52020PC0673

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Rahvusvaheline kaubanduskeskkond areneb pidevalt. Selleks et reguleerida kauba piiriülest liikumist ning tagada turvalisus ja julgeolek, kehtestatakse pidevalt uusi eeskirju. Liidu tolliseadustik 1 on nüüdisaegse ja elektroonilise tollisüsteemi õiguslik alus. Liidu tolliseadustiku artikli 3 kohaselt on tolli ülesanne tagada Euroopa Liidu (EL) ja tema residentide turvalisus ja julgeolek ning keskkonnakaitse, asjakohasel juhul tihedas koostöös teiste ametiasutustega, säilitades samal ajal tasakaalu tollikontrolli ja seadusliku kaubanduse hõlbustamise vahel. Tolli ülesannete hulka kuulub ka ELi enam kui 60 muu kui tollialase õigusakti 2 jõustamine ELi välispiiridel; need õigusaktid on seotud konkreetsete tegevuspõhimõtetega, mida kohaldatakse erinevates valdkondades, nagu tervis ja ohutus, keskkonnakaitse, kalandus ja põllumajandus, turujärelevalve ja toodete nõuetele vastavus 3 , kultuuripärand jm. Nende õigusaktidega kehtestatakse kõige tundlikuma kauba impordi, ekspordi või transiidi jaoks erinevad kohustused ning see mõjutab igal aastal hinnanguliselt 39,7 miljonit tollideklaratsiooni. Need tekitavad kauplejatele koormavaid aruandluskohustusi, mis enamikul juhtudel nõuavad lisaks tollideklaratsioonile ka täiendavaid dokumente.

Viimastel aastatel on ühtse teeninduskeskkonna algatused saanud hoogu juurde, et ühtlustada piirikontrolliprotsessi nii ELis kui ka väljaspool. Ühtse teeninduskeskkonna kontseptsiooni tuleb mõista kui digitaalset lahendust elektroonilise teabe vahetamiseks erinevate valitsusasutuste vahel ning kõnealuste valitsusasutuste ja ettevõtjate vahel. 2008. aastal võtsid liikmesriigid ja komisjon kohustuse edendada ELis elektroonilist tollikeskkonda, 4 püüdes luua ühtse teeninduskeskkonna raamistiku. 2014. aasta Veneetsia deklaratsioonis 5 tehti ettepanek järkjärgulise tegevuskava kohta ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna rakendamiseks ja selle õigusraamistiku väljatöötamiseks. Seda korrati komisjoni 2016. aasta teatises „ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine“, 6 milles teatati komisjoni plaanist uurida toimivat lahendust ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna väljaarendamiseks ja loomiseks. Seda lähenemisviisi toetati majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 23. mai 2017. aasta järeldustes 7 . Esimeses iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamisel tehtud edusammude kohta 8 keskenduti samuti nõukogu järeldustes esitatud prioriteetsetele valdkondadele ning teatati komisjoni kavatsusest jätkata tööd ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna loomiseks.

Kooskõlas nende prioriteetidega käivitas komisjon 2015. aastal katseprojekti „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond – ühine veterinaariaalane sisenemisdokument“ (EU CSW-CVED). Projekti haldasid ühiselt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD) ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE), et võimaldada tollil automaatselt kontrollida kolme tollivälist haldusformaalsust, mis esitati koos tollideklaratsiooniga nõuete täitmise tõendamiseks. Viie liikmesriigi tolliasutused osalesid esialgu selles katseprojektis vabatahtlikult. Selle jätkuprojektiga, ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemiga (EU CSW-CERTEX) laiendati regulatiivsete nõuete ulatust ja kehtestati uued funktsioonid, nagu koguste haldamine 9 . Osalevate liikmesriikide arv on kasvanud viielt üheksale ja hõlmatud on rohkem poliitikavaldkondi.

EU CSW-CERTEXi katseprojektiga on õnnestunud täita vajadus tagada kõigi rahvusvahelises kaubanduses osalejate jaoks sobiv digitaalne keskkond. Tänu tsentraliseeritud lahendusele vähendas katseprojekt osalevate liikmesriikide vajadust arendada välja oma lahendusi, tekitades sellega mastaabisäästu. Tolliväliste regulatiivsete nõuete järgimise automaatsel kontrollil on olnud väga positiivne mõju äritegevusele, eelkõige halduskoormuse vähendamisele, ettevõtjate võrdsele kohtlemisele ja pettusevastasele võitlusele. Vaatamata selle edukusele saavutatakse soovitud kasu ainult siis, kui selles osalevad kõik liikmesriigid. Mitmes mitteosalevas liikmesriigis jätkavad tolliasutused ja pädevad partnerasutused tööd killustatult, takistades märkimisväärselt tõhusat kauba tollivormistust. Olukorra muudavad veelgi keerulisemaks liikmesriikides väljaarendamisel olevad ühtsed teeninduskeskkonnad, mis on endiselt isoleeritud ja mida iseloomustavad erinevad meetodid, mis tulenevad olemasolevast tolli IT-süsteemide ülesehitusest, prioriteetidest ja kulustruktuuridest. Praegused probleemid ei lahene tõenäoliselt ilma ELi meetmeteta, peamiselt seetõttu, et asjaomased regulatiivsed nõuded on seotud kauba piiriülese liikumisega ja seetõttu tuleb neid täita ELi tasandil.

COVID-19 pandeemia tõttu on olulisem kui kunagi varem kehtestada tolliliidu jaoks tugev raamistik ning veelgi enam hõlbustada tolliformaalsuste ja ELi tolliväliste formaalsuste täitmist, et toetada majanduse elavdamist. Sellega seoses on rahvusvahelise kaubanduse suhtes kohaldatavate tollialaste ja liidu tolliväliste haldusformaalsuste suurem digiteerimine loonud liikmesriikidele uusi võimalusi parandada digitaalset koostööd. Kooskõlas president von der Leyeni poliitiliste suunistega 10 sätestatakse käesolevas ettepanekus asjakohased tingimused digitaalse koostöö jaoks tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel, et nõuetekohaselt rakendada mitmeid siseturu poliitikavaldkondade välisaspekte ja vähendada kaubanduse halduskoormust. Üks kõnealuse digitaalse koostöö aspektidest on panna reguleerivatele asutustele kohustus võimaldada ettevõtjatel esitada ühte kohta nii tolliandmeid kui ka ELi muid andmeid, mida on vaja kauba tollivormistuseks. See vähendab ettevõtjate jaoks töö dubleerimist, nõuete järgimisega seotud aega ja kulusid.

Käesoleva ettepanekuga astutakse esimene samm 2020. aasta septembris algatatud laiema tegevuskava 11 rakendamisel, mis on täielikult kooskõlas komisjoni pikaajalise visiooniga viia tolliliit järgmisele tasandile. Seda lähenemisviisi korrati ka 2020. aasta teises iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes, mis on lisatud komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tolliliidu viimine järgmisele tasandile: tegevuskava“ 12 .

Kauba tollivormistust mõjutavate tuvastatud probleemide (eelkõige ebapiisav koordineerimine ja killustatud koostalitlusvõime tolli ja pädevate partnerasutuste vahel) lahendamiseks on ettepanekul kolm erieesmärki:

1)määrata kindlaks juhtimisraamistik tõhustatud koostööks tolli ja pädevate partnerasutuste vahel ning töötada välja koostalitlusvõimelised lahendused 13 , kui need on kasulikud ja asjakohased;

2)parandada rahvusvahelises kaubanduses osalevate reguleerivate asutuste vahelist töökorraldust, et võimaldada kauba tollivormistusega seotud automaatseid, elektroonilisi ja integreeritud protsesse, ning

3)määrata kindlaks andmete ühtlustamise raamistik ja võimaldada andmete taaskasutamist tolli- ja muude asutuste poolt rahvusvahelise kaubanduse jaoks nõutavate erinevate formaalsuste täitmiseks.

Need eesmärgid saavutatakse, tuginedes olemasolevale EU CSW-CERTEXi katseprojektile, mille töötas välja maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, ning luues õigusliku aluse, millega muudetakse selle kasutamine kõikidele liikmesriikidele kohustuslikuks. See hõlbustab teabevahetust ja loob raamistiku digitaalseks koostööks tolli ja pädevate partnerasutuste vahel paljude haldusformaalsuste jaoks, mille puhul kõik asjaomased pädevad partnerasutused esitavad ELi elektroonilistes süsteemides kauba tollivormistuseks vajalikud andmed. EU CSW-CERTEXi ja tulevaste tolliväliseid formaalsusi haldavate ELi elektrooniliste süsteemide vahelised ühendused luuakse järk-järgult pärast seda, kui vastavad ELi muud kui tollialased õigusaktid ja talitluslikud aspektid on paigas. Täielikult integreeritud ELi regulatiivne keskkond tooks ELile pikaajalist kasu mitmes valdkonnas.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on kooskõlas liidu tolliseadustiku eesmärgiga luua ajakohane ja elektrooniline tollikeskkond ning edendada digitaalset koostööd tolli ja eri valitsusasutuste vahel kõigis poliitikavaldkondades. See täiendab ka liidu tolliseadustiku tööprogrammis 14 üksikasjalikult kirjeldatud ulatuslikke e-tolli projekte ja on kooskõlas e-tolli mitmeaastase strateegiakavaga (MASP-C), millega tagatakse kõigi e-tolli IT-projektide tegevuse kavandamine ja rakendamise ajakava.

Kõige asjakohasem ELi algatus selles valdkonnas, EU CSW-CERTEX, on üksnes vabatahtlik ja piiratud ulatusega. Ettepanek põhineb olemasoleval katselahendusel ja kohustab kõiki liikmesriike vahetama andmeid paljude haldusformaalsuste kohta, mille puhul kõik liikmesriigid esitavad asjakohase tollivormistuse teabe ELi elektroonilistes süsteemides. Selle projekti soovitud kasu tõhususe suurendamise, täitmise tagamise ning pettuste ja vigade vähendamise seisukohast saavutatakse ainult siis, kui selles osalevad kõik liikmesriigid.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Algatuse ulatus, mis on seotud rahvusvahelise kaubandusega ning keskendub tollile ja paljudele tollivälistele haldusformaalsustele, mida nõutakse kauba impordi, ekspordi või transiidi puhul, muudab selle vastavusse viimise ELi muude poliitikavaldkondadega eriti oluliseks. Nagu esimeses osas kirjeldatud, on kõrgetasemelise ELi poliitika eesmärk luua ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond, mis on kooskõlas komisjoni laiema tegevuskavaga, mille eesmärk on suurendada digiteerimist ja lihtsustada tollivormistust. Sellega seoses järgiks ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ELi e-valitsuse tegevuskava (2016–2020) 15 eesmärke, mille eesmärk on suurendada avalike teenuste tõhusust, kõrvaldades olemasolevad digitaalsed tõkked, vähendades halduskoormust ja parandades riiklike haldusasutuste vahelise suhtluse kvaliteeti. Algatus on kooskõlas ka Tallinna deklaratsiooniga, 16 milles seatakse üldsuse ja ettevõtete vahelise vaikimisi digitaalse suhtluse eesmärgid ning ühekordsuse 17 ja vaikimisi koostalitlusvõimelisuse põhimõte. Oluline edasiminek sellega seoses oli eIDASe määrus, 18 milles kehtestati uus õiguslik struktuur e-identimise, e-allkirjade, e-templite ja e-dokumentide jaoks kogu ELis.

ELi tasandil luuakse täiendavaid seonduvaid algatusi, et suurendada digitaalmajanduse kasvupotentsiaali kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ 19 esitatud laiema visiooniga edendada haldusasutuste digiüleminekut ja koostalitlusvõimet kogu Euroopas. Näiteks on rakendusmääruses, milles käsitletakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi, 20 konkreetselt nimetatud ELi tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda kui asjakohast raamistikku koostööks ja sujuvaks teabevahetuseks tolli ja valitsusasutuste vahel, kes vastutavad inim-, looma- ja taimetervise poliitika valdkonnas kohaldatavatele regulatiivsetele nõuetele vastavuse tõendamise eest. Muudes õigusaktides käsitletakse ELi tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda kui võimalikku liidest olemasolevate IT-süsteemide vahel. Eelkõige osutatakse määruses (EL) 2019/1020 (turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta) 21 ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna vabatahtlikule kasutamisele tolli ja turujärelevalveasutuste vaheliseks teabevahetuseks tollivormistuse käigus. See teabevahetus ei kuulu käesoleva projekti kohaldamisalasse, mis hõlmab EU CSW-CERTEXi kohustuslikku kasutamist kõigis liikmesriikides.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi tegevuse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu 22 (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 33, 114 ja 207. ELi toimimise lepingu artiklitega 33 ja 114 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid tollikoostöö tugevdamiseks liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Eelkõige püütakse käesoleva ettepanekuga tagada siseturu arvukate poliitikavaldkondade välisaspektide nõuetekohane rakendamine. ELi toimimise lepingu artikkel 207 tugineb eeldusele, et algatus on ulatuslikum kui tolliasutuste vaheline koostöö ning hõlmab kaubanduse hõlbustamist ja kaitset ebaseadusliku kauplemise eest kui kaubanduspoliitika olulist aspekti. Need kolm ELi toimimise lepingu artiklit moodustavad ka õigusliku aluse liidu tolliseadustikule, mida muudetakse käesoleva õigusaktiga.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Keerukas regulatiivne ülesehitus ja kauba tollivormistuse regulatiivsete nõuetega seotud uute eeskirjade jätkuv kehtestamine on toonud kaasa ebapiisava koordineerimise ja killustatud koostalitlusvõime tolli ja nende nõuete eest vastutavate pädevate asutuste vahel. See ei puuduta mitte ainult tolliliitu, vaid ka siseturgu paljudes poliitikavaldkondades, mis on seotud ELi õigusega reguleeritud piiriüleste tehingutega. Need olemuselt riikidevahelised probleemid piiravad kasu, mida saadakse selliste protsesside järkjärgulisest digiteerimisest ja ajakohastamisest, mis on seotud sellise konkreetse kauba tollivormistusega, mille suhtes kohaldatakse erinevates poliitikavaldkondades ELi tolliväliseid regulatiivseid nõudeid. Lisaks on riiklikke algatusi piiratud ressursside tõttu vähe, samas kui vabatahtlik EU CSW-CERTEXi katselahendus kaotab hoo, kui sellele ei järgne kohustuslikke meetmeid. Seega on ELil head võimalused tegutseda kooskõlastatult, vähendada killustatust ja saavutada mastaabisääst, võttes eelkõige arvesse liidu vastutust tolliliidu eest ja eeskirjade tõhusat kohaldamist siseturul.

Ettepaneku eesmärke saab paremini saavutada ELi tasandil mitmel põhjusel. Tsentraliseeritud lahendus (EU CSW-CERTEX), mille eesmärk on hõlbustada digitaalset koostööd ja teabevahetust riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu tolliväliste süsteemide vahel koos liidu tolliväliste formaalsuste üha suurema digiteerimisega, tagab koostalitlusvõimelised tolli- ja muud valdkonnad, vähendab kõigi asjaomaste sidusrühmade halduskoormust ja loob märkimisväärset mastaabisäästu. ELi meetmed peaksid tooma otsest kasu ka haldusformaalsustele, mille puhul on lubatud kauba koguseid võimalik jagada mitme tollideklaratsiooni vahel, võttes kasutusele automaatse koguste haldamise ELi tasandil.

