EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.3.2023
COM(2023) 140 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Venemaa agressioonisõja eest Ukrainast põgenenud inimeste ajutine kaitse: olukord pärast esimest aastat
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,8.3.2023
COM(2023) 140 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Venemaa agressioonisõja eest Ukrainast põgenenud inimeste ajutine kaitse: olukord pärast esimest aastat
1.Sissejuhatus
24. veebruaril 2022 alustas Venemaa provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda Ukraina vastu. Euroopa Liit ja rahvusvaheline üldsus reageerisid sellele enneolematult ulatuslikult ja ühtselt. ELi reaktsiooni tuumaks oli liikmesriikide ühehäälne otsus võtta komisjoni ettepanekul kasutusele ajutise kaitse direktiiv 1 . Vaid nädal pärast sõja algust, 4. märtsil 2022, anti miljonitele Venemaa agressiooni eest põgenenud ukrainlastele kohe juurdepääs ELi tööturule ja tehti kättesaadavaks haridus- ja kutseõppe-, tervishoiu- ja majutusvõimalused. Lisaks direktiivi aktiveerimisele võeti 28. märtsil 2022 vastu 10-punktilise kava: Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmise tõhusamaks kooskõlastamiseks Euroopa tasandil“ 2 . Ajutist kaitset on juba pikendatud 2024. aasta märtsini.
Aasta pärast ajutise kaitse direktiivi käivitamist on sellest saanud märk, mis sümboliseerib liidu ühtsust ja solidaarsust Ukraina rahvaga, kes on olnud sunnitud astuma vastu enneolematutele kannatustele. Direktiiv, mis aktiveeriti esimest korda ajaloos, võimaldas pakkuda kohest kaitset ja vähendada samas formaalsused miinimumini. Lisaks põgenike kaitsele nähti neile direktiiviga ette terve rida ulatuslikke ja ühtlustatud õigusi, sealhulgas elamisõigus, sobiv majutus ning haridus- ja koolitusvõimalused, samuti võimalus saada arstiabi ja juurdepääs tööturule. Direktiivi aktiveerimisega anti paljude Euroopa perede ja kogukondade märkimisväärsele külalislahkusele juriidiline põhi. Praegu on ELis ajutise kaitse all ligikaudu neli miljonit inimest. Neist 47 % on naised ja üle kolmandiku lapsed, kelle kaitse on esmatähtis. Direktiivi rakendamine ei ole olnud probleemitu, kuid tänu ELi institutsioonide ja liikmesriikide jätkuvatele jõupingutustele täidab see edukalt oma eesmärki.
Käesolevas teatises tehakse kokkuvõte direktiivi rakendamise esimesest aastast, võttes aluseks teatise „Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmine: Euroopa ettevalmistamine vajaduste katmiseks“, 3 mis võeti vastu 23. märtsil 2022. Teatises tõstetakse esile, et kuigi Euroopa pinnale on jõudnud suurim rändevoog pärast Teist maailmasõda, on EL kogu ühiskonnana tegutsenud väga koordineeritult ja laiapõhjaliselt. Samuti määratakse selles kindlaks prioriteetsed valdkonnad, kus on vaja jätkata jõupingutusi direktiivis sätestatud õiguste tagamiseks.
Ühtlasi võetakse teatises vaatluse alla see, kuidas võtta edaspidi arvesse saadud õppetunde ning muuta EL kerksemaks, et olla paremini valmis tulevasteks väljakutseteks.
2.Ülevaade olukorrast
2023. aasta veebruari seisuga oli Ukrainast ja Moldovast ELi saabunud üle 16 miljoni inimese, kellest 14 miljonit on Ukraina kodanikud. ELi poolt ületati Ukraina ja Moldova suunal piiri rohkem kui 11 miljonil korral 4 .
Kõige rohkem oli saabujaid Venemaa agressiooni esimesel kuul, kui Ukrainast ja Moldovast saabus ELi keskmiselt 800 000 inimest nädalas ning mõnel puhul jõudis see arv 200 000 inimeseni päevas. Sellel on olnud suur mõju Ukraina piiriäärsetele liikmesriikidele. Pärast 2022. aasta aprilli stabiliseerus liiklus tasemel 240 000 inimest nädalas ning ELi ja Ukraina vaheliste piiriületuste arv jõudis tagasi sõja- ja pandeemiaeelsele tasemele.
Kokku on ELis registreeritud peaaegu 4 miljonit ajutise kaitse taotlust, millest üle 3 miljoni registreeriti 2022. aasta esimesel poolel. Alates 2022. aasta juunist on ajutise kaitse saanute arv mõningaste kõikumistega pidevalt vähenenud. 26. veebruari seisuga on Moldova Vabariigi territooriumil kokku 90 187 välisriigi kodanikku, kellest 84 038 on Ukraina kodanikud ja 44 751 alaealised.
2022. aasta lõpu seisuga olid peaaegu pooled praegustest ajutise kaitse saajatest (3,8 miljonit inimest) 5 paigutatud Saksamaale ja Poolasse, kellele järgnesid Tšehhi, Itaalia ja Hispaania. Elaniku kohta on ajutise kaitse saajaid kõige enam Eestis, Poolas ja Tšehhis. Enamik kaitse saanutest on Ukraina kodanikud, ehkki 2022. aasta lõpu seisuga oli lisaks neile ajutise kaitse saanud ligikaudu 70 000 muude kolmandate riikide kodanikku.
Venemaa agressiooni eest Ukrainast ELi põgenenud inimestest moodustavad enamuse täiskasvanud naised (47 %) ja lapsed (34 %). Ligikaudu 69 % põgenenud lastest olid alla 13-aastased ja 0,5 % läksid kirja saatjata alaealistena.
Ajutise kaitse direktiivi aktiveerimisega tagati see, et kaitsetaotlused ei koormanud üle liikmesriikide varjupaigasüsteeme. Ukraina kodanikud olid 2022. aastal suuruselt üheksas rahvusvahelise kaitse taotlejate rühm (28 160).
Tuginedes ELi koostööle rahvusvaheliste partneritega, on praeguseks enam kui 400 000 Ukraina sõjapõgenikku rännanud edasi Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse või Ühendkuningriiki, kus vastuvõtt on korraldatud nende riikide kaitsekavade alusel. Lisaks on nimetatud riigid kiitnud heaks üle 900 000 viisa ja ajutise elamisloa taotluse.
3.ELi tugev ja koordineeritud reaktsioon kriisile
Ajutise kaitse direktiivi aktiveerimine ja rakendamine nõudis enneolematut koordineerimist ja koostööd liikmesriikide ja nende asjaomaste haldusasutuste, komisjoni talituste, Euroopa Liidu ametite, Euroopa välisteenistuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
Koordineerimises on olnud oluline osa solidaarsusplatvormil „ELi solidaarsus Ukrainaga“, 6 mille komisjon kohe pärast direktiivi rakendamist käivitas. Solidaarsusplatvorm võimaldab pidada korrapärast teabevahetust ja tagab muude ELi foorumite sidususe. Sellel on käsitletud mitmesuguseid teemasid, nagu piirihaldus ja alaealiste kaitse, aga ka haridusvõimalused, juurdepääs tööturule, kutseharidus ja täiskasvanuharidus, samuti võimalus naasta Ukrainasse või liikuda edasi teistesse liikmesriikidesse.
Solidaarsusplatvormi abil on muu hulgas valmistatud ette hädaolukorra meetmed, millega parandada ELi valmisolekut juhuks, kui Ukrainast saabujate arv peaks järsult suurenema, käsitletud julgeolekuaspekte ja inimkaubanduse tõkestamist, samuti algatatud korrapäraselt koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Samuti on aidanud koostööd tugevdada ja jooksvaid probleeme lahendada solidaarsusplatvormi allüksused, nagu Moldovast põgenenud isikute üleviimise küsimustega tegelev üksus ja ajutise kaitse registreerimise platvorm.
Lisaks on solidaarsusplatvormi paindlik ja mitteametlik raamistik aidanud ELil koordineerida üldist reageerimist Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile, võimaldades hõlpsalt menetleda seonduvaid dokumente (nt veebis kättesaadavaks tehtud vastused korduma kippuvatele küsimustele, standardsed töökorrad jne). Liikmesriigid ja teised sidusrühmad peavad seda heaks tavaks, mida edaspidigi kasutada.
3.1.Täpsed andmed
Pärast nõukogu rakendusotsuse 7 vastuvõtmist on komisjon teinud märkimisväärseid jõupingutusi liikmesriikidevahelise teabevahetuse koordineerimiseks. Andmekogumine on praeguses erandlikus olukorras olnud üldise koordineerimise peamisi kitsaskohti, kuid tänu võetud meetmetele on olukord pidevalt paranenud.
Alates kriisi puhkemisest on ELi rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava võrgustikus 8 peetud üle saja kohtumise, mille kirjalikes aruannetes antakse olukorrateadlikkuse ülevaade Venemaa Ukrainasse sissetungimise rändemõjust ning ELi ja liikmesriikide valmisolekust. Valmisoleku- ja kriisikava võrgustik täiendab teisi samalaadseid foorumeid, nagu solidaarsusplatvorm, kriisidele poliitilise reageerimise integreeritud kord ja Euroopa rändevõrgustik, ning annab oma panuse üldisesse ELi tasandi koordineerimistegevusse Ukraina küsimustes.
Euroopa Liidu Varjupaigaameti (EUAA) juhtimisel on loodud süsteem ajutise kaitse taotluste kohta igapäevaste andmete kogumiseks. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) on suurendanud toetust ELi välispiiride haldamisele: amet on edastanud õigeaegset teavet olukorra kohta piiril, töötanud välja stsenaariume olukorra võimaliku edasise arengu kohta ja algatanud omapoolseid operatsioone, suurendades suutlikkust ja tehes seiret piiriülese kuritegevuse kohta piirkonnas. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on andnud oma perioodilistes kokkuvõtetes lisateavet direktiivi rakendamise kohta eri liikmesriikides.
Olulist osa etendab ka 28. märtsi 2022. aasta 10-punktilise kava järelmeetmena vaid kuue nädala jooksul välja töötatud ajutise kaitse registreerimise platvorm. 25 liikmesriiki vahetavad selle kaudu teavet ajutise kaitse saajate ja liikmesriikide õiguskorra alusel pakutava kaitse kohta, mis võimaldab avastada juhtumeid, kus isik on esitanud taotluse korraga mitmes eri liikmesriigis.
3.2.Teabe esitamine
Komisjon on loonud Euroopa Liidu Varjupaigaameti toetusel teabekeskuste võrgustiku, mis on integreeritud liikmesriikide suurte transpordisõlmede võrgustikuga, hõlbustades Venemaa agressiooni eest põgenevate ja ELi sisenevate inimeste edasist liikumist ning andes neile olulist teavet ametiasutuste ja muude ametlike teabeallikate kohta.
Pärast direktiivi aktiveerimist käivitas komisjon kiiresti kampaania, millega teavitada Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenevaid inimesi nende õigustest. See on olnud ELi veebisaidi „ELi solidaarsus Ukrainaga“ 9 keskne element. Veebisait, mis on muu hulgas kättesaadav ukraina- ja venekeelsena, annab Venemaa agressiooni eest põgenevatele ja ELi saabuvatele inimestele praktilist teavet ning võimaldab näha interaktiivsel kaardil iga liikmesriigi kontaktpunkte.
