Kokkupuude kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega tööl

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2004/37/EÜ – kaitse kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiiviga sätestatakse Euroopa Liidu (EL) eeskirjad miinimumnõuete kohta, et kaitsta töötajaid nende tervist ja ohutust ähvardavate ohtude eest, mis tulenevad või võivad tuleneda kokkupuutest kantserogeenide*, mutageenide* või reproduktiivtoksiliste ainetega* (CMR) tööl, sealhulgas selliste ohtude vältimise kohta.
• Sellega kehtestatakse konkreetsed miinimumnõuded ja piirväärtused selles valdkonnas.
• Seda on mitu korda muudetud, viimati 2022. aastal direktiiviga (EL) 2022/431, millega viidi reproduktiivtoksilised ained direktiivi kohaldamisala hulka ja lisati või muudeti teatavate kantserogeenide ja mutageenide kokkupuute piirnorme.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

• Direktiivi kohaldatakse aine või segu suhtes, mis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 (vt kokkuvõte) I lisas sätestatud klassifitseerimise kriteeriumidele, nagu 1.A või 1.B kategooria kantserogeen või 1.A või 1.B kategooria idurakumutageen või 1.A või 1.B kategooria reproduktiivtoksiline aine.
• Lisaks kehtib see direktiivi I lisas esitatud aine, segu või protsessi kohta, samuti aine või segu kohta, mis vabaneb selles lisas osutatud protsessi käigus:
  • auramiini valmistamine;
  • tööprotsessid, mille juures puututakse kokku kivisöetahmas, kivisöetõrvas või kivisöepigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
  • tööprotsessid, kus puututakse kokku vasknikkelmattide särdamisel ja elektrorafineerimisel tekkivate tolmude, suitsude ja sumudega;
  • tugevate hapete kasutamisega seotud menetlus isopropüülalkoholi valmistamisel;
  • tööprotsessid, mille juures puututakse kokku lehtpuidutolmudega;
  • tööprotsessid, mis tekitavad sissehingatavat kristallilist ränidioksiiditolmu;
  • tööprotsessid, mis on seotud naha kokkupuutega mineraalõlidega, mida on varem kasutatud sisepõlemismootoris mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks;
  • tööprotsessid, mis on seotud diiselmootori heitgaasidega.
• Seda ei kohaldata nende töötajate suhtes, kes puutuvad kokku üksnes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus käsitletud kiirgusega.
• Direktiivi kohaldatakse asbestiga kokkupuutuvate töötajate suhtes juhul, kui need sätted on tööohutuse ja -tervishoiu suhtes soodsamad direktiivi 2009/148/EÜ sätetest (vt kokkuvõte).
• Direktiivi 89/391/EMÜ (vt kokkuvõte) kohaldatakse täielikult, ilma et see piiraks direktiivis 2004/37/EÜ sisalduvaid rangemaid ja/või erisätteid.

Kokkupuute väljaselgitamine ja ohtude hindamine

• Igasuguse tööprotsessi puhul, millega võib kaasneda CMRidega kokkupuute oht, tuleb kindlaks määrata töötajate kokkupuute iseloom, aste ja kestus, et hinnata kõiki ohte nende tervisele ja tööohutusele ning näha ette rakendatavad meetmed. Arvesse tuleb võtta ka kõiki muid kokkupuute viise, nagu näiteks absorbeerumine nahka ja/või naha kaudu.
• Tähelepanu tuleb pöörata eriti vastuvõtlikele töötajatele ja tööandjad peavad kaaluma nende mitterakendamist piirkondades, kus nad võivad kokku puutuda CMRidega.
• Tööandjad peavad sellekohase taotluse korral andma ametiasutustele ohtude hindamisel kasutatud teavet.

