EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 12.6.2018

COM(2018) 474 final

2018/0258(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana
tollikontrolli seadmete rahastamisvahend

{SWD(2018) 347}
{SWD(2018) 348}
{SEC(2018) 315}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

–Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 33, milles kutsutakse üles võtma liidu meetmeid seoses tollikoostöö ja ELi tolliliiduga;

–Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, milles kutsutakse üles võtma liidu meetmeid seoses siseturuga, ning

–Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207, milles kutsutakse üles võtma liidu meetmeid seoses ühise kaubanduspoliitikaga.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõjuhinnang

Eelistatud variandiks osutus seepärast eelarve otsene täitmine toetuste andmise kaudu riiklikele asutustele. ELi uue sekkumise eesmärk on tegelda praeguse tasakaalustamatusega liikmesriikides ja tagada tollikontrollide samaväärsus kogu tolliliidus. Sellise eesmärgi jaoks on ilmselt vaja piiriülest koordineerimist, mille saavutamiseks on parim lahendus tsentraliseeritud lähenemisviis eelarve otsese täitmise kaudu. Kuna riiklikud asutused – ja mitte liit – peaksid ka edaspidi otseselt omama seadmeid, mida nad kasutavad oma ülesannete täitmiseks ELi piiridel, siis toimuks ELi sekkumine liikmesriikidele antavate toetustena, millega toetatakse tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja arendamist vastavalt iga piiriliigi kohta eelnevalt määratletud standarditele. Eelarve otsene täitmine on tollivaldkonnas kehtivate meetmete rakendamise mehhanism kas programmi „Toll“ või programmi „Herakles III“ alusel. Tegemist on asjakohase lähenemisega ka seetõttu, et see puudutab ainult piiratud arvu toetusesaajaid ehk 27 liikmesriiki.

•Lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Kuigi summa on absoluutarvudes märkimisväärne, katab see vaid osa hinnangulisest investeerimispuudujäägist. Vastavalt liikmesriikidelt aastatel 2014–2015 saadud teabele oli investeerimispuudujääk viie aasta kohta hinnanguliselt umbes 2,3 miljardit eurot. Samas ei peaks kogu hinnangulist investeerimispuudujääki katma liidu sekkumisega, sest liidu sekkumise määra tuleks analüüsida laiemas tollimaksude kontekstis kui omavahendit, millest liikmesriigid jätavad praegu endale oma tollikulude ja investeeringute katteks 20 %, 11 mis moodustas 2015. aastal 4,7 miljardit eurot.

Samuti tuleks liidu sekkumise määra hinnata proportsionaalselt liidu väliskaubanduse kogumahuga, mille liikumist tollikontrollid aitavad jälgida, aga ka hõlbustavad. Kaubavood, mis liidu kaubanduspoliitika rakendamisel iga päev tollist läbi käivad, on tohutud: ELi 28 liikmesriigi kaubavoogude statistiline koguväärtus 2016. aastal oli 3,46 triljonit eurot (1,75 triljonit eurot eksport ja 1,71 triljonit eurot import) ehk siis 9,5 miljardit eurot päevas. Kavandatud liidu sekkumine moodustaks seega vähem kui 0,01 % väliskaubanduse mahust.

Rahastamisvahendit rakendatakse eelarve otsese täitmise teel ja prioriteedipõhiselt. Koos sidusrühmadega koostatakse vajaduste hindamise abil tööprogrammid, milles määratakse kindlaks konkreetse ajavahemiku prioriteedid.

Tollikontrolli seadmete rahastamisvahendil on mõju liidu ja liikmesriikide tuludele. Kuigi seda ei ole võimalik kindlaks määrata, hõlbustab ja tõhustab see loodetavasti tolli tööd tollimaksude kogumisel, samuti käibemaksu ja aktsiisimaksude kogumisel impordil. Kontrollide kvaliteeti suurendades kaitseb toll tõhusamalt liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kuna tegemist on ELi uue sekkumisvaldkonnaga, on äärmiselt tähtis tagada, et tollikontrolli seadmete rahastamisvahend oleks kesksel kohal ja seda edendataks. Samuti on enne meetmete täielikku kasutuselevõttu vaja teha poliitikavalikud: samal ajal kui kehtiva programmi „Toll 2020“ meetmed võimaldasid ülevaadet olukorrast ELi maismaapiiril ja selle kaardistamist kõigi asjaomaste piiripunktide tollitöötajate ja kättesaadavate seadmete osas, on mere- ja õhupiiri ning postikeskuste kohta hetkel vähe teavet.

