12.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1

(1)

Maagaas (edaspidi „gaas”) on Euroopa Liidu energiavarustuse tähtis osa, mis hõlmab veerandi primaarenergiavarustusest ning mida kasutatakse peamiselt elektri tootmiseks, kütteks, lähteainena tööstuses ning transpordikütusena.

(2)

Viimasel kümnel aastal on Euroopas gaasitarbimine kiirelt suurenenud. Koos kohaliku tootmise vähenemisega on imporditava gaasi kogus kasvanud veelgi kiiremini ning tekitanud seega suurema sõltuvuse impordist ja vajaduse lahendada gaasivarustuse kindlusega seotud probleemid. Lisaks võivad mõned liikmesriigid kujuneda isoleeritud gaasivõrkudeks, kuna puuduvad infrastruktuuriühendused ülejäänud liiduga.

(3)

Arvestades gaasi olulisust liidu energiaallikate kogumis, on käesoleva määruse eesmärk näidata gaasi tarbijatele, et võetakse kõik vajalikud meetmed, et tagada nende püsiv varustamine eelkõige raskete ilmastikutingimuste ja tarnehäire korral. Tunnistatakse, et kõnealused eesmärgid tuleks saavutada kõige kulutasuvamate meetmete abil, et mitte mõjutada selle kütuse suhtelist konkurentsivõimet muude kütustega võrreldes.

(4)

Nõukogu direktiiviga 2004/67/EÜ (3) kehtestati esimene ühenduse õigusraamistik, et tagada gaasivarustuse kindlus ja aidata kaasa gaasi siseturu nõuetekohasele toimimisele ka tarnehäirete korral. Kõnealuse direktiiviga kehtestati gaasikoordineerimisrühm, kes on aidanud vahetada teavet liikmesriikide, komisjoni, gaastööstuse ja tarbijate vahel ning määratleda nende ühised meetmed. Energiajulgeoleku kontaktisikute võrk, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks detsembris 2006, on suurendanud teabe kogumise võimet ning varakult hoiatanud energiavarustuse kindluse võimalike ohtude eest. Uued energia siseturgu käsitlevad õigusaktid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu juulis 2009, on oluline samm energia siseturu väljakujundamise suunas ning nende selgesõnaline eesmärk on suurendada liidu energiavarustuse kindlust.

(5)

Gaasivarustuse kindluse praeguste liidu meetmete alusel on liikmesriikidel siiski endiselt meetmete valikul suur otsustusõigus. Kui üksiku liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega selge risk, et asjaomase liikmesriigi ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning gaasi tarnimise tarbijatele. Hiljutised kogemused on tõendanud, et selline risk on tõepoolest olemas. Selleks et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja tagada solidaarsus ja kooskõlastamine nii ennetavate meetmete puhul kui ka vastumeetmete puhul konkreetsetele tarnehäiretele.

(6)

Liidu teatavates piirkondades tarnitakse väikese kütteväärtusega gaasi. Selle omaduste tõttu ei saa väikese kütteväärtusega gaasi kasutada seadmetes, mis on välja töötatud suure kütteväärtusega gaasi jaoks. Suure kütteväärtusega gaasi on aga võimalik kasutada seadmetes, mis on välja töötatud väikese kütteväärtusega gaasi jaoks, tingimusel et see on muudetud väikese kütteväärtusega gaasiks näiteks lämmastiku lisamise abil. Väikese kütteväärtusega gaasi eripäradega tuleks arvestada riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning neid tuleks võtta arvesse riskihindamisel ning ennetavates tegevuskavades ja hädaolukorra lahendamise kavades riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(7)

Liidu gaasitransiiditeede ja -tarneallikate mitmekesistamine on tähtis nii kogu liidu kui ka üksikute liikmesriikide varustuskindluse parandamiseks. Tulevikus sõltub varustuskindlus kütuseliikide arengust, tootmise arengust liidus ja liitu tarnivates kolmandates riikides, aga ka investeeringutest gaasihoidlatesse, liidus ja sellest väljaspool asuvate gaasiteede ja tarneallikate mitmekesistamisse ning veeldatud maagaasi seadmetesse. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata esmatähtsatele infrastruktuurimeetmetele, nagu on kindlaks määratud komisjoni 13. novembri 2008. aasta teatises pealkirjaga „Teine strateegiline energiaülevaade – ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas”, nt Lõuna-Euroopa gaasitranspordikoridorile (Nabucco ja ühendus Türgi–Kreeka–Itaalia), mitmekesisele ja piisavale veeldatud maagaasi tarnimisele kogu Euroopas, Läänemere piirkonna tulemuslikule ühendamisele, Vahemere energiaringile ning piisavatele põhja-lõuna gaasiühendustele Kesk- ja Kagu-Euroopas.

(8)

Gaasitarnehäiretest tingitud võimalike kriiside mõju vähendamiseks peaksid liikmesriigid hõlbustama energiaallikate ning gaasitarneteede ja -tarneallikate mitmekesistamist.

(9)

Liitu suunduvate gaasitarnete tõsine häire võib mõjutada kõiki liikmesriike, liitu tervikuna ja energiaühenduse asutamislepingu, (4) millele kirjutati alla 25. oktoobril 2005 Ateenas, osalisi. See võib samuti tõsiselt kahjustada kogu liidu majandust. Samuti võivad gaasitarnehäiretel olla sotsiaalsed tagajärjed eelkõige kaitsetumatele tarbijarühmadele.