ELi meetmed selles valdkonnas parandavad ka siseturu toimimist, tõhustades ja ühtlustades rahvusvahelisele kaubavahetusele kehtestatud ELi tolliväliste nõuete täitmist tolli poolt. See annaks tolli ja pädevate partnerasutuste ning ettevõtjate vahelisele suhtlusele selget lisaväärtust. Kokkuvõttes avaldab ELi sekkumine tänu suuremale tõhususele ja kaubanduse hõlbustamisele positiivset majanduslikku mõju ning toob tänu paremale koordineerimisele ja riskijuhtimisele piiril sotsiaalset ja keskkonnakasu. See toob kaasa ELi tolliväliste nõuete parema järgimise ja täitmise tagamise, mille eesmärk on kaitsta rahva tervist ja ohutust, ning parandab turvalisust ja kaitseb loomade heaolu ja keskkonda kogu ELis.

•Proportsionaalsus

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega piirdub käesoleva ettepaneku kohaldamisala ELi õigusaktides sätestatud tolliväliste haldusformaalsustega, mille jaoks on loodud ELi elektrooniline süsteem, et säilitada asjakohast teavet, mida toll nõuab vastavate meetmete järgimise kontrollimiseks. Nende süsteemide ühendamine riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondadega EU CSW-CERTEXi ja ettepanekus sätestatud digitaalse teabevahetuse kaudu on vajalik, et parandada ja kindlustada nende haldusformaalsuste täitmise järjepidevat tagamist kogu ELis. See kehtib eelkõige juhul, kui õigusaktidega lubatakse jagada lubatud kauba kogused mitme tollideklaratsiooni vahel, mida saab esitada kogu ELis, või keelatakse kvoodiga hõlmatud kauba import või eksport pärast teatava künnise saavutamist. Kuigi tolliasutused peavad kontrollima eelmiste saadetiste tollivormistusel kasutatud koguseid, on käsitsi tehtav kontroll nii aeganõudev kui ka ebatäpne. Need probleemid ei lahene ilma ELi uute meetmeteta, osaliselt seetõttu, et need on seotud ELi formaalsustega. Lisaks on käesolevas ettepanekus sätestatud eeskirjad riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ühtlustamiseks vajalikud selleks, et tagada ettevõtjatele asjaomaste regulatiivsete nõuete täitmisel võrdsed tingimused. Nagu mõjuhinnangu aruannet käsitlevas komisjoni talituste töödokumendis leiti, on kavandatud meetmetega seotud kulud vastavuses saavutatavate poliitikaeesmärkidega.

•Vahendi valik

Valitud vahend on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tagatakse õigusnormidele vastavuse ühetaoline kohaldamine kogu ELis.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Tagasisidet koguti järgmistelt sidusrühmadelt:

•liikmesriikide tolliasutused;

•pädevad partnerasutused (st komisjon ja liikmesriikide pädevad partnerasutused või ametid), kes sõltuvad tollist, et kontrollida või rakendada oma poliitikat piiril. Nende hulka kuuluvad veterinaar-, sanitaar-, fütosanitaar-, põllumajandus- ja kalandus-, keskkonna- ja ravimiametid;

•ettevõtjad, kes tegelevad kauba piiriülese liikumisega kas üksikettevõtjana või keda esindavad riiklikud, Euroopa ja/või rahvusvahelised kaubandus- ja ettevõtjate ühendused, sealhulgas tootjad, importivad/eksportivad ettevõtjad, laevandus- ja transpordiettevõtjad, sadamate ja lennujaamade käitajad jne;

•rahvusvahelised kaubandus- ja tolliorganisatsioonid, nagu ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO);

•muud huvirühmad, nagu akadeemilised ringkonnad / teadlased, professionaalsed konsultandid ja üldsus.

Korraldati ulatuslikud avalikud ja sihipärased konsultatsioonid, mille andmeid kasutati mõjuhinnangus. Avalik konsultatsioon algas 9. oktoobril 2018 ja kestis kuni 17. jaanuarini 2019. Internetis oli kõigis ELi ametlikes keeltes 23 kättesaadav küsimustik, mis koosnes 24 küsimusest, milles keskenduti vastajate profiilile, piiriüleste tehingute kogemusele ja arvamusele võimalike poliitikameetmete kohta. Konsultatsiooni kokkuvõte avaldati Europa veebisaidil 24 . Konsultatsioon näitas laialdast üksmeelt tuvastatud probleemide olemasolu ja tõsiduse osas ning positiivset suhtumist võimalusse, et EL võtab nende lahendamiseks meetmeid. Kokku saadi 371 kehtivat vastust, millest enamik esindas ettevõtteid. Uue algatuse võimalikke eesmärke pidas oluliseks üle 90 % vastanutest. Eeldati, et kõigil uutest ELi meetmetest tulenevatel kavandatud muudatustel on väga positiivne mõju äritegevusele, eelkõige halduskoormuse vähendamisele, ettevõtjate võrdsele kohtlemisele ja pettusevastasele võitlusele.

Suur osa andmete kogumisest toimus programmi „Toll 2020“ projektirühma raames, et uurida võimalikku raamistikku ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna väljatöötamiseks, sealhulgas õiguslikku konteksti. 2016. aasta detsembris loodud projektirühm jätkas regulaarseid kohtumisi kuni 2019. aasta juunini, ühendades 19 liikmesriigi tolli- ja IT-valdkonna esindajate ning kuue kutseorganisatsiooni esindaja eksperditeadmised. Peamiselt analüüsis ja arutas projektirühm ühtse teeninduskeskkonna kontseptsiooniga seotud küsimusi ning suundumusi ELi ja riiklikul tasandil, et hinnata lõhet haldusasutuste ja ettevõtjate praeguse olukorra ja selle tulevikuväljavaadete vahel. Projektirühm tegi muu hulgas tihedat koostööd, et koostada probleemi kirjeldus ning töötada välja poliitikaeesmärgid ja -variandid, mida edendati mõjuhinnangu osana.

Lisaandmeid koguti ka ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna teemalisel kõrgetasemelisel seminaril, mille korraldas eesistujariik Rumeenia 2019. aasta mais ning kus osalesid riikide tolliametite tippjuhid, kandidaatriigid, kutseorganisatsioonide esindajad ning peakõnelejad USA tolli- ja piiriteenistusest ning rahvusvahelistest organisatsioonidest. Korraldati mitmeid õpikodasid, et käsitleda poliitikavariantide asjakohasust valitsustevahelises ning ettevõtte ja riigi vahelises kontekstis, ning korraldati mitteametlikke küsitlusi, et saada tagasisidet kindlaksmääratud poliitikavariantide kohta.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Konsultatsioonid võimaldasid koguda nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid, mida töödeldi ja analüüsiti süstemaatiliselt, kasutades asjakohaseid meetodeid. Kvalitatiivsed andmed (sealhulgas küsitluste vastused) vaadati läbi ja neid analüüsiti eri vaatenurkadest ning need esitati kirjeldaval kujul. Kvantitatiivseid andmeid (sealhulgas sidusrühmade vastused ja arvandmed) töödeldi Exceli abil ja analüüsiti selliste statistiliste meetodite abil nagu sageduse loendamine, risttabelid ja lihtsad suundumused. Tulemused esitati tabelite, diagrammide ja graafikutena.

•Mõjuhinnang

Koostati mõjuhinnang 25 , et komisjon saaks teha otsuse ettepaneku eelistatud poliitikavariandi kohta ja toetada selle rakendamist. Ettevalmistavat tööd toetas talitustevaheline juhtrühm, milles osalesid asjaomased komisjoni peadirektoraadid. Vastutav maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat esitas 13. märtsil 2020 õiguskontrollikomiteele kvaliteedi hindamiseks mõjuhinnangu. Pärast 29. aprillil 2020 toimunud koosolekut esitas õiguskontrollikomitee 5. mail 2020 negatiivse arvamuse, pakkudes välja mitmeid parandusi. Need parandusettepanekud hõlmasid algatuse idee täpsustamist, poliitikavariantide (eelkõige tsentraliseeritud riiklike andmebaaside) põhjalikuma analüüsi väljatöötamist, põhjendust selle kohta, miks jäeti kõrvale variant, mis hõlmab kõigi haldusformaalsuste ühtset kontaktpunkti ELi tasandil, ning selgitust selle kohta, kuidas kaaluti hindamiskriteeriume mõjuanalüüsi arvesse võttes. Muudetud mõjuhinnang esitati uuesti 18. juunil 2020 ja õiguskontrollikomitee esitas 15. juulil 2020 positiivse arvamuse. Lõplikes parandusettepanekutes soovitati täiendavalt käsitleda netokasuanalüüsi tulemuste võimalikku ebakindlust ja lisada sidusrühmade seisukohad toimivate variantide kohta hindamiskriteeriumidesse.

Mõjuhinnang põhineb mitmesugustest allikatest pärit tõenditel, mida on analüüsitud tavapäraste sotsiaal- ja majandusuuringute meetodite abil. Määrati kindlaks kaheksa poliitikavarianti, mis jagunevad kolme suurde kategooriasse ja mida ühendades saab teha poliitilise valiku:

• I kategooria (variandid 1–4; võimalike variantide kombinatsioon): valitsustevahelised variandid, millega hõlbustatakse teabevahetust ja digitaalset koostööd tolli ja pädevate partnerasutuste vahel. Igal variandil on erinev kohaldamisala. Variant 1 muudab EU CSW-CERTEXi kohustuslikuks ja hõlmab ELi regulatiivseid nõudeid, mille kohta on asjakohane tollialane teave ELi tasandil kättesaadav kõigile liikmesriikidele, ning see tagaks automaatse koguste haldamise funktsiooni. Variant 2 hõlmab ELi regulatiivseid nõudeid, mille kohta on teave kättesaadav riiklikul tasandil. Variant 3 hõlmab riiklikke regulatiivseid nõudeid ja variant 4 kolmandate riikide dokumente.

• II kategooria (variandid 5–7; võimalik on ainult üks variant): ettevõtte ja riigi vahelised variandid, mille puhul püütakse koostöö abil parandada ettevõtjate suhtlust ametiasutustega. Variandiga 5 luuakse ühine portaal liidu tolliväliste formaalsuste haldamiseks. Variandiga 6 luuakse riiklikul tasandil ühtsed teeninduskeskkonnad, et pakkuda ettevõtjatele tolliformaalsuste ja tolliväliste formaalsuste täitmiseks ühtlustatud ühtseid kontaktpunkte. Variandiga 7 luuakse tolli- ja muude nõuete täitmiseks ELi tasandil ühtne kontaktpunkt.

• III kategooria (variant 8): valdkonnaülene variant, millega ühtlustatakse viisi, kuidas tolliasutused ja pädevad partnerasutused ettevõtjaid identifitseerivad. See tugineks olemasoleva ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteemi laiendatud kasutamisele kas registreerimisel ja valideerimisel (8i) või üksnes valideerimisel (8ii).

Variandid 1, 2, 6, 7 ja 8ii valiti sõelumise teel välja süvaanalüüsiks. Mõjuanalüüsis tehti kindlaks, et kõigil variantidel on sarnane mõju. Otsene majanduslik mõju seisneks ühekordsetes rakenduskuludes ja korduvates kuludes ning kõikide mõjutatud sidusrühmade halduskoormuse vähendamisest tulenevas kokkuhoius. Koostöö tõhustamine ja teabevahetuse hõlbustamine kauba tollivormistuse eest vastutavate asutuste vahel võimaldaks samuti parandada riskijuhtimist ning vähendada pettusi ja inimlikke eksimusi. See omakorda parandaks muude kui tollialaste õigusaktide järgimist ja jõustamist ning seonduvat sotsiaalset ja keskkonnakasu.

Eri variantide kombinatsioone võrreldi tulemuslikkuse (st asjakohaste regulatiivsete nõuete täitmise tagamine ja kaubanduse hõlbustamine), tõhususe, asjaomase kombinatsiooni ja muude poliitikavaldkondade vahelise kooskõla ja proportsionaalsuse seisukohast, et teha kindlaks eelistatud variant. See näitas, et suurimat kasu saadi nii I kui ka II kategooria variantidest koosnevatest kombinatsioonidest, samas kui variant 8ii täiendaks mis tahes kombinatsiooni. Leiti, et variandid 1 ja 6 on kulutõhusad, sidusad ja proportsionaalsed, samas kui variandid 2 ja (eelkõige) 7 olid selles osas problemaatilised oma keerukuse ja suurte kulude tõttu. Eelistatud kombinatsioon on seega variandid 1 + 6 + 8ii.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

•Põhiõigused

ELi õigusaktide ühtlustatud rakendamine õigusnormidele vastavuse valdkonnas aitab tagada ettevõtjate võrdse kohtlemise kogu ELis, parandades samal ajal asjaomaste tollitoimingute läbipaistvust. Tolliformaalsused hõlmavad nii isikuandmeid kui ka tundlikku äriteavet. Kõik algatuse kohased äri- ja tehniliste andmetega seotud nõuded tagavad isikuandmete töötlemise laia katvuse kui põhilise inimõiguse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 26 ja määrusega (EL) 2018/1725 27 .

4.MÕJU EELARVELE

Vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid on esitatud lisatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon tagab, et on kehtestatud kord ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise jälgimiseks ja hindamiseks. Korrapärane järelevalve tugineb nii palju kui võimalik ELi tasandi allikatele, nagu tolliliidu tulemuslikkust käsitlevad liigendatud aruanded ning EU CSW-CERTEXi äri- ja IT-alased tulemused ja statistika. Riiklike tolliasutustega konsulteeritakse, et teha kindlaks, kas ja mil määral on võimalik kasutada ka muid allikaid.

Hiljemalt 31. detsembril 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise kohta, sealhulgas EU CSW-CERTEXi süsteemi üldhinnangu. Arvestades seda, et esimese hindamise ajaks ei ole mõnda digitaalse koostöö elementi veel täielikult kohaldatud, keskendutakse edusammude hindamisele, parandamist vajavate valdkondade kindlakstegemisele ja edasiste soovituste esitamisele. Teisel hindamisel kasutatakse kokkuvõtlikumat lähenemisviisi. Komisjon hindab ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimist, pidades silmas paremat digitaalset koostööd tolliasutuste ja kauba tollivormistuses osalevate pädevate partnerasutuste vahel, et tagada ettevõtjate jaoks lihtsustatud protsessid ja liidu tolliväliste formaalsuste tõhus täitmine.

EU CSW-CERTEXi süsteem peaks järelevalvenäitajaid võimaluse korral pidevalt koguma. Hindamise eesmärgil koostatakse iga-aastane statistika ja võrreldakse seda järjestikuste aastate lõikes. Võimaluse korral võib võrdlusaluseks võtta lähteolukorra, mis on kohaldamise algusele eelnenud kolme aasta suundumus või keskmine.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Määruse ettepaneku ülesehitus on järgmine:

I peatükk – Üldsätted

I peatükk sisaldab käesoleva määruse üldsätteid, sealhulgas selle reguleerimisese ja põhimõistete määratlused. Sellega nähakse ette ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond, mis on ELi ja liikmesriikide tasandil osutatavate koostalitlusvõimeliste elektrooniliste teenuste integreeritud kogum. Nende teenuste eesmärk on aidata täita liidu tolliväliseid formaalsusi ja tagada nende täitmine, mida on vaja kauba suunamiseks teatavale tolliprotseduurile, et hõlbustada kaubandust ja kaitsta liitu veelgi paremini. Seadusandliku ettepaneku üld- ja erieesmärkidega määratakse kindlaks ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kohaldamisala ning luuakse kontekst elektrooniliste teenuste reguleerimiseks, mis tagab kõnealuse keskkonna täpse ja tõhusa toimimise.

Konkreetsemalt hõlmab see järgmist: 1) keskse ELi süsteemi loomine, et ühendada riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad ja ELi tollivälised süsteemid, mis võimaldab digitaalset koostööd kauba tollivormistuses osalevate reguleerivate asutuste vahel, 2) riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja nende funktsioonide ühtlustamine ning 3) digitaalse halduskoostöö erieeskirjade kehtestamine.

