ELi ühinemine Istanbuli konventsiooniga

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, Istanbul, 11.V.2011

otsus (EL) 2017/865 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni allkirjastamise kohta seoses küsimustega, mis puudutavad õigusalast koostööd kriminaalasjades

otsus (EL) 2017/866 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni allkirjastamise kohta seoses varjupaiga ja mittetagasisaatmisega

otsus (EL) 2023/1075 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni sõlmimise kohta seoses liidu institutsioonide ja avaliku haldusega

otsus (EL) 2023/1076 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni sõlmimise kohta seoses küsimustega, mis puudutavad õigusalast koostööd kriminaalasjades, varjupaika ja mittetagasisaatmist

MIS ON KONVENTSIOONI JA OTSUSTE EESMÄRK?

• Istanbuli konventsiooni eesmärk on luua õiguslik raamistik naiste kaitseks igasuguse vägivalla eest ning selles käsitletakse
  • õigusmeetmeid, millega kriminaliseeritakse naistevastase vägivalla erinevaid vorme;
  • ohvrikaitse- ja tugiteenuseid;
  • rände ja varjupaigaga seotud soopõhist vägivalda.
• Otsustega (EL) 2017/865 ja (EL) 2017/866 volitatakse Euroopa Liitu (EL) konventsiooni allkirjastama.
• Otsustega (EL) 2023/1075 ja (EL) 2023/1076 ratifitseeritakse konventsioon ELi nimel. ELile on nüüd siduvad ambitsioonikad ja igakülgsed eeskirjad naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, varjupaiga ja mittetagasisaatmise ning selle institutsioonide ja avaliku halduse valdkonnas.
• Kuue ELi liikmesriigi suhtes, kes ei ole konventsiooni veel ratifitseerinud, on siduv ainult konventsiooni rakendav ELi acquis. Kõik muud konventsiooniga hõlmatud küsimused jäävad liikmesriikide pädevusse. Naiste konventsiooni täieliku kaitse tagamiseks nendes kuues liikmesriigis peaksid nimetatud liikmesriigid konventsiooni ratifitseerima koos ELiga.

PÕHIPUNKTID

Konventsioonis kasutatud mõisted

• Naistevastast vägivalda tuleb mõista kui naiste inimõiguste rikkumist ning naiste diskrimineerimise vormi; see tähendab kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus.
• Perevägivald tähendab igasuguseid füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas.
• Sugupoolt tuleb mõista kui sotsiaalselt konstrueeritud rolle, käitumist, tegevusi või omadusi, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab.
• Sooline vägivald naiste vastu on vägivald, mis on suunatud naise vastu põhjusel, et tegemist on naisega või mis mõjutab naisi ebaproportsionaalselt.

Eesmärgid

Konventsiooniga otsustatakse järgmist:

• kaitsta naisi vägivalla kõigi vormide eest, ennetada naistevastast vägivalda ja perevägivalda, kaotada see ning karistada selle eest;
• aidata kaasa naiste diskrimineerimise likvideerimisele ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste jõustamise kaudu;
• töötada välja igakülgne raamistik, poliitikasuunad ning meetmed ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks;
• edendada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas;
• toetada ja abistada organisatsioone ja õiguskaitseorganeid, et nad teeksid koostööd naistevastase ja perevägivalla kaotamiseks;
• luua järelevalvemehhanism meetmete tõhusa rakendamise tagamiseks.

Põhiõigused, võrdsus ja mittediskrimineerimine

Konventsiooniosalised peavad võtma vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et edendada ja kaitsta kõigi inimeste, eriti naiste õigust elada vägivallavaba elu nii era- kui ka avalikus sfääris, sealhulgas

• mõistes hukka naiste diskrimineerimise kõik vormid;
• sõnastades oma riigi põhiseaduses naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte;
• kaotades naisi diskrimineerivad seadused ja tavad.

Ennetamine

Ennetamine hõlmab meetmeid, et juurida välja eelarvamused, kombed, traditsioonid ning muud tavad, mis tuginevad naiste alavääristamisele ning naiste ja meeste stereotüüpsetele rollidele, muu hulgas järgmiseid:

• haridus,
• teadlikkuse koolitus,
• kutsealane koolitus,
• ennetava iseloomuga sekkumis- ja teraapiaprogrammid,
• erasektori ja meedia osalemine.

Kaitse ja toetus

Konventsiooniosalised peavad kaitsma ohvreid uute vägivallaaktide eest, täites aruandluskohustust ja pakkudes ohvritele järgmist:

• asjakohane teave,
• üldised ja spetsiaalsed tugiteenused,
• abi individuaalsete/kollektiivsete kaebuste esitamisel,
• varjupaigad,
• tugitelefonid,
• tugi seksuaalvägivalla ohvritele,
• kaitse ja tugi vägivalla pealtnägijaks olnud lastele.

Õiguskaitsevahendid

Allakirjutanud peavad ohvritele nägema ette õiguskaitsevahendid toimepanijate vastu ning riigiasutuste vastu, kes ei ole täitnud oma kohustust ennetada ja kaitsta (nende pädevuse raames), muu hulgas tegeledes järgmiste küsimustega:

• tsiviilhagid ja õiguskaitsevahendid,
• hüvitamine,
• eestkoste, külastamisõigused ja turvalisus,
• sundabielude tsiviilõiguslikud tagajärjed,
• psüühiline ja füüsiline vägivald,
• jälitamine,
• seksuaalne vägivald, sealhulgas vägistamine,
• naiste suguelundite ümberlõikamine,
• sundabort ja sundsteriliseerimine,
• seksuaalne ahistamine,
• nn aukuriteod,
• sanktsioonid.

Uurimine, vastutuselevõtmine, menetlusõigus ja kaitsemeetmed

Käsitletakse järgmisi küsimusi:

• viivitamatu reageerimine, ennetus ja kaitse,
• riskide hindamine ja riskide juhtimine,
• hädaolukorras rakendatavad tõkendid ja lähenemiskeelud,
• õigusabi,
• aegumistähtaja pikendamine.

Ränne ja varjupaik

Käsitletakse järgmisi küsimusi:

• elamisõiguslik staatus,
• soopõhised varjupaigataotlused,
• mittetagasisaatmine.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Konventsioon allkirjastati ELi nimel 13. juunil 2017 ja menetlus lõpetati kahe heakskiitmiskirja hoiule andmisega 28. juunil 2023, mille tulemusel jõustus konventsioon ELis 1. oktoobril 2023.

TAUST

Lisateave

• Istanbuli konventsioon (Euroopa Nõukogu)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon, Istanbul 11.V.2011 (ELT L 143 I, 2.6.2023, lk 7–32)

Nõukogu 11. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/865 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta seoses küsimustega, mis puudutavad õigusalast koostööd kriminaalasjades (ELT L 131, 20.5.2017, lk 11–12)

Nõukogu 11. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/866 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta seoses varjupaiga ja mittetagasisaatmisega (ELT L 131, 20.5.2017, lk 13–14)

Nõukogu 1. juuni 2023. aasta otsus (EL) 2023/1075 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses liidu institutsioonide ja avaliku haldusega (ELT L 143 I, 2.6.2023, lk 1–3)

Nõukogu 1. juuni 2023. aasta otsus (EL) 2023/1076 Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses küsimustega, mis puudutavad õigusalast koostööd kriminaalasjades, varjupaika ja mittetagasisaatmist (ELT L 143 I, 2.6.2023, lk 4–6)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 (ELT L 156, 5.5.2021, lk 1–20)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia (2020–2025)“ (COM(2020) 152 final, 5.3.2020)

Viimati muudetud: 12.10.2023