This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32019R0877
Regulation (EU) 2019/877 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2019 amending Regulation (EU) No 806/2014 as regards the loss-absorbing and recapitalisation capacity of credit institutions and investment firms (Text with EEA relevance.)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/877, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/877, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega (EMPs kohaldatav tekst)
PE/47/2019/REV/1
ELT L 150, 7.6.2019, p. 226–252
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 07/06/2019
7.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 150/226 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/877,
20. mai 2019,
millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Finantsstabiilsuse nõukogu avaldas 9. novembril 2015 kogu kahjumikatmisvõime tingimused („kogu kahjumikatmisvõime standard“), mille G20 kinnitas 2015. aasta novembris. Kogu kahjumikatmisvõime standardi eesmärk on tagada, et globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel, millele liidu õigusraamistikus osutatakse kui globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, oleks vajalik kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, mis aitaks tagada, et kriisilahenduse käigus ja vahetult pärast seda oleks nimetatud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võimalik jätkata kriitiliste funktsioonide täitmist, ilma et seataks ohtu maksumaksjate vahendeid ehk avaliku sektori vahendeid ega finantsstabiilsust. Komisjon võttis 24. novembri 2015. aasta teatises „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ omale kohustuse esitada seadusandlik ettepanek 2016. aasta lõpuks, et kogu kahjumikatmisvõime standardi saaks rakendada liidu õiguses rahvusvaheliselt kokkulepitud tähtajaks 2019. aastaks. |
(2) |
Liidu õiguses kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamisel tuleb arvesse võtta kehtivat krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mida kohaldatakse kõigi liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes ning samuti mis tahes muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (4) kohaldamisalas oleva ettevõtja suhtes. Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et liidus asutatud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning ettevõtjatel on piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, peaksid mõlemad nõuded kuuluma ühtsesse raamistikku ja seal teineteist täiendama. Praktikas tähendab see, et globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kogu kahjumikatmisvõime ühtne miinimumtase kehtestada liidu õigusloomes, muutes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013, (5) samas kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul (omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue) tuleks kehtestada direktiivi 2014/59/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (6) sihipärase muutmise teel. Käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) nr 806/2014 sätteid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet, tuleks kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (7) ja direktiivi 2014/59/EL sätetega sidusal viisil. |
(3) |
Ühtses kriisilahenduskorras osalevates liikmesriikides ühtsete õigusnormide puudumine seoses kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamisega tekitab täiendavaid kulusid ja õiguskindlusetust ning teeb kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamise piiriüleste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate puhul keerulisemaks. Samuti tekitab liidu ühtsete õigusnormide puudumine siseturul konkurentsimoonutusi, kuna krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate kulud seoses kehtivate nõuete ja kogu kahjumikatmisvõime standardi järgimisega võivad ühtses kriisilahenduskorras osalevate liikmesriikide lõikes märkimisväärselt erineda. Seepärast tuleb kõnealused takistused siseturu toimimiselt kõrvaldada ja vältida konkurentsimoonutusi, mis on tingitud kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamise ühtsete õigusnormide puudumisest. Sellest tulenevalt on käesoleva määruse asjakohane õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. |
(4) |
Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga tuleks määruses (EL) nr 806/2014 jätkata nii ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia kui ka mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia tunnustamist. Ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia puhul kohaldatakse kriisilahendust üksnes ühe konsolideerimisgrupi ettevõtja (tavaliselt emaettevõtja) suhtes, samas kui teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate (tavaliselt tegutsevad tütarettevõtjad) suhtes kriisilahendust ei kohaldata ning nende kahjum ja rekapitaliseerimise vajadus kantakse üle ettevõtjale, kelle suhtes kriisilahendust kohaldatakse. Mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia puhul võidakse kriisilahendust kohaldada ühe või mitme konsolideerimisgrupi ettevõtja suhtes. Soovitud kriisilahendusstrateegia tulemuslikuks kohaldamiseks tuleb selgelt kindlaks määrata kriisilahendusmenetlusega hõlmatavad ettevõtjad („kriisilahendussubjektid“), st ettevõtjad, kelle suhtes võidakse kohaldada kriisilahenduse meetmeid, ja nende tütarettevõtjad („kriisilahenduse konsolideerimisgrupid“). Selline kindlaksmääramine on oluline, et määrata kindlaks selliste kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime õigusnormide kohaldamise tasand, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud ning ettevõtjad peaksid järgima. Seepärast tuleb kehtestada mõisted „kriisilahendussubjekt“ ja „kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“ ning muuta määrust (EL) nr 806/2014 seoses konsolideerimisgruppide kriisilahenduse kavandamisega, et näha sõnaselgelt ette, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu („kriisilahendusnõukogu“) peab konsolideerimisgrupi raames kindlaks määrama kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ning võtma piisavalt arvesse konsolideerimisgrupi raames kavandatud meetmete mõju, et tagada tulemuslik konsolideerimisgrupi kriisilahendus. |
(5) |
Kriisilahendusnõukogu peaks tagama, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning ettevõtjatel oleks piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada kriisilahenduse korral kahjumi sujuv ja kiire katmine ning ettevõtja rekapitaliseerimine, nii et selle mõju maksumaksjatele ja finantsstabiilsusele oleks võimalikult väike. See tuleks saavutada sellega, et krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad määruses (EL) nr 806/2014 sätestatud krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet. |
(6) |
