32004R0139

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004,

20. jaanuar 2004,

kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle

(EÜ ühinemismäärus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 83 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle [4] on oluliselt muudetud. Täiendavate muudatuste tegemiseks tuleks see määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2) Asutamislepingus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks sätestatakse artikli 3 lõike 1 punktis g ühenduse kohustus kehtestada süsteem, mis tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata. Asutamislepingu artikli 4 lõikes 1 sätestatakse, et liikmesriikide ja ühenduse tegevus peab vastama vaba konkurentsiga avatud turumajanduse põhimõttele. Need põhimõtted on siseturu edasiseks arenguks ülimalt olulised.

(3) Siseturu ning majandus- ja rahaliidu väljakujundamine, Euroopa Liidu laienemine ning rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimistõkete vähendamine toob ka edaspidi kaasa ettevõtjate ulatuslikku ümberkorraldamist, eelkõige koondumist.

(4) Nimetatud ümberkorraldusi tuleb tervitada seni, kuni need on kooskõlas dünaamilise konkurentsi nõuetega ning aitavad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, parandada kasvutingimusi ja tõsta elatustaset ühenduses.

(5) Tuleb siiski tagada, et ümberkorraldused ei tekitaks konkurentsile püsivat kahju; seepärast peab ühenduse õigus sisaldama sätteid selliste koondumiste reguleerimiseks, mis võivad märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas.

(6) Seepärast on vaja eraldi õigusakti, mis võimaldaks tõhusalt kontrollida kõiki koondumisi ja nende mõju konkurentsi struktuurile ühenduses ning oleks ainus koondumiste suhtes kohaldatav õigusakt. Määrus (EMÜ) nr 4064/89 on võimaldanud arendada ühenduse sellealase tegevuse põhisuundi. Kogemusi silmas pidades tuleks kõnealune määrus nüüd siiski asendada õigusaktiga, mis on kavandatud nii, et see vastaks integreerituma turu ja eelseisva Euroopa Liidu laienemise vajadustele. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik selleks, et kooskõlas vaba konkurentsiga avatud turumajanduse põhimõttega vältida ühisturul konkurentsimoonutusi.

(7) Ehkki Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt on artiklid 81 ja 82 kohaldatavad teatavate koondumiste suhtes, ei hõlma need siiski kõiki tehinguid, mis võivad osutuda kokkusobimatuks asutamislepingus ettenähtud moonutamata konkurentsi süsteemiga. Seepärast peab käesolev määrus lisaks artiklile 83 põhinema ka asutamislepingu artiklil 308, mille kohaselt ühendus võib endale võtta lisavolitusi, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks ning tegutsemiseks seoses koondumistega, mis toimuvad asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaaduste ja -toodete turgudel.

(8) Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada märkimisväärsete struktuurimuutuste suhtes, mille mõju turule ületab ühe liikmesriigi piirid. Taolisi koondumisi tuleks üldjuhul läbi vaadata üksnes ühenduse tasandil, kohaldades ainukontrolli põhimõtet, ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Koondumised, mida käesolev määrus ei hõlma, kuuluvad põhimõtteliselt liikmesriikide jurisdiktsiooni alla.

(9) Käesoleva määruse reguleerimisala tuleks määratleda vastavalt asjaomaste ettevõtjate geograafilisele tegevuspiirkonnale ning seda tuleks piirata koguseliste piirnormidega, et hõlmata ka ühenduse seisukohalt olulisi koondumisi. Komisjon peaks esitama nõukogule aruanded kohaldatavate künniste ja kriteeriumide kohta, et komisjon saaks neid saadud kogemusi silmas pidades vastavalt asutamislepingu artiklile 202 korrapäraselt läbi vaadata, ning eeskirjade kohta, mis käsitlevad arutelukoha teatamiseelset muutmist; seepärast peavad liikmesriigid esitama komisjonile statistilisi andmeid, et sel oleks võimalik aruandeid ja muudatusettepanekuid koostada. Komisjoni aruanded ja ettepanekud peaksid põhinema liikmesriikide poolt korrapäraselt antavatel ajakohastel andmetel.

(10) Et tegemist oleks ühenduse seisukohalt olulise koondumisega, peab asjaomaste ettevõtjate kogukäive ületama ettenähtud künnised; seejuures ei ole oluline, kas koonduvate ettevõtjate asukoht või peamine tegevusvaldkond on ühenduses, vaid see, kas nad ühenduses märkimisväärselt tegutsevad.

(11) Eeskirjad, mis reguleerivad koondumisasjade üleandmist komisjonilt liikmesriikidele või liikmesriikidelt komisjonile, peaksid subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades olema tõhusaks korrektiivmeetmeks; need eeskirjad kaitsevad piisavalt liikmesriikide konkurentsihuve ning neis on vajalikul määral arvestatud õiguskindlust ja ainukontrolli põhimõtet.

(12) Koondumised, mis jäävad käesolevas määruses sätestatud käibekünnistest allapoole, võivad kuuluda läbivaatamisele mitmes erinevas siseriiklikus ühinemiskontrolli süsteemis. Mitmekordne teatamine samast tehingust suurendab õiguskindlusetust, ettevõtete pingutusi ja kulusid ning võib kaasa tuua vastandlikke hinnanguid. Seepärast tuleks edasi arendada süsteemi, mille alusel koondumisasjad komisjonilt asjaomastele liikmesriikidele üle antakse.

(13) Komisjon peaks tegema tihedat ja pidevat koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, kes esitavad talle märkusi ja teavet.

(14) Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused peaksid koos moodustama ametivõimude võrgustiku, rakendades tihedas koostöös oma vastavat pädevust, kasutades tõhusat teavitamis- ja konsulteerimiskorda, et tagada asja arutamine kõige pädevamas asutuses, pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet ning vajadust vältida, niipalju kui võimalik, konkreetsest koondumisest mitmekordselt teatamist. Koondumisasjade üleandmine komisjonilt liikmesriikidele ja liikmesriikidelt komisjonile peaks toimuma tõhusalt, et vältida, niipalju kui võimalik, olukordi, kus koondumisasja võib üle anda nii enne kui ka pärast koondumisest teatamist.

(15) Komisjonil peaks olema võimalik liikmesriigile üle anda ühenduse seisukohalt olulised teatatud koondumised, mis ähvardavad oluliselt mõjutada konkurentsi selle liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu tunnused. Kui koondumine mõjutab konkurentsi turul, mis ei ole ühisturu oluline osa, peaks komisjon olema taotluse korral kohustatud asja tervikuna või osaliselt üle andma asjaomasele liikmesriigile. Liikmesriigil peaks olema võimalik anda komisjonile üle koondumisasi, mis ei ole ühenduse seisukohalt oluline, kuid mis mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja ähvardab oluliselt mõjutada konkurentsi asjaomase liikmesriigi territooriumil. Taotlusega peaks saama ühineda teised liikmesriigid, kelle pädevusse koondumisasja läbivaatamine samuti kuulub. Sellisel juhul tuleks süsteemi tõhususe ja ettearvatavuse tagamiseks peatada siseriiklike tähtaegade kulg seniks, kui otsus asja üleandmise osas on tehtud. Komisjonil peaksid olema volitused koondumisasja läbivaatamiseks ja lahendamiseks seda taotleva liikmesriigi või liikmesriikide nimel.

(16) Asjaomastele ettevõtjatele tuleks anda võimalus enne koondumisest teatamist taotleda asja üleandmist komisjonile või komisjonilt, et ühenduses toimuvate koondumiste kontrolli süsteemi veelgi tõhustada. Sellistel juhtudel peaksid komisjon ja pädevad siseriiklikud asutused lühikeste selgelt määratletud tähtaegade jooksul otsustama, kas asi antakse komisjonile üle või kas komisjon annab asja üle, tagades nii süsteemi tõhususe. Asjaomase ettevõtja taotlusel peaks komisjonil olema võimalik liikmesriigile üle anda ühenduse seisukohalt oluline koondumisasi, mis võib oluliselt mõjutada konkurentsi selle liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu tunnused; asjaomastelt ettevõtjatelt ei tohiks siiski nõuda tõendeid, et koondumise mõjud võivad olla konkurentsi kahjustavad. Komisjon ei tohiks koondumisasja liikmesriigile üle anda, kui liikmesriik on teatanud, et ta üleandmist ei soovi. Enne siseriiklikele ametiasutustele teatamist peaks asjaomastel ettevõtjatel olema võimalik taotleda ka ühenduse seisukohalt ebaolulise mõõtmeta koondumisasja üleandmist komisjonile, mida on võimalik läbi vaadata vähemalt kolme liikmesriigi siseriiklike konkurentsiseaduste alusel. Teatamiseelse komisjonile üleandmise taotlused oleksid eriti asjakohased juhtudel, kus koondumine mõjutaks konkurentsi enam kui ühe liikmesriigi territooriumil. Kui koondumine, mida võib läbi vaadata kolme või enama liikmesriigi konkurentsiseaduste alusel, antakse komisjonile üle enne siseriiklikku teatamist ning ükski läbivaatamiseks pädev liikmesriik seda ei vaidlusta, peaks komisjon saama asja läbivaatamise ainupädevuse ning kõnealust koondumist tuleks käsitada ühenduse seisukohalt olulise koondumisena. Sellist teatamiseelset üleandmist liikmesriikidelt komisjonile ei tohiks siiski lubada, kui vähemalt üks asja läbivaatamiseks pädev liikmesriik on teatanud, et ta ei ole üleandmisega nõus.

(17) Komisjonile, kelle tegevust kontrollib Euroopa Kohus, tuleks anda ainupädevus käesoleva määruse kohaldamiseks.

(18) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud vastupidist, ei tohi liikmesriigid kohaldada ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes oma siseriiklikke konkurentsi käsitlevaid õigusakte. Siseriiklike ametiasutuste asjakohased volitused peaksid piirduma juhtudega, mil komisjoni sekkumiseta on tõhus konkurents liikmesriigi territooriumil tõenäoliselt märkimisväärselt takistatud ja kõnealuse liikmesriigi konkurentsihuve ei saa muul viisil käesoleva määruse kaudu piisavalt kaitsta. Sellistel juhtudel peavad asjaomased liikmesriigid kiiresti tegutsema; siseriiklike õigusaktide erinevuste tõttu ei saa käesoleva määrusega ette näha ühtset tähtaega siseriiklike õigusaktide kohaste lõplike otsuste vastuvõtmiseks.

(19) Käesoleva määruse ülimuslik kohaldamine ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes ei piira ka asutamislepingu artikli 296 kohaldamist ning ei takista liikmesriikidel võtta asjakohaseid meetmeid käesolevas määruses nimetamata õigustatud huvide kaitseks, kui sellised meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse üldiste põhimõtete ja muude sätetega.

(20) Kohane on määratleda koondumise mõiste viisil, mis hõlmaks tehinguid, mis muudaksid asjaomaste ettevõtjate struktuuri ning seega ka turu struktuuri jäädavalt. Seepärast on asjakohane kohaldada käesolevat määrust kõikide ühisettevõtete suhtes, mis püsivalt täidavad kõiki autonoomse majandusüksuse ülesandeid. Lisaks sellele on kohane käsitada ühe koondumisena omavahel tihedalt seotud tehinguid, st tehinguid, mille tingimuseks või tunnuseks on rea väärtpaberitehingute toimumine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul.