II peatükk – ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem (EU CSW-CERTEX)

II peatükk sisaldab sätteid keskse ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi (EU CSW-CERTEX) kohta. Sellega nähakse ette, et EU CSW-CERTEX luuakse reaalajas liidesena riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja ELi tolliväliste süsteemide vahel.

EU CSW-CERTEXi töötavad välja ja seda haldavad ühiselt komisjon ja liikmesriigid. See hõlmab ELi tasandil digiteeritud ELi tolliväliseid formaalsusi, mille kohta kõik pädevad partnerasutused esitavad ELi süsteemis tollivormistuseks vajaliku asjakohase teabe. Need formaalsused on täpsustatud määruse lisas 28 ja neid võib muuta delegeeritud õigusaktidega. Komisjon ühendab EU CSW-CERTEXi vastavate ELi tolliväliste süsteemidega ja liikmesriigid ühendavad selle riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondadega.

Riikliku tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna ja ELi tolliväliste süsteemide vahel vahetatavaid isikuandmeid töödeldakse EU CSW-CERTEXis ilma neid säilitamata. Töötlemine toimub kahel peamisel eesmärgil: hõlbustada teabevahetust riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja ELi tolliväliste süsteemide vahel ning vajaduse korral teisendada andmeid, et protsessid tolli ja tolliväliste digitaalvaldkondade vahel sujuvalt läbi viia. Selliste andmesubjektide kategooriad, kelle isikuandmeid tuleb töödelda, hõlmavad füüsilisi isikuid, sealhulgas tolli, pädevate partnerasutuste või muude sertifitseeritud asutuste volitatud töötajaid, kelle andmed sisalduvad tollideklaratsioonis või tõendavates dokumentides, mida nõutakse kõigi EU CSW-CERTEXiga hõlmatud ELi tolliväliste formaalsuste täitmiseks. Veel üks andmesubjektide kategooria hõlmab komisjoni töötajaid ja tema nimel tegutsevaid kolmandatest isikutest teenuseosutajaid, kes osalevad EU CSW-CERTEXi käitamis- ja hooldustegevuses. Komisjon ja liikmesriigid on EU CSW-CERTEXis isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad töötlejad kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

III peatükk – Riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad

III peatükk sisaldab sätteid ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna riiklike osade kohta, mida käesoleva määruse kohaldamisel nimetatakse riiklikeks tollivaldkonna ühtseteks teeninduskeskkondadeks. Iga liikmesriik vastutab riikliku tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna täpse ja tõhusa toimimise arendamise, rakendamise ja säilitamise eest.

Selleks et kindlustada ELi tolliväliste regulatiivsete nõuete ühtlustatud järgimine ja täitmise tagamine, keskendutakse riiklikes tollivaldkonna ühtsetes teeninduskeskkondades sellele, et võimaldada tolliasutustel neid formaalsusi automaatselt kontrollida ning pädevatel partnerasutustel hallata lubatud kauba koguseid vastavalt nende vabastamisele tolli poolt.

Selleks et täitmise tagamist veelgi enam ühtlustada ja kaubandust hõlbustada, saavad riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad ühtseks suhtluskanaliks, kus ettevõtjad täidavad asjakohaseid tolliformaalsusi ja konkreetseid ELi tolliväliseid formaalsusi, mida on vaja kauba suunamiseks tolliprotseduuridele. See hõlbustamismehhanism võimaldab ettevõtjatel esitada ühte kohta nii tolliandmeid kui ka ELi muid andmeid, mida nõuavad mitmed kauba tollivormistusega seotud asutused. See vähendab ettevõtjate jaoks töö dubleerimist, nõuete järgimisega seotud aega ja kulusid. ELi tollivälised formaalsused, mille suhtes seda konkreetset hõlbustavat meedet kohaldatakse, on osa lisas loetletud üldistest formaalsustest, mille komisjon määrab kindlaks rakendusaktidega pärast kaubanduse hõlbustamise ning õigusliku ja tehnilise teostatavuse seisukohast oluliste kriteeriumide hindamist. Riiklikke tollivaldkonna ühtseid teeninduskeskkondi võib kasutada vastavate kontrollide koordineerimise platvormina, pakkudes ühe kontrollipunkti lahendust kooskõlas määruse (EL) 952/2013 artikli 47 lõikega 1.

Isikuandmete töötlemine riiklikus tollivaldkonna ühtses teeninduskeskkonnas toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Iga liikmesriik on oma keskkonnas tehtavate andmetöötlustoimingute ainus vastutav töötleja ja teatab komisjonile isikuandmetega seotud rikkumistest, mis ohustavad isikuandmete turvet, konfidentsiaalsust, kättesaadavust või terviklust.

IV peatükk – Digitaalne koostöö: teabevahetus ja muud menetluseeskirjad

IV peatükk sisaldab peamisi sätteid ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna tõhusa toimimise kohta. See peatükk on jagatud kolmeks põhijaoks, milles käsitletakse tolli, pädevate partnerasutuste ja ettevõtjate vahelise digitaalse koostöö ja teabevahetuse eri aspekte, nagu on selgitatud allpool.

1. jaos sätestatakse eeskirjad, milles käsitletakse EU CSW-CERTEXis töödeldava teabe vahetamist riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja ELi tolliväliste süsteemide vahel ning mida kohaldatakse kõigi lisas loetletud ELi tolliväliste formaalsuste suhtes. Nimetatud teabevahetusel on järgmised eesmärgid:

1)teha asjakohased andmed tolliasutustele kättesaadavaks, et nende formaalsuste automaatse kontrollimise abil tagada paremini tolliväliste regulatiivsete põhimõtete rakendamine;

2)esitada pädevatele partnerasutustele asjakohased andmed, et nad saaksid jälgida ja määrata kindlaks lubatud kauba järelejäänud kogus, mida toll ei ole muude saadetiste tollivormistusel maha kandnud;

3)hõlbustada tolliprotseduuride ja ELi tolliväliste protseduuride integreerimist täielikult automatiseeritud kauba tollivormistuse protsessi, toetades ühe kontrollipunkti lahenduste rakendamist;

4)võimaldada ELi õigusaktidega ettenähtud automaatset andmevahetust tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel.

Vajaduse korral teisendab EU CSW-CERTEX andmeid ka süsteemi ja äritegevuse koostalitlusvõime eesmärgil.

2. jagu sisaldab lisasätted, mida kohaldatakse üksnes EU CSW-CERTEXiga hõlmatud ELi tolliväliste formaalsuste osa suhtes, mille komisjon peaks kindlaks määrama, hinnates seda, kas asjaomased kriteeriumid on täidetud. Neid konkreetseid formaalsusi hõlbustavad täiendavad meetmed eeldavad, et riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad muutuvad ühtseks suhtluskanaliks, kus ettevõtjad täidavad nii tolliformaalsusi kui ka ELi tolliväliseid formaalsusi. Selle lahendusega lihtsustatakse tollivormistusmenetlusi ja lahendatakse peamised probleemid, näiteks vajadus esitada sama kauba liikumise kohta mitme süsteemi kaudu sarnane teave mitmele ametiasutusele. Eelkõige on ettevõtjatel võimalik esitada kõik kauba tolliprotseduuridele suunamiseks vajalikud andmed ja saada asjaomastelt reguleerivatelt asutustelt ühest kohast elektroonilist tagasisidet.

Komisjon määrab kindlaks andmete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise raamistiku, et võimaldada ettevõtjate esitatud andmete taaskasutamist kooskõlas ühekordse teatamise põhimõttega. Konkreetsemalt määrab komisjon kindlaks, millised on tollideklaratsiooni ja vastavate tõendavate dokumentide taotluse ühised andmed ning täiendavad andmeelemendid, mida nõutakse üksnes liidu muude kui tollialaste õigusaktidega. Käesoleva määruse kohaldamisel nimetatakse viimast „pädeva partnerasutuse andmestu(te)ks“. Tollideklaratsiooni andmed ja pädeva partnerasutuse andmestu(d) moodustavad ühtse deklaratsiooni, mis sisaldab kogu tollivormistusega seotud teavet, mida on vaja tolliformaalsuste ja ELi tolliväliste formaalsuste täitmiseks. Muude võimaluste hulgas võimaldaks selline ühtlustatud lähenemisviis ettevõtjatel ühiselt esitada kõik kauba tolliprotseduuridele suunamiseks nõutavad andmed. Menetluse ja ajastuse seisukohast on seda võimalik saavutada kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 171, mis võimaldab esitada tollideklaratsiooni enne kauba esitamist tollile. Tollideklaratsiooni ja asjakohas(t)e pädeva partnerasutuse andmestu(te) esitamine tähendab, et ettevõtja deklareerib kauba tolliprotseduurile ja taotleb nõutavaid tõendavaid dokumente samaaegselt.

EU CSW-CERTEX edastab asjakohased andmed riikliku tollivaldkonna ühtsest teeninduskeskkonnast asjakohastesse ELi tollivälistesse süsteemidesse, et teha need kättesaadavaks pädevatele partnerasutustele nende ülesannete täitmiseks. Andmete kättesaamisel vaatavad pädevad partnerasutused neile saadetud teabe läbi ja esitavad tollivormistuse otsused tollile EU CSW-CERTEXi kaudu. Tolliasutused edastavad selle teabe omakorda ettevõtjale. EORI-numbrit kasutatakse sellise teabevahetusega seotud teabe jagamiseks ja ristviitamiseks.

Et aidata kaasa käesoleva määruse rakendamisele, on 3. jaos esitatud täiendavad menetluseeskirjad kõikide rahvusvahelise kaubanduse puhul nõutavate ELi tolliväliste formaalsuste jaoks. Need hõlmavad ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteemi kasutamist pädevate partnerasutuste poolt ning riiklike koordinaatorite määramist.

Igale tollitoimingutega tegelevale ettevõtjale antakse EORI-number, mis tähistab kõiki tehinguid ELi tolliasutustega. Komisjonil on EORI-ga seotud andmete säilitamiseks ja töötlemiseks keskne EORI-süsteem. Selleks et hõlbustada kauba tollivormistuses osalevate eri asutuste vahelist koostööd, antakse pädevatele partnerasutustele valideerimise eesmärgil juurdepääs EORI-süsteemile. See tähendab, et nad saavad taotleda ettevõtjatelt EORI-numbrit seoses nende formaalsustega ja valideerida selle EORI-süsteemis.

Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse riiklikuks koordinaatoriks, kes abistab asjaosalisi kõigis ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga seotud küsimustes. Riiklik koordinaator tegutseb komisjoni kontaktpunktina, edendades samal ajal koostööd riiklikul tasandil ja tagades, et vastavad riiklikud keskkonnad on ühendatud EU CSW-CERTEXiga, et käesolevat määrust tõhusalt rakendada.

V peatükk – EU CSW-CERTEXi kulud, tööprogramm ning järelevalve ja aruandlus

V peatükk sisaldab kulude jaotamise, tööprogrammi koostamise ning järelevalve ja aruandlusega seotud sätteid.

Kõik kulud, mis on seotud EU CSW-CERTEXi ning selle ja ELi tolliväliste süsteemide vaheliste liideste arendamise, integreerimise ja toimimisega, kannab komisjon, samas kui liikmesriigid kannavad kulud, mis on seotud EU CSW-CERTEXi ja riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade vaheliste liidestega. Hiljemalt 31. detsembril 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise kohta. Aruande koostamiseks vajaliku teabe esitamise eest vastutavad liikmesriigid.

Komisjon koostab tööprogrammi, et toetada lisas loetletud ELi tolliväliste formaalsustega seotud sätete järkjärgulist rakendamist.

VI peatükk – Rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kord, muudatused ja lõppsätted

VI peatükk sisaldab sätteid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmiseks kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291, määruse (EL) nr 952/2013 kahe muudatuse tegemiseks ning määruse jõustumiseks ja kohaldamiseks.

Nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3, on tolli ülesanne hõlbustada seaduslikku kaubandust ning tagada ELi ja tema residentide turvalisus ja julgeolek ning keskkonnakaitse, asjakohasel juhul tihedas koostöös teiste ametiasutustega, ning see on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega. Seetõttu muudetakse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 2 sätestatud tollialaste õigusaktide määratlust, et lisada sinna uus punkt e, milles viidatakse käesolevale määrusele ning seda täiendavatele või rakendavatele sätetele.

Teise muudatusega lisatakse artikli 163 lõikele 1 lõik, milles sätestatakse eeldus, et tõendavad dokumendid, millega kinnitatakse EU CSW-CERTEXiga hõlmatud ELi tolliväliste formaalsuste järgimist, on deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad tollideklaratsiooni esitamise ajal. See kohustus loetakse täidetuks, kuna tolliasutused saavad EU CSW-CERTEXi kaudu eespool kirjeldatud teabevahetuse alusel tollivormistuseks vajalikud andmed.

Määrus jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artiklid, mis on seotud lisas loetletud ELi tolliväliste formaalsuste integreerimisega EU CSW-CERTEXi, kohaldatakse järk-järgult iga selles nimetatud formaalsuse jaoks täpsustatud kuupäevadel. Artikleid, milles käsitletakse täiendavaid hõlbustavaid meetmeid, mis mõjutavad konkreetseid ELi tolliväliseid formaalsusi, mille komisjon määrab kindlaks rakendusaktidega, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2031.

Lisa

Käesoleva määruse lisa sisaldab loetelu ELi tollivälistest formaalsustest, mida nõutakse rahvusvahelises kaubavahetuses, mille vastavad süsteemid ühendatakse EU CSW-CERTEXiga, et vahetada teavet riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondadega. See loetelu sisaldab ELi tolliväliseid süsteeme ja asjakohaseid kehtivaid ELi õigusakte, millega reguleeritakse käesoleva määrusega hõlmatud formaalsusi. Need formaalsused integreeritakse ELi tollivaldkonna ühtsesse teeninduskeskkonda järkjärgulise rakendamisega kuni 3. märtsini 2025. Lisa võib muuta delegeeritud õigusaktidega, kuid Euroopa Parlamendil ja nõukogul on õigus esitada vastuväiteid.

2020/0306 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 29

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu rahvusvahelise kaubanduse suhtes kohaldatakse nii tollialaseid kui ka muid liidu õigusakte. Viimati nimetatud õigusakte kohaldatakse konkreetse kauba suhtes sellistes poliitikavaldkondades nagu tervis ja ohutus, keskkond, põllumajandus, kalandus, kultuuripärand ja turujärelevalve. Üks peamisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 30 kohaselt tolliasutustele antud ülesandeid on tagada liidu ja selle elanike julgeolek ja turvalisus ning vajaduse korral keskkonnakaitse tihedas koostöös teiste asutustega. Liidu tolliväliste haldusformaalsuste eest vastutavad asutused (edaspidi „pädevad partnerasutused“) ja tolliasutused töötavad sageli eraldi, tekitades kauplejatele keerulised ja koormavad aruandluskohustused ning ebatõhusa kauba tollivormistuse, mis soodustab vigu ja pettusi. Selleks et tegeleda tolli ja pädevate partnerasutuste killustunud koostalitlusega kauba tollivormistuse haldamisel ning koordineerida tegevust selles valdkonnas, on komisjon ja liikmesriigid võtnud aastate jooksul mitmeid kohustusi, et töötada kauba tollivormistuse jaoks välja ühtse teeninduskeskkonna algatused.