Samal ajal võeti Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenevate inimeste jaoks sihtotstarbelisi teavitusmeetmeid, mille abil tõkestada inimkaubandust, hoiatada väärinfo eest ning tutvustada turvaliste kodude algatust ja talendireservi katseprojekti.
Ka ELi abitelefoni 10 on komisjon teinud kättesaadavaks ukraina ja vene keeles. Komisjon kooskõlastab oma teabevahetus- ja teavitamismeetmeid tihedalt ELi liikmesriikide, Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Ukraina ametiasutustega. 24. veebruaril 2023 avas komisjon veebilehe „Ukraina vastupanu aasta“ 11 .
3.3.Ajutise kaitse kohaldamisala
Ajutist kaitset võimaldatakse isikutele, kes on lahkunud Venemaa sõjalise sissetungi tõttu Ukrainast 24. veebruaril 2022 või pärast seda ja kes kuuluvad nõukogu rakendusotsuses nimetatud isikute kategooriatesse 12 . Praktikas on paljud liikmesriigid laiendanud kaitset ka nendele Ukraina kodanikele, kes sisenesid nende territooriumile enne 24. veebruari 2022.
Nõukogu rakendusotsusega, millega aktiveeriti ajutise kaitse direktiiv, kaitstakse ka muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikke ja kodakondsuseta isikuid, kes elasid Ukrainas alaliselt enne 24. veebruari 2022 ega saa turvalistel ja püsivatel tingimustel oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda 13 .
Paljudes liikmesriikides on kohaldatud ajutist kaitset ka selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel oli mingi muu ajutine õigus Ukrainas viibida, näiteks üliõpilased 14 . Enamikus, ehkki mitte kõigis, liikmesriikides kohaldatakse muude kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on ajutise kaitse saajad, samu haldusmenetlusi kui Ukraina kodanike suhtes 15 .
Samas on liikmesriigid, kes otsustasid kohaldada muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanike suhtes muud liiki kaitset kui ajutine kaitse, 16 võtnud meetmeid registreerimisprotsessi kiirendamiseks, et asjaomasest kaitsest tulenevad õigused hakkaksid kehtima sama kiiresti kui Ukraina kodanike õigused. Igal juhul on oluline, et ükski haldusmenetlus ei tekitaks ajutise kaitsega seotud õiguste kehtima hakkamisel põhjendamatuid viivitusi 17 .
2022. aasta novembri seisuga oli kogu ELis ajutise kaitse saanud lisaks veidi alla 300 kodakondsuseta isikule ligikaudu 70 000 muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikku 18 .
3.4.Juurdepääs registreerimisele ja dokumentidele
Ajutise kaitse elluviimiseks kehtestasid liikmesriigid taotluste registreerimiseks ja dokumentide väljastamiseks viivitamata kiirendatud menetlused. Sel viisil õnnestus liikmesriikide ametiasutustel tagada kaitse kiire kehtima hakkamine, kuna traditsioonilistes varjupaigasüsteemides oleksid võinud menetlused toppama jääda.
Enamikul Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenenud inimestel on olnud ametlikud dokumendid või isegi biomeetriline pass, mis on lihtsustanud ajutise kaitse saamise õiguse kontrollimist. Lisaks on ajutise kaitsega seotud õiguste kiirele kehtima hakkamisele aidanud kaasa teabe esitamise, taotluste registreerimise ja dokumentide väljastamise uuendused. Näiteks on kasutatud automaatseid tõukesõnumeid, taotluste digitaalset registreerimist ja töötlemist ning mõnel puhul ka digitaalsete isikutunnistuse väljastamist. Inimeste puhul, kel puudusid nõutavad dokumendid, on enamik liikmesriike järginud komisjoni suunist lihtsustada riiki sisenemise nõudeid.
Paljudes liikmesriikides oli palju abi Ukraina saatkonnast ja konsulaatidest, kes võisid anda (uuesti) välja vajaliku passi või muid perekonnaseisutõendeid. Samuti on soovitatud sõjapõgenikel kasutada spetsiifilisi mobiilirakendusi (nt Ukraina rakendus DiiA), mis võimaldavad pääseda ligi oma digitaalsetele dokumentidele või annavad teavet avalike teenuste kohta. Teenuste osutamist on kiirendatud ka ühtsete kontaktpunktide ja muude kiirmenetluste kasutamisega.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2022. aasta augustis korraldatud uuringus teatas enamik vastajaid, et neil ei ole olnud ELi ja ELis reisimisel raskusi, ning enamik vastajaid leidsid samuti, et neile on antud nende õiguste ja neile kättesaadavate teenuste kohta piisavalt teavet 19 .
On olnud teateid mõne kolmanda riigi kodaniku ning romade ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade (nt LGBTIQ-inimesed ja ka puuetega inimesed) kogetud juhuslikest raskustest ajutise kaitse saamisel. Näiteks on mõnel romal olnud raskusi ELi saabumisel kaitse saamisega, sest neil puudusid Ukraina dokumendid; puuetega inimestel on olnud puudetõendite ja muude dokumentide mittetunnustamise tõttu raskusi teatavat liiki toetuse saamisega. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on märkinud, et selliste juhtumite jaoks on vaja laiaulatuslikumaid andmeid ning paremini sihitud meetmeid.
Kooskõlas oma seisukohaga, et kõik inimesed, kes põgenevad Venemaa agressiooni eest Ukrainast, tuleks olenemata nende rahvusest, etnilisest päritolust ja nahavärvist ELi vastu võtta, võttis komisjon kõigil tasanditel ühendust ELi liikmesriikide, Ukraina ametiasutuste ja Moldova Vabariigiga, et kolmandate riikide kodanike, romade ja muude ebasoodsas olukorras olevate rühmade saabumist ELi lihtsustada.
Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et tagada kõigi meetmete rakendamine, millega toetatakse Ukraina sõjapõgenikke ELis, austades täielikult põhiõigusi ja mittediskrimineerimise nõudeid, mis tulenevad ELi õigusest, sealhulgas põhiõiguste hartast ja rahvusvahelisest õigusest 20 . Kohe põgenike saabumise järel tuleb nende vastuvõtmise ja integreerimise kavandamisel võtta konkreetseid meetmeid, millega võtta arvesse selliste haavatavate rühmade vajadusi, keda ohustab suurem diskrimineerimise, seksuaalse ja tööalase ärakasutamise ja kuritarvitamise ning inimkaubanduse ohvriks langemise oht, näiteks haavatavate laste 21 ja naiste eri kategooriad.
Kuna ajutist kaitset pikendati 2024. aasta märtsini, tuleb liikmesriikide haldusasutustel hakata põgenike elamislubasid varsti uuesti pikendama. Selleks kasutavad liikmesriigid eri mudeleid: kiipide automaatne pikendamine, uute elamislubade saatmine posti teel, lubade pikendamine asjaomases haldusasutuses kohapeal. Komisjon julgustab liikmesriike jätkama otsustavat tegutsemist ja jõupingutusi, et kiirendada elamislubade väljastamist ja uuendamist. Et hõlbustada vaba liikumist ELis, peaksid liikmesriigid registreerima väljastatud elamislubade (piirivalveametnike praktilise käsiraamatu 22. ja 23. lisa) ning kõigi viimasel ajal seoses ajutise kaitsega põgenikele väljastatud erinevate isikutunnistuste näidised Schengeni infosüsteemis.
4.Kogu ühiskonna kaasatus
ELi koordineeritud tegevus Ukrainast Venemaa agressiooni eest põgenevate suurte inimhulkade vastuvõtmisel on puudutanud ühiskonna kõiki osi. Tänu eraisikute, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide, avaliku sektori asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ühisele panusele on ELi tegevus olnud sidus ning ajutise kaitse direktiivis sätestatud õigused on päriselt rakendatud.
4.1.Erimeetmed laste kaitsmiseks
Ukrainast Venemaa agressiooni eest põgenevate inimeste abistamisel on EL pööranud eraldi tähelepanu lastekaitsele. Praeguseks on saanud ELis varjupaiga peaaegu iga viies Ukraina laps.
Ukrainast ELi saabuvatest lastest on vähesed registreeritud saatjata või vanematest eraldatud lapsena ELi õiguse tähenduses 22 . Seda seetõttu, et palju lapsi saabub koos Ukrainas määratud eestkostjaga. Näiteks üle 5000 lapse on evakueeritud Ukraina lasteasutustest koos nende eestkostjatega. Need lapsed on eriti haavatavad ja märkimisväärne osa neist on puudega.
Vastuvõtvates liikmesriikides on tekitanud probleeme põgenike saabumise viisid ja erikaitsevajadused. Põgenike saabumise varajases etapis olid probleemid seotud sellega, kuidas tagada saatjata ja vanematest eraldatud laste ning koos Ukraina eestkostjatega ja Ukraina hoolekandeasutustest rühmadena saabuvate laste registreerimine.
Alates konflikti algusest on komisjon teinud tihedat koostööd liikmesriikide asjaomaste sidusrühmadega ja jätkab seda tegevust, et tagada arvukate probleemide terviklik ja sidus lahendamine.
Tunnistades Ukraina sidusrühmade õigustatud huvi säilitada eriti haavatavatesse kategooriatesse kuuluvate laste rühmade ühtsus ja ülevaade nende käekäigust, on oluline tagada head vastuvõtu- ja hooldustingimused ning deinstitutsionaliseeritud keskkond, 23 et lastega tegeletaks kooskõlas ELi kogukonna- ja perepõhise hoolduse standarditega. EL on valmis tegema koostööd Ukraina ametivõimudega, et leida lahendusi rühma liikmetele kvaliteetse asendushoolduse pakkumiseks, nii et samal ajal säiliksid laste tihedad kontaktid teiste rühma liikmete ja nende Ukraina eestkostjaga. Oluline on tagada, et toetus ja kaitse oleksid kohandatud vastavalt vanusele, soole, võimetele ja muudele mitmekesisuse teguritele kooskõlas iga lapse individuaalsete vajadustega.
Ajutise kaitse direktiivi kohaldamist käsitlevates tegevussuunistes 24 andis komisjon nõu selle kohta, kuidas registreerida iga kategooria lapsi transiidi ajal ja riigis, kus nad ajutist kaitset saavad. 10-punktilise kava raames tegi komisjon tihedat koostööd ekspertide ja sidusrühmadega, et teha kindlaks Ukrainast saabuvate kõige haavatavamate laste vastuvõtmise ja hooldusega seotud probleemid. Selle töö tulemusel koostati Ukrainast pärit saatjata ja vanematest eraldatud laste registreerimise, vastuvõtmise ja hoolduse kohta põhjalikud soovitused, mis avaldati korduma kippuvate küsimuste vormis 25 .
Komisjon teeb tihedat koostööd UNICEFiga, et tagada Ukraina lasteasutustest rühmadena evakueeritud laste asjakohane vastuvõtmine ja hooldus vastuvõtvas liikmesriigis ning toetada Ukraina deinstitutsionaliseerimise reformi. Lisaks teeb EL tihedat koostööd Ukraina kolleegidega, et aidata Ukraina ametiasutusi ning Ukraina vanemaid ja eestkostjaid kadunud laste otsimisel paremal võimalikul viisil, järgides täielikult ELi andmekaitsealaseid õigusakte ning laste ja nende esindajate õigusi.