Seda arvesse võttes loodi vahendi jaoks konkreetsetele oludele ja vajadustele kohandatud sihtotstarbeline mudel. See rajaneb liikmesriikide erialastes teadmistes ja kogemustes sügavalt juurdunud keskse koordineerimise nõudel, et tagada võrdsed tingimused ka väljaspool riigipiire. Neljale kindlaksmääratud etapile vastavad neli komponenti aitavad saavutada kindlaksmääratud üldised ja konkreetsed eesmärgid:

Mõjuhinnangu 6. lisas on kõiki neid nelja põhielementi üksikasjalikult kirjeldatud. Lühidalt on protsess järgmine:

–esimene etapp koosneb kõigi piiriliikide – maismaa-, mere-, õhupiir, postikeskused –vajaduste hindamisest. Täpsemalt korratakse CELBETi 12 (Central and South-Eastern Land Border Expert Team – ida- ja kaguosa maismaa tollipiiri eksperdirühm) edukaks osutunud kogemust: eksperdirühm koostas ELi maismaapiiri seadmete loetelu, töötades läbi üle 9 200 andmevälja, mis olid saadud 172 piiripunktist, tegi kindlaks nende piiripunktide põhilised näitajad ja esitas ettepaneku piiripunktide tüpoloogia kohta (nt maanteed pidi toimuv piiriületus vs raudteed pidi toimuv piiriületus, veoautoliiklusega või ainult mittekaubanduslik liiklusega), määras kindlaks kavandatavad standardid iga kategooria seadmete jaoks ning analüüsis lõpuks loetelus olevate seadmete erinevust kindlaksmääratud standarditest, mis võimaldas prognoosida vajalikke rahalisi vahendeid.

–Teises etapis keskendutakse programmitööle koos tööprogrammiga ja vastavatele toetuslepingutele, mis on programmi põhiväljundid. Kuna iga piiriliigi kohta tehakse eraldi hindamine, ei piirdu töö vaid rahastamiskõlblikkuse kontrollimisega, vaid ulatub ka rahaliste vahendite eraldamise korraldamiseni tolli prioriteetide, ohtude ja mahtude põhjal. Tööprogrammi vastuvõtmise ajal peavad olemas olema ka poliitikavalikud.

–Kolmas etapp on rakendamine: kui toetuslepingud on sõlmitud, hangivad liikmesriigid vastavalt lepingutingimustele seadmed.

–Neljas ja viimane etapp koosneb seirest ja kontrollist.

Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks kehtestatakse ettepanekuga konkreetne raamistik vahendi ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus põhineb näitajatel, mis mõõdavad vahendi raames võetud meetmete mõju varem kindlaks määratud parameetrite alusel. Proportsionaalsed aruandlusnõuded hõlmavad teatavat minimaalset teavet seadmete kohta, mille väärtus ületab teatava künnise.