(2)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 70/2008/EÜ 31 artikli 4 lõikele 6 püüavad liikmesriigid ja komisjon luua ja kasutusele võtta ühtse teeninduskeskkonna raamistiku. 21. jaanuari 2015. aasta lõpparuandes elektroonilise tolli ELis rakendamise hindamise kohta 32 on märgitud, et kuigi kõnealuse otsuse teatavad elemendid on endiselt väga olulised, on teised osad kas asendatud või ei ole need piisavalt konkreetsed, et innustada ja stimuleerida edasist arengut, eelkõige ühtse teeninduskeskkonna algatuse osas. Sellest lähtudes kiideti nõukogu 17. detsembri 2014. aasta järeldustes elektroonilise tolli ja ühtse liidese rakendamise kohta Euroopa Liidus 33 heaks 15. oktoobri 2014. aasta Veneetsia deklaratsioon 34 ning kutsuti komisjoni üles esitama ettepanekut otsuse nr 70/2008/EÜ läbivaatamiseks.

(3)Nõukogu võttis 1. oktoobril 2015 vastu otsuse (EL) 2015/1947 35 , millega kiidetakse liidu nimel heaks kaubanduse lihtsustamise leping, mis jõustus 22. veebruaril 2017. See leping on kõige ulatuslikum kaubanduse hõlbustamise ja tollireformi eesmärgil Maailma Kaubandusorganisatsioonis tehtud jõupingutus. See sisaldab sätteid, mille eesmärk on oluliselt parandada kauba tollivormistust ning tolli- ja muude reguleerivate asutuste vahelist tõhusat koostööd kaubanduse hõlbustamise ja tollieeskirjade järgimise küsimustes. Vastavalt lepingu artikli 10 lõikele 4 püüavad liikmed luua või säilitada ühtse liidese, mis võimaldab ettevõtjatel esitada osalevatele asutustele või ametitele kauba impordi, ekspordi või transiidiga seotud dokumente ja/või andmenõudeid ühtse kontaktpunkti kaudu.

(4)Kaubanduse hõlbustamine ning turvalisus ja julgeolek puudutavad kõiki asutusi, kes osalevad kauba tollivormistuses kõikjal liidu piiridel. Rahvusvahelise kaubanduse kiire kasv on suurendanud vajadust parema koostöö ja koordineerimise järele nende asutuste vahel. Käimasolev digiüleminek võimaldab seda olukorda tõhusamalt lahendada, ühendades tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste süsteemid ning võimaldades süstemaatilist automaatset teabevahetust nende vahel. Seega ei ole praegune õigusnormidele vastavuse raamistik piisav, et toetada tõhusat koostööd tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel, kelle süsteeme ja menetlusi iseloomustab killustatus ja liiasus. Täielikult koordineeritud ja tõhus kauba tollivormistus nõuab rahvusvahelise kaubanduse jaoks liidu ühtlustatud regulatiivset keskkonda, mis toob liidule ja selle elanikele pikaajalist kasu kõigis poliitikavaldkondades.

(5)Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises 36 esitatud ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020 eesmärk on suurendada avalike teenuste tõhusust, kõrvaldades olemasolevad digitaalsed tõkked, vähendades halduskoormust ja parandades riikide haldusasutuste vahelise suhtluse kvaliteeti. Kooskõlas selle visiooniga ja ulatuslikumate jõupingutustega lihtsustada ja digiteerida rahvusvahelise kaubavahetuse aruandlusprotsesse töötas komisjon välja vabatahtliku katseprojekti „ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem“. See projekt võimaldab tolliasutustel automaatselt kontrollida piiratud arvu tolliväliste formaalsuste täitmist, võimaldades vahetada teavet osalevate liikmesriikide tollisüsteemide ja vastavate liidu tolliväliste formaalsuste haldamise süsteemide vahel. Kuigi projekt on parandanud tollivormistusmenetlusi, piirab selle vabatahtlikkus selgelt selle potentsiaali tuua olulist kasu tolliasutustele, pädevatele partnerasutustele ja ettevõtjatele.

(6)Selleks et saavutada täielikult digitaalne keskkond ja tõhus kauba tollivormistus kõigi rahvusvahelises kaubanduses osalejate jaoks, on vaja kehtestada ühised eeskirjad ühtlustatud ja integreeritud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kohta (edaspidi „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“). See keskkond peaks hõlmama täielikult integreeritud elektroonilisi teenuseid, mida osutatakse liidu ja riikide tasandil, et hõlbustada teabevahetust ja digitaalset koostööd tolli ja pädevate partnerasutuste vahel ning lihtsustada kauba tollivormistust ettevõtjate jaoks. ELi tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda tuleks arendada kooskõlas eIDASe määruses 37 sätestatud usaldusväärsete identimis- ja autentimisvõimalustega ning vajaduse korral ühtse digivärava määruses 38 kinnitatud ühekordsuse põhimõttega. ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna rakendamiseks on vaja katseprojekti alusel luua sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem – ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem (EU CSW-CERTEX), mis ühendab omavahel riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad ja liidu tollivälised süsteemid, mis haldavad konkreetseid tolliväliseid formaalsusi. Samuti on vaja ühtlustada riiklikke tollivaldkonna ühtseid teeninduskeskkondi, integreerida need ELi tollivaldkonna ühtsesse teeninduskeskkonda ning kehtestada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna raames digitaalse halduskoostöö eeskirjad.

(7)Digitaalse teabe vahetamine EU CSW-CERTEXi kaudu peaks hõlmama liidu tolliväliseid formaalsusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides, mille jõustamine on tolliasutuste ülesanne. Nende formaalsustega kehtestatakse teatavate kaupade impordi, ekspordi või transiidi jaoks erinevad kohustused ning nende kontrollimine tollikontrolli abil on ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna tõhusa toimimise seisukohast äärmiselt oluline. EU CSW-CERTEX peaks hõlmama liidu õigusaktides sätestatud digiteeritud haldusformaalsusi, mida haldavad pädevad partnerasutused liidu elektroonilistes tollivälistes süsteemides, talletades kõikide liikmesriikide asjakohast teavet, mis on nõutav kauba tollivormistuseks. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu tollivälised formaalsused, mille puhul tuleks teha digitaalset koostööd EU CSW-CERTEXi kaudu. Eelkõige peaks EU CSW-CERTEX esialgu hõlmama sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid, mahepõllumajanduslike toodete importi reguleerivaid eeskirju, fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainetega seotud keskkonnanõudeid ning kultuuriväärtuste impordiga seotud formaalsusi.

(8)EU CSW-CERTEX peaks hõlbustama teabevahetust riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu tolliväliste süsteemide vahel. See tähendab, et kui ettevõtja esitab tollideklaratsiooni, mis eeldab liidu tolliväliste formaalsuste täitmist, võivad tolliasutused ja pädevad partnerasutused automaatselt ja tõhusalt vahetada ja kontrollida tollivormistuseks vajalikku teavet. Parem digitaalne koostöö ning koordineerimine tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel peaks muutma kauba tollivormistuse integreeritumaks, kiiremaks, lihtsamaks ja paberivabaks ning liidu tolliväliste formaalsuste täitmise tagamise ja järgimise paremaks.

(9)Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega välja töötama, integreerima ja kasutusele võtma EU CSW-CERTEXi ning seda haldama. Selleks et liidu tolliväliste formaalsuste jaoks oleks liidu tasandil olemas asjakohased ja ühtlustatud ühtsed teeninduskeskkonnad, peaks komisjon ühendama vastavad liidu tollivälised süsteemid EU CSW-CERTEXiga. Liikmesriigid peaksid vastutama oma riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ühendamise eest EU CSW-CERTEXiga.

(10)Igasugune isikuandmete töötlemine EU CSW-CERTEXis peaks hõlbustama teabe jagamist riiklike tollikeskkondade ja liidu tolliväliste süsteemide vahel ilma andmeid talletamata. Samuti peaks see vajaduse korral andmeid teisendama, et võimaldada teabevahetust mõlema digitaalse keskkonna vahel. Andmete teisendamiseks kasutatavad infotehnoloogiavahendid peaksid asuma liidus.

(11)Sõltuvalt tolliväliste formaalsuste liigist võib EU CSW-CERTEXi kaudu vahetatav elektrooniline teave sisaldada erinevaid andmesubjektide kategooriaid ja nende isikuandmeid, mis on vajalikud tollideklaratsiooni esitamiseks või tõendavate dokumentide taotlemiseks. Tollideklaratsioonid võivad sisaldada mitmesse kategooriasse kuuluvate andmesubjektide, sealhulgas eksportijate, importijate, kaubasaajate ja muude tarneahelas osalejate isikuandmeid. Tõendavad dokumendid võivad sisaldada sama teavet teiste andmesubjektide kategooriate, nagu kaubasaatjate, eksportijate, kaubasaajate, importijate ja litsentsisaajate kohta. Kolmas andmesubjektide kategooria, kelle isikuandmeid võidakse EU CSW-CERTEXis töödelda, hõlmab tolliasutuste, pädevate partnerasutuste või muude sertifitseeritud asutuste volitatud töötajaid, samuti komisjoni töötajaid ja tema nimel tegutsevaid kolmandatest isikutest teenuseosutajaid, kes osalevad EU CSW-CERTEXi käitamis- ja hooldustegevuses.

(12)Kui isikuandmeid töötlevad kaks või enam isikut, kes määravad ühiselt kindlaks töötlemise eesmärgid ja vahendid, siis peaksid nad olema kaasvastutavad töötlejad. Kuna komisjon ja liikmesriigid vastutavad EU CSW-CERTEXi toimimise eest, peaksid nad olema EU CSW-CERTEXis isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad töötlejad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2018/1725 39 ja (EL) 2016/679 40 .

(13)Rahvusvahelise kaubanduse suhtes kohaldatavate tollialaste ja liidu tolliväliste haldusformaalsuste suurem digiteerimine on loonud liikmesriikidele uusi võimalusi parandada digitaalset koostööd tolli ja pädevate partnerasutuste vahel. Nende prioriteetide saavutamiseks on mitu liikmesriiki alustanud riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade raamistike väljatöötamist. Need algatused erinevad oluliselt sõltuvalt tolli olemasolevast infotehnoloogiasüsteemide ülesehitusest, prioriteetidest ja kulustruktuuridest. Seepärast on vaja nõuda, et liikmesriigid looksid ja käitaksid EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste jaoks riiklikke ühtseid teeninduskeskkondi. Need keskkonnad peaksid olema ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna riiklikud osad, võimaldades elektroonilist teabevahetust ning koostööd tolli, pädevate partnerasutuste ja ettevõtjate vahel, et kindlustada EU CSW-CERTEXiga hõlmatud tollialaste õigusaktide ja liidu tolliväliste formaalsuste järgimine ja tõhus täitmise tagamine. Selle eesmärgi kohaselt peaksid riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad võimaldama tolliasutustel automaatselt kontrollida formaalsusi, mille kohta edastatakse andmeid vastavast liidu tollivälisest süsteemist EU CSW-CERTEXi kaudu. Riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad peaksid samuti võimaldama pädevatel partnerasutustel jälgida ja kontrollida kogu liidus tolli poolt vabastatud lubatud kauba koguseid (edaspidi „koguste haldamine“). Selle tagamiseks tuleks anda EU CSW-CERTEXi kaudu liidu tollivälistele süsteemidele vajalikku teavet tollivormistuse kohta. Praktikas on koguste haldamine liidu tasandil vajalik selleks, et oleks võimalik paremini tagada tolliväliste haldusformaalsuste täitmine, jälgides automaatselt ja järjepidevalt kauba vabastamiseks lubatud koguste tarbimist ning vältides nende liig- või väärkasutust.

(14)Selleks et veelgi lihtsustada kauba tollivormistust ettevõtjate jaoks, peaksid riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad muutuma ühtseks kanaliks, mille kaudu suhelda tolli ja pädevate partnerasutustega. Liidu tollivälised formaalsused, mille suhtes kõnealust täiendavat lihtsustavat meedet kohaldatakse, on osa EU CSW-CERTEXiga hõlmatud üldistest formaalsustest. Komisjon peaks need formaalsused järk-järgult kindlaks määrama, hinnates kaubanduse hõlbustamisega seotud kriteeriumide täitmist ning võttes arvesse nende õiguslikku ja tehnilist teostatavust. Kaubanduse edasiseks hõlbustamiseks peaks olema võimalik kasutada riiklikke tollivaldkonna ühtseid teeninduskeskkondi platvormina, et koordineerida kontrolle tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikega 1.

(15)Iga liikmesriik peaks olema tema riiklikus tollivaldkonna ühtses teeninduskeskkonnas tehtavate andmetöötlustoimingute puhul ainus vastutav töötleja. Andmete töötlemise toiminguid tuleks teha vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Võttes arvesse, et osa riiklikust tollivaldkonna ühtsest teeninduskeskkonnast pärinevatest andmetest tuleb vahetada liidu tolliväliste süsteemidega EU CSW-CERTEXi kaudu, peaks iga liikmesriik olema kohustatud teatama komisjonile isikuandmetega seotud rikkumistest, mis ohustavad tema keskkonnas töödeldavate isikuandmete turvet, konfidentsiaalsust, kättesaadavust või terviklust.

(16)Täielikult koordineeritud kauba tollivormistuseks on vaja menetlusi, mis toetavad digitaalset koostööd ja teabevahetust tolliasutuste, pädevate partnerasutuste ja ettevõtjate vahel EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks ja täitmise tagamiseks. Koostalitlusvõime tähendab suutlikkust teostada neid protsesse sujuvalt kõigis tolli- ja muudes süsteemides ning valdkondades, kaotamata seejuures vahetatavate andmete konteksti või tähendust. Selleks et liidu tolliväliseid formaalsusi oleks võimalik täielikult automaatselt kontrollida, peaks EU CSW-CERTEX tagama tehnilise koostalitlusvõime ja järjepideva tähenduse. Oluline on ühtlustada tolli- ja muu terminoloogia, et tagada vahetatavate andmete ja teabe säilimine ja arusaadavus kogu liidu tolliväliste süsteemide ja riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade vahelise teabevahetuse jooksul. Selleks et kindlustada liidu tolliväliste formaalsuste ühtlustatud täitmise tagamine kogu liidus, peaks EU CSW-CERTEX määrama kindlaks tolliprotseduurid, mille puhul saab tõendavaid dokumente kasutada pädeva partnerasutuse poolt tõendavates dokumentides märgitud haldusotsuste alusel. Tehnilisest seisukohast peaks EU CSW-CERTEX muutma tolli- ja muud andmed ühilduvaks, muutes vajaduse korral nende vormingut või struktuuri ilma nende sisu muutmata.

(17)Võttes arvesse hõlmatud liidu tolliväliseid formaalsusi, peaks EU CSW-CERTEX täitma mitut eesmärki. See peaks tegema asjakohased andmed tolliasutustele kättesaadavaks, et nende formaalsuste automaatse kontrollimise abil tagada paremini liidu tolliväliste regulatiivsete põhimõtete rakendamine. See peaks esitama pädevatele partnerasutustele asjakohased andmed, et jälgida ja määrata kindlaks lubatud kauba järelejäänud kogus, mida toll ei ole muude saadetiste tollivormistusel maha kandnud. Samuti peaks see toetama ühtse kontaktpunkti põhimõtte rakendamist määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikes 1 osutatud kontrollide tegemisel, hõlbustades tolli- ja liidu tolliväliste protseduuride integreerimist kauba tollivormistuse täielikult automatiseeritud protsessi. Mõnes liidu õigusaktis võidakse nõuda andmete edastamist riiklike tollisüsteemide ning asjaomase õigusaktiga loodud info- ja teavitussüsteemi vahel. EU CSW-CERTEX peaks seetõttu võimaldama automaatset andmevahetust tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel, kui kõnealused õigusaktid seda nõuavad.

