EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.9.2024
COM(2024) 419 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
ELi rassismivastase tegevuskava 2020–2025 ja liikmesriikide rassimi- ja diskrimineerimisvastaste tegevuskavade rakendamise kohta
1.Sissejuhatus: kuidas rakendada põhimõtet „ühinenud mitmekesisuses“? 1
2020. aasta septembris vastu võetud ELi esimeses rassismivastases tegevuskavas 2020–2025 2 (edaspidi „tegevuskava“) tuletatakse meelde, et rassiline diskrimineerimine on jätkuvalt nuhtlus, millel on negatiivne mõju kogu ühiskonnale. Euroopa Liidu jaoks ei ole diskrimineerimine rassilisel või etnilisel alusel mitte ainult õigusaktidega sõnaselgelt keelatud, vaid kujutab ELi ühiste väärtuste, ühiskonna avatuse ja demokraatlikkuse põhimõtte ning õigusriikluse kõrvaleheitmist.
Rassismivastase tegevuskavaga püüab Euroopa Komisjon tõhustada rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastast võitlust 3 kõikjal ELis ja mujal. Selles esitatakse terviklik raamistik ELi liikmesriikides mittediskrimineerimise, võrdsuse, mitmekesisuse ja pluralismi edendamiseks. Tegevuskava sisaldab meetmeid, millega võidelda rassismi vastu eri valdkondades, nagu õiguskaitse, haridus, tööhõive, eluase ja tervishoid. Selles rõhutatakse ka vajadust tugevdada ELi võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja vaenukõnet käsitlevat õigusraamistikku ning näha ette tõhus õigusaktide täitmise tagamise mehhanism. Samuti rõhutatakse tegevuskavas hariduse tähtsust ning vajadust võidelda koostöös sotsiaal- ja traditsioonilise meediaga stereotüüpide ja sallimatuse vastu.
Käesolevas aruandes 4 antakse ülevaade ELi rassismivastase tegevuskava rakendamisel tehtud edusammudest. Samuti antakse selles liikmesriikidele juhtnööre, kuidas töötada rassismivastase tegevuskava põhjal välja tulemuslik riiklik rassismivastane tegevuskava ja seda rakendada.
7. oktoobril 2023 Iisraelis toimunud terrorirünnak, millele järgnenud sõda Gazas
5
on päädinud katastroofilise humanitaarolukorraga, on rassismi ja vaenukõnet hoogustanud ning viinud antisemitismi ja moslemivastase vaenu kasvule kõikjal maailmas, sh ELis. Sellest tulenenud polariseerumine, desinformatsiooni hoogustumine ja negatiivsed stereotüübid mõjuvad rassismi- ja vihkamisvastasele võitlusele pärssivalt. Reageerides aega kaotamata vihkamise, antisemitismi ja moslemivastase vaenu sagenemisele, on komisjon muu hulgas võtnud vastu teatise „Vaenule pole kohta: Euroopa seisab ühiselt vastu vihkamisele“
6
.
Mustanahalisena ELis / Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring 7
2022. aastal korraldas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet kolmanda ELi uuringu sisserändajate ja sisserändajate järeltulijate kohta ning avaldas seejärel 2023. aasta oktoobris uuringu „Mustanahalisena ELis“ teise väljaande.
2022. aasta uuringu tulemused ei näita mingeid edusamme. Vastajate sõnul on rassiline diskrimineerimine kõigis eluvaldkondades suurem kui 2016. aastal. Kokku on 12 kuu vältel rassilise diskrimineerimise juhtumitega kokkupuutunute hulk suurenenud 24 %-lt 34 %-le. Rassilise diskrimineerimise juhtumeid esineb rohkem ka majutuse otsimisel, töö otsimisel, tööl ja hariduses. Näiteks on eluaseme turul 12 kuu vältel toimunud diskrimineerimisjuhtumite arv kasvanud 6 %-lt 2016. aastal 28 %-le 2022. aastal. Ka rassilise ahistamise ja vägivalla valdkonnas ei ole edusamme tehtud. Nagu 2016. aastalgi ütles 30 % vastanutest, et nad on kogenud uuringule eelnenud viie aasta jooksul rassistlikku ahistamist ja 4 % rassistliku rünnakut.
2. Individuaalne rassism – hoida ära inimestele ja ühiskonnale tekitatavat kahju
romaga 51%
musta nahavärviga isikuga 68%
aasia päritolu isikuga 70%
Nende eurooplaste osakaal, kes ütlevad, et neid ei häiriks, kui ühel nende lastest oleks armusuhe...
2.1 Rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu võitlemine õigusaktide abil
Rassismivastase võitluse eeltingimuseks on tugev ja tõhus õigusraamistik, millega edendatakse võrdõiguslikkust ja üksikisiku õigusi ning kaitstakse inimesi diskrimineerimise eest. Komisjon jätkab asjaomaste õigusaktide täieliku rakendamise jälgimist liikmesriikides ja on valmis algatama vajaduse korral rikkumismenetluse.
Rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv ja võrdõiguslikkust edendavad asutused
Rassismivastase tegevuskava nurgakiviks on rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi rakendamine. Seepärast on komisjon jätkanud järelevalvet selle üle, kuidas läheb direktiivi rakendamine liikmesriikides. Kolme liikmesriigi suhtes on käimas ametlik rikkumismenetlus ja 2023. aastal andis komisjon ühe neist juhtumitest Euroopa Kohtusse 8 .
Komisjon avaldas 2021. aasta märtsis direktiivi kohaldamise kohta aruande 9 . Aruandes toodi välja vajadus direktiivi rakendamist liikmesriikides hoolikamalt jälgida, eelkõige seoses kaitsega ohvristamise vastu ning tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamisega. Selle töö toetamiseks algatas komisjon 2023. aasta lõpus uuringu, millega analüüsida sanktsioone käsitlevat õigusraamistikku ja selle praktilist rakendamist kõigis ELi liikmesriikides.
Peale selle avaldas komisjon 2022. aastal uuringu õiguslike ja mitteõiguslike lünkade kohta rassilise ja etnilise diskrimineerimise vastases kaitses 10 ja kogus selleks andmeid valdkondade kohta, kus diskrimineerimisjuhtumid aset leiavad, sealhulgas õiguskaitseasutuste töös. Uuringu kohaselt tajutakse diskrimineerimist peamiselt seoses kinnipidamise ja läbiotsimisega ning jõu kasutamisega politsei poolt. Selles juhitakse tähelepanu vajadusele jätkata selles valdkonnas, mis kuulub liikmesriikide pädevusse, tõendite kogumist ja heade tavade edendamist. Sellest tulenevalt avaldas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet 2024. aastal aruande „Võitlus rassismi vastu politseitöös“ 11 .
2022. aasta detsembris tegi komisjon ettepaneku võtta meetmeid võrdõiguslikkust edendavate riiklike asutuste ülesannete laiendamiseks ja sõltumatuse suurendamiseks. Seadusandjad võtsid kavandatud direktiivid vastu 2024. aasta kevadel ja need jõustusid 2024. aasta juunis 12 . Uued siduvad normid tugevdavad võrdõigusasutuste sõltumatust ja ressursse ning nendega nõutakse, et liikmesriigid annaksid võrdõigusasutustele diskrimineerimise ohvrite tulemuslikuks abistamiseks ja diskrimineerimisvastaste normide täitmise tagamiseks suuremad volitused. Uute normidega suurendatakse võrdõiguslikkust edendavate asutuste osa diskrimineerimise ärahoidmisel, võttes arvesse, et mõned inimesed võivad langeda intersektsionaalse diskrimineerimise tagajärjel ebasoodsasse eriolukorda, ja keskendudes rühmadele, kelle juurdepääs teabele võib olla takistatud.
Raamotsus rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta ning muud õiguslikud vahendid rassismi vastu võitlemiseks
ELi rassismivastases tegevuskavas rõhutatakse, et liikmesriikidel tuleks kindlasti võtta täielikult ja nõuetekohaselt üle raamotsus rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega 13 . Raamotsusega tagatakse, et rassistlike ja ksenofoobsete vaenukuritegude ja vaenukõne raskete ilmingute eest mõistetavad kriminaalkaristused on kogu ELis tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Alates 2020. aastast on komisjon astunud samme, et tagada raamotsuse nõuetekohane ja täielik ülevõtmine, ning algatanud liikmesriikide vastu, kes ei ole seda oma siseriiklike õigusaktidega täielikult ja täpselt üle võtnud, 13 rikkumismenetlust 14 . Nendest liikmesriikidest kuus on oma õigusaktid raamotsusega täielikult vastavusse viinud ja menetlused nende vastu on lõpetatud. Veel neli riiki on teinud edusamme ja on asunud õigusakte muutma.