Tööandjate kohustused

• Vähendamine ja asendamine Tööandjad peavad vähendama CMRide kasutust tööl, eelkõige asendades need nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, aine, segu või menetlusega, mis oma kasutustingimustes vastavalt olukorrale kas ei ole töötajate tervisele ja tööohutusele ohtlik või on vähem ohtlik.
• Kokkupuute vältimine ja vähendamine Kui ohtude hindamisel ilmneb oht töötajate tervisele või tööohutusele, tuleb töötajate kokkupuudet ennetada. Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada CMRi ainega, mis ei ole ohtlik või on vähem ohtlik, siis tagab tööandja, et CMRi valmistatakse ja kasutatakse nii suures ulatuses, kui see on tehniliselt võimalik, suletud süsteemis Kui see ei ole tehniliselt võimalik, tagab tööandja, et töötajate kokkupuute tase CMRidega on nii madal, kui see on tehniliselt võimalik.
• Kui toimelävega reproduktiivtoksilist ainet ei ole tehniliselt võimalik kasutada või valmistada suletud süsteemis, peab tööandja tagama, et selle ainega kokkupuutest tulenev oht töötajatele viiakse miinimumini. See kehtib ka muude reproduktiivtoksiliste ainete kui toimeläveta ja toimelävega reproduktiivtoksiliste ainete suhtes ning nende korral peab tööandja riskihindamisel võtma arvesse võimalust, et töötajate tervisele ohutut kokkupuute taset ei ole, ning kehtestama sellega seoses asjakohased meetmed.
• Kokkupuude CMRidega ei tohi ületada III lisas sätestatud piirnorme.
• CMRide kasutamise korral on direktiivis loetletud rida meetmeid, mida tööandja peab rakendama (kasutatava aine koguste piiramine, kokkupuutuvate töötajate arvu piiramine, tööprotsesside kavandamine jne).

Pädeva asutuse teavitamine

• Kui ohtude hindamise tulemustest ilmneb risk töötajate tervisele või tööohutusele, esitavad tööandjad pädevale asutusele viimase nõudmisel järgmise teabe:
  • kokkupuutuvate töötajate arv;
  • kasutatavad ennetusmeetmed;
  • kasutatavad tööprotsessid ja/või tööstusmenetlused ning CMRide kasutamise põhjused.

Ettenägematu kokkupuude

• Ettenägematu sündmuse või õnnetuse korral, millest tõenäoliselt tuleneb töötajate erakordne kokkupuude, peab tööandja sellest töötajaid teavitama.
• Kuni normaalne olukord on taastatud ja erakordse kokkupuute põhjused kõrvaldatud, lubatakse saastatud piirkonda ainult neid töötajaid, keda on vältimatult vaja remondi ja muude vajalike tööde tegemiseks. Sellises olukorras
  • peavad töötajad kandma kaitseriietust ja isikukaitsevahendeid;
  • ei tohi kokkupuude olla pikaajaline ja peab iga töötaja puhul rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga;
  • ei lubata kaitsmata töötajatel saastatud piirkonnas töötada.

Ettenähtav kokkupuude

• Kui võib ette näha töötajate oluliselt suurema kokkupuute ohtu, näiteks hooldustööde ajal, ja kui tehnilised ohutusabinõud töötajate kokkupuute piiramiseks on täielikult ammendatud, peavad tööandjad vähendama töötajate kokkupuute võimaliku miinimumini ja tagama nende kaitse vajaliku kaitseriietuse ja individuaalsete hingamisteede kaitsevahendite andmisega, mida nad peavad kandma niikaua, kuni erakordne kokkupuude kestab. Kokkupuude ei tohi olla pikaajaline ja peab iga töötaja puhul rangelt piirduma lühima vajaliku ajaga.
• Piirkonnad, kus sellised tööd aset leiavad, peavad olema selgelt märgistatud ja tähistatud ning kõrvaliste isikute juurdepääs niisugustele piirkondadele peab olema muul viisil välditud.

Juurdepääs ohupiirkondadele

• Tööandjad peavad piirama juurdepääsu ohupiirkondadele ja tagama, et sinna saavad siseneda ainult need töötajad, kelle töö või ülesanded seda nõuavad.

