamistikust (s.o üldise tooteohutuse direktiiv ja RAPEXi suunised); RAPEXi veebirakendusest, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil kiiresti teavet vahetada; riiklikest RAPEXi kontaktpunktidest, mis vastutavad RAPEXi toimimise eest liikmesriikides, ja RAPEXi veebisaidist, ( 24 ) millel avaldatakse RAPEXi teadete kokkuvõtted ja iganädalased ülevaated avalikkusele ( 25 ).

29.

RAPEX toimib kolmes etapis järgmiselt. ( 26 ) Esiteks on teavitamise etapp, milles liikmesriigi pädevad ametiasutused koostavad teate, mis edastatakse seejärel riikliku RAPEXi kontaktpunkti kaudu komisjonile. Teiseks on kinnitamise ja edastamise etapp, milles komisjon kontrollib kõiki teateid, et tagada nende nõuetekohasus ja täielikkus, ning edastab need seejärel liikmesriikidele ja ka avaldab need RAPEXi veebisaidil. Kolmandaks on järelmeetmete etapp, milles liikmesriigid analüüsivad RAPEXi teate saamise korral antud teavet ja võtavad asjakohased meetmed, millest nad teatavad ka komisjonile. ( 27 )

30.

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 ja turujärelevalve määruse artikli 22 kohaselt on liikmesriigid kohustatud saatma komisjonile RAPEXi teate, kui on täidetud järgmised neli tingimust. ( 28 ) Esiteks: toode kuulub üldise tooteohutuse direktiivi või turujärelevalve määruse kohaldamisalasse. Teiseks: toote suhtes on võetud meetmed kas ettevõtja algatusel (vabatahtlikud meetmed) või – nagu käesoleval juhul – liikmesriigi ametiasutuste korraldusel (kohustuslikud meetmed) selle toote võimaliku turustamise või kasutamise vältimiseks, piiramiseks või sellele eritingimuste kehtestamiseks. ( 29 ) Kolmandaks: toode põhjustab tõsist ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele või turujärelevalve määruse korral muudele asjakohastele avalikele huvidele. Neljandaks: see tõsine oht ulatub teatava liikmesriigi territooriumist kaugemale ja on seetõttu piiriülese mõjuga. ( 30 )

31.

Konkreetsemalt on käesoleva kohtuasja seisukohast oluline, et RAPEXi teavitamismenetluse puhul on võimalik eristada mitut aspekti. Esiteks, kui liikmesriikide pädevad ametiasutused puutuvad turujärelevalve käigus kokku tootega, mis kujutab endast tõsist ohtu, mis nõuab kiiret sekkumist, tuleb selline toode tagasi võtta või turult kõrvaldada või keelata. ( 31 )

32.

Teiseks, kui liikmesriik võtab niisuguse meetme või kavatseb seda teha, peab ta hindama, kas selle meetme tinginud põhjustel või selle meetme tagajärgedel on piiriülene mõju. ( 32 ) Samuti peab liikmesriik hindama, kas toode kujutab endast tõsist ohtu, mis tähendab, et enne kui liikmesriik otsustab esitada RAPEXi teate, peab ta läbi viima riskihindamise. ( 33 )

33.

Kolmandaks, kui RAPEXi teate esitamise tingimused on täidetud, on liikmesriik kohustatud saatma „viivitamatult“ teate komisjonile. ( 34 ) Teatav liikmesriik esitab kõik olemasolevad andmed, sealhulgas teabe, mis võimaldab toote identifitseerimist. ( 35 ) RAPEXi teade, mille on koostanud liikmesriigi asjaomased ametiasutused, ( 36 ) esitatakse tüüpvormis, mis on ette nähtud RAPEXi suunistes ( 37 ). Iga liikmesriik on kohustatud seadma RAPEXi käitamiseks riiklikul tasandil sisse ühtse RAPEXi kontaktpunkti. ( 38 ) Enne RAPEXi teate esitamist komisjonile kontrollib riiklik RAPEXi kontaktpunkt pädevatelt ametiasutustelt saadud teabe täielikkust. ( 39 )

34.