(10)

Teatavad tarbijad, muu hulgas kodumajapidamised ja tarbijad, kes osutavad olulisi sotsiaalteenuseid, näiteks tervishoiu ja lastehoolduse alane tegevus ning haridustegevus, samuti muud sotsiaal- ja heaoluteenistused ning teenistused, mis on liikmesriigi toimimiseks vältimatult vajalikud, on eriti haavatavad ja võivad vajada kaitset. Niisuguste kaitstud tarbijate lai määratlus ei tohiks olla vastuolus Euroopa solidaarsusmehhanismidega.

(11)

Euroopa Ülemkogu poolt detsembris 2008 heaks kiidetud Euroopa julgeolekustrateegia rakendamist käsitleva aruande kohaselt ohustab kasvav sõltuvus energiaimpordist olulisel määral täiendavalt liidu energiavarustuse kindlust, mis on julgeolekupoliitika üks uusi väljakutseid. Gaasi siseturul on oluline osa liidu energiavarustuse kindluse suurendamisel ja üksikute liikmesriikide haavatavuse vähendamisel tarnehäirete mõju suhtes.

(12)

Hästi toimiva gaasi siseturu seisukohast on oluline, et gaasivarustuse kindluse kaitsmiseks võetud meetmed ei moonutaks põhjendamatult konkurentsi ega gaasi siseturu tõhusat toimimist.

(13)

Üksiku suurima gaasiinfrastruktuuri tõrge (nn n – 1 põhimõte) on tõenäoline. Iga liikmesriigi gaasivarustuse kindluse analüüsi põhjendatud lähtekoht on, et kõnealuse infrastruktuuri tõrge võetakse võrdlusaluseks sellele, mida liikmesriigid peaksid suutma kompenseerida.

(14)

Tarnehäiretega toimetulekuks on vaja piisavat ja mitmekesist gaasiinfrastruktuuri liikmesriikides ja liidus tervikuna, mis hõlmab eelkõige uut gaasiinfrastruktuuri, mis ühendab praeguseid isoleeritud gaasivõrke nende naaberliikmesriikidega. Gaasivarustuse kindluse ühised miinimumkriteeriumid peaksid riigi või piirkonna eripära arvesse võttes tagama võrdsed võimalused gaasiga varustatuse kindlustamiseks ning oluliselt soodustama vajaliku infrastruktuuri ehitamist ja kriisiolukorrale reageerimise valmisoleku parandamist. Nõudlusega seotud meetmetel (nt teistele kütuseliikidele üleminek) võib olla oluline osa energiavarustuse kindluse tagamisel, kui neid meetmeid saab tarnehäirega toimetulekuks kiiresti rakendada ja nad vähendavad märgatavalt nõudlust. Täiendavalt tuleks edendada energia tõhusat kasutamist eelkõige nõudlusega seotud meetmete vajaduse korral. Nõuetekohaselt tuleks arvestada kavandatavate nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete keskkonnamõju ning võimaluse korral eelistada meetmeid, mis avaldavad keskkonnale kõige vähem mõju, võttes arvesse varustuskindluse aspekte.

(15)

Investeeringuid uude gaasiinfrastruktuuri tuleks jõudsalt edendada ning neid tuleks teha ainult pärast asjakohast keskkonnamõju hindamist kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega. Selline uus infrastruktuur peaks tugevdama gaasivarustuse kindlust ja tagama samas gaasi siseturu nõuetekohase toimimise. Investeerijateks peaksid põhimõtteliselt olema ettevõtjad, kellele tuleb selleks majanduslikke stiimuleid pakkuda. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta vajadust hõlbustada taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi integreerimist gaasivõrgu infrastruktuuri. Piiriüleste infrastruktuuriinvesteeringute korral tuleks piiriülese toime arvessevõtmiseks aktiivselt kaasata oma vastavate pädevusvaldkondade piires Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet”), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009, (5) ning maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (6). Tuletatakse meelde, et määruse (EÜ) nr 713/2009 kohaselt võib koostööamet esitada arvamusi või soovitusi piiriülestes küsimustes oma pädevus- ja tegevusvaldkonna raames. Koostööamet ja ENTSO-G etendavad koos muude turuosalistega olulist rolli liiduülese võrgu kümneaastase arengukava koostamisel ja rakendamisel, mis hõlmab muu hulgas Euroopa piisava tarnimise prognoosi ning peaks piiriüleste ühenduste osas muu hulgas tuginema erinevate võrgu kasutajate mõistlikele vajadustele.

(16)

Pädevad asutused või liikmesriigid peaksid tagama, et gaasiturgu testitaks ühe vajaliku sammuna niisuguse protsessi käigus, mis viib välja infrastruktuurinormi täitmiseni.

(17)

Käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisel peaksid pädevad asutused tegema tihedat koostööd muude asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega, eelkõige riiklike reguleerivate asutustega vajaduse korral ja piiramata nende Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivist 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) (7) tulenevaid volitusi.