Selleks et viia krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimet mõõtvad nimetajad kooskõlla kogu kahjumikatmisvõime standardi nimetajatega, tuleks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet väljendada protsendina asjaomase krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajast ning krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad peaksid mõlemast indikaatorist tulenevaid tasemeid järgima samaaegselt. |
(7) |
Et tagada liidus asutatud krediidiasutustele, investeerimisühingutele ning ettevõtjatele võrdsed tingimused, sealhulgas ülemaailmsel tasandil, peaksid omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks vajalike teisendatavate kohustuste kõlblikkuskriteeriumid olema kooskõlas määruses (EL) nr 575/2013 kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude puhul sätestatud kriteeriumidega, kuid arvesse tuleks võtta käesoleva määrusega ette nähtud täiendavaid kohandusi ja nõudeid. Eelkõige peaksid teatavad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumendid, nagu teatavad struktureeritud väärtpaberid, olema teatud tingimustel omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikud sel määral, mil neil on lõpptähtajal tagasimaksmisele kuuluv fikseeritud või suurenev põhisumma, mis on ette teada, samas kui nimetatud tuletisinstrumendi tunnusega on seotud üksnes täiendav tootlus, mis sõltub alusvara tulemustest. Pidades silmas neid tingimusi, oodatakse kõnealustelt võlainstrumentidelt kriisilahenduse korral väga head kahjumikatmisvõimet ja hõlpsat teisendatavust. Kui krediidiasutustel, investeerimisühingutel või ettevõtjatel on omavahendite nõuet ületavad omavahendid, ei peaks see asjaolu iseenesest mõjutama omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramise otsuseid. Lisaks peaks krediidiasutustel, investeerimisühingutel ja ettevõtjatel olema omavahenditega võimalik täita mis tahes osa oma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest. |
(8) |
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kasutatavad kohustused hõlmavad põhimõtteliselt kõiki kohustusi, mis tulenevad eelisõiguseta võlausaldajate tagamata nõuetest (allutamata kohustused), välja arvatud juhul, kui need ei vasta käesolevas määruses sätestatud konkreetsetele kõlblikkuskriteeriumidele. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkuse suurendamiseks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi tõhusa kasutamise teel peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik nõuda, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue täidetakse omavahendite ja muude allutatud kohustustega, eelkõige juhul, kui on selged märgid, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamises osalevad võlausaldajad kannavad kriisilahenduse käigus suuremat kahjumit, kui nad oleksid muidu kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses. Kriisilahendusnõukogu peaks hindama vajadust nõuda krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ning ettevõtjatelt, et nad täidaksid omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude omavahendite ja muude allutatud kohustustega, juhul kui kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välja jäetud kohustuste summa saavutab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude seisukohast kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis teatava künnise. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid omavahendite ja muude allutatud kohustustega ulatuses, mis on vajalik, et võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid muidu kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses. |
(9) |
Kriisilahendusnõukogu nõutav võlainstrumentide allutamine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude jaoks ei tohiks mõjutada võimalust osaliselt täita kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõue allutamata võlainstrumentidega vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga. Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahendussubjektide puhul või kriisilahendussubjektide puhul, kes kuuluvad kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kelle varade maht on suurem kui 100 miljardit eurot (tipp-pangad), ja nende kriisilahendussubjektide puhul, kes kuuluvad kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kelle varade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ning kes liikmesriigi kriisilahendusasutuse hinnangul võivad põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski, peaks kriisilahendusnõukogul, võttes arvesse hoiuste suurt osakaalu, võlainstrumentide puudumist rahastamismudelis, piiratud juurdepääsu kõlblike kohustuste kapitaliturgudele ning tuginemist esimese taseme põhiomavahenditele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, olema võimalik nõuda, et see osa omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest, mis võrdub käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) 806/2014 artikli 27 lõikes 7 osutatud kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise tasemega, täidetakse omavahendite ja muude allutatud kohustustega, sealhulgas omavahenditega, mida kasutatakse direktiivis 2013/36/EL sätestatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks. |
(10) |
Kriisilahendussubjekti taotlusel peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik vähendada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude seda osa, mis tuleb täita omavahendite ja muude allutatud kohustustega määral, mis vastab määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude suhtes sama määruse artikli 72b lõikes 3 lubatud vähendamismäärale. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik nõuda, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue täidetaks omavahendite ja muude allutatud kohustustega sellises ulatuses, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning ettevõtjatel lasuvast kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude standardi, omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ja kui see on kohaldatav, siis direktiivi 2013/36/EL kohase kombineeritud puhvri nõude täitmise kohustusest tuleneva omavahendite ja kõlblike kohustuste kirjetena nõutava allutamise üleüldine tase ei ületaks suuremat kahest järgmisest tasemest: käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 27 lõikes 7 osutatud kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise tase või käesolevas määruses esitatud esimese ja teise samba usaldatavusnõuetel ja kombineeritud puhvri nõudel põhineva valemi alusel saadud tase. |
(11) |
Teatavate tipp-pankade puhul peaks kriisilahendusnõukogu enda kaalutavatel tingimustel piirama allutatuse miinimumnõude teatava tasemega, võttes ühtlasi arvesse võimalikku riski mõjutada ebaproportsionaalselt nende krediidiasutuste või investeerimisühingute ärimudelit. Selline piiramine ei tohiks mõjutada võimalust seada allutatuse nõue teise samba raames selle samba puhul kehtivatel tingimustel kõrgemale nimetatud tasemest, tuginedes alternatiivsetele kriteeriumidele, nagu kriisilahenduskõlblikkust pärssivad asjaolud, kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus või krediidiasutuse või investeerimisühingu riskitase. |
