EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.3.2025
COM(2025) 117 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi noortestrateegia (2022–2024) rakendamise kohta
{SWD(2025) 72 final} - {SWD(2025) 73 final}
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi noortestrateegia (2022–2024) rakendamise kohta
Sisukord
1 Sissejuhatus
2 Mida tähendab olla noor Euroopa Liidus?
3 Euroopa noorteaasta 2022 pärand
4 Edusammud peamistes valdkondades
4.1 Kaasamine
4.2 Ühendamine
4.3 Võimestamine
4.4 Noorte juhitud meetmed
4.5 Väljaspool ELi
4.6 Ülevaade ELi kulutustest noortele
5 Koostöövajadused liikmesriigi tasandil
6 ELi noortepoliitika alase koostöö väljavaated
1Sissejuhatus
Noorte tähtsust Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel on võimatu üle hinnata. Poliitilistes suunistes 1 järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029 rõhutatakse noorte äärmiselt tähtsat rolli sotsiaalsete muutuste elluviimisel, kultuurilise mitmekesisuse edendamisel ja meie ühiskondade pikaajalise kestlikkuse tagamisel. Komisjon tegutseb selle nimel, et pakkuda noortele tulevikuvõimalusi ja tugevdada programmi „Erasmus+“, ning see näitab otsustavust anda noortele võimalus oma potentsiaali täielikult realiseerida. Komisjoni presidendi kabineti juures noorte nõuandekogu loomine, iga-aastased noortepoliitika dialoogid Euroopa Komisjoni volinikega ja komisjoni noortekontrolli algatus seavad noored ELi poliitikakujundamise keskmesse ning tagavad nende aktiivse osalemise liidu tuleviku kujundamises.
ELi noortestrateegia (2019–2027) on ELi noortevaldkonnas tehtava koostöö raamistik 2 . Sellega edendatakse noorte osalemist demokraatlikus elus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 165 ja toetatakse nende sotsiaalset ja kodanikuaktiivsust ning selle eesmärk on tagada, et kõik noored saaksid ühiskonnas osaleda. ELi noortestrateegia kaasab, ühendab ja võimestab noori 3 ning suurendab noorte ühiskonnas osalemist ja noortevaldkonna küsimuste süvalaiendamist 4 . Euroopa noorte eesmärgid on osa ELi noortestrateegiast 5 . Nendes käsitletakse paljusid noortega seotud poliitikavaldkondi (sealhulgas haridus ja koolitus, tööhõive, tervishoid ja keskkond).
Komisjon esitab iga kolme aasta järel aruande ELi noortestrateegia rakendamise kohta, nagu on nõutud nõukogu resolutsioonis (allmärkus 2). ELi noortearuanne (2022–2024), millele on lisatud kaks komisjoni talituste töödokumenti, on praeguse ELi noortestrateegia raames teine selline aruanne 6 . Aruandes tuuakse esile ELi noortestrateegia rakendamisel tehtud edusammud ja noorte praegune olukord. See täiendab ELi noortestrateegia vahehindamist 7 ja teatist Euroopa noorteaasta 2022 kohta, 8 mis mõlemad avaldati 2024. aastal. ELi noortearuanne on lähtepunkt edasisele tegevusele noortele kõige tähtsamates valdkondades. Sellega kavatsetakse suunata üldiseid jõupingutusi praeguse ELi noortestrateegia viimases etapis ja selles antakse soovitusi järgmise, s.o 2027. aasta järgse ELi noortestrateegia kohta.
2Mida tähendab olla noor Euroopa Liidus?
ELi noortestrateegia peab jätkuvalt arenema, et vastata noorte olukorrale 9 . Noorte olukorda mõjutavaid aspekte käsitlevate andmete abil saab teha kindlaks valdkonnad, kus poliitikat edasi arendada ja aktiivsust suurendada. Nagu järgmised peatükid näitavad, mõjutavad noorte olukorda paljud poliitikavaldkonnad.
Esimene positiivne järeldus on see, et ELi noored on huvitatud osalemisest poliitikas ja kogukonnas. Üle 70 % neist on teatanud, et hääletavad valimistel, 10 ja paljud väljendavad usaldust ELi vastu 11 . Siiski osales 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel vähem noori kui 2019. aastal 12 .Noored osalevad suurel määral organiseeritud tegevuses, näiteks vabatahtlikus tegevuses, 13 ning väljendavad arvamust keskkonna ja kliimamuutuste kohta, mida nad peavad kõige pakilisemaks ülemaailmseks ohuks.
Noorte osakaal ELi rahvastikus on viimase kümne aasta jooksul siiski vähenenud. Selline demograafiline muutus tekitab muret põlvkondadevahelise õigluse ja sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse pärast. Näiteks võib vananevat elanikkonda toetavate noorte arvu vähenemine avaldada avalikele teenustele ja sotsiaalkindlustussüsteemidele suuremat survet.
Suur probleem on noorte tööpuudus. Ligikaudu 10 % noortest on töötud ja paljud neist on liigitatud NEET-noorteks (noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel). Madal haridustase ja puuded suurendavad töötust, mis omakorda süvendab sotsiaalset tõrjutust ja vaesust. See mõjutab eriti haavatavaid elanikkonnarühmi, nagu rassilised ja etnilised vähemused 14 . Piirkondlikud erinevused on endiselt suured ja see avaldab ränka mõju ELi äärepoolseimatele piirkondadele 15 .