Lisaks teeb komisjon vahe- ja lõpphindamise. Need hindamised tehakse vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkulepe 13 punktidele 22 ja 23. Selles kokkuleppes kinnitasid kolm institutsiooni, et kehtivate õigusaktide ja poliitika hindamine peaks olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks. Hindamise käigus hinnatakse rahastamisvahendi kohapealset mõju näitajate ja vahe-eesmärkide põhjal ning üksikasjaliku analüüsi alusel selle kohta, mis määrani võib vahendit pidada asjakohaseks, tulemuslikuks ja tõhusaks, kas see pakub piisavalt ELi lisaväärtust ja on kokkusobiv muude ELi tegevuspõhimõtetega. Hindamised hõlmavad ka saadud kogemusi kõigi puuduste/probleemide kindlakstegemisel või iga võimalust meetmete või nende tulemuste edasisel parandamisel ning nende mõju maksimaalsel suurendamisel. Samuti tehakse neis kindlaks regulatiivsed kulud, tulud ja kokkuhoid ning nende suurus.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva määrusega luuakse koos määrusega (EL) [2018/XXX] (millega luuakse piirihalduse ja viisade rahastamisvahend) integreeritud piirihalduse fond 14 . Kaks rahastamisvahendit on omavahel tihedasti seotud: käesoleva ettepanekuga hõlmatud vahendiga toetatakse liidu piiridel toimuvaks kauba kontrolliks ettenähtud seadmeid, samas kui teise rahastamisvahendi (millega toetatakse ka muid integreeritud piirihaldusega seotud meetmeid) puhul keskendutakse eranditult piirihalduse ja viisadega seoses tehtavate kontrollide jaoks ettenähtud seadmete ostmise toetamisele. Integreeritud piirihalduse fond on vaja luua tervikliku finantsraamistikuna, mis koosneb kahest sektorikohasest ettepanekust, sest arvestades väga erinevaid eesmärke, mida tuleb hõlmata, peavad nende õiguslikuks aluseks olema erinevad aluslepingu sätted.

Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et:

–vaadata läbi kontrollieesmärgid, st põhilised rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, sest need võivad aja jooksul tolli prioriteetide, ohtude ja tehnoloogia seisukohast oluliselt muutuda, samuti

–muuta 2. lisa, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

Komitee abistab komisjoni. Selleks et tagada nii käesoleva rahastamisvahendi kui ka tolliprogrammi kohaste tollimeetmete sidusus ja horisontaalne koordineeritus, tehakse ettepanek luua üks komitee. Kuna kehtiva programmi „Toll 2020“ raames on komitee juba olemas ja on tehtud ettepanek see ka uue programmi „Toll“ raames kinnitada, tehakse ettepanek, et kõnealune tolliprogrammi komitee omaks pädevust ka käesoleva rahastamisvahendi puhul.

Tagatakse sidusa, tulemusliku ja proportsionaalse suunatud teabe edastamine eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele.

2018/0258 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana
tollikontrolli seadmete rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33, 114 ja 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 16 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Tolliliidu toimimise tagamiseks on vaja nõuetekohaselt varustada 2 140 Euroopa Liidu välispiiridel asuvat tolliasutust 17 . Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide vajadus on veelgi tungivam kui varem mitte üksnes tolli tavapärase tulude sissenõudmise ülesande tõttu, vaid üha enam ka seetõttu, et tugevdada julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks oluliselt ELi sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupade kontrolli. Samal ajal ei tohiks need üle välispiiri kulgeva kaupade liikumise kontrollid seaduslikku kaubandust kolmandate riikidega kahjustada, vaid peaksid seda pigem hõlbustama.

(2)Eri liikmesriikide tulemuslikkuse osas esineb praegu veel tasakaalustamatust. Kõnealune tasakaalustamatus on tingitud nii liikmesriikide geograafilistest kui ka vahendite ja ressursside erinevusest. Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud väljakutsetele sõltub lisaks inimestele ka tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete kättesaadavusest. Ühesuguste tollikontrolli seadmete tarnimine on seega tähtis element praeguse olukorra tasakaalustamisel. Sellega parandatakse tollikontrollide samaväärsust kõigis liikmesriikides ja hoitakse seeläbi ära kaubavoogude kõrvalesuunamine nõrgimatesse punktidesse.

(3)Liikmesriigid on korduvalt väljendanud vajadust rahalise toetuse järele ning nõudnud süvaanalüüsi vajalike seadmete kohta. Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes 18 tolli rahastamise kohta palus nõukogu komisjonil „hinnata võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames ja parandada kooskõlastamist ja (...) koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil“.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 19 kohaselt käsitatakse tollikontrollidena mitte ainult tollialaste õigusaktide, vaid muude selliste õigusaktide järelevalvet, mis reguleerivad liidu tolliterritooriumi ja sellest territooriumist väljaspool asuvate riikide või territooriumide vahel liikuva kauba sisenemist, väljumist, transiiti, liikumist, ladustamist ja lõppkasutust ning liiduvälise kauba ja lõppkasutusprotseduurile suunatud kauba liidu tolliterritooriumil liikumist ja olemasolu. Selliste muude õigusaktide hulka, millega tollile antakse spetsiaalsed kontrolliülesanded, kuuluvad õigusaktid, mis on seotud maksunduse, eelkõige aktsiisi ja käibemaksuga, siseturu välisaspektide, ühise kaubanduspoliitika ja liidu muude ühiste kaubandust mõjutavate poliitikameetmete, tarneahela üldise turvalisuse ning liidu ja tema liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsega.