(18)

Kui on vaja uusi piiriüleseid ühendusi või on vaja laiendada olemasolevaid, peaksid asjaomased liikmesriigid, pädevad asutused ja riiklikud reguleerivad asutused (juhul kui nad ei ole pädevad asutused) tegema varakult tihedat koostööd.

(19)

Selleks et aidata liikmesriikidel rahastada investeeringuid tootmisesse, infrastruktuuri ja energiatõhususe meetmetesse piirkondlikul ja kohalikul tasandil, on kättesaadavad mitmesugused liidu vahendid, nagu Euroopa Investeerimispanga laenud ja tagatised või regionaal-, struktuuri- või ühtekuuluvusfondi vahendid. Euroopa Investeerimispanga ning liidu välisvahendite (nt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, ühinemiseelse abi rahastamisvahend ja arengukoostöö rahastamisvahend) abil saab energiavarustuse kindluse parandamiseks rahastada kolmandates riikides võetavaid meetmeid.

(20)

Käesolev määrus peaks tagama, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Samuti tuleks määrusega ette näha hädaolukorrale reageerimise mehhanismid, millele saab tugineda olukorras, kus turud üksi ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla. Ka hädaolukorras tuleks tarnehäirete mõju leevendamiseks eelistada turupõhiseid vahendeid.

(21)

Alates 2009. aasta juulis vastuvõetud uute energia siseturu õigusaktide jõustumisest kohaldatakse gaasisektori suhtes uusi sätteid, millega on kehtestatud liikmesriikide, riiklike reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite ja koostööameti selged ülesanded ja kohustused ning parandatud turu läbipaistvust, et soodustada selle tõhusat toimimist, gaasivarustuse kindlust ja klientide kaitstust.

(22)

Gaasi siseturu lõpuleviimine ja tõhus konkurents sellel turul kindlustavad liidus kõigi liikmesriikide jaoks väga suure tarnekindluse, tingimusel et kõnealune turg saab täiel määral toimida ka liidu üht osa mõjutava tarnehäire korral ning olenemata häire põhjusest. Varustuskindlusele on seepärast vaja terviklikku ja tõhusat ühist lähenemisviisi, mis toetub eelkõige läbipaistvusele, solidaarsusele ja mittediskrimineerivatele poliitikameetmetele, mis vastavad siseturu toimimisele ning aitavad vältida turumoonutusi ja kaitsta turu reageerimist häiretele.

(23)

Gaasivarustuse kindluse eest vastutavad oma tegevusvaldkondade ja pädevuse piires ühiselt maagaasiettevõtjad, liikmesriigid (nimelt oma pädevate asutuste kaudu) ja komisjon. Vajaduse korral peaksid ka liikmesriikide reguleerivad asutused (kui nad ei ole pädevad asutused) aitama kaasa gaasivarustuse kindlusele oma tegevusvaldkondade ja pädevuse piires kooskõlas direktiiviga 2009/73/EÜ. Lisaks võivad ka kliendid, kes kasutavad gaasi elektri tootmiseks või tööstuslikel eesmärkidel, etendada olulist rolli gaasivarustuse kindluses oma võime tõttu reageerida kriisidele nõudlusega seotud meetmega, näiteks tarnekatkestust lubavad lepingud ja teistele kütuseliikidele üleminek, kuna see mõjutab vahetult pakkumise/nõudluse tasakaalu.

(24)

Selleks et kindlustada hästi toimiv gaasi siseturg eelkõige tarnehäirete korral ja kriisiolukordades, on äärmiselt oluline määratleda täpselt kõigi maagaasiettevõtjate ning pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Kõnealuste ülesannete ja kohustuste määramisel tuleks tagada, et peetaks kinni kolmetasemelisest lähenemisviisist, mille puhul kaasataks kõigepealt asjaomased maagaasiettevõtjad ja tööstus, seejärel liikmesriigid riiklikul ja piirkondliku tasandil ning lõpuks liit. Tarnekriiside korral peaks turuosalistel olema piisavalt võimalusi tulla olukorraga toime turupõhiste meetmete abil. Kui turuosaliste reageeringust ei piisa, peaksid liikmesriigid ja nende pädevad asutused võtma meetmeid tarnekriiside lahendamiseks või nende mõju leevendamiseks. Ainult juhul, kui need meetmed ei ole piisavad, tuleks tarnekriiside lahendamiseks või nende mõju leevendamiseks meetmeid võtta piirkondlikul või liidu tasandil. Võimaluse korral tuleks püüda leida piirkondlikke lahendusi.

(25)

Solidaarsuse vaimus luuakse käesoleva määruse rakendamiseks ametivõimude ja maagaasiettevõtjate kaasamisel ulatuslik piirkondlik koostöö, et optimeerida niisuguste meetmete kooskõlastamisest saadavat kasu, mille eesmärk on leevendada väljaselgitatud riske, ja rakendada asjaosaliste jaoks kõige kulutasuvamaid meetmeid.

