52014DC0064

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE ,

milles käsitletakse ELi põhimõtteid seoses looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitlusega

1.            Looduslike liikidega kaubitsemise uued tahud: jahmatav muutus kaubitsemise laadis, ulatuses ja mõjus

Piiriülene loodusliku loomastiku ja taimestikuga kaubitsemine (looduslike liikidega kaubitsemine) suureneb maailmas praegu märkimisväärselt. See on muutunud maailmas üheks kõige tulutoovamaks kuriteoks. Looduslike liikidega kaubitsemine ei ole uus nähtus, kuid selle ulatus, laad ja mõju on viimaste aastatega märkimisväärselt muutunud. Äsjases ÜRO resolutsioonis[1] määratleti looduslike liikidega kaubitsemine raske organiseeritud kuritegevusena, millega tegelevad sama tüüpi üleilmsed organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes tegelevad ka inim-, uimasti- ja relvakaubandusega. Kuna osa relvastatud rühmitusi kasutavad seda oma tegevuse rahastamiseks, on ÜRO peasekretär ja Julgeolekunõukogu tunnistanud, et salaküttimine ja looduslike liikidega kaubitsemine aitavad kaasa Kesk-Aafrikas valitsevale ebastabiilsusele ning kujutavad ohtu piirkonna rahule ja julgeolekule[2].

Looduslike liikidega kaubitsemise mahtu ja väärtust iseloomustavad arvnäitajad[3] Hinnangute kohaselt on viimasel kümnendil ebaseaduslikult tapetud Aafrika elevantide arv kahekordistunud ja konfiskeeritud elevandiluu hulk kolmekordistunud. 2012. aastal tapsid salakütid ligikaudu 22 000 elevanti. 2013. aastal konfiskeeriti rohkem kui 40 tonni ebaseaduslikku elevandiluud. Aafrika elevantide hinnanguliselt 500 000 isendist koosnev populatsioon on praegu tõenäoliselt kõikides Aafrika allpiirkondades vähenemas. Ninasarvikute salaküttimine on järsult hoogustunud Lõuna-Aafrikas. 2013. aastal salakütiti rohkem kui 1 000 looma, samas kui 2007. aastal oli neid 13. Alates 2010. aastast on Lõuna-Aafrikas kokku salakütitud ligikaudu 2 500 isendit, mis moodustab 80 % Aafrika ninasarvikute kogupopulatsioonist. Kui salaküttimine Lõuna-Aafrikas samas tempos kasvab, kahaneb sealne ninasarvikute populatsioon 2016. aastaks. Maailma tiigrite populatsioon on sajanditaguselt 100 000 isendilt kahanenud tänaseks vähem kui 3 500-le. Sumatra tiigritest 78 % sureb salaküttimise tõttu. Ninasarviku sarvede edasimüügiväärtus on hinnanguliselt ligikaudu 40 000 eurot / kg (praegu maksab 1 kg kulda ligikaudu 31 000 eurot), samas kui töötlemata elevandiluu hind on mustal turul 620 eurot / kg. Tiigriluid müüakse hinnaga kuni 900 eurot / kg. Hinnangute kohaselt moodustab ebaseaduslik raie kuni 30 % üleilmsest puidukaubandusest ning on Kesk-Aafrikas, Amazonase piirkonnas ja Kagu-Aasias rohkem kui 50 % troopiliste metsade raadamise põhjuseks. Hinnangute kohaselt on ebaseadusliku kalapüügi üleilmne väärtus ligikaudu 10 miljardit eurot, moodustades seega 19 % deklareeritud püügiväärtusest.

Looduslike liikidega kaubitsemise kasvu põhjustavad eelkõige suur ja kasvav nõudlus nendest valmistatud toodetel järele (eriti Aasia teatavates osades),[4] vaesus, nõrk juhtimine, ebastabiilsus ja kriisiolukorrad põhilistes lähtepiirkondades ning seda hõlbustab kehv eeskirjade jõustamine ja piisavalt hoiatavate sanktsioonide puudumine.