Peaaegu veerandit ELi noortest, sealhulgas ebakindlas töösuhtes olevaid noori, ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. See tekitab rahalist ebakindlust ning vähendab juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, eluasemele ja tervishoiule. Töötusest, madalamast haridustasemest ja sotsiaalsest tõrjutusest tulenevad surved mõjutavad ka vaimset tervist, sest peaaegu pooled noortest on viimase aasta jooksul teatanud emotsionaalsetest või psühhosotsiaalsetest probleemidest 16 .
Noorte väljavaadete jaoks on ülitähtsad haridus ja koolitus. 2023. aastal omandas kolmanda taseme hariduse neli noort kümnest 17 . Haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise määr oli 2023. aastal 9,5 % ja see on endiselt muret tekitav tase, eriti noorte meeste puhul (11 %). PISA 2022. aasta uuringust 18 nähtub, et minimaalset matemaatikaoskust ei omanda ELi 15aastastest noortest 30 % ning minimaalset lugemisoskust ega loodusteaduste alaseid teadmisi ligikaudu 25 %.
Digimaailm on noorte elu lahutamatu osa, luues nii võimalusi kui ka probleeme. Digioskuste omandamine on märkimisväärsel määral seotud formaalse kõrgharidusega. 2023. aastal puudusid elementaarsed digioskused 28 %-l noortest ja koguni 38 %-l madala haridustasemega noortest 19 .
Kvaliteetse hariduse ja koolituse juurde kuulub riikidevaheline liikuvus. Teises liikmesriigis on õppinud või koolitust saanud 16 % noortest, 20 kuid endiselt on suurteks probleemideks rahalised ja korralduslikud takistused.
3Euroopa noorteaasta 2022 pärand
Teatises Euroopa noorteaasta 2022 kohta 21 esitati 60 meedet, et anda noortele suurem sõnaõigus ELi poliitikakujundamises ja süvendada noortemõõdet ELi poliitikas. See hõlmab komisjoni noortekontrolli algatust, mille eesmärk on tagada, et komisjoni peamistes uutes algatustes võetakse arvesse mõju noortele, 22 kasutades täiel määral ära parema õigusloome vahendeid, sealhulgas konsultatsioone sidusrühmadega ja mõjuhindamisi.
2024.–2029. aasta ametiajal jätkab komisjon noorte toetamist uute algatuste kaudu, nagu noorte nõuandekogu presidendi kabineti juures ja iga-aastased noortepoliitika dialoogid volinikega 23 .
ELi noortedialoog 24 on ELi tasandi suurim noorte osalemist võimaldav platvorm. See aitab täita osutatud kohustusi, sealhulgas viies dialoogi tihedamalt kooskõlla komisjoni iga-aastase tööprogrammiga 25 . Uus ELi noortevaldkonna sidusrühmade rühm 26 soodustab dialoogi ja konsulteerimist Euroopa noorteorganisatsioonide, riiklike noortenõukogude, teadlaste ning liikmesriikide ja muude ELi institutsioonide esindajatega.
4Edusammud peamistes valdkondades
ELi noortestrateegiaga toetatakse noortevaldkonna küsimuste süvalaiendamist kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas noortekontrolli ja ELi noortekoordinaatori tegevuse kaudu 27 . Käesolev aruanne tugineb teatisele Euroopa noorteaasta kohta ja ELi noortestrateegia vahehindamisele. Selles antakse ajakohastatud teavet, et täiendada ülevaadet ja suunata tulevasi meetmeid.
4.1Kaasamine
ELi noortestrateegia kaasamise sammas julgustab noori osalema ühiskonnas, demokraatlikus elus ja majanduses ning andma nendesse oma panuse.
Noorte osalus
Noorte osalus on ELi noortestrateegia üks peamisi prioriteete. ELi noortedialoog keskendus 2022.–2024. aastal teemale „Üheskoos kestliku ja kaasava Euroopa suunas“ 28 . See on võimaldanud viimase viie aasta jooksul 130 000 29 noorel avaldada arvamust poliitika kohta. Selle rakendamisel olid kesksel kohal riiklikud noortenõukogud 30 . Kümnendas tsüklis (juuli 2023 – detsember 2024) keskenduti sotsiaalsele kaasatusele 31 . Märkimisväärseid edusamme on tehtud erineva taustaga noorte kaasamisel ELi noortedialoogi, kuid protsessi oleks võimalik veelgi edasi arendada ja alaesindatud rühmi rohkem kaasata. Tugevdada tuleb noorte soovituste jagamise ja järelmeetmete võimalusi.
Samuti saab edasi arendada koostoimet teiste noorte osalust soodustavate algatustega Selliseks algatuseks on eelkõige ELi lapse õiguste strateegia, 32 millega kaasatakse lapsi ja noori otsuste tegemisse ELi laste osalusplatvormi kaudu 33 .
Programmi ühe horisontaalse prioriteedi kaudu pakuvad programm „Erasmus+ “ ja Euroopa solidaarsuskorpus. kodanikuosalusele olulist toetust.
Muud hiljutised algatused noorte osaluse toetamiseks:
-lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia 34 (BIK+)
-Euroopa kodanike paneelarutelud 35
- noorte mõju (stagneeruvate) ELi territooriumide taaselustamisele 36
-demokraatia kaitse pakett 37
-ELi kodakondsuse pakett 38
-Euroopa noortenädal 2024 39
Noorte tööhõive ja oskused
On tähtis, et kiiresti areneval tööturul omandaksid noored asjakohased oskused ja leiaksid tööd. Komisjoni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes rõhutatakse eesmärkide suurendamist ja meetmeid oskuste ja tööjõupuuduse vähendamiseks.