(12) |
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue peaks võimaldama krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning ettevõtjatel kanda olenevalt olukorrast kas kriisilahendusest või jätkusuutmatusest oodatava kahjumi ja rekapitaliseerida krediidiasutus, investeerimisühing või ettevõtja pärast kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmete rakendamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust. Kriisilahendusnõukogu peaks enda poolt valitud kriisilahendusstrateegia alusel asjakohaselt põhjendama omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude taset ning peaks selle taseme põhjendamatu viivituseta läbi vaatama, et võtta arvesse võimalikke muutusi direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes. Põhimõtteliselt peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tase moodustama järgmise kahe komponendi summa: kriisilahendusest oodatava kahjumi summa, mis vastab krediidiasutuse ja investeerimisühingu või ettevõtja omavahendite nõuetele, ning rekapitaliseerimise summa, mis võimaldab krediidiasutusel ja investeerimisühingul või ettevõtjal pärast kriisilahendust või pärast allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist täita omavahendite nõudeid, nii et ta võiks jätkata oma tegevust kooskõlas valitud kriisilahendusstrateegiaga. Kriisilahendusnõukogu peaks rekapitaliseerimise summat alla- või ülespoole kohandama, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmetest tulenevalt. |
(13) |
Kriisilahendusnõukogul peaks olema võimalik rekapitaliseerimise summat suurendada, et tagada turu piisav usaldus krediidiasutuse ja investeerimisühingu või ettevõtja vastu pärast kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmete rakendamist. Nõutav turuusalduse puhvri tase peaks võimaldama krediidiasutusel, investeerimisühingul või ettevõtjal jätkuvalt täita kohasel ajavahemikul tegevusloa tingimusi, sealhulgas katta pärast kriisilahendust tema tegevuse restruktureerimisega seotud kulud, ja säilitada piisava turuusalduse. Turuusalduse puhver tuleks kehtestada lähtuvalt direktiivi 2013/36/EL kohasest kombineeritud puhvri nõude osast. Kriisilahendusnõukogu peaks kohandama turuusalduse puhvri taset allapoole, kui madalam tase on turu piisava usalduse tagamiseks piisav, või kohandama seda ülespoole, kui kõrgemat taset on vaja selle tagamiseks, et pärast kriisilahenduse kavas ette nähtud meetmete võtmist täidab ettevõtja asjakohasel ajavahemikul jätkuvalt tegevusloa tingimusi ja säilitab piisava turuusalduse. |
(14) |
Kriisilahendusnõukogu peaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1075 (8) analüüsima konkreetse krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentide investoribaasi. Juhul kui märkimisväärne osa krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentidest on selliste jaeinvestorite valduses, kellele ei ole pruugitud anda sobivalt märku asjakohastest riskidest, võib see asjaolu ise kriisilahenduskõlblikkust pärssida. Samas juhul, kui suur osa krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentidest on teiste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate valduses, võib allahindamise või konverteerimise süsteemne mõju samuti kriisilahenduskõlblikkust pärssida. Juhul kui kriisilahendusnõukogu tuvastab teatava investoribaasi suuruse või laadi tõttu kriisilahenduskõlblikkust pärssiva asjaolu, peaks tal olema võimalik soovitada krediidiasutusel, investeerimisühingul või ettevõtjal selle pärssiva asjaoluga tegeleda. |
(15) |
Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkuse suurendamiseks peaks kriisilahendusnõukogul olema õigus kehtestada sellistele ettevõtjatele lisaks määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõudele krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue. Kõnealune krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue tuleks kehtestada juhul, kui kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõue ei ole piisav globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kahjumi katmiseks ja rekapitaliseerimiseks valitud kriisilahendusstrateegia kohaselt. |
(16) |
Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel peaks kriisilahendusnõukogu arvesse võtma krediidiasutuse, investeerimisühingu või ettevõtja süsteemset olulisust ja tema maksejõuetuse võimalikku negatiivset mõju finantsstabiilsusele. Kriisilahendusnõukogu peaks arvesse võtma vajadust tagada võrdsed tingimused globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ning muudele võrreldavatele osalevates liikmesriikides süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Seega ei tohiks selliste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, kuid kes on osalevates liikmesriikides süsteemselt pea sama olulised nagu globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, ebaproportsionaalselt erineda tavapäraselt globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tasemest ja ülesehitusest. |
(17) |
Kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013 tuleks kriisilahendussubjektidena käsitatavate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja ettevõtjate suhtes kohaldada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet üksnes konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil. See tähendab, et kriisilahendussubjektid peaksid olema kohustatud emiteerima konsolideerimisgrupivälistele kolmandast isikust võlausaldajatele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblikke instrumente ja kirjeid, mida teisendataks juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus. |
(18) |
Krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad, kes ei ole kriisilahendussubjektid, peaksid järgima omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet individuaalselt. Kõnealuste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise vajadused peaksid üldiselt katma nendega seotud kriisilahendussubjektid, kes peaksid otse või kaudselt omandama kõnealuste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate emiteeritud omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid ning hindama need alla või konverteerima omandiõiguse instrumentideks, kui kõnealused krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad ei ole enam elujõulised. Seega tuleks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mida kohaldatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjektid, kohaldada koos ja kooskõlas kriisilahendussubjektide suhtes kohaldatavate nõuetega. See peaks võimaldama kriisilahendusnõukogul viia kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlus lõpule ilma, et oleks vaja algatada kriisilahendusmenetlust tema teatavate tütarettevõtjate suhtes, ja seega vältida võimalikku häirivat mõju turule. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjektid, peaks olema kooskõlas valitud kriisilahendusstrateegiaga. Eelkõige ei tohiks see pärast krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate rekapitaliseerimist muuta asjaomaste krediidiasutuste, investeerimisühingute või ettevõtjate ning nende kriisilahenduse konsolideerimisgrupi omandisuhet. |