Looduslike liikidega kaubitsemine kujutab tõsist ohtu elurikkusele ja säästvale arengule. Eriti mõjutab looduslike liikidega kaubitsemine ohustatud liike, nagu elevandid, ninasarvikud, inimahvid, tiigrid ja haid. Seetõttu on ohus osa liikide säilimine looduses. Elevantide ja ninasarvikute salaküttimine on saavutanud lähiaja kõrgeima taseme ja see seab ohtu viimasel kolmel kümnendil populatsioonide taastamisel saavutatud edusammud. Looduslike liikidega kaubitsemine hõlmab aga oluliselt rohkem looma- ja taimeliike (nt korallid, roomajad, soomusloomad, meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavad taimed ja loomad) ning tooteid (nt puit, süsi ja ulukiliha). Haiguste leviku tõttu on ohus ka inimeste tervis, kuna loomi toimetatakse ebaseaduslikult üle piiri ilma igasuguse sanitaarkontrollita.

Looduslike liikidega kaubitsemise tõttu jääb osa maailma kõige tõrjutumatest inimestest, sealhulgas põliskogukonnad, ilma olulistest võimalusest jätkusuutlikult ära elada.  Looduslikest liikidest valmistatud tooted moodustavad otseselt või kaudselt, nt turismi kaudu, olulise majandussektori paljudes arenenud ja arenguriikides. Valitsused kaotavad ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise tulemusena tähtsaid sissetulekuallikaid, samas kui rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud saavad ebaseaduslikust kauplemisest kasu. Looduslike liikidega ebaseaduslik kaubitsemine on tihedalt seotud korruptsiooni ja nt rahapesust tulenevate ebaseaduslike rahavoogudega ning kahjustab õigusriigi põhimõtet ja head juhtimistava. Looduslike liikidega kaubitsemine nõuab ka inimelusid: hinnangute kohaselt on salaküttimisvastases võitluses viimase kümne aasta jooksul hukkunud 1 000 eriüksuslast.

EL on ebaseaduslike looduslikest liikidest valmistatud toodete peamine sihtturg ka edaspidi. Eelkõige on nõudlus selliste liikide järele, millel on kõrge hind mustal turul. Samas on ELi peamised sadamad ja lennujaamad olulised salakaubanduse transiidipunktid eelkõige Aafrika ja Aasia vahel. ELis konfiskeeritakse looduslikest liikidest valmistatud tooteid igal aastal ligikaudu 2 500 korral[5]. Teatavaid haruldasi linnu-, koralli-, kala- ja kilpkonnaliike viiakse ebaseaduslikult välja ka ELi liikmesriikidest ning nendega kaubitsetakse kas siis ELis või neid viiakse kolmandatesse riikidesse.

Europoli andmetel suureneb organiseeritud kuritegelike rühmituste osakaal looduslike liikidega kaubitsemisel. Selle põhjusteks on eeldatav suur kasu, väike avastamisrisk ja leebed sanktsioonid[6].

Looduslike liikidega kaubitsemise uus ulatus on äratanud rohkem poliitilist tähelepanu, sealhulgas mitme liikmesriigi algatuste kaudu[7]. Euroopa Parlament on kutsunud üles koostama  ELi sellekohase tegevuskava[8]. ÜRO peaassambleel väljendati sügavat muret 2012. aasta detsembris. Nii G8 liidrid kui ka Aafrika rahandusministrid ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö (APEC) foorumi liidrid on võtnud endale 2013. aastal kohustuse võtta meetmeid looduslike liikidega kaubitsemise ohjeldamiseks.

Käesoleva teatise eesmärk on juhtida tähelepanu pakilisele vajadusele tõhusamalt võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu kogu maailmas. Teatises vaadeldakse ja hinnatakse ELis kehtivaid meetmeid, et toetada looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust kogu maailmas (2. osa) ja ELis (3. osa). Ühtlasi algatatakse arutelu selle üle, kuidas peaks EL tulevikus võitlema looduslike liikidega kaubitsemise vastu .

2.           Looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse üleilmsed meetmed

EL on toetanud paljusid algatusi, et tõhustada rahvusvahelisi jõupingutusi looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses. 

2.1. Kaubanduse reguleerimine

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) eesmärk on tagada, et rahvusvaheline kauplemine ligikaudu 35 000 kaitstud looma- ja taimeliigiga ei ohusta nende säilimist. 2013. aasta märtsis leppisid CITESi konventsiooni osalised kokku mitmes meetmes, mis käsitlevad eri ohustatud liikide (nt elevandid, ninasarvikud, tiigrid, troopiline puit) salaküttimise ja nendega kaubitsemise vastast võitlust. EL on konventsiooni peamine toetaja ja tal on olnud põhiroll nimetatud meetmete vastuvõtmisel.