(21) Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka juhul, kui asjaomased ettevõtjad nõustuvad koondumise läbiviimisega otseselt seotud ning selleks vajalike piirangutega. Komisjoni otsused, millega kuulutatakse koondumised käesoleva määruse kohaldamisel ühisturuga kokkusobivaks, peaksid selliseid piiranguid automaatselt hõlmama, ilma et komisjon peaks selliseid piiranguid hindama igal üksikjuhul eraldi.. Asjaomaste ettevõtjate taotlusel peaks komisjon uudsetest või lahendamata küsimustest tingitud tõelise ebakindluse juhtudel siiski spetsiaalselt hindama, kas mõni piirang on koondumise läbiviimisega otseselt seotud ja selleks vajalik. Asjaga seoses tõusetub tõelist ebakindlust põhjustav uudne või lahendamata küsimus juhul, kui küsimust ei ole käsitletud asjaomases komisjoni teatises või avaldatud komisjoni otsuses.

(22) Korra kehtestamisel koondumiste kontrollimiseks tuleks järgida avaliku sektori ja erasektori mittediskrimineerimise põhimõtet, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamist. Seepärast tuleb avalikus sektoris võtta koondumises osaleva asjaomase ettevõtja käibe arvutamisel arvesse ettevõtjaid, kes moodustavad sõltumatu otsustusõigusega majandusüksuse, olenemata sellest, kellele kuulub nende kapital või milliseid haldusjärelevalve eeskirju nende suhtes kohaldatakse.

(23) Ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste kokkusobivus ühisturuga tuleb kindlaks teha ühisturul tõhusa konkurentsi säilitamise ja arendamise vajadust silmas pidades. Seejuures peab komisjon hindamisel lähtuma Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhieesmärkide saavutamisest.

(24) Moonutusteta konkurentsisüsteemi tagamiseks ühisturul ning vaba konkurentsiga avatud turumajanduse põhimõttest lähtuvate põhisuundade järgimiseks peaks käesolev määrus võimaldama tõhusalt kontrollida kõikide koondumiste mõju konkurentsile ühenduses. Sellega seoses sätestati määruses (EMÜ) nr 4064/89 põhimõte, et ühenduse seisukohalt oluline koondumine, mis tekitab turgu valitseva seisundi või tugevdab seda, takistades seeläbi märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, tuleb kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks.

(25) Oligopoolsete turustruktuuride koondumiste võimalikke tagajärgi silmas pidades on tõhusa konkurentsi säilitamine kõnealustel turgudel eriti oluline. Paljudel oligopoolsetel turgudel valitseb piisav konkurents. Teatavates tingimustes võivad ühinevate poolte varasemate vastastikuste konkurentsipiirangute kadumist ning allesjäävatele konkurentidele avaldatava konkurentsisurve nõrgenemist põhjustavad koondumised ka oligopoli liikmete vahelise kooskõlastamise ebatõenäolisuse korral tuua kaasa tõhusa konkurentsi märkimisväärse nõrgenemise. Ühenduse kohtud ei ole tänaseni siiski andnud määruse (EMÜ) nr 4064/89 selgesõnaliselt tõlgendust, mis nõuaks taoliste kooskõlastamata mõjude kuulutamist ühisturuga kokkusobimatuks. Seepärast tuleks õiguskindluse huvides selgelt sedastada, et käesolev määrus lubab kõiki selliseid koondumisi tõhusalt kontrollida, sätestades, et iga koondumine, mis ühisturul või selle osas tõhusat konkurentsi märkimisväärselt takistaks, tuleks kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks. Artikli 2 lõigetes 2 ja 3 kasutatud "tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise" mõistet tuleks tõlgendada selliselt, et see väljaspool turgu valitseva seisundi mõistet laieneks üksnes koondumise konkurentsivastastele mõjudele, mis tulenevad asjaomasel turul turgu valitsevat seisundit mitteomavate ettevõtjate kooskõlastamata käitumisest.

(26) Turgu valitseva seisundi saavutamine või tugevdamine takistab üldjuhul märkimisväärselt tõhusat konkurentsi. Et võtta arvesse määruse (EMÜ) nr 4064/89 alusel tehtud Euroopa kohtute ja komisjoni otsustes sisalduvaid juhtnööre, säilitades samas kooskõla konkurentsikahju standarditega, mida komisjon ja ühenduse kohtud on kohaldanud koondumise ja ühisturu kokkusobivuse üle otsustades, tuleks käesolevas määruses sätestada põhimõte, et ühenduse seisukohalt oluline koondumine, mis eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise kaudu takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, tuleb kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks.

(27) Lisaks tuleks asutamislepingu artikli 81 lõigete 1 ja 3 kriteeriume kohaldada ühisettevõtete suhtes, mis täidavad püsivalt kõiki autonoomsete majandusüksuste funktsioone, kui nende loomise tulemusena piiratakse sõltumatuks jäävate ettevõtete vahelist konkurentsi vastuvõetaval määral.

(28) Et täpsustada ja selgitada, kuidas komisjon koondumisi käesoleva määruse alusel hindas, peaks komisjon avaldama juhised, millega luuakse kindlad majanduslikud raamid koondumiste hindamiseks, et otsustada, kas need on ühisturuga kokkusobivad või mitte.

(29) Et hinnata koondumise mõju konkurentsile ühisturul, on kohane arvesse võtta kogu põhjendatud ja tõenäolist kulude kokkuhoidu, millele asjaomased ettevõtjad osutavad. On võimalik, et koondumisega saavutatav kulude kokkuhoid tasakaalustab konkurentsimõjusid ning eelkõige potentsiaalset kahju tarbijatele, mida koondumine võiks muul juhul kaasa tuua, mistõttu koondumine ei takistaks märkimisväärselt, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise kaudu, tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Komisjon peaks avaldama juhised tingimuste kohta, mille alusel ta võib koondumise hindamisel kulude kokkuhoidu arvesse võtta.

(30) Kui asjaomased ettevõtjad muudavad teatatud koondumist, pakkudes eelkõige välja kohustuste võtmist, et teha koondumine ühisturuga kokkusobivaks, peaks komisjonil olema võimalik muudetud koondumine kuulutada ühisturuga kokkusobivaks. Nimetatud kohustused peaksid olema proportsionaalsed konkurentsiprobleemiga ning selle täielikult kõrvaldama. Samuti on kohane kohustuste võtmine heaks kiita enne menetluse algatamist, kui konkurentsiprobleemi saab hõlpsasti kindlaks teha ja lihtsalt lahendada. Tuleks selgesõnaliselt sätestada, et komisjon võib oma otsuse siduda tingimuste ja kohustustega, et tagada eespool nimetatud kohustuste õigeaegne ja tõhus täitmine asjaomaste ettevõtjate poolt selliselt, et koondumine oleks ühisturuga kokkusobiv. Kogu menetluse jooksul tuleks tagada läbipaistvus ning tõhus konsulteerimine liikmesriikide ja huvitatud kolmandate isikutega.

(31) Komisjoni käsutuses peaksid olema nõuetekohased vahendid, et tagada kohustuste täitmine ja olukordade lahendamine juhul, kui neid ei täideta. Koondumise ühisturuga kokkusobivaks kuulutamise otsusele lisatud tingimuse mittetäitmisel ei muutu koondumine ühisturuga kokkusobivaks, mistõttu komisjon sellisel viisil läbiviidud koondumist ei luba. Sellest tulenevalt tuleks koondumise läbiviimisel käsitada seda samamoodi, kui loata läbiviidud ja teatamata jäetud koondumist. Kui komisjon on lisaks sellele juba leidnud, et tingimuse mittetäitmisel ei oleks koondumine ühisturuga kokkusobiv, peaks tal olema volitus anda otsene käsk koondumine lõpetada ning taastada enne koondumise läbiviimist valitsenud olukord. Kui kohustust, mis kaasneb otsusega koondumise kokkusobivusest ühisturuga, ei täideta, peaks komisjonil olema võimalik oma otsus kehtetuks tunnistada. Lisaks sellele peaks komisjonil olema võimalik kohustuste mittetäitmise puhul kehtestada sobivad finantssanktsioonid.

(32) Koondumiste puhul, mis asjaomaste ettevõtjate piiratud turuosa tõttu tõenäoliselt ei takista tõhusat konkurentsi, võib eeldada, et need sobivad ühisturuga kokku. Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamist, kehtib see eelkõige juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa ei ole ei ühisturul ega selle olulises osas suurem kui 25 %.

(33) Komisjoni ülesandeks peaks olema vastu võtta kõik otsused selle kohta, kas ühenduse seisukohalt oluline koondumised on ühisturuga kokkusobivad või mitte, ning otsused, mille eesmärk on taastada enne ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud koondumise läbiviimist valitsenud olukord.

(34) Tõhusa kontrolli tagamiseks tuleks ettevõtjaid kohustada ühenduse seisukohalt olulistest koondumistest ette teatama pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist. Teatamist tuleks võimaldada ka juhul, kui asjaomased ettevõtjad tõendavad komisjonile, et nende kavatsus kavandatava koondumise kohta kokkulepe sõlmida ning kavandatava koondumise plaan on piisavalt konkreetsed ja põhinevad näiteks põhimõttelisel kokkuleppel, vastastikuse mõistmise memorandumil, kõikide asjaomaste ettevõtjate poolt allkirjastatud kavatsuste protokollil või, kui tegemist on avaliku pakkumisega, on nad kõnealuse pakkumise esitamise kavatsusest avalikult teatanud ja kavandatav kokkulepe või pakkumine tooks kaasa ühenduse seisukohalt olulise koondumise. Koondumiste läbiviimine tuleks peatada, kuni komisjon on vastu võtnud lõpliku otsuse. Peatamise nõudest tuleks siiski vajaduse korral ning asjaomaste ettevõtjate taotlusel lubada erandeid. Komisjon peaks erandi osas otsust tehes arvesse võtma kõik asjakohased tegurid, nagu koondumisest asjaomastele ettevõtjatele või kolmandatele osapooltele tuleneva kahju laad ja ulatus ning oht, mida koondumine konkurentsile tekitab. Õiguskindluse huvides tuleb tehingute kehtivust siiski vajaduse piires kaitsta.

(35) Tuleb sätestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab algatama teatatud koondumise suhtes menetluse, ning tähtaeg, mille jooksul ta peab tegema lõpliku otsuse, kas konkreetne koondumine sobib ühisturuga kokku või mitte. Kui asjaomased ettevõtjad pakuvad välja kohustuste võtmist, et koondumine ühisturuga kokkusobivaks muuta, tuleks neid tähtaegu pikendada, et anda piisavalt aega kohustusepakkumiste analüüsimiseks ja turul katsetamiseks ning liikmesriikide ja huvitatud kolmandate isikutega konsulteerimiseks. Samuti peaks olema võimalik piiratud ulatuses pikendada komisjoni lõpliku otsuse tegemise tähteaga, et anda piisavalt aega asja uurimiseks ja komisjonile esitatud faktide ja väidete kontrollimiseks.

(36) Ühendus austab põhiõigusi ja peab kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga [5] tunnustatud põhimõtetest. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt.

(37) Asjaomastele ettevõtjatele tuleb ette näha õigus anda pärast menetluse algatamist komisjonile selgitusi; õigus anda selgitusi tuleb ette näha ka asjaomaste ettevõtjate juht- ja järelevalveorganite liikmetele ning töötajate tunnustatud esindajatele, samuti huvitatud kolmandatele isikutele.

(38) Koondumiste nõuetekohaseks hindamiseks peaks komisjonil olema õigus nõuda mis tahes vajalikku teavet ning teostada vajalikke kontrollimisi kogu ühenduses. Sel eesmärgil ning konkurentsi tõhusaks kaitsmiseks on vaja laiendada komisjoni uurimisvolitusi. Komisjonil peaks eelkõige olema õigus küsitleda kasulikku teavet omavaid isikuid ja registreerida nende ütlused.

