Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Euroopa Regioonide Komitee

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 13 – sätted institutsioonide kohta

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 300 – liidu nõuandvad organid

ELTLi artikkel 305 (endise Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 263 teine, kolmas ja neljas lõik) – Euroopa Regioonide Komitee

ELTLi artikkel 306 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 264) – Euroopa Regioonide Komitee

ELTLi artikkel 307 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 265) – Euroopa Regioonide Komitee

Kodukord

MIS ON ARTIKLITE JA KODUKORRA EESMÄRK?

  • Euroopa Liidu lepingu artiklis 13 on loetletud Euroopa Liidu institutsioonid ja sätestatud, et Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni abistavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ning Euroopa Regioonide Komitee (komitee), kes tegutsevad nõuandva pädevusega.
  • Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 300 sätestatakse, et komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Komitee liikmeid ei seo mingid kohustuslikud juhised ning ELi üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.
  • ELTLi artiklis 305 sätestatakse, et komitee liikmete arv ei või olla suurem kui 350 ning et komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu ühehäälselt vastu võetud otsusega. Nõukogu nimetab komitee liikmed ja sama palju asendusliikmeid viieks aastaks kõigi ELi liikmesriikide ettepanekute põhjal. Komitee liikmete ametiaeg lõppeb automaatselt poliitilise mandaadi lõppedes, mille põhjal neid liikmeks soovitati, ning nad asendatakse ülejäänud nimetatud ametiajaks sama korra kohaselt. Ükski komitee liige ei või samal ajal olla Euroopa Parlamendi liige.
  • ELTLi artiklis 306 sätestatakse, et komitee valib oma liikmete hulgast kaheks ja pooleks aastaks presidendi ja juhatuse. Selles antakse komiteele volitused oma kodukorra vastuvõtmiseks. Komitee kutsub kokku selle president Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel. Komitee võib kokku tulla ka omal algatusel.
  • ELTLi artiklis 307 sätestatakse, et parlament, nõukogu või komisjon konsulteerivad komiteega aluslepingutes ettenähtud juhtudel ning kõigil muudel, eriti piiriülese koostööga seotud juhtudel. Komitee arvamused edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
  • Kodukorras sätestatakse komitee tegutsemine ja töökorraldus.

PÕHIPUNKTID

Liikmed

Komitee liikmekandidaadid esitatakse 27 ELi liikmesriigi valitsuse poolt ja nõukogu nimetab nad ametisse viieks aastaks. Nõukogu otsusega (EL) 2019/852 on pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist liikmete arv 329.

Riikide delegatsioonid kajastavad iga liikmesriigi üldist poliitilist, geograafilist ja kohalikku / piirkondlikku tasakaalu järgmiselt:

  • Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia: igast 24;
  • Hispaania ja Poola: igast 21;
  • Rumeenia: 15;
  • Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal ja Rootsi: igast 12;
  • Taani, Iirimaa, Horvaatia, Leedu, Slovakkia ja Soome: igast üheksa;
  • Eesti, Läti ja Sloveenia: igast seitse;
  • Küpros ja Luksemburg: igast kuus;
  • Malta: viis.

Liikmed kuuluvad ka fraktsioonidesse, mis kajastavad nende poliitilisi vaateid.

Komitee roll seadusandlikus menetluses

Töökorraldus

Komisjonid valmistavad ette arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõud, mis võetakse seejärel vastu täiskogu istungjärgul. Kuus komisjoni on järgmised:

Komisjonide koosseis vastab liikmesriikide esindatusele komitees. Komitee liikmed kuuluvad vähemalt ühte, aga mitte rohkem kui kahte komisjoni. Erandeid võidakse teha liikmesriikidest pärit liikmete suhtes, kelle liikmete arv on väiksem kui komisjonide arv. Komisjoni koosolekud on üldjuhul avalikud.

Täiskogu istungeid juhib komitee president ja otsused võetakse vastu hääletamisel osalenud liikmete poolthäälteenamusega, kui kodukorras ei ole sätestatud teisiti. Istungeid voogesitatakse alati Internetis. Täiskogu võtab vastu

  • arvamusi, aruandeid ja resolutsioone;
  • Komitee tulude ja kulude eelarvestuse;
  • Komitee poliitilised prioriteedid iga uue viieaastase ametiaja alguses.

Lisaks

  • valib komitee presidendi, esimese asepresidendi ja teised juhatuse liikmed;
  • moodustab institutsiooni sees poliitikakomisjonid;
  • võtab vastu komitee kodukorra ja muudab seda;
  • võtab vastu otsuse esitada Euroopa Kohtusse hagi.

Juhatus koostab komitee poliitilise programmi ja jälgib selle rakendamist. Ta kooskõlastab ka täiskogu ja komisjonide tööd. Komitee juhatuse koosseisu kuuluvad komitee president, esimene asepresident ja 27 asepresidenti (üks iga ELi riigi kohta), veel 26 liiget ja fraktsioonide esimehed.

Komitee president esindab komiteed ja juhib selle tööd.

Piirkondadevahelised rühmad on platvormid, kus liikmesriikide ja teiste riikide kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused saavad vahetada arvamusi ja töötada välja uusi ideid. Need rühmad koosnevad vähemalt nelja riigi vähemalt kümnest komitee liikmest või piiriülese koostöö projekti esindavast piirkondade rühmast Need moodustatakse mitmete valdkondade küsimuste käsitlemiseks, nt Brexit, tervis ja saarepiirkonnad.

Samuti koordineerib komitee võrgustikke piirkondade ja linnade parimate tavade vahetamiseks.

Peasekretariaat

Komiteel on peasekretariaat, mille tööd juhatab peasekretär. Juhatus nimetab peasekretäri ametisse kahekolmandikulise häälteenamusega viieks aastaks ning tagab juhatuse või presidendi otsuste täitmise.

MIS AJAST KODUKORDA KOHALDATAKSE?

Kodukorda kohaldatakse alates 22. juulist 2023.

TAUST

Komitee asub Brüsselis ja jagab EMSKga mõnda oma alalise sekretariaadi teenust (logistika, IKT ja tõlkimisega seotud teenuseid).

Lisateave:

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – III jaotis – Sätted institutsioonide kohta – Artikkel 13 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 22)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 3. peatükk – Liidu nõuandvad organid – Artikkel 300 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 177)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Institutsioonilised sätted – 3. peatükk – Liidu nõuandvad organid – 2. jagu – Regioonide Komitee – Artikkel 305 (endise EÜ asutamislepingu artikli 263 teine, kolmas ja neljas lõik) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 178–179)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Institutsioonilised sätted – 3. peatükk – Liidu nõuandvad organid – 2. jagu – Regioonide Komitee – Artikkel 306 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 264) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 179)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Institutsioonilised sätted – 3. peatükk – Liidu nõuandvad organid – 2. jagu – Regioonide Komitee – Artikkel 307 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 265) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 179)

Euroopa Regioonide Komitee – Kodukord (ELT L 184, 21.7.2023, lk 83–108)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 20. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/102, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 (ELT L 20, 24.1.2020, lk 2–16)

Otsuse 2020/102 kronoloogilised muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Regioonide Komitee Liikmete Käitumisjuhend (ELT L 20, 24.1.2020, lk 17–23)

Nõukogu 21. mai 2019. aasta otsus (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (ELT L 139, 27.5.2019, lk 13–14)

Viimati muudetud: 08.09.2023

Top