Euroopa oskusteaastal rõhutati oskuste otsustavat rolli majandusliku konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnasäästlikkuse edendamisel. Oskusteaasta aitas vähendada oskuste nappust ELis ning edendas oskuste täiendamist ja ümberõpet 40 . ELis oskuste ja tööjõu nappuse vähendamise tegevuskavasse 41 kuuluvad algatused, mille eesmärk on aktiveerida noori, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-noored) ja täiendada nende oskusi.
Euroopa oskusteaasta edendas elukestva õppe ja oskuste arendamise kultuuri, et pääseda ligi uutele võimalustele ja parematele karjääriväljavaadetele. Noorte tööhõivet ja oskusi toetatakse paljude algatustega, näiteks järgmistega:
-noortegarantii 42
-Euroopa Õpipoisiõppe Liit 43
-ALMA 44
-isiklikud õppekontod 45
-puuetega inimeste tööhõive pakett 46
-talendiotsingumehhanism 47
- noorte ettevõtluspoliitika akadeemia 48
-Youth4Regions 49
-Interregi noorte vabatahtlike algatus 50
Komisjoni 2024. aasta ettepanekutes kvaliteetse praktika kohta 51 on esitatud siduvad meetmed praktikantide töötingimuste parandamiseks, nende täitmise tagamiseks ja kuritarvituste vastu võitlemiseks ning soovitused kõigi praktikantide õiglase tasustamise, sotsiaalkaitse ja kaasava praktika kohta.
4.2Ühendamine
ELi noortestrateegia ühendamise sambaga edendatakse vahetusi ja ühisprojekte, julgustades noori õppima, läbima koolitusi või tegema vabatahtlikku tööd välismaal.
Õpiränne
Õpiränne on tähtis, et noored arendaksid oskusi, looksid ühiseid kogemusi ning mõistaksid üksteist paremini kultuuriliste ja muude erinevuste kiuste. Õpirände, vahetuste ja vabatahtliku tegevuse toetamisega on programm „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus jätkuvalt ELi noortestrateegia peamisi võimaluste loojaid. 2024. aastal saavutas programm „Erasmus+“ 15 miljoni osaleja vahe-eesmärgi 52 . Hoogustus Euroopa üliõpilaspileti algatus 53 ja 3 000 kõrgharidusasutust oli ühinenud paberivaba Erasmuse programmi võrguga. Euroopa solidaarsuskorpuse töö laienes vabatahtlikule tegevusele humanitaarabi valdkonnas.
Nõukogu 2024. aasta soovituses „„Liikuvus Euroopas“ – õpirände võimalused kõigile 54 “ seati uued eesmärgid, et võimaldada välismaal õppimist suuremale hulgale inimestele.
Noored ja digimaailm
Digiajastul kasvavatel noortel on nii seniolematuid võimalusi kui ka ohte (nt tehisintellekt), mis võib vajada järgmises ELi noortestrateegias rohkem tähelepanu. Noorte heaolu digimaailmas käsitletakse mitmes algatuses, sealhulgas lastele parema interneti loomise Euroopa strateegias (BIK+).
Sotsiaalmeedia mõjutab noori sügavalt, pakkudes võimalusi, kuid ühtlasi ohustades nende vaimset tervist. Alaealiste kaitse internetis on seatud esikohale digiteenuste määruses, millega kohustatakse platvorme tagama eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse ning hindama riske kasutajate heaolule. Tehisintellektimäärusega 55 reguleeritakse tehisintellektisüsteeme, mis võivad olla lastele kahjulikud, või keelatakse need. Tulevane küberkiusamise vastane tegevuskava aitab võidelda küberkiusamise ja kuritarvituse vastu internetis ning kogu ELis korraldatav uuring sotsiaalmeedia mõju kohta vaimsele tervisele ja heaolule näitab, kuidas noored saavad digimaailma kasutada, vähendades samal ajal selle negatiivset mõju.
4.3Võimestamine
ELi noortestrateegia võimestamise sammas julgustab noori võtma ise vastutust oma elu eest ja aitab neil ühiskonnas aktiivselt osaleda, eelkõige noorsootöö kaudu.
Noorsootöö
Noorsootöö ning mitteformaalne ja informaalne õpe pakub turvalist, toetavat ja kaasavat keskkonda, andes noortele võimaluse saada aktiivseteks kodanikeks ning arendada oskusi, usaldust ja vastupanuvõimet, mida on vaja edu saavutamiseks ebakindlas tulevikus. Ka noorsootöötajad peavad suurendama oma oskusi ja teadmisi, et neil oleks tulemuslikum ja jätkusuutlikum mõju noortele, keda nad teenivad.
Nõukogu 2024. aasta resolutsioonis „Noorsootöö roll võimestavas Euroopas“ 56 kutsutakse üles noorsootööd arendama 57 . Euroopa noorsootöö koolitusstrateegia 58 eesmärk on aidata noorsootöötajatel noori toetada. Programmis „Erasmus+“ on osalenud üle 110 000 noorsootöötaja 59 . ELi noorsootöö tegevuskava aitab veelgi arendada ELi ja Euroopa Nõukogu noortepartnerlust 60 ning eelkõige neljanda Euroopa noorsootööalase kokkutuleku 61 ettevalmistamine.