(26)

Liikmesriikide vahelisi erinevusi arvesse võttes ning direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 3 osutatud avaliku teenuse osutamise kohustust ja tarbijakaitset arvestades tuleks kehtestada varustuskindluse piisavalt ühtlustatud normid, mille abil saaks lahendada vähemalt jaanuaris 2009 esinenud olukorra. Niisugused varustuskindluse normid peaksid olema stabiilsed, et tagada vajalik õiguskindlus, selgelt määratletud ega tohiks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormata maagaasiettevõtjaid, sh uusi ja väikeseid ettevõtjaid, ega ka lõpptarbijaid. Need normid peaksid tagama ka kõikide liidu maagaasiettevõtjate jaoks võrdse juurdepääsu riiklikele tarbijatele. Meetmed, mis on vajalikud varustuskindluse normi täitmise tagamiseks, võivad hõlmata täiendavaid hoiustamise võimsusi ja mahtusid, torujuhtmete pakette, tarnelepinguid, tarnekatkestusi lubavaid lepinguid või muid sarnase mõjuga meetmeid, samuti vajalikke tehnilisi meetmeid gaasivarustuse ohutuse tagamiseks.

(27)

Gaasituru hea toimimise huvides on võimalikke tarnehäireid (nt jaanuaris 2009 toimunud häire) silmas pidades oluline, et maagaasiettevõtjad investeerivad õigeaegselt kohalikku tootmisesse ja infrastruktuuri, nt ühendused, eelkõige liidu gaasivõrku juurdepääsu võimaldavad ühendused, torustikus tegelikke kahesuunalisi voogusid võimaldavad seadmed, samuti hoidlad ning veeldatud maagaasi taasgaasistamise käitised. Liidu vahenditega seoses gaasiinfrastruktuuri rahastamisvajaduse prognoosimisel peaks komisjon pidama vajaduse korral esmatähtsaks infrastruktuuriprojekte, millega toetatakse gaasi siseturu integreerumist ja gaasivarustuse kindlust.

(28)

Ülekandesüsteemi haldureid ei tohiks takistada kaalumast olukorda, kus investeeringud, mis võimaldavad piiriülestes ühendustes kolmandate riikidega tegelikku ülekandevõimsust mõlemasuunaliseks gaasi transpordiks (kahesuunaliste voogude läbilaske võimsus), võivad aidata kaasa varustuskindluse parandamisele, eelkõige niisuguste kolmandate riikide korral, kes tagavad transiitvood kahe liikmesriigi vahel.

(29)

Olukorras, mil turg ei saa gaasitarneid enam tagada, on oluline need säilitada eelkõige kodutarbijatele ja piiratud arvule muudele tarbijatele, eelkõige olulisi sotsiaalteenuseid osutavatele tarbijatele, kelle võivad kindlaks määrata asjaomased liikmesriigid ise. Kriisiolukorras võetavad meetmed on vaja määratleda enne kriisi puhkemist ja nende puhul tuleb järgida ohutusnõudeid, sh olukorras, kus kaitstud tarbijad on ühendatud samasse jaotusvõrku kui muud tarbijad. Niisugused meetmed võivad sisaldada algselt broneeritud võimsuse osas pro rata vähendamiste kasutamist juhul, kui infrastruktuurile juurdepääsu võimsust vähendatakse tehnilistel põhjustel.

(30)

Tavapäraselt peaksid pädevad asutused järgima oma hädaolukorra lahendamise kava. Meetmeid, millega kaldutakse kõrvale kõnealustest kavadest, võivad nad võtta nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

(31)

Varustuskindluse kohustuste täitmiseks on mitmesuguseid vahendeid. Neid vahendeid tuleks vajaduse korral kasutada riiklikul, piirkondlikul ja liidu tasandil selliselt, et nende tulemused oleksid järjepidevad ja kulutasuvad.

(32)

Direktiivis 2009/73/EÜ käsitletakse varustuskindlusega seotud aspekte selliste investeeringute pikaajalisel planeerimisel, mida tehakse piisavasse piiriülesesse võimsusesse ja muudesse infrastruktuuridesse, et süsteem oleks pikaajaliselt võimeline tagama varustuskindlust ja rahuldama mõistlikku nõudlust. Varustuskindluse normide täitmiseks võib vaja minna üleminekuperioodi, et võimaldada vajalike investeeringute tegemist. Liiduülese võrgu kümneaastane arengukava, mille koostas maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja mida kontrollis koostööamet, on oluline vahend liidu investeerimisvajaduste väljaselgitamiseks, et muu hulgas viia ellu käesoleva määrusega kehtestatud infrastruktuurinõuded.

(33)

Maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja koostööamet peaksid gaasikoordineerimisrühma liikmetena täielikult osalema koostöös ja konsulteerimisel liidu tasandil oma vastutusvaldkonna piires.

(34)

Gaasikoordineerimisrühm on peamine organ, kellega komisjon peab konsulteerima ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel. Tuletatakse meelde, et maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik ja koostööamet on gaasikoordineerimisrühma liikmed ning et nendega konsulteeritakse selles kontekstis.

(35)

Tarnehäiretega toimetuleku täieliku valmisoleku tagamiseks peaksid pädevad asutused pärast maagaasiettevõtjatega konsulteerimist kehtestama hädaolukorra lahendamise kavad. Sellised kavad ei tohiks riiklikul, piirkondlikul ega liidu tasandil olla omavahel vastuolus. Kavad peaksid tuginema olemasolevate kavade parimatele tavadele ning neis peaks olema selgelt määratletud kõigi asjaomaste maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Võimaluse ja vajaduse korral tuleks kehtestada hädaolukorra lahendamise piirkondlikud ühiskavad.