(5)Asjakohaste ja samaväärsete tollikontrollide toetamine liidu välispiiril võimaldab maksimeerida tolliliidust saadavat kasu. Liidu sihtotstarbeline sekkumine tollikontrolli seadmete puhul, mis likvideeriks praeguse tasakaalustamatuse, aitaks lisaks kaasa liikmesriikide vahelisele üldisele ühtekuuluvusele. Võttes arvesse kogu maailma ees seisvaid probleeme, eelkõige jätkuvat vajadust kaitsta liidu ja tema liikmesriikide finants- ja majandushuve, hõlbustades samal ajal seaduslikku kaubandust, on tänapäevaste ja usaldusväärsete kontrolliseadmete olemasolu välispiiridel möödapääsmatu.

(6)Seetõttu on asjakohane luua uus tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.

(7)Kuna liikmesriikide tolliasutustele on pandud üha enam ülesandeid, mis ulatuvad tihti julgeoleku valdkonda ja mida täidetakse välispiiridel, tuleb välispiiridel tehtavate piirikontrollide ja tollikontrollide samaväärsuse tagamiseks pakkuda liikmesriikidele asjakohast liidu rahalist toetust. Sama tähtis on edendada nii kauba kui ka isikute kontrolli osas liidu piiridel tehtavat asutustevahelist koostööd kõigi liikmesriikide selliste riiklike asutuste vahel, kes vastutavad piirikontrolli ja muude piiril täidetavate ülesannete eest.

(8)Seepärast on vaja luua integreeritud piirihalduse fond (edaspidi „fond“).

(9)ELi toimimise lepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära ning välispiiride ja tollikontrollipoliitika suhtes kohaldatavate erinevate õiguslike aluste tõttu ei ole juriidiliselt võimalik moodustada fondi ühe rahastamisvahendina.

(10)Seepärast tuleks fond moodustada liidu piirihalduse valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis hõlmaks käesoleva määrusega loodavat tollikontrolli seadmete rahastamisvahendit (edaspidi „rahastamisvahend“) ning ka piirihalduse ja viisade rahastamisvahendit, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr .../... 20 .

(11)Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamisvahendi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe 21 punkti 17 tähenduses.

(12)Rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) [2018/XXX] 22 (finantsmäärus). Selles on sätestatud liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste kohta.

(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] 23 kehtestatakse tollikoostöö programm „Toll“, et toetada tolliliitu ja tolliasutusi. Selleks et säilitada koostöömeetmete sidusus ja horisontaalne koordineeritus, on asjakohane kohaldada neid kõiki ühe õigusakti ja normistiku alusel. Seepärast tuleks käesoleva rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, samas kui tollikoostöö programmiga tuleks toetada seotud meetmeid, nt vajaduste hindamiseks tehtavat koostööd või asjakohaste seadmetega seotud koolitust.

(14)Kui see on asjakohane, siis tuleks rahastamisvahendi kaudu toetada ka selliste tollikontrolli seadmete ostmist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras, enne kui liikmesriigid alustavad selliste uute seadmete laialdast ostmist. Tööolukorras tuleks testida eelkõige määruse (EL) [2018/XXX] 24 raames tollikontrolli seadmete valdkonnas tehtud uurimistöö tulemusi.

