Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Aluslepingute läbivaatamine

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 48

MIS ON ARTIKLI EESMÄRK?

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu läbivaatamise võimalus on Euroopa Liidu (EL) jaoks väga tähtis. See võimaldab kohandada ELi õigusraamistikku ja poliitikat vastavalt ELi ees seisvatele uutele ülesannetele. Lissaboni lepinguga nähakse nüüd ette tavaline ja lihtsustatud läbivaatamismenetlus, mis muudab läbivaatamise veel demokraatlikumaks.

Läbivaatamismenetlust on kirjeldatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 48. Mis tahes menetlust järgides peavad ELi liikmesriigid olema ühehäälselt nõus lepingu asjaomase sätte läbivaatamisega.

PÕHIPUNKTID

Tavaline läbivaatamismenetlus

Tavaline läbivaatamismenetlus puudutab aluslepingute olulisi muudatusi, nagu ELi pädevuse (õiguslike volituste valdkondade) suurendamist või vähendamist. See toimub järgmiselt.

  • Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon võivad esitada Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku aluslepingute muutmiseks.
  • Nõukogu edastab selle ettepaneku Euroopa Ülemkogule (mis koosneb liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest) ning sellest teavitatakse riikide parlamente.
  • Kui Euroopa Ülemkogu otsustab muudatusettepanekud üle vaadata, kutsub selle eesistuja kokku konvendi, mis koosneb riikide parlamentide esindajatest, liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, parlamendi ja komisjoni esindajatest. Konvent vaatab muudatusettepanekud läbi ja võtab konsensuse alusel vastu soovituse liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsile.
  • Euroopa Ülemkogu eesistuja kutsub seejärel kokku liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsi, et võtta konsensuse alusel vastu aluslepingutesse tehtavad muudatusettepanekud. Muudatused jõustuvad ainult pärast seda, kui kõik liikmesriigid on need ratifitseerinud.

Euroopa Ülemkogu võib pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist samuti otsustada konventi mitte kokku kutsuda, kui muudatused ei ole eriti olulised.

Lihtsustatud läbivaatamismenetlus

Lissaboni lepinguga luuakse lihtsustatud läbivaatamismenetlus ELi sisepoliitika ja -meetmete muutmiseks (ELi toimimise lepingu III osa). Selle eesmärk on veelgi hõlbustada Euroopa integratsiooni nendes valdkondades.

Selle menetluse puhul ei ole vaja kokku kutsuda konventi ega esindajate konverentsi.

Aluslepingute muudatused jõustuvad ainult siis, kui kõik liikmesriigid on need ratifitseerinud.

Lihtsustatud läbivaatamismenetlusega ei saa siiski suurendada ELile antud õiguslikke volitusi.

Üleminekuklauslid

Teine lihtsustatud läbivaatamismenetlus seisneb nn ülemineku- ehk sillaklauslites.

Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikes 7 sätestatud üldine üleminekuklausel puudutab kahte järgmist juhtu.

  • 1.

    Kui ELi toimimise lepingus või Euroopa Liidu lepingu V jaotises nähakse ette, et nõukogu peab tegema otsuseid ühehäälselt, võib Euroopa Ülemkogu võtta vastu otsuse, millega antakse nõukogule volitus teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Seda võimalust ei kohaldata sõjalise ega kaitsepoliitilise tähendusega otsuste suhtes.

  • 2.

    Kui ELi toimimise lepingus nähakse ette, et seadusandlik akt tuleb nõukogul vastu võtta seadusandliku erimenetluse kohaselt, võib Euroopa Ülemkogu võtta vastu otsuse, millega lubatakse selliseid õigusakte vastu võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Mõlemal juhul võib Euroopa Ülemkogu teha ühehäälse otsuse pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Iga liikmesriigi parlamendil on lisaks õigus väljendada vastuseisu ning sellisel juhul ei saa üldist üleminekuklauslit kohaldada.

Paindlikkuse klausel (ELi toimimise lepingu artikkel 352)

See klausel suurendab ELi volitusi juhul, kui aluslepingute mingi eesmärgi saavutamiseks osutub meede vajalikuks, kuid aluslepingutes ei ole selleks vajalikku pädevust ette nähtud. Käesoleva sätte kohaselt võib nõukogu ühehäälselt otsustada võtta meetmeid komisjoni ettepaneku alusel ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Samas ei ole selliste meetmetega lubatud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine valdkondades, kus see on aluslepingutes välistatud.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – VI jaotis – Lõppsätted – Artikkel 48 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 48) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 41–43)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Seitsmes osa – Üld- ja lõppsätted – Artikkel 352 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 308) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 196)

Viimati muudetud: 14.10.2022

Top