32002D0676

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 676/2002/EÜ,

7. märts 2002,

Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,2

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras3

ning arvestades järgmist:

(1) 10. novembril 1999 esitas komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele teatise, milles tegi ettepaneku raadiospektripoliitika tulevaste meetmete kohta, lähtudes raadiospektripoliitikat käsitleva rohelise raamatu avaliku arutelu tulemustest seoses Euroopa Ühenduse telekommunikatsiooni-, ringhäälingu-, transpordi- ning teadus- ja arendustegevuspoliitikaga. Euroopa Parlament toetas kõnealust teatist oma 18. mai 2000. aasta resolutsioonis.4 Tuleks rõhutada, et teenuseid ja rakendusi, eelkõige ühendust või Euroopat hõlmavaid teenuseid või rakendusi silmas pidades tuleks ühenduse raadiospektripoliitikat teataval määral veelgi ühtlustada, ja et tuleb tagada, et liikmesriigid muudavad teatavad Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (CEPT) otsused vajalikul viisil kohaldatavaks.

(2) Seega tuleb ühenduses luua poliitika- ja õigusraamistik, et tagada lähenemisviiside ja vajaduse korral ühtlustatud tingimuste kooskõlastamine seoses siseturu loomiseks ja toimimiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamisega sellistes ühenduse poliitikavaldkondades nagu elektrooniline side, transport ning teadus- ja arendustegevus. Selleks et tulemuslikult saavutada ühenduse poliitika eesmärke, peaksid lähenemisviisid raadiospektri kasutamisele olema kooskõlastatud ja vajaduse korral ühenduse tasandil ühtlustatud. Teatavatel juhtudel võib kooskõlastamine ja ühtlustamine ühenduses aidata kaasa raadiospektri kasutamise ühtlustamisele ja kooskõlastamisele kogu maailmas. Samas võib vajalikku tehnilist tuge pakkuda riigi tasandil.

(3) Ühenduse raadiospektripoliitika peaks aitama kaasa sõnavabadusele, sealhulgas mõttevabadusele ning vabadusele saada ja levitada teavet ja ideid, olenemata riigipiiridest, samuti meediavabadusele ja meediakanalite paljususele.

(4) Käesoleva otsuse aluseks on põhimõte, et kui Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud raadiospektrist sõltuvas ühenduse poliitikas, tuleb sellega seotud tehniliste rakendusmeetmete vastuvõtmiseks kasutada komiteemenetlust. Tehnilised rakendusmeetmed peaksid eelkõige käsitlema ühtlustatud tingimusi seoses raadiospektri kättesaadavuse ja tulemusliku kasutamisega ning raadiospektri kasutamisega seotud teabe kättesaadavust. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.5

(5) Uue raadiospektrist sõltuva ühenduse poliitilise algatuse peaksid heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu asjakohaselt komisjoni ettepanekul. Ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, peaks selline ettepanek sisaldama muu hulgas teavet kavandatava poliitika mõju kohta olemasolevatele raadiospektri kasutajaskondadele ja märget selle kohta, kas uus poliitika eeldab raadiospektri ümberjaotamist.

(6) Tehniliste rakendusmeetmete väljatöötamisel ja vastuvõtmisel ning ühenduse raadiospektripoliitika formuleerimisele, ettevalmistamisele ja rakendamisele kaasaaitamisel võib komisjoni abistada komitee, mida nimetatakse raadiospektrikomiteeks ja mis koosneb liikmesriikide esindajatest ning mille eesistujaks on komisjoni esindaja. Komitee peab kaaluma ettepanekuid raadiospektriga seotud tehniliste rakendusmeetmete kohta. Need ettepanekud võib koostada komitees toimunud arutelude põhjal ja erijuhtudel võivad need eeldada raadiospektri haldamise eest vastutavate riigi reguleerivate asutuste tehnilist ettevalmistustööd. Kui tehniliste rakendusmeetmete vastuvõtmiseks kasutatakse komiteemenetlust, peaks komitee võtma arvesse ka tööstusharu ja kõigi asjaomaste kasutajate (nii kaubanduslike kui ka mittekaubanduslike) ning muude huvitatud isikute seisukohti tehnika, turu ja õigusnormide arengu kohta, mis võivad mõjutada raadiospektri kasutamist. Raadiospektri kasutajatel peaks olema võimalik anda oma panus, mida nad peavad vajalikuks. Komitee võib otsustada kuulata oma koosolekutel ära raadiospektri kasutajaskondade esindajad, kui see on vajalik teatava sektori olukorra näitlikustamiseks.