Sellega seoses eeldatakse, et RAPEXi teated sisaldavad mitut liiki andmeid, sealhulgas teavet, mis võimaldab teates käsitletava toote identifitseerimist. Mõte on selles, et „[t]oote üksikasjalik ja täpne kindlakstegemine on turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamise meetmete seisukohast olulisim element, kuna see võimaldab riiklikel ametiasutustel teatatud toodet identifitseerida, eristada seda teistest sama või sarnase tooteliigi või ‑kategooria toodetest, mis on turul kättesaadavad, toodet turult leida ning võtta asjakohaseid meetmeid või nende võtmises kokku leppida“ ( 40 ). Sel eesmärgil, nagu RAPEXi suunistes on toonitatud, peaksid teated olema võimalikult täielikud ning kõik teate vormi väljad peaksid olema täidetud nõutud andmetega. Kui see teave ei ole teate esitamise ajal kättesaadav, tuleks teate vormil sellele selgelt osutada ja seda selgitada ning kui puuduv teave selgub, peab teatav liikmesriik teadet ajakohastama. ( 41 ) RAPEXi suunistes ette nähtud teate vormi kohaselt on tootega seotud teatava teabe väljad – sealhulgas mudeli tüüp/number, partiinumber/vöötkood ning toote ja pakendi kirjeldus – kohustuslikud, mis tähendab, et need peavad põhimõtteliselt olema täidetud. ( 42 )

35.

Üldise tooteohutuse direktiivi kohaselt lasub vastutus edastatud teabe eest teate esitanud liikmesriigil. ( 43 ) Sel põhjusel on RAPEXi suunistes nõutud: „Teate esitanud liikmesriik ja vastutav riiklik ametiasutus tagavad, et kõik RAPEXi rakenduses esitatud andmed on täpsed, et vältida vastava toote segiajamist sama tootekategooria või -liigi sarnase tootega, mis on ELi turul kättesaadav.“ ( 44 )

36.

Neljandaks on komisjon RAPEXi teavitamismenetluses sisuliselt liikmesriikide vahel „teabekeskus“ ( 45 ) või „teadete edastaja“ ( 46 ). Ta peab „võimalikult kiiresti“ kontrollima kõiki RAPEXi teateid tagamaks enne nende teistele liikmesriikidele edastamist, et need on nõuetekohased ja täielikud. ( 47 ) Täielikkuse osas pööratakse erilist tähelepanu RAPEXi teate nendele osadele, milles käsitletakse toote identifitseerimisandmeid. ( 48 ) Samuti avaldab komisjon RAPEXi veebisaidil RAPEXi teadete kokkuvõtteid, et teavitada avalikkust toodetest, millega kaasnevad tõsised ohud. ( 49 ) RAPEXi suunistes on siiski märgitud, et selliste toimingutega nagu teadete kinnitamine ja edastamine ning avaldamine RAPEXi veebisaidil ei võta komisjon endale mingit vastutust edastatud teabe eest, vaid vastutus lasub teate esitanud liikmesriigil. ( 50 )

37.

Lõpuks peavad teised liikmesriigid RAPEXi teate saamise korral tagama asjakohased järelmeetmed. ( 51 ) Nad peavad RAPEXi teates esitatud teabe läbi vaatama ning võtma asjakohased meetmed, et teha kindlaks, kas toodet on turustatud nende territooriumil, hindama, milliseid ennetavaid või piiravaid meetmeid tuleks võtta, teostama vajaduse korral täiendava riskihindamise ning koguma lisateavet, mis võib olla oluline teiste liikmesriikide jaoks (nt teave toote turustuskanalite kohta). ( 52 ) Seejärel teatavad liikmesriigid sellest tegevusest tulenenud järeldustest ja meetmetest järelteadete vormis. ( 53 )

38.

Analüüsin käesolevas asjas esitatud eelotsuse küsimusi seda arvesse võttes.

39.

RAPEXi-alaste liidu õigusaktide kohaselt vastutab RAPEXi teates antava teabe eest ja tagab selle täpsuse liikmesriik (vt käesoleva ettepaneku punktid 33–36).

40.

Samal ajal on üldise tooteohutuse direktiivi II lisa punktiga 5 pandud mõningane vastutus komisjonile, kohustades teda kontrollima „võimalikult kiiresti“ kõiki RAPEXi teateid, et tagada nende nõuetekohasus ja täielikkus (vt käesoleva ettepaneku punkt 36). Nagu on märkinud Austria valitsus ja komisjon, on aga ilmne, et see on suuresti formaalne kontroll, mis ei asenda teate esitanud liikmesriigi esmast vastutust RAPEXi teate täielikkuse tagamise eest. ( 54 )

41.