(15)Enamikule tollikontrolli seadmetele võib samal määral või osaliselt teha vastavuskontrolle muude õigusaktide, nt piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seepärast loodi integreeritud piirihalduse fond kahe teineteist täiendava rahastamisvahendina, millel on seadmete ostmisel erinevad, kuid üksteist täiendavad eesmärgid. Ühelt poolt jäetakse määrusega [2018/XXX] 25 loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist välja seadmed, mida saab kasutada nii piirihalduse kui ka tollikontrolli jaoks. Teiselt poolt rahastatakse käesoleva määrusega loodud tollikontrolli seadmete rahastamisvahendist mitte ainult seadmeid, mille peamine eesmärk on tollikontroll, vaid lubatakse ka nende kasutamist täiendavatel, nt piirikontrolli ja julgeoleku eesmärkidel. Selline rollijaotus edendab määruse (EL) 2016/1624 26 artikli 4 punktis e osutatud asutustevahelist koostööd, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse lähenemisviisi üks komponent, võimaldades tolli- ja piirivalveasutuste koostööd ja maksimeerides kontrolliseadmete ühiskasutuse ja koostalitlusvõime kaudu liidu eelarve mõju.

(16)Erandina finantsmäärusest peaks olema võimalik rahastada üht meedet mitmest Euroopa programmist või rahastamisvahendist, et võimaldada ja vajaduse korral toetada valdkondadeülest koostööd ja koostalitlusvõimet. Vastavalt finantsmäärusega kehtestatud topeltrahastamise keelule ei tohi osamaksed sellistel juhtudel katta samu kulusid.

(17)Pidades silmas tolli prioriteetide, ohtude ja tehnoloogia kiiret arengut, ei peaks tööprogrammid hõlmama pikki ajavahemikke. Samas suurendab iga-aastaste tööprogrammide kehtestamise vajadus nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust, ilma et see oleks rahastamisvahendi rakendamise seisukohast vajalik. Eeltoodut arvestades peaksid tööprogrammid põhimõtteliselt hõlmama rohkem kui üht eelarveaastat.

(18)Selleks et tagada käesoleva määruse kohase tööprogrammi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 27 .

(19)Kuigi keskne rakendamine on samaväärsete tollikontrollide tagamise erieesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik, on käesoleva rahastamisvahendi tehnilise laadi tõttu vaja teha ettevalmistavat tööd tehnilisel tasandil. Seepärast tuleks rakendamist toetada vajaduste hindamisega, mille jaoks on vaja liikmesriikide erialaseid teadmisi ja kogemusi, kaasates liikmesriikide tolliasutused. Need vajaduste hinnangud peaks tuginema selgel metoodikal, milles on muu hulgas kindlaks määratud minimaalne etappide arv, mis tagab nõutava teabe kogumise.

(20)Korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetne raamistik vahendi ja selle raames võetud meetmete abil saavutatud tulemuste seireks. Selline seire ja aruandlus peaks põhinema näitajatel, mis mõõdavad vahendi raames võetud meetmete mõju. Aruandlusnõuded peaksid hõlmama mõningat teavet seadmete kohta, mille väärtus ületab teatava künnise.

(21)13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe 28 punktide 22 ja 23 kohaselt on käesolevat rahastamisvahendit vaja hinnata konkreetsete seirenõuete alusel kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja eelkõige liikmesriikide halduskoormust. Need nõuded võivad vajaduse korral hõlmata ka mõõdetavad näitajaid, mis on aluseks vahendi mõju hindamisele kohapeal.

(22)Selleks et asjakohaselt reageerida poliitiliste prioriteetide, ohtude ja tehnoloogiate muutumisele, tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte küsimustes, mis puudutavad rahastamisvahendi raames rahastatavate meetmete korral tehtava tollikontrolli eesmärkide muutmist ja programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu muutmist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(23)Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, 29 nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2988/95, 30 nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 31 ja määrusega (EL) 2017/1939 32 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 33 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning nendega on ette nähtud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(25)Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärki ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(26)Kuna liikmesriigid eraldi ei suuda nende vahel paratamatult esineva geograafilise tasakaalustamatuse tõttu piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärki luua tolliliitu ja tolli toetav rahastamisvahend, küll aga on selleni kooskõlastatud lähenemisviisi ja keskse rahastamise abil saavutatavate samaväärsete ja kvaliteetsete tollikontrollide tõttu hõlpsam jõuda liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega luuakse integreeritud piirihalduse fondi (edaspidi „fond“) osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda rahalist toetust tollikontrolli seadmete ostmiseks, hooldamiseks ja ajakohastamiseks.