Teine küsimus on seotud Ukraina eestkosteotsuste tunnustamisega. Endiselt on teateid liikmesriikides esinenud raskustest tunnustada vahetult Ukraina asjaomaste asutuste tehtud eestkosteotsuseid, kuigi nii Ukraina kui ka liikmesriigid kohaldavad 1996. aasta Haagi lastekaitsekonventsiooni 26 . Sidusrühmad on viidanud ka olukordadele, kus mõni kuu pärast ELi saabumist hakkavad suhted laste ja nende Ukraina eestkostjate vahel halvenema, kuna eestkoste on sageli mõeldud ajutisena. See tekitab liikmesriikide lastekaitseteenistustele uusi probleeme. Mõned liikmesriigid on astunud selle suundumuse vältimiseks ennetavaid samme, määrates Ukraina eestkostjate toetamiseks ja juhendamiseks kohaliku eestkostja.
Komisjon on teinud ka tihedat koostööd Euroopa eestkosteasutuste võrgustikuga, mis kogus kokku ja tegi kättesaadavaks liikmesriikides haavatavate laste vastuvõtmisel ja hooldamisel välja töötatud head tavad 27 . Lastekaitsega seotud probleeme on koos liikmesriikidega arutatud ka mitmel solidaarsusplatvormi kohtumisel ja spetsiaalsetel tehnilistel kohtumistel riikidega, kes on võtnud vastu suurema osa Ukraina lasteasutustest evakueeritud lastest.
Edaspidi on kavas võtta selles valdkonnas kasutusele sihitatud finantsabi. President von der Leyen teatas 2023. aasta veebruaris Kiievis ELi toetusest Ukraina deinstitutsionaliseerimise reformile. Enne Venemaa sissetungi oli Ukrainas hoolekandeasutustes üle 100 000 lapse, kelle eest hoolitsemisel soovib Ukraina liikuda kogukonna- ja perepõhise hoolduse suunas. Reformi eesmärk on töötada välja tänapäevane lastehoiustrateegia ning suurendada hoolekande suutlikkust. Samuti on ette nähtud rahastada mestimisprojekti, mille abil jagada ELi parimaid tavasid.
ELi siseasjade fondidest toetatakse otse abi andmist haavatavas olukorras olevatele isikutele, laste (eriti saatjata laste) ja puuetega inimeste, sealhulgas puuetega laste vastuvõtmist, samuti inimkaubanduse ohvriks sattumise ohus olevate isikute varajast tuvastamist ja nende suunamist spetsiaalsete teenuste juurde. Lisaks saab kasutada Euroopa Sotsiaalfond+’i (ESF+), et suurendada toetust saatjata laste ümberpaigutamiseks pere- ja kogukonnapõhisesse hooldusse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata puuetega laste vajadustele. ESF+’ist 2021–2027 on võimalik toetada ka sotsiaalkaitsesüsteeme, mille puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu lastele, ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja puuetega inimestele, samuti edendada selliste süsteemide kättesaadavust.
Edasised sammud
·Komisjon eraldab 10 miljonit eurot, mille abil toetada Ukraina üleminekut deinstitutsionaliseeritud lastehoiule.
·Solidaarsusplatvormi kaudu toetatakse vajaduse korral saatjata laste perekonna- ja kogukonnapõhisele hooldusele üleviimise koordineerimist ELi tasandil.
·Koostöös Ukraina ja Poola ametiasutuste ning asjaomaste sidusrühmadega teeb komisjon Poolas asuvas lastehoiuasutuses, kus majutatakse suurt hulka Ukraina lapsi, Ukraina deinstitutsionaliseerimise reformi katseprojekti.
·Komisjon ajakohastab liikmesriikidele antud tegevussuuniseid nii, et oleks tagatud koos Ukraina eestkostjaga ELi saabuvate laste registreerimine, mis võimaldab kaasata riiklikke lastekaitseteenistusi.
4.2.Inimkaubanduse ohu vähendamine ja toetus sõjakuritegude ohvritele
Komisjon, liikmesriigid ja asjaomased ELi ametid on võtnud kiiresti meetmeid põgenike teadlikkuse suurendamiseks ja ohtude ennetamiseks. Ukraina sõjapõgenikega seotud kinnitust leidnud inimkaubanduse juhtumite arv on praegu väike 28 . Inimkaubanduse oht jääb eriti naiste ja laste puhul siiski suureks ning võib siis, kui sõjapõgenike majanduslik olukord halveneb, veelgi kasvada, mis muudab need inimesed eriti haavatavaks 29 .
Solidaarsusplatvormil kiideti 11. mail 2022 heaks spetsiaalne ühise inimkaubandusevastase võitluse kava, 30 mis töötati välja ja mida rakendatakse ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori juhtimisel. Kaval on viis telge: 1) hoogustada teadlikkuse suurendamist; 2) tõhustada ennetustegevust; 3) tõhustada õiguskaitse- ja õigusasutuste tegevust, 4) parandada ohvrite varajast tuvastamist, toetamist ja kaitset; 5) tegeleda inimkaubanduse ohuga kolmandates riikides, eelkõige Ukrainas ja Moldova Vabariigis. Kavas esitatud meetmed ja soovitused täiendavad ajutise kaitse direktiivi, mis on aidanud oluliselt vähendada Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenenud isikute haavatavust inimkaubanduse suhtes. Komisjon andis kava rakendamisest aru 19. detsembril 2022 esitatud neljandas aruandes inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta 31 .
Kõik meetmed on lõpule viidud või käimas. ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator jätkab tihedas koostöös riiklike raportööride, muude samaväärsete mehhanismide, 32 ELi kodanikuühiskonna inimkaubandusevastase platvormi ja ELi ametitega tegevuskava rakendamise jälgimist.
Keskse koordineerimise käigus võetakse Euroopa kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise platvormi (EMPACT) raames meetmeid Ukraina sõjapõgenikega kaubitsemise vastu võitlemiseks, kaasates õiguskaitse- ja kohtuasutusi ning tööinspektsioone. Liikmesriigid ja ELi asutused koolitavad asjaomaseid sidusrühmi, et tuvastada inimkaubanduse märke.
Turvalise teabevahetusvõrgu SIENA kaudu saabuva teabe abil jätkab koostöös liikmesriikidega olukorra jälgimist Europol. Liikmesriike julgustatakse jätkama Europoliga võimalike inimkaubanduse juhtumite kohta teabe jagamist.
Lisaks korraldab Euroopa Tööjõuamet kohtumisi riiklike õiguskaitseasutuste, tööametite ja sotsiaalpartneritega, et käsitleda deklareerimata töö ja tööalase ärakasutamisega seotud haavatavust ja ohte. Need kohtumised leiavad aset Euroopa kuritegevusega seotud ohte käsitleva platvormi Ukraina sõjapõgenike deklareerimata töö alarühmas.
Paralleelselt sellega töötab komisjon selle nimel, et Ukrainast põgenenud isikud, kes on sõjakuritegude ohvrid, saaksid ELis kuriteoohvrite õiguste direktiivi 33 kohast toetust ja kaitset. ELi ohvrite õiguste platvormi raames teeb komisjon tihedat koostööd ohvrite õigustega seotud ELi organite ja asutustega, näiteks Eurojustiga, ning valitsusväliste organisatsioonidega, et tagada sõjakuritegude ohvrite õiguste arvesse võtmine. 21. septembril 2022 avaldasid Eurojust ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuur ühiselt suunised „Rahvusvaheliste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste dokumenteerimine kriminaalvastutusele võtmise eesmärgil“ 34 . Eriti oluline on tagada, et ELi liikmesriikides alustatud uurimiste raames saaksid ohvrid oma õigusi täiel määral kasutada.
Edasised sammud
·ELi inimkaubandusevastase võitluse koordinaator jätkab ühise inimkaubandusevastase võitluse kava rakendamise jälgimist ja ajakohastab seda vastavalt vajadusele.
·Liikmesriike kutsutakse üles jagama Europoliga inimkaubanduse juhtumite kohta teavet, et suurendada koordineeritud meetmete mõju.
·Euroopa Tööjõuamet jätkab Ukraina-vastase sõja eest põgenenud isikute deklareerimata tööd käsitleva töörühma raames peamiste sidusrühmade kaasamist ja esitab solidaarsusplatvormile oma järeldused.
4.3.Juurdepääs haridusele ja kutseõppele
Haridus on kaasamise jaoks hädavajalik ning aitab parandada Venemaa agressiooni eest põgenenud laste sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu, arvestades, et paljud neist on COVID-19 pandeemia tõttu juba kogenud koolikatkestusi.
Ajutise kaitse direktiivi kohaselt peaksid liikmesriigid võimaldama alla 18-aastastele isikutele juurdepääsu haridussüsteemile vastuvõtva liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel. Ka ajutist kaitset saavatele täiskasvanutele võivad liikmesriigid anda juurdepääsu üldharidussüsteemile.
ELi liikmesriigid on teinud Ukraina sõjapõgenikest laste kiireks kaasamiseks oma haridussüsteemi kõikidel tasanditel – alusharidusest ja lapsehoiust kuni kõrghariduseni – märkimisväärseid jõupingutusi 35 . 2022/2023. õppeaasta alguseks oli aga kogu ELis kohalikus haridussüsteemis õpinguid alustanud vaid pool miljonit Ukraina last 36 . Lisaks on piirkondades, kus sõjapõgenikest laste arv on eriti suur, vaja jätkuvalt tugevdada põhitaristut ning värvata ja koolitada õpetajaid, koolitajaid ja hooldajaid. Et hoida Ukraina laste kooliskäimise senist taset ja lahendada edukalt ettetulevaid probleeme, on vajalikuks osutunud eraldi keele- ja psühhosotsiaalne tugi, mille pakkumist tuleks vajaduse korral laiendada.
Haridustee jätkamine ELis aitaks Ukraina sõjapõgenikest lastel, sealhulgas puuetega lastel, saavutada vaatamata Venemaa agressiooni jätkumisele oma täieliku potentsiaali ja laduda aluse oma tulevikule. Täiskasvanuikka jõudvate laste puhul aitaks see hõlbustada ka nende hilisemat liikumist tööturule. ELis saadud haridus aitaks kaasa ka Ukraina hilisemale ülesehitamisele.
Et hõlbustada üleminekut ja võimaldada samal ajal säilitada lastel sideme ukraina kultuuri ja keelega, on mõned liikmesriigid värvanud koolidesse ukraina keelt kõnelevaid tugiõpetajaid, muretsenud koolidesse ja raamatukogudesse ukrainakeelseid õpikuid ning jaganud Ukraina vanematele spetsiaalseid teabematerjale. Lisaks sellele on liikmesriikide koolid ja haridusasutused teinud mõnel puhul koostööd Ukraina ametiasutustega, et saavutada kooskõla Ukraina õppekava, veebipõhiste vahendite kasutamise ja vastuvõtva riigi uues koolis toimuva õppetöö vahel 37 . 1. detsembril 2022 toimunud Euroopa haridusalasel tippkohtumisel teatati Ukraina kooliõpikute avaldamise toetamisest.
Sellega seoses on väga tähtis pidada arutelu selle üle, kuidas tunnustada vastuvõtva riigi koolis läbitud õppeperioode, kui põgenik Ukrainasse tagasi pöördub. Tunnustamise põhimõtetes kokku leppimine aitab tagada hariduse järjepidevuse ning saavutuste ja omandatud kvalifikatsioonide arvessevõtmise ning aitab vanematel ja lastel vältida tunnet, et nad peavad valima, kas liituda vastuvõtva riigi haridussüsteemiga või jätkata haridusteed Ukrainasse tagasi pöördumisel. Lisaks sellele on komisjon võtnud 2022. aasta juunis avaldatud Ukraina sõjapõgenikest laste liikmesriikide haridussüsteemidesse kaasamise praktilises käsiraamatus 38 kokku kaasamise kõiki aspekte puudutavad esialgsed parimad tavad. Nendele jõupingutustele tuginedes tuleks liikmesriikidel võtta käsile ilmnevate probleemide eri tahud – näiteks oleks vaja toetada koole ja haridustöötajaid sõjapõgenikest laste kaasamisel, pakkuda sihitatud psühhosotsiaalset tuge ja keeleõpet, panustada sõjapõgenike perekondade kaasamisse kogukondadesse ning aidata sõja eest põgenenud lastel säilitada side Ukrainaga.