(36)

Liikmesriikidevahelise solidaarsuse suurendamiseks liidu hädaolukorras ning eelkõige selliste liikmesriikide toetamiseks, kes on geograafiliste või geoloogiliste tingimuste tõttu vähem soodsas olukorras, peaks liikmesriigid välja töötama solidaarsusmeetmed. Maagaasiettevõtjad peaksid välja töötama sellised meetmed nagu kaubanduslepped, mis võivad sisaldada gaasi ekspordi või hoidlatest väljavõtmise suurendamist. Oluline on ergutada lepete sõlmimist maagaasiettevõtjate vahel. Hädaolukorra lahendamise kava meetmed peaksid vajaduse korral hõlmama mehhanisme, millega tagatakse maagaasiettevõtjatele õiglane ja võrdne hüvitis. Solidaarsusmeetmed võivad olla eriti asjakohased selliste liikmesriikide vahel, kellele komisjon soovitab ühiste ennetavate tegevuskavade või hädaolukorra lahendamise piirkondlike ühiskavade koostamist.

(37)

Käesoleva määrusega seoses etendab komisjon olulist rolli hädaolukorras, olgu see siis liidu või piirkondlikul tasandil.

(38)

Vajaduse korral tuleks Euroopa ühtekuuluvuse raames kasutada liidu ja liikmesriikide pakutavat kodanikukaitseabi. Sellist abi peaks hõlbustama ja kooskõlastama ühenduse kodanikukaitse mehhanism, mis kehtestati nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (8).

(39)

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide suveräänseid õigusi nende energiavarudele.

(40)

Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (9) on sätestatud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride (sh teatavate gaasiinfrastruktuuride) määramise ning nende kaitse parandamise menetlus liidus. Direktiiv 2008/114/EÜ ja käesolev määrus aitavad luua tervikliku lähenemisviisi liidu energiajulgeolekule.

(41)

Hädaolukorra lahendamise kavasid tuleks korrapäraselt ajakohastada ja need tuleks avaldada. Kavasid tuleks katsetada ja vastastikku hinnata.

(42)

Gaasikoordineerimisrühm peaks andma komisjonile nõu liidu hädaolukorras, et hõlbustada varustuskindluse meetmete kooskõlastamist. Samuti peaks kõnealune rühm jälgima käesoleva määrusega ettenähtud meetmete piisavust ja asjakohasust.

(43)

Käesoleva määruse eesmärk on volitada maagaasiettevõtjaid ja liikmesriikide pädevaid asutusi kindlustama, et siseturg toimiks tarnehäire korral võimalikult kaua, enne kui pädevad asutused võtavad meetmeid sellise olukorra lahendamiseks, kus turg ei suuda enam tagada vajalikke gaasitarneid. Sellised erakorralised meetmed peaksid olema täielikus kooskõlas liidu õigusaktidega ja neist tuleks teavitada komisjoni.

(44)

Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on liidu gaasivarustuse kindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud meetmeid ning koostöös tarnivate ja transiidiriikidega, kes on kolmandad riigid, välja töötama korra kriisiolukordade lahendamiseks ning liitu kulgeva pideva gaasivoo tagamiseks. Komisjonil peaks olema õigus määrata koostööametisse töörühm, kes jälgib kriisiolukorras liitu kulgevaid gaasivooge, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides.

(45)

Oluline on, et kolmandatest riikidest pärit tarnete tingimused ei moonutaks konkurentsi ja oleksid kooskõlas siseturu eeskirjadega.

(46)

Usaldusväärse teabe korral niisuguse olukorra kohta väljaspool liitu, mis ohustab ühe või mitme liikmesriigi energiavarustuse kindlust ja võib käivitada varajase hoiatamise mehhanismi liidu ja kolmanda riigi vahel, peaks komisjon teavitama sellest viivitamata gaasikoordineerimisrühma ja liit peaks võtma asjakohased meetmed püüdmaks olukorda lahendada.

(47)

Nõukogu järeldas veebruaris 2009, et läbipaistvust ja usaldusväärsust tuleks suurendada komisjoni ja liikmesriikide vahelise asjakohase teabevahetuse kaudu, mis toimub kolmandate riikidega energiaalaste suhete, sealhulgas pikaajaliste tarnelepete osas, avaldamata samas tundlikku äriteavet.

(48)

Kuna Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sisalduvaid eelkõige konkurentsi käsitlevaid eeskirju kohaldatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes, kuivõrd niisuguste eeskirjade kohaldamine ei takista niisuguste teenuste osutamist, on liikmesriikidel ulatuslik otsustusõigus avalike teenuste osutamisel, tellimisel ja korraldamisel.