2.Käesoleva määrusega luuakse koos määrusega [2018/XX] (millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastamisvahend) 34 fond.

3.Selles sätestatakse rahastamisvahendi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud tolliasutused;

(2)„tollikontroll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 3 määratletud eritoimingud;

(3)„tollikontrolli seadmed“ – seadmed, mis on ette nähtud eelkõige tollikontrolli tegemiseks;

(4)„mobiilsed tollikontrolli seadmed“ – mis tahes transpordivahendid, mida lisaks sellele, et nendega saab liikuda, kasutatakse ka tollikontrolli seadmete osana või mis on täielikult varustatud tollikontrolli seadmetega;

(5)„hooldus“ – ennetav, parandav ja prognoositav sekkumine, sealhulgas tegevus- ja toimivuskontroll, teenindus, remont ja kapitaalremont (v.a ajakohastamine), mida on vaja selleks, et säilitada või taastada tollikontrolli seadme kindlaksmääratud töökorras olek, nii et tema kasulik tööiga oleks maksimaalne;

(6)„ajakohastamine“ – arendav sekkumine, mida on vaja selleks, et viia olemasolev iganenud tollikontrolli seade nüüdisaegsesse töökorda.

Artikkel 3

Rahastamisvahendi eesmärgid

1.Kuna rahastamisvahend on osa integreeritud piirihalduse fondist, on selle üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolli, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, tagada liidus julgeolek ja turvalisus ning kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.

2.Rahastamisvahendi erieesmärk on edendada asjakohast ja samaväärset tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil.

Artikkel 4

Eelarve

1.Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 300 000 000 eurot.

2.Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse rahastamisvahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud rahastamisvahendi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ja muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses rahastamisvahendi juhtimisega.

Artikkel 5

ELi rahaliste vahendite rakendamine ja vormid

1.Rahastamisvahendit rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

2.Rahastamisvahendist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetustena.

3.Kui toetatav meede on seotud seadmete ostmise või ajakohastamisega, loob komisjon koordineerimismehhanismi, millega tagatakse liidu programmidest ja rahastamisvahenditest saadud toetuse abil ostetud kõikide seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime.

II PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.Selleks et meetmetele võiks käesoleva rahastamisvahendi raames rahalist toetust anda, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

(a)nendega rakendatakse artiklis 3 osutatud eesmärke;

(b)nendega toetatakse selliste tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, millel on üks või mitu järgmist tollikontrolliga seotud otstarvet:

(1)väline kontroll;

(2)inimeste külge peidetud esemete tuvastamine;

(3)kiirguse tuvastamine ja nukliidide kindlakstegemine;

(4)proovide analüüsimine laborites;

(5)proovide võtmine ja kohapealne analüüsimine;

(6)käsitsi läbivaatus.

1. lisas esitatakse soovituslik loend tollikontrolli seadmetest, mida võib kasutada punktides 1–6 osutatud tollikontrolli eesmärkide saavutamiseks.

2.Erandina lõikest 1 võivad meetmed nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata ka selliste tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, mida kasutatakse uute osade või funktsioonide testimiseks tööolukorras.

3.Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et muuta lõike 1 punktis b ja 1. lisas esitatud tollikontrolli eesmärke, kui sellist läbivaatamist peetakse vajalikuks.

4.Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastatud tollikontrolli seadmeid võib kasutada ka muul eesmärgil kui tollikontrolliks, sealhulgas inimeste kontrolliks riiklike piirihaldusasutuste tegevuse toetamisel ja uurimiseks.

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud üksused

Erandina finantsmääruse artiklist 197 on rahastamiskõlblikud üksused liikmesriikide tolliasutused, kui nad annavad artikli 11 lõikes 3 sätestatud vajaduste hindamiseks vajalikku teavet.

Artikkel 8

Kaasrahastamise määr

1.Rahastamisvahendist võidakse rahastada kuni 80 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.Igasugust rahastust, mis ületab seda ülempiiri, antakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel.