Puiduga kaubitsemise valdkonnas on EL sõlminud kahepoolseid vabatahtlikke partnerluslepinguid, mille kaudu toetatakse partnerriike metsandussektori tõhusamal juhtimisel ning jälgitavust ja õiguspärasuse kontrolli hõlmava riikliku süsteemi loomisel. ELi metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskavale lisati ELi puidumäärus selle tagamiseks, et ELi turule viidav puit ja puidutooted pärineksid seaduslikest allikatest. 

EL juhib ühtlasi rahvusvahelise tasandi võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (edaspidi „ETR-kalapüük”), edendades kõikehõlmavate turu- ja kontrollimeetmete vastuvõtmist ning konkreetsete meetmete võtmist piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ÜROs ja Interpolis. EL on andnud tehnilist abi rohkem kui 50 kolmandale riigile, et nad suudaksid paremini täita ETR-kalapüügiga võitlemise  kohustusi. Kui kolmandad riigid keelduvad koostööst, võib EL nimetatud riigid äärmusliku abinõuna musta nimekirja kanda ja seega blokeerida nende ja ELi vahelise kalandustoodetega kauplemise. 

EL on lisanud kõikidesse äsja kolmandate riikidega (nt Kesk-Ameerika, Colombia/Peruu, Singapur) sõlmitud vabakaubanduslepingutesse sätted, mille eesmärk on tõhustada mitmepoolsete keskkonnakokkulepete tulemuslikku rakendamist, ning sätted, mis on seotud kaubandusega nt metsandus- ja kalandusvaldkonnas. Sama lähenemisviisi kasutab EL ka käimasolevatel vabakaubanduslepingute alastel läbirääkimistel nt Kanada, Jaapani, Tai, Ameerika Ühendriikide ja Vietnamiga. Lisaks pakub EL üldise soodustuste süsteemi erikorra alusel täiendavaid kaubandussoodustusi haavatavamatele arenguriikidele, kes ratifitseerivad ja rakendavad säästvat arengut ja head valitsemistava käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid, sealhulgas CITESi konventsiooni.

2.2. Eeskirjade jõustamine

Paljudes salaküttimisest ja ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemisest mõjutatud lähte-, transiidi- ja lõpptururiikides puuduvad riiklikel õiguskaitseasutustel piisavad vahendid ja kohustus kehtivate eeskirjade täitmiseks. Eeskirjade tõhus jõustamine  on jätkuvalt suur probleem ja ebaseaduslikke kaubateid on lihtne ümber suunata, et kasutada ära  jõustamispuudusi kogu maailmas.

Komisjon on looduslike liikidega seotud kuritegevusega võitlemist käsitleva rahvusvahelise konsortsiumi (International Consortium to Combat Wildlife Crime – ICCWC)[9] suurim toetaja (1,73 miljonit euroga). Konsortsiumi tegevus on suunatud nii rahvusvahelisele teabe- ja teadmistevahetusele, jõustamispüüdluste koordineerimisele kui ka jõustamise ja vastavussuutlikkuse tugevdamisele, nt julgustades riike kasutama konsortsiumi koostatud juhiseid looduslike liikide ja metsaga seotud kuritegevuse analüüsimiseks (Wildlife and Forest Crime Analytical Toolkit).

2.3. Rahvusvahelise koostöö ja meetmete toetamine

EL ja kõik liikmesriigid on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (UNTOC) osalised. Nimetatud konventsioonil võib olla oluline roll looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses, kuna organiseeritud kaubitsemine looduslike liikidega on määratletud raske organiseeritud kuritegevusena, mille eest on maksimumkaristus vähemalt neljaaastane vangistus. Praegu ei määra kõik liikmesriigid looduslike liikidega kaubitsemise eest sellist karistust. Veel üks oluline meede on ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, mida üks liikmesriik ei ole veel ratifitseerinud[10]. Looduslike liikidega kaubitsemist käsitlevaid konkreetseid ja sihtotstarbelisi meetmeid on mõlema konventsiooni raames seni võetud piiratud ulatuses. Täiendavalt võiks analüüsida erivahenditest, nagu UNTOCi lisaprotokoll, tulenevaid kasutegureid.