Kuna raamotsusega hõlmatud vaenutegude alused on piiratud, võttis komisjon 2021. aasta detsembris kõigile vaenutegude ohvritele võrdse kaitse tagamiseks vastu teatise, milles kutsutakse nõukogu üles tegema otsust lisada vaenukõne ja vaenukuritegu ELi kuritegude loetellu 15 . Vastuvõtmise korral saaks komisjon esitada õigusakti, millega ühtlustada vaenukõne ja vaenukuritegude valdkonna kriminaalõigust.
Võitlus vihkamise vastu ühiskonnas
Et tulla toime vaenukõne ja vaenukuritegude sageneva probleemiga, võtsid komisjon ja kõrge esindaja 2023. aasta detsembris vastu ühisteatise „Vaenule pole kohta: Euroopa seisab ühiselt vastu vihkamisele“. Teatisega püütakse hoogustada ELi jõupingutusi võitluses vaenu kõigi vormide vastu ja kutsutakse üles tugevdama eri poliitikavaldkondade meetmeid ja töötama välja kogu ühiskonda hõlmava lähenemisviisi. Teatise järelmeetmena korraldas komisjon Euroopa kodanike paneelarutelu „Võitlus vihkamise vastu ühiskonnas“, 16 kus 150 kodanikku kõigist ELi liikmesriikidest arutasid vaenule ja sallimatusele reageerimise meetmeid. Selle tulemusena pandi kokku 21 soovitust, mille suhtes komisjon on kohustunud järelmeetmeid võtma. Nendes soovitustes käsitletakse ka rassismi ja diskrimineerimise vastu võitlemise meetmeid hariduse, teadlikkuse suurendamise ja digiruumi vallas.
2.2 Muud võimalused kui ELi õigusaktid – teeme rohkem ära, et võidelda rassismi vastu igapäevaelus
·61 % eurooplaste sõnul on diskrimineerimine nahavärvi alusel nende riigis laialt levinud.
·Peaaegu pool Aafrika päritolu inimestest on kogenud aasta jooksul rassilist diskrimineerimist, kuna veel 2016. aastal oli sama näitaja 39 % ja 2022. aastal 45 %.
·Diskrimineerimine jääb nähtamatuks ja vaid 9 % kannatanutest annab juhtumitest teada.
Võitlus õiguskaitseasutuste poolse diskrimineerimise vastu
Ühiskonna toimimise jaoks on vajalik sotsiaalne ühtekuuluvus, mille eeltingimuseks on usaldus riigiametnike ning õiguskaitse-, politsei- ja julgeolekujõudude vastu. Vaenukuritegudest, rassilisest ja etnilisest diskrimineerimisest ning muudest seotud intsidentidest teatamata jätmine on osaliselt seotud sellega, et usaldus vastutavate asutuste vastu puudub. See, kui politseiametnike või muude riigiametnike tegevuses esineb rassilist kallutatust või ahistamist, suurendab usaldamatust veelgi. Seetõttu on rassismivastases võitluses vaja tunnustada mitmekesisust ja tagada õiguskaitse teostamisel põhiõigused.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2024. aasta aruanne rassismiga võitlemise kohta politseitöös 17 on esimene kogu ELi hõlmav uuring, milles vaadeldakse põhjalikult õigusraamistikke, analüüsitakse lünki poliitikameetmetes ja järelevalve tulemuslikkuses ning kirjeldatakse tavasid, millega võideldakse rassismi vastu politseitöös. Aruandes esitatakse andmeid politseitöös ette tuleva rassismi kohta ja nenditakse, et rassism politseitöös seisneb muu hulgas diskrimineerivates profiilianalüüsides, sobimatus rassistlikus suhtluses ja ülemäärases jõukasutamises.
Rassismi ja diskrimineerimise vastasesse võitlusesse on andnud oma panuse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet, kes on korraldanud igal aastal vaenukuritegusid ja vaenukuritegude ohvreid käsitleva koolituse ning pakkunud igal aastal koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga vaenukuritegude teemal mitmeid veebiseminare, milles keskendutakse eelkõige vähemustele. Samuti käsitletakse veebiseminaridel politsei teostatavat kinnipidamist ja läbiotsimist ning rassilisi profiilianalüüse. Vaenukuriteod on ka üks teemasid, mida õiguskaitseametnikud saavad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti vahetusprogrammi raames teises liikmesriigis kolleegidega koostööd tehes valida.
Lisaks korraldas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet seminari 7. oktoobril 2023 üle Iisraeli toimunud terrorirünnakute ning neist tulenenud Gaza katastroofilise humanitaarolukorra mõjude kohta ELi julgeolekule, pöörates erilist tähelepanu juudi- ja moslemikogukondadele.
Konsultatsioonide käigus teatasid kodanikuühiskonna organisatsioonid ja võrdõiguslikkust edendavad asutused, et mõnes liikmesriigis on õiguskaitseasutused kasutanud liiga palju jõudu, mis on mõnel juhul toonud kaasa rassistatud kogukondadest pärit isikute traagilise surma. Seetõttu julgustatakse liikmesriike jätkama ja suurendama jõupingutusi õiguskaitseametnike diskrimineeriva suhtumise ärahoidmiseks. Samuti julgustatakse ametnikke kohaldama õiguskaitseasutustes jõu kasutamist käsitlevat rahvusvahelist õigusraamistikku 18 ning arendama ühtlasi riiklike inimõiguste institutsioonide ja võrdõiguslikkust edendavate asutuste kaasabil edasi politsei- ja õiguskaitseametnikele ette nähtud sihtkoolitusi.
Ohutus ja julgeolek
Rassistlikest ideoloogiatest tuleneva vägivaldse ekstremismi ohu puhul on komisjon tuginenud ELi internetifoorumi (EUIF) 19 ja radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku (RAN) 20 tööle. Hiljuti loodi ELi radikaliseerumise ennetamise teadmuskeskus, 21 mis hakkab rajanema radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tööle ja mille abil suurendatakse radikaliseerumise ja vägivallani viivast rassismist ja ksenofoobiast tulenevate probleemide lahendamiseks antavat ELi toetust.
2021. aasta novembris koostas Euroopa Liidu internetifoorum liikmesriikide ja Europoli toetusel korrapäraselt ajakohastatava teatmekogu, mis sisaldab andmeid ELi liikmesriikides keelatud vägivaldsete paremäärmuslike rühmituste, sümbolite ja lööklausete kohta, et tehnoloogiaettevõtetel oleks lihtsam oma veebisisu vabatahtlikult modereerida. Lisaks on algatatud uuring selle kohta, mil määral võimendavad kasutajateni jõudvat terroristlikku ja vägivaldset veebisisu algoritmid 22 . Uuringus käsitletakse ka seda, mil määral võimendavad algoritmid piiripealset veebisisu, nagu mõned vaenukõne vormid, desinformatsioon ja muu selline, mis on küll seaduslik, kuid kahjustava iseloomuga ja mis võib viia radikaliseerumise ja radikaalsete rühmadega liitumiseni.
Sellega seoses on Euroopa Liidu internetifoorum töötanud veebikasutajate rassistliku, antisemiitliku ja moslemivastase piiripealse sisu eest kaitsmiseks välja eraldi piiripealse veebisisu käsiraamatu, 23 milles esitatakse tehnoloogiaplatvormidele näiteid ja määratlusi seda liiki sisu modereerimise kohta.
2024. aasta mais uuris radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik vägivaldsete paremäärmuslike narratiivide mõju sotsiaalsele arutelule. Et võidelda sporti, meediasse, poliitikasse, veebiplatvormidele ja mujale imbuvate rassistlike narratiividega, tuleb lisada koolide õppekavadesse kriitiline mõtlemine ja meediapädevus, sest need vähendavad vastuvõtlikkust sellisele ideoloogiale. Ekstremistliku sisu kriitikavaba leviku piiramiseks on vaja edendada arusaamist eri vaatepunktide rohkusest ja meediavastutust.
Uue tehnoloogiaga seotud riskid
Tehisintellekti kasutamine võib mõjuda halvasti põhiõigustele, nagu diskrimineerimiskeeld, kuna algoritmid võivad olla kallutatud või muutuda aja jooksul kallutatuks, põhjustades diskrimineerimist tööhõive, hariduse, sotsiaalkindlustuse ja õiguskaitse valdkonnas 24 . Eelkõige võivad tehisintellektipõhised tööriistad kallutada õiguskaitset rassiliste profiilianalüüside tegemise suunas. Euroopa Komisjon tegi 2024. aasta mais ettepaneku esimese tehisintellekti õigusraamistiku kohta, millega nähakse ette eri rakendustes kasutatavate tehisintellektisüsteemide analüüsimine ja klassifitseerimine vastavalt riskile, mida need kasutajatele kujutavad 25 . Et suurendada läbipaistvust ning minimeerida riske ohutusele ja põhiõigustele, peavad suure riskiga tehisintellektisüsteemid vastama enne turule laskmist teatavatele nõuetele. Muu hulgas puudutavad sellised nõuded kallutatuse ja diskrimineerimise ohtu õiguskaitses, värbamisel, hariduses ja tervishoius kasutatavate tehisintellektisüsteemide juures. Peale selle on tehisintellekti määrusega keelatud rakendada ennetavas politseitöös profiilianalüüside ja biomeetriliste andmete põhiseid tehisintellektisüsteeme, millega liigitatakse inimesi teatud kindlate kategooriate järgi, nagu rass, religioon või seksuaalne orientatsioon.