Et toetada liikmesriikide ja eelkõige õpetajate jõupingutusi, pakub EL sõjapõgenikest lapsevanematele, õpilastele, koolidele ja õpetajatele, samuti sidusrühmadele ja organisatsioonidele, kes osalevad ELi liikmesriikide solidaarsuspüüdlustes, haridus- ja koolitusvahendeid ning infot hariduse ja koolituse kohta. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) on eraldanud õpetajate koolitamiseks, hariduse kättesaadavuse parandamiseks ja lastele kohanemisprogrammide pakkumiseks märkimisväärsel hulgal vahendeid. Need on tehtud kättesaadavaks Euroopa haridusruumi portaali ja Euroopa koolihariduse platvormi 39 kaudu, mis on School Education Gateway 40 järeltulija ja eTwinningu uus kodu.
Veebipõhine Euroopa koolihariduse platvorm teenindab õpetajaid, koolijuhte, teadlasi, õpetajate õpetajaid, poliitikakujundajaid ja teisi üldhariduse, sealhulgas alushariduse ja lapsehoiu ning kutsehariduse valdkonnas töötavaid spetsialiste. Et toetada Ukraina sõjapõgenikest laste kaasamist, avas komisjon lisaks spetsiaalse veebilehe, millel pakutakse haridusvaldkonna sidusrühmadele mitmesuguseid vahendeid 41 . Platvormilt võib leida ka tasuta veebipõhiseid kutsealase arengu kursusi pagulaste haridusega seotud teemadel. Õpetajate ja koolitöötajate veebipõhise kogukonnaplatvormi eTwinning raames on loodud spetsiaalsed arutelurühmad, milles õpetajad (ja nende õpilased) Ukrainas ja/või naaberriikides saavad üksteist vastastikku toetada. Samuti saab nende abil aidata Euroopa õpetajatel edendada klassiruumis kaasatust ja mitmekesisust. Kõik Ukraina sõjapõgenikest õpetajad, kes on asunud vastuvõtva riigi kooli juures tegevusse, saavad eTwinningu kogukonnale täieliku juurdepääsu ja võivad käivitada seal oma isiklikke projekte.
Komisjon on kasutusele võtnud ka programmi „Erasmus+“, millest antakse toetust Ukraina kõrgharidusasutuse kõigi õppetasemete, sh lühikese õppetsükli, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, et nad saaksid õppida kuni 12 kuud vastuvõtva riigi kõrgkoolis – nii ELi liikmesriigis kui ka programmiga „Erasmus+“ liitunud kolmandas riigis. Samuti on Ukraina kõrgkoolide üliõpilastel ja ülikooli hiljuti lõpetanutel võimalus teha programmi „Erasmus+“ raames tasustatavat praktikat. Ukraina kõrgharidusasutuste töötajad võivad saada programmi „Erasmus+“ toetust ka lühikeseks ajaks. Lisaks üliõpilaste ja töötajate liikuvusmeetmetele on Ukraina üliõpilastel, töötajatel ja haridusasutustel jätkuvalt võimalik kasutada kõrghariduse ja kutsehariduse suutlikkuse suurendamise projekte ning programmi Erasmus Mundus ühiseid magistriõppekavasid. Lisaks võib esitada Ukraina kõrgharidusasutusi toetavate koostööpartnerluse projektide ettepanekuid.
Uus Erasmus+ veebipõhine keeletoe platvorm aitab üliõpilastel, õppijatel, õppejõududel, professoritel ja haridustöötajatel, kes osalevad programmi „Erasmus+“ projektides, omandada keeleoskust.
Juurdepääs haridusele ja kutseõppele on oluline ka täiskasvanute jaoks, kellel tuleb lõpule viia Ukrainas alustatud õppeprogramm või täiendada oma kvalifikatsiooni ja oskusi, et pääseda tööle oma profiilile vastavale töökohale. ELi suunistes, mis käsitlevad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste juurdepääsu tööturule, kutseharidusele ja täiskasvanuharidusele, kutsutakse liikmesriike üles pakkuma sihipäraseid täiendus- ja ümberõppe võimalusi, kutseharidust ja/või praktilisi töökogemusi, sealhulgas keeleõpet 42 .
Komisjon jätkab toetuse andmist liikmesriikidele Ukraina õpilastele ja üliõpilastele haridusele juurdepääsu pakkumiseks ning esilekerkivate probleemide lahendamiseks, tugevdades samal ajal kontakte Ukraina ametiasutustega, sealhulgas ELi hariduse Ukraina solidaarsusrühma abil, mille kaudu on juba alustatud teabe ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel kõigis küsimustes, mis on seotud Ukraina sõjapõgenike hariduse saamise toetamisega.
Samuti on komisjon jätkanud toetuse andmist Ukraina teadus- ja akadeemilisele kogukonnale, sealhulgas teadlastele, kes on põgenenud Ukrainast Venemaa agressiooni eest. Marie Skłodowska-Curie programmi raames on käivitatud 25 miljoni euro suurune stipendiumikava ning Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu on tehtud kättesaadavaks 20 miljoni euro suurune meede, mille abil toetada Ukraina süvatehnoloogia idufirmasid. Ukrainast põgenenud teadlased on saanud kasutada ühtse kontaktpunktina programmi „Euroopa horisont“ portaali „Euroopa teadusruum Ukraina jaoks“ (ERA4Ukraine), mis võimaldab koostööd nii ELi liikmesriikide kui ka programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikidega.
Edasised sammud
·Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et hoogustada Ukraina sõjapõgenikest laste õppetee jätkumist, toetades ELi hariduse Ukraina solidaarsusrühma kaudu korrapärast teabevahetust tehtud edusammude, ilmnevate probleemide ja kasutusele võetud heade tavade kohta. Et julgustada Ukraina lapsevanemaid saatma oma lapsi ELis kooli, on kavas tihendada kontakte Ukraina ametivõimudega.
·Komisjon annab 2023. aasta kevadeks viienda klassi õpilastele pool miljonit Ukraina uuele õppekavale vastavat ukrainakeelset kooliõpikut.
·Oma veebiplatvormide kaudu jätkab komisjon õpetajatele ja koolidele veebipõhiste materjalide, heade tavade ja kursusekavade edastamist, pöörates erilist tähelepanu keeleõppele, psühhosotsiaalsele toele ja kaasavale haridusele.
·Kooskõlas oma soovitusega julgustab komisjon liikmesriike jätkuvalt kasutama täielikult ära Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajate oskusi ja pädevust, tuletades meelde oma praktilist nõuannet näidata kvalifikatsioonide tunnustamisel üles paindlikkust.
·Komisjonil on kavas rakendada programmi Erasmus+ kaudu 5 miljoni euro suurust meedet „Suutlikkuse suurendamine kõrghariduse valdkonnas“, mille abil luua avatud hariduslik digikeskkond üliõpilastele, kes on Ukrainast põgenenud või riigi sees ümber asunud.
·Komisjon pakub jätkuvalt Ukraina noortele kõrgkooli lõpetanutele võimalust osaleda ELi praktikandiprogrammis.
·Samuti on komisjonil kavas intensiivistada teabevahetust Ukraina ametiasutustega, et hõlbustada Bologna protsessi raames liikmesriikides omandatud akadeemilise kvalifikatsiooni tunnustamist Ukrainas, toetades selleks muu hulgas Ukraina riiklikku akadeemilise liikuvuse teabekeskust.
4.4.Juurdepääs tervishoiule ja sotsiaaltoetustele
Inimväärikus ja inimväärne elatustase on ajutise kaitse põhiaspekte. Ajutise kaitse direktiivis nõutakse, et liikmesriigid annaksid ajutist kaitset saavatele isikutele vajalikke sotsiaalteenuseid ja sotsiaaltoetusi, kui need ei ole kättesaadavad, ning meditsiinilist abi 43 . Liikmesriigid on selle sätte alusel andnud enamasti kohest humanitaarabi, sealhulgas teiste partnerite toel. Samuti on nad lülitanud ajutise kaitse saajad laiematesse sotsiaalkaitsesüsteemidesse, millega on loodud tingimused üleminekuks hädaabilt sihtotstarbelisele sotsiaalabile ja iseseisvale toimetulekule 44 .
Ajutise kaitse saajatele antava sotsiaalabi liik, tase ja isegi kestus (nii rahaliste kui ka mitterahaliste hüvitiste puhul) on liikmesriigiti väga erinev, kuna riikide sotsiaalsüsteemid on erinevad ja sageli keerukad.Üldiselt võib eristada kolme peamist lähenemisviisi. Suur osa liikmesriike kohtleb ajutise kaitse saajaid võrdsetel alustel oma kodanikega ja pagulaseks tunnistatud isikutega, tagades võrdse juurdepääsu sotsiaalteenustele ja toetusmeetmetele. Sageli on sellega kaasnenud toetuse kriteeriumite lõdvendamine, näiteks seoses abisaaja majandusliku olukorra tõestamise või muude abikõlblikkuse nõuetega, et võtta arvesse iga põgeniku konkreetset olukorda. Teistes liikmesriikides on lisatud ajutise kaitse saajad rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks loodud toetussüsteemidesse. Mõnes liikmesriigis on ajutise kaitse saajate jaoks töötatud välja omaette erikord. Sellistel juhtudel on toetuse tase sageli väiksem või ajaliselt piiratud. Ühes liikmesriigis on loodud hübriidsüsteem, millega on ajutise kaitse alla kuuluvate Ukraina kodanike ja kolmandate riikide kodanike suhtes nähtud ette erinevad sätted.
Enamik liikmesriike pakub ka mitmesuguseid lisahüvitisi või on ette näinud ühekordseid toetusmeetmeid: näiteks eluasemetoetus, tasuta rongipiletid ja esialgsed toimetuleku- või integratsioonitoetused, spetsiaalsed integratsioonikursused ja nendega seotud toetused, taastusraviteenused ja puuetega inimestele ligipääsetavad lahendused.
Lisaks liikmesriikidele on ka Euroopa kodanikuühiskond andnud paljudel juhtudel vabatahtlike toetusplatvormide, üksikannetuste ja muude algatuste kaudu olulist lisatoetust. Ligikaudu pooltes liikmesriikides, sealhulgas nendes, kus on kõige rohkem ajutise kaitse saajaid, on loodud spetsiaalsed digiplatvormid, millega koordineeritakse ühiskondlike organisatsioonide, ettevõtete ja eraisikute pakkumisi ja toetust 45 .
Olukorra muutudes ja seoses ajutise kaitse pikendamisega vähemalt 2024. aasta märtsini vaatavad liikmesriigid oma õigusaktid ja riikliku korra läbi ja muudavad neid. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et ajutise kaitse saajatele oleks jätkuvalt tagatud kõik direktiivis sätestatud õigused, ning edendataks poliitikat, mis viib nende iseseisva toimetulekuni (võimaldades eelkõige juurdepääsu tööturule ning haridusele ja koolitusele).