Sotsiaalne kaasamine
Sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu tuleb võidelda, et kasutada täiel määral ära noorte põlvkondade potentsiaal. Kaasamisega seotud probleemide (nt noorte töötus, vaesus ja sotsiaalne eraldatus) läbipõimitud olemus võib süvendada diskrimineerimise ja tõrjutuse ohus olevate elanikkonnarühmade, näiteks puuetega noorte, rassilistest või etnilistest vähemustest (nt romad), LGBTIQ-kogukonnast või usuvähemustest pärit noorte või maapiirkondades elavate noorte läbielamisi. ELi rassismivastases tegevuskavas 2020–2025 62 rõhutatakse noorte rolli rassismi ja diskrimineerimise vastases võitluses ning seda, kui tähtis on kuulata rassismi ja diskrimineerimist kogenud noori ja kaasata neid otsuste tegemisse.
Nõukogu 2023. aasta soovituses piisava miinimumsissetuleku kohta, mis tagab aktiivse kaasamise, 63 on esitatud soovitused noorte täiskasvanute vajadustega tegelemise kohta.
Nõukogu 2024. aasta järeldustes noorte jaoks kaasava ühiskonna kohta 64 kutsuti üles hõlbustama osalemist ja kaasamist. ELi noortedialoogis osaleb nüüd rohkem vähemusrühmadest pärit noori ja puuetega noori ning jätkatakse jõupingutusi NEET-noorte ja maapiirkondades elavate noorte osaluse suurendamiseks.
Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus pakuvad selliseid võimalusi nagu DiscoverEU kaasamismeede, noortevahetused ja vabatahtlik tegevus rühmas ning eritoetus väiksemate võimalustega noortele. 2021. aasta jaanuarist 2024. aasta augustini olid 32 % Erasmus+ noorte liikuvusprojekti osalejatest ja 51 % Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtlikest väiksemate võimalustega noored.
Maaelupakt 65 ja ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohane maaelu tegevuskava 66 , edendavad maa- ja äärepoolseimates piirkondades elavate noorte haridust, koolitust ja tööhõivet.
Tervis ja heaolu
Noorte seas suurenevad tervise ja heaoluga seotud probleemid, mistõttu on edukuse jaoks väga tähtis toetada vastupanuvõimet, toimetulekuoskusi ja strateegiaid. Komisjoni loodud vaimset tervist käsitlevas terviklikus lähenemisviisis 67 esitati 20 juhtalgatust, millest neli käsitlevad laste ja noorte vaimset tervist, 68 nimelt laste ja noorte vaimse tervise võrgustik, koos UNICEFiga välja töötatud ennetusvahendite komplekt, tervislikku eluviisi toetavad abivahendid ja laste suurem kaitse internetis. Tehnilise toe instrumendi alla kuuluva projektiga „Laste ja noorte heaolu ning vaimne tervis esikohale“ 69 toetatakse noortele paremate psühhosotsiaalsete tugiteenuste pakkumist.
Noorte tervise ja heaolu jaoks on ülitähtsad sport ja kehaline aktiivsus. Komisjon ja Maailma Terviseorganisatsioon toetavad organiseeritud ja organiseerimata sporti, 70 et edendada noorte seas tervislikku eluviisi. Nad teevad koostööd, et toetada mõjusat poliitikat kooskõlas nõukogu soovitusega tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta 71 .
Toetava õpikeskkonna loomise eksperdirühm on välja töötanud suunised 72 heaolu ja vaimse tervise kohta koolis, sealhulgas haridustöötajate toetamiseks.
Komisjoni 2024. aasta soovitusega integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise kohta lapse parimates huvides 73 püütakse tagada laste turvalisus ja kaitse vägivalla eest.
Haridus ja koolitus
Haridus, koolitus ja elukestev õpe kui Euroopa sotsiaalõiguste samba kesksed põhimõtted võimestavad noori ning soodustavad majanduskasvu, kaasatust ja jõukust. Euroopa haridusruumi 74 eesmärk on pakkuda kõigile õppijatele parimat võimalikku haridust ja koolitust ning seega toetab see noorte üleminekut täiskasvanuikka ja tööturule ning nende saamist aktiivseteks kodanikeks, mis on ELi noortestrateegia tähtsad aspektid.
Euroopa haridusruumi osana on komisjoni 2024. aasta kõrghariduse paketi, 75 sealhulgas Euroopa kraadi loomise tegevuskava eesmärk anda üliõpilastele rohkem võimalusi õppida piiriüleselt ja omandada kõikjal Euroopas kehtiv diplom. ELis oli 2024. aastal 65 Euroopa ülikoolide liitu 76 ning EL jätkab tipptaseme ja kaasamise soodustamist. Luuakse kutsehariduse tippkeskusi, 77 et pakkuda kvaliteetseid kutseoskusi.
Nõukogu 2022. aasta soovituses õpiedu saavutamise teede kohta 78 antakse liikmesriikidele poliitilisi suuniseid, et vähendada põhioskuste puudulikkust ning haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumist ja edendada keskhariduse omandamist.
Digiõppe tegevuskavas 79 on esitatud visioon digiõppest. Euroopa küberturvalisusoskuste akadeemia 80 edendab küberturvalisuse oskusi ja küberturvalisuse spetsialisti haridust. Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet viib ellu selliseid algatusi nagu Euroopa küberturvalisuse võistlus 81 ja küberhariduse platvorm, 82 et suurendada noorte teadlikkust küberturvalisuse alasest haridusest. Ka programmiga „Digitaalne Euroopa“ 83 toetatakse kõrghariduse omandajaid sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, andmetöötlus ja kõrgtasemel digitehnoloogia.
Programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursid ja sellised algatused nagu pedagoogiline lähenemisviis MATIK, 84 „Naised digiajastul“ 85 ja „Tüdrukud ringmajanduses“ 86 aitavad vähendada tütarlaste ja naiste alaesindatust STEM-hariduses.