Hügieen ja isikukaitse

• Tööandjad on kõikide tööprotsesside puhul, mille juures esineb CMRidega saastatuse oht, kohustatud võtma järgmisi meetmeid tagamaks, et
  • töötajad ei söö, joo ega suitseta tööpiirkondades, kus esineb CMRidega saastatuse oht;
  • töötajatele antakse asjakohane kaitse- või muu eririietus;
  • töö- või kaitseriietuse ja tänavariietuse jaoks nähakse ette eraldi hoiukohad;
  • töötajatele nähakse ette pesemis- ja tualettruumid;
  • kaitsevahendeid hoitakse korralikult kindlas kohas ja neid kontrollitakse ja puhastatakse võimaluse korral enne ja alati pärast iga kasutust;
  • defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutust.
• Töötajatelt ei tohi nõuda nende meetmete kulude kandmist.

Töötajate teavitamine, koolitus ja konsulteerimine

Tööandjad peavad tagama, et

• töötajad ja/või nende esindajad saavad küllaldase ja asjakohase koolituse kogu olemasoleva teabe alusel, eeskätt informatsiooni ja juhistena, mis käsitlevad:
  • võimalikke ohte tervisele, sealhulgas suitsetamisest põhjustatud lisaohte,
  • kokkupuute vältimiseks rakendatavaid ettevaatusabinõusid,
  • hügieeninõudeid,
  • kaitsevahendeid ja -riietust,
  • meetmeid, mida töötajad, sealhulgas päästetöötajad, peavad rakendama õnnetusjuhtumite korral ja nende ärahoidmiseks;
• koolitust tuleb kohandada uue või muutunud ohu arvessevõtmiseks, kui töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda uute või mitmete erinevate CMRidega, sealhulgas nende ainetega, mis sisalduvad ohtlikes ravimites, või juhul, kui tööga seotud asjaolud muutuvad;
• koolitust tuleb regulaarselt korraldada tervishoiuasutustes kõigile töötajatele, kes puutuvad kokku CMRidega, eriti kui kasutatakse neid aineid sisaldavaid uusi ohtlikke ravimeid, ja vajaduse korral korratakse regulaarselt muudes tegevuspaikades.

Tööandjad teavitavad töötajaid CMRe sisaldavatest seadmetest ja nendega seotud konteineritest ning tagavad, et kõik CMRe sisaldavad konteinerid, pakendid ja seadmed kannavad selgeid ja loetavaid silte ning on märgistatud hästi nähtavate hoiatusmärkidega.

Kui IIIa lisas on kehtestatud bioloogiline piirnorm*, tuleb kõnealuse CMRiga töötamiseks läbida kohustuslik tervisekontroll vastavalt viidatud lisas sätestatud korrale. Selline nõue tehakse töötajatele teatavaks enne, kui neile antakse tööülesanne, mis on seotud ohuga puutuda kokku kõnealuse CMRiga

Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et töötajad ja/või nende esindajad

• saavad kontrollida käesoleva direktiivi kohaldamist või võtta osa selle kohaldamisest, eriti seoses tagajärgedega, mida töötajate ohutusele ja tervisele põhjustab kaitseriietuse ja -vahendite valik, kandmine ja kasutus ning tööandja poolt kindlaks määratud meetmetega seoses ettenähtava kokkupuutega, piiramata sealjuures tööandja vastutust kaitseriietuse ja -vahendite ning selliste meetmete tõhususe kindlaksmääramisel seoses ettenähtava kokkupuutega;
• on erakordse kokkupuute korral teavitatud nii kiiresti kui võimalik selle põhjustest ning olukorra parandamiseks võetud või võetavatest meetmetest.

Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et

• tööandjad peavad ajakohastatud loetelu töötajate kohta, kelle tööprotsessis ilmneb oht töötajate tervisele või tööohutusele, viidates vastava teabe olemasolu korral sellele, milline oli nende kokkupuute ulatus;
• arstil ja/või pädeval ametiasutusel, samuti kõigil teistel töötervishoiu ja -ohutuse eest vastutavatel isikutel on juurdepääs ülalpool nimetatud loetelule;
• igal töötajal on juurdepääs loetelus sisalduvale isiklikult temaga seotud teabele;
• töötajatel ja/või nende esindajatel on juurdepääs üldistatud anonüümsele teabele;
• töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine CMRiga kokkupuutega seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ kohaselt.