(18)Selleks et luua ühtne suhtluskanal tollivormistusega tegelevate asutustega, peaksid riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad võimaldama ettevõtjatel esitada tollialaste õigusaktide ja liidu muude õigusaktidega nõutavaid andmeid ühes kohas ning saada mis tahes seonduvat teavet asutustelt, kes on sellega otseselt seotud. Ühtset suhtluskanalit tuleks kasutada üksnes EU CSW-CERTEXiga hõlmatud ja täiendavate hõlbustavate meetmete võtmiseks sobivaks tunnistatud liidu tolliväliste formaalsuste puhul.

(19)Tollideklaratsioonis ja tõendavate dokumentide taotluses esitatud andmed kattuvad märkimisväärselt. Selleks et võimaldada andmete taaskasutamist, nii et ettevõtjad ei peaks esitama samu andmeid rohkem kui üks kord, on vaja ühitada ja ratsionaliseerida EU CSW-CERTEXiga hõlmatud tolli- ja liidu tolliväliste formaalsuste andmenõudeid. Seepärast peaks komisjon määrama kindlaks nii tollideklaratsioonis kui ka tõendavate dokumentide taotluses sisalduvad andmeelemendid. Komisjon peaks kindlaks määrama ka andmeelemendid, mida nõutakse üksnes liidu muude kui tollialaste õigusaktidega (edaspidi „pädeva partnerasutuse andmestu(d)“). Tollideklaratsiooni andmed ja pädeva partnerasutuse andmestu(d) peaksid moodustama ühtse deklaratsiooni, mis sisaldab kogu tollivormistusega seotud teavet, mida on vaja EU CSW-CERTEXiga hõlmatud tolliformaalsuste ja liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks.

(20)Selleks et võimaldada ettevõtjatel täita tolliformaalsusi ja tolliväliseid formaalsusi, mis mõjutavad sama kauba liikumist, peaksid riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad võimaldama neil esitada ühtse deklaratsiooni abil kõik andmed, mida mitu reguleerivat asutust nõuavad kauba suunamiseks tolliprotseduuridele. Selliseid andmeid peaks olema võimalik esitada koos tollideklaratsiooniga, mis on esitatud enne kauba eeldatavat esitamist tollile vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 171.

(21)Selleks et edastada ettevõtjate poolt riiklikes tollivaldkonna ühtsetes teeninduskeskkondades esitatud teave kõigile asjaomastele asutustele, peaks EU CSW-CERTEX võimaldama vajalikku teabevahetust tolli ja muude valdkondade vahel. Eelkõige peaks EU CSW-CERTEX saama kohaldatavate liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks vajalikud andmed riiklikelt tollivaldkonna ühtsetelt teeninduskeskkondadelt ja edastama need vastavale liidu tollivälisele süsteemile. Selline teabevahetus peaks võimaldama pädevatel partnerasutustel läbi vaadata vastavatele liidu tollivälistele süsteemidele edastatud teabe ja teha oma tollivormistusotsused, mis tuleks edastada tollile EU CSW-CERTEXi kaudu. Tolliasutused peaksid omakorda tegema selle teabe ettevõtjatele kättesaadavaks riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade kaudu. EORI-numbrit tuleks kasutada sellise teabevahetusega seotud teabe jagamiseks ja ristviitamiseks.

(22)Kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 9 antakse igale tollitoimingutega tegelevale ettevõtjale EORI-number, mis tähistab kõiki tehinguid liidu tolliasutustega. Komisjonil on EORI-ga seotud andmete säilitamiseks ja töötlemiseks keskne EORI-süsteem. Selleks et hõlbustada kauba tollivormistuses osalevate eri asutuste vahelist koostööd, peaks pädevatel partnerasutustel olema juurdepääs EORI-süsteemile, et valideerida EORI-number, mida nad saavad ettevõtjatelt oma formaalsuste raames taotleda.

(23)Komisjoni ja liikmesriikide vaheline tihe koostöö on oluline, et koordineerida kõiki tegevusi, mis on seotud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna tõhusa toimimisega. Võttes arvesse nende tegevuste laiaulatuslikkust ja mitmekesisust, on vaja, et iga liikmesriik määraks pädeva asutuse riiklikuks koordinaatoriks. Komisjoni kontaktpunktiks peaks olema riiklik koordinaator, kes peaks edendama koostööd riiklikul tasandil, tagades samal ajal süsteemi koostalitlusvõime. Komisjon peaks vajaduse korral tagama koordineerimise ja aitama tagada liidu tolliväliste formaalsuste tõhusa täitmise.

(24)ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna väljaarendamisega kaasnevad mitmesugused rakenduskulud. Oluline on jaotada need kulud komisjoni ja liikmesriikide vahel kõige asjakohasemal viisil vastavalt osutatavate teenuste liigile. Komisjon peaks kandma kulud, mis on seotud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna keskse komponendi – EU CSW-CERTEXi – ning selle ja liidu tolliväliste süsteemide vaheliste liideste arendamise, hooldamise ja käitamisega. Liikmesriigid peaksid kandma kulud, mis on seotud nende rolliga EU CSW-CERTEXiga liideste tagamisel ning riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade arendamisel, hooldamisel ja käitamisel.

(25)Eri poliitikavaldkondade erinevate liidu tolliväliste formaalsuste järkjärguliseks integreerimiseks EU CSW-CERTEXisse on vaja üksikasjalikku planeerimist. Selleks peaks komisjon koostama tööprogrammi, et lisada need formaalsused EU CSW-CERTEXisse ning arendada ühendusi neid formaalsusi töötlevate liidu tolliväliste süsteemide ja EU CSW-CERTEXi vahel. Tööprogrammi peamine eesmärk peaks olema toetada nende tegevuste operatiivnõudeid ja rakendamise ajakava. Tööprogramm tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et hinnata üldisi edusamme käesoleva määruse sätete kohaldamisel.

(26)Komisjon peaks korrapäraselt jälgima ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimist, et hinnata EU CSW-CERTEXi toimivust ja tagada EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste tõhus täitmine. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt hindamisaruandeid ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise kohta. Kõnealustes aruannetes tuleks teha kokkuvõte edusammudest, teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad ja esitada soovitused tulevikuks, pidades silmas edusamme, mida on tehtud parema digitaalse koostöö jaoks tolliasutuste ja kauba tollivormistuses osalevate pädevate partnerasutuste vahel, et tagada ettevõtjate jaoks lihtsustatud protsessid ja liidu tolliväliste formaalsuste tõhus täitmine.

(27)Selleks et tagada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna tõhus ja tulemuslik toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste loetelu, täpsustada EU CSW-CERTEXi kaudu vahetatavaid andmeelemente ja määrata kindlaks andmeelemendid, mis on ühised nii tollideklaratsiooni kui ka tõendavate dokumentide taotluse puhul, ning pädeva partnerasutuse andmestu iga asjaomase liidu õigusakti puhul, mida kohaldatakse EU CSW-CERTEXisse integreeritud liidu tolliväliste formaalsuste suhtes. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 41 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(28)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses kaasvastutavate töötlejate vastavate kohustuste kehtestamisega määrustest (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 tulenevate kohustuste täitmiseks; EU CSW-CERTEXi abil töödeldavat teabevahetust käsitlevate erieeskirjade, sealhulgas vajaduse korral isikuandmete kaitset tagavate erieeskirjade vastuvõtmisega; EU CSW-CERTEXisse integreeritud selliste liidu tolliväliste formaalsuste kindlaksmääramisega, mille puhul võidakse teha täiendavat digitaalset koostööd; sellise menetluskorra vastuvõtmisega, mida on vaja EU CSW-CERTEXi kaudu töödeldava teabe täiendavaks vahetamiseks, sealhulgas vajaduse korral isikuandmete kaitset reguleerivate erieeskirjade ja tööprogrammi vastuvõtmisega, et toetada selliste sätete rakendamist, mis on seotud asjaomaste liidu tolliväliste süsteemide ühendamisega EU CSW-CERTEXiga ja vastavate liidu tolliväliste formaalsuste integreerimisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 42 .

(29)Määrust (EL) nr 952/2013 tuleks muuta, et integreerida ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond tollialaste õigusaktide kontseptsiooni ning paremini integreerida tolli- ja liidu tollivälised protseduurid, võimaldades neil üheaegselt toimida. Esiteks, kuna käesoleva määrusega kehtestatakse mehhanism, mille abil tolliasutused saavad tagada kauba tollivormistust mõjutavate haldusformaalsuste täitmise, on vaja see määrus ning selle täiendavad ja rakendavad sätted lisada määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 2 sätestatud tollialaste õigusaktide määratlusse. Selline lähenemisviis on kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 3, millega tehakse tollile ülesandeks tagada liidu ja tema residentide turvalisus ja julgeolek, asjakohasel juhul tihedas koostöös teiste ametiasutustega, hõlbustades samal ajal kaubandust. Teiseks on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 163 lõikes 1 sätestatud, et lisadokumendid, mida on vaja asjakohast tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, on deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad tollideklaratsiooni esitamise ajal. Kuna tolliasutused saavad EU CSW-CERTEXi kaudu vajalikke andmeid liidu tolliväliste formaalsuste kohta, tuleks see kohustus lugeda täidetuks ja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 163 lõiget 1 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(30)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse xx/xx/202x.

(31)Selleks et integreerida liidu tollivälised formaalsused EU CSW-CERTEXisse, on vaja rakendada uut infotehnoloogiataristut, et luua ühendused riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu muude süsteemide vahel, teha kindlaks vahetatavad andmed ning töötada välja tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamisel arvesse võtta aega, mis on vajalik nende arengute edendamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil. Lisaks võib eeldada, et täiendavate digitaalse koostöö meetmete rakendamine võtab oluliselt kauem aega, kuna selleks on vaja eelnevalt määrata kindlaks asjaomased liidu tollivälised formaalsused ja asjakohased tehnilised arengud. Seepärast on vaja käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamist edasi lükata.

(32)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu regulatiivsete nõuete täitmise paremat tagamist kõikjal liidu piiridel ja rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamist, ei suuda liikmesriigid kaupade piiriülese liikumise riikidevahelise olemuse ja keerukuse tõttu üksi piisavalt saavutada ning neid saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond, mis pakub Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi kaudu koostalitlusvõimelisi integreeritud elektroonilisi teenuseid liidu ja liikmesriikide tasandil, et toetada suhtlust ja teabevahetust lisas osutatud riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu tolliväliste süsteemide vahel.

Selles sätestatakse eeskirjad riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade kohta ning eeskirjad digitaalse halduskoostöö ja teabevahetuse kohta Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna raames.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktides 1, 2, 5, 8, 12, 15 ja 16 esitatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1) „riiklik tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“ – liikmesriigi osutatavate elektrooniliste teenuste kogum, mis võimaldab vahetada teavet tolliasutuste, pädevate partnerasutuste ja ettevõtjate elektrooniliste süsteemide vahel;

2) „pädev partnerasutus“ – liikmesriigi ametiasutus või komisjon, kes on volitatud täitma määratud ülesannet, mis on seotud asjakohaste liidu tolliväliste formaalsuste täitmisega;

3) „liidu tolliväline formaalsus“ – rahvusvahelise kaubavahetusega seotud formaalsus, mis on sätestatud liidu muudes kui tollialastes õigusaktides;

4) „tõendav dokument“ – pädeva partnerasutuse väljastatud sertifikaat, tõend, vastavusdeklaratsioon, litsents või luba, millega kinnitatakse, et liidu tollivälised formaalsused on täidetud;

5) „koguste haldamine“ – pädevate partnerasutuste poolt kooskõlas liidu muude kui tollialaste õigusaktidega lubatud kaubakoguste järelevalve ja haldamine, mis põhineb teabel, mille tolliasutused on esitanud seotud saadetiste tollivormistuse kohta;

6) „liidu tolliväline süsteem“ – liidu elektrooniline süsteem, milles talletatakse kõigilt asjaomastelt pädevatelt partnerasutustelt saadud teave, mida tolliasutused vajavad selleks, et kontrollida vastavate liidu tolliväliste formaalsuste täitmist.

Artikkel 3

Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond

Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond. See hõlmab lisas osutatud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi, riiklikke tollivaldkonna ühtseid teeninduskeskkondi ja liidu tolliväliseid süsteeme.

II peatükk
Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem

Artikkel 4

Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem (edaspidi „EU CSW-CERTEX“). EU CSW-CERTEX ühendab riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad lisas osutatud liidu tolliväliste süsteemidega.

Artikkel 5

EU CSW-CERTEXi ülesanded ja vastutus

1.Komisjon peab koostöös liikmesriikidega välja töötama, integreerima ja kasutusele võtma EU CSW-CERTEXi ning seda haldama.

2.Komisjon ühendab lisas osutatud liidu tollivälised süsteemid EU CSW-CERTEXiga ja võimaldab vahetada teavet lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste kohta.

3.Liikmesriigid ühendavad riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad EU CSW-CERTEXiga ja võimaldavad vahetada teavet lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste kohta.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks ja eelkõige selleks, et hõlmata muid liidu tolliväliseid formaalsusi.

Artikkel 6

Isikuandmete töötlemine EU CSW-CERTEXis

1.Isikuandmete töötlemine EU CSW-CERTEXis võib toimuda üksnes järgmistel eesmärkidel:

a)et võimaldada vahetada riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja lisas osutatud liidu tolliväliste süsteemide vahel teavet seoses lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsustega;

b)et teisendada vajaduse korral artikli 10 lõikes 2 loetletud andmeid, võimaldamaks käesoleva lõike punktis a osutatud teabe vahetamist.

2.EU CSW-CERTEX võib töödelda isikuandmeid üksnes järgmiste andmesubjektide kategooriate puhul:

a)füüsilised isikud, kelle isikuandmed sisalduvad tollideklaratsioonis;

b)füüsilised isikud, kelle isikuandmed sisalduvad tõendavates dokumentides või muudes dokumentaalsetes lisatõendites, mida on vaja lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks;

c)tolliasutuste, pädevate partnerasutuste, saadetiste kontrollimise asutuste või muude asjaomaste asutuste või volitatud asutuste volitatud töötajad, kelle isikuandmed sisalduvad punktides a ja b osutatud dokumentides;

d)komisjoni töötajad ja komisjoni nimel tegutsevad kolmandatest isikutest teenuseosutajad, kes teostavad EU CSW-CERTEXiga seotud toiminguid ja hooldustöid.

3.EU CSW-CERTEX võib töödelda üksnes järgmist liiki isikuandmeid:

a)lõike 2 punktides a ja b osutatud füüsiliste isikute nimed, aadressid, riigikoodid ja isikukoodid, mida tollialaste õigusaktide või liidu muude kui tollialaste õigusaktidega nõutakse nende vastavate formaalsuste täitmiseks;

b)lõike 2 punktides c ja d osutatud volitatud töötajate nimed ja allkirjad.

4.EU CSW-CERTEXis ei säilitata teavet, mida on vahetatud riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu tolliväliste süsteemide vahel.

5.Lõike 1 punktis b osutatud isikuandmete teisendamine toimub liidus asuva infotehnoloogiataristu abil.

Artikkel 7

EU CSW-CERTEXi kaasvastutavad töötlejad

1.Isikuandmete töötlemisel EU CSW-CERTEXis on komisjon kaasvastutav töötleja määruse (EL) 2018/1725 artikli 28 lõike 1 tähenduses ning tolliasutused ja pädevad partnerasutused on kaasvastutavad töötlejad määruse (EL) 2016/679 artikli 26 lõike 1 tähenduses.