Euroopa 2022. aasta teaduslinn Leiden korraldas noortele selliseid üritusi nagu Euroopa noorte teadlaste konkurss 87 ja ELi algatus „TalentOn“ 88 . Nendega jätkati Euroopa teaduslinna algatuse raames 2024. aastal Katowices.
Kultuur
Kultuur kujundab noorte identiteeti ja väärtusi. EL toetab algatusi, mille eesmärk on aidata erineva taustaga noortel arendada oma andeid ja nautida kultuuripärandit.
Programmi „Loov Euroopa“ 89 raames toetati 2023.–2024. aastal 7 000 kunstniku liikuvust selliste algatustega nagu „Culture Moves Europe“ 90 .
EL toetab uusi talente selliste algatuste kaudu nagu noorte talentide auhind, mis on Mies van der Rohe nimelise ELi kaasaegse arhitektuuri auhinna üks kategooriaid.
2024. aasta Euroopa kirjanike päeval toimus 40 riigis peaaegu 2 000 lugemisüritust. Euroopa kultuuripealinnad 91 kaasavad noori. EL edendab mitmekeelsust tõlkevõistluse Juvenes Translatores kaudu.
Keskkond ja kliima
ELi võetud kohustused keskkonna- ja kliimameetmete valdkonnas näitavad, et noortel on otsustav roll kestlikuma ja keskkonnateadlikuma ELi kujundamisel. Euroopa kliimapakti 92 alla kuuluvad noored kliimapakti saadikud, kes osalevad kohalikes algatustes ja innustavad oma kogukondi. Noored energiasaadikud 93 edendavad säästvat ja puhast energiat.
EU4Ocean koalitsioon 94 tunnustab noorte jõupingutusi ookeanide kaitsmisel ja pakub koolitusi.
Õiglase ülemineku platvorm toetab noori piirkondades, mida mõjutab üleminek kliimaneutraalsusele. Platvormi raames on loodud noorte töörühm.
Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus kaasavad kõikidesse projektidesse keskkonnahoidlikud tavad, sealhulgas luues rahalisi stiimuleid keskkonnahoidlikuks reisimiseks.
Algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ auhinnad 95 ja selle alla kuuluv tõusva tähe auhind tunnustavad noorte loovust kestlikkuse edendamisel.
4.4Noorte juhitud meetmed
Noorte ja/või noorteorganisatsioonide korraldatavad algatused aitavad noortel eelkõige saada aru osalemise tähtsusest ning aitavad täita ELi noortestrateegia eesmärke. EL toetab noorte juhitavaid meetmeid, nagu noorte osalustegevus programmis „Erasmus+“, mis edendab kodaniku- ja poliitilist osalust, ning solidaarsusprojektid Euroopa solidaarsuskorpuses, mis aitavad noortel lahendada oma kogukonna probleeme.
ELi välistegevuses toetavad sellised algatused nagu noorte mõjuvõimu suurendamise fond noorte juhitavaid lahendusi ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ja suurendavad noorte osalust.
Algatuse „Youth4Cooperation“ töörühm kaasab noori piirkondlikesse arengustrateegiatesse. Interregi noortel vabatahtlikel on võimalus korraldada ühtekuuluvuspoliitika raames kogukonda kaasavat tegevust. Algatus „Youth4Outermostregions“ toetab noorte juhitavaid projekte äärepoolseimates piirkondades. Sellised algatused nagu „EUTeens4Green“ toetavad noori ettevõtjaid keskkonnalahenduste väljatöötamisel.
4.5Väljaspool ELi
ELi noortestrateegia üks eesmärke on innustada osalema ja saavutada vastupanuvõimelisem ühiskond kogu maailmas. Selle rahvusvahelist mõõdet tugevdati noorte ELi välistegevuse tegevuskavaga aastateks 2022–2027 (noorte tegevuskava) 96 . Noorte tegevuskava keskendub välistegevuse kujundamisele partnerluses noortega, et edendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 97 ja täita muid ülemaailmseid kohustusi. See hõlmab selliseid algatusi nagu ELi rahvusvahelise partnerluse noorte mõttekoda ja noorte nõustamisstruktuurid ELi delegatsioonides.
EL on seadnud prioriteediks noorte osalemise kõrgetasemelistes poliitilistes dialoogides ja piirkondlikes foorumites, nagu ELi ja Aafrika Liit, ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumised. Noorte osalust toetatakse selliste programmidega nagu Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu noortelabor, programm „Euroopa ja Saheli noored“ (Engagement de la Jeunesse au Sahel) ning Aafrika-Euroopa noorteakadeemia.
EL on tugevdanud koostööd ülemaailmsete noorte sidusrühmadega, nagu ÜRO noortebüroo ja ÜRO noorte rahutagajate võrgustik. Algatus „Naised ja noored demokraatias“ toetab noorte osalemist poliitilistes protsessides kogu maailmas 98 .
ELi laienemine
Noored saavad kasu ELi laienemisprotsessist, 99 mis hoogustus 2023.–2024. aastal, nagu on rõhutatud komisjoni 2024. aasta teatises ELi laienemise kohta 100 ning komisjoni teatises laienemiseelsete reformide ja poliitika läbivaatamise kohta 101 .
EL on alustanud kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kaasamist strateegilistesse raamistikesse, nagu Euroopa haridusruum. Näiteks avati 2023. aastal Euroopa ülikoolide algatus 102 kõigile Lääne-Balkani ülikoolidele ja 2024. aastal olid 14 Lääne-Balkani ülikooli täieõiguslikud partnerid. EL toetab noortegarantii rakendamist Lääne-Balkani riikides, et vähendada noorte töötust.
Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus soodustavad kandidaatriikides piiriülest koostööd, suutlikkuse suurendamist, noorte liikuvust ja kodanikuaktiivsust.
Programm „EU4Youth“ on ELi ja idapartnerite koostöö nurgakivi, mis keskendub tööalasele konkurentsivõimele. 2024. aastal avati idanaabruse osalejatele programmi „Erasmus+“ noorte ja spordi suutlikkuse suurendamise meetmed. Lõunanaabruses käivitati noorte kaasatuse suurendamiseks ELi võrgustik Jeel Connect ning Vahemere Liit on vastu võtnud ELi noortestrateegia ja tegevuskava aastani 2030. Sahara-taguses Aafrikas edendab EL strateegia „Global Gateway“ raames Aafrika noorte liikuvuse programmi kaudu õpirännet.
4.6Ülevaade ELi kulutustest noortele
EL pakub 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus noorte toetamiseks märkimisväärseid rahastamisvõimalusi.
Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus on kesksel kohal õpirände, koostöö ja solidaarsuse toetamisel. Programmist „Erasmus+“ investeeritakse 26 miljardit eurot (ja täiendavad 2 miljardit eurot ELi väliskoostöö fondidest) ja Euroopa solidaarsuskorpus investeerib veel 1 miljard eurot. Horisontaalsete prioriteetide hulka kuuluvad kaasatus ja mitmekesisus, digitaaltehnoloogia, keskkonnahoid ja demokraatias osalemine.
Taaste ja vastupidavusrahastu on kesksel kohal Next Generation EU kavas. Sellega investeeritakse 66 miljardit eurot reformidesse ja investeeringutesse laste ja noorte hüvanguks tähtsates valdkondades, nagu haridus, koolitus, tööhõive ja tervishoiuteenused.
Euroopa Sotsiaalfond+ investeerib 11 miljardit eurot noorte tööhõivesse, haridusse ja sotsiaalsesse kaasatusse.
Euroopa Regionaalarengu Fond investeerib 30 miljardit eurot digi- ja demograafilisse üleminekusse ning teenuste kättesaadavusse sellistes valdkondades nagu tööhõive, haridus, eluase ja tervishoid, turism ja kultuur ning 93 miljardit eurot noortele kasulikku rohepöördesse.
Ühise põllumajanduspoliitika ( 2023–2027) raames investeeritakse ligikaudu 8,5 miljardit eurot noorte põllumajandustootjate toetuseks.
Õiglase ülemineku fond investeerib 3,4 miljardit eurot kliimapöörde sotsiaalse mõju leevendamisse. See toetab oskuste arendamist, tööturu abivahendeid ja hariduse kvaliteedi parandamist, millest saavad kasu noored.
Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist investeeritakse 200 miljonit eurot soolise vägivalla ning laste- ja noortevastase vägivalla vastu võitlemiseks ning lastekaitse tugevdamiseks. Programmi raames eraldatakse 2021.–2025. aastal täiendavalt 34,8 miljonit eurot laste õiguste ja laste osalemise toetamiseks.
Tehnilise toe instrumendist toetati noortega seotud projekte. 2022.–2024. aastal oli toetuste kogueelarve üle 25 miljoni euro.
5Koostöövajadused liikmesriigi tasandil
Euroopa noorteaasta 2022 hoogustas noorte kaasamist mitte ainult ELi tasandil, vaid ka liikmesriikides. See kajastub viimastel aastatel vastu võetud nõukogu järeldustes käsitletud teemades (nt kaasav ühiskond, vaimne tervis ja kestlikkus). Samuti on liikmesriigid kutsunud üles korraldama noortekontrolli ELi poliitikakujundamise valdkonnas, 103 mida komisjon kohaldab noorte jaoks tähtsate algatuste suhtes alates 2025. aasta tööprogrammist.
25 liikmesriiki on jaganud teavet oma noortepoliitika ja koostöövajaduste kohta 104 . 2024. aastal kindlaks tehtud kolm peamist noorte probleemi olid vaimne tervis ja heaolu, noorte osalus ja elukallidus. Riiklik noortepoliitika, mida selles kontekstis rõhutati, keskendus noorte osalusele, noorsootööle ja sotsiaalsele kaasatusele.
Liikmesriigid on väljendanud huvi ELi suurema koostöö vastu järgmistes valdkondades: noorte osalus; noortevaldkonna küsimuste süvalaiendamine; digitaliseerimine, õpiränne ning noorsootöö ja mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamine; kommunikatsioon ja andmed. Eelistatud koostöövahendid olid vastastikune õppimine ja tõendite kogumine. Selles võib sisendina kasutada Youth Wikit 105 ning ELi ja Euroopa Nõukogu noortepartnerluse teadusuuringuid 106 .
Avaliku sektori asutused võivad taotleda tehnilise toe instrumendist toetust noortepoliitika reformide kavandamiseks ja elluviimiseks.
6ELi noortepoliitika alase koostöö väljavaated
Kui vaadelda aastaid 2022–2024, ilmneb, et Euroopa noorteaastal 2022 tehti ELi noortestrateegiaga noorte osaluse ja noortevaldkonna küsimuste süvalaiendamises märkimisväärne hüpe. See avaldas noorte ja sidusrühmade seas tugevat mõju ja näitas pühendumust. Edaspidi rõhutatakse komisjoni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes ELi võetud kohustust suurendada noorte mõjuvõimu ja tegeleda nende muredega. Esiteks luuakse presidendi kabineti juures noorte nõuandekogu, mis annab nõu noori mõjutavates küsimustes ja noortele sõnaõiguse ELi tuleviku kujundamisel. Teiseks korraldatakse igal aastal noortepoliitika dialoogid Euroopa Komisjoni volinikega, millega tehakse algust ametiaja esimese 100 päeva jooksul. Tulevase põlvkondadevahelise õigluse strateegiaga edendatakse eri vanuses inimeste vahelist solidaarsust ja suhtlust.