(49)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tagada liidu gaasivarustuse kindlus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(50)

Direktiiv 2004/67/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

a)

ennetav tegevuskava, milles on sätestatud vastavalt artikli 9 kohaselt teostatud riskihindamisele väljaselgitatud riskide kõrvaldamise või leevendamise meetmed, ning

b)

hädaolukorra lahendamise kava, milles on sätestatud meetmed gaasitarnehäire kõrvaldamiseks või mõju leevendamiseks vastavalt artiklile 10.

a)

hindab komisjon kõnealuseid kavasid vastavalt punktile b. Selleks konsulteerib komisjon kõnealuste kavade teemal gaasikoordineerimisrühmaga ja võtab selle arvamust nõuetekohaselt arvesse. Komisjon annab oma hinnangust kavade kohta aru gaasikoordineerimisrühmale; ja

b)

kui komisjon kõnealuste konsultatsioonide alusel:

a)

artiklis 9 sätestatud riskihindamise tulemused;

b)

meetmed, mahud, võimsused ja tähtajad, mis on vajalikud artiklites 6 ja 8 sätestatud infrastruktuuri- ja varustuskindluse normide täitmiseks, sh vajaduse korral ulatus, millisel määral suudetakse nõudlusega seotud meetmetega piisavalt ja õigeaegselt tasakaalustada tarnehäiret, nagu on osutatud artikli 6 lõikes 2, üksiku suurima ühist huvi pakkuva gaasiinfrastruktuuri kindlaksmääramine artikli 6 lõike 3 kohaldamise korral ja mis tahes suurema varustuskindluse norm artikli 8 lõike 2 kohaselt;

c)

kohustused, mis on määratud maagaasiettevõtjatele ja muudele asjakohastele organitele, sh gaasisüsteemi ohutuks käitamiseks;

d)

muud ennetavad meetmed (näiteks meetmed, mis on seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide vahel ning võimalusega mitmekesistada vajaduse korral gaasitarneteid ja -allikaid) väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks, et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele võimalikult suures ulatuses;

e)

mehhanismid, mida kasutatakse vajaduse korral muude liikmesriikidega koostöö tegemiseks artikli 4 lõikes 3 osutatud ühiste ennetavate tegevuskavade ja ühiste hädaolukorra lahendamise kavade ettevalmistamisel;

f)

teave, mis käsitleb olemasolevaid ja tulevikus vajaminevaid ühendusi, sh selliseid ühendusi, mis võimaldavad juurdepääsu liidu gaasivõrgule, piiriüleseid voogusid, piiriülest gaasihoidlatele juurdepääsu ning gaasi mõlemasuunalise transpordi tegelikku võimsust (edaspidi „kahesuunaliste voogude läbilaske võimsus”), eelkõige hädaolukorras;

g)

teave kõikide gaasivarustuse kindlusega seotud avalike teenuste osutamise asjakohaste kohustuste kohta.

a)

tootmiskäitiste, maagaasi veeldamise jaamade ja jaotusvõrkude ühenduste korral või

b)

juhul, kui on tehtud erand vastavalt artiklile 7.

a)

Luksemburgil on muude liikmesriikidega vähemalt kaks ühendust, vähemalt kaks eri tarneallikat ning tema territooriumil puuduvad gaasihoidlad või puudub maagaasi veeldamise jaam;

b)

Sloveenial on muude liikmesriikidega vähemalt kaks ühendust, vähemalt kaks eri tarneallikat ning tema territooriumil puuduvad gaasihoidlad või puudub maagaasi veeldamise jaam;

c)

Rootsi territooriumit ei läbi gaasitransiit muudesse liikmesriikidesse, Rootsi aastane sisemaine gaasi kogutarbimine on väiksem kui 2 miljonit tonni naftaekvivalenti (Mtoe) ja gaasiga kaetakse vähem kui 5 % primaarenergia kogutarbimisest.

a)

ettepaneku kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse kohta seoses vastassuunaga („vastassuunavoogude läbilaske võimsus”) või

b)

kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamise kohustuse suhtes erandi tegemise taotluse.

a)

teeb erandi, kui vastassuunavoogude läbilaske võimsus ei suurendaks märkimisväärselt ühegi liikmesriigi või piirkonna varustuskindlust või kui investeerimiskulud oleksid märkimisväärselt suuremad kui varustuskindlusele avalduda võiv kasu, või

b)

kiidab heaks ettepaneku vastassuunavoogude läbilaske võimsuse kohta või

c)

nõuab ülekandesüsteemi haldurilt ettepaneku muutmist.

a)

äärmuslik temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul;

b)

erandlikult suur gaasinõudlus vähemalt 30-päevasel ajavahemikul, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul ning

c)

üksiku suurima gaasiinfrastruktuuri häired vähemalt 30-päevasel ajavahemikul keskmistes talvistes ilmastikutingimustes.

a)

vastab artikli 3 lõikele 6;

b)

ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega takista gaasi siseturu toimimist;

c)

ei mõjuta negatiivselt mis tahes muu liikmesriigi võimet varustada oma kaitstud tarbijaid vastavalt käesolevale artiklile riiklikus, liidu või piirkondlikus hädaolukorras ja

d)

vastab artikli 11 lõikes 5 täpsustatud kriteeriumidele liidu või piirkondlikus hädaolukorras.