(39) Kontrollimise käigus peaks komisjoni volitatud ametnikel olema õigus nõuda kontrolli sisu ja eesmärgi seisukohalt asjakohast teavet; neil peaks olema ka õigus kinnitada kontrolli käigus pitsereid, eelkõige juhul, kui on piisavalt alust kahtlustada, et koondumine on läbi viidud sellest teatamata, komisjonile on esitatud ebaõigeid, mittetäielikke või eksitavaid andmeid, või asjaomased ettevõtjad või isikud ei ole täitnud komisjoni otsusega kehtestatud tingimust või kohustust. Igal juhul tuleks pitser kinnitada vaid erandjuhtudel ning üksnes kontrollimiseks vajalikuks ajaks, mis üldjuhul ei ületa 48 tundi.

(40) Ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaldamist, on kasulik määrata kindlaks siseriikliku kohtu kontrolli ulatus juhul, kui ta annab siseriikliku õiguse alusel ning ettevaatusabinõuna loa kasutada õiguskaitseorganite abi, et kõrvaldada ettevõtte vastuseisu komisjoni otsusega määratud kontrollile või pitseerimisele. Pretsedendiõiguse kohaselt on siseriiklikul kohtul eelkõige õigus nõuda komisjonilt kontrolli teostamiseks vajalikku täiendavat teavet ja selle puudumisel võib ta loa andmisest keelduda. Pretsedendiõigus kinnitab ka siseriiklike kohtute õigust kontrollida sunnimeetmete rakendamist reguleerivate siseriiklike eeskirjade kohaldamist. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid komisjoni uurimisvolituste rakendamisel tegema aktiivset koostööd.

(41) Komisjoni otsust täitvaid asjaomaseid ettevõtjaid ega isikuid ei saa sundida rikkumise toimepanekut tunnistama, kuid nad on kohustatud vastama faktilistele küsimustele ja esitama dokumente, isegi kui seda teavet võidakse rikkumise kindlakstegemisel kasutada nende või mõne teise ettevõtja vastu.

(42) Läbipaistvuse huvides tuleks kõik komisjoni otsused, mis ei ole pelgalt protseduurilise iseloomuga, laialdaselt avaldada. Asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste ning eelkõige toimikutele juurdepääsu õiguse tagamisel on oluline kaitsta ärisaladusi. Samuti tuleks kaitsta võrgustiku sees ning kolmandate riikide pädevate asutustega vahetatava teabe konfidentsiaalsust.

(43) Käesoleva määruse järgimine tuleb vastavalt vajadusele tagada trahvide ja korrapäraste karistusmaksete abil. Asutamislepingu artikli 229 kohaselt tuleb Euroopa Kohtule anda selles osas piiramatud volitused.

(44) Tuleb jälgida, millistel tingimustel toimuvad ühenduses asuvaid või ühenduses peamist tegevusala omavaid ettevõtjaid hõlmavad koondumised kolmandates riikides, ning ette näha nõukogu õigus anda komisjonile vajalikud volitused läbirääkimisteks, et saavutada kõnealuste ettevõtjate mittediskrimineeriv kohtlemine.

(45) Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil töövõtjate kollektiivseid õigusi, nagu asjaomased ettevõtjad on neid tunnustanud, eriti ühenduse õigusaktidest ja siseriiklikest õigusaktidest tulenevat töövõtjate teavitamise või nende tunnustatud esindajaga konsulteerimise kohustust.

(46) Komisjonil peaks olema võimalik kehtestada käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt komisjonile antud rakendusvolituste teostamise korrale. Rakendussätete vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide esindajatest koosnev komitee, nagu on sätestatud artiklis 23.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 5 ja artikli 22 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust kõikide ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes, nagu need on määratletud käesolevas artiklis.

2. Koondumine on ühenduse seisukohalt oluline, kui:

a) kõigi asjaomaste ettevõtjate aastakäive kogu maailmas kokku on suurem kui 5000 miljonit eurot; ja

b) vähemalt kahe kõnealuse ettevõtja aastakäive on kogu ühenduses eraldi suurem kui 250 miljonit eurot,

välja arvatud juhul, kui iga kõnealune ettevõtja saab rohkem kui kaks kolmandikku oma aastakäibest kogu ühenduses ühes ja samas liikmesriigis.

3. Koondumine, mis ei ületa lõikes 2 sätestatud künniseid, on ühenduse seisukohalt oluline, kui:

a) kõigi asjaomaste ettevõtjate aastakäive kogu maailmas kokku on suurem kui 2500 miljonit eurot;

b) vähemalt kolmest liikmesriigist igaühes on kõigi asjaomaste ettevõtjate aasta kogukäive suurem kui 100 miljonit eurot;

c) vähemalt kolmest punkti b kohaldamisel arvesse võetavast liikmesriigist igaühes on vähemalt kahe ajaomase ettevõtte aastakäive eraldi suurem kui 25 miljonit eurot; ja

d) vähemalt kahe asjaomase ettevõtja aastakäive on kogu ühenduses eraldi suurem kui 100 miljonit eurot,

välja arvatud juhul, kui iga asjaomane ettevõtja saab rohkem kui kaks kolmandikku oma aastakäibest kogu ühenduses ühes ja samas liikmesriigis.

4. Liikmesriikide poolt korrapäraselt esitatavate statistiliste andmete alusel koostab komisjon 1. juuliks 2009 nõukogule aruande lõigetes 2 ja 3 sätestatud künniste ja kriteeriumide toimimise kohta ning võib teha ettepanekuid vastavalt lõikele 5.

5. Nõukogu võib pärast lõikes 4 nimetatud aruande saamist komisjoni ettepaneku põhjal lõikes 3 nimetatud künniseid ja kriteeriume kvalifitseeritud häälteenamusega muuta.

Artikkel 2

Koondumiste hindamine

1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate koondumiste ühisturuga kokkusobivuse väljaselgitamiseks hinnatakse neid kooskõlas käesoleva määruse eesmärkide ja alljärgnevate sätetega.

Hindamisel võtab komisjon arvesse:

a) ühisturul tõhusa konkurentsi säilitamise ja arendamise vajadust, pidades muu hulgas silmas kõigi asjaomaste turgude struktuuri ning ühenduses või sellest väljaspool asuvate ettevõtjate pakutavat tegelikku või võimalikku konkurentsi;

b) asjaomaste ettevõtjate turuseisundit ning nende majanduslikku ja finantsilist võimu, tarnijatele ja kasutajatele kättesaadavaid võimalusi, nende juurdepääsu varudele või turgudele, õiguslikke ja muid turuletuleku tõkkeid, asjaomaste kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudluse suundumusi, vahe- ja lõpptarbijate huve ning tehnika ja majanduse arengut, kui see on tarbijate huvides ja ei takista konkurentsi.

2. Koondumine, mis eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise kaudu ei takistaks märkimisväärselt konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, kuulutatakse ühisturuga kokkusobivaks.

3. Koondumine, mis eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise kaudu takistaks märkimisväärselt konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, kuulutatakse ühisturuga kokkusobimatuks.

4. Niivõrd kui ühisettevõtte loomine, mis kujutab endast koondumist vastavalt artiklile 3, seab eesmärgiks sõltumatuks jäävate ettevõtjate konkurentsi mõjutava tegutsemise kooskõlastamise või mõjutab seda, hinnatakse sellist kooskõlastamist vastavalt asutamislepingu artikli 81 lõigetele 1 ja 3, pidades silmas selle tegevuse ühisturuga kokkusobivuse kontrolli.

5. Hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse:

- kas kaks või rohkem emaettevõtjat jätkavad olulisel määral tegevust samal turul kui ühisettevõte või ühisettevõtte turule eelneval või järgneval või sellega tihedalt seotud naaberturul,

- kas kooskõlastamine, mis on ühisettevõtte loomise otsene tagajärg, annab asjaomastele ettevõtjatele võimaluse kõrvaldada konkurents kõnealuste toodete või teenuste olulise osa puhul.

Artikkel 3

Koondumise määratlus

1. Koondumine on juhtum, kus toimub püsiv kontrolli üleminek tulenevalt:

a) kahe või enama varem sõltumatu ettevõtja või nende osade ühinemisest, või

b) juba vähemalt üht ettevõtjat kontrolliva isiku või isikute või ühe või mitme ettevõtja poolsest otsese või kaudse kontrolli omandamisest ühe või enama teise ettevõtja või nende osade üle, mis võib toimuda väärtpaberite või varade ostu kaudu, lepingu alusel või mis tahes muul viisil.

2. Kontrolli sisuks on õigused, lepingud või muud vahendid, mis kas eraldi või ühiselt ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt:

a) omandiõigusest või õigusest osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara;

b) õigustest või lepingutest, mis võimaldavad otsustavalt mõjutada ettevõtja organite koosseisu, hääletamist või otsuseid.

3. Kontrolli omandavad isikud või ettevõtjad, kes:

a) on õiguste valdajad või kellel on õigus kõnealustele õigustele asjaomaste lepingute alusel; või

b) ei ole ise õiguste valdajad ega oma nimetatud lepingute alusel õigust kõnealustele õigustele, kuid omavad õigust kasutada nendest tulenevaid õigusi.

4. Sellise ühisettevõtte loomist, mis täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone, käsitatakse koondumisena lõike 1 punktis b määratletud tähenduses.

5. Koondumiseks ei loeta juhtumeid, kus:

a) krediidiasutused või muud finantsasutused või kindlustusseltsid, kelle tavapärane tegevus hõlmab väärtpaberitehinguid ja -kauplemist nii enda kui ka klientide nimel, hoiavad ajutiselt ettevõtja väärtpabereid, mille nad on omandanud edasimüügi eesmärgil, kui nad ei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust, et teha kindlaks kõnealuse ettevõtja konkurentsikäitumine või kui nad kasutavad hääleõigust ainult selleks, et valmistuda kõnealuse ettevõtja või selle varade täielikuks või osaliseks võõrandamiseks või nende väärtpaberite võõrandamiseks, kui võõrandamine toimub ühe aasta jooksul pärast omandamise kuupäeva; komisjon võib seda tähtaega taotluse korral pikendada, kui sellised asutused või seltsid tõendavad, et müüki ei olnud võimalik ettenähtud tähtaja jooksul teostada;

b) kontrolli omandab vastavate volitustega isik kooskõlas liikmesriigi seadustega, mis käsitlevad likvideerimist, lõpetamist, maksejõuetust, maksete peatamist ja samalaadseid menetlusi;

c) lõike 1 punktis b osutatud toiminguid teostavad nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) [6] artikli 5 lõikes 3 osutatud finantsvaldusettevõtjad, tingimusel et osalusega seotud hääleõigust kasutatakse, eelkõige selliste ettevõtjate juht- ja järelevalveorganite liikmete määramisel, kus osalust omatakse, üksnes investeeringute täieliku väärtuse säilitamiseks, mitte selleks, et määrata otseselt või kaudselt kindlaks nende ettevõtjate konkurentsikäitumine.

Artikkel 4

Koondumistest etteteatamine ja teatamiseelne üleandmine teate esitanud poole taotlusel

1. Käesolevas määruses nimetatud, ühenduse seisukohalt olulistest koondumistest teatatakse komisjonile enne nende läbiviimist ning pärast kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist.

Teatada võib ka juhul, kui asjaomased ettevõtjad tõendavad komisjonile oma heauskset kavatsust sõlmida kokkulepe või, kui tegemist on avaliku pakkumisega, pärast pakkumise tegemise kavatsuse avalikustamist, kui kavandatav kokkulepe või pakkumine tooks kaasa ühenduse seisukohalt olulise koondumise.

Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste "teatatud koondumine" ka kavandatavaid koondumisi, millest on teise lõigu kohaselt teatatud. Käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 kohaldamisel hõlmab "koondumise" mõiste ka teises lõigus sätestatud kavandatavaid koondumisi.

2. Koondumisest, mis kujutab endast artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud ühinemist või artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud ühiskontrolli omandamist, teatavad ühiselt ühinemise osalised või need, kes omandavad ühiskontrolli. Muudel juhtudel esitab teatise isik või ettevõtja, kes omandab täieliku või osalise kontrolli ühe või mitme ettevõtja üle.

3. Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, avaldab ta teatise ja lisab sellele asjaomaste ettevõtjate nimed, päritoluriigi ning andmed koondumise laadi ja asjassepuutuvate majandussektorite kohta. Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

4. Enne koondumisest teatamist lõike 1 tähenduses võivad lõikes 2 nimetatud isikud või ettevõtjad komisjonile esitada põhjendatud ettepaneku, et koondumine võib oluliselt mõjutada konkurentsi liikmesriigis asuval turul, millel on kõik konkreetse turu tunnused, ning seepärast peaks koondumise täielikult või osaliselt läbi vaatama kõnealune liikmesriik.

Komisjon edastab selle ettepaneku viivitamata kõigile liikmesriikidele. Põhjendatud ettepanekus nimetatud liikmesriigid võivad 15 tööpäeva jooksul alates ettepaneku kättesaamisest teatada, et kas nad on asja üleandmise taotlusega nõus. Kui liikmesriigid selle tähtaja jooksul taolist otsust ei tee, loetakse et ta nõustub ettepanekuga.

Kui liikmesriik ei väljenda vastuseisu, võib komisjon, kui ta leiab, et kõnealune konkreetne turg on olemas ning koondumine võib konkurentsi sellel turul oluliselt mõjutada, otsustada asja osaliselt või täielikult üle anda selle liikmesriigi pädevatele asutustele, et kohaldataks selle riigi siseriiklikku konkurentsiõigust.

Otsus asja üleandmise kohta vastavalt kolmandale lõigule tehakse 25 tööpäeva jooksul alates põhjendatud ettepaneku laekumisest komisjonile. Komisjon teavitab oma otsusest teisi liikmesriike ja asjaomaseid isikuid või ettevõtjaid. Kui komisjon selle tähtaja jooksul otsust ei tee, loetakse, et ta on vastavalt asjaomaste isikute või ettevõtjate ettepanekule otsustanud asja üle anda.

Kui komisjon otsustab või kui vastavalt kolmandale ja neljandale lõigule loetakse, et ta on otsustanud asja tervikuna üle anda, ei esitata lõikes 1 sätestatud teatist ning kohaldatakse siseriiklikku konkurentsiõigust. Artikli 9 lõikeid 6–9 kohaldatakse mutatis mutandis.

5. Artiklis 3 sätestatud koondumise osas, mis ei ole artikli 1 tähenduses ühenduse seisukohalt oluline ning mida võib läbi vaadata vähemalt kolme liikmesriigi siseriiklike konkurentsiseaduste alusel, võivad lõikes 2 sätestatud isikud või ettevõtjad enne ja pärast pädevatele asutustele teatamist teha komisjonile põhjendatud ettepaneku, et koondumise peaks läbi vaatama komisjon.

Komisjon edastab selle ettepaneku viivitamata kõigile liikmesriikidele.

Iga liikmesriik, kes on oma siseriikliku konkurentsiõiguse alusel pädev koondumise läbivaatamiseks, võib 15 tööpäeva jooksul alates põhjendatud ettepaneku kättesaamisest teatada, kas ta on asja üleandmise taotlusega nõus.

Kui vähemalt üks kõnealune liikmesriik on vastavalt kolmandale lõigule väljendanud 15 tööpäeva jooksul vastuseisu, ei anta asja üle. Komisjon teavitab taolisest vastuseisust viivitamata kõiki liikmesriike ja asjaomaseid isikuid või ettevõtjaid.

Kui ükski liikmesriik ei ole vastavalt kolmandale lõigule väljendanud 15 tööpäeva jooksul vastuseisu, loetakse koondumine ühenduse seisukohalt oluliseks ning sellest teatatakse komisjonile vastavalt lõigetele 1 ja 2. Taolistel juhtudel ei kohalda ükski liikmesriik koondumise suhtes oma siseriiklikku konkurentsiõigust.

6. Komisjon esitab nõukogule 1. juuliks 2009 aruande lõigete 4 ja 5 toimimise kohta. Selle aruande alusel ning komisjoni ettepanekul võib nõukogu lõikeid 4 ja 5 kvalifitseeritud häälteenamusega muuta.

Artikkel 5

Käibe arvutamine

1. Aastakäive käesoleva määruse tähenduses hõlmab summasid, mida asjaomased ettevõtjad on saanud eelmisel majandusaastal oma põhitegevuse raames toodete müügist ja teenuste osutamisest, kui summadest on lahutatud mahahindlused ja käibemaks ning muud otseselt käibega seotud maksud. Asjaomase ettevõtja aastakäive ei hõlma toodete müüki ja teenuste osutamist lõikes 4 nimetatud ettevõtjate vahel.

Käive ühenduses või liikmesriigis hõlmab ühenduse või kõnealuse liikmesriigi ettevõtjatele või tarbijatele müüdud tooteid ja osutatud teenuseid.

2. Kui koondumine kujutab endast ühe või mitme ettevõtja, kes võivad olla juriidilised isikud, osalist omandamist, võetakse erandina lõikest 1 müüja või müüjate puhul arvesse ainult käivet, mis on seotud sellise tehinguga hõlmatud osadega.

Kaht või enamat esimeses lõigus nimetatud tehingut, mis toimuvad kaheaastase ajavahemiku jooksul samade isikute või ettevõtjate vahel, käsitletakse ühe ja sama koondumisena, mis leiab aset viimase tehingu toimumise kuupäeval.

3. Käibe asemel kasutatakse:

a) krediidiasutuste ja muude finantsasutuste puhul järgmiste nõukogu direktiivis 86/635/EMÜ [7] sätestatud tulude summat, millest on vajadusel lahutatud käibemaks ja muud nende tuludega otseselt seotud maksud:

i) intressitulu ja sarnased tulud;

ii) väärtpaberitulu:

- tulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt,

- osalustulu,

- tulu sidusettevõtete osadelt või aktsiatelt;

iii) saadavad vahendustasud;

iv) finantstehingute puhaskasum;

v) muu põhitegevustulu.

Krediidi- või finantsasutuse käive ühenduses või liikmesriigis hõlmab eespool määratletud tulude kirjeid, mille saab asutuse vastavalt olukorrale ühenduses või kõnealuses liikmesriigis asuv filiaal või allasutus;

b) kindlustusseltside puhul ettenähtud maksete kogusummat, mis sisaldab kõiki summasid, mida kindlustusseltsid enda poolt või enda nimel sõlmitud kindlustuslepingute järgi on saanud ja saavad, kaasa arvatud edasikindlustuspreemiad ning mahaarvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate kogumahu pealt; artikli 1 lõike 2 punkti b ja lõike 3 punktide b, c ja d ning artikli 1 lõigete 2 ja 3 viimase osa puhul võetakse arvesse vastavalt ühenduse elanikelt ja ühe liikmesriigi elanikelt saadud maksete kogusummat.

4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, arvutatakse asjaomase ettevõtja käive käesoleva määruse tähenduses järgmiste ettevõtjate käivete liitmise teel:

a) asjaomane ettevõtja;

b) ettevõtjad, milles asjaomasel ettevõtjal on otseselt või kaudselt:

i) üle poole kapitalist või põhivahenditest, või

ii) õigus kasutada üle poole häältest, või

iii) volitus nimetada ametisse üle poole järelevalvenõukogu, haldusnõukogu või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest, või

iv) õigus juhtida ettevõtja äritegevust;

c) ettevõtjad, kellel on asjaomase ettevõtja suhtes punktis b loetletud õigused või volitused;

d) ettevõtjad, kelle suhtes punktis c osutatud ettevõtjal on punktis b loetletud õigused või volitused;

e) ettevõtjad, kelle suhtes kahel või enamal punktides a–d osutatud ettevõtjal on ühiselt punktis b loetletud õigused või volitused.

5. Kui koondumisega seotud ettevõtjatel on ühiselt lõike 4 punktis b loetletud õigused või volitused, arvutatakse asjaomaste ettevõtjate kogukäive käesoleva määruse kohaldamisel järgmiselt:

a) arvesse ei võeta käivet, mis tuleneb toodete müügist või teenuste osutamisest ühisettevõtte ja iga asjaomase ettevõtja vahel või mõne muu ettevõtja vahel, kes on ühega neist seotud lõike 4 punktide b–e tähenduses;

b) arvesse võetakse ühisettevõtte ja kolmandate ettevõtjate vahelise toodete müügi ja teenuste osutamise käivet. See käive jagatakse võrdselt asjaomaste ettevõtjate vahel.

Artikkel 6

Teatise läbivaatamine ja menetluse algatamine

1. Komisjon vaatab teatise läbi niipea, kui on selle kätte saanud.

a) Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, siis võtab ta selle kohta vastu otsuse.

b) Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, kuid ei tekita tõsiseid kahtlusi kokkusobivuses ühisturuga, teeb ta otsuse loobuda vastuväidete esitamisest ning kuulutab koondumise ühisturuga kokkusobivaks.

Otsus, mis kuulutab koondumise ühisturuga kokkusobivaks, hõlmab ka koondumise läbiviimisega otseselt seotud ja selleks vajalikke piiranguid.

c) Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, otsustab komisjon algatada menetluse, kui ta leiab et teatatud koondumine jääb käesoleva määruse reguleerimisalasse ja tekitab tõsiseid kahtlusi ühisturuga kokkusobivuse osas. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, lõpetatakse menetlus artikli 8 lõigetes 1–4 sätestatud otsusega, kui asjaomased ettevõtjad ei ole komisjonile piisavalt tõendanud, et nad on koondumisest loobunud.

2. Kui komisjon leiab, et pärast asjaomaste ettevõtjate ümberkujundamist ei tekita teatatud koondumine enam tõsiseid kahtlusi lõike 1 punkti c tähenduses, otsustab ta kuulutada koondumise ühisturuga kokkusobivaks vastavalt lõike 1 punktile b.

Komisjon võib lisada oma otsusele vastavalt lõike 1 punktile b tingimusi ja kohustusi, mis on ette nähtud tagamaks, et asjaomased ettevõtjad täidavad kohustusi, mille nad komisjoni ees võtsid, et muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks.

3. Komisjon võib vastavalt lõike 1 punktile a või b tehtud otsuse tühistada, kui:

a) otsus põhineb valeandmetel, mille eest vastutab üks ettevõtjatest, või see on saadud pettusega,

või

b) asjaomased ettevõtjad rikuvad otsusega kaasnevat kohustust.

4. Lõikes 3 nimetatud juhtudel võib komisjon teha otsuse vastavalt lõikele 1, ilma et teda seoksid artikli 10 lõikes 1 nimetatud tähtajad.

5. Komisjon teatab oma otsusest viivitamata asjaomastele ettevõtjatele ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 7

Koondumiste peatamine

1. Artiklis 1 määratletud ühenduse seisukohalt olulist koondumist või koondumist, mille komisjon peab läbi vaatama vastavalt artikli 4 lõikele 5, ei viida ellu enne sellest teatamist ega enne, kui see on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks artikli 6 lõike 1 punktile b või artikli 8 lõigetele 1 või 2 vastava otsusega või artikli 10 lõikes 6 sätestatud eelduse alusel.