2.Komisjon kehtestab rakendusaktidega kaasvastutavate töötlejate vastavad kohustused määrustest (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 tulenevate kohustuste täitmiseks. Kõnealused rakendusaktid tuleb vastu võtta kooskõlas käesoleva määruse artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Kaasvastutavad töötlejad tagavad, et nad

a)teevad koostööd andmesubjekti(de) esitatud taotluse(te) õigeaegseks töötlemiseks;

b)abistavad üksteist küsimustes, mis hõlmavad isikuandmete ühise töötlemisega seotud rikkumise tuvastamist ja käsitlemist;

c)vahetavad asjakohast teavet, mis on vajalik andmesubjektide teavitamiseks vastavalt määruse (EL) 2016/679 2. jaole ja määruse (EL) 2018/1725 2. jaole;

d)tagavad ja kaitsevad määruse (EL) 2016/679 artikli 32 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 33 kohaselt ühiselt töödeldavate isikuandmete turvet, terviklust, kättesaadavust ja konfidentsiaalsust.

III peatükk
Riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad

Artikkel 8

Riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade loomine

1.Liikmesriigid loovad riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad. Iga liikmesriik vastutab oma tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna arendamise, integreerimise ja toimimise eest.

2.Riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad võimaldavad tolliasutustel, pädevatel partnerasutustel ja ettevõtjatel vahetada elektrooniliselt teavet ja teha koostööd, et tagada tollialaste õigusaktide ja lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste järgimine ja tõhus täitmine.

3.Riiklikel tollivaldkonna ühtsetel teeninduskeskkondadel on eelkõige järgmised funktsioonid:

a)võimaldavad tolliasutustel automaatselt kontrollida lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste järgimist, tuginedes liidu tollivälistest süsteemidest kauba tollivormistuseks saadud andmetele;

b)võimaldavad pädevatel partnerasutustel vajaduse korral hallata koguseid, mis on seotud lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsustega;

c)tagavad ettevõtjatele ühtse suhtluskanali, et täita asjakohaseid tolliformaalsusi ja liidu tolliväliseid formaalsusi, mille puhul tehakse täiendavat digitaalset koostööd vastavalt artiklile 12.

4.Riiklikke tollivaldkonna ühtseid teeninduskeskkondi võib kasutada kontrollide koordineerimise platvormina kooskõlas määruse (EL) 952/2013 artikli 47 lõikega 1.

Artikkel 9

Isikuandmete töötlemine riiklikes tollivaldkonna ühtsetes teeninduskeskkondades

1.Isikuandmete töötlemine riiklikes tollivaldkonna ühtsetes teeninduskeskkondades toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 eraldi käesoleva määruse artiklis 6 osutatud töötlemistoimingutest.

2.Iga liikmesriik on oma riiklikus tollivaldkonna ühtses teeninduskeskkonnas tehtavate andmetöötlustoimingute puhul ainus vastutav töötleja.

3.Iga liikmesriik teatab komisjonile igast isikuandmetega seotud rikkumisest, mis ohustab tema tollivaldkonna ühtses teeninduskeskkonnas töödeldavate isikuandmete turvet, konfidentsiaalsust, kättesaadavust või terviklust.

IV peatükk
Digitaalne koostöö – teabevahetus ja muud menetluseeskirjad

1. jagu
LIIDU TOLLIVÄLISTE FORMAALSUSTEGA SEOTUD DIGITAALNE KOOSTÖÖ

Artikkel 10

EU CSW-CERTEXi kaudu toimuv teabevahetus

1.Iga lisas loetletud liidu tollivälise formaalsuse puhul võimaldab EU CSW-CERTEX vahetada teavet riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja asjakohaste liidu tolliväliste süsteemide vahel järgmistel eesmärkidel:

a)teha tolliasutustele kättesaadavaks asjakohased andmed, et nad saaksid kõnealuseid formaalsusi automaatselt kontrollida vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013;

b)teha pädevatele partnerasutustele kättesaadavaks asjakohased andmed, et nad saaksid hallata lubatud kauba koguseid liidu tollivälistes süsteemides, võttes aluseks tolliasutustele deklareeritud ja nende poolt vabastatud kauba;

c)lihtsustada tolli ja pädevate partnerasutuste vaheliste protseduuride integreerimist, et saavutada täielikult automatiseeritud kauba tollivormistus ja kontrollide koordineerimine kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikega 1;

d)lubada muud automaatset andmeedastust tolli ja asjaomaste pädevate partnerasutuste vahel, mida nõutakse lisas osutatud liidu õigusaktidega.

2.EU CSW-CERTEX näeb iga lisas loetletud liidu tollivälise formaalsuse puhul ette järgmise:

a)ühtlustada võimaluse korral tolli- ja muu terminoloogia ning määrata kindlaks tolliprotseduurid, mille puhul saab tõendavaid dokumente kasutada pädeva partnerasutuse poolt tõendavates dokumentides märgitud haldusotsuste alusel;

b)teisendada asjakohaste liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks vajalike andmete vorming tollideklaratsiooniga ühilduvateks andmeteks ja vastupidi, muutmata nende sisu.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 kohaselt EU CSW-CERTEXi kaudu vahetatavad andmeelemendid.

4.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetuse erieeskirjad, sealhulgas vajaduse korral erieeskirjad isikuandmete kaitse tagamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2. jagu
LIIDU TOLLIVÄLISTE FORMAALSUSTEGA SEOTUD TÄIENDAV DIGITAALNE KOOSTÖÖ

Artikkel 11

Tolliformaalsuste ja liidu tolliväliste formaalsuste täitmise lihtsustamine

Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse lisas loetletud liidu tolliväliseid formaalsusi, on riiklikel tollivaldkonna ühtsetel teeninduskeskkondadel järgmised funktsioonid:

a)võimaldada ettevõtjatel esitada asjakohast teavet, mida on vaja kohaldatavate tolliformaalsuste ja liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks;

b)teha ettevõtjatele kättesaadavaks nendelt tolli- ja pädevatelt partnerasutustelt saadud elektrooniline tagasiside kauba tollivormistuse kohta, kes vastutavad kohaldatavate tolliformaalsuste ja liidu tolliväliste formaalsuste täitmise eest.

Artikkel 12

Liidu tollivälised formaalsused, mille puhul tehakse täiendavat digitaalset koostööd

1.Lisas loetletud liidu tollivälise formaalsuse suhtes kohaldatakse artikli 8 lõike 3 punkti c, artikleid 11–15 ja artikli 16 lõiget 2, tingimusel et komisjon on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 kindlaks teinud, et selline formaalsus vastab kõnealuses lõikes sätestatud kriteeriumidele.

2.Komisjon teeb rakendusaktidega kindlaks, millised lisas loetletud liidu tollivälised formaalsused vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)mitmed tõendavate dokumentide taotlemisel ja tollideklaratsioonis nõutavad andmed kattuvad;

b)liidus konkreetse formaalsuse jaoks välja antud tõendavate dokumentide arv ei ole tühine;

c)lisas osutatud vastavas liidu tollivälises süsteemis on võimalik ettevõtja identifitseerida ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumbri (EORI) abil;

d)kohaldatavad liidu muud kui tollialased õigusaktid võimaldavad täita konkreetse formaalsuse riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade kaudu kooskõlas artikliga 11.

3.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 13

Andmete ühtlustamine ja ratsionaliseerimine

1.Komisjon määrab kindlaks, millised on tollideklaratsiooni ja vastavate tõendavate dokumentide taotluse ühised andmed ning täiendavad andmeelemendid, mille suhtes kohaldatakse üksnes liidu muid kui tollialaseid õigusakte.

2.Lõikes 1 osutatud täiendavad andmeelemendid tähistatakse lisas loetletud liidu tollivälise formaalsuse vastava akronüümiga, millele järgneb järelliide „pädeva partnerasutuse andmestu“.

3.Tollideklaratsiooni andmed ja lõikes 1 osutatud täiendavad andmeelemendid, mida on vaja kauba suunamiseks konkreetsele tolliprotseduurile, moodustavad ühtse deklaratsiooni, mis sisaldab kõiki andmeid, mida tolli- ja pädevad partnerasutused vajavad kauba tollivormistuseks.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte, milles tehakse ühelt poolt kindlaks andmeelemendid, mis on ühised nii tollideklaratsiooni kui ka tõendavate dokumentide taotlusel, ning teiselt poolt pädeva partnerasutuse andmestu iga asjakohase liidu õigusakti kohta, mida kohaldatakse lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste suhtes.

Artikkel 14

Tolliandmete ja liidu tolliväliste andmete esitamine ettevõtjate poolt

1.Artikli 11 punkti a kohaldamisel võivad riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad võimaldada ettevõtjatel esitada ühtse deklaratsiooni, mis sisaldab (sisaldavad) pädeva partnerasutuse andmestut (andmestuid) koos tollideklaratsiooniga, mis on esitatud enne kauba esitamist tollile vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 171.

2.Lõike 1 kohaselt esitatud ühtne deklaratsioon on nii tollideklaratsioon kui ka tõendavate dokumentide taotlus.

Artikkel 15

EU CSW-CERTEXi kaudu toimuv täiendav teabevahetus

1.EU CSW-CERTEX võimaldab vajalikku teabevahetust riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu tolliväliste süsteemide vahel järgmistel eesmärkidel:

a)et edastada andmeid, mis on artikli 13 lõike 4 kohaselt tollideklaratsiooni ja vastava tõendavate dokumentide taotluse puhul ühised, ning kohaldatav(ad) pädeva partnerasutuse andmestu(d), et võimaldada pädevatel partnerasutustel täita asjakohaste formaalsustega seotud ülesandeid kooskõlas liidu muude kui tollialaste õigusaktidega;

b)et edastada ettevõtjatele artikli 11 punkti b kohaldamise eesmärgil pädevatelt partnerasutustelt saadud tagasisidet, mis on sisestatud kohaldatava(te)sse liidu tollivälis(t)esse süsteemi(de)sse.

2.Kui ettevõtja on registreeritud tolliasutuses vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 9, kasutatakse lõikes 1 osutatud teabevahetuseks EORI-numbrit.

3.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu lõikes 1 osutatud teabevahetuse menetluskorra, sealhulgas vajaduse korral isikuandmete kaitset reguleerivad erieeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3. jagu
MUUD MENETLUSEESKIRJAD LIIDU TOLLIVÄLISTE FORMAALSUSTE JAOKS

Artikkel 16

EORI-süsteemi kasutamine pädevate partnerasutuste poolt

Oma ülesannete täitmisel on pädevatel partnerasutustel juurdepääs määruse (EL) nr 952/2013 artikli 9 kohaselt loodud EORI-süsteemile, et valideerida ettevõtjate asjakohased andmed, mida säilitatakse selles süsteemis.

Artikkel 17

Riiklikud koordinaatorid

Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes tegutseb Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna riikliku koordinaatorina. Riiklik koordinaator täidab järgmisi ülesandeid:

a)tegutseb kõigis käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes komisjoni riikliku kontaktpunktina;

b)edendab koostööd tolli- ja riiklike pädevate partnerasutuste vahel riiklikul tasandil ning koordineerib tegevust, mis on seotud riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja EU CSW-CERTEXi vahelise ühendusega, et toetada käesoleva määruse rakendamist.

V peatükk
EU CSW-CERTEXi kulud, tööprogramm ning järelevalve ja aruandlus

Artikkel 18

Kulud

1.Kulud, mis on seotud EU CSW-CERTEXi ning selle ja liidu tolliväliste süsteemide vaheliste liideste arendamise, integreerimise ja toimimisega, kannab liit.

2.Iga liikmesriik kannab kulud, mis on seotud tema riikliku tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna arendamise, integreerimise ja toimimisega ning selle ühendusega EU CSW-CERTEXiga.

Artikkel 19

Tööprogramm

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammi, et toetada käesoleva määruse selliste sätete rakendamist, mis on seotud lisas osutatud liidu tolliväliste süsteemide ühendamisega EU CSW-CERTEXiga ja vastavate liidu tolliväliste formaalsuste integreerimisega. Tööprogrammi ajakohastatakse pidevalt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 20

Järelevalve ja aruandlus

1.Komisjon jälgib korrapäraselt Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimist.

2.Komisjon hindab korrapäraselt EU CSW-CERTEXi toimimist.

3.Hiljemalt 31. detsembril 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruanne sisaldab ka teavet lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud järelevalve ja hindamise kohta.

4.Liikmesriigid esitavad komisjoni taotluse korral teabe, mis on vajalik lõikes 3 osutatud aruande koostamiseks.

VI peatükk
Rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise kord, määruse (EL) nr 952/2013 muudatused ja lõppsätted

Artikkel 21

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 5 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 4, artikli 10 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 5 lõike 4, artikli 10 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 22

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee, mis on loodud määrusega (EL) nr 952/2013. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 23

Määruse (EL) nr 952/2013 muudatused

Määrust (EL) nr 952/2013 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 5 punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt:

„e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) [...]* ning seda täiendavad või rakendavad sätted;

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) [...], millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (ELT L [...], PP/KK/AAAA, lk XX).“

2) Artikli 163 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Määruse (EL) [...] lisas loetletud kohaldatavate liidu tolliväliste formaalsustega seotud lisadokumendid loetakse deklarandi valduses olevaks ja tollile kättesaadavaks tollideklaratsiooni esitamise ajal, tingimusel et tollil on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 punktidega a ja c võimalik saada vajalikke andmeid vastava(te)st liidu tollivälise(te)st süsteemi(de)st Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi kaudu.“

Artikkel 24

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artikli 8 lõike 3 punkte a ja b ning artiklit 10 kohaldatakse kõigi lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste suhtes alates lisas esitatud kuupäevadest.

Artikli 8 lõike 3 punkti c, artiklit 11, artikli 13 lõikeid 1, 2 ja 3, artiklit 14 ning artikli 15 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2031.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[...] [...]

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013

–PLAN/2017/1149 - TAXUD

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 43

– Tolliliit

– E-valitsuse strateegia ja digiüleminek

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☒ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 44

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euroopa Komisjoni 2016. aasta teatis „ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine“ (COM(2016) 813 final) 45

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi strateegiakava 2016–2020 46

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Tegevuskava tolliliidu viimiseks järgmisele tasandile – tugeva ja nüüdisaegse tolliliidu tegevuskava“ (PLAN/2020/6296).

Tallinna deklaratsioon e-valitsemise kohta (tehtud 6. oktoobril 2017 Eesti ELi nõukogu eesistumise ajal) 47 .

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärgid

1.Tõhustatud koostöö tolliasutuste ja tolliväliste haldusformaalsuste täitmise tagamise eest vastutavate pädevate asutuste (edaspidi „pädevad partnerasutused“) vahel, et laiendada ja parandada maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi poolt välja arendatud IT-alast katselahendust 48 . Kõnealuse lahendusega ühendataks omavahel riiklikud tollisüsteemid ja ELi süsteemid, mis haldavad tolliväliseid haldusformaalsusi, et võimaldada nende vahel süstemaatilist ja automaatset teabevahetust.

2.Piiriüleste haldusformaalsuste täitmise parem tagamine. Tollisüsteemide ja tolliväliste süsteemide vaheline teabevahetus võimaldaks tollil automaatselt kontrollida tõendavaid dokumente, anda pädevatele partnerasutustele tagasisidet tollivormistuse kohta ning integreerida paremini kohaldatavaid tolli- ja muid protseduure.

3.Lihtsustatud kauba tollivormistus ettevõtjate jaoks, määrates kindlaks andmete ühtlustamise raamistiku ja võimaldades ettevõtjate esitatud andmete taaskasutamist.