Ajutise kaitse direktiivis on nõutud, et meditsiinilise abi osas vajalik abi peab hõlmama vähemalt vältimatut abi ja vajalikku haiguste ravi. Komisjoni esimeses aruandes jõuti komisjoni sellekohaste suuniste 46 põhjal järeldusele, et mõne üksiku erandiga on enamikus liikmesriikides antud ajutise kaitse saajatele riiklikele tervishoiusüsteemidele kodanikega võrdväärne või sellelähedane juurdepääs.
Mõnes liikmesriigis on esinenud direktiivi rakendamisel praktilisi raskusi näiteks seetõttu, et on puudunud teave tervishoiuteenustele juurdepääsu kohta, samuti keelebarjääri tõttu. Samuti on vastuvõtvate riikide tervishoiusüsteemidele valmistanud raskust vaktsineerimiskavade 47 ning mõnede krooniliste ja nakkushaiguste ravikuuride erinevus. Komisjon on alustanud koostöös liikmesriikidega juurdepääsuprobleemide kindlakstegemist ning järgmine aruanne on kavas avaldada 2023. aasta aprillis.
Laialdaselt on raskusi valmistanud ka puuetega inimeste kindlakstegemine ja neile toetuse andmine. Peamiselt on muret teinud erivajadustega inimeste ja puuetega inimeste tuvastamine varajase meditsiinilise hindamise käigus ja sotsiaaltöötajate poolt ning põgenike puudetõendite vastavusse seadmine liikmesriikide puuetega inimeste mitmesuguste tugisüsteemidega. Komisjon on andnud selles küsimuses asjakohaseid suuniseid ning toonud nende probleemide lahendamiseks kokku liikmesriigid, kodanikuühiskonna partnerid, Ukraina ametiasutused ja muud organisatsioonid 48 .
EL on andnud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu toetust selleks, et evakueerida Ukraina patsiendid ja sõjas haavata saanud, keda sõja tõttu enam Ukrainas ravida ei saanud. Ligikaudu 2000 Ukraina patsienti on edukalt evakueeritud 20 ELi ja EMP riiki. Evakueerimise hõlbustamiseks on Rzeszówis (Poola) rajatud spetsiaalne meditsiinikeskus. Selle loomiseni on aidanud jõuda Euroopa Komisjoni, Maailma Terviseorganisatsiooni, ELi ja EMP liikmesriikide, Ukraina ja Moldova Vabariigi ühised jõupingutused. Ukraina ametiasutuste taotlusel on välja töötatud ELi repatrieerimiskava, mille abil hõlbustada evakueeritud patsientide tagasipöördumist Ukrainasse. Ukraina on ühinenud ka programmiga „EL tervise heaks“ ja on alustanud liitumist mitmesuguste algatustega, näiteks Euroopa harvikhaiguste tugivõrgustike riiklikesse tervishoiusüsteemidesse integreerimise ühismeetmega.
ELi tervisepoliitika platvormi kaudu on loodud Ukraina, naabruses asuvate ELi liikmesriikide ja Moldova Vabariigi toetamise võrgustik, mille abil valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond saab koordineerida oma koostööd Ukraina inimestele ja Ukrainast sõja eest põgenenud isikutele tervishoiuteenuste osutamise toetamisel. Komisjon turgutas võrgustiku tööd programmi „EL tervise heaks“ täiendava rahastusega, mis antakse projektikonkurssidega patsiendi- ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes toetavad Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenenud inimesi.
Paljudel sõjapõgenikel, sealhulgas lastel, on Venemaa agressiooni traumeeriva kogemuse tõttu erivajadused. Et täiendada enamikus liikmesriikides pakutavat vaimse tervise ja/või psühhosotsiaalset toetust, on komisjon eraldanud täiendava rahastuse esmase psühholoogilise abi andmiseks eri kanalite, sealhulgas Rahvusvahelise Punase Risti Seltside Föderatsiooni ja muude valitsusväliste organisatsioonide kaudu.
Edasised sammud:
·Komisjon esitab 2023. aasta aprilliks aruande takistuste kohta, mis piiravad Ukraina põgenike juurdepääsu tervishoiuteenustele, ning arutab liikmesriikidega, kuidas neid takistusi ületada.
·Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et jätkata sihitatud meetmete võtmist. Kokkuleppel liikmesriikidega peetakse vastuvõtvate riikide vaktsineerimisprogrammides esmatähtsaks Ukrainast sõja eest põgenenud laste vaktsineerimist. Samuti tuleks pidada esmatähtsaks pikaajalist ravi vajavate isikute ravi jätkamise toetamist. Tagada tuleks epidemioloogiline järelevalve.
·Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et jätkata programmi „EL tervise heaks“ kaudu Ukraina vähipatsientide toetamist, korraldades meditsiinilist evakuatsiooni, tarnides Ukrainasse vähiravimeid ja võimaldades Ukrainal osaleda Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga ette nähtud tegevustes.
·Komisjon kasutab Ukraina sõjapõgenike psühhosotsiaalse ja vaimse tervise toetamiseks täielikult ära Rahvusvahelise Punase Risti Seltside Föderatsiooni ja valitsusväliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutest tulenevad võimalused, sealhulgas võimaluse laiendada õpetajate ja sotsiaaltöötajate vaimse tervise alast koolitust.
4.5.Tööelu
Tööturule kaasamine on äärmiselt oluline, sest see annab inimestele rahalise sõltumatuse ning võimaluse toetada oma perekonda ja panustada vastuvõtvasse kogukonda. Põgenike tööturule kaasamine on pikemas perspektiivis kasulik ka Ukrainale, sest uusi oskusi omandanud inimesed aitavad koju naastes riiki uuesti üles ehitada.
Et võimaldada sõjapõgenikele kohest juurdepääsu tööturule, on liikmesriigid ajutise kaitse direktiivi aktiveerimisel kõrvaldanud mitmeid formaalsusi, haldusnõudeid (nt täiendavad tööload) ja muid tõkkeid. 2022. aasta juunis andis komisjon varasematest kriisidest saadud kogemustele tuginedes suunised ja esitas meetmed, millega hõlbustada juurdepääsu tööturule, kutseharidusele ja täiskasvanuharidusele 49 .
Need algatused on seni olnud edukad ning Ukraina sõjapõgenike sisenemine tööturule on olnud kiirem kui rahvusvahelise kaitse taotlejate ja pagulasseisundiga isikutel 50 . 2022. aasta detsembri seisuga osales kättesaadavate andmete kohaselt Euroopa Majanduspiirkonna tööhõives rohkem kui 1,1 miljonit Ukrainast põgenenud inimest 51 . 18 liikmesriigis, Norras ja Liechtensteinis töötas kuni 614 933 ajutise kaitse saajat ning 413 365 inimest oli registreeritud tööotsijatena 15 liikmesriigis (1. märtsi 2023. aasta seisuga).
Nende algatuste raames käivitasid komisjon ja Euroopa Tööjõuamet 2022. aasta oktoobris talendireservi katseprojekti 52 inimestele, kes on põgenenud Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eest. Katseprojektiga toetatakse ajutise kaitse saajate integreerimist tööturule seni, kuni nad viibivad ELis. Projektiga aidatakse neil leida oma oskustele ja kvalifikatsioonile vastavaid vabu töökohti. Samuti aidatakse projektis osalejatel koostada CV ja teha oma profiil kättesaadavaks rohkem kui 4000 ELi tööandjale, kellel on 2023. aasta veebruari seisuga kõigi peale kokku pakkuda 3 900 000 vaba töökohta. Euroopa tööalase liikuvuse portaalis (EURES) registreeritud tööandjad läbivad muu hulgas kontrollimenetluse, et hoida ära tööalase ärakasutamise ohtu. Kuigi portaal on tööotsijatele kättesaadav kõigis ELi liikmesriikides, on mõned liikmesriigid investeerinud selle rakendamiseks lisavahendeid 53 . Et tagada ajutise kaitse saajate kiirem integreerimine tööturule, julgustatakse liikmesriike korraldama talendireservi katseprojekti edendamiseks innukaid reklaami- ja teavituskampaaniaid.
Inimese edukaks jõudmiseks tööturule on vajalik teha kindlaks tema oskused ja tunnustada tema kvalifikatsioone. 2022. aasta aprillis avaldas komisjon soovituse ja praktilised nõuanded, kuidas muuta reguleeritud kutsealadele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide tunnustamine paindlikumaks ja pakkuda Ukrainast Venemaa sõja eest põgenevatele inimestele täiendavat õpet, ning jälgib nende rakendamist 54 . Et saada Ukraina kvalifikatsioonidest parem ülevaade ja võrrelda neid ELis omandatud kvalifikatsioonidega, avaldas komisjon kvalifikatsioonide võrdlusaruande 55 ning korraldab spetsialistide ja kvalifikatsioonide läbivaatamises osalevate isikute vahetusi.
Paljud liikmesriigid on astunud kvalifikatsioonide tunnustamise hõlbustamiseks olulisi samme 56 . Mõned liikmesriigid on sõlminud Ukrainaga akadeemilise tunnustamise lepingu. Oluline on tagada see, et inimesed saaksid asuda töökohale, mis vastab nende kvalifikatsioonile ja kogemusele.
Kuna ajutise kaitse saajate hulgas on ülekaalus naiste juhitavad leibkonnad, on mitme liikmesriigi tööturule kaasamise programmis pööratud eritähelepanu just Ukraina naiste toetamisele. Seetõttu on ka alushariduse ja lapsehoiu teenuste kättesaadavus inimeste kiire ja kestliku tööturule kaasamise oluline eeltingimus.
Erilist tähelepanu on pööratud ja pööratakse ka edaspidi Ukraina ajakirjanikele ja meediatöötajatele. Üleeuroopaline ajakirjandus- ja meediavabaduse rikkumiste kiirreageerimismehhanism, 57 mida toetab EL, on võõrustanud ajakirjanikke Euroopa Liidus. Ukraina ajakirjanikel on olnud võimalik osaleda veel teiseski ELi rahastatud piiriülese ajakirjanduspartnerluse projektis 58 . Noorte ukrainlaste ettevõtluspotentsiaali toetamiseks on komisjon võtnud meetmeid, et muuta programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele“ osalemine paindlikumaks. Meetmete tulemusel on programmis osalemist taotlenud ja programmis osalenud alates 2018. aastast kõige rohkem Ukraina ettevõtjaid.
Ajutise kaitse saajate edasiseks tööturule integreerimiseks on komisjon tõhustanud Euroopa integratsioonipartnerluse raames koostööd ka sotsiaal- ja majanduspartneritega. Nagu rõhutati 2022. aasta detsembris tehtud ühisavalduses, on integratsioonipartnerluse liikmed leppinud kokku keskenduda tööturu osapoolte koostööstruktuuride tugevdamisele ning teha pagulaste ja rändajate oskuste ja kvalifikatsioonide hindamine, tunnustamine ja valideerimine lihtsamaks ja automaatsemaks 59 .
Kuna liikmesriigid hakkavad peagi rakendama oma perioodi 2021–2027 ESF+-programme, võtab komisjon vaatluse alla selle, kuidas kasutatakse ESF+’i kolmandate riikide ja eelkõige Ukraina kodanike tööturule sisenemise ja sotsiaalse kaasamise toetamiseks.