(19) |
Kui kriisilahendussubjekt või emaettevõtja ning selle tütarettevõtjad on asutatud samas liikmesriigis ning on sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi osa, peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik loobuda omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest nende tütarettevõtjate suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjektid, või lubada neil täita omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue emaettevõtja ja tütarettevõtjate vaheliste tagatud garantiidega, mille võib aktiveerida juhul, kui on täidetud ajastustingimused, mis on samaväärsed nendega, mis võimaldavad kõlblike kohustuste allahindamist või konverteerimist. Garantii aluseks olev tagatisvara peaks olema ülilikviidne ning selle turu- ja krediidirisk peaks olema minimaalne. |
(20) |
Määruses (EL) nr 575/2013 on sätestatud, et pädevatel asutustel on võimalik loobuda teatavate maksevõimet ja likviidsust käsitlevate nõuete kohaldamisest krediidiasutuste suhtes, kes on püsivalt seotud keskasutusega („kooperatiivsed võrgustikud“), juhul kui on täidetud teatavad eritingimused. Et võtta arvesse selliste kooperatiivsete võrgustike eripära, peaks kriisilahendusnõukogul olema samuti võimalik loobuda selliste krediidiasutuste ja keskasutuse suhtes omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest määruse (EL) nr 575/2013 tingimustega sarnastel tingimustel, juhul kui krediidiasutus ja keskasutus on asutatud samas liikmesriigis. Samuti peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik käsitada kriisilahenduse eeltingimuste hindamisel krediidiasutusi ja keskasutust tervikuna, olenevalt solidaarsusmehhanismi elementidest. Kriisilahendusnõukogul peaks olema võimalik tagada, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp kui tervik täidab väliste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eri viisil, olenevalt iga konsolideerimisgrupi solidaarsusmehhanismi eripärast, võttes arvesse nende ettevõtjate kõlblikke kohustusi, kellelt kriisilahendusnõukogu nõuab, et nad emiteeriksid kooskõlas kriisilahenduse kavaga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi väliselt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude jaoks kõlblikke instrumente. |
(21) |
Pädevad asutused, riigisisesed kriisilahendusasutused ja kriisilahendusnõukogu peaksid nõuetekohaselt tegelema kogu kahjumikatmisvõime miinimumnõude ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumisega ja võtma selle suhtes parandusmeetmeid. Kuna kõnealuste nõuete rikkumine võib krediidiasutuse, investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssida, tuleks lühendada kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude kõrvaldamise kehtivat menetlust, et nõuete rikkumisega saaks otstarbekalt tegeleda. Samuti peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik nõuda, et krediidiasutused, investeerimisühingud või ettevõtjad muudaksid kõlblike instrumentide ja kirjete tähtajaprofiile ning koostaksid ja viiksid ellu kõnealuste nõuete taseme taastamise kavad. Samuti peaks kriisilahendusnõukogul olema võimalik keelata teatavad väljamaksed, kui nende arvates ei suuda krediidiasutus, investeerimisühing või ettevõtja täita direktiivi 2013/36/EL kohast kombineeritud puhvri nõuet lisaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele. |
(22) |
Käesolev määrus on kooskõlas põhiõigustega ja järgib eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust omandile ja ettevõtlusvabadust, ning seda tuleb kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega. |
(23) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt sätestada liidus krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning ettevõtjatele suunatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku jaoks ühtsed õigusnormid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu käesoleva määruse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(24) |
Selleks et anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaldamiseks, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 28. detsembrist 2020, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 806/2014 muutmine
Määrust (EL) nr 806/2014 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 7 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:
|
3) |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 10a Õigus keelata teatavad väljamaksed 1. Kui ettevõtja on olukorras, kus ta vastab kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana igale direktiivi 2013/36/EL artikli 141a lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõudele, kuid ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana käesoleva määruse artiklites 12d ja 12e osutatud nõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 12a lõike 2 punktiga a, on kriisilahendusnõukogul õigus keelata ettevõtjal käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt teha väljamakseid üle käesoleva artikli lõike 4 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma mõne järgmise toimingu kaudu:
Kui ettevõtja on esimeses lõigus osutatud olukorras, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriigi kriisilahendusasutust ja kriisilahendusnõukogu. 2. Lõikes 1 osutatud olukorras hindab kriisilahendusnõukogu põhjendamatu viivituseta ja pärast konsulteerimist pädevate asutustega, sealhulgas asjakohasel juhul EKPga, kas kasutada lõikes 1 osutatud õigust, võttes arvesse kõiki järgmisi elemente:
Kriisilahendusnõukogu hindab lõikes 1 osutatud õiguse kasutamise vajadust uuesti vähemalt igal kuul, kuni ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras. 3. Juhul kui kriisilahendusnõukogu leiab, et ettevõtja on endiselt lõikes 1 osutatud olukorras ka üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui ettevõtja on olukorrast teatanud, kasutab kriisilahendusnõukogu pärast konsulteerimist pädevate asutusega, sealhulgas asjakohasel juhul EKPga lõikes 1 osutatud õigust, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusnõukogu leiab hindamise järel, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust:
Juhul kui kohaldatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teavitab kriisilahendusnõukogu pädevaid asutusi, sealhulgas asjakohasel juhul EKPd oma otsusest ja selgitab oma hinnangut kirjalikult. Kriisilahendusnõukogu hindab igal kuul uuesti, kas esimeses lõigus osutatud erand on kohaldatav. 4. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega seotud väljamaksete maksimumsumma arvutamisel korrutatakse lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks määratud teguriga. Kõnealust maksimumsummat vähendatakse summa võrra, mis tuleneb lõike 1 punktis a, b või c osutatud toimingust. 5. Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab:
6. Lõikes 4 osutatud tegur määratakse kindlaks järgmiselt:
Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:
kus „Qn“ = asjaomase kvartiili ordinaalarv.“ |
6) |
Artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue 1. Selliste omavahendite ja kõlblike kohustuste puhul, mille suhtes võib kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust, määrab kriisilahendusnõukogu pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded, millele on osutatud artiklites 12a–12i ning mida artikli 7 lõikes 2 osutatud ettevõtjad ja konsolideerimisgrupid ning artikli 7 lõike 4 punktis b ja lõikes 5 osutatud ettevõtjad ja konsolideerimisgrupid peavad täitma igal ajal, kui nimetatud lõigete kohaldamise tingimused on täidetud. 2. Lõikes 1 osutatud ettevõtjad, sealhulgas konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad, esitavad teabe kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45i lõigetega 1, 2 ja 4 selle osaleva liikmesriigi kriisilahendusasutusele, kus nad on asutatud. Liikmesriigi kriisilahendusasutus edastab esimeses lõigus osutatud teabe põhjendamatu viivituseta kriisilahendusnõukogule. 3. Kriisilahenduse kavade koostamisel kooskõlas artikliga 9 määravad liikmesriikide kriisilahendusasutused pärast pädevate asutustega konsulteerimist selliste omavahendite ja kõlblike kohustuste puhul, mille suhtes võib kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust, kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded, millele on osutatud artiklites 12a–12i ning mida artikli 7 lõikes 3 osutatud ettevõtjad peavad täitma igal ajal. Selleks kohaldatakse artiklis 31 sätestatud menetlust. 4. Kriisilahendusnõukogu teeb käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise otsuse artikli 8 kohaste kriisilahenduse kavade väljatöötamise ja ajakohastamisega samal ajal. 5. Kriisilahedusnõukogu adresseerib kindlaksmääramise otsuse liikmesriikide kriisilahendusasutustele. Liikmesriikide kriisilahendusasutused täidavad kriisilahendusnõukogu juhiseid artikli 29 kohaselt. Kriisilahendusnõukogu nõuab, et liikmesriikide kriisilahendusasutused kontrolliksid ja tagaksid, et ettevõtjad ja konsolideerimisgrupid täidaksid jätkuvalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid. 6. Kriisilahendusnõukogu teavitab EKPd ja Euroopa Pangandusjärelevalvet omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest, mille ta on iga ettevõtja ja konsolideerimisgrupi jaoks lõike 1 kohaselt kindlaks määranud. 7. Selleks et tagada käesoleva artikli tulemuslik ja järjepidev kohaldamine, annab kriisilahendusnõukogu liikmesriikide kriisilahendusasutustele suuniseid ja juhiseid konkreetsete ettevõtjate või konsolideerimisgruppide kohta. Artikkel 12a Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ja arvutamine 1. Kriisilahendusnõukogu ja liikmesriikide kriisilahendusasutused tagavad, et artikli 12 lõigetes 1 ja 3 osutatud ettevõtjad täidavad igal ajal omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid vastavalt käesolevale artiklile ja artiklitele 12b–12i, kui see on nende artiklitega nõutav. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõue arvutatakse vastavalt artikli 12d lõikele 3, 4 või 6, nagu on asjakohane, omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentidena järgmistest:
Artikkel 12b Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmisest vabastamine 1. Olenemata artiklist 12a vabastab kriisilahendusnõukogu artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude täitmisest hüpoteegikrediidiasutused, mida rahastatakse pandikirjadega ja mis liikmesriigi õiguse kohaselt ei tohi võtta vastu hoiuseid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
2. Artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõude täitmisest vabastatud krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kuulu artikli 12f lõikes 1 osutatud konsolideerimise alla. Artikkel 12c Kriisilahendussubjektide kõlblikud kohustused 1. Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui need vastavad tingimustele, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 järgmistes artiklites:
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust, kui käesolevas määruses osutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a või 92b nõuetele, on nimetatud artiklite kohaldamisel kõlblikud kohustused sellised kohustused, mis on määratletud kõnealuse määruse artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas kõnealuse määruse II osa I jaotise 5a. peatükiga. 2. Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, nagu struktureeritud väärtpaberid, ning vastavad lõike 1 esimese lõigu tingimustele, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
Esimeses lõigus osutatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata direktiivi 2014/59/EL artikli 49 lõiget 3. Esimeses lõigus osutatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab selle lõigu punktis a osutatud põhisummale või selle lõigu punktis b osutatud fikseeritud või suurenevale summale. 3. Kui liidus asutatud tütarettevõtja emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, ning nimetatud tütarettevõtja kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused selle kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
4. Ilma et see piiraks artikli 12d lõikes 4 või artikli 12e lõike 1 punktis a sätestatud miinimumnõude kohaldamist, tagab kriisilahendusnõukogu pärast liikmesriigi kriisilahendusasutusega konsulteerimist omal algatusel või liikmesriigi kriisilahendusasutuse ettepanekul, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4 või 5, täidavad artiklis 12f osutatud nõudest osa, mis võrdub 8 %ga kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, kasutades omavahendeid ja allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi. Kriisilahendusnõukogu võib lubada, et kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4 või 5, täidavad kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, väiksema osa kui 8 %, kuid suurema osa kui summa, mis saadakse valemi (1-(X1/X2)) × 8 % kohustuste kogusummast, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustusi, eeldusel et on täidetud kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72b lõikes 3 sätestatud tingimused, kui, järgides kõnealuse määruse artikli 72b lõike 3 alusel võimalikku vähendamise piirmäära,
Kui kriisilahendussubjekti puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4, viib käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamine nõudeni, mis on suurem kui 27 % koguriskipositsioonist, piirab kriisilahendusnõukogu asjaomase kriisilahendussubjekti puhul seda osa artiklis 12f osutatud nõudest, mis täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustuste või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, summani, mis moodustab 27 % koguriskipositsioonist, kui kriisilahendusnõukogu on seisukohal, et
