Euroopa karistusregistrite infosüsteem – teave kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN)

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN)

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Sellega luuakse
  • ECRIS-TCN (Euroopa karistusregistrite infosüsteem – kolmandate riikide kodanikud) – süsteem nende Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide (ELi mittekuuluvate) kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta;
  • tingimused, mille alusel riiklikud asutused saavad kasutada ECRIS-TCN-i, et saada teavet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kaudu (raamotsus 2009/315/JSK – vt kokkuvõte), ja tingimused, mille alusel Euroopa Prokuratuur (EPPO), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) saavad seda süsteemi kasutada;
  • tingimused, mille alusel ECRIS-TCN aitab selles süsteemis registreeritud inimesi õigesti tuvastada (muutmismääruse (EL) 2019/818 kohaselt, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas – vt kokkuvõte);
  • tingimused, mille alusel võivad määruse (EÜ) nr 767/2008 (vt kokkuvõte) kohaselt ECRIS-TCN-is olevaid andmeid kasutada viisainfosüsteem (VIS), et hinnata, kas viisa, pikaajalise viisa või elamisloa taotleja võib kujutada endast ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule (muutmismäärus (EL) 2021/1133);
  • tingimused, mille alusel saab ECRIS-TCN-is olevaid andmeid kasutada Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) kesküksus, mis loodi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis määrusega (EL) 2018/1240, et toetada ETIASe eesmärki aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele, pakkudes taotlejatele põhjalikku julgeolekuriski hindamist enne nende saabumist välispiiril asuvasse piiripunkti, eesmärgiga teha kindlaks, kas on olemas faktilisi andmeid või põhjendatud alus faktiliste tõendite põhjal, et selle isiku viibimine liikmesriigi territooriumil kujutab endast julgeolekuriski (muutmismäärus (EL) 2021/1151).

PÕHIPUNKTID

Õigusakti kohaldatakse selliste kolmandate riikide kodanike isikuandmete töötlemisele, kelle suhtes on varem tehtud süüdimõistev kohtuotsus* mingis liikmesriigis, et selgitada välja, mis liikmesriik karistuse määras. Seda kohaldatakse ka nende ELi kodanike suhtes, kellel on ka kolmanda riigi kodakondsus. Teavet süüdimõistva kohtuotsuse kohta saab ainult süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigist.

ECRIS-TCNi tehniline ülesehitus on järgmine:

• kesksüsteem, mida haldab Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA);
• ühine isikuandmete hoidla;
• iga liikmesriigi riiklik keskne juurdepääsupunkt;
• liidese tarkvara, mis võimaldab asutustel saada kesksüsteemiga ühendust;
• sidetaristu kesksüsteemi ja riikliku keskse juurdepääsupunkti vahel.

Rakendusaktis, komisjoni rakendusotsuses (EL) 2022/2470 sätestatakse ECRIS-TCNi tehniliseks arendamiseks ja rakendamiseks vajalikud meetmed. Selles sätestatakse tähtnumbriliste ja sõrmejälgede andmete töötlemise, andmete kvaliteedi, andmete sisestamise, ECRIS-TCNile juurdepääsu ja selle kohta päringute tegemise, logide säilitamise ja neile juurdepääsu ning statistika esitamise tehnilised nõuded ning ECRIS-TCN-i toimivuse ja saadavuse nõuded.