2. Lõige 1 ei takista avaliku pakkumise või rea väärtpaberitehingute, sealhulgas teisteks börsil või muul turul noteeritud väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate tehingute läbiviimist, millega mitmetelt müüjatelt omandatakse kontroll artikli 3 tähenduses, kui:

a) koondumine tehakse artikli 4 kohaselt viivitamata komisjonile teatavaks; ja

b) omandaja ei teosta kõnealuste väärtpaberitega kaasnevat hääleõigust või teostab seda üksnes oma investeeringu täisväärtuse säilitamiseks vastavalt komisjoni poolt lõike 3 alusel tehtud erandile.

3. Komisjon võib taotluse põhjal teha erandi lõigetes 1 või 2 kehtestatud kohustustest. Erandi tegemise taotlus peab olema põhjendatud. Taotluse kohta otsuse tegemisel võtab komisjon muu hulgas arvesse koondumise peatamise mõju ühele või mitmele asjaomasele ettevõtjale või kolmandale osapoolele ja koondumisest konkurentsile tekkivat ohtu. Erandi tegemiseks võib kehtestada tingimusi ja kohustusi, et tagada tõhusa konkurentsi tingimused. Erandit võib taotleda ja teha igal ajal, nii enne teatamist kui ka pärast tehingut.

4. Iga lõiget 1 rikkudes toimunud tehingu kehtivus sõltub artikli 6 lõike 1 punktis b või artikli 8 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud otsusest või artikli 10 lõikes 6 sätestatud eeldusest.

Käesolev artikkel ei mõjuta väärtpaberitehingute kehtivust, kaasa arvatud väärtpaberite osas, mis on vahetatavad teisteks turul, näiteks börsil kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks, välja arvatud juhul, kui ostja ning müüja teadsid või pidid teadma, et tehing toimus lõiget 1 rikkudes.

Artikkel 8

Komisjoni otsustusõigus

1. Kui komisjon leiab, et teatatud koondumine vastab artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumile ja artikli 2 lõikes 4 nimetatud juhul asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 ettenähtud kriteeriumidele, teeb ta otsuse, millega kuulutatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks.

Otsus, millega kuulutatakse koondumine kokkusobivaks, hõlmab ka koondumise läbiviimisega otseselt seotud ja selleks vajalikke piiranguid.

2. Kui komisjon leiab, et pärast asjaomaste ettevõtjate ümberkujundamist vastab teatatud koondumine artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumile ja artikli 2 lõikes 4 nimetatud juhul asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 ettenähtud kriteeriumidele, teeb ta otsuse, millega kuulutatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks.

Komisjon võib lisada oma otsusele tingimusi ja kohustusi, mille eesmärk on tagada, et asjaomased ettevõtjad täidavad komisjoni ees võetud kohustused, muutmaks koondumine ühisturuga kokkusobivaks.

Otsus, mis kuulutab koondumise ühisturuga kokkusobivaks, hõlmab ka koondumise läbiviimisega otseselt seotud ja selleks vajalikke piiranguid.

3. Kui komisjon leiab, et koondumine vastab artikli 2 lõikes 3 määratletud kriteeriumidele või artikli 2 lõikes 4 nimetatud juhtudel ei vasta asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, teeb ta otsuse, millega kuulutatakse koondumine ühisturuga kokkusobimatuks.

4. Kui komisjon leiab, et koondumine:

a) on juba ellu viidud ning kõnealune koondumine on kuulutatud ühisturuga kokkusobimatuks, või

b) on ellu viidud rikkudes tingimust, mida sisaldab lõike 2 alusel tehtud otsus, milles on leitud, et tingimuse puudumisel vastaks koondumine artikli 2 lõikes 3 sätestatud kriteeriumile või, artikli 2 lõikes 4 nimetatud juhtudel, ei vastaks asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele,

võib komisjon:

- nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt koondumise lõpetamist, eelkõige ühinemise tühistamist või kõikide omandatud aktsiate või varade võõrandamist, et taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukord; juhul, kui enne koondumise elluviimist valitsenud olukorda ei ole võimalik koondumise lõpetamise kaudu taastada, võib komisjon võtta mis tahes muu meetme, et saavutada olukorra taastamine võimalikult suures ulatuses,

- anda käsu võtta mis tahes muu asjakohane meede, et tagada koondumise lõpetamine asjaomaste ettevõtjate poolt või võtta muid olukorra taastamise meetmeid, mis on otsuses sätestatud.

Esimese lõigu punkti a alla kuuluvatel juhtudel võib kõnealuses lõigus viidatud meetmeid kehtestada lõike 3 kohase otsuse või eraldi otsusega.

5. Komisjon võib võtta asjakohaseid ajutisi meetmeid tõhusa konkurentsi tingimuste taastamiseks või säilitamiseks, kui koondumine:

a) on ellu viidud artiklit 7 rikkudes ning otsust koondumise ühisturuga kokkusobivuse kohta ei ole veel tehtud;

b) on ellu viidud artikli 6 lõike 1 punkti b või käesoleva artikli lõike 2 alusel otsusele lisatud tingimust rikkudes;

c) on juba ellu viidud ning kuulutatud ühisturuga kokkusobimatuks.

6. Komisjon võib vastavalt lõikele 1 või 2 tehtud otsuse tühistada, kui:

a) kokkusobivaks kuulutamise otsus põhineb valeteabel, mille eest vastutab üks asjaomastest ettevõtjatest, või see on saadud pettusega; või

b) asjaomased ettevõtjad rikuvad otsusega kaasnevat kohustust.

7. Komisjon võib lõigete 1–3 alusel teha otsuse, ilma et teda seoksid artikli 10 lõikes 3 nimetatud tähtajad, kui:

a) ta leiab, et koondumine on ellu viidud

i) artikli 6 lõike 1 punkti b kohasele otsusele lisatud tingimust rikkudes, või

ii) rikkudes tingimust, mis on lisatud lõike 2 alusel ning vastavalt artikli 10 lõikele 2 tehtud otsusele, milles leitakse, et tingimuse puudumisel oleks koondumise kokkusobivus ühisturuga tõsiselt kaheldav; või

b) otsus on vastavalt lõikele 6 tühistatud.

8. Komisjon teatab oma otsusest kohe asjaomastele ettevõtjatele ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 9

Asja üleandmine liikmesriikide pädevatele asutustele

1. Komisjon võib oma otsusega, mis tehakse viivitamata teatavaks asjaomastele ettevõtjatele ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, anda teatatud koondumise käsitlemise üle asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele järgmistel asjaoludel.

2. Liikmesriik võib 15 tööpäeva jooksul pärast teate koopia kättesaamise kuupäeva omal algatusel või komisjoni üleskutsest lähtudes teatada komisjonile, kes teavitab omakorda asjaomaseid ettevõtjaid, et:

a) koondumine ähvardab oluliselt mõjutada konkurentsi selle liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu tunnused, või

b) koondumine mõjutab konkurentsi selle liikmesriigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused ja mis ei moodusta ühisturu olulist osa.

3. Kui komisjon leiab kõnealuste toodete või teenuste turgu ja lõikes 7 nimetatud geograafilist võrdlusturgu silmas pidades, et selline konkreetne turg ja oht on olemas:

a) menetleb ta asja ise vastavalt käesolevale määrusele; või

b) annab asja tervikuna või osaliselt üle asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele, et kohaldataks selle liikmesriigi siseriiklikku konkurentsiõigust.

Kui komisjon siiski leiab, et kõnealune konkreetne turg või oht puudub, võtab ta vastu sellekohase otsuse ja adresseerib selle asjaomasele liikmesriigile ning menetleb asja ise vastavalt käesolevale määrusele.

Juhtudel, kui liikmesriik teatab lõike 2 punkti b kohaselt komisjonile, et koondumine mõjutab konkurentsi tema territooriumil asuval konkreetsel turul, mis ei moodusta ühisturu olulist osa, annab komisjon asjaomase konkreetse turuga seotud asja tervikuna või osaliselt üle, kui ta leiab, et sellist konkreetset turgu mõjutatakse.

4. Lõike 3 kohane otsus asja üleandmise või üleandmata jätmise kohta tehakse juhul, kui:

a) komisjon ei ole üldjuhul artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tähtaja jooksul algatanud artikli 6 lõike 1 punkti b kohast menetlust; või

b) komisjon on hiljemalt 65 tööpäeva jooksul pärast asjaomasest koondumisest teatamist algatanud artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse, tegemata ettevalmistavaid samme, et võtta vastu artikli 8 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud vajalikud meetmed asjaomasel turul tõhusa konkurentsi säilitamiseks või taastamiseks.

5. Kui komisjon ei ole asjaomase liikmesriigi esitatud meeldetuletusele vaatamata teinud lõike 4 punktis b nimetatud 65 tööpäeva jooksul lõikes 3 sätestatud otsust asja üleandmise kohta või astunud lõike 4 punktis b sätestatud ettevalmistavaid samme, loetakse, et ta on teinud lõike 3 punkti b kohase otsuse anda asi üle asjaomasele liikmesriigile.

6. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teeb asja osas otsuse niipea kui võimalik.

45 tööpäeva jooksul alates komisjonipoolsest üleandmisest teavitab asjaomase liikmesriigi pädev asutus asjaomaseid ettevõtjaid esialgse konkurentsianalüüsi tulemusest ning kavandatavatest edasistest meetmetest, kui neid on. Erandkorras võib asjaomane liikmesriik selle tähtaja edasi lükata, kui asjaomased ettevõtjad ei ole talle esitanud siseriikliku konkurentsiõigusega ettenähtud vajalikku teavet.

Kui siseriikliku õigusega on ette nähtud teatamine, algab 45 tööpäeva pikkuse tähtaja kulg järgmisel tööpäeval pärast seda päeva, mil liikmesriigi pädev asutus saab kätte täieliku teate.

7. Geograafiline võrdlusturg hõlmab ala, kus asjaomased ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudmisega, kus konkurentsitingimused on piisavalt sarnased ja mida saab naaberaladest eristada eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu. Hindamisel tuleks arvesse võtta eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste laadi ja tunnusjooni, turutõkete või tarbijaeelistuste olemasolu, märgatavaid erinevusi, võrreldes naaberturgude ettevõtjate turuosadega, või olulisi hinnaerinevusi.

8. Käesoleva artikli sätete kohaldamisel võib asjaomane liikmesriik võtta ainult selliseid meetmeid, mis on hädavajalikud asjaomasel turul tõhusa konkurentsi kaitsmiseks või taastamiseks.

9. Kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega võib iga liikmesriik pöörduda Euroopa Kohtusse ning taotleda eelkõige asutamislepingu artikli 243 kohaldamist, mis võimaldaks tal kohaldada oma siseriiklikku konkurentsiõigust.

Artikkel 10

Menetluste algatamise ja otsuste tegemise tähtajad

1. Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 kohaldamist, tehakse artikli 6 lõikes 1 nimetatud otsused hiljemalt 25 tööpäeva jooksul. See tähtaeg algab teatise kättesaamise päevale järgneval päeval või, kui teatises esitatud teave on puudulik, täieliku teabe kättesaamise päevale järgneval tööpäeval.

Nimetatud tähtaega pikendatakse 35 tööpäevani, kui komisjon saab liikmesriigilt artikli 9 lõike 2 kohase taotluse või asjaomased ettevõtjad pakuvad vastavalt artikli 6 lõikele 2 välja kohustuste võtmise, et muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks.

2. Artikli 8 lõike 1 või 2 kohased otsused teatatud koondumiste kohta tehakse kohe, kui selgub, et artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud tõsised kahtlused on kõrvaldatud, eelkõige asjaomaste ettevõtjate tehtud muudatuste tulemusel, ning hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtajaks.

3. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 7 kohaldamist, tehakse artikli 8 lõigetele 1–3 vastavad otsused teatatud koondumiste kohta hiljemalt 90 tööpäeva jooksul alates menetluse algatamise kuupäevast. Seda tähtaega pikendatakse 105 tööpäevani, kui asjaomased ettevõtjad pakuvad vastavalt artikli 8 lõike 2 teisele lõigule välja kohustuste võtmise, et muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks, välja arvatud juhul, kui kõnealuste kohustuste võtmist pakutakse vähem kui 55 tööpäeva jooksul alates menetluse algatamisest.

Esimeses lõigus sätestatud tähtaegu pikendatakse ka juhul, kui teatavad pooled esitavad sellekohase taotluse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse algatamisest. Teatavad pooled võivad esitada vaid ühe kõnealuse taotluse. Komisjon võib pikendada esimeses lõigus sätestatud tähtaegu ka mis tahes ajal pärast menetluse algatamist teatavate poolte nõusolekul. Käesoleva lõigu kohase pikenduse või pikenduste kogukestvus ei tohi ületada 20 tööpäeva.

4. Lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaega lükatakse erandkorras edasi juhul, kui asjaolude tõttu, mille eest vastutab üks koondumisega seotud ettevõtjatest, on komisjon pidanud taotlema teavet artiklile 11 vastava otsusega või määrama uurimise artiklile 13 vastava otsusega.

Esimest lõiku kohaldatakse ka artikli 9 lõike 4 punktis b nimetatud tähtaja suhtes.

5. Kui Euroopa Kohus teeb otsuse, millega osaliselt või täielikult tühistatakse komisjoni otsus, mille suhtes kehtib mõni käesolevas artiklis sätestatud tähtaeg, vaatab komisjon koondumise uuesti läbi, et teha artikli 6 lõike 1 kohane otsus.

Koondumine vaadatakse uuesti läbi hetke turutingimusi silmas pidades.

Teatavad pooled esitavad viivitamata uue teate või täiendavad algset teadet, kui algne teade ei ole enam täielik tulenevalt vahepealsest turutingimuste või esitatud teabe muutumisest. Kui muudatusi ei ole, esitavad pooled viivitamata vastavasisulise kinnituse.

Lõikes 1 sätestatud tähtaegade kulg algab täielikku teavet sisaldava uue teate, täiendatud teate või kolmandas lõigus sätestatud kinnituse kättesaamisele järgneval tööpäeval.

Teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse ka artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 7 sätestatud juhtudel.

6. Kui komisjon ei ole teinud otsust artikli 6 lõike 1 punkti b või c või artikli 8 lõike 1, 2 või 3 kohaselt vastavalt lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul, loetakse, et koondumine on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks, ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist.

Artikkel 11

Teabetaotlused

1. Komisjon võib talle käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmiseks nõuda tavalise teabenõude või otsusega artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud isikutelt, ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt kogu vajalikku teavet.

2. Kui komisjon saadab isikule, ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele tavalise teabenõude, märgib ta selles nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja ja artiklis 14 sätestatud sanktsioonid ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

3. Kui komisjon nõuab isikult, ettevõtjalt ja ettevõtjate ühendustelt teavet oma otsusega, märgib ta selles nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja. Otsuses esitatakse ka teave artiklis 14 sätestatud sanktsioonide kohta ning teave artiklis 15 sätestatud sanktsioonide või nende kehtestamise kohta. Otsuses teavitatakse ka õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

4. Soovitud teavet esitavad asjaomase ettevõtja nimel ettevõtjate omanikud või nende esindajad, ning juriidiliste isikute, äriühingute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud isikud võivad esitada teavet oma klientide nimel. Kliendid jäävad täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks mittetäielikku, ebaõiget või eksitavat teavet.

5. Komisjon edastab tavalise teabenõude või lõike 3 kohase otsuse koopia viivitamatult selle liikmesriigi pädevatele asutustele, mille territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja või ettevõtjate ühenduse asukoht, ning selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumi see mõjutab. Liikmesriigi pädeva asutuse konkreetse taotluse alusel edastab komisjon asutusele ka teabenõuete koopiad ning andmed teatatud koondumise kohta.

6. Liikmesriikide valitsused ja pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral komisjonile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks.

7. Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks küsitleda füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes küsitlemisega nõustuvad, et koguda uuritava küsimusega seotud teavet. Alustades küsitlust, mille võib läbi viia ka telefoni teel või muude elektrooniliste vahendite abil, teeb komisjon teatavaks küsitluse õigusliku aluse ja eesmärgi.

Kui küsitlus ei toimu komisjon ruumes või telefoni teel või muude elektrooniliste vahendite abil, teavitab komisjon eelnevalt selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle territooriumil küsitlus toimub. Kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral võivad selle asutuse ametnikud abistada komisjoni poolt volitatud ametnikke ja teisi isikuid küsitluse läbiviimisel.

Artikkel 12

Liikmesriikide asutuste poolt läbiviidavad kontrollid

1. Liikmesriikide pädevad asutused peavad komisjoni taotluse korral korraldama kontrolle, mida komisjon peab vajalikuks vastavalt artikli 13 lõikele 1 või mida ta on määranud oma otsusega vastavalt artikli 13 lõikele 4. Liikmesriikide pädevate asutuste ametnikud, kes vastutavad nende kontrollide läbiviimise eest, ning nende ametnike poolt volitatud või määratud ametnikud kasutavad oma volitusi kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

2. Kui seda taotleb komisjon või selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil kontrollimine läbi viiakse, võivad komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud asjaomase asutuse ametnikke abistada.

Artikkel 13

Komisjoni kontrollimisvolitused

1. Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks korraldada ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste puhul mis tahes vajalikke kontrolle.

2. Komisjoni poolt kontrolli teostamiseks volitatud ametnikel ja teistel isikutel on õigus:

a) siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste kõikidesse ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;

b) kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;

c) teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest;

d) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks;

e) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt uurimise eesmärgil selgitusi uuritava küsimusega seotud asjaolude või dokumentide kohta ning registreerida vastused.

3. Komisjoni poolt kontrolli teostamiseks volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, kus on nimetatud kontrolli sisu ja eesmärk ning artikliga 14 ettenähtud sanktsioonid juhuks, kui nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid esitatakse puudulikult või vastused käesoleva artikli lõike 2 alusel esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad. Aegsasti enne kontrollimist teatab komisjon kontrollist selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil kontrollimine läbi viiakse.

4. Ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused peavad alluma komisjoni otsuse alusel korraldatavale kontrollile. Otsuses tuleb määratleda kontrolli sisu ja eesmärk, määrata selle alguse kuupäev ning osutada artiklites 14 ja 15 sätestatud sanktsioonidele ja õigusele anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule. Komisjon teeb kõnealused otsused pärast konsulteerimist selles liikmesriigi pädeva asutusega, mille territooriumil kontrollimine läbi viiakse.

5. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning selle organi poolt volitatud või määratud ametnikud, mille territooriumil kontrollimine läbi viiakse, peavad kõnealuse asutuse või komisjoni taotluse korral komisjoni ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistama. Selleks võivad nad kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi.

6. Kui komisjoni poolt volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutava kontrollimise, sealhulgas ettevõtte ruumide pitseerimisega, peab asjaomane liikmesriik osutama neile vajalikku abi, taotledes kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt.

7. Kui lõikes 6 sätestatud abi eeldab siseriiklike eeskirjade kohaselt kohtu luba, tuleb see taotleda. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

8. Lõikes 7 osutatud loa taotlemisel kontrollib siseriiklik kohus komisjoni otsuse autentsust ning seda, et kavandatud sunnimeetmed ei oleks kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed. Sunnimeetmete proportsionaalsust kontrollides võib siseriiklik kohus otse või läbi selle liikmesriigi pädeva asutuse paluda komisjonilt üksikasjalikke selgitusi kontrolli sisu kohta. Siseriiklik kohtuasutus ei tohi siiski vaidlustada kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks komisjoni toimikus sisalduv teave. Komisjoni otsuse seaduslikkuse võib läbi vaadata ainult Euroopa Kohus.

Artikkel 14

Rahatrahvid

1. Komisjon võib oma otsusega määrata artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele rahatrahve, mille suurus ei ületa 1 % ettevõtja või ettevõtjate ühenduse artiklis 5 sätestatud kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a) annavad ebaõiget või eksitavat teavet artiklis 4, artikli 10 lõikes 5 või artikli 22 lõikes 3 sätestatud ettepanekus, kinnituses, teates või selle lisas;

b) annavad ebaõiget või eksitavat teavet artikli 11 lõike 2 alusel esitatud nõudele vastates;

c) annavad ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet artikli 11 lõike 3 alusel esitatud nõudele vastates või ei esita teavet ettenähtud tähtaja jooksul;

d) esitavad artikli 13 alusel korraldatava kontrolli käigus nõutavad raamatupidamis- või muud äridokumendid puudulikul kujul või keelduvad allumast kontrollile, mis on määratud artikli 13 lõike 4 alusel tehtud otsusega;

e) artikli 13 lõike 2 punkti e alusel esitatud küsimusele vastates

- annavad ebaõige või eksitava vastuse,

- jätavad komisjoni määratud tähtaja jooksul tegemata parandused oma töötaja antud ebaõiges, mittetäielikus või eksitavas vastuses, või

- jätavad esitamata täieliku vastuse või keelduvad esitamast täielikku vastust küsimustele, mis on seotud artikli 13 lõike 4 kohase otsuse alusel nõutava kontrolli sisu ja eesmärgiga;

f) rikuvad või lasevad rikkuda komisjoni volitatud ametnike või teiste kaasasolevate isikute poolt artikli 13 lõike 2 punkti d kohaselt kinnitatud pitsereid.

2. Komisjon võib oma otsusega määrata asjaomastele isikutele või ettevõtjatele trahve, mille suurus ei ületa 10 % asjaomaste ettevõtjate artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud aastakäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu:

a) jätavad artikli 4 või artikli 22 lõike 3 kohaselt koondumisest teatamata enne selle läbiviimist, välja arvatud juhul, kui neile on selleks artikli 7 lõike 2 kohane või artikli 7 lõikes 3 sätestatud otsusega antud luba;

b) viivad koondumise läbi artiklit 7 rikkudes;

c) viivad läbi artikli 8 lõike 3 alusel tehtud otsuses ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud koondumise või ei võta artikli 8 lõike 4 või 5 kohase otsusega määratud meetmeid;

d) ei täida artikli 6 lõike 1 punkti b, artikli 7 lõike 3 või artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel tehtud otsustest tulenevat tingimust või kohustust.

3. Rahatrahvi summa määramisel võetakse arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja ajalist kestvust.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel tehtud otsused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.

Artikkel 15

Karistusmaksed

1. Komisjon võib oma otsusega määrata artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele karistusmakseid, mille suurus ei ületa 5 % ettevõtja või ettevõtjate ühenduse artiklis 5 sätestatud päevakäibest iga viivitatud päeva kohta, alates otsuses sätestatud kuupäevast, et sundida neid:

a) esitama täielikku ja õiget teavet, mis on ette nähtud artikli 11 lõike 3 alusel tehtud otsusega;

b) alluma kontrollimisele, mille komisjon on määranud artikli 13 lõike 4 alusel tehtud otsusega;

c) täitma artikli 6 lõike 1 punkti b, artikli 7 lõike 3 või artikli 8 lõike 2 teise lõigu kohase otsusega kehtestatud kohustust; või

d) järgima artikli 8 lõike 4 või 5 alusel tehtud otsusega määratud meetmeid.