Rahapesuvastane töökond, mis kehtestab rahapesu tõkestamise meetmed ja hindab nende rakendamist, lisas keskkonnakuriteod 2012. aastal selliste kuritegude nimekirja, mida tuleks käsitada rahapesu tõkestamise meetmete seisukohalt olulisena[11]. Looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel võiks olla kasu sellistest vahenditest nagu suunised, millega hõlbustatakse käesoleva uue soovituse rakendamist.

Diplomaatilisel tasandil on EL tõstatanud looduslike liikidega kaubitsemise probleemi otse peamiste lähte- ja nõudlusriikidega, sealhulgas ELi delegatsioonide kaudu. Seni on rahvusvahelised meetmed olnud suunatud peamiselt Aafrikale. ELi diplomaatilist strateegiat võiks parandada tõhusam suhtlus peamiste nõudlusriikidega[12] ja muude piirkondadega, kus lokkab looduslike liikidega kaubitsemine, aga ka kõrgetasemelised dialoogid ja kohaliku tasandi partnerlussuhted, nagu on tehtud ETR-kalapüügiga võitlemisel. Nimetatud kontekstis on välja käidud ka rida muid ideid, nt kodanikuühiskonna ja erasektori tõhusam kaasamine ning võimalus nimetada ÜRO eriesindaja või -saadik, kes viib kokku üleilmsete meetmete eri valdkonnad ja jälgib neid. 

Lisaks on EL loonud hulgaliselt partnerlussuhteid ja sõlminud koostöölepinguid kolmandate riikidega, nt Indoneesia, Filipiinide, Vietnami, Tai ja Singapuriga, mis näitab osaliste soovi teha koostööd keskkonnaküsimustes, sealhulgas arendada suutlikkust mitmepoolsetes keskkonnalepingutes osalemiseks ja nende rakendamiseks. Nimetatud lepingud sisaldavad ka sätteid organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta.

2.4. Arengukoostöö

ELi arengukoostöö käigus on käsitletud looduslikele liikidele avalduvaid ohtusid, tehes jõupingutusi kaitse, suutlikkuse arendamise ja jõustamise toetamise valdkonnas. ELi äsja läbi vaadatud arengupoliitika kohaselt on EL teadlik sellest, et looduslike liikidega kaubitsemise vastane võitlus eeldab ka pikaajalisi meetmeid, et pakkuda kohalikele kogukondadele jätkusuutlikke sissetulekuallikaid, kuna tegelemine ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemisega võib sageli näida lihtsa tulusaamisviisina.

EL on viimase 30 aasta jooksul eraldanud rohkem kui 500 miljonit eurot Aafrika elurikkuse säilitamiseks. Käimasolevate projektide jaoks on kavandatud ligikaudu 160 miljonit eurot. Elurikkuse asjakohase majandamise ja säilitamise vajadus on arenguriikides siiski endiselt suur.

EL on olnud programmi MIKE[13] peamine rahastaja alates 2001. aastast, panustades sellesse 12 miljonit eurot, millest kaetakse 71 piirkonda Aafrikas ja Aasias. 2013. aasta detsembris kiitis komisjon heaks uue programmi MIKES[14] rahastamise 12,3 miljoni euroga.

EL toetab arvukaid riiklikke ja kohaliku tasandi projekte, nt FLEGTi tegevuskava ja REDD+ mehhanismi raames.  Lisaks toetatakse paljudes ELi rahastatud projektides, mille eesmärk on vähendada korruptsiooni ning tõhustada prokuratuuride ja kohtuasutuste tööd, õigusriigi põhimõtet üldiselt, mis on looduslike liikidega kaubitsemise vastase eduka võitluse seisukohalt vältimatu.

Kuigi tänu kõikidele nimetatud algatustele on tehtudteatavaid edusamme, ei ole alati tõhusalt ära kasutatud elurikkuse säilitamise, kohalike kogukondade toimetuleku, jõustamise jälgimise ja hea juhtimistava omavahelist koostoimimist. Lisaks on paljude projektide pika perspektiivi jätkusuutlikkus kesine, kuna riigi ja kohaliku tasandi ametiasutused (mõnel juhul ka elanikkond) ei pühendu neile ega toeta neid piisaval määral ning kuna algatused sõltuvad suuresti välisrahastamisest. ELi arengukoostöö programmiperioodil 2014–2020 on võimalik käsitleda kõnealuseid kitsaskohti ja koostada looduslike liikidega kaubitsemist hõlmav põhjalik strateegia.