Ebaseaduslikku veebisisu ja internetis esinevat desinformatsiooni, sealhulgas ka rassistlikku vaenukõnet, käsitletakse digiteenuste määruses, millega püütakse hoida ära kahju, mida ebaseadusliku sisu levitamine võib põhjustada. Alates 2016. aastast on komisjon teinud internetis leviva vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendi alusel 26 suuremate platvormidega koostööd. Osalevate platvormide peamisi kohustusi on hinnata – enamasti 24 tunni jooksul – teateid väidetava ebaseadusliku vaenukõne kohta ja vajaduse korral sisu kiiresti eemaldada. Tegevusjuhendi jälgimine on andnud olulisi tulemusi ja meelitanud ligi uusi platvorme, sealhulgas TikTok, LinkedIn, Viber ja Twitch. Pärast digiteenuste määruse jõustumist esitasid allakirjutanud tegevusjuhendi muudetud versiooni, milles tugevdatakse hoiatusmehhanisme, mille abil hoida ära vaenukõne plahvatuslikku levikut.
Tööhõive, haridus, tervishoid ja eluase
EL on jätkanud võitlust tööle, haridusele, tervishoiuteenustele, sotsiaalkaitsele ja segregatsioonivabale eluasemele juurdepääsul esineva rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu poliitikameetmete ja rahastamisprogrammidega.
Konsultatsiooniprotsessi käigus juhtisid kodanikuühiskonna sidusrühmad tähelepanu sellele, et rassilisest ja etnilisest vähemusest inimeste elukvaliteet ei ole viimase paari aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Neil on jätkuvalt probleeme taskukohase ja piisava eluaseme leidmisega. COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja rasked majanduslikud tagajärjed, nagu üüri, energiaarvete ja elukalliduse suurenemine, on mõjutanud tõrjutud kogukondi ebaproportsionaalselt palju 27 .
Esmane vastutus sotsiaalse ebavõrdsuse ennetamise ja leevendamise ning elamu- ja haridusliku segregatsiooni vastu võitlemise eest lasub riiklikel ja kohalikel ametiasutustel. Liikmesriikidel tuleb tagada see, et sotsiaalse kaasamise poliitika ja programmid oleksid ka tegelikult suunatud rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimestele ja jõuaksid nendeni ning edendaksid nende juurdepääsu peamistele segregatsioonivabadele teenustele.
Tööhõive
Rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimesed puutuvad sageli kokku diskrimineerimisega töö saamisel ja hariduses.
Romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva nõukogu soovituse 28 ühehäälse vastuvõtmisega 2021. aasta märtsis võtsid liikmesriigid kohustuse töötada diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja selle kaotamiseks välja asjakohased meetmed. Muu hulgas tuleb liikmesriikidel võtta meetmeid, millega suurendada teadlikkust mittediskrimineerivast tööhõivest ja tööhõivele juurdepääsust, ja aktiveerimismeetmeid ning koolitada tööandjaid diskrimineerimise ja selle algpõhjustega võitlemise alal.
Selle kõrval on võetud vastu integratsiooni ja kaasamise tegevuskava (2021–2027) 29 , millega asutakse lahendama rändajate ja rändetaustaga kodanike probleeme. Selles käsitletakse peamisi integratsioonitõkkeid, millega kolmandate riikide kodanikud puutuvad kokku sellistes valdkondades nagu eluase, haridus, tööhõive ja tervishoid.
Haridus
Sotsiaal-majanduslikke erinevusi rassiliste ja etniliste rühmade vahel põlistab ebavõrdne juurdepääs kvaliteetsele kaasavale tavaharidusele. Aafrika päritolu noortel on suurem tõenäosus langeda koolist varem välja ja nad osalevad vähem kolmanda taseme hariduses 30 . Võimaluste võrdsustamisele võiks aidata kaasa võrdsete haridusvõimaluste pakkumine koos sihipärase toetusega rühmaspetsiifiliste juurdepääsutõkete kõrvaldamiseks. Kriitilise mõtlemise edendamise ning õppekavade ja -materjalide mitmekesistamise teel võib haridus aidata ühtlasi võidelda eelarvamuste ja stereotüüpide vastu.
Euroopa haridusruumi loomise suunas liikumiseks koostatud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku esimeseks prioriteediks on kvaliteedi, võrdsuse, kaasatuse ja eduvõimaluste parandamine kõigi jaoks 31 . Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku töörühmad (2021–2025) 32 on võimaldanud vahetada teavet tavade kohta, millega võtta käsile haridustsükli kestel avalduvaid diskrimineerimise ja eelarvamuste eri vorme, nagu rassism, diskrimineerimine etnilise ja rassilise kuuluvuse alusel, sotsiaalne ja territoriaalne ebavõrdsus ja intersektsionaalne diskrimineerimine 33 .
2022. aasta novembris vastu võetud nõukogu soovitusega „Õpiedu saavutamise teed“ 34 rihitakse eesmärki anda kõigile palgasaajatele võimalus oma potentsiaali täielikult ära kasutada, vähendada haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumist, parandada põhioskuste tulemuslikkust ja edendada kõigi õppijate heaolu koolis, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust, kultuurilisest või isiklikust taustast. Soovituses sisaldub ettepanek võtta toetusmeetmeid tõrjutuse ja kehvade õpitulemuste saavutamise ohus olevate rühmade, nagu rassiliste ja etniliste vähemuste ja rändetaustaga õpilaste jaoks.
Tervishoid
COVID-19 pandeemia süvendas senist tervisealast ebavõrdsust eelkõige rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimeste puhul 35 .
Rassism võib mõjutada inimeste vaimset tervist 36 . Teatises tervikliku lähenemisviisi kohta vaimsele tervisele 37 tuuakse esile seda, kuidas eri alustel, sealhulgas rassilise või etnilise päritolu alusel toimuv diskrimineerimine mõjutab vaimset tervist. Programmiga „EL tervise heaks“ toetatakse meetmeid, millega suurendada teadlikkust ning parandada teadmiste jagamist ja suutlikkust vaimse tervise valdkonnas, võttes arvesse haavatavate rändajate ja roma kogukondade vajadusi.
Eluase
Rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimestel on suurem oht jääda halbadesse elamistingimustesse ja sattuda elukohapõhise segregatsiooni ohvriks. Ruumilist ja sotsiaalset segregatsiooni kogevad eelkõige kaks rühma: romad ja rändajad. Need kitsaskohad mõjutavad omakorda haridus- ja töövõimalusi ning avaldavad lastega perede puhul olulist kahjulikku mõju laste arengule. Haavatavas olukorras olevate rühmade toetamist raskendab sotsiaaleluruumide piiratud kättesaadavus ja halb kvaliteet.
2023. aasta oktoobris vastu võetud nõukogu järeldustes 38 meetmete kohta romade võrdse juurdepääsu tagamiseks asjakohasele ja segregatsioonita eluasemele ning eraldatud asulatega tegelemiseks on liikmesriigid võtnud kohustuse kasutada piisavale ja segregatsioonivabale eluasemele võrdse juurdepääsu hõlbustamiseks täielikult ära ELi vahendeid.
Et tasakaalustada kinnisvara- ja üürihindade tõusu, kuulutati Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes välja taskukohaste eluasemete kava 39 .
3. Struktuurne rassism – probleemi lätted
ELi rassismivastases tegevuskavas võetakse vaatluse alla struktuurne rassism, mis põlistab tõkkeid, mille ainsaks põhjuseks on inimeste rassiline või etniline päritolu. Rassism, ebavõrdsus ja diskrimineerimine vähendavad võrdseid võimalusi ja toovad kaasa kehvemad tulemused kõigis valdkondades kogu elukaare jooksul alates varasest east. See võib avalduda hariduse segregatsioonis, lühemas haridustees, piiratud karjäärivõimalustes ning diskrimineerimises eluasemeturul ning kaupadele ja teenustele juurdepääsul. Struktuurse rassismi kumulatiivne mõju võib tuua inimese jaoks kaasa elu allpool vaesuspiiri ja piirata sotsiaalset liikuvust.
Rassismiga võib käia kaasas diskrimineerimine muudel alustel, sealhulgas usutunnistuse või veendumuste, soo, seksuaalse sättumuse, vanuse või puude alusel. Et süvendada arusaamist struktuursest rassismist ja muuta vastumeetmed tulemuslikumaks, on EL võtnud aluseks intersektsionalistliku lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb tähelepanu pöörata diskrimineerimise erinevate aluste segunemisele.