Just selgus selle üle, et Ukraina sõjapõgenikel on õigus alustada ilma viivituste ja lisatingimusteta töötamist ja tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, on olnud seni peamisi tegureid, mille abil on tagatud nende juurdepääs tööturule. Jõupingutusi tuleks veelgi suurendada selleks, et viia Ukraina sõjapõgenikeni teave võimaluse kohta saada tööturule sisenemiseks toetust ning innustada neid end riiklikes tööturuasutustes arvele võtma. Kuna ei ole selge, kui kauaks Ukraina sõjapõgenikud ELi jäävad, on vaja paindlikke lahendusi, nii et nende juurdepääs tööturule oleks kiire ja kestlik. Selles valguses võib pidada oluliseks sammuks Poola, Eesti ja teiste liikmesriikide jõupingutusi hõlbustada Ukrainast põgenenud isikute juurdepääsu muudele seadusliku rände seisunditele, sealhulgas tööhõive kaudu. Et kedagi ei jäetaks kõrvale, peavad ennetavad jõupingutused keelekursuste pakkumiseks ning tööturule sisenemise ja kaasatuse lihtsustamiseks ka tulevikus jätkuma.
Edasised sammud
·Komisjon julgustab liikmesriike kiirendama ajutise kaitse saajate lõimimist tööturule, edendades ja toetades talendireservi katseprojekti ning jagades kindlaks tehtud parimaid tavasid.
·Komisjon edendab riiklike ESF+ korraldusasutustega teabevahetust kolmandate riikide kodanikele suunatud ELi rahastamisprojektide rakendamisel tehtud edusammude, probleemide ja heade tavade üle.
·Et saada Ukraina kvalifikatsioonidest parem ülevaade ja võrrelda neid ELis omandatud kvalifikatsioonidega, hindab komisjon, kuidas on rakendatud kvalifikatsioonide paindlikuma tunnustamise soovitust, ning korraldab spetsialistide ja kvalifikatsioonide läbivaatamises osalevate isikute vahetusi.
4.6.Juurdepääs majutusele ja eluasemele
Ajutise kaitse direktiivi rakendamise peamisi väljakutseid on olnud lühikese aja jooksul saabunud miljonite inimeste vastuvõtmine.
Kogu ELis tegid riikide ametiasutused ja omavalitsused erasponsorite toel või ka eluasemeturu võimalusi kasutades kättesaadavaks eri liiki ajutisi ja ka püsivamaid majutusvõimalusi. Nõudlust erakorralise peavarju järele Ukraina ja Moldova Vabariigi naaber- ja nende lähedal asuvates liikmesriikides aitas eriti esimestel saabumisjärgsetel päevadel rahuldada liidu elanikkonnakaitse mehhanism 60 . Komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuses (ERCC) koondati kokku 21 ELi liikmesriigi ja Norra pakkumised ning lasti käiku rescEU varus leiduvad varjupaigakomplektid ja voodid.
Üks selle kriisi silmapaistvamaid erijooni on aga olnud otsatu lahkus, mida on näidanud üles paljud eraisikud, kes on võtnud põgenikke enda koju elama. Ilma sellise abita oleks ametlikel vastuvõtukeskustel olnud raske toime tulla.
Varjupaika vajavate inimeste ja nende võõrustajate toetamiseks on liikmesriikide ametiasutused loonud uuenduslikke ühiseid koostööplatvorme, mille abil aidata põgenikel leida endale sobiv kodu, vahetada teavet ja pakkuda vastastikust tuge. Paljudes liikmesriikides antakse ajutise kaitse saajatele elamispinda pakkuvatele peredele ka rahalist toetust, teistes jälle antakse eluasemetoetust otse ajutise kaitse saajatele 61 .
Turvaliste kodude algatuse 62 raames esitas komisjon liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna jaoks suunised, mida põgenike majutamisel erapindadele aluseks võtta 63 . Lisaks julgustas komisjon liikmesriike tutvuma kogukonnasponsorluse ja muude sarnaste kavadega, millega saab vastu võetud inimestele integratsioonivõimalusi pakkuda, ning vahetama selliste kavade kohta teavet. Turvaliste kodude suuniste rakendamist ja heade tavade mudeli väljatöötamist toetatakse Rahvusvahelise Punase Risti Seltside Föderatsiooni projektiga rakendatava 5,5 miljoni euro suuruse sihttoetusega. Projekti abil viiakse võõrustatavaid peresid kokku võimalike võõrustajatega, hinnates samal ajal liikmesriikide vajadusi, ning luuakse mehhanism, mille abil siduda majutus mitmesuguste integratsiooniteenusega. Lisaks antakse projektiga sõjapõgenike vastuvõtjatele toetust ja suuniseid. Programmi komponente viiakse ellu kogu 2023. aasta jooksul Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Iirimaal, Madalmaades, Luksemburgis, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias.
Lisaks kuulutas komisjon 2023. aasta jaanuaris välja projektikonkursi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi toetuste andmiseks, 64 et edendada kogukonnasponsorluskavasid ning aidata arendada liikmesriikide vastuvõtusuutlikkuse ja erasektori majutuskavade vastastikust täiendavust. Ukraina põgenike vastuvõtmisel saadud õppetunnid aitavad otsida uusi võimalusi ELi tasandi struktuurse vastuvõtusuutlikkuse suurendamiseks. Ka ESF+-l on head võimalused selliseid kavasid ELi liikmesriikides toetada.
Edaspidi tuleks Ukraina sõjapõgenikel liikuda lühiajalise erakorralise majutuse ja ajutise eramajutuse juurest edasi kestlikumate eluasemelahendusteni, et vältida püsivat sõltuvust riiklikust vastuvõtust. Samuti tuleb puuetega inimestele teha kättesaadavaks ligipääsetav eluase. Sellist üleminekut raskendab taskukohaste eluruumide ja sotsiaalmajutuse nappus, mis on mõnes liikmesriigis viinud eluasemeturu kriisi. Olukorras, kus ajutise kaitse saajad maksavad oma majutuse eest täielikult või osaliselt ise, on vaja selleks, et igaüks sobiva majutuskoha leiaks, teha selgeks nende majanduslik olukord ja anda vajaduse korral abi.
Edasised sammud
·Solidaarsusplatvormi kaudu jätkatakse põgenike vastuvõtu suundumuste jälgimist ja ajakohastatakse majutusvõimaluste tagamiseks Euroopa hädaolukorra lahendamise kava.
·Komisjon jätkab vaatlusi selle kohta, kuidas ajutise kaitse direktiivi põgenike vastuvõtu valdkonnas kohaldatakse, et teha kindlaks riskid üleminekul erakorraliselt majutuselt pikemaajalistele lahendustele, eelkõige haavatavate isikute puhul.
·Solidaarsusplatvormil võetakse arutluse alla turvaliste kodude algatus ja suunised, et võtta kokku saadud õppetunnid ja panna paika lähikuudel tehtavad sammud.
·Euroopa integratsioonivõrgustik 65 jätkab 2.–3. veebruarini 2023 Rootsis peetud arutelude põhjal ligipääsetavate ja taskukohaste eluasemete pakkumise heade tavade vahetamist.
·Komisjon toetab ja edendab kogukonna sponsorluskavasid 2023. aastal 8 miljoni euroga.
·Komisjon jälgib Rahvusvahelise Punase Risti Seltside Föderatsiooni koordineeritava turvaliste kodude projekti rakendamist ja paneb vajaduse korral õla alla.
5.Rahaline ja operatiivtoetus
EL on rakendanud sõjapõgenike vajaduste rahuldamiseks seni kasutamata meetmeid ja andnud mitme fondi vahenditest toetust. Komisjon võttis liikmesriikide toetamiseks juba väga varajases etapis kasutusele ELi rahastamisprogrammides sisalduvad ulatuslikud vahendid.
5.1.Rahaline toetus
Alates 2022. aasta märtsist on ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivaid norme mitmel puhul läbi vaadatud, et võimaldada liikmesriikidel kasutada 2014.–2020. aasta rahastamispaketist kasutamata jäänud vahendeid ja võimaldada ka uue 2021.–2027. aasta rahastamispaketi puhul suuremat likviidsust. Ühtekuuluvusmeetmete pakett pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) koosneb kolmest seadusemuudatusest, 66 millega suurendati kehtivate normide paindlikkust, võimaldati kiireloomuliste vajaduste rahastamiseks suuremat likviidsust ja lihtsustati korraldusasutuste aruandlust.
EL on andnud Euroopasse saabunud pagulaste toetamise ühtekuuluvusmeetmete ja territooriumitele antava paindliku abi paketi kaudu täiendavalt kokku 13,6 miljardit eurot likviidseid vahendeid. Eraldatud vahenditest ligi 1 miljardi euro suuruse summa moodustavad ümber kavandatud vahendid, 67 millega on kavas rahastada Ukraina sõjapõgenike vastuvõttu ning hõlbustada juurdepääsu tavapärasele tööturule, haridusele, keelekursustele, lastehoiule, eluasemele, arstiabile ning muudele pikaajalise integratsiooni meetmetele. Kuna nende küsimustega tegelevad enamasti kohalikud ametiasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, peavad liikmesriigid eraldama vähemalt 30 % Euroopasse saabunud pagulaste toetamise ühtekuuluvusmeetmete paketi asjaomastest vahenditest neile 68 .
Finantspaindlikkuse suurendamiseks ning selleks, et lihtsustada liikmesriikide jaoks 2014.–2020. aasta programmide raames kättesaadavaks tehtud vahendite ümberpaigutamist Ukraina sõjapõgenikele suunatud meetmetesse, nagu esmase vastuvõtu vajaduste rahuldamine (nt erakorraline majutus, toit, tervishoid, lisapersonal jne) ning liikmesriikide jõupingutuste toetamine (nt taotluste esmane töötlemine ja isikute registreerimine ning nende suunamine spetsiaalsete tugiteenuste juurde), on EL muutnud ka siseasjade fondide reegleid.
Lisaks eraldati siseasjade fondidest 9. aprillil 2022 toimunud rahastajate konverentsil „Toetame Ukrainat“ 400 miljonit eurot hädaabimeetmete rahastamiseks. Neist 385 miljonit eurot eraldati Ukraina sõjapõgenike sissevoolust enim mõjutatud liikmesriikide 69 kõige pakilisemate vajaduste katmiseks ja sõjapõgenike varajaseks integreerimiseks, ülejäänud 15 miljonit eurot on kavandatud peamiselt turvaliste kodude algatuse jaoks ja Ukrainast põgenenud inimestele psühhosotsiaalse toe pakkumiseks.
Et hõlbustada Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse direktiivi kohaste õiguste tagamist, on komisjon toetanud tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu ka liikmesriikide haldusasutusi. See aitab tõhustada mitmetasandilist koordineerimist ja parandada menetlusi, mis on seotud Ukrainast sõja eest põgenenud inimeste juurdepääsuga sotsiaalteenustele, haridusele ja töökohtadele.
Uute siseasjade fondide ja ühtekuuluvuspoliitika rahalise toetuse perioodi 2021–2027 programmide vastuvõtmisega antakse liikmesriikide käsutusse märkimisväärsel hulgal vahendeid, võimaldades neil võtta oma vajadustele vastavaid meetmeid.
Lähtudes Euroopa Ülemkogu 9. veebruari 2023. aasta järeldustest, tagab komisjon koostöös liikmesriikidega selle, et jätkuvalt antakse piisavat ja paindlikku finantsabi liikmesriikidele, kelle kanda jäävad põgenike vastuvõtmisel kõige suuremad meditsiini-, haridus- ja elamiskulud.