Teate esitanud liikmesriik jääb teatatud andmete eest vastutavaks niikauaks, kui teatavate toodetega seotud RAPEXi teade on süsteemis alles, ja peab teatama komisjonile igast muutusest, mille puhul on vaja RAPEXi teadet muuta. ( 55 ) Samuti, kuna teate esitanud liikmesriik kannab täielikku vastutust RAPEXi kaudu edastatud teabe eest, on RAPEXi teate lõplik või ajutine eemaldamine võimalik vaid selle riigi taotlusel. ( 56 )

42.

Kõigest sellest nähtub, et liidu seadusandja soovis panna esmase vastutuse RAPEXi kaudu edastatud teabe täpsuse, sealhulgas vastutuse asjaomaseid tooteid käsitleva teabe täielikkuse eest teate esitanud liikmesriigile. Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele nii ka vastata.

43.

Kui edastatud teabe täpsuse eest vastutab teate esitanud liikmesriik, tekib küsimus, kas huvitatud ettevõtjatel on RAPEXi teavitamismenetluse raames õigus taotleda liikmesriikide pädevatelt asutustelt RAPEXi teate täiendamist.

44.

Funke esitatud argumentide kohaselt tuleneb niisugune õigus RAPEXi-alastest liidu õigusaktidest. Austria valitsus ja komisjon ei ole sellega nõus.

45.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et RAPEXi kohta ei ole ühtegi liidu õiguse sätet, milles oleks niisugune õigus sõnaselgelt ette nähtud.

46.

Minu arvates ei saa RAPEXi-alastest liidu õigusaktidest, sealhulgas sätetest, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimustes nimetanud, tuleneda niisugust RAPEXi teavitamismenetluses osalemise õigust, mis võimaldaks ettevõtjal taotleda RAPEXi teate täiendamist.

47.

RAPEXi-alastest liidu õigusaktidest nähtub, et nagu Austria valitsus ja komisjon on märkinud, on RAPEXi teavitamismenetlus ette nähtud nii, et menetlusse on kaasatud liikmesriikide pädevad ametiasutused ja komisjon. Üldise tooteohutuse direktiiv (oma artikliga 12) ja turujärelevalve määrus (oma artikliga 22) kohustavad liikmesriiki teatama komisjonile RAPEXi kaudu viivitamatult, kui ta võtab või otsustab võtta vabatahtlikke või kohustuslikke meetmeid endast tõsist ohtu kujutavate toodete turustamise vältimiseks, piiramiseks või sellele eritingimuste kehtestamiseks (vt käesoleva ettepaneku punktid 30 ja 33).

48.

On võimalik, et ettevõtjad saavad esitada RAPEXi veebisaidil ohtlike toodete kohta teavet spetsiaalse töövahendi („Product Safety Business Alert Gateway“) abil. Ettevõtjate tehtud riskihinnang ei ole siiski riigi ametiasutuste jaoks siduv, vaid riigi ametiasutused peavad korraldama oma riskihindamise ja võivad seega jõuda teistsugusele järeldusele. ( 57 ) Selle kohta on RAPEXi suunistes selgelt märgitud, et ettevõtjad RAPEXi teadete esitamisel otseselt ei osale, ( 58 ) isegi kui nad võivad olla teataval määral kaudselt kaasatud. Ettevõtjatel on kohustus viivitamatult teavitada pädevat ametiasutust kõikides liikmesriikides, mille turul on asjaomane toode saadaval, kui nad avastavad, et see kujutab endast ohtu. RAPEXi teateid sellise teabega, mis käivitab kõikide liikmesriikide kohustuse reageerida, jagatakse siiski liikmesriikide ja komisjoni vahel.

49.

Seetõttu näib mulle, et RAPEXi-alased liidu õigusaktid – olgu üldise tooteohutuse direktiiv, turujärelevalve määrus või RAPEXi suunised (või muu ( 59 )) – ei ole kavandatud eesmärgiga pidada ettevõtjaid isikuteks, kellel on RAPEXi teavitamismenetluse raames teatavad õigused.

50.

Täheldan, et nagu on märgitud ka akadeemilises kirjanduses, on olemas liidu teabevahetussüsteemid, milles on sellekohaste õigusaktidega sõnaselgelt antud asjaomastele isikutele õigus paluda teabe korrigeerimist. ( 60 ) Mulle näib siiski, et RAPEX ei ole praegu üks niisugustest süsteemidest.