2. Kui artikli 3 lõike 1 punktis b viidatud isikud või ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks karistusmakse määrati, võib komisjon määrata karistusmakse lõppsumma esialgses otsuses ettenähtud karistusmaksest väiksemana.

Artikkel 16

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on asutamislepingu artikli 229 tähenduses täielik pädevus läbi vaadata otsused, millega komisjon on määranud trahvid või karistusmaksed; Euroopa Kohus võib määratud trahvi või karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 17

Ametisaladus

1. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes asjakohase taotluse, uurimise või ärakuulamise eesmärgil.

2. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 ning artiklite 18 ja 20 kohaldamist, ei tohi komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud, teenistujad ja teised kõnealuste asutuste järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad avaldada käesoleva määruse alusel saadud või vahetatud teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

3. Lõiked 1 ja 2 ei takista avalikustamast üldist teavet ega ülevaateid, mis ei sisalda konkreetsete ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta käivat teavet.

Artikkel 18

Osaliste ja kolmandate isikute ärakuulamine

1. Enne artikli 6 lõikes 3, artikli 7 lõikes 3, artikli 8 lõigetes 2–6 ning artiklites 14 ja 15 sätestatud otsuste tegemist annab komisjon asjaomastele isikutele, ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele võimaluse igas menetluse etapis kuni nõuandekomiteega konsulteerimiseni teha teatavaks oma seisukohad nende vastu esitatud väidete kohta.

2. Erandina lõikest 1 võib otsustada, et artikli 7 lõikes 3 ja artikli 8 lõikes 5 nimetatud otsuse võib teha ajutiselt, andmata asjaomastele isikutele, ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele võimalust enne oma seisukohti teatavaks teha, tingimusel et komisjon annab neile selle võimaluse võimalikult kiiresti pärast oma otsuse tegemist.

3. Komisjon lähtub oma otsuse tegemisel ainult väidetest, mille kohta osalised on saanud esitada oma märkused. Menetluste käigus peetakse täiel määral kinni õigusest kaitsele. Juurdepääs toimikutele on tagatud vähemalt otseselt seotud osalistele, kui seda ei takista ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

4. Kui komisjon või liikmesriikide pädevad asutused peavad seda vajalikuks, võivad nad ära kuulata ka teisi füüsilisi või juriidilisi isikuid. Piisavat huvi väljendavatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning eelkõige asjaomaste ettevõtjate haldus- või juhtorganite liikmetel või nende töötajate tunnustatud esindajatel on õigus vastava taotluse korral esitada oma selgitused.

Artikkel 19

Koostöö liikmesriikide ametiasutuste vahel

1. Komisjon edastab liikmesriikide pädevatele asutustele kolme tööpäeva jooksul teatiste koopiad ja võimalikult peatselt käesoleva määruse kohaselt komisjonile esitatud või tema väljastatud oluliste dokumentide koopiad. Dokumentidele lisatakse asjaomaste ettevõtjate poolt komisjonile välja pakutud kohustused, mille eesmärk on muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks vastavalt artikli 6 lõikele 2 või artikli 8 lõike 2 teisele lõigule.

2. Komisjon viib käesoleva määrusega kehtestatud menetlused läbi tihedas ja püsivas koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega, kes võivad nende menetluste kohta oma seisukohti esitada. Artikli 9 kohaldamisel saab komisjon teavet kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud liikmesriigi pädevalt asutuselt ning annab talle võimaluse teha oma seisukohad teatavaks igas menetluse etapis kuni otsuse vastuvõtmiseni vastavalt kõnealuse artikli lõikele 3; selleks tagab komisjon talle juurdepääsu toimikutele.

3. Enne artikli 8 lõigete 1–6 või artiklite 14 ja 15 kohaste otsuste tegemist konsulteeritakse ettevõtjate koondumisi käsitleva nõuandekomiteega, välja arvatud artikli 18 lõike 2 kohaste ajutiste otsuste puhul.

4. Nõuandekomiteesse kuuluvad liikmesriikide pädevate asutuste esindajad. Iga liikmesriik nimetab ühe või kaks esindajat; kui neil ei ole võimalik osaleda, asendavad neid teised esindajad. Vähemalt üks liikmesriigi esindaja peab olema pädev piirava tegevuse ja turgu valitseva seisundiga seotud küsimustes.

5. Konsultatsioonid toimuvad komisjoni poolt kokku kutsutaval ja juhatataval ühisnõupidamisel. Kutsele lisatakse asjaolude kokkuvõte koos olulisemate dokumentide ja iga käsitletava asja kohta tehtava esialgse otsuse projektiga. Nõupidamine toimub kõige varem 10 päeva pärast kutse saatmist. Erandjuhul võib komisjon seda ajavahemikku lühendada, et vältida tõsist kahju ühele või mitmele koondumisega seotud ettevõtjale.

6. Nõuandekomitee esitab komisjoni otsuse eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades. Nõuandekomitee võib oma arvamuse esitada isegi juhul, kui mõned liikmed puuduvad või ei ole esindatud. Arvamus esitatakse kirjalikult ja lisatakse otsuse eelnõule. Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komisjonile, kuidas arvamust on arvesse võetud.

7. Komisjon edastab nõuandekomitee arvamuse koos otsusega otsuse adressaatidele. Ta avaldab arvamuse koos otsusega, pidades silmas ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Artikkel 20

Otsuste avaldamine

1. Komisjon avaldab artikli 8 lõigete 1–6 ning artiklite 14 ja 15 alusel tehtud otsused, välja arvatud artikli 18 lõike 2 alusel tehtud ajutised otsused, koos nõuandekomitee arvamusega Euroopa Liidu Teatajas.

2. Avaldatakse osapoolte nimed ja otsuse põhiline sisu; seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Artikkel 21

Määruse kohaldamine ja jurisdiktsioon

1. Artiklis 3 määratletud koondumiste suhtes kohaldatakse ainult käesolevat määrust ja määrusi (EÜ) nr 1/2003, [8] (EMÜ) nr 1017/68, [9] (EMÜ) nr 4056/86 [10] ja (EMÜ) nr 3975/87 [11] ei kohaldata, välja arvatud ühisettevõtete puhul, mis pole ühenduse seisukohalt olulised ja mille eesmärk või mõju on sõltumatuks jäänud ettevõtjate konkurentsikäitumise kooskõlastamine.

2. Tingimusel, et tema otsused kuuluvad läbivaatamisele Euroopa Kohtus, on komisjonil ainupädevus teha käesolevas määruses sätestatud otsused.

3. Liikmesriigid ei tohi kohaldada ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes siseriiklikke konkurentsialaseid õigusakte.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide volitusi teha artikli 4 lõike 4 või artikli 9 lõike 2 kohaldamiseks vajalikke uurimisi või võtta pärast asja üleandmist artikli 9 lõike 3 esimese lõigu alapunkti b või lõike 5 kohaselt meetmeid, mis on hädavajalikud artikli 9 lõike 8 kohaldamiseks.

4. Olenemata lõigetest 2 ja 3 võivad liikmesriigid võtta asjakohased meetmed, et kaitsta õigustatud huve, mida ei ole arvesse võetud käesolevas määruses ning mis on kooskõlas ühenduse õiguse üldiste põhimõtete ja muude sätetega.

Esimese lõigu tähenduses käsitletakse õigustatud huvidena avalikku julgeolekut, meediakanalite paljusust ja usaldatavusnormatiive.

Mis tahes muust üldisest huvist peab asjaomane liikmesriik enne eespool nimetatud meetmete võtmist teatama komisjonile, kes tunnustab seda, kui on pärast vastavat hindamist leidnud, et see on kooskõlas ühenduse õiguse üldiste põhimõtete ja muude sätetega. Komisjon teatab oma otsusest asjaomasele liikmesriigile 25 tööpäeva jooksul alates nimetatud teate saamisest.

Artikkel 22

Koondumisasjade üleandmine komisjonile

1. Üks või mitu liikmesriiki võivad taotleda, et komisjon vaataks läbi mis tahes artikli 3 määratlusele vastava koondumise, mis ei ole artikli 1 tähenduses ühenduse seisukohalt oluline, kuid mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust ja ähvardab oluliselt mõjutada konkurentsi taotleva liikmesriigi või taotlevate liikmesriikide territooriumil.

Taotlus esitatakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil koondumisest teatati või, kui teatamist ei nõuta, liikmesriigis muul viisil teatavaks tehti.

2. Komisjon teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi ja asjaomaseid ettevõtjaid viivitamata kõikidest lõike 1 kohaselt saadud taotlustest.

Igal teisel liikmesriigil on õigus algse taotlusega ühineda 15 tööpäeva jooksul alates päevast, mil komisjon teda algsest taotlusest teavitas.

Kõik koondumisega seotud siseriiklikud tähtajad lükatakse edasi seniks, kui käesolevas artiklis sätestatud korras on otsustatud, kus koondumine läbi vaadatakse. Tähtaegade kulg jätkub hetkest, mil liikmesriik on komisjonile ja asjaomastele ettevõtjatele teatanud, et ta ei soovi taotlusega ühineda.

3. Komisjon võib hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppemisest otsustada koondumise läbi vaadata, kui ta leiab, et see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust või võib oluliselt mõjutada konkurentsi taotleva liikmesriigi või taotlevate liikmesriikide territooriumil. Kui komisjon selle tähtaja jooksul otsust ei tee, loetakse, et ta on otsustanud koondumise vastavalt taotlusele läbi vaadata.

Komisjon teatab oma otsusest kõikidele liikmesriikidele ja asjaomastele ettevõtjatele. Ta võib taotleda artikli 4 kohase teate esitamist.

Taotluse esitanud liikmesriik või liikmesriigid ei kohalda koondumise suhtes enam oma siseriiklikke õigusakte.

4. Kui komisjon vaatab koondumise läbi vastavalt lõikele 3, kohaldatakse artiklit 2, artikli 4 lõikeid 2 ja 3, artikleid 5 ja 6 ning 18–21. Artiklit 7 kohaldatakse juhul, kui kuupäeval, mil komisjon teatab asjaomastele ettevõtjatele taotluse esitamisest, pole koondumine veel läbi viidud.

Kui artikli 4 kohast teatamist ei nõuta, algab artikli 10 lõikes 1 menetluse alustamiseks sätestatud tähtaja kulg sellele päevale järgneval tööpäeval, mil komisjon teatab asjaomastele ettevõtjatele, et ta on otsustanud koondumise läbi vaadata vastavalt lõikele 3.

5. Komisjon võib teavitada üht või mitut liikmesriiki, et tema arvates vastab koondumine lõikes 1 sätestatud tingimusele. Sellistel juhtudel võib komisjon kutsuda seda liikmesriiki või neid liikmesriike esitama lõike 1 kohast taotlust.

Artikkel 23

Rakendussätted

1. Komisjonil on õigus lõikes 2 sätestatud korras kehtestada:

a) artikli 4 kohaste teadete ja ettepanekute vormi, sisu ja muude üksikasjadega seotud rakendussätted;

b) artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artiklites 7, 9, 10 ja 22 sätestatud tähtaegadega seotud rakendussätted;

c) artikli 6 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2 sätestatud kohustuste esitamise ja rakendamise protseduur ja tähtajad;

d) artikli 18 kohaste kuulamistega seotud rakendussätted.