Muud sätted

Tervisekontroll

• Vastavalt siseriiklikule õigusele ja/või tavale peavad ELi liikmesriigid sisse seadma töötajate tervise ja ohutuse kontrolli korra, et vajaduse korral kontrollitaks nende tervist asjakohaselt enne kokkupuudet ja pärast seda korrapäraste ajavahemike järel nii kaua kui seda peetakse tervise kaitseks vajalikuks. Töötajate tervisekontrolli eest vastutav arst või ametiasutus võib märkida, et tervisekontrollid peavad jätkuma pärast kokkupuudet nii kaua, kui nad peavad seda asjaomase töötaja tervise kaitseks vajalikuks.
• See tervisekontrolli kord peab võimaldama otseselt rakendada individuaalse ja tööhügieeni meetmeid. Töötaja tervisekontrolli puhul koostatakse töötaja tervisekaart. Arst või ametiasutus peab tegema ettepaneku, missuguseid kaitsemeetmeid või ohutusabinõusid iga töötaja puhul tuleks rakendada
• Töötajatele tuleb anda teavet ja nõu tervisekontrolli kohta, mille nad võivad pärast kokkupuute lõppu läbida.
• Kui töötajal avastatakse tervisehäire, mis on oletatavalt tekkinud kokkupuute tagajärjel CMRidega või kui leitakse, et on ületatud bioloogilist piirnormi, võib töötajate tervisekontrolli eest vastutav arst või ametiasutus nõuda, et ka teised samamoodi kokkupuutunud töötajad läbiksid tervisekontrolli.
• Praktilised soovitused töötajate tervisekontrolliks on toodud II lisas.
• Kõikidest vastavalt siseriiklikule õigusele või tavadele kindlaks tehtud vähktõvejuhtumitest, kahjulikust toimest täiskasvanud mees- ja naistöötajate suguvõimele ja viljakusele ning järglaste arengut mõjutavast toksilisusest, mis tulenevad töökeskkonnas CMRiga kokkupuutest, tuleb teatada pädevale asutusele Liikmesriigid peavad seda teavet arvesse võtma direktiivi 89/391/EMÜ raames Euroopa Komisjonile esitatud aruannetes.

Dokumentide säilitamine

• Kantserogeenide ja mutageenide korral tuleb kokkupuutunud töötajate ajakohastatud loetelu, mida tööandja on kohustatud pidama, ning töötajate tervisekaarte säilitada vähemalt 40 aastat pärast kokkupuute lõppu.
• Reproduktiivtoksiliste ainete korral tuleb töötajate, kelle tööprotsessis on kokkupuutel oht tema tervisele või tööohutusele, ajakohastatud loetelu ja tervisekaarti säilitada vähemalt viis aastat pärast kokkupuute lõppu.
• Kui ettevõte lõpetab tegevuse, tuleb need dokumendid anda vastutava ametiasutuse käsutusse.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

• Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 31. detsember 1992. Neid kohaldatakse alates 20. maist 2004.
• Muutmisdirektiivi (EL) 2022/431 siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 5. aprill 2024.

TAUST

Lisateave

• Direktiiv 2004/37/EÜ – kantserogeenid või mutageenid töökeskkonnas (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur)

Direktiiviga 2004/37/EÜ kodifitseeritakse ja asendatakse direktiiv 90/394/EMÜ ja selle hilisemad muudatused, direktiivid 97/42/EÜ ja 1999/38/EÜ.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (kodifitseeritud versioon) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50–76), Tekst on parandustega uuesti avaldatud (ELT L 229, 29.6.2004, lk 23–34)

Direktiivi 2004/37/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28–36)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1–8)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 01.06.2022