a)

kasutatakse artiklites 6 ja 8 sätestatud norme, esitades n – 1 valemi arvutuse, kasutatud eeldused, sh n – 1 valemi arvutuseks kasutatud eeldusi piirkondlikul tasandil, ja niisuguseks arvutuseks vajalikud andmed;

b)

võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke ja piirkondlikke asjaolusid, eelkõige turu suurust, võrgu konfiguratsiooni, tegelikke vooge, sh väljavoolu asjaomasest liikmesriigist, kahesuunalise gaasivoo võimalikkust, hõlmates ka ülekandesüsteemi sellest tuleneva tugevdamise võimalikku vajadust, olemasolevat tootmisvõimsust ja hoidlate mahtu ning gaasi tähtsust energiaallikate kogumis, eelkõige seoses kaugkütte ja elektritootmisega ning tööstuse toimimise jaoks, samuti ohutusalaseid ja gaasi kvaliteedi küsimusi;

c)

kasutatakse mitmesuguseid tarnehäirete ja erandlikult suure gaasinõudluse stsenaariume, nt gaasihoidlate või veeldatud maagaasi terminalide või peamise ülekandeinfrastruktuuri tõrge ning kolmandatest riikidest saabuvate tarnete häired, võttes arvesse nende esinemise ajalugu, tõenäosust, hooaega, sagedust ja kestust, samuti vajaduse korral geopoliitilisi riske, ning hinnatakse kõnealuste stsenaariumite tõenäolisi tagajärgi;

d)

koos teiste liikmesriikidega selgitatakse välja riskide koosmõju ja vastastikune suhe, k.a muu hulgas ühenduste, piiriüleste tarnete, gaasihoidlatele piiriülese juurdepääsu ja kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse osas;

e)

võetakse arvesse iga piiripunkti maksimaalset sisend- ja väljundvõimsust.

a)

kava tugineb lõikes 3 sätestatud kriisitasemetele;

b)

määratletakse maagaasiettevõtjate ja gaasi tööstustarbijate, sh asjaomaste elektritootjate ülesanded ja kohustused, võttes arvesse seda, kuivõrd erinevas ulatuses mõjutavad neid gaasitarnehäired, ning nende koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral liikmesriikide reguleerivate asutustega igal lõikes 3 määratletud kriisitasemel;

c)

määratletakse pädevate asutuste ülesanded ja kohustused, samuti selliste muude organite ülesanded ja kohustused, kellele on delegeeritud ülesandeid vastavalt artikli 2 lõikele 2, igal käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kriisitasemel;

d)

tagatakse, et maagaasiettevõtjatel ja gaasi tööstustarbijatel oleks piisavalt võimalusi reageerimiseks igal kriisitasemel;

e)

vajaduse korral määratakse kindlaks meetmed ja tegevused, mis on vajalikud, et leevendada gaasitarnehäire võimalikku mõju kaugküttega varustamisele ja gaasist toodetud elektrienergia;

f)

iga kriisitaseme jaoks kehtestatakse üksikasjalikud menetlused ja meetmed, sh teabevahetuse skeemid iga kriisiastme korral;

g)

määratakse kriisijuht või -rühm ja määratletakse nende ülesanded;

h)

määratletakse, kuidas aitavad eelkõige II lisas loetletud turupõhised meetmed toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;

i)

määratletakse, milline panus on eelkõige III lisas loetletud, mitte-turupõhistel meetmetel, mida kavandatakse või rakendatakse hädaolukorra puhul; hinnatakse, mil määral on kriisiga toimetulekuks vaja võtta kõnealuseid mitte-turupõhiseid meetmeid ja milline on nende mõju, ning määratletakse nende rakendamise kord, kusjuures võetakse arvesse asjaolu, et mitte-turupõhiseid meetmeid kasutatakse ainult siis, kui turupõhistest mehhanismidest üksi enam ei piisa tarnete tagamiseks, eelkõige kaitstud tarbijatele tarnete tagamiseks;

j)

kirjeldatakse iga kriisitaseme puhul rakendatavaid mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd teiste liikmesriikidega;

k)

kirjeldatakse üksikasjalikult, millised aruandluskohustused on maagaasiettevõtjatel häire- ja hädaolukorra tasemete korral;

l)

koostatakse loetelu meetmetest, mida võetakse gaasi kättesaadavaks tegemiseks hädaolukorras, sh selliste meetmetega seotud osalejate vahelised kaubanduslepped ja hüvitusmehhanismid maagaasiettevõtjatele, kui see on vajalik, võttes nõuetekohaselt arvesse tundlike andmete konfidentsiaalsust. Kõnealused meetmed võivad hõlmata liikmesriikide ja/või maagaasiettevõtjate vahelisi piiriüleseid lepinguid.

a)

varajase hoiatamise tase (varajane hoiatamine): on olemas konkreetset, tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset teavet, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel halveneb tarneolukord tõenäoliselt märkimisväärselt ja mis toob tõenäoliselt kaasa häire- või hädaolukorra taseme väljakuulutamise; varajase hoiatamise mehhanism või käivitada varajase hoiatamise taseme;

b)

häireolukorra tase (häireolukord): on tekkinud tarnehäire või erandlikult suur gaasinõudlus, mille tagajärjel halveneb tarneolukord märkimisväärselt, kuid turg suudab kõnealuse häire või nõudlusega toime tulla ilma, et oleks vaja kasutada mitte-turupõhiseid meetmeid;

c)

hädaolukorra tase (hädaolukord): kui esineb erandlikult suur gaasinõudlus või märkimisväärne tarnehäire või tarneolukorra muu märkimisväärne häire ning kui on rakendatud kõiki asjaomaseid turumeetmeid, kuid gaasivarustus ei ole piisav, et rahuldada ülejäänud gaasinõudlust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta mitte-turupõhised meetmed, et eelkõige kindlustada gaasitarned kaitstud tarbijatele vastavalt artiklile 8.

a)

ei võeta meetmeid, mis piiravad mis tahes ajal põhjendamatult gaasivooge siseturul;

b)

ei võeta meetmeid, mis võivad tõenäoliselt kahjustada tõsiselt gaasivarustuse olukorda teises liikmesriigis, ja

c)

piiriülene juurdepääs infrastruktuurile kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2009 säilib tehniliste ja ohutusalaste võimaluste piires vastavalt hädaolukorra lahendamise kavale.

a)

kindlustab teabevahetuse;

b)

tagab liikmesriikide ja piirkondlike meetmete kooskõla ja tõhususe liidu meetmete suhtes;

c)

koordineerib kolmandate riikidega seotud meetmeid.

a)

ei võeta meetmeid, mis piiravad mis tahes ajal põhjendamatult gaasivooge siseturul, eelkõige gaasivooge mõjutatud turgudele;

b)

ei võeta meetmeid, mis võivad tõenäoliselt kahjustada tõsiselt gaasivarustuse olukorda muus liikmesriigis, ja

c)

piiriülene juurdepääs infrastruktuurile kooskõlas määrusega (EÜ) nr 715/2009 säilib, kuivõrd see on tehnilisest ja ohutuse seisukohast võimalik, vastavalt hädaolukorra lahendamise kavale.

a)

gaasivarustuse kindlus igal ajal ning eelkõige hädaolukorras;

b)

kogu teave, mis on asjakohane gaasivarustuse kindluse tagamiseks liikmesriikide, piirkondlikul ja liidu tasandil;

c)

head tavad ja võimalikud suunised kõigile asjaomastele osalejatele;

d)

varustuskindluse tase, võrdlusalused ja hindamismeetodid;

e)

liikmesriike, piirkondi ja kogu liitu hõlmavad stsenaariumid ning valmisolekutasemete katsetamine;

f)

ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade hindamine ning kõnealustes kavades ette nähtud meetmete rakendamine;

g)

hädaolukorra lahendamise meetmete kooskõlastamine liidu piires, energiaühenduse asutamislepingu liikmesriikideks olevate kolmandate riikidega ja teiste kolmandate riikidega;

h)

abi kõige rohkem kahjustatud liikmesriikidele.

a)

igapäevase gaasinõudluse ja -pakkumise kolme päeva prognoos;

b)

igapäevased gaasikogused kõigis piiriülestes sisend- ja väljundpunktides ning kõigis tootmiskäitiste, gaasihoidlate või veeldatud maagaasi terminalide liitumispunktides (miljonites kuupmeetrites päevas);

c)

ajavahemik (päevade arv), mille jooksul saab eeldatavasti tagada gaasitarned kaitstud tarbijatele.

a)

lõikes 2 sätestatud teave;

b)

teave meetmete kohta, mida pädev asutus kavandab või on juba võtnud hädaolukorra leevendamiseks, ning teave nende meetmete tulemuslikkuse kohta;

c)

taotlused, mis on esitatud teistele pädevatele asutustele täiendavate meetmete võtmiseks;

d)

teiste pädevate asutuste taotlusel rakendatud meetmed.

a)

teevad liikmesriigid hiljemalt 3. detsembriks 2011 komisjonile teatavaks kehtivad, kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevahelised lepingud, mis mõjutavad gaasiinfrastruktuuride ja gaasitarnete arengut. Kui liikmesriigid sõlmivad uusi sellise mõjuga valitsustevahelisi lepinguid kolmandate riikidega, teavitavad nad nendest lepingutest komisjoni;

b)

teatavad maagaasiettevõtjad olemasolevate lepingute korral ning uute lepingute korral või kehtivates lepingutes tehtavate muudatuste korral kolmandates riikides asuvate tarnijatega seotud pikema kui üheaastase kehtivusajaga lepingute puhul asjaomastele pädevatele asutustele hiljemalt 3. detsembriks 2011 järgmised andmed:

a)

teeb järeldused selle kohta, kuidas saaks liidu tasandil suurendada gaasivarustuse kindlust, hindab riskihindamiste läbiviimise ja ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamise teostatavust liidu tasandil ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, hõlmates muu hulgas ka turu ühendatavuse osas tehtud edusamme, ja

b)

esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide ennetavate tegevuskavade ja hädaolukorra lahendamise kavade üldise järjepidevuse kohta, samuti nende panuse kohta solidaarsusesse ja valmisolekusse liidu seisukohast vaadatuna.

a)

artikli 2 teise lõigu punktis 1, artikli 3 lõikes 2, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 13 lõike 6 punktides a ja b osutatud tähtaeg: 12 kuud;

b)

artikli 4 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 1 osutatud tähtaeg: 18 kuud;

c)

artikli 4 lõikes 5 osutatud tähtaeg: 24 kuud;

d)

artikli 6 lõikes 5 osutatud tähtaeg: 36 kuud;

e)

artikli 6 lõikes 1 osutatud tähtaeg: 48 kuud