5.2.Operatiivtoetus
Venemaa agressiooni tõttu on käivitatud suurim liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hädaabioperatsioon alates mehhanismi loomisest ja sellega on antud abi nii Ukrainale kui ka nendele ELi liikmesriikidele, keda põgenike sissevool Ukrainast on kõige enam puudutanud. Poola, Rumeeniasse ja Slovakkiasse loodi kolm liidu elanikkonnakaitse mehhanismi logistikakeskust, mille kaudu on suunatud Ukrainasse üle 80 000 tonni liikmesriikide ja osalevate riikide mitterahalist abi. Seda, seni suurimat ja keerukaimat liidu elanikkonnakaitse mehhanismi operatsiooni, mille kaudu antud abi hinnanguline rahaline väärtus on üle 540 miljoni euro, on hallanud komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus. Abi hulka kuuluvad kõige muu kõrval näiteks ravimid ja meditsiiniseadmed, hädaabisõidukid, energiageneraatorid, trafod jms. Samuti korraldatakse selle kaudu ülalnimetatud meditsiinilist evakuatsiooni.
Operatiivtoetust on EL osutanud ka asutuste kaudu. Teiste seas on kaasatud olnud Euroopa Liidu Varjupaigaamet, Frontex, Europol ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.
ELi Varjupaigaamet on aidanud 13 liikmesriigil Ukraina põgenikele varjupaika pakkuda, nende vastuvõttu korraldada ja neile ajutist kaitset tagada. Lisaks lähetati liikmesriikidele appi 90 töötajat, kelle ülesanded olid seotud ajutise kaitse direktiivi rakendamise, teabe jagamise ja mitmesuguste Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärgedega. Amet on tihedas koostöös komisjoniga töötanud välja ja levitanud mitmesuguseid teabetooteid ning käivitanud ajutist kaitset käsitlevaid teabekampaaniaid. Liikmesriikidele pakuti ka asjakohast koolitust selle kohta, kuidas varustada oma töötajaid ajutise kaitse direktiivist tulenevate õiguste tagamiseks vajalike teadmiste ja oskustega.
Frontexist on lähetatud ligikaudu 200 töötajat piiripunktidesse Poolas, Rumeenias ja Slovakkias ning Moldova Vabariigis, et aidata menetleda Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenevate isikute piiriületust tõhusalt ja kiirelt. Europol on lähetanud töötajaid ja külalisametnikke tegema teisest julgeolekukontrolli Leedus, Poolas, Slovakkias, Rumeenias, Ungaris ja Moldova Vabariigis. Europoli töötajad aitavad taotluse korral nendes riikides ka juurdlusi läbi viia.
Liidu Põhiõiguste Amet on koostanud aruandeid ajutise kaitse direktiivi rakendamise kohta ja korraldanud viimasel ajal ajutise kaitse saanud isikute ulatusliku uuringu, millega tehti kindlaks peamised probleemid ja prioriteedid, millele lähikuudel tähelepanu pöörata.
6.Solidaarsus ja partnerlus
6.1.Solidaarsus tegudes
ELi tegevuse üldiseks aluspõhimõtteks Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile reageerimisel on olnud solidaarsus, mille üheks näiteks on liikmesriikide otsus loobuda kohaldamast ajutise kaitse direktiivi artiklit 11, tänu millele on ühes liikmesriigis ajutist kaitset saanud isikul võimalik saada ajutist kaitset ka teistes liikmesriikides. See on aidanud põgenikel sujuvalt ELis edasi liikuda ja vähendanud survet Ukrainaga piirnevate liikmesriikide vastuvõtusüsteemidele. Piiriületusega seotud formaalsuste 70 lihtsustamine on muutnud selle mehhanismi kohaldamise veelgi lihtsamaks.
Moldova Vabariigi vastuvõtusüsteemi ülekoormatuse leevendamiseks käivitas komisjon juba varases etapis solidaarsusplatvormi kaudu mehhanismi, millega viia Ukrainast põgenenud haavatavad isikud, kellel on õigus saada Moldova Vabariigilt ajutist kaitset, üle vastava nõusoleku andnud ELi liikmesriikidesse ja teistesse Schengeni lepinguga ühinenud riikidesse. Seni on nõusoleku andnud 12 ELi liikmesriiki ning Norra, Liechtenstein, Šveits ja Island, kes on lubanud vastu võtta ühtekokku 17 870 Moldova Vabariiki läbinud inimest. Nimetatud määrast on praeguseks Moldova Vabariigi kaudu ELi ja teistesse Schengeni lepinguga ühinenud riikidesse jõudnud kokku 2377 inimest (17. veebruari 2023. aasta seisuga). Lisaks on EL andnud ühe oma 15 miljoni euro suuruse eelarvega projekti raames rahalist toetust Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile (IOM) lendude korraldamiseks Moldova Vabariigist selleks nõusoleku andnud ELi liikmesriikidesse ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidesse.
6.2.Koostöö ja koordineerimine Ukraina ametiasutustega
Iseloomulikuks jooneks, mis praeguse kriisi käigus osutatavat operatiivtoetust varasemast sarnasest tegevusest eristab, on Ukraina ametiasutuste ning Ukraina saatkondade ja konsulaatide kaasatus ja osalemine vastavalt Ukrainas ja ELi liikmesriikides toimunud kohtumistel. Komisjon on suutnud seada sisse Ukraina ametiasutustega tiheda koostöö, mis on võimaldanud ulatuslikumat koordineerimist ka kõige olulisemates küsimustes, nagu haavatavatesse kategooriatesse kuuluvate isikute kaitse ja inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamine, ning aidanud paremini kindlaks teha probleeme, millega inimesed päriselus ajutisest kaitsest tulenevate õiguste rakendamisel kokku puutuvad. See on aidanud komisjonil ja liikmesriikidel direktiivi rakendamisel esinenud puudusi kindlaks teha ja kõrvaldada.
6.3.Euroopa-ülesest solidaarsusest üleilmsele areenile
Komisjon on võtnud kontakti oma rahvusvaheliste partneritega ja rakendanud solidaarsusplatvormi rahvusvahelist haru koostöös Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Ühendkuningriigiga. Koostöö eesmärgiks on vahetada teavet kavade kohta, mille eri riigid, kes pakuvad Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenenud isikutele kaitset, 71 on kehtestanud, ja jagada Ukraina sündmuste kohta ajakohastatud olukorrateadlikkuse ülevaadet ning arutada hädaolukorra lahendamise võimalusi ja täiendavat abi.
Ka tihe koostöö asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, on aidanud parandada ELi olukorrateadlikkust. EL on toetanud (uuringute ja analüüside abil) teadlikumaid meetmeid ning pakkunud operatiivtuge sidusrühmadele ja konkreetsetele kohapealsetele projektidele, nagu Ukrainast põgenenud haavatavate isikute üleviimine Moldova Vabariigist ELi ning sellist üleviimist suunava standardse töökorra väljatöötamine.
7.Edasine tegevus
Nagu rõhutati Euroopa Ülemkogu 9. veebruari 2023. aasta kohtumisel, toetab liit Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenevaid inimesi nii kaua kui vaja. Ajutise kaitse direktiivi käivitamisega on EL avanud miljonite oma riigist lahkuma sunnitud inimeste jaoks tee ohutusse maailma. Ajutist kaitset on juba pikendatud 2024. aasta märtsini. Komisjon on valmis tegema vajaduse korral ettepaneku seda edasi pikendada.
Ajutise kaitse direktiiv on pannud aluse enneolematule, kogu ühiskonda hõlmavale tegevusele, mida komisjon on kannustanud konflikti algusest peale. Iga valitsustasand ja ühiskonnasektor on andnud oma panuse sellesse, et ajutise kaitse direktiivis sätestatud õigused saaksid hakata kehtima. Ühistegevus on tagant tõuganud suurt sektoriülest innovatsioonilainet ja sellega on viidud näiteks tööhõive, hariduse, eluaseme ja kvalifikatsioonide tunnustamise vallas ellu mitmeid katseprojekte, mis pakuvad olulisi õppetunde poliitika täiustamiseks ja aitavad valmistuda tulevasteks ohustsenaariumideks.
Direktiiv on andnud ühtaegu tugeva ja paindliku raamistiku, mis on võimaldanud ühelt poolt kollektiivset ja kiiret tegutsemist ja teiselt poolt meetmete tõhusat koordineerimist solidaarsusplatvormi kaudu ELi tasandil. See on aidanud luua uusi sidemeid ja edendada koostööd avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja Venemaa agressiooni eest Ukrainast põgenenud inimeste vahel.
Meetmete tõhus koordineerimine ELi tasandil ei ole vajalik üksnes praeguste probleemide lahendamiseks, vaid võimaldab panna aluse ka edaspidi võetavatele meetmetele. Väga oluline on tagada Ukrainast põgenenud isikute sujuv üleminek muude õiguslike seisundite alla, et võimaldada õiguste kehtimist pikema aja jooksul kui ajutise kaitse maksimaalse kestusega ette nähtud. Seda saab teha näiteks elamis- ja töölubade pikendamisega või tingimuste loomisega muude õiguslike skeemide rakendamiseks. See aitab ühtlasi vältida liikmesriikide varjupaigasüsteemide ülekoormamist.
Samal ajal on vaja pakkuda sihttoetust Ukrainast põgenenud inimestele, kes soovivad koju tagasi pöörduda. Komisjon on andnud selle teema käsitlemiseks korduma kippuvate küsimuste vormis suunise, millega selgitatakse Ukrainasse tehtavate lühiajaliste visiitide ja Ukrainasse vabatahtliku naasmise mitmesuguseid tagajärgi 72 ning kinnitatakse, et need, kes soovivad Ukrainasse naasta, saavad oma ajutise kaitse uuesti aktiveerida, kui neil peaks olema vaja uuesti Ukrainast põgeneda 73 . Komisjon jätkab olukorra jälgimist ja tagab, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega võimaldada isikutel, kes asjaoludest täielikult teadlikuna seda on otsustanud, tagasi koju minna, ning toetab selliseid otsuseid siseasjade fondidest. Komisjon suurendab ka asutustevahelise abi koordineerimise platvormi raames tehtavaid jõupingutusi, et toetada Ukraina taastamist, taastumist ja ülesehitamist. Ukraina sõjapõgenike naasmisel võib olla selles oluline osa.
Laiemas plaanis on ajutise kaitse direktiiv osutunud oluliseks vahendiks viivitamatu kaitse tagamisel ELis ning komisjon on seisukohal, et see peaks jääma Euroopa Liidu käsutuses olevate vahendite hulka ka tulevikus.
Kogemused on siiski näidanud, et rändeprobleemid, millega liit silmitsi seisab, võivad eelkõige rändevoogude ulatuse ja koosseisu poolest suuresti erineda. Seetõttu on oluline, et ELil oleks kasutada mitmesuguseid vahendeid ja ta oleks valmis reageerima igat liiki kriisidele. Komisjon teeb koostööd kaasseadusandjatega, et tagada Euroopa Liidu varustamine tulevikuks vajalike vahenditega ning meetmete kooskõla komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus kriiside ja vääramatu jõu kohta 74 .
Direktiivi rakendamine lähitulevikus nõuab jätkuvat toetust, et tagada esile kerkinud probleemide käsitlemine ning tulevaste murekohtadega toimetulekuks vajalike ülemineku ja hädaolukorra kavade olemasolu. Solidaarsusplatvormi abil tagatakse jätkuvalt tegevuse koordineerimine ELi tasandil ning suhtlus liikmesriikide ja muude sidusrühmade vahel.