51.

Seetõttu olen seisukohal, et esimesele eelotsuse küsimusele vastamiseks ei saa ettevõtja õigust taotleda liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt RAPEXi teate täiendamist tuletada RAPEXi-alastest liidu õigusaktidest.

52.

Samas arvan, et ettevõtjad, kellele tekitab kahju ebatäielik RAPEXi teade, ei ole liidu õiguskorras õiguskaitseta. Nende õigus taotleda RAPEXi teate täiendamist tuleneb aluslepingu sätetest, mis keelavad liikmesriigil seada ebaproportsionaalseid kaubandustõkkeid.

53.

Minu arvates võib ebatäielik RAPEXi teade olla ettevõtja, nagu Funke, seisukohast meede, mille toime on samaväärne koguselise ekspordipiiranguga (edaspidi „samaväärse toimega meede“), kui see takistab selle ettevõtja võimalust turustada kaubeldavaid ohutuid tooteid teistes liikmesriikides.

54.

Liikmesriikidevaheline kaupade vaba liikumine on Euroopa Liidu toimimise lepingu aluspõhimõte, mis muu hulgas väljendub ELTL artiklis 34 (ja artiklis 35) sätestatud keelus, mille kohaselt on liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud (ja ekspordipiirangud) ning kõik samaväärse toimega meetmed keelatud. ( 61 )

55.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklitel 34 ja 35 vahetu õigusmõju selles mõttes, et need annavad ettevõtjatele liikmesriikide suhtes õigusi, mis on kohtu kaudu kaitstavad. ( 62 )

56.

Seega, kui ebatäielikku RAPEXi teadet saab pidada samaväärse toimega meetmeks, saaks ettevõtjale, nagu Funke, tuleneda otse aluslepingutest kohtus kaitstav õigus paluda jätta niisugune meede tema kaubandustegevuse suhtes kohaldamata. Ebatäielik RAPEXi teade võib lakata olemast samaväärse toimega meede, kui seda täiendatakse. Seega saaks õigus paluda RAPEXi teate täiendamist tuleneda ettevõtjale otse aluslepingutest.

57.

Kui Austria valitsuselt ja komisjonilt kohtuistungil selle kohta küsiti, võtsid nad seisukoha, et RAPEXi teadet ei saa kvalifitseerida samaväärse toimega meetmeks. Funke asus vastupidisele seisukohale, väites, et just RAPEXi teated on otseselt kahjustanud tema kui ettevõtja õigust müüa oma tooteid teiste liikmesriikide turgudel. Sellega seoses selgitas Funke, et ta ei saa müüa tooteid, mis on alusetult hõlmatud RAPEXi teadetesse, ning RAPEXi veebisaidil avaldamine mõjutab tarbijaid neid tooteid ostmata jätma.

58.

Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, alates kohtuotsusest Dassonville, ( 63 ) hõlmab samaväärse toimega meetmete keeld kõiki liikmesriikide meetmeid, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada liidusisest kaubandust.

59.

Seetõttu tuleb ELTL artikli 34 tähenduses samaväärse toimega meetmeteks pidada mitte ainult liikmesriikide võetud meetmeid, mille eesmärk või toime seisneb teistest liikmesriikidest pärit kaupade ebasoodsamas kohtlemises, vaid ka iga muud meedet, mis takistab ühest liikmesriigist pärit toodete jõudmist teise liikmesriigi turule. ( 64 )

60.

Ebatäielik RAPEXi teade võib takistada kauplemist ohutute toodetega, mis on alusetult sellesse teatesse hõlmatud. Just sellepärast on asjakohastes liidu õigusnormides nõutud, et teatatud andmed peavad olema võimalikult täpsed ja täielikud (vt käesoleva ettepaneku punktid 33 ja 34). Selle, liikmesriigi ametiasutustele pandud kohustuse võimaldab teiste liikmesriikide ametiasutustel, aga ka ettevõtjatel ja tarbijatel identifitseerida ohtlikuks peetav toode ja eristada seda turul teistest samalaadsetest toodetest, et hoida ära kaubandustõkkeid ohutute toodete suhtes.

61.