3.1 Poliitika suundumuste muutmiseks
Stereotüüpide vastu võitlemine ja ajalooteadlikkuse suurendamine
Võttes arvesse varasemaid sündmusi ja tuginedes Euroopa Parlamendi resolutsioonile George Floydi surmale järgnenud rassismivastaste meeleavalduste kohta 40 Ameerika Ühendriikides Minneapolises 2020. aasta mais, on komisjon jätkanud rassismi ja rassilise diskrimineerimise avalikku rõhutamist ja hukkamõistmist, korraldades muu hulgas kõrgetasemelisi poliitilisi üritusi ja tähistades mälestuspäevi.
2023. aasta novembris korraldas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga konverentsi teemal „Rassismivastane võitlus Euroopa Liidus: Aafrika päritolu inimesed – tunnustamine, õiglus ja areng“, mis lähtub ÜRO rahvusvahelise Aafrika päritolu inimeste aastakümnest (2015–2024) 41 ning 2001. aasta Durbani deklaratsioonist ja tegevuskavast.
5. detsembril 2023 tähistasid komisjon ja Euroopa Parlament ühiselt Euroopa orjuse kaotamise päeva. Üritusel keskenduti rassismi ajalooliste juurte rõhutamisele ning kolonialismi ja orjastamise pärandiga võitlemise algatuste väljakujundamisele.
Komisjon tõi ka välja, kui oluline on ajalooline mälu kaasamise ja mõistmise soodustamisel, stereotüüpide vastu võitlemisel ning teadlikkuse suurendamisel. Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames on komisjon toetanud projekte, millega uuritakse Euroopa ajaloolise mälu osana kolonialismi pärandit nii ELis kui ka väljaspool seda.
Õiged andmed teadlike poliitiliste valikute tegemiseks
Mõnes liikmesriigis ei ole etnilise päritolu kohta andmete kogumine lubatud, kuna teised teevad jõupingutusi, et selliseid andmeid koguda, kasutades selleks näiteks kogukonnapõhiste organisatsioonide abi. Ka juhul, kui liikmesriigis kogutakse võrdõiguslikkuse kohta andmeid, on neid raske teistega võrrelda.
Ent just andmeid on vaja nii rassismi ja diskrimineerimise struktuursete aspektide kui ka subjektiivsete kogemuste kajastamiseks. Rassismivastase tegevuskava (2020–2025) kaudu on komisjon julgustanud liikmesriike ühtlustama võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumist, sest see on seni olnud rassilise ja etnilise päritolu puhul ebaühtlane. Edasi tegeles küsimusega võrdõiguslikkuse andmete allrühm, kelle tegevuse põhjal esitas komisjon suunise rassilisel või etnilisel päritolul põhinevate võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise ja kasutamise kohta 42 .
Eurostat on algatanud võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise statistika rakkerühma loomise, 43 et teha koostööd liikmesriikide, peamiste kasutajate ja muude andmetootjatega ja saada sel viisil võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise kohta terviklikumat ja võrreldavamat statistikat. Rakkerühm peaks töötama välja suunised ja soovitused võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise statistika võrreldavuse parandamiseks liikmesriikides, panema ette meetodeid ja parimaid tavasid, mille abil laiendada andmete kogumist ja hõlmata erisuguseid diskrimineerimisohus olevaid rühmi, tegema koostöös teiste andmetootjatega kindlaks andmete vastastikuse täiendavuse alad ja edendama vastastikkust koordineerimist. Rakkerühma püüab viia oma töö lõpule 2026. aasta lõpuks.
3.2. Tulemuste saavutamise raamistik – ELi vahendite täielik rakendamine
Tegevus kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil
Rassismivastane võitlus kuulub ELi jagatud vastutuse alale ja nõuab ühiseid jõupingutusi liikmesriikidega. Seepärast on komisjon julgustanud kõiki liikmesriike võtma vastu rassismi ja rassilist diskrimineerimist käsitlevaid riiklikke tegevuskavasid ning andnud suuniseid nende toetamiseks selles protsessis. Kohustust võtta vastu spetsiaalsed riiklikud rassismivastased tegevuskavad on rõhutatud 2022. aasta märtsis vastu võetud nõukogu järeldustes rassismi- ja antisemitismivastase võitluse kohta 44 .
Riiklikud tegevuskavad
Käesoleva aruande aluseks olnud konsultatsioonides selgus, et rassismivastase võitluse jaoks on vaja spetsiaalseid riiklikke tegevuskavasid, mida tuleks välja töötada ja rakendada kõigis liikmesriikides. Need aitaksid kujundada välja tervikliku riikliku poliitjoone rassilise võrdõiguslikkuse edendamiseks 45 ja annaksid märku, et liikmesriigid on asunud otsustavalt rassilise diskrimineerimisega seotud probleeme lahendama 46 . Samuti aitaksid need liikmesriikidel rakendada asjakohaseid rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi.
Juba 11 liikmesriiki – Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Malta, Portugal, Soome ja Rootsi – on spetsiaalse riikliku rassismivastase tegevuskava vastu võtnud ning Taani, Itaalia, Luksemburg, Ungari ja Austria on asunud oma tegevuskava ette valmistama. Tšehhi, Taani, Eesti, Horvaatia, Leedu, Luksemburg, Ungari, Austria, Rumeenia ja Slovakkia on lisanud rassismivastased meetmed muudesse, nt inimõiguste ja sotsiaalse integratsiooni valdkonna riiklikesse tegevuskavadesse 47 .
Liikmesriikidega peetud konsultatsioonid on toonud rassismivastase poliitika kujundamisel ja selle rakendamisel päevavalgele mitmeid kitsaskohti. Enamikus liikmesriikides ei ole riiklike tegevuskavade rakendamiseks eraldi eelarvet eraldatud. Mõnes liikmesriigis rahastavad riikliku tegevuskava meetmeid ministeeriumid vastavalt oma tegevusalale või projektide rahastamise kaudu ning seda viivad ellu valitsusvälised institutsioonid. Kuigi enamik liikmesriike näib olevat kaasanud koordineerimis-, konsultatsiooni- ja nõustamismehhanismidesse mitmeid eri sidusrühmi, jääb ebaselgeks, mil määral on nad taganud mõjutatud kogukondade ja nende esindajate osalemise.
Liikmesriigid ei ole olnud rassilise ja etnilise päritolu kohta andmete kogumisel järjekindlad ning on kasutanud oma tegevuskava ja selles käsitletava teemaderingi väljatöötamisel ebaühtlasi andmeid. Ka tegevuskavade rakendamise järelevalves on andmete kasutamine olnud ebaühtlane.
See, kuidas struktuurse rassismi mõistest aru saadakse ja kuidas seda tõlgendatakse, on liikmesriigiti erinev, mistõttu on enamik neist võtnud üsna killustatud meetmeid, kusjuures mõnes liikmesriigis puuduvad struktuurset rassismi ohjeldavad sätted üldse. Sama kehtib ka intersektsionalistliku lähenemisviisi kohaldamise kohta rassismivastases võitluses. Intersektsionalistliku käsitluse kohaldamisel peetakse selle tuumaks enamasti soolist diskrimineerimist. Komisjon jätkab tööd liikmesriikidega, et arendada välja struktuurse rassismi tõkestamise meetodid, ning on volitanud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) töötama välja asjakohased näitajad.
Konsultatsiooniprotsessi käigus rõhutasid kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teised sidusrühmad rassismivastase tegevuskava asjakohasust rändajate ja pagulaste probleemide lahendamisel. Rassism ja ksenofoobia kujutavad endast rändajate ühiskonda kaasamisel lisatakistust, mistõttu tuleb käsitleda rändajatevastaseid meeleolusid riikliku rassismivastase tegevuskava osana.
Liikmesriikide abistamiseks moodustas komisjon ELi rassismivastase tegevuskava riikliku rakendamise allrühma, mis koondab liikmesriikide eksperte ning vaenukõne ja vaenukuritegude vastase võitluse kõrgetasemelise töörühma 48 ning mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemelise töörühma 49 vaatlejaid 50 . Allrühm töötab välja poliitikavahendid, millega aidata riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi kõigis etappides tegevuskava rakendamisele kaasa. Samuti korraldab see mitmeid sidusrühmi kaasavaid kohtumisi, et jagada rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimeste olukorra parandamise kohta häid tavasid ja pidada arutelusid. Lisaks tegeleb allrühm oluliste päevakajaliste küsimustega, sealhulgas moslemivastase vaenu sagenemisega.