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamisvahendi raames ei ole rahastamiskõlblikud järgmised kulud:

(a)maa ostuga seotud kulud;

(a)taristuga, nagu hoonete või välirajatistega, ja samuti mööbliga seotud kulud;

(b)elektrooniliste süsteemidega seotud kulud, v.a tollikontrolli seadmete otseseks kasutamiseks vajalik tarkvara;

(c)turvaliste või mitteturvaliste sidekanalite sarnaste võrkude kulud või liitumiskulud;

(d)muude transpordivahendite (nt sõidukid, õhusõidukid või laevad) kui mobiilsete tollikontrolli seadmetega seotud kulud;

(e)tollikontrolli seadmete jaoks vajalike tarbekaupade, nagu võrdlus- või kalibreerimismaterjalide kulud;

(f)isikukaitsevahenditega seotud kulud.

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 10

Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine

1.Rahastamisvahendi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

2.Finantsmääruse artikli 195 punkti f kohaselt antakse toetusi ilma konkursikutseta artiklis 7 osutatud rahastamiskõlblikele üksustele.

3.Erandina finantsmääruse artiklist 191 võib meede, mis on saanud toetust määrusega (EL) [2018/XXX] 35 kehtestatud tollikoostöö programmi või mis tahes muu liidu programmi alusel, saada toetust ka rahastamisvahendi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Igast liidu programmist antud rahastuse suhtes kohaldatakse vastava programmi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevatele dokumentidele.

IV PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, SEIRE JA HINDAMINE

Artikkel 11

Tööprogramm

1.Rahastamisvahendit rakendatakse finantsmääruse artikli 110 lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu.

2.Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Lõikes 1 osutatud tööprogrammide ettevalmistamist toetatakse vajaduste hindamisega, mis koosneb vähemalt järgmisest:

(a)piiripunktide ühine liigitus;

(b)kättesaadavate tollikontrolli seadmete täielik loend;

(c)tollikontrolli seadmete minimaalse ja optimaalse taseme ühine määratlus piiripunktide liigituse alusel ning

(d)rahaliste vajaduste üksikasjalik prognoos.

Vajaduste hindamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1294/2013 36 kehtestatud programmi „Toll 2020“ ning määrusega (EL) [2018/XXX] 37 kehtestatud tollikoostöö programmi raames võetud meetmetest ja seda ajakohastatakse korrapäraselt vähemalt iga kolme aasta järel.

Artikkel 12

Seire ja aruandlus

1.Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas.

2.Selleks et tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta artikli 14 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte 2. lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3.Tulemusaruannete süsteemiga tuleb tagada, et rahastamisvahendi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

4.Lõikes 3 osutatud aruandlusnõuded sisaldavad vähemalt nõuet edastada komisjonile igal aastal vähemalt järgmine teave, kui tollikontrolli seadmete osa maksumus ületab 10 000 eurot ilma maksudeta:

(a)tollikontrolli seadmete kasutusele võtmise ja kasutuselt kõrvaldamise kuupäevad;

(a)tollikontrolli seadmete kasutamise statistika;

(b)teave tollikontrolli seadmete kasutamise tulemuste kohta.

Artikkel 13

Hindamine

1.Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.Rahastamisvahendi vahehindamine toimub siis, kui rahastamisvahendi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast rahastamisvahendi rakendamise algust.

3.Rahastamisvahendi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku teeb komisjon rahastamisvahendi lõpphindamise.

4.Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

V PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 6 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 6 lõike 3 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määruse (EL) [2018/XXX] 38 artiklis 18 osutatud tolliprogrammi komitee.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.Komisjon võtab teabe- ja teavitusmeetmeid vastavalt rahastamisvahendile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 17

Üleminekusätted

Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikega 2 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb:

X uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 39  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega

–X    hõlmab ajavahemikku 1.1.2021–31.12.2027

–X    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2027 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2021–2030.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 40  

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave tuvastatud ohtude ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.

2.2.4.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja uued kulude eelarveread

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Üldine hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline täistööajale taandatud töötajate arv

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–X    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–X    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–X        omavahenditele

–◻    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    COM(2018)322 final.