Poliitilistes suunistes juhitakse tähelepanu sellele, et mõned valdkonnad on eriti tähtsad ja pakilised noorte probleemide ja vajaduste seisukohast ning vajavad rohkem tähelepanu. Need on muu hulgas järgmised:
Øvaimne tervis ja heaolu, sealhulgas sotsiaalmeedia, liigse ekraaniaja ja küberkiusamisega seotud riskide ja mõjuga tegelemine;
Øharidus ja oskused, sealhulgas programmi „Erasmus+“ tugevdamine, kvaliteetse, kaasava ja osalema kutsuva hariduskeskkonna edendamine ning oskuste liidu loomine, sealhulgas sellised algatused nagu põhioskuste tegevuskava ja STEM-hariduse strateegiline kava;
Øtööhõive- ja sotsiaalkaitsepoliitika, sealhulgas noorte tööturul osalemise suurendamine, tuginedes uuele Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavale;
Øeluaseme taskukohasus, mis nõuab terviklikku lähenemisviisi, et tegeleda eluasemekriisi struktuursete põhjustega.
See on tihedalt seotud noorte peamiste probleemidega, mis tehti kindlaks ELi noortestrateegia vahehindamise käigus sidusrühmade ja noortega konsulteerimisel. Komisjon on võtnud kohustuse arendada edasi poliitikat ja algatusi, et tegeleda noorte pakiliste probleemidega. Selleks tehakse koostööd liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja noorte endiga ning tuginetakse ELi noortestrateegia raames tehtud edusammudele.
Noorte vajaduste ja huvide mitmekesisus viitab, kui tähtis on süvalaiendada noortevaldkonna küsimusi. Noortekontrolli täielik kohaldamine ELi poliitikakujundamises (alates komisjoni 2025. aasta tööprogrammist) on suur samm edasi selle suunas, et noorte seisukohti ja noortele avalduvat mõju võetakse arvesse noortega seotud ELi poliitikas ja algatustes.
ELi noortestrateegia ühiseid prioriteete käsitletakse ka edaspidi avatud koordinatsiooni meetodi 107 abil ja neid on arvesse võetud ELi noortestrateegia 2025.–2027. aasta töökavas 108 . See hõlmab ELi noortedialoogi 11. tsükli käivitamist (1. jaanuar 2025 – 30. juuni 2026), keskendudes noorte kaasamisele ELis.
Noored ning nendega koos ja nende heaks töötavad inimesed peaksid olema ELi noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku ettevalmistamise keskmes. Seepärast korraldab komisjon 2025.–2026. aastal kuulamise, et kaasata noori ja asjaomaseid sidusrühmi arutelusse, mida võetakse arvesse komisjoni ettepanekus järgmise, 2027. aasta järgse ELi noortestrateegia kohta. Protsessi kaasatakse ELi noortevaldkonna sidusrühmade rühm ja kasutatakse ELi noortedialoogi.
Noorte muresid silmas pidades võib tekkida vajadus uuendada Euroopa noortevaldkonna eesmärke 109 . 2024. aasta Eurobaromeetri uuringus „Noored ja demokraatia“ 110 ütlesid noored, et nad ootavad, et EL tugevdaks rahu, rahvusvahelist julgeolekut ja koostööd; võitleks vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning edendaks inimõigusi, demokraatiat ja ELi ühiseid väärtusi.
Tuginedes ELi noortestrateegia sammastele, milleks on noorte kaasamine, ühendamine ja võimestamine, suudame luua ELis kaasavama, kestlikuma ja jõukama tuleviku kõigile.
Poliitilised suunised 2024–2029 Euroopa Komisjon (europa.eu) .
Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta: Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 .
Noorteküsimuste süvalaiendamine hõlmab noorte seisukohtade arvessevõtmist noori puudutavate ja mõjutavate poliitika ja programmide ettevalmistamisel, kavandamisel, rakendamisel ning järelevalves ja hindamises.
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi noortestrateegia 2019–2027 vahehindamise kohta ning komisjoni talituste töödokument „Evaluation“ (Hindamine), mis on lisatud dokumendile „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi noortestrateegia 2019–2027 vahehindamise kohta“ .
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa noorteaasta 2022 kohta .
Mõistet „noored“ on määratletud mitmeti, kuid ELi tasandil kasutatakse statistilistel eesmärkidel tavaliselt vanusevahemikku 15–29 aastat.
Euroopa Parlamendi 2023. aasta kevaduuring: „Democracy in action - One year before the European elections“ (Demokraatia toimimine – aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi) – juuni 2023, Eurobaromeetri uuring .
Eurobaromeetri standarduuring STD99: Eurobaromeetri standarduuring nr 99, kevad 2023 .
Euroopa Parlamendi valimiste järgne uuring 2024 – oktoober 2024 – Eurobaromeetri uuring (europa.eu).
Eurobaromeetri uuring „Youth and democracy“ (Noored ja demokraatia), mai 2024 .
„Being Black in the EU. Experiences of people of African descent – EU Survey on immigrants and descendants of immigrants“ (Mustanahalisena ELis – Aafrika päritolu inimeste kogemused – ELi uuring sisserändajate ja sisserändajate järeltulijate kohta). FRA 2021. aasta romade uuring .