(7) Kui ühenduse poliitika rakendamiseks on vaja võtta tehnilistest rakendusmeetmetest ulatuslikumaid ühtlustamismeetmeid, võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asutamislepingu põhjal.

(8) Raadiospektripoliitika ei või rajaneda ainult tehnilistel parameetritel, vaid see peab võtma arvesse ka majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja tervishoiuga seotud kaalutlusi. Kui nõudmine kasutatava raadiospektri piiratud mahu järele üha kasvab, kaasneb sellega vastuoluline surve tulla vastu raadiospektri eri kasutajaskondadele sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, ringhääling, transport, õiguskaitse ning sõjaline ja teadustegevus. Seepärast tuleks raadiospektripoliitikas võtta arvesse kõiki sektoreid ja tasakaalustada nende vajadusi.

(9) Käesoleva otsuse sätted ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust kehtestada avaliku korra ja julgeoleku ning riigikaitse seisukohast vajalikke piiranguid. Kui tehniline rakendusmeede mõjutaks muu hulgas raadiosagedusalasid, mida liikmesriik kasutab ainult ja vahetult avaliku julgeoleku ja riigikaitse eesmärgil, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotluse korral nõustuda üleminekuajaga ja/või jagamismehhanismidega, et soodustada kõnealuse meetme täielikku rakendamist. Seoses sellega võivad liikmesriigid teatada komisjonile raadiosagedusalad, mida nad kasutavad ainult ja vahetult avaliku julgeoleku ja riigikaitse eesmärgil.

(10) Võtmaks arvesse liikmesriikide, ühenduse institutsioonide, tööstusharu ja kõigi asjaomaste kasutajate (nii kaubanduslike kui ka mittekaubanduslike) ning muude huvitatud isikute seisukohti tehnika, turu ja õigusnormide arengu kohta, mis võivad mõjutada raadiospektri kasutamist, võib komisjon korraldada konsultatsioone väljaspool käesoleva otsuse kohaldamisala.

(11) Raadiospektri tehniline haldamine hõlmab raadiospektri ühtlustamist ja eraldamist. Selline ühtlustamine peaks olema kooskõlas ühenduse tasandil kindlaksmääratud üldiste tegevuspõhimõtetega. Raadiospektri tehniline haldamine ei hõlma siiski määramise ja litsentsimise korda ega otsuseid selle kohta, kas kasutada raadiosageduste eraldamisel konkurentsipõhist valikukorda.

(12) Raadiosageduste eraldamise ja teabe kättesaadavuse ühtlustamisega seotud tehniliste rakendusmeetmete võtmist silmas pidades võiks komitee teha koostööd raadiospektri haldamise eest vastutavate siseriiklike asutuste raadiospektriekspertidega. Eri sektorites volitamismenetlustel saadud kogemuste põhjal, mis tulenevad näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 1997. aasta otsuse nr 710/97/EÜ (kooskõlastatud lubade andmise korra kohta ühenduses personaalsete satelliitsideteenuste valdkonnas)6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsuse nr 128/1999/EÜ (kolmanda põlvkonna mobiilside ja traadita side süsteemi (UMTS) kooskõlastatud kasutuselevõtmise kohta ühenduses)7 rakendamisest, tuleks tehnilised rakendusmeetmed vastu võtta CEPTile antud volituste tulemusena. Kui ühenduse poliitika rakendamiseks on vaja võtta ühtlustatud meetmeid, mis ei kuulu CEPTi pädevusse, võiks komisjon võtta rakendusmeetmed raadiospektrikomitee abil.