3.           ELi meetmed võitluseks looduslike liikidega kaubitsemisega

3.1. Looduslike liikidega kauplemise reguleerimine

Nii ELi-sisest kui ka ELi suunatud looduslike liikidega kauplemist reguleeritakse kõikehõlmava eeskirjade kogumiga. Sinna kuuluvad näiteks looduslike liikidega kauplemist käsitlev määrus (EÜ) nr 338/97, millega rakendatakse CITESi konventsioon ELis, puidumäärus (EÜ) nr 995/2010 ning ebaseaduslikku, teatamata või reguleerimata kalapüüki käsitlev määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega keelatakse vastavalt ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja ebaseaduslikult püütud kala viimine ELi turule. 

EL on vastu võtnud ka ohustatud liikide ebaseaduslikku tapmist keelustavad õigusaktid, eelkõige direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ja direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Komisjon võttis vastu lindude ebaseaduslikku tapmist, püünistesse püüdmist ja nendega kauplemist käsitleva tegevuskava ning jälgib hoolega selle rakendamist[15].

Kuritegelikud võrgustikud on mõnikord ära kasutanud looduslike liikidega kauplemist käsitlevate eeskirjade keerukust ja eelkõige seda, et sõltuvalt liigi päritolust või asjaomaste toodete laadist võib ühe ja sama liigi suhtes kohaldada eri kaubanduskorda. Näiteks võib tuua jahitrofeed, mis olid teatavatest kauplemispiirangutest vabastatud. EL ajakohastab pidevalt liidusiseseid eeskirju ja vajaduse korral karmistab neid, et tagada rangem järelevalve täitevasutuste poolt.

3.2. Eeskirjade tõhusam jõustamine

On oluline, et eeskirjade täitmist kontrolliksid liikmesriikide kõik jõustamisasutused (keskkonna- ja kalandusasutused, tolliasutused, politsei ning prokuratuurid ja kohtud).

Et julgustada liikmesriike täitma tõhusamalt CITESi konventsiooniga kaitstud liikidega kauplemist käsitlevaid ELi eeskirju, võttis komisjon 2007. aastal soovituse kujul vastu ELi jõustamiskava.[16] Selles määratakse kindlaks rida meetmeid, nt riiklikud tegevuskavad, hoiatavad karistused looduslike liikidega kauplemisega seotud rikkumiste eest ning riski- ja luureanalüüsi kasutamine. ELis on neid mittesiduvaid soovitusi rakendatud ebaühtlaselt ja nendes ei käsitleta looduslike liikidega kaubitsemisega seotud organiseeritud kuritegevust.

Piiratud vahendid, politsei ja prokuratuuri eriüksuste puudumine ning looduslike liikidega seotud ja muude õiguskaitseasutuste vaheline ebaühtlane koostöö takistavad eeskirjade tõhusat jõustamist veelgi. Liikmesriikidele siduvate kontrolli- ja järelevalveeeskirju käsitlevate õigusaktidega, mida nõuti ELi seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis 2014–2020,[17] on võimalik aidata tõhustada looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust hõlmavate ELi eeskirjade täitmist, kui see valdkond muudetakse samaaegselt prioriteetsemaks.

Direktiiviga 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu nõutakse, et kõik liikmesriigid peavad tagama, et ebaseaduslikku kauplemist looduslike liikidega käsitatakse siseriikliku õiguse alusel kuriteona, ning et liikmesriigid peavad ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Samas nähtub esialgsetest hinnangutest direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohta, et mitmes liikmesriigis on endiselt vajakajäämisi, mis tuleks kõrvaldada.

Selliste kriminaalkaristuste määr, mida ELis looduslike liikidega kaubitsemise suhtes kohaldatakse, varieerub riigiti suurel määral.  Mõnes liikmesriigis on maksimumkaristus alla aasta pikkune vanglakaristus. Sellega ei piirata mitte üksnes karistuste hoiatavat mõju, vaid sageli ka takistatakse potentsiaalselt oluliste vahendite, eelkõige Euroopa vahistamismääruse kasutamist piiriülestes või siseriiklikes uurimistes ning pärsitakse liikmesriikide vahelist õiguskoostööd.