Tihedas koostöös komisjoni ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga avaldas allrühm 2021. aastal ühised juhtpõhimõtted rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastaste riiklike tegevuskavade jaoks 51 . 2022. aastal koostas allrühm ühiste juhtpõhimõtete elluviimise kontrollnimekirja ja aruandlusvahendi riikliku rassismivastase tegevuskava rakendamise kohta 52 . Liikmesriigid on kahes eespool nimetatud kõrgetasemelises töörühmas mõlemad poliitikavahendid heaks kiitnud 53 .
Lisaks on komisjon kogunud rassismivastase võitluse riikliku tegevuskava protsesside ja meetmete kohta liikmesriikide paljulubavaid tavasid ja kavatseb need avaldada.
Piirkondliku ja kohaliku tasandi mobiliseerimine sisulise mõju saavutamiseks kohapeal
Komisjon rahastab Euroopa linnade rassismivastast koalitsiooni (ECCAR), kus jagatakse kogemusi, et parandada rassismi, diskrimineerimise ja ksenofoobia vastu võitlemise poliitikat. Euroopa linnade rassismivastase koalitsiooni tegevus toetab rassismivastase tegevuskava rakendamist kohalikul tasandil.
Euroopa linnaarengu algatus, mida haldab komisjon kaudse eelarve täitmise kaudu, on kooskõlas ELi võrdõiguslikkuse linnade partnerluse linnaplaneerimise tegevuskavaga 54 . Selle 2024. aastal käivitatud partnerluse eesmärk on töötada välja terviklikud ja kaasavad lähenemisviisid võrdõiguslikkuse edendamiseks linnapiirkonnas.
Linnadel ja piirkondadel on oluline osa ka kodanike jaoks kaasava keskkonna loomisel. Oma jõupingutuste ja kohustuste rõhutamiseks kuulutas komisjon 2022. aastal välja Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse pealinna auhinna, 55 mille andmisel arvestatakse kõiki diskrimineerimise aluseid: sugu, rassilist ja etnilist päritolu, usutunnistust ja veendumusi, puuet, vanust, seksuaalset sättumust ja intersektsionaalsust.
Töö erasektoriga
Alates 2020. aastast on EL suurendanud mitmekesisuse kuu algatuse 56 abil teadlikkust mitmekesisuse ja kaasatuse tähtsusest töökohal ja laiemalt ühiskonnas. Näiteks 2021. aastal keskenduti ELi mitmekesisuse kuu algatuse raames rassilisele ja etnilisele mitmekesisusele töökohal ning sellele, miks see on ettevõtjate jaoks oluline. 2023. aastal käivitas Euroopa Komisjon ELi mitmekesisuse kuu raames avaliku ja erasektori tööandjatele ja organisatsioonidele ELi mitmekesisuse enesehindamisvahendi 57 .
Et suurendada teadlikkust rassismivastasest võitlusest ELis ja teha koostööd tööandjatega, korraldas ELi mitmekesisuse hartade platvorm 2021. aasta novembris virtuaalse ümarlaua „Fookuses rassism: ELi rassismivastane tegevuskava ja selle mõju“. Sellele järgnes 2023. aasta mais seminar teemal „Kuidas ehitada üles rassismivastast ja usuliselt kaasavat organisatsiooni?“.
Peavoolustamine
Komisjon on laiendanud rassismivastase võitluse kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning kutsunud liikmesriike üles hindama oma algatusi rassismivastase võitluse vaatenurgast ja lisama kõikidesse poliitikavaldkondadesse rassismivastaseid meetmeid. See tähendab, et liikmesriigid peaksid kohaldatavate normide ja menetluste juures, aga samuti oma hoiakutes ja käitumises võtma arvesse võimalikke teadlikke ja teadvustamata diskrimineerimismustreid ja kallutatust.
Komisjoni rassismivastase poliitika institutsionaliseerimise, sidususe ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ja toetamiseks on vaja luua asjaomased struktuurid.
Selle eest, et ELi rassismivastase tegevuskava eesmärgid kajastuksid kõigis ELi poliitikavaldkondades, kannab muu hulgas jätkuvalt hoolt komisjoni võrdõiguslikkuse rakkerühm, 58 kuhu kuuluvad kõigi komisjoni peadirektoraatide ja Euroopa välisteenistuse esindajad (tuntud kui võrdõiguslikkuse koordinaatorid). Rakkerühm on aidanud järjepidevalt lõimida poliitikaalgatustesse ja komisjoni sisemeetmetesse võrdõiguslikkuse kriteeriumeid, nagu rassiline ja etniline päritolu. Eri võrdõiguslikkuse kriteeriumite koondamine ühtse lähenemisviisi alla on ühtlasi sillutanud poliitikakujunduses ja õigusloomes teed intersektsionaalsuse järgmisele.
Rassismivastase võitluse lõimimisest ELi poliitikasse võib tuua järgmisi näiteid
Lapse õigused – 24. märtsil 2021. aastal vastu võetud ELi lapse õiguste strateegias 59 ja komisjoni soovituses integreeritud lastekaitsesüsteemide kohta 60 julgustatakse liikmesriike oma lastekaitsesüsteeme tugevdama ja edasi arendama, muutes need lõimitumaks ja kaasavamaks, et võtta paremini arvesse igat liiki vägivalla eest kaitset vajavate laste erisuguseid vajadusi. Muu hulgas juhitakse soovituses tähelepanu sellele, et ühiskonna võrdõiguslikkuse ja kaasatuse edendamine võib aidata ennetada vägivalda.
Transport – komisjon on loonud transpordivaldkonna mitmekesisuse saadikute võrgustiku, mille abil aidata kaasa oma tegevusele võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamisel transpordisektoris, järgides kestliku ja aruka liikuvuse strateegia 61 eesmärke. Võrgustiku eesmärgiks on suurendada teadlikkust meetmetest, algatustest ja tegevustest, mis edendavad transpordis võrdsust, mitmekesisust ja kaasatust, seda nii transporditöötajate kui ka kasutajate seas, ning edendada selliste meetmete, algatuste ja tegevuste elluviimist 62 . Komisjon on välja töötanud praktilise käsiraamatu liikuvuse ja transpordi valdkonnas võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta, 63 et aidata töötajatel süvalaiendada võrdõiguslikkust oma igapäevatöös ning seega täita oma kohustust edendada võrdõiguslikkust ja võidelda diskrimineerimise vastu.
Teadusuuringud ja innovatsioon – 2021. aasta Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni paktis, 64 mis on uue Euroopa teadusruumi 65 üks alustalasid, kinnitatakse selgelt võrdseid võimalusi ja kaasatust kui põhiväärtusi ja tegevuspõhimõtteid ning rõhutatakse ühismeetmete prioriteedina ebavõrdsuse, sealhulgas rassilise ja etnilise päritoluga seotud ebavõrdsuse kaotamist. 2023. aastal võeti nõukogu soovitusega, mis käsitleb Euroopa raamistikku andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamiseks ja nende Euroopas hoidmiseks, 66 kasutusele Euroopa teadlaste harta, 67 mille üheks aluspõhimõtteks on mitmekesisuse väärtustamine, et aidata omalt poolt kaasa ebavõrdsuse kaotamisele. Hartas rõhutatakse, kui oluline on pöörata võitluses diskrimineerimise vastu tähelepanu diskrimineerimise kõigile alustele, sealhulgas rassilisele ja etnilisele päritolule, ning tõstetakse esile vajadust teadvustada ja leevendada teadvustamata kallutatust töölevõtmisel, edutamisel ja töötulemuste hindamisel.
ELi rahaliste vahendite kasutuselevõtt
Rassismi ja diskrimineerimise vastast võitlust edendavaid projekte saab rahastada eri ELi programmide alusel. Sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid antakse ELi kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist, 68 mille eesmärkide hulka kuulub võidelda ühiskonna kõigil tasanditel diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja rändajatevastase sallimatuse vastu ja ennetada nende nähtuste esilekerkimist, sealhulgas sel teel, et suurendatakse usaldust üksikisikute, kogukondade ja riiklike ametiasutuste vahel. 2023. aastal kehtestati programmi jaoks edukalt uus prioriteet, mis puudutab rännet, dekoloniseerimist ja Euroopa ühiskondade mitmekultuurilisust.
Ajavahemikul 2021–2027 saavad liikmesriigid kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, 69 millest rahastada jõupingutusi sotsiaalse kaasatuse edendamiseks, et soodustada tõrjutud rühmade, näiteks romade ja rändetaustaga inimeste võrdset juurdepääsu tavateenustele.
Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetatakse taristu arendamist, seadmeid ja juurdepääsu tavateenustele tööhõive, tervishoiu, sotsiaalhoolekande, segregatsioonivaba eluaseme ja hariduse vallas. Need investeeringud peaksid jõudma ka tõrjutud rühmadeni, sealhulgas romade ja rändetaustaga inimesteni, ning kavandada tuleks sihtotstarbelisi meetmeid, millega edendada nende juurdepääsu üldisele segregatsioonivabale taristule ja segregatsioonivabadele teenustele.