(13) CEPTi kuulub 44 Euroopa riiki. CEPT valmistab ette tehnilisi ühtlustamismeetmeid, mille eesmärk on ühtlustada raadiospektri kasutamine ka väljaspool ühenduse piire ning see on oluline eelkõige nende liikmesriikide jaoks, kus raadiospektri kasutamist võivad mõjutada väljaspool Euroopa Liitu olevad CEPTi liikmed. Käesoleva otsuse kohaselt tehtud otsuste ja võetud meetmete puhul tuleks võtta arvesse erilist olukorda liikmesriikides, kellel on Euroopa Liidu välispiir. Vajaduse korral peaks komisjonil olema võimalik muuta CEPTile antud volituste tulemused liikmesriikides kohustuslikuks ja võtta asjakohaseid alternatiivmeetmeid, kui selliste volituste tulemused ei ole kättesaadavad või kui neid ei peeta vastuvõetavaks. See võimaldab eelkõige sätestada raadiosageduste kasutamise ühtlustamise kogu ühenduses kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)8 ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)9 sätestatut.

(14) Raadiospektri eraldamist, kättesaadavust ja kasutamist käsitleva asjakohase teabe kooskõlastatud ja õigeaegne pakkumine üldsusele on oluline tegur investeeringute ja otsuste tegemisel. Oluline on ka tehnika areng, mis toob kaasa uusi raadiospektri eraldamis- ja haldamisviise ning raadiosageduste määramise meetodeid. Pikaajaliste strateegiliste seisukohtade väljatöötamine eeldab tehnika arengu mõju piisavat mõistmist. Seepärast peaks selline teave olema ühenduses kättesaadav, ilma et see piiraks konfidentsiaalsete ärisaladuste ja isikuandmete kaitset vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/66/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris.10 Kogu sektorit hõlmava spektripoliitika rakendamine eeldab, et teave kogu raadiospektri kohta on kättesaadav. Pidades silmas üldist eesmärki ühtlustada raadiospektri kasutamine ühenduses ja mujal Euroopas, tuleb sellise teabe kättesaadavus ühtlustada Euroopa tasandil kasutajasõbralikul viisil.

(15) Seepärast tuleb täiendada kehtivaid ühenduse ja rahvusvahelisi nõudeid raadiospektrit käsitleva teabe avaldamise kohta. Eraldatud raadiosageduste praeguse olukorra kohta andmete avalikustamist nõutakse rahvusvahelisel tasandil ka reguleerimispõhimõtteid käsitlevas dokumendis, mille üle telekommunikatsiooni põhiteenuste töörühm on läbi rääkinud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. Komisjoni 16. jaanuari 1996. aasta direktiiv 96/2/EÜ, millega muudetakse direktiivi 90/388/EMÜ mobiil- ja personaalside osas,11 kohustas liikmesriike avaldama raadiosageduste eraldamiskava ning selliste sageduste edaspidise laiendamise kava igal aastal või tegema selle kättesaadavaks taotluse korral, kuid see nõue hõlmas ainult mobiil- ja personaalsideteenuseid. Lisaks sellele nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta)12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord),13 et liikmesriigid teataksid komisjonile reguleeritud liidestest, et oleks võimalik hinnata nende vastavust ühenduse õigusnormidele.

(16) Direktiiv 96/2/EÜ tõi kaasa esimesed Euroopa post- ja elektersideadministratsioonide konverentsil (CEPT) vastuvõetud meetmed, näiteks Euroopa raadiosidekomitee otsuse (ERC/DEC/(97)01) raadiospektri eraldamise riiklike tabelite avaldamise kohta. Tuleb tagada, et CEPTi lahendused kajastaksid ühenduse poliitika vajadusi ja et nende õiguslik alus oleks piisav nende rakendamise võimaldamiseks ühenduses. Sel eesmärgil on ühenduses vastu võetud nii vormi kui ka sisu käsitlevad erimeetmed.

(17) Seoses juurdepääsuga kolmandate riikide raadiospektrile tuleks ühenduse ettevõtjaid kohelda õiglaselt ja mittediskrimineerivalt. Juurdepääs raadiospektrile on ettevõtluse arendamise ja üldist huvi pakkuvate toimingute seisukohast võtmeküsimus ning seepärast tuleb tagada ühenduse nõudmiste kajastumine rahvusvahelises planeerimises.

(18) Ühenduse poliitika elluviimine võib eeldada raadiospektri kasutamise kooskõlastamist eelkõige sideteenuste, sealhulgas kogu ühendust hõlmavate rändlusteenuste osutamise puhul. Teatavat liiki raadiospektri kasutamise geograafiline ulatus ületab liikmesriigi piirid ja võimaldab seega piiriüleseid teenuseid, näiteks satelliitsideteenuseid, ilma et isikud peaksid liikuma. Seepärast peaks ühendus olema piisavalt esindatud kõigi raadiospektri haldamisega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide ja konverentside, näiteks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) ja selle ülemaailmsete raadiosidekonverentside töös.