(2)    Tolliprogramm loodi 1991. aastal nõukogu 20. juuni 1991. aasta otsusega tolliametnike kutseõpet käsitleva ühenduse tegevusprogrammi vastuvõtmise kohta (Matthaeuse programm); seda jätkati hiljem terve rea õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta otsusega 210/97/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007“), ja selle jätkuprogrammidega, mis on kehtestatud otsustega nr 105/2000/EÜ, nr 253/2003/EÜ, nr 624/2007/EÜ ja määrusega (EL) nr 1294/2013.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 6).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/825, millega luuakse struktuurireformi tugiprogramm ajavahemikuks 2017–2020 ning muudetakse määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1305/2013 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 1).

(5)     https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/funding-opportunities/funding-programmes/overview-funding-programmes/european-structural-and-investment-funds_en  

(6)     https://www.consilium.europa.eu/media/22301/st09581en17-vf.pdf ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7586-2017-INIT/en/pdf  

(7)    Tollipoliitika töörühm on komisjoni loodud eksperdirühm, kes peab komisjoni tollipoliitika strateegiaga seotud küsimustes nõustama, tollipoliitika eri aspektide arengut jälgima, liikmesriikide seisukohtade vahetamist hõlbustama. Lisateave: http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetail&groupID=944 .

(8)    COM(2016)813 final.

(9)    Vt näiteks: Euroopa Parlamendi resolutsioon liidu tolliseadustiku rakendamisega seotud probleemide lahendamise kohta (2016/3024(RSP)).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(11)    Ettepanekus (COM(2018)325 final) Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmiseks on tehtud ettepanek vähendada liikmesriikide poolt endale jäetavaid sissenõudmiskulusid 20 %-lt algsele 10  % tasemele.

(12)     https://ec.europa.eu/taxation_customs/expert-teams-europa_en  

(13)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(14)    COM(2018) 473.

(15)    COM(2018) 442.

(16)    ELT C , , lk .

(17)    Tolliliidu tulemuslikkust käsitleva 2016. aasta aruande lisa on kättesaadav veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-report-2016-taxation-and-customs-union_en .

(18)     https://www.consilium.europa.eu/media/22301/st09581en17-vf.pdf ja http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7586-2017-INIT/en/pdf .

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(20)    COM(2018) 473.

(21)    2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(22)    COM(2016) 605.

(23)    COM(2018) 442.

(24)    COM(2018) 435.

(25)    COM(2018) 473.

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(28)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(30)    Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(31)    Nõukogu 11.novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L292, 15.11.1996, lk 2).

(32)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(34)    COM(2018) 473.

(35)    COM(2018) 442.

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

(37)    COM(2018) 442.

(38)    COM(2018) 442.

(39)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(40)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(41)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(42)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(43)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(44)    2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohase uue programmi makseprofiil tugineb selliste varasemate makseprofiilide ekstrapoleerimisele, mis on seotud 2007.–2017. aasta programmidega, mis sisaldavad samasuguseid rakendusmehhanisme sarnastes poliitikavaldkondades, eelkõige tolli, maksunduse ja pettusevastase võitluse valdkonnas.

(45)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(46)    Näited: tõlked, IT-võrgud ja -süsteemid rahastamisvahendi haldamiseks (ABAC, eGrants, AGM jne)

(47)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(48)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(49)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(50)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg,12.6.2018

COM(2018) 474 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend

{SWD(2018) 347}
{SWD(2018) 348}
{SEC(2018) 315}

1. LISA

Soovituslik loend tollikontrolli seadmetest, millel on artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud
tollikontrolliga seotud otstarve

2. LISA

Näitajad

Erieesmärk: edendada samaväärset ja asjakohast tollikontrolli sobivate, nüüdisaegsete ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete ostmise, hooldamise ja ajakohastamise abil

1.Kättesaadavad seadmed

(a)Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus maismaapiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

(b)Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus merepiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

(c)Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus õhupiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

(d)Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus postipiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

(e)Kokkulepitud standarditele vastavate tollikontrolli seadmete kättesaadavus raudteepiiripunktides (seadmeliikide kaupa)

(1)    Vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele ja muudele tervise kaitset ja eraelu puutumatuse austamist käsitlevatele soovitustele.