Käesolevas olukorras kujutab minu arvates juba ainuüksi võimalus, et ebatäielik teade, mille Austria ametiasutused on RAPEXi kaudu edastanud, võib heidutada teise liikmesriigi ettevõtjat importimast või turustamast sellesse RAPEXi teatesse ekslikult hõlmatud tooteid, endast niisuguse ettevõtja nagu Funke jaoks kaupade vaba liikumise piirangut. ( 65 )

62.

On tõsi, et harilikult ei ole RAPEXi teade ELTL artiklit 34 puudutavates kohtuasjades vaidluse all olev meede. Harilikult on Euroopa Kohtu ees importiva liikmesriigi võetud meetmed. Käesoleva juhtumi faktilisi asjaolusid arvestades oleks niisugune meede selline, mille on võtnud näiteks Saksamaa ametiasutused ja millega oleks RAPEXi teadete saamise korral keelatud kõikide Funke imporditud ilutulestike müük Saksamaa turul. Funke tõi tõesti esile, et Saksamaa ametiasutused võtsid teatud meetmeid, esitamata täpsemaid selgitusi.

63.

Minu arvates võivad asjaomased ettevõtjad Saksamaal (näiteks turustajad, kellega Funkel olid ärisuhted) otsustada jätta tema tooted Saksamaale importimata lihtsalt Austria ametiasutuste väljastatud RAPEXi teadete tõttu ka ilma (eespool näiteks toodud) Saksamaa ametiasutuste võetud meetmeteta. Võttes arvesse, et RAPEXi teated on RAPEXi veebisaidil avalikult saadaval, võivad mitmed tarbijad samuti otsustada jätta ostmata tooted, mida Funke impordib ja turustab eri liikmesriikide turul, mis omakorda võib viia impordi vähenemiseni.

64.

Austria valitsus ja komisjon on aga seisukohal, et pelgalt võimalus, et ebatäielik RAPEXi teade võib importi mõjutada, on liiga kaudne, et kvalifitseeruda samaväärse toimega meetmeks.

65.

Sellega seoses tahaksin tuletada meelde väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt piisab pelgalt võimalusest, et riikliku meetme (või tegevuse) tagajärjel müüakse vähem tooteid, et kvalifitseerida see samaväärse toimega meetmeks. Klassikaline näide on kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa (kampaania „Osta iirimaist“), ( 66 ) milles Euroopa Kohus märkis, et Iirimaa valitsuse sponsitud turunduskampaania, milles kutsuti Iirimaa kodanikke iirimaiseid kaupu ostma, takistas kaupade vaba liikumist, sest selles liikmesriigis ettevõtjate ja tarbijate käitumise mõjutamise kaudu oli selle kampaania potentsiaalne mõju impordile võrreldav sellega, mis tuleneb siduvatest meetmetest. Ka kohtuotsuses AGM‑COS.MET ( 67 ) leiti, et liikmesriigile omistatavad ametniku avaldused, mille kohaselt on teatavad tooted ohtlikud ja vastuolus kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetega, võivad vähemalt kaudselt ja potentsiaalselt takistada kõnealuste toodete turuleviimist ning olla seega kaubandustõke ELTL artikli 34 tähenduses.

66.

Järelikult võib ebatäielik RAPEXi teade olla kvalifitseeritav samaväärse toimega meetmeks.

67.

Kõik kaubandustõkked ei ole keelatud. Need on lubatud, kui on olemas õiguspärane eesmärk, mis tõket põhjendab, ja meede ei ole selle eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

68.

Olgugi et tarbijate tervise ja ohutuse kaitse on kindlasti õiguspärane eesmärk, mis RAPEXi teateid põhjendab, ei pruugi see tingimata põhjendada ebatäielikke RAPEXi teateid. Täpne RAPEXi teade hoiab ära kahju tarbijate tervisele ja ohutusele, ebatäpne RAPEXi teade aga võib takistada niisuguste toodete turule laskmist, mis ei kujuta endast tõsist ohtu. Seetõttu võib ebatäielik RAPEXi teade minu arvates kujutada endast keelatud samaväärse toimega meedet, kui sellega seatakse ebaproportsionaalne kaubandustõke ohutute toodete suhtes, mis on hõlmatud sellesse teatesse ekslikult.

69.

Niisuguse võimaluse olemasolu tõttu peab ettevõtja saama pöörduda kohtusse, mis on pädev kontrollima, kas ebatäielik RAPEXi teade oli põhjendatud.

70.