(19) ITU ülemaailmse raadiosidekonverentsi praeguste ettevalmistus- ja läbirääkimismehhanismide tulemused on head tulenevalt positiivsest koostööst CEPTis ning ühenduse huve on ettevalmistuste käigus arvesse võetud. Rahvusvahelistel läbirääkimistel peaksid liikmesriigid ja ühendus töötama välja ühised meetmed ja tegema läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, et kindlustada ühenduse rahvusvahelise esinduse ühtsus kooskõlas korraga, mis on kokku lepitud nõukogu 3. veebruari 1992. aasta järeldustes ülemaailmseks raadiosideadministratsioonide konverentsiks ja mida on kinnitatud nõukogu 22. septembri 1997. aasta ja 2. mai 2000. aasta järeldustes. Selliste rahvusvaheliste läbirääkimiste puhul peaks komisjon teatama Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kas mõjutatakse ühenduse poliitikat, et nõukogu kinnitaks ühenduse poliitika eesmärke ja liikmesriikide rahvusvahelisel tasandil esitatavaid seisukohti. Tagamaks, et sellistes seisukohtades käsitletakse piisavalt raadiospektri haldamise tehnilisi aspekte, võib komisjon anda CEPTile vastavasisulised volitused. Liikmesriigid peaksid raadiospektri haldamise eest vastutavatel või sellega seotud rahvusvahelistel foorumitel tehtud kokkulepete või eeskirjade heakskiitmise aktile lisama ühisdeklaratsiooni, milles sätestatakse, et nad kohaldavad sellist kokkulepet või eeskirja kooskõlas asutamislepingust tulenevate kohustustega.

(20) Lisaks konkreetselt raadiospektriküsimusi käsitlevatele rahvusvahelistele läbirääkimistele on ka muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, milles osalevad ühendus ja kolmandad riigid, mis võivad mõjutada raadiosagedusalade kasutamist ja jagamisplaane ning mis võivad käsitleda selliseid küsimusi nagu kaubandus ja turulepääs (kaasa arvatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames), seadmete vaba ringlus ja kasutamine, piirkondlikud ja ülemaailmsed sidesüsteemid (näiteks satelliidid), julgeoleku- ja päästeoperatsioonid, transpordisüsteemid, ringhäälingutehnoloogiad ja sellised teadusrakendused nagu raadioastronoomia ja maapinna kaugseire. Seepärast on oluline tagada, et ühenduse kord kaubandust ja turulepääsu käsitlevate küsimuste üle läbirääkimistel oleks kooskõlas käesoleva otsuse kohaselt seatud raadiospektripoliitika eesmärkidega.

(21) Raadiospektripoliitika ja raadiospektri haldamisega seotud toimingute käigus võivad riigi reguleerivad asutused saada tundlikku äriinformatsiooni ja seepärast on vaja, et riigi ametiasutused kohaldaksid käesolevas otsuses sätestatud konfidentsiaalsuse üldpõhimõtteid.

(22) Kavandatud meetmete eesmärki, milleks on raadiospektripoliitika ühise raamistiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada meetme ulatuse ja mõju tõttu ning seepärast on nimetatud eesmärki parem saavutada ühenduse tasandil - ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23) Liikmesriigid peaksid raadiospektripoliitika ühise raamistiku ellu viima eelkõige oma riigi asutuste kaudu ja esitama komisjonile teabe, mis on vajalik, et hinnata selle nõuetekohast rakendamist kogu ühenduses, võttes arvesse ühenduse ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kaubanduskohustusi.

(24) Otsused nr 710/97/EÜ ja nr 128/1999/EÜ jäävad kehtima.

(25) Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva otsuse põhjal saavutatu ja kavandatud edaspidiste meetmete kohta. Sel teel saavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajaduse korral väljendada oma poliitilist toetust,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesoleva otsuse eesmärk on luua ühenduses poliitika- ja õigusraamistik, et tagada lähenemisviiside ja vajaduse korral ühtlustatud tingimuste kooskõlastamine seoses siseturu loomiseks ja toimimiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamisega sellistes ühenduse poliitikavaldkondades nagu elektrooniline side, transport ning teadus- ja arendustegevus.

2. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse käesoleva otsusega menetlused, millega:

a) soodustada poliitika väljatöötamist seoses raadiospektri kasutamise strateegilise planeerimise ja ühtlustamisega ühenduses, võttes muu hulgas arvesse ühenduse poliitika majanduslikke, julgeoleku-, tervishoiu- ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiospektri kasutajaskondade muid huve, et tagada raadiospektri optimaalne kasutamine ning vältida kahjulikke ja häirivaid mõjusid;

b) tagada raadiospektripoliitika tulemuslik rakendamine ühenduses ja eelkõige luua üldine metoodika raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise ühtlustatud tingimuste rakendamiseks;

c) tagada ühenduses raadiospektri eraldamist, kättesaadavust ja kasutamist käsitleva teabe kooskõlastatud ja õigeaegne pakkumine;

d) tagada ühenduse huvide tulemuslik kooskõlastamine rahvusvahelistel läbirääkimistel, kui raadiospektri kasutamine mõjutab ühenduse poliitikat.

3. Käesoleva otsuse kohaste toimingute käigus võetakse nõuetekohaselt arvesse raadiospektri haldamisega seotud tööd, mida teevad rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit (ITU) ja Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents (CEPT).

4. Käesoleva otsuse sätted ei piira ühenduse tasandil või siseriiklikul tasandil kooskõlas ühenduse õigusega võetavaid meetmeid, mille eesmärk on saavutada üldist huvi pakkuvaid eesmärke eelkõige seoses sisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga, direktiivi 1999/5/EÜ sätteid ega liikmesriikide õigust korraldada oma raadiospektrit ja selle kasutamist seoses avaliku korra, julgeoleku ja riigikaitsega seotud eesmärkidel.

Artikkel 2

Mõiste

Käesoleva otsuse kohaldamisel hõlmab raadiospekter raadiolaineid sagedusaladel 9 kHz-3 000 GHz; raadiolained on elektromagnetlained, mis levivad ruumis ilma tehisjuhtideta.

Artikkel 3

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi "raadiospektrikomitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 4

Raadiospektrikomitee ülesanded

1. Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks esitab komisjon raadiospektrikomiteele käesolevas artiklis sätestatud korras vajalikud tehnilised rakendusmeetmed, et tagada raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise ühtlustatud tingimused ning raadiospektri kasutamist käsitleva teabe kättesaadavus artikli 5 kohaselt.

2. Selleks, et töötada välja lõikes 1 osutatud ja CEPTi pädevusse kuuluvad tehnilised rakendusmeetmed, mis on seotud näiteks raadiosageduste eraldamise ja teabe kättesaadavuse ühtlustamisega, annab komisjon CEPTile piisavad volitused, määrates täitmist vajavad ülesanded ja nende täitmise ajakava. Komisjon tegutseb artikli 3 lõikes 2 osutatud korras.

3. Komisjon otsustab lõike 2 kohaselt tehtud töö põhjal, kas ühenduses kohaldatakse volituste kohaselt tehtud töö tulemusi ja määrab kindlaks nende rakendamise tähtaja liikmesriikides. Need otsused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Käesoleva lõike kohaldamisel tegutseb komisjon artikli 3 lõikes 3 osutatud korras.

4. Kui komisjon või mõni liikmesriik leiab, et lõike 2 kohaselt antud volituse alusel tehtud töö ei edene sätestatud ajakava silmas pidades rahuldavalt või kui volituse tulemused ei ole vastuvõetavad, võib komisjon lõike 3 sätetest olenemata võtta artikli 3 lõikes 3 osutatud korra kohaselt meetmeid asjaomase volituse eesmärkide saavutamiseks.

5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud meetmetega võib liikmesriigis vajaduse korral ette näha üleminekuperioodide ja/või raadiospektri jagamise korra võimaluse, mille komisjon kiidab heaks, kui see on põhjendatud, võttes arvesse konkreetset olukorda liikmesriigis ja tingimusel, et selline erand ei lükka põhjendamatult edasi nende meetmete rakendamist ega tekita põhjendamatuid erinevusi liikmesriikide konkurentsi- või reguleerimisolukorras.

6. Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võib komisjon artikli 3 lõikes 3 osutatud korras tegutsedes võtta ka lõikes 1 osutatud tehnilisi rakendusmeetmeid, mis ei kuulu lõike 2 reguleerimisvaldkonda.

7. Selleks, et aidata kaasa ühenduse raadiospektripoliitika formuleerimisele, ettevalmistamisele ja rakendamisele ning ilma et see piiraks käesolevas artiklis ettenähtud menetluste kohaldamist, konsulteerib komisjon artiklis 1 osutatud küsimustes regulaarselt raadiospektrikomiteega.

Artikkel 5

Teabe kättesaadavus

Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklik raadiosageduste eraldamise tabel ja teave raadiospektri kasutamisega seotud õiguste, tingimuste, menetluste, tasude ja lõivude kohta avaldatakse, kui see on oluline artiklis 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks. Liikmesriigid ajakohastavad kõnealust teavet ja võtavad meetmeid, et arendada välja sobivad andmebaasid sellise teabe avalikkusele kättesaadavaks muutmiseks vajaduse korral kooskõlas artikli 4 alusel võetud asjakohaste ühtlustamismeetmetega.

Artikkel 6

Suhted kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Komisjon jälgib kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides raadiospektriga seotud arengut, mis võib mõjutada käesoleva otsuse rakendamist.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist võimalikest raskustest seoses käesoleva otsuse rakendamisega, mida kas de jure või de facto põhjustavad kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid.

3. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarselt aru lõigete 1 ja 2 kohaldamise tulemustest ja võib vajaduse korral teha ettepanekuid meetmeteks, mille eesmärk on kindlustada käesoleva otsuse põhimõtete ja eesmärkide rakendamine. Kui see on vajalik artiklis 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks, võib kokku leppida ühised poliitika eesmärgid, et tagada ühenduse tasandi koordineerimine liikmesriikide vahel.

4. Käesoleva artikli kohaselt võetud meetmed ei piira ühenduse ja liikmesriikide õigusi ja kohustusi, mis tulenevad asjaomastest rahvusvahelistest kokkulepetest.

Artikkel 7

Teatamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu teabe, mis võib olla vajalik käesoleva otsuse rakendamise kontrollimiseks. Eelkõige teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata artikli 4 lõike 3 kohaste volituste tulemuste rakendamisest.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

1. Liikmesriigid ei avalda ärisaladuse kohustusega seotud teavet, eelkõige teavet ettevõtjate, nende ärisuhete või kulude komponentide kohta.

2. Lõige 1 ei piira asjaomaste asutuste õigust avaldada teavet siis, kui see on oluline nende ametikohustuste täitmiseks; sellisel juhul peetakse teabe avaldamisel silmas proportsionaalsuse põhimõtet ja ettevõtjate õigustatud huve kaitsta oma ärisaladusi.

3. Lõige 1 ei välista sellise teabe avaldamist raadiospektri kasutamise õiguste andmise tingimuste kohta, mis ei sisalda konfidentsiaalset teavet.

Artikkel 9

Aruanne

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas aruande käesoleva otsuse kohaselt väljatöötatud toimingute ja vastuvõetud meetmete ning käesoleva direktiivi kohaselt kavandatavate edaspidiste meetmete kohta.

Artikkel 10

Rakendamine

Liikmesriigid võtavad õigus- ja haldusnormidega vastu kõik käesoleva otsuse ja sellest tulenevate meetmete rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. märts 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. COX

Nõukogu nimel

eesistuja

J. C. APARICIO

1 EÜT C 365 E, 19.12.2000, lk 256 ja EÜT C 25 E, 29.1.2002, lk 468.

2 EÜT C 123, 25.4.2001, lk 61.

3 Euroopa Parlamendi 5. juuli 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta ühine seisukoht (EÜT C 9, 11.1.2002, lk 7) ja Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2001. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 14. veebruari 2002. aasta otsus.

4 EÜT C 59, 23.2.2001, lk 245.

5 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

6 EÜT L 105, 23.4.1997, lk 4. Otsust on muudetud otsusega nr 1215/2000/EÜ (EÜT L 139, 10.6.2000, lk 1).

7 EÜT L 17, 22.1.1999, lk 1.

8 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

9 EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.

10 EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

11 EÜT L 20, 26.1.1996, lk 59.

12 EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

13 EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).