Inforegio üheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta .
Eurobaromeetri uuring „Youth and democracy“ (Noored ja demokraatia), mai 2024 .
Haridusstatistika – portaal Statistics Explained , Eurostat, 2023.
„The twin challenge of equity and excellence in basic skills in the EU“ (Võrdsuse ja tipptaseme kaksikprobleem ELis põhioskuste valdkonnas), ELi Väljaannete Talitus, 2024.
„Individuals' level of digital skills“ , (Inimeste digioskuste tase), Eurostat, 2023.
Eurobaromeetri uuring „Youth and democracy“ (Noored ja demokraatia), mai 2024 .
Noortekontrolli kohaldatakse alates 2025. aastast komisjoni iga-aastaste tööprogrammide I lisas (uued poliitilised ja seadusandlikud algatused) loetletud asjakohaste algatuste suhtes.
Näiteks 2024. aasta septembris toimunud ELi noortekonverentsil konsulteeriti järgmise põlvkonna ELi noorteprogrammide üle.
ELi noortevaldkonna sidusrühmade rühm | Euroopa Noorteportaal .
ELi noortedialoogi tsüklites 6–9 osales 2018.–2023. aastal kokku enam kui 131 000 noort: „Review of the nine cycles of the EU Youth Dialogue“ (ELi noortedialoogi üheksa tsükli ülevaade) , 2024.
Riiklikud noortenõukogud (september 2021) . Meie liikmed | Euroopa Noortefoorum .
Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon ELi noortedialoogi kümnenda tsükli tulemuste kohta .
Euroopa noorteaasta tulemused , 2024.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tööjõu ja oskuste nappus ELis: tegevuskava“ .
ALMA: noorte aktiivse kaasamise algatus – Euroopa Komisjon .
Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus, mis käsitleb isiklikke õppekontosid.
Puuetega inimeste tööhõive pakett, et parandada puuetega inimeste tööturutulemusi – Euroopa Komisjon .
Inforegio – Youth4Regions – programm ajakirjanikuks saada soovivatele noortele .
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse praktikantide töötingimuste parandamist ja täitmise tagamist ning võitlust olukorraga, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana (praktikadirektiiv ). Ettepanek: nõukogu soovitus praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohta .
Programm sai alguse 1987. aastal.
Nõukogu 13. mai 2024. aasta soovitus „Liikuvus Euroopas“ – õpirände võimalused kõigile .
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid.
Noorsootöö hõlmab mitmesugust tegevust, mille eesmärk on aidata noortel kasvada, ning aitab neil omandada isiklikke, kutsealaseid ja ettevõtlusalaseid pädevusi.
Euroopa noorsootöö koolitusstrateegia – Euroopa koolitusstrateegia .
2021. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta augustini noorsootöötajate liikuvuse valdkonnas.
Noortepartnerlus – Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu – noortepartnerlus .
ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025 – Euroopa Komisjon .
Maaelupakti platvormi koduleht | Maaelupakti kogukonna platvorm .
ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon: peamised saavutused ja edasised sammud – Euroopa Liit .
Vaimset tervist käsitlev uus terviklik lähenemisviis – Euroopa Komisjon .
Terviklikku lähenemisviisi vaimsele tervise käsitleva komisjoni teatise rakendamise seireraamistik .
Vaimse tervise ja tervishoiu toetamine haavatavate laste ja noorte heaolu nimel – Euroopa Komisjon .
Suunised heaolu ja vaimse tervise kohta koolis | Euroopa koolihariduse platvorm .
Komisjon esitab Euroopa kraadi loomise tegevuskava | Euroopa haridusruum .
Täiendavate Euroopa ülikoolide liitude rahastamine aitab edendada koostööd kõrghariduse valdkonnas | Euroopa haridusruum .
Küberoskuste akadeemia | Digioskuste ja töökohtade platvorm .
Matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunstid. MATIK-õpe tähendab kunsti, sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste kaasamist STEM-haridusse.
Tüdrukud ringmajanduses | Digi- ja ettevõtlusoskused ringmajanduse toetamiseks .
Liikuvusalgatus „Culture Moves Europe“ – kultuur ja loovus .
UEB auhinnavoor 2025 | Algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ auhinnad . Eelmiste aastate algatus | Algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ auhinnad .
Algatuse „Naised ja noored demokraatias“ kodanikuosalus | Euroopa partnerlus demokraatia nimel .
Avatud Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Gruusiale, Kosovole*, Moldovale, Montenegrole, Põhja-Makedooniale, Serbiale, Türgile ja Ukrainale. * See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule laienemiseelsete reformide ja poliitika läbivaatamise kohta .
Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused Euroopa noorteaasta 2022 pärandi kohta . Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused noorteküsimuste süvalaiendamise edendamise kohta Euroopa Liidu poliitilistes otsustusprotsessides .
Tulevaste riiklike meetmete 2024. aasta kavad | Euroopa Noorteportaal .
Youth Wiki: Euroopa liikmesriikide noortepoliitika entsüklopeedia .
Avatud koordinatsiooni meetod ELis on nn pehme õiguse / valitsustevahelise poliitikakujundamise vorm, mille raames määratletakse ühiselt eesmärgid ja suunised ning tehakse koostööd ja vahetatakse häid tavasid nende saavutamiseks. Selle tulemuseks ei ole siduvad ELi õigusaktid.
Eurobaromeetri uuring „Youth and democracy“ (Noored ja demokraatia), mai 2024 .