Liikmesriikide keskasutused* peavad tegema võimalikult kiiresti ECRIS-TCNis andmekande iga ende poolt süüdimõistetud kolmanda riigi kodaniku kohta. Andmekanne sisaldab järgmist:

• perekonna- ja eesnimi, sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus(ed), sugu, varasemad nimed, kui on asjakohane, ning süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi kood;
• teave vanemate nimede, isikut tõendavate dokumentide, pseudonüümide või varjunimede kohta, kui see on kättesaadav;
• sõrmejäljeandmed, mis on kogutud vastavalt liikmesriikide seadustele ja vastavad teatavatele tehnilistele kirjeldustele;
• näokujutis, kui süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi õigus seda lubab;
• lipp, mis näitab, et asjaomane kolmanda riigi kodanik on siseriikliku õiguse kohaselt karistatud terroriakti eest eelneva 25 aasta jooksul või 15 aasta jooksul mis tahes muu määruse (EL) 2018/1240 lisas loetletud kuriteo eest, kui kuriteo eest on ette nähtud vabadusekaotus või vahistamismäärus maksimaalse pikkusega vähemalt kolm aastat siseriikliku õiguse kohaselt, sealhulgas süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi kood.

Liikmesriikide keskasutused saavad kasutada ECRIS-TCNi nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on karistusregistriandmeid kolmanda riigi kodaniku kohta, et saada ECRISe kaudu teavet isiku varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, kui see on vajalik selle isiku vastu algatatud kriminaalmenetluse eesmärgil või ühel järgmistest eesmärkidest:

• isiku taotlusel teda puudutavate karistusregistriandmete kontrollimine;
• julgeolekukontrolli tegemine;
• loa hankimine;
• töökoha taotleja kontrollimine;
• vabatahtlik tegevus, mis eeldab otseseid ja regulaarseid kontakte laste või haavatavate isikutega;
• viisa-, kodakondsuse saamise, rände- ja varjupaigamenetlused;
• kontrollimine seoses hankelepingute ja riiklike testidega.

EPPO, Eurojust ja Europol:

• võivad kasutada ECRIS-TCN-i vahetult, et tuvastada liikmesriigid, kus on karistusregistriandmeid kolmandate riikide kodanike kohta;
• ei oma õigust andmeid ECRIS-TCNi sisestada, neid seal parandada ega neid sealt kustutada;
• võivad taotleda asjaomaselt liikmesriigilt karistusregistri andmeid, kui nad saavad päringutabamuse* oma kanalite kaudu;
• vastutavad oma tehnilise ühenduse eest ECRIS-TCN-iga;
• peavad pakkuma töötajatele asjakohast koolitust, eeskätt andmeturbe, andmekaitse ja põhiõiguste vallas.

Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad ainult kriminaalmenetluse eesmärgil esitada Eurojustile taotlusi teabe saamiseks, mis liikmesriigil on asjaomast kolmanda riigi kodanikku puudutavaid karistusregistriandmeid. Päringutabamuse korral ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul teatab Eurojust sellele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile asjaomase liikmesriigi nime, et nad saaksid sellelt liikmesriigilt taotleda karistusregistri asjakohaseid väljavõtteid.

Andmed:

• säilitatakse kesksüsteemis seni, kuni neid säilitatakse riiklikes karistusregistrites;
• kustutatakse liikmesriikide ametiasutuste poolt pärast riikliku säilitamise tähtaja lõppemisest;
• kesksüsteemi või ühisesse isikuandmete hoidlasse sisestanud liikmesriigid saavad neid muuta või kustutada;
• neid võib töödelda ainult selleks, et selgitada välja liikmesriigid, kus on karistusregistriandmeid kolmandate riikide kodanike kohta.

eu-LISA vastutusalasse kuulub:

• ECRIS-TCNi arendamine ja operatiivjuhtimine ning ECRISe etalonirakenduse* hooldamine;
• sidetaristu, sealhulgas selle turvalisuse järelevalve;
• menetluste haldamine ECRIS-TCNis säilitatavate andmete kvaliteedi kontrollimiseks ning selle toimimise järelevalve ja tehniline hooldus;
• korrapäraste aruannete esitamine Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile;
• vajaliku tehnilise väljaõppe pakkumine;
• asjakohaste ametisaladuse hoidmise eeskirjade ja konfidentsiaalsuskohustuste kohaldamine;
• vajalike meetmete võtmine ECRIS-TCNi turvalisuse tagamiseks;
• kõigi andmetöötlustoimingute logimine ECRIS-TCNis;
• kord kuus komisjonile ECRIS-TCNi ja ECRISe etalonirakenduse kaudu statistika esitamine karistusregistritest saadud teabe salvestamise, säilitamise ja vahetamise kohta.