2021. aastal avaldas komisjon ajakohastatud töövahendi ELi vahendite kasutamiseks rändetaustaga inimeste lõimimisel ajavahemikuks 2021–2027, 70 millega edendada ELi vahendite, eelkõige ERFi, ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) täiendavat kasutamist.
Taaste- ja vastupidavusrahastust 71 toetatakse reforme ja investeeringuid, millega parandada eri haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste võrdseid võimalusi ja kaasamist. Näiteks sallimatuse ja diskrimineerimise vastu aitab taaste- ja vastupidavusrahastu liikmesriikidel võidelda sel teel, et sellest saab rahastada vähemusrühmadesse kuuluvate noorte (nt romad Bulgaarias ja Kreekas) isiklikku arengut, haridus- ja päevahoiuvõimaluste loomist märkimisväärse roma elanikkonnaga kogukondades ning kutseharidusele juurdepääsu ja lapsevanemate tööturule lõimimist (nt Rumeenia, Slovakkia).
Rassismi, diskrimineerimise ja ksenofoobia vastu võitlemise algatusi rahastatakse ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammist „Euroopa horisont“, 72 millest toetatakse teadusuuringuid ja projekte, mis edendavad kaasavust, sallivust ja demokraatlikke väärtusi ja tegelevad rassismi kui tsiviiljulgeoleku küsimusega. Eelkõige toimub rahastamine kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna teemavaldkonna ning digivaldkonna, tööstuse ja kosmose teemavaldkonna alusel, millest esimest rakendatakse rassilise, etnilise ja usulise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks ja teist tehisintellekti soolise, rassilise ja muud laadi kallutatuse ärahoidmiseks. Ühiskonna tsiviiljulgeoleku teemavaldkonnast rahastatakse näiteks teadusuuringuid, mis käsitlevad võitlust interneti hasartmängukultuuri kuritarvitamise vastu äärmuslaste poolt ja võitlust vaenukõne vastu.
2021. aastal kehtestati programmi „Erasmus+“ 73 ja Euroopa solidaarsuskorpuse 74 esimene kaasamismeetmete raamistik ning kaasamis- ja mitmekesisuse strateegia, millega hõlbustada vähemate võimalustega inimeste juurdepääsu. Haridus- ja noortevaldkonna projektide kõrval edendatakse programmi „Erasmus+“ spordimeetmetega sotsiaalset kaasatust ja võrdsust spordis ja spordi kaudu. Sellest hoolimata on rassism ja vaenukõne spordis alates tipust kuni rohujuure tasandini endiselt probleemiks. Seepärast kaasrahastab Euroopa Komisjon koos Euroopa Nõukoguga projekti „Võitlus vaenukõnega spordis“.
Rassismi ja diskrimineerimise küsimusega tegelevad projektid on rahastamiskõlblikud ka programmi „Loov Euroopa“ 75 prioriteedi „Kaasamine“ alusel, mille eesmärgiks on tugevdada ühiskonda ning parandada vähemustesse ja sotsiaalselt tõrjutud rühmadesse kuuluvate inimeste sotsiaalset kaasatust kultuuris ja kultuuri kaudu.
Tehnilise toe instrumendiga 76 toetatakse haavatavaid rühmi ja suurendatakse haldusasutuste suutlikkust tegeleda võrdõiguslikkusega seotud probleemidega, mis aitab võidelda rassismi ja diskrimineerimise vastu. Näiteks rahastatakse Eestis, Portugalis ja Maltal ohvriabiprojekte, millega rakendada meetmeid kuriteoohvrite, sealhulgas rassiliselt motiveeritud vaenukuritegude ohvrite paremaks kaitsmiseks.
Alates 2024. aastast toetatakse tehnilise toe instrumendist Belgia, Portugali ja Soome võrdõiguslikkust edendavaid asutusi tehisintellekti lahenduste väljatöötamisel, järelevalvel ja kasutuselevõtmisel ning tehisintellekti mõju hindamisel võrdõiguslikkuse seisukohast kooskõlas ELi tehisintellekti määrusega.
Võitlus rassismi ja diskrimineerimise vastu välispoliitikas
Rassism on ülemaailmne probleem, mistõttu peavad ELis ja väljaspool ELi rassismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks võetavad meetmed olema sidusad ja üksteist vastastikku tugevdama. Sidusate rassismi tõkestamise põhimõtete väljatöötamiseks ja tugevate rahvusvaheliste liitude tagamiseks teeb komisjon tihedat koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon ja OECD 77 . Ülemaailmsel, piirkondlikul ja riigi tasandil on ELi rassismi ennetamise, selle vastu võitlemise ja selle väljajuurimise jõupingutustele jätkuvalt aluseks rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise rahvusvaheline konventsioon (ICERD). Mitmepoolsetel foorumitel ning partnerriikidega peetavas poliitilises ja inimõigustealases dialoogis toetab EL jätkuvalt rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise rahvusvahelise konventsiooni ülemaailmset ratifitseerimist ning selle täielikku ja tõhusat rakendamist.
Nagu on kajastatud ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas, 78 on välistegevuses ELi inimõigustealase poliitika peamiseks prioriteediks võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu, sealhulgas võitlus rassismi vastu. 2022. aasta septembris korraldasid Euroopa välisteenistus ja komisjoni talitused koos mitmepoolsete delegatsioonide kolleegidega veebiürituse 79 selle kohta, kuidas muuta ELi tegevus rassismi vastu võitlemisel tulemuslikumaks ja nähtavamaks ja milliseid raskusi sel teel võib ette tulla. Samuti oli eesmärgiks tugevdada Euroopa välisteenistuse ja mitmepoolsete delegatsioonide koostööd komisjoniga, et tagada rassismivastase võitluse tõhus käsitlemine mitmepoolsetel foorumitel.
Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ 80 toetatakse meetmeid, millega võidelda rassismi kõigi vormide vastu, rakendades selleks üldisi inimõigus-, võrdõiguslikkus- ja mittediskrimineerimis-, valitsemistava- ja õigusalaseid programme. Paljudes riikides on rassismi ennetamine ja sellele reageerimine ka inimõigustealase dialoogi osaks ja seda jälgitakse korrapäraselt. Piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil on kättesaadavad naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö vahendid, millega tugevdada kodanikuühiskonna suutlikkust rassismile reageerida. 2023. aastal eraldas komisjon rahalisi vahendeid üleilmsetele projektidele, mis võitlevad diskrimineerimise ja rassismi eri vormide vastu, sealhulgas 5,5 miljonit eurot usu- ja veendumusvabaduse toetamiseks kogu maailmas.
3.3. ELi positiivsed meetmed – kuulamine ja tegutsemine
Kaasavad demokraatiad
Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimõiguste kaitsjad peaksid saama juurdepääsetavuse, läbipaistvuse ja kaasatuse põhimõtete kohaselt päriselt panustada avalikku poliitilisse otsustusprotsessi, mis aga nõuab asjakohast taristut, suutlikkust ja ressursse. Demokraatia kaitse paketi raames vastu võetud soovituses kodanikuosaluse kohta 81 julgustas komisjon liikmesriike edendama kodanikuühiskonna tegelikku osalemist projektide igas etapis alates kavandamisest kuni rakendamiseni ning arendama kodanike jaoks kõigil valitsustasanditel välja sisukad osalusviisid ning toetama nende rakendamist, eraldades muu hulgas asjakohast rahastust. Kodanikuosaluse soovitus on eriti asjakohane rassismivastaste kodanikuorganisatsioonidega tehtava koostöö seisukohast.
Uued struktuurid kuulamiseks ja õppimiseks: alaline teabevahetuse raamistik
2021. aastal nimetas komisjon ametisse oma esimese rassismivastase võitluse koordinaatori, 82 kelle ülesandeks on tagada rassismivastase tegevuskava elluviimine ja järelevalve selle üle, hõlbustada rassismivastaste meetmete süvalaiendamist ja tegutseda komisjoni rassismivastase võitluse keskse kontaktpunktina. Koordinaator hakkab tegema tihedat koostööd moslemivastase vaenu vastu võitlemise koordinaatori ja antisemitismi vastu võitlemise ja juudi eluviisi edendamise koordinaatoriga ning romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist koordineeriva meeskonnaga. Rassismivastase võitluse koordinaatori määramine aitas parandada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kogukonnapõhiste organisatsioonide koostööd.
Et kaasata inimesi, kes on ise rassismi ja rassilise diskrimineerimisega kokku puutunud, ja õppida nende kogemusest ning suurendada rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimesi esindavate kodanikuühiskonna organisatsioonide osalust, lõi komisjon 2021. aasta juunis alalise rassismivastase kodanikuühiskonna foorumi 83 . Foorumiga on konsulteeritud ka rassismivastaste riiklike tegevuskavade ühiste juhtpõhimõtete ning kontrollnimekirja ja aruandlusvahendi üle.