Austria RAPEXi kontaktpunkti esindaja selgitas kohtuistungil, et tootmisaastat, mis RAPEXi teates Funke sõnul puudus, ei olnud võimalik vaidlusalustelt toodetelt leida. Seetõttu ei saanud seda nendes teadetes märkida. Samuti väitis ta, et see teave ei puutu vaidlusalustest paugutitest tekkinud ohu taseme hindamisel asjasse. Toote defekt (käesoleval juhul liiga lühike süütenöör) annab tema arvates tunnistust ebapiisavast kontrollist tootjariigis, mistõttu on sellised tooted ohtlikud üleüldiselt, tootmisaastast olenemata.

71.

See võibki nii olla. Ent sedalaadi küsimusi peavad liikmesriikides hindama ja otsustama asjakohased foorumid, sealhulgas tingimata kohus, kes on pädev riigi haldusasutuste otsuseid kohtulikult kontrollima. Ei saa eeldada, nagu komisjon väidab, et liikmesriigid edastavad alati ainult täpset ja täielikku teavet ning et RAPEXiga loodud süsteem selle tagab.

72.

Võimalus pöörduda kohtusse, kellel on piisavad volitused ettevõtjatele liidu õigusest tulenevate õiguste väidetavate rikkumiste üle otsustamiseks, on tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest tulenev nõue, mis on praegu sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 47. See on kesksel kohal õigusriigi põhimõttes, nagu seda liidu õiguskorras käsitatakse.

73.

Komisjon aga väidab, et tõhusa kohtuliku kaitse nõude täitmiseks ei ole vaja meedet, mis võimaldab ettevõtjal taotleda ebatäieliku RAPEXi teate täiendamist. Komisjoni arvates piisab sellest, kui ettevõtja, kellele on kahju tekitanud nõuetele mittevastav RAPEXi teade, saab esitada teate esitanud liikmesriigi vastu kahju hüvitamise hagi.

74.

Ma ei ole sellega nõus. Mulle näib, et kahju hüvitamise hagi ei ole selles olukorras tõhus õiguskaitsevahend harta artikli 47 tähenduses. ( 68 )

75.

Esiteks tuleks kohtu otsus, nagu Funke on märkinud, tõenäoliselt aastaid hiljem. Veel olulisem aga on see, et kahjuhüvitise väljamõistmise otsusel ei oleks otsest ega konkreetset tagajärge vaidlusalusele RAPEXi teatele. Teisisõnu ei likvideeriks see põhjendamatut kaubandustõket. Vahepeal võib ettevõtja oma äri kaotada. Pealegi, kuna niisugune kahju hüvitamise hagi põhineks sellel, et väidetavalt on liikmesriik liidu õigust rikkunud (riigi vastutuse põhimõte), kaasneks sellega rangete tingimuste täitmine (nimelt peab olema piisavalt selgelt rikutud liidu õigusnormi, mille eesmärk on anda isikutele õigusi, ning otsene põhjuslik seos tekitatud kahjuga ( 69 )), mis näib õigupoolest jõudvat ringiga tagasi antud õiguste küsimuse juurde.

76.

Kuna võimalus pöörduda kohtusse vaidlustamaks meedet, mis väidetavalt kujutab endast liikmesriigi seatud põhjendamatut kaubandustõket, on liidu õigusega ette nähtud, ei saa kahju hüvitamise hagi pidada selles aspektis tõhusaks aseaineks.

77.

Lõpuks, erinevalt argumentidest, mille on esitanud Austria valitsus, ei ole ettevõtja õiguse tunnustamine taotleda RAPEXi teate täiendamist minu arvates vastuolus RAPEXi eesmärgiga võimaldada liikmesriikide ja komisjoni vahel kiiret teabevahetust ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kohta.

78.

Lahendus, mille välja pakun, ei anna ettevõtjale võimalust osaleda RAPEXi teavitamismenetluses selle menetluse osalisena ega takistada teate edastamist selle täiendamist paludes. Selles tunnustatakse vaid kõikidele ettevõtjatele aluslepingutest tulenevat õigust sellele, et liikmesriigid ei sea nende kaubandustegevusele põhjendamatuid piiranguid. See kohustus väljendub RAPEXiga seotud õigusaktides konkreetselt nõudena, et selle süsteemi kaudu saadetav teave peaks olema võimalikult täpne ja täielik. Kui võtta arvesse ettevõtja kaebust saadetud teabe ebatäielikkuse kohta, võib selle tulemuseks olla pädevate ametiasutuste otsus täiendada teadet või keelduda seda tegemast, mis vajab ratsionaalset selgitamist. Otsus teadet täiendada jääb liikmesriigi ametiasutuste pädevusse.