3.3. Koolitus ja suutlikkuse suurendamine

Tõhus jõustamine eeldab tehnilisi oskusi ja teadlikkust. Koolitused ja suutlikkuse arendamine peaksid hõlmama kogu jõustamisahelat, sealhulgas prokuratuure ja kohtuid, et vältida olukorda, kus uuritakse arvukalt juhtumeid, kuid süüdistust ei esitata, ning et tagada, et kohtunikud võtavad arvesse rikkumise raskusastet. ELi tasandil on mõningaid sellekohaseid samme astunud nt Euroopa Politseikolledž (CEPOL). Asjaomaste rahastamisvahendite kavandamine järgmiseks programmiperioodiks annab võimaluse võtta arvesse looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses esinevaid lünki.

Keskkonnaalaste õigusaktide täitmise kontrollimise eest vastutavate töötajate,[18] tolliametnike,[19] prokuröride ja kohtunike[20] ELi võrgustikel on samuti oluline roll looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse alase jõustamisvõrgustiku loomisel. Pidevalt on abi ka sellistest vahenditest nagu piiratud kasutusega andmebaas EU-TWIX, mis võimaldab koostööd ja teadmiste vahetamist ELi looduslike liikidega seotud õiguskaitseasutuste vahel. Kuid võrgustike staatus ja rahastamine on tagatud üksnes lühiajalises perspektiivis ning nendevaheline koostöö on seni piiratud.

3.4. Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

Organiseeritud kuritegevus mängib looduslike liikidega kaubitsemises üha tähtsamat rolli. ELis on võetud hulgaliselt horisontaalmeetmeid, nagu raamotsus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta[21] ja raamotsus kriminaaltulu konfiskeerimise ja jälitamise kohta,[22] et võidelda nimetatud liiki kuritegevusega üldiselt. Kõnealused vahendid võivad põhimõtteliselt olla abiks looduslike liikidega organiseeritud kaubitsemise vastases võitluses. Kuid neid kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriigid rakendavad teatavat sanktsiooniläve, kuid paraku kõik liikmesriigid seda looduslike liikidega kauplemisel praegu ei tee.

Organiseeritud kuritegevusega seotud ebaseaduslike rahavoogude (nt rahapesu või maksudest kõrvalehoidumine) uurimine on samuti oluline looduslike liikidega organiseeritud kaubitsemise vastases võitluses. ELi direktiiviga 2005/60/EÜ[23] nähakse ette ennetavad meetmed, eelkõige pannes finantsasutustele hoolsuskohustuse kahtlaste finantstehingute kindlakstegemiseks. Keskkonnakuritegevusega seotud hoolsuskohustuse tähendust käsitlevate konkreetsete suuniste väljatöötamine võib selles kontekstis aidata kaasa rahapesukuritegude avastamisele.

Europol andis 2013. aasta oktoobris välja spetsiaalse keskkonnakuritegusid käsitleva hinnangu, milles keskenduti muu hulgas ohustatud liikidega kauplemisele[24]. Europolil ei ole aga praegu asjakohast keskkonnakuritegevusega tegelevat keskust. Nii Europol kui ka Eurojust võivad olulisel määral abistada liikmesriikide ametiasutuste tegevuse koondamisel, et lahendada ühiselt looduslike liikidega kaubitsemise juhtumeid, ning pakkuda analüütilist ja praktilist tuge. See eeldab, et riikide täitevasutused annaksid neile kvaliteetseid andmeid ja esitaksid toetustaotlusi, mida ei ole looduslike liikidega kaubitsemisega seoses seni sageli tehtud.

Aastateks 2014–2017 kokku lepitud ELi prioriteedid raskete ja organiseeritud kuritegude[25] vastase võitluse kohta ei hõlma ühtegi keskkonnakuritegevuse valdkonda. 2015. aasta vaheläbivaatus annab võimaluse nimetatud prioriteete uuesti kaaluda, võttes arvesse Europoli äsjast hinnangut keskkonnakuritegevuse kui ELis esilekerkiva ohu kohta, et teha kättesaadavaks täiendavaid vahendeid ja kasutada üha rohkem piiriüleseid koostöömehhanisme.