4.Koguste haldamine kogu ELis tolliväliste formaalsuste puhul.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Komisjon tagab, et on kehtestatud kord ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise jälgimiseks ja hindamiseks, lähtudes peamistest poliitikaeesmärkidest. Poliitilised prioriteedid ja vastavad ressursid on esitatud käesoleva dokumendi punktides 1.5.1 ja 3.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Liikmesriikide tolliasutused: algatusega säästetakse oluliselt tollivormistuseks kuluvat aega, kuna hõlmatud tolliväliste haldusformaalsustega seotud tõendavad dokumendid esitataks EU CSW-CERTEXi kaudu vastavast ELi süsteemist tolli IT-süsteemidele. Sellega luuakse automaatse kontrolli võimalused ja vähendatakse sõltuvust tollis käsitsi tehtavast dokumentide kontrollist, hoides kokku inimressursse ja lõppkokkuvõttes suurendades tolliasutuste kontrollisuutlikkust. Muudatus on eriti tuntav haldusformaalsuste puhul, kui lubatud kauba koguseid on võimalik jagada mitme tollideklaratsiooni vahel, kuna võetakse kasutusele automaatne koguste haldamine ELi tasandil. See funktsioon võimaldab mahakandmise automaatset kontrollimist kogu liidus, takistades lubatud kogust ületava kauba tollivormistust. Lisaks tagatakse ettepanekuga andmete lihtsustamine ja ühtlustamine tolliformaalsuste ja tolliväliste formaalsuste vahel ning menetluste parem ühtlustamine. Samuti peaks ettevõtjatelt tollideklaratsiooni osana saadud elektrooniliste andmete suurem hulk ja lihtsam andmete jagamine ametiasutuste vahel parandama riskijuhtimist.

Pädevad partnerasutused: algatusega parandatakse hõlmatud tolliväliste haldusformaalsuste järgimist ja täitmise tagamist. Eelkõige kujutab koguste automaatne haldamine ELi tasandil endast kontrollivahendit, et vältida tõendavate dokumentide ebaausat kasutamist lubatud koguste puhul. Automaatne teabevahetus ametiasutuste vahel kõrvaldab lisaks ohu, et kauba tollivormistus toimuks võltsitud tõendava dokumendi alusel. Lisaks annab ELi pädevate partnerasutuste süsteemide ja riiklike tollisüsteemide vahelise teabevahetuse standardimine võimaluse ühtlustada muude kui tollialaste õigusaktide rakendamist riiklike tolliasutuste poolt kogu ELis.

Ettevõtjad: valitsustevaheline teabevahetus, mis toimub tolli ja pädevate partnerasutuste vahel, peaks suurendama oluliselt tõhusust ja säästma aega kauba tollivormistusel. Eelkõige saavad ettevõtjad kasu otsesest automaatsest teabevahetusest ametiasutuste vahel, kuna nad ei pea tollivormistuseks füüsiliselt esitama tõendavaid dokumente. Lisaks saavad tolliasutused enamikul juhtudel kontrollida tõendavaid dokumente automaatselt, vähendades seega aega ja ressursse, mida ettevõtjad vajavad dokumentide kontrollimise puhul. Arvestades seda, et tõendavate dokumentide automaatse kontrolli teenus on kättesaadav ööpäev läbi, võib tollivormistus standardjuhtudel toimuda ka väljaspool teenindusaega. Lisaks lihtsustab ühtne kontaktpunkt (ettepaneku aspekt, mis on seotud ettevõtte ja riigi vahelise suhtlusega) haldusformaalsuste täitmist ja lahendab peamised probleemid, näiteks vajaduse esitada sama liikumise kohta sarnane teave mitmele ametiasutusele.

Kodanikud: ELi tolliväliste haldusformaalsuste paremal järgimisel ja täitmise tagamisel on positiivne mõju rahva tervise ja ohutuse kaitsele, turvalisuse suurendamisele, kultuuripärandi säilitamisele ning loomade heaolu ja keskkonna kaitsmisele. Haldusformaalsuste lihtsustamine, tollivormistuse aja lühenemine ja nendega tegelemiseks vajalike ressursside vähenemine võib lõppkokkuvõttes tuua kasu kodanikele, sest väiksemad kulud võivad nende jaoks tähendada madalamaid hindu.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

–Algatusega hõlmatud tolliväliste haldusformaalsuste arv konkreetsel aastal ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ning partnerpeadirektoraatide vahel sõlmitud algatusega hõlmatud formaalsusi käsitlevate lepingute arv;

–EU CSW-CERTEXi kaudu töödeldud automaatse teabevahetusega hõlmatud tollideklaratsioonide arv ja EU CSW-CERTEXile esitatud taotluste arv liikmesriikide kaupa;

–teabe automaatse ristkontrolli abil avastatud lahknevuste ja pettusekatsete arv;

–tulemuslike dokumendi- ja füüsiliste kontrollide määr (pärast EU CSW-CERTEXi kaudu tehtud teabe süstemaatilist automaatset ristkontrolli) ning avastatud nõuetele mittevastava kauba kogus;

–selliste automaatsete kontrollide osakaal, millele ei järgne manuaalset sekkumist (dokumendi- ja füüsilised kontrollid);

–riiklike ühtsete teeninduskeskkondade kaudu esitatud ühtsete deklaratsioonide 49 arv;

–asjaomase kauba tollivormistuseks kuluv keskmine aeg.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Aastate jooksul on komisjon ja ELi liikmesriigid võtnud mitmeid kohustusi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna arendamiseks. 2008. aasta e-tolli otsuses tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta 50 kutsuti liikmesriike ja komisjoni üles „püüdma luua ja käivitada ühtne teeninduskeskkond“. Sellele järgnenud 2014. aasta Veneetsia deklaratsioonis 51 tehti ettepanek järkjärgulise tegevuskava kohta ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna rakendamiseks ja selle õigusraamistiku väljatöötamiseks. Lisaks teatati 2016. aasta teatises „ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine“ 52 komisjoni plaanist uurida toimivat lahendust ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna väljaarendamiseks ja loomiseks. Seda kinnitatakse ka esimeses iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamisel tehtud edusammude kohta 53 , milles nimetati ELi tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda prioriteetse valdkonnana.

Kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega käivitas komisjon 2015. aastal katseprojekti „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond – ühine veterinaariaalane sisenemisdokument“ (EU SW-CVED), mida haldavad ühiselt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD) ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE). Sellega loodi maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi keskse IT-lahenduse abil liides riiklike tollisüsteemide ja ELi tasandi sertifitseerimissüsteemi 54 vahel. See võimaldas vabatahtlikkuse alusel osalenud viie liikmesriigi tolliasutustel kontrollida automaatselt kolme sanitaarsertifikaati, mida nõutakse loomsete/mitteloomsete saaduste sissetoomiseks. 2017. aastal käivitatud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi (EU CSW-CERTEX) projekt laiendas katseprojekti ja tõhustas selle funktsioone. 2018. aasta lõpuks võeti kasutusele uued sertifikaadid ja osalevate liikmesriikide arv kasvas viielt üheksale. Kavandatud õiguslik algatus põhineb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi poolt välja töötatud olemasoleval katselahendusel ning kohustab kõiki liikmesriike kasutama seda lahendust, et vahetada teavet paljude haldusformaalsuste kohta, mille puhul on tollivormistuseks vajalik asjakohane teave ELi elektroonilistes süsteemides kättesaadav. EU CSW-CERTEXi ja tulevaste ELi elektrooniliste süsteemide vahelised ühendused luuakse järk-järgult, kui kehtestatakse uued haldusformaalsused. Prognooside kohaselt suureneb nende formaalsuste ulatus uute funktsioonide integreerimisega. Eelkõige võimaldab kõikide liikmesriikide kohustuslik osalemine hallata kogu ELis automaatselt selliste haldusformaalsustega seotud koguseid, mida on vaja täitmise tagamise lünkade kaotamiseks, pettuste ja vigade vähendamiseks ning aja jooksul tõhususe suurendamiseks.

Poliitikaettepaneku mõjuhinnangus esitati rida poliitikavariante (sealhulgas lähtestsenaariumi jätkamine). Tehakse ettepanek eelistatud variantide kombinatsiooni kohta, et luua raamistik Euroopa poliitika rakendamiseks selles valdkonnas. See koosneb kolmest variandist, mis on jaotatud järgmistesse kategooriatesse:

(a)valitsustevaheline koostöö (variant 1: valitsustevaheline teabevahetus ELi formaalsuste kohta, mille puhul on tollivormistuseks vajalik asjakohane teave ELi elektroonilistes süsteemides kättesaadav);

(b)ettevõtete ja valitsuse vaheline koostöö (variant 6: ühtlustatud riiklikud ühtsed teeninduskeskkonnad, mis võimaldavad ettevõtjatel täita ühtse kontaktpunkti kaudu hõlmatud tolliformaalsusi ja tolliväliseid formaalsusi), ning

(c)ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteemi kasutamise laiendamine pädevatele partnerasutustele (variant 8ii).

Eelistatud kombinatsiooni otsesed majanduslikud kulud Euroopa Komisjoni jaoks koosnevad ühekordsetest rakenduskuludest ja korduvatest kuludest. Rakenduskulud hõlmavad ärimudeli koostamist ning kulutusi IT riist- ja tarkvarale, tarkvara arendamisele, testimisele, kasutuselevõtule ja hooldusele, protsesside muudatuste haldusele, koolitusele ja toele ning need jaotatakse eeldatavasti seitsme aasta peale ja hinnanguliselt 15 haldusformaalsusele. Alustada tuleks olemasolevast EU CSW-CERTEXi arhitektuurist, mida saab kasutada enam kui poolte selliste haldusformaalsuste 55 puhul, mille rakendamise ja arendamise kulud järkjärgulise rakendamise perioodil moodustavad hinnanguliselt 50 % uute formaalsuste integreerimise kuludest.

Kaheksandast aastast alates asendatakse rakenduskulud korduvate kuludega, mis hõlmavad riist- ja tarkvara hooldust, perioodilisi uuendusi, jätkuvat tuge ja igapäevast tegevust.

Eelistatud kombinatsiooniga kaasnevad eeldatavasti rakenduskulud kogusummas 64,730 miljonit eurot, mis jaotuvad ühtlaselt esimese seitsme järkjärgulise rakendamise aasta peale, ja hoolduskulud summas 6,350 miljonit eurot aastas, kui see täielikult toimib.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

Probleemid, mida algatuses käsitletakse, eelkõige ebapiisav koordineerimine ja killustatud koostalitlusvõime tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel konkreetse kauba tollivormistusel, on olemuselt riikidevahelised, hõlmates kauba piiriülest liikumist ning vigade ja pettuste kogu ELi hõlmavat mõju üksikutes riikides. Võttes arvesse ELi vastutust tolliliidu ja kõnealuste tolliväliste haldusformaalsuste eest, on ELil optimaalne positsioon, et viia ellu koordineerivaid meetmeid, võidelda killustatuse vastu ja luua mastaabisäästu. Olemasolevad ja eeldatavad riigisisesed meetmed on osutunud ebapiisavaks peamiselt järgmistel põhjustel:

(a)jätkuv killustatus ja koostalitlusvõime puudumine vähendaksid teatava kauba tollivormistusega seotud protsesside järkjärgulisest digiteerimisest ja ajakohastamisest saadavat kasu;

(b)riiklikke algatusi oleks piiratud ressursside ja teatavate põhifunktsioonide, näiteks ELi tasandi koguste haldamise puudumise tõttu vähe;

(c)EU CSW-CERTEXi katseprojekt (vabatahtlik algatus) kaotaks hoo, kui sellele ei järgneks kohustuslikku tegevust. Paljud liikmesriikide tolliasutused on sellega nüüd harjunud ning eelmised manuaalsed ja paberipõhised protsessid järk-järgult kasutuselt kõrvaldanud ning ei suudaks asjaomaseid formaalsusi enam täita.

Arvestades ELi rolli tolliliidu ajakohastamisel ning tolliformaalsuste ja tolliväliste haldusformaalsuste paremal täitmise tagamisel piiril, on ELil ainulaadne võimalus hinnata praeguse õigusnormidele vastavuse killustatud mudeli peamised tavad ja menetlused ümber. ELi tegevus selles valdkonnas parandab haldusformaalsuste vastavust ELi õigusaktidele ja hõlbustab veelgi kauba piiriülest liikumist. See omakorda annab selge lisaväärtuse tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahelisele suhtlusele ning ettevõtjate igapäevasele tegevusele. Kokkuvõttes toob ELi sekkumine ühiskonnale tervikuna kaasa märkimisväärse sotsiaalse ja keskkonnamõju ning olulise majandusliku kasu.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

EU SW-CVED ja selle jätkuna mõeldud EU CSW-CERTEXi katseprojekti võib käsitada algatuse kavana. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi tehtud katseprojekti hindamine kinnitas, et see on kooskõlas sidusrühmade vajadustega kauba tõhusama tollivormistuse osas ning on võimaldanud tolliasutustel tõendavaid dokumente automaatselt kontrollida. Kuigi siiani on tehtud reservatsioone vastavalt projekti ulatusele, on EU CSW-CVED katseprojekti ja EU CSW-CERTEXi projekti tulemuseks juba hõlmatud haldusformaalsustega seotud andmete ühtlustamine ja vahetamine. See omakorda tähendab paremat koostööd pädevate asutuste vahel. Samuti on mõningaid tõendeid selle kohta, et pettused ja inimlikud eksimused on vähenenud, eelkõige tänu inimeste sekkumise vähenemisele ja võimalusele hallata koguseid riiklikul tasandil.

Siiski on piiranguid, mis on peamiselt tingitud sellest, et lahendus on katselist laadi. Täpsemalt:

(a)koguste haldamine ELi tasandil on vajalik, et kaotada täitmise tagamise lüngad, ja seda ei ole võimalik teha ilma kõigi liikmesriikide täieliku kohustusliku osalemiseta;

(b)süsteemidevahelisi ühendusi oleks vaja täiustada, et võimaldada pidevat reaalajas ajakohastamist (mitte perioodilist küsitlust);

(c)ettevõtjate jätkuv vajadus esitada lisaks digitaalsetele dokumentidele ka paberdokumente piirab kasu, mida ettevõtjad võivad saada; probleemi lahendamiseks oleks vaja õigusraamistikku, mis annaks digitaalallkirjadele õigusjõu.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Seadusandlik ettepanek kuulub tulevase programmi „Toll 2027“ ja selle jätkuprogrammide kohaldamisalasse. See on osa käimasolevast tolliliidu tegevuskavast (PLAN/2020/6296), mille eesmärk on täita komisjoni prioriteet viia tolliliit järgmisele tasandile. Tegevuskavas esitatakse läbivaadatud pikaajaline tolliliidu strateegia, sealhulgas seadusandlikud ja muud meetmed. Käesolev ettepanek on esimene seadusandlik meede tollivormistuse ajakohastamiseks.

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☒ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2022–2029,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 56

☒ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–☒ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Seadusandliku ettepanekuga luuakse ühtlustatud ja koostalitlusvõimeline ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond. See keskkond hõlmab täielikult integreeritud elektroonilisi teenuseid, mida osutatakse ELi ja riikide tasandil, et vahetada teavet tolli ja pädevate partnerasutuste vahel ning lihtsustada kauba tollivormistust ettevõtjate jaoks. Koostöös liikmesriikidega jätkab komisjon keskse elektroonilise süsteemi (EU CSW-CERTEX) arendamist, hooldamist ja kasutamist, et hõlbustada andmevahetust kõigi kauba tollivormistuses osalejate vahel.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Korrapärane järelevalve tugineb nii palju kui võimalik ELi tasandi allikatele, nagu tolliliidu tulemuslikkust käsitlevad liigendatud aruanded ning EU CSW-CERTEXi äri- ja IT-alased tulemused ja statistika. Riiklike tolliasutustega konsulteeritakse, et teha kindlaks, kas ja mil määral on võimalik kasutada ka muid allikaid.