79.

Vastuolu RAPEXi eesmärgiga ei saa näha selles, et ametiasutustel palutakse võtta arvesse ettevõtja taotlust täiendada teadet ja sellele reageerida. Vastupidi, minu arvates suurendab selle tunnistamine, et ettevõtjatel on (post festum) õigus taotleda RAPEXi teate täiendamist, tõenäoliselt selle süsteemi tõhusust. See aitaks tagada õigete toodete identifitseerimise ja jälgimise kõikides liikmesriikides, mis saavad seejärel võtta asjakohased meetmed.

80.

Seetõttu olen eespool kirjeldatud põhjendustel seisukohal, et ettevõtja õigus taotleda RAPEXi teate täiendamist saab tuleneda aluslepingu sätetest, mis keelavad liikmesriigil seada põhjendamatuid kaubandustõkkeid. Ettevõtjale, kelle täiendamistaotluse on pädev ametiasutus rahuldamata jätnud, peab olema tagatud võimalus pöörduda kohtusse, et see rahuldamata jätmine vaidlustada ja väita, et ebatäielik teade on põhjendamatu kaubandustõke. Kõige tõhusam viis sellise tõkke likvideerimiseks on teadet täiendada.

81.

Jääb veel küsimus, millised tagajärjed on sellel, kui tunnustada ettevõtja õigust taotleda liidu õiguse alusel RAPEXi teate täiendamist, eelotsusetaotluse esitanud kohtule käesoleva juhtumi asjaoludel.

82.

Nagu Euroopa Kohus on järjepidevalt märkinud, nõuab kooskõlalise tõlgendamise põhimõte seda, et liikmesriigi kohus teeks kõik, mis on tema pädevuses, arvestades riigisisest õigust tervikuna ning kasutades riigisiseses õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tagada liidu õiguse täielik toime ja saavutada liidu õiguse eesmärgiga kooskõlas olev tulemus. ( 70 )

83.

Sellega seoses märkis Austria valitsus, et kui isikul on vahetult kohaldatava liidu õiguse sätte alusel õigus taotleda haldusasutuselt teataval viisil tegutsemist, on asjaomane haldusasutus Austria haldusmenetlusõigusest tulenevalt kohustatud juhul, kui ta seda taotlust ei rahulda, tegema selle kohta otsuse. Sellest näib tulenevat, et kui tunnustada ettevõtjale aluslepingust tulenevat õigust taotleda RAPEXi teate täiendamist, muudaks see hinnangut Austria haldusmenetlusõiguses võimalike õiguskaitsevahendite kohta. Funke taotluse läbi vaatamata jätmine pädeva ametiasutuse poolt on seega kvalifitseeritav haldusaktina, mis omakorda võimaldaks Austria õiguse kohaselt selle kohtulikku kontrolli.

84.

Nendel asjaoludel näib mulle, et liidu õiguse nõuetega kooskõlas olev tõlgendus on võimalik. Eelotsusemenetluses on see liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises ülesannete jaotuses siiski eelotsusetaotluse esitanud kohtu kindlaks teha.

85.

Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Verwaltungsgerichtshofi (Austria kõrgeim halduskohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, eriti selle artiklit 12 ja II lisa, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93, eelkõige selle artikleid 20 ja 22, ning komisjoni 8. novembri 2018. aasta rakendusotsust (EL) 2019/417, milles sätestatakse üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 12 ette nähtud Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja selle teavitamissüsteemi haldamise suunised,

tuleb tõlgendada nii, et esmane vastutus RAPEXi teavitamismenetluse kaudu edastatava teabe täpsuse eest lasub teate esitanud liikmesriigil, kuid ettevõtja õigus taotleda RAPEXi teate täiendamist ei tulene otseselt nendest sätetest.

Niisuguse õiguse saab siiski tuletada koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete keelust, mis on sätestatud ELTL artiklis 34.

Liikmesriikidel on kohustus võimaldada kohtulik kaitse kõikidele ettevõtjatele, kes väidavad, et ebatäielik RAPEXi teade on nende suhtes põhjendamatu kaubandustõke.