Kriisilahendusnõukogu võtab teises lõigus osutatud hindamise käigus arvesse ka asjaomase kriisilahendussubjekti ärimudelile ebaproportsionaalse mõju avaldumise ohtu. Käesoleva lõike teist lõiku ei kohaldata kriisilahendussubjektide suhtes, kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 5. 5. Nende kriisilahendussubjektide puhul, kes ei ole globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ning kelle suhtes ei kohaldata artikli 12d lõiget 4 või 5, võib kriisilahendusnõukogu omal algatusel pärast konsulteerimist liikmesriigi kriisilahendusasutusega või liikmesriigi kriisilahendusasutuse ettepanekul otsustada, et osa artiklis 12f osutatud nõudest kuni summani, mis on kas 8 % ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või käesoleva artikli lõikes 7 osutatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, täidetakse omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, kui on täidetud järgmised tingimused:
Kui kriisilahendusnõukogu teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja konverteerimise õiguste kasutamisest vastavalt artikli 27 lõikele 3 või 5, sellisest klassist enam kui 10 %, hindab kriisilahendusnõukogu käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud riski. 6. Lõigete 4, 5 ja 7 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult. Kriisilahendussubjekti omavahendid, mida kasutatakse kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud nõuete täitmiseks. 7. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võib kriisilahendusnõukogu otsustada, et käesoleva määruse artiklis 12f osutatud nõue täidetakse nende kriisilahendussubjektide poolt, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12d lõiget 4 või 5, omavahenditega, allutatud kõlblike kohustustega või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustega, niivõrd, kuivõrd tulenevalt kriisilahendussubjekti kohustusest täita kombineeritud puhvri nõudeid ning määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a, käesoleva määruse artikli 12d lõikes 4 ja artiklis 12f osutatud nõudeid, ei ületa kõnealuste omavahendite, instrumentide ja kohustuste summa suuremat järgmistest summadest:
8. Kriisilahendusnõukogu võib kasutada käesoleva artikli lõikes 7 osutatud õigust kriisilahendussubjektide suhtes, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4 või 5 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimustest, kui kuni 30 % kõigist kriisilahendussubjektidest on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kui nende suhtes kohaldatakse artikli 12d lõiget 4 või 5 ning kelle puhul kriisilahendusnõukogu teeb kindlaks artiklis 12f osutatud nõude. Kriisilahendusnõukogu kaalub järgmisi tingimusi:
Esimeses ja teises lõigus osutatud protsendimäära kohaldamisel ümardab kriisilahendusnõukogu arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni. 9. Pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist teeb kriisilahendusnõukogu lõikes 5 või 7 osutatud otsuse. Otsuse tegemisel võtab kriisilahendusnõukogu arvesse ka järgmist:
Artikkel 12d Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine 1. Artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude määrab pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist kindlaks kriisilahendusnõukogu järgmiste kriteeriumide alusel:
2. Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud kriisilahenduse meetme võtmine või vastavalt artiklile 21 kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine artikli 8 lõikes 6 osutatud asjaomasele stsenaariumile tuginedes, peab artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue võrduma summaga, mis on piisav järgmiseks:
Kui kriisilahenduse kavas on ette nähtud, et ettevõtja likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses või mõnes muus võrdväärses riigisiseses menetluses, hindab kriisilahendusnõukogu, kas kõnealuse ettevõtja puhul on õigustatud piirata artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet, nii et see ei ületaks summat, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt esimese lõigu punktile a. Kriisilahendusnõukogu hinnangu käigus analüüsitakse eelkõige teises lõigus osutatud piirangut seoses võimaliku mõjuga finantsstabiilsusele ja finantsraskuste ülekandumise riskile finantssüsteemis. 3. Kriisilahendussubjektide puhul on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:
Artikli 12a lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga. Artikli 12a lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooni näitajaga. Kriisilahendusnõukogu võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 27 lõikes 7 osutatud nõudeid. Eelmistes lõikudes osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusnõukogu:
Kriisilahendusnõukogul on võimalik suurendada esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summaga, mis on vajalik tagamaks, et ettevõtja on võimeline säilitama pärast kriisilahendust sobival ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse. Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab kõnealuses lõigus osutatud summa võrduma pärast kriisilahenduse vahendite kohaldamist kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 alapunktis a osutatud summa. Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusnõukogu teeb pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et säilitada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 12 lõikes 1 osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 27 lõikega 7 ning artikli 76 lõikega 3 fondist tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusnõukogu teeb pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 12 lõikes 1 osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 27 lõikega 7 ning artikli 76 lõikega 3 fondist tehtavad maksed. 4. Kriisilahendussubjektide puhul, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ja kes kuuluvad kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on suurem kui 100 miljardit eurot, võrdub käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõude tase vähemalt
Erandina artiklist 12c peavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kriisilahendussubjektid täitma esimeses lõigus osutatud nõude taseme, mis on võrdne 13,5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 12a lõike 2 punktiga a, ja 5 %ga, kui see arvutatakse kooskõlas artikli 12a lõike 2 punktiga b, kasutades omavahendeid, allutatud kõlblikke kohustusi või käesoleva määruse artikli 12c lõikes 3 osutatud kohustusi. 5. Kriisilahendussubjekti liikmesriigi kriisilahendusasutuse taotlusel kohaldab kriisilahendusnõukogu käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud nõudeid kriisilahendussubjekti suhtes, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a, kuid kes kuulub kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, mille koguvarade maht on väiksem kui 100 miljardit eurot, ja kes võib liikmesriigi kriisilahendusasutuse hinnangul usutava tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotluse tegemise otsuse langetamisel võtab liikmesriigi kriisilahendusasutus arvesse