Kuus aastat pärast õigusakti jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise kohta, sealhulgas EU CSW-CERTEXi süsteemi üldhinnangu. Arvestades seda, et esimese hindamise ajaks ei ole algatust veel täielikult rakendatud, keskendutakse edusammude hindamisele, parandamist vajavate valdkondade kindlakstegemisele ja edasiste soovituste esitamisele. Teisel hindamisel kasutatakse kokkuvõtlikumat lähenemisviisi.

EU CSW-CERTEXi süsteem peaks järelevalvenäitajaid võimaluse korral pidevalt koguma. Hindamise eesmärgil koostatakse iga-aastane statistika ja võrreldakse seda järjestikuste aastate lõikes. Võimaluse korral võib võrdlusaluseks võtta lähteolukorraga, mis on käivitamise algusele eelnenud kolme aasta suundumus või keskmine.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Kindlaks tehtud riskid

Peamised riskid on seotud projekti kavakohase rakendamisega. Esiteks võib inimressursside ja rahaliste vahendite võimalik nappus tuleneda eelarvekärbetest, mis tulenevad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) 57 üle peetud läbirääkimiste tulemustest. Teine oluline riskitegur tuleneb projekti valdkonnaülesest olemusest, mis nõuab mitme peadirektoraadi aktiivset osalemist ning mitmesuguseid hõlmatud tolliväliseid haldusformaalsusi.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

EU CSW-CERTEXi kavandamine, funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, arendamine, testimine, kasutuselevõtt, käitamine ja hooldus toimub IT-tarnijatega sõlmitud kehtivate raamlepingute, teiste komisjoni peadirektoraatidega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumite ning liikmesriikidega sõlmitud teenustaseme kokkulepete alusel. Komisjoni peadirektoraatide tegevuse ja IT vastavusse viimine leevendab tegevuse võimalikku kattumist.

Finantstehingud on maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kontrollisüsteemi kohaselt eelkontrollitud.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Prognoosi ei esitata, kuna riskide kontrollimine ja leevendamine on projekti juhtimisstruktuuri loomulik ülesanne.

Veariski tase on piiratud (praegu hinnanguliselt 0,5 % hangete puhul).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Komisjoni rakendatavate meetmete suhtes kohaldatakse eel- ja järelkontrolle vastavalt finantsmäärusele. Käesoleva määruse rakendamist rahastavate lepingute ja kokkulepetega volitatakse komisjoni ja kontrollikoda tegema auditeid ja inspekteerimisi.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Rahaline osalus

Number [Rubriik………………………...……………]

Liigendatud/ liigendamata.

EFTA riigid

kandidaatriigid

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

EI KOHALDATA

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Number [Rubriik………………………...……………]	Liigendatud/liigendamata 58	EFTA riigid 59	kandidaatriigid 60	kolmandad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1	03.05.01	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
Määratletakse hiljem	Osalevate peadirektoraatide eelarveread	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Nr 1

Kõnealusele seadusandlikule ettepanekule eraldatud vahendid kaetakse tollikoostöö programmi eelarvest summas 950 miljonit eurot, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 8. juunil 2018 järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks (2021–2027). Kuigi käesolev algatus ei avalda täiendavat mõju eelarvele, sõltub selle tõhus rakendamine sellest, kas mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetud läbirääkimiste tulemusel tehakse kättesaadavaks piisavalt vahendeid.

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat			Aasta 2022 61	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027 62
•Tegevusassigneeringud										KOKKU
03.05.01	Kulukohustused	(1)	3,964	3,964	3,964	3,964	3,964	3,964		23,781
	Maksed	(2)	0,793	2,775	3,567	3,964	3,964	3,964	4,756	23,781
Teadmata	Kulukohustused	(1a)							9,190	9,189
	Maksed	(2a)							5,918	5,918
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 63			EI KOHALDATA
Eelarverida		(3)	EI KOHALDATA
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a+3	3,964	3,964	3,964	3,964	3,964	3,964	9,190	32,970
	Maksed	=2+2a +3	0,793	2,775	3,567	3,964	3,964	3,964	10,675	29,700
Algatuses osalevad partnerpeadirektoraadid			Aasta 2022 64	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027
•Tegevusassigneeringud										KOKKU
Osalevate peadirektoraatide eelarveread	Kulukohustused	(1)	3,964	3,964	3,964	3,964	3,964	3,964		23,781
	Maksed	(2)	0,793	2,775	3,567	3,964	3,964	3,964	4,756	23,781
Osalevate peadirektoraatide eelarveread	Kulukohustused	(1a)							9,190	9,189
	Maksed	(2a)							5,918	5,918
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 65
Eelarverida		(3)
Algatuses osalevate partnerpeadirektoraatide assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a+3	3,964	3,964	3,964	3,964	3,964	3,964	9,190	32,970
	Maksed	=2+2a +3	0,793	2,775	3,567	3,964	3,964	3,964	10,675	29,700

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	7,927	7,927	7,927	7,927	7,927	7,927	18,377	65,940
	Maksed	(5)	1,585	5,549	7,134	7,927	7,927	7,927	21,35	59,400
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+6	7,927	7,927	7,927	7,927	7,927	7,927	18,377	65,940
	Maksed	=5+6	1,585	5,549	7,134	7,927	7,927	7,927	21,35	59 400

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

•Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

Maksed

(5)

•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–4
assigneeringud KOKKU
(võrdlussumma)

Kulukohustused

=4+6

Maksed

=5+6

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat
• Personalikulud		0,750	0,750	0,750	0,750	0,750	0,750	1,950
• Muud halduskulud
Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	0,750	0,750	0,750	0,750	0,750	0,750	1,950
Algatuses osalevad partnerpeadirektoraadid
• Personalikulud		0,570	0,570	0,570	0,570	0,570	0,570	1,620
• Muud halduskulud
Algatuses osalevad partnerpeadirektoraadid KOKKU	Assigneeringud	0,570	0,570	0,570	0,570	0,570	0,570	1,620

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

1,320

3,570

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	9,247	9,247	9,247	9,247	9,247	9,247	21,947
	Maksed	2,905	6,869	8,454	9,247	9,247	9,247	24,920

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
2022–2028 66

Rakendusetapis KOKKU

Aasta
Alates 2029

Liik 67

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

ERIEESMÄRGID nr 1–3 68

EU CSW-CERTEXi süsteemi arendamine, integreerimine ja käitamine, mis aitab kaasa kolme erieesmärgi saavutamisele.

Ei kohaldata

9,247

Ei kohaldata

64,730

Ei kohaldata

6,350

KULUD KOKKU

Ei kohaldata

9,247

rakendusaasta kohta

Ei kohaldata

64,730

Rakendusetapp kokku

Ei kohaldata

6,350

käitamisaasta kohta

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2022 69

Aasta
2023

Aasta
2024

Aasta
2025

Aasta
2026

Aasta
2027

Pärast
2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU
Personalikulud	1,320	1,320	1,320	1,320	1,320	1,320	3,570	11,490
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulud kokku	1,320	1,320	1,320	1,320	1,320	1,320	3,570	11,490

KOKKU

1,320

3,570

11,490

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☒ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	Pärast 2027. aastat
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) MAKSUNDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAAT		5	5	5	5	5	5
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) MAKSUNDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAAT								5/4 71
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) komisjon		3,8	3,8	3,8	3,8	3,8	3,8
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) komisjon								3,8/3,5 72
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 73
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
XX 01 04 aa 74	– peakorteris
	– delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU		8,8	8,8	8,8	8,8	8,8	8,8	8,8/7,5 75

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	5 AD ametnikku maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi puhul
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–◻ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☒Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ muudele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 76
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(2) See arv kajastab keeldude ja piirangute ametlikku loetelu. Tegelikult on ELi välispiiridel jõustatavate eeskirjade arv veelgi suurem. Näiteks määruses (EÜ) nr 765/2008 (mis asendatakse 2021. aastal määrusega (EL) 2019/1020) sätestatud turujärelevalve ja toodete nõuetele vastavuse nõuded on üks keeldude ja piirangute 60 elemendist, kuid need on seotud rohkem kui 100 tooteid reguleeriva ELi õigusakti jõustamisega.

(3) Toodete nõuetele vastavus ei hõlma ainult tooteid ühtlustavatele õigusaktidele vastavust, vaid ka vastavust muudele nõuetele, nagu toodete ohutus ja juurdepääsetavus puuetega inimeste jaoks.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

(5) ST-16507/14.

(6) COM(2016) 813 final.

(7) 7585/1/17 REV 1.

(8) COM(2018) 524 final.

(9) Pädevate partnerasutuste poolt kooskõlas liidu muude kui tollialaste õigusaktidega lubatud kauba koguste järelevalve ja haldamine, mis põhineb teabel, mille tolliasutused on esitanud seotud saadetiste tollivormistuse kohta.

(10) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/political-guidelines-next-commission_et.pdf

(11) COM(2020) 581 final.

(12) SWD(2020) 213 final.

(13)

Koostalitlusvõime on iEuroopa koostalitlusvõime raamistikus määratletud kui „organisatsioonide suutlikkus toimida koos vastastikku kasulike ja omavahel kokku lepitud ühiste eesmärkide nimel, sh organisatsioonide vahel nende toetatavate äriprotsesside kaudu teabe ja teadmiste vahetamine, mis toimub andmete vahetamisena nende vastavate IKT süsteemide vahel.“ https://ec.europa.eu/isa2/sites/isa/files/isa_annex_ii_eif_en.pdf

(14) Komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (C/2019/8803).

(15) COM(2016) 179 final.

(16) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/ministerial-declaration-egovernment-tallinn-declaration

(17) Ühekordsuse põhimõte eeldab, et kodanikud ja ettevõtted esitavad erinevaid andmeid ainult ühe korra, kui nad suhtlevad haldusasutustega, ning haldusasutused võtavad meetmeid, et jagada ja taaskasutada neid andmeid nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt, võttes arvesse andmekaitse-eeskirju ja muid piiranguid.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(19) COM(2020) 67 final.

(20) Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(22) Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon (ELT C 326, 26.10.2012, lk 47.)

(23) Välja arvatud iiri keel ressursside piiratuse tõttu.

(24) https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1739-EU-Single-Window-environment-for-customs

(25) SWD(2020) xxx final.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(28) Eelkõige peaks EU CSW-CERTEX esialgu hõlmama sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid, mahepõllumajanduslike toodete importi reguleerivaid eeskirju, fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainetega seotud keskkonnanõudeid ning kultuuriväärtuste impordiga seotud formaalsusi.

(29) ELT C [...], [...], lk [...]

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

(32) Lõpparuanne, mille koostasid komisjoni taotlusel Coffey International Development, Europe Economic Research Ltd ja Ramboll Management Consulting.

(33) ST16507/14.

(34) Nõukogu 17. detsembri 2014. aasta järelduste lisa.

(35) Nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1947 Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 284, 30.10.2015, lk 1).

(36) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ (COM(2016) 179 final, 19. aprill 2016).

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(41) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(43) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(44) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(45) https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/com_2016_813_en.pdf

(46) https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/strategic-plan-2016-2020-dg-taxud_march2016_en.pdf

(47) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/ministerial-declaration-egovernment-tallinn-declaration

(48) ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem (EU CSW-CERTEX).

(49) Ühtne deklaratsioon – kogu tollivormistusega seotud teave, mis on vajalik rahvusvahelist kaubavahetust reguleerivate tolliformaalsuste ja liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks.

(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21–26).

(51) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-16507-2014-INIT/et/pdf
(Veneetsia deklaratsioon on lisatud nõukogu 2014. aasta detsembri järeldustele).

(52) COM(2016) 813 final.

(53) Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – esimene iga kahe aasta tagant esitatav aruanne ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamisel tehtud edusammude kohta (COM(2018) 524 final).

(54) Kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem (TRACES).

(55) CHED-A (ühtne sisseveodokument loomade jaoks), varem CVED-A – võetakse kasutusele EU CSW-CERTEXis 2020. aasta lõpuks. CHED-P (ühtne sisseveodokument loomsete saaduste jaoks), varem CVED-P – võetakse kasutusele EU CSW-CERTEXis 2020. aasta lõpuks. CHED-D (ühtne sisseveodokument mitteloomse sööda ja toidu jaoks), varem CED – võetakse kasutusele EU CSW-CERTEXis 2020. aasta keskpaigaks.CHED-PP (Ühtne sisseveodokument taimede ja taimsete saaduste jaoks) – võetakse kasutusele EU CSW-CERTEXis 2020. aasta keskpaigaks. COI (kontrollsertifikaat) mahepõllumajanduslike toodete impordiks – kantakse üle EU CSW-CERTEXisse 2020. aasta lõpuks. FLEGT (metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus) puidu impordiks – kantakse üle EU CSW-CERTEXisse 2020. aasta lõpuks. FGAS (fluoritud kasvuhoonegaasid) – rakendatakse EU CSW-CERTEXis 2020. aasta lõpuks.ODS (osoonikihti kahandavad ained) – rakendatakse EU CSW-CERTEXis 2020. aasta keskpaigaks.

(56) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(57) COM(2018) 442.

(58) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(59) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(60) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(61) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(62) See sisaldab assigneeringuid kuni 2030. aastani (kaasa arvatud). Alates 2030. aastast on iga-aastane kulukohustus 2,613.

(63) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(64) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(65) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(66) Aastakulu

(67) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(68) Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/erieesmärgid…“.

(69) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(70) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(71) 5 2028. aastal (rakendusetapi viimane aasta) ja 4 alates 2029. aastast (hooldusetapp)

(72) 3,8 2008. aastal (rakendusetapi viimane aasta) ja 3,5 alates 2029. aastast (hooldusetapp)

(73) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(74) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(75) 8,8 2008. aastal (rakendusetapi viimane aasta) ja 7,5 alates 2029. aastast (hooldusetapp)

(76) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Liidu tolliväline formaalsus	Lühend	Liidu tolliväline süsteem	Asjakohased liidu õigusaktid	Kohaldamise alguskuupäev
Ühtne sisseveodokument loomade jaoks	CHED-A	TRACES	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 1 artiklid 56 ja 57 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1715 2	1. märts 2023
Ühtne sisseveodokument toodete jaoks	CHED-P	TRACES	Määruse (EL) 2017/625 artiklid 56 ja 57 Rakendusmäärus (EL) 2019/1715	1. märts 2023
Ühtne sisseveodokument mitteloomse sööda ja toidu jaoks	CHED-D	TRACES	Määruse (EL) 2017/625 artiklid 56 ja 57 Rakendusmäärus (EL) 2019/1715	1. märts 2023
Ühtne sisseveodokument taimede ja taimsete saaduste jaoks	CHED-PP	TRACES	Määruse (EL) 2017/625 artiklid 56 ja 57 Rakendusmäärus (EL) 2019/1715	1. märts 2023
Kontrollsertifikaat	COI	TRACES	Nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 3 artikkel 33 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1235/2008 4	1. märts 2024
Osoonikihti kahandavate ainete litsents	ODS	ODS 2 litsentsimissüsteem	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1005/2009 5 artiklid 15, 16, 17 ja 18 Komisjoni määrus (EL) nr 537/2011 6	1. märts 2023
Fluoritud kasvuhoonegaasid	F-GAS	F-gaaside portaal ja HFCde litsentsimissüsteem	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 7 artiklid 14, 15 ja 17 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1191/2014 8	1. märts 2023
Kultuuriväärtuste impordilitsents ja importija deklaratsioon	Kultuuriväärtused	TRACES	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/880 9 artiklid 3, 4, 5 ja 7	3. märts 2025

RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 70

Personalikulud

Muud
halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 5 välja jäävad
kulud kokku