Inimeste solidaarsus ja osavõtlikkus kõikjal ELis ning riiklike ja kohalike ametiasutuste, sidusrühmade ja kogukondade jõupingutused annavad meile jätkuvalt olulisi õppetunde, näidates taaskord ühtselt ja koordineeritult tegutseva Euroopa Liidu tugevust.
Euroopa Liit jätkab Venemaa agressiooni eest põgenejate vastuvõtmist nii kaua kui vaja.
„Kümnepunktiline kava: Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmise tõhusam kooskõlastamine Euroopa tasandil .“
Ukrainast ja Moldovast ELi sisenenud isikute koondarvus ei ole võetud arvesse Rumeenia ja Moldova kodanike liikumist Moldovast Rumeeniasse. Olemasolevad andmed ei võimalda eristada, kui suure osa sellest moodustab tavapärane piiriliiklus ja kui palju on neid, kes põgenevad Venemaa agressiooni eest Ukrainast. Andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise kohta näitavad piiriületuskordi, mitte üksikisikute liikumist. Kõigi piiriületuste ja Ukraina kodanike piiriületuste erinevuse juures on arvesse võetud nii ELi kodanikke kui ka muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikke. Ukrainast ja Moldovast on ELi saabunud rohkem kui 300 000 muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikku, kelle seas moodustavad enamuse türklased, USA kodanikud, venelased, iisraellased, indialased, aserbaidžaanlased, grusiinid, Ühendkuningriigi kodanikud, moldaavlased ja usbekid.
Ajutise kaitse saajad kuu lõpu seisuga kodakondsuse, vanuse ja soo kaupa – kuupõhised andmed .
Solidaarsusplatvorm ühendab Euroopa Komisjoni, nõukogu sekretariaati, Euroopa välisteenistust, ELi liikmesriike ja Schengeni lepinguga ühinenud riike, ELi asutusi, rahvusvahelisi organisatsioone, nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), samuti Ukraina ja Moldova ametiasutusi.
Võrgustik vastab vajadusele anda täpne, ajakohastatud ja ühine olukorrapilt, mille alusel teha kiiresti vajalikke poliitilisi ja operatiivotsuseid. Võrgustik vaatleb piiriülest liikumist Ukrainast ELi, ajutise kaitse direktiivi esmast mõju ja rakendamist, sealhulgas kaitsetaotluste iganädalasi muutusi, ning kogub põhjalikku teavet juurdepääsu kohta haridusele, tööhõivele ja tervishoiule. Komisjoni 23. septembri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1366 rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutava ELi mehhanismi kohta (rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava)
Nõukogu rakendusotsuse artikli 2 lõiked 1 ja 2.
Otsuses on sätestatud, et selliste isikute suhtes kohaldavad liikmesriigid kas ajutist kaitset või piisavat kaitset siseriikliku õiguse alusel. Enamik liikmesriike on hoidunud mitme eri kohtlemisviisi kohaldamisest ning Ukrainas alaliselt elanud kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele on antud ajutine kaitse, mitte siseriikliku õiguse kohane muu piisav kaitse.
Teisalt on praeguseks ajaks, kui agressiooni algusest on aasta möödas, sellised sätted mõnes liikmesriigis, näiteks Madalmaades, peatatud.
Poolas haldab kolmandate riikide kodanikke välismaalaste büroo.
Austria, Eesti, Kreeka ja Rootsi.
Näiteks Austrias ja Eestis kohaldatakse kiirmenetlust.
Ajutise kaitse saajad kuu lõpu seisuga kodakondsuse, vanuse ja soo kaupa – kuupõhised andmed .
Ukrainast sõja eest põgenevad saatjata ja vanematest eraldatud lapsed – korduma kippuvad küsimused registreerimise, vastuvõtmise ja hoolduse kohta .
Saatjata alaealised – kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud vanuses alla kaheksateistkümne aasta, kes saabuvad mõne liikmesriigi territooriumile ilma õiguse või tava kohaselt nende eest vastutava täisealiseta, seni kui selline isik on nad tegelikult oma hoole alla võtnud, või alaealised, kes on üksi jäetud pärast mõne liikmesriigi territooriumile saabumist (ajutise kaitse direktiivi 2001/55/EÜ artikli 2 lõige f).
Vanematest eraldatud lapseks nimetatakse teatises last, kes saabub liikmesriigi territooriumile koos täiskasvanud sugulase või (mitteseotud) tuttavaga, kusjuures mõnikord on vanem(ad) andnud sellele täiskasvanule loa koos lapsega reisida ja/või osutada ajutist hooldust (näide: Ukraina ema reisib koos oma laste ja veel teise perekonna lastega).
Deinstitutsionaliseerimine on liidu jaoks oluline eesmärk ja see kajastub ka ELi üldises poliitikaraamistikus. Näiteks on nõukogu soovituses, millega luuakse Euroopa lastegarantii, sätestatud, et „laste deinstitutsionaliseerimise eesmärgil tuleks edendada kvaliteetset kogukonna- või perepõhist hooldust. Laps tuleks paigutada hooldeasutusse üksnes juhul, kui see on lapse huvides, võttes arvesse lapse üldist olukorda ja tema individuaalseid vajadusi.“
Ukrainast sõja eest põgenevad saatjata ja vanematest eraldatud lapsed – korduma kippuvad küsimused registreerimise, vastuvõtmise ja hoolduse kohta .
Ukrainast pärit saatjata ja vanematest eraldatud laste vastuvõtmise tavad .
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu – ulatuslik mõju põhiõigustele ELis, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teine kokkuvõte ( Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu – ulatuslik mõju põhiõigustele ELis (europa.eu) ).
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Euroopa Tööjõuamet ühendasid jõud, et vähendada Ukrainast sõja eest põgenevate isikute jaoks deklareerimata töötamise, tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse ohvriks langemise ohtu | Euroopa Tööjõuamet (europa.eu) .
Aruanne edusammude kohta inimkaubanduse vastu võitlemisel (neljas aruanne) .
Riiklikud raportöörid või samaväärsed mehhanismid liikmesriikides koguvad ja analüüsivad korrapäraselt ja hindavad inimkaubandusevastase riikliku poliitika ja meetmete tõhusust ja mõju, et aidata mõista inimkaubandusega seotud ärakasutamise vorme, ning toetavad inimkaubanduse ohvreid ja esitavad soovitusi poliitika ja tavade parandamiseks kõigi inimkaubanduse vormide suhtes ( Koordineeritud tegevuse tõhustamine (europa.eu) ).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57–73).
https://www.eurojust.europa.eu/sites/default/files/assets/eurojust-icc-csos-guidelines.pdf
2022/2023. õppeaasta alguseks oli kogu ELis kohalikus haridussüsteemis õpinguid alustanud ligi pool miljonit Ukraina last.
Euroopa haridusruum – Kvaliteetne haridus ja koolitus kõigile .
Veebileht „Ukraina haridus hädaolukorras“ pakub teavet Ukraina haridussüsteemi ja õppekava kohta, aidates teisipidi Ukraina lastel kohaneda välismaal asuvate uute koolide ja õppekavadega.
Ukraina sõjapõgenikest laste haridusse kaasamine: kaalutlused, põhimõtted ja tavad kooliaastaks 2022–2023.
Haridus ja toetus Ukraina põgenikele . Algatuse avaleht loodi algselt veebikeskkonnas „School Education Gateways“, kuid tõsteti sealt 1. oktoobril 2022 ümber Euroopa koolihariduse platvormile.
Vt ajutise kaitse direktiivi artikkel 13.
Artiklis 13 seisab muu hulgas järgmine: „Kui ajutist kaitset saavad isikud töötavad või on füüsilisest isikust ettevõtjad, võetakse ettepandud abitaseme kinnitamisel arvesse nende võimet ise oma vajadusi rahuldada.“
Euroopa Liidu Varjupaigaamet, „Ajutine kaitse Ukraina sõjapõgenikele: aastakokkuvõte“.
Enamikus liikmesriikides oli COVID-19 vaktsineerimine tasuta.
Komisjoni teatis „Tegevussuunised nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 (millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse) rakendamiseks“ .
OECD poliitikameetmed Ukraina sõja mõju kohta – Ukrainast pärit pagulaste oskused ja esimesed tulemused tööturul .
Riiklike tööturuasutuste toetus Ukraina sõjapõgenikele: viimased suundumused – tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus .
Küpros, Hispaania, Soome, Horvaatia, Leedu, Slovakkia, Poola.
Komisjoni 5. aprilli 2022. aasta soovitus (EL) 2022/554 Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevate inimeste kvalifikatsiooni tunnustamise kohta .
Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja Ukraina riikliku kvalifikatsiooniraamistiku võrdlusaruanne .
Näiteks Lätis on Ukraina meditsiinitöötajatel võimalik enne nende kvalifikatsiooni ametlikku tunnustamist alustada töötamist järelevalve all.
https://www.mfrr.eu/.
https://www.investigativejournalismforeu.net/.
OECD poliitikameetmed Ukraina sõja mõju kohta – vastuvõtvates riikides Ukraina põgenikele antav eluasemetoetus .
Turvalised ja sobivad kodud Ukraina sõja eest põgenenud inimestele .
Solidaarsus ja eluase: toetus turvaliste kodude algatusele – kaalutlused, põhimõtted ja tavad – 21. veebruari 2023. aasta seisuga.
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond – konkursikutse – 17. jaanuar 2023 .
Euroopa integratsioonivõrgustiku kaudu tuuakse kokku kõigi 27 ELi liikmesriigi ning Islandi ja Norra riiklike ametiasutuste, sh peamiselt rändajate integratsiooni eest vastutavate ministeeriumide esindajad. Võrgustiku liikmetel on sageli oluline osa ELi sihtotstarbeliste rahastamisvõimaluste, näiteks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahendite kavandamisel ja rakendamisel oma riigis. Teadmiste vahetamiseks korraldatakse võrgustiku liikmete jaoks ka põgenike integreerimise eri aspektidele pühendatud sihtotstarbelisi õppekülastusi, vastastikkust eksperdihinnangute andmist, seminare ja vastastikuse abi meetmeid. Vt Euroopa integratsioonivõrgustik | Euroopa integratsiooni veebisait (europa.eu)
6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/562 , 12. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/613 , 26. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2039 .
31. jaanuari 2023. aasta seisuga.
Toetuste ümberkavandamise protsess on praegu veel pooleli, aga komisjonil on kavas kontrollida programmide lõpetamisel nende tingimuste täidetust.
Need 385 miljonit eurot hädaabimeetmeid jagunesid järgmiselt: Tšehhile (54,4 miljonit eurot), Poolale (200,1 miljonit eurot), Eestile (10,1 miljonit eurot), Leedule (10,1 miljonit eurot), Bulgaariale (10,9 miljonit eurot), Lätile (7,8 miljonit eurot), Rumeeniale (39,1 miljonit eurot), Ungarile (21,1 miljonit eurot), Slovakkiale (24,7 miljonit eurot) ja Küprosele (6,7 miljonit eurot).
Ajutise kaitse direktiivi artikkel 26.
Alates sõja algusest on USAsse, Kanadasse ja Ühendkuningriiki saabunud Ukrainast üle 400 000 inimese.
Korduma kippuvad küsimused ajutise kaitse saanud isikute vabatahtliku Ukrainasse naasmise kohta,
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kriisi ja vääramatu jõuga seotud olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas .