Brüssel,24.3.2021

COM(2021) 142 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE EMPTY

ELi lapse õiguste strateegia


Meil on vaja strateegiat, mis kaasab kõiki lapsi ja toetab haavatavas olukorras olevaid lapsi, ning meil on vaja strateegiat, mis edendab ja toetab meie õigust osaleda meid mõjutavate otsuste tegemises. Sest mitte midagi, mida otsustatakse laste eest, ei tohiks otsustada ilma lasteta. On aeg laste osalus normaliseerida. 

(Laste järeldused, 13. üleeuroopaline laste õiguste foorum, 2020).

Sissejuhatus

Laste õigused on inimõigused. Igal lapsel Euroopas ja kogu maailmas peaksid olema ühesugused õigused ja võimalus elada diskrimineerimis-, süüdistuste- ja hirmutamisvaba elu.

See on ühiskondlik, moraalne ja inimlik imperatiiv, millele lapsed – kes moodustavad ELi rahvastikust peaaegu viiendiku 1 ja maailma rahvastikust kolmandiku 2 – ja laiem kogukond peavad saama kindlalt loota. Eesmärk on tagada, et kõik lapsed saaksid kasutada kogu oma potentsiaali ja etendada ühiskonnas juhtivat rolli, olgu siis tegemist võitlusega õigluse ja võrdsuse eest, demokraatia tugevdamise või rohe- ja digipöörde edasiviimisega. 

Seepärast ongi lapse õiguste kaitse ja edendamine üks Euroopa Liidu töö põhilisemaid eesmärke nii kodus kui ka välismaal 3 . See on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, 4 millega tagatakse laste õiguste kaitse liidu õiguse rakendamisel. See läbib kõiki poliitikavaldkondi ja on Euroopa Komisjoni peamiste prioriteetide osaks, nagu on sätestatud president von der Leyeni poliitilistes suunistes 5 . 

Käesoleva strateegia üldine siht on anda Euroopa Liidus ja kogu maailmas lastele parim võimalik elu. Selles kajastuvad laste õigused ja roll meie ühiskonnas. Lapsed annavad meile inspiratsiooni ja on loodus- ja kliimamuutustest tingitud kriiside, diskrimineerimise ja ebaõigluse alal teadlikkuse tõstmisel esirinnas. Nad ei ole mitte üksnes homsed liidrid, vaid on kodanikud ja liidrid juba täna. Käesoleva strateegiaga püütakse täita meie ühist kohustust ühendada jõud, et austada, kaitsta ja viia ellu iga lapse õigusi ning ehitada koos lastega üles kõigi jaoks tervem, vastupidavam, õiglasem ja võrdsem ühiskond.

Meie tegevust selles valdkonnas suunab jätkuvalt ÜRO lapse õiguste konventsioon, 6 mille on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid. Rohkem kui 30 aastat pärast selle jõustumist on tehtud märkimisväärseid edusamme ning üha enam tunnistatakse, et lastel on oma õigused.

Konventsioonis tunnustatakse kõigi laste õigust alustada oma elu parimal võimalikul viisil, kasvada üles õnneliku ja tervena ning arendada välja oma täielik potentsiaal. Siia hulka kuulub õigus elada puhtal ja tervel planeedil, kaitsvas ja hoolitsevas keskkonnas, puhata, mängida ja nautida kultuuri- ja kunstitegevusi ning nautida ja austada looduskeskkonda. Vajalikku tuge tuleb pakkuda ka peredele ja kogukondadele, et nad saaksid tagada laste heaolu ja arengu.

Mitte kunagi varem ei ole lastel kõikjal ELis olnud selliseid õigusi, võimalusi ja turvalisust nagu täna. Seda eelkõige tänu ELi ja liikmesriikide viimase kümnendi poliitilisele tegevusele, õigusaktidele ja rahastusele. Viimastel aastakümnetel on komisjon teinud olulisi algatusi, milles on käsitletud lastega kaubitsemist, laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist, teadmata kadunud lapsi ning lapsesõbralike kohtusüsteemide edendamist. Oleme lisanud lapsesõbralikud sätted ka varjupaiga- ja rändepoliitikasse ja -õigusse. Oleme suurendanud jõupingutusi, et muuta internet laste jaoks ohutumaks ning jätkata võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. ELi 2017. aasta uuendatud suunised laste õiguste edendamise ja kaitse kohta olid laste õiguste alal kogu maailmas oluliseks verstapostiks koos paljude humanitaar- ja arenguprogrammidega, millega edendatakse õigust tervisele ja haridusele. Nende algatuste mõju on oluliselt parandanud laste elu ELis ja nende õiguste teostamist konkreetsetel juhtudel.

Need edusammud tulid raskelt ja kättevõidetut ei tohiks pidada enesestmõistetavaks. Nüüd on aeg selle tööga edasi minna, tegeleda visalt püsivate ja esilekerkivate probleemidega ning panna paika terviklik strateegia, et kaitsta ja edendada laste õigusi tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas.

Liigagi paljud lapsed puutuvad endiselt kokku oma õiguste raske ja regulaarse rikkumisega. Lapsed on jätkuvalt erinevate vägivallavormide ohvrid, nad kannatavad sotsiaal-majandusliku tõrjutuse ja diskrimineerimise all, eelkõige omaenda – või ka oma vanemate – soo, seksuaalse sättumuse, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste või puude tõttu. Laste muresid ei võeta piisavalt kuulda ja sageli ei võeta nende seisukohti nende jaoks olulistes küsimustes piisavalt arvesse.

COVID-19 pandeemia on süvendanud olemasolevaid probleeme ja ebavõrdsust ning loonud uusi. Lapsed on puutunud kokku suurenenud koduvägivallaga, kuritarvitamise ja ärakasutamisega internetis ning küberkiusamisega; 7 internetis levib üha rohkem laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat materjali 8 . Sellistes menetlustes nagu varjupaiga taotlemine või perekonna taasühinemine on esinenud viivitusi. Üleminek kaugõppele on avaldanud ebaproportsionaalselt suurt mõju kõige väiksematele ja erivajadustega lastele, neile, kes elavad vaesuses, marginaliseeritud kogukondades, näiteks roma lastele, ning neile, kes elavad kõrvalisemates kohtades ja maapiirkondades ja kellel puudub juurdepääs internetiühendusele ja IT-seadmetele. Paljud lapsed on jäänud ilma oma päeva kõige toitvamast toidukorrast ning kaotanud juurdepääsu koolis pakutavatele teenustele. Pandeemia on tugevalt mõjutanud ka laste vaimset tervist ning teadete kohaselt on ärevus, stress ja üksildustunne kasvanud. Paljud ei ole saanud teha sporti ega osaleda vabaaja-, kunsti- ja kultuuritegevuses, mis on nende arenguks ja heaoluks hädavajalik.

EL vajab uut terviklikku lähenemisviisi, mis peegeldab uusi olusid ja kestvaid probleeme. Võttes vastu esimese tervikliku laste õiguste strateegia, võtab komisjon endale kohustuse tuua lapsed ja nende parimad huvid oma sise- ja välistegevuse kaudu ELi poliitika keskmesse, lähtudes seejuures subsidiaarsuse põhimõttest. Käesoleva strateegia eesmärk on ühendada kõik ELi olemasolevad ja uued õiguslikud ja poliitilised instrumendid ning rahastamisvahendid üheks terviklikuks raamistikuks.

Selles pakutakse välja rida suunatud meetmeid kuues teemavaldkonnas, millest igaühes on kindlaks määratud ELi tegevuse prioriteedid lähiaastatel. Seda toetatakse laste õiguste peavoolustamisega kõigis asjaomastes ELi poliitikavaldkondades. Selles võetakse asjakohaselt arvesse erivajadusi, mis on teatavatel lasterühmadel, sealhulgas neil, kes haavatavas olukorras mitme asjaolu tõttu ja puutuvad kokku mitme omavahel läbipõimunud diskrimineerimisvormiga.

Strateegia tugineb komisjoni varasematele teatistele lapse õiguste kohta 9 ning olemasolevale õigus- ja poliitikaraamistikule 10 . See aitab saavutada ka Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke 11 . Strateegia aluseks on ÜRO lapse õiguste konventsioon ja selle kolm fakultatiivprotokolli ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 12 ja strateegia annab panuse ÜRO kestliku arengu eesmärkide 13 saavutamisse. Samuti on sellel seosed Euroopa Nõukogu laste õiguste standarditega ja lapse õiguste strateegiaga aastateks 2016–2021 14 .

Strateegiasse on andnud olulise panuse Euroopa Parlament, 15 liikmesriigid, laste õigustega tegelevad organisatsioonid, muud sidusrühmad ja üksikisikud, kelle seisukohad koguti ettevalmistusetapis, sealhulgas avaliku konsultatsiooni 16 ja 2020. aasta üleeuroopalise laste õiguste foorumi 17 kaudu.

Käesolev strateegia on välja töötatud laste jaoks ja koos lastega. Strateegia koostamisel on arvesse võetud rohkem kui 10 000 lapse seisukohti ja soovitusi 18 . Lapsed on osalenud ka selle lapsesõbraliku versiooni 19 ettevalmistamises. See kujutab endast ELi jaoks uut peatükki ja on oluline samm laste tegeliku otsustusprotsessides osalemise poole. 

1.Osalemine poliitilises ja demokraatlikus elus: EL, mis võimestab lapsi olema aktiivsed kodanikud ja demokraatliku ühiskonna liikmed

„Kui mitte meie, siis kes?“ (16-aastane poiss, 13. üleeuroopaline laste õiguste foorum, 2020)

See, kuidas noored seisavad kogu maailmas tänavatel ja nõuavad kliima-alast tegevust või tegutsevad laste inimõiguste kaitsjatena, 20 näitab meile, et lapsed on aktiivsed kodanikud ja muutuste toojad. Kuigi enamikus ELi liikmesriikides ei ole lastel hääleõigust enne, kui nad saavad 18-aastaseks, on neil õigus olla demokraatliku ühiskonna aktiivne liige ja aidata kujundada, ellu viia ja hinnata poliitilisi prioriteete.

On häid näiteid selle kohta, kuidas eri valitsustasandid ja ametiasutused edendavad laste tegelikku osalust, mille tulemusena lastel on tegelik mõju avalikus sfääris tehtud otsustele 21 . ELi tasandil kuuluvad nende hulka ELi noortedialoog 22 ja õpinurk 23 .

Kõigele vaatamata on veel liiga palju lapsi, kes tunnevad, et neid ei võeta otsuste tegemisel piisavalt arvesse 24 . Proovikiviks on siin stereotüübid ja ettekujutused, et laste osalus on keeruline, kulukas ning nõuab ressursse ja asjatundlikkust. Eelkõige soostereotüübid ahendavad poiste ja tüdrukute püüdlusi ning loovad takistusi nende osalusele ja elu valikutele. Kuigi näib, et enamik lapsi on oma õigustest teadlikud, leiab ainult iga neljas, et nende õigusi austab kogu ühiskond 25 . See avaldab negatiivset mõju laste osalusele koolides, spordis, kultuuris ja muudes vabaajategevustes, kohtu- ja rändesüsteemides ning tervishoiusektoris, aga ka perekonnas.

Just seepärast peab EL edendama ja parandama laste kaasavat ja süsteemset osalust kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil. Seda tehakse uue ELi laste osalusplatvormi kaudu, mis luuakse koostöös Euroopa Parlamendi ja laste õigustega tegelevate organisatsioonidega, et tagada laste parem kaasamine otsuste tegemisse. Suurepärane võimalus rakendada laste osalust praktikas on ka Euroopa tuleviku konverents.

Komisjon aitab ka lastel, lastega ja laste heaks töötavatel spetsialistidel, meedial, üldsusel, poliitikutel ja poliitikakujundajatel suurendada teadlikkust laste õigustest ning tagada laste õigus ennast kuuldavaks teha ja saada kuulatud. Samuti edendab see laste tegelikku ja kaasavat osalust Euroopa institutsioonide ja ametite poliitikakujundusprotsessis, eelkõige spetsiaalselt lastega peetavate konsultatsioonide kaudu, kus see on asjakohane.

Euroopa Komisjoni olulisemad sammud:

-luua koos Euroopa Parlamendi ja laste õigustega tegelevate organisatsioonidega ELi laste osalusplatvorm, et ühendada olemasolevad laste osalemise mehhanismid kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil ning kaasata lapsi ELi tasandi otsustusprotsessidesse;

-luua lastele võimalus saada Euroopa kliimapakti aktiivseteks osalisteks kas tõotuste andmise teel või hakates pakti saadikuteks. Kaasates koolid kestlikku kliima-, energia- ja keskkonnaalasesse haridusse, aitab kliimahariduse edendamise koalitsioon lastel saada kliimapakti ja Euroopa rohekokkuleppe 26 rakendamisel muutuste toojateks; 

-töötada välja ja edendada põhiõiguste harta ja teiste olulisemate ELi õigusaktide kättesaadavaid, digitaalselt kaasavaid ja lapsesõbralikke versioone ja formaate;

-töötada välja juhendid lapsesõbraliku keele kasutamise kohta dokumentides ning sidusrühmade üritustel ja kohtumistel lapsosalejatega ning edendada nende kasutamist;

-kaasata lapsi Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) põhiõiguste foorumisse ja Euroopa tulevikku konverentsile;

-korraldada tulevaste algatuste jaoks spetsiaalselt lastega peetavaid konsultatsioone;

-tugevdada komisjoni ja ELi ametite töötajate hulgas laste osaluse alast asjatundlikkust ja tavasid, sealhulgas lastekaitse ja laste turvalisuse tagamise valdkonnas.

Komisjon kutsub liikmesriike tegema järgmist:

-looma ja täiustama uusi ja olemasolevaid laste osaluse mehhanisme kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, sealhulgas Euroopa Nõukogu laste osaluse alase enesehindamisvahendi 27 kaudu, ning eraldama nende mehhanismide jaoks piisavalt ressursse;

-kasvatama teadlikkust ja teadmisi lapse õigustest, sealhulgas lastega ja laste heaks töötavate spetsialistide hulgas, kasutades selleks teavituskampaaniaid ja koolitusüritusi;

-tugevdama kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil koolide õppekavades kodanikuõpetust ning võrdõiguslikkuse ja demokraatlikes protsessides osalemise õpetust;

-toetama koole nende püüetes kaasata õpilasi kooli igapäevaellu ja otsuste tegemisse.

2.Sotsiaal-majanduslik kaasatus, tervishoid ja haridus: EL, mis võitleb laste vaesuse vastu ning edendab kaasavaid ja lapsesõbralikke ühiskondi ning tervishoiu- ja haridussüsteeme.

„Mõnikord tunnen teatavat ärevust. Tahaksin rääkida psühholoogiga, kuulda tema arvamust, et kuidas sellega toime tulla.“ (Laps, Kreeka)

„Kool laseb sul avada end maailmale ja rääkida inimestega. Kool on elu.“ (Laps-varjupaigataotleja, Prantsusmaa)

Igal lapsel on juba kõige varasemast eluetapist alates õigus piisavale elatustasemele ja võrdsetele võimalustele. Laste sotsiaal-majandusliku kaasatuse tugevdamine on esmavajalik, selleks et vähendada vaesuse ja ebasoodsate tingimuste põlvest põlve edasikandumist. Ses osas on oluline sotsiaalkaitse ja perede toetamine.

Igal lapsel, olenemata tema taustast ja elukohast, on õigus parima võimaliku tasemega tervishoiule ja kvaliteetharidusele. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis lastel esineb siiski suurema tõenäosusega raskusi juurdepääsul esmatähtsatele teenustele, eelkõige maapiirkondades, kõrvalisemates kohtades ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas 28 ja komisjoni 2013. aasta soovitus „Investeerides lastesse, aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ 29 on laste vaesuse vähendamisel ja heaolu parandamisel jätkuvalt olulised abivahendid. Ka ELi rahastamisvahendid on nende poliitikaeesmärkide toetamisel sama olulised. Aastatel 2021–2027 peavad liikmesriigid, kus vaesusriskis või sotsiaalse tõrjutuse riskis laste määr ületab ELi keskmist (aastatel 2017–2019), eraldama 5 % Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest sihtotstarbeliselt laste vaesuse vastaseks võitluseks, ent samas ka teised liikmesriigid peaksid eraldama asjakohased summad. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) toetab investeeringuid taristusse, seadmetesse ning juurdepääsu kvaliteetsetele tavateenustele, pöörates eriti suurt tähelepanu liidu vaeseimatele piirkondadele, kus avalikud teenused on tavaliselt vähem arenenud. Taaste- ja vastupidavusrahastu aitab saavutada kiire ja kaasava taastumise COVID- 19 pandeemiast, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamise kaudu.