Käesoleva lõike esimese lõigu kohase riikliku kriisilahendusasutuse taotluse puudumine ei piira kriisilahendusnõukogu otsuse tegemist artikli 12c lõike 5 kohaselt. 6. Ettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, on lõike 2 esimeses lõigus osutatud summa järgmine:
Artikli 12a lõike 2 punkti a kohaldamisel väljendatakse artikli 12a lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaselt arvutatud summa jagamisel koguriskipositsiooniga. Artikli 12a lõike 2 punkti b kohaldamisel väljendatakse artikli 12a lõike 1 kohast nõuet protsendina, mis saadakse käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaselt arvutatud summa jagamisel finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitajaga. Kriisilahendusnõukogu võtab käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud individuaalse nõude kehtestamisel arvesse artikli 27 lõikes 7 osutatud nõudeid. Eelmises lõigus osutatud rekapitaliseerimise summade määramisel kriisilahendusnõukogu:
Kriisilahendusnõukogul on võimalik suurendada käesoleva lõike esimese lõigu punkti a alapunktis ii sätestatud nõuet sobiva summaga, mis on vajalik tagamaks, et pärast artikli 21 kohaselt asjaomaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist on ettevõtja võimeline säilitama asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisava turuusalduse. Kui kohaldatakse käesoleva lõike kuuendat lõiku, peab nimetatud lõigus osutatud summa võrduma pärast käesoleva määruse artiklis 21 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust kohaldatava kombineeritud puhvri nõudega, millest on maha arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 osutatud alapunktis a osutatud nõue. Käesoleva lõike kuuendas lõigus osutatud summat kohandatakse allapoole, kui kriisilahendusnõukogu teeb pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist kindlaks, et oleks teostatav ja usutav, et väiksem summa on piisav, et tagada pärast artiklis 21 osutatud õiguse kasutamist või kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendust turu usaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 12 lõikes 1 osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 27 lõikega 7 ning artikli 76 lõikega 3 fondist tehtavad maksed. Seda summat kohandatakse ülespoole, kui kriisilahendusnõukogu teeb pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist kindlaks, et suurem summa on vajalik, et säilitada asjakohasel ajavahemikul, mis ei ole pikem kui üks aasta, piisav turuusaldus ning tagada krediidiasutuse, investeerimisühingu või artikli 12 lõikes 1 osutatud ettevõtja kriitiliste majandusfunktsioonide täitmise jätkuvus ning juurdepääs rahastamisele, ilma et kasutataks erakorralist avaliku sektori finantstoetust, välja arvatud kooskõlas artikli 27 lõikega 7 ning artikli 76 lõikega 3 fondist tehtavad maksed. 7. Kui kriisilahendusnõukogu eeldab, et teatavad kõlblike kohustuste klassid võidakse mõistliku tõenäosusega täielikult või osaliselt artikli 27 lõike 5 alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest välistada või need võidakse kohustuste osalise üleandmise raames saajale täielikult üle anda, täidetakse artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue, kasutades omavahendeid või muid kõlblikke kohustusi, mis on piisavad, et
8. Kriisilahendusnõukogu otsuses kehtestada käesoleva artikli kohaselt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2–7 osutatud elementide täielik hinnang, ning kriisilahendusnõukogu vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes. 9. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 6 kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas pädevad asutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1., 2. ja 4. peatükis ning liikmesriikide õigusaktides, millega kasutatakse kõnealuse määrusega pädevatele asutustele antud valikuvõimalusi. Artikkel 12e Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramine globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kriisilahendussubjektide jaoks ja kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks 1. Artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue, mida kohaldatakse kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või sellise ettevõtja osa, koosneb järgmisest:
2. Artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate liidus asuvate oluliste tütarettevõtjate jaoks koosneb järgmisest:
3. Kriisilahendusnõukogu kehtestab lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud täiendava omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude ainult
4. Kriisilahendusnõukogu otsuses kehtestada käesoleva artikli lõike 1 punkti b või lõike 2 punkti b alusel täiendav omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue esitatakse kõnealuse otsuse põhjendused, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 osutatud elementide täielik hinnang, ning kriisilahendusnõukogu vaatab selle põhjendamatu viivituseta läbi, et võtta arvesse võimalikke muutusi kriisilahenduse konsolideerimisgrupi või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja liidus asuva olulise tütarettevõtja suhtes kohaldatava direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõude tasemes. Artikkel 12f Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine kriisilahendussubjektide suhtes 1. Kriisilahendussubjektid täidavad artiklites 12c–12e sätestatud nõudeid kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud alusel. 2. Kriisilahendusnõukogu määrab pärast konsulteerimist konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega, kui see asutus ei ole kriisilahendusnõukogu, ja konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega kindlaks artikli 12a lõikes 1 osutatud nõude, mida kohaldatakse osalevas liikmesriigis asutatud kriisilahendussubjekti suhtes konsolideeritud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil, tehes seda artiklites 12c–12e sätestatud nõuete alusel ja selle alusel, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate kriisilahendus toimub kriisilahenduse kava kohaselt eraldi. 3. Artikli 3 lõike 1 punkti 24b alapunkti b kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgruppide puhul otsustab kriisilahendusnõukogu olenevalt solidaarsusmehhanismi ja eelistatud kriisilahendusstrateegia elementidest, millised kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad peavad järgima artikli 12d lõikeid 3 ja 4 ning artikli 12e lõiget 1, tagamaks, et kriisilahenduse konsolideerimisgrupp tervikuna täidab käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 nõudeid, ja kuidas sellised ettevõtjad peavad seda kooskõlas kriisilahenduse kavaga tegema. Artikkel 12g Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamine ettevõtjate suhtes, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid 1. Krediidiasutused või investeerimisühingud, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtjad, ent ei ole ise kriisilahendussubjektid, täidavad artiklis 12d sätestatud nõudeid individuaalselt. Kriisilahendusnõukogu võib pärast pädevate asutustega, sealhulgas EKPga konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas artiklis sätestatud nõuet artikli 2 punktis b osutatud ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja ja ei ole ise kriisilahendussubjekt. Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad liidus tegutsevad emaettevõtjad, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, ent on kolmanda riigi ettevõtjate tütarettevõtjad, artiklites 12d ja 12e sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel. Artikli 3 lõike 1 punkti 24b alapunkti b kohaselt kindlaks määratud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul täidavad need krediidiasutused, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid kes ei ole ise kriisilahendussubjektid, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kõik kriisilahendussubjektid, kelle suhtes ei kohaldata artikli 12f lõike 3 kohast nõuet, artikli 12d lõiget 6 individuaalselt. Artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue, mida kohaldatakse käesolevas lõikes osutatud ettevõtja suhtes, arvutatakse artiklis 12d sätestatud nõuete alusel. 2. Artikli 12a lõikes 1 osutatud nõue käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjatele täidetakse ühe või mitme järgmisega:
3. Kriisilahendusnõukogu võib lubada täita artikli 12a lõikes 1 osutatud nõuet täielikult või osaliselt garantiiga, mille kriisilahendussubjekt on andnud ja mis vastab järgmistele tingimustele:
Artikkel 12h Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest loobumine ettevõtjate puhul, kes ei ole ise kriisilahendussubjektid 1. Kriisilahendusnõukogu võib loobuda artikli 12g kohaldamisest kriisilahendussubjekti tütarettevõtja suhtes, kes on asutatud osalevas liikmesriigis, kui
2. Kriisilahendusnõukogu võib loobuda artikli 12g kohaldamisest kriisilahendussubjekti tütarettevõtja suhtes, kes on asutatud osalevas liikmesriigis, kui
Artikkel 12i Erand keskasutusele ja keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustele Kriisilahendusnõukogu võib osaliselt või täielikult loobuda artikli 12g kohaldamisest keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
Artikkel 12j Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumine 1. Artiklis 12f või 12g osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumist käsitletakse vähemalt ühel järgmisel alusel:
Lisaks võib kriisilahendusnõukogu või EKP kooskõlas artikliga 18 hinnata, kas krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. 2. Kriisilahendusnõukogu, kriisilahendusasutused ja osalevate liikmesriikide pädevad asutused konsulteerivad omavahel lõikes 1 osutatud vastavate õiguste kasutamisel. Artikkel 12k Ülemineku- ja kriisilahendusjärgne kord 1. Erandina artikli 12a lõikest 1 määrab kriisilahendusnõukogu ja riiklik kriisilahendusasutus ettevõtjale asjakohase üleminekuperioodi, et artikli 12 lõigetes 1 ja 3 osutatud ettevõtja saaks täita vastavalt asjaoludele artiklis 12f või 12g sätestatud nõuded või artikli 12c lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tuleneva nõude. Ettevõtjatele kehtestatud tähtpäev artiklis 12f või 12g sätestatud nõuete või artikli 12c lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tulenevate nõuete täitmiseks on 1. jaanuar 2024. Kriisilahendusnõukogu määrab vastavalt asjaoludele artiklis 12f või 12g sätestatud nõuete või artikli 12c lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tuleneva nõude jaoks vahesihttaseme, mille artikli 12 lõigetes 1 ja 3 osutatud ettevõtjad peavad saavutama 1. jaanuariks 2022. Vahesihttasemed peavad reeglina tagama omavahendite ja kõlblike kohustuste lineaarse suurenemise nõude täitmise eesmärgil. Kriisilahendusnõukogu võib vastavalt lõikes 7 osutatud kriteeriumidele kehtestada üleminekuperioodi, mis lõpeb hiljem kui 1. jaanuaril 2024, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja asjakohane, võttes arvesse
2. Kriisilahendussubjektide suhtes kehtiv tähtpäev, mille saabudes peab olema täidetud artikli 12d lõikes 4 või 5 osutatud nõuete miinimumtase, on 1. jaanuar 2022. 3. Artikli 12d lõigetes 4 ja 5 osutatud nõude miinimumtaset ei kohaldata kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil:
4. Artikli 12c lõigetes 4 ja 7 osutatud nõudeid, samuti vastavalt artikli 12d lõigetes 4 ja 5 osutatud nõudeid, kui need on kohaldatavad, ei kohaldata kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt või konsolideerimisgrupp, kuhu kriisilahendussubjekt kuulub, määratletakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtjana, või kui kriisilahendussubjekt jõuab artikli 12d lõikes 4 või 5 osutatud olukorda. 5. Erandina artikli 12a lõikest 1 määravad kriisilahendusnõukogu ja riiklikud kriisilahendusasutused ettevõtjale, kelle suhtes on kohaldatud kriisilahenduse vahendeid või asjakohaste kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või artiklis 21 osutatud konverteerimise õigust, asjakohase üleminekuperioodi, et ettevõtja saaks täita vastavalt asjaoludele artiklis 12f või 12g sätestatud nõuded või artikli 12c lõike 4, 5 või 7 kohaldamisest tuleneva nõude. 6. Lõigete 1–5 kohaldamisel teatavad kriisilahendusnõukogu ja riiklikud kriisilahendusasutused ettevõtjale kavandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude iga 12-kuulise perioodi kohta üleminekuperioodi jooksul, et hõlbustada selle kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime järkjärgulist kasvatamist lõpliku tasemeni. Üleminekuperioodi lõpus peab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue olema võrdne vastavalt vajadusele kas artikli 12c lõike 4, 5 või 7, artikli 12d lõike 4 või 5, artikli 12f või artikli 12g kohaselt määratud summaga. 7. Üleminekuperioodide kindlaksmääramisel võtab kriisilahendusnõukogu arvesse
8. Kui lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti, ei tehta kriisilahendusnõukogule takistusi, et hiljem läbi vaadata kas üleminekuperiood või mis tahes kavandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, millest on teatatud lõike 6 alusel. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).“" |
7) |
Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
|
8) |
Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
|
9) |
Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:
|
10) |
Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
|
11) |
Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:
|
12) |
Artikli 31 lõikes 2 asendatakse tekst „artikli 45 lõigetes 9–13“ tekstiga „artiklis 45h“. |
13) |
Artikli 32 lõikes 1 asendatakse tekst „12“ tekstiga „12–12k“. |
Artikkel 2
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 28. detsembrist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. mai 2019
Euroopa Parlamendi nimel
president
A. TAJANI
Nõukogu nimel
eesistuja
G. CIAMBA
(1) ELT C 34, 31.1.2018, lk 17.
(2) ELT C 209, 30.6.2017, lk 36.
(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. mai 2019. aasta otsus.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(8) Komisjoni 23. märtsi 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus (ELT L 184, 8.7.2016, lk 1).