Nagu on kuulutatud välja rassismivastases tegevuskavas, korraldas komisjon 2021. aastal Euroopa rassismivastase tippkohtumise, milles osalesid tihedalt kodanikuühiskond ja võrdõiguslikkust edendavad asutused. 2022. aastal korraldas Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Parlamendi rassismivastase võitluse ja mitmekesisuse laiendatud töörühmaga ning Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoniga teise Euroopa rassismivastase tippkohtumise. Tippkohtumisel tähistati rahvusvahelist rassilise diskrimineerimise kaotamise päeva ning keskenduti rassismi- ja rassilise diskrimineerimise vastaste riiklike tegevuskavade ettevalmistamisele ja vastuvõtmisele ning rassilisest ja etnilisest vähemusest noorte osalemisele rassismi- ja diskrimineerimisvastases võitluses.
Kuigi kodanikuühiskonna sidusrühmad avalikus konsultatsioonis alalise foorumi loomist tervitasid, pidasid nad vajalikuks võtta täiendavaid meetmeid, et tagada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi turvalisus ja kaasavus kõigi kogukondade ja vähemuste jaoks.
Rassismivastase võitluse koordinaator teeb tihedat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja liikmesriikidega, toetades riiklike rassismivastaste tegevuskavade vastuvõtmist. Rassismivastase võitluse koordinaator teeb poliitiliste lahenduste asjakohasemaks muutmiseks koostööd ka institutsioonide ja muude sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa Parlamendi, võrdõiguslikkust edendavate asutuste, akadeemiliste ringkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
4. ELi enda inimressursid
ELi rassismivastases tegevuskavas on rõhutatud, et Euroopa Komisjon on tööandjana võtnud kohustuse näidata eeskuju ja tagada selle, et tema töötajaskond esindab Euroopa elanikkonna mitmekesisust. Samuti pööratakse selles tähelepanu kaasavale töökultuurile, et kõik saaksid jõudsalt areneda ja saavutada oma täieliku potentsiaali, olenemata isiku taustast või eripärast. 2020. aastal asutas komisjon personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadis mitmekesisuse ja kaasamise büroo, 84 mille ülesandeks on jälgida asjakohaste algatuste väljatöötamist ja rakendamist. Alustuseks korraldati 2021. aasta märtsis ulatuslik töötajate mitmekesisuse ja kaasamise uuring 85 . Uuringu tulemusi kasutati 2022. aastal vastu võetud komisjoni uue personalistrateegia koostamisel ning ajakohastatud mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskava (2023–2024) 86 väljatöötamiseks vajaliku tõendibaasi loomisel.
Mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskavas, mida komisjon on hoogsalt rakendama asunud, on peamisteks tahkudeks valdkonnaülesed juhtide toetamise meetmed, struktureeritud õppe- ja arenguprogramm, teadlikkuse suurendamise meetmed, teabevahetus ning andmekogumise parandamine ja võrdlusuuringud. Lisaks sisaldab tegevuskava sihtmeetmeid kindlate töötajarühmade toetamiseks. Näiteks korraldab mitmekesisuse ja kaasamise büroo töötajatele siseüritusi ja teadlikkuse suurendamise üritusi, millega tähistada rahvusvahelist rassilise diskrimineerimise kaotamise päeva, keskendudes töötajate kogemustele töökohal esineva rassismiga. Samuti on büroo teinud tihedat koostööd 2021. aastal loodud ELi töötajate ühendusega Diversité Europe, mis esindab rassilise ja etnilise vähemuse taustaga töötajate huve ja muresid.
Komisjon on edendanud mitmekesisust ka oma praktikaprogrammis: 2022. aasta septembris avaldas komisjon oma veebisaidil praktika mitmekesisuse ja kaasamise strateegia, 87 milles keskenduti nii teavitustegevusele kui ka valikukriteeriumite läbivaatamisele, et laiendada programmi atraktiivsust ja muuta see alaesindatud rühmadele kättesaadavamaks.
2023. aastal uuendas komisjon ka oma ahistamisvastase võitluse poliitikat ja lõi uue ametikoha (usaldusküsimuste peanõunik), kelle ülesandeks on jälgida ahistamisvastase poliitika rakendamist ja edasiarendamist komisjonis. Uute arusaamade järgi võib diskrimineerimine väljenduda ka ahistamises.
Et meelitada ELi avalikku teenistusse rohkem talente, esitas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) 2020. aastal koostööettepaneku kõigile ELi mitmekesisusega tegelevatele organisatsioonidele, kutsudes neid üles ühinema ajakohastatava partnerorganisatsioonide andmebaasiga. Seepeale viis EPSO läbi kaks võrdsuse ja mitmekesisuse uuringut, et koguda andmeid kandidaatide ringi mitmekesisuse kohta, ning koostas 2022. aasta mais võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse tegevuskava, millega suurendatakse eri taustaga kandidaatide leidmiseks teavitustegevust. Samal ajal asus EPSO suhtlusesse organisatsioonidega, kes esindavad rassilise ja etnilise vähemuse taustaga inimesi, et teha kindlaks takistused, mis neid ELi tööturul kandideerimast eemal hoiavad 88 .
5. Kokkuvõte
Sidusrühmad on avaldanud suurt heameelt ELi esimese rassismivastase tegevuskava vastuvõtmise üle, märkides, et selle kiiluvees on ka liikmesriigid asunud oma rassismivastaseid tegevuskavasid koostama ja pidama arutelu rassismi vastu võitlemise kõigi, sealhulgas struktuursete vormide üle.
ELi tegevuskavas innustati liikmesriike töötama välja oma riiklikke rassismivastaseid tegevuskavasid ja neid rakendama. Tänu hästi käivitunud koostööle ühelt poolt komisjoni ja liikmesriikide vahel ja teiselt pool komisjoni vahendusel liikmesriikide vahel isekeskis on olnud hõlpsam jõuda ühiste poliitikavahendite, paljutõotavate tavade vahetamise ja vastastikuse õppimise kaudu ühise metoodikani.
Riiklike tegevuskavade vastuvõtmisel ja rakendamisel edendavad liikmesriigid mõjutatud kogukondade sisulist osalemist, tunnistavad rassismi struktuurset iseloomu ja võitlevad selle vastu, võtavad arvesse intersektsionalistlikku perspektiivi ning eraldavad piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil rassismi vastu võitlemiseks tehtavate jõupingutuste kestlikkus ja järjepidevus.
Alates tegevuskava vastuvõtmisest on aset leidnud mitmeid kriise, mis on toonud kaasa rassismi, ksenofoobia ja eri rühmade vastase vaenu suurenemise. Ehkki andmed on napid, näitavad need isikuvastase ja struktuurse rassismi laia levikut veel tänapäevalgi. Ka sidusrühmad kinnitavad, et rassismi käes kannatavate inimeste olukord ei ole paranenud. Et edendada rassismist, diskrimineerimisest ja ebavõrdsusest vaba ühiskonda, peab komisjon koostöös liikmesriikide ja muude asjakohaste sidusrühmadega hoogustama igat liiki rassismi vastu võitlemisel tehtavaid jõupingutusi.
Et heita valgust rassistlikele ja diskrimineerivatele mustritele ja struktuuridele, on vaja koguda võrdõiguslikkuse ning rassilist ja etnilist päritolu puudutavate näitajate kohta usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid. Seetõttu tuleks liikmesriikidel võrdõiguslikkust puudutavate andmete kogumist kõigil valitsustasanditel veelgi parandada ja kutsuda kõiki sidusrühmi üles tegema võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist puudutavate andmete kogumisel koostööd, pidades silmas, et tundlike andmete kogumise suhtes on kehtestatud kaitsemeetmed ja selliseid andmeid võib koguda üksnes rassilisest ja etnilisest diskrimineerimisest puudutatud inimeste olukorra parandamise huvides.
Komisjon jätkab koostööd CEPOLi, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex), et töötada välja ja pakkuda õiguskaitseametnikele teadvustamata eelarvamuste alast koolitust, ning teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, et toetada riiklikke jõupingutusi õiglase ja mittediskrimineeriva politseitöö tagamiseks.
Seni tehtud edusammudest lähtudes peavad EL ja selle liikmesriigid jätkama püüdlusi jõuda tegevuskava täieliku rakendamiseni. Praeguseks saavutatud hoogu tuleb hoida ning jätkata tulemuslikuks osutunud poliitika, tavade ja algatuste arendamist, võttes arvesse rassilise diskrimineerimise paigutist teravnemist.
Rassismivastane võitlus nõuab otsusekindlust ja pikaajalist pühendumist. Jätkunud on edusammud rassismivastase võitluse süvalaiendamisel eri poliitikavaldkondadesse ning rassismivastase võitluse jaoks spetsiaalsete struktuuride ja mehhanismide loomisel. Rassismivastases tegevuskavas on rõhutatud, kui oluline on tihe koostöö komisjoni ja kõigi sidusrühmade vahel. Selles vallas on andnud väga olulise panuse korrapärane dialoog kodanikuühiskonnaga. Tänu kodanikuühiskonna sisulisele kaasamisele on komisjon saanud rassismivastases võitluses esirinnas olevatelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt hindamatuid teadmisi.
Nagu on märgitud komisjoni uue, 2024.–2029. aasta ametiaja poliitilistes suunistes, on komisjon jätkuvalt ja kindlalt pühendunud rassismist, diskrimineerimisest ja ebavõrdsusest vaba ühiskonna edendamisele ning toetab liikmesriikide jõupingutusi oma rassismivastase strateegia edendamisel, et saavutada võrdõiguslikkuse liit, kus igaühel on võrdsed võimalused.
Käesolevas aruandes kasutatakse mõisteid „rassiline päritolu“ ja „etniline päritolu“ kooskõlas ELi rassismivastase tegevuskavaga ning ELi ja rahvusvahelise õigusterminoloogiaga. Komisjon jagab levinud arusaama, et nn rassid põhinevad üksnes sotsiaalselt konstrueeritud ideel, ning heidab kõrvale bioloogilise rassi mõiste. Kuna mõiste „rass“ puhul ei tule alati välja rassistamise sotsiaalne loomus, võtab komisjon aluseks Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjonis (ECRI) kasutusele võetud rassistamise kontseptsiooni ning on seisukohal, et rassismi kui ühiskonnaprobleemi olemust kajastaks täpsemalt mõiste „rassistatud rühmad“.
Euroopa Nõukogu juurde loodud Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni kohaselt tähendab rassism uskumust, et „sellised alused nagu rass, nahavärv, keel, usk, rahvus ja riiklik või etniline päritolu õigustavad isiku või isikute rühma suhtes põlglikku või üleolevat suhtumist“. Vt üldsoovitus nr 7.
Käesoleva aruande koostamisele on aidanud kaasa arutelud ja konsultatsioonid liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Muu hulgas on tehtud tagasisidekorje ja sihtotstarbeline konsultatsioon sidusrühmadega ning saadetud liikmesriikidele kaks küsimustikku. Aruanne tugineb ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) kogutud andmetele ja Eurobaromeetri diskrimineerimisalasele eriuuringule.
Teatis „Vaenule pole kohta: Euroopa seisab ühiselt vastu vihkamisele“
Aruanne rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi rakendamise kohta
Rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv : uuring võimalike lünkade kohta
Direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta tööhõive valdkonnas , direktiiv võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta rassilise võrdõiguslikkuse valdkonnas
Detsembri rikkumismenetluste pakett , jaanuari rikkumismenetluste pakett , aprilli rikkumismenetluste pakett , märtsi rikkumismeetmete pakett.
Vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu.
ELi internetifoorum on ELi valitsustele, internetiettevõtetele ja teistele partneritele avatud koostöökeskkond, kus arutada ja lahendada probleeme, mis tulenevad pahatahtlikust või ebaseaduslikust veebisisust. Euroopa Liidu internetifoorum (EUIF)
Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik koondab esmatasandi spetsialiste kogu Euroopast, võimaldades vahetada vägivaldse äärmusluse kõigi vormide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks vajalikke teadmisi ja vahetuid kogemusi ning ühtlustada lähenemisviise.
ELi käitumisjuhend internetis leviva vaenukõne vastu võitlemiseks.
Vt näiteks: COVID-19 kriisi mõju haavatavatele rühmadele ELis , COVID-19 mõju leibkondade sissetulekule ELis
Nõukogu soovitus romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta, 12. märts 2021.
„Võitlus haridustsükli kestel avalduvate diskrimineerimise eri vormide vastu“.
Vt näiteks: Exploring the Effects of the COVID-19 Pandemic on Mental Health and Well-Being of Migrant Populations in Europe (COVID-19 pandeemia mõju Euroopas elavate sisserändajate vaimsele tervisele ja heaolule), Emerging findings on the impact of COVID-19 on black and minority ethnic people (Uued järeldused COVID-19 mõju kohta mustanahalistele ja etnilistele vähemustele), Disparities in COVID-19 Outcomes by Race, Ethnicity, and Socioeconomic Status (Erinevused COVID-19 tulemustes rassi, etnilise kuuluvuse ja sotsiaalmajandusliku kuuluvuse alusel)
On tehtud metaanalüüs ja süstemaatiline uuring, milles rõhutatakse, et rassismil on tugev seos kehva tervisega, kusjuures eriti selge on see seos vaimse tervise ja vähem selge füüsilise tervise puhul. Rassilise diskrimineerimise negatiivset mõju vaimsele tervisele, eelkõige seoses meeleolu- ja psühhootiliste häirete ja uimastitarvitamisega, on näidanud mitmed uuringud. Schouler-Ocak jt (2021), Racism and mental health and the role of mental health professionals (Rassism ja vaimne tervis ja vaimse tervise spetsialistide ülesanded), teoses: European Psychiatry 64, lk 42–50.
George Floydi surmale järgnenud rassismivastased meeleavaldused
Rahvusvaheline Aafrika päritolu inimeste aastakümme (2015-2024) | UNESCO
Eurostati võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise statistika rakkerühma kohtumine
Nõukogu võttis vastu järeldused rassismi ja antisemitismi vastase võitluse kohta
ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo : rassismivastsed riiklikud tegevuskavad
Rassilise diskrimineerimise vastaste riiklike tegevuskavade väljatöötamine
Teave põhineb laiema konsultatsiooniprotsessi raames toimunud sihipärasel konsulteerimisel liikmesriikidega. Sidusrühmadega korraldatud konsultatsioonis ei osalenud Bulgaaria, Küpros ja Madalmaad, kuna Poola ja Sloveenia ei ole veel nimetanud allrühma riiklikke saadikud ega saanud seetõttu osaleda.
ELi rassismivastases tegevuskavas nimetatakse 15 liikmesriiki, kellel on oma riiklik tegevuskava. Nende instrumentide pealkirjad ja aspektid on siiski erinevad. Mõnda neist on selgelt nimetatud rassismivastaseks tegevuskavaks, kuid teistel on pisut erinev fookus ning kõiki neid ei saa pidada täiemahuliseks tegevuskavaks. Seega ei kajasta käesolevas teatises esitatav koguarv rassismivastaste tegevuskavade hetkeseisu täielikult. Kümne liikmesriigi üksikasjaliku olukorra kohta leiab analüüsi Euroopa Parlamendi korraldatud uuringust: Kaitse rassismi, ksenofoobia ja rassilise diskrimineerimise eest ning ELi rassismivastane tegevuskava .
Vaenukõne ja vaenukuritegude vastase võitluse kõrgetasemeline töörühm
Mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse kõrgetasemeline töörühm
Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa rassismi vastu võitlemise komisjon (Euroopa Nõukogu), Norra
Ühised juhtpõhimõtted rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastaste riiklike tegevuskavade jaoks
Ühised juhtpõhimõtted võeti vastu 2021. aasta detsembris ning kontrollnimekiri ja aruandlusvahend kinnitati 2022. aasta novembris.
ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa lastegarantii veebisait
Komisjoni soovitus integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise kohta
Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks
Eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+).
Töövahend ELi vahendite kasutamiseks rändetaustaga inimeste lõimimisel
Programm „Euroopa horisont“, mis on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm
ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) toetas oma Euroopa piirkondliku büroo kaudu komisjoni riiklike tegevuskavade ühiste juhtpõhimõtete väljatöötamisel.
ELi rassismivastase koordinaatori peamisi koostööpartnereid on olnud Euroopa Nõukogu juurde loodud rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon. ELi rassismivastase tegevuskava riikliku rakendamise allrühma liikmena on Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjon aidanud kaasa allrühma poliitikavahendite väljatöötamisele.
Allrühmas osaleb aktiivselt ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), kes töötab välja näitajaid, mis aitavad jälgida struktuurset rassismi hariduse, tööhõive, eluaseme ja õiguskaitse valdkonnas. Projekt on üks mitmest rassismivastasest projektist, mida rahastatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist.
ELi rassismivastane koordinaator on teinud koostööd erinevate inimõiguste mehhanismidega ja osalenud ÜRO algatustes, nagu ÜRO valitsustevaheline töörühm Durbani deklaratsiooni ja tegevusprogrammi tõhusaks rakendamiseks (töörühm) ning olnud seotud rahvusvahelise Aafrika päritolu inimeste aastakümne ja ümberkujundavate muutuste tegevuskavaga.
Euroopa välisteenistus – Strasbourg, Pariis, Viin, Genf ja New York
Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend „Globaalne Euroopa“
Alalise rassismivastase kodanikuühiskonna organisatsioonide foorumi liikmed
Mitmekesisuse ja kaasamise strateegia – Euroopa Komisjoni praktikakava