2.1Võitlus laste vaesuse vastu ja võrdsete võimaluste edendamine

Ehkki viimastel aastatel on see arv vähenenud, oli 2019. aastal ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis 22,2 % lastest. Olenevalt liikmesriigist on vaesusrisk laste puhul, keda kasvatab üksikvanem või kes elavad kolme või enama lapsega peredes, maapiirkonnas või ELi kõige kõrvalisemates piirkondades või kellel on rände- või roma taust, kuni kolm korda suurem kui ülejäänutel 30 . Ligikaudu pooled lastest, kelle vanemate haridustase oli madal, olid vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis, samas kõrge haridustasemega vanemate puhul oli neid lapsi alla 10 %. Väikese sissetulekuga perede lastel on suurem oht elada halbades tingimustes, ülerahvastatud eluruumides ning nad puutuvad rohkem kokku kodutusega.

See toob kaasa suure võimaluste ebavõrdsuse, mis on laste jaoks jätkuvalt probleem isegi riikides, kus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase on madal 31 . Head õpitulemused koolis, hea tervis ja oma täieliku potentsiaali saavutamine hilisemas elus on ebasoodsatest oludest pärit laste puhul vähem tõenäolised kui nende paremas olukorras olevate eakaaslaste puhul.

Kõigil lastel, sealhulgas puuetega ja ebasoodsatest oludest pärit lastel, on võrdne õigus elada koos oma perega ja elada kogukonnas. Integreeritud lastekaitsesüsteemid, sealhulgas tulemuslik ennetus, varajane sekkumine ja perede toetamine, peaksid looma vanemliku hoolitsuseta lastele ja neile, keda ähvardab vanemliku hoolitsuse kaotus, vajalikud tingimused, et hoida ära pere lahutamist. Vaesus ei tohiks kunagi olla ainus põhjus, miks laps paigutatakse hoolekandeasutusse. On vaja tagada üleminek kvaliteetsele kogukonna- ja perepõhisele hooldusele ning toetus vanuse tõttu hooldusest lahkuvatele lastele.

Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavas 32 on komisjon püstitanud kõrgelennulise eesmärgi: vähendada 2030. aastaks ELis vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis olevate inimeste arvu vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra. Üks selle peamisi samme on komisjoni ettepanek nõukogu soovituse kohta, millega luuakse Euroopa lastegarantii 33 , mis täiendab käesolevat strateegiat ja milles kutsutakse üles võtma erimeetmeid vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis olevate laste heaks. Ettepanekus soovitatakse, et liikmesriigid tagaksid abivajavatele lastele juurdepääsu olulisematele kvaliteetteenustele: alusharidusele ja lastehoiule, haridusele (sealhulgas koolipõhistele tegevustele), tervishoiule, toidule ja eluasemele.

Seda, kuidas liikmesriigid käsitlevad laste vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, jälgib komisjon Euroopa poolaasta protsessis ning annab vajaduse korral asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Tugevdatud noortegarantii 34 näeb ette, et kõik noored alates 15-aastastest saavad nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või kooliharidussüsteemist lahkumist töö-, haridus-, praktika- või õpipoisikoha pakkumise.

Euroopa Komisjoni olulisemad sammud:

-luua Euroopa lastegarantii;

-tagada vastastikune täiendavus Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegiaga 35 , et vastata puuetega laste vajadustele ja tagada parem juurdepääs tavateenustele ja iseseisvale elule.

Komisjon kutsub liikmesriike tegema järgmist:

-võtma nõukogus kiiresti vastu komisjoni ettepaneku nõukogu soovituse kohta, millega luuakse Euroopa lastegarantii, ja rakendama selle sätteid;

-rakendama tugevdatud noortegarantiid ja edendama noorte kaasamist noortegarantii teenustesse.

2.2Kõigi laste õigus tervishoiule

Vaktsineerimine on raskete ja vahel surmaga lõppevate nakkushaiguste ennetamisel peamine abivahend ja lastehoiu üks põhielemente. Tänu laialdasele vaktsineerimisele on rõuged likvideeritud ja Euroopa on vabanenud lastehalvatusest. Siiski esineb veel vaktsiinvälditavate haiguste puhanguid, sest vaktsineerituse tase on ebapiisav. COVID-19 pandeemia on seadnud ohtu ka laste vaktsineerimise programmide jätkumise Euroopas. Euroopa Komisjonil ja ELi liikmesriikidel on ühine eesmärk võidelda desinformatsiooni vastu, suurendada usaldust vaktsiinide vastu ja tagada kõigile võrdne juurdepääs vaktsiinidele.

2020. aastal diagnoositi vähktõbi rohkem kui 15 500 lapsel ja noorukil ning rohkem kui 2 000 noort patsienti kaotas selle tagajärjel elu. Alates teisest eluaastast on vähktõbi haigusest tingitud surmade enim levinud põhjustaja. Kuni 30 protsendil vähihaigetest lastest esineb pikaajalisi raskeid tagajärgi ja lapseeas vähktõve üleelanute arv kasvab jätkuvalt.

Tervisliku ja aktiivse eluviisi omandamine juba noores eas aitab vähendada vähiriski hilisemas elus. Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga 36 hoogustatakse varaseid ennetusmeetmeid ja käivitatakse uued algatused laste vähktõve alal, et aidata noortel patsientidel taastuda ja tagada optimaalne elukvaliteet. Vähki põdevate laste jaoks on sageli olemas vaid piiratud hulk valideeritud ravimeetodeid. Läbivaadatud lasteravimite määruses, juhtalgatuses „ELi ravimistrateegia“, 37 on seatud eesmärgiks edendada spetsiaalselt lastele suunatud ravimeid, sealhulgas lasteonkoloogias kasutatavaid ravimeid.

Lapsepõlv on otsustav eluetapp, mis määrab tulevase füüsilise ja vaimse tervise. Laste vaimse tervise probleemid on aga laialt levinud ja mõnikord võib neid seostada isoleerituse, hariduskeskkonna, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse ning pikaajalise digivahendite kasutamisega. Kuni 20 % kogu maailma lapsi kogeb vaimse tervise probleeme, mis juhul, kui neid ei ravita, mõjutavad tugevalt nende arengut, haridustulemusi ja võimet elada täisväärtuslikku elu. Kooli peetakse üheks kõige põhilisemaks laste vaimset tervist määravaks teguriks 38 . Vaimset tervist ja heaolu hariduses käsitletakse ka Euroopa haridusruumis 39 . Osalemine kultuurielus, viibimine looduses ja füüsiline tegevus võivad avaldada laste vaimsele tervisele positiivset mõju, 40 tõsta nende eneseväärikust, suurendada usku endasse, enesekindlust ja parandada enesehinnangut.

Lapsrändajad kannatavad sageli vaimse tervise probleemide all, mis tulenevad oludest, mida nad on kogenud oma päritoluriigis või rändeteel või ebakindlusest või alandavast kohtlemisest sihtriigis. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) haavatavusekspertide võrgustiku käimasolev töö keskendub muu hulgas varjupaigataotlejate vaimsele tervisele. Mõnel muul lasterühmal, näiteks puuetega lastel ja LGBTIQ-lastel, võivad olla vaimse ja füüsilise tervise osas erivajadused, millega tuleb sobival viisil tegeleda.

Laste täielikuks füüsiliseks ja vaimseks arenguks on elutähtis tervislik toitumine koos korrapärase liikumisega. Veel tänagi on ELis lapsi, kes kannatavad nälga, eelkõige romade ja travelleride lapsed, 41 see aga muudab nad haiguste suhtes vastuvõtlikumaks ja takistab nende aju normaalset arengut. Samasuguseid probleeme on ka kodututel lastel ja lapsrändajatel, kes elavad ülerahvastatud või ebakvaliteetsetes vastuvõtukeskustes. 

Teisest küljest on aga viimase 30–40 aasta jooksul kasvanud ülitöödeldud, ebatervislike toitude kättesaadavus ja taskukohasus, mis on toonud kaasa tõusva ülekaalulisuse ja rasvumise. Iga kolmas 6–9-aastane laps ELis on ülekaaluline või rasvunud. See võib suurendada diabeedi, vähi, südame-veresoonkonna haiguste või enneaegse surma riski. Komisjoni meetmete hulka kuuluvad koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava 42 ning ELi laste rasvumist käsitlev tegevuskava aastateks 2014–2020, 43 mida peatselt hinnatakse, et võtta järelmeetmeid.

Komisjoni strateegias „Talust taldrikule“ 44 kutsutakse toiduainetööstust ja jaemüügisektorit üles muutma tervislikud ja kestlikud toiduvalikud kättesaadavamaks ja taskukohasemaks. Sellega seoses teeb komisjon ettepaneku ühtlustatud kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta pakendi esiküljel, et hõlbustada teadlike ja tervislike toiduvalikute tegemist, ning kehtestab toitainelise koostise põhijooned, et piirata rasva-, suhkru- ja soolarikaste toiduainete reklaamimist (toitumis- või tervisealaste väidete kaudu). Kampaania „Tervislikud eluviisid kõigi jaoks“ propageerib tervislikke eluviise igaühe jaoks, olenemata põlvkonnast ja sotsiaalsest grupist, eelkõige laste jaoks.

Euroopa Komisjoni olulisemad sammud:

-kiirendada nõukogu soovituse rakendamist, et tugevdada ELi koostööd vaktsiinvälditavate haiguste alal 45 ;

-anda heade tavade portaali 46 ja tervishoiupoliitika platvormi kaudu teavet ja vahetada häid tavasid, et tegelda laste vaimse tervisega;

-vaadata läbi ELi koolipuuvilja, -köögivilja ja -piima kava õigusraamistik, et tuua uuesti fookusesse tervislik ja kestlik toit;

-kujundada toitumisalaste tõendatud heade tavade rakendamise ühismeetme raames välja head tavad ja vabatahtlik käitumisjuhend, et vähendada suure suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega toodete turustamist lastele interneti kaudu.

Komisjon kutsub liikmesriike tegema järgmist:

-määrama oma riiklikes vaimse tervise strateegiates lapsed üheks prioriteetseks sihtrühmaks;

-looma võrgustikke perede, koolide, noorte ja muude sidusrühmade ja asutustega, kes tegelevad laste vaimse tervisega.

2.3Kaasava ja kvaliteetse hariduse ülesehitamine

Kõigil lastel on õigus arendada oma põhipädevusi ja -andeid alates varasest lapsepõlvest ning kogu kooliea ja kutseõppe vältel, sealhulgas mitteformaalses õpikeskkonnas. Juurdepääs kaasavale, segregeerimata kvaliteetharidusele peaks olema tagatud, muu hulgas mittediskrimineeriva kohtlemise teel, sõltumata rassilisest ja etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, kodakondsusest, elanikustaatusest, soost ja seksuaalsest sättumusest.

Alusharidus ja lastehoid on eriti kasulik laste kognitiivse, keelelise ja sotsiaalse arengu jaoks. Nii HK 2020 sihttase 47 kui ka Barcelona eesmärgid 48 laste osalemise kohta alushariduses ja lastehoius on ELi tasandil saavutatud, ehkki liikmesriigiti esineb suuri erinevusi.

Puuetega laste ning ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit, rändetaustaga ja roma laste alushariduses ja lastehoius osalemise määr on palju madalam, kuigi just nende jaoks oleks osalemine kõige kasulikum. Riikidel on olemas suunatud meetmed, et hõlbustada alushariduse ja lastehoiu kättesaadavust vaesuses elavatele lastele, ent vähe on riike, kus on suunanud toetusmeetmeid rändetaustaga või piirkondlikest või etnilistest vähemustest pärit lastele 49 . See on eriti probleemne rändetaustaga laste puhul, kelle jaoks juurdepääs alusharidusele ja lastehoiule on keele arengu seisukohast eriti kasulik. Komisjon teeb ettepaneku vaadata Barcelona eesmärgid läbi, et toetada liikmesriikide edasist ülespoole suunatud lähenemist alushariduses ja lastehoius osalemise alal 50 .

Kaasava koolihariduse kujundamine tähendab mõtestatud õpikogemuste omandamist mitmesugustes keskkondades. Selleks esitab komisjon ettepanekud alg- ja keskhariduse veebipõhise ja kaugõppe toetamise kohta, millega edendatakse paindlikuma ja kaasavama hariduse arendamist mitmesuguste õpikeskkondade (koolis ja kaugõppes) ja -vahendite (digivahendid, sealhulgas internetis, ja mittedigitaalsed) kombinatsiooni kaudu, võttes samas arvesse ebasoodsamas olukorras olevate rühmade ja kogukondade konkreetseid probleeme.

Hoolimata hiljutistest edusammudest on haridussüsteemist väljalangenute osakaal ELi noorte hulgas endiselt ligikaudu 10 % (ja roma noorte hulgas üle 60 %) ning ainult 83 % noortest on omandanud keskhariduse (romade hulgas ainult 28 %). Algkoolis käivatest roma lastest käib 44 % segregeeritud algkoolides, mis vähendab nende võimalusi saavutada edu järgmistes haridusastmetes 51 . Puuetega lapsed jätavad kooli pooleli ja akadeemilise kraadi omandab vähem puuetega õppureid (erinevus 14,4 protsendipunkti). Sooline ebavõrdsus püsib visalt ja koolist väljalangenute hulgas on rohkem poisse kui tüdrukuid. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) 52 2018. aasta tulemused näitavad, et igal viiendal noorel eurooplasel puudub endiselt piisav lugemis-, matemaatika- või teaduspädevus. Selleks et aidata selle suundumusega toime tulla ja toetada kõiki õpilasi keskhariduse omandamisel, esitab komisjon soovituse avada õpiedu saavutamise teed, milles keskendutakse ebasoodsamas olukorras olevatele õpilastele.

Kutseõpe võib aidata anda õpilastele kutseoskuste ja võtmepädevuste tasakaalustatud kombinatsiooni, millega nad saavad areneval tööturul ja arenevas ühiskonnas edukalt toime tulla ning mis võimaldab edendada kaasatust ja võrdseid võimalusi.

Euroopa Komisjoni olulisemad sammud:

-teha 2022. aastal ettepanek vaadata läbi Barcelona eesmärgid, et toetada liikmesriikide edasist ülespoole suunatud lähenemist alushariduses ja lastehoius osalemise alal;

-teha ettepanek nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb veebi- ja kaugõpet alg- ja keskhariduses;

-teha ettepanek uue algatuse „Õpiedu saavutamise teed“ kohta, millega aidatakse ühtlasi lahutada haridustase ja õpiedukus sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest staatusest;

-luua eksperdirühm, mis tegeleb toetava õpikeskkonna loomisega alasooritusriskis õpilasrühmade jaoks ja heaolu toetamisega koolis;

-toetada liikmesriike jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupidavust toetavat kutseõpet käsitleva nõukogu 2020. aasta soovituse rakendamisel;

-propageerida alusharidusse ja lastehoidu kaasamist käsitlevat juhendmaterjali „Toolkit for inclusion in early childhood education and care“ 53 .

Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema järgmist:

-töötama Euroopa haridusruumi raames ette pandud eesmärkide saavutamise nimel;

-jätkama tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga kõigi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas aastateks 2021–2024 54 soovitatud asjakohaste meetmete täielikku rakendamist hariduse ja koolituse valdkonnas.

3.Võitlus lastevastase vägivalla vastu ja lastekaitse tagamine: EL, mis aitab lastel kasvada vägivallata

„See, et me elame lastekodus, ei ütle meie kohta absoluutselt mitte midagi peale selle, et me oleme oma elus juba mõndagi kogenud.“ (Laps, Sloveenia)

„Tahaksin, et mu perekonnas oleks vähem tülitsemist ja pingeid.“ (Laps, Kreeka)

Lastevastane vägivald kõigis selle võimalikes vormides on laialt levinud. Lapsed võivad olla vägivalla ohvrid, tunnistajad või toimepanijad – alates omaenda kodust, aga ka koolis, vabaaja- ja meelelahutustegevustes, kohtusüsteemis, nii internetis kui ka päriselus.

Hinnangute kohaselt kannatab pool kogu maailma lastest igal aastal mingis vormis vägivalla all. Peaaegu kolm neljandikku maailma lastest vanuses 2–4 aastat saab vanematelt ja hooldajatelt regulaarselt füüsiliselt karistada ja/või kannatab nendepoolse psühholoogilise vägivalla all 55 . Euroopas langeb iga viies laps mingis vormis seksuaalse vägivalla ohvriks 56 ja lapsed moodustavad ELis peaaegu veerandi inimkaubanduse ohvritest – ning enamik neist on tütarlapsed, kellest saavad inimkaubanduse ohvrid seksuaalse ärakasutamise eesmärgil 57 . Üle kogu maailma on naiste suguelundite moonutamise ohvriks langenud rohkem kui 200 miljonit naist ja tütarlast, 58 sealhulgas ELis rohkem kui 600 000 59 . 62 % intersoolistest inimestest, 60 kes olid läbinud operatsiooni, ütlesid, et ei nemad ise ega nende vanemad ei andnud enne ravi või meditsiinilist sekkumist nende sootunnuste muutmiseks täielikult informeeritud nõusolekut 61 .

COVID-19 pandeemia on toonud kaasa teatavate vägivallavormide, näiteks koduvägivalla sagenemise, samas kui kaebamis- ja teatamismehhanismid peavad kohanema uute oludega. Parandada tuleb laste abitelefonide (116 111) ja kadunud laste otsimise abitelefonide (116 000) suutlikkust ja kättesaadavust.

Kokkupuude vägivallaga mõjutab lapse füüsilist, psühholoogilist ja emotsionaalset arengut rängalt. See võib mõjutada nende võimet koolis käia, sotsiaalselt suhelda ja edukalt areneda. See võib põhjustada vaimse tervise probleeme, kroonilisi haigusi, enesevigastamise kalduvusi ja isegi enesetappe. Eriti võib see puudutada haavatavas olukorras olevaid lapsi.

Vägivald koolides ja eakaaslaste seas on üldlevinud. 2018. aasta PISA tulemuste järgi teatas 23 % õpilastest, et neid on koolis vähemalt paar korda kuus kiusatud (füüsiliselt, verbaalselt või sotsiaalselt). Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti hiljutise LGBTI-teemalise uuringu kohaselt teatas kooliahistamisest 51 % 15–17-aastastest vastanutest.

2019. aastal oli 12 % üleilmsetest rahvusvahelistest rändajatest (ehk 33 miljonit) lapsed. Lapsrändajad, sealhulgas lapspagulased, puutuvad väga sageli kokku kuritarvitamisriskiga ja on enne ja/või pärast ELi territooriumile saabumist kannatanud äärmuslike vägivallavormide – sõja, vägivaldse konflikti, ärakasutamise, inimkaubanduse, füüsilise, psühholoogilise ja seksuaalse kuritarvitamise all 62 . Lapsed võivad jääda teadmata kadumuks või sattuda oma perekonnast lahku. Riskid suurenevad, kui lapsed reisivad saatjata või on sunnitud viibima ülerahvastatud asutustes koos võõraste täiskasvanutega. Laste eriline haavatavus rändetingimustes või tingituna nende rändetaustast nõuab täiendavat ja sihipärast kaitset ja toetust. Sama kehtib ka laste kohta väljaspool ELi, näiteks Süürias Al Holi laagris elava ligi 30 000 lapse, sealhulgas välisvõitlejate laste kohta, kes kannatavad konfliktist tingitud traumade ja äärmiselt halbade elutingimuste all 63 .

Komisjon astub üles kõigi laste vastu suunatud vägivalla, sealhulgas soolise vägivalla vastu ja toetab liikmesriike selles võitluses. Selle osana toetab komisjon ka edaspidi liikmesriike ja jälgib lapsrändajate kaitset käsitlevas 2017. aasta teatises 64 kindlaks määratud meetmete rakendamist.

Samuti teeb komisjon koostööd kõigi sidusrühmadega, et suurendada teadlikkust kõigist vägivallavormidest, selleks et tagada tulemuslik lastesõbralik vägivallaennetus ning lastest vägivallaohvrite ja vägivalla tunnistajate kaitse ja toetus. Jätkatakse lastekaitseprojektide rahastamist õiguste ja väärtuste programmist 65 .

Komisjon otsib lahendusi, et kaotada vanuse ja soo alusel eristatud võrreldavate andmete puudumine lastevastase vägivalla kohta riigi ja ELi tasandil, ning kasutab vastavalt vajadusele Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eksperditeadmisi.

See strateegia täiendab ja vajaduse korral tugevdab meetmeid, mis on ette nähtud ELi uues inimkaubandusvastase võitluse strateegias ning ELi strateegias, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu 66 . Selle raames uurib komisjon ka võimalusi luua Euroopa laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja tõkestamise keskus, mis teeks koostööd äriühingute ja õiguskaitseasutustega, selleks et teha kindlaks ohvrid ja tuua õigusrikkujad kohtu ette.

Integreeritud lastekaitsesüsteemide edendamine on vägivallaennetuse ja vägivalla eest kaitsmisega olemuslikult seotud. Kõik asjaomased ametiasutused ja teenistused peaksid töötama üheskoos lapse parimates huvides, et kaitsta ja toetada last, ning asetama lapse oma töö keskmesse. Komisjon toetab ka edaspidi ELis nn „lastemajade“ (Barnahus 67 ) loomist. Eritähelepanu tuleks pöörata ennetusmeetmetele, sealhulgas perede toetamisele.

Euroopa Komisjoni olulisemad sammud:

-esitada seadusandlik ettepanek, et võidelda naistevastase soolise ja perevägivalla vastu, ja toetada samal ajal ELi Euroopa Nõukogu vägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga ühinemise protsessi lõpuleviimist; 

-esitada soovitus naiste- ja tütarlastevastaste kahjulike tavade, sealhulgas naiste suguelundite moonutamise ennetamise kohta;

-esitada algatus, mis on suunatud integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise toetamisele ja mis julgustab kõiki asjaomaseid asutusi ja teenistusi tegema paremat koostööd süsteemis, kus laps on seatud kesksele kohale;

-toetada heade tavade vahetust, et lõpetada mittehädavajalik kirurgiline sekkumine intersooliste imikute ja noorukite puhul selleks, et viia nad vastavusse tüüpilise mehe või naise määratlusega, ilma nende või nende vanemate täielikult informeeritud nõusolekuta (intersooliste inimeste suguelundite moonutamine).

Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema järgmist:

-suurendama teadlikkust ja investeerima suutlikkuse suurendamisse ja meetmetesse järgmistes valdkondades: i) tulemuslikum vägivallaennetus, ii) ohvrite ja tunnistajate kaitse, sealhulgas vajalikud kaitsemeetmed puhuks, kui kahtlustatav või süüdistatav on laps;

-pakkuma piisavat tuge teatavatesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvatele lastele, kes kannatavad vägivalla, sealhulgas koolivägivalla all;

-võtma vastu õigusnormid, et keelustada kehalised karistused igas olukorras, juhul kui neid norme veel ei ole, ning tegema tööd kehaliste karistuste kaotamiseks;

-parandama lastekaitsesüsteemide toimimist riigi tasandil, eelkõige:

ülooma laste abitelefoni (116 111) (kui seda veel ei ole) ja teadmata kadunud laste otsimise abitelefoni (116 000) 68 ning nende teenust täiustama, sealhulgas rahastamise ja suutlikkuse suurendamise kaudu;

üedendama riiklikke strateegiaid ja programme, et kiirendada deinstitutsionaliseerimist ning üleminekut kvaliteetsetele pere- ja kogukonnapõhistele hooldusteenustele, pöörates muu hulgas piisavat tähelepanu laste, sealhulgas saatjata lapsrändajate ettevalmistamisele hooldusest lahkumiseks.

4.Lapsesõbralik õigusemõistmine – EL, kus kohtusüsteem kaitseb laste õigusi ja vajadusi

„[Lapsesõbralik õigusemõistmine tähendab…], et last ümbritseb süsteem, milles ta tunneb end kaitstuna/kuulatuna/turvaliselt“. (17-aastane tüdruk, Rumeenia)

Lapsed võivad olla kuriteo ohvrid, tunnistajad, kahtlusalused või kuriteo toimepanemises süüdistatavad, samuti tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluste osalised. Kõigil juhtudel peavad lapsed tundma end mugavalt ja turvaliselt, et sellistes menetlustes tulemuslikult osaleda ja ära kuulatud saada. Kohtumenetlusi tuleb kohandada vastavalt laste eale ja vajadustele ning sealjuures tuleb austada kõiki nende õigusi 69 ja seada esikohale lapse parimad huvid. Ehkki ELi meetmed selles valdkonnas on seni olnud märkimisväärsed ja ka Euroopa Nõukogu raamistikus on kehtestatud standardid, 70 tuleb riiklikud õigussüsteemid laste vajaduste ja õiguste arvestamiseks paremini ette valmistada. Spetsialiste ei ole mõnikord koolitatud lastega eakohasel viisil suhtlema, sealhulgas kui nad annavad teada menetluse tulemustest, ega lapse huvisid austama. Lapse õigust olla ära kuulatud ei järgita alati, samuti pole alati kehtestatud mehhanisme, millega vältida lapse korduvat ärakuulamist või korduvat tõendite kogumist 71 .

Lastel on raskusi õiguskaitse kättesaadavusega ja oma õiguste rikkumise korral tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamisega, seda nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Haavatavad lapsed puutuvad sageli kokku mitme omavahel läbipõimunud diskrimineerimisvormiga. Puuetega lapsed kogevad raskusi õigussüsteemi ja kohtumenetluste piiratud ligipääsetavuse tõttu, samuti seetõttu, et kättesaadavat teavet õiguste ja õiguskaitsevahendite kohta napib. Parandada tuleks andmete kogumist laste kohta, kes osalevad kohtumenetlustes, sealhulgas erikohtute menetlustes.

COVID-19 pandeemia on laste ja õigusemõistmisega seotud probleeme võimendanud. Osad kohtumenetlused on peatatud või edasi lükatud; samuti on pandeemia mõjutanud õigust külastada vanglas viibivaid pereliikmeid.

Tsiviilkohtusüsteemiga puutuvad lapsed kokku pärast vanemate kooselu lõppemist või lahutust, samuti adopteerimise või hooldeasutusse paigutamise korral. Perekonnaõiguse sisulised küsimused kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Piiriüleste juhtumite puhul on laste õiguste kaitsmise ja õiguskaitse kättesaadavuse tagamise seisukohast olulised Brüsseli IIa määrus (uuesti sõnastatud 2019. aastal) ja ülalpidamiskohustuste määrus ning tihedam õigusalane koostöö. Lapse hooldeasutusse paigutamise otsuste puhul tuleks tagada lapse õiguste austamine, vältides sealjuures perekonna tarbetut lahutamist 72 . Kui kohtud või riiklikud ametiasutused on teadlikud lapse tihedast seosest teise liikmesriigiga, tuleks nende õiguste tagamiseks kaaluda asjakohaste meetmete võtmist võimalikult varases etapis.

2022. aastal ajakohastab komisjon praktilist juhendit Brüsseli IIa määruse (uuesti sõnastatud) kohaldamiseks. Spetsiifilised probleemid tekivad piiriülestes olukordades, sealhulgas lahutatud või lahus elavate vanematega perede ja vikerkaareperede puhul.

2020. aastal oli üks kolmandik kõigist varjupaigataotluste esitajatest lapsed 73 . Kõigi lapsrändajatega seotud meetmete või otsuste puhul peab lapse parimate huvide põhimõte olema määrava tähtsusega. Hoolimata praeguseks tehtud edusammudest (sealhulgas 2017. aasta teatise „Lapsrändajate kaitse“ rakendamine), ei anta lastele menetluste kohta ikka veel alati eakohast teavet, samuti ei juhendata ega toetata neid kogu varjupaiga- või tagasisaatmismenetluse vältel. Rände- ja varjupaigaleppes rõhutati vajadust rakendada ja tugevdada ELi õiguses lapsrändajate jaoks ette nähtud kaitsemeetmeid ja -standardeid. Uute õigusnormide vastuvõtmise järel lüheneb saatjata lastele esindajate määramiseks kuluv aeg ja tagatakse vahendid selliste laste erivajaduste toetamiseks, sealhulgas nende üleminekul täiskasvanuikka ja iseseisvasse ellu. Lastele tuleb kogu menetluse vältel alati pakkuda sobivat majutust ja abi, sealhulgas õigusabi. Uute õigusnormidega tugevdatakse ka liikmesriikidevahelist solidaarsust ja tagatakse saatjata lastele täielik kaitse.

Veel praegugi on Euroopas lapsi, kes on kas sünnist saadik või sageli ka rände tõttu kodakondsuseta. Kodakondsuse puudumine raskendab juurdepääsu teatavatele põhiteenustele, nagu tervishoid ja haridus, ning võib kaasa tuua vägivalla ja ärakasutamise.

Lastest kuriteoohvrite puhul on tõsine ja sagedane probleem kuriteost teatamata jätmine, mis tuleneb ohvrite vanusest, sellest, et ei tunta oma õigusi, ning kättesaadavate, ea- ja sookohaste teatamis- ja tugiteenuste puudumisest. Teatavate kuritegude, nagu inimkaubanduse või seksuaalse kuritarvitamise ohvrite tuvastamisel tekivad spetsiifilised probleemid, nagu on rõhutatud ELi kuriteoohvrite õiguste strateegias 74 .

ÜRO 2019. aasta ülemaailmses uuringus vabadusest ilma jäetud laste kohta 75 rõhutati, et liigagi paljud lapsed on endiselt vabadusest ilma jäetud, kuna nad on pahuksis seadusega või seotud rände- ja varjupaigamenetlustega. Riiklikud ametiasutused, sealhulgas ELi liikmesriikides, peavad kooskõlas ELi acquis’ga tegema kättesaadavaks toimivad ja tulemuslikud vabadusekaotuseta meetmed ja edendama nende kasutamist, tagades vabadusekaotuse kasutamise viimase abinõuna ja võimalikult lühikese aja jooksul. Kui vanemad on vangistatud, tuleks edendada ka tegevuspõhimõtteid ja tavasid, mis austavad nende laste õigusi. Menetlustagatiste direktiivi 76 täieliku ja nõuetekohase rakendamise ja kohaldamisega praktikas tagatakse kahtlustatavate või süüdistatavate laste parem kaitse kriminaalmenetlustes.

Euroopa Komisjoni olulisemad sammud:

-teha 2022. aastal ettepanek horisontaalse seadusandliku algatuse kohta, millega toetatakse vanemluse vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel;

-aidata kooskõlas Euroopa õigusalase koolituse strateegiaga aastateks 2021–2024 77 kaasa õigusvaldkonna spetsialistide koolitusele laste õiguste ja lapsesõbraliku õigusemõistmise valdkonnas Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku, 78 õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmi kaudu, samuti Euroopa e-õiguskeskkonna portaali 79 koolitusplatvormi kaudu;

-tugevdada koos Euroopa Nõukoguga 2010. aasta lapsesõbraliku õigusemõistmise suuniste rakendamist;

-anda uue Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 80 raames sihtotstarbelist rahalist toetust riikidevahelistele ja uuenduslikele projektidele, mille eesmärk on kaitsta lapsrändajaid;

-toetada liikmesriike selliste tulemuslike ja toimivate alternatiivide väljatöötamisel, millega vältida rändemenetlusse kaasatud laste kinnipidamist.

Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema järgmist:

-toetama õigusalase koolituse pakkujaid ja kõiki asjaomaseid kutsetöötajate ühendusi, et nad pööraksid oma tegevuses tähelepanu lapse õigustele ning lapsesõbralikule ja kättesaadavale õigusemõistmisele; eraldama selleks vajalikud vahendid eespool nimetatud suutlikkuse suurendamise meetmete tarbeks ning kasutama sellel eesmärgil Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti pakutavat toetust suutlikkuse suurendamiseks sellistes valdkondades nagu lapsesõbralik õigusemõistmine ja lapsrändajad;

-arendama välja töökindlad alternatiivid kohtumenetlustele, alates kinnipidamise alternatiividest kuni taastava õiguse ja lepitusmenetluseni tsiviilõiguse kontekstis;

-rakendama Euroopa Nõukogu soovitust vangistatud vanematega laste kohta 81 ;

-tugevdama eestkostesüsteeme kõigi saatjata laste jaoks, sealhulgas Euroopa eestkostevõrgustiku 82 tegevuses osalemise kaudu;

-tagama kõigi laste jaoks üldise, tasuta ja kohese juurdepääsu sündide registreerimisele ja tõendamisele ning seda edendama. Lisaks suurendama eesliini ametnike suutlikkust lahendada rände kontekstis kodakondsuse ja kodakondsusetusega seotud probleeme;

-tõhustama koostööd piiriülese mõjuga juhtumite puhul, et tagada lapse õiguste täielik austamine.

5.Digi- ja infoühiskond – EL, kus lapsed saavad turvaliselt digikeskkonnas tegutseda ja selle võimalusi ära kasutada

„Mul ei olnud arvutit, meie külas ei olnud internetiühendust ja mul polnud mingeid andmeid. (…) Ma ei saanud viimased kolm kuud e-kooli sisse logida ja pidin klassi kordama.“ (15-aastane tüdruk, Hispaania)

Digikeskkonna areng ja uute tehnoloogiate kasutamine on avanud palju võimalusi. Lapsed mängivad, loovad, õpivad, suhtlevad ja väljendavad end juba väga varasest east alates veebis ja võrgustatud keskkonnas. Digitehnoloogia võimaldab lastel osaleda ülemaailmsetes liikumistes ja olla aktiivne kodanik. Digipõlvkonna esindajatena on neil paremad võimalused üha enam digitaliseeritud ja võrgustatud hariduses ja tuleviku tööturusüsteemides läbi lüüa. Digivahendite kasutamine võib aidata puuetega lastel veebis õppida, ühendust pidada, suhelda ja osaleda internetipõhises vabaajategevuses, tingimusel et need vahendid on ligipääsetavad.

Teisalt suurendab laste kohalolek internetis tulemusliku vanemliku kontrolli / vanuse kontrollimise süsteemide puudumise tõttu võimalust puutuda kokku kahjuliku või ebaseadusliku infosisuga, nagu laste seksuaalset kuritarvitamist või ärakasutamist kujutav materjal, pornograafia ja täiskasvanutele mõeldud infosisu, sekstimine, internetis leviv vihakõne või väärinfo ja desinformatsioon. Kohalolek internetis kätkeb endas ka kahjulike ja ebaseaduslike kontaktide ohtu, nagu küberpeibutamine ja ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil, küberkiusamine või internetis toimuv kuritarvitamine ja ahistamine. Peaaegu kolmandik tüdrukutest ja 20 % poistest on viimase aasta jooksul kord kuus kogenud häirivat sisu ning vähemuste hulgast pärit lapsed kogevad veebis häirivaid sündmusi veel sagedamini 83 . 15–17-aastastest küsitletud LGBTI-inimestest on 15 % kogenud oma seksuaalse sättumuse tõttu küberahistamist 84 . Üha rohkemad inimkaubitsejad kasutavad ohvrite leidmiseks ja ärakasutamiseks internetiplatvorme ja lapsed on sealjuures eriti haavatav sihtrühm 85 . 

ELi strateegias, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu, 86 on komisjon teinud vaheettepaneku, millega võimaldatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ettevõtjatel jätkata vabatahtlikku laste seksuaalsest väärkohtlemisest teatamist ametiasutustele, niivõrd kui selline tegevus on õiguspärane, ning komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles selle ettepaneku vastuvõtmises kiiresti kokku leppima. Pikemas perspektiivis esitab komisjon seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on võidelda tulemuslikult internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise vastu.

Liigne kokkupuude ekraanide ja veebitegevustega on laste tervise ja vaimse heaolu seisukohast murettekitav ning põhjustab suuremat stressi, tähelepanuhäireid, nägemisprobleeme ja vähest füüsilist aktiivsust.

COVID-19 pandeemia pikendas märkimisväärselt aega, mida lapsed veedavad veebis, kuna kooli- ning kultuuri- ja seltsielu kolis üle veebi. See tõi kaasa internetiga seotud riskide suurenemise ja digitaalse ebavõrdsuse süvenemise. Iga kümnes laps tunnistas, et kevadise liikumispiirangu ajal tal internetis mingit tegevust ei toimunud ja kontaktid õpetajaga olid harvad 87 . Juurdepääs internetile on ELis märkimisväärse hulga laste jaoks endiselt probleem: suure sissetulekuga leibkondade puhul on see 20 % võrra suurem ning maapiirkondades tunduvalt väiksem 88 . Hiljutises teatises Euroopa digikümnendi kohta kuulutas komisjon välja kõiki Euroopa leibkondi hõlmavad kaugeleulatuvad ühendatuse eesmärgid 89 .

EL on töötanud välja õigusaktid ja poliitilised algatused, millega kaitsta laste õigusi digikeskkonnas 90 . Vajaduse korral tuleks neid kohandada ja ajakohastada, kui tekivad uued ohud või kui arengusuundumused ja tehnoloogia muutuvad. Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga on tugevdatud laste kaitset kahjuliku infosisu ja sobimatute äriliste teadaannete eest. Hiljutises digiteenuste õigusaktis 91 tehakse ettepanek kehtestada teenuseosutajatele hoolsuskohustus, et tagada veebikasutajate, sealhulgas laste turvalisus. Väärinfot käsitleva tegevusjuhendiga 92 luuakse kaasreguleerimise kord, mis on kohandatud desinformatsiooni levikuga seotud riskidega tegelemiseks. Uues digiõppe tegevuskavas aastateks 2021–2027 93  edendatakse digikirjaoskust eesmärgiga võidelda desinformatsiooni vastu, ning haridusel ja koolitusel on selles keskne roll. Rahvusvahelisel tasandil on äsja avaldatud suunised lapse õiguste tõlgendamise kohta digikeskkonnas 94 .

Mis puutub andmekaitsesse ja eraelu puutumatuse normidesse, siis toetavad lapsed seda, et ettevõtjad töötaksid digiteenuste ja -rakenduste jaoks välja arusaadavad isikuandmete kaitse põhimõtted, ning nad soovivad, et neid kaasataks kõigi nende uute digitoodete kavandamisse ja arendamisse, mida nemad hakkavad kasutama. Komisjon on valmis neid jõupingutusi toetama, eelkõige noortealgatuse „Parema interneti nimel“ 95 ja noorte netivägivalla vastase digiõiguste algatuse kaudu 96 .

Selleks et tõsta teadlikkust ja suurendada suutlikkust küberkiusamise, väärinfo ja desinformatsiooni äratundmise ning internetis mõistliku ja vastutustundliku käitumise edendamise valdkonnas, jätkab komisjon digiprogrammi kaudu toetuse andmist turvalisema interneti keskustele ja platvormile „Parem internet lastele“ 97 . Tulevase algatusega „Õpiedu saavutamise teed“ 98 edendatakse küberkiusamise ennetamist. Programmist „Erasmus+“ 99 rahastatakse kõigile lastele suunatud algatusi digioskuste omandamise toetamiseks.

Tehisintellektil (TI) on nüüd ja tulevikus suur mõju lastele ja nende õigustele, 100 seda näiteks hariduse, vaba aja veetmise ja tervishoiuteenuste valdkonnas. Kuid see võib endas kätkeda ka eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega seotud riske. Kavandatavas komisjoni ettepanekus tehisintellekti käsitleva horisontaalse õigusraamistiku kohta määratakse kindlaks selliste kõrge riskiga TI süsteemide kasutus, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu põhiõigustele, sealhulgas laste õigustele. 

Euroopa Komisjoni olulisemad sammud:

-võtta 2022. aastal vastu ajakohastatud strateegia „Parem internet lastele“;

-luua laste juhitav protsess eesmärgiga töötada välja põhimõtted, mida tööstus peab edendama ja järgima, ja seda protsessi hõlbustada 101 ;

-edendada puuetega lastele ligipääsetava IKT ja tugitehnoloogiate, nagu kõnetuvastuse, peittiitrite jmt 102 arendamist ja kasutamist, sealhulgas komisjoni konverentsidel ja üritustel;

-tagada Euroopa ligipääsetavuse akti 103 täielik rakendamine;

-tõhustada võitlust internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise kõigi vormidega, tehes selleks ettepaneku vajalike õigusaktide kohta, sealhulgas tehes asjaomastele internetipõhiste teenuste osutajatele kohustuseks tuvastada teadaolev laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal ja teatada sellest ametiasutustele.

Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles tegema järgmist:

-tagama kõigile lastele tegeliku ja võrdse juurdepääsu digivahenditele ja kiirele internetiühendusele, digikirjaoskusele, kättesaadavatele veebipõhistele õppematerjalidele ja -vahenditele jne;

-toetama Euroopa kodanike digipädevuse raamistiku 104 kaudu laste elementaarse digipädevuse arendamist;

-toetama meediapädevusega seotud meetmeid hariduse osana, et arendada laste oskust hinnata kriitiliselt võrgusisu ning avastada desinformatsiooni ja kuritarvitamist kujutavat materjali;

-toetama ja edendama ELi kaasrahastatud turvalisema interneti keskusi ning toetama laste abi- ja vihjeliine internetipõhiste suhtluskanalite loomisel;

-julgustama lapsi ja eriti tüdrukuid osalema teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna õpingutes ning kaotama selles valdkonnas soolised stereotüübid, et tagada digitaalsel tööturul võrdsed võimalused.

Euroopa Komisjon kutsub IKT-ettevõtjaid üles tegema järgmist:

-tagama, et digitoodetesse ja -teenustesse oleksid juba vaikimisi sisse projekteeritud laste, sealhulgas puuetega laste õigused, eeskätt eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse ja eakohasele sisule juurdepääsu valdkonnas;

-varustama lapsed ja vanemad sobivate vahenditega, millega piirata nende ekraaniaga ja kontrollida veebikäitumist ning kaitsma neid veebitoodete ülemäärase kasutamise mõju ja neist tekkiva sõltuvuse eest;

-tugevdama meetmeid, millega aidatakse võidelda kahjuliku infosisu ja sobimatute äriliste teadaannete vastu, näiteks kasutajasõbralike teatamis- ja blokeerimiskanalite või tulemuslike vanuse kontrollimise vahendite abil;

-jätkama õiguspärasel viisil tööd ebaseadusliku veebisisu (sealhulgas laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali) tuvastamiseks, sellest teatamiseks ja selle kõrvaldamiseks oma platvormidelt ja teenustest.

6.Ülemaailmne mõõde – EL, mis toetab, kaitseb ja võimestab lapsi kogu maailmas, sealhulgas kriiside ja konfliktide ajal.

„EL on jõud, mis ühendab paljusid maailma riike rahu, koostöö ja inimeste võrdsuse nimel ning rahastab projekte, millega toetatakse laste õiguste kaitsmisega tegelevaid organisatsioone“. (Laps, Albaania)

„Köie abil tuleb laskuda sügavale kaevandusšahti, võtta sealt seda, mida kästud, ja siis maapinnale tagasi suunduda. Oleksin šahtis hapnikunappuse tõttu peaaegu lämbunud.“ (11-aastane poiss, Tansaania)

ELi kohustus edendada, kaitsta, täita ja austada lapse õigusi on ülemaailmse mõõtmega. Käesoleva strateegia abil püüab EL tugevdada oma positsiooni ka kõnealuse valdkonna peamise ülemaailmse osalejana. Juba praegu mängib EL juhtivat rolli laste kaitsmisel ja toetamisel kogu maailmas, hõlbustades juurdepääsu haridusele, teenustele ja tervishoiule ning kaitstes lapsi igasuguse vägivalla, kuritarvitamise ja hooletusse jätmise eest, seda ka humanitaarolukorras.

Hoolimata viimastel kümnenditel tehtud märkimisväärsetest edusammudest kannatab liiga palju lapsi kogu maailmas endiselt inimõiguste rikkumiste, humanitaarkriiside, keskkonna- ja kliimakriiside, haridusele puuduliku kättesaadavuse, alatoitluse, vaesuse, ebavõrdsuse ja tõrjutuse all või on nimetatud probleemidest ohustatud. Eriti vilets on tüdrukute olukord: nad võivad jätkuvalt langeda diskrimineerimise ja soolise vägivalla, sealhulgas lapsega sõlmitud, varajaste ja sundabielude ning naiste suguelundite moonutamise ohvriks juba alates 4. eluaastast.

Peaaegu kaks kolmandikku maailma lastest elab konfliktist mõjutatud riigis. Iga kuues selline laps elab konfliktipiirkonnast 50 km raadiuses 105 . See ei ohusta mitte ainult laste füüsilist ja vaimset tervist, vaid võib nad sageli jätta ilma haridusest 106 ja avaldada negatiivset mõju nii nende kui ka nende päritolukogukondade tulevase elu võimalustele. 

Lapsi värvatakse ja kasutatakse ka relvakonfliktides. Osalemine konfliktis mõjutab oluliselt nende füüsilist, psühholoogilist ja emotsionaalset heaolu. Lapssõdurid – nii tüdrukud kui ka poisid – on tihti lisaks seksuaalvägivalla ohvrid ja seksuaalvägivalda kasutatakse liigagi sageli sõjalise relvana.

Igal aastal sureb hinnanguliselt 5,2 miljonit alla 5-aastast last, 107 peamiselt välditavatel ja ravitavatel põhjustel, millest paljud on tingitud vaesusest, sotsiaalsest tõrjutusest, diskrimineerimisest, soonormidest ja põhiliste inimõiguste eiramisest. COVID-19 pandeemia ja kliimamuutused on veelgi süvendanud olemasolevaid lastevastase diskrimineerimise vorme ning suurendanud kogu maailmas laste ja perekondade haavatavust. Pandeemia haripunktis ei käinud kogu maailmas koolis ligikaudu 1,6 miljardit last 108 .

ELi välistegevus on kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) 109  raames kindlaks määratud kohustustega ja seda toetatakse muudes asjaomastes algatustes sisalduvate sihipäraste meetmetega, nagu lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevad ELi suunised, 110 ELi suunised laste ja relvastatud konflikti küsimuses, 111 ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava välistegevuse valdkondades (2021–2025) 112 ja ELi-UNICEFi laste õiguste töövahend 113 .

EL jätkab igakülgset panustamist kvaliteetse, turvalise ja kaasava hariduse, sotsiaalkaitse, tervishoiuteenuste, toidu, puhta joogivee, eluaseme, puhta siseõhu ja nõuetekohase kanalisatsiooni tagamiseks. Eelkõige tegeldakse ELi arengupoliitikas järgmisega: i) edendatakse üldist tervisekindlustust, et tagada emadele, vastsündinutele, lastele ja noorukitele esmased tervishoiuteenused, sealhulgas vaimse tervise alane ja psühhosotsiaalne tugi; ii) kutsutakse toidusüsteeme üles pakkuma kõrge toiteväärtusega, ohutut, taskukohast ja kestlikku toitu, mis vastab laste vajadustele ja õigustele; ning iii) investeeritakse veel vahendeid kvaliteetsete ja kättesaadavate haridussüsteemide, sealhulgas alus-, alg-, põhi- ja keskhariduse arendamisse. Lisaks toetatakse rahalise abiga koolide juurdepääsu taskukohasele ja kestlikule ühendatusele ning digioskuste lisamist koolide õppekavadesse ja õpetajate koolitusse.

Humanitaarkriisides jätkab EL laste toetamist, kasutades kooskõlas humanitaarpõhimõtetega vajadusepõhist lähenemisviisi, ning tagab, et ELi abi vastab laste soole ja eale. EL jätkab laste kaitse rõhutamist, tegeledes laste vastu suunatud vägivalla kõigi vormidega ning pakkudes vaimse tervise alast ja psühhosotsiaalset tuge. Lisaks on väga oluline pidev juurdepääs ohutule, kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, et anda lastele ja noortele olulised oskused, pakkuda kaitset ja normaalsustunnet, edendada rahu ja soodustada taasintegreerumist ja vastupidavust.

Kokku 152 miljonit last (9,6 % kõigist maailma lastest) on lapstööjõu kasutamise ohvrid ning neist 73 miljonit teeb ohtlikku tööd, mis võib tõenäoliselt kahjustada nende tervist, ohutust ja arengut 114 . Komisjoni poliitilistes suunistes kuulutati välja nulltolerants lapstööjõu kasutamise vastu, millega aidatakse saavutada ÜRO lapstööjõu kasutamise kaotamise rahvusvahelise aasta 2021 115 ülemaailmsete eesmärke. ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 116 sisaldab ka meedet, mille otstarve on oluliselt vähendada kogu maailmas lapstööjõu kasutamist kooskõlas ÜRO välja kuulutatud eesmärgiga kaotada lapstööjõu kasutamine täielikult 2025. aastaks. See hõlmab laste tasuta ja hõlpsasti kättesaadava kohustusliku hariduse toetamist kuni minimaalse tööeani ning sotsiaalhoolekande programmide laiendamist eesmärgiga aidata perekondadel vaesusest välja tulla.

ELi kaubandus- ja investeerimislepingutel ning üldisel soodustuste süsteemil on olnud inimõiguste ja tööõiguse põhireeglite austamise edendamisel oluline roll, nagu on kajastatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ÜRO põhikonventsioonides. Nende kohustuste täitmisele, sealhulgas lapstööjõu kasutamise vastastele meetmetele pööratakse erilist tähelepanu. EL nõuab, et kolmandad riigid ajakohastaksid korrapäraselt riiklikke loetelusid ohtlikest töökohtadest, millel lapsed ei tohiks kunagi töötada. EL suurendab ka oma pingutusi, eelkõige edendades äriühingute kestlikku üldjuhtimist, tagamaks, et ELi äriühingute tarneahelates ei kasutataks lapstööjõudu, eelkõige edendades äriühingute kestlikku üldjuhtimist.

Kooskõlas inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga suurendab EL jõupingutusi, et tagada laste sisuline osalemine, ennetada ja tõkestada igasugust lastevastast vägivalda, sealhulgas soolist vägivalda, ja sellele reageerida, kaotada lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine, lastega kaubitsemine, laste smugeldamine, kerjamine, (seksuaalne) ärakasutamine ja hooletussejätmine. Tõhustatakse ka tööd relvakonfliktidest mõjutatud laste vastu suunatud raskete õigusrikkumiste ennetamiseks ja lõpetamiseks, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist edendava toetustegevuse abil. Tegevuskavaga toetatakse ka partnerriike lapsesõbraliku õigusemõistmise ja lastekaitsesüsteemide väljaarendamisel ja tugevdamisel, seda ka lapsrändajate, lapspagulaste ja lapspõgenike ning vähemuste, eriti romade hulka kuuluvate laste puhul. EL jätkab laste ja teiste rahvusvahelist kaitset vajavate haavatavate isikute ELi ümberasustamise toetamist. EL toetab meetmeid tänavalaste probleemi lahendamiseks ja investeerib kvaliteetse alternatiivhoolduse väljatöötamisse ning vanemateta laste ja puuetega laste asutusepõhiselt hoolduselt kvaliteetsele pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele üleminekusse.

EL jätkab lapse õiguste kaasamist partnerriikidega peetavasse poliitilisse dialoogi, eelkõige ühinemisläbirääkimiste ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kontekstis. Samuti edendab ta meetmeid vägivalla ja diskrimineerimise, eelkõige haavatavate laste vastu suunatud vägivalla ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioone toetades. EL toetab disagregeeritud andmete jälgimist ja kogumist laste olukorra kohta piirkonnas ning jätkab selle kohta aru andmist iga-aastastes laienemist käsitlevates riigiaruannetes.

Nende eesmärkide saavutamiseks koordineerib EL kõigi oma 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohaste kättesaadavate rahastamisprogrammide, eelkõige naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) ja humanitaarabi rahastamisvahendi kasutamist.

Samuti edendab EL tegevusi, mida tehakse mitmepoolsetel ja piirkondlikel inimõiguste foorumitel, toetus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate käigus, koostöös kodanikuühiskonna, laste ja noorte, riiklike inimõiguste institutsioonide, akadeemiliste ringkondade, ettevõtlussektori ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

Euroopa Komisjoni olulisemad sammud:

-eraldada 10 % naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi koguvahenditest haridusele Sahara-taguses Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas;

-eraldada jätkuvalt 10 % humanitaarabi vahenditest hariduse andmiseks hädaolukordades ja pikaajalistes kriisikolletes ning edendada ohutute koolide deklaratsiooni heakskiitmist;

-töötada selle nimel, et ELi äriühingute tarneahelates ei kasutataks lapstööjõudu, eelkõige äriühingute kestlikku üldjuhtimist käsitleva seadusandliku algatuse kaudu;

-edendada ja pakkuda tehnilist abi tööinspektsioonisüsteemide tugevdamiseks, et jälgida lapstööjõudu käsitlevaid õigusakte ja tagada nende täitmine;

-pakkuda Euroopa tiimina partnerriikide haldusasutustele tehnilist abi oma programmide ja vahendite, nagu tehnilise koostöö rahastu SOCIEUX+, tehnilise abi ja teabevahetuse vahendi (TAIEX) ja meetme „Twinning“ programmide kaudu;

-koostada 2022. aastaks noorte tegevuskava, et edendada noorte ja laste mõjuvõimu ja osalemist;

-määrata ELi delegatsioonidesse noorte teabekeskused ja tugevdada lastekaitsealast suutlikkust.

7.Lapse vaatenurga lisamine kõigisse ELi meetmetesse

Strateegias seatud eesmärkide saavutamiseks tagab komisjon, et lapse õigusi peavoolustatakse kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades, õigusaktides ja rahastamisprogrammides 117 . See on osa püüetest muuta ELi poliitikakujundamine lapsesõbralikuks, mida toetatakse ELi töötajatele koolituse pakkumise ja nende suutlikkuse suurendamisega ning tõhustatud sisemise koordineerimisega komisjoni lapse õiguste alase tegevuse koordinaatori meeskonna kaudu. Töötatakse välja lapse õiguste peavoolustamise kontrollnimekiri.

Tõenduspõhiste tegevuspõhimõtete väljatöötamiseks on vaja usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid. Komisjon kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles jätkama liikmesriikidele tehnilise ja metoodilise toe pakkumist, muu hulgas andmete kogumise kavandamisel ja rakendamisel. Eesmärgiks on ka eristada Eurostati ja muude ELi asutuste loodud andmeid rohkem vanuse ja soo lõikes ning teha teadusuuringuid käesoleva strateegiaga hõlmatud konkreetsetes teemavaldkondades. Seda tehakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2021–2027) 118 kaudu.

Strateegia aitab ka algatusi riiklikul tasandil ja peamiste sidusrühmade seas peavoolustada ja koordineerida, et tagada olemasolevate ELi ja rahvusvaheliste juriidiliste kohustuste parem täitmine. Selleks loob komisjon 2021. aasta lõpuks ka ELi lapse õiguste võrgustiku. Võrgustik rajaneb olemasoleva mitteametliku lapse õiguste eksperdirühma 119 tehtud tööl, millest lähtudes tihendatakse ELi ja liikmesriikide vahelist lapse õiguste valdkonna dialoogi ja vastastikust õpet ning toetatakse strateegia rakendamist, jälgimist ja hindamist. Võrgustikku hakkavad kuuluma liikmesriikide esindajad ning selle teatavatesse tegevustesse kaasatakse muu hulgas rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste esindajad ning lapsed. Komisjon tihendab ka koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning muude asjaomaste institutsioonide, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kodanikuühiskonnaga ja laste ombudsmanidega.

Käesolevat strateegiat tuleks tõlgendada koostoimes ELi põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamis strateegiaga ning Euroopa demokraatia tegevuskavaga. Sellega täiendatakse sihipäraseid püüdlusi muuta ELi õigused ja väärtused käegakatsutavamaks sellistes valdkondades 120 nagu lapsrändajate kaitse, võrdsus ja kaasamine, sooline võrdõiguslikkus, rassismivastane võitlus ja pluralism, ELi kodanike õigused, ohvrite õigused, võitlus laste seksuaalse kuritarvitamise vastu, sotsiaalõigused ning kaasav haridus ja koolitus 121 . Strateegia on kooskõlas ka ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas 122 sätestatud prioriteetidega.

7.1 ELi vahendite kasutamine strateegia rakendamiseks

Selleks, et toetada ELi poliitika rakendamist liikmesriikides, on väga oluline ELi rahastus.. Käesoleva strateegiaga aitab komisjon liikmesriikidel ELi vahendeid parimal viisil kasutada riikide algatustes, mille eesmärk on kaitsta ja järgida lapse õigusi. Strateegia peaks aitama kaasa ka eelarvevahendite eraldamisele laste õiguste jaoks ja aitama leida võimalusi jälgida ELi eelarvevahendite kulutamist selles valdkonnas, nii et vahendid suunataks kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks. Liikmesriigid peaksid lapse õiguste rahastamise ELi rahastamisprogrammides esikohale seadma vastavalt riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud vajadustele. 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames

toetatakse Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) investeeringuid inimsuutlikkuse ja infrastruktuuri arendamisse, seadmetesse ning juurdepääsu haridus-, tööhõive-, eluaseme-, sotsiaal-, tervishoiu- ja lastehoiuteenustele, samuti asutusepõhiselt hoolduselt kvaliteetsele pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele üleminekusse.

Liikmesriigid, kus vaesusriskis või sotsiaalse tõrjutuse riskis laste määr ületab ELi keskmist (aastatel 2017–2019), peavad eraldama 5 % ESF+ vahenditest sihtotstarbeliselt laste vaesuse vastaseks võitluseks, samas kui teistelt liikmesriikidelt nõutakse asjakohase summa eraldamist. 2021.–2027. aasta programmitöö perioodil peaksid liikmesriigid täitma mitu rakendamistingimust, mis võivad olla tihedalt seotud laste õigusi käsitlevate meetmetega. See hõlmab poliitikaraamistikke vaesuse vähendamise, romade kaasamise ning puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja põhiõiguste harta järgimise valdkonnas. Uue Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi abil tugevdatakse saatjata lapsrändajate kaitset sel teel, et neid tunnustatakse ning antakse rahalist toetust ja stiimuleid selleks, et pakkuda neile nende vajadusi arvestavat vastuvõttu ja majutust ning rahuldada nende muud erivajadused, kusjuures kaasrahastamismäär on kuni 75 % ja teatavate meetmete raames rakendatavate projektide puhul võib seda suurendada kuni 90 %ni.

Laste õiguste edendamiseks võib kasutada ka muid ELi vahendeid ja programme, sealhulgas õigusprogramm, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, programmid „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“, digiprogramm, taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), REACT-EU ja programm „InvestEU“. Lisaks saavad liikmesriigid tehnilise toe rahastamisvahendist taotluse korral tehnilist tuge, et arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid.

Liikmesriike kutsutakse üles tagama ELi vahendite kavandamisel ja rakendamisel kooskõlastatud lähenemisviisi riiklikul, makropiirkondlikul, 123 piirkondlikul ja kohalikul tasandil, samuti kaasama 2021.–2027. aastal ELi vahenditest rahastatavate programmide ettevalmistamisse, läbivaatamisse, rakendamisse ja jälgimisse kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas lastega ja laste heaks töötavaid organisatsioone, ning sotsiaal- ja majanduspartnereid.

Strateegias käsitletakse ka COVID-19 kriisi tagajärjel süvenenud ebavõrdsust, mis on avaldanud haavatavatele lastele ebaproportsionaalselt suurt mõju. Osana sellest tööst julgustab komisjon liikmesriike kasutama kriisi ebaproportsionaalse mõju leevendamiseks täiel määral ära taasterahastu „NextGenerationEU“ pakutavaid võimalusi ning aitab tehnilise toe instrumendi kaudu liikmesriikidel peavoolustada laste õigusi reformide kavandamisel ja rakendamisel.

Selleks et kohapeal tegelikku edu saavutada, peavad käesoleva strateegiaga riikide tasandil kaasnema kohustused ja investeeringud. Komisjon kutsub ELi liikmesriike üles töötama koos kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas lastega välja töökindlaid ja tõenduspõhiseid riiklikke lapse õiguste strateegiaid, kui seda pole veel tehtud, ning tagama nende koostoime muude asjaomaste riiklike strateegiate ja kavadega. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles ratifitseerima kõik ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollid ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollid ning võtma nõuetekohaselt arvesse ÜRO lapse õiguste komitee 124 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee 125 lõppmärkusi. Komisjon kutsub liikmesriike üles toetama ka kõiki käesolevas strateegias soovitatud meetmeid piisavate rahaliste vahendite, sealhulgas ELi rahaliste vahendite kaudu.

Kokkuvõte

Euroopa Komisjon teeb kõik endast oleneva, et toetada lapsi nende kujunemisel aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks. Selleks peab demokraatlikus elus osalemine algama juba lapsepõlves. Kõigil lastel on õigus avaldada arvamust nende jaoks olulistel teemadel ning laste arvamusega tuleb ka arvestada. Laste aktiivse osaluse võimaldamiseks tuleb võidelda ka vaesuse, ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu, et lõpetada ebasoodsate olude edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele.

Käesolev strateegia on oma ülesehituselt kaasav ja kaasav saab olema ka selle rakendamine. Komisjon jälgib strateegia rakendamist ELi ja liikmesriikide tasandil ning annab edusammude kohta aru iga-aastasel üleeuroopalisel laste õiguste foorumil. Lapsed osalevad strateegia rakendamise jälgimises ja hindamises, eelkõige kavandatava ELi laste osalusplatvormi kaudu. Strateegiaga ettenähtud meetmeid kohandatakse vastavalt vajadusele.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles strateegia heaks kiitma ja tegema selle rakendamisel koostööd. Komisjon kutsub Regioonide Komiteed ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles edendama dialoogi kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ja kodanikuühiskonnaga.

Meil kõigil on kohustus lapsi kuulata ja kohe tegutseda. Siinkohal sobib korrata lastenõukogu Eurochild ühe liikme sõnu: „Parem hästi tehtud kui hästi öeldud“. 

(1)

Laps on alla 18-aastane isik. Rahvastikuandmed. [ yth_demo_010 ], [ yth_demo_020 ], Eurostat, 2020.

(2)

Rahvastikuandmed. State of the World’s Children 2019 Statistical Tables , UNICEF .

(3)

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3 on ette nähtud, et ELi eesmärk on edendada lapse õiguste kaitset. ELi lepingu artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et suhetes maailmaga aitab [liit] kaasa [...] inimõiguste, eriti lapse õiguste [kaitsele].

(4)

  ELi põhiõiguste harta , 2012/C 326/02.

(5)

  „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks.“ Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2019–2024) .

(6)

  Convention on the Rights of the Child (Lapse õiguste konventsioon), ÜRO, 1989.

(7)

  „How children (10-18) experienced online risks during the COVID-19 lockdown in spring 2020“ , JRC, Euroopa Komisjon, 2020.

(8)

  „Exploiting Isolation: Offenders and victims of online child sexual abuse during the COVID-19 pandemic“ , Europol, 2020.

(9)

  „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine“ , KOM(2006) 367, ning „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava“ , KOM(2011) 60.

(10)

Vt 2. lisa „Liidu acquis ja poliitikadokumendid lapse õiguste kohta“.

(11)

  Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet .

(12)

  Convention on the Rights of Persons with Disabilities , (Puuetega inimeste õiguste konventsioon), ÜRO, 2006.

(13)

  UN Sustainable Development Goals: a 2030 Agenda . Vt 1. lisa: Võrdlev tabel, milles esitatakse üksikasjalikult ELi põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud vastavad õigused ning ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja alaeesmärgid, mida kaitstakse ja edendatakse selle strateegia eri harude raames.

(14)

  Council of Europe Strategy for the Rights of the Child (2016–2021). Euroopa Nõukogu valmistab ette ka tulevast strateegilist raamistikku aastateks 2022–2027.

(15)

Euroopa Parlamendi 26. novembri 2019. aasta resolutsioon laste õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga (2019/2876(RSP)) – Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga (2021/2523(RSP)).

(16)

  Summary report of the open public consultation to the EU Strategy on the Rights of the Child , 2021.

(17)

  13. üleeuroopaline laste õiguste foorum , 2020.

(18)

 UNICEF, Eurochild, Save the Children, Child Fund Alliance, World Vision: „Our Europe, Our Rights, Our Future“ . SOS Lastekülade konsultatsioon hooldeasutustes elavate laste ja perede tugiteenuseid saavate lastega ning kokkuvõtlik aruanne , Defence for Children International, Terre des Hommes ja partnerid.

(19)

  ELi lapse õiguste strateegia: lapsesõbralikud versioonid .

(20)

  „Report of the 2018 Day of General Discussion on Protecting and Empowering Children as Human Rights Defenders“ , ÜRO Lapse Õiguste Komitee, 2018; „Implementation Guide on the Rights of Child Human Rights Defenders“ , Child Rights Connect, 2020.

(21)

  „Study on child participation in EU political and democratic life“ , Euroopa Komisjon, 2021, ja selle versioon lihtsamas keeles .

(22)

  ELi noortedialoog (16–30-aastastele).

(23)

  Õpinurk . 

(24)

   Europe Kids Want survey, „Sharing the view of children and young people across Europe“ , UNICEF ja Eurochild, 2019.

(25)

  „Our Europe. Our Rights. Our Future“ , op. cit.

(26)

  Euroopa roheline kokkulepe . 

(27)

  Child Participation Assessment Tool , Euroopa Nõukogu.

(28)

  Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet . 

(29)

  Komisjoni soovitus „Investeerides lastesse, aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (2013/112/EL).

(30)

Komisjoni ettepanek: ühine tööhõivearuanne 2021: Commission proposal for a Joint Employment Report , 2021.

(31)

  „Combating child poverty: an issue of fundamental rights“ , FRA, 2018.

(32)

  Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava , COM(2021) 102 final.

(33)

Ettepanek: nõukogu soovitus, millega luuakse Euroopa lastegarantii, COM(2021) 137.

(34)

  Nõukogu soovitus, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ , (2020/C 372/01) .

(35)

Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030, COM(2021) 101 final.

(36)

  Teatis „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ , COM(2021) 44 final.

(37)

  Teatis „Euroopa ravimistrateegia“ , COM(2020) 761 final.

(38)

  European Framework for Action on Mental Health and Wellbeing , Joint Action on Mental health and Well-being 2013–2016. 

(39)

  Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (2021/C 66/01).

(40)

  „What is the evidence on the role of the arts in improving health and well-being?“ , WHO, 2019.

(41)

  „Roma and Travellers in six countries“ , FRA, 2020.

(42)

  Koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava , Euroopa Komisjon.

(43)

  ELi laste rasvumist käsitlev tegevuskava aastateks 2014–2020 , Euroopa Komisjon.

(44)

  Strateegia „Talust taldrikule“ ,  COM(2020) 381 final .

(45)

  Nõukogu soovitus vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta , 2018/C 466/01.

(46)

  Rahvatervishoiu valdkonna heade tavade portaal , Euroopa komisjon.

(47)

  Euroopa poliitikakoostöö (HK 2020 raamistik) , haridus ja koolitus, Euroopa Komisjon.

(48)

  „Barcelona objectives on the development of childcare facilities for young children with a view to increase female labour participation, strike a work-life balance for working parents and bring about sustainable and inclusive growth in Europe (the „Barcelona objectives“)“ , Euroopa Komisjon, 2018.

(49)

  „Key data on early childhood education and care in Europe“ – 2019 Edition , Eurydice, 2019.

(50)

  Teatis soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta aastateks 2020–2025 (COM(2020) 152 final).

(51)

  Analytical document accompanying the EU Roma Strategic framework, SWD (2020) 530 final, 2. lisa „Baselines for EU headline indicators“ , Euroopa Komisjon.

(52)

2018. aasta PISA tulemused, „What School Life Means for Students’ Lives“ , OECD. OECD riikide keskmine.

(53)

  „Toolkit for inclusion in early childhood education and care“ , Euroopa Komisjon, 2020.

(54)

  Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027 , COM(2020) 758 final.

(55)

  „Global status report on preventing violence against children“ , UNICEF/WHO, 2020.

(56)

  One in Five campaign , Euroopa Nõukogu.

(57)

  Kolmas aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (2020), mida nõutakse direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) artikli 20 alusel , COM(2020) 661 final, SWD(2020) 226 final. 

(58)

  „Female Genital mutilation/cutting: a global concern“ , UNICEF, 2016.

(59)

  FGM in Europe . End FGM.

(60)

 Intersoolised – inimesed, kes on sündinud sootunnustega, mis ei vasta tüüpilisele mehe või naise määratlusele, LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia .

(61)

  „A long way to go for LGBTI equality“ , Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2020.

(62)

  Teatis „Lapsrändajate kaitse“ , COM(2017) 211 final.

(63)

  „Protect the rights of children of foreign fighters stranded in Syria and Iraq“ , UNICEF, 2019.

(64)

  Teatis „Lapsrändajate kaitse“ , op. cit.

(65)

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (2021–2027), Euroopa Liit.

(66)

  ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu , (COM(2020) 607).

(67)

  Barnahus . 

(68)

  Komisjoni otsus, millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega 116 sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele (2007/116/EC), nagu seda on hiljem muudetud, ja direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik , 2018/1972/EL, artikkel 96 „Kadunud laste otsimise ja muud laste abitelefonid“ .

(69)

  Children and Justice reports , Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.

(70)

  Suunised lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta , Euroopa Nõukogu.

(71)

  ELi õigusemõistmise tulemustabel , lapsesõbralik õigusemõistmine.

(72)

 See hõlmab lapse õigust säilitada võimaluse korral kontakt vanemate või teiste sugulastega vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 9.

(73)

Asylum and first time asylum applicants by citizenship, [ migr_asyappctza ], Eurostat, 2020.

(74)

  Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025) , COM(2020) 258 final.

(75)

  UN Global Study on Children Deprived of Liberty , Manfred Nowak, 2019.

(76)

  Direktiiv, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi , 2016/800/EL.

(77)

  Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2021–2024 COM(2020) 713 final.

(78)

  Euroopa õigusalase koolituse võrgustik . 

(79)

  Euroopa e-õiguskeskkonna portaal , Euroopa õigusalase koolituse platvorm.

(80)

Võetakse vastu 2021. aasta juuni lõpus / juuli alguses.

(81)

  Recommendation concerning children with imprisoned parents , Euroopa Nõukogu, CM/Rec(2018)5.

(82)

  Euroopa eestkostevõrgustik . 

(83)

„ Our Europe. Our Rights. Our Future.“ , op. cit. 

(84)

  „A long way to go for LGBTI equality“ , Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2020.

(85)

  Kolmas aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta COM(2020) 661 final ja SWD(2020) 226 final; „The challenges of countering human trafficking in the digital era“ , Europol, 2020.

(86)

  ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu , op. cit.

(87)

  „How families handled emergency remote schooling during the COVID-19 lockdown in spring 2020“ , 2020, JRC.

(88)

Eurostat. Uuring info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kohta kodumajapidamistes ja üksikisikute hulgas. [ isoc_i, ci_in_h ], 2019.

(89)

Komisjoni teatis „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ , COM(2021) 118 final.

(90)

  Direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust , 2011/93/EL; raamotsus teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega , 2008/913/JHA ; direktiiv audiovisuaalmeedia teenuste kohta , 2018/1808/EL ; määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta , 2016/679/EL ; direktiiv ebaausate kaubandustavade kohta , 2005/29/EÜ ; teatis „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“ , COM(2018) 236; lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia , COM(2012) 196.

(91)

  Komisjoni ettepanek: määrus digiteenuste ühtse turu kohta (digiteenuste õigusakt) , (COM/2020/825 final).

(92)

 Väärinfot käsitlev tegevusjuhend sisaldab kohustusi, millele on alla kirjutanud suuremad reklaamitööstust ja reklaamijaid esindavad veebiplatvormid ja kaubandusorganisatsioonid, et piirata internetis leviva desinformatsiooni mõju. Tegevusjuhendile allakirjutanutel palutakse pärast komisjoni 2021. aasta kevadel avaldatavaid suuniseid tegevusjuhendis nimetatud kohustuste täitmist tõhustada.

(93)

  Digiõppe tegevuskava 2021–2027 , COM(2020) 624.

(94)

  „General Comment No. 25 (2021) on Rights of children in relation to the digital environment“ , ÜRO Lapse Õiguste Komitee.

(95)

  Noortealgatus „Parema interneti nimel“ .

(96)

Noorte digiõiguste algatus netivägivalla vastu .

(97)

  Parem Internet lastele.

(98)

Teatavaks tehtud teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 , COM(2020) 625 final.

(99)

  Programm „Erasmus+“.

(100)

  „Draft Policy Guidance on AI for Children“ , UNICEF, 2020.

(101)

 Põhineb tulevasel ettepanekul digipõhimõtete kohta, mis on välja kuulutatud digikümnendi teatises.

(102)

Harmoneeritud Euroopa standardid, Accessibility requirement for ICT products and services , ETSI, 2018.

(103)

  Direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta , 2019/882/EL.

(104)

  Digipädevuse raamistik 2.0 , ELi teaduskeskus, Euroopa Komisjon.

(105)

  „Children affected by armed conflict“, 1990-2019 , Rahu-uuringute instituut, Oslo, Conflict trends, 2020.

(106)

  Asutustevaheline võrgustik hariduse andmiseks hädaolukordades , 2020.

(107)

  Children: improving survival and well-being , Maailma Terviseorganisatsioon, 2019.

(108)

  Poliitikaülevaade „Education during COVID-19 and beyond“ , ÜRO, august 2020.

(109)

 Ühisteatis: ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) (JOIN(2020) 5 final).

(110)

  Lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevad ELi suunised , 2017.

(111)

  ELi suunised laste ja relvakonfliktide kohta , 2008.

(112)

  ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava välistegevuse valdkondades (2021-2025).

(113)

  Child Rights Toolkit. Integrating Child Rights in Development Cooperation

(114)

  Global estimates of child labour , Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, 2017.

(115)

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon.

(116)

  ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2020–2024 , op.cit.

(117)

Vt 2. lisa.

(118)

  Programm „Euroopa horisont“ .

(119)

  Mitteametlik lapse õiguste eksperdirühm , Euroopa Komisjon.

(120)

  Teatis „Lapsrändajate kaitse“ , COM(2017) 211 final; Teatis soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta aastateks 2020–2025 , COM(2020) 152 final; teatis romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva ELi strateegilise raamistiku kohta , COM(2020) 620 final ja nõukogu soovitus romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta (2021/C 93/01); teatis LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta aastateks 2020–2025 , COM(2020) 698 final , integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027 , COM(2020) 758 final, ning puuetega inimeste õiguste strateegia; teatis ELi rassismivastase tegevuskava kohta aastateks 2020–2025, COM(2020) 565 final   ning tulevane antisemitismivastase võitluse strateegia, mis on kavandatud 2021. aastaks; 2020. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta „Kodanike võimestamine ja nende õiguste kaitsmine“ , COM(2020) 730 final, Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025) , COM(2020) 258, ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu , COM(2020) 607.

(121)

  Komisjoni soovitus „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (2013/112/EL); Euroopa sotsiaalõiguste sammas ; Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava , COM(2021) 102 final; ettepanek nõukogu soovituse kohta, millega luuakse Euroopa lastegarantii, COM(2021) 137; teatis Euroopa haridusruumi saavutamise kohta 2025. aastaks COM(2020) 625 final; ja digiõppe tegevuskava 2021–2027 , COM(2020) 624.

(122)

  ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) , JOIN(2020) 5 final.

(123)

  Makropiirkondlik strateegia , Euroopa Komisjon.

(124)

  ÜRO lapse õiguste komitee , lõppmärkused.

(125)

  ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee , lõppmärkused.


Brüssel,24.3.2021

COM(2021) 142 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi lapse õiguste strateegia


























Lapse õigused – ELi ja rahvusvahelised raamistikud

Selles lisas on üksikasjalikult loetletud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis ette nähtud asjakohased õigused ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide sihid, mida edendatakse ja kaitstakse ELi lapse õiguste strateegia erinevate osadega.

ELi lapse õiguste strateegia

Euroopa Liidu põhiõiguste harta 1

ÜRO lapse õiguste konventsioon 2

ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärgid 

Sissejuhatus

Artikkel 24 – lapse õigused

Artikli 24 lõige 2 – lapse huvid

Artikli 24 lõike 1 esimene lause – lapse õigus kaitsele ja hoolitsusele

Artikkel 20 – võrdsus seaduse ees

Artikkel 21 – diskrimineerimiskeeld

Artikkel 23 – naiste ja meeste võrdõiguslikkus

Artikkel 26 – puuetega inimeste integreerimine ühiskonda

Artikkel 2 – õigus elule

Artikkel 1 – lapse määratlus

Üldpõhimõtted

·Artikkel 2 – diskrimineerimiskeeld

·Artikkel 3 – lapse huvid

·Artikkel 6 – lapse õigus elule, ellujäämisele ja arengule

Artikkel 23 – puudega lapsed ja meetmed, millega tagatakse nende eneseväärikus, enesekindlus ja aktiivne osalemine ühiskonnas, andes juurdepääsu kõigile teenustele, transpordile ja institutsioonidele, eeskätt haridusele ja kultuurilisele tegevusele

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 7 – puuetega lapsed

Artikkel 30 – vähemuse või põlisrahva hulka kuuluvad lapsed

Üldised rakendusmeetmed

·Artikkel 4 – konventsiooni rakendamine

·Artikkel 4 – rahvusvaheline koostöö

·Artikli 44 lõige 6 – ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaste aruannete üldsusele kättesaadavaks tegemine

Kestliku arengu 10. eesmärk: ebavõrdsuse vähendamine

Eesmärk 10.3: tagada võrdsed võimalused ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust, tühistades muu hulgas diskrimineerivad seadused, tegevuspoliitikad ja tavad ning toetades sobivaid õigusakte, tegevuspõhimõtteid ja meetmeid.

Eesmärk 10.2: suurendada kõikide inimeste mõjuvõimu, sõltumata nende vanusest, soost, puudest, rassist, etnilisest päritolust, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist.

Kestliku arengu 5. eesmärk: sooline võrdõiguslikkus

Eesmärk 5.1: lõpetada kõikjal naiste ja tütarlaste diskrimineerimine mis tahes kujul.

Eesmärk 5.c: võtta vastu ja tugevdada usaldusväärseid tegevuspõhimõtteid ja jõustatavaid rakendusakte soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks kõikidel tasanditel.

Kestliku arengu 17. eesmärk: partnerlused eesmärkide saavutamiseks

Eesmärk 17.2: täita kõik arenguabi andmise kohustused.

Eesmärk 17.3: kaasata finantsvahendeid arenguriikide toetamiseks.

Laste osalemine poliitilises ja demokraatlikus elus

Artikli 24 lõige 1 – lapse õigus väljendada oma seisukohti

Artikkel 10 – mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus

Artikkel 12 – kogunemis- ja ühinemisvabadus

Artikkel 22 – kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus

Artikkel 12 – lapse seisukohtade austamine

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 7 lõige 3 – puuetega laste õigus väljendada oma seisukohti

Artikkel 13 – sõnavabadus ja vabadus teavet otsida, vastu võtta ja edasi anda

Artikkel 14 – mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus

Artikkel 15 – ühinemisvabadus ja rahumeelse kogunemise vabadus

Artikkel 42 – teadmised õigustest

Kestliku arengu 16. eesmärk: rahu, õigus ja tugevad institutsioonid

Eesmärk 16.7: tagada reageeriv, kaasav, osalemist võimaldav ja esinduslik otsustusprotsess kõikidel tasanditel.

Eesmärk 16.10: tagada üldsusele juurdepääs teabele [---] kooskõlas riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepetega.

Kestliku arengu 4. eesmärk: kvaliteetne haridus

Eesmärk 4.7: tagada, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud kestliku arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi kestlikust arengust ja kestlikust eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast kestliku arengu saavutamisel.

Sotsiaal-majanduslik kaasamine

Artikkel 7 – era- ja perekonnaelu austamine

Artikkel 9 – õigus abielluda ja õigus luua perekond (seoses vanematega)

Artikli 24 lõige 3 – õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga

Artikkel 33 – perekonna- ja tööelu kaitse

Artikkel 34 – sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi

Artikkel 32 – noorte töötajate kaitse

Artikkel 36 – võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

Artikkel 38 – tarbijakaitse

Artikkel 5 – perekond ning vanemate suunamine kooskõlas lapse arenevate võimetega

Artikkel 18 – vanemate ühine vastutus, abi vanematele ning lapsehoiu teenuste pakkumine

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 23 – kodu ja perekonna austamine

Artikkel 26 ning artikli 18 lõige 3 – sotsiaalkindlustus, lapsehoiu teenused ja asutused

Artikli 27 lõiked 1–3 – elatustase ja võetud meetmed, sealhulgas materiaalne abi ja toetavad programmid toitumise, riietumise ja peavarju küsimustes, et tagada laste kehaline, vaimne, hingeline, kõlbeline ja sotsiaalne areng ning vähendada vaesust ja ebavõrdsust

Tänavalapsed

Kestliku arengu 1. eesmärk: kaotada vaesus

Eesmärk 1.1: kaotada kõikjal äärmine vaesus, mis praeguse määratluse kohaselt tähendab, et inimesed peavad ära elama vähemaga kui 1,25 USA dollarit päevas.

Eesmärk 1.2: vähendada vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osakaalu, kes kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes vastavalt riiklikule määratlusele.

Eesmärk 1.3: rakendada iga riigi jaoks kohased sotsiaalkaitsesüsteemid ja -meetmed, sealhulgas sotsiaalkaitse põhialused, ja saavutada 2030. aastaks, et sotsiaalkaitse hõlmab enamiku vaestest ja ebasoodsas olukorras olevatest inimestest.

Eesmärk 1.5: suurendada vaeste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste toimetulekuvõimet ning vähendada nende vastuvõtlikkust äärmuslikele kliimanähtustele ja muudele majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaga seotud vapustustele ja katastroofidele.

Kestliku arengu 7. eesmärk: energia

Eesmärk 7.1: tagada taskukohane, usaldusväärne, kestlik ja kaasaegne energia kõigile.

Kestliku arengu 11. eesmärk: säästvad linnad

Eesmärk 11.1: tagada kõikidele piisav, turvaline ja taskukohane eluase ning põhiteenused ja moderniseerida räämas agulid.

Eesmärk 11.2: tagada turvalised, taskukohased, kättesaadavad ja säästvad transpordisüsteemid ja parandada liiklusohutust, eelkõige ühistranspordi osakaalu suurendamise abil ja pöörates rohkem tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate inimeste, [---] laste [---] vajadustele.

Eesmärk 11.7: tagada 2030. aastaks eelkõige naistele ja lastele [---] vaba juurdepääs turvalistele, kaasavatele ja ligipääsetavatele rohealadele ja avalikule ruumile.

Eesmärk 8.b: töötada 2020. aastaks välja ja rakendada ülemaailmne tegevuskava noorte tööhõive tagamiseks.

Tervishoid

Artikkel 3 – õigus isikupuutumatusele

Artikkel 35 – tervishoid

Artikkel 37 – keskkonnakaitse

Artikli 6 lõige 2 – ellujäämine ja areng

Artikkel 24 – tervis ja terviseteenused, eelkõige esmatasandi tervishoid

Artikkel 33 – abinõud kõige levinumate terviseprobleemidega tegelemiseks, et edendada laste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu ning ennetada nakkushaigusi ja mittenakkuslikke haigusi ja nendega tegeleda

Artikkel 33 – noorte reproduktiivtervise alased õigused ja meetmed tervisliku eluviisi edendamiseks

Artikkel 33 – meetmed, millega kaitsta lapsi ainete kuritarvitamise eest

 

Kestliku arengu 2. eesmärk: kaotada näljahäda

Eesmärk 2.1: kaotada nälg ja tagada aastaringselt ohutu, toitev ja piisav toit kõikidele inimestele, eelkõige vaestele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas imikutele.

Eesmärk 2.2: kaotada alatoitumus mis tahes kujul, sealhulgas saavutada 2025. aastaks rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärk kaotada alla 5 aasta vanuste laste kängumine ja kurnatus, ja rahuldada murdeeas tütarlaste, rasedate ja imetavate naiste toitumisalased vajadused.

Kestliku arengu 3. eesmärk: hea tervis

Eesmärk 3.1: viia kogu maailmas emade suremus vähem kui 70 surmajuhtumini iga 100 000 elussünni kohta.

Eesmärk 3.2: kaotada vastsündinute ja alla 5-aastaste laste välditavad surmad, kusjuures kõik riigid peaksid vähendama vastsündinute suremust vähemalt 12 surmajuhtumini 1000 elusalt sündinud lapse kohta ja alla 5-aastaste laste suremust vähemalt 25 surmajuhtumini 1000 elusalt sündinud lapse kohta.

Eesmärk 3.7: tagada seksuaal-ja reproduktiivtervise teenuste, sealhulgas pereplaneerimis-, teavitus- ja haridusteenuste üldine kättesaadavus ning reproduktiivtervise lisamine riiklikesse strateegiatesse ja programmidesse.

Eesmärk 3.8: tagada kõikidele inimestele üldine arstiabi, [---] juurdepääs kvaliteetsetele elementaarsetele tervishoiuteenustele ning ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohastele ravimitele ja vaktsiinidele.

Kestliku arengu 5. eesmärk: sooline võrdõiguslikkus

Eesmärk 5.6: tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus ning reproduktiivtervisega seonduvad õigused kooskõlas rahvastiku ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammiga ning Pekingi tegevusprogrammiga ja nende järelkonverentside aruannetega.

Kestliku arengu 6. eesmärk: vesi ja kanalisatsioon

Eesmärk 6.1: tagada kõikidele inimestele üldine ja õiglane juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele.

Eesmärk 6.2: tagada kõikidele inimestele õiglane juurdepääs piisavale kanalisatsioonile ja hügieenile ning teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele.

Eesmärk 6.b: toetada ja intensiivistada kohalike kogukondade osalemist vee ja kanalisatsiooni haldamise parandamisel.

Kestliku arengu 13. eesmärk: kliimamuutused

Eesmärk 13.3: täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõju vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas.

Eesmärk 13.b: toetada kliimamuutustega seotud tõhusa planeerimise ja juhtimise suutlikkuse suurendamise mehhanisme vähimarenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides, keskendudes muu hulgas naistele, noortele ning kohalikele ja tõrjutud kogukondadele.

Haridus

Artikkel 14 – õigus haridusele

Artikkel 28 – õigus haridusele, sealhulgas kutseharidusele ja juhendamisele

Artikkel 29 – hariduse eesmärgid, sealhulgas hariduse kvaliteet

Artikkel 30 – vähemuse või põlisrahva hulka kuuluvate laste kultuurilised õigused;

haridus inimõiguste kohta ja kodanikuõpetus

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 24 – haridus

Artikkel 31 – puhkus, mäng, jõudeaeg ning kultuuri- ja kunstitegevus

Kestliku arengu 4. eesmärk: kvaliteetne haridus

Eesmärk 4.1: tagada kõikidele tüdrukutele ja poistele täielikult tasuta, õiglane ja kvaliteetne alg- ja keskharidus, mis tagab asjakohased ja tõhusad õpitulemused.

Eesmärk 4.2: tagada kõikidele tüdrukutele ja poistele kättesaadav kvaliteetne väikelapse areng, hoid ja koolieelne haridus, et nad oleksid valmis alustama alghariduse omandamist.

Eesmärk 4.4: suurendada oluliselt noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tööhõives osalemiseks, inimväärse töö leidmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks vajalikud oskused, sealhulgas tehnilised ja kutseoskused.

Eesmärk 4.5: kaotada sooline ebavõrdsus hariduses ja tagada ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas puudega inimestele, põlisrahvastele ja ebasoodsas olukorras olevatele lastele, juurdepääs kõikidele haridusastmetele ja kutseharidusele.

Eesmärk 4.6: tagada, et kõik noorukid [---] omandavad kirja- ja arvutusoskuse.

 

Eesmärk 4.a: ehitada ja uuendada haridusasutusi, et muuta need lapsesõbralikuks, puudega inimeste vajadusi arvestavaks ja sootundlikuks ning tagada turvaline, vägivallatu, kaasav ja tõhus õpikeskkond kõikidele.

Kestliku arengu 8. eesmärk: majandusareng ja inimväärne töö

Eesmärk 8.5: saavutada kõikide naiste ja tütarlaste, sealhulgas noorte ja puudega inimeste täielik ja viljakas tööhõive ning tagada neile inimväärne ja võrdne tasu võrdse töö eest.

Eesmärk 8.6: vähendada 2020. aastaks oluliselt mittetöötavate ja mitteõppivate noorte hulka.

Võitlus laste vastu suunatud vägivallaga ning lastekaitse

Artikkel 1 – inimväärikus

Artikkel 3 – õigus isikupuutumatusele

Artikli 24 lõige 1 – lapse õigus kaitsele ja hoolitsusele

Artikkel 4 – piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld

Artikkel 5 – orjapidamise / sunniviisilise töö keeld

Artikli 32 lõige 1 – lapstööjõu kasutamise keeld

Artikkel 19 – kuritarvitus ja hooletusse jätmine

Artikkel 9 – vanematest eraldamine

Artikkel 20 – perekondlikust miljööst ilmajätmine

Artikkel 25 – lasteasutusse paigutamise perioodiline ülevaatamine

Artikli 24 lõige 3 – meetmed, millega kaotada

kahjulike tavade kõik vormid, sealhulgas naiste suguelundite moonutamine ning varajased ja sundabielud

Artikkel 34 – seksuaalne ärakasutamine ja kuritarvitus

Artikli 37 punkt a ning artikli 28 lõige 2 – õigus mitte sattuda piinamise või muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistuse, sealhulgas kehalise karistamise ohvriks

Artikkel 39 – meetmed, millega aidata kaasa lapsohvrite kehalisele ja psühholoogilisele paranemisele ning ühiskonda taasintegreerumisele;

lastele mõeldud abitelefonide kättesaadavus

Artikkel 22 – oma päritoluriigist väljaspool viibivad pagulaskaitset taotlevad lapsed, saatjata reisivad varjupaika taotlevad lapsed, lapsrändajad ja rändest mõjutatud lapsed

Ärakasutatud lapsed, sealhulgas meetmed nende kehalise ja psühholoogilise paranemise ning ühiskonda taasintegreerumise jaoks:

·artikkel 32 – majanduslik ekspluateerimine, sealhulgas lapstööjõu kasutamine, viidates selgelt asjakohastele vanuse alammääradele;

·artikkel 33 – laste kasutamine narkootiliste ainete ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikus tootmises ja salakaubaveos;

·artikkel 34 – seksuaalne ärakasutamine ja kuritarvitus;

·artikkel 35 – lapserööv, inimkaubandus ja müümine;

·artikkel 36 – muud ärakasutamise vormid;

·kuritegude lapsohvrid ja -tunnistajad:

– artikkel 39 – kehaline ja psühholoogiline paranemine ning ühiskonda taasintegreerumine;

– kõigi alaealisi käsitleva õigussüsteemi valdkonnas osalevate spetsialistide [---] jaoks välja töötatud koolitustegevus, sealhulgas suunised kuritegude lapsohvrite ja -tunnistajatega seotud õigusküsimuste kohta;

·artikkel 38 – lapsed relvakonfliktides.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli (I protokolli) ning relvastatud konfliktidesse laste kaasamist käsitleva fakultatiivprotokolli (II protokolli) järelmeetmed

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 16 – kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest

Kestliku arengu 16. eesmärk: rahu, õigus ja tugevad institutsioonid

Eesmärk 16.2: teha lõpp laste kuritarvitamisele ja ekspluateerimisele, lastega kaubitsemisele ning lastevastasele vägivallale ja laste piinamisele mis tahes kujul.

Kestliku arengu 5. eesmärk: sooline võrdõiguslikkus

Eesmärk 5.2: teha lõpp mis tahes kujul esinevale naiste ja tütarlaste vastasele vägivallale avalikus ja erasektoris, sealhulgas inimkaubandusele ning seksuaalsele ja muul viisil ärakasutamisele.

Eesmärk 5.3: teha lõpp kahjulikele tavadele, näiteks lapsega sõlmitud, varajased ja sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine.

Eesmärk 8.7: võtta kohe tõhusaid meetmeid, et teha lõpp sunnitööle, kaasaegsele orjandusele ja inimkaubitsemisele ning tagada lapstööjõu kasutamise kõige rängemate vormide, sealhulgas lapssõdurite värbamise ja kasutamise keelustamine ja väljajuurimine ning teha 2025. aastaks lõpp lapstööjõu kasutamisele mis tahes kujul.

Lapsesõbralik õigusemõistmine

Artikli 24 lõike 1 teine lause – lapse õigus väljendada oma seisukohti

Artikli 24 lõige 3 – õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga

Artikkel 6 – õigus vabadusele ja turvalisusele

Artikkel 18 – varjupaigaõigus

Artikkel 19 – kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral

Artikkel 43 – Euroopa ombudsman

Artikkel 45 – liikumis- ja elukohavabadus

Artikkel 46 – diplomaatiline ja konsulaarkaitse

Artikkel 47 – õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele

Artikkel 48 – süütuse presumptsioon ja kaitseõigus

Artikkel 49 – kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Artikkel 7 – sünni registreerimine, nimi ja kodakondsus

Artikkel 8 – identiteedi säilitamine

Artikkel 9 – vanematest eraldamine

Artikkel 10 – perekonna taasühinemine

Artikkel 11 – ebaseaduslik välismaale äraviimine ja sinna jätmine;

meetmed, millega tagada vabaduse kaotanud vanematega laste ning koos oma emaga kinnipidamiskohas elavate laste kaitse

Artikli 27 lõige 4 – lapse elatise sissenõudmine

Artikkel 21 – lapsendamine (kodumaal ja teise riiki)

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 23 – kodu ja perekonna austamine

Seadusega konfliktis olevad lapsed, kuritegude lapsohvrid ja tunnistajad ning alaealisi käsitlev õigus

·Artikkel 40 – alaealisi käsitleva õiguse kohaldamine, eraldi ja erikohtute olemasolu ning kriminaalvastutuse vanuse alammäära kohaldamine

·Artikli 37 punktid b–d – vabaduse kaotanud lapsed ning meetmed, et tagada, et laps võetakse vahi alla, peetakse kinni või vangistatakse ainult viimase abinõuna ja võimalikult lühiajaliselt ning et antakse viivitamata seaduslikku ja muud abi

·Artikli 37 punkt a – lapsele karistuse määramine, eeskätt surmanuhtluse või eluaegse vanglakaristuse keeld, ning taastava õiguse põhimõttel põhinevate alternatiivsete karistuste määramine

·Artikkel 39 – kehaline ja psühholoogiline paranemine ning ühiskonda taasintegreerumine

Kestliku arengu 16. eesmärk: rahu, õigus ja tugevad institutsioonid

Eesmärk 16.3: propageerida riikide ja rahvusvahelisel tasandil õigusriigi põhimõtet ja tagada kõikidele inimestele võrdne õiguskaitse.

Eesmärk 16.9: anda kõikidele inimestele õiguslikult määratletud identiteet, sealhulgas registreerida kõik sünnid.

Eesmärk 16.10: tagada [---] põhivabaduste kaitse kooskõlas riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepetega.

Kestliku arengu 10. eesmärk: ebavõrdsuse vähendamine

Eesmärk 10.7: toetada inimeste distsiplineeritud, ohutut, korrapärast ja vastutustundlikku rännet ja liikuvust, sealhulgas planeeritud ja hästi hallatud rändepoliitika rakendamise abil.

Digi- ja infoühiskond

Artikkel 8 – isikuandmete kaitse

Artikkel 11 – sõna- ja teabevabadus

Artikkel 16 – eraelu puutumatuse kaitse ja maine kaitse

Artikkel 17 – juurdepääs mitmekülgsele informatsioonile ning kaitse lapse heaolu kahjustava materjali eest

Kestliku arengu 9. eesmärk: vastupidav taristu / innovatsioon

Eesmärk 9.c: parandada oluliselt info-ja sidetehnoloogia kättesaadavust ning püüda selle poole, et tagada 2020. aastaks vähimarenenud riikide elanikele üldine ja taskukohane juurdepääs internetile.

Üleilmne mõõde

Eespool esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis ette nähtud õigused ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide sihid on asjakohased ka kõigi strateegia üleilmse mõõtmega seotud meetmete jaoks.

(1)

 Euroopa Liidu põhiõiguste hartat kohaldatakse liikmesriikide suhtes üksnes siis, kui nad rakendavad ELi õigust.

(2)

EL on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline. Ka selle konventsiooni asjakohased artiklid on esitatud selles veerus.


Brüssel,24.3.2021

COM(2021) 142 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi lapse õiguste strateegia


Liidu acquis ja poliitikadokumendid lapse õiguste kohta

Selles dokumendis on loetletud kõige olulisemad 1 ELi õigusaktid ja poliitikavahendid, mis käsitlevad lapse õigusi.

Need on jaotatud ELi lapse õiguste strateegia teemavaldkondade järgi.

Kõigi õigusaktide ja poliitikavahendite puhul on esitatud nende lingid

Esmased õigusaktid

Euroopa Liidu leping (2012/C 326/01)  – eelkõige artikli 3 lõiked 3 ja 5

Euroopa Liidu toimimise leping  (2012/C 326/01)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02)  – eelkõige artikkel 24 lapse õiguste kohta ning artikkel 7 (õigus perekonnaelule), artikkel 14 (õigus haridusele), artikkel 32 (keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse) ja artikkel 33 (perekonna- ja tööelu)

Poliitikadokumendid lapse õiguste kohta

Euroopa Komisjoni poliitilised suunised aastateks 2019–2024: „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks“, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, juuli 2019

Euroopa Parlamendi resolutsioon lapse õiguste kohta seoses ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäevaga (2019/2876(RSP))

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga  (2021/2523(RSP))

Varasemad lapse õiguste strateegiad

Komisjoni teatis „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine“ (KOM(2006) 367 lõplik)

Komisjoni teatis „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava“ (KOM(2011) 60 lõplik)      

Horisontaalsed vahendid, sealhulgas need, mis mõjutavad erinevaid laste rühmi

·Sotsiaalne kaasamine

Komisjoni soovitus Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta ((EL) 2017/761)

·Rassiline või etniline päritolu, sealhulgas romad

Nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (2000/43/EÜ)

Nõukogu raamotsus teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (2008/913/JSK)

Komisjoni teatis „Võrdõiguslik liit:  ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020) 565 final)

Komisjoni teatis „Võrdõiguslikkuse liit:  romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik “ (COM(2020) 620 final)

Nõukogu soovitus romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta  (2021/C 93/01)

Puuded

Nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel  (2010/48/EÜ)

Direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta ((EL) 2019/882)

Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030 (COM(2021) 101 final)

·LGBTIQ

Komisjoni teatis „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 698 final)

·Sooline võrdõiguslikkus

Komisjoni teatis „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 152 final)

·Rändajate kaitse ja integratsioon

Komisjoni teatis „Lapsrändajate kaitse“ (COM(2017) 211 final)

Komisjoni teatis „Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027“ (COM(2020) 758 final)

·Noored

Euroopa Liidu Nõukogu resolutsioon noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö raamistiku kohta:  Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 (2018/C 456/01)



1.Laste osalemine poliitilises ja demokraatlikus elus: EL, mis annab lastele võimaluse olla aktiivsed kodanikud ja demokraatliku ühiskonna liikmed

Komisjoni teatis „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“ (COM(2020) 580 (final))

Komisjoni teatis Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020) 790 final)  

Komisjoni teatis „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“ (COM(2020) 711 final)  



2.Sotsiaal-majanduslik kaasamine, tervishoid ja haridus: EL, mis võitleb laste vaesusega, edendab kaasavat ja lapsesõbralikku ühiskonda ning tervishoiu- ja haridussüsteeme

2.1. Sotsiaalne kaasamine

2.1.1.Horisontaalsed vahendid

Komisjoni soovitus „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (2013/112/EL)

Komisjoni teatis „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017) 250 final)

Komisjoni soovitus Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta ((EL) 2017/761)

Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09)

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava (COM(2021) 102 final)

2.1.2. Perekonnaelu

Nõukogu direktiiv rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (92/85/EMÜ)

Nõukogu soovitus lastehoiu kohta (92/241/EMÜ)

Nõukogu direktiiv, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ (2010/18/EL)

Direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL ((EL) 2019/1158)

2.1.3.Noored töötajad

Direktiiv noorte kaitse kohta tööl (94/33/EÜ)

Direktiiv, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (2009/52/EÜ)

Nõukogu direktiiv, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist ((EL) 2017/159)

2.2.Haridus

2.2.1.Haridus

Nõukogu soovitus varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (2011/C 191/01)

Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2018/C 189/01)

Nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist (2018/C 195/01)

Nõukogu soovitus tervikliku keeleõppekäsituse kohta (2019/C 189/03)

Komisjoni teatis Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (COM(2020) 625 final)

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (2021/C 66/01)

2.2.2.Alusharidus ja lapsehoid

Komisjoni teatis „Väikelaste haridus ja hoid: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada“ (KOM(2011) 66 lõplik)

Nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (2019/C 189/02)

2.2.3.Vaba aeg

Direktiiv mänguasjade ohutuse kohta (2009/48/EÜ)

2.3.Eluase

Komisjoni soovitus, mis käsitleb energiaostuvõimetust ((EL) 2020/1563)

2.4.Tervishoid

2.4.1.Haigused ja nende ennetus

Nõukogu soovitus vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta (2018/C 466/01)

Teatis „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ (COM(2021) 44 final)

Teatis „Euroopa ravimistrateegia“ (COM(2020) 761 final)

2.4.2.Toit

Komisjoni direktiiv imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (2006/125/EÜ)

Määrus toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta  ((EÜ) nr 1924/2006)

Määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ((EL) nr 1169/2011)

Määrus imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta ((EL) nr 609/2013)

Määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ((EL) nr 1308/2013)

Määrus, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed ((EL) nr 1370/2013)

Laste rasvumist käsitlev ELi tegevuskava (2014–2020)

Komisjoni määrus, millega nähakse ette tropaanalkaloidide piirnorm teatavates teraviljapõhistes imiku- ja väikelapsetoitudes ((EL) 2016/239)

Komisjoni rakendusmäärus, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks ((EL) 2017/39)

Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima pakkumiseks  ((EL) 2017/40)

Teatis „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final)

2.4.3.Alkohol, tubakas ja narkootikumid

Direktiiv tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides (2003/33/EÜ)

Nõukogu soovitus, mis käsitleb suitsetamise ennetamist ja tubakaalase kontrolli tõhustamise algatusi  (2003/54/EÜ)

Komisjoni teatis „Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel“ (KOM(2006) 625 lõplik)

Nõukogu soovitus suitsuvaba keskkonna kohta  (2009/C 296/02)

Direktiiv tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (2014/40/EL)

Komisjoni rakendusotsus otsuse 2006/502/EÜ (millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine) kehtivuse pikendamise kohta ((EL) 2016/575)

2.4.4.Tarbijad/ohutus

Direktiiv üldise tooteohutuse kohta (2001/95/EÜ)

Direktiiv, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (2005/29/EÜ)

Määrus pediaatrias kasutatavate ravimite kohta ((EÜ) nr 1901/2006)

Määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ ((EÜ) nr 78/2009)

Määrus, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 78/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitsega), I lisa rakendamiseks ((EÜ) nr 631/2009)

Määrus, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid ((EÜ) nr 661/2009)

Nõukogu otsus Euroopa Liidu seisukoha kohta jalakäijate ohutust käsitleva ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja eelnõu ning valgusdioodlampe (LED-lampe) käsitleva ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja eelnõu osas (2012/143/EL)

Komisjoni rakendusdirektiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/671/EMÜ turvavööde ja lapse turvasüsteemide kohustusliku kasutamise kohta sõidukites (2014/37/EL)

Komisjoni rakendusotsus tarbija poolt akendele ja rõduustele paigaldatavaid lastekindlaid lukustusseadmeid käsitleva Euroopa standardi EN 16281:2013 vastavuse kohta (2014/358/EL)

Komisjoni soovitus, mis käsitleb põhimõtteid, mille abil kaitsta interneti hasartmänguteenuste tarbijaid ja mängijaid ning hoida alaealisi interneti hasartmängudest eemal (2014/478/EL)

2.4.5.Keskkond

Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final)


3.Võitlus laste vastu suunatud vägivallaga ning lastekaitse tagamine: EL, mis aitab lastel kasvada ilma vägivallata

Komisjoni otsus, millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116“ sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuste ühtlustatud numbritele (2007/116/EÜ) (muudetud kujul), ning  direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik  ((EL) 2018/1972)

Direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (2011/93/EL)

Direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (2011/36/EL)

Komisjoni teatis „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016“ (COM(2012) 286 final)

Komisjoni teatis „Naiste suguelundite moonutamine tuleb lõpetada“ (COM(2013) 833 final)

Komisjoni teatis „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“ (COM(2017) 728 final)

Komisjoni teatis „ELi julgeolekuliidu strateegia kohta“ (COM(2020) 605 final)

Komisjoni teatis „ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu“ (COM(2020) 607 final)



4.Lapsesõbralik õigusemõistmine: ELi kohtusüsteem austab laste õigusi ja vajadusi

4.1. Kohtusüsteemid

Komisjoni teatis „Õigusemõistmise tagamine ELis –Euroopa õigusalase koolituse strateegia aastateks 2021–2024“ (COM(2020) 713 final)

4.2.Tsiviilõigus

4.2.1.Vanemlik vastutus

Nõukogu otsus, millega anti liikmesriikidele volitus kirjutada ühenduse huvides alla vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevale 1996. aasta Haagi konventsioonile  (2003/93/EÜ)

Nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ((EÜ) nr 2201/2003)  

Nõukogu otsus, millega volitatakse teatavaid liikmesriike ratifitseerima Euroopa Ühenduse huvides vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 1996. aasta Haagi konventsiooni või sellega ühinema ning millega volitatakse teatavaid liikmesriike esitama deklaratsiooni asjaomaste ühenduse sätete kohaldamise kohta (2008/431/EÜ)

Nõukogu määrus, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve ((EL) 2019/1111)

4.2.2.Ülalpidamiskohustused

Nõukogu määrus kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ((EÜ) nr 4/2009)

Nõukogu otsus laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta Haagi konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (2011/432/EL)

4.2.3.Muud õigusaktid tsiviilõiguse valdkonnas

Määrus, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist ning selle kohaldamiskuupäevade parandused ((EL) nr 650/2012)

Direktiiv vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2008/52/EÜ)

Määrus, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012  ((EL) 2016/1191)

4.3. Kriminaalõigus

4.3.1.Õigusemõistmine alaealiste üle

Direktiiv, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi ((EL) 2016/800)

4.3.2.Ohvri õigused

Direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (2012/29/EL)

Komisjoni teatis „Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025)“ (COM(2020) 258 final)

4.3.3.Menetlusõigust käsitlevad õigusaktid

Nõukogu raamotsus vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet (2008/947/JSK)

Nõukogu raamotsus vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil  (2008/909/JSK)

Nõukogu raamotsus, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu  (2009/315/JSK)

Nõukogu otsus Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks (2009/316/JSK)

Nõukogu raamotsus Euroopa Liidu liikmesriikides vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes  (2009/829/JSK)

Direktiiv Euroopa lähenemiskeelu kohta (2011/99/EL)

Direktiiv, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (2012/13/EL)

Direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (2013/48/EL)

Direktiiv, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul  ((EL) 2016/343)

Direktiiv, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses  ((EL) 2016/1919)

4.4. Vaba liikumine

Direktiiv, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (2004/38/EÜ)  

Komisjoni teatis „Suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks“ (KOM(2009) 313 lõplik)

Määrus töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires ((EL) nr 492/2011)

Direktiiv meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (2014/54/EL)

4.5.Ränne

4.5.1.Vastuvõtutingimused

Direktiiv, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)  (2013/33/EL)

4.5.2.Perekonna taasühinemine

Direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta  (2003/86/EÜ)

4.5.3.Dublini määrus ja Eurodaci määrus

Nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest ((EÜ) nr 343/2003)

Määrus, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest ((EÜ) nr 1560/2003)

Direktiiv rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud) (2013/32/EL)

Määrus, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ((EL) nr 603/2013)

Määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) ((EL) nr 604/2013)

Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest ((EL) nr 118/2014)

Kvalifikatsioon

Direktiiv, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (2011/95/EL)

4.5.4.Sisseränne ja varjupaik

Komisjoni teatis „ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2015–2020)“  (COM(2015) 285 final)

Komisjoni teatis, milles antakse ülevaade Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast (COM(2016) 85 final)

Komisjoni teatis „Eduaruanne esmase vastuvõtu keskuste lähenemisviisi rakendamise kohta Kreekas“ (COM(2016) 141 final)

Komisjoni teatis „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks“ (COM(2016) 197 final)

4.5.5.Ümberpaigutamine ja ümberasustamine

Komisjoni teatis „Eduaruanne Euroopa rände tegevuskava rakendamise kohta“ (COM(2019) 126 final)

Komisjoni soovitus seaduslike võimaluste kohta kaitse saamiseks ELis:  ümberasustamise, humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise ja muude täiendavate võimaluste edendamine (C(2020) 6467 final)

4.5.6.Tagasi saatmine

Direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel  (2008/115/EÜ)

Komisjoni teatis ELi tagasisaatmispoliitika kohta (COM(2014) 199 final)

Komisjoni teatis „ELi tagasisaatmisalane tegevuskava“ (COM(2015) 453 final)

Komisjoni soovitus, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (C(2015) 6250 final)

Komisjoni teatis tõhusama tagasisaatmispoliitika kohta Euroopa Liidus – uuendatud tegevuskava (COM(2017) 200 final)

Komisjoni soovitus tagasisaatmise tõhususe suurendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ rakendamisel ((EL) 2017/432)

4.5.7.Viisad

Määrus, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri ((EÜ) nr 810/2009)

Komisjoni otsus, millega kehtestatakse viisataotluste menetlemise ja välja antud viisade muutmise käsiraamat, ja selle hilisemad muudatused (K(2010) 1620 lõplik)

4.5.8.Piirihaldus

Komisjoni soovitus, millega kehtestatakse ühine „Praktiline käsiraamat piirivalveametnikele (Schengeni käsiraamat)“, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama, kui teostavad isikute kontrolli piiril (K(2006) 5186 lõplik)

Muudetud komisjoni soovitusega K(2008) 2976 lõplik

Muudetud komisjoni soovitusega K(2009) 7376 lõplik

Muudetud komisjoni soovitusega K(2010) 5559 lõplik

Muudetud komisjoni soovitusega K(2011) 3918 lõplik

Muudetud komisjoni soovitusega K(2012) 9330 lõplik

Muudetud komisjoni soovitusega C(2015) 3894 final

Määrus, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR)  ((EL) nr 1052/2013)

Komisjoni teatis „Hinnang Kreeka tegevuskava kohta eesmärgiga kõrvaldada olulised puudused, mis tehti kindlaks Kreekas välispiiri halduse valdkonnas Schengeni acquis’ kohaldamise hindamise käigus 2015. aasta novembris“ (COM(2016) 220 final)

Määrus, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)  ((EL) 2016/399)

Komisjoni teatis „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ (COM(2016) 205 final)

Määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ((EL) 2019/1896)

4.5.9.Seaduslik ränne

Direktiiv kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta  ((EL) 2016/801)


5.Digi- ja infoühiskond: EL, kus lapsed saavad turvaliselt kasutada digikeskkonda ja selle võimalustest kasu saada

Direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelupuutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (2009/136/EÜ)

Direktiiv audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (2010/13/EL)

Komisjoni teatis „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia“  (COM(2012) 196 final)

Määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ((EL) 2016/679)

Komisjoni teatis „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“   (COM(2018) 236 final)

Direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda ((EL) 2018/1808)

Direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) ((EL) 2018/1972)

Komisjoni ettepanek: määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020) 825 final)

Komisjoni teatis „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ (Euroopa meedia tegevuskava) (COM(2020) 784 final)

Komisjoni teatis „Digiõppe tegevuskava 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020) 624 final)



6.Üleilmne mõõde: EL, mis toetab, kaitseb ja võimestab lapsi üle kogu maailma, kaasa arvatud kriiside ja konfliktide ajal

6.1.Horisontaalsed vahendid

„Lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevad ELi suunised (2017) – ühtegi last ei tohi kõrvale jätta“ 

Euroopa arengukonsensus (2017) kui osa ELi vastusest ÜRO kestliku arengu tegevuskavale 2030

Ühisteatis „ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024)“ (JOIN/2020/5 final)

Lapse õiguste käsiraamat

6.2.Temaatilised vahendid

ELi suunised laste ja relvakonfliktide kohta (ajakohastatud 2008. aastal)

ELi suunised, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu  (2008)

Suunised poliitika kohta, mida EL rakendab kolmandate riikide suhtes seoses piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamisega  – ajakohastamine (2019)

Komisjoni teatis „Tõhusam välisabi emade ja laste toitumise parandamiseks“ (COM(2013) 141 final)

Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) soo ja vanusega seotud näitajate töövahend (2014)

Komisjoni teatis „Väärikas elu: abist sõltumise asemel iseseisvaks. Sundränne ja arenguabi“ (COM(2016) 234 final)

Nõukogu määrus erakorralise toetuse andmise kohta liidus  ((EL) 2016/369)

Komisjoni teatis „Haridus hädaolukordades ja pikaajalise kriisi tingimustes“ (COM(2018) 304 final)

Ühisteatis „ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava (GAP III) – ambitsioonikas tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses“ (JOIN(2020) 17 final)

Asjakohased rahvusvahelised konventsioonid lapse õiguste vallas

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

Konventsioon, mis käsitleb vanuse alammäära tööle lubamisel, nr 138 (1973)

Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon, nr 182 (1999)

Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverents

Rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev 25. oktoobri 1980. aasta konventsioon

Vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev 19. oktoobri 1996. aasta konventsioon

Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise 23. novembri 2007. aasta konventsioon

(1)

Loetelu ei ole ammendav ning see ei sisalda rahastamisvahendeid.