3.5. Kodanikuühiskonna kaasamine

Kodanikuühiskond on ELi oluline partner, kes aitab tagada, et looduslike liikidega kaubitsemise vastane võitlus jõuaks kõikide vajalike sidusrühmadeni. Teatavatel valitsusvälistel organisatsioonidel on märkimisväärsed kogemused teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamises, oletatava ebaseadusliku tegevuse uurimises või erikoolituste organiseerimisel ning nende panusest on ametiasutustel olnud palju kasu poliitiliste strateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel. EL teeb selliste valitsusväliste organisatsioonidega regulaarselt koostööd looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse alal.

4. Järeldused

Looduslike liikidega kauplemist reguleeritakse kõikehõlmavate üleilmsete ja ELi eeskirjadega ning EL on märkimisväärselt toetanud looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust käsitlevaid algatusi, nt kaitsealade parem juhtimine, suutlikkuse arendamine ja rahvusvaheline jõustamiskoostöö. Paraku ei piisa meetmetest, mida rahvusvaheline kogukond on viimastel aastatel võtnud, et ära hoida looduslike liikidega kaubitsemise viimase aja kasvutendentsi, mida tõukab tagant kasvav nõudlus ning lähteriikide vaesus ja nõrk juhtimine. 

Põhiprobleem on see, et nii ELis kui ka kohalikul tasandil ei suudeta kehtivaid eeskirju alati tõhusalt jõustada. Sageli on see seotud vähese poliitilise tähtsusega, mida nimetatud teemale omistatakse, liikmesriikide puudulike vahenditega ja probleemi tõsiduse teadvustamata jätmisega. 

Praeguse poliitika teine peamine kitsaskoht on see, et  piisavalt ei ole arvesse võetud tõsiasja, et organiseeritud kuritegevusega võitlemine nõuab eri osalejate ja vahendite kaasamist. Samuti on alles hiljuti saadud teadlikuks looduslike liikidega kaubitsemist hõlmavate rahu- ja julgeolekuaspektidest, mida seni ei ole ELi kriisiohjemehhanismides ega ennetavas välis- ja julgeolekupoliitikas peaaegu käsitletud.

Rahvusvaheline kogukond, eelkõige CITES, on hiljaaegu tunnistanud nõudluspoolega tegelemise olulisust, kuid asjaomaseid konkreetseid meetmeid on võetud vähe.

Praegu puudub looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust hõlmav koordineeritud ja kõikehõlmav lähenemisviis, milles käsitletaks nii pakkumise kui ka nõudluse poolt ning mis kaasaks kõik eri poliitikavaldkondade olulised osalised.

Seepärast kutsub komisjon sidusrühmi üles osalema arutelus, milles käsitletakse põhiprobleemide tõhusamat lahendamist ja ELi rolli looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust käsitlevas tulevases strateegias. Eelkõige soovib komisjon kirjalikke vastuseid[26] järgmistele küsimustele:

Kas ELis looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust käsitlev praegu kehtiv poliitika- ja õigusraamistik on asjakohane? Kas EL peaks tõhustama looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse põhimõtteid ja koostama ELi uue tegevuskava, nagu seda nõuab Euroopa Parlament? Kuidas saaks EL laiendada looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust käsitlevaid poliitilisi kohustusi kõikidel tasanditel? Millised diplomaatiavahendid oleksid kõige sobivamad eri rahvusvaheliste algatuste vahelise ühtsuse tagamiseks? Millistele rahvusvahelise tasandi meetmetele peaks EL keskenduma, et tõhustada looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust käsitlevate eeskirjade jõustamist ja tugevdada juhtimist? Millised on kõige sobivamad vahendid selliste ELi meetmete jaoks, mille abil kõrvaldatakse rahvusvahelist ja ELi tasandi nõudlus ebaseaduslike looduslikest liikidest valmistatud toodete järele? Millist rolli võivad sellega seoses mängida kodanikuühiskond ja erasektor? Kuidas võiks EL omalt poolt kõige paremini kaasa aidata looduslike liikidega kaubitsemisega seotud rahu- ja julgeolekuprobleemide kõrvaldamisse? Kuidas võiksid ELi koostöövahendid kõige paremini toetada arengumaades looduslike liikide säilitamise suutlikkuse arendamiseks ja looduslike liikidega kaubitsemise vastase võitluse meetmete võtmiseks? Milliste meetmetega oleks võimalik parandada ELis looduslike liikidega seotud kuritegevuse andmete kvaliteeti, et tagada sellekohaste tõhusamate poliitiliste otsuste vastuvõtmine? Milliseid meetmeid võiks võtta, et tõhustada liikmesriikides looduslike liikidega kaubitsemise vastast võitlust käsitlevate eeskirjade jõustamise jälgimist keskkonnaasutuste, politsei, tolliasutuste ja prokuratuuride poolt? Kuidas tõhustada nimetatud asutuste vahelist koostööd? Kuidas oleks võimalik suurendada kohtute teadlikkust? Kuidas oleks looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses ELi ja liikmesriikide tasandil võimalik paremini ära kasutada olemasolevaid organiseeritud kuritegevuse vastaseid vahendeid? Millised täiendavad meetmed tuleks ette näha, nt seoses karistustega? Milline võiks olla Europoli ja Eurojusti sellekohane panus?