2. Komisjoni abistab nõuandekomitee, millesse kuuluvad liikmesriikide esindajad.

a) Enne rakendussätete eelnõu avaldamist ja enne kõnealuste sätete vastuvõtmist konsulteerib komisjon nõuandekomiteega.

b) Konsultatsioonid toimuvad komisjoni poolt kokku kutsutaval ja juhatataval nõupidamisel. Koos kutsega saadetakse vastuvõtmiseks kavandatud rakendussätete eelnõu. Nõupidamine toimub kõige varem 10 tööpäeva pärast kutse saatmist.

c) Nõuandekomitee esitab komisjoni rakendussätete eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades. Komisjon arvestab komitee arvamust võimalikult suurel määral.

Artikkel 24

Suhted kolmandate riikidega

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile üldist laadi raskustest, mis nende ettevõtjatel tekivad seoses artiklis 3 määratletud koondumistega kolmandates riikides.

2. Komisjon koostab lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimusi arvestades esialgu hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ning edaspidi korrapäraselt aruande ühenduses asuvate või peamist tegevusala omavate ettevõtjate kohtlemise kohta seoses koondumistega kolmandates riikides. Komisjon esitab nimetatud aruanded koos asjakohaste soovitustega nõukogule.

3. Kui komisjonile selgub lõikes 2 nimetatud aruannete või muude andmete põhjal, et kolmas riik ei võimalda ühenduses asuvatele või peamist tegevusala omavatele ettevõtjatele samaväärset kohtlemist, mida võimaldab ühendus kõnealuse kolmanda riigi ettevõtjatele, võib komisjon pöörduda nõukogu poole ettepanekuga anda vajalikud volitused läbirääkimisteks, et saavutada ühenduses asuvate või peamist tegevusala omavate ettevõtjate samaväärne kohtlemine.

4. Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 307 kohaldamist, peavad käesoleva artikli alusel võetud meetmed olema kooskõlas ühenduse või liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad nii kahe- kui ka mitmepoolsetest rahvusvahelistest lepingutest.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

1. Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 2 kohaldamist, tunnistatakse määrused (EMÜ) nr 4064/89 ja (EÜ) nr 1310/97 alates 1. maist 2004 kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 26

Jõustumine ja üleminekusätted

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2004.

2. Määrust (EMÜ) nr 4064/89 kohaldatakse ka edaspidi kõikide koondumiste suhtes, mille osas sõlmiti kokkulepe või mis tehti teatavaks või mille puhul omandati kontroll nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 tähenduses enne käesoleva määruse kohaldatavaks muutumist, kui eelkõige määruse (EMÜ) nr 4064/89 artikli 25 lõigetes 2 ja 3 ning määruse (EMÜ) nr 1310/97 artiklis 2 sisalduvatest kohaldatavust käsitlevatest sätetest ei tulene teisiti.

3. Koondumiste osas, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse tulenevalt ühinemisest, asendatakse käesoleva määruse kohaldatavaks muutumise kuupäev ühinemiskuupäevaga.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. McCreevy

[1] EÜT C 20, 28.1.2003, lk 4.

[2] Arvamus on esitatud 9. oktoobril 2002 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] Arvamus on esitatud 24. oktoobril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1. Parandatud versioon EÜT L 257, 21.9.1990, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/97 (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 1). Parandus EÜT L 40, 13.2.1998, lk 17.

[5] EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

[6] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).

[7] EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ.

[8] EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

[9] EÜT L 175, 23.7.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

[10] EÜT L 378, 31.12.1986, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2003.

[11] EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2003.

--------------------------------------------------

LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 4064/89 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3 | Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3 |

Artikli 1 lõige 4 | Artikli 1 lõige 4 |

Artikli 1 lõige 5 | Artikli 1 lõige 5 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 |

— | Artikli 2 lõige 2 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 3 |

Artikli 2 lõige 3 | Artikli 2 lõige 4 |

Artikli 2 lõige 4 | Artikli 2 lõige 5 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõige 1 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõige 4 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 3 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 4 | Artikli 3 lõige 3 |

— | Artikli 3 lõige 4 |

Artikli 3 lõige 5 | Artikli 3 lõige 5 |

Artikli 4 lõike 1 esimene lause | Artikli 4 lõike 1 esimene lõik |

Artikli 4 lõike 1 teine lause | — |

— | Artikli 4 lõike 1 teine ja kolmas lõik |

Artikli 4 lõiked 2 ja 3 | Artikli 4 lõiked 2 ja 3 |

— | artikli 4 lõiked 4–6 |

Artikli 5 lõiked 1–3 | Artikli 5 lõiked 1–3 |

Artikli 5 lõike 4 sissejuhatavad sõnad | Artikli 5 lõike 4 sissejuhatavad sõnad |

Artikli 5 lõike 4 punkt a | Artikli 5 lõike 4 punkt a |

Artikli 5 lõike 4 punkti b sissejuhatavad sõnad | Artikli 5 lõike 4 punkti b sissejuhatavad sõnad |

Artikli 5 lõike 4 punkti b esimene taane | Artikli 5 lõike 4 punkti b alapunkt i |

Artikli 5 lõike 4 punkti b teine taane | Artikli 5 lõike 4 punkti b alapunkt ii |

Artikli 5 lõike 4 punkti b kolmas taane | Artikli 5 lõike 4 punkti b alapunkt iii |

Artikli 5 lõike 4 punkti b neljas taane | Artikli 5 lõike 4 punkti b alapunkt iv |

Artikli 5 lõike 4 punktid c, d ja e | Artikli 5 lõike 4 punktid c, d ja e |

Artikli 5 lõige 5 | Artikli 5 lõige 5 |

Artikli 6 lõike 1 sissejuhatavad sõnad | Artikli 6 lõike 1 sissejuhatavad sõnad |

Artikli 6 lõike 1 punktid a ja b | Artikli 6 lõike 1 punktid a ja b |

Artikli 6 lõike 1 punkt c | Artikli 6 lõike 1 punkti c esimene lause |

Artikli 6 lõiked 2–5 | Artikli 6 lõiked 2–5 |

Artikli 7 lõige 1 | Artikli 7 lõige 1 |

Artikli 7 lõige 3 | Artikli 7 lõige 2 |

Artikli 7 lõige 4 | Artikli 7 lõige 3 |

Artikli 7 lõige 5 | Artikli 7 lõige 4 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 6 lõike 1 punkti c teine lause |

Artikli 8 lõige 2 | Artikli 8 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 8 lõige 3 | Artikli 8 lõige 3 |

Artikli 8 lõige 4 | Artikli 8 lõige 4 |

— | Artikli 8 lõige 5 |

Artikli 8 lõige 5 | Artikli 8 lõige 6 |

Artikli 8 lõige 6 | Artikli 8 lõige 7 |

— | Artikli 8 lõige 8 |

Artikli 9 lõiked 1–9 | Artikli 9 lõiked 1–9 |

Artikli 9 lõige 10 | — |

Artikli 10 lõiked 1 ja 2 | Artikli 10 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 10 lõige 3 | Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu esimene lause |

— | Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu teine lause |

— | Artikli 10 lõike 3 teine lõik |

Artikli 10 lõige 4 | Artikli 10 lõike 4 esimene lõik |

— | Artikli 10 lõike 4 teine lõik |

Artikli 10 lõige 5 | Artikli 10 lõike 5 esimene ja neljas lõik |

— | Artikli 10 lõike 5 teine, kolmas ja viies lõik |

Artikli 10 lõige 6 | Artikli 10 lõige 6 |

Artikli 11 lõige 1 | Artikli 11 lõige 1 |

Artikli 11 lõige 2 | — |

Artikli 11 lõige 3 | Artikli 11 lõige 2 |

Artikli 11 lõige 4 | Artikli 11 lõike 4 esimene lause |

— | Artikli 11 lõike 4 teine ja kolmas lause |

Artikli 11 lõike 5 esimene lause | — |

Artikli 11 lõike 5 teine lause | Artikli 11 lõige 3 |

Artikli 11 lõige 6 | Artikli 11 lõige 5 |

— | Artikli 11 lõiked 6 ja 7 |

Artikkel 12 | Artikkel 12 |

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik | Artikli 13 lõige 1 |

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu sissejuhatavad sõnad | Artikli 13 lõike 2 sissejuhatavad sõnad |

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt a | Artikli 13 lõike 2 punkt b |

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt b | Artikli 13 lõike 2 punkt c |

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt c | Artikli 13 lõike 2 punkt e |

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt d | Artikli 13 lõike 2 punkt a |

— | Artikli 13 lõike 2 punkt d |

Artikli 13 lõige 2 | Artikli 13 lõige 3 |

Artikli 13 lõige 3 | Artikli 13 lõike 4 esimene ja teine lause |

Artikli 13 lõige 4 | Artikli 13 lõike 4 kolmas lause |

Artikli 13 lõige 5 | Artikli 13 lõike 5 esimene lause |

— | Artikli 13 lõike 5 teine lause |

Artikli 13 lõike 6 esimene lause | Artikli 13 lõige 6 |

Artikli 13 lõike 6 teine lause | — |

— | Artikli 13 lõiked 7 ja 8 |

Artikli 14 lõike 1 sissejuhatavad sõnad | Artikli 14 lõike 1 sissejuhatavad sõnad |

Artikli 14 lõike 1 punkt a | Artikli 14 lõike 2 punkt a |

Artikli 14 lõike 1 punkt b | Artikli 14 lõike 1 punkt a |

Artikli 14 lõike 1 punkt c | Artikli 14 lõike 1 punktid b ja c |

Artikli 14 lõike 1 punkt d | Artikli 14 lõike 1 punkt d |

— | Artikli 14 lõike 1 punktid e ja f |

Artikli 14 lõike 2 sissejuhatavad sõnad | Artikli 14 lõike 2 sissejuhatavad sõnad |

Artikli 14 lõike 2 punkt a | Artikli 14 lõike 2 punkt d |

Artikli 14 lõike 2 punktid b ja c | Artikli 14 lõike 2 punktid b ja c |

Artikli 14 lõige 3 | Artikli 14 lõige 3 |

Artikli 14 lõige 4 | Artikli 14 lõige 4 |

Artikli 15 lõike 1 sissejuhatavad sõnad | Artikli 15 lõike 1 sissejuhatavad sõnad |

Artikli 15 lõike 1 punktid a ja b | Artikli 15 lõike 1 punktid a ja b |

Artikli 15 lõike 2 sissejuhatavad sõnad | Artikli 15 lõike 1 sissejuhatavad sõnad |

Artikli 15 lõike 2 punkt a | Artikli 15 lõike 1 punkt c |

Artikli 15 lõike 2 punkt b | Artikli 15 lõige 1 punkt d |

Artikli 15 lõige 3 | Artikli 15 lõige 2 |

Artiklid 16–20 | Artiklid 16–20 |

Artikli 21 lõige 1 | Artikli 21 lõige 2 |

Artikli 21 lõige 2 | Artikli 21 lõige 3 |

Artikli 21 lõige 3 | Artikli 21 lõige 4 |

Artikli 22 lõige 1 | Artikli 21 lõige 1 |

Artikli 22 lõige 3 | — |

— | Artikli 22 lõiked 1–3 |

Artikli 22 lõige 4 | Artikli 22 lõige 4 |

Artikli 22 lõige 5 | — |

— | Artikli 22 lõige 5 |

Artikkel 23 | Artikli 23 lõige 1 |

— | Artikli 23 lõige 2 |

Artikkel 24 | Artikkel 24 |

— | Artikkel 25 |

Artikli 25 lõige 1 | Artikli 26 lõike 1 esimene lõik |

— | Artikli 26 lõike 1 teine lõik |

Artikli 25 lõige 2 | Artikli 26 lõige 2 |

Artikli 25 lõige 3 | Artikli 26 lõige 3 |

— | Lisa |

--------------------------------------------------