Liikmesriikide vastutusalasse kuulub:

• riiklike karistusregistrite, riiklike sõrmejälgede andmebaaside ja riikliku keskse juurdepääsupunkti vahelise turvalise ühenduse tagamine;
• keskasutuste nõuetekohaselt volitatud töötajate ja nende koolitamise haldamine;
• ECRIS-TCN-is salvestatud andmete õiguspärase töötlemise ning eelkõige selle tagamine, et
  • andmetele oleks juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;
  • andmed oleksid kogutud ja sisestatud ECRIS-TCN-i õiguspäraselt ja austades kolmanda riigi kodaniku inimväärikust ja põhiõigusi;
  • andmed on ECRIS-TCN-i sisestamisel õiged ja ajakohastatud;
• iga keskasutus võtab vajalikud meetmed õigusaktide järgimiseks;
• liikmesriikide järelevalveasutused kontrollivad isikuandmete töötlemise õiguspärasust.

Üksikisikul või liikmesriigil, kes kannatab määrusega vastuolus oleva käitumise tõttu kahju, on õigus saada hüvitist:

• tekitatud kahju eest vastutavalt liikmesriigilt;
• eu-LISA-lt, kui ta ei ole täitnud oma kohustusi.

Kolmandate riikide kodanikud võivad pöörduda liikmesriigi keskasutuse poole, et taotleda juurdepääsu oma isikuandmetele, nende parandamist, kustutamist või kasutamise piiramist.

ECRIS-TCNi sisestatud andmete väärkasutamise eest määratakse karistused või distsiplinaarmeetmed.

Euroopa Andmekaitseinspektor jälgib eu-LISA isikuandmete töötlemist ja koostab vähemalt kord kolme aasta jooksul auditi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

• Määrust (EL) 2019/816 kohaldatakse alates 11. juunist 2019.
• Muutmismäärust (EL) 2021/1151 kohaldatakse alates 3. augustist 2021.
• Muutmismäärust (EL) 2021/1133 kohaldatakse alates VISi toimimise alguskuupäevast vastavalt määruse (EL) 2021/1134 artiklile 11. Selles artiklis sätestatakse, et komisjon võtab hiljemalt 31. detsembriks 2023 rakendusaktiga vastu otsuse, milles määratakse kindlaks VISi toimimise alguskuupäev.
• Liikmesriigid võtavad võimalikult kiiresti ECRIS-TCNi nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikke meetmeid.
• Enne kuupäeva kindlaksmääramist, millest alates saavad ELi riigid alustada andmete sisestamist ECRIS-TCNi, peab komisjon olema veendunud, et teatavad tingimused oleksid täidetud. Pärast eu-LISA tehtud tehnilisi katseid otsustab komisjon, millal on süsteem kasutuselevõtmiseks valmis.

TAUST

Lisateave

• Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1–26)

Määruse (EL) 2019/816 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 14. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/2470, milles sätestatakse meetmed, mille abil arendada tehniliselt välja ja rakendada kesksüsteem, mis on loodud nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN-süsteem) (ELT L 322, 16.12.2022, lk 107–121)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1133, millega muudetakse määrusi (EL) nr 603/2013, (EL) 2016/794, (EL) 2018/1862, (EL) 2019/816 ja (EL) 2019/818 seoses tingimuste kehtestamisega juurdepääsu saamiseks muudele ELi infosüsteemidele viisainfosüsteemi kasutamise eesmärgil (ELT L 248, 13.7.2021, lk 1–10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85–135)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138–183)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99–137)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1–71)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60–81)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 10.05.2023