[1]               Vastu võetud ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse komisjoni kohtumisel ja heaks kiidetud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu poolt.

[2]               ÜRO peasekretäri aruanne, 20. mai 2013, S/2013/297, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2121 (2013).

[3]               Nagu mis tahes ebaseadusliku tegevuse puhul, on ka looduslike liikidega kaubitsemise mahtu ja väärtust väga keeruline hinnata. Kuna enamikus riikides on selle kuriteoliigiga võitlemiseks üksnes piiratud vahendid, on tegelikud arvnäitajad tõenäoliselt palju suuremad.

[4]               Näiteks Hiina on peamine elevandiluu, Vietnam aga ninasarviku sarvede sihtriik.

[5]               Illegal Wildlife Trade and the European Union: an analysis of EU-TWIX seizure data for the period 2007-2011. Aruanne koostatud Euroopa Komisjoni jaoks.

[6]               Europol, Serious and Organized Threat Assessments 2011, 2012, 2013.

[7]               Saksamaa korraldas koos Gaboniga 2013. aasta septembris ÜRO peaassamblee ministrite nädala raames kõrgetasemelise kõrvalürituse. Prantsusmaa korraldas riigipeade ja valitsusjuhtide rahu ja julgeolekualasel tippkohtumisel Aafrikas ümarlauakohtumise 5. detsembril 2013. Ühendkuningriik korraldab 13. veebruaril 2014 ebaseaduslikku looduslike liikidega kaubitsemist käsitleva kõrgetasemelise konverentsi.

[8]               Euroopa Parlamendi resolutsioon, 15 jaanuar 2014, 2013/2747(RSP). 

[9]               Konsortsium koosneb järgmistest organisatsioonidest: CITES, Interpol, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC), maailmapank ja Maailma Tolliorganisatsioon.

[10]             Saksamaa.

[11]             International standards on combatting money laundering and the financing of terrorism and proliferation, FATF, 2012.

http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/pdfs/FATF_Recommendations.pdf

[12]             Sellise lähenemisviisi näiteks on volinik Potocniki ja Hiina keskkonnakaitseminister Zhou Sengxiani sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse ühiseid jõupingutusi looduslike liikidega kaubitsemise vastases võitluses.

[13]             Elevantide ebaseadusliku tapmise jälgimine.

[14]             Elevantide ja muude ohustatud liikide ebaseadusliku tapmise minimeerimine.

[15]             www.ec.europa.eu/environment/nature/conservation/wildbirds/docs/Roadmap%20illegal%20killing.pdf

[16]             ELT L 159, 20.6.2007, lk 45.

[17]             ELT, 28.12.2013, L 354, lk 171.

[18]             Nt Wildlife Trade Enforcement Group ja EnviCrimeNet.

[19]             Expert Group on Customs Action to protect Health, Cultural Heritage, the Environment and Nature (PARCS eksperdirühm).

[20]             European Network of Prosecutors for the Environment; European Forum of Judges for the Environment.

[21]             Raamotsus 2008/841/JHA organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta.

[22]             Raamotsus 2005/212/JHA kriminaaltulu konfiskeerimise ja jälitamise kohta (praegu läbivaatamisel).

[23]             Direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (praegu läbivaatamisel).

[24]             Europol, Environmental Crime Threat Assessment, 2013.

[25]             www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/en/jha/137401.pdf.

[26]             Need tuleb saata 10. aprilliks 2014 järgmisele e-posti aadressile: env-eu-against-wildlife-trafficking@ec.europa.eu.